DOCSLIB.ORG

Jõgeva Valla Teataja

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Soovime palju õnne meie valla 1. sünnipäeva puhul! Vallavolikogu ja vallavalitsus JÕGEVAJõgeva vallavolikogu ja vallavalitsuse häälekandjavaLLA TEATAJA Nr 18 (21), 25. oktoober 2018 Palamusel avati uus lasteaiahoone Palamusel avati 18. oktoob- ril lasteaia Nukitsamees uus hoone, milles on ruumi 112 lapsele. 2020 ruutmeetri suu- ruse köetava pinnaga hoonesse mahuvad peale viie rühma- ruumi ära loovus-, liikumis- ja muusikatuba. Kolmest mainitud ruumist saab liikuvaid vaheseinu avades moodustada suure saali. Hoone südameks on aatrium- mänguala. Talveaias saab iga rühm endale kasti, kuhu seem- Jõgeva põhikooli Rohu tänava õppehoone hakkab neid külvata ning kus lille- või üha enam oma tulevast ilmet näitama. AS-i Tartu Ehitus köögiviljataimede tärkamist jäl- objektijuhi Harri Hirschoni sõnul on julgelt üle poole gida. Lasteaias on ka miniköök, töödest tehtud. Lähenev talv ehitajaid murelikuks ei tee, kus lapsed toiduvalmistamist sest avatäited on enamasti ees ja külmade saabudes saab õppida saavad. Maja uhkuseks keskenduda siseviimistlustöödele. Ka fassaaditöid saab on 12 meetri pikkune bassein, külmade tulles jätkata. mille tõstetav põhi võimaldab „Fassaadi krohvitud osad peavad enne külmade tulekut vee sügavuse eri vanuses lastele värvi alla saama, aga Jaapani päritolu fassaadiplaate parajaks reguleerida. Basseini – nendega kaetakse koolimaja seinad esimese korruse saavad kasutada ka Palamuse kõrguselt ja raamatukoguosa seinad – saab paigaldada gümnaasiumi õpilased. Lasteaia- ka talvel,“ ütles Harri Hirschon. maja ümbritseb katusega kaetud Tema sõnul tegutseb koolimaja objektil praegu umbes terrass, kus ka vihmaga värskes 70 ehitajat, mõnel päeval rohkem, mõnel päeval vähem. õhus mängida saab. Maja taga Valmima peaksid koolimaja ja raamatukogu tuleva aasta on viis õuemänguala. 1. maiks. JVT Nukitsamehe lasteaia uue Palamuse lasteaia Nukitsamees uue hoone avamisel lõikasid sümboolse lindi läbi Jõ- hoone projekt valmis OÜ-s Kauss geva vallavolikogu aseesimees Mai Treial, haridus- ja teadusministeeriumi esindaja Arhitektuur, õueala planeeris Tiina Peterson, Jõgeva vallavanem Aare Olgo, OÜ KRC Ehitus juht Siim Kroodo, lasteaia OÜ Lahe Atmosfäär. Hoone direktor Marika Merusk ja hoolekogu esindaja Kalvi Korkmann. FOTOD: RIINA MÄGI ehitas kontsessioonilepingu alu- sel valmis OÜ KRC Ehitus. See tähendab, et KRC Ehitus rajas hoone oma raha eest (täpsemalt Palamusel on ikka osatud suurelt öeldes oli see pangalt saadud unistada. laenuraha) ja see jääbki ettevõtte „Uue lasteaiahoone valmimi- omandusse, Jõgeva vald võtab sega on üks unistus taas täitu- maja aga 20 aastaks rendile. nud,“ ütles Aivar Kokk. Praeguse seisuga on aastane Üks, kellel uue lasteaia valmi- rendisumma ligemale 240 000 misega suur unistus täitus, oli eurot, ent seda korrigeeritakse Nukitsamehe lasteaia direktor vastavalt tarbijahinna indeksi- Marika Merusk. Ta tänas kõiki, le. Vald panustas uue lasteaia kes uue maja valmimisele kaasa valmimisse majaväliste kommu- aitasid. Projekteerija, Kauss Arhi- nikatsioonide ja rajatiste (teed, tektid OÜ kohta ütles ta näiteks platsid, mänguväljak, haljastus) naljatamisi, et nad aimasid tema Esimesed klassid käisid vana