DOCSLIB.ORG

Metsakuivendamise Mahud Erametsamaal Hanso Mk Oü Näitel

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Metsakuivendamise Mahud Erametsamaal Hanso Mk Oü Näitel EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kait Arujõe METSAKUIVENDAMISE MAHUD ERAMETSAMAAL HANSO MK OÜ NÄITEL EXTENT OF FOREST DRAINAGE ON PRIVATE FOREST LAND ON THE EXAMPLE OF HANSO MK OÜ Magistritöö Metsatööstuse erialal Juhendaja: lektor Andres Jäärats Tartu 2015 1 Eesti Maaülikool Magistritöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kait Arujõe Õppekava: Metsatööstus Pealkiri: Metsakuivendamise mahud erametsamaal Hanso MK OÜ näitel Lehekülgi: 59 Jooniseid: 11 Tabeleid: 9 Lisasid: 9 Osakond: Metsatööstus Uurimisvaldkond: Metsakuivendus Juhendaja(d): Andres Jäärats Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2015 Käesolevas töös on uuritud eramaadel teostatud metsakuivenduse mahte, metsakuivendussüsteemiga seotud seadusandlust ja maaparandustööde jaoks mõeldud toetusi eramaaomanikele. Põhjalikumalt on analüüsitud ettevõte Hanso MK OÜ poolt teostatud metsakuivendamise mahte erametsamaadel. Andmete kogumiseks pidi töö koostaja tihedalt suhtlema Hanso MK juhatusega ja nende koostöö-partneritega. Töös analüüsiti kuute projekti ja seitset objekti. Töö koostamise käigus selgus, et metsakuivendamisega seotud töid reguleerib maaparandusseadus ja tuleb ka järgida metsaseadust ning veeseadust. Eramaadel on teostatud metsakuivendustöid 2006-2013 aastal 17 642 ha. Erametsaomanikel on võimalik metsakuivendustööde jaoks taotleda toetust Erametsakeskusest ja PRIA-st. Töös kirjeldati Hanso MK põhilisi tegevusvaldkondi. Valdkondadeks on maaparandussüsteemide ehitamine, metsateede ehitamine, metsa ülestöötamine ja metsafreesi tööd. Töös uuriti, millistel pinnastel Hanso MK töid pidi teostama. Hanso MK teostas töid 99,23 km ulatuses. Puittaimestiku likvideeriti maaparandustööde käigus 94,64 hektari jagu. Teostatud kaevetööde kogu mahuks oli 183 915 m3. Hanso MK on ehitanud ja rekonstrueerunud eramaa metsakuivendussüsteemidel kokku 14 keskkonnakaitserajatist. Truupe ja veeviimareid on ehitatud objektidel 2457 m jagu. Maaparandussüsteeme teenindavaid teid on ehitatud ja rekonstrueeriti 6,54 km ulatuses. Märksõnad: erametsamaad, metsakuivendus, seadusandlus, Hanso MK OÜ, analüüs 2 Estonian University of Life Sciences Abstract of Master´s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Kait Arujõe Specialty: Forest Industry Title: Extent of forest drainage on private forest land on the example of Hanso MK Ltd. Pages: 59 Figures: 11 Tables: 9 Appendixes: 9 Department: Forest Industry Field of research: Forest drainage Supervisors: Andres Jäärats Place and date: Tartu 2015 The current master´s thesis has researched the subject of forest drainage volumes on private lands, the legislature for the forest drainage system and the allowances meant for the private land owners in order to carry out soil improvement projects. In order to collect the necessary data, the author inquired thoroughly the board of Hanso MK Ltd. and their co-operation partners. Six projects and seven objects were analyzed. In the course of the compiling the thesis, it was found out that the work affiliated with forest drainage is regulated by the Land Improvement Act but the Forest Act and the Water Act also need to be followed. Forest drainage works on private lands have been conducted between 2006-2013 in the volume of 17 642 hectares. The owners of private forests maintain the capability of applying for allowances from the Estonian Private Forest Union and the Estonian Agricultural Registers and Information Board for conducting forest drainage tasks. The main branches of action for Hanso MK Ltd. were building soil improvement systems, building forest roads, harvesting timber and forest milling tasks. Tasks were conducted in the range of 99,23 kilometres. In the process of soil improvement, 94,64 hectares worth of forest herbage was cut out. The full volume of earthwork tasks was 183 915 m3. Hanso MK OÜ has built and reconstructed a total number of 14 defensive structures for environmental protection on the forest drainage systems on private lands. An amplitude of 2457 metres of culverts and drainage facilities has been built. Roads catering the soil improvement systems have been built and reconstructed in the volume of 6,54 kilometres. Keywords: private forest land, forest drainage, legislation, Hanso MK Ltd, analyzes 3 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 6 1. METSAKUIVENDAMISE HETKEOLUKORD ERAMETSADES ............................... 8 1.1. Seadusandlus .............................................................................................................. 8 1.1.1. Tehnilised nõuded maaparandusüsteemi ehitamiseks ....................................... 11 1.2. Tööde mahud aastail 2008-2013............................................................................... 12 1.3. Võimalikud toetusmehhanismid ............................................................................... 15 2. MATERJAL JA METOODIKA ...................................................................................... 18 2.1. Töös uuritav ettevõte ................................................................................................ 18 2.2. Andmete kogumismeetod ja -töötlus ........................................................................ 18 3. HANSO MK OÜ TEGEVUSVALDKONNAD ............................................................. 19 3.1. Maaparandussüsteemide ehitus ............................................................................... 19 3.2. Metsateede ehitus ..................................................................................................... 21 3.3. Metsa ülestöötamine ................................................................................................. 23 3.3.1. Raiete ettemärkimine ......................................................................................... 25 3.4. Metsafreesi tööd ....................................................................................................... 26 4. HANSO MK METSAKUIVENDAMISE OBJEKTID JA –MAHUD AASTATEL 2010-2014 ............................................................................................................................ 