Taimekaitsevahendite Jääkide Sisalduse Ja Dünaamika Uuring Pinna- Ja Põhjavees

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Taimekaitsevahendite Jääkide Sisalduse Ja Dünaamika Uuring Pinna- Ja Põhjavees TAIMEKAITSEVAHENDITE JÄÄKIDE SISALDUSE JA DÜNAAMIKA UURING PINNA- JA PÕHJAVEES Tallinn 2018 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Töö nimetus: Taimekaitsevahendite jääkide sisalduse ja dünaamika uuring pinna- ja põhjavees Töö autorid Ülle Leisk Riin Rebane Töö tellija: Eesti Keskkonnaministeerium Töö teostaja: Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901 [email protected] www.klab.ee Lepingu nr: 4-1/16/74 Töö valmimisaeg: 17.01.2018 Töö on teostatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetusel Käesolev töö on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Töös ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Töö omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Töös toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale Taimekaitsevahendite jääkide sisalduse ja dünaamika uuring pinna- ja põhjavees 2 (100) Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Sisukord 1 Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 1.1 Töö eesmärk ja sisu ................................................................................................................. 6 2 Seadusandlik taust ........................................................................................................................... 8 2.1 Taimekaitsevahendite ja biotsiidide kasutusega seotud seadusandlus ja mõisted ................ 8 2.2 Põhjavee piirväärtused .......................................................................................................... 10 2.3 Pinnavee piirväärtused .......................................................................................................... 11 3 Senised taimekaitsevahendite jääkide sisaldused põhja- ja pinnavees ........................................ 13 4 Materjal ja metoodika ................................................................................................................... 20 4.1 Proovivõtt .............................................................................................................................. 20 4.1.1 Proovivõtu punktide valik ................................................................................................ 20 4.1.2 Veeproovide võtmine ...................................................................................................... 21 4.2 Taimekaitsevahendite ja nende laguproduktide määramiseks kasutatud analüüsimetoodikad .......................................................................................................................... 23 5 Uuringutulemused ja analüüs ....................................................................................................... 27 5.1 Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus ................................................................................. 27 5.1.1 Taimekaitsevahendite jääkide summa ............................................................................ 28 5.1.2 Herbitsiidid ...................................................................................................................... 31 5.1.3 Fungitsiidid ...................................................................................................................... 38 5.1.4 Insektitsiidid ..................................................................................................................... 40 5.1.5 Keelustatud kasutusega pestitsiidid ................................................................................ 41 5.2 Taimekaitsevahendite jääkide dünaamika ............................................................................ 42 6 Ettepanekuid edasise pinna- ja põhjavee seire ning uuringute vajaduse kohta ........................... 46 7 Kokkuvõte ...................................................................................................................................... 48 8 LISAD .............................................................................................................................................. 49 8.1 Proovivõtupunktid ................................................................................................................. 49 8.2 Uuringupunktide analüüside üldnäitajad (nitraatide sisaldus kesine, halb ja väga halb) ..... 