VALLA ARENGUKAVA 2007-2013 (2017)

TERVIKTEKST

Vastu võetud Kihelkonna Vallavolikogu 29. novembri 2007. a määrusega nr 15 Muudetud Kihelkonna Vallavolikogu 30. oktoobri 2008. a määrusega nr 19 Muudetud Kihelkonna Vallavolikogu 23. novembri 2010.a. määrusega nr 16 Muudetud Kihelkonna Vallavolikogu 20. septembri 2011 määrusega nr 12 Muudetud Kihelkonna Vallavolikogu 28. detsembri 2012 a määrusega nr 13

KIHELKONNA VALLA ARENGUKAVA 2007-2013 (2017)

Sisukord

SISSEJUHATUS ...... 3 1. ARENGUKAVAS KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED ...... 4 2. ÜLEVAADE KIHELKONNA VALLAST ...... 5

2.1. TERRITORIAALNE ASEND , ASUSTUS JA KESKKOND ...... 5 2.2. RAHVASTIK ...... 6 3. KIHELKONNA VALLA ARENGUNÄGEMUS ...... 7

3.2. KIHELKONNA VALLA VISIOON ...... 8 3.3. STRATEEGILISED EESMÄRGID ...... 8 4. VALDKONDLIKUD ARENGUEESMÄRGID JA KAVANDATAVAD ÜLESANDED NING TEGEVUSED ...... 8

4.1. KÜLAELU JA KODANIKUALGATUSLIK TEGEVUS ...... 8 TEGEVUSKAVA KUNI 2017 ...... 9 * TUNNUSTATUD KOGUKONNAKÖÖGI RAJAMINE LOODE - JAHIMEESTE SELTSIMAJJA ...... 9 4.2. HARIDUS ...... 9 TEGEVUSKAVA KUNI 2017 ...... 11 4.3. NOORSOOTÖÖ , KULTUUR , SPORT JA VABA AEG ...... 12 TEGEVUSKAVA KUNI 2017 ...... 14 4.4. SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID ...... 14 TEGEVUSKAVA KUNI 2017 ...... 16 4.5. ETTEVÕTLUS , TURISM JA PUHKEMAJANDUS ...... 16 TEGEVUSKAVA KUNI 2017 ...... 20 4.6. LOODUS - JA KESKKONNAKAITSE ...... 20 4.7. METSAMAJANDUS JA JAHINDUS ...... 22 TEGEVUSKAVA KUNI 2017 ...... 23 4.8. TEHNILISED INFRASTRUKTUURID ...... 23 TEGEVUSKAVA KUNI 2017 ...... 26 4.9. AVALIK KORD , TURVALISUS JA PÄÄSTEKORRALDUS ...... 28 TEGEVUSKAVA KUNI 2017 ...... 30 4.10. ...... 30 TEGEVUSKAVA KUNI 2017 ...... 31 LISA 1 KIHELKONNA VALLA ASUSTUS JA KÜLAD ...... 32

LISA 2 ELANIKE ARV KIHELKONNA VALLA KÜLADES ...... 33 LISA 3 ARENGUKAVA INVESTEERINGUTE PLAANI TÄIENDUS ...... 35

Sissejuhatus

Käesolev arengukava aastateks 2007-2013 on Kihelkonna valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava on sihte seadev, elav, pidevalt uuenev ning kaasajastuv dokument , mille muutmine ja uuendamine kinnitatakse iga-aastaselt hiljemalt 1. oktoobriks vallavolikogu poolt. Arengukava koostamise õiguslik alus on kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS), mille § 37 kohaselt peab kehtiv arengukava mis tahes eelarveaastal hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat , ja kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on arengukava aluseks vallaeelarve koostamisele (s.o eelarvesse kaasatud, kuid arengukava tegevuskavast puuduvad investeeringud pole seadusega kooskõlas), investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ning muude vahendite taotlemisele, laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele. Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. Oma ülesehituselt on Kihelkonna valla arengukava viieosaline: esimeses peatükis on selgitatud arengukavas kasutatavaid põhimõisteid, teises peatükis antakse lühiülevaade Kihelkonna vallast, kolmandas peatükis on visioneeritud valla tulevikupilt aastaks 2013 – missioon, visioon ja üldised strateegilised eesmärgid, neljandas peatükis formuleeritud valdkondlikud arengueesmärgid ning nende saavutamist toetavad ülesanded ja tegevused. Arengukava investeeringute plaan, kuhu on lülitatud need tegevused, mis omavad tõenäolist finantskatet, on esitatud arengukava viiendas peatükis. Kuna mitmed projektid sõltuvad kaasfinantseeringutest, mille taotlemisel on oluline tegevuse sisaldumine arengukavas, on valla huvides arengukavasse sisse kirjutatud kõik perspektiivsed investeeringud, millele üritatakse taotleda kaasfinantseerimist; sh need tegevused, mida tingimata ei finantseerita vallaeelarvest, kuid mille puhul on oluline, et investeeringuvajadus oleks valla arengukavasse sisse kirjutatud (sest tegemist on kogu valla, mitte vallavalitsuse arengukavaga). Arengukava on koostatud vallavalitsuse poolt moodustatud töörühmade seisukohtade alusel ajavahemikul mai-november 2007. Moodustatud oli neli töögruppi: I `elu- ja sotsiaalkeskkond` 1 (külaelu ja kodanikualgatuslik tegevus; haridus; noorsootöö, kultuur, sport ja vaba aeg; sotsiaalhoolekanne ja tervishoid) – töögrupijuht Rene Reinsoo, II `majanduskeskkond` (ettevõtlus, turism ja puhkemajandus) – Maarika Toomel, III `looduskeskkond` (loodus- ja keskkonnakaitse; metsamajandus) – Arvo Kullapere, IV `tehiskeskkond` (teed ja tänavad; sadamad ja lautrikohad; soojamajandus ja energia; veevarustus ja kanalisatsioon; jäätmekäitlus; internet ja andmeside; heakord) – Tormis Lepik. Kõikide töögruppide aruteludest võttis osa vallavanem Jüri Saar. Arengukava koostamisega tegeles Annika Trummar. Töörühmajuhtide eestvedamisel kokkupandud töörühmad 2, kuhu kuulusid nii vallavalitsuse ja – volikogu liikmed, valla allasutuste töötajad, vallas tegutsevate kodanikeühenduste liikmed, (turismi)ettevõtjad kui ka tavakodanikud, käisid koos kokku üle 10 korral (sh üksikute töögruppide kui ka ühised arutelud). Peale arengukava projekti valmimist võimaldati avaliku

1 Töörühmade jaotus on tinglik, kuna kõik valdkonnad oma omavahel vähemal või suuremal määral seotud ja tegelikkuses ei saa valdkondade vahele selgeid piire tõmmata. 2 Töörühmade aruteludest võisid osa võtta kõik inimesed, kel oli soovi ja tahtmist valla arengus kaasa rääkida. väljapaneku ja arutelu käigus oma ettepanekuid ning kommentaare esitada kõigil, kes selleks soovi avaldasid. Selle tulemusena valmis käesolev Kihelkonna valla arengukava aastateks 2007-2013.

1. Arengukavas kasutatavad põhimõisted

Arengukava omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele (KOKS § 37). Elukeskkond koosneb füüsilisest, psühholoogilisest ja sotsiaal- majanduslikust keskkonnast. Jätkusuutlik areng areng, mis vastab praeguste põlvede vajadustele, vähendamata tulevaste põlvede vajaduste rahuldamise võimalust. Kogukond inimkooslus ehk –rühm, kes teatava olulise tunnuse poolest teistest samas geograafilises keskkonnas asuvatest inimkooslustest ehk –rühmadest erineb. Missioon kutsumus, toime alus, mis annab tunnistust omavalitsuse väärtushinnangutest ja sihtgrupist. Natura 2000 Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide alusel moodustatav looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on tagada väärtuslike koosluste ning elupaikade, samuti üleeuroopaliselt haruldaste või ohustatud linnu-, looma- ja taimeliikide kaitse. Puhkeala puhkamiseks ja looduses liikumiseks sobiv määratletud ala, kus leidub aktiivseks tegevuseks sobivaid võimalusi. Strateegiline eesmärk visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse teatud ajaks jõuda; eesmärk vastab küsimusele, millise seisundi tahetakse aja jooksul saavutada. Turismiteenus üksik teenus, mis teeb võimalikuks ja toetab külastuselamuse kogemist. Turismitoode terviklik külastuselamus, mis tugineb füüsilistele, emotsionaalsetele ning elamuslikele elementidele, koosnedes väga mitmesugustest erinevatest toodetest, teenustest ja viisist, kuidas neid külastajale pakutakse. Turismitoode põhineb puhtal füüsilisel keskkonnal, kohaliku kultuuri ja kogukonna positiivsel esitlemisel ning pakub külastajale midagi unikaalset – identiteet, mis erineb konkurentidest. Valdkondlik arengueesmärk valdkonna seatud eesmärk, mille täitmine tugevdab valdkonda; eesmärk vastab küsimusele, millise seisundi tahetakse aja jooksul saavutada. Visioon soovitud tulevikupilt, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada. Üldplaneering planeering, mis koostatakse kogu valla territooriumi või selle osade kohta ja mille üheks olulisemaks ülesandeks on valla territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine, kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal- majandusliku arenguga. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele.

2. Ülevaade Kihelkonna vallast 2.1. Territoriaalne asend, asustus ja keskkond Kihelkonna vald asub Saaremaa looderannikul Tagamõisa poolsaarel, hõlmates 246 km 2 suuruse maa-ala (ca 9% Saaremaast). Valla koosseisu kuuluvad ka Vilsandi ja Vaika saared ning paljud väiksed laiud.

Põhjast piirneb vald Läänemere, idast Tagalahe, läänest Läänemere ja Kihelkonna lahega. Rannajoon on hästi liigendatud, rohkesti esineb potentsiaalseid sadamakohti. 3 Maismaal on kirdeosas naabriks , kaguosas Kärla ning lõunaosas Lümanda vald. Maismaalise osa maksimaalne pikkus loode-kagu suunal on 26 km ja laius 8 km. Valla halduskeskuseks on maakonnakeskusest Kuressaarest 33 km kaugusel asuv Kihelkonna alevik, kus elab ca 48% valla rahvastikust, ja kuhu on koondunud peamised avaliku sektori põhiteenused.

3 Tähtsaim kalapüügikeskus on Tagamõisa poolsaare idarannikul paiknev Veere sadam, kus saavad randuda ka kaugkalapüügilaevad. Lisaks Kihelkonna alevikule kuuluvad valla koosseisu 41 küla (vt Lisa 1), millest kolmes (, ja külas) ei ela täna ühtegi püsielanikku. Rootsiküla, Viki ja Veere on peale Kihelkonna aleviku ainukesed külad, kus on üle 40 elaniku (Veere külas 40). Ülejäänud, eriti Tagamõisa poolsaarel asuvad külad, on väikesed. Oma pehme merelise kliima ja pinnase mitmekesisuse tõttu on valla taime -ja loomariik liigirohke: leida võib 89 looduskaitse all olevat taimeliiki, laidudel asuvad hallhülge lesilad, kohatud on ka viigerhüljest. Vald asub otse veelindude lda-Atlandi rännuteel, mistõttu võib siin kohata nii looduskaitse alla kuuluvat valgepõsklaglet, kühmnokk-luike, laululuike, hahka, ristparti kui ka paljusid teisi linde. Seetõttu on Kihelkonna vallas palju looduskaitsealuseid piirkondi, tähtsaim neist on Vilsandi Rahvuspark, mis hõlmab üle 180 km2 suuruse vana ja rikka merekultuuriga ala. Samuti jääb valla territooriumile osa Viidumäe Looduskaitsealast. 1995. aasta lõpus suundus Kihelkonna vald looduskeskkonda säästvale Ökovalla arenguteele.

2.2. Rahvastik Rahvastikuregistri andmetel elab seisuga 01.01.2008 Kihelkonna vallas 892 inimest (vt Joonis 1), neist ca 49% naisi ja 51% mehi (vt Joonis 2):

Viimase kaheksa aasta jooksul on elanikkond vähenenud keskmiselt 24 inimese võrra aastas. Positiivsena saab märkida seda, et 2007. aasta jooksul vähenes valla elanike arv vaid 13 inimese võrra (vastukaaluks 2006. aastale, kui elanikkond vähenes 37 inimese võrra). Nii loomulik kui mehaaniline iive on vallas negatiivne. Kui sünde on keskmiselt 5, siis surmade arv ületab sündide arvu pea 4-kordselt – keskmiselt 19 surma aastas. Aastas saabub valda elama keskmiselt 17 ning lahkub 26 inimest (vt Joonis 3, Joonis 4, Joonis 5).

