Metsakuivendamise Mahud Erametsamaal Hanso Mk Oü Näitel

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut

Kait Arujõe

METSAKUIVENDAMISE MAHUD ERAMETSAMAAL HANSO MK OÜ NÄITEL

EXTENT OF FOREST DRAINAGE ON PRIVATE FOREST LAND ON THE EXAMPLE OF HANSO MK OÜ

Magistritöö Metsatööstuse erialal

Juhendaja: lektor Andres Jäärats

Tartu 2015

Eesti Maaülikool Magistritöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kait Arujõe Õppekava: Metsatööstus Pealkiri: Metsakuivendamise mahud erametsamaal Hanso MK OÜ näitel Lehekülgi: 59 Jooniseid: 11 Tabeleid: 9 Lisasid: 9 Osakond: Metsatööstus Uurimisvaldkond: Metsakuivendus Juhendaja(d): Andres Jäärats Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2015 Käesolevas töös on uuritud eramaadel teostatud metsakuivenduse mahte, metsakuivendussüsteemiga seotud seadusandlust ja maaparandustööde jaoks mõeldud toetusi eramaaomanikele. Põhjalikumalt on analüüsitud ettevõte Hanso MK OÜ poolt teostatud metsakuivendamise mahte erametsamaadel.

Andmete kogumiseks pidi töö koostaja tihedalt suhtlema Hanso MK juhatusega ja nende koostöö-partneritega. Töös analüüsiti kuute projekti ja seitset objekti.

Töö koostamise käigus selgus, et metsakuivendamisega seotud töid reguleerib maaparandusseadus ja tuleb ka järgida metsaseadust ning veeseadust. Eramaadel on teostatud metsakuivendustöid 2006-2013 aastal 17 642 ha. Erametsaomanikel on võimalik metsakuivendustööde jaoks taotleda toetust Erametsakeskusest ja PRIA-st. Töös kirjeldati Hanso MK põhilisi tegevusvaldkondi. Valdkondadeks on maaparandussüsteemide ehitamine, metsateede ehitamine, metsa ülestöötamine ja metsafreesi tööd. Töös uuriti, millistel pinnastel Hanso MK töid pidi teostama. Hanso MK teostas töid 99,23 km ulatuses. Puittaimestiku likvideeriti maaparandustööde käigus 94,64 hektari jagu. Teostatud kaevetööde kogu mahuks oli 183 915 m3. Hanso MK on ehitanud ja rekonstrueerunud eramaa metsakuivendussüsteemidel kokku 14 keskkonnakaitserajatist. Truupe ja veeviimareid on ehitatud objektidel 2457 m jagu. Maaparandussüsteeme teenindavaid teid on ehitatud ja rekonstrueeriti 6,54 km ulatuses.

Märksõnad: erametsamaad, metsakuivendus, seadusandlus, Hanso MK OÜ, analüüs

Estonian University of Life Sciences Abstract of Master´s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Kait Arujõe Specialty: Forest Industry Title: Extent of forest drainage on private forest land on the example of Hanso MK Ltd. Pages: 59 Figures: 11 Tables: 9 Appendixes: 9 Department: Forest Industry Field of research: Forest drainage Supervisors: Andres Jäärats Place and date: Tartu 2015 The current master´s thesis has researched the subject of forest drainage volumes on private lands, the legislature for the forest drainage system and the allowances meant for the private land owners in order to carry out soil improvement projects.

In order to collect the necessary data, the author inquired thoroughly the board of Hanso MK Ltd. and their co-operation partners. Six projects and seven objects were analyzed.

In the course of the compiling the thesis, it was found out that the work affiliated with forest drainage is regulated by the Land Improvement Act but the Forest Act and the Water Act also need to be followed. Forest drainage works on private lands have been conducted between 2006-2013 in the volume of 17 642 hectares. The owners of private forests maintain the capability of applying for allowances from the Estonian Private Forest Union and the Estonian Agricultural Registers and Information Board for conducting forest drainage tasks.

The main branches of action for Hanso MK Ltd. were building soil improvement systems, building forest roads, harvesting timber and forest milling tasks. Tasks were conducted in the range of 99,23 kilometres. In the process of soil improvement, 94,64 hectares worth of forest herbage was cut out. The full volume of earthwork tasks was 183 915 m3. Hanso MK OÜ has built and reconstructed a total number of 14 defensive structures for environmental protection on the forest drainage systems on private lands.

An amplitude of 2457 metres of culverts and drainage facilities has been built. Roads catering the soil improvement systems have been built and reconstructed in the volume of 6,54 kilometres. Keywords: private forest land, forest drainage, legislation, Hanso MK Ltd, analyzes

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 6 1. METSAKUIVENDAMISE HETKEOLUKORD ERAMETSADES ...... 8 1.1. Seadusandlus ...... 8 1.1.1. Tehnilised nõuded maaparandusüsteemi ehitamiseks ...... 11 1.2. Tööde mahud aastail 2008-2013...... 12 1.3. Võimalikud toetusmehhanismid ...... 15 2. MATERJAL JA METOODIKA ...... 18 2.1. Töös uuritav ettevõte ...... 18 2.2. Andmete kogumismeetod ja -töötlus ...... 18 3. HANSO MK OÜ TEGEVUSVALDKONNAD ...... 19 3.1. Maaparandussüsteemide ehitus ...... 19 3.2. Metsateede ehitus ...... 21 3.3. Metsa ülestöötamine ...... 23 3.3.1. Raiete ettemärkimine ...... 25 3.4. Metsafreesi tööd ...... 26 4. HANSO MK METSAKUIVENDAMISE OBJEKTID JA –MAHUD AASTATEL 2010-2014 ...... 27 4.1. Metsakuivendusobjektid erametsamaadel ...... 27 4.1.1. Ahja mets XIII maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekt ...... 28 4.1.2. Kaerasaare Maaparandusühsitu metsakuivendussüsteemide rekonstrueerimise projekt ...... 29 4.1.3. Toovere/TP620 maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt ...... 29 4.1.4. Karu maaparandusühistu TTP-491/Tähkvere kuivendussüsteemi- de rekonstrueerimisprojekt ...... 30 4.1.5. Tomsoni katastriüksuse metsakuivenduse uuendamine ...... 30 4.1.6. Lootvina PKR uurimis- ja projekteerimistööd(PK 0-2,59) ...... 30 4.2. Objektide pinnased ...... 31 4.3. Teostatud tööde kogupikkus ...... 32 4.4. Puittaimestiku likvideerimise mahud ...... 34

4.5. Kaevemahud objektidel ...... 35 4.6. Keskonnakaitserajatiste töömahud ...... 37 4.7. Ehitatud ja rekonstrueeritud truupide tööde mahud ...... 38 4.7.1. Truupide otsakud ...... 40 4.8. Maaparandussüsteeme teenindavad teed ...... 41 KOKKUVÕTE ...... 43 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 45 SUMMARY ...... 48 LISAD ...... 50 Lisa A ...... 51 Lisa A. Ahja mets XIII maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekti kaart ...... 51 Lisa B ...... 52 Lisa B. Kaerasaare projekti teise osa objekti Rassiku MPS kaart ...... 52 Lisa C ...... 53 Lisa C. Toovere/TP620 maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekti seletuskirja näidis ...... 53 LIHTLITSENTS...... 59

SISSEJUHATUS

19. sajandiks jõuti arusaamale, et soo- ja soostunud metsamaa kuivendamisega paraneb puistute kasv ja tootlikus märkimisväärselt. Teadaolevalt hakkas mujal Euroopas ja praegusel Eesti territooriumil metsa kuivendamine 19. sajandil. Eesti vanimaks rajatud veejuhtmeks peetakse Purdi raba läbivat kanalit, mis on praeguse hetkeni alles. Sihipäraselt hakati Eesti territooriumil metsamaid kuivendama alates 1840. aastast. Paraku on enamus tollastest kuivenduskraavidest kinni kasvanud (Seemen 1998:15-23).

Metsakuivendamisega parandatakse metsade liigniiskusest tingitud seisukorda, tuleohutust ja lisaks aitab metsakuivendus kaasa metsade paremaks kasutamiseks marjade- ja seente korjamisele ning jahipidamisele. Esimese Eesti Vabariigi ajal, mil rajati metsakuivendussüsteeme, toimus kraavide kaevamine käsitsi. Käsitsi kaevamisel ei olnud töötootlikkus suur, kuid ekskavaatorite tulekuga rajati kuivendussüsteeme märgatavalt rohkem. Praeguseks on kuivendussüsteeme Eestis rajatud juba ligikaudu 600 000 hektarile (Arukuusk 2010: 7). Võrreldes Eestiga, on Soomes metsamaid kokku kuivendatud umbes 5,7 miljoni hektari ulatuses (Ahti 2005). Kuivendatud mets moodustab kogu Soome metsamaast umbes 18-22% (Hökkä jt 2001). Metsakuivenduse mõju on märgata juba esimestel aastatel, aga maksimaalne mõju avaldub umbes 15 aasta pärast peale kuivendamist. Majanduslikult on metsakuivendamise süsteemide rajamine oluline, kuna kuivendussüsteemide käigus rajatud teed muudavad puidu paremini kättesaadavaks liigniisketest puistudest ja kuivendatud puistud annavad umbes üks miljon tihumeetrit täiendavat puitu aastas juurde (Arukuusk 2010: 7).

Riigimetsades toimub kuivenduskraavide rekonstrueerimine suures mahus, aga erametsades on enamik vanu kraave kinni kasvanud ja vajavad hädasti rekonstrueerimist (Arukuusk 2010: 7). Metsakuivendus erametsades aastatel 1990-2000 praktiliselt puudus, kuna alles metsaomanikuks saanud inimesed ei olnud harjunud metsa omanikuks olemisega. Aastast 2000 muutus maaparandus erametsades jälle aktiivsemaks. Uusi maaparandussüsteeme rajati küll vähe, aga järjest rohkem hakati vanu objekte rekonstrueerima ja uuendama. See toimus suuresti tänu toetustele, mida oli võimalik taotleda läbi Erametsakeskuse või hiljem juba Euroopa Liidust, mida administeeris

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Toetusrahasid oli enamasti vähem kui taotlejaid ja seetõttu eelistatakse maaparandusühistuid ja teisi erametsaomanike koondavaid MTÜ-sid (Arukuusk 2010: 25).

Antud teema valis autor kahel põhjusel - esiteks, on ise tihedalt seotud metsakuivendamise ja metsateede ehitusega ja teiseks, kuna töö autor tegi bakalaureuse lõputöö samuti Hanso MK OÜ-s, oli antud ettevõtte juhtkond huvitatud ka võimalusest, et töö koostaja teeks magistritöö samuti nende firmas. Seekord oli ettevõtte enda soov, et tehtaks kokkuvõte nende firma poolt teostatud töödest erametsamaadel, kuna ettevõttel puudub antud mahtudest täielik ülevaade. Seetõttu on magistritööl ka praktiline väärtus.

Töö eesmärk on anda ülevaade metsakuivendamisest hetkeolukorrast erametsades, milline on seadusandlus, millised on toetusmehhanismid ja millised on viimaste aastate tööde mahud. Töös kirjeldatakse ka Hanso MK tegevusvaldkondi ja olulisemaid projekte, mida on aastatel 2010-2015 ehitatud või teostatud. Oluliseim osa tööst on Hanso MK poolt eramaadel ehitatud metsakuivendussüsteemide ja -teede ehitusmahtudest kokkuvõtte tegemine ning tulemuste analüüsimine.

Töö koostamine koosnes kahest põhietapist. Kõige pealt toimus vajaliku kirjanduse ja projektide kogumine ning objektidega tutvumine. Töö autor pidi tegema tihedat koostööd Hanso MK juhatusega, et saada vajalikud projektid, kus on ettevõte maaparandustöid teostanud. Projektide hankimisel tuli suhelda ka Hanso MK koostööpartneritega. Teine osa töö koostamisest seisnes kogutud andmete analüüsimisest ja kokkuvõtete tegemisest.

Autor tahab tänada töö koostamisel abi eest Hanso MK OÜ juhatust Kaupo Jansenit ja Rain Jansenit, koostööpartnerit Valgapuu OÜ maaparandustöödejuhti/projekteerijat Rando Allilenderit ning juhendajat Andres Jääratsit.

