DOCSLIB.ORG

Emakeele Seltsi Aastaraamat 51 2005 Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Emakeele Seltsi Aastaraamat 51 2005 Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts EMAKEELE SELTSI AASTARAAMAT 51 2005 EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EMAKEELE SELTS EMAKEELE SELTSI AASTARAAMAT Peatoimetaja Mati Erelt Tegevtoimetaja Maria-Maren Sepper 51 Tallinn 2006 Toimetuskolleegium: Riho Grünthal (Helsingi), Cornelius Hasselblatt (Gronin- gen), Arvo Krikmann (Tartu), Helle Metslang (Helsingi), Karl Pajusalu (Tartu), Peeter Päll (Tallinn), Raimo Raag (Uppsala), Kristiina Ross (Tallinn), Seppo Suhonen (Hel- singi), Urmas Sutrop (Tallinn), Lembit Vaba (Tampere), Jüri Viikberg (Tallinn), Tiit-Rein Viitso (Tartu), Haldur Õim (Tartu), Jaan Õispuu (Tallinn) Toimetus: Mati Erelt peatoimetaja Maria-Maren Sepper tegevtoimetaja Toimetuse aadress: Emakeele Selts Roosikrantsi 6 10119 Tallinn Telefon 6449331 E-post [email protected] Resümeede tõlkimine: Enn Veldi Trükk: trükikoda Pakett ISBN 9985-9421-4-0 ISSN 0206-3735 Emakeele Selts on asutatud 1920. aastal. Emakeele Seltsi aastaraamat ilmub 1955. aastast. Emakeele Seltsi aastaraamat on registreeritud MLA Directory of Periodicals (Mo- dern Language Association, USA) ja Linguistics & Language Behavior Abstracts (LLBA. Cambridge Scientific Abstracts (CSA), USA ) andmebaasides, Alalise Rah- vusvahelise Lingvistide Komitee valikbibliograafias Linguistic Bibliography Online (BL Online). Täistekstid on elektrooniliselt Kesk- ja Ida-Euroopa teadusajakirjade andmebaasis Central and Eastern European Online Library (CEEOL). Emakeele Seltsi aastaraamatu väljaandmist on rahaliselt toetanud Haridus- ja Teadus- ministeeriumi riiklik programm Eesti keel ja rahvuslik mälu. Autoriõigused: Emakeele Selts 2006 4 SISUKORD Enn Ernits suimi-tüvelistest sõnadest .......................................................................9 Words with suimi-stem .........................................................................20 Reet Kasik Nominaliseeritud protsessi agent meediauudistes ...............................21 Agent of the Nominalized Process in Media News .............................37 Kanni Labi Regilaulukeelest kirjakeeleks. Jakob Hurda kaastöölise vaatepunkt...38 From the Language of Folk Songs to the Standard Language according to a Folklore Correspodent of Jakob Hurt...........................60 Pärtel Lippus Võru ja eesti standardkeele /ts/ ............................................................61 /ts/ in Võru and in Standard Estonian ..................................................79 Kadri Muischnek Eesti keele verbikesksed püsiühendid tekstikorpuses ..........................80 Estonian Multi-Word Expressions in a Text Corpus .........................106 Kristiina Ross Keskaegse eesti libakirjakeele põhjendusi ja piirjooni......................107 Arguments and Outlines of Medieval Standard Estonian ..................129 Meeli Sedrik reimand ...............................................................................................130 reimand ...............................................................................................137 5 Sven-Erik Soosaar Mõne eesti keele kaubandusalase sõna päritolust areaalsel taustal ...138 About the Origin of Some Estonian Trade Terms against the Areal Background.........................................................................................147 Anastassia Zabrodskaja Keelekontakt ja kakskeelsus nüüdisaegse kontaktlingvistika poolt vaadatuna ..................................................................................148 Language Contact and Bilingualism in Modern Contact Linguistics ..........................................................................................169 Ann Veismann peale ja pärast ....................................................................................170 Estonian peale on, onto and pärast after ......................................183 Eva Velsker Ööd tähistavad ajaväljendid eesti murretes, ühis- ja kirjakeeles .......184 Time Expressions Denoting Night in Estonian dialects, Common Estonian, and Standard Estonian........................................................207 ÜLEVAATEID JA MATERJALE Marja Kallasmaa Emakeele Selts kohanimede kogujana 19602005 ............................ 