TALLINNA ÜLIKOOL Proovikaevamised Alasool, Kodavere kihelkonnas Aruanne Kaevamiste juhataja ja aruande koostaja: Krista Karro TALLINN 2013 Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1. Loa number: 10480 Mälestise nimetus Registrinumber: / uuringu objekt: asulakoht 12765 Aadress (uuringu objekti asukoht): Kivilombi, Sakala talud, Alatskivi vald, Alasoo küla Koordinaadid: X=6502089; Y=683202 Uuringute eesmärk ja kokkuvõte: Seoses doktoritöö teemaga „Kodavere kihelkonna rauaaegne maastik“ otsiti Vilajärve kallastelt võimaliku muinasaegse sadamakoha kultuurkihti. Kaitsealuse asulakoha piiridest Vilajärve äärest kõrgemalt astangult leiti uus- ja kaasaegsele talukohale viitavat materjali, samuti muinasaegset keraamikat. Tehtud/tellitud analüüsid ja dateeringud: 14 Välitööde juhataja ja asutus: Krista Karro/ C Tallinna Ülikool Toimumisaeg: dendro 5. juuli 2013 Tööde tellija: luu Kaevandi või uuritud ala pindala: 5 m2 Leiud (peanumber): AI 7130 muu Märkused: Kuupäev Allkiri 2 Sissejuhatus Juulis 2013 viidi läbi proovikaevamised Tartumaal, Alatskivi vallas, Alasoo küla asulakohal (reg nr 12765; Plaan 1) loa nr 10480 alusel. Kaevamisi juhatas Krista Karro (Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut) ning abistas Gurly Vedru (Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituut). Kaevamised on seotud Krista Karro doktoritööga „Kodavere kihelkonna rauaaegne maastik“. Asulakoht avastati 1986. aastal inspektsiooni käigus Aivar Kriiska poolt (Kriiska 1990). Sisuliselt viis mainitud uurija seal läbi järelevalve, mis toimus asula lääneservas kuivenduskraavi kaevamise tõttu. Aruandes on mainitud leide (savinõukillud), mis peaks olema AI fondis, kuid neid pole seal. Aivar Kriiska väitel on leiud siiski antud AI fondi, kuid neid sealt leida programmi autoril ei õnnestunud. Muistis asub kõrgemal kohal otse Vilajärve ääres (Plaan 2, 3), kuigi arvestades Peipsi järve geoloogilist arengut, ei ole sel kohal rauaajal ilmselt korralikku põllumajanduslikku tagamaad olnud. Koht tundub aga olevat sobiv sadamakohaks, ning selle hüpoteesi kontrollimiseks uuringud 2013. aastal läbi viidigi. Asulakoht jääb peamiselt Sakala talu maadele, samuti piirkond, mis antud uurimuse seisukohast kõige rohkem huvitas, seega said šurfid tehtud vaid asulakoha Vilajärve-poolsele servale, väljapoole õueala (Plaan 3, Fotod 1, 2). Kuna Alasoo puhul on tegemist pidevalt asustatud olnud külaga vähemalt alates 16. sajandi lõpust, siis on taluõuedel muinasaegne kultuurkiht suure tõenäosusega hävinud. Šurfid kaevati labidate ja kelludega, mõõdeti, kirjeldati ning lokaliseeriti gps-seadmega. Leiud võeti üles, magasineeriti ning anti TLÜ Ajaloo Instituudi hoidlasse peanumbri AI 7130 alla. Aruande ja fotode autor Krista Karro, aruande juurde kuuluvad plaanid, fotod ning leiunimekiri. 3 Asukoht ja ümbrus Vilajärv on tõenäoliselt jäänuk kunagisest laiemast Peipsist ning sellega seotud Alatskivi jõe sängist. Asulast linnulennult 300 m kaugusel lääne suunas asub kivikalme, millest saadud leiud dateeruvad 2. sajandist 8.-9. sajandini. Võimalik, et kivikalme oli analoogselt Lahepera kivikalmega kasutusel hiljemgi, sest kalmest on läbi kaevatud vaid osa. Kalme asub 48 m kõrgusjoonel, asula aga tunduvalt madalamal, 38-40 m kõrgusjoonel, mis on selle piirkonna rauaaegsete muististe üldist paigutust vaadates tollase kindla kuiva maa algus olnud. Arvestades Vilajärve kui sügavama koha asukohta sooala (Ninasoo) servas, võib öelda et tõenäoliselt on asulakoha näol tegu kunagise Peipsiäärse sadamakohaga. Võrreldes varasema asukohaga on Alatskivi jõgi sirgendatud ning asub veidi loode pool (Plaan 2). Alatskivi jõe ning