1. METSAKUIVENDAMISE HETKEOLUKORD ERAMETSADES

1.1. Seadusandlus

Eesti metsamaade metsakuivendamine on reguleeritud seadustega. Metsakuivendussüsteemide projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel tuleb järgida maaparandusseadust. Hetkel kehtiv maaparandusseadus on vastu võetud 22.01.2003 ja jõustus 01.07.2003, osaliselt jõustus 01.07.2004. Maaparandusseadus on kõigile kättesaadav ja loetav internetis leheküljel www.riigiteataja.ee. Vastavalt maaparandusseadusele tähendab maaparandussüsteem maatulundusmaa või eluasemekohtade maa jaoks vajalike ehitiste ja hoonete kogumit, mille abil on võimalik maad kuivendada, niisutada või veereziimi kahepoolselt reguleerida.

Maaparandusseadus jaguneb 11. peatükiks. Antud seaduses on välja toodud seaduse reguleerimisala, seletatud mida tähendab maaparandus vastavalt seadusele, maaparandussüsteemi ja selle olulisemate osade (maaparandussüsteemi reguleeriv võrk, eesvool, ühiseesvool, maaparandussüsteemi teenindav tee, kuivendussüsteemi suubla, maaparandussüsteemi maa-ala) tähendus vastavalt seadusele. Lisaks on kirjeldatud maaparandussüsteemile esitatavaid nõudeid (Maaparandusseadus 2004).

Maaparandusseadus kohustab maaparandussüsteemi ehitamisel kasutama ehitusmaterjale ja -tooteid, mis vastaksid ehitusseadusega määratud nõuetele. Antud seadusega on sätestatud, et maaparandussüsteemi võib ehitada ettevõte, kes on registeeritud maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris ehitama maaparandusehitisi. Maaparanduse väikesüsteemi (kuni 20 hektari suurune maaparandussüsteemi ala) võib ehitada ettevõte, kes ei ole maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse registreeritud. Maaparandusseadusega on määratud ehitusloa kehtivus. Ehitusluba on tähtajatu, aga kaotab kehtivuse kui kahe aasta jooksul peale ehitusloa väljastamist ei ole alustatud ehitusega. Kirjeldatava seadusega on määratud maaprandussüsteemi garantii. Maaparandussüsteemi garantii on kaks aastat kasutuselevõtu akti kinnitamisest alates juhul kui projekteerija, maaprandussüsteemi omanik ja ehitaja ei ole leppinud kokku pikemat

8 garantiitähtaega. Seadusega on sätestatud, et ehitusvead, mis tekkivad garantiitähtajal, kõrvaldab ehitaja omal kulul mõistliku aja jooksul.

Maaparanduseadusega on määratud, et maaparandusehituse või omanikujärelevalve alal vastutav spetsialist peab omama vähemalt erialast keskeri- või kutsekeskharidust ja tal peab olema antud erialal tööstaaž vähemalt kolm aastat. Lisaks on kehtestatud seadusega maaparandussüsteemi ehitaja kohustused maaparandussüsteemi ehitamisel (Maaparandusseadus 2004).

Maaparandusseadusega on määratud, et maaparandusalal võib tegutseda ettevõte, kes on registeeritud „Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate register (MATER)“ registris. Seaduses on kirjeldatud ka registeeringust keeldumise põhjused. Ettevõtte registreerimisest registrisse võidakse keelduda kui ettevõtja on esitanud vale või mittetäielikke andmeid enda kohta või juhul kui ettevõtja poolt vastutavaks spetsialistiks määratud isik ei vasta vastutava spetsialisti nõuetele. Maaparandusseadusega on määratud maaparandussüsteemide registri vastutavaks töötlejaks Põllumajandusministeeriumi. On öeldud, et maaparandussüsteemide registris olevatel andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Eesmärgiks, miks maaparandussüsteemide registrit peetakse, on pidada ehitavate ja kasutavate maaparanduse süsteemide üle arvestust. Registri andmed kuuluvad avalikult avaldamiseks Maaparanduse EEB veebilehel (Maaparandusseadus 2004).

Maaparandusseaduse tähenduses on maaparandushoid maaparandussüsteemi ja selle maa- alaga seotud keskkonnarajatiste hooldus, uuendamine, happeliste muldade lupjamine, agromelioratiivsete ja kultuurtehniliste tööde teostamine eluasemekohtade ning maatulundusmaa maa viljelusväärtuste säilitamiseks ja suurendamiseks. Maaparandushoidu korraldavad maavaldajad, maavaldajad, kes saavad kasu ühiseesvoolu toimimisest ja riik riigi poolt hooldavate ühiseesvoolude osas. Maaparandussüsteemi hooldamine on seaduse tähenduses voolutakistuste ja taimestiku eemaldamine kraavi voolusängist ning hoiutööde teostamine maaprandussüsteemil asuvatel veekaitserajatistel ja maa-alal. Maaparandussüsteemi kasutusotstarve määratakse lõppenuks juhul kui maaparandussüsteem on lagunenud või iganenud või mingil muul põhjusel kaotanud tähtsa osa oma toimimusvõimest. Maaparandussüsteemi kasutusotstarvet ei loeta lõppenuks kui toimimisvõimet on võimalik maaparandushoiutöödega taastada (Maaparandusseadus 2004).

Maaparandusseaduse tähenduses on maaparandusseire abinõude süsteem, mille eesmärgiks on andmete kogumine kuivendatud maatulundusmaa ja eluasemekohtade maa kuivendusseisundist, põllumajandusmaa lubjatarbe ja maaparanduse keskkonnamõjude kohta. Vastavalt seadusele võib maaparandusseireks võtta tasuta mulla- ja veeproove ning vajadusel teha teisi vajalikke uuringuid. Proovide võtmist ja uuringute tegemist ei tohi takistada (Maaparandusseadus 2004).

Maaparandusseadus kirjeldab seadusega määratud ühistute põhikirja, kirjeldab sätestatud seadusi ühistu loomiseks, tutvustab ühistu liikmete kohustusi ja õigusi ning kui suur on kehtestatud maaparandusühistu osamaks. Osamaksu suurus ühistu liikmel on võrdeline tema kinnisasjal asuva maaparandussüsteemi suurusega, ühiseesvoolu pikkusega või ühiseesvoolu pikkusega ja maaparandussüsteemi maa-ala suurusega juhul kui kinnistul asuvad mõlemad, nii ühiseesvool kui ka reguleeriv kuivendusvõrk. Vastavalt antud seadusele ja sellele kehtestatud õigusaktide nõuete kohast täitmist kontrollib maaparandusbüroo oma vastutavas piirkonnas ja Maaparanduse EEB. Lisaks on seadusega välja toodud järelevalveasutuse töötaja õigused ja kohustused (Maaparandusseadus 2004).

Maaparandusseadusega on kehtestatud, et maaparandussüsteemi ehitamisel ehitusprojektita või ehitusloata ja muude maaparandussüsteemi ehitamiseks kehtestatud nõuete eiramise ning rikkumise eest on karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Kui rikkumise on pannud toime juriidiline isik on rahatrahviks kuni 3200 eurot. Juhul kui omanikujärelevalvet teeb nõuetele mittevastav isik on trahviks kuni 3200 eurot. Maaparandussüsteemi ehitamisel kohustuste täitmata jätmise eest on rahatrahviks kuni 300 trahviühikut ja kui sama teo on pannud toime juriidiline isik on karistuseks rahatrahv kuni 3200 eurot. Eespool mainitud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on Põllumajandusministeerium (Maaparandusseadus 2004).

Maaparandusseadusega on sätestatud, et maaparandussüsteemid, mis on ehitatud enne antud seaduse jõustumist ei pea vastama käesoleva seaduses esitatud nõuetele, aga maaparandussüsteemi reguleeriv võrk peab tagama sobiva mullaveerežiimi maaviljeluseks ja eesvool tagama kuivendusvõrgust liigvee ära voolu. Maaparandussüsteemid, mille ehitust on alustatud enne antud seaduse jõustumist, viiakse ehitus lõpuni vastavalt seni kehtinud nõuetele (Maaparandusseadus 2004).

Maaparandussüsteemide ehitamisel, rekonstrueerimisel ja uuendamisel tuleb jälgida lisaks maaparandusseadusele ka metsaseaduse ja veeseaduse poolt kehtestatud nõudeid (Maaparandusseadus 2004).

1.1.1. Tehnilised nõuded maaparandusüsteemi ehitamiseks

Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded on kehtestatud Põllumajandusministri määrusega number 35. Kuivendussüsteemi ettevalmistustöödeks loetakse võsa ja metsa raiumist, kändude juurimist ja kivide koristamist. Eemaldada tuleb puittaimestik, mille läbimõõduks kännu kõrguselt on vähemalt kaks cm. Raiumisel ei tohi kändude kõrgus maapinnast ületada 20 cm. Tekkinud raiejäätmed paigaldatakse valli või veetakse välja, harvemal juhul põletatakse raiejäätmed. Metsa kuivendussüsteemi ehitamisel võib kivid asetada tee muldesse või vajadusel kraavi mullavalli taha. Kui toimub eesvoolu või kraavi rekonstrueerimine, siis ei pea kraavi telge maha märkima. Metsamaal ei tohi kuivenduskraavide vaheline kaugus erineda ehitusprojektist määratud kaugusest üle 10%. Liigvee ära juhtimiseks, mis võib koguneda mullavalli taha, paigaldatakse mullavallialune veeviimar vastavalt „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ või vastavalt projektile. Eesvoolu või kraavi paigaldatud rajatiste konstruktsioonide kõrgusarvud ei tohi ehitusprojektis märgitust erineda üle 10 cm. Maaparandussüsteemi rajatiste asukoht peab olema ehitatud vastavalt projektile, täpsusega üks meeter (Vassiljev 2014).

Truupide ehitamisel ei tohi truubi põhjal olla vastukallet. Tee muldkeha ja katendi kogupaksus truubi kohal peab olema vähemalt 0,5 m, välja arvatud kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud teisiti. Truubi ehitusel tuleb truubitoru ümbruse tagasitäide, truubi mõlemalt poolt ühel ajal tihendada 20-30 cm paksuste kihtidena. Valminud truubitoru läbivajumine ei tohi ületada toote tarnija poolt kehtestatud määra. Truubi otsakud tuleb ehitada vastavalt „Maaparanduse tüüpjoonised“ kogumikule, juhul kui ehitusprojektis ei ole teistsugust konstruktsiooni ettenähtud (Vassiljev 2014).

Maaparandussüsteemi keskkonnakaitseveekogudeks loetakse settebasseini, tuletõrjetiiki, puhastuslodu ja kuivendusvee korduvkasutustiiki. Tuletõrjetiik ja settebassein tuleb ehitada vastavalt kogumikule „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“, juhul kui ei ole ettenähtud

11 ehitusprojektis teistsugune konstruktsioon. Rekonstrueeritaval eesvoolul asuv settebassein või tuletõrjetiik tuleb puhastada peale eesvoolu rekonstrueerimistöid (Vassiljev 2014).

Maaparandussüsteemi teenindava tee ehitusel tuleb tee telg märgistada kuni 50 m vahemaaga looditud pikettidega, mis ehitusel säilivad teekraavide välisservas. Tee telg tuleb märgistada ühemeetrise täpsusega. Pinnavesi, mis koguneb lohukohta, tuleb juhtida läbi mullavalli teekraavi minimaalselt 20 cm diameetriga toru abil. Enne kui paigaldatakse geotekstiil, tuleb planeerida paigaldamiskoht ja vajadusel eemaldada teravad kivid. Samuti tuleb vältida geotekstiili mehaanilist vigastamist või aluspinna segipööramist. Geotekstiil tuleb laotada sirgelt ja ilma voltideta pinnasele ja fikseerida pinnasenaelte või täitepinnasega. Kui fikseerimiseks kasutatakse täitematerjali, tuleb vältida mehhanismide liikumist geotekstiili peal. Geotekstiil tuleb katta täitematerjaliga, mille kihi paksus on minimaalselt 25 cm ja terasuurus on väiksem kui 1/3 paigaldatava kihi paksusest. Märgunud muldkehale ei tohi teekatendit rajada. Antud määruse tähenduses loetakse teerajatisteks mahasõidukohta, sõidukite möödasõidukohta ja sõidukite tagasipööramiskohta. Teerajatised tuleb ehitada vastavalt kogumiku „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ (Vassiljev 2014).

1.2. Tööde mahud aastail 2008-2013

Erametsamaadel teostatud maaparanduse tööde kohta aastail 1991-2000 on väga vähe andmeid ja seetõttu puudub täielik ülevaade taasiseseisvunud Eesti algusaastatel teostatud metsaparandustööde kohta erametsades. Inimesed, kes olid peale iseseisvumist metsaomanikuks saanud, ei olnud harjunud maaomanikuks olemisega ja võtsid seda kui süllekukkunud rikkusena. Suurem osa inimestest ei saanud aru, et sellega kaasnevad ka suured kohustused. Eramaa omanikud ei saa tihti peale isegi antud ajahetkel aru, et kitsenduste juures mainitav maaparandussüsteem ongi kitsendus ja seda omades kaasnevad ka kohustused, mida peaks täitma. Metsakuivendussüsteem suurendab metsakinnistute väärtust, kuid hooldamise kohustustest omanikud ei pääse (Arukuusk 2010: 25-27).