53 8.3 Taimekaitsevahendite jääkide leiud uuringus, (alla määramispiiri tulemusi tabelis ei kajastata) ........................................................................................................................................... 60 Taimekaitsevahendite jääkide sisalduse ja dünaamika uuring pinna- ja põhjavees 3 (100) Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ 8.4 Joonised, pestitsiidide summa kolmel proovivõtu ringil ....................................................... 98 Taimekaitsevahendite jääkide sisalduse ja dünaamika uuring pinna- ja põhjavees 4 (100) Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ 1 Sissejuhatus Vastavalt veepoliitika raamdirektiivi (VRD - 2000/60/EÜ) ja selle direktiivi „tütardirektiivide“ nõuetele tuleb tagada pinnavee hea ökoloogiline seisund ja vee hea kvaliteet aastaks 2015, kuid erandina on seda pikendatud tähtajaks 2027. aasta1. Direktiivi 2000/60/EÜ eesmärk on veekeskkonna tugevdatud kaitse ja veekogumite seisundi parandamine. Direktiiv 2013/39, millega muudetakse direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ seoses veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega, kehtestab piirväärtused muude ohtlike kõrval ka mõnede taimekaitsevahendite sisaldusele pinnavees. Eestis on varasematel aastatel uuritud enamkasutatud ja keelustatud taimekaitsevahendite jääkide sisaldust nii pinna- kui ka põhjavees. Uuringutes on tuvastatud, et olulist keskkonnareostust põhjustavad suurtes kogustes kasutuses olevad taimekaitsevahendid, mille sisaldust tuleb vastavalt veeseadusele ökoloogilise seisundi osana pinnavees hinnata. Senised uuringud on toimunud nitraaditundlikul alal ning üksikutes punktides väljaspool seda, mis ei anna piisavat ülevaadet kogu Eesti veeseisundi kohta. Kuna viimastel aastatel on Statistikaameti andmetel pidevalt kasvanud taimekaitsevahendite kasutatud kogused, on oluline saada informatsiooni kogu territooriumi pinna- ja põhjavee taimekaitsevahendite jääkide sisalduse kohta. Samuti on päevakorda kerkinud mittepõllumajanduslikud taimekaitsevahendite kasutajad, näiteks raudtee ja maanteede umbrohutõrje tegijad ning sellest lähtuvalt on vaja hinnata erinevate kasutusalade osakaalu. Alates 2010. a läbi viidud vee ohtlike ainete uuringute raames võetud veeproovidest on lisaks muudele ohtlikele ainetele määratud ka taimekaitsevahendite jääke. Võetud proovidest on avastatud glüfosaadi või tema metaboliidi AMPA jääke, mis kinnitasid asjaolu, et põllumajanduses kasutatavad taimekaitsevahendite toimeained jõuavad veekogudesse. Tulemused annavad alust arvata, et glüfosaati ning ka teisi taimekaitsevahendeid võib vees olla ka muudes piirkondades. Selleks, et täpsemalt selgitada taimekaitsevahendite esinemine pinnavees ning nende mõju ulatus veekeskkonnale, on läbi viidud täiendav intensiivse põllumajanduspiirkonna veekogude uuring. Töö teostamisel ja tulemiste hindamisel on juhindutud järgmistest seadusandlikest aktidest: - veeseadus; - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ – veepoliitika raamdirektiiv; - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ; 1 Keskkonnaministeerium “Meetmeprogramm 2015 – 2021” http://www.envir.ee/sites/default/files/meetmeprogramm.pdf (külastatud 01.02.2018) Taimekaitsevahendite jääkide sisalduse ja dünaamika uuring pinna- ja põhjavees 5 (100) Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/39/EÜ, millega muudetakse direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ seoses veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega; - keskkonnaministri 2015.a määrus nr 77 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekiri“; - keskkonnaministri 2010.a määrus nr 75, muudetud 2016.a määrusega 23 „Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees, taustataseme määramise metoodika ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord“; - Euroopa Komisjoni Direktiiv 2009/90/EÜ, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad; - keskkonnaministri 2011 a määrus nr 57 „Nõuded vee füüsikalis-keemiliste ja keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid1“ - keskkonnaministri 2002. a määrus nr 30 „Proovivõtumeetodid“; 1.1 Töö eesmärk ja sisu Töö eesmärk on selgitada ja
Recommended publications