aja koolitunnis ehitamise ja sisustuse hankimi- soove juba ta hingeõhust. Marika sega. Uue lasteaia ehitustööd Merusk andis kõigi rühmade Jõgeva valla koolide esimese klassi õpilased käisid 17. oktoobril algasid möödunud aasta mais. õpetajatele pidulikult kätte rüh- Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumis traditsioonilist vana matubade võtmed. aja koolitundi pidamas. Vana kihelkonnakoolihoone värskelt remon- Uudne ettevõtmine Nukitsamehe lasteaiale uue dist tulnud klassituba sai kolmel „seansil“ lapsi täis: valla koolide Uue hoone valgusküllases aatriumis esinesid lasteaia hoone ehitamise algatas hal- esimestes klassides alustas sel sügisel kooliteed 143 õpilast. KRC Ehituse juhatuse liige väikesed lauljad ja tantsijad. dusreformi eelne Palamuse vald. Muuseumipedagoog Aili Kalavus pani lapsed arvutama, lugema, Siim Kroodo sõnas, et nende fir- Senini paiknes lasteaed 18. sa- kirjutama ja laulma ning tegi kindlaks, et lapsed olid pooleteise kuu male on Palamuse lasteaiahoone arengusse,“ ütles Siim Kroodo. pert Tiina Peterson sõnas, et jandi lõpu kõrtsihoonest 1930. jooksul juba päris palju teada saanud. Vanaaegse sule, sulepea ja ehitamine uudne ettevõtmine Üks lasteaiamaja projektee- lasteaia ehitamine on nagu silla aastatel kooliks ümber ehitatud tindiga ümber käimise oskust tänapäeva koolis küll ei õpetata, ent ühest küljest seepärast, et te- rijaid, Urmo Mets OÜ-st Kauss ehitamine tulevikku, sest lapse ja 1990. aastate keskel laste- töölehti täites saadi hakkama ka sellega. Mõnigi sõrm sai tindiseks, gemist on kontsessioonilepin- Arhitektuur, tõdes, et ka nende edasine haridustee sõltub ju aiaks kohandatud majas, mis ei ent see polnud suur õnnetus. guga, kus ollakse ka arendaja firma jaoks on Palamuse las- paljus alushariduse kvaliteedist. vastanud enam tänapäeva vaja- Vana aja koolitundides osales ka vallavanem Aare Olgo. Ta päris rollis, teisest küljest seepärast, teaed märgilise tähendusega Kõige kaugemad õnnitlejad dustele ning mida oli muinsus- lastelt, kuidas neile koolis meeldib ja mis on nende lemmikained, ning lapsedki said talle küsimusi esitada. Tunni lõpus sai iga laps et hoone on oma huvitava arhi- hoone, sest see on inspireeritud olid kohale tulnud Lätimaalt kaitsenõuete tõttu ka keeruline kingituseks Heiki Vilepi raamatu „Jõksi rännakud Jõgevamaal“ ja tektuuri ja tehniliste lahenduste ümbritsevast vooremaastikust ja Priekuli sõprusvallast. ümber ehitada. Lasteaia neljas väikese maiuse. Palamuselt sõitsid esimeste klasside lapsed Elistvere poolest üks nüüdisaegsemaid Palamusel tegutsevas rühmas Lutsu värvikatest karakteritest loomaparki sealseid asukaid uudistama. lasteaiahooneid Eestis. Hoone Nagu kodus ning seal ühilduvad hästi sise- ja on 83 last, viies rühm tegutseb Peale Jõgeva valla laste käisid vana aja koolitundides ka Põltsamaa energiatõhususe tagavad näiteks välisdisain. Kaareperes. Marika Merusk ja Mustvee valla koolide esimese klassi õpilased. Nende päralt oli „Oleme siinse lasteaiaga su- maaküte, soojustagastusega „Lapsed saavad selles majas avaldas lootust, et uues majas muuseum 16. oktoobril. Maakonna esimese klassi õpilaste Palamusel ventilatsioon, valgusjuhtimise jälgida aastaaegade vaheldu- helnud juba kuusteist aastat ja saab peatselt avada lisaks