Tabelis 1.1 on näha metsakuivendamise mahud aastatel 1991-2013. Tabelis on toodud nii riigimetsa kui ka erametsa kuivendamismahud. Tööde mahud on arvestatud hektarites. Tabelit selgitavate märkustena on välja toodud, et lühend EH tähendab

12 maaparandussüsteemi ehitust, lühend REK tähendab maaparandussüsteemi rekonstrueerimist ja lühend UT tähendab maaparandussüsteemi uuendamist.

Maaparandussüsteemi ehitamine Maaparandusseaduse tähenduses on maaparandussüsteemi kuuluva rajatise rajamine või nende rekonstrueerimine. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimine tähendab Maaparandusseaduse kohaselt olemasoleva maaparandussüsteemi kuivendus- või niisutusviisi olulist muutmist või maaparandusehitise tehnoloogilist ümberseadistamist. Maaparandussüsteemi uuendamine on kuivendussüsteemi amortiseerunud või lagunenud osade asendamine või täiendamine uutega, kraavide taastamine ning maaparandussüsteemi osade täiendamine, ilma üldparameetreid märkimisväärselt muutmata. Kuivendussüsteemide uuendamiseks ei ole vaja ehitusluba kui eemaldava sette keskmine maht jääb vahemikku 0,5-1,2 m3/m kohta. Kui eemaldava sette keskmine maht ületab 1,2 m3/m, siis on tegemist juba rekonstrueerimisega ja vaja on ehitusluba ning rekonstrueerimisprojekti (Maaparandusseadus 2004).

Tabelist 1.1 on näha, et riigimetsas ei ole ehitatud aastatel 1991-2013 ühtegi uut maaparandussüsteemi. Toimunud on olemasolevate kuivendussüsteemide rekonstrueerimine ja uuendamine. Kuni 2008. aastani ei ole täpselt teada rekonstrueerimise ja uuendamise mahte eraldi. Kõige väiksem kuivendussüsteemide rekonstrueerimise- ja uuendamise maht oli aastal 1997 kui teostatud tööde kogumahuks oli 1522 ha. Kõige suuremal mahul on rekonstrueerimise töid teostatud aastal 2013 kui tehtud tööde mahuks oli 16 527 ha. Samal aastal teostati maaparandussüteemi uuendamistöid 469 hektaril. Riigimetsa kuivendussüteemidel teostatud uuendustööde maht oli suurim aastal 2012 kui tehtud tööde mahuks oli 4815 ha. Kokku on riigimetsamaadel aastail 1991-2013 teostatud maaparandustöid 143 841 hektaril.

Erametsas toimunud metsamaaparandustööde mahtude kohta puuduvad täpsed andmed aastail 1991-2006. Alates 2006. aastast on teada, et kokku tehti erametsamaadel maaparandustöid 487 hektaril. 2007. aastal suurenes tööde maht märgatavalt ja töid tehti kokku 1831 hektaril. Aastal 2008 suurenes erametsamaadel teostatud maaparandustööde maht veelgi ja kokku tehti töid 2362 hektaril.

Tabel 1.1. Riigimetsa kuivenduse- ja erametsakuivenduse mahud aastail 1991-2013 (Vassiljev 2014)

Riigimetsa Erametsa kuivenduse Aasta kuivenduse EH / REK / UT REK/UT (EH) (ha) (ha) 1991 4747 x 1992 4409 x 1993 3513 x 1994 3088 x 1995 3554 x 1996 4482 x 1997 1522 x 1998 2617 x 1999 2236 x 2000 3586 x 2001 2735 x 2002 2532 x 2003 4373 x 2004 6112 x 2005 9483 x 2006 11731 487 2007 8791 1831 2008 9541 2362 2009 8812 / 377 38 /1329 / 75 2010 4079 / 563 0 / 984 / 2150

10110/ 1535 0 /1959 / 0 2011 2012 7202/ 4815 20 /2378 / 0 2013 16527/ 469 72 /2841/ 936

Kokku 143841 17462 Märkused: EH- ehitamine REK – rekonstrueerimine UT- uuendamine

Alates 2009. aastast on teada täpsemad andmed tehtud tööde kohta. 2009. aastal ehitati erametsamaadel 38 hektari jagu uut metsakuivendussüsteemi. Sama aasta rekonstrueerimise tööde maht oli 1329 hektarit ja kuivendussüsteemi uuendustööde maht 75 hektarit. Kokku teostati antud aastal maaparandustöid 1442 hektaril. 2010. aastal ühtegi

14 uut metsakuivendussüsteemi ei ehitatud erametsas. Antud aastal rekonstrueeriti maaparandussüsteeme 984 hektaril ja uuendustöid teostati 2150 hektaril. Metsamaaparandustöid tehti 2010. aastal kokku 3134 hektaril. 2011. aastal kuivendussüsteemide ehitust ja uuendamist ei toimunud. Teostati ainult rekonstrueerimistöid 1959 hektaril. Aastal 2012 ehitati 20 hektaril eramaadele uut metsakuivendussüsteemi. Rekonstrueerimistöid teostati 2378 hektaril ja uuendustöid antud aastal ei sooritatud. Kokku tehti 2012. aastal maaparandustöid 2398 hektaril. 2013. aastal teostatud tööde maht oli sarnaselt riigimetsas tehtud tööde mahuga kõige suurema mahuga aasta erametsas. Kokku tehti antud aastal maaparandustöid erametsamaadel 3849 hektaril, millest 72 hektarit moodustasid ehitustööd, 2841 hektarit rekonstrueerimistööd ja 936 hektarit maaparandussüsteemide uuendustööd.

Kokku teostati aastatel 2006-2013 erametsamaadel metsakuivendustöid 17 462 hektaril, millest 130 hektaril toimus maaparandussüsteemi ehitus, rekonstrueerimistöid teostati 14 171 hektaril ja uuendustöid tehti 3161 hektaril. Riigimetsas teostati aastatel 1991-2013 metsakuivendustöid 143 841 hektaril.

1.3. Võimalikud toetusmehhanismid

Erametsa omanikel on võimalus taotleda toetust Erametsakeskusest. Toetust antakse eemärgil, et parandada metsamaa veerežiimi, majandusliku kasutamist ja metsamaale juurdepääsu. Metsamaaparandustöödeks võivad toetust taotleda metsaühistud ja erametsaomanikud. (Erametsakeskus 2015) Metsaparandustööde toetusmääraks on kuni 10 000 eurot metsaühistu liikme kohta või erametsaomaniku, kelle metsas tööd teostatakse. Maaparandustööd puudutavad üldiselt mitut erametsaomanikku korraga, seega on oluline, et omanikud planeeriksid need tööd koos, kuna 10 000 eurot on taotleja kohta ehk siis, kas terve metsaühistu kohta kokku või eraldi taotlevale erametsaomanikule 10 000 eurot. Seega erametsaomanikul, kes taotleb üksinda, on võimalik saada suuremat toetust. (Keskkonnaministri 2014). Metsa kuivendussüsteemi ehitamiseks, korrashoiuks või rekonstrueerimise jaoks toetuse taotlemisel tuleb erametsaomanikul arvestada, et toetusraha jagatakse ainult registrisse kantud veesüsteemidele. Seega on vajalik omanikul metsakraavid registrisse kanda. Uuendamise korral kantakse kraavid registrisse Eesti

Põhikaardi või maaparanduse uuendamise kava põhjal, rekonstrueerimisel kantakse kraavid projekti alusel registrisse (Maaparandus 2015).

Metsamaaparandustööde jaoks toetuse saamiseks tuleb esitada Erametsakeskusele taotlus, uuendustööde kava, Eestis esitatud arve koopia uuendustööde kava kohta, koopiat arvetasumist tõendavast dokumendist ja nimekiri teostavatest metsamaaparandustöödest. Erametsakeskusel on aega 120 päeva taotluse esitamise tähtpäevast, et taotlus rahuldada (Erametsakeskus 2015).

Toetuse taotlemisel tuleb arvestada, et vähemalt 70% kuivendussüsteemist asuks metsamaal. Maaparandussüsteemi toetus kulude alla kuulub uuendustööde kava koostamine, veejuhtme põhjalaiuse ja -sügavuse taastamine, uute truupide ehitamine, voolunõvade ehitamine ja tööde vastuvõtu akti koostamine. Truupide renoveerimisel sisaldab toetus truubitoru vahetust koos truubi otsakute kindlustuse ehitamisega. Nende tööde jaoks eraldi ei ole võimalik toetust taotleda (Keskkonnaministri 2014). Eesvoolu ja truubi rekonstrueerimisel peab eesvool või truup teenindama metsamaal asuvat veerežiimi reguleeritavat võrku (Toetused 2012). Metsaparanduse süsteemide uuendustööde kava koostamise toetuse suurus võib olla kuni 300 eurot, kuni 100 eurot tööde vastuvõtu akti koostamise eest ja üks euro jooksva meetri kohta uuendatava veejuhtme põhjalaiuse ja - sügavuse ning voolunõvade rajamise kohta. Ühele ja samale maa-alale on võimalik toetust taotleda üks kord viie aasta jooksul (Keskkonnaministri 2015). Tabelis 1.2 on näha truubi meetri kohta kehtestatud toetuse määrad.

Tabel 1.2. Truubi meetri toetuse määrad (Keskkonnaministri 2015)

Maksumus Maksumus Toetatav Mõõt- kokku, kokku, summa, Töö kirjeldus ühik krooni* eurot eurot** 30-cm truubi torustiku ehitamine m 401 25,63 18 40-cm truubi torustiku ehitamine m 654 41,80 29 50-cm truubi torustiku ehitamine m 911 58,22 41 60-cm truubi torustiku ehitamine m 1215 77,65 54 80-cm truubi torustiku ehitamine m 1918 122,58 86 100-cm truubi torustiku ehitamine m 3740 239,03 167 * Plasttruubi torustiku ehitamise (odavaim) hind on võetud kogumiku "Maaparandussüsteemide ehitus- ja hoiukulud ning kalkuleeritud ühikumaksumused" (2005). **Toetatav summa on arvutatud u 70% maksumusest.

Tabelist 1.2 on näha, et 30 cm läbimõõduga truubitoru odavaima ehituse maksumus on kokku 25,63 eurot, millest toetatav summa on 18 eurot. 40 cm läbimõõduga truubitoru ehitamise maksumus on 41,80 eurot, millest toetatav summa on 29 eurot. 50 cm läbimõõduga truubi torustiku ehitamise maksumus on 58,22 eurot, millest 41 eurot on toetatav summa. 60 cm diameetriga truubi torustiku ehitamise maksumus kokku on 77,65 eurot, millest on võimalik katta toetusega 54 eurot. 80 cm läbimõõduga truubi torustiku ehitus maksab kokku 122,58 eurot, millest toetatav summa on 86 eurot. 100 cm läbimõõduga truubi torustiku ehitamine on kõige kallim. Maksumus kokku on 239,03 eurot, millest toetatav summa on 167 eurot. Tabelis 1.2 arvutatud truubi torustike kogu maksumusel on arvestatud kogu truubi ehitamise odavaimat hinda. Toetatav summa on arvestatud umbes 70% kogu tööde maksumusest.

Metsamaaparandustööde toetuse taotleja on kohustatud teostama tööd kogumahus, mille kohta tehti rahuldav või osaliselt rahuldav otsus. Taotleja kaotab õiguse järgmises taotlusvoorus toetust taotleda kui töid teostatakse mittetäielikult, välja arvatud kui töid ei ole võimalik teostada täies mahus põhjendatud ja mõjuvatel asjaoludel. Antud situatsioonist tuleb sel juhul tingimata teavitada Erametsakeskust viie kuu jooksul pärast taotluse rahuldamisest. Erametsakeskus teeb seejärel otsuse, kas asjaolud, mis ei luba teostada töid täies mahus on põhjendatud või mitte (Keskkonnaministri 2014).