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 7 Case study 2: Burial sites and natural sacred sites as places of collective memory In this chapter I will take a closer look at three types of sites: 1) Iron Age stone graves 2) Medieval rural cemeteries, and 3) natural sacred sites. The common denominator for these sites, besides archaeologically detectable human remains and artefacts, is the belief in super natural, which is often recorded in local places related folklore. 7.1 Archaeology and place-related folklore The idea of collecting traditional folklore originates from the Romantic movement popular in Europe during the first half of the 19th century, which in Estonia was introduced by Baltic- German scholars and priests. Romantic visions of the primordial and legitimate innocent past have also left their footprint in the Estonian local folk tradition. This is especially relevant when assessing the records collected in the 1920s, when the newly born nation state was in the yearning for a heroic past. For example, the prehistoric hillforts were often associated with the mythical giant-hero Kalevipoeg, who was the protagonist of the Estonian national epic compiled by Friendrich Reinold Kreutzwald and first published in 1862 (Kreutzwald 1862). The published stories of Kalevipoeg started to live their separate lives and became part of related folklore that was (and is) strongly rooted in the local landscape. The Vooremaa region is especially rich in confabulated stories about Kalevipoeg.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • 163 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    163 buss sõiduplaan & liini kaart 163 Jõgeva Vaata Veebilehe Režiimis 163 buss liinil (Jõgeva) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Jõgeva: 9:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 163 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 163 buss saabub. Suund: Jõgeva 163 buss sõiduplaan 101 peatust Jõgeva marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 9:00 teisipäev Ei sõida Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva kolmapäev Ei sõida Kooli neljapäev 9:00 49 Suur, Jõgeva reede Ei sõida Uku laupäev Ei sõida 88 Suur Tänav, Jõgeva pühapäev Ei sõida Eristvere Painküla Juhani 163 buss info Suund: Jõgeva Kalevi Peatust: 101 Reisi kestus: 399 min Kassinurme Liini kokkuvõte: Jõgeva, Kooli, Uku, Eristvere, Painküla, Juhani, Kalevi, Kassinurme, Kaarepere, Kaarepere Visusti, Mullavere, Nava, Nava Kool, Metsavahe, Metsavahi, Luua, Sääsküla, Raadivere, Palamuse, Visusti Toovere, Väljaotsa, Varbevere, Imukvere, Varbevere, Väljaotsa, Toovere, Palamuse, Palamuse, Toovere, Väljaotsa, Varbevere, Imukvere, Varbevere, Mullavere Väljaotsa, Toovere, Palamuse, Raadivere, Sääsküla, Luua, Metsavahi, Metsavahe, Nava Kool, Nava, Nava Mullavere, Visusti, Kaarepere, Pikkjärve, Lepiku, Nava, Kärksi, Raigastvere, Elistvere (Mõis), Silma, Nava Kool Juula, Silma, Elistvere (Mõis), Õunaaia, Kaiavere, Rillo, Varese, Maarja-Magdaleena, Varese, Rillo, Metsavahe Kaiavere, Elistvere (Mõis), Varbemäe, Õvanurme, Järveotsa, Tabivere, Tabivere, Järveotsa, Õvanurme, Metsavahi Varbemäe, Elistvere (Mõis), Silma, Juula, Silma, Elistvere (Mõis), Õunaaia, Kaiavere, Rillo,
    [Show full text]
  • Maakonna Sotsiaal- Majandusliku Ja Ruumilise Arengu Analüüsi Aruanne
    Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAAL- MAJANDUSLIKU JA RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI ARUANNE Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne Koostamise 2015/02/25 kuupäev 2 / 71 Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4 1. MAAKONNA ASEND JA PIIRID ............................................................................. 5 1.1. Haldusjaotus.......................................................................................................... 5 1.2. Kandid ehk paikkonnad ........................................................................................... 6 2. RAHVASTIK JA ASUSTUS ..................................................................................... 8 2.1. Muutused rahvastikus ........................................................................................... 10 2.2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .......................................... 14 2.3. Tiheasustusalad ................................................................................................... 18 2.4. Asustuse arenguvõimalused................................................................................... 20 3. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR .......................................................................