27 4.1. Metsakuivendusobjektid erametsamaadel ................................................................ 27 4.1.1. Ahja mets XIII maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekt ..................... 28 4.1.2. Kaerasaare Maaparandusühsitu metsakuivendussüsteemide rekonstrueerimi- se projekt ..................................................................................................................... 29 4.1.3. Toovere/TP620 maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt ...................... 29 4.1.4. Karu maaparandusühistu TTP-491/Tähkvere kuivendussüsteemi- de rekonstrueerimisprojekt .......................................................................................... 30 4.1.5. Tomsoni katastriüksuse metsakuivenduse uuendamine .................................... 30 4.1.6. Lootvina PKR uurimis- ja projekteerimistööd(PK 0-2,59) ............................... 30 4.2. Objektide pinnased ................................................................................................... 31 4.3. Teostatud tööde kogupikkus ..................................................................................... 32 4.4. Puittaimestiku likvideerimise mahud ....................................................................... 34 4 4.5. Kaevemahud objektidel ............................................................................................ 35 4.6. Keskonnakaitserajatiste töömahud ........................................................................... 37 4.7. Ehitatud ja rekonstrueeritud truupide tööde mahud ................................................. 38 4.7.1. Truupide otsakud ............................................................................................... 40 4.8. Maaparandussüsteeme teenindavad teed .................................................................. 41 KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 43 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................. 45 SUMMARY ........................................................................................................................ 48 LISAD ................................................................................................................................. 50 Lisa A .................................................................................................................................. 51 Lisa A. Ahja mets XIII maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekti kaart ................ 51 Lisa B ................................................................................................................................... 52 Lisa B. Kaerasaare projekti teise osa objekti Rassiku MPS kaart ....................................... 52 Lisa C ................................................................................................................................... 53 Lisa C. Toovere/TP620 maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekti seletuskirja näidis .................................................................................................................................... 53 LIHTLITSENTS..................................................................................................................59 5 SISSEJUHATUS 19. sajandiks jõuti arusaamale, et soo- ja soostunud
Load more

Recommended publications
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 7 Case study 2: Burial sites and natural sacred sites as places of collective memory In this chapter I will take a closer look at three types of sites: 1) Iron Age stone graves 2) Medieval rural cemeteries, and 3) natural sacred sites. The common denominator for these sites, besides archaeologically detectable human remains and artefacts, is the belief in super natural, which is often recorded in local places related folklore. 7.1 Archaeology and place-related folklore The idea of collecting traditional folklore originates from the Romantic movement popular in Europe during the first half of the 19th century, which in Estonia was introduced by Baltic- German scholars and priests. Romantic visions of the primordial and legitimate innocent past have also left their footprint in the Estonian local folk tradition. This is especially relevant when assessing the records collected in the 1920s, when the newly born nation state was in the yearning for a heroic past. For example, the prehistoric hillforts were often associated with the mythical giant-hero Kalevipoeg, who was the protagonist of the Estonian national epic compiled by Friendrich Reinold Kreutzwald and first published in 1862 (Kreutzwald 1862). The published stories of Kalevipoeg started to live their separate lives and became part of related folklore that was (and is) strongly rooted in the local landscape. The Vooremaa region is especially rich in confabulated stories about Kalevipoeg.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 6 Case study 1: The Long-term history of settlement and land use in Vooremaa 6.1 Settlement sites Human habitation and adaption to the surrounding environment in the past is represented by the location and distribution of archaeological settlement sites in the landscape. At present, 119 archaeological settlement sites are known in the Vooremaa study area (Figure 20), 81 of which are officially registered as cultural heritage in the National Registry of Cultural Monuments (http://register.muinas.ee). It is the most abundant type of archaeological sites in Vooremaa. At the same time, settlement sites represent the most under-investigated archaeological monuments in the region. Figure 20. Distribution of archaeological settlement sites in Vooremaa. LIDAR map: Estonian Land Board. Archaeological settlement sites can be defined as remains of prehistoric/historic villages or farms where cultural materials and features have accumulated over time because of various human activities. The associated anthropogenic layers differ from the surrounding topsoil in several aspects: 79 1. generally, the soil is dark and sooty, sometimes even dark greyish blue, whereas topsoils in the surrounding landscape lighter in colour and more of brownish in nature. 2. the soil contains burned stone debris and charcoal; 3. the soil contains pieces of pottery, animal bones, sometimes coins and bits of jewellery. Tools, such as knives, grinding and whetstones are also common.