Rahvastiku taastootmise potentsiaali näitab 15-19 aastaste elanike osakaal, mis moodustab ca 10% rahvastikust (vt Joonis 6):

Seega eeldused tööealiste vanusegrupi juurdekasvuks on lähiaastatel suhteliselt head, kuigi tõenäoliselt suur osa neist noortest on küll valla elanikeregistris, kuid reaalselt elavad mujal (nt õpilase, üliõpilased). Seega on mõnevõrra väiksem ka kohapeal pakutavate avalike teenuste tarbijate hulk (võrreldes sellega, mida statistika näitab). Teistes vanuserühmades sellist tuntavat ülekaalu ei ole. Märkimisväärselt väike on 0-4 aastaste laste osatähtsus, moodustades ca 3% valla elanikkonnast. Seda kinnitab ka vähenev sündide arv. Vanemate kui 65 aastaste vanuserühm moodustab ca 25% rahvastikust.

3. Kihelkonna valla arengunägemus 3.1. Missioon

Tagada kõigile vallaelanikele tasakaalustatud, toimiv ning jätkusuutlikult arenev elukeskkond, kus on:  tagatud elanike põhiseaduslike õiguste ja kohustuste täitmine;  laialdased võimalused eneseteostuseks ja puhkuseks;  puhas looduskeskkond;  arenenud infrastruktuur, mis võimaldab suhelda nii naabrite kui ka maailmaga;  turvaline olustik, kus keegi ei ole ahistatud või tõrjutud ei ühiskonna ega teiste inimeste poolt ning kus tänasel põlvkonnal on võimalus saavutada oma eesmärke kahjustamata tulevaste põlvkondade võimalusi saavutada omi.

3.2. Kihelkonna valla visioon

Aastal 2013 on Kihelkonna vald:  tugev Lääne-Saaremaa keskus;  turvaline, heakorrastatud ja arenenud infrastruktuuriga paik, kus elavad sotsiaalselt aktiivsed, oma vallaga emotsionaalselt seotud inimesed;  tuntud ja väärtustatud turismi- ja puhkepiirkond, mille hea maine põhineb siinsel puhtal looduskeskkonnal, säilitatud pärandmaastikel, rikkal kultuuripärandil ning merelist ja keskkonnasäästlikku elulaadi toetavatel rahvuslikel traditsioonidel.

Turvaline, st madala kuritegevusega, sotsiaalselt turvaline kui ka maandatud keskkonnariskidega jms.

3.3. Strateegilised eesmärgid  Säilitatud on Kihelkonna valla asustus (sh püsiasustus Vilsandi saarel) ning suurendatud valla elanike arvu (kinnisvaraomanikud ja suveelanikud).  Loodud on soodne elu- ja ettevõtluskeskkond (sh välja on arendatud elamuehituseks ja ettevõtluse toimimiseks ning arenguks vajalikud infrastruktuurid, valla elanikele tagatud kvaliteetsed ja mitmekesised avalikud teenused, kindlustatud elanike sotsiaalne turvalisus).  Suurendatud on Kihelkonna valla kui kultuuri- ja hariduskeskuse rolli Lääne-Saaremaal – kaasaegsed kultuurirajatised, aktiivne kultuuri- ja seltsielu, konkurentsivõimelised haridusasutused.  Mitmekesistatud on külastus-, puhkamis- ja vaba aja veetmise võimalusi vallas ning välja arendatud kaasaegne turismi tugiinfrastruktuur. Tagamõisa poolsaare idarannik on välja arendatud aktiivse puhkuse piirkonnana ja läänepoolsel rannikul arendatud loodusturismi.  Tasakaalustatud on majandustegevus ning loodus- ja keskkonnkaitse. Arenev (väike)ettevõtlus on loodustsäästev ning tugineb piirkonna eripärale ja ressurssidele.  Kihelkonna vald on ökovalla arenguteel. Arendatud on keskkonna- ja energiasäästlikku eluviisi. Säilitatud on puhas looduskeskkond, pärandmaastikud, põlistalud ning olemasolevad põllumajandusstruktuurid.  Toetatud on merelise elulaadi säilitamist ja arendamist.

4. Valdkondlikud arengueesmärgid ja kavandatavad ülesanded ning tegevused 4.1. Külaelu ja kodanikualgatuslik tegevus Hetkeolukord Kihelkonna vallas tegutseb 9 kodanikeühendust: Küla Arenguselts, MTÜ Kihelkonna Jahimeeste Selts, MTÜ Kihelkonna Kiriku Oreli Restaureerimise Ühing, MTÜ Rukkilill, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Tagamõisa, MTÜ Vilsandi Haridusselts Murdlaine, MTÜ Üru Jahimeeste Selts, seltsing Mürakarud ja soome keele seltsing Kalevala. Võimalik on osa võtta ka Saaremaa Merekultuuri Seltsi tütarseltsi Salava tööst. Külaelanike eestvedamisel on toimunud mitmetes külades piirkondlikud kokkutulekud: 2007. aastal Tagamõisas, Vilsandil ja Pidulas, varasematel aastatel Kureveres, Tammesel ja Ürus.

Põhiprobleemid  Inimeste vähesus külades.  Külade eestvedajate vähesus.

Arengueesmärgid 1. Külakogukonnad, kodanikeühendused ja vald teevad omavahel koostööd soodsa elukeskkonna loomiseks nii külades kui kogu vallas.

Ülesanded ja tegevused eesmärkide saavutamiseks 1.1. Tagada küladele ja kodanikeühendustele vallapoolne toetus külade elukeskkonna parendamisel ja väärtustamisel ning aidata kaasa külakogukondade ja kodanikeühenduste võimekuse kasvule ühiskasulikuks tegevuseks:  Külade koostöö edendamiseks külaaktiivi ümarlaua ellukutsumine ja ümarlaua tegevuse toetamine  Külade/piirkondade ja kodanikeühenduste (arendus)tegevuse toetamine esitatud projektide kaasfinantseerimise kaudu  Kodanikujulguse ja aktiivse tegutsemise toetamine külakogukonna turvalisuse loomisel  Külade/piirkondade ühisürituste korraldamise toetamine  Mängu- ja spordiplatside (külaplatside) korrastamise ja rajamise toetamine  Tagamõisa seltsimaja renoveerimise toetamine  EELK Kihelkonna Mihkli koguduse tegevuse toetamine  Kodanikeühenduste koolitamine ja nõustamine ning koolitustel osalemise toetamine  Kaunimate külade ja kodude tunnustamise süsteemi väljatöötamine Tegevuskava kuni 2017 * Tunnustatud kogukonnaköögi rajamine Loode-Saaremaa Jahimeeste Seltsimajja 4.2. Haridus Hetkeolukord Kihelkonna vallas tegutseb üks põhikool – 37 õpilasega Kihelkonna Kool, ja üks lasteaed, kus käib 2007/08 õppeaastal 13 last. Õpilaste (prognoositav) arv Kihelkonna Põhikoolis klassiti aastatel 2007-2015: Õppe- I II III IV Klassi V VI VII VIII IX Klassi Klassi Õpilasi aasta täituvus täituvus täituvus kokku I-IV V-IX I-IX 2006/07 6 7 7 6 6,5 12 3 7 12 16 10 8,4 76 2007/08 4 7 6 7 6 5 13 3 7 14 8,4 7,3 66 2008/09 2 5 6 6 7 7 5 13 3 7 7 6 54 2009/10 1 3 4 6 3,5 6 7 5 13 3 6,8 5,3 48 2010/11 2 2 2 4 2,5 6 6 7 5 13 7,4 5,2 47 2011/12 2 3 1 3 2,25 4 6 6 7 5 5,6 4,1 37 2012/13 4 2 2 1 3 4 6 6 7 35 2013/14 2 4 2 2 1 3 4 6 6 30 2014/15 3? 2 4 2 2 1 3 4 6 27 Õpilasi õpetavad 2007/08 õppeaastal 12 pedagoogi. Lasteaias on laste prognoositav arv õppeaastati: 2007/08 13 2008/09 10(12) 4 2009/10 13(15) 2010/11 14 Lasteaias töötab üks liitrühm, kus lastega tegelevad kaks õpetajat, õpetajaabi, 0,25 kohaga muusikaõpetaja ning vajadusele töötab ka logopeed (mittekoosseisuline töötaja). Edaspidi oleks vajalik juurde luua 0,25 liikumisõpetaja kohta. Võttes aluseks valla elanike arvu, pindala ja asustustiheduse ning eelarve võimalused, on praegu veel sellise haridusvõrgu ülalpidamine vallale jõukohane. Lähiaastatel on aga laste arvu vähenemise tõttu tõenäoline lasteaia liitmine kooliga. Majanduslikult on see kindlasti vallale kasulik ja koolihoone on piisavalt suur, et väikeste ümberehitustega tagada ka lasteaialastele turvaline ja lapsesõbralik keskkond. 2002. aastal renoveeriti täielikult kooli söökla, 2004. aastal kooli vee-ja kanalisatsioonitorustikud, duširuumid ning WC-d. 2005. aastal teostati keldri ja esimese korruse küttesüsteemi remont ja garderoobi osaline remont koos akende vahetusega. Koolil on olemas ka spordiväljak. Kuna Kihelkonna Põhikool on ainuke Kihelkonna valda teenindav kool, tuleb arengusuundades arvestada terve Kihelkonna valla kui ääremaa seisundit: madala tööhõive tõttu võimekamate perede vallast lahkumine, perede kehv majanduslik olukord, huvihariduse võimalik hääbumine (ringijuhtide nappus kohapeal). Vaatamata sellele peab kool looma tingimused valla lastele konkurentsivõimelise ja võimetekohase hariduse omandamiseks. Samuti peaks kool koostöös kohaliku (valla ainukese) rahvamajaga võimaldama õpilastele ka aktiivse osalemise koolivälises tegevuses, kuna maakonnakeskuses töötavate ringide ja huviklubide töös osalemine on ebasoodsate ühistranspordi sõiduaegade tõttu õpilastele füüsiliselt koormav ja ajaliselt komplitseeritud.

Põhiprobleemid  Laste arvu pidev vähenemine.  Õpetajate äravool, kvalifitseeritud õpetajate puudus.

Arengueesmärgid 1. Vallas on ajakohaste õpitingimuste ning kvalifitseeritud kaadriga konkurentsivõimelised haridusasutused nii eel- kui põhihariduse omandamiseks. 2. Soodustatud on vallaelanike teadmiste ja oskuste pidevat täiendamist kogu nende eluea jooksul.