211 The Mother Tongue Society as a Collector of Place Names in 19602005 ......................................................................................221 Heinike Heinsoo Paul Ariste ja Vaipoole vadjalased.....................................................222 Paul Ariste and the Votes of Vaipoole................................................238 Ott Kurs Kohtumisi ja kirjavahetust Paul Aristega ..........................................240 Begegnungen und Briefwecksel mit Paul Ariste ...............................249 6 Anna Verschik Paul Ariste jidii keele uurijana .........................................................250 Paul Ariste as a Yiddish Scholar ........................................................257 Maria Jermakova Baltisakslane Peterburi Keiserlikus Teaduste Akadeemias. F. J. Wiedemanni arhiiv ......................................................................258 A Baltic German at the Imperial Academy of Sciences of St Petersburg: The Archive of F. J. Wiedemann............................278 Huno Rätsep Ferdinand Johann Wiedemann ja Tartu Ülikool ................................279 Ferdinand Johann Wiedemann and the University of Tartu ..............287 Jüri Valge Lauri Kettuse viis tulemist .................................................................288 Lauri Kettunens Five Visits to Estonia .............................................303 RINGVAADE Emakeele Seltsi 86. tegevusaasta (2005) aruanne (Maria-Maren Sepper) ........................................................................307 2005. aastal Emakeele Seltsi üritustel peetud ettekanded (Helju Kaal) ........................................................................................312 Emakeele Seltsile 2005. aastal saadetud või kingitud kirjandus (Helju Kaal) ........................................................................................317 Emakeele Seltsi juubilarid 2005. aastal .............................................323 Valve-Liivi Kingisepa tähtpäeva puhul (Külli Habicht, Pille Penjam) .............................................................325 Emakeele Seltsi liikmete nimestik seisuga 31.12.2005 .....................329 Järelehüüded (Emakeele Seltsi aastaraamatu toimetus) ....................335 Lühendid.............................................................................................340 7 8 Emakeele Seltsi aastaraamat 51 (2005), 920 SUIMI-TÜVELISTEST SÕNADEST ENN ERNITS Annotatsioon. Kirjutises käsitletakse eesti, soome ja karjala keeles tuntud suimi- tüve sööma levikut, tähendusi ja päritolu. Peatähelepanu on pööratud eesti keelele, milles suim-tüvelisi sõnu suimima, suimitada, suimi, suimit esineb ar- vuliselt ja liigiliselt kõige rohkem läänemurdes (13 murrakus). Tüvi on praegus- tel andmetel levinud ka Saaremaal ja Muhus (5 murrakus), kuid mitte Hiiumaal. suimi-tüvelisi sõnu leidub ka Põhja-Eestis (kokku 11 murrakus), kuid hajusalt ja perifeerselt ning peamiselt suimitama ja suimit kujul. Väga hõre on suim-tüve esinemus Lõuna-Eestis (ühes kihelkonnas suim söök ja kolmes suimit). Suhte- liselt harva esineb ühes murrakus mitu sõnakuju korraga (5 juhul). suimitama ta-liide võib olla lisandunud kas teiste nn manustamisverbide (nt lõunatama, napsitama) või venelaenuliste sõnade (kormitama ahnitsema; toitu hankima) eeskujul. suimit, mis tähendab olenevalt kontekstist süüa; sööma, sööb; söö- vad, leidub peale eesti keele ka soome keeles (süüa). Mõlemas keeles seosta- takse selle kasutamine venelase kõnemaneeriga. Tõenäoliselt on suimit tuleta- tud vastavalt sõnadest e suimima ~ sm suimia vene keele eeskujul. Ka lt suimît ahnelt sööma allikaks on e suimima.