    [Show full text]
  • Jõgeva Maakonnaplaneering
    KEHTESTATUD Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 01.12.2017 2 / 80 JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik .................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5.
    [Show full text]
  • Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023
    Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 Tellija: Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre vallavalitsused Koostaja: MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus 2018 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. OMAVALITSUSTE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................... 5 1.1 Jõgeva vald ....................................................................................................................... 5 1.2 Mustvee vald ..................................................................................................................... 6 1.3 Peipsiääre vald .................................................................................................................. 7 2. MTÜ IDA-EESTI JÄÄTMEHOOLDUSKESKUS ............................................................... 8 3. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................... 10 3.1 Euroopa Liidu jäätmekäitlust puudutavad õigusaktid .................................................... 10 3.2 Üleriigiline jäätmemajandusalane seadusandlus ............................................................ 11 3.3 Riigi tasand ..................................................................................................................... 12 3.4 Omavalitsuste tasand .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Jõgeva Valla Teataja November 2019 1.Indd
    JÕGEVA VALLA TEATAJA Jõgeva vallavolikogu ja vallavalitsuse häälekandja Nr 19 (44), 7. november 2019 Uued koolilapsed käisid vana aja koolitunnis Jõgeva valla koolide esimese klassi Aare Olgo. Ta päris lastelt, kuidas neile õpilased käisid 16. oktoobril Palamuse koolis meeldib, ja lapsedki said talle O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumis küsimusi esitada. Tunni lõpus sai iga traditsioonilist vana aja koolitundi laps kingituseks Heiki Vilepi raamatu pidamas. Vana kihelkonnakoolihoone „Unenägude kaitsjad“ ja väikese maiu- klassituba sai kolmel korral värskeid se. Kes soovisid, võisid Palamusel ka koolilapsi täis: valla koolides läks tä- muuseumi uut maja uudistada ning navu esimesse klassi 127 last. Muu- edasi Elistvere loomaparki sealseid seumipedagoog Aili Kalavus pani asukaid uudistama sõita. Päev va- lapsed lugema ja arvutama ning tegi rem käisid muuseumis Põltsamaa ja kindlaks, et pooleteise kuu jooksul Mustvee valla koolide esimese klassi on nad neil aladel päris osavaks saa- õpilased. Jõgevamaa koolide esimese nud. Ka vanamoelise sule ja tindiga klassi õpilaste Palamusel käiku korral- kirjutamine läks nii edukalt, et pea- das Jõgeva vallas tegutsev MTÜ Jõgeva aegu kõigi käed jäid puhtaks. Lauldagi Linna Noortekeskus Paus. Ettevõtmist prooviti ja kõige paremini tuli, nagu toetati maakonna koolide ühisürituste ikka, välja „Põdra maja“. Vana aja rahast. koolitundides osales ka vallavanem JVT Vihmale vaatamata mindi rahvamatkale rõõmsal meelel. FOTOD: RIINA MÄGI Valla sünnipäeva tähistati klassikakontserdi, Lapsed näitavad, et ka pärast sule ja tindiga kirjutamist tantsupeo ja rahvamatkaga on nende käed veel päris puhtad. FOTO: RIINA MÄGI Segakoor Sõbrahing pidas Oktoobri lõpus tähistati mitme 55 inimest, kes tõestasid taas, kajuhtideks olid jalgrattaklubi nipäeva selleks, et võimalikult sündmusega Jõgeva valla teist et pole olemas halba ilma, vaid Vooremaa Centrum/Rattabaas suur ring vallakodanikke sellest 20.