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Maanteeameti Lõuna Regiooni Poolt Hallatavad Riigimaanteed M 1:430 000 Kattega Teede Säilitusremont (Pindamine) 2016
    Maanteeameti lõuna regiooni poolt hallatavad riigimaanteed kattega teede säilitusremont (pindamine) 2016 .a. ® 17192 Simuna - Vaiatu km 21,587- 24,802 17192 Simuna - Vaiatu km 26,83- 31,012 25 41 1 1 4 1 14160 Vaiatu - Tõikvere km 0,661- 2,369 2 4 13168 Ulvi - Lilastvere - Torma km 11,951- 14,471 14122 Kantküla - Rääbise km 0,032- 3,991 14134 Laiusevälja - Toovere km 0,707- 2,486 Mustvee 1 0 3 36 Jõgeva - Mustvee km 9,2- 11,9 1 1 1 pindamine (ehitus) 6 4 8 1 14110 Murru - Mustvee 14145 Vaimastvere - Laiuse km 11,166- 13,212 1 1 4 4 1 km 5,653- 7,387 1 1 2 17 2 pindamine (hoole) 37 Jõgeva - Põltsamaa km 0,067- 5,086 1 2 141 4 14110 Murru - Mustvee 1 14148 Siimusti - Kaave km 3,485- 5,655 5 km 0- 1,9 9 2x pindamine 14153 Põdra tee km 0- 0,388 1 4 1 14117 Torma - Kivijärve km 3,682- 6,827 1 4 15161 Vao - Päinurme - 4 1 4 14134 Laiusevälja - 3 6 3 14112 Saare - Torma km 6,853- 14,187 kiudpindamine Sulustvere km 27,458- 30,875 9 3 5 Toovere 3 14 9 4 3 km 4,835- 6,47 14107 Vanassaare - Ruskavere km 8,525- 8,85 14167 Pisisaare - Kalana 1 1 3 4 1 km 0- 5,168 1 14142 Jõgeva - Tooba km 0,344- 0,979 4 14123 Kääpa - Levala - Putu km 4,315- 4,463 1 4 48 14169 Pajusi - Loopre 7 141 Jõgeva 14150 Painküla-Puurmani km 0,07-1,795 14 km 0,453- 1,96 167 4162 1 14101 Saare- Pala- Kodavere 1 3 6 4 12 km 10,003- 14,663 9 1 8 4 1 7 1 3 1 3 4 4 0 5 1 5 1 9 41 4 1 1 1 6 1 14206 Nava - Luua - Palamuse 4 14169 Pajusi-Loopre 37 Jõgeva - Põltsamaa km 12,932- 17,73 0 2 km 7,917- 8,529 4 km 5,128- 5,253 1 Kallaste 37 Jõgeva - Põltsamaa km 23,783- 24,483 5 14210 Luua
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • Metsakuivendamise Mahud Erametsamaal Hanso Mk Oü Näitel
    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kait Arujõe METSAKUIVENDAMISE MAHUD ERAMETSAMAAL HANSO MK OÜ NÄITEL EXTENT OF FOREST DRAINAGE ON PRIVATE FOREST LAND ON THE EXAMPLE OF HANSO MK OÜ Magistritöö Metsatööstuse erialal Juhendaja: lektor Andres Jäärats Tartu 2015 1 Eesti Maaülikool Magistritöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kait Arujõe Õppekava: Metsatööstus Pealkiri: Metsakuivendamise mahud erametsamaal Hanso MK OÜ näitel Lehekülgi: 59 Jooniseid: 11 Tabeleid: 9 Lisasid: 9 Osakond: Metsatööstus Uurimisvaldkond: Metsakuivendus Juhendaja(d): Andres Jäärats Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2015 Käesolevas töös on uuritud eramaadel teostatud metsakuivenduse mahte, metsakuivendussüsteemiga seotud seadusandlust ja maaparandustööde jaoks mõeldud toetusi eramaaomanikele. Põhjalikumalt on analüüsitud ettevõte Hanso MK OÜ poolt teostatud metsakuivendamise mahte erametsamaadel. Andmete kogumiseks pidi töö koostaja tihedalt suhtlema Hanso MK juhatusega ja nende koostöö-partneritega. Töös analüüsiti kuute projekti ja seitset objekti. Töö koostamise käigus selgus, et metsakuivendamisega seotud töid reguleerib maaparandusseadus ja tuleb ka järgida metsaseadust ning veeseadust. Eramaadel on teostatud metsakuivendustöid 2006-2013 aastal 17 642 ha. Erametsaomanikel on võimalik metsakuivendustööde jaoks taotleda toetust Erametsakeskusest ja PRIA-st. Töös kirjeldati Hanso MK põhilisi tegevusvaldkondi. Valdkondadeks on maaparandussüsteemide ehitamine, metsateede ehitamine, metsa ülestöötamine ja metsafreesi tööd. Töös uuriti, millistel