∗ Võtmesõnad: leksika, semantika, etümoloogia, keelekontaktid, murrakud, läti keel, soome keel, eesti keel 1. Sissejuhatuseks Juba lapsepõlvest peale mäletan, kuidas mu ema Adele Ernits (1914 2005), kes oli sündinud Kodavere kihelkonnas Varnjas ja abiellunud Maarja-Magdaleena kihelkonnas Vara vallas, kutsus peret sööma: Aga nüid suimit. Viimane sõna tundus mulle vormilt lätipärasena; liiati oli suguvõsas teada meieisapalve lätikeelne variant (vt Ernits 1982, 1987). Seetõttu küsisin kirjas akadeemik Paul Aristelt, kas suimit võiks olla läti laene. Teadlane vastas mulle järgmises kirjas nii: ∗ Tänan keele- ja rahvaluulematerjali vahendamise eest emeriitprofessoreid Jaan Praksi ja Enn Tarvelit, folklorist Rein Saukast ning Hilja-Anita ja Juhan Songa. 9 Suimit on huvitav asi. Põhja-Tartumaale on tulnud läti asukaid. Nad on jätnud mõningaid jälgi eesti keelde, eriti Laiuse põhjaosas. Neid asju uurib minu aspirant Lembit Vaba [järgneb aadress]. Ta on üldse huvitav inimene. Võiksid temale kirjutada. Kodavere suimit võib ehk olla ka eestlaste naljaväljend venelaste eesti keele kohta. Olen kuul- nud sellist rahvanaljandit venelasest, kes öelnuvat: ia täi on sii valge täi. Tema suimit ja magab. Alb täi on sii must t´äi, t´ema suimit ja juppab.1 Asjaomane jutt oleks tõlkes järgmine: hea täi on see valge täi. Tema sööb (?nosib) ja magab. Halb täi on see must täi, tema sööb (?nosib) ja hüppab. Jutt on muidugi täist ja kirbust. Kõnealune naljanditüüp Hea täi ja halb täi on Eestis mujalgi tuntud. Selles püütakse jäljendada sage- damini venelase, harvem juudi kõnet (tekstides esineb ka harjakas või harjukas harjusk). Ariste aprioorne seletus kõnesoleva sõna võimaliku vene päritolu kohta toona veenis mind ning Vaba poole jäi pöördumata. Ajapikku on suimi- kohta lisandunud uut ainest, mis on tõstnud selle tüve päritolu taas huviorbiiti.
Load more

Recommended publications
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 7 Case study 2: Burial sites and natural sacred sites as places of collective memory In this chapter I will take a closer look at three types of sites: 1) Iron Age stone graves 2) Medieval rural cemeteries, and 3) natural sacred sites. The common denominator for these sites, besides archaeologically detectable human remains and artefacts, is the belief in super natural, which is often recorded in local places related folklore. 7.1 Archaeology and place-related folklore The idea of collecting traditional folklore originates from the Romantic movement popular in Europe during the first half of the 19th century, which in Estonia was introduced by Baltic- German scholars and priests. Romantic visions of the primordial and legitimate innocent past have also left their footprint in the Estonian local folk tradition. This is especially relevant when assessing the records collected in the 1920s, when the newly born nation state was in the yearning for a heroic past. For example, the prehistoric hillforts were often associated with the mythical giant-hero Kalevipoeg, who was the protagonist of the Estonian national epic compiled by Friendrich Reinold Kreutzwald and first published in 1862 (Kreutzwald 1862). The published stories of Kalevipoeg started to live their separate lives and became part of related folklore that was (and is) strongly rooted in the local landscape. The Vooremaa region is especially rich in confabulated stories about Kalevipoeg.