Eramaa omanikel on võimalik saada suurema mahuliste maaparandussüsteemide rekonstrueerimis-, ehitamise- ja uuendustööde jaoks toetust Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA). Aastal 2012 oli taotleda toetust „Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringutoetus (MAK meede 1.8)“ toetusfondist. Toetust anti uue maaparandussüsteemi rajamiseks kui selle reguleeriv võrk paiknes metsamaal ja ei asu püsielupaigas ning ei olnud hoiu- või kaitseala; erametsamaa kuivendamiseks vajalike ehitiste rekonstrueerimiseks, uuendamiseks ja ehitamiseks; maaparanduslikeks tegevusteks kui investeering vastab hiljem Maaparandusseadusega kehtestatud nõuetele; erametsamaale tulekustutustiigi veevõtukohtadele juurdepääsu teede ja teerajatiste ehitamiseks ning nende rekonstrueerimiseks (Toetused 2012).

Toetuse määr oli kuni 90%. Toetuse suurus oli maksimaalselt kõikide tegevuste puhul kokku ühe taotleja kohta kuni 447 382 eurot kalendriaastas ning 1 022 586 eurot programmperioodil. Taotlusvooru eelarve kokku oli 6 400 000 eurot (Toetused 2012). Töös kirjeldatavad suuremad maaparandusobjektid olid ehitatud kõik PRIA toetuste abil.

2. MATERJAL JA METOODIKA

2.1. Töös uuritav ettevõte

Käesoleva magistritöö uurimisobjektiks on metsanduse ettevõte Hanso MK OÜ. Ettevõte on loodud 2004. aastal. Ettevõte alustas lihtsamate metsanduslike töödega nagu näiteks kultuuride hooldamine. Firma on tegutsenud üksteist aastat ja selle aja jooksul on firma järjest edasi arenenud ja soetanud järk-järgult uusi masinad ja sellega laiendanud oma tegevusvaldkonda. Antud ajahetkeks on ettevõte peamisteks tegevusvaldkondadeks metsakuivendussüsteemide ja neid teenindavate teede uuendamine, rekonstrueerimine ja ehitamine, metsamaterjali ülestöötamine, metsa freesimine, põllumaade taastamine, platside ehitamine ja kruusa, liiva kaevandamine ning müük (Teenused 2015).

2.2. Andmete kogumismeetod ja -töötlus

Töö koostamise aluseks oli Hanso MK eramaal asuvate maaparandussüsteemide projektide hankimine. Projektide hankimiseks tuli teha autoril tihedat koostööd Hanso MK juhatuse ja nende koostöö-partneritega. Projektidest parema ülevaate saamiseks, külastas töö koostaja kõiki projekte ja tutvus teostatud töödega lähemalt ning hankis lisamaterjali. Autoril tuli suhelda ka Põllumajandusameti Maaparanduse osakonna büroojuhatajaga, kellelt saadi andmeid RMK ja erametsade kuivendamise kohta. Töö koostamiseks vajaliku lisamaterjali hankis autor internetist ja raamatutest. Töö koostamisel kasutas autor ka isiklike teadmisi antud valdkonnast ja stuudiumi jooksul õpitud teadmisi.

Andmetöötluseks kasutati arvutiprogrammi Microsoft Exceli, kus tehti erinevaid kokkuvõtteid ja analüüse projektidest. Microsoft Excel keskkonnas on koostatud kõik töös kasutatud tabelid ja joonised. Töö vormistamisel on kasutatud Eesti Maaülikooli „Lõputöö vormistamise nõuded“

3. HANSO MK OÜ TEGEVUSVALDKONNAD

3.1. Maaparandussüsteemide ehitus

Antud hetkeks on Hanso MK OÜ üheks peamiseks tegevusvaldkonnaks saanud maaparandussüsteemide ehitamine. Ettevõte on kantud Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registrisse (MATER) ja omab seal litsentsi maaparandussüsteemide ehitamise tegevusalal ja maaparandussüsteemide ehitamist omaniku järelvalve alal (Teenused 2015). Maaparandussüsteeme ehitatakse peamiselt Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK), aga on teostatud maaparandustöid ka eramaadel.

Hetkel töös olevatest maaparandussüsteemide projektidest on ettevõtte jaoks olulisemad ja mahukaimad RMK kaks maaparandus projekti. Esimene objekt asub Ida Virumaal Lohusuu vallas Pilsi, Kärasi ja Separa külas. Antud projekti raames rekonstrueeritava ala pindala on kokku 1474,9 hektarit, mille käigus rekonstrueeritakse ja ehitatakse kokku metsateid 18,2 km-l (Torim 2012). Antud objekti ehitab Hanso MK koos koostööpartneri Järva Teed AS-ga. Hanso MK osa Lohusuus asuva projekti juures on kraavide kaevamine ja muud pinnase tööd. Järva Teed AS ülesandeks on ehitada teedele katend.

Joonisel 3.1 on näha ühte objekti täiesti uutest teelõikudest, mis ootab teemuldele katendi peale ehitamist.

Joonis 3.1. Lohusuus asuvale RMK objektile rajatav uus teelõik (autori foto)

Teine hetkel üheks mahukaimaks ja oluliseimaks projektiks on Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Pudivere külas asus Juudikünka PÜ-123 maaparandussüsteem. Antud objektil toimub maaparandusehitiste uuendamine kokku 2048,03 hektaril ja kraavide kogupikkus on ca 126 km. Metsateid uuendatakse selle projekti käigus 16,36 km. (Torim 2013)

Joonisel 3.2 on näha Juudikünka ühte kraavi peale sette eemaldamist ja mulde silumist.

Joonis 3.2. Juudikünka objekti kraav (Hanso MK OÜ foto)

Hanso MK koostööpartneriks Juudikünka objektil on Teearu Grupp OÜ. Sarnaselt Lohusuu objektile on Juudikünka objektil Hanso MK ülesandeks kraavide puhastamine settest ja muud pinnase tööd ning Teearu Grupp OÜ ülesandeks ehitada uuendamisele mõeldud metsateedele uus katend.

3.2. Metsateede ehitus

Metsateede ehitusest ja rekonstrueerimisest on saanud Hanso MK teiseks üheks põhiliseks tegevusvaldkonnaks. Enne 2014. aastat oli tee ehituse osakaal veel väiksem ja oli ehitatud lühemaid lõike vähemal määral. Aastal 2014 sügisel sai valmis esimene suurem metsatee projekt Hanso MK jaoks.

2014. aasta sügisel valmis RMK poolt tellitud Kaagri-Pikkjärve-Alupi tee rekonstrueerimis ning Seega ringtee ja Lokuoja tee ehitusprojekt, mis asus Põlvamaal Kanepi vallas Kooraste, Kaagvere ja Rebaste külas. Projekti eesmärk oli rekonstrueerida Kaagri- Pikkjärve-Alupi tee ning Seega ringtee ja Lokuoja tee ehitada nii, et tagatud oleks teede vastamine metsatee II klassile (Kulp, Oja 2012).

Joonisel 3.3 on näha ehitustööde käigus valminud torusilda, koos kivikindlustusega.

Joonis 3.3. Kaagri-Pikkjärve-Alupi tee rekonstrueerimis ning Seega ringtee ja Lokuoja tee ehitusprojekti käigus valminud torusild (Hanso MK foto)

Kaagri-Pikkjärve-Alupi tee rekonstrueeriti kokku pikkuses 6,15 km ja Seega ringtee ehitati kokku 1,86 km pikkuses ning Lokuoja tee ehitati 3,10 km pikkuses. Kokku oli tööde mahuks 11,11 km teetöid, millest rekonstrueerimine moodustas 6,15 km ja uue tee ehitus 4,96 km (Kulp, Oja 2012).

2015. aasta sügiseks peab valmima kaks teede rekonstrueerimise projekti. Esimene neist on Kooraste vahtkonna tee ja Liivakalda-Oti tee rekonstrueerimisprojekt, mis asub Põlva maakonnas Kanepi vallas Rebaste külas. Antud töö tellijaks on Riigimetsa Majandamise Keskus (Glazatšev 2013).

Joonisel 3.4 on näha Kooraste vahtkonna tee ja Liivakalda-Oti tee rekonstrueerimisprojekti ehitustöid.

Joonis 3.4. Hanso MK masinad Kooraste vahtkonna tee ja Liivakalda-Oti tee rekonstrueerimisprojekti töödel (Hanso MK foto)

Rekonstrueerimisprojekti käigus renoveeritakse 2,31 km Kooraste vahtkonna teed, millest 0,89 km on uusehitus. Liivakalda-Oti teed renoveeritakse 1,14 km ulatuses, millest uusehitus on 0,76 km. Kokku teostatakse töid 3,45 km ulatuses (Glazatšev 2013).

3.3. Metsa ülestöötamine

Metsamaterjali ülestöötamine on üks Hanso MK põhitegevusvaldkondadest. Ettevõttel on olemas raietöödeks kaks harvesteri, kaks forwarderi ja üks ratastraktor väljaveokäruga. Firmal on ka saemeeste brigaad, kes teostavad alusmetsaraiet ja väiksemate mahtudega teisi raieid. Harvesterid, mida Hanso MK kasutab on 2005. aasta John Deere 1070D ja 2010. aasta Ponsse Ergo. Forwarderide markidest kasutatakse 2005. aasta Valmet 840.2 ja 2009. aasta Ponsse ELK. Lisaks on olemas veel väljavedaja 2011. aasta Zetor Forterra Farma metsa väljaveo käruga (Teenused 2015).

Põhiliselt tehakse lageraieid RMK-le ja erametsades ning maaparandussüsteemide trassiraieid. 2013. aasta sügisel ja 2014. aasta kevadel teostati Tartu-Pihkva 330kV kõrgepinge elektriliini kaitsevööndi laiendustöid eramaadel.

Joonisel 3.5 on näha hetkel töös olev RMK Pärtlivälja maaparandusobjekti trassiraie.

Joonis 3.5. Hanso MK OÜ forwarder Pärtlivälja maaparandusobjekti trassiraiel (autori foto)

Hetkel töös olevatest raietöödest on olulisemad RMK maaparandussüsteemide raied. Esimene neist on Pärtlivälja maaparandusehitiste rekonstrueerimine, mis asub Lääne- Virumaal Väike-Maarja vallas Käru ja Imukvere külas Triigi metsandikus. Projekti käigus rekonstrueeritava ala pindala on 1457 hektarit (Kulp jt. 2013). Hanso MK ülesandeks on puhastada tee- ja kraavitrassid võsast ning puittaimestikust, järgides „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ esitatud nõudeid.

Teine hetkel töös olev suurem raie on Järva maakonnas Paide vallas Näsuvere ja Seinapalu külas asuv Seinapalu PÜ-134/TTP-281 maaparandusehitiste- ja teedevõrgu rekonstrueerimise projekt. Antud projekt asub 705,2 hektarisel pindalal (Glazatšev jt. 2013). Hanso MK ülesandeks, sarnaselt Pärtlivälja maaparandusobjektiga, on puhastada tee- ja kraavitrassid võsast ning puittaimestikust, järgides „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ esitatud nõudeid.

3.3.1. Raiete ettemärkimine

Üheks osaks metsa ülestöötamise juures on ka sellele eelnev eeltöö ehk raiepiiride ja kinnistute piiride märkimine. Hanso MK on koostöös Meriz metsahaldusega osalenud Lõuna-Eestis asuvate 110kV ja 330kV õhuliinide liinikoridoride kaitsevööndite märkimisel. Antud töö eesmärgiks oli kasvava metsa hindamine, kaitsevööndi piiride märgistamine ja katastriüksuste piiride märgistamine kaitsevööndi ulatuses.

Joonisel 3.6 on näha Eesti-Vene piiri märgistustööd.

Joonis 3.6. Eesti- Vene piiri märgistustööd (autori foto)

Olulisimaks Hanso MK märgistustööks on kindlasti Eesti-Vene piiri märkimine. Töö teostati taaskord koostöös Meriz metsahaldusega. Hanso MK märgistuspiirkonnaks oli Meremäe vald ja osaliselt Misso vald. Hanso MK märkis Meremäe- ja Misso vallas kokku 29,3 hektari jagu Eesti-Vene kontrolljoont (Piiri 2014).

Antud märgistustöödel oli ka teine hanke osa, milles Hanso MK teostas lisamärgistust Misso vallas, kuid nende tööde täpset mahtu ei ole teada. Töö autor osales kõikides eelpool mainitud märgistustöödes.

3.4. Metsafreesi tööd

Hanso MK omab ühte Eesti suurimat ja erilisemat metsafreesi Galotrax 500. Masinal on 520 hobujõuline mootor, masina kogukaal on 17 500 kg, veolindi laius 800mm ja erisurve pinnasele on 380 kg/cm2. Masina keskmine kütusekulu on tunnis umbes 30-50 liitrit sõltuvalt töö raskusastmest. Masina tootjaks on Prantsusmaal asuv Plaisance Equipements (Galotrax 2015).