neljale ja Elistveres käiku koordineeris varem Jõgeva maavalitsus, tänavu süsteem ja hooneautomaatika. mist. Aatrium ühendab aga kõik tunneme end siin nagu kodus. tavarühmale nn sobitusrühm, oli see Jõgeva vallas tegutseva MTÜ Jõgeva Linna Noortekeskus Ka arhitektuurilise lahenduse ruumid ja tekitab peretunde, Seepärast rõõmustame ja teie mis on väiksema laste arvuga ja Paus korraldada. Ettevõtmist toetati maakonna koolide ühisürituste poolest on hoone omapärane: nii et siin saavad lapsed peale uue maja üle niisama palju, kui kuhu saab vastu võtta ka enam rahast. Võib öelda, et 2004. aastal algatatud tore traditsioon, mis ümbritsevasse maastikku sobiv alushariduse muudki kasulik- teie,“ kinnitas lasteaia Saulite tähelepanu vajavaid lapsi. teeb meie lapsed kohe nende koolitee alguses tuttavaks kodukandi ning kohaliku kultuurilooga ku,“ tõdes Jõgeva vallavolikogu juhataja Elija Latko. kultuuriloo olulise killuga, on edukalt üle elanud nii Palamuse vana seonduv. esimene aseesimees Mai Treial. Riigikogu ja Jõgeva vallavo- RIINA MÄGI kihelkonnakoolihoone remondi (mullu peeti vana aja koolitunde „Mul on hea meel, et saime Haridus- ja teadusministeeriu- likogu liige Aivar Kokk tõdes, Palamuse rahvamajas) kui ka haldusreformi. anda panuse siinse kandi laste mi üldharidusosakonna peaeks- et kõik algab unistusest ning et RIINA MÄGI lk 2 25. oktoober 2018 JÕGEVA VALLA TEATAJA ESMASPÄEVAL, 29. OKTOOBRIL KELL 17.30 Jõgeva vallavalitsus tunnustas aasta õpetajaid 11. oktoobril tähistati Jõge- KAAREPERE RAHVAMAJAS va kultuurikeskuses õpetajate päeva. Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus ja Jõgeva vallavanem Aare Olgo andsid üle Kaarepere, Pikkjärve, Nava, Sudiste, Jõgeva valla aasta õpetaja tiitli kolmes kategoorias: Jõgeva valla Mullavere, Visusti ja Kassivere külade aasta õpetaja üldhariduskoolis on Laiuse Jaan Poska põhikooli elanike rahvakoosolek kehalise kasvatuse õpetaja Vallo Väljaots, aasta õpetajaks huvi- koolis tunnistati Jõgeva muusi- "Vallavanem käib Kaarepere kakooli õpetaja Eha Niglas ning aasta õpetajaks lasteasutuses kandis külast külla" Jõgeva lasteaia Karikakar õpe- taja Galina Erikson. Laiuse Jaan Poska põhikooli Vallavanem Aare Olgo ja abivallavanemad kehalise kasvatuse õpetaja Val- lo Väljaots meelitab lapsi oma on ringkäigul valla eri kantides, et sealsete eeskujuga sportima. „Viin lapsi inimeste ja nende eluoluga paremini spordivõistlustele, kutsun kooli esinema sportlasi ja korraldan tuttavaks saada. ise spordivõistlusi,“ rääkis õpe- taja. Suur osa kehalise kasvatuse tunde toimub õues – sügisel ning kevadel kergejõustik, talvel suu- TULE ÜTLE satamine ja uisutamine. Ilm on Pildil vasakult vallavolikogu esimees Raivo Meitus, lasteaia Karikakar õpetaja Galina sportimisele harva takistuseks. Erikson, Laiuse Jaan Poska põhikooli õpetaja Vallo Väljaots, Jõgeva muusikakooli õpe- SÕNA SEKKA! Õpetaja Vallo juhendamisel taja Eha Niglas ning vallavanem Aare Olgo. FOTO: MARGE TASUR on juba paarkümmend aastat teinud ilma hoopis Laiuse korv- paika saada. Laps rahuneb ja lõigatud pääsukese seinale puu ansamblis. „Koos on väga tore pallitüdrukud. Iga aasta märtsis leiab kontakti teiste lastega ja peale istuma. Tunnustuse puhul mängida.
Recommended publications
  • A Landscape Biography Of

    A Landscape Biography Of

    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 7 Case study 2: Burial sites and natural sacred sites as places of collective memory In this chapter I will take a closer look at three types of sites: 1) Iron Age stone graves 2) Medieval rural cemeteries, and 3) natural sacred sites. The common denominator for these sites, besides archaeologically detectable human remains and artefacts, is the belief in super natural, which is often recorded in local places related folklore. 7.1 Archaeology and place-related folklore The idea of collecting traditional folklore originates from the Romantic movement popular in Europe during the first half of the 19th century, which in Estonia was introduced by Baltic- German scholars and priests. Romantic visions of the primordial and legitimate innocent past have also left their footprint in the Estonian local folk tradition. This is especially relevant when assessing the records collected in the 1920s, when the newly born nation state was in the yearning for a heroic past. For example, the prehistoric hillforts were often associated with the mythical giant-hero Kalevipoeg, who was the protagonist of the Estonian national epic compiled by Friendrich Reinold Kreutzwald and first published in 1862 (Kreutzwald 1862). The published stories of Kalevipoeg started to live their separate lives and became part of related folklore that was (and is) strongly rooted in the local landscape. The Vooremaa region is especially rich in confabulated stories about Kalevipoeg.
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast

    LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast

    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
  • A Landscape Biography Of

    A Landscape Biography Of

    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 6 Case study 1: The Long-term history of settlement and land use in Vooremaa 6.1 Settlement sites Human habitation and adaption to the surrounding environment in the past is represented by the location and distribution of archaeological settlement sites in the landscape. At present, 119 archaeological settlement sites are known in the Vooremaa study area (Figure 20), 81 of which are officially registered as cultural heritage in the National Registry of Cultural Monuments (http://register.muinas.ee). It is the most abundant type of archaeological sites in Vooremaa. At the same time, settlement sites represent the most under-investigated archaeological monuments in the region. Figure 20. Distribution of archaeological settlement sites in Vooremaa. LIDAR map: Estonian Land Board. Archaeological settlement sites can be defined as remains of prehistoric/historic villages or farms where cultural materials and features have accumulated over time because of various human activities. The associated anthropogenic layers differ from the surrounding topsoil in several aspects: 79 1. generally, the soil is dark and sooty, sometimes even dark greyish blue, whereas topsoils in the surrounding landscape lighter in colour and more of brownish in nature. 2. the soil contains burned stone debris and charcoal; 3. the soil contains pieces of pottery, animal bones, sometimes coins and bits of jewellery. Tools, such as knives, grinding and whetstones are also common.
  • Jõgeva Maakonnaplaneering

    Jõgeva Maakonnaplaneering

    KEHTESTATUD Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 01.12.2017 2 / 80 JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik .................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5.
  • Vaiatu Küla Arengukava 2017 – 2027

    Vaiatu Küla Arengukava 2017 – 2027

    KINNITATUD Vaiatu küla üldkoosolekul 18.04.2017 Vaiatu küla arengukava 2017 – 2027 Liina Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 2 2. KÜLA ÜLDINE KIRJELDUS .................................................................................................................... 3 2.1 KÜLA AJALOOLINE TAUST ............................................................................................................. 3 2.2 KÜLA PAIKNEMISE KIRJELDUS ....................................................................................................... 3 2.3 KÜLA ELANIKKOND JA MAJAPIDAMISED ....................................................................................... 4 3. KÜLA TULEVIKUPILT AASTAKS 2027 ................................................................................................... 6 4. HETKEOLUKORD .................................................................................................................................. 8 4.1 KÜLA LOODUSLIKE OLUDE KIRJELDUS .......................................................................................... 8 4.2 KÜLA INFRASTRUKTUUR ................................................................................................................ 8 4.2.1 Teedevõrgustik ....................................................................................................................... 8 4.2.2 Elektrienergia ja telefoniside .................................................................................................
  • Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023

    Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023

    Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 Tellija: Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre vallavalitsused Koostaja: MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus 2018 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. OMAVALITSUSTE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................... 5 1.1 Jõgeva vald ....................................................................................................................... 5 1.2 Mustvee vald ..................................................................................................................... 6 1.3 Peipsiääre vald .................................................................................................................. 7 2. MTÜ IDA-EESTI JÄÄTMEHOOLDUSKESKUS ............................................................... 8 3. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................... 10 3.1 Euroopa Liidu jäätmekäitlust puudutavad õigusaktid .................................................... 10 3.2 Üleriigiline jäätmemajandusalane seadusandlus ............................................................ 11 3.3 Riigi tasand ..................................................................................................................... 12 3.4 Omavalitsuste tasand .....................................................................................................
  • Jõgeva Valla Teataja November 2019 1.Indd