    [Show full text]
  • Häädemeeste Valla Ühisveevärgi Ja Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015-2027
    HÄÄDEMEESTE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015-2027 Seletuskiri HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS HÄÄDEMEESTE 2015 HÄÄDEMEESTE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTETEKS 2015-2027 Sisukord 1. Sissejuhatus .............................................................................................................................................. 4 2. Õiguslikud alused ..................................................................................................................................... 4 3. Lähteandmed ............................................................................................................................................ 4 4. Valla üldandmed ....................................................................................................................................... 6 4.1. Asustus ja elanike arv ...................................................................................................................... 6 4.2. Tootmisettevõtted ............................................................................................................................. 8 4.3. Pinnavesi ............................................................................................................................................ 8 4.4. Põhjavesi .......................................................................................................................................... 10 5. Veekasutuse korraldamine ..................................................................................................................
    [Show full text]
  • Häädemeeste Valla Arengukava Aastateks 2018 -2023
    HÄÄDEMEESTE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2018 -2023 2018 1. Sissejuhatus Tänases maailmas konkureerivad omavahel nii ettevõtted kui ka kõik territoriaalüksused (vallad, linnad, maakonnad, riigid). Erinevad piirkonnad konkureerivad elanike, tööjõu, turistide ja investeeringute pärast. Seetõttu seisab iga territoriaalüksuse ees küsimus, kuidas muutuda atraktiivsemaks erinevatele sihtrühmadele ja kuidas olla konkurentsivõimelisem. Sellele küsimusele vastuse leidmisest sõltub piirkonna areng või taandareng. Konkurentsivõimelistes piirkondades soovivad inimesed elada, sest seal on piisaval hulgal töökohti ja vaba aja veetmise võimalusi. Kogu sotsiaalne infrastruktuur on neis piirkondades kujundatud läbimõeldult ja elanike vajadusi arvestavalt. Piirkonna konkurentsivõime tagamiseks on aga vajalik strateegiline planeerimine. See on iga omavalituse juhtimise üheks kõige olulisemaks komponendiks ja arendusprotsesside käivitajaks. Häädemeeste valla arengukava on koostatud selleks, et tagada valla sihipärane arendamine aastani 2023. 2017. aastal toimunud haldusterritoriaalne reform on seadnud meid olukorda, kus Häädemeeste ja Tahkuranna valdade ühinemisel tuleb tagada valla läbimõeldud ja tasakaalustatud areng. Arengukava elluviimine peab kindlustama kohalike elanike eluolu paranemise ning selle, et Häädemeeste vald muutub atraktiivsemaks nii suvekülalistele kui investoritele. Strateegiliste eesmärkide poole liikumine peab tagama valla elujõulisuse säilimise. Käesolev arengukava tugineb osaliselt varasematel valdade arengukavadel, kuid on samas oluliste
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Häädemeeste Valla Haridusvaldkonna Arengukava
    HÄÄDEMEESTE VALLA HARIDUSVALDKONNA ARENGUKAVA Detsember 2018 0 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 2 1 OLUKORRA ÜLEVAADE ................................................................................... 3 1.1 HÄÄDEMEESTE VALLA RUUMILINE MUSTER ........................................................ 3 1.2 RAHVASTIK .................................................................................................... 4 1.3 HÄÄDEMEESTE VALLA HARIDUSVÕRK .............................................................. 11 1.3.1 Alusharidus ......................................................................................... 12 1.3.2 Üldharidus ........................................................................................... 14 1.3.3 Huviharidus- ja huvitegevus ................................................................ 20 1.4 HARIDUSASUTUSTE MAJANDAMINE ................................................................. 20 1.5 KITSASKOHAD .............................................................................................. 23 1.6 ÜMBERKORRALDUSTE VÕIMALIKUD MÕJUD ...................................................... 24 2 STRATEEGIA ................................................................................................... 27 2.1 VISIOON 2030 .............................................................................................. 28 2.2 LÄBIVAD PÕHIMÕTTED ..................................................................................
    [Show full text]
  • Saare Valla Arengukava 2013-2025
    KINNITATUD Saare Vallavolikogu 27.veebruari 2013 määrusega nr 2 SAARE VALLA ARENGUKAVA 2013-2025 Saare valla tegevuskava 2013-2017 Kääpa 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1.Saare valla territoorium ja rahvastik ....................................................................................... 4 1.1.Saare valla asukoht .............................................................................................................. 4 1.2.Ajalooline ülevaade .............................................................................................................. 4 1.3.Rahvastik .............................................................................................................................. 6 1.4.Valla juhtimine ..................................................................................................................... 7 1.4.1. Saare valla asutused ......................................................................................................... 7 2.Saare valla hetkeolukorra analüüs ......................................................................................... 10 2.1 Majandus ............................................................................................................................ 10 2.1.1.Ettevõtlus ja tööhõive ...................................................................................................... 10 2.1.2 Turism .............................................................................................................................
    [Show full text]
  • The Representation of Wetland Types and Species in RAMSAR Sites in The
    The representation of wetland types and species in RAMSAR sites in the Baltic Sea Catchment Area The representation of wetland types and species in RAMSAR sites in the Baltic Sea Catchment Area | 1 2 | The representation of wetland types and species in RAMSAR sites in the Baltic Sea Catchment Area White waterlily, Nymphaea alba The representation of wetland types and species in RAMSAR sites in the Baltic Sea Catchment Area In order to get a better reference the future and long-term planning of activities aimed for the protection of wetlands and their ecological functions, WWF Sweden initiated an evaluation of the representation of wetland types and species in the RAMSAR network of protected sites in the Baltic Sea Catchment Area. The study was contracted to Dr Mats Eriksson (MK Natur- och Miljökonsult HB, Sweden), who has been assisted by Mrs Alda Nikodemusa, based in Riga, for the compilation of information from the countries in Eastern Europe. Mats O.G. Eriksson MK Natur- och Miljökonsult HB, Tommered 6483, S-437 92 Lindome, Sweden With assistance by Alda Nikodemusa, Kirsu iela 6, LV-1006 Riga, Latvia The representation of wetland types and species in RAMSAR sites in the Baltic Sea Catchment Area | 3 Contents Foreword 5 Summary 6 Sammanfattning på svenska 8 Purpose of the study 10 Background and introduction 10 Study area 12 Methods 14 Land-use in the catchment area 14 Definitions and classification of wetland types 14 Country-wise analyses of the representation of wetland types 15 Accuracy of the analysis 16 Overall analysis of the
    [Show full text]
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 6 Case study 1: The Long-term history of settlement and land use in Vooremaa 6.1 Settlement sites Human habitation and adaption to the surrounding environment in the past is represented by the location and distribution of archaeological settlement sites in the landscape. At present, 119 archaeological settlement sites are known in the Vooremaa study area (Figure 20), 81 of which are officially registered as cultural heritage in the National Registry of Cultural Monuments (http://register.muinas.ee). It is the most abundant type of archaeological sites in Vooremaa. At the same time, settlement sites represent the most under-investigated archaeological monuments in the region. Figure 20. Distribution of archaeological settlement sites in Vooremaa. LIDAR map: Estonian Land Board. Archaeological settlement sites can be defined as remains of prehistoric/historic villages or farms where cultural materials and features have accumulated over time because of various human activities. The associated anthropogenic layers differ from the surrounding topsoil in several aspects: 79 1. generally, the soil is dark and sooty, sometimes even dark greyish blue, whereas topsoils in the surrounding landscape lighter in colour and more of brownish in nature. 2. the soil contains burned stone debris and charcoal; 3. the soil contains pieces of pottery, animal bones, sometimes coins and bits of jewellery. Tools, such as knives, grinding and whetstones are also common.
    [Show full text]
  • NKK Saaremaa Ringkonna Liikmeskond 1925-1940
    Kasutatud järgmistes algallikates esitatud andmeid: Saaremaa Muuseumi arhiiv Ajalehed "Saaremaa Maleva Teataja", "Meie Maa" ja "Saarte Hääl" Ajakiri "Kaitse Kodu!" KL ja NKK trükiväljaanded ja perioodika E. Kask "Naiskodukaitse Saaremaa Ringkond 1925-1940I osa" - Kuressaares, 1998 E. Kask "Naiskodukaitse Saaremaa Ringkond 1925-2001" - Kuressaares, 2004 E. ja P. Kask "Kaitseliidu Saaremaa Maleva pealikud 1918-1940" - Kuressaares, 2012 Andmed prk. Kaskede erakogust Ellen Kask (koostaja) NKK Saaremaa Ringkonna liikmeskond 1925-1940 Ühendus "Linnus" Kuressaares, 2020 8. detsember 2020 - NKK Saaremaa ringkonna aastapäev Saateks Igas organisatsioonis omab suurimat tähtsust tema liikmeskond, kelle aktiivsus määrab kogu tema edukuse taseme ja tegevuse tulemuslikkuse. Ometi kaovad just üksikliikmete nimed tihti olude sunnil meie ajaloolisest mälust pea täielikult. Et põlistada nende tublide eesti naiste mälestust, tänu kellele meie suurepärane organisatsioon - Naiskodukaitse, Saaremaal üldse loodi, on k.o. kogumiku koostaja püüdnud välja selgitada nende ni- med, et jäädvustada neid tulevastele põlvedele. Kui palju naiskodukaitsjaid aastatel 1925-1940 kohalikku ringkonda üldse kuulus, pole päris täpselt teada, ehkki erinevad allikad kinnitavad võrdlemisi üksmeelselt, et organisatsiooni likvideerimise ajal suvel 1940 kuulus sinna cà 900 naist. 2004. a. ilmunud kogumikus "Naiskodukaitse Saaremaa Ring- kond 1925-2001" suudeti neist ära tuua vaid 490 liikme nimed. Nüüdseks teame, et aastatel 1925-1940 kuulus 15 tegevusaasta jooksul NKK Saaremaa Ringkonda mingi aja jooksul teadaolevalt kokku ligi 1750 naist. Arvestused näitavad aga, et kui siia lisada needki, kes liitusid organisatsiooniga või lahkusid sealt organisatsiooni tegutsemise esimestel aastatel 1925- 1928 ja kelle nimedest paljud on veel teadmata, võib see arv suureneda isegi mitmesaja inimese võrra. K.o. kogumikku pole kantud mitte ühegi inimese nime, kelle liikmelisus pole kindlat tõendamist leidnud kirjalike andmete alusel.
    [Show full text]
  • Jõgeva Maakonnaplaneering
    KEHTESTATUD Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 01.12.2017 2 / 80 JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik .................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5.
    [Show full text]
  • Pärnumaa Pärnu Linn, Sindi Linn, Halinga Vald, Are Vald, Sauga Vald, Paikuse Vald, Tahkuranna Vald Ja Häädemeeste Vald
    Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 730 0310 faks: 730 0315 [email protected] TÖÖ NR U 261 L-Est’97 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE HINDAMISE ARUANNE KÖIDE I Objekti asukoht: PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD TEEDE TEHNOKESKUS AS Tellija: Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Eksperdid: URMAS URI, litsents KMH0046 ANNE ROOMA, litsents KMH0047 KADI KUKK, litsents KMH0126 Vastutav täitja: NOEELA KULM Heaks kiidetud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt 01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2 TARTU 2011 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 5 1.1 ALGATAMINE ....................................................................................................................................... 5 1.2 AVALIKUSTAMINE ..............................................................................................................................
    [Show full text]
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]