    [Show full text]
  • Jõgeva Valla Teataja
    Soovime palju õnne meie valla 1. sünnipäeva puhul! Vallavolikogu ja vallavalitsus JÕGEVAJõgeva vallavolikogu ja vallavalitsuse häälekandjavaLLA TEATAJA Nr 18 (21), 25. oktoober 2018 Palamusel avati uus lasteaiahoone Palamusel avati 18. oktoob- ril lasteaia Nukitsamees uus hoone, milles on ruumi 112 lapsele. 2020 ruutmeetri suu- ruse köetava pinnaga hoonesse mahuvad peale viie rühma- ruumi ära loovus-, liikumis- ja muusikatuba. Kolmest mainitud ruumist saab liikuvaid vaheseinu avades moodustada suure saali. Hoone südameks on aatrium- mänguala. Talveaias saab iga rühm endale kasti, kuhu seem- Jõgeva põhikooli Rohu tänava õppehoone hakkab neid külvata ning kus lille- või üha enam oma tulevast ilmet näitama. AS-i Tartu Ehitus köögiviljataimede tärkamist jäl- objektijuhi Harri Hirschoni sõnul on julgelt üle poole gida. Lasteaias on ka miniköök, töödest tehtud. Lähenev talv ehitajaid murelikuks ei tee, kus lapsed toiduvalmistamist sest avatäited on enamasti ees ja külmade saabudes saab õppida saavad. Maja uhkuseks keskenduda siseviimistlustöödele. Ka fassaaditöid saab on 12 meetri pikkune bassein, külmade tulles jätkata. mille tõstetav põhi võimaldab „Fassaadi krohvitud osad peavad enne külmade tulekut vee sügavuse eri vanuses lastele värvi alla saama, aga Jaapani päritolu fassaadiplaate parajaks reguleerida. Basseini – nendega kaetakse koolimaja seinad esimese korruse saavad kasutada ka Palamuse kõrguselt ja raamatukoguosa seinad – saab paigaldada gümnaasiumi õpilased. Lasteaia- ka talvel,“ ütles Harri Hirschon. maja ümbritseb katusega kaetud
    [Show full text]
  • EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J
    KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.
    [Show full text]
  • 163 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    163 buss sõiduplaan & liini kaart 163 Jõgeva Vaata Veebilehe Režiimis 163 buss liinil (Jõgeva) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Jõgeva: 9:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 163 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 163 buss saabub. Suund: Jõgeva 163 buss sõiduplaan 101 peatust Jõgeva marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 9:00 teisipäev Ei sõida Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva kolmapäev Ei sõida Kooli neljapäev 9:00 49 Suur, Jõgeva reede Ei sõida Uku laupäev Ei sõida 88 Suur Tänav, Jõgeva pühapäev Ei sõida Eristvere Painküla Juhani 163 buss info Suund: Jõgeva Kalevi Peatust: 101 Reisi kestus: 399 min Kassinurme Liini kokkuvõte: Jõgeva, Kooli, Uku, Eristvere, Painküla, Juhani, Kalevi, Kassinurme, Kaarepere, Kaarepere Visusti, Mullavere, Nava, Nava Kool, Metsavahe, Metsavahi, Luua, Sääsküla, Raadivere, Palamuse, Visusti Toovere, Väljaotsa, Varbevere, Imukvere, Varbevere, Väljaotsa, Toovere, Palamuse, Palamuse, Toovere, Väljaotsa, Varbevere, Imukvere, Varbevere, Mullavere Väljaotsa, Toovere, Palamuse, Raadivere, Sääsküla, Luua, Metsavahi, Metsavahe, Nava Kool, Nava, Nava Mullavere, Visusti, Kaarepere, Pikkjärve, Lepiku, Nava, Kärksi, Raigastvere, Elistvere (Mõis), Silma, Nava Kool Juula, Silma, Elistvere (Mõis), Õunaaia, Kaiavere, Rillo, Varese, Maarja-Magdaleena, Varese, Rillo, Metsavahe Kaiavere, Elistvere (Mõis), Varbemäe, Õvanurme, Järveotsa, Tabivere, Tabivere, Järveotsa, Õvanurme, Metsavahi Varbemäe, Elistvere (Mõis), Silma, Juula, Silma, Elistvere (Mõis), Õunaaia, Kaiavere, Rillo,
    [Show full text]
  • Maakonna Sotsiaal- Majandusliku Ja Ruumilise Arengu Analüüsi Aruanne
    Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAAL- MAJANDUSLIKU JA RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI ARUANNE Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne Koostamise 2015/02/25 kuupäev 2 / 71 Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4 1. MAAKONNA ASEND JA PIIRID ............................................................................. 5 1.1. Haldusjaotus.......................................................................................................... 5 1.2. Kandid ehk paikkonnad ........................................................................................... 6 2. RAHVASTIK JA ASUSTUS ..................................................................................... 8 2.1. Muutused rahvastikus ........................................................................................... 10 2.2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .......................................... 14 2.3. Tiheasustusalad ................................................................................................... 18 2.4. Asustuse arenguvõimalused................................................................................... 20 3. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR .......................................................................
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]