    Jõgeva Valla Teataja November 2019 1.Indd

    JÕGEVA VALLA TEATAJA Jõgeva vallavolikogu ja vallavalitsuse häälekandja Nr 19 (44), 7. november 2019 Uued koolilapsed käisid vana aja koolitunnis Jõgeva valla koolide esimese klassi Aare Olgo. Ta päris lastelt, kuidas neile õpilased käisid 16. oktoobril Palamuse koolis meeldib, ja lapsedki said talle O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumis küsimusi esitada. Tunni lõpus sai iga traditsioonilist vana aja koolitundi laps kingituseks Heiki Vilepi raamatu pidamas. Vana kihelkonnakoolihoone „Unenägude kaitsjad“ ja väikese maiu- klassituba sai kolmel korral värskeid se. Kes soovisid, võisid Palamusel ka koolilapsi täis: valla koolides läks tä- muuseumi uut maja uudistada ning navu esimesse klassi 127 last. Muu- edasi Elistvere loomaparki sealseid seumipedagoog Aili Kalavus pani asukaid uudistama sõita. Päev va- lapsed lugema ja arvutama ning tegi rem käisid muuseumis Põltsamaa ja kindlaks, et pooleteise kuu jooksul Mustvee valla koolide esimese klassi on nad neil aladel päris osavaks saa- õpilased. Jõgevamaa koolide esimese nud. Ka vanamoelise sule ja tindiga klassi õpilaste Palamusel käiku korral- kirjutamine läks nii edukalt, et pea- das Jõgeva vallas tegutsev MTÜ Jõgeva aegu kõigi käed jäid puhtaks. Lauldagi Linna Noortekeskus Paus. Ettevõtmist prooviti ja kõige paremini tuli, nagu toetati maakonna koolide ühisürituste ikka, välja „Põdra maja“. Vana aja rahast. koolitundides osales ka vallavanem JVT Vihmale vaatamata mindi rahvamatkale rõõmsal meelel. FOTOD: RIINA MÄGI Valla sünnipäeva tähistati klassikakontserdi, Lapsed näitavad, et ka pärast sule ja tindiga kirjutamist tantsupeo ja rahvamatkaga on nende käed veel päris puhtad. FOTO: RIINA MÄGI Segakoor Sõbrahing pidas Oktoobri lõpus tähistati mitme 55 inimest, kes tõestasid taas, kajuhtideks olid jalgrattaklubi nipäeva selleks, et võimalikult sündmusega Jõgeva valla teist et pole olemas halba ilma, vaid Vooremaa Centrum/Rattabaas suur ring vallakodanikke sellest 20.
  • Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023

    Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023

    Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 Tellija: Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre vallavalitsused Koostaja: MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus 2018 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. OMAVALITSUSTE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................... 5 1.1 Jõgeva vald ....................................................................................................................... 5 1.2 Mustvee vald ..................................................................................................................... 6 1.3 Peipsiääre vald .................................................................................................................. 7 2. MTÜ IDA-EESTI JÄÄTMEHOOLDUSKESKUS ............................................................... 8 3. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................... 10 3.1 Euroopa Liidu jäätmekäitlust puudutavad õigusaktid .................................................... 10 3.2 Üleriigiline jäätmemajandusalane seadusandlus ............................................................ 11 3.3 Riigi tasand ..................................................................................................................... 12 3.4 Omavalitsuste tasand .....................................................................................................
  • Posti, Telegraafi, Telefoni Ja Raadio Asutiste Ning Abiasutiste Nimestik

    Posti, Telegraafi, Telefoni Ja Raadio Asutiste Ning Abiasutiste Nimestik

    EESTI VABARIIK POSTI, TELEGRAAFI, TELEFONI ja RAADIO ASUTISTE NING ABIASUTISTE NIMESTIK (LÜHENDATULT — POSTIAS UTISTE NIMESTIK — PN) RÉPUBLIQUE D’ESTONIE LISTE DES BUREAUX d e POSTE, TÉLÉGRAPHE, TÉLÉ­ PHONE e t TSF e t d e s ÉTABLISSEMENTS AUXILIAIRES PUBLIÉE PAR LA DIRECTION GÉNÉRALE DES POSTES, TÉLÉGRAPHES ET TÉLÉPHONES TALLINN, 1934 SISU. TABLE DES MATIERES. Ü ld o sa — Notions genirales. Lhk. Page. 1. Lühendite seletused — Explications des abreviations ............................................................................................. 4 2. Määrus posti, telegraafi, telefoni asutiste lahtioleku aja kohta —Arrete concernant les heures d’ouverture des bureaux des P .T .T ............................................................................................................................................................... 5 3. Teadaanne posti, telegraafi, telefoni abiasutiste lahtioleku aja kohta— Avis de la Direction Generale des Postes concernant les heures d’ouverture des etablissements auxiliaires des postes, telegraphes et telephones . 7 4. Pühade ja puhkepäevade seadus —Loi concernant lesjours de fete et de repos ................................................... 8 5. Aadressi kirjutamise kava — Modele du libelle de l’ä ä resse ................................................................................. 8 6. Postiametkonna asutiste võrgu kujundus — Constitution du reseau des etablissements des Services des P.T.T. 9 7. Nimestik postkontoreile, kus ja millal kantakse laiali postisaadetised — Liste des bureaux
  • Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue Date: 2020-12-03 2 the Study Region – Vooremaa in East Estonia

    Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue Date: 2020-12-03 2 the Study Region – Vooremaa in East Estonia

    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 2 The study region – Vooremaa in East Estonia Vooremaa is situated in the Eastern part of Estonia. The region measures 55 km from south to north and 25 km from west to east, with a total surface cover of almost 1000 km2. The highest point of the region is the top of the Laiuse drumlin at 144 m above sea level (Arold 2005, 205). The region includes the counties of Jõgevamaa and Tartumaa. Drumlin fields are rhythmic landscapes, which are comprised by parallel oblong moraine elevations with low swampy basins or lakes in between. The land use is “composed” on this rhythmic structure as well. Agricultural lands are situated on the slopes of the drumlins, and wet forest lands in the basins. Altogether there are around 1000 drumlins in Estonia, of which Vooremaa region is the most outstanding. In geology and geography the landscape region of Vooremaa has also been addressed as the Saadjärve drumlin field (Rõuk 1974; Rattas 2004). The drumlin field functions as a watershed between the basin of Lake Peipsi and the Central Estonian Plain. The drumlins are oriented in NW – SE direction, reflecting the course followed by the glaciers during the Late Weichselian (Rattas 2004, 15). The word drumlin (1833, diminutive of drum (1725)) in English comes from the Gaelic druim, meaning “back or ridge”, “ridge or long, narrow hill”, often separating two parallel valleys (OED: drumlin).
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
  • Emakeele Seltsi Aastaraamat 51 2005 Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts

    Emakeele Seltsi Aastaraamat 51 2005 Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts

    EMAKEELE SELTSI AASTARAAMAT 51 2005 EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EMAKEELE SELTS EMAKEELE SELTSI AASTARAAMAT Peatoimetaja Mati Erelt Tegevtoimetaja Maria-Maren Sepper 51 Tallinn 2006 Toimetuskolleegium: Riho Grünthal (Helsingi), Cornelius Hasselblatt (Gronin- gen), Arvo Krikmann (Tartu), Helle Metslang (Helsingi), Karl Pajusalu (Tartu), Peeter Päll (Tallinn), Raimo Raag (Uppsala), Kristiina Ross (Tallinn), Seppo Suhonen (Hel- singi), Urmas Sutrop (Tallinn), Lembit Vaba (Tampere), Jüri Viikberg (Tallinn), Tiit-Rein Viitso (Tartu), Haldur Õim (Tartu), Jaan Õispuu (Tallinn) Toimetus: Mati Erelt peatoimetaja Maria-Maren Sepper tegevtoimetaja Toimetuse aadress: Emakeele Selts Roosikrantsi 6 10119 Tallinn Telefon 6449331 E-post [email protected] Resümeede tõlkimine: Enn Veldi Trükk: trükikoda Pakett ISBN 9985-9421-4-0 ISSN 0206-3735 Emakeele Selts on asutatud 1920. aastal. Emakeele Seltsi aastaraamat ilmub 1955. aastast. Emakeele Seltsi aastaraamat on registreeritud MLA Directory of Periodicals (Mo- dern Language Association, USA) ja Linguistics & Language Behavior Abstracts (LLBA. Cambridge Scientific Abstracts (CSA), USA ) andmebaasides, Alalise Rah- vusvahelise Lingvistide Komitee valikbibliograafias Linguistic Bibliography Online (BL Online). Täistekstid on elektrooniliselt Kesk- ja Ida-Euroopa teadusajakirjade andmebaasis Central and Eastern European Online Library (CEEOL). Emakeele Seltsi aastaraamatu väljaandmist on rahaliselt toetanud Haridus- ja Teadus- ministeeriumi riiklik programm Eesti keel ja rahvuslik mälu. Autoriõigused: Emakeele Selts 2006