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Taimekahjustajate Monitooring 2018. Vaatluspõldude Võrgustik
    Taimekahjustajate monitooring 2018. Vaatluspõldude võrgustik Maakond Asukoht Kaer Põldhernes Põlduba Rukis Suvinisu Suvioder Suviraps Talinisu Talioder Taliraps Talitritikale Harjumaa Üksnurme kaer põldhernes põlduba rukis suvinisu suvioder suviraps talinisu talioder taliraps Harjumaa Alavere põldhernes suvioder suviraps Harjumaa Oti (Laheotsa) põldhernes talinisu Harjumaa Äksi põlduba suvinisu talinisu Harjumaa Rava rukis Harjumaa Kõbu rukis Harjumaa Vasalemma rukis Harjumaa Harju-Risti rukis suvioder talinisu taliraps Harjumaa Kuusalu rukis talioder talitritikale Harjumaa Vardja suvioder Harjumaa Habaja suvioder Harjumaa Vihterpalu suvioder suviraps Harjumaa Kahala suviraps talioder Harjumaa Paasiku suviraps talinisu Harjumaa Ravila talinisu Harjumaa Lehola talinisu Harjumaa Kõmmaste talinisu Harjumaa Kõue talioder taliraps Harjumaa Mustametsa taliraps Ida-Virumaa Aruvälja põldhernes põlduba suvioder Ida-Virumaa Erra suvinisu suvioder talinisu Ida-Virumaa Oandu suvioder taliraps Ida-Virumaa Maidla talinisu taliraps Jõgevamaa Ookatku kaer suvinisu Jõgevamaa Võikvere kaer Jõgevamaa Laekannu kaer suvioder suviraps Jõgevamaa Ulvi kaer suvioder suviraps Jõgevamaa Mooritsa põldhernes suvinisu suvioder suviraps talinisu taliraps Jõgevamaa Aidu põldhernes suvinisu suvioder suviraps talinisu Jõgevamaa Sulustvere põldhernes põlduba suvioder taliraps Jõgevamaa Rohe põlduba suvioder Jõgevamaa Kuningamäe põlduba suvinisu talinisu taliraps Jõgevamaa Kõrvemetsa põlduba suvinisu suvioder suviraps Jõgevamaa Kaarepere põlduba suvioder talinisu Jõgevamaa
    [Show full text]
  • Toimepiirkondade Määramine Raport
    Siseministeerium Toimepiirkondade määramine Raport Täitja: Statistikaamet Koostajad: Anu Tõnurist, Mihkel Servinski, Ülle Valgma Tallinn 2014 Sisukord 1. Lähteülesande kirjeldus ............................................................................................................... 5 2. Analüüsi etapid............................................................................................................................ 7 3. Andmeallikad ............................................................................................................................... 8 4. Metoodilised lähtekohad andmeanalüüsi teostamiseks .............................................................. 9 4.1 Pendelrände lähtekoht ja sihtkoht....................................................................................... 9 4.2 Pendelrände ulatus ............................................................................................................. 9 4.3 Peamine pendelrände sihtkoht ........................................................................................... 9 4.4 Toimepiirkonna sisemine tsoneering .................................................................................. 9 4.5 Linnaliste asulate käsitlemine kandina.............................................................................. 10 4.6 Toimepiirkondade liitmine ................................................................................................. 10 5. Linnalised asulad ja kandid Eestis............................................................................................
    [Show full text]