Alasoo küla vaheline ala on osa Ninasoost, mis on soine ning madal piirkond. Alatskivi jõe suudmesse kujunenud Rootsiküla tekkeajast räägib juba selle nimi, samuti viited Rootsi revisjonidokumentides 17. sajandi esimesest poolest (kaluriküla ning ilmselt järvelemineku koht, sest selle küla elanikele on kehtestatud kalastustasu). Alatskivi jõe läänepoolsemas otsas asuvad piirkonna vanim asustuskeskus Peatskivi linnamägi ning hilisem mõisakeskus Alatskivi, mis kolis (ilmselt veetaseme langemise tõttu) Peipsile lähemale. Mõisapargi järved on 17. sajandil paisutatud Alatskivi jõest, mis omakorda avaldas ilmselt mõju jõe veetasemele. Tööde käik Šurf 1 Šurfi kaevamise sellesse kohta tingis kahe savinõukillu leid pinnalt (AI 7130:1). Šurfi suuruseks sai 40x40 cm ning sügavuseks 43 cm. Pinnas oli tume sõmer ühtlane liivasegune muld, mis sisaldas väikseid kive. Madalamal paljandusid liivased leetekihid, mis hakkasid korduma. Sügavamal leide ei olnud ning ka kultuurkihile viitavaid tunnuseid polnud (Plaan 3, Foto 3). 4 Šurf 2 Šurfist 1 4 m E poole sai rajatud šurf 2. See rajati meetri võrra madalamale astanguosale ning ka selle šurfi kohavaliku tingis savinõukildude ja ühe tulekivikillu leid pinnalt (AI 7130:2). Šurfi suuruseks sai 30 x 30 cm ning sügavuseks 55 cm. Kuni 30 cm sügavuseni oli pinnas samasugune nagu šurfis 1 (ilma liivalisandi- ja kivideta), kuid sellest sügavusest alates paljandus niiske tume savine pinnas (Plaan 3, Foto 4). Šurf 3 Kuna šurf sai rajatud šurfiga 1 samale kõrgusele, kuid veidi lõuna poole, siis oli pinnas selles identne šurfiga 1. Leetekihid paljandusid 25 cm sügavusel (Plaan 3, Foto 5). Šurf 4 Šurfi eesmärgiks oli kontrollida pinnase iseloomu ning kultuurikihi olemasolu rannavalli lõunapoolses osas. Šurfi suuruseks sai 30 x 30 cm ning leetekihid algasid 40 cm sügavuselt. Pinnas oli identne šurfis 1 paljandunuga. Leide ei saadud (Plaan 3, Fotod 2, 6). Šurf 5 Šurfi suuruseks sai 30 x 30 cm ning sügavuseks 20 cm, sest šurfi asukohas oli ilmselt kõrvaloleva hoonega seotud ehitusprahi kiht. Ka muld oli veidi tihkem kui mujal (Plaan 3, Fotod 7, 8). Kuna kõik šurfid said rajatud kunagisele järverannale, siis hakkasid teatud sügavuses korduma leetekihid. Mattunud asulat sealkandis aga tõenäoliselt ei ole, sest leetekihtidest allpool oleks pind kuiva maa jaoks juba liialt madal ning ka leiud tulid tegelikult maapinnalt, mitte šurfide seest. 5 Kokkuvõte Kultuurkihti Alasoo asulakoha järvepoolsemas osas kultuurkihti säilinud ei olnud. Siiski tulid kunagise järveranna või jõekalda pealt savinõukillud, mis viitavad viikingiajale ning ilmselt ka keskmisele või vanemale rauaajale. Leide oli küll vähe, kuid võttes arvesse sealse piirkonna muististe ja kultuurkihi säilivuse iseloomu, siis suure tõenäosusega muistseid sadamarajatisi sealt piirkonnast leida ei ole võimalik. Kuna aga leiud tulid alalt, mis topograafiliselt ja inimgeograafiliselt vastab sadamakohale, mitte asulale, siis võiks seda muistist edaspidi pigem sadamakohaks pidada, mitte asulaks. 6 Plaanid Plaan 1: Alasoo asulakoht (Kaart: Maa-amet 2013). Plaan 2: Alasoo küla Alatskivi jõe madaliku ääres. Vasakpoolne kujutab 1935. aasta seisu, parempoolne tänapäevast seisu (Kaardid: Maa-amet 2013). 7 Plaan 3: Asulakoht. Punasega on märgitud šurfide asukohad ja sinisega maapinna kõrgused m ümp (Aluskaart: Maa-amet 2013). 8 Fotod Foto 1: Astang Sakala talu õueala idaservas (šurfi 4 asukoht). Foto NE-suunalt. Foto 2: Vaade asulakohalt Vilajärve poole. Foto W-suunalt. 9 Foto3: Šurf 1. Foto 4: Šurf 2. 10 Foto 5: Šurf 3. Foto 6: Šurf 4. 11 Foto 7: Šurf 5. Foto 8: Šurfist 5 tulnud tellised. 12 Leiunimekiri AI 7130 13.