Galotrax freesiga on teostatud mitmeid erinevaid töid. On taastatud vanu põllumaid, freesitud kraave võsast ja kändudest, freesitud Kaitseväe keskpolügooni harjutusalal kände ning masina tähtsaimaks tööks on Eesti-Vene kontrolljoone freesimine peale raadamist.

Joonisel 3.7 on näha Hanso MK metsafreesi Galotrax 500 freesimas Eesti-Vene kontrolljoont.

Joonis 3.7. Hanso MK metsafrees töötamas Eesti-Vene kontrolljoonel (Hanso MK foto)

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni kontrolljoone raadamise järgsel freesimisel on Hanso MK kohustuseks freesida orienteeruvalt 320 ha ulatuses kontrolljoonele jäävat maa- ala (Riigimetsa Majandamise Keskus 2014).

4. HANSO MK METSAKUIVENDAMISE OBJEKTID JA – MAHUD AASTATEL 2010-2014

4.1. Metsakuivendusobjektid erametsamaadel

Hanso MK on teostanud metsakuivenduse töid aastatel 2010-2014 kuue maaparandusprojekti järgi, mis kokku on hõlmanud 12 maaparandussüsteemi. Neli projekti on olnud rekonstrueerimisprojektid ja kaks uuendustööde projektid. Kolm projekti on koostanud Mengel Projekt OÜ, üks Kobras AS, Inseneribüroo Urmas Nugin ning Maa ja Vesi projekteerimisbüroo projekteerijad. Kuivendussüsteemide uuendustöödeks loetakse kraavide puhastamist settest kui ei võeta setet välja rohkem kui 1,2 m3 meetri kohta. Üle 1,2 m3 meetri kohta kraavide puhastamisel settest loetakse tööd juba rekonstrueerimiseks. Viis metsakuivendusobjekti asus Jõgevamaal ja kaks objekti Põlvamaal Vastse-Kuuste vallas.

Tabelis 4.1 on näha ülevaatliku tabelit erametsmaa metsakuivendusprojektidest.

Tabel 4.1. Projektide ülevaade Projekt Tööde liik Pindala, ha A 1 2 Ahja mets XIII maaparandussüsteemi rekonst- rekonstrueerimine 145,9 rueerimise projekt

Kaerasaare Maaparandusühsitu metsakuivendus-süsteemide rekonstrueerimine 579 rekonstrueerimise projekt, I osa

Kaerasaare Maaparandusühsitu metsakuivendus-süsteemide rekonstrueerimise projekt, II osa rekonstrueerimine 188,2 (MPS 2105560010010 Rassiku(TP-666)/001)

Tabel 4.1. järg A 1 2 Toovere/TP620 maaparandusehitiste rekonstrueerimine 255,1 rekonstrueerimise projekt Karu maaparandusühistu TTP- 491/Tähkvere rekonstrueerimine 281,6 kuivendussüsteemide

rekonstrueerimisprojekt Tomsoni katastriüksuse uuendamine 50,2 metsakuivenduse uuendamine Lootvina PKR uurimis- ja uuendamine projekteerimistööd(PK 0-2,59) Kokku 1500

Tabelist 4.1 on näha, et projektide kogupindala on 1500 hektarit. Metsakuivendussüsteemide rekonstrueerimine moodustas 1449,8 hektarit ja uuendamine 50,2 hektarit. Pindalalt suurim metsakuivenduse projekt oli Kaerasaare Maaparandusühsitu metsakuivendussüsteemide rekonstrueerimise projekt I osa 579 hektariga. Eelpool mainitud projektil käsitletakse eraldi osana Rassiku maaparandussüsteemi 188,2 hektariga. Karu maaparandusühistu TTP-491/Tähkvere kuivendussüsteemide rekonstrueerimisprojekti kogupindalaks oli 281,6 hektarit, sellele järgnes pindalalt Toovere/TP620 maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt 255,1 hektariga. Rekonstrueerimisprojektidest oli väikseim Ahja mets XIII maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekt 145,9 hektariga. Tomsoni katastriüksuse metsakuivenduse uuendamise pindalaks oli 50,2 hektarit. Lootvina PKR uurimis- ja projekteerimistööde (PK 0-2,59) projektil ei olnud võimalik tööde pindala määrata, kuna projekti käigus uuendati peakraavi 2,59 km ulatuses.

4.1.1. Ahja mets XIII maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekt

Objekti liigniiskuse olid põhjustanud tugevalt amortiseerunud kraavivõrk, sihid olid võsastunud, kraavid olid kokku vajunud või oli neist järgi jäänud vaid oletatav soonik. Antud objekti piirides ei ole kobraste tegevust täheldatud. Uurimistööde teostaja arvates on kuivenduskraavid kaevatud tõenäoliselt 1930-ndate ajal ja sellest ajast saadik ei ole neid rekonstrueeritud. Paremas seisus on Lõunatee äärsed kraavid, mida on üle kaevatud umbes 28 kümne kuni viieteist aasta eest. Projekti käigus rekonstrueeriti ka maaparandussüsteemi teenindavat kaks teed – Põhjatee pikkusega 1,26 km ja Lõunatee pikkusega 1,56 km. Objektil ei asunud ühegi looduskaitselise piiranguga ala. Projekt hõlmab ühte maaparandussüsteemi MPS 2104610031020 kood/001. Projekti kaarti on näha lisas A. Objekti eesvooluks on Luutsna jõgi (Strantsov 2012).

4.1.2. Kaerasaare Maaparandusühsitu metsakuivendussüsteemide rekonstrueerimise projekt

Kaerasaare Maaparandusühistu objekt jaguneb kaheks eraldi osaks. Esimese osa moodustavad Leedi(PÜ-41)/001, Reastvere(TP-578)/002, Leedi(PÜ-41 III)/004 ja Leedi(PÜ-41 II)/003. Teise osa objektist moodustab Rassiku(TP-666)/001. Rassiku objekti kaarti on näha lisas B. Olemasolevad kraavid on kaevatud eelmise sajandi kuuekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel. Vanad kraavid olid täis settinud, sihid võsastunud, sademete äravool oli halb ja objekti aluspõhi oli vettpidav, mille tulemusena oli tekkinud tugev liigniiskus. Antud objektil oli ka kobraste tegevuse jälgi, mille tõttu olid eesvoolud ja mitmed kogujakraavid ülespaisutatud. Projekti käigus rekonstrueeritakse 1,69 km ulatuses maaparandussüsteemi teenindavat teed. Eesvooludeks olid Koila ja Pällo peakraavid (Strantsov 2012).

4.1.3. Toovere/TP620 maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt

Tooveres asuv maaparandussüsteemid asuvad Karpa Maaparandusühistu liikmete maadel. Antud projekt hõlmab kahte maaparandussüsteemi: 2020554000090 Toovere/TP620 001 ja 2020554000100 Toovere/TP620 001. Lisas A on näha osa projekti seletuskirjast. Maaparandussüsteemid on kasutusele võetud aastal 1992. Uurimistööde käigus määrati keskmiseks settemahuks 1,37m3/m. Liigniiskuse põhjuseks on maaparandusehitiste amortiseerunud eesvoolud ja kuivenduskraavid ning kobraste tegevus. Eesvoolud ja kuivenduskraavid olid võsastunud ning kohati kasvas kraavi nõlvadel ja sängis tihe mets. Maaparandussüsteemi teenindava tee pikkus on 3,1 km. Eesvooluks on kraav 101 (Sosnovski 2010).

4.1.4. Karu maaparandusühistu TTP-491/Tähkvere kuivendussüsteemide rekonstrueerimisprojekt

Karu maaparandusobjekt asub Karu maaparandusühistu liikmete maadel. Metsakuivendussüsteem hõlmab 281,6 hektarit. Liigniiskuse põhjuseks on võsastunud kraavid ja täis settinud kuivendusvõrgustik. Projekti käigus rekonstrueeritakse ka maaparandussüsteemi teenindavat teed 0,64 km ulatuses. Objektil looduskaitselised piirangud puuduvad (Laurisson, Edovald 2009). Kuivendussüsteemi eesvooluks on 3,25 km pikkune Lepasaare oja. Maaparandussüsteem on võetud kasutusele 1988. aastal (Tähkvere/TTP491 2015).

4.1.5. Tomsoni katastriüksuse metsakuivenduse uuendamine

Antud projekti käigus on tegemist uuendustöödega, kus kraavide puhastamisel keskmine settemaht ei ületa 1,2m3/m kohta. Tomsoni metsakuivenduse uuendustööd toimuvad AS Folie MP katastri üksusel. Töödega on seotud kaks maaparandussüsteemi: Tähkvere MPS 2105540010010/002 ja Laaneniidu MPS 2105540020010/001. Vanad kraavid on rajatud ilmselt 1940-1950ndatel aastatel. Kraavid on kaevatud käsitsi ja on väga halvas seisundis ning metsamasinate poolt kohati segi sõidetud. Objektil keskkonnakaitse alased piirangud puuduvad. Maaparandussüsteemi teenindavat teed ei uuendata. Tähkvere maaparandussüsteemi eesvooluks on kraav K-1, mis suubub lõpuks riigi poolt hallatavasse ühiseesvoolu Kilbavere peakraavi. Laaneniidu maaparandussüsteemi eesvooluks on kraav.01, mis suubub samuti Kilbavere peakraavi (Mengel 2013).

4.1.6. Lootvina PKR uurimis- ja projekteerimistööd(PK 0-2,59)

Lootvina objektil tööde teostamise põhjuseks oli vajadus parendada Lootvina peakraavi paremat toimimist eesvooluna, kuna nimetatud kraav on eesvooluks mitmele kuivendussüsteemile. Kraavi veetase on suuresti sõltuvuses ka Erne järve veetasemes ja seetõttu on kraavis veetase kuni 80 cm ülespaisutatud järve poolt. Erne järve veetaseme tõusu põhjustavad omakorda kobraste tegevus. Lootvina peakraavilt on vaja eemaldada esmalt puittaimestik ja võsa ning seejärel eemaldada sete. Kändude juurimine ei ole

30 soovitatav, kuna osa kraavist asub turbapinnastel. Objektil puuduvad looduskaitse piirangud. Uuendustöid teostatakse 2,59 km lõigul Lootvina peakraavil Erne järvest kuni Mõtsküla teeni (Tihane 2013).

4.2. Objektide pinnased

Uuritud objektidel esines mitmeid erinevaid pinnasetüüpe. Ahja objekti parandatav maa- ala on lääne-ida ja põhja-lõuna suunalise languga. Kuivenduskraavide langud olid head ja vee äravooluga objektil probleeme ei ole. Antud objekti põhjapoolne osa paikneb enamjaolt liivapinnastel ja gleistunud liivsavimuldadel. Objekti keskosa asub huumushorisondis tüsedusega 20-30 cm. Natukene esineb objektil ka keskmiselt lagunenud turvastunud muldi (Strantsov 2012).

Kaerasaare objekti maaparandussüsteemidel 2102370011910 Leedi (PÜ-41 III)/004 ja 2102370011910 Leedi (PÜ-41 II)/003 esinevad peamiselt madalsoomullad. Madalsoomullad esinevad ka maaparandussüsteemi 2102370011910 Reastvere (TP- 578)/002 läänepoolses osas, aga idapoolsel alal esineb rohkem gleimuldasid ja vähemal määral gleistunud muldi. Maaparandussüsteemidel 2102370011910 Leedi (PÜ-41)/001 ja 2105560010010 Rassiku (TP-666)/001 esineb võrdselt nii gleistunud kui ka gleimuldi (Strantsov 2012).

Toovere objekti rekonstrueeritav maa-ala reljeef on tasane. Maapinna üldlang on kirde- edela suunaline Kuremaa järve suunas. Rekonstrueeritav metsakuivendussüsteem asub suuremas osas sügavatel madalsoomuldadel. Turvas on 1-1,5 m sügav. Vähemal määral leidub mineraalset pinnast objekti idaservas. Mineraalosa on kaetud põhiliselt hästilagunenud turbakihiga ja 0,2-0,4 m paksuse toorhuumusega. Peamiselt esinevad kerged ja keskmised liivsavid (Sosnovski 2010).

Karu rekonstrueeritav maaparandussüsteem asub tasase reljeefiga maa-alal. Objekti lang on põhjast lõuna suunas. Objektil idapoolsel osal asuvad valdavalt madalsoomullad. Ülejäänud objekt asub suuremal määral leostunud gleimuldadel. Objekti eesvooluks on Lepasaare oja (Tomsoni 2015).