4 Nende laste arv, kes on küll sündinud Kihelkonna vallas, kuid elavad mujal. Ülesanded ja tegevused eesmärkide saavutamiseks 1.1. Motiveerida (noori) pedagooge valla haridusasutustesse tööle tulema:  Kooli, lasteaeda tööle tulevale pedagoogile vajadusel elukoha (ametipinna) tagamine – vallale vajaliku (valla asutuste) tööjõu kindlustamiseks munitsipaalelamufondi rajamine – korterite soetamine, renoveerimine ning vajadusel sisustamine

1.2. Hoida haridusasutuste hooned, ruumid ja spordirajatised ajakohasel tasemel ning tagada neis turvaline töö- ja õpikeskkond:  Tulekahju signalisatsioonisüsteemi paigaldamine koolimajja  Tulekahju signalisatsioonisüsteemi paigaldamine lasteaeda  Kihelkonna Põhikooli rekonstrueerimine (välisfassaad, ruumid)  Kooliümbruse spordi- ja vaba aja veetmise kompleksi väljaarendamine (vt ptk Noorsootöö, kultuur, sport ja vaba aeg)

 Kihelkonna Koolihoone rekonstrueerimine (energiatõhusus)

 Rulluisuraja ehitamine (terviserada)

1.3. Täiustada õppe materiaal-tehnilist baasi ning käia kaasas tehnoloogia arenguga õppetöös ja kooli juhtimises:  Elektriklaveri soetamine  Kooli arvutipargi uuendamine (sh igale õpetajale oma arvuti (laptopi) soetamine)  E-kooli juurutamine

1.4. Erialaspetsialistide rakendamise abil luua kõigile lastele võimalused võimetekohaseks õppeks/hariduse omandamiseks:  Kooli juurde osalise koormusega psühholoogi töölevõtmine (mittekoosseisuline töötaja)  Lasteaia koosseisu 0,25 liikumisõpetaja koha loomine alates 2008/09 õppeaastast

1.5. Tagada valla haridusasutuste jätkusuutlikkus:  Kihelkonna Põhikooli ja Kihelkonna Lasteaia liitmine (Kihelkonna kool) 1.6. Toetada õpilaste huvihariduse omandamist:  Huvialakoolide kohamaksude tasumise

1.7. Toetada Keskkonnaministeeriumi ideed rajada Riikliku Looduskaitsekeskuse Vilsandi Rahvuspargi Loona kompleksis piirkondlik loodushariduskeskus

2.1. Võimaldada vallaelanikel saada vajadusel täiend- ja ümberõpet, osaleda huvi- ja vabahariduslikel ning kutsealastel koolitustel:  Lastevanemate koolitamine ja nõustamine

Tegevuskava kuni 2017 * Kihelkonna spordihoone rekonstrueerimine * Kooli korvpalliväljaku rekonstrueerimine * Lasteaiale vajalike ruumide ehitus koolihoonesse (ruumide renoveerimine, uue sisustuse soetamine, mänguväljaku rajamine). * Kihelkonna Koolihoone rekonstrueerimine (energiatõhusus) * Rulluisuraja ehitamine (terviserada)

4.3. Noorsootöö, kultuur, sport ja vaba aeg Hetkeolukord Kihelkonna vald on rikka ja mitmekülgse kultuuripärandiga: siin asuvad XII sajandist pärit kirik koos Eesti vanima oreliga, Eesti üks omapärasemaid muuseume – Mihkli Talumuuseum, Vilsandi Rahvuspark, Viidumäe Looduskaitseala jpm huviväärset. Vald eristubki teistest Saaremaa valdadest eriliselt rikkaliku kultuuri- ja ajaloopärandi poolest. Vallamaja ruumides tegutseb Kihelkonna Raamatukogu, kus on avatud ka tasuta internetipunkt. Raamatukoguhoidja juhatab väikese näiteringi tööd. Hinnatud kontsertpaikadeks on Kihelkonna kirik, kus juba üle 10 aasta korraldatakse Kihelkonna kirikumuusikapäevi, ja Loona mõis 5. Noorsootöö on põhiliselt koondunud Kihelkonna Põhikooli ümber, kus tegutsevad mitmed ringid ja sporditrennid. Väga tugevalt on spordis esindatud korvpall, head tulemused on ka kergejõustikus ja võrkpallis. Mitmed Kihelkonna noored osalevad huvikoolides. Noortel on kasutada ka pastoraadis tegutseva avatud noortekeskuse ruumid ja inventar, samas tegutseb ka lastele pühapäevakool.

Põhiprobleemid  Ringijuhtide puudus kohapeal.  Raske on organiseerida ringitegevusi (inimeste vahetustega töötamine; halb transpordiühendus, mis pärsib elanike võimalusi ühistegevuses osaleda).  Vähe traditsioonilisi ja köitvaid kultuuri- ja spordiüritusi.  Spordiklubi puudumine – Kihelkonna on üks väheseid valdu, kel pole oma spordiklubi olemas.  Tunnustamise süsteemi puudumine (kultuuris ja spordis).  Noorte tegevusetus – noortel vähesed tegevusvõimalused.  Organiseeritud tegevuste vähesus noortele; noorsootegevuse vähene koordineeritus – pea olematu noorsootöö.  Noorsootöö eestvedaja puudumine, kes organiseeriks (koordineeriks) noortele suunatud tegevusi ja hoiaks noortel nö silma peal.  Laste ja noorte seas leviv alkoholitarbimine.

Arengueesmärgid 1. Elanike vajadusi rahuldavad kultuuri- ja spordirajatised. 2. Aasta läbi toimiv aktiivne kultuuri- ja spordielu. 3. Noortele on loodud tegevusvõimalused vaba aja sisukaks veetmiseks.

5 Loonal on Keskkonnaministeeriumi renoveeritud 16 saj. ajalooline mõiskompleks, mis pakub mitmeid võimalusi nii loodus- kui kultuurihuvi rahuldamiseks:

Ülesanded ja tegevused eesmärkide saavutamiseks 1.1. Kaasajastada vallas asuvad kultuurirajatised (vajadusel ehitada uued hooned või ruumid):  Kihelkonna laululava kompleksi korrastamine/renoveerimine  Tagamõisa seltsimaja renoveerimise toetamine (vt ptk Külaelu ja kodanikualgatuslik tegevus)

1.2. Parandada võimalusi spordiga tegelemiseks ja (aktiivseks) vaba aja sisustamiseks:  Kooliümbruse spordi- ja vaba aja veetmise kompleksi väljaarendamine: laululavakompleksi korrastamine/renoveerimine, staadioni rekonstrueerimine, korvpalli- ja tenniseväljaku rekonstrueerimine, lõkke- ja telkimisplatsi rajamine, tiigi korrastamine, (valgustatud) terviseraja rajamine  Spordisaali sisustuse uuendamine (korvilauad, rõngad, elektroonilised tablood)  Jõusaali rajamine rahvamaja juurde  Korraliku ujumiskoha rajamine Kihelkonnale (vt ptk Ettevõtlus, turism ja puhkemajandus)  Valla oma spordiklubi loomine

1.3. Uuendada Kihelkonna Raamatukogu materiaal-tehnilist baasi:  Raamatukogu elektroonilisele laenutusele üleminek  Raamatukogusse uute riiulite ja juhataja töölaua soetamine ning põrandakatte vahetamine  Raamatukogus asuvasse Internetipunkti 3 uue arvuti soetamine

Jätkata traditsiooniliste kultuuri- ja spordiürituste korraldamist; koostöös Kuressaare Linnateatri ja kontsertorganisatsioonidega tuua valda kõrgkultuuri sündmusi:  Täiskohaga kultuuritöötaja töölevõtmine  Iga-aastase valla spordi- ja kultuuriürituste kalendri väljaandmine  Koostöös naabervaldadega Viidumäe mängude edasiarendamine  Vilsandi päevade korraldamise jätkamine  Kihelkonna päevade taaselustamine  Mihkli- ja jüripäeva (valikuliselt ka muude rahvakalendri tähtpäevade) ürituste korraldamine  Olemasolevate hoonete ja objektide rakendamine ning vajadusel kohandamine kultuurse ajaveetmise paikadeks: kontserdid, etendused (nt Loona mõis ja näitsemaja, Papissaare angaardu, Mihkli Talumuuseum)

Toetada kohaliku kultuuripärandi säilimist ja arendamist:  Kihelkonna kiriku oreli restaureerimine  Kihelkonna kiriku renoveerimine  Kihelkonna kellatorni restaureerimine  Vilsandi tuletorni korrastamine  Pärimuskultuuri eksponeerimine

Toetada ja tunnustada inimeste aktiivsust isetegevuse ja spordiga tegelemisel ning spordi- ja kultuurielu edendamisel vallas:  Kultuuri/seltsielu edendajate ning tublide sportlaste tunnustamise süsteemi väljatöötamine  Erainitsiatiivil organiseeritavate ürituste toetamine (nii kultuuri kui spordi vallas)

Tagada vallas toimuvate ürituste, sündmuste jm olulise info parem kommunikatsioon:  Valla lehe väljaandmine

3.1. Parandada noorsootööalast tegevust vallas:  Noorsootöötaja töölevõtmine  Vanemale koolieale mõeldud noortekeskuse rajamine – vastava(te) ruumi(de) kohandamine (nt lasteaia hoonesse) – Kihelkonna kiriku juures tegutseva noorsookeskuse tegevuse laiendamine  Noorsooalgatusprojektide toetamine

Tegevuskava kuni 2017 * Rahvariiete soetamine rahvamajale * Papissaare sadamasse sadama ajalugu kajastava infostendi rajamine * Kihelkonna laululava kompleksi korrastamine/renoveerimine * Terviseraja ehitamine * Papissaare sadamasse muuseumi ehitamine eksponeerimaks rahvuspargi kultuuripärandit. * Noorsootöö tegevuskava koostamine * Valla kodulehel noorteinfo lingi loomine

4.4. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Hetkeolukord 01.01.2007 seisuga elab vallas 163 kuni 18-eluaastast last. Kuressaare Väikelastekodus elab 3 last. Lastega peresid on vallas 82, neist ühe lapsega 38, kahe lapsega 29, kolme lapsega 12, nelja lapsega 2 ja kuue lapsega 1 perekond. Pensioniealisi elanikke on vallas 206. Üksielavatele vanuritele, kellel pole lapsi ega teisi lähedasi, osutatakse koduteenust. Statsionaarset hooldusteenust osutab Kihelkonna Hooldekodu, kus on 20 voodikohta. Puuetega inimesi elab vallas kokku 97, mis on 10,7% valla elanikkonnast. Puudega või töövõime kaotuse protsendiga tööealisi on 35 ehk 6,5% tööealisest elanikkonnast. Puudega inimestest on 9 sügava puudega, 42 raske puudega, 17 keskmise puudega ja 27 töövõimekaotuse protsendiga. Puudega lapsi on 5. Vallas on moodustatud Kihelkonna Vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, mis aitab korraldada sotsiaalhoolekannet, määrab toetusi ja teenuseid, ning töötab sotsiaalnõunik, kes tegeleb ka avahooldusega. Tegutseb perearsti vastuvõtupunkt, töötab hambaarst ja olemas on ka apteek. Perearstinimistus on Lümanda vallaga kokku 1100 inimest. Kihelkonnal töötab perearst kolmveerand kohaga. Üldjuhul võib perearsti tööga rahule jääda. Probleeme on eriarstiabi kättesaadavuse ja kiirabiga.

Põhiprobleemid  Elanikkonna vähenemine – vähene sündimus, rohkem inimesi läheb ära, kui neid juurde tuleb.  Palju on lahkunud kesk- ja kõrgharidusega ja endaga hästi toimetulevaid inimesi.  Külades on vähe elanikke, nende keskmine vanus on kõrge.  Palju selliseid peresid, kes oma lastega ei tegele, kus lastest ei hoolita – laps on nö ise kasvamas.  Riskigruppi kuuluvates peredes laste- ja noorte seas leviv alkoholitarbimine.  Puuduvad pereabiteenused (tugiisik, pereabiline, perenõustaja), pere ja lastega töö koordineerija – lastekaitsetöötaja kui spetsialist.  Erivajadustega inimestele osutatavad teenused on ebapiisavad.  Rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavus on ebapiisav.  Eakate päevakeskuse, sotsiaalkorteri ning munitsipaalelamufondi puudumine vallas.  Tööpuudus vs tööjõu puudus.  Pikaajalised töötud on omandanud õpitud abituse, alkoholi liigtarbimine – ei suuda, ei taha töötada.  Eriarstiabi halb kättesaadavus (järjekorrad pikad, abi saadavus ainult Kuressaares).  Perearsti tehniline ja instrumentaalne varustus ei rahulda vajadusi.  Elanikkond vananeb, palju esineb südame ja liigeste haigusi; aasta-aastalt on tõusnud töövõimetute inimeste arv.  Raskusi on kindlustamata isikute (ca 5% valla elanikkonnast) krooniliste haiguste ravi tagamisega.  Vähene haigusi ennetav töö – tervisekasvatus.

Arengueesmärgid 1. Tagatud on vallaelanike sotsiaalne turvalisus ja toimetulek. Kättesaadavad on sihtrühmade vajadusi rahuldavad ning iseseisvat toimetulekut soodustavad sotsiaalhoolekandeteenused. 2. Säilitatud on perearsti vastuvõtupunkt ning tagatud kvaliteetse esmatasandi arstiabiteenuse kättesaadavus vallas. 3. Väärtustatud on tervishoiualast ennetustegevust. Vähemalt 50% riskigruppi kuuluvate perede lastest on kaasatud valla poolt pakutavatesse vaba aja veetmise võimalustesse.

Ülesanded ja tegevused eesmärkide saavutamiseks 1.1. Kaasajastada ja mitmekesistada pakutavaid sotsiaalhoolekandeteenuseid ning korraldada abivajajate toetamist:  Kihelkonna hooldekodu kaasajastamine ja laiendamine, pakutavate teenuste mitmekesistamine (sh täiendavate voodikohtade loomine hooldekodusse, hooldekodu hoovi korrastamine, hooldekodule juurdeehituse tegemine)  Naabervaldade kaasamine hooldekodu haldamisse  Rajatavas rahvamajas eakatele kooskäimiseks ruumi(de) võimaldamine  Sotsiaalkorteri (tugikodu) rajamine (korteri soetamine, remontimine ja sisustamine mööbliga)  Liikumispuuetega inimeste kodude kohandamine vastavalt nende vajadustele igapäevaeluga toimetulekuks  Tugiisiku töölevõtmine ja koolitamine, kes tegeleks eelkõige nende inimeste ja peredega, kes endaga ise päris toime ei tule (sh laste eest hoolitsemisel)  Koduhooldaja töölevõtmine ja vanuritele koduhooldusteenuse pakkumine  Koduõenduse ellurakendamise toetamine koostöös Haigekassa, omavalitsuse ja perearstiga  Lastekaitsespetsialisti töölevõtmine ja koostöö tegemine Lümanda vallaga  Laste hoolekannet, õiguskuulekat käitumist ja hariduse omandamist toetavate spetsialistide koondamine ühtsesse võrgustikku  Teenuste vajaduste selgitamine ja uute hoolekandeteenuste arendamine  Koostöö tegemine Tööturuameti Saaremaa osakonnaga töötute tööturule integreerimisel  Abivajajatele erinevate toetuste maksmine: toimetulekutoetus; hooldajatoetus puudega inimese hooldajale; sünnitoetus; matusetoetus; ühekordne toetus seoses raske majandusliku olukorraga; õnnetusjuhtumi toetus; tervishoiutoetus Haigekassa kindlustamata isikutele; ravimitoetus paljulapselistele peredele, puuetega inimestele ja töötutele; prillide soetamise toetus puuetega lastele; lastega peredele koolitarvete ostmise-, toidu-, üüri-, transpordi ja huvikoolide toetus; laste ekskursioonide toetamine; elluastumise toetus koolide lõpetajatele; jõulupakid lastele ja hooldekodu vanuritele

2.1. Parandada arstiabiteenuse kättesaadavust vallas:  Perearstile ja hambaarstile vajalike ruumide väljaehitamine lasteaia vanasse osasse  Perearsti vastuvõtugraafiku paindlikumaks muutmine  Ravikindlustusega hõlmamata inimeste väljaselgitamine

3.1. Pöörata rohkem tähelepanu elanike tervisekasvatusele ja -käitumisele:  Tervisepäevade jm ürituste (sh tervisespordiürituste) korraldamine tervislike eluviiside propageerimiseks  Ennetustööga alustamine juba lasteaiast

Tegevuskava kuni 2017 * Kihelkonna hooldekodu kaasajastamine ja laiendamine * Vallale vajaliku tööjõu kindlustamiseks munitsipaalfondi rajamine (korterite ostmine).

4.5. Ettevõtlus, turism ja puhkemajandus Hetkeolukord Seisuga sügis 2008 tegutseb Kihelkonna vallas 10 turismiga tegelevat ettevõtet: lisaks üheksale majutust ja/või toitlustust pakkuvale ettevõttele ka üks reisibüroo/reisikorraldaja. Üks ettevõte pakub haagissuvilaid; pakutakse ka kalapüüki, paadimatku, ratsutamist, sukeldumist, loodusmatku jms. Kokku on vallas külastajate kasutuses 136 voodikohta, kuid enamus majutuskohti pakuvad teenust vaid suvehooajal, maksimaalselt aprillist oktoobrini. Aastaringseks kasutamiseks on 51 voodikohta. Lisaks turismiettevõtjatele tegutsevad vallas veel mitmed väikeettevõtjad, kelle tegevusvaldkonnad hõlmavad tegevusi meditsiinilisest erapraksisest kalatööstuseni. Ettevõtted on leidnud omale sobiva tegevusala arvestades Kihelkonna valla asendit Natura 2000 piirangualadel. Suurtootmine Kihelkonna valda ei sobi, seda just eelpool nimetatud looduskaitseliste piirangute tõttu. Potentsiaali on kõikvõimalikel teenindus- ja tootmisaladel (sh käsitöö), mis toetuksid vallast ja Lääne-Saaremaalt läbi liikuvale ning siin peatuvale turistile ning pakuksid samas teenuseid ka nii oma kui naabervalla elanikele. See kõik on pikaajaline protsess, kuid liikumine selles suunas toetaks ka valla looduskaitselist tegevust ning ökovalla põhimõtteid. Valla loodus, metsa- ja rannikumaastikud, väikesed, ajaloolise taluarhitektuuriga külad, Vilsandi Rahvuspark ning Viidumäe Looduskaitseala pakuvad häid võimalusi talu- ja loodusturismi arendamiseks. Rahvuspargis on 4 õpperada: Loonalt Harilaiule, Loonalt Vilsandile (nii Kihelkonna kui Lümanda valla kaudu), Loonalt Eldale (osaliselt Kihelkonna vallas) ning Loonalt Jaagarahule. Loona mõisa külastuskeskuses toimuvad regulaarselt teemapäevad ja erinevad näitused. 2007. aastal avati endises mõisa karjakastellis kaasaegne multifunktsionaalne näitusemaja, mis lisab veel ühe võimaluse korraldamaks vallas aasta läbi esinduslikke üritusi. Loona mõisakompleksis asub Vilsandi Rahvuspargi, aga samuti kogu valla kohalik infopunkt, mis töötab aastaringselt projektipõhiselt ja pakub lisatöökohta talvisel ajal ühele, suvisel perioodil kahele inimesele. Infopunkti ülesanne on koordineerida loodusturismi ning reguleerida külastuskoormust valla loodustundlikel aladel, jagades kõigile külastajaile tasuta teavet matkaradadest ja liikumisvõimalustest vallas, käitumisest looduses, turismiettevõtjate poolt pakutavatest teenustest, aktuaalsetest protsessidest looduses jms. Üleval on vahetatavad näitused valla loodusväärtustest, soovijaile jagatakse kaarte ja materjale, võimalik on vaadata loodusfilme ja -slaide, tutvuda ajaloolise mõisakompleksi ning selle arheoloogiarikka ümbrusega.

Põhiprobleemid  Turismi ja puhkemajanduse arendamine vs ürglooduse säilitamine – tasakaalustatud areng – vald asub Natura 2000 aladel, mistõttu turismi ja puhkemajanduse ning ettevõtluse arendamisel tuleb rangelt jälgida loodushoiu põhimõtteid.  Kuigi valla potentsiaal turismisihtkohana on väga tugev, on valla kuvand olnud aastaid pigem negatiivne  Nõrk, s.t olematu valla reklaam ja turundus – teatakse Kihelkonna kirikut ja Vilsandi Rahvusparki, kuid see on ka praktiliselt kõik.  Majutusettevõtjad ei ole veel avastanud aastaringse turismi võimalusi. Valdavalt nähakse turismi pelgalt suvise lisateenistuse võimalusena, selle asemel, et aastaringse teenistuse peale mõelda.  Puudulik turismitoode, st pakutakse küll majutust ja kohati ka toitlustust, kuid lisateenuste valik ja nende reklaam on vähene.  Valla areng on olnud kaootiline. Puudub koordineeriv spetsialist (arendusnõunik), kes toetaks ka ettevõtjaid (koolitused, rahataotlused, koordineeriv töö, seadusandlus, projektid jms).  Puudub objektiivset ja kaasaegset turismiinfot koguv, valdav ja jagav keskus.  Valla kodulehe turismiosa vajab täiustamist ja tõlkimist peamiste sihtturgude keeltesse.  Teede halb olukord – halb ligipääs objektidele (Harilaiu tee, Loona mõis, -Neeme- Tagamõisa tee jne).  Enamus objekte on korrastamata, eksponeerimata, ligipääs raskendatud.  Puudub ühtne andmebaas valla ettevõtjatest ja pakutavatest teenustes.  Puudulik, praktiliselt olematu koostöövõrgustik ettevõtjate vahel.

Arengueesmärgid 1. Soodne ettevõtluskeskkond. Toimivad ettevõtluse tugisüsteemid aitavad alustada uutel ning tegutseda ja laieneda olemasolevatel ettevõtetel. 2. Pakutavad turismitooted ja –teenused on kõrgekvaliteedilised, mitmekesised ning kooskõlas jätkusuutliku arengu põhimõtetega. 3. Arendatud on loodusturismiga seotud võimalusi ning tõstetud merega seotud turismi osatähtsust. Taastatud ja korrastatud on (väike)sadamad ja lautrikohad. 4. Välja on arendatud turismi tugiinfrastruktuur (sh intensiivsema liiklusega teelõigud tolmuvabaks muudetud ning mustkatte alla viidud). 5. Turismiinfo on asjakohane ja kergesti kättesaadav kõigile.

Ülesanded ja tegevused eesmärkide saavutamiseks 1.1. Luua eeldused ja võimalused ettevõtluse arendamiseks vallas:  Kiire ja operatiivse asjaajamise ning asjalike konsultatsioonide pakkumine ettevõtjatele  Ettevõtluse arenguks vajaliku infrastruktuuri arendamine ja ettevõtete kaasamine infrastruktuuri väljaarendamisse  Arendustegevuste toetamine läbi detailplaneeringute ja kinnistute kruntimise vastavalt looduskaitse seadustele ning lähtuvalt omaniku soovist  Koostöö tegemine ettevõtjatega ja ettevõtjate vahel ning maakondliku katusorganisatsiooniga MTÜ Saarte Turismiarenduskeskus oskusteabe ja finantside leidmiseks ning projektide kirjutamiseks valla turismikaardi tootmisel ja kohaliku (turismi)infrastruktuuri loomisel, viitade valmistamisel ja koostöövõrgustiku rajamisel  Valla osalemine rahvusvahelistes projektides kaasfinantseerijana

2.1. Pakkuda ja mitmekesistada aktiivse puhkuse veetmise võimalusi vallas loodust/keskkonda liigselt koormamata :  ATV-de tarbeks metsamajanduslikult väheväärtuslikul alal maastikusõiduala piiritlemine/spetsiaalselt looduses tähistatud maastikusõiduala avamine (vältimaks maastikusõidukite kasutamisega keskkonnale ja maavaldajale võimaliku kahju tekitamist)  Omaette surfi- ja jetisõiduala piiritlemine  Koostöös keskkonnakaitsjate ja maaomanikega golfiväljaku rajamine Kihelkonna valda, tingimusel , et vallakodanike huvid ja keskkond (sh miljööväärtusega külad) ei saa kahjustatud)  Valla poolse initsiatiivi näitamine Karujärve kompleksi korrastamiseks, arendamiseks ja haldamiseks, koostöö pakkumine omanikule

 Abaja kergliiklustee rajamine supluskohta

 Puhkeala maaüksuse arendamine koostöös MTÜ Rand

2.2. Arendada kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslikud objektid välja külastusobjektideks:  Vilsandi tuletorni avamine külastuseks koostöös ümbritsevate maade valdajate ning tuletorni omanikuga  Vanade piirivalvetornide korrastamine/rekonstrueerimine ja külastajatele avamine (sh infotahvlite paigaldamine torni juurde)  Jaagarahu karjääri ääres olevate lubjapõletusahjude korrastamine ja eksponeerimine

 Hülgeküttide asulapaika Loona külas teemapargi rajamine koostöös RMK-ga 3.1. Looduskaunite paikade ja objektide kaardistamine ja loodus- ja matkaradade rajamine (koos kohalike ettevõtjatega):  Maalinna juurde viiva matkaraja tähistamine  Rahvuspargis olevate õpperadade parem tähistamine

 Loonalt Kiirassaarde viiva matkaraja tähistamine

3.2. Parandada merelise ligipääsetavuse infrastruktuuri:  Papissaare sadama korrastamine (sh sadamasse viiva tee rekonstrueerimine ja sadama valve korraldamine)  Kesknõmme kalakasvatuse sadamana väljaarendamise toetamine (head eeldused puhke- ja vaba aja keskuse loomiseks  Merele ligipääsu võimaldamine (sh koostöö tegemine eraomanikega)  Avaliku suplusranna rajamine Kihelkonnale (sobiva koha leidmine, roostiku tõrjumine ja kaldaääre puhastamine kividest, puidust vettemineku silla rajamine, tualettide ja prügikastide paigaldamine, lõkke- ja telkimisplatsi koha rajamine jms)  Rannamaanteede sõidetavuse parandamine

 Merele ligipääsu võimaldamine aastaringselt

 Vana rannamaantee arendamine turismiteeks (viidatus, teenused, infotahvlid tee ääres vähemalt kahes keeles)

 Tagamõisa poolsaarel nn Undva ringi turismitee teekatte parendamine.

4.1. Tähistada ja viidastada vallas asuvad vaatamisväärsused ja turismiobjektid:  Kihelkonna maalinna tähistamine (infotahvlite paigaldamine) ja viidastamine

5.1. Külastus-, turismi- ja puhkeobjektidele juurdepääsu parandamiseks ning vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamiseks ehitada/arendada välja ja kaardistada kergliiklusteid; korrastada ja kaardistada olemasolevaid (külavahe)teid, märgistada ja kaardistada metsateid:  Olulisematel teedel kloriidiga tolmutõrje tegemine

6.1 Korraldada valda külastavate turistide poolt tekitatud jäätmete kogumine (vt ptk Tehnilised infrastruktuurid):  Prügikonteinerite paigaldamine alevisse (vähemalt kolme suvekuu jooksul)

7.1 Korraldada turismiinfo süsteemset kogumist ja edastamist:  Toimiva turismiinfopunkti rajamine valla keskusesse ja/või koostöös rahvuspargiga tegutseva infopunkti tegevuse laiendamine  Arvestades suurt vajadust (suvise) turismiinfo järele, turismiasjalistest nn vabatahtliku turismiinfopunkti moodustamine Kihelkonnal maakonna kaardi kõrvale

7.2 Arendada valla ja vallas tegutsevate (turismi)ettevõtjate tihedamat koostööd (vallast positiivse kuvandi tekitamisel), tagada ettevõtjatele vallapoole toetus:  Ühise kaardi koostamine valla vaatamisväärsuste ja turismiettevõtjate kohta (majutus, toitlustus, erinevad tegevusvõimalused), tõlgituna peamiste sihtturgude keeltesse  Imagoloogiliste trükiste koostamine  Valla kodulehe edasiarendamine (sh visuaalse kujunduse atraktiivsemaks muutmine)  Kohaliku koloriidiga suveniiride väljatöötamine – valla suveniiriks kohaliku meistri töö (selleks konkursi korraldamine)

Tegevuskava kuni 2017 * Jaagarahu puhkeala väljaehitamine * Avaliku supluskoha rajamine Kihelkonnale (Abaja kergliiklustee ehitus, ujuvkai ost ja paigaldus) * Avaliku supluskoha rajamine Teesu looduskaitsealale koostöös RMK-ga * Viidamajanduse korrastamine munitsipaalmaadel * Külaväljakute ehitamine Kõruse, , Kallaste, Undva ja Veere külasse * Undva küla puhkealade (end. sõjaväeosa) arendamine * Avaliku söögikoha rajamine Kihelkonna alevikku * Valla infostendi rajamine Kihelkonna aleviku parklasse * Kütusehoidla ehitamine Papissaare sadamasse (koos sadamaarendusega) * Bensiinijaama ehitus Kihelkonna alevikku

4.6. Loodus- ja keskkonnakaitse Hetkeolukord Kihelkonna vald jääb tervikuna Lääne-Eesti saarestiku Biosfäärikaitseala koosseisu. Valla territooriumil asuvad Vilsandi Rahvuspark, Viidumäe Looduskaitseala ning 1997. aastal moodustatud rahvusvahelise tähtsusega Ramsari Vilsandi Rahvuspargi Märgala, lisaks on siin hulgaliselt Natura 2000 alasid. Loodus- ja pärandkultuurimaastiku poolest on Kihelkonna vald üks omapärasemaid kogu Eestis. Pikk rannajoon ja palju väikesaari annavad vallale merelise ilme ja loovad inimestele täiendavaid töö- ja puhkevõimalusi. Siia koondunud loodusväärtuste hulk nõuab ka :  keskkonnasäästliku eluviisi propageerimist ja arendamist;  energiasäästliku eluviisi propageerimist ja arendamist;  inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmist kõigis keskkonnakaitselistes küsimustes;  väärtmajanduse arendamist – luuakse kvaliteetseid tooteid ja väärtustatakse looduskeskkonda; väärtmajanduse arendamisel kehtib neli printsiipi: 1) toode on kohalik ning selle ostmine jätab raha valda; 2) tervislik – toodete materjal on kavandatud looduslikus ja puhtas keskkonnas; 3) maitsev – valmistades kohalikke traditsioone arvestades; 4) loodussõbralik – on järgitud looduskaitsekavasid – mahepõllumajandus, mesindus, võsastuvate alade avamine läbi karjatamise, pilliroo varumine rannikul, loodusvaadete avamine ja kvaliteet, rookatuste ehitamine jne);  suure potentsiaaliga loodusturismi oskuslikku arendamist.

Põhiprobleemid  Ürglooduse säilitamine vs turismi ja puhkemajanduse arendamine – kooskõla keskkonna ja arendustegevuse vahel.  Põhjavee kaitse – Tagamõisa kaevude madal veetootlikkus ja karstialade lai levik Kihelkonna valla territooriumil nõuavad põhjaveeprobleemide igakülgset arvestamist. Kihelkonna valla renoveeritud pumbamajad koos veevarustuse trassidega nõuavad jätkuvat tähelepanu. Vikil ja Veerel vajavad veevarustuse küsimused põhjalikke arendusi.  Naftatransiidi kulgemine Läänemerel ning Kihelkonna valla mereline asend on tõstnud oluliselt naftareostuse riskide määra mööda rannikut. Kihelkonna valla volikogul on vajalik koos Päästeametiga täiendavalt taotleda õlitõrjetehnikat ja varustust kohalikule tugikomandole sellises koguses, et saaks varustada ka vabatahtlikke.

Arengueesmärgid 1. Säilitatud on rannakultuur ja toetatud loodussõbralikku traditsioonilist elulaadi läbi planeeringute ja külade arengukavade. 2. Arendatud on keskkonnasäästlikku eluviisi läbi mahepõllumajandussaaduste tootmise ja kohapealse turustamise. 3. Säilitatud on miljööväärtuslikud alad. 4. Tagatud on kaitsealuste liikide ja Natura 2000 alade soodne seisund koostöös Keskkonnaministeeriumi allasutustega. 5. Korraldatud on kalastiku kudealade kaitse (meresiig, haug, meriforell jt) ja taastootmine koostöös Keskkonnaministeeriumi allasutuste ja KIK-iga. 6. Valla maavarade ja loodusressursside (furtsellaaria, pilliroog jt) majandamine toimub loodussäästlikult.

Ülesanded ja tegevused eesmärkide saavutamiseks 1.1. Säilitada pärandmaastikud ja puhas looduskeskkond koos ulatuslike inimtegevusest vähe mõjutatud aladega. Saavutada kooskõla looduskaitse ja majandustegevuse vahel:  Looduse ja inimese koostegevuse tagajärjel tekkinud avamaastike säilitamine ja taastamine (eeltoodud maastike püsimise eelduseks on ekstensiivse põllumajanduse toimimine neil aladel; vajalikud on täiendavad püsivad sissetulekuallikad kohalikele põllumajanduslikele ettevõtmistele ning olemasoleva teedevõrgu püsimine ja selle seisukorra paranemine)  Ulatuslike inimtegevusest vähemõjutatud alade säilitamine; nende alade kaitsmine inimese kahjuliku mõju eest; puhkemajandusliku iseloomuga infrastruktuuri loomine pärandmaastike eksponeerimiseks  Kohalikul traditsioonil tugineva ehitustegevuse säilitamine ja süvendamine; valla külade Lääne-Saaremaa küla traditsioonilise ilme tagamine selle paremal kujul; kohalike ehitusmaterjalide kasutamise soodustamine ehituses; kasutult seisvate ja lagunevate ning maastike ilmet risustavate hoonete ja nende rühmade kadumise või edasise keskkonnasäästliku kasutuselevõtu saavutamine  Tiheda koostöö tegemine valla territooriumil paiknevate kaitsealadega ning kaitsealuste objektidega tegelevate asutuste ja organisatsioonidega Keskkonnakaitse  Valla edasise tegevuse planeerimisel valla üldplaneeringust ning Vilsandi rahvuspargi ja Viidumäe looduskaitseala ning teiste kaitse- ja hoiualade kaitse-eeskirjadest lähtumine; nõrgalt kaitstud põhjaveega alade ning Vilsandi märgala erilise tähelepanu alla võtmine ja neil aladel tootmistegevuse arendamise lubamine piiratult; väiksemate reostusallikate koondumise vältimine  Vastavalt võimalustele vallas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel asuvate reostusallikate likvideerimine ning vastavate objektide keskkonnakaitsenõuetele vastavaks muutmine  Omavoliliste prügi ladustamise kohtade likvideerimine ning uute tekkimise vältimine  Jäätmemajanduse arendamisel ja jäätmeveo korraldamisel lähtumine Kihelkonna valla jäätmekavast  Lastele loodus- ja keskkonnakaitsealase suunitlusega õppepäevade ja laagrite korraldamine; keskkonnateadlikkuse tõstmise eesmärgil maakondlikes ja üleriigilistes projektides osalemine  Pidula, Loona ja Kihelkonna Põhikooli (Rootsiküla mõisa) parkide hooldamise jätkamine ning korrastamine  Kihelkonna koolimetskonna töö toetamine koolimetsa hooldamisel  Kihelkonna valla rohemajanduskava koostamine 4.7. Metsamajandus ja jahindus Hetkeolukord Kihelkonna vald on metsasuselt Saaremaa valdadest erinevate satelliitide andmetel esimesel kuni kolmandal kohal. Valla territooriumist üle poole (59-64%) on metsaga kaetud, mis on ligikaudu 15 000 ha ja millel kasvab ligikaudu 1 390 000 tihumeetrit puitu. Kihelkonna vallas on 4038 ha (36,5%) RMK valduses olevat riigimetsa. Ühel eraomaniku kinnistul kasvava metsa keskmine pindala on 8,5 ha. Mets on oluline ressurss nii metsaomanike elatustaseme tõstmisel, valla turistidele ja elanikele atraktiivsemaks muutmisel kui loodusliku elukeskkonna tagamisel. Suur osa Kihelkonna valla territooriumist ja valla metsadest on hõlmatud erinevate kaitserežiimidega, seega omavad metsad ka suurt keskkonnakaitselist tähtsust.

Põhiprobleemid  Lageraielankide vähene kultiveerimine okaspuudega, liialt suur loodusliku uuenduse osakaal ja sellega seoses metsade liigilise koosseisu muutumine väheväärtuslike lehtpuude kasuks.  Suurem osa metsaomanikke elab väljaspool Kihelkonna valda ja omandi hooldamine on juhuslik.  Metsamaa muutmine elamumaaks.  Metsamaa kinnistute jagamine, mis niigi väikese kinnistute pindala puhul muudab majandamise keeruliseks ja kulukaks.  Metsamaale tiheasustuse planeerimine.  Röövulukite rohkus  Ulukikahjustused

Arengueesmärgid 1. Metsamaa pindala on säilinud vähemalt samal tasemel. 2. Säilitatud on turistidele atraktiivsed metsad. 3. Metsade majandamisel lähtutakse säästva metsamajanduse printsiipidest. 4. Metsade majandamisel on arvestatud ja suurendatud metsade looduslikku mitmekesisust kaitsealadel. 5. Konkurentsivõimeline metsakasutus (raiumine-töötlemine) Kihelkonna valla territooriumil. 6. Ulukihoolduse ja jahimajanduse kaudu jahi- ja röövulukite optimaalse arvu tagamine. 7. Jahiulukite esmatöötlusele suunamine

Ülesanded ja tegevused eesmärkide saavutamiseks 1.1. Toetada kohaliku metsandusega seotud ettevõtlust:  Erinevate kohapealsete puiduvääristamise projektide toetamine  Keskkonnasõbraliku metsatehnika ja tehnoloogia kasutuselevõtmine raietöödel  Uute projektide toetamine puiduressursi säästlikumaks (täielikumaks) kasutamiseks

1.2. Toetada pärandkultuuri säilitamist metsades ning nende objektide taastamist ja eksponeerimist

1.3. Toetada pärandkoosluste hooldamisega ja taastamisega seotud projekte

1.4. Toetada Natura 2000 aladel metsandustoetuste taotlemist ja/või säästlikku majandustegevust selleks sobivates kooslustes

1.5. Valida välja olulised metsad puhkemetsadeks ja luua kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud kitsendused nende majandamiseks või teha ettepanekud keskkonnaministrile kaitsemetsade moodustamiseks

1.6. Toetada õppe- ja matkaradade planeerimist ja ehitamist metsadesse (vt ptk Ettevõtlus, turism ja puhkemajandus):  Projektide toetamine metsateede korrastamiseks ja taastamiseks

1.7. Toetada telkimis- ja lõkkeplatside rajamist sobivatesse kohtadesse koos keskkonnateadlikust tõstvate lisadega

1.8. Toetada jätkuvalt riigi omandis oleva metsamaa kasutusse andmist, sh pakkuda neid maid välja looduskaitse alla jäävate maade vahetuseks

1.9. Toetada väheväärtuslike põllumaade metsastamist

1.10. Toetada metsakõrvalkasutuse arendamisega seotud projekte, sh marja- ja seenekasvatust, jõulukuuse istandike rajamist väheväärtuslikele põllumaadele jne

1.11. Mitte toetada elamukruntide moodustamist metsamaale

1.12. Mitte toetada metsakinnistute jagamist elamuehituse ja kinnisvaraarenduse eesmärgil

Tegevuskava kuni 2017 1.13 Toetada Kihelkonna aleviku Oja 6 Loode-Saaremaa jahimeeste seltsimaja ehitust 4.8. Tehnilised infrastruktuurid Hetkeolukord Kihelkonna valda läbivad kohaliku tähtsusega riigimaanteed: Kuressaare-Kihelkonna-Veere, Mustjala-Kihelkonna-, Pidula-Veere, Üru-Pidula, -Liiva, Tagamõisa-Undva, Kärla- Karujärve ja Viki-Kurevere. Kohalikke- ja erateid ning tänavaid on vallas kokku 152,6 km, millest valla teid ja tänavaid 98,8 km (neist tolmuvaba kattega 3,8 km) ning metskonna teid 43,3 km. Vallas on neli silda: Oju, Loona ja Liiva sillad riigimaanteedel ning Onni sild valla teel. Kihelkonna valla territooriumil on neli sadamat: munitsipaalomandis olev Jaagarahu sadam, eraomandis olevad Veere ja Papissaare sadam ning Vikati sadam Vilsandi saarel, mis kuulub Keskkonnaministeeriumile. Lautrikohad on Vaigu, Rannaküla, Neeme ja Undva külas (kaks lautrikohta). Kihelkonna vallas on tsentraalküttega ainult Kihelkonna Põhikool, mille katlamaja koos küttetrassidega on renoveeritud. Kihelkonna aleviku tsentraalkatlamaja on oma tegevuse lõpetanud ja korterelamud viidud majasisestele tsentraalkütetele. Viki külas on 01.12.2006 aasta seisuga 26 majapidamist 62 elanikuga ja 5 ettevõtet. Küla tiheasustusala moodustavad 12 majapidamist 32 elanikuga. Ülejäänud majapidamised asuvad küllaltki hajali. Tiheasustusalal asuvad majapidamised on ühendatud ühisveevärgiga, mis kuulub OÜ-le Viki Keskus. Veetorustik on väga amortiseerunud ja trasside omanik ei ole huvitatud selle rekonstrueerimisest, kuna see ei ole tema jaoks majanduslikult otstarbekas. Samuti puudub OÜ-I Viki Keskus kohustus tagada külaelanike veega varustamine. Veevärgist saadav vesi on väga halva kvaliteediga ja joogiks kõlbmatu (väga suur rauasisaldus). Samuti ei kasutata trassivett pesupesemiseks, sest vesi värvib heleda pesu kollaseks. Külaelanikud ostavad joogivett kaubandusest, olmevesi (pesupesemine) tuuakse kohale mahutites. Selline veekäitlemine on elanikele väga ebamugav ning kallis. Puhta veega varustamisest sõltub küla püsimajäämine ja areng. Ühiskanalisatsioon külas puudub, kanaliseerimine toimub igas majapidamises kogumiskaevude baasil (hall vesi). Jäätmevedu korraldab vallas OÜ Prügimees. Jäätmete liigiti kogumise süsteem valla territooriumil on väljaarendamise järgus. Suuremõõtmeliste ja otlike jäätmete kogumist korraldatakse kord aastas toimuvate kogumisringidega.

Põhiprobleemid Teed ja tänavad  Vallal puudub oma teede ehituseks ja remondiks vajalik kruus ja täitematerjal, mis tulevikus muudab teede remontimise veelgi kulukamaks .  Valla teed on suhteliselt halvas seisukorras (sh Papissaare sadamasse viiv tee).  Suveperioodil on külades tolmuprobleemid (, Veere, Viki, Kõruse, Kallaste küla Onni tee lõik, Abula, ).  Liiklusintensiivsus on kasvanud (ja jätkuvalt kasvab), mistõttu jalgratastega ja jalgsi liiklemine teedel on muutunud ohtlikuks. Sadamad ja lautrikohad  Papissaare sadam ei rahulda turismi vajadusi ega püsiühendusega seotud laevaliikluse ohutuse tagamiseks vajalikke nõudeid.  Vilsandiga ühendust pidav laev rahuldab püsielanike vajadused, kuid on mahutavuselt ebapiisav suuremagabariidiliste materjalide ja suvekülastajate üleveo tarvis.  Puudub veesõiduk, millega tagatakse püsiühendus Vilsandiga paadi plaanilise ja avariiremondi korral. Soojamajandus ja energia  Vallas puudub tsentraalkatlamaja.  Sagedased voolukatkestused. Veevarustus ja kanalisatsioon  Veere küla veevärk – pumpla kuulub eraomanikule, trassid ja pumpla on amortiseerunud – võib tekkida olukord, kus Veere küla on ühel hetkel ilma veeta. Jäätmekäitlus  Kõik inimesed ei ole veel sõlminud prügiveolepinguid.  Valda külastavatel turistidel ei ole kuhugi oma prügi jätta.  Jäätmete kogumine ja äravedu Vilsandi saarelt (maksustamise küsimus; kõrge veeseisuga ei pääse valla traktor jäätmete äraveoks saarele).  Jäätmete liigiti kogumise süsteem on puudulik. Internet ja andmeside  Interneti- ja mobiililevi vallas on auklik (Undva, Tagamõisa). Heakord  Palju hooldamata (suvel niitmata) platse.

Arengueesmärgid 1. Valla teed ja tänavad on heas korras. 2. Parandatud on merelise ligipääsetavuse infrastruktuuri. 3. Toimivad kaasaegsed ja keskkonnasõbralikud küttesüsteemid. Energiasäästlikumad hooned. 4. Tagatud on valla elanike kvaliteetese joogiveega varustatus, ehitatud välja kanalisatsioonivõrgustik ja olemasolev rekonstrueeritud. 5. Välja on arendatud kõiki valla majapidamisi, ettevõtteid ja asutusi hõlmav keskkonnasäästlik jäätmekäitlussüsteem. 6. Kvaliteetne interneti püsiühendus ja telefoniside on kättesaadav kõigile valla elanikele. Töö paremaks korraldamiseks valla asutustes ja allasutustes on täiustatud olemasolevaid infotehnoloogilisi süsteeme. 7. Valla üldkasutatavad haljasalad on hooldatud.

Ülesanded ja tegevused eesmärkide saavutamiseks Teed ja tänavad 1.1. Parandada vallasiseste teede sõidetavust ja kvaliteeti:  Teehoiukava koostamine  Intensiivsema liiklusega teelõikude tolmuvabaks muutmine ja mustkatte alla viimine  Kruuskattega teede rekonstrueerimine: kauplusauto- (Kõruse, Tammese, Kehila, Vedruka, Kallaste, Kõõru, Pidula) ja postiring  Kihelkonna alevikus suurte kortermajade vaheliste ja kooli õues olevate teede remontimine ja asfalteerimine  Arendajate poolt avaliku kasutusega teedevõrgu arendamise koordineerimine ja sellele kaasaaitamine arenduspiirkondades: Neeme küla Männi  Papissaare sadamasse viiva tee kordategemine  Karjääri soetamise võimaluste kaalumine  Valla teedele ja tänavatele nimede paigaldamine  Kihelkonna aleviku bussiootepaviljoni korrastamine ja valgustamine

 Intensiivsema liiklusega teelõikude ja tänavate tolmuvabakatte ehitamine: Veere küla 139 m; Kehila küla 600m, Viki küla 350m, Loona küla 402 m, Minnuse tänav 515 m, Sarapiku tänav 275 m, Pähkli tänav 342 m 1.2. Jätkata koolibussi tellimist marsruudil Kihelkonna-Veere-Kihelkonna

Tegevuskava kuni 2017 * Tänavavalgustuse ehitamine Ravi tänavale * Tänavavalgustuse ehitamine Valla tänavale * Tänavavalgustuse ehitamine Abaja tänavale * Tänavavalgustuse ehitamine Mustjala maanteele kuni Kuressaare-Veere maanteeni * Kalmistu väravate valgustus * Intensiivsema liiklusega teelõikude tolmuvaba katte ehitamine ja Veere külasse * Külakodade ehitus * Papissaare munakivitee rekonstrueerimine * Käkisilma laevatee süvendamine * Kalmistu parkla ehitus. * Tänavavalgustuse ehitamine Kadaka tänavale * Tänavavalgustuse ehitamine Staadioni tänavale * Tänavavalgustuse ehitamine Minnuse tänavale * Tänavavalgustuse ehitamine Sarapiku tänavale * Tänavavalgustuse ehitamine Pähkli tänavale * Tänavavalgustuse ehitamine Virita külla

Sadamad ja lautrikohad 2.1. Korrastada ja taastada vallas asuvad sadamad ja lautrikohad:  Papissaare sadama rekonstrueerimine  Kesknõmme kalakasvatuse sadamana väljaarendamise toetamine  Lautrikohtade kaardistamine  Veeteede süvendamine (ühendus Vilsandiga)

 Papissaare munakivitee rekonstrueerimine (sõidutee osa laiendamine)

Tegevuskava kuni 2017 * Papissaare Kalasadama (II kai) detailplaneeringu koostamine ja sadama rekonstrueerimine. Kala esmatöötluse arendamine * Papissaare - Vikati sadamate rekonstrueerimine * Veere Vanasadama väljaarendamine, külmhoone ehitus. Kala esmatöötluse arendamine.

Soojamajandus ja energia 3.1. Muuta vallamaja hoone (sh raamatukogu) energiasäästlikumaks  Hoone välisfassaadi soojustamine ja akende vahetamine

 Vallamaja ümberkolimine rahvamajja või koolimajja.

3.2. Soodustada ökonoomsemate kütteviiside kasutuselevõttu (nt õhksoojuspumbad)

3.3. Soodustada alternatiivsete energiaallikate kasutuselvõttu (roog, energiavõsa):  Energiavõsa kasvatamine

3.4 Tõhustada koostööd Eesti Energiaga elektrienergia kvaliteedi tõstmiseks

Tegevuskava kuni 2017 * Kihelkonna kooli kütmisel taastuvressursi kasutuselevõtt

Veevarustus ja kanalisatsioon 4.1. Ühendada Kihelkonna aleviku majapidamised ühtsesse kanalisatsioonivõrku:  Kanalisatsioonitrasside vedamine kohtadesse, kus need puuduvad  Alevi biopuhasti biotiikide mudast tühjendamine

4.2. Kaaluda Veere küla elumajade ühendamist tulevase biopuhastiga Veere sadama ja tema kõrvalalasid hõlmava detailplaneeringu alal

4.3. Viia ellu Viki küla veevarustusprojekt

4.4. Toetada kaevude puurimist

4.5. Korraldada šahtkaeve kasutavare majapidamiste heitvee ärajuhtimise korraldamise kontrollimine

Tegevuskava kuni 2017 * Veere küla veevarustusprojekti elluviimine. Jäätmekäitlus 5.1. Alustada jäätmeregistri pidamist

5.2. Koostada jäätmekäitluskava

5.3. Nõuda kõigilt valla elanikelt (sh suveelanikelt) prügiveolepingute sõlmimist

5.4. Korraldada valda külastavate turistide poolt tekitatud jäätmete kogumine:  Prügikonteinerite paigaldamine alevisse (vähemalt kolme suvekuu jooksul)

5.5. Arendada välja liigiti jäätmete kogumise süsteem:  Konteinerite soetamine jäätmete liigiti kogumiseks ning äraveo optimeerimiseks: Kihelkonnale, Vikile, Veerele, Pidulasse

5.6. Üle vaadata/korraldada jäätmete kogumine ja äravedu Vilsandi saarelt (vt ptk Vilsandi):  Vilsandi saare jäätmekäitluse süsteemi rajamine

5.7. Tõsta elanikkonna teadlikust jäätmete liigiti kogumise osas, samuti üleüldise keskkonnateadlikkuse osas

5.8. Suurendada taaskasutatavate jäätmete osatähtsust kogu tekkivate jäätmete hulgas

5.9. Jätkuvalt toetada ja korraldada suuremahuliste ja ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamist vallas

Tegevuskava kuni 2017 • Vilsandi saarele jäätmemaja ehitus.

Internet ja andmeside 6.1. Parandada Interneti püsiühenduse kättesaadavust valla territooriumil

6.2. Hoida valla ja valla allasutuste arvutipark ajakohasel tasemel:  IT-seadmete uuendamine ja täiendamine: Kihelkonna Põhikool, Internetipunkt, Vallamaja (vt ptk Haridus; Noorsootöö, kultuur, sport ja vaba aeg)

Heakord 7.1. Töötada välja valla territooriumi korrashoiusüsteem:  Kokkulepete saavutamine/sõlmimine, kes ja millise platsi heakorra eest hoolt kannab  Kinnistuomanike üle järelevalve teostamine (platside hooldamine, võsa lõikamine, muru niitmine – valla heakorra eeskiri)  Heakorratööde teostamiseks vajalike töövahendite uuendamine (sh korraliku võsalõikuri soetamine)

4.9. Avalik kord, turvalisus ja päästekorraldus Hetkeolukord Kihelkonna valla areng on tihedalt seotud turvalisuse arenguga vallas. Olemaolevast õigusrikkumiste statistikast lähtuvalt on Kihelkonna valla probleemideks alkoholi liigtarvitamisest tulenevad avaliku korra ja liiklusseaduse rikkumised ning vargused suvilatest. 2006 aasta andmetel: Menetleti Kihelkonna vallas kokku 30 väärteokoosseisu, neist alaealiste suhtes 8:  alkoholi seaduse põhjal – 3, neist alaealise suhtes 1;  liiklusseaduse põhjal – 19, neist alaealise suhtes 4;  sellest joobes juhtimisi – 3;  karistusseadustiku põhjal (avaliku korra rikkumine) – 1. Arvandmed on väiksed, mis peegeldab paljus osas seda, et politseid liigub piirkonnas vähe. Registreeriti kokku 15 kuritegu:  isikuvastased süüteod – 2;  varavastased süüteod-vargused – 10;  liiklussüüteod – 2;  inimvigastustega liiklusõnnetused – 1;  korduvad joobes juhtimised – 1;  üldohtlikud süüteod-süütamised – 1. Valla territooriumi teenindab Kuressaare politseijaoskonna Kärla konstaablipunkt, kus töötab kaks piirkonna konstaablit, kelle teenindada on kogu Lääne-Saaremaa Mustjala vallast kuni Torgu vallani. Olemasolevast personaliprognoosist lähtuvalt ei osutu piirkonna konstaablite arvu suurendamine lähitulevikus võimalikuks. Oluliseks abijõuks politseile on abipolitseinikud, kes täna vallas puuduvad. Vallale on oluline Saaremaa Kaitseliidu ja Kuressaare politseijaoskonna kaasabil koondada kokku õiguskuulekaid kodanikke, et neist formeerida piirkonna kaitseliidu organisatsioon. Isikuid on võimalik piirkonna konstaabli juhtimisel kaasata vallas turvalise loomiseks ning samuti erinevatel päästetöödel ja kriisisituatsioonide lahendamisel. Kihelkonna alevikus asub Lääne-Eesti Päästekeskuse Saaremaa PO Kihelkonna tugikomando. See on riigi hallatav tuletõrje- ja päästeasutus, kelle ülesandeks on:  tuletõrje- ja päästetööde korraldamine ja tegemine (kaasa arvatud demineerimine);  riikliku järelvalve teostamine maakonnas;  õlireostuse likvideerimine rannikult;  tuleohutusjärelvalve;  vajadusel inimeste otsimine. Päästeteenistusel on olemas oma arengukava. Valminud on uus tuletõrjedepoo, tugikomandos on 15 meest, neli päästeautot ning pinnalt pääste vahendid. Häirekeskus võtab teateid vastu numbril 112 ja suunab Kihelkonnale, kui see puudutab Kihelkonna tugikomando väljasõidu piirkonda, vajadusel suunatakse kõne omakorda Kuressaare Haigla kiirabile või Saare Politseiprefektuurile. Kihelkonna tugikomando väljasõidu piirkonda kuuluvad peale Kihelkonna valla veel Mustjala, Kärla, Lümanda ja Salme vald (Lääne-Saaremaa).

Põhiprobleemid Avalik kord ja turvalisus  Alkoholi liigtarvitamine avalikes kohtades ja sellest tulenevad õigusrikkumised.  Murdvargused suvilate piirkondades. Päästekorraldus  Halvas seisukorras teed ja juurdepääsuprobleemid (talvel lumi).  Veevõtukohad on korrast ära ja teatud küladest liiga kaugel.  Veevõtukohtade tähistus on puudulik.  Talvine merepääste Vilsandiga (juhul kui Vilsandil peaks midagi juhtuma).

Arengueesmärgid 1. Turvalisuse loomine ja avaliku korra tagamine toimub aktiivses koostöös Kuressaare politseijaoskonnaga. 2. Loodud on tingimused päästekorralduse efektiivseks toimimiseks.

Ülesanded ja tegevused eesmärkide saavutamiseks Avalik kord ja turvalisus 1.1. Pakkuda politseile abijõudu avaliku korra ja turvalisuse tagamisel vallas:  Valla eelarvest abipolitseinike tegevuse toetamine  Vallas ametniku määramine, kes on pädev osalema väärteomenetluses Kihelkonna Vallavalitsuse kui kohtuvälise menetleja nimel  Määratud ametniku menetluskoolituse läbimine koostöös Kuressaare Politseijaoskonnaga

Päästekorraldus 2.1. Tagada juurdepääs tuletõrje veevõtukohtadele:  Veevõtukohtade ülevaatamine ja kordategemine, neile ligipääsu tagamine (manööverdamisvõimaluse loomine)  Veevõtukohtade tähistamine ja viidastamine

2.2. Koostöös Päästeametiga taotleda kohalikule tugikomandole täiendavalt õlitõrjetehnikat ja varustust sellises koguses, et vajadusel oleks võimalik varustada ka vabatahtlikke:  Läänemere õlireostuse tõrjevahendite taotlemine ja tegevuskava koostamine kriisiolukorraks

Tegevuskava kuni 2017 * Tuletõrje veevõtukohtade tähistamine * Valla infosüsteemide turvameetmete tõstmine.

4.10. Vilsandi Hetkeolukord Vilsandi saar on Kihelkonna valla saareline osa, ümbritsetuna madalast merest – Kihelkonna valla ainuke asustatud saar, mille pindala on 8,9 km 2 ja merepiiri pikkuseks 27 km. Kihelkonna valla elanike registrisse on Vilsandi külla 01.01.2007. aasta seisuga kantud 23 inimest. Hetkel on saarel alalised töökohad vaid Vilsandi Ilmajaamas. Saarel on maaomanikke ligi 60, majapidamisi ligi 30. Suvekuudel külastab saart ligi 4000 loodusturisti ca 30 riigist. Vilsandi saare kogukond 32 talupidamisega ja veidi alla 200 elanikuga kujunes välja 19. saj. II poolel. II Maailmasõja käigus ja järgnenud keerulistel aegadel lahkus suur osa kogukonnast välismaale ja mujale Eestisse. Saarel toimib peamiselt suveasustus, sest püsiasustuseks vajalikud elu- töö- ja sotsiaalsed tingimused peaaegu puuduvad. Samuti on kadunud kunagine elulaad ja varasemad tööpaigad. Vilsandi saar on atraktiivne ja hea elamispaik oma pehme merelise kliimaga. Baltimaade vanimast Vaika Linnukaitsealast on aastate jooksul välja kasvanud Vilsandi Rahvuspark rikkalike Natura 2000 liikide ja elupaikadega. Samuti on ta tunnustatud rahvusvahelise märgalana. Endine rikkalik kultuuripärand ja kaunid loodusvaated paeluvad loodusturiste. Vilsandi saarega on püsiühenduse lahendanud Kihelkonna vald. Paatidega randumiseks oli varem 2 sadamat, tänaseks on jäänud vaid Vikati sadam, mida tuleks veel edasi arendada. Vilsandi saarel asuv Vikati sadam on Riikliku Looduskaitsekeskuse riigivara. Saarel on renoveeritud elktriliin, kuid üle laidude tulev õhu-elektriliin langeb tormidega rivist välja. Laidudepealne õhuliin tuleks asendada maa-aluse kaabliga, et vähendada ka lindude hukkumist vastu traate. Vilsandil on välja kujunenud oma ajalooline teede võrk, mis on praeguseks halvas olukorras. Saarel on probleemid jäätmemajanduse ja reovee käitlemisega. Üldist põhjavee taseme langust nätavad kuivaks jäänud talude salvkaevud. Puudub elukondlik teenindus, välja tuleks arendada sotsiaalne keskus, interneti püsiühendus, kaugtöökohad jne. Loomapidamidamise lõpetamine on viinud saare avamaastike kinnikasvamisele. Kalavarud on vähenenud, eriti merisiia ja haugi osas.

Põhiprobleemid  Jäätmete kogumine ja äravedu Vilsandi saarelt (maksustamise küsimus; kõrge veeseisuga ei pääse valla traktor jäätmete äraveoks saarele).  Vilsandiga ühendust pidav laev rahuldab püsielanike vajadused, kuid on mahutavuselt ebapiisav suuremagabariidiliste materjalide ja suvekülastajate üleveo tarvis.  Puudub veesõiduk, millega tagatakse püsiühendus Vilsandiga paadi plaanilise ja avariiremondi korral.  Talvine merepääste Vilsandiga (juhul kui Vilsandil peaks midagi juhtuma).

Riigi ja kohaliku omavalitsuse eesmärgid Vilsandi kui püsiasustusega väikesaare haldamisel 1. Säilitatud on püsiasustus ja toetatud saare arengu- ning omavalitsuslikku suutlikkust. 2. Püsielanikkonnale on loodud töökohad ja toimetulekuvõimalused. 3. Tagatud on esmatähtsate avalike teenuste kättesaadavus (korrakaitse- ja päästeteenistus, joogivesi, post- ja elektronside, elektrivarustus, transpordiühendus, alus- ja põhiharidus). 4. Säilitatud on saare elulaadi omapära ja kultuuri järjepidevus. 5. Säilitatud ja kaitstud on väikesaarele iseloomulik maastikuilme ja looduskeskkond. 6. Püsielanike tegevus ja huvid on seotud territoriaalmere ja riigipiiri kaitse ning keskkonnahoiu riiklike vajadustega.

Ülesanded ja tegevused eesmärkide saavutamiseks 1.1. Kutsuda kokku Vilsandi saare üldkogu ja valida Vilsandi saarele saarevanem

1.2. Luua saarele kaugtöökohti

1.3. Tagada püsiühenduse pidamine Vilsandi saarega:  Veeteede süvendamine  Paaditee tähistamine  Turvalise talitee tähistamine ja selle hooldamine

1.4. Parandada saare teede olukorda

1.5. Üle vaadata/korraldada jäätmete kogumine ja äravedu Vilsandi saarelt koostöös Riikliku Looduskaitsekeskusega

1.6. Aidata kaasa Vilsandi kogukonna säilimisele:  Ülemaailmsete Vilsandlaste Päevade korraldamine jätkamine  Vilsandi ajaloo teabetoa rajamine  Jaanitule platsi väljaehitamine

Tegevuskava kuni 2017

* Vilsandi Bioloogiajaama lammutamine ja uue hoone ehitamine * Helikopteri maandumisväljaku rajamine * Ratastel tuletõrje veepaak. * Laululava ehitamine. * Osalemine projektis „Vilsandi Liinilaev” * Projekti Vilsandi Viiul (kelk+haage) realiseerimine * Külaväljaku väljaehitamine

LISA 1 Kihelkonna valla asustus ja külad

LISA 2 Elanike arv Kihelkonna valla külades Elanike arv Kihelkonna valla külades seisuga 01.09.2011: Küla Mehed Naised Kokku Abaja 4 2 6 Abula 2 1 3 Karujärve 0 0 0 Kallaste 8 6 14 3 5 8 Kehila 4 4 8 Kihelkonna alevik 181 208 389 Kiirassaare 0 0 0 2 1 3 2 0 2 1 2 3 Kurevere 6 1 7 7 5 12 Kuusiku 3 3 6 Kõruse 7 5 12 Kõõru 5 6 11 Liiva 3 5 8 Loona 8 7 15 Lätiniidi 7 2 9 Läägi 2 2 4 Metsaküla 2 0 2 Mäebe 1 1 2 Neeme 1 2 3 Odalätsi 3 1 4 Oju 5 6 11 Pajumõisa 16 13 29 Pidula 11 10 21 Rannaküla 0 1 1 Rootsiküla 26 23 49 1 0 1 Tagamõisa 2 4 6 Tammese 3 2 5 1 1 2 Undva 7 2 9 Vaigu 0 0 0 Varkja 1 1 2 Vedruka 10 6 16 Veere 15 21 36 Viki 23 28 51 Vilsandi 15 10 25 Virita 16 11 27 Üru 4 6 10 KOKKU 413 411 824

Lisa 3 Arengukava investeeringute plaani täiendus

TEGEVUS MAKSUM FINANTS. US ALLIKAS KOKKU 2012 2013 2014 2015 2016 2017

4.1 Külaelu ja kodanikualgatuslik tegevus

Tunnustatud kogukonnaköögi rajamine 32000 16000 16000 EL struktuuri- Loode-Saaremaa Jahimeeste Seltsimajja fondid, MTÜ

4.2 Haridus Kihelkonna Koolihoone 130000 32500 32500 Vallaeelarve, EL rekonstrueerimine (energiatõhusus) struktuurifondid Kihelkonna spordihoone 200000 6 600 6 600 Vallaeelarve, EL rekonstrueerimine struktuurifondid Tulekahju signalisatsioonisüsteemi paigaldamine täidetud Vallaeelarve koolimajja Tulekahju signalisatsioonisüsteemi paigaldamine täidetud EL struktuurifondid, lasteaeda vallaeelarve

Kooli korvpalliväljaku rekonstrueerimine täidetud Vallaeelarve, EL struktuurifondid Elektriklaveri soetamine täidetud Vallaeelarve, struktuurifondid Kooli arvutipargi uuendamine 5 100 2550 Vallaeelarve, struktuurifondid Füüsilise õpikeskkonna 4 500 2000 2500 Vallaeelarve kaasajastamine Lasteaiale vajalike ruumide ehitus täidetud EL struktuurifondid, koolihoonesse vallaeelarve

Bändikool Saaremaal täidetud Vallaeelarve, EL struktuurifondid 4.3 Noorsootöö, kultuur, sport ja vabaaeg

Kihelkonna rahvamaja rekonstrueerimine täidetud EL struktuurifondid, vallaeelarve

Rahvariiete soetamine rahvamajale 15 000 7000 8000 EL struktuurifondid, vallaeelarve

Kihelkonna laululava kompleksi 16 000 3000 13000 Vallaeelarve korrastamine/renoveerimine Raamatukogu elektroonilisele laenutusele täidetud Vallaeelarve üleminek

Papissaare sadamasse sadama 1 600 1600 Vallaeelarve, EL ajalugu kajastava infostendi struktuurifondid rajamine Papissaare sadamasse muuseumi 128 000 6400 6400 6400 EL struktuurifondid rajamine

Rulluisuraja ehitamine 11 000 11 000 riigieelarve (terviserada)

4.4 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Kihelkonna hooldekodu 1280000 64000 64000 64000 Vallaeelarve, EL kaasajastamine ja laiendamine struktuurifondid? Vallale vajaliku ( valla asutuste) 13 000 13 000 Vallaeelarve tööjõu kindlustamiseks vajaduse tekkimisel munitsipaalfondi rajamine - korterite soetamine ja renoveerimine 4.5 Ettevõtlus, turism ja puhkemajandus

Ühise kaardi koostamine valla täidetud Vallaeelarve, EL vaatamisväärsuste ja turismiettevõtjate kohta ( Struktuurifondid majutus, toitlustus, erinevad tegevusvõimalused jm) tõlgituna peamiste sihtturgude keeltesse

Jaagarahu puhkeala väljaehitamine 51 000 200 5 100 5 100 Vallaeelarve, EL struktuurifondid Abaja kergliiklustee rajamine 1 600 160 Vallaeelarve, EL supluskohta struktuurifondid Puhkeala mü arendamine 15 000 1 200 1 300 1 300 Vallaeelarve, EL koostöös MTÜ Pidula Rand struktuurifondid Külaväljakute ehitamine Kõruse, 17 500 3 500 400 400 400 400 Vallaeelarve, EL Abula, Kallaste, Kõõru, Undva ja struktuurifondid Veere külasse Undva küla puhkealade (end. müük/arendus Vallaeelarve, EL sõjaväeosa) arendamine struktuurifondid Avaliku söögikoha rajamine 3 000 1 700 1 300 Vallaeelarve Kihelkonna alevikku Loona külas hülgeküttide 4 000 2 000 2 000 RMK, EL asulapaiga teemapargi rajamine struktuurifondid Vana rannamaantee arendamine 20 000 7 000 7 000 6 000 EL struktuurifondid turismiteeks Kihelkonna - Kiirassaare - Elda tee

Tagamõisa poolsaare nn. Undva 2 500 500 2 000 EL struktuurifondid ringi turismitee teekatte parandus

4.7 Metsamajandus, jahindus Jahimeeste Seltsimaja ehitu s 380 000 11 400 11 400 11 400 EL struktuurifondid, MTÜ

4.8 Tehnilised infrastruktuurid Vallaeelarve

Kalmistu parkla ehitus täidetud Vallaeelarve

4.8 Teed ja tänavad Tänavavalgustuse ehitamine Ravi tänavale täidetud Vallaeelarve

Tänavavalgustuse ehitamine Valla 15 000 15 000 Vallaeelarve tänavale Tänavavalgustuse ehitamine Abaja 9 900 9 900 Vallaeelarve tänavale Tänavavalgustuse ehitamine 4 800 4 800 Vallaeelarve Kadaka tänavale Tänavavalgustuse ehitamine 7 200 7 200 Vallaeelarve Staadioni tänavale Tänavavalgustuse ehitamine 13 200 13 200 Vallaeelarve Minnuse tänavale Tänavavalgustuse ehitamine 7 200 7 200 Vallaeelarve Sarapiku tänavale Tänavavalgustuse ehitamine 9 600 9 600 Vallaeelarve Pähkli tänavale Tänavavalgustuse ehitamine Virit a 28 600 28 600 Vallaeelarve külla Kihelkonna alevikus suurte kortermajade täidetud vallaeelarve, vahelise ja kooli õues olevate teede riigieelarve remontimine ja asfalteerimine

Kruuskattega teede 75 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 Vallaeelarve, rekonstrueerimine: eelistatud riigieelarve kauplusauto- ja postiautoring Intensiivsema liiklusega teelõikude ja tänavate täidetud Vallaeelarve tolmuvabakatte ehitamine (Virita, Tammese küla) Intensiivsema liiklusega teelõikude 1 320 1 320 Vallaeelarve ja tänavate tolmuvabakatte ehitamine (Veere küla 139m) Intensiivsema liiklusega teelõikude 3 000 3 000 Vallaeelarve ja tänavate tolmuvabakatte ehitamine (Kehila küla 600m) Intensiivsema liiklusega teelõikude 3 200 3 200 Vallaeelarve ja tänavate tolmuvabakatte ehitamine (Viki küla 350m) Intensiivsema liiklusega teelõikude 3 800 3 800 Vallaeelarve ja tänavate tolmuvabakatte ehitamine (Loona küla 402m) Intensiivsema liiklusega teelõikude 4 900 4 900 Vallaeelarve ja tänavate tolmuvabakatte ehitamine (Minnuse tänav 515m) Intensiivsema liiklusega teelõikude 2 600 2 600 Vallaeelarve ja tänavate tolmuvabakatte ehitamine (Sarapiku tänav 275m) Intensiivsema liiklusega teelõikude 3 250 3 250 Vallaeelarve ja tänavate tolmuvabakatte ehitamine (Pähkli tänav 342m) Intensiivsema liiklusega teelõikude 3 800 3 800 Vallaeelarve ja tänavate tolmuvabakatte ehitamine (Kadaka tänav 400m ) Kihelkonna aleviku bussiootepaviljoni täidetud Vallaeelarve korrastamine ja valgustamine

Külakodade ehitus (Virita, Kõõru, Tagamõisa, täidetud MTÜ Tagamõisa Pidula, Kuumi, Üru, Kõruse, Tammese, Vallaeelarve Kurevere)

Papissaare munakivitee 640 000 300 000 340 000 EL struktuurifondid rekonstrueerimine

Kellatorni parkla rajamine 38 000 19 000 Vallaeelarve, EL struktuurifondid Papissaare munakivitee 28 700 2 000 870 Vallaeelarve, EL rekonstrueerimine (sõidutee osa struktuurifondid laiendamine) 4.8 Sadamad ja lautrikohad

Papissaare Kalasadama (II kai) 300 000 21 800 21 500 EL detailplaneeringu struktuurifondid, koostamine/rekonstrueerimine erakapital

Papissaare-Vikati sadamate 1 300 000 433 333 433 333 433 333 433 333 Riigieelarve rekonstrueerimine Veere Vanasadama välja- 511 000 68 000 68 000 68 000 EL struktuurifondid, arendamine. Kala esmatöötluse erakapital arendamine Konteinerkütusetankla 1 700 1 700 erakapital, paigaldamine Papissaare vallaeelarve sadamasse 4.8 Soojamajandus ja energia

Vallamaja ümberkolimine 9600 4800 4800 Vallaeelarve (rahvamajja? Koolimajja?) Kihelkonna kooli kütmisel 160000 32000 Vallaeelarve, EL taastuv- ressursi kasutuselevõtt struktuurifondid (katlamaja koolimajja)

4.8 Veevarustus ja kanalisatsioon Viki küla veevarustusprojekti elluviimine täidetud KIK, vallaeelarve

Hajaasustuse veeprogramm (kaevude täidetud Ühtekuuluvusfond, puurimine) vallaeelarve

Kihelkonna aleviku majapidamiste ühendamine täidetud Ühtekuuluvusfond, ühtsesse kanalisatsioonivõrku vallaeelarve

Veere küla veevarustusprojekti 256000 51200 51200 Ühtekuuluvusfond, elluviimine vallaeelarve

4.8 Jäätmekäitlus

Konteinerite soetamine jäätmete liigiti täidetud Vallaeelarve, EL kogumiseks ning äraveo optimeerimiseks: struktuurifondid Kihelkonnale, Vikile, Veerele, Pidulasse

Jäätmete konteinervedu Vilsandilt täidetud Vallaeelarve, EL struktuurifondid 4.8 Internet ja andmeside Vallamaja arvutipargi uuendamine 4000 2000 2000 Vallaeelarve

4.9 Avalik kord, turvalisus ja päästekorraldus Tuletõrje veevõtukohtade täidetud Vallaeelarve tähistamine Päästeamet Valla infosüsteemide 2 000 1000 1000 Vallaeelarve turvameetmete tõstmine 4.10 Vilsandi Osalemine projektis Vilsandi täidetud Vallaeelarve, EL Liinilaev struktuurifondid Projekti Vilsandi Viiul 21600 3456 Vallaeelarve, EL (kelk+haage) realiseerimine struktuurifondid Külaväljaku väljaehitamine 1800 180 Vallaeelarve, EL struktuurifondid

75 536 75 780 167 970 172 000 111 400