ÜP Rohevõrgustiku Uuring
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Roheline võrgustik. Vaadete- ja maastikuanalüüs. Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu eeluuring. Projektijuht: Kristo Kiiker Consultare OÜ Pikk tn 30 93819 Kuressaare Tel: 4524995 e-post: [email protected] www.consultare.ee Töö nr: 01/10 Kuressaare 2010 Roheline võrgustik. Vaadete- ja maastikuanalüüs. Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu eeluuring. 2 Roheline võrgustik. Vaadete- ja maastikuanalüüs. Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu eeluuring. Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................................4 1. Ülevaade uuringualast ............................................................................................................7 1.1. Üldiseloomustus .............................................................................................................7 1.2. Maakasutus ja asustus..........................................................................................................8 1.3. Geomorfoloogia ja mullastik.............................................................................................10 1.4. Maastik ja taimestik...........................................................................................................15 1.5. Kaitstavad loodusobjektid .................................................................................................19 1.6. Loomastik ja loomade liikumisteed...................................................................................26 2. Roheline võrgustik ja puhkealad ..........................................................................................32 2.1. Loodusväärtused ja roheline võrgustik.........................................................................32 2.1.1. Rohelise võrgustiku toimimise tagamine .............................................................33 2.2. Rekreatiivsed väärtused ja puhkealad...........................................................................34 2.2.1. Rekreatiivse väärtuse kasutamine...............................................................................36 3. Vaadete ja maastiku analüüs.................................................................................................38 3.1. Väärtuslikud maastikuelemendid ja nende kontaktvööndid.........................................38 3.2. Ilusad teelõigud..................................................................................................................45 4. Võimalikud konfliktialad ja lahendused...................................................................................51 Lõppjäreldused .............................................................................................................................53 3 Roheline võrgustik. Vaadete- ja maastikuanalüüs. Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu eeluuring. Sissejuhatus Kaarma Vallavolikogu 23.09.2009 otsusega nr 68 ja Kuressaare Linnavolikogu 24.09.2009 otsusega nr 45 algatati Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering. Kuressaare linna ja seda ümbritsevate asulate käsitlemine ühtse piirkonnana on loomulik, sest läbi aegade on need tugevalt seotud olnud. Juba 1934. aastal välja antud Saaremaa koguteoses viidatakse Kuressaare valglinnastumisele, märkides, et “Omaette keskuse moodustab Kuressaare linn Kaarma kihelkonna lõunaserval, oma “eeslinnade” ja linnalähedaste asunditega”. 1970- ndatel “siirdati” linlased lähipiirkonda suvila- ja aianduskooperatiivide rajama. Viimasel kümnel aastal on planeerimis- ja ehitustegevus Kuressaare linna lähipiirkonnas oluliselt intensiivistunud, mõnedes külades (nt Muratsi, Praakli, Upa) on elanike arv kahekordistunud. Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (edaspidi lühendina TP) on Kuressaare linna ümbrus välja toodud kui konfliktiala, kus rohelise võrgustiku sidusust ohustab valglinnastumine – madaltiheda linnakeskkonna planeerimatu laialivalgumine linna tagamaal, millele on iseloomulik juhuslik levikumuster, madal asustustihedus ning sõltuvus autotranspordist. Planeerimine ja ehitus on olnud kaootiline ja kinnistukeskne. Puuduvad kriteeriumid hindamaks, milliseid rohealasid säilitada ja milliseid mitte, kus vaateid hoida või avada, kus neid võib sulgeda jne. Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu ülesanne muuhulgas: • miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine, • rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine. Käesoleva uuringu eesmärk on anda ülevaade Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi loodus-, rekreatiivsetest ja maastikulistest väärtustest, soovitusi väärtuste säilitamiseks ning rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks. Uuring on üheks alusmaterjaliks Kuressaare linna ja 4 Roheline võrgustik. Vaadete- ja maastikuanalüüs. Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu eeluuring. Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu (edaspidi lühendina ÜP) koostamisel ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel. Planeerimisseadus kohustab ÜP koostamisel võtma aluseks kehtestatud maakonnaplaneeringu. Käesoleva uuringu üheks aluseks on Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Kasutatakse samu metoodilisi aluseid - „Rohelise võrgustiku määratlemise üldised alused maakonnaplaneeringus” (Sepp, Jagomägi 2002) ja “Viljandimaa väärtuslikud maastikud” ning täpsustatakse TP-s käsitletud teemasid, nagu roheline võrgustik, väärtuslikud maastikud, ilusad teed ja vaatekohad ning puhkealad. Uuringus on keskne koht kahel teemal – 1. roheline võrgustik, 2. vaated ja maastik. TP-s määratletud roheline võrgustik on liiga suure üldistusastmega, selle väljaselgitamiseks on kasutatud puhverdamis- ehk välistusmeetodit ja see ei võimalda teha sisulisi otsuseid üksikobjekti (kinnistu) tasandil. Käesoleva uuringu eesmärk on anda soovitusi Kuressaare linna ümbruses sellise rohelise võrgustiku kujundamiseks, mis eelkõige tagaks väärtuslike loodusmaastike, ökosüsteemide ja liikide kaitse, sealhulgas säilitades tingimused isendite ränneteks ning looduslike liikide levilate laienemiseks, toetaks bioloogilist mitmekesisust ja tagaks stabiilse keskkonnaseisundi. Planeeringualast 25,7% moodustavad kaitse-ja hoiualad, maismaaosast 20%. Uuringuga välja selgitatav roheline võrgustik täiendab olemasolevat kaitse- ja hoiualade süsteemi, kujundades nii sidusa looduslikus seisundis säilitatavate alade võrgustiku. TP-s on väärtusliku maastikuna määratletud alad, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis- ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Planeeringualale jäävad täielikult või osaliselt Kuressaare, Nasva, Vätta poolsaare ja Lilbi – Kärdu – Upa väärtuslikud maastikud. Käesolevas töös keskendutakse esteetilisele väärtusele, mis enamasti kattub teiste maastiku väärtustega ning on tihedalt seotud vaadete käsitlusega. Vaated avanevad enamasti teedelt või teatud kohtadest. Ilus teelõik tähendab, et teelt vaadeldav maastik on kaunis ja vaheldusrikas. 5 Roheline võrgustik. Vaadete- ja maastikuanalüüs. Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu eeluuring. Vaadetega seotud suuremad probleemid on nende sulgemine ehitistega (nt liinirajatised, tehnoehitised) ning kadumine võsastumise ja metsastumise tõttu. Töös antakse soovitusi vaadete säilitamiseks ja avamiseks. Võrreldes TP käsitlusega on ÜP ja käesoleva töö detailsem. Uuringu läbiviimisel kasutati kirjanduslikke allikaid, riiklikke metsa-, keskkonna- ja kultuurimälestiste registreid ning analüüsiti erinevate ajastute kaardimaterjali alates 1889. a verstakaardist. Olulist infot rohelise võrgustiku kujundamisel andsid jahiseltside esindajate küsitlused. Väärtuste väljaselgitamisel kasutati muuhulgas Linnalabori poolt läbi viidud kohalike elanike küsitlust. Lisaks teostati välitööd täpsustamaks vaateid ja rohelise võrgustiku koridore. Töö koosneb käesolevast tekstilisest osast ja joonistest, kaardist ja planeeringu koostajale digitaalselt edastatud kaardimaterjalist MapInfo failidena. 6 Roheline võrgustik. Vaadete- ja maastikuanalüüs. Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu eeluuring. 1. Ülevaade uuringualast 1.1. Üldiseloomustus Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering hõlmab Kuressaare linna ja külgnevad alad Saaremaa lõunarannikul Kaarma valla idapiirist läänepiirini ca 24 km pikkuselt ja 3-4 km laiuselt (Joonis 1). Vaadeldava ala pindala on 10520 ha, sellest Kuressaare linna administratiivpiiridesse jääb 1556 ha (Tabel 1). Ülejäänud 8694 ha jääb Kaarma valda ja moodustab Kaarma valla kogupindalast (39180 ha) 23%. Joonis 1. Planeeringuala kõrgusmudel, rohelised on alad, mille kõrgus ulatub 0-1,5 m. ü.m.p. (allikas: Tambet Kikas). 7 Roheline võrgustik. Vaadete- ja maastikuanalüüs. Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu eeluuring. Valdavalt on tegemist tasase reljeefiga ja madala alaga (Joonis 1), kus kõrgused ei ulatu rohkem kui 5 m ü.m.p. Vaid kirdenurk on kõrgem – kuni 13 m ü.m.p. Kogu vaadeldavale piirkonnale on iseloomulik teatav põhja–lõuna või kirde–edela suunaline “muster”. See avaldub esmalt reljeefi kõrgemate ja madalamate osade vaheldumises ning poolsaarte ja lahtede-rannajärvede vaheldumises. Reljeef määrab ka taimekoosluste leviku ja suunab asustuse kujunemist.