Tomsoni metskuivendusobjektil asuvad valdavalt leostunud gleimuld. Objekti lõuna poolses küljes leidub kohati madalsoomuldasid ja maaparandussüsteemi keskosa asub vähemal määral gleistunud leetjas muldadel (Tomsoni 2015).

Lootvina peakraav asub pikettidel 0+00-23+00 valdavalt turbapinnastel. Kraav lõigus 23+00-25+90 asub kruusasel ja rähksel pinnasel. Kogu kraav vajab rohke rohttaimestiku niitmist nõlvadelt ja võsa eemaldamist nii nõlvadelt kui muldelt (Tihane 2013).

4.3. Teostatud tööde kogupikkus

Hanso MK OÜ metsakuivendussüsteemidel teostanud eesvoolude rekonstrueerimist, kuivenduskraavide rekonstrueerimist, kuivenduskraavide ja teekraavide ehitamist ning nõvade kaevamist kokku 99,23 km jagu.

Tabelis 4.2 on näha Hanso MK teostatud tööd objektidel kilomeetrites. Tabelist on näha, et kokku rekonstrueeriti eesvoole 17,84 km. Kuivenduskraave rekonstrueeriti ja uuendati kokku 71,72 km. Tee- ja voolunõvasid kaevati kokku 2,71 km. Nõvadega seotud töid teostati ainult Kaerasaare projekti I osa objektidel ja Tomsoni objektil. Uute kuivendussüsteemi kraavide ja tee kraavide ehitust tehti 6,96 km. Kilometraaži poolest oli suurim maht Toovere objektil, kus teostati töid 23,75 km ulatuses. Järgneb Kaerasaare objekti esimene osa 21,57 km. Karu objektil teostati töid eesvoolul ja kuivenduskraavidel kokku 18 km. Ahja objektil oli teostatud töid 14,25 km ulatuses. Kaerasaare projekti teise osa objektil oli vastav näitaja 14,17 km. Kui arvestada Kaerasaare projekti mõlemad osad kokku, teostati töid 35,74 km ulatuses kraavidel. Tomsoni metsakuivendussüsteemi uuendustöödel teostati eesvoolu puhastust 0,63 km ulatuses, kuivenduskraave uuendati kokku 4,09 km ulatuses ja voolunõvasid kaevati 0,18 km jagu. Kokku teostati Tomsoni objektil maaparandustöid 4,9 km. Lootvina objektil teostati ainult eesvoolu uuendustöid. Kuivenduskraave, nõvasid ja uusi kraave antud objekti raames ei kaevatud.

Tabel 4.2. Hanso MK teostatud tööd objektidel Kuivendus- Uued Eesvool, Nõva, Kokku, kraavid, kraavid, km km km Objekt km km

Ahja mets XIII maaparandussüsteemi 1,52 9,7 0 3,03 14,25 rekonst-rueerimise projekt Kaerasaare Maaparandusühsitu metsakuivendus-süsteemide 5,34 10,51 2,53 3,19 21,57 rekonstrueerimise projekt I osa Kaerasaare Maaparandusühsitu metsakuivendus-süsteemide 0,67 13,5 0 0 14,17 rekonstrueerimise projekt II osa Toovere/TP620 maaparandusehitiste 3,81 19,2 0 0,74 23,75 rekonstrueerimise projekt Karu maaparandusühistu TTP- 491/Tähkvere kuivendussüsteemide 3,28 14,72 0 0 18 rekonstrueerimisprojekt Tomsoni katastriüksuse 0,63 4,09 0,18 0 4,9 metsakuivenduse uuendamine Lootvina PKR uurimis- ja 2,59 0 0 0 2,59 projekteerimistööd Kokku 17,84 71,72 2,71 6,96 99,23

Joonisel 4.1 on objektide eesvoolud, kuivenduskraavide, nõvade ja uute kraavide pikkused esitatud protsentuaalselt.

Jooniselt 4.1 on näha, et kuivenduskraavid moodustavad teostatud töödest 72% kogu pikkusest. Kuivenduskraavidele järgnevad eesvoolud 18%-ga kogu pikkusest.

3% 7%

18% Kuivenduskraavid Eesvool Uued kraavid Nõva 72%

Joonis 4.1. Kraavide pikkused protsentuaalselt

Hanso MK poolt teostatud tööde kogupikkusest moodustavad uued kraavid ja nõvad kokku 10%. Uued kraavid moodustavad kokku 7% ja nõvad vähim ehk 3% teostatud tööde kogupikkusest.

4.4. Puittaimestiku likvideerimise mahud

Puittaimestiku likvideerimine on üldjuhul esimene töö, mida objekti ehitaja teostab. Puittaimestiku likvideerimise all on mõistetud kasvava võsa, peenmetsa ja metsa raadamine kraavidelt, kraavi mulletelt ja teede trassidelt. Levinuimaks kraavi trassi laiuseks on üldjuhul kümme meetrit, kuus meetrit on lai kraavi mulle ja neli meetrit kraav. Teede trasside laius sõltub, kas teel on üks teekraav või kaks teekraavi. Üldjuhul jääb tee trassi laius vahemikku 17-22 meetrit.

Tabelis 4.3 on näha puittaimestiku likvideerimise mahud Hanso MK poolt ehitatud objektidel.

Tabel 4.3. Objektide puittaimestiku likvideerimise mahud Puittaimestiku Objekt likvideerimine, ha

Ahja mets XIII 12,53 Kaerasaare I osa 25,41 Kaerasaare II osa 17,38 Toovere 22,19 Karu 13,07 Tomsoni 3,19 Lootvina PKR 0,87 Kokku 94,64

Tabelist 4.3 on näha, et kõige vähem tuli puittaimestiku likvideerida Lootvina peakraavilt ja Tomsoni maaparandussüsteemi uuendustöödel. Lootvina peakraavilt likvideeriti puittaimestikku 0,87 ha ja Tomsoni metskuivendussüsteemilt 3,19 ha. Kõige suurem puittaimestiku likvideerimise maht oli Kaerasaare projekti esimesel osal, kust likvideeriti 25,41 ha. Järgneb Toovere objekt 22,19 ha-ga. Kaerasaare projekt teise osa objektil likvideeriti puittaimestiku 17,38 ha ulatuses. Karu ja Ahja objektidel olid tööde mahud

34 vastavalt 13,07 ha ja 12,53 ha. Kokku likvideeriti puittaimestikku 94,64 ha ulatuses kraavidelt ja teede trassidelt.

Joonisel 4.2 on toodud puittaimestiku likvideerimine protsentuaalselt objektide kaupa kogu mahust.

1% 13% Ahja mets XIII 24% Kaerasaare I osa Kaerasaare II osa Tomsoni 27% Karu 14% Toovere 3% Lootvina PKR 18%

Joonis 4.2. Puittaimestiku likvideerimine protsentuaalselt kogu mahust

Jooniselt on näha, et Kaerasaare projekti esimene osa ja Toovere objekt moodustavad kokku üle poole puittaimestiku likvideerimise mahust. Kaerasaare esimese osa ja Toovere objekti mahud on vastavalt 27% ja 24%. Tulemustest võib järeldada, et Kaerasaare projekt esimese osa maaparandussüsteemide mulded ja kraavid olid üsna halvas seisundis ning metsistunud, kuna antud objekt on tegelikult väiksem Toovere objektist nii pindala kui ka kraavide pikkuse suhtes. Lootvina peakraavi puittaimestiku likvideerimise maht moodustas kogu mahust 1% ja Tomsoni objekti maht moodustas kogu mahust 3%.

4.5. Kaevemahud objektidel

Kaevemahtude arvestamisel on peetud kõiki veejuhtmetel tehtud kaeveid. Kaevemahtudesse on arvestatud I-II pinnasegrupi kaeve, III pinnasegrupi, vajalikud lisakaeved, mis on projektiga ettenähtud ja vajadusel vallikaeve.

Tabelis 4.4 on toodud Hanso MK kaevemahud eramaa objektidel.

Tabel 4.4. Hanso MK kaevemahud eramaa metskuivendusobjektidel

Objekt Kaevemaht, m3 Ahja mets XIII 32015 Kaerasaare I osa 46405 Kaerasaare II osa 27693 Karu 34368 Toovere 34206 Tomsoni 5686 Lootvina PKR 3542 Kokku 183915

Tabelist 4.4 on näha, et suurim kaevemaht oli Kaerasaare esimese osa objektil. Eelpool nimetatud objekti kaeve kogu mahuks oli 46 405 m3. Karu ja Toovere objektide kaevemahud olid vastavalt 34 368 m3 ja 34 206 m3. Väiksemate objektide nagu Tomsoni ja Lootvina olid kaevemahud vastavalt 5686 m3 ja 3542 m3. Ahja metsakuivenduse objekti kogu kaevemahuks oli 32 015 m3. Kaerasaare projekti teise osa objektil oli kaevemahu vastav näitaja 27 693 m3. Kaevemaht kokku oli 183 915 m3.

Joonisel 4.3 on näha kaevemahu protsentuaalne jaotumine kogu kaevemahust.

17% 25% Ahja mets XIII 2% Lootvina PKR Kaerasaare II osa Karu 3% 15% Toovere Tomsoni Kaerasaare I osa 19% 19%

Joonis 4.3. Hanso MK objektide kaevemahud esitatuna protsentuaalselt

Jooniselt 4.3 on näha, et Kaerasaare projekti esimene osa moodustab kogu kaevemahust 25%. Ülejäänud objektid moodustavad kõik üsna võrdse osa kogu kaevemahust. Ahja rekonstrueerimise objekti kaevemaht on võrreldes Karu ja Toovere objektiga võrdlemisi suur, kuna Ahja objekti pindala on eelpool nimetatud objektidest üle 100 ha väiksem ning

36 ka kraavide kilometraaž on mitme kilomeetri võrra väiksem. Tomsoni ja Lootvina uuendustööde objektid moodustavad kogu kaevemahust ainult 5%.

4.6. Keskonnakaitserajatiste töömahud

Hanso MK on ehitanud peaaegu kõikidel eramaa metsakuivenduse objektidel keskkonnakaitserajatisi. Antud punktis on välja toodud settebasseinide ja tuletõrjetiikide ehitamise arv ning mahud.

Hanso MK on ehitanud eramaadel asuvatel metsakuivendussüsteemidel 14 keskkonnakaitserajatist. Ahja objektil ehitati kokku kaks rajatist- üks settebassein ja üks tuletõrjetiik. Kaerasaare projekti esimese osa maaparandussüsteemidel rekonstrueeriti neli settebasseini ja üks tuletõrjetiik. Karu objektil ehitati kaks suure mahulist settebasseini ja üks tuletõrjetiik. Kaerasaare teise osa projekti maaparandussüsteemil ehitati kaks settebasseini, aga mitte ühtegi tuletõrjetiiki. Toovere objektil rajati üks uus settebassein ja rekonstrueeriti üks tuletõrjetiik. Tomsoni ja Lootvina uuendustööde objektidel ühtegi keskkonnakaitserajatist ei rajatud ega renoveeritud.

Tabelis 4.5 on välja toodud Hanso MK poolt teostatud keskkonnakaitserajatiste pinnase tööde mahud.

Tabel 4.5. Keskkonnakaitserajatiste pinnase tööde mahud

3 3 Objekt Settebassein, m Tuletõrjetiik, m Kokku Ahja mets XIII 1170 1065 2235 Kaerasaare I osa 1440 800 2240 Kaerasaare II osa 720 0 720 Karu 3740 1785 5525 Toovere 340 0 340 Tomsoni 0 0 0 Lootvina PKR 0 0 0 Kokku 7410 3650 11060

Tabelist 4.5 on näha, et keskkonnarajatiste pinnase tööde mahud olid kokku 11 060 m3. Poole neist mahtudest moodustas Karu objekti tööde mahud, kuna seal rajati kõik uued keskkonnakaitserajatised. Settebasseinide pinnase tööde maht oli kokku kõikidel objektidel

7410 m3. Karu objekti kaks settebasseini moodustasid 3740 m3 kogu settebasseinide töö mahust. Toovere objektil küll rekonstrueeriti tuletõrjetiik, kuid selle tiigi pinnase tööde täpset mahtu ei ole teada autorile. Lisaks on enamuses projektides ettenähtud rajada settebasseinide sissevoolule süvistatud kiviprisma vee suunamiseks. Kaerasaare projektis on ettenähtud settebasseinide puhastamine settest kolme aasta jooksul 210 m3 mahus settebasseini kohta. Tuletõrjetiikide pinnase tööde maht kokku kõikidel eramaa objektidel, välja arvatud Toovere objekti tuletõrjetiik, oli 3650 m3. Karu objekti tuletõrjetiigi ehitamise pinnase tööd moodustasid 1785 m3 kogu mahust.

4.7. Ehitatud ja rekonstrueeritud truupide tööde mahud

Uute truupide rajamine ja vanade truupide rekonstrueerimine on oluline osa maaparandussüsteemide ehitamisel, rekonstrueerimisel ja uuendamisel. Korras truubid tagavad takistuseta voolu ja seovad metsakuivendussüsteemide mulded üheks tervikuks, tänu millele on lihtsam metsas kraave ületada nii inimestel kui ka masinatel. Õige truubitoru läbimõõt tuleb valida vastavalt kraavi veevoolu mahule ja õige pikkus vastavalt mulde või tee laiusele ning tuleb silmas pidada, et ka pöörde raadiused tuleksid piisavad. Tänapäeval kasutatakse plast- või terastruupe, mis vastavad rõngasjäikusele SN-8. Truupide tähis projektis 50PT-10KO on lahti seletatult järgmine: 50 näitab truubi läbimõõdu ehk siis 50 cm läbimõõduga truup, PT tähistab plasttruupi (TT on terastruup), 10 näitab truubi pikkust meetrites ja KO näitab truubiotsaku kindlustuse liiki, mis näite puhul on kergotsak.

Hanso MK on ehitanud eramaa metsakuivendussüsteemidel kokku 125 truupi. Nimetatud tulemuse sisse ei ole arvatud 20 cm ja 30 cm läbimõõduga plastiktorusid, mida kasutatakse veeviimaritena. Veeviimarite asukoha ja pikkuse määrab üldjuhul maaparandussüsteemi ehitaja ehitustööde käigus, sest veeviimarid tuleb paigutada kraavi mullete alla, kus on näha vee kogunemist.

Tabelis 4.6 on näha Hanso MK poolt ehitatud ja rekonstrueeritud truupide mahud eramaadel asuvatel metsakuivendussüsteemidel.

Tabel 4.6. Hanso MK ehitatud ja rekonstrueeritud truupide mahud esitatuna meetrides 20- 30- 40- 50- 60- 80- 100- 120- 140- 160- Objekt PT PT PT PT PT PT PT TT TT PT Kokku, m Ahja mets XIII 80 102 292 30 10 514 Kaerasaare I osa 88 120 374 12 10 12 616 Kaerasaare II osa 56 70 92 10 10 238 Karu 96 42 77 10 53 278 Toovere 608 114 30 12 764 Tomsoni 24 14 38 Lootvina PKR 9 9 Kokku 848 270 144 973 70 42 79 10 12 9 2457

Tabelist 4.6 on näha, et kokku ehitati ja rekonstrueeriti truupe 2457 meetri jagu. Väikseim maht oli Lootvina peakraavi uuendustöödel, kus uuendati üks truup, mille pikkus oli üheksa meetrit. Tomsoni uuendustöödel uuendati kolm truupi, kogu pikkusega 38 meetrit. Suurim truubi ja veeviimarite maht oli Toovere objektil, kus teostati töid 764 meetri jagu, millest veeviimarid moodustasid tervelt 608 meetrit. Toovere objektile järgnes mahult Kaerasaare projekti esimese osa objekt 616 meetriga. Ahja objektil teostati truubi ja veeviimarite töid 514 meetrit. Karu ja Kaerasaare projekti teise osa objektil oli vastav näitaja vastavalt 278 meetrit ja 238 meetrit. Terastruupe ehitati ainult Kaerasaare esimese osa objektil, kus ehitati üks 120 cm läbimõõduga ja üks 140 cm läbimõõduga terastruup.

Joonisel 4.4 on näha ehitatud truupide ja veeviimarite jagunemine protsentuaalselt antud töö kogu mahust.

Jooniselt 4.4 on näha, et 50 cm läbimõõduga truubid ja 20 cm läbimõõduga veeviimarid moodustasid 75% kogu truupide ja veeviimarite mahust. 50 cm truubid moodustasid 40% ja 20 cm veeviimarid 35% kogu mahust. 30 cm läbimõõduga veeviimarid moodustasid 11% truupide ja veeviimarite kogu mahust ja 40 cm meetrise läbimõõduga plasttruubid 6% kogu mahust. 60 cm ja 100 cm läbimõõduga plasttruubid moodustasid mõlemad 3% kogu truupide mahust. 80 cm läbimõõduga plasttruupid moodustasid 2% truupide ja veeviimarite mahust.

2% 3% 0,4% 0,5% 0,4% 20PT 3% 30PT 40PT 35% 50PT 60PT 80PT 40% 100PT 120TT 11% 140TT 6% 160PT

Joonis 4.4. Truupide ja veeviimarite mahu jagunemine protsentuaalselt

Diameetrilt kõige suuremate truupide osakaal oli kogu mahust juba alla 1%. 140 cm läbimõõduga terastruup moodustas 0,5% truupide ja veeviimarite kogu mahust. 120 cm läbimõõduga terastruup ja 160 cm diameetriga plasttruup moodustasid mõlemad 0,4% truupide ja veeviimarite kogu mahust.

4.7.1. Truupide otsakud

Peale truubi ehitamist on ettenähtud truubi otsakute kindlustamine. Truubi otsakuid on vaja kindlustada, et vältida truubi otsade kokku varisemist ja vähendada erosiooni poolt tekitavat kahju. Truubi otsakute nõlva ja põhja kindlustamisel kasutatakse kivisillutist geotekstiilil ja erosioonitõkkematte (Maa ja Vesi 2008). 100% kookose sisaldusega erosioonitõkkematte kasutatakse järskudel nõlvadel, kus on suur erosioonioht. Erosioonitõkkematte kasutatakse aladel, kus on oht erosioonile ja tuulele. Huumuse vaestel pinnastel erosioonitõkkemati paigaldamisel tuleb mati alla lisada viie kuni seitsme cm paksune huumuse rikkam pinnas ja seejärel alles teostada heinaseemne külv. Levinuim laius erosioonitõkkemattidel on 2,4 meetrit. Kivisillutis rajatakse üldiselt teise klassi geotekstiilile (Maa ja Vesi 2013).

Truubi otsakute kindlustused rajatakse vastavalt „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ 2008. aasta verisoonile, „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ 2013. aasta versioonile või kui on ettenähtud teistmoodi projektis, siis vastavalt projektis toodule. Tüüpjoonistes on

40 välja toodud kasutatava materjalide mahud vastavalt otsaku liigile. 2008. aastal välja antud tüüpjoonistes on otsakute liigitus järgmine: truubi kergotsak, truubi kivisillutisotsak ja truubi betoonotsak (Maa ja Vesi 2008). 2013. aastal välja antud tüüpjoonistes on aga otsakute liigitus järgnev: MAO- truubi mattotsak, MAOK- truubi mattotsak kivikindlustusega, KOK- truubi kiviotsak kivikindlustusega (Maa ja Vesi 2013).

4.8. Maaparandussüsteeme teenindavad teed

Maaparandussüsteeme teenindavatel teedel on metsanduses oluline osa, kuna piisavalt tihe teedevõrgustik tagab lühemad metsamaterjali kokkuveo teed ja parandab puidu transporti metsast tööstusesse. Hanso MK teostas teede ehitusega ja rekonstrueerimisega seotud töid neljal objektil. Toovere, Tomsoni ja Lootvina objektidel teetöid ei teostatud.

Tabelist 4.7 on näha Hanso MK poolt ehitatud ja rekonstrueeritud metsateede mahud erametsamaadel.

Tabel 4.7. Maaparandussüsteeme teenindavate teede mahud

Objekt Ehitatav tee Rekonstrueeritav tee Kokku, km Ahja mets XIII 0 2,82 2,82 Kaerasaare I osa 0,36 1,69 2,05 Kaerasaare II osa 1,03 0 1,03 Karu 0,64 0 0,64 Toovere 0 0 0 Tomsoni 0 0 0 Lootvina PKR 0 0 0 Kokku 2,03 4,51 6,54

Tabelist 4.7 on näha, et kokku ehitati ja rekonstrueeriti metsateid 6,54 km ulatuses, millest uute teede ehitus moodustas 2,03 km ja teede rekonstrueerimine 4,51 km. Ahja objektil rekonstrueeriti kaks teed kogu pikkusega 2,82 km. Kaerasaare projekti esimese osa objektil rekonstrueeriti maaparandussüsteemi teenindavat teed 1,69 km ulatuses ja lisaks ehitati 0,36 km jagu uut teed, mis tagab juurdepääsu tuletõrjetiigile. Kokku moodustas teede ehitus ja rekonstrueerimine eelpool nimetatud objektil 2,05 km. Kaerasaare projekti teise osa objektil ehitati maaparandussüsteemile paremaks ligipääsemiseks uus tee kogu

41 pikkusega 1,03 km. Karu objektil ehitati samuti erametsade paremaks majandamiseks üks uus tee lõik pikkusega 0,64 km.

Ahja objekti Põhjatee rekonstrueerimise pikkuseks oli 1,26 km. Teekate ehitati 4 m laiuseks ja purustatud kruusa kiht pidi olema vähemalt 30 cm. Tee äärde ehitati üks laoplats metsamaterjali ladustamiseks ja tee lõppu ehitati masinate ümberpööramiskoht. Teise tee lõigu nimetus oli Lõunatee, mille pikkuseks oli 1,56 km. Tee profileeriti samuti 4 m laiuseks, kuid teekate oli 40 cm paksune, millest alumine kiht moodustas sorteeritud kruusast 25 cm ja pealmine kiht purustatud kruusast 15 cm. Tee alla oli ettenähtud neljanda klassi geotekstiil. Teelõppu ehitati tagasipööramiskoht ja tee äärde ehitati kaks laoplatsi metsamaterjali ja hakkepuidu ladustamiseks (Strantsov 2012).

Kaerasaare projekti esimese osa objektil rekonstrueeriti vana tee ja ehitati üks uus lõik. Tee alla tuli paigaldada neljanda klassi geotekstiil. Teekate ehitati 40 cm paksune, millest alumine kiht moodustas 25 cm ja pealmine kiht 15 cm. Rekonstrueeritavale teele ehitati 13 mahasõitu pikkusega 10 m. Tuletõrjetiigi pääsuteele on planeeritud kaks 10 m pikkust kruusakattega mahasõitu (Strantsov 2012).

Kaerasaare projekti teise osa objektil ehitati objektile juurdepääsutee, mille ehitamisel tuli kasutada samuti neljanda klassi geotekstiili. Sarnaselt eelmistele teedele oli ka selle tee paksus 40 cm, millest sorteeritud kruusast alumine kiht moodustas 25 cm ja purustatud kruusast pealmine kiht 15 cm. Teele ehitati 11 kruusakattega mahasõitu, mis olid 10 m pikad. Ehitamise käigus tuli igat kihti eraldi tasandada. Teekate projekteeriti tingimusel, et metsamaterjali vedu toimub ainult keskmistes ilmastiku oludes. (Mengel 2011).

KOKKUVÕTE

Antud magistritöö eesmärgiks oli anda ülevaade metsakuivendusega kaasaskäivast seadusandlusest, milline on eramaal tehtud tööde maht ja millised on võimalikud toetusmehhanismid. Põgus ülevaade on antud Hanso MK tegevusvaldkondadest. Põhjalikum ülevaade anti Hanso MK OÜ poolt teostatud metsakuivenduse tööde mahtudest erametsamaadel. Töös uuriti kokku kuute projekti ja seitset metsakuivenduse objekti. Käesolevas töös toodi välja, millistel pinnastel tuli töötada, kui palju oli kraavide kogupikkus, milline oli puittaimestiku likvideerimise maht, millised olid kaevemahud, kui palju ehitati keskkonnakaitserajatisi, milline oli ehitatud ja rekonstrueeritud truupide maht ja kui suures mahus ehitas maaparandussüsteeme teenindavaid teid Hanso MK.

Töö käigus selgus, et metsakuivendussüsteemide ehitamisel tuleb järgida maaparandusseadusest tulenevaid nõudeid. Lisaks tuleb jälgida, et ei satutaks vastuollu ka metsaseaduse ja veeseadusega. Selgus, et erametsamaadel on aastatel 2006-2013 uuendatud, rekonstrueeritud ja ehitatud kokku metsakuivendussüsteeme 17 462 hektari ulatuses. Metsakuivendussüsteemide uuendamiseks on võimalik toetust taodelda Erametsakeskusest ja maaparandussüsteemide ehitamiseks ning rekonstrueerimiseks PRIA-st. Hanso MK peamisteks tegevusvaldkondadeks on maaparandussüsteemide ehitamine, metsateede ehitus, metsa ülestöötamine ja metsafreesi tööd.

Kõik Hanso MK poolt ehitatud eramaa objektid asusid Jõgevamaal või Põlvamaaal. Töö käigus selgus, et tuli töötada gleistunud muldadel, gleistunud liivsavimuldadel, madalsoomuldadel, gleistunud leetjas muldadel, turbapinnastel ja liivapinnastel. Kokku tuli Hanso MK-l tööd teha 99,23 km ulatuses kraavidel. Eesvoolud moodustasid sellest 17,84 km, kuivenduskraavid 71,72 km, nõvad 2,71 km ja uued kraavid 6,96 km. Puittaimestiku tuli kraavidelt likvideerida kokku 94,64 hektari ulatuses. Ahja objekt moodustas puittaimestiku likvideerimise mahust 13%, Kaerasaare projekti esimese osa objekt 27%, Toovere objekt 24%, Kaerasaare projekti teise osa objekt 18%, Karu objekt 14%, Tomsoni objekt 3% ja Lootvina objekt 1%. Objektidel teostatud kaevetööde kogumahuks oli 183 915 m3. Kaerasaare projekti esimese osa objekti kaevemahuks oli 46 405 m3, Karu objektil 34 368 m3, Toovere objektil 34 206 m3, Ahja objektil 32 015 m3, Tomsoni objektil

5686 m3 ja Lootvina objektil 3542 m3. Hanso MK on ehitanud ja rekonstrueerinud eramaadel asuvatel metsakuivendussüsteemidel 14 keskkonnakaitserajatist. Keskkonnakaitserajatiste pinnase tööde maht oli kokku 11 060 m3. Tuletõrjetiikide pinnase tööde maht oli 3650 m3 ja settebasseinide pinnase tööde maht oli kokku 7410 m3. Truupe ja veeviimareid ehitati ja rekonstrueeriti kokku 2457 meetrit. 20 cm läbimõõduga veeviimarid moodustasid kogu mahust 35%, 30 cm läbimõõduga veeviimarid 11%, 40 cm diameetriga plasttruubid 6%, 50 cm diameetriga plasttruubid 40%, 60- ja 100 cm läbimõõduga plasttruubid mõlemad 3%, 80 cm läbi mõõduga plasttruubid 2%, 140 cm diameetriga terastruup 0,5% ja 120 cm läbimõõduga terastruup ning 160 cm läbimõõduga plasttruup mõlemad 0,4%. Maaparandussüsteeme teenindavaid teid eramaadel ehitati ja rekonstrueeriti kokku 6,54 km, nendest ehitatavad teed moodustasid 2,03 km ja rekonstrueeritavad teed 4,51 km.

Tööga selgusid Hanso MK tööde mahud erametsa kuivendussüsteemidel. Eramaade tööde mahud olid kokku mitme aasta peale sama suured kui oli näiteks Lohusuus asuv RMK maaparandussüsteemi rekonstrueerimise maht.

KASUTATUD KIRJANDUS

Ahti, E. (2005). Coordination of the Research programme of the ecologically and economically sustainable forestry on peatlands. - Natural Resources Institute Finland. Project 3269.

Arukuusk, A. (2010). 60 aastat mehhaniseeritud metsakuivendust Eestis. Tartu: Vali Press OÜ. 88 lk.

Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord. (Vastu võetud 14.04.2014, jõustumine 20.04.2014). – Riigi teataja. [WWW] https://www.riigiteataja. ee/akt/121112014035 (25.04.2015)

Galotrax - Plaisance Equipements. [WWW] http://www.plaisance-equipements.com/index.php/eng /Home/Self-propelled-machines/GALOTRAX (10.05.2014)

Glazatšev, A., Vilu, T., Ploompuu, T. (2013). Seinapalu PÜ-134/TTP-281 maaparandusehitiste- ja teedevõrgu rekonstrueerimise projekt: Seletuskiri. Tallinn: Maa ja Vesi AS. 9 lk.

Glazatšev, A. (2013). Kooraste vahtkonna tee ja Liivakalda-Oti tee rekonstrueerimisprojekt. Tallinn: Maa ja Vesi AS. 53 lk.

Hökkä, H., Laine, J., Minkkinen, K. (2001) Tree Stand Development and Carbon Sequestration in Drained Peatland Stands in Finland – a Simulation Study. – Silva Fennica research articles. Vol.35, pp. 55-69.

Keskkonnaministri määruse eelnõu seletuskiri. „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“. [WWW] http://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2013/02 /sr-maaruse-seletuskiri_08042014_ds.rtf (25.04.2015).

Kulp, E., Oja, I. (2012). Kaagri-Pikkjärve-Alupi tee rekonstrueerimis- ning Seega ringtee ja Lokuoja tee ehitusprojekt. Tartu: Piiber projekt OÜ. 66 lk.

Kulp, E., Visnapuu, A., Otsa, R. (2013). Pärtlivälja maaparandusehitiste rekonstrueerimine: Seletuskiri. Tartu: Piiber projekt OÜ. 49 lk.

Laurisson, V., Edovald, J. (2009) Karu maaparandusühistu TTP-491/Tähkvere kuivendussüsteemide rekonstrueerimisprojekt. Tallinn: Maa ja Vesi AS.

Maaparandusseadus. (Vastu võetud 22.01.2003, jõustumine 01.07.2003, osaliselt 1. 07. 2004). – Riigi Teataja. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/918097#para10lg5 (22.04.2015).

Maaparandus – MTÜ Kesk-Eesti metsaomanikud. [WWW] http://www.kemo.ee/kasulikku/toetuste- taotlemise-korrad/9-artiklid/192-maaparandus (24.04.2015)

Maa ja Vesi, AS. (2008) Maaparandusrajatiste tüüpjoonised. Tallinn: Põllumajandusministeerium. 124 lk.

Maa ja Vesi, AS. (2013) Maaparandusrajatiste tüüpjoonised. Tallinn: Põllumajandusministeerium. 100 lk.

Mengel, O. (2011). Kaerasaare Maaparandusühistu juurdepääsuteede ehituse projekt. Pärnu: Mengel Projekt OÜ. 41 lk.

Mengel, O. (2013). Tomsoni katastriüksuse metsakuivenduse uuendamine. Pärnu: Mengel Projekt OÜ. 19 lk.

Piiri hange. Riigimetsa Majandamise Keskus. (2014). Tartu.

Riigimetsa Majandamise Keskus - Hanso MK töövõtuleping nr 3-2.5.5/18311414. (2014). Tartu

Seemen, H. (1998). Metsaparandus ja soometsandus: Esimene osa. Tartu: Eesti Põllumajandusülikool, Metsandusteaduskond. 141 lk.

Sosnovski, O. (2010) Toovere/TP620 maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt: Seletuskiri. Tartu: Kobras AS. 7 lk.

Strantsov, A. (2012). Ahja mets XIII maaparandussüsteemi rekonst-rueerimise projekt. Pärnu: Mengel Projekt OÜ. 52 lk.

Strantsov, A. (2012). Kaerasaare Maaparandusühsitu metsakuivendussüsteemide rekonstrueerimise projekt. Pärnu: Mengel Projekt OÜ. 69 lk.

Teenused - Hanso MK OÜ. [WWW] http://www.hansomk.ee/teenused/ (01.05.2015).

Tihane, R. (2013). Lootvina PKR uurimis- ja projekteerimistööd(PK 0-2,59). Tartu: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ. 40 lk.

Toetused - Erametsakeskus. [WWW] http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/metsa maaparandustoode-toetus/ (24.04.2015)

Toetused – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. [WWW] http://www.pria.ee/ et/toetused/valdkond/taimekasvatus/pollu_ja_metsamajanduse_infrastruktuuri_investeeringutoetus _2012/#Lisamaterjalid (18.05.2015)

Tomsoni kinnistu - Maa-ameti mullkaart. [WWW] http://xgis.maaamet.ee/xGIS /XGis?app_id=UU38&user_id=at&bbox=651088.728794047,6530392.13704566,653300.7537390 72,6531721.35838451&LANG=1 (16.05.2015)

Torim, T. (2013). Juudikünka PÜ-123 maaparandusehitiste uuenduskava. Tallinn: Maa ja Vesi AS. 97 lk.

Torim, T. (2012). Lohusuu TTP-257, Kodassaare TTP-382, Ninasi TTP-512 maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. Tallinn: Maa ja Vesi AS. 134 lk..

Tähkvere/TTP491 - Maaparandussüsteemide register. [WWW] http://msr.agri.ee/ehitis.aspx?ehi_ id=8020 (15.05.2015)

Vassiljev G. Maaparandustööde mahud aastatel 1991- 2013. (2014). Kehtna.

Vassiljev G. Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded. (2014). Kehtna.

EXTENT OF FOREST DRAINAGE ON PRIVATE FOREST LAND ON THE EXAMPLE OF HANSO MK OÜ

SUMMARY

The aim of the study is to give an overview about forest drainage and its related legislation, what is the volume of work that is done in private land and what is the available support mechanism. A fluent overview about Hanso MK operations are given. The thesis has elaborately analyzed the forest drainage volumes accomplished in private forests by the company Hanso MK Ltd. Six different projects and seven objects were analyzed.

In this current paper, worked soils, ditch whole length, a volume of removal forest herbage, a volume of earthwork, defensive structures for environmental protection, built and reconstruated culverts and roads catering the soil improvement systems were described.

It was found out that the work affiliated with forest drainage is regulated by the Land Improvement Act. In addition, the Forest Act and the Water Act also need to be followed. Forest drainage works on private lands have been conducted between 2006-2013 in the volume of 17 642 hectares. The owners of private forests maintain the capability of applying for allowances from the Estonian Private Forest Union and the Estonian Agricultural Registers and Information Board for conducting forest drainage tasks. The main branches of Hanso MK Ltd. are building soil improvement systems, building forest roads, harvesting timber and forest milling tasks.

All of the private land objects were located in Jõgeva country or in Põlva country. The work was made in gleyed soils, in gleyed loam soils, in swamp soils, in gleyed podzols, in peat soils and in sand soils. Ditch tasks were conducted in the range of 99,23 kilometres, which were divided between receiving water 17,84 km, drainage ditches 71,72 km, gullies 2,71 km and new ditches 6,96 km. 94,64 hectares worth of forest herbage was cut out, which were divided between Ahja object 13%, Kaerasaare’s project’s first part object 27%, Toovere object 24%, Kaerasaare’s project’s second part object 18%, Karu object 14%, Tomsoni object 3% and Lootvina object 1%. The total volume of earthwork tasks was 183 915 m3, which were divided between Kaerasaare’s project’s first part object 46 405 m3, Karu object 34 368 m3, Toovere object 34 206 m3, Ahja object 32 015 m3, Tomsoni object 5686 m3 and Lootvina object 3542 m3. Hanso MK OÜ has built and reconstructed a

48 total number of 14 defensive structures for environmental protection on the forest drainage systems on private lands. The volume of earthwork tasks in defensive structures for environmental protection was 11 060 m3, which was divided between fire fight pond 3650 m3 and settlement tank 7410 m3. An amplitude of 2457 metres of culverts and drainage facilities has been built, which was divided between 20 cm and 30 cm diameter drainage facilities respectively 35% and 11%, 40 cm diameter plastic culverts 6%, 50 cm diameter plastic culverts 40%, both 60 cm and 100 cm diameter plastic culverts were 3%, 80 cm and 160 cm diameter plastic culverts respectively 2% and 0,4% and finally 120 cm and 140 cm diameter steel culverts 0,4% and 0,5%, respectively. Roads catering the soil improvement systems have been built 2,03 km and reconstructed 4,51 km, the volume of 6,54 kilometres.

The result of Hanso MK volume of private forest land drainage system was revealed. The private land volumes were the same size as the State Forest Management Centre reconstructed soil improve system in Lohusuu.

LISAD

Lisa A Lisa A. Ahja mets XIII maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekti kaart

Lisa B Lisa B. Kaerasaare projekti teise osa objekti Rassiku MPS kaart

Lisa C Lisa C. Toovere/TP620 maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekti seletuskirja näidis

Lisa C

Lisa C. järg

Lisa C

Lisa C. järg

Lisa C

Lisa C. järg

Lisa C

Lisa C. järg

Lisa C

Lisa A. järg

Mina, ______,

(autori nimi) sünniaeg ______, 1) annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö

______, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on ______, (juhendaja(te) nimi)

1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile;

3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.

Lõputöö autor ______(allkiri) Tartu, ______(kuupäev)

Juhendajate kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta.

Luban lõputöö kaitsmisele.

______(juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev)