Palamuse Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2009-2021

PALAMUSE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2009-2021

TELLIJA: PALAMUSE VALLAVALITSUS TÄITJA: OÜ ALKRANEL

JUHATAJA: ALAR NOORVEE

Tartu 2009

SISUKORD 1 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...... 5 1.1 ÜLDANDMED ...... 5 1.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ...... 7 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus...... 7 1.2.2 Tööhõive ...... 11 1.2.3 Majandus ...... 11 1.3 KESKKONNAÜLEVAADE ...... 14 1.3.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia ...... 16 1.3.2 Ehitusgeoloogia ...... 21 1.3.3 Kliima, sademed...... 22 1.3.4 Pinnavesi ...... 22 1.3.5 Muud loodusvarad ...... 24 1.4 VEE-ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS ...... 24 1.5 KOHALIK OMAVALITSUS ...... 27 2 OLEMASOLEVA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI OLUKORRA KIRJELDUS ...... 29 2.1 PALAMUSE ALEVIK ...... 29 2.1.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 29 2.1.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 33 2.1.3 Joogivee kvaliteet ...... 33 2.1.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 36 2.1.5 Palamuse aleviku reostuskoormus ...... 37 2.1.6 Palamuse aleviku reoveepumplad ...... 38 2.1.7 Palamuse aleviku reoveepuhasti ...... 39 2.2 KAAREPERE KÜLA ...... 43 2.2.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 43 2.2.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 47 2.2.3 Joogivee kvaliteet ...... 47 2.2.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 51 2.2.5 Kaarepere küla reostuskoormus ...... 51 2.2.6 Kaarepere küla reoveepumplad ...... 52 2.2.7 Kaarepere küla reoveepuhasti ...... 53 2.3 LUUA KÜLA ...... 54 2.3.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 55 2.3.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 58 2.3.3 Joogivee kvaliteet ...... 58 2.3.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 61 2.3.5 Luua küla reostuskoormus ...... 61 2.3.6 Luua küla reoveepumplad...... 62 2.3.7 Luua küla reoveepuhasti ...... 63 2.3.8 Luua küla sadeveekanalisatsioon ...... 64 2.4 PIKKJÄRVE KÜLA ...... 65 2.4.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 65 2.4.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 68 2.4.3 Joogivee kvaliteet ...... 68 2.4.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 70 1

2.4.5 Pikkjärve küla reostuskoormus ...... 71 2.4.6 Pikkjärve küla reoveepumplad ...... 71 2.4.7 Pikkjärve küla reoveepuhasti ...... 72 2.5 KUDINA KÜLA ...... 73 2.5.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 74 2.5.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 75 2.5.3 Joogivee kvaliteet ...... 75 3 SEADUSANDLIK TAUST ...... 77 3.1 PALAMUSE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2008-2016 ...... 77 3.2 PEIPSI ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA ...... 77 3.3 ÜHTEKUULUVUSFONDI VEEMAJANDUSPROJEKTID ...... 79 3.4 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONISEADUS ...... 80 3.5 VEESEADUS ...... 81 3.6 KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS ...... 84 3.7 ASJAÕIGUSSEADUS ...... 85 3.8 PLANEERIMISSEADUS ...... 86 3.9 EHITUSSEADUS ...... 88 3.10 JOOGIVEE KVALITEEDI- JA KONTROLLNÕUDED NING ANALÜÜSIMEETODID ...... 88 3.11 JOOGIVEE TOOTMISEKS KASUTATAVA VÕI KASUTADA KAVATSETAVA PINNA- JA PÕHJAVEE KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED ...... 93 3.12 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI KAITSEVÖÖNDI ULATUS ...... 95 3.13 VEEHAARDE SANITAARKAITSEALA MOODUSTAMISE JA PROJEKTEERIMISE KORD ...... 96 3.14 HEITVEE VEEKOGUSSE VÕI PINNASESSE JUHTIMISE KORD ...... 96 4 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEALUSED ...... 100 4.1 INVESTEERIMISPROJEKTIDE MAKSUMUSE HINDAMISE NING VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE TARIIFI KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED ...... 102 4.2 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTE- JA ALUSMATERJALID ...... 103 5 VEE-ETTEVÕTTE TUGEVDAMINE ...... 104 6 PALAMUSE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA ...... 106 6.1 PALAMUSE ALEVIK ...... 107 6.1.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 109 6.1.2 Veevarustuse edasine areng ...... 109 6.1.3 Palamuse aleviku perspektiivne veetarve ...... 111 6.1.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 112 6.1.5 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 112 6.1.6 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 113 6.1.7 Palamuse aleviku reostuskoormus ...... 114 6.2 KAAREPERE KÜLA ...... 119 6.2.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 120 6.2.2 Veevarustuse edasine areng ...... 120 6.2.3 Kaarepere küla perspektiivne veetarve...... 121 6.2.4 Kanalisatsioonisüsteemide peamised probleemid ...... 121 6.2.5 Kanalisatsioonisüsteemide edasine areng ...... 122 6.2.6 Kaarepere küla perspektiivne reostuskoormus ...... 124 6.3 LUUA KÜLA ...... 127

6.3.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 127 6.3.2 Veevarustuse edasine areng ...... 127 6.3.3 Luua küla perspektiivne veetarve ...... 128 6.3.4 Kanalisatsioonisüsteemide peamised probleemid ...... 129 6.3.5 Kanalisatsioonisüsteemide edasine areng ...... 129 6.3.6 Luua küla perspektiivne reostuskoormus ...... 130 6.4 PIKKJÄRVE KÜLA ...... 134 6.4.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 134 6.4.2 Veesüsteemide edasine areng ...... 134 6.4.3 Pikkjärve küla perspektiivne veetarve...... 137 6.4.4 Kanalisatsioonisüsteemide peamised probleemid ...... 137 6.4.5 Kanalisatsioonisüsteemide edasine areng ...... 137 6.4.6 Pikkjärve küla perspektiivne reostuskoormus ...... 139 7 FINANTSANALÜÜS ...... 142 7.1 ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISVAJADUSED ...... 142 7.2 ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISE PRIORITEEDID JA VÕIMALUSED ...... 142 7.3 VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE TARIIF ...... 145 7.3.1 Veetariifide kehtestamise põhimõtted ...... 145 7.3.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu ...... 150 7.3.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate majapidamiste reoveekäitlus . 150

LISAD: JOONIS 1 Palamuse aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem; JOONIS 2 Kaarepere küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem; JOONIS 3 Luua küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem; JOONIS 4 Pikkjärve küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem; JOONIS 5 Kudina küla ühisveevarustuse üldskeem; JOONIS 6 Palamuse aleviku perspektiivne ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem; JOONIS 7 Kaarepere küla perspektiivne ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem; JOONIS 8 Luua küla perspektiivne ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem; JOONIS 9 Pikkjärve küla perspektiivne ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem.

Sissejuhatus Käesolev töö on koostatud Palamuse Vallavalitsuse ja OÜ Alkranel (konsultant) vahel sõlmitud teenuslepingu nr. 02-10-08 alusel. Töö eesmärk on koostada Palamuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2021, mis on aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimisele ja väljaehitamisele Palamuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga piiritletud aladel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele tuleb arendamise kava üle vaadata iga nelja aasta järel ning seda vajadusel korrigeerida. Ainult niimoodi on võimalik tagada operatiivne ja süsteemipärane arendamise kava korrigeerimine vastavalt toimunud muudatustele, mis on omakorda aluseks ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide vajadustepõhiseks arendamiseks Palamuse valla territooriumil. Arendamise kava ülesanne on piiritleda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus, anda hinnang ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise maksumuse kohta, näidata üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmise kohad ja teised avalikud veevõtukohad. Käesolev arendamise kava kirjeldab lisaks piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja normatiividest. Samuti on arvestatud Euroopa Liidu direktiividega ning rahvusvahelistest lepetest tulenevate kohustustega. Töö koostamise käigus analüüsitakse piirkonna põhjavee kvaliteeti ja kirjeldatakse võimalikke veehaarete rajamise võimalusi. Hinnatakse, milline saab olema rahvastiku veetarbimine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise järel ning sellest lähtuvalt kirjeldatakse piirkonnas tekkiva reovee puhastusvõimalusi. Ühtlasi hinnatakse töös ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja väljaehitamiseks vajaminevate investeeringute mahte. Lähtuvalt veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks tehtavatest investeeringutest prognoositakse arendamise kava elluviimise järgset vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinda ning antakse ülevaade võimalikest finantseerimisvõimalustest investeeringute rahastamiseks. Arendamise kava koostamisel osalesid OÜ Alkranel (Meelis Mark, Peep Siim, Kristjan Karabelnik, Elar Põldvere ja Alar Noorvee) konsultandid.

1 Olemasoleva olukorra iseloomustus

1.1 Üldandmed Palamuse vald paikneb Kesk-Ida-Eestis Jõgeva maakonna kesk- ja lõunaosas. Lähimad suuremad keskused on Tartu linn (42) km ja Jõgeva linn (17) km. Tallinnast jääb vald 173 km kaugusele. Valla pindala on 216 km2. Keskuseks on Palamuse alevik. Valla koosseisus on üks alevik ja 25 küla. Palamuse vald piirneb põhjast Torma vallaga, idast Saare vallaga, lõunast Tabivere vallaga ja läänest Puurmani ning Jõgeva vallaga (joonis 1). Palamuse valla omavalitsuse staatus kinnitati 12.12.1991.aastal (Palamuse valla kodulehekülg, www.palamuse.ee). Palamuse vallas on kolm suuremat asustuskeskust: Palamuse alevik ning Luua ja Kaarepere külad, kuhu on koondunud 51 % valla elanikkonnast. Palamuse valla asustustihedus 2008. aasta seisuga on 11,1 inimest/km2. Palamuse kihelkond on üks vanemaid Eestis. Arheoloogilised leiud annavad tunnistust väga vanast asustusest siin piirkonnas. Palamuse kihelkonda on esimest korda mainitud juba 1234. aastal (paavst Gregorius IX mainib oma 20. novembri kirjas Palamuse vaimulikku Theoderic'i). Palamuse vald on tänu viljakatele muldadele kujunenud traditsiooniliseks põllumajanduspiirkonnaks. Andmed: Palamuse valla arengukava 2008-2016.

Joonis 1. Palamuse vald, ümbritsetud rohelise joonega. Allikas: Palamuse valla koduleht, www.palamuse.ee Valda läbivad riiklikest teedest Tartu-Jõgeva-Aravete tugimaantee (Piibe maantee) pikkusega 10,9 km (mustkate); mitmed kõrvalmaanteed kogupikkusega 111,4 km, sellest kõvakattega 53,9 km ja kruusakattega 57,6 km. Neist suurimad kõrvalmaanteed on Jõgeva-Palamuse-Saare, Kaarepere-Palamuse ja Nava-Luua-Palamuse maanteed. Palamuse vallas tegutseb kaks üldhariduskooli: Luua algkool ning Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium. Lisaks antakse kutseharidust Luua Metsanduskoolis. Vallas töötab eelkoolihariduse andmiseks Palamuse lasteaed “Nukitsamees”. Lasteaias töötab neli rühma, kolm Palamusel ja üks Kaareperes. Luua algkoolis õpib 2008 aasta seisuga 19 õpilast ning Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumis 315 õpilast. Vallas on ka kaks raamatukogu: Palamusel ja Kaareperes ning kaks rahvamaja, mis asuvad Palamusel ja Kaareperes.

1.2 Sotsiaal-majanduslik ülevaade

1.2.1 Elanikkonna iseloomustus Palamuse Vallavalitsuse andmetel elas 2008. aasta 1. jaanuari seisuga Palamuse vallas 2396 elanikku (vt tabel 1). Tabel 1. Palamuse valla pindala ja elanike arv seisuga 01.01.2008

Pindala (km2) Elanike arv Asustuse tihedus (in/km2) 216 2396 11,1 Andmed: Palamuse Vallavalitsus Valla rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul pidevalt vähenenud. Alates 2003. aastast on valla elanikkond negatiivse loomuliku iibe ja mehhaanilise rände tõttu vähenenud 184 inimese võrra (tabel 2). Tabel 2. Palamuse valla rahvastiku dünaamika aastatel 2003-2008 Näitaja 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Elanike arv 2580 2501 2486 2467 2437 2396 Muutus eelmise -3,1 -0,6 -0,8 -1,2 -2,1 perioodiga (%) Sündis 32 31 25 30 20 17 Suri 42 29 25 21 24 28 Saabus 77 78 64 60 52 49 Lahkus 121 79 97 106 99 79 Andmed: Palamuse valla arengukava 2008-2016 Palamuse valla rahvastiku arv järgib Eesti maavaldade üldist vähenemistrendi, mis on tingitud negatiivsest loomulikust iibest ja maapiirkondadest linnadesse rändamisest. Palamuse vallas ületavad aastate lõikes surmad elussündide arvu. Kuigi mõnel aastal on iive olnud nõrgalt positiivne või null, on kahenemistendents jätkuv. Palamuse vallast lahkujaid on olnud viimastel aastatel rohkem kui valda saabujaid, mistõttu on valla rändesaldo negatiivne. Rändesaldo suurus on aastati küllaltki kõikuv. Saabunute hulgas on enim Jõgevamaa elanikke (40%, sh Jõgeva linnast 12%). Tartu linnast on antud perioodil tulijaid 14%, Tartumaalt kokku 22%. Ülejäänud Eestist kokku on tulnud 38% sisserännanutest (sh Tallinn). Väljakirjutanutest on suurim osa jäänud elama Jõgevamaa piiridesse (41%, sh 22% Jõgeva linna). Tartu linna on rännanud 27% lahkunutest, mis võib olla seotud Tartu kui lähima regioonikeskuse töö- ja õppimisvõimalustega, kuna statistika kohaselt on väljarändajad suures osas õppivad noored või nooremapoolsed tööealised inimesed. Joonis 2 kirjeldab Palamuse valla rahvastiku dünaamikat aastatel 2003-2008.

2580 2600 2501 2486 2467 2437 2396 2400 2200 2000 1800 1600 1400 1200 1000 800 600 400 200 0 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Joonis 2. Rahvastiku dünaamika Palamuse vallas aastatel 2003-2008, Palamuse Vallavalitsus. Palamuse vallas on üks alevik ja 25 küla (tabel 3). Valla ainus alevik on Palamuse. Elanike arvu poolest suuremad külad on Luua, Kaarepere ning Pikkjärve.

Tabel 3. Palamuse valla elanike arv asulate kaupa aastatel 2006-2008. Muutus Asula 2006 2007 2008 eelmise perioodiga Eerikvere 72 77 75 -2,7% Ehavere 35 33 34 2,9% Imukvere 48 46 45 -2,2% Järvepera 33 34 34 0,0% Kaarepere 333 329 328 -0,3% Kaiavere 36 40 41 2,4% Kassivere 4 4 4 0,0% Kivimäe 21 18 17 -5,9% Kudina 168 165 171 3,5% Luua 342 322 305 -5,6% Mullavere 67 65 62 -4,8% Nava 54 55 55 0,0% Palamuse 596 598 581 -2,9% Pikkjärve 135 128 121 -5,8% Praaklima 9 13 13 0,0% Raadivere 71 73 69 -5,8% Rahivere 33 32 30 -6,7% Ronivere 19 18 17 -5,9% Sudiste 9 10 10 0,0% Süvalepa 29 29 30 3,3% Toovere 61 58 62 6,5% Vaidavere 61 51 50 -2,0% Vanavälja 9 9 9 0,0% Varbevere 61 68 67 -1,5% Visusti 111 107 105 -1,9% Änkküla 50 55 56 1,8% KOV - 5 - täpsusega KOKKU 2467 2437 2396 -1,7% Andmed Palamuse Vallavalitsusest Palamuse alevik on vallas suurim asula, kus 01.01.2008. a seisuga elas 581 inimest. Võrreldes aastaga 2007 on Palamuse aleviku elanike arv kahanenud 17 inimese võrra. Seega valla keskuse elanikkond moodustab 2008. aasta alguse seisuga ligikaudu 24% kogu valla elanike arvust. Rahvaarvu poolest on Kaarepere 328 elanikuga vallas teine asula. Võrreldes aastaga 2007 on elanike arv Kaarepere külas kahanenud 1 inimese võrra. Palamuse valla elanike hulgas on naisi rohkem kui mehi ning vanuseliselt on suurim 20- 24 aastaste elanike grupp. Erandlikult suured vanusegrupid on 20-24 ja 25-29 aastased 9 mehed, mille põhjuseks on Luua Metsanduskooli poolt õpetatavate erialade populaarsus meesterahvaste seas. Kuni 40 eluaastani on rahvastikus suurem meeste osakaal ning üle 50 aastaste seas on rahvastikus rohkem naisi. Alates 75ndast eluaastast on naisi vähemalt 2 korda rohkem kui mehi. Kui aastatel 2000-2003 oli meeste suur ülekaal vanusegrupis 15-24, siis alates 2005 aastast on see liikunud meeste vanusegruppi 20-29. See muudatus on tõenäoliselt tingitud eelkõige Luua Metsanduskoolis õppivate õpilaste vanuse tõusust. Elanikkonna vananemist võib peamiselt täheldada selles, et vanemad vanusegrupid on suuruselt jäänud peaaegu samaks, kuid nooremad on keskmiselt 10-20 inimese võrra vähenenud. Valla rahvastiku vanuseline jaotumine on sarnane Jõgeva maakonna ja Eesti keskmise rahvastiku vanuselise jaotumisega. Võrreldes Jõgeva maakonna ja Eesti keskmise tasemega on Palamusel mõnevõrra rohkem lapsi ja vähem vanureid. Tööealise elanikkonna osatähtsus vallas on mõnevõrra väiksem Eesti keskmisest. Rahvastiku taastootmise potentsiaali näitab 16-49 aastaste naiste arv. Aastal 2007 oli nimetatud vanusegrupis naisi 512, mis moodustab 42% naiste koguarvust. Võrreldes aastaga 2000, kui naise arv oli 541 on see protsent jäänud samaks ning samuti on stabiilsena püsinud sündide arv vastava vanusegrupi naiste kohta (Palamuse valla arengukava 2008-2016). Rahvastiku prognoosis toodud arvud on hinnangulised ning sõltuvad paljuski piirkonna ning kogu Eesti edasisest majanduslikust ning sotsiaalsest arengust. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava jaoks on oluline prognoosida uute vee- ja kanalisatsiooniteenuse kasutajate arvu ning täpselt teada, missugune on tegelik kohapealne olemasolev olukord. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava jaoks on veel oluline analüüsida Palamuse valla leibkonnaliikme netosissetulekuid, mis on abiks arendamise kava koostajatel piirkonna elanike maksevõime prognoosimisel. Maksevõime analüüsimine on oluline arendamise kava finantsanalüüsi koostamisel, mis on aluseks Palamuse valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas vee- ja kanalisatsioonitariifi kujunemisel. Kuna Palamuse Vallavalitsusel puudusid täpsed andmed valla elanike leibkonnaliikme netosissetuleku kohta, siis kasutatakse käesolevas töös Statistikaameti andmeid, kus on analüüsitud ainult kogu Jõgevamaa leibkonnaliikmete netosissetulekuid. Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Jõgevamaal 2007. aastal ligikaudu 5406 krooni (vt tabel 4). 2007. aasta näitaja on ligi 2,3 % võrra kõrgem Eesti keskmisest (5286 krooni). Seega on Palamuse valla elanike netosissetulekud küllalti sarnased kogu Eesti keskmiste näitajatega. 2003-2007. aasta keskmine sissetuleku kasv on olnud aastas ligikaudu 28,3 %.

Tabel 4. Leibkonnaliikme sissetulek Jõgevamaal aastatel 2003-2007. Aasta Netosissetulek kuus (kr) Muutus, % 2003 2040 2004 2269 +11,2 2005 3044 +34,2 2006 3708 +21,8 2007 5406 +45,8 Keskmine - +28,3 Andmed: Eesti Statistikaamet

1.2.2 Tööhõive Palamuse valla elanikest on tööga hõivatud 45% (01.10.2007), ametlik töötus on vallas vaid 1,2%, mitteaktiivseid inimesi on 3,5%. Töötus on aastate jooksul pidevalt langenud. Külade lõikes on enim mitteaktiivseid Pikkjärvel, Palamusel, Kaareperes, Kudinal ja Visustil. Töötuna arvele võetud on keskmiselt iga teine mitteaktiivne. Kõige rohkem on hõivatuid põllumajandussektoris (üle 40% erasektoris hõivatutest), järgneb teenindussektor (üle 50%). Väga väikese osa hõlmab tööstussektor (ligikaudu 7%). Lisaks ettevõtetele on suur õppeasutustes hõivatute osakaal, mis moodustab olulise osa valla maksejõulisest elanikkonnast. Oluline tööandja on riigi haldusalasse kuuluv Luua Metsanduskool 108 töötajaga. Valla asutustes (Palamuse Vallavalitsus, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, Luua Algkool, Palamuse Vallavara, Palamuse ja Kaarepere rahvamajad ning raamatukogud, Palamuse Lasteaed „Nukitsamees“) töötab kokku 88 inimest. Valla sotsiaalmajanduslikku olukorda iseloomustab ka vallas sotsiaaltoetusteks makstava summa suurus eelarvest. Aastal 2006 oli toetusteks makstav summa ligikaudu kaks korda suurem, kui 2007. aastal. Samuti vähenes 2008. aastal makstav toimetulekutoetus. Sellest võib järeldada, et peale 2006. aastat on elanike majanduslik olukord vallas paranenud ning vajadus maksta toimetulekutoestusi väheneb. Alljärgnevalt on toodud tabelis 5 ülevaade aastatel 2006-2008 sotsiaaltoetusteks makstavatest summadest. Tabel 5. Palamuse vallas toimetulekutoetusteks makstavad summad aastatel 2006-2008. Aasta 2006 2007 2008 Toimetulekuks makstav summa valla eelarvest 835,5 431,5 242 (tuhat kr) Andmed: Palamuse Vallavalitsus

1.2.3 Majandus Valla üldpindala on 21 607 ha. 2007. aasta 1. septembri seisuga on Palamuse vallas maakatastris registreeritud 89% valla territooriumist, millest 5180,7 ha on riigimaad, 111,6 ha munitsipaalmaad ning 13968,3 ha eramaad. Suur osa katastris registreerimata maast on riigi reservmaa ja suuremate avalikult kasutatavate veekogude alune maa. 11

Valla pindala jaotumist kasutusalade järgi kirjeldab tabel 6. Tabel 6. Maakasutus Palamuse vallas 2007 Kasutusala Pindala, ha Pindala, % Puhkealade maa 81 0,4% Äri ja tootmismaa 44 0,2% Teede alune maa 327 1,5% Metsamaa 8490 39,3% Haritav maa 9071 42,0% Looduslik rohumaa 1170 5,4% Muu maa 2424 11,2% KOKKU 21607 Andmed: Palamuse valla arengukava 2008-2016 Vastavalt Palamuse valla üldplaneeringule arendatakse tootmisalasid olemasolevate tootmisalade ümbruses (kompaktselt hoonestatud alade ümbruses): Palamusel ja Kudinal laiendatakse olemasolevat ala, Kaareperes reserveeritakse eraldi piirkond tootmise arendamise võimaldamiseks. Palamuse vallas oli seisuga 31.august 2007 registreeritud 163 ettevõtet, neist 45 äriühingut ning 118 FIEt. Palamuse vald on ettevõtete arvu poolest üks maakonna keskmistest. Enamus ettevõtteid on väikesed. Viimastel aastatel on märgatavalt suurenenud FIEde arv. Tegutsevatest ettevõtetest tegutseb 40% primaarsektoris, 10% sekundaarsektoris ning 50% tertsiaarsektoris. FIEde puhul on suures osas tegemist talupidajatega, kes tegelevad peamiselt teravilja- ja piimakarjakasvatusega. Primaarsektoril on vallas oluline roll. Vooremaa on läbi aegade olnud põllumajanduspiirkond. Suurimateks tööandjateks on loomakasvatusega tegelevad OÜ Puidukaubandus (Palamuse), AS Evemar (Luua), OÜ Carmex Invest (Palamuse) ja OÜ Nurmus Grupp (Kivimäe, Vaidavere). Lisaks on vallas lillede ja istikute kasvatamisega tegelevaid ettevõtteid, metsandusalast nõustamisteenust pakkuv ettevõte. Tööstussektori osatähtsus vallas on väike, kuna tööstuslikku tootmist pole vallas peamiselt ajaloolistel põhjustel tekkinud. Vallas on saeveski (TÜ Palamuse saeveski) ja kaks metallitöötlemisega tegelevat ettevõtet (OÜ Auto ja Metall, OÜ E-Trailer). Soojusenergiat toodavad AS Termox ja Luua Metsanduskool. Luual pakutakse ka ehitus- ja ekskavaatoritöid (OÜ Kaevax). Teenindussektori ettevõtete seas on neli kauplust (Palamusel, Luual, Kaareperes ja Kudinal), kaks toitlustusasutust (OÜ Luua Grupp Luual, ettetellimisel OÜ Tootsteele Palamusel), kaks majutusasutust (turismitalud). Lisaks töötab Palamusel juuksur ja turismiinfopunkt, Kudinal tankla (Palamuse valla arengukava 2008-2016). Alljärgnevalt on toodud kokkuvõtlik tabel suurematest ettevõtetest ja asutustest Palamuse vallas (tabel 7).

Tabel 7. Palamuse valla asutuste ja ettevõtete tegevusalad ning töötajate arv. Töötajate Nr. Ettevõte Asukoht Tegevusala arv 2008 1. AS Evemar Luua Põllumajanduslik tootmine 33 2. OÜ Luua Ehitus Luua Ehitustööd 2 Metsamaterjali ülestöötamine, 3. OÜ Luua HM Luua 1 puidu ost-müük 4. OÜ Luua Puukool Luua Istikute kasvatamine 4 5. OÜ Luua Grupp Luua Kaubandus, toitlustamine 9 6. OÜ Metsatark Luua Metsandusalane nõustamine 2 7. OÜ Kaevex Luua Ekskavaatoritööd 10 Palamuse, 8. OÜ Palamuse Perearst Perearst 7 Kaarepere, Luua 9. OÜ Puidukaubandus Palamuse Põllumajanduslik tootmine 66 10. OÜ Carmex Invest Palamuse Seakasvatus 20 11. TÜ Palamuse Saeveski Palamuse Puidu töötlemine 4 12. OÜ Auto ja Metall Palamuse Metallitööd 14 13. OÜ Tootsteele Palamuse Toitlustamine, kulinaaria 10 14. OÜ Trifolium Palamuse Apteek 2 15. OÜ E-Trailer Palamuse Metallitööd 7 Palamuse, 16. Jõgeva Majandusühistu Kaubandus 7 Kaarepere Põllumajanduslik tootmine, 17. OÜ Kerseli Pikkjärve 11 autotransport 18. OÜ Kaarepere Soojus Kaarepere Kommunaalteenused 4 OÜ Marga 19. Kudina Lillekasvatus 9 Roosikasvatus 20. OÜ Kudina Tankla Kudina Kaubandus, kütuse müük 12 Vaidavere, 21 OÜ Nurmus Grupp Lambakasvatus 8 Kivimäe 22. Palamuse Vallavalitsus Palamuse Vallavalitsus 14 23. Palamuse Vallavara Palamuse 1 Oskar Lutsu Palamuse 24. Palamuse Haridusasutus 42 Gümnaasium 26. Luua Algkool Luua Haridusasutus 4 27. Luua Metsanduskool Luua Haridusasutus 108 28. Palamuse rahvamaja Palamuse Rahvamaja 3 29. Kaarepere rahvamaja Kaarepere Rahvamaja 2 30. Palamuse raamatukogu Palamuse Raamatukogu 2 31. Kaarepere raamatukogu Kaarepere Raamatukogu 1 Palamuse Lasteaed Palamuse, 32. Lasteaed 19 Nukitsamees Kaarepere Andmed: Palamuse valla arengukava 2008-2016

Kehtivaid vee erikasutuslubasid on Palamuse vallas 04.11.2008 seisuga kolm (Keskkonnaministeeriumi keskkonnalubade infosüsteemi andmed): - OÜ Kaarepere Soojus – Palamuse, Kaarepere, Pikkjärve küla elanike ja ettevõtete varustamine vee- ning kanalisatsiooniteenusega. Vee-erikasutusluba nr L.VV.JÕ- 193490; - Luua Metsanduskool – Põhjavee võtmine siluri veekihist üle 5 m3/ööpäevas. Reovee puhastamine ja heitvee juhtimine suublasse (Amme jõkke). Vee- erikasutusluba nr L.VV.JÕ-187047;

- AS Evemar – Põhjavee võtmine rohkem kui 5 m3 ööpäevas tootmishoonete varustamiseks Palamuse vallas. Vee-erikasutusluba nr L.VV.JÕ-130943;

1.3 Keskkonnaülevaade Palamuse vald paikneb Siluri ja Devoni avamusalade piiril. Valla loodepoolses osas moodustavad aluspõhja Alam-Siluri Raiküla lademe lubjakivid, dolomiidid ja merglid, kagupoolses osas katavad Siluri kivimeid Kesk-Devoni Narva lademe domeriidid, dolomiidid, aleuroliidid, liivakivi ja savi. Enamus Palamuse vallast asub Vooremaa maastikurajoonis, mis on kujunenud liustikujää kuhjava ja kulutava tegevuse toimel, valla lääneosa paikneb ka Võrtsjärve madalikul. Vooremaa viirgmaastiku iseloomulikeks pinnavormideks on valdavalt moreenist koosnevad voored ja künnised ning nende vahele jäävad piklikud nõod, mida paiguti läbivad põikorud. Sellistes tingimustes asuvad põllumaad enamasti voorte lagedel. Sood paiknevad Palamuse vallas lääneosas (Visusti soo, Sortsi raba), kuid soostunud on ka voortevahelised nõod – seda kas täielikult või ainult järvede kaldaalal. Voorte vahele jäävad nendega paralleelsed madalamad alad- niisked rohumaad, soostunud nõod, kus leidub piklikke, peamiselt rohketoitelisi järvi. Toituvad põhjaveest ja sademeist. Vooremaa järved kuuluvad Emajõe vesikonda. Voori katavad viljakad karbonaatmullad, suurem osa viljaka muldkattega voortest on põllustatud. Vooremaa omapärane viirgmaastik avaldub selgesti ka asustuses (ahelkülad) ja maakasutuses. Pikkjärve põhjatipust kuni vallapiirini kagus jääb Palamuse valla maadele Vooremaa MKA põhja- loodepoolne osa. Ala võeti kaitse alla 1964. aastal (uuendamata kaitsekorraga) ja kaitseala hõlmab tüüpilise osa Vooremaast. Palamuse valla territooriumil asub Vooremaa järvede NATURA 2000 ala, kuhu kuulub Prossa, Pikkjärv ja Ilmjärv valla territooriumil, samuti osaliselt Tabivere vallas asuvad Raigastvere ja Kaiavere järv. Kõik mainitud järved ja nende vahele jääv ala Praaklima, Mullavere, Sudiste, Nava, Ehavere, Pikkjärve, Luua ja Kaiavere külas kuuluvad samuti Vooremaa maastikukaitsealasse. Palamuse valla territooriumil asub üks kaitseala - Vooremaa maastikukaitseala, mille kaitse-eesmärgiks vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.novembri 2006.a. määrusele nr 245 „Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri” on: 14

. suurvoorte kaitse; . pärandkultuurmaastike kaitse; . nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (31303), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) kaitse; . nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku vingerja (Misgurnus fossilis) ja laiujuri (Dytiscus latissimus), kes kõik on III kategooria kaitsealused liigid, ning II kategooria kaitsealuse liigi kaitse; nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas nimetatud väike-käsitiivaliste elupaikade kaitse; . nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide, kes on I või II kategooria kaitsealused liigid, ja I lisas nimetatud liikide – herilaseviu (Pernis apivorus), händkaku (Strix uralensis), jõgitiiru (Sterna hirundo), musträhni (Dryocopus martius), mustviirese (Chlidonias niger), punaselg-õgija (Lanius collurio), roo-loorkulli (Circus aeruginosus), rukkiräägu (Crex crex), sookure (Grus grus), täpikhuigu (Porzana porzana), valge- toonekure (Ciconia ciconia), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), välja-loorkulli (Circus cyaneus), vööt-põõsalinnu (Sylvia nisoria), kes kõik on III kategooria kaitsealused liigid, kaitse. . hallpõsk-püti (Podiceps grisegena), kes on III kategooria kaitsealune liik, kaitse. Vastavalt valla üldplaneeringule on Palamuse vallas kaitse all samuti üksteist parki, arboreetumi (puittaimede kollektsiooni, mis on rajatud teaduslikel või harrastuslikel eesmärkidel) ja puistut. Lisaks on kaitse all viis kaitsealust üksikobjekti ja maastiku üksikelementi: . Kuldkollane kuusk; kuldokkaline kuusk . Luua lehis . Imukvere tamm . Kalevipoja lingukivi . Viruorg Vastavalt Keskkonnaministri 13.01.2005. aasta määrusele nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” asub Palamuse vallas: . Sortsi püsielupaik, Palamuse vallas Visusti külas; . Visusti püsielupaik, Palamuse vallas Visusti ja Kassivere külas.

Metsasus on suurem valla lääneosas, metsad paiknevad ka voorte nõlvadel ja nõgudes. Tüüpilised on salumetsad (sinilille- ja naadikuusikud, samuti segametsad), vähemal määral laanemetsad (jänesekapsakuusikud). Palamuse vallas levivad peamiselt madalsoomullad ning leetunud, leetjad ja leostunud mullad. Mõningal määral esineb ka gleistunud leetjaid ja leostunud muldasid ning leostunud gleimuldasid. Töötavaid karjääre Palamuse vallas ei ole. Kasutusest väljas ning suletud on Ehavere ja Visusti karjäärid.

1.3.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia Palamuse alevikus ja selle ümbruses levivad alljärgnevad põhjaveekompleksid: . Kvaternaari põhjaveekogum; . Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum; . Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum; . Kambrium-Vendi põhjaveekogum. Põhiliselt kasutatakse siin Kvaternaari ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi põhjavett. Nendest sügavamal lasuvad põhjaveekogumid jäävad liialt sügavale (ca 290-428 m), mistõttu neid veevarustuses ei kasutata.

1.3.1.1 Kvaternaari põhjaveekogum Kvaternaari põhjaveekogum levib kirjeldataval alal sporaadiliselt. Vettkandvateks glatsiofluviaalsed (fQIII) liivad-kruusad, mis lasuvad läätsedena glatsiaalsete (QIII) setete (saviliiv, liivsavi, moreen) vahel, mille paksus ulatub Palamuse puurkaevude andmetel 0-15 m, lasuvussügavus maapinnast on 6-40 m. Kvaternaari põhjaveekogumi põhjavesi on surveta, põhjaveetase lasub tavaliselt 1-3 m sügavusel maapinnast, sügavamal lasuvate kihtide 10-20 m. Madalamatel aladel (jõgede orud) on täheldatud ka ülevoolu ca 5 m. Veekiht on veerikkam sügavamal esinevast Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum ligikaudu 10 korda. Põhjavesi on HCO3-Ca-Mg tüüpi, mõõdukalt kare 4,5-6,0 mg-ekv., mage, mineraalainete sisaldusega 0,25-0,4 g/dm3. Kvaternaari põhjaveekogum toitub oma levikualal sademeist, äravool toimub ooside ja mõhnade jalamil. Osa äravoolust infiltreerub allpool lasuvatesse veekompleksidesse. Suvisel ajal, kui toimub intensiivne aurumine, võib kvaternaari veekompleksi moreenisisese glatsiofluviaalse veekihi põhjaveetase tunduvalt alaneda – kuni kaevude kuivamiseni. Ka ei ole vee läätsed eriti suure ulatusega, et nende põhjavett võiks kasutada suuremas koguses ühisveevarustuses. Kvaternaari põhjaveekogum on Palamuse aleviku territooriumil looduslikult nõrgalt kaitstud, mistõttu võib reostus maapinnalt kergesti põhjavette sattuda.

1.3.1.2 Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum eraldatakse tinglikult kaks veekihti: . Siluri veekiht; . Ordoviitsiumi lokaalne veekiht. Siluri veekiht levib Palamuse alevikus ja selle ümbruses kõikjal, lasub 38-47 m paksuste kvaternaarsetete all. Vettkandvateks kivimiteks on Raikküla lademe detriitsed ja savikad, kohati dolomitiseerunud lubjakivid paksusega 25-30 m. Veekihi põhjavesi on surveline ja hüdrauliliselt seotud ülallasuva Kvaternaari põhjaveekogumiga. Põhjaveetase jääb maapinnalt 5-10 m sügavusele. Põhjaveetasemed alanevad kirde-edela suunas, kõrgeimad absoluutväärtused on seotud kohalike kõrgendikega, mis on ka veekihi toitealaks ja määrab põhjavee liikumise ning väljavoolu suuna. Põhjaveetasemete kõikumise režiimile mõjuvad klimaatilised faktorid ja veekihi lasuvussügavus. Siluri veekihi põhjaveetasemed kõiguvad sünkrooniliselt Kvaternaari põhjaveekogumi veetasemetega, mis viitab nende hüdraulilisele seotusele. Siluri veekihi veetasemete kõikumise amplituud on 0,3-0,8 m piires, mis on tunduvalt väiksem kui moreensiseste liiva-kruusa läätsedega seotud põhjaveekogum, kuna ülalasuvad veekihid toidavad sügavamal lamavaid ja reguleerivad nende tasemeid. Siluri veekiht ei ole Palamuse aleviku territooriumil ega ka selle ümbruses eriti veerikas. Veerikkaimad on kontaktid ülal- ja alllasuvate kivimitega. Kirjeldataval alal pole täheldatud tektoonilisi rikkevööndeid, millega on tavaliselt seotud karbonaatkivimite suurem veerikkus. Lasuvussügavuse suurenedes väheneb veerikkus järsult, mistõttu ei ole Palamuse alevikus ja selle ümbruses otstarbekas puurida sügavaid tarbepuurkaeve.

Veekihi põhjavesi on mage, HCO3-Ca-Mg-tüüpi, mineraalainete sisaldusega 0,47-0,53 g/dm3. Siluri veekihi lamamiks on väikese veesisaldusega lokaalselt vettandvad alamsiluri Juuru lademe savikad, mergli vahekihtidega lubjakivid paksusega ca 34 m. Nende kivimite veerikkus võrreldes ülallasuvatega on ca 8 korda väiksem. Ordoviitsiumi lokaalne veekihi moodustavad savikad lubjakivid mergli vahekihtidega. Vahekihi paksus on ca 120 m. Veepidemeks Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi vahel on Alam-Keskordoviitsiumi tihedad savikad lubjakivid paksusega 63 m, kus vettsisaldavaid kihte ei täheldatud. Ordoviitsiumi veekihi põhjavesi on surveline. Piesomeetriline tase lasub 7,9 m sügavusel maapinnast ja on Palamusel võrreldes ümbruskonnaga kõrgemal. Põhjavee regionaalne liikumise suund on loode-kagu suunas, Palamusel ida ja lääne suunas. Veekihi põhjavesi on Cl-HCO3-Na-tüüpi, mage, mineraalainet sisaldus on 0,4 g/dm3, üldkaredusega 1,23 mg-ekv. Suure lasuvussügavuse, vähese veeandvuse ja kõrge kloorisisalduse tõttu veekihi põhjavett Palamuse alevikus alal ei kasutata (I. Vatalin, 1998). 17

1.3.1.3 Pinnakate Pinnakatteks on peamiselt moreen kõrvuti jääjõeliste (veeristik, kruus, liiv) ja jääjärveliste (liivsavi, saviliiv, savi, liiv) setetega. Voored koosnevad valdavalt moreenist, kuid paljudel juhtudel saab voortes eristada ka aluspõhja kivimeist tuuma. Luua ja Nava asulas sooritatud puurimised näitavad nimelt, siluri lademed esinevad ainult voorte aluspõhjana, mitte ülesehitajana. Voored on Palamusel pea erandita moreenja vaibaga kaetud, kuna sügavamal esinevad enam-vähem selgesti põimjakihilised glatsifluviaalsed liiva harvemini kruusa- ning munakalademed (Rumma et al. 1925).

1.3.1.4 Aluspõhja ehitus ja hüdrogeoloogia Palamuse vald jääb üldgeoloogiliste uuringute põhjal Siluri ja Devoni avamusalade piirile. Valla loodepoolses osas moodustavad aluspõhja Alam-Siluri Raiküla lademe lubjakivid, dolomiidid ja merglid, kagupoolses osas katavad Siluri kivimeid Kesk-Devoni Narva lademe domeriidid, dolomiidid, aleuroliidid, liivakivi ja savi (Palamuse valla arengukava, 2008-2016). Palamuse vallas on pinnakatte all alam-siluri raikküla ja tamsalu lademete dolomiidistunud lubjakivid ning kesk-devoni liivakivid dolomiidi vahekihtidega. Püsiv veehorisont on lubjakivis ca 40-50 m sügavusel maapinnast (Eesti hüdrogeoloogiline kaart 1:400000, EKG 1998).

1.3.1.5 Veeandvus Vastavalt Eesti hüdrogeoloogilisele kaardile (1:400000, EGK 1998) jääb Palamuse vald peamiselt siluri ja ordoviitsiumi (S-O) lõheliste ja karstunud kivimitekihtide piirkonda. Siluri ja ordoviitsiumi lubjakivi, dolomiidi ja mergli kivimikihtides paiknevad mõõduka veeandvusega puurkaevud, mille erideebit jääb vahemikku 0,1-0,5 l/s*m. Vähesel määral jääb Palamuse valla kagu- ja idaossa ka devoni liivakivi ja aleuroliidi poorsetes kivimikihtides asuvaid mõõduka veeandvusega veekihte, kus puurkaevude erideebit on vahemikus 0,1-0,5 l/s*m. Esineb ka kvaternaari liustikujõesetetes asuvaid võrdlemisi hea veeandvusega veekomplekse, mis võiksid olla alternatiivseks veevarustuse allikaks aluspõhja veekihtide kasutamisel. Palamuse valla puurkaevude arvestuskaartide alusel jäävad valla idaossa puuritud puurkaevude erideebitid vahemikku 0,06-0,09 l/s*m. Valla keskosas ning lääneosas on puurkaevude erideebitid vahemikus 0,27-0,69 l/s*m.

1.3.1.6 Põhjavee kaitstus Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Palamuse vald suhteliselt kaitstud põhjaveega alade hulka. Joonisel 3 on toodud Palamuse valla põhjavee kaitstuse kaart.

Suhteliselt kaitstud (madala reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on valdavalt saviliivmoreenist pinnakatte paksus 20-50 m; savi või liivsavi paksus 5-10 m; reoaine arvutuslik infiltratsiooniaeg 100-1000 ööpäeva. Survelise põhjavee survepind on üle maapinna (põhjavee ülevoolu piirkond). Suhteliselt kaitstud (madala reostusohtlikkusega) alad haaravad paksu pinnakattega piirkondi. Suurem enamus puurkaevudest on nitraatide sisalduse poolest hea või väga hea kvaliteediga. Kaitstud alade suure paksusega kvaternaarisetted sisaldavad hapnikubarjääre, millest sügavamal taandavas keskkonnas saavad lämmastikühendid + + esineda valdavalt NH4 kujul. See on ka kõrge NH4 -sisaldusega puurkaevude suhteliselt suure (2,6%) esinemissageduse põhjuseks.

Põhjavee kaitstuse kaardi legend:

Joonis 3. Põhjavee kaitstuse kaart (allikas: Eesti põhjavee kaitstuse kaart, M 1:400000, OÜ EGK).

1.3.1.7 Põhjavee varud Veeseaduse § 12 lõike 6 alusel, Põhjaveekomisjoni 02. detsembri 2005. a ettepaneku põhjal (protokoll nr 79) ning vastavalt Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistus hoitavale põhjaveevarude arvestusele maakondade kaupa pole vastavalt Keskkonnaministri 6. Aprilli 2006 a. käskkirjale nr 397 “Jõgeva maakonna põhjaveevarude kinnitamine” Palamuse vallas põhjaveevarusid kinnitatud.

1.3.2 Ehitusgeoloogia Palamuse vald kuulub ehitusgeoloogiliste tingimuste poolest Kõrg-Eesti rajooni, mida iseloomustavad suuremad ja paremini välja kujunenud voorestikud (nt. Saadjärve voorestik). Aluspõhi koosneb peamiselt lubjakividest. Pinnakatte moodustavad aga peamiselt fluvioglatsiaalsed liivad ja kruusad. Tähtis osa on ka moreenil, mis kohati katab voori 3-4 meetri paksuselt. Moreeni paksus võib olla ka suurem. Voorte vahel esineb küllaltki mitmekesine settekompleks, mis koosneb jääjärveliivadest, -saviliivadest, - liivsavidest, järvemudast ja turbas ning mille üldine paksus on 4-5 meetrit. Pinnakatte üldpaksus on küllaltki suur ulatudes mitmekümne meetrini. Pinnaseveed lasuvad voortel 5-10 meetri sügavusel (olenevalt voore kõrgusest). Voortevahelised tasandikud on soostunud. Voored ja nendevahelised alad on ehitustingimustelt küllaltki erinevad. Esimesed on tugevate pinnastega, sügava pinnaseveega. Nad on tihedalt asustatud. Piki voori kulgeb ka teedevõrk. Voortevahelised tasandikud on soised ja omavad nõrku pinnaseid. Teede rajamine voortega risti on raskendatud reljeefi ebatasasuste, soiste alade ning voorte nõlvadel esineda võiva erosiooni tõttu (Ehitusgeoloogiline rajoneerimine, Tallinn, 1965). Palamuse valla maapinna geoloogilist läbilõiget kirjeldavad ka järgnevad Palamuse valla puurkaevude arvestuskaartidelt saadud andmed läbilõigete kohta. Geoloogiline läbilõige näitab, millised kivimid piirkonnas levivad ja kui sügaval nad paiknevad. Valla erinevates piirkondades paiknevate puurkaevude geoloogilised läbilõiked annavad ülevaate piirkonnas levivatest kivimikompleksidest ning nende sügavustest. Palamuse valla geoloogia iseloomustamiseks on võetud järgmised puurkaevud: Palamuse aleviku Gümnaasiumi puurkaev (puurkaevu katastri nr. 11844) . 0-8,0 m – liivsavi veerise ja munakatega; . 8,0-11,0 m – kruus munakatega; . 11,0-47,0 m – liivsavi veerise ja munakatega; . 47,0-65,0 m – dolomiidistunud lubjakivi; . 65,0-75,0 m – dolomiidistunud lubjakivi mergli vahekihtidega.

Kaarepere küla elamutsooni puurkaev (puurkaevu katastri nr. 11756)

. 0-40,0 m – liivsavi ja saviliiv veerise ja munakatega; . 40,0-55,0 m – dolomiit; . 55,0-80,0 m – savikas dolomiit; . 80,0-150,0 m – lubjakivi mergli vahekihtidega. Kudina küla puurkaev (puurkaevu katastri nr. 11699) . 0-17,0 m – liivsavi ja saviliiv veerise ja munakatega; . 17,0-18,3 m – rahnud; . 18,3-65,2 m – saviliiv veerise ja munakatega; . 65,2-71,0 m – lubjakivi ja dolomiidistunud lubjakivi; . 71,0-72,0 m – liivakivi dolomiidi ja savi vahekihtidega; . 72,0-80,0 m – dolomiit.

1.3.3 Kliima, sademed Jõgevamaa kuulub sisemandrilise kliimaga piirkonda. 1961-1990. aasta andmete järgi on Jõgeval keskmine õhutemperatuur 4,5 ˚C. Jõgevamaal on öökülmavaba perioodi kestus keskmiselt ainult 125 päeva, mis kuulub Eesti madalaimate näitaja hulka. Temperatuuri tõusu üle +5 ˚C on täheldatud 24. aprillist ja üle +10 ˚C alates 15. maist. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rajamisel on oluline arvestada pinnase külmumissügavusega. Külmumissügavuste keskmine on palja maapinna korral 110 cm, lume all aga 45 cm. Aasta keskmine sademete hulk on 650 mm. (Andmed: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, 2003).

1.3.4 Pinnavesi Palamuse valla piirides paiknevad järgmised järved: Kuremaa, Prossa, Pikkjärv ja Ilmjärv. Lisaks piirnevad vallaga Kaiavere ja Raigastvere järved. Vooremaa Maastikukaitseala piiridesse kuuluvad neist Prossa, Pikkjärv, Ilmjärv, Kaiavere ja Raigastvere järved. Valla territooriumilt voolab läbi kaks jõge – Amme jõgi ja Laeva jõgi. Palamuse valla pinnaveekogusid on kirjeldatud tabelis 8 ja 9.

Tabel 8. Palamuse valla järved. Reostustundlik Veekogu nimi Pindala (ha) Seisund suubla* Kuremaa järv 374,26 Hea Jah Prossa järv 23,93 Hea Jah Kaarepere Pikkjärv 53,48 Keskmine Jah Palamuse paisjärv 1,6 Hea Jah Palamuse veskijärv 2,1 Hea Ei Pikkjärve paisjärv 2,4 Hea Ei Ehavere paisjärv - - Jah Kaarepere paisjärv - - Jah Ilmjärv - - Jah Kudina järv - - Ei * vastavalt keskkonnaministri 16. novembri 1998. a. määrusele nr 65. Andmed: Peipsi alamvesikonna veemajanduskava, 2007. Tabel 9. Palamuse valla vooluveekogud.

Pikkus Reostustundlik Veekogu nimi Valgala suurus (km2) Seisund (km) suubla*

Laeva jõgi 163 37 Hea Ei Amme jõgi 501 59 Hea Jah Uhmardu jõgi 66 15 Hea Jah Visusti oja - - - Ei Kõlaoja 27,2 12,0 - Ei Imukvere oja 17,6 8,0 Rahuldav Ei Nava oja 64,9 20,0 - Jah Roometi oja 12,5 6,0 - Ei Puustuge oja 19,8 6,0 Hea Ei Kurgoja 22,5 10,0 - Ei Patjala pkr 13,5 7,0 - Ei Kassinurme pkr - - - Ei Pirusi pkr 12,4 5,0 - Ei Prossa kr - - - Ei * vastavalt keskkonnaministri 16. novembri 1998. a. määrusele nr 65. Andmed: Peipsi alamvesikonna veemajanduskava, 2007. Vooluveekogudest läbivad Palamuse valda Laeva ja Amme jõgi. Laeva jõgi on ülem- ja keskjooksul ning alamjooksu ülemises osas eutroofne (rohketoiteline) ja alamjooksu alumises osas mesotroofne (keskmise toitelisusega). Amme jõgi on vastavalt keskkonnaministri 16. novembri 1998. a. määrus nr 65 “Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine” lähtest kuni maakonna piirini reostustundlik suubla.

Palamuse valla järvedest on vastavalt keskkonnaministri 16. novembri 1998. a. määrusele nr 65 reostustundlikud suublad: Kuremaa järv, Prossa järv, Kaarepere Pikkjärv, Ilmjärv ning Palamuse, Kaarepere ja Ehavere paisjärved.

1.3.5 Muud loodusvarad Valla territooriumile jääb Sortsi raba ning Papi, Patjala, Visusti sood. Üleriigilise tähtsusega maardlaid Palamuse vallas ei leidu (vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2005. a määrusele nr 131).

1.4 Vee-ettevõtte iseloomustus Palamuse vallas teenindab vee- ja kanalisatsioonisüsteeme kolm erinevat ettevõtet: . OÜ Kaarepere Soojus - Palamuse, Kaarepere ja Pikkjärve; . Luua Metsanduskool – Luua; . FIE Aivar Rudissaar – Kudina. OÜ Kaarepere Soojuse (äriregistri kood 10353840) põhitegevuseks on Palamuse aleviku, Kaarepere ja Pikkjärve küla elanike ja ettevõtete varustamine vee- ja kanalisatsiooniteenusega. OÜ Kaarepere Soojus kuulub 100 % Palamuse vallale. Luua külas tegeleb vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumisega riigi haldusalasse kuuluv Luua Metsanduskool. Luua Metsanduskooli ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks on AS K&H poolt koostatud eelprojekt. Eelprojektiga nähakse ette veetorustiku ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine. Samuti uue puurkaevu ehitus ja Luua asula tuletõrjevee lahendus. Vanad torustikud likvideeritakse. Kudina külas on vee-ettevõtteks on FIE Aivar Rudissaar, kellele kuuluvad ühisveevarustuse jaoks kasutatav puurkaev ning veetorustikud. Kudina külas on ühisveevärgiga ühendatud 95 tarbijat, ühiskanalisatsiooni külas puudub. Reoveekäitlus on lahendatud individuaalselt kogumiskaevude baasil. Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse puurkaevust (puurkaevu katastri nr. 11699). Puurkaevust võetav vesi puhastatakse enne veevärki suunamist rauaärastusfiltrite abil. Joogivee kvaliteet Kudina külas on hea, kuna 2007. aastal rekonstrueeriti veetorustikud (tõmmati plasttorustik vana torustiku sisse) ning paigaldati ka rauaärastusfiltrid. Nava külas on ühisveevarustusega ja -kanalisatsiooniga ühendatud üks 12 korteriga korterelamu ning kolm ühepereelamut, kokku ligikaudu 23 elanikku. Ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemid on Nava külas üle antud elanikele ning veevarustus on lahendatud kahe puurkaevu baasil. Ühest puurkaevust võetakse joogivett korterelamu tarbeks ning teisest puurkaevust eramute tarbeks. Reovesi kogutakse kogumiskaevudesse (eraldi korterelamul ning 3 eramul). Kuna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga Nava külas on ühendatud alla 50 elaniku pole Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (vastu võetud 10.02.1999. a.) tähenduses sisuliselt tegemist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alaga. 24

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad on reguleeritud Palamuse Vallavalitsuse 25. veebruari 2008. aasta määrusega nr. 6 „Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamine“ ning 25. veebruari 2008. aasta määrusega nr. 7 „Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamine“. Määrustega kehtestatakse vastavalt OÜ Kaarepere Soojus ning Luua Metsanduskooli poolt osutatava veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hinnad. Tabel 10 kirjeldab Palamuse Vallavalitsuse poolt kehtestatud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni teenuse hinda. Tabel 10. Palamuse Vallavalitsuse 25. veebruari 2008. a. määrusega nr. 6 ja nr. 7 kinnitatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad (ilma käibemaksuta) Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse osutaja 1 m3 maksumus km-ta Veevarustus OÜ Kaarepere Soojus 9,85 Luua Metsanduskool 10,0 Reovee ärajuhtimine OÜ Kaarepere Soojus 19,60 Luua Metsanduskool 10,0 Alljärgnevalt on loetletud OÜ Kaarepere Soojus poolt hallatavad ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonisüsteemid. OÜ Kaarepere Soojus osakud kuuluvad omakorda Palamuse vallale. Vee-ettevõtte puurkaev-pumplad Palamuse vallas on järgnevad:  Kaarepere asula puurkaev (kuulub OÜ-le Kaarepere Soojus);  Kaarepere kooli puurkaev (kuulub Palamuse Vallavarale, mis on 100 % Palamuse valla osalusega ettevõtte);  Pikkjärve puurkaev (kuulub OÜ-le Kerseli); Varem kuulusid OÜ-le Kaarepere Soojus Palamuse alevikus järgmised puurkaevud, mis alates 2008. aastast on üle antud AS-ile Emajõe Veevärk:  Palamuse elamutsooni puurkaev (tänapäeval haldab veel Kaarepere Soojus OÜ);  Palamuse Gümnaasiumi puurkaev (tänapäeval haldab veel Kaarepere Soojus OÜ). Vee-ettevõtte hallatavad reoveepuhastid Palamuse vallas:  Reoveepuhasti BIO-100-Celbox koos biotiikidega Kaarepere külas (kuulub Palamuse vallale);  Pikkjärve küla Ecobox-5 tüüpi reoveepuhasti (kuulub Palamuse vallale).  Varem kuulus OÜ-le Kaarepere Soojus ka Palamuse aleviku reoveepuhasti koos biotiigiga. Alates 2008. aastast on puhasti koos biotiikidega üle antud AS-ile 25

Emajõe Veevärk, milles Palamuse vald omab tulevikus osalust. Praegusel ajal haldab puhastit veel Kaarepere Soojus OÜ; Samuti on vee-ettevõtte hallata 3 reoveepumplat (kuuluvad AS-ile Emajõe Veevärk) Palamuse alevikus:  Reoveepumpla nr. 1 paikneb Palamuse alevikus Viru tänaval;  Reoveepumpla nr. 2 paikneb Palamuse alevikus Suure tänava ja Kooli tänava ristmikul;  Ülepumpamisjaam nr. 3 teenindab Palamuse alevikus apteegi hoonet. Lisaks haldab OÜ Kaarepere Soojus: . Veetorustikku Palamuse alevikus (torustikud alates 2008. aastast kuuluvad AS-ile Emajõe Veevärk); . Kanalisatsioonitorustikku Palamuse alevikus (torustikud alates 2008 . aastast kuuluvad AS-ile Emajõe Veevärk); . Vee- ja kanalisatsioonitorustikku Kaarepere külas; . Vee- ja kanalisatsioonitorustikku Pikkjärve külas. Tabelis 11 on toodud OÜ Kaarepere Soojus 2007. aasta tulud ning kulud vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisest Palamuse vallas. Tabel 11. OÜ Kaarepere Soojus 2007. aasta tulud ja kulud vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisest Palamuse vallas. Näitaja 2007. aasta Ettevõtte tulud Palamuse vallas kokku, kr 553 800 sh. tulud veevarustusteenuse müügist, kr 187 000 sh. tulud kanalisatsiooniteenuse müügist, kr 332 000 sh. sihtfinantseeringu tulud, kr 34 800 Ettevõtte kulud Palamuse vallas kokku, kr 600 000 1) veevarustusteenusega seotud kulud kokku, kr 188 000 sh. tasutud ressursitasu veevõtu eest, kr 14 490 2) kanalisatsiooniteenusega seotud kulud kokku, kr 412 000 sh. tasutud saastetasu heitvee eest, kr 125 000 sh. põhivara kulum veevarustuse- või kanalisatsiooniteenusega 18 000 seoses, kr Ettevõtte kasum Palamuse vallas, kr -46 200 Andmed: OÜ Kaarepere Soojus Palamuse alevikus on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemid üle antud AS-ile Emajõe Veevärk. AS Emajõe Veevärk on 22 omavalitsuse (sealhulgas Palamuse vald) poolt loodud organisatsioon, mille eesmärk on tagada Euroopa Liidu (EL) poolt rahastatavas Emajõe-Võhandu valgala ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektis

(numbriga 2004/EE/16/C/PE/007) osalevatele omavalitsustele maksimaalne toetus EL Ühtekuuluvusfondi poolt.

1.5 Kohalik omavalitsus Palamuse valla eelarve maht oli 2007. aastal 34,95 miljonit krooni. 2008. aasta eelarve maht on ligikaudu 39,92 miljonit krooni. Võrreldes 2007. aasta eelarvega on kasv ligikaudu 14%, mille põhjuseks on peamiselt üksikisiku tulumaksu ja toetusteks makstavate summade suurenemine. Palamuse valla eelarve tulude jaotus on toodud tabelis 12. Tabel 12. Palamuse valla eelarve tulud aastatel 2005-2008 (tuhat krooni). Aasta Allikas 2005 2006 2007 2008 Eelarve maht (tulud) (tuhat 25005,9 29312,1 34952,0 39919,7 EEK) Eelarve maht ühe elaniku kohta 10058 11882 14342 16661 (EEK) Üksikisiku tulumaks (tuhat 7733,4 10227,3 13259,6 15567,1 EEK) Maamaks (tuhat EEK) 1407,4 1424,7 1346,0 1398,2 Kaupade ja teenuste müük (tuhat 2774,4 2555,2 2730,3 2847,3 EEK) Toetused (tuhat EEK) 12744,8 14825,5 17086,1 19525,7 Muud tulud (tuhat EEK) 214,7 46,3 232,3 581,4 Tulud varalt (tuhat EEK) 131,2 233,1 297,7 405,5 Andmed: Palamuse Vallavalitsus Üksikisiku tulumaksu laekumine elaniku kohta on pidevalt kasvanud (vt tabel 13), mis näitab elanike sissetulekute kasvu ning elanike sotsiaal-majandusliku olukorra paranemist. Tabel 13. Üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta (kroonides). Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Elanike arv 2580 2501 2486 2467 2437 2396 Laekunud tulumaks (EEK/in) 2283 2853 3111 4146 5441 6497 Andmed: Palamuse Vallavalitsus Tabelis 14 on toodud Palamuse valla laenukoormus ja laenureserv aastatel 2005-2008. Valla eelarvet on analüüsitud lähtuvalt valla- ja linnaeelarve seaduses (Vastu võetud 16. 06. 1993. a.) määratud limiitidest. Valla laenukoormus oli 2006. aastal 9,54 miljonit krooni (37,0 %) ning see vähenes 2007. aastal ca 0,65 miljoni krooni võrra 8,89 miljoni kroonini. 15.10.2008. aasta seisuga on Palamuse valla laenukoormus võrreldes 2007. aastaga vähenenud ligikaudu 1,09 mln krooni ning aasta lõpuks väheneb laenukoormus veelgi. Palamuse valla laenureserv suurenes 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga 9,35-lt miljonilt kroonilt 13,03 miljoni kroonini.

Tabel 14. Palamuse valla laenukoormus ja laenureserv aastatel 2005-2008. Võlakohustused Puhastatud eelarve Võlakoormus Laenureserv Aasta kokku (tuhat (tuhat EEK) (%) (tuhat EEK) EEK) (aasta lõpul) 2005 22005,2 7151,7 32,5 6052 2006 25713,1 9539,3 37,0 5889 2007 30397,8 8892,7 29,2 9345 2008 (15.10.2008 34725 7804,7 22,5 13030 seisuga) Andmed: Palamuse Vallavalitsus Arvestades, et 2008. aasta 15. oktoobri seisuga on Palamuse valla võlakoormus 7,80 miljonit krooni, siis aasta lõpuks on vastav näitaja vähenenud ligikaudu 7,50 mln kroonini. 2009. aastal on Palamuse vallal plaanis võtta 10 miljoni krooni suurune investeerimislaen tagasimakse ajaperioodiga 10 aastat.

2 Olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi olukorra kirjeldus

2.1 Palamuse alevik Palamuse alevikus elab 01.01.2008. aasta seisuga ligikaudu 581 elanikku. Alevik paikneb valla põhjaosas ja on ühtlasi valla keskuseks. Palamuse alevikus on ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 75% elanikest. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 83% kogu aleviku elanikest. Palamuse aleviku piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud (madala reostusohtlikkusega) põhjaveega ala. Palamuse alevikule on koostatud AS-i Veevärk Konsultatsioon poolt 2005. aastal reoveekogumisala kaart, mille järgi on aleviku reostuskoormus 869 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 20 ie/ha. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ on reoveekogumisalal reovee pinnasesse immutamine keelatud, kui alal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema tehniliselt korras kogumiskaevud. Palamuse alevikus kuuluvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud varad AS-ile Emajõe Veevärk. AS Emajõe Veevärk on 22 omavalitsuse (sealhulgas Palamuse vald) poolt loodud organisatsioon, mille eesmärk on tagada Euroopa Liidu (EL) poolt rahastatavas Emajõe-Võhandu valgala ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektis (numbriga 2004/EE/16/C/PE/007) osalevatele omavalitsustele maksimaalne toetus EL Ühtekuuluvusfondi poolt. Seose antud veemajandusprojektiga on lähiajal kavas Palamuse alevikus rekonstrueerida puurkaev-pumplad ning Viru tn reoveepumpla, paigaldada gümnaasiumi puurkaevule veetöötlusseadmed ning rekonstrueerida ja rajada uusi vee- ja kanalisatsioonitorustikke ligikaudu 1,1 km pikkusel lõigul.

2.1.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Palamuse aleviku veevarustus baseerub kahel eraldi puurkaevul (Palamuse Gümnaasiumi puurkaev, katastri nr. 11844; Palamuse elamutsooni puurkaev, katastri nr. 11838). Palamuse alevikus on lisaks veel kaks puurkaevu (puurkaevu katastri nr.- id 12110 ja 3938), mis pole käesoleval ajal kasutusel. Aleviku ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 3,74 km ja seda on hakatud rajama alates 1970-ndatest aastatest. Enamik, ligi 70% torustikust (malm DN 100 mm, teras DN 50 mm) on rajatud 30 ja enam aastat tagasi. Viimastel aastatel on vähesel määral rajatud plasttorustikku, DN 32-50 mm. Palamuse aleviku olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 1 (Palamuse aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Kokku on Palamuse alevikus käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 75% elanikest ehk ligikaudu 435 elanikku. Ettevõtetest kasutavad ühisveevärgi vett Palamuse alevikus OÜ Luua Grupp, OÜ Tootsteele, OÜ Auto ja

Metall, OÜ Puidukaubandus, OÜ E-Trailer, OÜ Trifolium, OÜ Palamuse Perearst, Palamuse muuseum ja kogudus. Palamuse valla hallatavatest asutustest kasutavad ühisveevärgi vett Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, Palamuse Lasteaed „Nukitsamees“ ning Palamuse Vallavalitsus, Raamatukogu ja Rahvamaja. Palamuse alevikus puuduvad veetöötlusseadmed. Veesüsteeme haldab tänapäeval veel kohalik vee-ettevõte OÜ Kaarepere Soojus, varad kuuluvad AS-ile Emajõe Veevärk. Palamuse aleviku ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaeve: . Pk-1 (elamutsooni puurkaev, katastri nr. 11838); Elamutsooni puurkaev (Pk-1) on puuritud 1970. aastal ja asub Uuel tänaval (joonis 4). Puurkaev võtab vee kvaternaari põhjaveekompleksist. Puurkaevu põhjavett kasutatakse elamukvartali veega varustamiseks. Puurkaev- pumplal pole tagatud 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon ning ala pole piiratud aiaga.

Joonis 4. Palamuse aleviku puurkaev-pumpla Pk-1 (katastri nr. 11838). Fotod: OÜ Alkranel 17.10.2008. Puurkaevu sisustus on renoveeritud (aasta teadmata). Renoveerimistööde käigus paigaldati uus pump (Lowara 8QS 40), plastiktorud, hüdrofoor (0,5 m3) ning uus elektrisüsteem. Puurkaev-pumpla kõrvale on rajatud tuletõrje veevõtumahuti, mida tänapäeval ei kasutata. Tuletõrje veevõtumahuti ei ole ühendatud ühisveevarustussüsteemi. . Pk-2 (Gümnaasiumi puurkaev, katastri nr. 11844); O. Lutsu Palamuse Gümnaasiumi puurkaev on puuritud 1972. aastal ja asub Kooli ja Staadioni tänava ristmiku lähedal haljasalal (joonis 5). Puurkaev varustab veega koolimaja, kooli katlamaja, vallamaja, lasteaeda ja ümberkaudseid eramuid eelmainitud tänavate piirkonnas. Pumpla korpus on betoonrõngastest. Pumplas on hüdrofoor mahuga 3 m3. Vee erikasutusloaga (nr L.VV.JÕ-193490) lubatud veevõttu Palamuse aleviku puurkaevudest (pk-1 ja pk-2) iseloomustab tabel 15.

Tabel 15. Vee erikasutusloaga lubatud veevõtt Palamuse aleviku puurkaevudest. Lubatud veevõtt Puurkaev pk-1 Puurkaev pk-2 m3/a 15416 7376 m3/kv 3854 1844 m3/d 42,8 20,5 Andmed: OÜ Kaarepere Soojus vee erikasutusluba (nr L.VV.JÕ-193490) Puurkaevu vesi ei vasta joogiveekvaliteedi normidele. Tehnoloogiliste näitajate poolest on kaevu vesi heade omadustega ega sisalda agressiivset süsihappegaasi. Pumpla põrand on suurvee ajal pinnaseveega uputatud, mis kujutab potentsiaalset reostusohtu kaevule. Torustik pumbakaevus on vana ja roostetanud, halvas olukorras on ka sulgemisarmatuur ja veemõõtja. Puurkaev – pumbajaamast väljuv torustik on vana ja roostetanud ning roosteproduktid kahjustavad vee kvaliteeti. Puurkaev- pumplal puudub vajalik aiaga ümbritsetud sanitaarkaitseala 50 m raadiuses ümber puurkaevu.

Joonis 5. Palamuse aleviku puurkaev-pumpla Pk-2 (katastri nr 11844). Fotod: OÜ Alkranel 17.10.2008. Palamuse aleviku puurkaev-pumplate tehnilised andmed on toodud tabelis 16.

Tabel 16. Palamuse aleviku ühisveevarustussüsteemis kasutatud puurkaev-pumplate tehnilised andmed.

Nimetus/asukoht Pk-1 Pk-2

Katastri nr. 11838 11844 Passi nr. 2890 3484 Kasutatav põhjavee kiht Q S Puurimise aasta 1970 1972 Pumba tootlikkus, m3/h 3,6-12 12 Puurkaevu tootlikkus, 15 5,4 m3/h Lubatud veevõtt, m3/d 42,8 20,5 Tegelik veevõtt, m3/d 28,2 13,5

0,5 m3 terasest 3 m3 terasest Reguleerimisseade hüdrofoori hüdrofoor

Puurkaevu sügavus 32 75 Staatiline veetase, m 2,50 5,00 Deebit (l/s) 2,5 1,5 Veemõõtja Olemas Olemas Halvas Halvas Puurkaevu hoone seiskorras seiskorras AS Emajõe AS Emajõe Omanik Veevärk Veevärk OÜ Kaarepere OÜ Kaarepere Haldaja Soojus Soojus Andmed: puurkaevude arvestuskaardid; Emajõe ja Võhandu valgala veeprojekt, I etappi aruanne Alljärgnevalt on tabelis 17 toodud Palamuse aleviku elanike poolt tarbitud veekogused puurkaevude kaupa 2007. aastal. Tabel 17. Palamuse aleviku elanike veetarve 2007. aastal. 2007. aastal 2007. aastal tarbitud veekogused Ööpäevane Puurkaev väljapumbatud (elanikkond, ettevõtted ja asutused), keskmine veetarve vesi (m3) m3 (m3/d) Pk-1 10 272 ~9965 28,1 Pk-2 4 939 ~4791 13,5 Kokku 15 211 14 756 40,4 Andmed: OÜ Kaarepere Soojus Puurkaevud Pk-1 ja Pk-2 pole ühendatud ühtsesse veevõrku. Palamuse aleviku veetorustike veekaod on OÜ Kaarepere Soojus hinnangul suhteliselt väikesed. Tabeli 17 andmetes on näha, et Palamuse aleviku ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 40,4 m3. Arvestades ühisveevarustussüsteemiga ühendatud elanike arvuks 435, on reaalne veetarve elaniku kohta ligikaudu 63 liitrit ööpäevas.

2.1.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Palamuse alevikus on kaks hüdranti, mis ei ole töökorras. Pk-1 juurde on rajatud tuletõrje veehoidla, mis vajab rekonstrueerimist. Palamuse alevikus saab tulektõrjevett võtta Palamuse paisjärve lõunaosas Jõgeva-Palamuse-Saare maantee äärest. Samuti Palamuse alevikku läbiva Amme jõe alumise tammi juurest, mis asub Palamuse aleviku reoveepuhastist põhjasuunas, Palamuse aleviku kirdeosas asuva OÜ Puidukaubandus töökoja tähistatud veehoidlast (200 m2) ning aleviku loodeosast Amme jõest. Juurdepääs veevõtukohtadele (v.a. Palamuse paisjärve juures olevale tuletõrje veevõtukohale) võib talvel olla raskendatud. Tähistatud on ainult OÜ Puidukaubanduse territooriumil olev veehoidla.

2.1.3 Joogivee kvaliteet Palamuse alevikus võetakse vett Kvaternaari ja Siluri veekompleksist. Veevarustussüsteem ei võimalda tagada Gümnaasiumi puurkaevu joogiveega varustatud tarbijatele kvaliteetset joogivett. Veevõrk baseerub kahel puurkaevul ning on rajatud peamiselt tupikvõrguna, mis halvendab vee kvaliteeti veelgi. Palamuse aleviku joogivee kvaliteeti puurkaevudes ja veevõrgus iseloomustab tabel 18. Palamuse aleviku puurkaevude veeproovidest selgub, et kohati ületavad joogivees lubatud kvaliteedinõudeid üldraua ja ammooniumi sisaldused. Palamuse aleviku Gümnaasiumi puurkaevust (Pk-2) võetud veeproovide analüüsitulemused näitavad, et puurkaevu vees on üle lubatud normi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded) üldraua ning kohati ka ammooniumi sisaldus. Palamuse aleviku elamutsooni puurkaevu (Pk-1) vesi vastab sotsiaalministri 31. 07. 2001. a määruses nr. 82 toodud joogivee kvaliteedinõuetele.

Tabel 18. Palamuse aleviku joogivee kvaliteet puurkaevudes ja veevõrgus JMÜ Palamuse Palamuse Lubatud Pk-1, Pk-2, Näitaja Ühik Kauplus, MÜ kauplus, LPK, piirnorm* 14.04.08 14.04.08 26.04.04 15.09.08 08.02.05 Katastri nr. 11838 11844 - - - Värvus mg/l Pt 0 0 5 0 0 Maitse palli - - 0 0 0 Lõhn 0 0 0 0 0 Hägusus NHÜ <1 2 <1 <1 6 pH 6,5-9,5 7,2 7,4 7,2 7,2 7,3 Elektrijuhtivus 2500 μS/cm 707 480 678 698 461 Ammooniumioon 0,5 mg/l <0,05 0,5 <0,05 <0,05 0,54 NH4-N Nitritioon 0,5 mg/l <0,002 <0,002 <0,002 - - NO2-N Nitraatioon 50 mg/l 23,1 <1 21,1 - - NO3-N

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l 1,8 1,8 <0,5 - Üldraud 200 µg/l <20 408 - - 890 Mangaan 50 µg/l <10 <10 <10 - - Kloriidid 250 mg/l 25,4 7,5 25,1 - - Fluoriidid 1,5 mg/l 0,1 0,9 - - - Boor 1 mg/l - - - - - Sulfaadid 250 mg/l 44,1 12,1 42,2 - - Alumiinium 200 μg/l - - - - - Tsüaniid 50 μg/l - - - - - Naatrium 200 mg/l 8,9 12,8 8,3 - - Pestitsiidid 0,5 µg/l - - 0 - 0,012 Antimon 5 µg/l - - <0,6** - <0,5 Arseen 10 µg/l - - <1,3** - <1,2 Elavhõbe 1 µg/l - - <0,3** - <0,3 Kaadmium 5 µg/l - - <0,1** - <0,1 Kroom 50 µg/l - - <0,5** - 0,7 Nikkel 20 µg/l - - <0,8** - <1,5 Plii 10 µg/l - - <1,5** - <1,4 Seleen 10 µg/l - - <1,7** - <1,2 Vask 2 mg/l - - <0,01** - <0,01 *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. **Palamuse aleviku JMÜ Kauplusest (veevõrgust) võetud joogivee proovi analüüsid on läbi viidud 23.11.05. Andmed: OÜ Kaarepere Soojus; Tartu Tervisekaitsetalituse Jõgevamaa osakond. Tabelist 18 on näha, et Pk-2 (Palamuse aleviku Gümnaasiumi puurkaevu) vesi ei vasta joogivee kvaliteedinõuetele, sest üle lubatud piirnormi on joogivees üldraua sisaldus. Samuti on piirnormiga võrdselt joogivees ammooniumi. Nõuetele mittevastava Gümnaasiumi puurkaevust (Pk-2) võetava joogivee müümiseks on OÜ- le Kaarepere Soojus väljastatud müümisluba (kehtib kuni 18.04.2009), millega on

lubatud tarbijatele müüa joogivett, kus raua maksimaalne sisaldus on 1500 µg/l ning ammooniumi sisaldus 1,1 mg/l. Palamuse aleviku elamutsooni puurkaevust (Pk-1) võetud veeproovi analüüsitulemuste põhjal oli joogivesi nõuetele vastava kvaliteediga. Vastavalt sotsiaalministri 02.01.2003. a. määrusele nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ vastab Pk-1 puurkaevu vesi I kvaliteediklassi näitajatele, Pk-2 vesi aga ammooniumi ja üldraua suure sisalduse osas II kvaliteediklassi näitajatele (vt. tabel 50). Tarbijani jõudva veekvaliteedi kohta annab täpsema ülevaate Palamuse kauplusest võetud veeproovid, millest on näha, et joogivesi vastab terviseohutuse- ja kvaliteedinõuetele. Palamuse LPK proovi põhjal ei vasta tarbijatele antav joogivesi kvaliteedinõuetele üldraua ja ammooniumi suure sisalduse tõttu. Puurkaevude (Pk-1 ja Pk-2) ja veevärgivee (Palamuse kauplus, LPK) kohta on tehtud ka mikrobioloogilised analüüsid. Kõikide uuritud mikrobioloogiliste näitajate osas vastavad veeproovid kehtestatud piirmääradele (tabel 19). Tabel 19. Palamuse aleviku joogivee kvaliteedi analüüsitulemused mikrobioloogiliste näitajate osas Pk-1, Pk-2, JMÜ Palamuse Palamuse Lubatud 14.04.08 14.04.08 Kauplus, MÜ LPK, Näitaja Ühik piirnorm* 26.04.04 kauplus, 08.02.05 15.09.08 Katastri nr 11838 11844 - - - Coli-laadsed 0 PMÜ/100 ml 0 0 0 0 0 bakterid Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 0 0 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 ml 0 0 0 - - Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml 4 0 4 - - * Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: OÜ Kaarepere Soojus; Tartu Tervisekaitsetalituse Jõgevamaa osakond.

Palamuse aleviku veevarustussüsteemide seisukord: . Palamuse aleviku ühisveevarustuse süsteemi on ühendatud ligikaudu 435 inimest ehk 75% aleviku elanikest. Aleviku ühisveevarustus põhineb kahel eraldi süsteemi kuuluval puurkaevul. Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 3,74 km; . Ühisveevõrk on välja ehitatud peamiselt aleviku keskosas paikneva kaubandus- ja kultuurikeskuse ning Uue tänava korruselamute piirkonnas, samuti Suurel, Kooli ja Staadioni tänaval eeskätt kooli, lasteaia, katlamaja, vallamaja ja eramute piirkonna veega varustamiseks. Veevõrgu üldine seisukord on ebarahuldav. Torustik on aastaid läbipesemata ning seetõttu täis

setteid, mis ei võimalda anda tarbijale nõutava kvaliteediga joogivett, lisaks ei vasta puurkaevu nr 2 joogivesi kvaliteedinõuetele üldraua ja ammooniumiooni lubatust kõrgema sisalduse tõttu. Veevõrk on rajatud peamiselt tupikvõrguna, mis halvendab vee kvaliteeti veelgi; . Aleviku ühisveevõrgu kogupikkus on 3,74 km ja seda on hakatud rajama alates 1970-ndatest aastatest. Enamik, ligi 70% torustikust (malm DN 100 mm, teras DN 50 mm) on rajatud 30 ja enam aastat tagasi. Viimastel aastatel on vähesel määral rajatud plasttorustikku, DN 32-50 mm; . Puurkaev-pumpla hooned on halvas seisukorras ja tuleks tulevikus rekonstrueerida/uued rajada. Puurkaevu sisustus on vana ja halvas seisukorras. Gümnaasiumi puurkaevu torustik pumbakaevus on vana ja roostetanud, halvas olukorras on ka sulgemisarmatuur ja veemõõtja. Puurkaevudel puudub aiaga ümbritsetud sanitaarkaitseala; . Elamutsooni puurkaevu vesi (Pk-1, katastri nr. 11838) vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele. Gümnaasiumi puurkaevu (Pk-1, katastri nr. 11844) vees on üle piirnormi üldraua sisaldus, võrdlemisi kõrge ning tihtipeale piirnormi ületav on ka ammooniumi sisaldus joogivees; . Osaliselt toimub Palamuse alevikus veetarbe arvutamine arvutuslikult, kuna 5. eramajal puuduvad veemõõtjad; . Palamuse alevikus on kaks hüdranti, mis ei ole töökorras. Rajatud on elamutsooni puurkaevu juurde tuletõrje veehoidla, mis vajab rekonstrueerimist. Torustike läbimõõt ja II-astme puurkaev-pumplate puudumine ei taga piisavat veekogust ja survet torustikus hüdrantide toimimiseks. Palamuse alevikus saab tulektõrjevett võtta Palamuse paisjärve lõunaosas Jõgeva-Palamuse-Saare maantee äärest. Samuti Palamuse alevikku läbiva Amme jõe alumise tammi juurest, mis asub Palamuse aleviku reoveepuhastist põhjasuunas, Palamuse aleviku kirdeosas asuva OÜ Puidukaubandus töökoja tähistatud veehoidlast (200 m2) ning aleviku loodeosast Amme jõest.

2.1.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Palamuse alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 83% aleviku elanikest ehk 482 inimest. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga on ühendatud aleviku kõik kortermajade elanikud ning osad eramute elanikud. Enamikus on elamukruntidel reovee kogumiskaevud, mida aegajalt tühjendatakse. Kogumiskaevude tegeliku seisukorra ja nende veepidavuse kohta, samuti kogumiskaevude tühjendamise kohta andmed puuduvad. Vooluhulga suurenemine lumesula- ja saju perioodidel on tingitud pinnasevee kõrgest tasemest, mis tungib kanalisatsioonisüsteemi torustike ja kaevude ebatiheduse tõttu. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Palamuse alevikus on kokku ca 3,48 km kanalisatsioonitorustikke. Isevoolsetes torustikes, kokku 2,3 km, on kasutatud nii keraamilisi DN 150 ja 200 mm, kui malm

DN 200 mm torusid. Survetorustikud, kokku 1,15 km, on ehitatud malm-, teras-, kui plastmasstorudest läbimõõduga DN 100 mm. Palamuse aleviku kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 1 (Palamuse aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem) Palamuse alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud järgmised ettevõtted: OÜ Luua Grupp, OÜ Tootsteele, OÜ Auto ja Metall, OÜ Puidukaubandus, OÜ Palamuse Perearst, Palamuse kauplus, OÜ Carmex Invest (sigala) ning ühistu Paunvere Piim. Palamuse aleviku asutustest on ühiskanalisatsiooniga ühendatud Palamuse Vallavalitsus, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, Palamuse valla lasteaed „Nukitsamees“, Palamuse Apteek ning Palamuse rahvamaja ja raamatukogu. Suurema osa ühiskanalisatsiooni suunatavast reoveest moodustab Palamuse aleviku elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovesi. Vähesel määral (kokku ligikaudu 1652 m3/a) tekib ka tööstusettevõtetest OÜ Carmex Invest ning Paunvere Piim olme- ja tööstuslikku reovett. Reovee koguseid Palamuse alevikus ei mõõdeta vaid loetakse võrdeliseks tarbitud vee kogusega. 2007. aastal oli Palamuse alevikus tarbitud vee kogus 14756 m3, millest eramajade elanike veetarve moodustas 2018 m3/a, korteriühistute elanike veetarve 7969 m3/a ning asutuste ja ettevõtete veetarve 4769 m3/a. Palamuse reoveepuhastisse on paigaldatud vooluhulga mõõtja, kuid see ei kajasta tegelikku tarbimist, kuna kanalisatsiooni satub ka pinnavesi ja vooluhulgad kõiguvad kohati kuni kolmekordselt. Vastavalt OÜ Kaarepere Soojus veekasutuse aruandele oli 2007. aastal Palamuse aleviku reoveepuhastisse suunatud reovee kogus ligikaudu 16600 m3 ehk ligikaudu 45,5 m3/d.

2.1.5 Palamuse aleviku reostuskoormus Palamuse alevikus moodustab suurema enamuse reoveest elanike ja asutuste ning ettevõtete olmereovesi. Vähesel määral tekib ka tööstusreovett. Palamuse alevikus on ühiskanalisatsioonisüsteemiga varustatud ligikaudu 482 elanikku. Kuna alevikus pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 20). Arvutustes on arvestatud, et tööl ja koolis tarbib inimene vett 15-40 liitrit päevas (Reoveeväikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks veetarbeks on vastavalt reaalsele veetarbe andmetele võetud 63 liitrit elaniku kohta ööpäevas. Ühe inimese poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas.

Tabel 20. Palamuse aleviku reoveekogused ja reostuskoormus. Arv Reostuskoormus

Reostuskoormuse (elanikud, ühiku kohta Veetarve Vooluhulk BHT7 Heljum Nüld Püld tekitaja töötajad) (ie/d) (m3*ie/d) (m3/d) (kg/d) (kg/d) (kg/d) (kg/d) Ühis- kanalisatsiooniga 482 1 0,063 30,37 28,92 28,92 5,784 0,964 ühendatud elanikud Palamuse 14 0,4 0,04 0,56 0,34 0,34 0,067 0,011 Vallavalitsus Oskar Lutsu Palamuse 357 0,3 0,045 16,07 6,43 6,43 1,285 0,214 Gümnaasium Palamuse rahvamaja 3 0,15 0,015 0,05 0,03 0,03 0,005 0,001 Palamuse 2 0,15 0,015 0,03 0,02 0,02 0,004 0,001 raamatukogu Palamuse Lasteaed 50 0,3 0,015 0,75 0,90 0,90 0,180 0,030 Nukitsamees OÜ Luua Grupp 40 0,3 0,03 1,20 0,72 0,72 0,144 0,024 OÜ Palamuse 7 0,3 0,015 0,11 0,13 0,13 0,025 0,004 Perearst OÜ Puidukaubandus 66 0,3 0,03 1,98 1,19 1,19 0,238 0,040 OÜ Carmex Invest 20 0,4 - 1,50 0,48 0,48 0,096 0,016 OÜ Auto ja Metall 14 0,4 - 0,33 0,34 0,34 0,067 0,011 OÜ Tootsteele 10 0,4 0,025 0,25 0,24 0,24 0,048 0,008 OÜ E-Trailer 7 0,4 - 0,13 0,17 0,17 0,034 0,006 Paunvere Piim 0,4 0,025 0,50 0,00 0,00 0,000 0,000 KOKKU 53,81 39,89 39,89 7,977 1,330

Palamuse aleviku elanike ja asutuste poolt tekitatud arvutuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 54 m3 (vt tabel 20), mis on mõnevõrra suurem 2007. aastal reoveepuhastisse suunatavast reovee ööpäevasest kogusest (45,5 m3/d). Samas tuleb arvestada, et suvekuudel on koolimajast ja lasteaiast tekkivad reovee vooluhulgad tunduvalt väiksemad kui ülejäänud aastaaegadel. Lisaks ei teki ettevõtetest, asutustest ning Palamuse Gümnaasiumist reovett nädalavahetustel, mistõttu on arvutuslik ööpäevane vooluhulk mõnevõrra suurem reaalselt reoveepuhastis mõõdetud vooluhulgast. Elanike poolt tekib arvutuslikult ööpäevas ca 30,4 m3 reovett, mis on ligikaudu 56% kogu tekkivast vooluhulgast. Palamuse aleviku ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike ning asutuste ja ettevõtete ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 40 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast.

2.1.6 Palamuse aleviku reoveepumplad Palamuse alevikus on ühiskanalisatsioonisüsteemiga varustatud suurem osa alevikust. Aleviku idapoolses osas, kus asuvad kortermajad suunatakse reovesi isevoolsete kanalisatsioonitorustike abil Viru tänaval asuvasse reoveepumplasse nr.1 ja sealt edasi survekanalisatsiooniga Palamuse reoveepuhastisse. Palamuse aleviku läänepoolses osas Suure ja Kooli tänava ristmikul paikneb reoveepumpla nr. 2, mille abil

pumbatakse ligikaudu 50 elaniku, Palamuse Vallavalitsuse, Oskar Lutsu Gümnaasiumi ning Palamuse Apteegi reovesi survetorustiku abil Palamuse reoveepuhastisse. Lisaks on Palamuse alevikus veel reovee ülepumpla nr. 3, mis teenindab ühte eramaja ning apteegi hoonet. Palamuse aleviku reoveepumplate andmed on toodud tabelis 21. Tabel 21. Palamuse aleviku reoveepumplate ülevaade. Kasutatava Tootlikkus Objekti tähis Objekti nimi Üldhinnang pumba mark m3/h Reoveepumpla rajatud enam kui 20 aastat tagasi. Pumpla on rajatud enam kui 20 aastat tagasi ning Palamuse amortiseerunud ja väga halvas Reoveepumpla aleviku Viru tn. ITT Lowara DL seisukorras. Puidust pealisehitis, 8-10 nr. 1 reoveepumpla 109 milles paikneb pumpade juhtkilp, on nr. 1 lagunemas. Puudub ventilatsioon. Pumpla on nii ehituslikult kui ka tehnoloogiliselt täielikult amortiseerunud. Palamuse Paikneb Palamuse alevikus Suure aleviku Suure ja tänava ja Kooli tänava ristmikul. Reoveepumpla Kooli tn. Tsentrifugaalpump 8-10 Pumpla torustikud ja armatuur on nr. 2 reoveepumpla amortiseerunud ja halvas seisukorras, nr. 2 puudub ventilatsioon. Pumpla on rajatud 2000. aastal ning Palamuse teenindab apteegi hoonet ja ühte Ülepumpla nr. aleviku - - eramut. Pumpla on rajatud 3 ülepumpla nr. 3 betoonkaevu ning on heas seisukorras. Reoveepumpla paikneb Palamuse aleviku reoveepuhasti juures. Pumpla Palamuse rajatud koos reoveepuhasti Reoveepuhasti aleviku Reoveepumbad (2 18-100 rekonstrueerimisega 2003. aastal ning reoveepumpla reoveepuhasti tk) AFP 0831 on heas seisukorras. Pumpade tööd reoveepumpla juhivad ujukandurid ning pumpla juures asub ka automaatjuhtimiskilp. Andmed: Emajõe ja Võhandu valgala veeprojekt: I etappi aruanne.

2.1.7 Palamuse aleviku reoveepuhasti Palamuse aleviku reoveepuhasti asub aleviku lõunaosas (joonis 6). Palamuse reoveepuhasti rekonstrueeriti 2003 a. Puhastusjaama hoonesse paigaldati tehnoloogilised seadmed ja puhastati biotiik (2500 m2). Uue reoveepuhasti asukoht on valitud valla poolt pakutud territooriumile olemasoleva biotiigi kalda lähedusse. Puhasti jõudlus reostuskoormuse järgi on 25 kg BHT7/d ja hüdrauliline jõudlus 120 m3/d.

Reovesi voolab puhasti juures paiknevasse reoveepumplasse isevoolse torustiku kaudu. Pumplasse paigaldatud reoveepumbad pumpavad reovee tehnilise hoone teisele korrusele paigaldatud treppvõrele (joonis 6). Pumpla ja treppvõre voolurahusti vahelisele torustikule on paigaldatud magnetinduktiivne reovee kulumõõtja andur. Treppvõrel kinnipüütav heljum pressitakse kokku treppvõre juurde paigaldatud hüdropressi abil. Treppvõre läbinud mehhaaniliselt puhastatud reovesi voolab isevoolselt aeratsioonikambrisse (joonis 6), mille põhjale on paigaldatud põhjaaeratsiooni kummimembraan difuuserite baasil. Reovee segamiseks ja õhustamiseks aeratsioonkambris toodavad õhku õhupuhurid. Aeratsioonikambris toimub lämmastiku nitrifikatsiooniprotsess, orgaanilise aine lagunemine ja koagulandi lisamisega saavutatav simultaansadestus põhimõttel tuginev fosforiühendite eraldamine. Läbinud aeratsioonikambri voolab reovee õhustamisel ja segamisel tekkiv aktiivmudasegu isevoolselt järelsetitisse, kus lahutatakse aktiivmudasegu baktermass veest. Baktermass settib järelsetiti põhja, puhas vesi voolab isevoolselt järelpuhastuseks biotiiki (joonis 6), mille pindala on 2500 m2 ja keskmine sügavus 1,2 m, seega maht ca 3000 m3. Väljavool tiigist toimub 20 m pikkuse kraavi kaudu, mis suubub Amme jõkke. Osa järelsetiti põhja settinud mudast pumbatakse tagasi puhastusprotsessi Kui baktereid ja algloomi saab puhastusprotsessis palju, tuleb üleliigsed puhastusprotsessist kõrvaldada. Selleks pumbatakse üleliigsed bakterid ja algloomad järelsetitist mudatihendajasse. Seal vajub muda põhja, pinnale kerkiv vesi voolab ülevoolu kaudu aeratsioonikambrisse. Vastavalt Keskkonnaministri 16. nov. 1998.a. määrusele nr 65 “Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine” on Amme jõgi (suublakoodiga 10409) lähtes kuni Jõgeva maakonna piirini reostustundlik suubla.

Veeloaga lubatud keskkonda viidavad saasteained on BHT7 – 25 mg/l, hõljuvained – 35 mg/l, Püld – 2,0 mg/l. Keskkonda viidavat üldlämmastiku kogust ei limiteerita.

Joonis 6. Palamuse aleviku reoveepuhasti ja biotiik. Fotod: OÜ Alkranel 17.10.2008. Tabel 22 kirjeldab Palamuse aleviku reoveepuhasti biotiigist Amme jõkke juhitava heitvee analüüsitulemusi 2007. aastal ja 2008. aasta esimesel poolaastal. Tabel 22. Palamuse reoveepuhasti biotiigist väljavoolava heitvee analüüsitulemused. Aasta 2007 aasta 2008 aasta I pool Kvartal I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal I kvartal II kvartal kontsentratsioon konts. konts. konts. konts. konts. Komponent mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l

BHT7 1,8 59,0 11,0 3,3 4,1 14,0 Heljum 2,0 78,0 78,0 8,0 5,0 24,0 Üldlämmastik 23,0 28,0 28,0 37,0 39,0 20,0 Üldfosfor 3,6 2,7 3,0 7,2 6,6 3,0 Andmed: OÜ Kaarepere Soojus Tabeli 22 andmetest selgub, et 2007. aastal ning 2008. aasta esimesel poolel on heitvee BHT7 sisaldus vastanud kehtestatud normidele, v.a. 2007. aasta II kvartali proovi korral. Üle lubatud piirnormi on heitvees olnud ka hõljuvaine sisaldus 2007. aasta teises ja kolmandas kvartalis. Üldfosfori sisaldus heitvees ületab kehtestatud piirnormi kõikide heitveeproovide korral. Analüüside tulemustes on näha, et reoveepuhastis ei toimu efektiivselt fosforiärastust ning suublasse juhitakse sageli vee-erikasutusloaga kehtestatud piirsisaldusest suurema fosforisisaldusega heitvett.

Palamuse aleviku kanalisatsioonisüsteemide seisukord: . Palamuse alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 482 elanikku. Peamiselt on kanalisatsiooniga ühendatud korrusmajade elanikud ning osad eramajade elanikud, asutused ning ettevõtted; . Olemasolev ühiskanalisatsioonisüsteem on amortiseerunud. Kanalisatsioonitorustikesse ja –kaevudesse toimub pinnasevee sissevool lumesulamise ja sadude perioodil. Kuivemal perioodil toimub reovee imbumine ebatihedatest kanalisatsioonikaevudest ning –torustikest pinnasesse; . Palamuse aleviku reoveepumplad nr. 1 ja nr. 2 on amortiseerunud ning vajavad reokonstrueerimist. Amortiseerunud on nii reoveepumpla ehitised kui ka sisseseaded. Reoveeülepumpla nr. 3 on rajatud 2000. aastal ning on heas seisukorras; . Palamuse aleviku reoveepuhasti on rajatud 2003. aastal. Puhasti tagab reovee puhastuse vastavalt kehtestatud normidele, v.a. üldfosfori osas, mistõttu oleks vajalik fosfori sadestamiseks kasutatava koagulandi doosi seadistamine;

2.2 Kaarepere küla Kaarepere küla paikneb valla lääneosas. Külas elab 1. jaanuari 2008. aasta seisuga 328 inimest. Kaarepere külas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 82% elanikest. Kaarepere külas paiknevad Kaarepere Rahvamaja ja Kaarepere Raamatukogu. Samuti tegutseb seal Palamuse valla lasteaed „Nukitsamees“. Kaarepere külas tegeleb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide haldamisega OÜ Kaarepere Soojus. Kaarepere küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud (madala reostusohtlikkusega) põhjaveega ala. Kaarepere külale on koostatud reoveekogumisala ja küla reostuskoormus on vastavalt 735 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 32 ie/ha. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ on reoveekogumisalal reovee pinnasesse immutamine keelatud, kui alal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema tehniliselt korras kogumiskaevud.

2.2.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Kaarepere külas on ühisveevarustuse tarbeks kasutusel kaks puurkaevu (Kaarepere asula puurkaev, katastri nr. 11756; Kaarepere kooli puurkaev, katastri nr. 17164). Kaarepere ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 2,6 km. Veetorustik koosneb valdavalt plasttorudes (PEM) läbimõõduga 63…32 mm. 2006. aastal rekonstrueeriti enamus Kaarepere asula veetorustikust. Rekonstrueerimistööde käigus paigaldati 954 m 63 mm läbimõõduga, 1026 m 50 mm läbimõõduga ning 135 m 32 mm läbimõõduga plasttorustikku. Kaarepere küla reoveekogumisalal paiknevad veevarustussüsteemid on näidatud käesoleva töö lisades toodud joonisel 2 (Kaarepere küla ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooni üldskeem). Kokku on Kaarepere külas käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 82% elanikest ehk ligikaudu 270 elanikku. Ettevõtetest ja asutustest kasutavad ühisveevärgi vett Kaarepere külas OÜ Kaarepere Soojus, OÜ Palamuse Perearst, Palamuse Lasteaed „Nukitsamees“, MÜ kauplus ning Kaarepere Raamatukogu ja Rahvamaja. Kaarepere külas on puurkaevudele paigaldatud veetöötlusseadmed. Puurkaevudest võetav vesi läbib kõigepealt liivafiltri ning seejärel raua ja mangaani eraldusfiltrid (Callefiks OÜ poolt pakutavad AFL-410 raua- ja mangaanieraldusfiltrid). Kaarepere asula puurkaevul (katastri nr. 11756) on kaks järjestikust raua- ja mangaanieraldusfiltrit ning Kaarepere kooli puurkaevu vee töötlemiseks kasutatakse ühte filtrit. Veesüsteeme haldab OÜ Kaarepere Soojus, varad kuuluvad Palamuse vallale. Kaarepere küla ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaeve: . Kaarepere asula puurkaev, katastri nr. 11756;

Kaarepere asula puurkaev on puuritud 1969. aastal ja asub Kaarepere küla läänepoolses osas (joonis 7). Puurkaev võtab vee siluri-ordoviitsiumi veekompleksist. Puurkaevu sanitaarkaitseala on tagatud ning puurkaev-pumpla ala on piiratud aiaga.

Joonis 7. Kaarepere küla asula puurkaev-pumpla hoone ning veetöötlusseadmed (katastri nr 11756). Fotod: OÜ Alkranel 17.10.2008. Puurkaev-pumpla hoone sisustus on renoveeritud. Paigaldatud on uus pump (Lowara süvaveepump), liivafilter, kaks raua- ja mangaanieraldusfiltrit (AFL-410), plastiktorud, hüdrofoor (0,5 m3) ning uus elektrisüsteem. Puurkaev-pumpla hoone kõrval paikneb vana, osaliselt muldesse rajatud tuletõrje veevõtumahuti, mis pole kasutuses kunagi olnud. Puurkaev-pumpla hoone ise on kehvas seisukorras ning vajaks rekonstrueerimist/uue hoone rajamist. . Kaarepere kooli puurkaev, katastri nr. 17164; Kaarepere kooli puurkaev on sarnaselt asula puurkaevule puuritud 1969. aastal ja asub Kaarepere küla idapoolses osas (joonis 8). Põhjavett võetakse siluri põhjaveekompleksist. Kaarepere kooli puurkaev-pumpla korpus on betoonrõngastest. Puurkaevu veetöötlusseadmed, hüdrofoor (0,5 m3) ning automaatika ja juhtkilp asuvad eraldi hoones (Kaarepere kooli ruumides). Põhjavee töötlemiseks enne veevõrku suunamist kasutatakse liivafiltrit ning raua- ja mangaanieraldusfiltrit (AFL-410). Puurkaevu veetorustik on rekonstrueeritud, paigaldatud on uued veetöötlusseadmed, 0,5 m3 suurune hüdrofoor ning automaatika- ja elektriseadmete kilp. Puurkaev- pumplal pole tagatud vajalik sanitaarkaitseala 50 m ning see pole ümbritsetud aiaga.

Joonis 8. Kaarepere kooli puurkaev ning veetöötlusseadmed. Fotod: OÜ Alkranel 17.10.2008. Vee erikasutusloaga (nr L.VV.JÕ-193490) lubatud veevõttu Kaarepere küla puurkaevudest (asula ja kooli puurkaevust) iseloomustab tabel 23. Tabel 23. Vee erikasutusloaga lubatud veevõtt Kaarepere küla puurkaevudest. Lubatud veevõtt Asula pk Kooli pk m3/a 6212 4832 m3/kv 1553 1208 m3/d 17,26 13,4 Andmed: OÜ Kaarepere Soojus vee erikasutusluba (nr L.VV.JÕ-193490). Kaarepere küla puurkaev-pumplate tehnilised andmed on kokkuvõtlikult toodud tabelis 24.

Tabel 24. Kaarepere küla ühisveevarustussüsteemis kasutatud puurkaev-pumplate tehnilised andmed.

Kaarepere Kaarepere Nimetus/asukoht asula pk kooli pk

Katastri nr. 11756 17164 Passi nr. 2449 - Kasutatav põhjavee kiht O-S S Puurimise aasta 1969 1969 Pumba tootlikkus, m3/h 3,6-12 6,3 Puurkaevu tootlikkus, 10 20 m3/h Lubatud veevõtt, m3/d 17,26 13,4 Tegelik veevõtt, m3/d 11,3 8,8

0,5 m3 0,5 m3 Reguleerimisseade hüdrofoori hüdrofoor

Puurkaevu sügavus 150 100 Staatiline veetase, m 13,5 13,5 Deebit (l/s) 2,6-2,8 - Veemõõtja Olemas Olemas Keskmises Puurkaevu hoone Korras seiskorras Omanik Palamuse vald Palamuse vald OÜ Kaarepere OÜ Kaarepere Haldaja Soojus Soojus Andmed: puurkaevude arvestuskaardid. Alljärgnevalt on tabelis 25 toodud Kaarepere küla puurkaevudest väljapumbatud ning elanike poolt, asutustes ja ettevõtetes tarbitud veekogused puurkaevude kaupa 2007. aastal.

Tabel 25. Puurkaevudest pumbatud vee kogused ning veetarve 2007. aastal Kaarepere külas.

Näitaja Ühik Veekogused 2007. aastal väljapumbatud vesi m3/a 7 188 sh. asula puurkaevust väljapumbatud vesi m3/a 3 909 sh. kooli puurkaevust väljapumbatud vesi m3/a 3 279 2007. aastal tarbitud veekogused (elanikkond, m3/a 6 900 ettevõtted ja asutused) sh. eramajade elanikud m3/a 1418 sh. korrusmajade elanikud m3/a 4674 sh. asutused, ettevõtted m3/a 808 Ööpäevane keskmine veetarve m3/d 18,9 Andmed: OÜ Kaarepere Soojus Kaarepere küla puurkaevud (asula puurkaev ning kooli puurkaev) on ühendatud ühtsesse veevõrku, kuid on siibritega praegusel hetkel eraldatud. Kaarepere küla veetorustike veekaod on OÜ Kaarepere Soojus hinnangul suhteliselt väikesed. Tabeli 25 andmetes võib järeldada, et veekadu Kaarepere küla veetorustikes 2007. aastal oli 288 m3. Samuti on tabelist näha, et Kaarepere küla ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 18,9 m3. Arvestades ühisveevarustussüsteemiga ühendatud elanike arvuks 270, on reaalne veetarve elaniku kohta ligikaudu 62 liitrit ööpäevas.

2.2.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Kaarepere külas hüdrandid veetorustikul puuduvad. Asula puurkaevu (katastri nr. 11756) juures on amortiseerunud ning kasutusest väljas olev tuletõrje veevõtumahuti. Tuletõrje veevõtuks saab kasutada Kaarepere rahvamaja juures asuvat tiiki hinnangulise mahuga 500 m3. Tiigile on hea juurdepääs, kuid puudub vajalik märgistus. Samuti on võimalik tuletõrjevett võtta AS Evemar farmi juures asuvast märgistamata veehoidlast (60 m3), millele on hea juurdepääs.

2.2.3 Joogivee kvaliteet Kaarepere külas võetakse vett Siluri ning Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist. Veevõrk Kaareperes baseerub kahel puurkaevul, mis on varustatud joogiveetöötlusseadmetega. Tabelis 26 on toodud Kaarepere asula puurkaevu, kooli puurkaevu ning veevärgist võetud proovide joogivee analüüsitulemused.

Tabel 26. Kaarepere küla joogivee kvaliteet puurkaevudes ja veevõrgus Kaarepere Kaarepere Kaarepere Lubatud Asula pk, Kooli pk, Näitaja Ühik Lasteaed kool, kool, piirnorm* 15.09.08 15.09.08 17.04.07 19.09.05 15.09.08 Katastri nr. 11756 17164 - - - Värvus mg/l Pt 5 5 0 0 0 Maitse palli - - 0 0 0 Lõhn 1 1 0 0 0 Hägusus NHÜ 8 7 7 17 5 pH 6,5-9,5 7,5 7,3 7,6 7,5 7,4 Elektrijuhtivus 2500 μS/cm 545 701 562 711 709 Ammooniumioon 0,5 mg/l 0,1 0,5 0,17 0,49 0,5 NH4-N Nitritioon 0,5 mg/l <0,002 <0,002 <1,5 - - NO2-N Nitraatioon 50 mg/l <1 <1 <0,002 - - NO3-N

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l 0,8 0,9 <0,5 - - Üldraud 200 µg/l 1100/1100** 1200/162** 145 1840 758 Mangaan 50 µg/l 26/46** 19/308** 438 - 100 Kloriidid 250 mg/l 17,6 55,8 17,1 - - Fluoriidid 1,5 mg/l 0,4 0,4 <0,5 0,4 - Boor 1 mg/l - - <0,1 <0,1 - Sulfaadid 250 mg/l 34,5 51,8 33,5 - Alumiinium 200 μg/l - - - <40 - Tsüaniid 50 μg/l - - - - - Naatrium 200 mg/l 5,4 21,3 4,9 - - Pestitsiidid 0,5 µg/l - - - - Antimon 5 µg/l - - <0,6 <0,5 - Arseen 10 µg/l - - <1,0 <1,2 - Elavhõbe 1 µg/l - - <0,3 <0,3 - Kaadmium 5 µg/l - - <0,1 <0,1 - Kroom 50 µg/l - - 0,5 1,4 - Nikkel 20 µg/l - - <1,0 <1,5 - Plii 10 µg/l - - <1,5 <0,5 - Seleen 10 µg/l - - <1,4 <1,2 - Vask 2 mg/l - - <0,01 <0,01 - Benso(a)püreen 0,01 µg/l - - 0,001 - - Tsüaniid 50 µg/l - - <3 - - 1,2-dikloroetaan 3 µg/l - - <0,1 - - Benseen 1 µg/l - - <0,1 - - Trihalometaanide 150 µg/l - - <1 - - summa *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. ** Peale raua- ja mangaanieraldusfiltreid võetud üldraua ja mangaani sisaldused põhjavees. Andmed: OÜ Kaarepere Soojus; Tartu Tervisekaitsetalituse Jõgevamaa osakond.

Tabelist 26 on näha, et Kaarepere küla puurkaevude veeproovides ületab joogivees lubatud kvaliteedinõudeid üldraua sisaldused. Üle lubatud normi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded) on üldraua sisaldus nii asula puurkaevus kui ka kooli puurkaevus. Piirnormiga võrdne on Kaarepere kooli puurkaevus ka ammooniumi sisaldus. Nõuetele mittevastava Kaarepere asula ja kooli puurkaevust võetava joogivee müümiseks on OÜ-le Kaarepere Soojus väljastatud müümisload (kehtivad kuni 24.09.2010), millega on lubatud tarbijatele müüa joogivett, kus raua maksimaalsed sisaldused on 1020 µg/l ja 1200 µg/l ning mangaani sisaldused 410 µg/l ja 430 µg/l, vastavalt kooli ja asula puurkaevu korral. Vastavalt sotsiaalministri 02.01.2003. a. määrusele nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ vastab Asula puurkaevu vesi III kvaliteediklassi näitajatele üldraua suure sisalduse tõttu ning vee hägususe tõttu. Kooli puurkaevu vesi vastab aga ammooniumi ja üldraua suure sisalduse tõttu ning hägususe osas III kvaliteediklassi näitajatele. Puurkaevude vee analüüsidest selgub ka, et Kaarepere asula puurkaevu (katastri nr. 11756) ning kooli puurkaevu veetöötlusseadmed (raua- ja mangaanieraldusfiltrid) ei tööta korralikult. Tabelist 26 on näha, et Kaarepere asula puurkaevu veeproovides on üldraua sisaldus põhjavees peale filtreid sama, mis oli see enne joogiveetöötlusseadmete läbimist. Mõlema Kaarepere puurkaevu põhjavees on mangaani sisaldus peale veetöötlusseadmeid suurenenud, eriti märkimisväärselt on see toimunud Kaarepere kooli puurkaevu korral. Tarbijani jõudvat veekvaliteeti iseloomustavad veevõrgust võetud joogiveeproovide analüüsitulemused. Tabelist 26 on näha, et joogivesi ei vasta kvaliteedinõuetele peamiselt üldraua ja mangaani ülenormatiivse sisalduse tõttu. Lisaks oli Kaarepere koolist võetud veeproovis piirnormiga võrdselt joogivees ammooniumi sisaldus. Kaarepere küla veevärgiveest on tehtud ka mikrobioloogilised analüüsid. Kõikide uuritud mikrobioloogiliste näitajate osas vastavad veeproovid kehtestatud piirmääradele (tabel 27).

Tabel 27. Kaarepere küla veevõrgust võetud joogivee kvaliteedi analüüsitulemused mikrobioloogiliste näitajate osas Kaarepere Kaarepere Lubatud Asula pk, Kooli pk, Näitaja Ühik Lasteaed kool, piirnorm* 15.09.08 15.09.08 17.04.07 15.09.08 Katastri nr 11756 17164 - - Coli-laadsed 0 PMÜ/100 ml 0 0 0 0 bakterid Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 0 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 ml 0 0 0 - Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml 0 0 0 - * Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: OÜ Kaarepere Soojus; Tartu Tervisekaitsetalituse Jõgevamaa osakond.

Kaarepere küla veevarustussüsteemide seisukord: . Kaarepere küla ühisveevarustuse süsteemi on ühendatud ligikaudu 270 inimest ehk 82% küla elanikest. Kaarepere ühisveevarustus põhineb kahel puurkaevul. Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 2,6 km; . Ettevõtetest ja asutustest kasutavad ühisveevärgi vett Kaarepere külas OÜ Kaarepere Soojus, OÜ Palamuse Perearst, Palamuse Lasteaed „Nukitsamees“, MÜ kauplus ning Kaarepere Raamatukogu ja Rahvamaja; . Kaarepere küla ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 2,6 km. Enamik torustikest on 2006. aastal rekonstrueeritud. Rekonstrueerimistööde käigus paigaldati kokku 2115 meetrit plasttorustike läbimõõduga 32…63 mm; . Kaarepere küla puurkaevude põhjavee kvaliteedi parandamiseks on paigaldatud liivafiltrid ning raua- ja mangaanieraldamisfiltrid (AFL-410). Joogiveeproovide suur üldraua ja mangaani sisaldus näitab, et paigaldatud veetöötlusseadmed ei tööta korralikult; . Kaarepere asula puurkaevu (katastri nr. 11756) ning kooli puurkaevu (katastri nr. 17164) vees on üle piirnormi üldraua sisaldus, võrdlemisi kõrge ning piirnormiga võrdselt on kooli puurkaevu põhjavees ka ammooniumi sisaldus; Veevõrgust võetud veeproovides on üle lubatud normi üldraua ja mangaani sisaldus; . Veemõõtjateta on Kaarepere külas ligikaudu 17 eramaja (~35 elanikku) ning nende veetarve leitakse arvutuslikult; . Kaarepere külas hüdrandid puuduvad. Asula puurkaevu (katastri nr. 11756) juures on amortiseerunud ning kasutusest väljas olev tuletõrje veevõtumahuti. Tuletõrje veevõtuks saab kasutada Kaarepere rahvamaja juures asuvat tiiki.

2.2.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Kaarepere külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 82% küla elanikest ehk 270 inimest. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud kortermajade elanikud ning osad eramute elanikud. Osades ühisveevärgiga ühendatud eramutes kasutatakse reovee kogumiseks kogumiskaevusid. Kaarepere külas on kokku ligikaudu 1,84 km kanalisatsioonitorustikke. Isevoolsetes torustikud on peamisele keraamilised läbimõõduga 100…250 mm, malmist läbimõõduga 200 mm. Kaarepere küla reoveekogumisalal paiknevad kanalisatsioonisüsteemid on näidatud käesoleva töö lisades toodud joonisel 2 (Kaarepere küla ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooni üldskeem). Kaarepere külas on ettevõtetest ja asutustest ühiskanalisatsiooniga ühendatud MÜ kauplus, AS Evemar Aruküla farm ning töökoda, Kaarepere Lasteaed ning katlamaja. Suurema osa ühiskanalisatsiooni suunatavast reoveest moodustab Kaarepere küla elanike ning asutuste ja ettevõtete olemreovesi. AS Evemar farmis tekib tööstusliku päritoluga reovett (lüpsiseadmete ja –torude pesust) ning vähesel määral ka olmereovett. Kokku pumbatakse AS Evemar farmist Kaarepere reoveepuhastisse ligikaudu 2260 m3 reovett aastas (ca 6,2 m3/d). AS Evemar farmi reovee kogused on arvestuslikud. Reovee koguseid Kaarepere külas ei mõõdeta vaid loetakse võrdeliseks tarbitud vee kogusega. 2007. aastal oli Kaarepere külas tarbitud vee kogus 6900 m3, millest eramajade elanike veetarve moodustas 1418 m3/a, korteriühistute elanike veetarve 4674 m3/a ning asutuste ja ettevõtete veetarve 808 m3/a. Kaarepere küla reoveepuhastis reovee koguseid ei mõõdeta. 2007. aastal oli vastavalt OÜ Kaarepere Soojuse veekasutuse aruandele Kaarepere küla reoveepuhastisse suunatud reovee kogus 9400 m3 ehk ligikaudu 25,8 m3/d.

2.2.5 Kaarepere küla reostuskoormus Kaarepere külas moodustab suurema enamuse reoveest elanike ja asutuste ning ettevõtete olmereovesi. Lisaks pumbatakse Kaarepere reoveepuhastisse ka AS Evemar farmis tekkiv reovesi. Kaarepere külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 270 elanikku. Kaarepere puhasti juures on 2000. aastal läbi viidud reostuskoormuse analüüs, mille käigus mõõdeti ööpäevaringselt heitvee vooluhulki ning võeti keskmistatud reoveeproove. Kaarepere asula reoveepuhasti koormuse mõõtmisi teostas OÜ Keskkonnauuringute Keskus. Reovee vooluhulga mõõtmisel saadi Kaarepere asula ööpäevaseks reovee vooluhulgaks 81 m3/d. Saadud tulemus on arvutuslikust (ca 71 m3/d, vastavalt 1999. aasta Kaarepere asula veekasutuse aruandele) veidi suurem, kuid jäi puhastusseadme jõudluse piiridesse. Tavapärasest mõnevõrra suurema reovee vooluhulga üheks põhjuseks on mõõtmise alguses sadanud äikesevihm, mis lekkivate kanalisatsioonitorustike ja –kaevude tõttu suurendab puhastisse jõudva reovee koguseid.

Tabelis 28 on toodud Kaarepere puhastisse siseneva reovee ning väljuva heitvee analüüside tulemused. Tabel 29 kirjeldab aga Kaarepere küla reovee reostuskoormust ning puhastist väljuva heitvee reostuskoormust ning puhastusefekti. Tabel 28. Kaarepere reoveepuhasti sisse- ja väljavoolu proovide analüüsitulemused. Näitaja Sissevool Väljavool pH 7,7 7,5 Hõljuvained, mg/l 134 38

BHT7, mg O2/l 150 20 Üldlämmastik, mg/l 22 13 Üldfosfor, mg/l 4,6 1,3 Andmed: Kaarepere asula reoveepuhasti koormuste mõõtmine, Tallinn 2000. Tabel 29. Kaarepere puhasti reostuskoormus ja puhastusefekt. Näitaja Sissevool, kg/d Väljavool, kg/d Efekt, % Hõljuvained 10,8 3,08 72

BHT7 12,2 1,62 87 Üldlämmastik 1,78 1,05 41 Üldfosfor 0,373 0,105 72 Andmed: Kaarepere asula reoveepuhasti koormuste mõõtmine, Tallinn 2000. Reostuskoormuse mõõtmisest järeldus, et Kaarepere reoveepuhastisse siseneva reovee reostuskoormus (12,2 kg BHT7/d = 10,6 kg BHT5/d) jäi tublisti madalamaks nii asula arvutuslikust koormusest kui ka BIO-100 projekteeritud reostuskoormusest (17,5-39 kg BHT5/d). Selle üheks põhjuseks võib olla kanalisatsiooni halb seisukord. Vastavalt Kaarepere küla 2007. aasta veekasutuse aruandele (OÜ Kaarepere Soojus) on arvutuslik tekkiv reovee kogus ligikaudu 25,8 m3/d, mis on oluliselt väiksem kui reostuskoormuse mõõtmise ajal. Seetõttu on praegune Kaarepere küla reoveepuhastisse suunatava reovee reostuskoormus mõnevõrra väiksem kui tabelis 29 toodud reostuskoormus.

2.2.6 Kaarepere küla reoveepumplad Kaarepere küla kanalisatsiooni on valdavalt isevoolne ning vee-ettevõtte hallatavad reoveepumplad seetõttu puuduvad. AS Evemar Kaarepere farmis tekkiva reovee suunamiseks Kaarepere reoveepuhastisse kasutab ettevõte farmi läheduses paiknevat ettevõttele kuuluvat reoveepumplat. AS Evemar farmis tekib reovett lüpsiseadmete ja –torustike pesust ning töötajate olmereovett WC ja dushi kasutamisest. Reovesi juhitakse farmist reoveepumplasse ning pumbatakse perioodiliselt Kaarepere reoveepuhastisse. Pumplas kasutatakse 3-faasilist reoveepumpa võimsusega 1,5 kW ja tootlikkusega ca 50 m3/h ning pumba tööd juhivad nivooandurid. AS Evemar Kaarepere farmis tekkivaid reovee koguseid ei mõõdeta. Tekkiva reoveekoguse arvestamisel lähtutakse farmis lüpsilehma kohta tekkivast ligikaudsest reoveekogusest ning töötajate hinnangulisest veekasutusest.

2.2.7 Kaarepere küla reoveepuhasti Kaarepere reoveepuhasti asub küla lõunaosas. Puhasti on BIO-100 tüüpi puhasti Celpox tüüpi aeraatoritega ning puhasti on rajatud 1972. aastal (joonis 9). 1996-1998 aastal puhasti rekonstrueeriti ning puhastati biotiigid. Puhasti jõudlus 3 reostuskoormuse järgi on 36 kg BHT7/d ja hüdrauliline jõudlus 86 m /d. Reovesi voolab Kaarepere külast puhastini isevoolselt. Reovee mehaaniliseks puhastamiseks on puhasti juurde rajatud käsivõre, mille abil eemaldatakse reoveest suuremad tahked osakesed ja praht. Reovee bioloogiline puhastus toimub Celpox aeraatoritega varustatud aktiivmudapuhastis BIO-100. Järelpuhastuseks on kasutusel 2 biotiiki, mille kogupindala on 2040 m2 (joonis 9). Heitvesi biotiikidest juhitakse ligikaudu 1,5 km pikkuse kraavi abil Laeva jõkke. Vastavalt Keskkonnaministri 16. nov. 1998.a. määrusele nr 65 “Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine” pole Laeva jõgi reostustundlik suubla.

Vee erikasutusloaga on heitvee saasteainete lubatud suurimad kogused: BHT7 – 25 mg/l ning hõljuvained – 35 mg/l. Keskkonda viidavat üldlämmastiku ja üldfosfori kogust ei limiteerita.

Joonis 9. Kaarepere küla reoveepuhasti ja biotiigid. Fotod: OÜ Alkranel 17.10.2008. Tabel 30 kirjeldab Kaarepere reoveepuhasti biotiikide väljavoolu heitveeproovide analüüsitulemusi 2007. aastal ja 2008. aasta esimesel poolaastal.

Tabel 30. Kaarepere reoveepuhasti biotiikidest väljavoolava heitvee analüüsitulemused. Aasta 2007 aasta 2008 aasta I pool Kvartal I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal I kvartal II kvartal kontsentratsioon konts. konts. konts. konts. konts. Komponent mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l

BHT7 5,6 15 33 99 130 31 Heljum 6,0 49 60 120 54 68 Üldlämmastik 27 40 52 49 32 22 Üldfosfor 3,8 8,3 11 10 5,9 5,4 Andmed: OÜ Kaarepere Soojus Tabeli 30 andmetest selgub, et 2007. aasta kolmandast kvartalist alates pole heitvee BHT7 sisaldus vastanud Kaarepere Soojus OÜ-le antud vee-erikasutusloas kehtestatud piirnormidele. Üle lubatud piirnormi on olnud ka heljumi sisaldus Kaarepere puhasti biotiikide heitvees, v.a. 2007. aasta esimeses kvartalis. Analüüside tulemustes on näha, et reoveepuhasti ei suuda tagada piisavat saasteainete eraldamise efektiivsust ning puhastist väljuv heitvesi ei vasta seetõttu kehtestatud normidele. Kaarepere küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord: . Kaarepere küla ühiskanalisatsiooniga on ühendatud suurem osa asula elanikest, ligikaudu 270 elanikku. Samuti on ühiskanalisatsiooniga ühendatud mitmed asutused (lasteaed, raamatukogu, rahvamaja) ja ettevõtted (AS Evemar Aruküla farm ja töökoda, MÜ kauplus); . Olemasolev kanalisatsioonisüsteem on Kaarepere külas amortiseerunud. Kanalisatsioonitorustikesse ja –kaevudesse toimub pinnasevee sissevool sadude perioodil. Kuivemal perioodil toimub reovee imbumine ebatihedatest kanalisatsioonikaevudest ning –torustikest pinnasesse; . Kaarepere asula reoveepuhasti (BIO-100-Celpox) metallkonstruktsioonid on amortiseerunud ning seadmed vananenud. Järelpuhastusena kasutatavad biotiigid on osaliselt setet täis ning ei tagas soovitud järelpuhastusefekti. Biotiike puhastati ligikaudu 10 aastat tagasi; . Reoveepuhasti ei taga reovee piisavat puhastust, mistõttu puhastist väljavoolava heitvee saasteainete (eelkõige BHT7 ja heljumi) sisaldused ületavad kehtestatud piirnorme;

2.3 Luua küla Luua küla paikneb valla keskosas. Külas elab 1. jaanuari 2008. aasta seisuga 305 inimest. Luua külas on ühisveevärgi kasutajaid ligikaudu 540 (elanikud ning asutused, sh. Luua Metsanduskooli õpilased) ning ühiskanalisatsiooniga liitunuid ligikaudu 520 (elanikud, asutused, sh. Luua Metsanduskooli õpilased). Ettevõtetest ja asutustest on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendatud Luua Metsanduskool, Luua Algkool, AS Evemar pood ja baar ning OÜ Luua Grupp. Luua küla ühisveevärgi ja –

54 kanalisatsioonisüsteeme haldajaks on Luua Metsanduskool, mis kuulub Eesti riigi valitsemisalasse. Luua küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud (madala reostusohtlikkusega) põhjaveega ala. Luua küla keskasula vee- ja kanalisatsioonisüsteemid on näidatud käesoleva töö lisades toodud joonisel 3 (Luua küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Luua küla kohta on AS-i Eesti Veevärk Konsultatsiooni poolt 2005. aastal tehtud töö raames koostatud reoveekogumisala kaart, kus küla reostuskoormus on vastavalt sellele 558 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 40 ie/ha. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ on reoveekogumisalal reovee pinnasesse immutamine keelatud, kui alal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema tehniliselt korras kogumiskaevud.

2.3.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Luua külas on ühisveevarustuse tarbeks kasutatud kahte puurkaevu. Puurkaev nr 1 (katastri nr. 11668) on reservis ning hetkel ühisveevarustuse tarbeks vett sealt ei võeta. Puurkaev nr 2 (katastri nr. 19708) on 2008. aastal rekonstrueeritud ning töökorras ja kasutusel Luua küla ühisveevarustuse tagamisel. Veetorustiku hinnanguline pikkus Luua külas on 1650 m. Veetorustik koosneb valdavalt metalltorudest läbimõõduga 50…32 mm, malmtorudest läbimõõduga 100 mm ja plasttorudest läbimõõduga 50…20 mm. Osadesse amortiseerunud metall- ja malmtorudesse tõmmatud plasttorud. Torustiku läbipesu ei tehta kuna torustik on amortiseerunud. Kokku on Luua külas käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 540 tarbijat. Ettevõtetest ja asutustest kasutavad ühisveevärgi vett Luua Metsanduskool, Luua Algkool, AS Evemar pood ja baar. Luua küla ühisveevärgis kasutatakse ühte puurkaevu: . Luua asula puurkaev nr. 2, katastri nr. 19708; Luua küla puurkaev on rajatud 1993. a. AS Moreen poolt ning asub Luua küla loodeosas (joonis 10). Puurkaev võtab vee siluri veekompleksist. Puurkaevu sanitaarkaitseala on tagatud, kuid puurkaevu kaitsetsooni aiaga ei piirata.

Joonis 10. Luua küla puurkaev-pumpla hoone ning veetöötlusseadmed (katastri nr 19708). Fotod: OÜ Alkranel 17.10.2008. Puurkaev-pumpla hoone ning sisustus on rekonstrueeritud 2008. aastal. Paigaldatud on uus veevõrgu pump, liivafilter, kaks raua- ja mangaanieraldusfiltrit, plastiktorud, hüdrofoor (0,5 m3) ning 5 m3 suurune veemahuti. Vee erikasutusloaga (nr L.VV.JÕ-187047) lubatud veevõttu Luua küla puurkaevust (puurkaev nr. 2, katastri nr. 19708) koos reservis oleva puurkaevuga (puurkaev nr. 1, katastri nr. 11668) iseloomustab tabel 31. Tabel 31. Vee erikasutusloaga lubatud veevõtt Luua küla puurkaevudest. Lubatud veevõtt Puurkaev nr. 2 koos reservis oleva puurkaevuga nr. 1 m3/a 60480 m3/kv 15120 m3/d 168 Andmed: Luua Metsanduskooli vee erikasutusluba (nr L.VV.JÕ-187047) Tabelis 32 on toodud Luua küla ühisveevarustuses kasutatava puurkaev-pumpla tehnilised andmed.

Tabel 32. Luua küla ühisveevarustussüsteemis kasutatava puurkaev-pumpla tehnilised andmed.

Luua puurkaev Nimetus/asukoht nr. 2

Katastri nr. 19708 Passi nr. 9 Kasutatav põhjavee kiht S Puurimise aasta 1993 Pumba tootlikkus, m3/h - Puurkaevu tootlikkus, 6 m3/h Lubatud veevõtt, m3/d 168 Tegelik veevõtt, m3/d 39,8

0,5 m3 Reguleerimisseade hüdrofoori

Puurkaevu sügavus 105 Staatiline veetase, m 5,0 Deebit (l/s) 1,67 Veemõõtja Olemas Heas Puurkaevu hoone seiskorras Omanik Luua MK Haldaja Luua MK Andmed: puurkaevude arvestuskaardid. Tabelis 33 on toodud Luua küla puurkaevudest väljapumbatud ning elanike poolt, asutustes ja ettevõtetes tarbitud veekogused puurkaevude kaupa 2007. aastal. Tabel 33. Luua puurkaevust nr. 2 pumbatud vee kogused 2007. aastal kvartalite kaupa.

Näitaja Ühik Veekogused 2007. aastal väljapumbatud vesi m3/a 14520 sh. I kvartal m3/kv 3828 sh. II kvartal m3/kv 3510 sh. III kvartal m3/kv 3617 sh. IV kvartal m3/kv 3565 Ööpäevas väljapumbatav vesi m3/d 39,8 Andmed: Luua Metsanduskool Tabelist 33 on näha, et Luua küla ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 40 m3. Arvestades ühisveevarustussüsteemiga ühendatud tarbijate arvuks 540 inimest on ööpäevane reaalne veetarve ligikaudu 74 liitrit ööpäevas.

Luua küla ühisveevarustussüsteemis on enamusel tarbijatel olemas veemõõtjad. Veemõõtjad puuduvad ainult Luua Metsanduskooli õppehoonel, klubil, katlamajal (ainult olmevesi) ning ühel abihoonel. Tarbitava vee kogused on ligikaudu võrdsed puurkaevust võetava vee kogusega ning lekked ja veekaod on võrdlemisi väikesed. 2005-2006 aastal läbiviidud veetarbe mõõtmise põhjal on hinnanguliselt veekaod alla 10 %.

2.3.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Luua külas hüdrandid puuduvad. Luua küla lääneosas paikneva tiigi juures on võimalus tuletõrje veevõtuks. Tuletõrje veevõtukoht jääb Nava-Luua-Palamuse maantee lähedusse ning on märgistatud. Juurdepääs veevõtukohale ning veevõtt on talvel raskendatud, mistõttu on vajalik välja ehitada korralik (tiigi külmumispiirist allpool oleva ühendustorustikuga) veevõtukaev.

2.3.3 Joogivee kvaliteet Luua külas toimub ühisveevarustuse tarbeks vee võtmine siluri veekompleksist. Veevõrk baseerub asula põhjaosas asuval puurkaevul (katastri nr. 19708), mis on varustatud joogiveetöötlusseadmetega. Tabelis 34 on toodud Luua küla puurkaevust ning veevärgist võetud proovide joogivee kvaliteedi analüüsitulemused.

Tabel 34. Luua küla joogivee kvaliteet puurkaevus ja veevõrgus Luua pk Luua pk Luua MK, Luua MK Lubatud Näitaja Ühik nr. 2, nr. 2, õppehoone, õppehoone, piirnorm* 21.01.08 13.10.08** 22.11.06 14.04.08 Katastri nr. 19708 19708 - - Värvus mg/l Pt 0 - - 0 Maitse palli - - - 0 Lõhn 0 - - 0 Hägusus NHÜ 25 - - 15 pH 6,5-9,5 7,2 6,85 - 7,2 Elektrijuhtivus 2500 μS/cm 758 - - 571 Ammooniumioon 0,5 mg/l 0,08 0,1 - 0,18 NH4-N Nitritioon 0,5 mg/l <0,002 - - <0,02 NO2-N Nitraatioon 50 mg/l <1,5 <0,1 0,009 <1 NO3-N

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l 2,0 - - 1,9 Üldraud 200 µg/l 2350 170 - 2000 Mangaan 50 µg/l 13 25 42 Kloriidid 250 mg/l 34,0 - - 10,5 Fluoriidid 1,5 mg/l 0,2 - - - Boor 1 mg/l - - <0,1 - Sulfaadid 250 mg/l 38,6 - - 33,3 Alumiinium 200 μg/l - - - <40 Tsüaniid 50 μg/l - - - - Naatrium 200 mg/l 12,7 - - 6,7 Antimon 5 µg/l - - <0,6 - Arseen 10 µg/l - - <1,3 - Elavhõbe 1 µg/l - - <0,3 - Kaadmium 5 µg/l - - <0,1 - Kroom 50 µg/l - - 1,7 - Nikkel 20 µg/l - - <0,8 - Plii 10 µg/l - - - Seleen 10 µg/l - - <1,7 - Vask 2 mg/l - - <0,01 - Benso(a)püreen 0,01 µg/l - - 0 - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. **2008. aastal toimunud Luua puurkaevu nr. 2 rekonstrueerimistööde järel peale joogiveetöötlusseadmeid võetud joogiveeproovi analüüsitulemused. Andmed: Luua Metsanduskool; Tartu Tervisekaitsetalituse Jõgevamaa osakond. Tabelist 34 on näha, et Luua küla puurkaevu nr. 2 veeproovides on üle lubatud normi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded) üldraua sisaldus. Nõuetele mittevastava Luua küla puurkaevust võetava joogivee müümiseks on Luua Metsanduskoolile väljastatud müümisluba (kehtib kuni

01.03.2010), millega on lubatud tarbijatele müüa joogivett, kus raua maksimaalne sisaldus on 3000 µg/l ning mangaani sisaldus 300 µg/l. Vastavalt sotsiaalministri 02.01.2003. a. määrusele nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ vastab Luua puurkaevu nr 2 vesi üldraua suure sisalduse ning vee hägususe tõttu III kvaliteediklassi näitajatele. 2008. aastal toimunud puurkaev-pumpla hoone ning sisseseade rekonstrueerimise järel peale joogiveetöötlusseadmeid (liivafilter ning raua- ja mangaanieraldusfiltreid) võetud veeproovi analüüsitulemuste (vt. tabel 34) põhjal vastab joogivesi kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Tarbijani jõudvat veekvaliteeti iseloomustavad veevõrgust (Luua Metsanduskooli õppehoonest) võetud joogiveeproovide analüüsitulemused. Tabelist 34 on näha, et Luua Metsanduskooli õppehoones tarbitav joogivesi ei vastanud kvaliteedinõuetele üldraua ülenormatiivse sisalduse tõttu. Peale puurkaev-pumpla rekonstrueerimist veevõrgust veeproove võetud pole, kuid eeldatavasti on üldraua sisaldus mõnevõrra väiksem kui enne rekonstrueerimist. Luua küla puurkaevu veest on tehtud ka mikrobioloogilised analüüsid. Kõikide uuritud mikrobioloogiliste näitajate osas vastavad veeproovid kehtestatud piirmääradele (tabel 35). Tabel 35. Luua küla puurkaevust võetud joogivee kvaliteedi analüüsitulemused mikrobioloogiliste näitajate osas Luua MK Lubatud Luua pk nr. 2, Näitaja Ühik õppehoone, piirnorm* 21.01.08 14.04.08 Katastri nr 19708 - Coli-laadsed 0 PMÜ/100 ml 0 0 bakterid Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 ml 0 0 Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml 1,0x102 0 *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: Luua Metsanduskool. Luua küla veevarustussüsteemide seisukord: . Luua külas on ühisveevarustusega ühendatud ligikaudu 540 tarbijat. Luua ühisveevarustus põhineb asula põhjaosas oleval puurkaevul nr. 2 (katastri nr. 19708). Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1,5 km; . Peamised ühisveevärgi kasutajad on Luua küla elanikud, Luua Metsanduskool ning Luua Algkool; . Luua küla ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1,65 km. Veetorustik koosneb valdavalt metalltorudest (50…32 mm), malmtorudest (100 mm) ja plasttorudest (50…20 mm). Torustik on amortiseerunud ja vajab väljavahetamist;

. Luua küla puurkaev on rekonstrueeritud 2008. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus paigaldati puurkaev-pumplasse uued joogiveetöötlusseadmed, pumbad, hüdrofoor (0,5 m3), veemahuti (5 m3) ning rajati uus puurkaev-pumpla hoone. Selle tulemusena on paranenud oluliselt veevõrku suunatava joogivee kvaliteet; . Luua puurkaevu (katastri nr. 19708) vees on üle piirnormi üldraua sisaldus, kuid veetöötlusseadmete järel vastab joogivesi sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Veevõrgust võetud veeproovides on üle lubatud normi üldraua sisaldus, mis tuleneb praegusel hetkel peamiselt torustike kehvast olukorrast; . Veetarbe Luua külas on ligikaudu võrdne puurkaevust pumbatava vee kogusega. Veemõõtjad puuduvad Luua Metsanduskooli õppehoonel ja võimlal, klubil ning katlamajal; . Tuletõrje veevõtuks on Luua küla lääneosas võimalik kasutada olemasolevat tiiki, mis vajab korrastamist ja tähistamist.

2.3.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Luua külas on ühiskanalisatsiooniga liitujaid ligikaudu 520. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud kortermajade elanikud, Luua Metsanduskooli õppehooned ja ühiselamud ning osad eramute elanikud. Osades ühisveevärgiga ühendatud eramutes kasutatakse reovee kogumiseks kogumiskaevusid. Luua küla kanalisatsioonitorustike ligikaudne hinnanguline pikkus on 1700 m. Umbes 40 m on rajatud 110-160 mm plasttorust. Ülejäänud isevoolsete torustike juures on kasutatud nii keraamilisi 100-250 mm, metall 100 mm kui ka malm 200 mm torusid. Torustik on vana, ca 80% kollektoritest on rajatud 25-30 a tagasi. Osa kanalisatsiooni lekib tugevate vihmade ja lume sulamisest põhjustatud lompidest, mis valguvad läbi luukide torustikku. Luua külas on ettevõtetest ja asutustest ühiskanalisatsiooniga ühendatud Luua Metsanduskool, Luua Algkool, AS Evemar kauplus ja baar ning katlamaja. Ühiskanalisatsiooni suunatav reovesi on olmereovesi, tööstusliku päritoluga reovett Luua küla ühiskanalisatsiooni ei juhita. Reovee koguseid Luua külas ei mõõdeta vaid loetakse võrdeliseks tarbitud vee kogusega. 2007. aastal oli Luua puurkaevust võetud ning tarbitud vee kogus 14520 m3 ehk ligikaudu 39,8 m3/d.

2.3.5 Luua küla reostuskoormus Luua külas moodustab suurema enamuse reoveest elanike ja asutuste ning ettevõtete olmereovesi. Tööstusliku päritoluga reovett reoveepuhastisse ei juhita.

Luua külas on ühiskanalisatsiooniga liitujaid ligikaudu 520. Kuna reostuskoormuse analüüsi Luual pole tehtud, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 36). Arvutustes on arvestatud, et tööl ja koolis tarbib inimene vett 15- 40 liitrit päevas (Reoveeväikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks veetarbeks on vastavalt 2007. aastal tarbitud vee koguste andmetele võetud 74 liitrit tarbija kohta ööpäevas. Ühe inimese poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on võrdeline 60 g BHT7, 60 g heljuvaine, 2 g üldfosfori ning 12g üldlämmastikuga ööpäevas. Tabelis 36 on toodud Luua küla hinnangulised reoveekogused ning arvutuslik reostuskoormus. Tabel 36. Luua küla arvutuslikud reoveekogused ja reostuskoormus. Arv Reostuskoormus

Reostuskoormuse (elanikud, ühiku kohta Veetarve Vooluhulk BHT7 Heljum Nüld Püld tekitaja töötajad) (ie/d) (m3*ie/d) (m3/d) (kg/d) (kg/d) (kg/d) (kg/d) Ühis- kanalisatsiooniga 190 1 0,074 14,06 11,40 11,40 2,280 0,380 ühendatud elanikud 31 0,3 0,04 1,24 0,56 0,56 0,112 0,019 Luua Algkool Luua Metsandus- kool (koos 450 0,7 0,07 31,50 18,90 18,90 3,780 0,630 ühiselamutega) 9 0,3 0,03 0,27 0,16 0,16 0,032 0,005 OÜ Luua Grupp 2 0,4 0,04 1,20 0,05 0,05 0,010 0,002 Luua katlamaja 5 0,4 0,015 1,00 0,12 0,12 0,024 0,004 AS Evemar 49,27 31,19 31,19 6,238 1,040 Kokku

Luua küla elanike ja asutuste poolt tekitatud arvutuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 49 m3 (vt tabel 36), mis on mõnevõrra suurem 2007. aastal tarbitud vee kogusest (39,8 m3/d). Suurema enamuse Luua küla reoveetekkest moodustab Luua Metsanduskooli õpilaste ja töötajate ning Luua küla elanike olmereovesi. Luua küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike ning asutuste ja ettevõtete ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 31,2 kg BHT7/d. Antud parameetrid (reovee vooluhulk ning reostuskoormus) on siiski arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast, kuna pole arvestatud torustike ja kanalisatsioonikaevude lekkimisega.

2.3.6 Luua küla reoveepumplad Luua küla kanalisatsioonitorustikud on isevoolsed ning reoveepumplad ühiskanalisatsioonisüsteemis puuduvad.

2.3.7 Luua küla reoveepuhasti Luua küla reoveepuhasti asub küla lõunaosas. Puhasti on BIO-100 tüüpi ning on rajatud 1980. aastal (joonis 11). Reoveepuhasti juurde kuuluvad ka kaks biotiiki kogupindalaga ca 1030 m2: esimene biotiik 630 m2 ning teine 400 m2. Biotiigid on 2008. aastal settest puhastatud. Luua BIO-100 tüüpi puhasti jõudlus reostuskoormuse 3 järgi on 33 kg BHT7/d ja hüdrauliline jõudlus 103 m /d. Reovesi voolab Luua küla puhastini isevoolselt. Reovee mehaaniliseks puhastamiseks on puhasti juurde rajatud käsivõre, mis on praeguseks hetkeks täielikult amortiseerunud ning ei tööta. Reovee bioloogiline puhastamine toimub BIO-100 tüüpi reoveepuhastis. Kompressorid reoveepuhasti tarbeks asuvad puhasti kõrval paiknevas eraldi hoones. Järelpuhastuseks on kasutusel 2 biotiiki, mille kogupindala on 1030 m2 (joonis 11). Heitvesi biotiikidest juhitakse ligikaudu 1,5 km pikkuse maaparanduskraavi abil Amme jõkke. Vastavalt keskkonnaministri 16. nov. 1998.a. määrusele nr 65 “Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine” on Amme jõgi (suublakoodiga 10409) lähtes kuni Jõgeva maakonna piirini reostustundlik suubla.

Vee erikasutusloaga on heitvee saasteainete lubatud suurimad kogused: BHT7 – 25 mg/l, hõljuvained – 35 mg/l, KHT – 125 mg/l ning üldfosfor – 2,0 mg/l. Keskkonda viidavat üldlämmastiku kogust ei limiteerita.

Joonis 11. Luua küla reoveepuhasti BIO-100 ja biotiigid. Fotod: OÜ Alkranel 17.10.2008. Tabel 37 kirjeldab Luua küla reoveepuhasti biotiikide väljavoolu heitveeproovide analüüsitulemusi 2008. aastal.

Tabel 37. Luua küla reoveepuhasti biotiikidest väljavoolava heitvee analüüsitulemused. Luua biotiikide väljavool, Luua biotiikide väljavool, Luua biotiikide väljavool, Komponent 31.01.08 08.04.08 07.08.08

BHT7 (mg/l) 58 21 13 Heljum (mg/l) 29 24 42 Üldlämmastik (mg/l) 34 25 25 Üldfosfor (mg/l) 6,5 4,3 4,2 Andmed: Luua Metsanduskool Tabeli 37 andmetest selgub, et 2008. aastal võetud Luua biotiikide väljavoolus on üle lubatud normi olnud üldfosfori sisaldus. Üle lubatud piirnormi on olnud 31.01.2008 võetud heitveeproovis BHT7 ning 07.08.2008 võetud heitveeproovis heljumis sisaldus. Analüüside tulemustes on näha, et reoveepuhasti ei suuda tagada piisavat saasteainete eraldamise efektiivsust ning puhastist väljuv heitvesi ei vasta seetõttu kehtestatud normidele (eelkõige fosfori osas). Luua küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord: . Luua küla ühiskanalisatsiooniga on ühendatud ligikaudu 520 tarbijat. Peamiselt on ühiskanalisatsiooniga ühendatud Luua küla korrusmajade elanikud, Luua Metsanduskooli õppehooned ning ühiselamud ning osad eramajad; . Olemasolev kanalisatsioonisüsteem on Luual amortiseerunud. Kanalisatsioonitorustike ligikaudne pikkus on 1700 meetrit ning peamiselt on kasutatud keraamilisi 100-250 mm, metall 100 mm kui ka malm 200 mm torusid. Kanalisatsioonitorustikesse ja –kaevudesse toimub pinnasevee sissevool sadude perioodil. Kuivemal perioodil toimub reovee imbumine ebatihedatest kanalisatsioonikaevudest ning –torustikest pinnasesse; . Luua küla reoveepuhasti (BIO-100) metallkonstruktsioonid ning eelpuhastuseks kasutatav võrekaev on amortiseerunud ning seadmed vananenud. Järelpuhastusena kasutatavad biotiigid on 2008. aastal settest puhastatud; . Reoveepuhasti ei taga reovee piisavat puhastust, mistõttu puhastist väljavoolava heitvee saasteainete (eelkõige üldfosfori) sisaldused ületavad kehtestatud piirnorme. Olemasolev reoveepuhasti kest ja tehnoloogilised seadmed on osaliselt või täielikult amortiseerunud.

2.3.8 Luua küla sadeveekanalisatsioon Luua külas on sadeveekanalisatsioon rajatud Nava-Luua-Palamuse mnt ääres asuva Luua Metsanduskooli õppehoonehoone juurde ning asula idaosas paikneva Luua Metsanduskooli õppetöökoja asfaltplatsile. Luua Metsanduskooli õppehoone juures oleva restkaevu kaudu juhitakse sadevesi torustiku kaudu asula lääneosas paikneva tiigi suunas. Luua Metsanduskooli õppetöökoja territooriumi asfaltplatsilt kogutakse 64 sadevesi kokku ning peale õlipüüduri läbimist suunatakse kraavi ning sealt edasi ca 1,55 km kaugusel asuvasse Amme jõkke. Vastavalt keskkonnaministri 16. nov. 1998.a. määrusele nr 65 “Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine” on Amme jõgi (suublakoodiga 10409) lähtes kuni Jõgeva maakonna piirini reostustundlik suubla. Vastavalt Luua Metsanduskooli vee-erikasutusloale (nr L.VV.JÕ-187047) on Luua sadeveekanalisatsiooni kaudu Amme jõkke juhitava sadevee lubatud maksimaalne vooluhulk 2625 m3/a ning hõljuvainete ja naftasaaduste maksimaalsed sisaldused vastavalt 40 mg/l ja 5 mg/l.

2.4 Pikkjärve küla Pikkjärve küla paikneb valla lääneosas. Külas elab 1. jaanuari 2008. aasta seisuga 121 inimest. Pikkjärve külas on ühisveevärgiga ühendatud ligikaudu 40 elanikku ja ühiskanalisatsiooniga ligikaudu 35 elanikku. Ettevõtetest ühisveevärgiga ühendatud OÜ Kerseli remonditöökoda. Pikkjärve küla ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemide haldajaks on OÜ Kaarepere Soojus. Pikkjärve küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud (madala reostusohtlikkusega) põhjaveega ala. Pikkjärve küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesolev töö lisades näidatud joonisel 4 (Pikkjärve küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Pikkjärve küla tiheasustusalal reoveekogumisala määratud pole, seega on vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ reovee pinnasesse immutamine lubatud.

2.4.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Pikkjärve külas kasutatakse ühisveevarustuse tarbeks ühte puurkaevu (katastri nr. 11667). Pikkjärve puurkaev kuulub OÜ-le Kerseli ning selle haldamisega tegeleb OÜ Kaarepere Soojus. Veetorustiku hinnanguline pikkus Pikkjärve külas on ligikaudu 1100 m. Veetorustik koosneb valdavalt metalltorudest läbimõõduga 50 mm, malmtorudest läbimõõduga 100…82 mm ja plasttorudest läbimõõduga 50…20 mm. Ligikaudu 110 m pikkusel lõigul on metalltoru Ø50 sisse tõmmatud plasttoru Ø32 mm. Kokku on Pikkjärve külas ühisveevärgiga ühendatud ligikaudu 40 elanikku. Ühisveevärgi vett kasutab veel põllumajandusliku tootmise ning autotranspordiga tegelev ettevõte OÜ Kerseli. Pikkjärve küla ühisveevärgis kasutatakse ühte puurkaevu: . Pikkjärve küla puurkaev, katastri nr. 11667;

Pikkjärve küla puurkaev on rajatud 1962. a. PM Ehitus- ja Montaaživalitsuse poolt ning asub küla kirdeosas (joonis 12). Puurkaev asub maa-aluses šahtis ning võtab vee siluri-ordoviitsiumi veekompleksist.

Joonis 12. Pikkjärve küla puurkaev-pumpla (katastri nr. 11667). Fotod: OÜ Alkranel 17.10.2008. Puurkaev-pumpla maa-aluses šahtis asub ka 0,5 m3 suurune hüdrofoor (joonis 12). Pikkjärve puurkaevul puuduvad veetöötlusseadmed ning puurkaevu sisustus (torustikud, hüdrofoor, elektri- ja automaatikaseadmed) on osaliselt või täielikult amortiseerunud. Vee erikasutusloaga (nr L.VV.JÕ-193490) lubatud veevõttu Pikkjärve küla puurkaevust (katastri nr. 11667) iseloomustab tabel 38. Tabel 38. Vee erikasutusloaga lubatud veevõtt Pikkjärve küla puurkaevust. Lubatud veevõtt Pikkjärve pk m3/a 500 m3/kv 125 m3/d - Andmed: OÜ Kaarepere Soojus vee erikasutusluba (nr L.VV.JÕ-193490). Tabelis 39 on toodud Pikkjärve küla puurkaevu tehnilised andmed.

Tabel 39. Pikkjärve küla ühisveevarustussüsteemis kasutatava puurkaev-pumpla tehnilised andmed.

Pikkjärve Nimetus/asukoht puurkaev

Katastri nr. 11667 Passi nr. A-836-M Kasutatav põhjavee kiht S-O Puurimise aasta 1962 Pumba tootlikkus, m3/h - Puurkaevu tootlikkus, ca 8 m3/h Lubatud veevõtt, m3/d 1,4 Tegelik veevõtt, m3/d 1,2

0,5 m3 Reguleerimisseade hüdrofoori

Puurkaevu sügavus 150 Staatiline veetase, m 7,8 Deebit (l/s) 2,22 Veemõõtja Olemas Halvas Puurkaevu hoone seiskorras Omanik OÜ Kerseli OÜ Kaarepere Haldaja Soojus Andmed: puurkaevu arvestuskaart; OÜ Kaarepere Soojus. Tabelis 40 on toodud Pikkjärve küla puurkaevudest pumbatud ning elanike ning asutuste ja ettevõtete poolt tarbitud vee kogused. Tabel 40. Pikkjärve küla puurkaevust pumbatud ning tarbitud vee kogused 2007. aastal.

Näitaja Ühik Veekogused 2007. aastal puurkaevust pumbatud vesi m3/a 571 2007. aastal tarbitud vesi m3/a 448 sh. elanikud m3/a 390 sh. asutused, ettevõtted m3/a 58 Ööpäevas tarbitud vesi m3/d 1,23 Andmed: OÜ Kaarepere Soojus Tabelist 40 on näha, et Pikkjärve küla ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 1,2 m3. Arvestades, et ühisveevarustussüsteemiga on ühendatud ligikaudu 40 küla elanikku, on ööpäevane reaalne veetarve elaniku kohta ligikaudu 27 liitrit. Pikkjärve küla ühisveevarustussüsteemis on enamusel tarbijatel olemas veemõõtjad. Veemõõtjad on olemas enamusel kortermajade elanikel ning OÜ-l Kerseli. Tabelist 67

40 on näha, et lekked ja veekaod olid 2007. aastal ligikaudu 123 m3 ehk ca 22 % puurkaevust pumbatud veest.

2.4.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Pikkjärve külas hüdrandid puuduvad. Pikkjärve küla põhjaosas on Pikkjärve paisjärve juures tuletõrje veevõtukoht. Veevõtukoht jääb paisjärve lõunaossa Pikkjärve- Sääsküla maantee äärde, mistõttu on sellele hea ligipääs, kuid puudub vastav tähistus.

2.4.3 Joogivee kvaliteet Pikkjärve külas võetakse ühisveevarustuse tarbeks põhjavett siluri-ordoviitsiumi veekompleksist. Veevõrk baseerub asula kirdeosas paikneval puurkaevul (katastri nr. 11667). Tabelis 41 on toodud Pikkjärve küla puurkaevust ning veevõrgust võetud proovide joogivee kvaliteedi analüüsitulemused.

Tabel 41. Pikkjärve küla joogivee kvaliteet puurkaevus ja veevõrgus Pikkjärve küla Lubatud Pikkjärve pk, Näitaja Ühik maja nr. 1, piirnorm* 07.02.08 07.02.08 Katastri nr. 11667 - Värvus mg/l Pt 0 0 Maitse palli - 0 Lõhn 0 0 Hägusus NHÜ 1 13 pH 6,5-9,5 7,5 7,6 Elektrijuhtivus 2500 μS/cm 560 543 Ammooniumioon 0,5 mg/l 0,43 0,4 NH4-N Nitritioon 0,5 mg/l <0,002 - NO2-N Nitraatioon 50 mg/l <1,5 - NO3-N

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l 1,0 - Üldraud 200 µg/l 625 2880 Mangaan 50 µg/l 12 25 Kloriidid 250 mg/l 22,6 - Fluoriidid 1,5 mg/l 1,0 - Boor 1 mg/l - - Sulfaadid 250 mg/l 24,0 - Alumiinium 200 μg/l - - Tsüaniid 50 μg/l - - Naatrium 200 mg/l 22,9 - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: OÜ Kaarepere Soojus. Tabelist 41 on näha, et Pikkjärve küla puurkaevu veeproovides on üle lubatud normi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded) üldraua sisaldus. Vastavalt sotsiaalministri 02.01.2003. a. määrusele nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ vastab Pikkjärve puurkaevu vesi üldraua suure sisalduse tõttu II kvaliteediklassi näitajatele. Tarbijani jõudvat veekvaliteeti iseloomustavad veevõrgust võetud joogiveeproovide analüüsitulemused. Tabelist 41 on näha, et tarbijatele suunatav joogivesi ei vastanud kvaliteedinõuetele üldraua ülenormatiivse sisalduse tõttu. Võrreldes puurkaevust võetud põhjavee üldraua sisaldust on veevõrgust võetud vees üldraua sisaldus üle nelja korra suurem. Pikkjärve küla puurkaevu veest ning veevärgiveest on tehtud ka mikrobioloogilised analüüsid. Kõikide uuritud mikrobioloogiliste näitajate osas vastavad veeproovid kehtestatud piirmääradele (tabel 42).

Tabel 42. Pikkjärve küla puurkaevust ning veevõrgust võetud joogivee kvaliteedi analüüsitulemused mikrobioloogiliste näitajate osas Pikkjärve küla Lubatud Pikkjärve pk, Näitaja Ühik maja nr. 1, piirnorm* 07.02.08 07.02.08 Katastri nr 11667 - Coli-laadsed 0 0 PMÜ/100 ml 0 bakterid Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 ml 0 - Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml 0 - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: OÜ Kaarepere Soojus.

Pikkjärve küla veevarustussüsteemide seisukord: . Pikkjärve külas on ühisveevarustusega ühendatud ligikaudu 40 elanikku. Küla ühisveevarustus põhineb asula kirdeosas oleval puurkaevul (katastri nr. 11667). Puurkaev kuulub OÜ-le Kerseli; . Peamised ühisveevärgi kasutajad on Pikkjärve küla elanikud ning OÜ Kerseli; . Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1,1 km. Veetorustik koosneb valdavalt metalltorudest läbimõõduga 50 mm, malmtorudest läbimõõduga 100…82 mm ja plasttorudest läbimõõduga 50…20 mm. Torustik on amortiseerunud ning põhjustab joogivee kvaliteedi halvenemist ning seetõttu vajab väljavahetamist; . Pikkjärve küla puurkaev on rajatud 1962. aastal. Olemasolev puurkaev-pumpla sisustus (torustik, hüdrofoor ning elektri- ja automaatikaseadmed) on amortiseerunud ning vajaks renoveerimist/rekonstrueerimist; . Pikkjärve puurkaevu (katastri nr. 11667) vees on üle piirnormi üldraua sisaldus. Veevõrgus joogivee kvaliteet halveneb veelgi ning tarbitavas joogivees ületab üldraua sisaldus samuti lubatud normi; . Pikkjärve küla elanike veetarve on võrdlemisi väike, arvestuslikult 27 liitrit elaniku kohta ööpäevas. Enamusel liitujatel on olemas veemõõtjad. Tulenevalt torustike kehvast olukorrast on lekked ning veekaod ligikaudu 22 %. . Tuletõrje veevõtuks on Pikkjärve paisjärvel tammi juures tuletõrje veevõtu koht.

2.4.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Pikkjärve külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 35 elanikku. Ühiskanalisatsiooni suunatakse ainult elanike reovesi.

Pikkjärve küla kanalisatsioonitorustike ligikaudne hinnanguline pikkus on ~600 m. Torustik on rajatud 1997. aastal 110, 160 ning 200 mm läbimõõduga plasttorudest. Isevoolse torustiku kaudu juhitakse elanike olemreovesi küla lõunaosas asuvasse Ecobox – 5 puhastisse. Reovee koguseid Pikkjärve külas ei mõõdeta vaid loetakse võrdeliseks tarbitud vee kogusega. 2007. aastal oli elanike poolt tarbitud vee kogus 390 m3 ehk ligikaudu 1,1 m3/d.

2.4.5 Pikkjärve küla reostuskoormus Pikkjärve külas moodustab kogu tekkiva reovee elanike olmereovesi. Tööstusliku päritoluga reovett reoveepuhastisse ei juhita. Pikkjärve külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 35 elanikku. Kuna reostuskoormuse analüüsi Pikkjärvel pole tehtud, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 43). Arvutuslikuks veetarbeks on vastavalt 2007. aastal tarbitud vee koguste andmetele võetud 27 liitrit elaniku kohta ööpäevas. Ühe inimese poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on võrdeline 60 g BHT7, 60 g heljuvaine, 2 g üldfosfori ning 12g üldlämmastikuga ööpäevas. Tabelis 43 on toodud Pikkjärve küla arvutuslikud reoveekogused ning reostuskoormus. Tabel 43. Pikkjärve küla arvutuslik reoveekogus ja reostuskoormus. Arv Reostuskoormus

Pikkjärve küla elanike poolt tekitatud arvutuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 0,95 m3 (vt tabel 43), mis on mõnevõrra väiksem 2007. aastal elanike poolt tarbitud vee kogusest (1,1 m3/d). Mõnevõrra väiksem reoveeteke on tõenäoliselt põhjustatud sellest, et ainult ühes ühisveevarustusega ühendatud kortermajas (8 korterit) on kasutusel vesiklosetid, teistes kortermajades on kuivkäimlad. Pikkjärve küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike ööpäevane arvutuslik reostuskoormus on ligikaudu 2,1 kg BHT7/d. Antud parameetrid (reovee vooluhulk ning reostuskoormus) on siiski arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast.

2.4.6 Pikkjärve küla reoveepumplad Pikkjärve küla ühiskanalisatsioon on lahendatud isevoolsete torustike baasil ning seetõttu reoveepumplad puuduvad.

2.4.7 Pikkjärve küla reoveepuhasti Pikkjärve küla reoveepuhasti asub küla lõunaosas. Puhasti on Ecobox – 5 tüüpi väikepuhasti, mis on rajatud 1998. aastal (joonis 13). Reoveepuhasti juurde kuuluvad ka kaks septikut mahuga 9 m3 ning 3 m3. Ecobpx-5 tüüpi puhasti hüdrauliline jõudlus on kuni 5 m3/d. Reovesi voolab Pikkjärve küla puhastini isevoolselt. Reovee mehaaniliseks puhastamiseks on Ecobox-5 tüüpi puhasti ette rajatud kaks septikut: 9 m3 ning 3 m3 (vaheseintega). Septikutes toimub reovees olevate tahkete osakeste settimine ning reovees oleva orgaanilise aine sisalduse vähenemine. Reovee bioloogiline puhastamine toimub Ecobox-5 tüüpi väikepuhasti filterelementide pinnal olevate mikroorganismide kaasabil. Filterelementide pinnal kasvavad mikroorganismid kasutavad oma elutegevuseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid ning lämmastiku- ja fosforiühendeid ja seeläbi puhastavad reovett. Heitvesi juhitakse kraavi, mis 0,5 km kaugusel suubub Pikkjärve. Kraav toimib ühtlasi ka järelpuhastina (joonis 13). Vastavalt keskkonnaministri 16. nov. 1998.a. määrusele nr 65 “Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine” on Pikkjärv (suublakoodiga 205690) reostustundlik suubla.

Vee erikasutusloaga on heitvee saasteainete lubatud suurimad kogused: BHT7 – 25 mg/l ning hõljuvained – 35 mg/l. Keskkonda viidavat üldlämmastiku ja -fosfori kogust ei limiteerita.

Joonis 13. Pikkjärve küla Ecobox-5 tüüpi puhasti ning heitvee suublana kasutatav kraav. Fotod: OÜ Alkranel 17.10.2008. Tabel 44 kirjeldab Pikkjärve küla reoveepuhasti väljavoolu heitveeproovide analüüsitulemusi 2008. aastal.

Tabel 44. Pikkjärve küla reoveepuhasti biotiikidest väljavoolava heitvee analüüsitulemused. Pikkjärve reoveepuhasti Pikkjärve reoveepuhasti Pikkjärve reoveepuhasti Komponent väljavool, 31.01.08 väljavool, 19.05.08 väljavool, 09.09.08

BHT7 (mg/l) 260 33 45 Heljum (mg/l) 130 19 31 Üldlämmastik (mg/l) 95 19 24 Üldfosfor (mg/l) 21 4,0 4,3 Andmed: OÜ Kaarepere Soojus Tabeli 44 andmetest selgub, et 2008. aastal võetud Pikkjärve reoveepuhasti väljavoolus on üle lubatud normi olnud kõikide proovide korral BHT7 sisaldus. Üle lubatud piirnormi on olnud ka 31.01.2008 võetud heitveeproovis heljumi sisaldus. Analüüside tulemustes on näha, et reoveepuhasti ei suuda tagada piisavat saasteainete eraldamise efektiivsust ning puhastist väljuv heitvesi ei vasta seetõttu kehtestatud normidele (eelkõige BHT7 osas). Pikkjärve küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord: . Pikkjärve küla ühiskanalisatsiooniga on ühendatud ligikaudu 35 elanikku. Kanalisatsiooni juhitakse ainult elanike reovett; . Olemasolev ühiskanalisatsioon on rajatud 1997. aastal. Pikkjärve küla kanalisatsioonitorustike ligikaudne hinnanguline pikkus on ~600 m. Kanalisatsioonitorustikena on kasutatud 110, 160 ning 200 mm läbimõõduga plasttorusid; . Pikkjärve küla reoveepuhasti (Ecobox-5 tüüpi väikepuhasti) on rajatud 1998. aastal ning on amortiseerunud; . Reoveepuhasti ei taga reovee piisavat puhastust, mistõttu puhastist väljavoolava heitvee saasteainete (eelkõige BHT7) sisaldused ületavad kehtestatud piirnorme;

2.5 Kudina küla Kudina küla paikneb Palamuse valla idaosas. Külas elab 1. jaanuari 2008. aasta seisuga 171 inimest. Ühisveevärgiga on külas ühendatud ligikaudu 95 elanikku. Ühiskanalisatsioon Kudina külas puudub, seetõttu kasutavad elanikud reovee kogumiseks kogumiskaeve. Ühisveevarustussüsteemide opereerimisega tegeleb Kudina külas FIE Aivar Rudissaar, kellele kuuluvad ka ühisveevarustusega seotud varad. Kudina küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud (madala reostusohtlikkusega) põhjaveega ala. Kudina küla tiheasustusalal reoveekogumisala määratud pole, seega on vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ reovee pinnasesse immutamine lubatud.

Kudina küla ühisveevarustusesüsteemid on toodud käesolev töö lisades näidatud joonisel 5 (Kudina küla ühisveevarustuse üldskeem).

2.5.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Kudina külas on ühisveevarustuse tarbeks kasutusel puurkaev (katastri nr. 11699). Veetorustiku hinnanguline pikkus Kudina külas on ligikaudu 1900 m, millest suurem enamus on rekonstrueeritud 2008. aastal. Veetorustiku rekonstrueerimisel tõmmati vana amortiseerunud malmtorustiku sisse plasttorud (PEM) läbimõõduga 50…32 mm. Kokku on Kudina külas ühisveevärgiga ühendatud ligikaudu 95 elanikku. Kudina küla ühisveevärgis kasutatakse ühte puurkaevu: . Kudina puurkaev, katastri nr. 11699; Kudina küla puurkaev on rajatud 1987. a. EKE Ehitus- ja Montaaživalitsuse poolt ning asub küla keskosas. Puurkaev võtab vee keskdevoni-siluri veekompleksist. Kudina puurkaevu tootlikkus on ligikaudu 20 m3/d. Tegelik veevõtt puurkaevust on aga ligikaudu 2 m3/d. Arvestades, et ühisveevarustussüsteemiga on ühendatud ligikaudu 95 küla elanikku, on ööpäevane reaalne veetarve elaniku kohta ligikaudu 21 liitrit. Kudina puurkaevu joogivee töötlemiseks on paigaldatud rauaärastusfiltrid. Tabelis 45 on toodud Kudina küla puurkaevu tehnilised andmed.

Tabel 45. Kudina küla ühisveevarustussüsteemis kasutatava puurkaev-pumpla tehnilised andmed.

Kudina Nimetus/asukoht puurkaev

Katastri nr. 11699 Passi nr. 5755

Kasutatav põhjavee kiht D2-1-S Puurimise aasta 1987 Pumba tootlikkus, m3/h - Puurkaevu tootlikkus, 20 m3/h Lubatud veevõtt, m3/d - Tegelik veevõtt, m3/d ~2

Reguleerimisseade hüdrofoor

Puurkaevu sügavus 80 Staatiline veetase, m 4,0 Deebit (l/s) 5,67 Veemõõtja Olemas Puurkaevu hoone - FIE Aivar Omanik Rudissaar FIE Aivar Haldaja Rudissaar Andmed: puurkaevu arvestuskaart; FIE Aivar Rudissaar.

2.5.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Kudina külas veetorustikul hüdrandid puuduvad. Kudina külast loodes asuva paisjärve ääres on olemas tuletõrjevee võtmise koht. Tegemist on märgistamata veevõtukohaga, kuhu ligipääs võib talveperioodil olla raskendatud.

2.5.3 Joogivee kvaliteet Kudina külas võetakse ühisveevarustuse tarbeks põhjavett keskdevoni-siluri veekompleksist. Veevõrk baseerub ühel puurkaevul (katastri nr. 11699). Joogivee töötlemiseks on puurkaev-pumplasse paigaldatud rauaärastusseadmed.

Kudina küla veevarustussüsteemide seisukord: . Kudina külas on ühisveevarustusega ühendatud ligikaudu 95 elanikku. Küla ühisveevarustus põhineb asula keskosas oleval puurkaevul (katastri nr. 11699). Puurkaev kuulub FIE Aivar Rudissaarele;

. Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1,9 km. Veetorustik rekonstrueeriti 2007. aastal. Rekonstrueerimisel kasutati plasttorusid (PEM) läbimõõduga 50…32 mm; . Kudina küla puurkaev on rajatud 1987. aastal. Puurkaevust võetava joogivee töötlemiseks kasutatakse joogiveetöötlusseadmeid (rauaärastusfiltreid); . Tuletõrje veevõtuks on Kudina paisjärvel juures tuletõrje veevõtu koht.

3 Seadusandlik taust

3.1 Palamuse valla arengukava aastateks 2008-2016 Palamuse valla arengukavas aastateks 2008-2016 on üheks visiooniks tagada valla elanikele kvaliteetsed avalikud teenused sh ka veevarustus- ja kanalisatsiooniteenus. Järgnevalt on tabelis 46 esitatud arengukavas välja toodud eesmärgid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni olukorra parandamiseks ning nende eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused aastatel 2008-2010. Tabel 46. Palamuse valla arengukavas 2008-2016 välja toodud eesmärgid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkonnas ja nende täitmiseks vajalikud tegevused. Eesmärk Tegevused Palamuse vallas on tagatud kvaliteetsed teenused Rauaärastusfiltrite paigaldamine ja hooldamine rauarikka veega puurkaevudele

Veetorustike, reoveepumplate ja puhastite renoveerimine, ühisveevärgi laiendamine

Luua piirkonnas on valla, mittetulundussektori ja Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi Luua Metsanduskooli koostöö tulemusena rekonstrueerimine korrastatud elamufond ja vajalik elukeskkonna infrastruktuur

3.2 Peipsi alamvesikonna veemajanduskava Peipsi alamvesikonna veemajanduskava oluliseks eesmärgiks on veekogude ja põhjavee seisundi halvenemise vältimine. Veemajanduskava olulisemad keskkonnaeesmärgid on: 1. Joogiveevarustuse eesmärgid:  Tervisele ohutu joogivee tagamine kogu elanikkonnale: joogivesi peab olema kättesaadav ja ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi ühendeid.  Tagada kõigile tiheasustusalade elanikele võimalus ühisveevärgiga liitumiseks.  Kaugemas perspektiivis (2013) peab ühisveevarustuse (mida kasutavad enam kui 50 inimest) vesi vastama kõigile kvaliteedinõuetele.  Väiksemate külade ja hajaasustuse osas tuleb aastaks (2014) korrastada veevarustus vähemalt rahuldavale tasemele: tagatud peab olema joogiveevarustus tervisele ohutu joogiveega. 2. Reostuse vältimine ja kontroll:

 Esmaseks eesmärgiks on oluliste reostusallikate praegu kehtivate keskkonnanõuetega vastavusse viimine.  Aastaks 2014 tagada: – kõigile tiheasustusalade (reoveekogumisalade) elanikele võimalus liituda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga; – kõige halvemas seisus olevate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide (torustikud, pumbajaamad, puhastid) nõuetele vastavusse viimine; – veekogudesse või pinnasesse juhitava heitvee nõuetekohane puhastamine.  Piirkondades, kus vee hea seisundi saavutamiseks ei piisa eeltoodud eesmärkide täitmisest tuleb tagada: – hajaasustuse kanalisatsioonilahenduste veekogude keskkonnaseisundist lähtuv puhastusefekt; – minimaalsete keskkonnanõuetega võrreldes täiendav fosforiärastus heitveest; – vanade biotiikide ja heitveest pärineva fosforirikka mudaga reostunud alade puhastamine. 3. Põhjaveehoiu keskkonnaeesmärgid:  Üldine keskkonnaeesmärk on põhjaveekogumite hea seisundi säilitamine ja põhjavee säästlik kasutamine, sealhulgas: – vältida põhjavee reostuse laienemist hajureostuse ja punktreostusallikate mõjul; – kindlustada põhjaveevarude säästev kasutamine lähtudes kinnitatud põhjaveevarust või põhjaveeressursist; – tagada vajalik veekaitserežiim põhjaveehaarete sanitaarkaitsealadel ja toitealadel; – puhastada nõuetekohaselt otselaskude kaudu põhjavette suunatav heitvesi. 4. Vooluveekogude keskkonnaeesmärgid:  Hoida ära jõgede seisundi halvenemine;  Looduslike jõgede hea keemilise ja ökoloogilise seisundi taastamine, saavutades aastaks 2015 hea seisundi kõikjal, kus see võimalik.  Saavutada või säilitada tehislike ja oluliselt muudetud veekogude hea keemiline seisund ja ökoloogiline potentsiaal aastaks 2015. 5. Järved:  Säilitada väga heas ja heas seisundis väikejärvede seisund.

 Parandada halvas ja keskmises seisundis järvede seisundit. 6. Tugevasti muudetud ja tehisveekogud:  Tugevasti muudetud veekogude puhul on eesmärgiks nende võimalikult looduslähedase seisundi taastamine (eelkõige Põltsamaa, Võhandu jõgede puhul)  Tehisveekogude puhul on eesmärgiks võimalikult looduslähedase seisundi kujundamine.

3.3 Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektid Veekaitse ja –kasutamine on Eestis reguleeritud Eesti Vabariigi seadusandlusega ja erinevate Euroopa Liidu veealaste direktiividega. Vastavate seaduste ja direktiivide eesmärgiks on kehtestada kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ühtsetest põhimõtetest lähtuv tegevusraamistik vee kaitse ja kasutamise korraldamiseks. Euroopa Liidu veepoliitikat ja Eesti veepoliitikat kujundab alates 2001. aastast Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ), mille põhieesmärgiks on tagada, et aastaks 2015 oleks kõikide Euroopa Liidu riikide pinnaveed, sh rannikuveed ning põhjaveed heas seisundis. Direktiivide ja seadustest tulenevate nõuete täitmine peab tagama ohutu elukeskkonna ning aitama kaasa inimeste elukvaliteedi paranemisele. Alla 2000 ie reoveekogumisaladel tuleb vastavalt asulareovee puhastamise direktiivile tagada reoveepuhastite nõuetekohane töö. Samas peab reoveepuhasti nõuetekohase töö tagamiseks nõuetele vastama ka reovee kokkukogumise süsteem. Lähtudes enamike väikeasulate olukorrast, tähendab see alla 2000 ie reoveekogumisaladel puhasti ja kanalisatsiooni rekonstrueerimist. Järgnevalt on välja toodud Ühtekuuluvusfondi vee- ja kanalisatsiooniprojektide üldised eesmärgid joogivee ja kanalisatsiooni valdkonnas, mis näevad ette järgmist: Joogiveevarustuse eesmärgid (tulenevad joogiveedirektiivist 98/83/EÜ): Joogivee direktiivi nõuete täitmiseks peab kõikides olemasolevates veevarustussüsteemides, millega varustatakse rohkem kui 50 elanikku, joogivesi vastama nõuetele. Samas, üle 2000 elanikuga asulates peab olema tagatud nõuetekohane joogivesi kõigile reoveekogumisalal elavatele elanikele. See tähendab, et üle 50 elanikuga asulates tuleb olemasolevad veesüsteemid korda teha ja vajadusel paigaldada veepuhastusseadmed ja üle 2000 elanikuga asulates ehitada välja kogu reoveekogumisalal elavale elanikkonna joogiveega varustamiseks vajalikud veetorustikud. Reostuse vältimine ja kontroll (tulenevad asulareoveedirektiivist 91/271/EMÜ): Eesmärgiks on kaitsta keskkonda asula- ja tööstusreovee kahjuliku mõju eest, kehtestades nõuded asulareovee ja tööstusreovee kogumisele, puhastamisele ja suublasse juhtimisele. Eesmärgi saavutamiseks tuleb reovesi kokku koguda reoveekogumisaladel ning seejärel puhastada.

Vastavalt EL Ühinemiselepingule anti Eestile asulareovee puhastamise direktiivi rakendamiseks pikemad tähtajad, kui on sätestatud direktiivis. Eesti üleminekuaegadeks on :

o Üle 10 000 ie reoveekogumisalade korral kuni 31.12.2009; o 2000 – 10 000 ie reoveekogumisalade korral kuni 31.12.2010. Direktiivist lähtuvalt tuleb reovesi koguda läbi ühiskanalisatsiooni, äärmuslikel juhtudel, näiteks kui reovee kokkukogumine läbi ühiskanalisatsiooni on majanduslikult põhjendamata, võib kogumist korraldada ka muul viisil, nt individuaalsete kogumissüsteemide kaudu. Direktiivi nõuete täitmiseks tuleb kõikide üle 2000 ie reoveekogumisaladel välja ehitada ühiskanalisatsioon ja rekonstrueerida olemasolev amortiseerunud kanalisatsioonisüsteem. Lisaks tuleb nõuetega vastavusse viia kõik üle 2000 ie reoveekogumisaladel paiknevad reoveepuhastid. Alla 2000 ie reoveekogumisaladel tuleb vastavalt direktiivile tagada reoveepuhastite nõuetekohane töö. Samas peab reoveepuhasti nõuetekohase töö tagamiseks nõuetele vastama ka reovee kokkukogumise süsteem. Asulareovee puhastamise direktiivi nõuete rakendamiseks on üle 2000 ie alal vaja teha investeeringuid kanalisatsioonitorustike ehitusse ja rekonstrueerimisse, reoveepumplate ehitusse ja rekonstrueerimisse ning reoveepuhastite ehitusse ja rekonstrueerimisse. Asulareovee puhastamise direktiivi nõuete rakendamiseks alla 2000 elanikuga asulates (50-2000 elanikku) on vaja teha investeeringuid kanalisatsioonitorustike, reoveepumplate ja reoveepuhastite rekonstrueerimiseks/ehitamiseks.

3.4 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus võeti vastu 10.02.1999. a. (RT 1999, 25, 363), viimane uuendus, RT I 2005, 37, 280. Seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 31 lõikele 2 peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis (ulatuse kehtestab keskkonnaministri määrus nr 76 (16.12.05) „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus”) hoiduma tegevusest, mis võivad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi kahjustada, sealhulgas ei tohi:

1) tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele ega istutada puid; 2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku loata ehitada, ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 3) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke. § 4 lõige 4: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. § 6 lõige 1: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus võtta ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ja tingimustel, arvestatud seaduses sätestatut. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §10 lõike 2 alusel on keskkonnaministri määrusega (nr. 75, 16.10.2003. a.) kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirnormid ja väärtused, et rakendada põhimõtet reostuse ohutustamisest kohapeal.

3.5 Veeseadus Linnade ja asulate reovee puhastamise aluseks on Eestis Veeseadus. Veeseadus võeti vastu 11.05.1994. a. (RT I 1994, 40, 655; viimati muudetud RT I 2009, 1, 2). Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. § 8 lõige 2: Vee erikasutusluba peab olema, kui: 1) võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 m3/d; 2) võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3/d; 3) võetakse mineraalvett; 4) juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse; 5) toimub veekogu tõkestamine, paisutamine, veetaseme alandamine või hüdroenergia kasutamine; 6) toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine; 7) uputatakse tahkeid aineid veekogusse; 8) toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine;

9) vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi. Lõige 3: Isikliku majapidamise heitvee või vähem kui viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas ei ole vaja vee erikasutusluba, kuid see tegevus peab vastama käesoleva seaduse § 24 alusel kehtestatud heitvee pinnasesse juhtimise korra nõuetele. § 21: Veekasutaja on kohustatud: kasutama vett otstarbekalt ja säästlikult ning täitma vee kasutamiseks kehtestatud nõudeid; hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekitamisest inimeste tervisele, loodusele ja majandusobjektidele; vee erikasutuse korral pidama arvestust kasutatava vee ning heitvee hulga ja omaduste üle; korraldama heitvee seiret vee erikasutusloaga määratud tingimustel ja korras; järgima veehaarde sanitaarkaitse nõuete täitmist; esitama vähemalt üks kord aastas vee erikasutusloa andjale aruande kasutatud vee ning heitvee hulga ja suublasse juhitud reoainete koguse kohta. Aruande vormi, esitatavate andmete ulatuse ja aruande esitamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. § 24 lõige 1: Reovee põhjavette ja heitvee külmunud pinnasele juhtimine on keelatud. § 24 lõige 2: Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise nõuded ja piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kehtestatud nõuded sõltuvad reoveekogumisalal tekkivast reostuskoormusest ning veekogu seisundiklassist. Kui reoveekogumisala käesoleva seaduse tähenduses puudub, sõltuvad nõuded reoveepuhasti reostuskoormusest ning veekogu seisundiklassist. § 24 lõige 3: Reovesi tuleb enne suublasse juhtimist puhastada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrusega kehtestatud piirmääradeni või puhastusastmeteni kohapeal või vedada või juhtida reoveepuhastisse. § 24 lõige 5: Heitvee juhtimisel suublasse, mille seisundiklass on halb või väga halb, võib vee erikasutusloa andja määrata suublasse juhitavale heitveele kuni 30 protsendi võrra rangemad nõuded, kui on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega. § 24 lõige 6: Heitvee juhtimisel suublasse, mille kvaliteedinäitajad halvenevad heitvee suublasse juhtimise tõttu, ning on oht, et veekogu seisundiklass halveneb, võib vee erikasutusloa andja määrata kuni 15 protsenti rangemad nõuded, kui on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega. § 24 lõige 7: Kõik Eesti veekogud on reostustundlikud heitveesuublad. § 241 lõige 4: Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks reoveekogumisalal tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse, välja arvatud reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.

§ 241 lõige 5: Kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid. § 241 lõige 6: Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine. § 241 lõige 7: Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. § 241 lõige 8: Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett. § 28 lõige 1: Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus vee omaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatise kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. § 28 lõige 2: Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3–51 sätestatud juhud, on: 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga; 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, kui vett võetakse põhjaveekihist kahe või enama puurkaevuga; 200 m veevõtukohast ülesvoolu, 50 m allavoolu ning 50 m veevõtukohast mõlemale poole mööda veekogu kaldaga risti tõmmatud ja veevõtukohta läbivat joont, kui vett võetakse vooluveekogust; veekogu akvatoorium koos 90 m laiuse kaldavööndiga, kui vett võetakse seisuveekogust. § 28 lõige 3: Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab keskkonnaminister. § 28 lõige 4: Asukohajärgne maakonna keskkonnateenistus võib määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks: 1) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks; 2) 30 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 10 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud; 3) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 50 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud vastavalt veehaarde ja põhjavee seisundi eksperdihinnangule, mille on koostanud hüdrogeoloogiliste uuringute litsentsi omav isik, ning sanitaarkaitseala vähendamiseks on saadud Tervisekaitseinspektsiooni kirjalik nõusolek.

§ 28 lõige 5: Sanitaarkaitseala võib ulatuda veevõtukohast kuni 200 meetrini, kui põhjaveekihist võetakse üle 500 kuupmeetri vett ööpäevas. Sellise sanitaarkaitseala piirid kehtestab veehaarde projekti alusel asukohajärgne maakonna keskkonnateenistus. § 28 lõige 51: Veekogu veehaarde sanitaarkaitseala on veekogu akvatoorium koos kaldavööndiga vähemalt 90 meetri ulatuses, kui vett võetakse üle 500 kuupmeetri ööpäevas. Sellise sanitaarkaitseala piirid kehtestab veehaarde projekti või veehaarde sanitaarkaitseala projekti alusel asukohajärgne maakonna keskkonnateenistus. § 32 lõige 1: Veekogu ja põhjaveekihi seisundit mõjutava uue või rekonstrueeritava ehitise asukoha valikul, projekteerimisel, ehitamisel ja likvideerimisel ning uue tehnoloogia evitamisel peab tagama vee kaitse reostamise ja liigvähendamise, veekogu kaitse risustamise eest, arvestama teiste maaomanike ja veekasutajate huve ning kindlustama olmeveevarustuse. § 32 Lõige 2: Loa veekogu ja põhjaveekihi seisukorda mõjutavate tööde tegemiseks veekogul ja veekaitsevööndis annab kohalik omavalitsus maaomaniku ja veekasutaja nõusolekul. § 32 lõige 3: Kui käesoleva paragrahvi 2. lõikes märgitud tööd toimuvad veehaarde sanitaarkaitsealal, siis on vajalik veehaarde omaniku nõusolek.

3.6 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. § 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste § 2 lõige 1. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. § 6. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus § 6 lõige 1. Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. § 34. Munitsipaalomand § 34 lõige 1. Munitsipaalomand on vallale või linnale kuuluv vara. § 34 lõige 4. Kohalikul omavalitsusüksusel on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või

84 tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) sätteid. § 37. Arengukava § 37 lõige 1. Vallal või linnal peab olema arengukava. Arengukava käesoleva seaduse tähenduses on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. § 37 lõige 2. Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla või linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.

3.7 Asjaõigusseadus Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. § 5. Asjaõigused Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. § 6. Omanik Kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. § 33. Valdaja § 33 Lõige 1. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. § 33 lõige 2. Isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. § 33 lõige 3. Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. §641. Kinnisomandi üleandmine ja koormamine Kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. § 119. Kinnisasja omandamise tehing § 119 lõige 1. Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. 85

§ 119 lõige 2. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. §120. Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks §120 lõige 1. Kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis. §120 lõige 2. Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks, mis on tehtud tingimuslikult või tähtpäeva määrates, on tühine. § 127. Kinnisomandi ruumiline ulatus § 127 lõige 1. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. § 127 lõige 2. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. §134. Põhjavesi Kinnisomand ei ulatu põhjaveele. 2. jaotis Naabrusõigused: § 143. Kahjulikud mõjutused § 143 lõige 1. Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. § 143 lõige 2. Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist. 3. jaotis Teed ning tehnovõrgud-ja rajatised: §158. Tehnovõrgud ja -rajatised Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) ei ole kinnisasja oluline osa.

3.8 Planeerimisseadus § 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk § 1 Lõige 1. Käesolev seadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel.

§ 1 Lõige 2. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. § 1 Lõige 3. Ruumiline planeerimine (edaspidi planeerimine) käesoleva seaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. § 2. Planeering Planeerimise käigus valmiv planeering on dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. Planeeringute liigid on: 1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine; 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine; 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks; 4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. § 9. Detailplaneering § 9 lõige 1. Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. § 9 lõige 3. Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. § 9 lõige 4. Krundi ehitusõigusega on määratletud: krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; hoonete suurim lubatud arv krundil; hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; hoonete suurim lubatud kõrgus. § 9 lõige 5. Kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus. § 9 lõige 11. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. § 9 lõige 12. Detailplaneeringu koostamisel korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui see on nõutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhtudel.

Sellistel juhtudel peab detailplaneeringu koostamisel arvesse võtma keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. § 30. Kinnisasja võõrandamine Kohalik omavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga: nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel; piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks.

3.9 Ehitusseadus §1. Seaduse reguleerimisala §1 lõige 1. Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja - toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. §13. Teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamine Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. §14. Tehnovõrgud ja -rajatised §14 lõige 1. Kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning õhuruumis tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, telekommunikatsiooni- või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab kinnisasja omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnovõrgu või - rajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid võib teha kinnisasja omanikuga eelnevalt kokku leppimata. §14 Lõige 2. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tehnovõrk või -rajatis ei võimalda kinnisasja otstarbekohast kasutamist.

3.10 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Joogivee käitleja kõnealuse määruse §2 lõike üks mõistes on ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine ning muud toimingud, mille

88 tulemusel joogivesi on kättesaadav tarbijatele või teistele käitlejatele tasu eest või tasuta. § 2 lõige 2: Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel. § 2 lõige 3: Ühisveevärgi kaudu kinnistuid joogiveega varustav joogivee käitleja tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kohani, kus joogivesi saab kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale, välja arvatud juhul, kui joogivee käitleja kinnistu omanik või tarbija ei ole kokku leppinud teisiti. Joogivee käitleja on täitnud oma kohustused kvaliteedinõuete tagamisel, kui ta tõendab, et joogivee mittevastavus kvaliteedinõuetele on põhjustatud kinnistu veevärgist. Joogivesi loetakse tervisele ohutuks, kui mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa tabelites 47 ja 48 esitatud piirsisaldusi. Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (edaspidi indikaatorid) ei tohi ületa tabelites 47, 48 ja 49 esitatud piirsisaldusi, välja arvatud paragrahvis 3 lõikes 4 esitatud tingimustel. § 3 lõige 4 järgi joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Tervisekaitseinspektsioon koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks. Sotsiaalministri 21.12.2001.a. määrusega nr 152 „Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord” § 1 lõige 3 järgi kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogiveena käsitletakse joogivett, mis ületab sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruse nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» §-s 6 toodud indikaatornäitajate piirväärtusi, välja arvatud järgmiste näitajate osas: jääkkloor, jääkosoon, oksüdeeritavus, orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), Clostridium perfringens (koos eostega), kolooniate arv 22 ºC juures, coli-laadsed bakterid. § 1 lõige 4 järgi kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks peab vee erikasutajal olema luba (edaspidi müümisluba). Müümisloa väljastamise õigus on vee erikasutaja asukohajärgsel tervisekaitsetalitusel (edaspidi tervisekaitsetalitus). § 1 lõige 5 kohaselt on Tervisekaitsetalitusel õigus anda müümisluba vee erikasutajale, kui on kindlaks määratud, et ükski kõrvalekaldumine joogivee kvaliteedinõuetest ei kujuta potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ja joogiveega varustamist selles piirkonnas ei saa tagada muul viisil.

Tabel 47. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi kaudu edastatavas joogivees Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 Enterokokid PMÜ/100 ml 0

Tabel 48. Keemilised ja radioloogilised kvaliteedinäitajad joogivees Näitaja Piirsisaldus Ühik Märkused Akrüülamiid 0,10 µg/l 1 Antimon 5,0 µg/l Arseen 10 µg/l Benseen 1,0 µg/l Benso(a)püreen 0,010 µg/l Boor 1,0 mg/l Bromaat 10 µg/l 2 1,2-dikloroetaan 3,0 µg/l Elavhõbe 1,0 µg/l Epikloorhüdriin 0,10 µg/l 1 Fluoriid 1,5 mg/l Kaadmium 5,0 µg/l Kroom 50 µg/l Nikkel 20 µg/l Nitraat 50 mg/l 3 Nitrit 0,50 mg/l 3 Pestitsiidid 0,10 µg/l 4 ja 5 Pestitsiidide summa 0,50 µg/l 4 ja 6 Plii 10 µg/l PAH 0,10 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus; 7 Seleen 10 µg/l Tetrakloro- ja trikloroeteen 10 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus Trihalometaanide sum 100 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus; 8 Tsüaniid 50 µg/l Vask 2,0 mg/l 9 Vinüülkloriid 0,50 µg/l 1 Efektiivdoos 0,10 mSv/a 10, 11 ja 12 Triitium 100 Bq/l 10 ja 12 Märkus 1 Piirsisaldus vastab monomeeri kontsentratsioonile vees, mis arvutatakse määratud maksimaalse migratsiooni põhjal vee ja vastava polümeeri kokkupuutel. Märkus 2 Uuritakse juhul, kui veetöötluses kasutatakse broomiühendeid. Märkus 3 Nitraadi ja nitriti proportsioonid joogivees peavad olema: (NO3) / 50 + (NO2) / 3 = 1. (NO3) ja (NO2) tähistavad nitraadi ja nitriti kontsentratsioone mg/l. Veetöötlusseadmetest väljumisel on nitriti piirsisaldus 0,10 mg/l. Märkus 4 Pestitsiidide all mõistetakse järgmisi orgaaniliste ühendite gruppe: insektitsiidid, herbitsiidid, fungitsiidid, nematotsiidid, akaritsiidid, algitsiidid, rodentitsiidid, slimitsiidid, herbitsiididega seotud tooted (sealhulgas kasvuregulaatorid) ning kõigi nende ühendite metaboliidid, degradatsiooni- ja reaktsiooniproduktid. Määratakse ainult neid pestitsiide, mida selle veehaarde valglas kasutatakse ja mis seetõttu tõenäoliselt võivad joogivette sattuda. Märkus 5 Piirsisaldus arvutatakse iga pestitsiidi kohta eraldi. Aldriini, dieldriini, heptakloori ja heptakloorepoksiidi jaoks on piirsisaldus 0,030 µg/l. Märkus 6 Pestitsiidide summa tähendab koguseliselt määratud pestitsiidide sisalduse summat. Märkus 7 Uuritavad ühendid on: benso(b)fluorantreen, benso(k)fluorantreen, benso(ghi)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen. Märkus 8 Trihalometaanid on järgmised ühendid: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan ja bromodiklorometaan. Trihalometaanide summa tähendab koguseliselt määratud trihalometaanide sisalduse summat. Märkus 9 Proov tuleb võtta nõuetekohase metoodika järgi, tarbija kraani juures. Proov arvutatakse nädala keskmise väärtusena. Märkus 10 Uuringute sagedus on toodud määruse § 8 lõikes 10. Märkus 11 Välja arvatud triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lagunemisproduktid. Kui uuringute põhjal on tõestatud, et efektiivdoos on pikaajaliselt piirsisaldusest allpool, siis uuringu sageduse määrab kiirguskeskus. Efektiivdoosi hindamise kord on kehtestatud keskkonnaministri 24. augusti 1998. a määrusega nr. 55 (RTL 1998, 264/265, 1088). Märkus 12 Kui uuringute põhjal on tõestatud, et triitiumisisaldus on pikaajaliselt allpool piirsisaldust, võib triitiumi määramisest loobuda.

Tabel 49. Indikaatorid joogivees Näitaja Piirsisaldus Ühik Alumiinium 200 µg/l Ammoonium 0,50 mg/l Elektrijuhtivus (Märkus 1) 2500 µS cm–1 20 C juures Jääkkloor (Märkus 6) ≥ 0,2 ja ≤ 0,5 mg/l Jääkosoon (Märkus 6) 0,3 mg/l Kloriid (Märkus 1) 250 mg/l Mangaan 50 µg/l Naatrium 200 mg/l Oksüdeeritavus (Märkus 3) 5,0 mg/l O2 Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC) Ilma ebatavaliste muutusteta Raud 200 µg/l Sulfaat (Märkus 1) 250 mg/l Vesinikioonide kontsentratsioon ≥ 6,5 ja ≤ 9,5 pH ühik (Märkus 1) Hägusus (Märkus 5) Tarbijale vastuvõetav, NTU ebatavaliste muutusteta Maitse Tarbijale vastuvõetav,

ebatavaliste muutusteta Lõhn Tarbijale vastuvõetav,

ebatavaliste muutusteta Värvus Tarbijale vastuvõetav,

ebatavaliste muutusteta Clostridium perfringens (koos eostega) 0 PMÜ/100ml (Märkus 7) Kolooniate arv 22 °C 100 PMÜ /1 ml Coli-laadsed bakterid (Märkus 8) 0 PMÜ /100 ml Radioloogilised näitajad Triitium (Märkused 9 ja 10) 100 Bq/l Efektiivdoos (Märkused 9, 10 ja 11) 0,10 mSv/aastas Märkus 1 Vesi ei tohi olla agressiivne, st ei tohi põhjustada joogiveega kokkupuutuvate seadmete ja materjalide korrosiooni. Näitajate määramiseks tuleb kasutada rahvusvahelisi standardmeetodeid. Märkus 2 Anumatesse villitava gaseerimata vee pH väärtus võib olla kuni 4,5, looduslikult või kunstlikult süsinikdioksiidiga rikastatud vee pH võib olla madalam. Märkus 3 Näitajat ei ole vaja määrata, kui on määratud orgaanilise süsiniku sisaldus. Märkus 4 Näitajat ei uurita, kui ühisveevärki suunatava vee kogus ööpäevas on alla 10 000 m3. Märkus 5 Kui joogivett võetakse pinnaveekogust, on hägususe piirväärtus pärast veetöötlust 1,0 nefelomeetrilise hägususe ühikut.

Märkus 6 Näitajat tuleb uurida pärast joogivee ühisveevärki suunatava vee kloorimist. Jääkkloori all mõistetakse aktiivset kloori sisaldavaid ühendeid, mis on jäänud vette pärast 0,5-tunnilist kontakti kloorimiseks kasutatud klooriühenditega

Märkus 7 Näitaja määramine on vajalik, kui joogivesi või osa sellest saadakse pinnaveest. Clostridiumi perfringens´i esinemisel tuleb korraldada täiendav veeallika uuring teiste patogeensete mikroorganismide suhtes.

Märkus 8 Anumatesse villitava vee puhul on ühikuks PMÜ arv/250 ml.

Märkus 9 Kui puuduvad andmed joogiveeallika radioloogiliste näitajate kohta, tuleb need määrata veekäitleja poolt enne joogiveeallika kasutusele võttu

Märkus 10 Kui uuringute põhjal on tõestatud, et triitiumisisaldus on pikaajaliselt allpool piirsisaldust, võib triitiumi määramisest loobuda.

Märkus 11 Välja arvatud triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lagunemisproduktid. Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamine toimub «Kiirgusseaduse» (RT I 2004, 26, 173; 2005, 15, 87) alusel kehtestatud korras.

3.11 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrusega nr 1 kehtestatakse kvaliteedi- ja kontrollinõuded joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale pinna- ja põhjaveele, võttes arvesse vee looduslikku koostist, nõuetekohaseid veetöötlusmeetodeid, vee kogust ja kaitstust reostuse eest. § 3 lõige 1 järgi lähtutakse joogiveeallika valikul riigi veekatastri andmetest pinna- ja põhjavee kvaliteedi ja koguste kohta, kusjuures joogiveeallika veevaru peab rahuldama vee erikasutusloa taotleja (edaspidi taotleja) poolt prognoositud veevajaduse. § 3 lõige 2 kohaselt on joogivee tootmiseks kasutada kavatsetav põhjavesi klassifitseeritav tabelis 50 toodud näitajate piirväärtuste järgi. § 3 lõige 3 põhjal ei tohi pinna- või põhjavett, mille näitajate piirväärtused ületavad III kvaliteediklassi näitajate piirväärtusi, valida joogiveeallikaks. § 3 lõige 4 võib juhul kui muud joogiveeallikad puuduvad lõikes 3 nimetatud pinna- või põhjavett tervisekaitsetalituse või tema kohaliku osakonna kirjaliku nõusoleku alusel kasutada joogiveeallikana, kui vee töötlemine ja keskkonnaseisundit parandavad meetmed tagavad kvaliteetse joogivee. § 5 lõige 1. Joogivee tootmiseks põhjaveest alla 500 m3 ööpäevas tuleb enne joogiveeallika kasutuselevõttu teha ühekordne põhjavee kvaliteedi uuring. Joogivee tootmiseks alates 500 m³ ööpäevas tuleb enne joogiveeallika kasutuselevõttu teha põhjavee kvaliteedi uuring vähemalt 2 korda aastas keemilistele näitajatele ja 4 korda aastas mikrobioloogilistele näitajatele. Analüüsitavate näitajate väärtused ei tohi ületada tabelis 50 toodud näitajate piirväärtusi. § 5 lõige 2. Joogivee tootmiseks põhjaveest peab vett enne joogiveeallikana kasutuselevõttu analüüsima tabelis 51 toodud näitajate suhtes. § 5 lõige 3. Kui hüdrogeoloogilised andmed ja olemasolev teave põhjaveekihi vee kohta võimaldavad hinnata, et keemiliste või radioloogiliste näitajate piirväärtused ei ületa tabelis 50 esitatud piirväärtusi, ei ole vaja vett uurida radioloogiliste näitajate osas ega määrata vees antimoni, arseeni, baariumi, benseeni, boori, elavhõbeda, fenoolsete ühendite, kaadmiumi, kroomi, nikli, pestitsiidide, plii, seleeni, tsüaniidide ja vase sisaldust tervisekaitsetalituse või tema kohaliku osakonna nõusolekul. § 6 lõige 1. Joogivee tootmiseks kasutatav pinna- ja põhjavesi, välja arvatud põhjavee I kvaliteediklassi vesi, peab olema töödeldud. § 6 lõige 3. Sõltuvalt vee kvaliteediklassidest kasutatakse joogivee kvaliteedi tagamiseks järgmisi põhjavee töötlusmeetodeid: 1) II kvaliteediklass – vee aereerimine raua ärastamiseks ja vee filtreerimine; 2) III kvaliteediklass – vee eritöötlusmeetodid, mis võimaldavad tagada kvaliteetse joogivee saamise kõikide näitajate osas, vajadusel desinfitseerimine.

Tabel 50. Joogiveeallikana kasutada kavatsetava põhjavee jaotamine kvaliteediklassideks näitajate piirväärtuste alusel. Kvaliteedi- Kvaliteedi- Kvaliteedi- Jrk nr Näitaja Ühik klass I klass II klass III Keemilised näitajad 1 Ammoonium mg/l 0,5 1,5 2 2 Antimon µg/l 5 5 5 3 Arseen µg/l 10 10 10 4 Baarium mg/l 1 2 4 5 Benseen µg/l 1 1 1 6 Benso(a)püreen µg/l 0,01 0,01 0,01 7 Boor mg/l 1 1 2 8 Elavhõbe µg/l 1 1 1 9 Elektrijuhtivus µS cm–1 20 °C juures 2500 2500 2500 10 Hägusus NTU 1,5 2 3 11 Fenoolsed ühendid mg/l 0,001 0,001 0,001 12 Fluoriid mg/l >1,2–≤1,5 ≥1,5–≤1,7 ≥1,5–≤4,01 13 Kaadmium µg/l 5 5 5 14 Kloriid mg/l 250 250 350 15 Kroom µg/l 50 50 50 16 Lõhn Pall 2 2 3 17 Mangaan µg/l 50 100 200 18 Naatrium mg/l 200 200 350 19 Nikkel µg/l 20 20 20 20 Nitraat mg/l 50 50 50 21 Nitrit mg/l 0,5 ≤0,5 ≤1,0 22 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 5 5 23 Pestitsiidid µg/l 0,1 0,1 0,1 24 Plii µg/l 10 10 10 25 Raud µg/l 200 1000 10 000 26 Sulfaat mg/l 250 250 350 27 Seleen µg/l 10 10 10 28 Tsüaniid µg/l 50 50 50 29 Vask mg/l 2 2 2 Vesinikioonide 30 kontsentratsioon pH ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 31 Värvus pall 5 5 10 Radioloogilised näitajad 32 Triitium Bq/l 100 100 100 33 Efektiivdoos mSv/ aastas 0,1 0,1 0,1 Mikrobioloogilised näitajad 34 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 ≤10 35 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 ≤10 36 Kolooniate arv 22 °C PMÜ/1 ml 100 100 ≤300 37 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0 ≤10

Tabel 51. Joogiveeallika kasutuselevõtul põhjaveest analüüsitavad näitajad Keemilised näitajad Keemilised näitajad Ammoonium Nitrit Antimon Oksüdeeritavus Arseen Pestitsiidid Baarium Plii Benseen Raud Benso(a)püreen Sulfaat Boor Seleen Elektrijuhtivus Tsüaniid Elavhõbe Vask Hägusus Vesinikioonide kontsentratsioon Fenoolsed ühendid Värvus Fluoriid Radioloogilised näitajad Kaadmium Triitium Kloriid Efektiivdoos Kroom Lõhn Mikrobioloogilised näitajad Mangaan Coli-laadsed bakterid Naatrium Enterokokid Nikkel Escherichia coli Nitraat Kolooniate arv 22 °C

3.12 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus Keskkonnaministri 16.12.2005. a määruse nr 76 "Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus", ülesandeks on kehtestada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele kaitsevööndi ulatus tulenevalt ehitise otstarbest ja asukohast, paigaldussügavusest ja läbimõõdust. § 2. lõige 1 alusel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole:  alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m;  250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m;  500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m. § 2 lõike 2 alusel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole:  torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m;  torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2,5 m;  torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5 m;

 torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 3 m;  torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele või allmaakaeveõõnesse – 5 m. § 5 alusel ulatub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni muude ehitiste ümber kaitsevöönd piirdeaiani, mille puudumisel 2 m kaugusele ehitisest.

3.13 Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord Keskkonnaministri 16.12.1996. a määruse nr 61 "Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord" (viimati muudetud RTL 2004, 96, 1500), ülesandeks on kindlustada veehaaret ümbritseval maa- ja veealal põhja- või pinnavee ning veehaarderajatiste kaitse, et võimaldada joogivee nõuetele vastava vee tootmine. Rajatava veehaarde sanitaarkaitseala projekt kuulub veehaarde projekti koosseisu või eraldi projektina hüdrogeoloogilise või hüdroloogilise uuringu juurde. Põhjaveehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, üldjuhul 50 m raadiuses ümber puurkaevu või 50 m kaugusele mõlemale poole kaevusid ühendavast sirgjoonest ja 50 m raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui kasutatav põhjavesi ei sobi omadustelt olmeveeks või kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3/ööp ühe kinnisasja vajadusteks. Juhul kui põhjaveehaarde projektikohane tootlikkus on väiksem kui 10 m3/ööp ja veehaardest võetakse vett ühisveevarustuse tarbeks või tootlikkus on vahemikus 10 m3/ööp kuni 500 m3/ööp, määratakse sanitaarkaitseala piirid ja sanitaarkaitsealas kehtivad majandustegevuse kitsendused veehaarde projektis. Kui veehaarde projektikohane tootlikkus on üle 500 m3/ööp, koostatakse koos põhjaveehaarde projekti või põhjavee uuringute aruandega sanitaarkaitseala projekt. Projekti tellib veehaarde omanik või valdaja.

3.14 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord Vabariigi Valitsuse 31.07.2001. a. määrus nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” (viimati muudetud RT I 2006, 10, 67) kehtestab nõuded reovee puhastamise ja heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimisele ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed. I Üldsätted. § 3 lõige 1: lähtuvat reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (ie) ja see arvestatakse aasta kestel suurima reoveepuhastisse või reoveepuhasti puudumisel heitveelaskmesse siseneva nädalakeskmise reostuskoormuse alusel. Aasta nädalakeskmise suurima reostuskoormuse määramiseks peab veeproove võtma vähemalt ühel nädalal igas kvartalis. Reostusallikast lähtuva reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse veeproovid, mis on võetud erakorraliste ilmastikutingimuste ajal (nt paduvihm, lume kiire sulamine vms).

§ 3 lõige 2: Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas.

§ 3 lõige 3: Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme ööpäeva jooksul. § 3 lõige 4: Reovee kogumisala reostuskoormus ehk nominaalkoormus arvestab rahvaarvu, turismi ja tuleviku arengusuundi sellel reovee kogumisalal, tööstus- ja muid ettevõtteid, mis juhivad reovee ühiskanalisatsiooni, ning ka eelnimetatud sektoritest pärineva reovee kogust, mida hetkel kokku ei koguta, võttes arvesse maksimaalseid aastaajalisi muutusi. Nominaalkoormuse hulka ei kuulu tööstuse reovesi, mis puhastatakse eraldi asulareoveest omapuhastis ning mis juhitakse puhastist otse suublasse. § 3 lõige 5: Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikast lähtuva reostuskoormuse arvestamiseks võib veeproove võtta väiksema sagedusega, kui on esitatud lõikes 1. II Heitvee veekogusse juhtimise nõuded. § 6 Väikese reostuskoormusega reostusallikatest veekogusse juhitavale heitveele esitatavad nõuded: § 6 lõige 1: Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikatest pärinev reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et: see vastaks vee erikasutusloas nõutavatele heitvee reostusnäitajate piirväärtustele või reovee puhastusastmetele, mis ei tohi olla karmimad tabelis 52 nõutud näitajatest; oleks tagatud fosforiärastus reostustundlikku suublasse juhitavast heitveest. § 6 lõige 2: Reostustundlikeks suublateks loetakse «Veeseaduse» § 15 lõike 4 alusel kehtestatud heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja kuuluvaid reostustundlikke suublaid. Tabel 52. Veekogusse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded asulatele reostuskoormusega kuni 2000 ie. Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste % 1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 ≥90 Keemiline hapnikutarve (KHT) 2 125 ≥75 Heljum1 25 ≥80 Üldlämmastik Määrus ei reguleeri - Üldfosfor2 1,5 ≥80 1 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida heitvee liiki arvestamata. 2 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida juhul, kui ei ole tegemist asula kanalisatsioonist eraldi asetseva heitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitveega, mille kohta käesolevas tabelis on esitatud ainult selle heitvee liigi kohta käiv reostusnäitaja piirväärtus või reovee puhastusaste.

Veekogusse suunatava heitvee pH peab olema vahemikus 6,0...9,0. Reostusnäitaja piirväärtuse all mõistetakse määruses sätestatud maksimaalset lubatud reoaine sisaldust vees, mille ületamisel vesi loetakse üle kahjutuspiiri rikutuks. Reovee

puhastusaste - reoveepuhastis reoainete kõrvaldamise määr, mida väljendatakse protsentides.

III Heitvee pinnasesse juhtimise nõuded.

§10. Heitvee hajutatult pinnasesse immutamise nõuded:

§10 lõige 1: Heitvee hajutatult pinnasesse immutamine on käesoleva määruse tähenduses heitvee pinnasesse juhtimine.

§10 lõige 2: Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse ei ole majanduslikult põhjendatud ning ei ole põhjavee seisundi halvenemise ohtu, v.a veehaarde sanitaarkaitsealale lähemal kui 50 m selle välispiirist, ja mitte lähemal kui 80 m joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust, v.a omapuhasti olemasolu korral, võib heitvett immutada pinnasesse järgmistes kogustes: 5–50 m3 ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist; kuni 5 m3 ööpäevas, kasutades reovee mehaanilist puhastamist.

§10 lõige 6: Üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama.

Reovee mehaaniline puhastamine on reoainete ärastamine, mille korral reovee puhastusaste peab olema biokeemilise hapnikutarbe BHT7 osas ≥ 20% ja heljuvaine sisalduse osas ≥ 50%.

Reovee bioloogiline puhastamine on reoveest reoainete ärastamine bioloogiliste protsesside toimel, mis vastab vähemalt tabelis 53 esitatud piirväärtustele või puhastusastmetele tabelis esitatud reoainete osas. Tabel 53. Bioloogilise puhastuse tulemuse reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusasted Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste %

Biokeemiline hapnikutarve BHT7 15 ≥90 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 ≥ 75 Heljuvainesisaldus 25 ≥80 Pinnasesse immutatava heitvee pH peab olema vahemikus 6,0...9,0. Reovee süvapuhastuseks loetakse reovee puhastusviisi, mille tulemusena heitvee reostusnäitajad vastavad tabelis 54 esitatud piirväärtustele või on vähenenud vastavalt tabelis esitatud puhastusastmetele.

Tabel 54. Süvapuhastuse tulemuse reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusasted Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste % 1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 ≥90 Keemiline hapnikutarve (KHT) 2 125 ≥75 Heljum1 15 ≥90 Üldlämmastik Määrus ei reguleeri - Üldfosfor2 1,0 ≥80 Ühealuseliste fenoolide sisaldus1 0,1 ≥ 75 Kahealuseliste fenoolide sisaldus1 15,0 ≥ 70 Naftasaadustesisaldus2 1,0 ≥ 75 1 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida heitvee liiki arvestamata. 2 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida juhul, kui ei ole tegemist asula kanalisatsioonist eraldi asetseva heitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitveega, mille kohta käesolevas tabelis on esitatud ainult selle heitvee liigi kohta käiv reostusnäitaja piirväärtus või reovee puhastusaste.

4 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise lähtealused Käesolev arendamise kava on valminud Palamuse Vallavalitsuse, kohaliku vee- ettevõtte OÜ Kaarepere Soojus, Luua Metsanduskooli ja töö täitjate ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest:  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga antakse põhimõtteline lahendus veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide komplekseks arendamiseks Palamuse vallas;  Arendamise kavas on planeeritavad veemajanduse tegevused jaotatud etappideks, tulenevalt valla majanduslikest võimalustest ja vajadustest. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab valla eelarvele langevat finantskoormust ja aitab ära hoida ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniteenuse hinna hüppelist kasvu. Seejuures tuleb tagada iga järgneva etapi sõltumatu kuid samas sidus väljaehitamine, rekonstrueerimine eelnevate etappidega;  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas on kaardistatud olemasolevad vee- ja kanalisatsioonirajatised ning koostatud perspektiivsed arenguskeemid (vt töö lisades esitatud joonised 6-9);  Reoveekogumisala on määratletud vastavalt reoveekogumisalade kriteeriumidele ning AS-i Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt koostatud reoveekogumisala kohta käivatele arvandmetele ja kaartidele. Palamuse valla reoveekogumisalade (Palamuse alevik, Kaarepere ning Luua küla) ning Pikkjärve küla korral on välja arvutatud perspektiivne reostuskoormus;  Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga kaetavad alad on määratud vastavalt reoveekogumisaladele (vt töö lisades joonised);  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alad on piirkonnad, kus on juba välja arendatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemid, mis toimivad (süsteemidele väljastatud kasutusluba) ning mille haldamisega tegeleb Palamuse Vallavalitsuse poolt määratud vee-ettevõte;  Väljaspool ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemiga kaetavaid alasid (ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga katmata alad) toimub ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamine detailplaneeringu kohustusega aladel (määratud üldplaneeringus) Palamuse Vallavalitsuse poolt määratud vee- ettevõtte poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel. Detailplaneeringu tehniliste tingimuste määramisel arvestatakse ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonisüsteemide arendamise kavas esitatud perspektiivskeeme;  Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis

100

tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides;  Lähtuvalt toetuse andmise alustest Euroopa Liidu eelarveperioodil 2007-2013, ettevalmistatud projektitaotlustest ja Ühtekuuluvusfondi raames teostatavatest investeeringutest on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimisel ja rajamisel kuni 85% projekti investeerimisvajakust (investeerimisvajak võib projekti tulu-kulu analüüsi põhjal moodustada kuni 100% projekti abikõlbulikest kuludest), seega Palamuse valla ja vee-ettevõtte omapoolne omafinantseering on minimaalselt 15%. Töö konsultant on finantsanalüüsis arvestanud Ühtekuuluvusfondist taotlevate projektide omafinantseeringuks 20%, kuna tõenäoliselt investeerimisvajak ei ole alati 100%. SA KIK veeprogrammi rahastatavate investeeringute puhul eeldatakse, et (KOV) omafinantseering suureneks 10-lt protsendilt 40%-ni, mis eeldab vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna järk- järgulist tõstmist 3-4%-ni leibkonnaliikme netosissetulekust. Omafinantseering võib olla kaetud ka laenuga. Oluline on arvestada järgmiste Ühtekuuluvusfondi projektidele seatud järgmiste kriteeriumidega:  Üle 2000 inimekvivalendiga (ie) reoveekogumisaladel teostatakse kanalisatsioonisüsteemide ehitust ja rekonstrueerimist;  Alla 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisaladel teostatakse kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist (olemasoleva olukorra parandamine);  Üle 2000 elanikuga asulates teostatakse veevarustussüsteemide ehitust ja rekonstrueerimist;  Alla 2000 elanikuga asulates teostatakse veevarustussüsteemide rekonstrueerimist (olemasoleva olukorra parandamine);  Alla 50 inimese asulates või väljas poole reoveekogumisalasid planeeritud tegevusi ei finantseerita;  Toetust ei anta tegevuseks, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitatakse uuselamupiirkonnas. Uuselamupiirkond on alles arendamisel või juba olemasolev selgelt eristuv elamupiirkond, kus on üle 50% elamuid, millele on ehitusluba antud pärast 01. jaanuari 2005 aastal;  Toetust ei anta tegevuseks, kus rekonstrueeritakse ja ehitatakse sademeveesüsteeme.  Vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel tuleb süsteemid liita uute vee- ja kanalisatsioonitorustikega, kui see on majanduslikult ning keskkonnakaitseliselt põhjendatud  Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist saadava toetuse abil rekonstrueeritakse Palamuse alevikus lähiaastatel (2009-2010) puurkaev-pumplad, reoveepumpla nr. 1 (Viru tn RVP) ning osaliselt vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Ülejäänud vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ja rajamine toimub aastatel

101

2011-2021, mille tulemusena on võimalik liita tulevikus 100% Palamuse aleviku reoveekogumisalal elavatest elanikest ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemiga. Kaarepere, Luua ja Pikkjärve külades rajatakse ja rekonstrueeritakse torustikud ja rajatised aastatel 2009-2021 Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist või KIK-ist saadava toetuse abil;  Vastavalt ÜVK seadusele tagatakse liitumistasuga ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Liitumistasu ei saa võtta vastavalt arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50% elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Nendes piirkondades tuleb vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja rajamise kulud katta vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaga.

4.1 Investeerimisprojektide maksumuse hindamise ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifi kujundamise põhimõtted Rajatavate vee- ja kanalisatsioonitorustike investeeringu arvutamisel on lähtutud tabelis 55 esitatud hindadest, mis pärinevad sarnastes tingimustes läbiviidud veemajandusprojektide hangetest. Tabel 55. Vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamismaksumuse arvutamise aluseks võetud torustike hinnad Veetorustiku rajamine Torustiku läbimõõt, mm Rajamismaksumus, EEK/m 75-32 2136 Survekanalisatsioonitorustiku rajamine Torustiku läbimõõt, mm Rajamismaksumus, EEK/m 110 1831 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine Torustiku läbimõõt, mm Rajamismaksumus, EEK/m 200-160 2644

Vee-ja kanalisatsiooniteenuse tariifide kujundamisel on arvestatud järgmisi aspekte: 1. vee-ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks tehtud investeeringud; 2. igaaastaseid vee- ja kanalisatsioonisüsteemide opereerimise kulutusi; 3. vee- ja kanalisatsiooniteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks tehtavaid investeeringuid; 4. leibkonna maksevõimet. Palamuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgid on:  ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arengu kiirendamine ja eelduste loomine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijate paremaks teenindamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks Palamuse vallas;  kaasa aidata Palamuse valla vee-ettevõtte jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamisele;  perspektiivse veevarustuse ja ühiskanalisatsiooni üldskeemide koostamine;

102

 veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks hinnanguliste töömahtude ja investeerimisvajaduste kindlakstegemine;  arendamise kava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle realiseerimisetappide koostamine.

4.2 Arendamise kava koostamise lähte- ja alusmaterjalid  Palamuse valla arengukava aastateks 2008-2016;  Palamuse valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2005-2017.  Emajõe ja Võhandu valgala veeprojekt: Palamuse vald I etapi aruanne. OÜ Keskkonnaprojekt, AS Eesti Veevärk Konsultatsioon, OÜ Eesti Veeprojekt, 2006. a.  Luua Metsanduskooli ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimise eelprojekt, AS K&H, 2006;  OÜ Kaarepere Soojus vee erikasutusloa taotlusmaterjalid, OÜ Hendrikson & Ko, 2008;  Keskkonnakaitseliste projektide riiklike investeeringute kasutamise järelvalve: Leping nr. 2-15-16/82, Kaarepere asula reoveepuhasti koormuste mõõtmine, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2000;  Palamuse valla Pikkjärve küla kanalisatsiooni ja reoveepuhastite projekt, OÜ Tartu EKE Projekt, 1997;  Eesti Põhikaart M 1:20 000;  olemasolevate tehnovõrkude joonised;  Eesti veeõiguse jt. õigusakte.

103

5 Vee-ettevõtte tugevdamine Palamuse vallas haldab ühisveevarustus ja -kanalisatsioonisüsteeme Palamuse alevikus ning Kaarepere ja Pikkjärve külas OÜ Kaarepere Soojus, mis on 100% Palamuse vallale kuuluv ettevõte. Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga seotud varad on Palamuse alevikus üle antud AS-ile Emajõe Veevärk, Kaarepere ja Pikkjärve külas kuuluvad Palamuse vallale. Luua külas kuuluvad veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid Luua Metsanduskoolile, kes tegeleb ka nende süsteemide haldamisega. Kudina külas haldab ühisveevarustussüsteeme FIE Aivar Rudissaar, kellele kuuluvad ka Kudina küla ühisveevarustusega seotud varad. Tulevikus oleks otstarbekas kui Palamuse vallas (eelkõige Palamuse alevikus, Kaarepere ja Luua külas) tegeleks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide haldamisega üks ettevõte. Piirkonna ühine vee-ettevõte vähendab haldamisega seotud kulutusi ning seega tõstab kogu süsteemi jätkusuutlikkust. Elu on näidanud, et elujõulisemad ja edukamalt toimivad vee-ettevõtted on suure tarbijaskonnaga. Suuremad vee-ettevõtted omavad nii insener-tehnilist kui ka materiaalset baasi vee- ja kanalisatsioonirajatiste hooldamiseks ja väiksemate avariide likvideerimiseks ning on võimelised tagama tarbevee nõutavat kvaliteeti ja loodusesse juhitava heitvee nõutavat puhtusastet. Käesolev arendamise kava jääb peale kinnitamist Palamuse Vallavolikogu poolt raamdokumendiks veevarustuse ja kanalisatsiooni alasele tegevusele, millega määratletakse veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamise põhimõtted, vajalikud tööde mahud ja investeeringud eemärgiga ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsiooni ning pinnase- ja pinnavee käitlemise tehnovõrgud, pumplad ning puhastusseadmed. Uute tehnovõrkude ja seadmete töökorras hoidmine nõuab vee-ettevõttelt suhteliselt tundliku tehnoloogia ja seadmestiku soetamist. Investeerimise tulemusena kasvab oluliselt vee-ettevõtte põhivara, mille ekspluatatsioonis hoidmine eeldab senise töökorralduse reoorganiseerimist ja üleminekut avariide likvideerimiselt korrapärase plaanilise hoolduse ja ennetava remondi teostamisele, reoveetöötlusprotsessi ja seadmete teadlikule kontrollile, juhtimisele ja hooldusele. Uute torustike rajamine ja rekonstrueerimine vähendab tunduvalt avariide sagedust, infiltratsiooni ja veekadusid. Infiltratsiooni ja veekadude vähenemisega kaasneb kulutuste vähenemine elektrienergia osas, kuna kulutatakse energiat vaid reaalselt tarbitava vee-/reoveekoguse pumpamiseks. Kaasaegsete tehniliste meetmete rakendamisega peab paratamatult kaasnema vee-ettevõtluse organisatsiooniline arendus ja institutsionaalne tugevdamine, vastasel juhul ei ole võimalik tagada tehtud investeeringute maksimaalset efektiivsust. Vee-ettevõtte personal peab olema komplekteeritud kompetentsete spetsialistidega ja oskustöölistega, keda tuleb oskuslikult juhtida ja süstemaatiliselt koolitada. Suurte investeeringute realiseerimine ja vee-ettevõtte institutsionaalne ja tehniline tugevdamine nõuab senisest oluliselt suuremat tähelepanu nii juhtivtöötajate kui ka tööliste kutseoskuse arendamisel.

104

Vee-ettevõtte organisatsiooni arendamisel (tugevdamisel) on soovitav kaaluda alljärgnevad põhimõtete rakendamist:  vee-ettevõtte põhitegevuseks peaks olema veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamine;  kohalik vee-ettevõte töötab iseseisava äriettevõttena, kelle üle teostab järelevalvet Palamuse Vallavalitsus;  Palamuse Vallavolikogu kehtestab (vastavalt Palamuse valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinna reguleerimise korrale) valla haldusterritooriumil ühtse vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulude-tulude põhise hinna, mida üldjuhul valla eelarvest ei doteerita. Kulude-tulude põhiline hind peab muuhulgas sisaldama uute rajatavate ja rekonstrueeritavate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide amortisatsioonikulu, mis loob eelduse jätkusuutlikuks vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks Palamuse vallas.

105

6 Palamuse valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava Palamuse vallas on tarbijad ühisveevarustusteenusega varustatud viies asumis: Palamuse alevik, Kaarepere küla, Luua küla, Pikkjärve küla ning Kudina küla. Ühiskanalisatsiooni teenust tarbitakse Palamuse alevikus, Kaarepere, Luua ning Pikkjärve külas. Reoveekogumisalad on moodustatud Palamuse alevikus ning Kaarepere ja Luua külades. Perspektiivis lahendatakse ühisveevarustus peamiselt olemasolevate ning rekonstrueeritavate puurkaevude baasil, uute puurkaevude rajamise vajadus selgub tulevikus. Käesoleval ajal on Palamuse vallas kasutusel kolm halvas seisukorras reoveepuhastit (Kaarepere, Luua ning Pikkjärve külades), mille asemele tuleb perspektiivis rajada uued puhastid. Seega tuleb Kaarepere, Luua ja Pikkjärve küla uued reoveepuhastid rajada lähiaastatel. Arendamise kava koostajate, Palamuse Vallavalitsuse, OÜ Kaarepere Soojus ja Luua Metsanduskooli esindajate ühise arutelu tulemusena on leitud, et parimaks lahenduseks ÜVK süsteemide arendamisel on jagada vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja arendamine etappideks. See tagab tööde jätkusuutliku teostamise ja arvestab valla majanduslike võimalustega.

Lähtuvalt joogivee direktiivi nõuetest, peab kõikides olemasolevates veevarustussüsteemides, millega varustatakse rohkem kui 50 elanikku, joogivesi vastama kvaliteedinõuetele. Alla 2000 ie reoveekogumisaladel tuleb vastavalt asulareovee puhastamise direktiivile tagada reoveepuhastite nõuetekohane töö. Palamuse vallas on alla 2000 ie reoveekogumisaladeks Palamuse alevik ning Kaarepere ja Luua külad. Samas peab reoveepuhasti nõuetekohase töö tagamiseks nõuetele vastama ka reovee kokkukogumise süsteem. Lähtudes enamike väikeasulate olukorrast, tähendab see tavaliselt alla 2000 ie reoveekogumisaladel puhasti ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimist. Alljärgnevalt on üldiselt välja toodud planeeritavad veemajanduse arendustegevused Palamuse valla ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooniga varustatud asulates aastatel 2009-2021: o 2009-2010 – Palamuse aleviku puurkaev-pumplate rekonstrueerimine, reoveepumpla nr. 1 rekonstrueerimine, vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja rajamine seoses Emajõe ja Võhandu valgala veemajandusprojektiga. Palamuse reoveepuhasti reostuskoormuse uuring ning reoveepuhasti puhastusprotsessi analüüs. Kaarepere küla puurkaev-pumplates (asula ja kooli puurkaevu juures) kasutatavate joogiveetöötlusseadmete (raua- ja mangaanifiltrite) ekspertiis ning ümberseadistamine või asendamine. Teostada uuringud olemasolevate kanalisatsioonitorustike veepidavuse ja olukorra kohta Kaarepere külas. Pikkjärve küla reoveepuhasti rekonstrueerimine; o 2011-2015 – Palamuse alevikus uute vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine. Kaarepere küla reoveepuhasti ning amortiseerunud kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine. Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimistööde ulatus

106

Kaarepere külas selgub 2009-2010 aastatel läbiviidava uuringu käigus. Arendamise kavas investeeringumahtudesse on siiski arvestatud kogu Kaarepere kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine. Luua küla reoveepuhasti rekonstrueerimine ning osaliselt vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ühises kaevikus. Pikkjärve küla ühisveevarustuse tarbeks uue puurkaevu rajamine või olemasoleva rekonstrueerimine; o 2016-2021 – Teostada uuringud olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorustike seisukorra kohta Palamuse alevikus. Vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Palamuse alevikus, vastavalt läbiviidava vee- ja kanalisatsioonitorustike seisukorra uuringule. Osaline vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ühises kaevikus Luua küla reoveekogumisala piires. Vajadusel uue puurkaev-pumpla rajamine Luua küla edelaossa. Kaarepere küla veetorustiku rekonstrueerimine ning asula puurkaev- pumpla hoone rekonstrueerimine. Pikkjärve küla veetorustiku rekonstrueerimine. Käesoleva arengukava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte:  tehnilised – puudub ülevaatlik tehniline andmebaas enne 1995. aastat rajatud vee- ja kanalisatsioonivõrgu paiknemise ja seisukorra kohta (teostusjoonised jm.);  keskkonnamõjud – ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitamisel tuleb vältida planeeritavate ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikule ja maastiku teistele osadele ning kinni pidada loodus- ja veekaitse nõuetest;  majanduslikud – puuduvad omavahendid sellises mahus, et lühikese ajaperioodi jooksul teostada ulatuslikke ÜVK süsteemide rekonstrueerimise- ja rajamistöid kogu valla territooriumil;  sotsiaal-majanduslikud – ÜVK süsteemide arendamisel tuleb arvestada elanikkonna huviga vee- ja kanalisatsiooniteenuste vastu, elanikkonna maksevõime, jätkusuutliku vee-ettevõtte loomise ja majandamisega.

6.1 Palamuse alevik Palamuse alevikus elab 2008. aasta alguse seisuga 581 inimest. Ühisveevarustusega on Palamuse alevikus ühendatud ligikaudu 435 inimest ehk 75 % elanikest. Ühisveevarustuse tarbeks on kasutusel kaks eraldi süsteemi kuuluvat puurkaevu. Palamuse aleviku puurkaevude veeproovidest selgub, et kohati ületavad joogivees lubatud kvaliteedinõudeid üldraua ja ammooniumi sisaldused, seda eelkõige Gümnaasiumi puurkaevu korral. Elamutsooni puurkaevu (pk-1) vesi vastab kvaliteedinõuetele. Aleviku olemasolevad puurkaev-pumpla hooned on halvas seisukorras ning seadmed vananenud. Veetöötlusseadmed Palamuse aleviku puurkaevudel puuduvad.

Ühisveevõrgu kogupikkus on Palamuse alevikus ligikaudu 3,74 km ning selle olukord on ebarahuldav, kuna enamus torustikku on rajatud 30 ja enam aastat tagasi ning on amortiseerunud.

107

Palamuse alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 482 elanikku ehk 83% aleviku elanikest. Ühiskanalisatsiooni tarbeks on rajatud torustikku ligikaudu 3,48 km, millest 2,3 km on isevoolset kanalisatsioonitorustikku ning ca 1,15 km survekanalisatsioonitorustikku. Reovee suunamiseks Palamuse aleviku reoveepuhastisse on kasutusel kolm reoveepumplat (lisaks veel reoveepumpla puhasti juures). Reoveepumplad nr 1 (Viru tn reoveepumpla) ja nr 2 (Suure ja Kooli tn reoveepumpla) on halvas seisukorras, seadmed ning ehitised on amortiseerunud. Palamuse aleviku reovesi puhastatakse 2003. aastal rekonstrueeritud aktiivmudapuhastis ning sellele järgnevas biotiigis (2500 m2). Puhasti jõudlus 3 reostuskoormuse järgi on 25 kg BHT7/d ja hüdrauliline jõudlus 120 m /d. Heitvesi juhitakse Amme jõkke, mis on lähtes kuni Jõgeva maakonna piirini reostustundlik suubla. Veeloaga lubatud keskkonda viidavad saasteained on BHT7 – 25 mg/l, hõljuvained – 35 mg/l, Püld – 2,0 mg/l. Palamuse aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemid kuuluvad AS-ile Emajõe Veevärk ning nende opereerimisega tegeleb OÜ Kaarepere Soojus. Palamuse aleviku olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas esitatavatel joonistel 1 ja 6. Joonistel on kajastatud Palamuse aleviku reoveekogumisala piir koos koormusandmetega. Reovee kogumisalade määramise kriteeriumidest tulenevalt (Veeseadus) on Palamuse alevik määratud reoveekogumisala piirkonnaks. Palamuse aleviku reoveekogumisala reostuskoormus on AS Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt tehtud töö järgi 869 inimekvivalenti. Reoveekogumisala määramine loob eeldused ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamiseks reoveekogumisalal. Oluline on teada, et reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Käesoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava raames käsitletakse vaid Palamuse aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks vajalikke projekte, mis on seotud Palamuse valla poolse finantseerimisega. Lähtuvalt joogivee direktiivi nõuetest, peab kõikides olemasolevates veevarustussüsteemides, millega varustatakse rohkem kui 50 elanikku, joogivesi vastama kvaliteedinõuetele. Alla 2000 ie reoveekogumisaladel tuleb vastavalt asulareovee puhastamise direktiivile tagada reoveepuhastite nõuetekohane töö. Samas peab reoveepuhasti nõuetekohase töö tagamiseks nõuetele vastama ka reovee kokkukogumise süsteem. Lähtudes enamike väikeasulate olukorrast, tähendab see alla 2000 ie reoveekogumisaladel reoveepuhasti ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimist. Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamine toimub Palamuse alevikus aastatel 2009-2021. Nimetatud ajavahemik jaguneb vastavalt tegevustele ja valla majanduslikule suutlikkusele kolmeks etapiks:

108

 Emajõe ja Võhandu valgala veemajandusprojekti raames teostatav vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine (2009-2010);  Palamuse aleviku reoveekogumisalal ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine (2011-2015);  Palamuse aleviku reoveekogumisalal ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine (2016-2021).

6.1.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Palamuse aleviku ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal.  Veetorustik on vana ning rajatud tupikvõrguna. Palamuse aleviku ühisveevarustus põhineb kahel eraldi süsteemi kuuluval puurkaevul. Kuna torustikud on vanad halveneb vee kvaliteet torustikes veelgi. Lisaks ei vasta Gümnaasiumi puurkaevu vesi joogivee kvaliteedi nõuetele üldraua ning aegajalt ka ammooniumi suure sisalduse tõttu.  Puurkaev-pumpla hooned ja sisustus on vanad ja halvas seisukorras;  Keskasula puurkaevul ei ole tagatud seaduses ette nähtud sanitaarkaitsetsoon. Puurkaevu sanitaarkaitsetsoon on alla 20 meetri.  Olemasolev tuletõrje veevarustussüsteem ei taga kogu alevikus tuletõrjevee vajadusi. Puurkaev nr 1 (elamutsooni puurkaevu) juurde on rajatud tuletõrje veehoidla, mis vajab rekonstrueerimist.  Raskendatud on veetorustike hooldustööd, sest torustikud on tihtipeale rajatud erakinnistutele;

6.1.2 Veevarustuse edasine areng Perspektiivis (aastal 2021) tuleb arvestada, et ühisveevarustussüsteemiga on ühendatud kogu reoveekogumisalal elavad elanikud. Lisaks elanikele tuleb arvestada ettevõtete ja asutuste veetarbega. Järgnevalt on välja toodud perioodid, kuna arendatakse ühisveevarustussüsteeme aleviku reoveekogumisala piires ning millised on tööde mahud. Veevarustussüsteemi arendamise I periood, 2009-2010. Esimeses etapis toimub Palamuse alevikus veesüsteemide arendamine Emajõe ja Võhandu valgala veemajandusprojekti raames. Selle käigus rekonstrueeritakse olemasolevad puurkaev- pumplad (Pk-1 ja Pk-2) ning paigaldatakse Gümnaasiumi puurkaevu (Pk-2) vee töötlemiseks joogiveetöötlusseadmed. Samuti rajatakse ligikaudu 1605 meetrit veetorustiku (ühises kaevikus kanalisatsioonitorustikuga) ning ühendatakse Palamuse aleviku puurkaevud ühtsesse veevõrku, mille tulemusel paraneb veevarustuse kindlus. Veevarustussüsteemi arendamise II periood, 2011-2015. Palamuse aleviku reoveekogumisala piires uute veetorustike (ühises kaevikus kanalisatsioonitorustikega) rajamine. Kokku tuleks rajada uut veetorustikku ligikaudu

109

1136 meetrit. Selle tulemusel ühendatakse kogu Palamuse aleviku reoveekogumisala elanikkond ühisesse veevõrku. Veevarustussüsteemi arendamise III periood, 2016-2021. Kuna puuduvad täpsed andmed Palamuse aleviku olemasolevate veetorustike seisukorra kohta, ning ei saa täpselt hinnata kui suured on veekaod tuleb teostada veetorustike uuring. Uuringu tulemustest põhjal saab hinnata torustike seisukorda ning selgitada välja veetorustike rekonstrueerimise vajadus. Perioodil 2016-2021 tuleb teostada rekonstrueerimata veetorustike uuringuid Palamuse alevikus kogupikkuses 1819 m. Vajadus torustike rekonstrueerimiseks selgub peale uuringuid, siiski on arendamise kavas arvestatud olemasolevate veetorustike rekonstrueerimise vajadusega ligikaudu 1819 m ulatuses. Tuletõrje veevarustussüsteemi edasine areng Käesoleval ajal saadakse tuletõrje kustutusvett peamiselt erinevatest looduslikest veevõtukohtadest. Kõige paremini ligipääsetav on Palamuse alevikus Palamuse paisjärve lõunaosas Jõgeva-Palamuse-Saare maantee ääres paiknev tuletõrje veevõtukoht. Pk-1 juurde on rajatud tuletõrje veehoidla, mis pole tuletõrje veevõtuks kasutusel ning täpsemad andmed veemahuti olukorra kohta puuduvad. Seetõttu tuleb teostada mahuti seisukorra ja veepidavuse kontroll ning vajadusel mahuti rekonstrueerida. Mahuti rekonstrueerimisel tuleb kindlasti luua võimalus mahuti täitmiseks ühisveevõrgust, lisaks tuleb arvestada, et mahuti juurde oleks võimalik tuletõrjeautoga juurde pääseda. Veevarustussüsteemi arendamise III periood, 2016-2021. Olemasoleva Palamuse paisjärve ääres paikneva tuletõrje veevõtukoha tähistamine ning korrastamine. Puurkaev nr. 1 juures paikneva tuletõrje veevõtumahuti rekonstrueerimine. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2009-2010:  Puurkaev-pumplate (Pk-1 ja Pk-2) rekonstrueerimine;  Joogiveetöötlusseadmete paigaldamine Gümnaasiumi puurkaevu (Pk-2) joogivee töötlemiseks;  Uue veetorustiku rajamine Viru tn. (ühises kaevikus kanalisatsioonitorustikuga) ning puurkaevude ühendamine ühtsesse veevõrku. Rajatava veetorustiku ligikaudne pikkus on 850 meetrit.  Samuti uue veetorustiku rajamine Palamuse aleviku loodeossa kogupikkuses ligikaudu 755 meetrit. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2011-2015:  Palamuse aleviku loodeossa veetorustiku rajamine ligikaudu 375 m pikkusel lõigul;  Palamuse aleviku idaossa uue veetorustiku rajamine eramajade piirkonda kogupikkusega ligikaudu 761 meetrit; Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2016-2021:

110

 Teostada uuring Palamuse aleviku olemasolevate seni rekonstrueerimata veetorustike veepidavuse ja seisukorra kohta. Rekonstrueerimata veetorustike kogupikkus on ligikaudu 1819 m. Peale torustike uuringuid teostada vajadusel veetorustiku rekonstrueerimistööd;  Puurkaev nr. 1 juures paikneva tuletõrje veevõtumahuti seisukorra ning veepidavuse kontroll ning vajadusel rekonstrueerimine. Palamuse paisjärve ääres paikneva tuletõrje veevõtukoha tähistamine ning korrastamine.

6.1.3 Palamuse aleviku perspektiivne veetarve Palamuse alevikus on käesoleval ajal ühisveevarustusega ühendatud ligikaudu 435 inimest. Ettevõtetest kasutavad ühisveevärgi vett Palamuse alevikus OÜ Luua Grupp, OÜ Tootsteele, OÜ Auto ja Metall, OÜ Puidukaubandus, OÜ E-Trailer, OÜ Trifolium, OÜ Palamuse Perearst. Palamuse valla hallatavatest asutustest kasutavad ühisveevärgi vette Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, Palamuse Lasteaed „Nukitsamees“ ning Palamuse Vallavalitsus, Raamatukogu ja Rahvamaja. Elanike, asutuste ning ettevõtete reaalne veetarve oli 2007. aastal 14756 m3/aastas (vt tabel 17). Alljärgnevas tabelis 56 on toodud Palamuse aleviku perspektiivne veetarve. Tabel 56. Palamuse aleviku perspektiivne veetarve Parameeter 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019-2021 Veevarustusega ühendatud elanike arv 435 440 485 505 535 550 560 570 580 580 580 580 Ühiktarbimine l/d inimese kohta 63 65 66 68 69 71 73 74 76 77 79 80 Inimeste veetarbimine kokku (m3/d) 27,41 28,60 32,01 34,34 36,92 39,05 40,88 42,18 44,08 44,66 45,82 46,40 Asutuste veetarbimine (m3/d) 14,00 14,00 14,00 14,00 14,00 14,00 14,00 14,00 14,00 14,00 14,00 14,00 Ettevõtete veetarbimine (m3/d) 4,00 4,00 4,00 4,00 4,00 4,00 4,00 4,00 4,00 4,00 4,00 4,00 Kokku (m3/d) 45 47 50 52 55 57 59 60 62 63 64 64

Perspektiivne veetarve Palamuse alevikus aastal 2021 on ligikaudu 64 m3 ööpäevas (tabel 56). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbib elanik ööpäevas 80 liitrit vett. Aastatel 2009-2015 rajatakse uusi veetorustikke, mistõttu järk-järgult suureneb ühisveevarustusega liitunute elanike arv. Asutuste puhul (peamiselt kooli ja lasteaia puhul) on arvestatud, et tarbijate arv tulevikus ei suurene ning veetarve seetõttu ei suurene. Ettevõtete veetarve on võetud 2008. aasta seisuga, sest ei ole teada, kui palju ettevõtteid tekib alevikus juurde ning kui paljud likvideeritakse. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Palamuse aleviku reoveekogumisalal on toodud tabelis 58.

111

6.1.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Järgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Palamuse aleviku ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimises:  Kanalisatsioonitorustikud on amortiseerunud ning reoveepumplad nr 1 ja nr 2 halvas seisukorras. Kanalisatsioonitorustikud ning -kaevud on vanad ning nendesse toimub sademetevee ning pinnasevee sissevool sadude perioodil. Reoveepumplad nr 1 ja nr 2 on halvas seisukorras;  Reoveepuhastile suunatava Palamuse aleviku reovee arvutuslik reostuskoormus (39,9 kg BHT7/d, ca 665 ie) ületab reoveepuhasti projekteeritud jõudlust (25 kg BHT7/d). Reoveepuhasti projekteerimisel on 3 lähtutud reovee vooluhulgast 120 m /d ning reovee BHT7 näitajast 208 mg/l. Sellest tulenevalt on puhasti projekteeritud jõudlus 25 kg BHT7/d (417 ie). Olenevalt seadmete parameetritest on puhasti eeldatavasti võimeline vastu võtma ka oluliselt suurema reoainete sisaldusega reovett. Samas on reoveepuhasti biotiikide väljavoolus üle lubatud piirnormi üldfosfori sisaldus ning aeg-ajalt ka BHT7 ning hõljuvaine sisaldused. Seega on vaja läbi viia reoveepuhasti puhastusprotsessi analüüs ning vajadusel ümberseadistamine.

6.1.5 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Palamuse aleviku reoveekogumisalal tekib enamus reoveest elamusektorist ning asutustest (Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, Palamuse Lasteaed „Nukitsamees“, Palamuse Vallavalitsus, Rahvamaja ja Raamatukogu) ning vähesel määral ka ettevõtetes (OÜ Carmex Invest, Paunvere Piim, OÜ Tootsteele, OÜ Puidukaubandus, OÜ Luua Grupp) olme- ja tööstuslikku reovett. Perspektiivis on arvestatud, et Palamuse aleviku reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 765 inimekvivalenti. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise I periood, 2009-2010. Esimeses etapis toimub Palamuse alevikus Emajõe ja Võhandu valgala veemajandusprojekti raames. Selle käigus on kavas rekonstrueerida Viru tn reoveepumpla (RVP-1) ning rajada ligikaudu 755 meetrit uusi kanalisatsioonitorustik ning rekonstrueerida kanalisatsioonitorustike ligikaudu 994 meetri ulatuses (millest ca 344 m on survekanalisatsioon). Samuti tuleks seoses kanalisatsioonitorustike laiendamise ning rekonstrueerimisega Palamuse reoveekogumisalal läbi viia Palamuse reoveepuhasti reostuskoormuse uuring hindamaks reoveepuhastisse suunatava reovee reostuskoormust. Uuringu tulemustes põhjal saab hinnata reoveepuhasti suutlikkust perspektiivsete reostuskoormuste puhastamisel. Vajadus puhasti laiendamiseks selgub peale uuringuid, mistõttu arendamise kavas rekonstrueerimiseks vajalikku investeeringut eraldi välja ei arvutata. Lisaks on vajalik teostada reoveepuhasti puhastusprotsessi analüüs selgitamaks välja reoveepuhasti väljavoolu kehtestatud piirnormidele (eelkõige üldfosfori osas) mittevastavuse põhjused. Vastavalt uuringu tulemustele võtta tarvitusele vajalikud meetmed (kemikaalikoguse suurendamine, puhastusprotsessi optimeerimine, jne.) tagamaks reoveepuhasti nõuetekohane töö.

112

Kanalisatsioonisüsteemi arendamise II periood, 2011-2015. Palamuse aleviku reoveekogumisala piires ühiskanalisatsiooni väljaarendamiseks uute kanalisatsioonitorustike rajamine (ühises kaevikus veetorustikega). Kokku tuleks rajada uut kanalisatsioonitorustikku ligikaudu 929 meetrit. Selle tulemusel võimaldatakse kogu Palamuse aleviku reoveekogumisalal tarbijatele ühiskanalisatsiooni teenust. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise III periood, 2016-2021. Tuleb teostada olemasolevate kanalisatsioonitorustike seisukorra uuring Palamuse alevikus selgitamaks välja torustike olukorda ning rekonstrueerimise vajalikkust. Kokku tuleb torustike uuring läbi viia 1954 m pikkusel lõigul. Vajadus torustike rekonstrueerimiseks selgub peale uuringuid, siiski on arendamise kavas arvestatud olemasolevate kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise vajadusega 1954 m ulatuses. Ühiskanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute kogumaksumus Palamuse aleviku reoveekogumisalal on toodud tabelis 59.

6.1.6 Sademeveesüsteemi edasine areng Sademeveesüsteemide arendamine aastatel 2016-2021. Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides.

Vajalik on teostada uuring Palamuse aleviku erinevate piirkondade sademevee ärajuhtimise vajaduse väljaselgitamiseks. Uuringust peaks selguma piirkonnad, kus vajadusel lahendatakse sademevee probleemid kraavituse või torustiku rajamise teel. Sademeveesüsteemide arendamiseks vajalike investeeringute kogumaksumus Palamuse aleviku reoveekogumisalal on toodud tabelis 60. Ühiskanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastal 2009-2010:  Viru tn. reoveepumpla (RVP-2) rekonstrueerimine;

 Isevoolsete ning survekanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine kogupikkusega ligikaudu 1749 meetrit.  Reoveepuhasti reostuskoormuse uuring ning puhastusprotsessi analüüs. Ühiskanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2011-2015:  Palamuse aleviku reoveekogumisala piires uute kanalisatsioonitorustike rajamine kokku ligikaudu 929 meetrit; Ühiskanalisatsioonisüsteemi ning sademeveesüsteemide arenguks vajalikud tegevused aastatel 2016-2021:

113

 Olemasoleva kanalisatsioonitorustiku seisukorra uuring Palamuse alevikus kokku ligikaudu 1954 meetri kanalisatsioonitorustiku osas;  Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine vastavalt uuringu tulemustele;  Uuringu läbiviimine Palamuse aleviku sademevee ärajuhtimise vajaduse väljaselgitamiseks.

6.1.7 Palamuse aleviku reostuskoormus Prognoositav Palamuse aleviku reostuskoormus reoveekogumisalal on kokku ligikaudu 765 ie. Käesoleval ajal on ühiskanalisatsiooniga ühendatud 482 elanikku, perspektiivis (aastaks 2021) on arvestatud ühiskanalisatsiooniga liitumine võimaluse tagamisega kõigile reoveekogumisalal elavatele inimestele. Palamuse aleviku perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 57). Reovee vooluhulga prognoosimisel on elanike veetarbeks arvestatud 80 l/d. Lisaks on reovee vooluhulga prognoosimisel arvestatud, et veetarve tulevikus Palamuse aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga ühendatud asutustes ning ettevõtetes ei suurene. Infiltratsioonivee osakaaluks on arvestatud 20% üldisest vooluhulgast. Ettevõtete töötajate arv on jäetud muutumatuks, sest ei ole teada, milline on ettevõtete areng perspektiivis. Lisaks ei ole teada, kas alevikus tekib juurde uusi ettevõtteid või jääb neid hoopiski vähemaks.

114

Tabel 57. Palamuse aleviku perspektiivne reostuskoormus Arvutuslik reostuskoormus Reostus- Arv koormus Reostus- Vee ühik-

Reostuskoormuse (elanikud, ühiku koormus tarbimine Vooluhulk, Vooluhulk BHT7 tekitaja töötajad) kohta (ie/d) (ie) (m3/d) (m3/d) (m3/a) (kg/d) Ühis- kanalisatsiooniga 580 1 580 0,08 46,40 16 936,0 34,80 ühendatud elanikud Palamuse 14 0,4 5,6 0,04 0,56 142,8 0,34 Vallavalitsus Oskar Lutsu Palamuse 357 0,3 107,1 0,045 16,07 4 096,6 6,43 Gümnaasium Palamuse rahvamaja 3 0,15 0,45 0,015 0,05 11,5 0,03 Palamuse 2 0,15 0,3 0,015 0,03 7,7 0,02 raamatukogu Palamuse Lasteaed 50 0,3 15 0,015 0,75 191,3 0,90 Nukitsamees OÜ Luua Grupp 40 0,3 12 0,03 1,20 306,0 0,72 OÜ Palamuse 7 0,3 2,1 0,015 0,11 26,8 0,13 Perearst OÜ 66 0,3 19,8 0,03 1,98 504,9 1,19 Puidukaubandus OÜ Carmex Invest 20 0,4 8 0 1,5 382,5 0,48 OÜ Auto ja Metall 14 0,4 5,6 0 0,33 84,2 0,34 OÜ Tootsteele 10 0,4 4 0,025 0,25 63,8 0,24 OÜ E-Trailer 7 0,4 2,8 0 0,13 33,2 0,17 Paunvere Piim 0,4 0 0,025 0,00 0,0 0,00 Infiltratsioon 20% - - - 13,87 4 557,4 - Kokku 83,21 27 344,4 45,77

Palamuse aleviku elanike ja asutuste poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 83 m3 (vt tabel 57). Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekib arvutuslikult ööpäevas ligikaudu 46,4 m3 reovett, mis on ligikaudu 56% kogu tekkivast vooluhulgast. Piirkonna ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 46 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

115

Tabel 58. Palamuse aleviku ühisveevarustussüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Palamuse aleviku Puurkaev-pumplate (Pk-1 ja Pk-2) 2,02 veesüsteemide arendamine rekonstrueerimine ning veetöötlusjaama Emajõe ja Võhandu valgala ehitamine Pk-2 juurde veemajandusprojekti raames 2009-2010

Rajada veetorustikke ligikaudu 1605 1,88

meetrit KOKKU: 3,90 Palamuse aleviku Palamuse aleviku reoveekogumisala piires ühisveevarustuse uute veetorustike rajamine ligikaudu 1136 laiendamine ja meetrit rekonstrueerimine 2011-2015 2,43 Teostada uuring Palamuse aleviku olemasolevate veetorustike veepidavuse ja seisukorra kohta. Torustike kogupikkus on ligikaudu 1819 meetrit. 0,27 Uuringud, projekteerimine 10% 0,24 Ettenägematud kulud 10% 0,24 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,12 KOKKU 3,31 Palamuse aleviku Rekonstrueerida olemasolevad ühisveevarustuse veetorustikud 1819 meetri ulatuses rekonstrueerimine 2016-2021 3,88 Palamuse aleviku puurkaevu nr. 1 juures paikneva tuletõrje veemahuti seisukorra kontroll ning Palamuse paisjärve juures paikneva veevõtukoha tähistamine ja korrastamine 0,15 Uuringud, projekteerimine 10% 0,39 Ettenägematud kulud 10% 0,39 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,19 KOKKU 5,01 Palamuse alevikus veesüsteemide rajamine KOKKU: 12,21

116

Tabel 59. Palamuse aleviku ühiskanalisatsioonisüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Palamuse aleviku Viru tänava reoveepumpla (RVP-1) 2,82 kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine, kanalisatsioonitorustike arendamine Emajõe ja rekonstrueerimine ning rajamine ligikaudu Võhandu valgala 1749 meetri ulatuses veemajandusprojekti raames 2009-2010 Palamuse aleviku reoveepuhasti 0,10 reostuskoormuse analüüs ning puhastusprotsessi hinnang.

KOKKU: 2,92 Palamuse aleviku Uute kanalisatsioonitorustike rajamine ühiskanalisatsiooni ligikaudu 929 meetrit laiendamine ja rekonstrueerimine 2011-2015 2,46 Teostada uuring Palamuse aleviku olemasolevate kanalisatsioonitorustike seisukorra kohta. Torustike kogupikkus on ligikaudu 1954 meetrit. 0,29 Uuringud, projekteerimine 10% 0,25 Ettenägematud kulud 10% 0,25 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,12 KOKKU 3,36 Palamuse aleviku ühiskanalisatsiooni Rekonstrueerida olemasolevad rekonstrueerimine kanalisatsioonitorustikud 2016-2021 ligikaudu 1954 meetri ulatuses 5,17 Uuringud, projekteerimine 10% 0,52 Ettenägematud kulud 10% 0,52 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,26 KOKKU 6,46 Palamuse alevikus ühiskanalisatsioonisüsteemide rajamine KOKKU: 12,74

117

Tabel 60. Palamuse aleviku sademeveesüsteemide arendamiseks vajalikud investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Palamuse aleviku sademevee Viia läbi uuring sademevee ärajuhtimise 0,01 süsteemide arendamine vajaduse väljaselgitamiseks Palamuse 20016-2021 alevikus KOKKU: 0,01 Palamuse alevikus sademeveesüsteemide arendamine KOKKU: 0,01

118

6.2 Kaarepere küla Kaarepere külas elab 1. jaanuari 2008. aasta seisuga 328 elanikku, kellest ligikaudu 270 inimest (82%) on varustatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenusega. Olemasolev veetorustik suures osas rekonstrueeritud 2006. aastal. Rekonstrueerimata on ligikaudu 590 m torustikku. Kaarepere külas on ühisveevarustuse tarbeks kasutusel kaks puurkaevu. Puurkaevudest võetava põhjavee töötlemiseks on paigaldatud raua- ja mangaaniärastusfiltrid (AFL-410), mis praegusel hetkel ei tööta korralikult ning ei suuda tagada joogivee kvaliteedi nõuetele vastavat joogivett tarbijatele. Kaarepere küla puurkaevude veeproovides ületab joogivees lubatud kvaliteedinõudeid üldraua sisaldus. Piirnormiga võrdne on Kaarepere kooli puurkaevus ka ammooniumi sisaldus. Puurkaev-pumplatesse on paigaldatud uued elektri- ja automaatikaseadmed. Kaarepere külas on ligikaudu 1,84 km isevoolseid kanalisatsioonitorustikke, mis on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on seetõttu amortiseerunud. Reovee koguseid Kaareperes ei mõõdeta vaid loetakse võrdseks tarbitud vee kogustega. Kuna kanalisatsioonitorustikud ja –kaevud lekivad, suureneb puhastisse jõudva reovee kogus oluliselt. Puhastile suunatakse ka AS Evemar farmi tootmisreovesi (~6 m3/d), millest suurema osa moodustab lüpsiseadmete ja –torustike pesuvesi. Reovesi puhastatakse BIO-100-Celpox tüüpi puhastis ning kahes biotiigis kogupindalaga 2040 m2. Heitvee suublaks on Laeva jõgi, mis on reostustundlik suubla. Vee erikasutusloaga on heitvee saasteainete lubatud suurimad kogused: BHT7 – 25 mg/l ning hõljuvained – 35 mg/l. Puhasti väljavooluproovides on viimaste analüüsitulemuste põhjal üle lubatud piirnormi olnud nii BHT7 kui ka hõljuvaine sisaldus. Kaarepere küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemid kuuluvad Palamuse vallale ning nende süsteemide opereerimisega tegeleb OÜ Kaarepere Soojus. Lähtuvalt joogivee direktiivi nõuetest, peab kõikides olemasolevates veevarustussüsteemides, millega varustatakse rohkem kui 50 elanikku, joogivesi vastama kvaliteedinõuetele. Alla 2000 ie reoveekogumisaladel tuleb vastavalt asulareovee puhastamise direktiivile tagada reoveepuhastite nõuetekohane töö. Samas peab reoveepuhasti nõuetekohase töö tagamiseks nõuetele vastama ka reovee kokkukogumise süsteem. Lähtudes enamike väikeasulate olukorrast, tähendab see alla 2000 ie reoveekogumisaladel puhasti ja kanalisatsiooni rekonstrueerimist. Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamine Kaarepere külas aastatel 2009-2021 jaguneb vastavalt tegevustele ja valla majandusliku suutlikkusele kolmeks etapiks:

119

 Kaarepere küla puurkaevude joogiveetöötlusseadmete ekspertiis ning kanalisatsioonitorustike seisukorra uuringud (2009-2010);  Kaarepere küla reoveepuhasti ning amortiseerunud kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine (2011-2015);  Kaarepere küla rekonstrueerimata veetorustiku ja asula puurkaev-pumpla hoone rekonstrueerimine (2016-2021).

6.2.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Kaarepere küla ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal:  Kaarepere küla ühisveevarustusse suunatav joogivesi ei vasta kehtestatud kvaliteedinõuetele. Puurkaevudest võetava põhjavee puhastamiseks kasutatavad raua- ning mangaanieraldusfiltrid ei toimi korralikult ning seetõttu on joogivees üle lubatud piirnormi üldraud, mangaani ning piirnormiga võrdselt on Kaarepere kooli puurkaevust võetavas vees ammooniumi sisaldus.  Kaarepere asula puurkaev-pumpla hoone on halvas seisukorras ning vajab rekonstrueerimist.  Raskendatud on veetorustike hooldustööd, sest torustikud on tihtipeale rajatud erakinnistutele mitte teede äärde;

6.2.2 Veevarustuse edasine areng Kaarepere külas on 2006. aastal enamus veetorustike rekonstrueeritud. Rekonstrueerimata on vaid ligikaudu 512 m veetorustike. Puurkaev-pumplatesse on paigaldatud veetöötlusseadmed ning uus automaatika. Vaatamata sellele ei vasta elanikele antav joogivesi kvaliteedinõuetele, seda eelkõige korralikult mittetöötavate joogiveetöötlusseadmete tõttu. Järgnevalt on välja toodud Kaarepere küla ühisveevarustussüsteemide arendamise perioodid ning teostatavad tegevused ja tööde mahud: Veevarustuse arendamise I periood, 2009-2010. Kaarepere kooli puurkaevu ning asula puurkaevu joogiveetöötlusseadmete (raua- ja mangaanifiltrid) ekspertiis ning ümberseadistamine või asendamine. Veevarustuse arendamise II periood 2016-2021. Kaarepere külas on rekonstrueerimata ligikaudu 512 meetrit veetorustikku, mis vajab rekonstrueerimist. Rekonstrueerimist vajab ka Kaarepere küla asula puurkaev-pumpla hoone, mis on kehvas seisukorras. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastal 2009-2010:  Kaarepere kooli ja asula puurkaev-pumplates joogivee töötlemiseks kasutatavate joogiveetöötlusseadmete ekspertiis ning ümberseadistamine või vajadusel ka asendamine. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2016-2021:

120

 Veetorustike rekonstrueerimine ligikaudu 512 meetri ulatuses.  Kaarepere asula puurkaev-pumpla hoone rekonstrueerimine.

6.2.3 Kaarepere küla perspektiivne veetarve Kaarepere küla reoveekogumisalal on käesoleval ajal ühisveevarustusega ühendatud ligikaudu 270 inimest. Ettevõtetest ja asutustest kasutavad ühisveevärgi vett Kaarepere külas OÜ Kaarepere Soojus, OÜ Palamuse Perearst, Palamuse Lasteaed „Nukitsamees“, MÜ kauplus ning Kaarepere Raamatukogu ja Rahvamaja. Elanike, asutuste ning ettevõtete reaalne veetarve 2007. aastal oli 6900 m3/aastas (vt tabel 25). Perspektiivis on arvestatud, ühisveevarustusega ühendatud tarbijate arv ei suurene. 2007. aastal on veetarve elaniku kohta ööpäevas ligikaudu 62 liitrit. Perspektiivse veetarbe leidmisel Kaarepere külas on võetud arvesse, et veetarve elaniku kohta ööpäevas suureneb 80 liitrini. Asutuste ja ettevõtete puhul on arvestatud, et tarbijate arv tulevikus ei suurene ning veetarve seetõttu ei suurene. Sellest tulenevalt on alljärgnevas tabelis 61 toodud Kaarepere küla perspektiivne veetarve. Tabel 61. Kaarepere küla perspektiivne veetarve Parameeter 2008 2009-2011 2012-2015 2016-2019 2020-2021 Veevarustusega ühendatud elanike 270 270 270 270 270 arv 62 65 70 75 80 Ühiktarbimine l/d inimese kohta 16,74 17,55 18,90 20,25 21,60 Inimeste veetarbimine kokku (m3/d) Asutuste/ 2,20 2,20 2,20 2,20 2,20 ettevõtete veetarbimine (m3/d) 19 20 21 22 24 Kokku (m3/d) Ühisveevärgi arendamiseks vajalik investeeringumaksumus Kaarepere küla reoveekogumisalal on toodud tabelis 65.

6.2.4 Kanalisatsioonisüsteemide peamised probleemid Järgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Kaarepere küla ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimises:  Kaarepere küla kanalisatsioonitorustike ja –kaevude lekked. 2000. aastal Kaarepere puhasti juures läbiviidud reostuskoormuse analüüsi käigus mõõdetud ööpäevaste reovee vooluhulkade suure kõikumise põhjal järeldati, et lekkivate kanalisatsioonitorustike ja –kaevude tõttu suureneb puhastisse jõudva reovee kogus;  Raskendatud on kanalisatsioonitorustike hooldustööd, sest torustikud on tihtipeale rajatud erakinnistutele mitte teede äärde;  Kaarepere reoveepuhasti (BIO-100-Celpox) on amortiseerunud ning ei suuda tagada heitvee saasteainete sisalduse vastavust kehtestatud

121

piirnormidele. Järelpuhastusena kasutatavad biotiigid on osaliselt setet täis ning ei taga soovitud järelpuhastusefekti;  AS Evemar farmist puhastile pumbatava reovee täpse koguse ja reostuskoormuse kohta andmed puuduvad. Arvestuslikult on päevane reovee kogus ligikaudu 6,2 m3. Kuna reostuskoormus on farmi reoveel võrdlemisi suur, võib see põhjustada häireid puhasti tavapärases töös.

6.2.5 Kanalisatsioonisüsteemide edasine areng Kaarepere külas on ühiskanalisatsiooni teenusega varustatud ligikaudu 270 elanikku. Lisaks on ühiskanalisatsiooniga ühendatud MÜ kauplus, AS Evemar Aruküla farm ning töökoda, Kaarepere Lasteaed ning katlamaja. Tulevikus ei ole ette näha olulist ühiskanalisatsiooniga liitujate arvu suurenemist. Olemasolev Kaarepere BIO-100-Celpox tüüpi reoveepuhasti ei suuda tagada reovee nõuetekohast puhastust. Seetõttu tuleb olemasoleva reoveepuhasti asemele rajada uus. Perspektiivne reoveepuhasti arvestuslik koormus on ca 350 ie-d. Kuna tulevikus on plaanis Kaareperes asuva AS Evemar farmi rekonstrueerimine, pole Kaarepere puhasti rekonstrueerimisel arvestatud farmist tuleva reoveega (peamiselt lüpsiseadmete ja –torude pesemisest). Tulevikus plaanitakse farmi reovesi juhtida uude sõnnikuhoidlasse. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise I periood, 2009-2010. Kaarepere küla kanalisatsioonisüsteem on halvas seisukorras ning reoveepuhasti on amortiseerunud. Kanalisatsioonitorustike seisukorra kohta täpsed andmed puuduvad ning on vajalik kanalisatsioonitorustike kohta teostada uuring. Uuringute tulemustest lähtuvalt selgub, missugused torustikulõigud vajavad rekonstrueerimist. Torustike kogupikkus, mille kohta tuleb koostada I perioodil uuringud on ligikaudu 1727 m. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise II periood, 2011-2021. Antud perioodil tuleb rekonstrueerida olemasolev Kaarepere BIO-100-Celpox tüüpi reoveepuhasti, kuna puhasti on amortiseerunud ning suuda tagada väljavoolus nõuetele vastavat heitvee kvaliteeti. Lisaks puhastile on vajab rekonstrueerimist ka amortiseerunud kanalisatsioonitorustik. Täpsema ülevaate Kaarepere kanalisatsioonitorustike olukorra kohta ning rekonstrueerimist vajavate lõikude kohta annab kanalisatsioonitorustike kohta teostatav uuring. Vajadus torustike rekonstrueerimiseks selgub peale uuringuid, siiski on arendamise kavas arvestatud olemasolevate kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise vajadusega koguulatuses. Kuna kanalisatsioonitorustikud on rajatud läbi erakinnistute tuleb rekonstrueerimise käigus rajada kanalisatsioonitorustik teede ja tänavate äärde, et oleks tagatud parem ligipääs hooldustöödeks. Rekonstrueeritava kanalisatsioonitorustiku kogupikkus on ligikaudu 1964 meetrit. Arendamise kavas on kaalutud, milline reoveepuhastuslahendus on majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt ning opereerimiselt kõige otstarbekam Kaarepere küla reovee puhastamiseks. Reovee puhastamisel on võrreldud kahte alternatiivi: 350 ie suuruse reostuskoormus tarbeks aktiivmudapuhasti rajamist ning kompaktreoveepuhasti

122 rajamist (tabel 62). Antud juhul on arvestatud reoveepuhasti alternatiivide korral ka lämmastiku ja fosfori ärastamise vajadusega1. Tabel 62. Kaarepere küla ühiskanalisatsioonisüsteemis tekkiva reovee puhastamise alternatiivide majanduslik-tehniline võrdlus Alternatiivid Kaarepere Alternatiiv I, Alternatiiv II, küla reovee aktiivmudapuhasti kompaktreoveepuhasti puhastamiseks rajamine rajamine Projekti maksumus, EEK 3 284 900 3 003 500

Projekteerimine, EEK 328 490 300 350

Ettenägematud kulud, EEK 328 490 300 350 Projekti juhtimise kulud, 164 245 150 175 EEK Projekti maksumus kokku, 4 106 125* 3 754 375* EEK Puhasti hooldamine on Puhasti hooldamine nõuab lihtsam ning vähem väljaõpet väljaõppe saanud inimese vajav kui aktiivmuda poolt opereerimist. hooldamine. Samuti on Puhasti eeliseks kompaktpuhastit lihtne Projekti tehnilised, kompaktpuhasti ees on rajada. Kompaktpuhasti keskkonnakaitselised ja parem koormustaluvus rajamisel tuleb arvestada ka majanduslikud ning parem järelpuhasti (biotiikide, jne) lisaaspektid ümberehitamise võimalus vajadusega, mis aitab juhul kui koormus kindlustada kompaktpuhasti puhastile peaks tulevikus väljavoolu saasteainete suurenema/vähenema. sisalduse vastavust kehtestatud piirnormidele. *projekti maksumus ei sisalda käibemaksu. Tabeli 62 andmetest selgub, et ehitusmaksumuse poolest on odavaim alternatiiv II ehk kompaktpuhasti rajamine. Lisaks rajamismaksumusele arvestas töö konsultant alternatiivide kaalumisel erinevate alternatiivide iga-aastaseid ekspluatatsioonikulusid (vt tabel 63). Alternatiivsete reoveepuhastuslahenduste korral arvestatud järgmiste ekspluatatsioonikuludega: elektrienergiakulu, kemikaalikulu (keemiliseks fosforiärastuseks), sette/liigmuda äravedu, tööjõukulu, saastetasud, reovee/heitvee kompleksanalüüsid.

1 Vastavalt Helcomi konventsioonile on aastaks 2018 tõenäoliselt vajalik väikeasulates (reostuskoormusega 300-2000 ie-d) tekkivast reoveest tagada fosfori ja lämmastiku ärastamine.

123

Tabel 63. Kaarepere küla ühiskanalisatsioonisüsteemis tekkiva reovee puhastamise alternatiivide ekspluatatsioonikulude võrdlus Puhastustehnoloogia Ekspluatatsioonikulu 30 aasta ekspluatatsioonikulu (kr/a) (kr) Alternatiiv I, 162 918 8 993 665 aktiivmudapuhasti Alternatiiv II, 155 343 8 414 665 kompaktpuhasti *30. aasta ekspluatatsioonikuludes on arvestatud lisaks halduskuludele veel alginvesteeringuga. Võttes arvesse tabelis 63 toodud Kaarepere reoveekogumisalal tekkiva reovee puhastamise alternatiivide iga-aastaseid ekspluatatsioonikulusid, selgub, et reovee puhastamine kompaktreoveepuhasti abil on majanduslikult kõige otstarbekam. 30- aastased kulud kokku, kus on arvestatud alginvesteeringu ning halduskuludega on aktiivmudapuhasti korral ligikaudu 0,58 miljonit krooni suuremad kui kompaktreoveepuhasti korral. Sellele vaatamata on korralikult opereeritav aktiivmudapuhasti kindlam ning keskkonnamõjude seisukohalt ka parem lahendus Kaareperes tekkiva reovee puhastamiseks. Ühiskanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2009-2021:  Kaarepere küla kanalisatsioonitorustike olukorra uuring kokku ligikaudu 1727 meetri ulatuses;  Rajada olemasoleva reoveepuhasti asemele uus aktiivmudapuhasti;  Rekonstrueerida olemasolevad amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud kogupikkusega ligikaudu 1964 meetrit. Sademeveekanalisatsiooni edasine areng Kaarepere külas puuduvad suuremad asfalteeritud alad, kust oleks vajalik eraldi sademevee kokku kogumine ning torustiku kaudu suublasse juhtimine. Seega ei näe arendamise kava ette sademeveekanalisatsiooni rajamist.

6.2.6 Kaarepere küla perspektiivne reostuskoormus Kaarepere küla perspektiivset reostuskoormust kirjeldab tabeli 64. Kaarepere külas tekib perspektiivis arvutuslikult 27 m3 reovett ööpäevas. Perspektiivis ei ole ette näha ühiskanalisatsiooniga ühendatud Kaarepere küla elanike arvu olulist suurenemist, seega väheneb perspektiivis Kaarepere reoveepuhasti reostuskoormus, kuna AS-i Evemar tootmisreovesi (peamiselt lüpsiseadmete ja –torustike pesuvesi) on tulevikus plaanis sõnnikuhoidlasse juhtida.

124

Tabel 64. Kaarepere küla perspektiivne reostuskoormus. Arvutuslik reostuskoormus Reostus- koormus Reostus- Vee ühik- Arv ühiku kohta koormus tarbimine Reostuskoormuse (elanikud, (ie/d) (ie) (m3/d) Vooluhulk, Vooluhulk, BHT7 tekitaja töötajad) (m3/d) (m3/aastas) (kg/d) Ühis- kanalisatsiooniga 270 1 270 0,08 21,60 7 884,0 16,20 ühendatud elanikud Kaarepere 2 0,15 0,3 0,02 0,04 10,2 0,02 rahvamaja Kaarepere 1 0,15 0,15 0,02 0,02 5,1 0,01 raamatukogu

Palamuse Lasteaed 30 0,3 9 0,02 0,60 153,0 0,54 Nukitsamees OÜ Palamuse 2 0,3 0,6 0,02 0,04 10,2 0,04 Perearst AS Evemar töökoda 5 0,15 0,75 0,02 0,10 25,5 0,05 OÜ Kaarepere 4 0,4 1,6 0,02 0,08 20,4 0,10 Soojus Infiltratsioon 20% - - 4,50 1 621,68 - 27,0 9 730,1 16,8 Kokku Ühiskanalisatsiooni arendamiseks vajalik investeeringumaksumus Kaarepere küla reoveekogumisalal on toodud tabelis 66. Tabel 65. Kaarepere küla ühisveevarustussüsteemide arendamiseks vajalikud investeeringud Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Kaarepere küla Kaarepere küla kooli puurkaevu ning asula ühisveevärgi puurkaevu joogiveetöötlusseadmete ekspertiis ning rekonstrueerimine seadistamine või asendamine 2009-2010 0,05 KOKKU: 0,05 Kaarepere küla Olemasolevate rekonstrueerimata veetorustike 1,09 ühisveevärgi rekonstrueerimine kokku ligikaudu 512 meetrit rekonstrueerimine 2016-2021 Kaarepere asula puurkaev-pumpla amortiseerunud 0,30 hoone rekonstrueerimine Uuringud, projekteerimine 10% 0,14 Ettenägematud kulud 10% 0,14 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,07 KOKKU: 1,74 Kaarepere küla veesüsteemide rekonstrueerimine KOKKU: 1,79

125

Tabel 66. Kaarepere küla ühiskanalisatsioonisüsteemide arendamiseks vajalikud investeeringud Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Kaarepere küla Teostada uuring Kaarepere küla 0,26 ühiskanalisatsiooni kanalisatsioonitorustike olukorra kohta. Uuring rekonstrueerimine hõlmab torustike kogupikkusega 1727 m 2009-2010 KOKKU: 0,26 Kaarepere küla Uue reoveepuhasti rajamine Kaarepere külla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine 2011-2021 4,11 Kaarepere küla olemasoleva kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine kogupikkusega ligikaudu 1964 meetrit 5,19 Uuringud, projekteerimine 10% 0,52 Ettenägematud kulud 10% 0,52 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,26 KOKKU: 10,60 Kaarepere küla kanalisatsioonisüsteemide rajamine KOKKU: 10,86

126

6.3 Luua küla Luua külas elas 1. jaanuari 2008. aasta seisuga 305 elanikku. Ühisveevärgi teenuse kasutajaid on ligikaudu 540 inimest ning ühiskanalisatsiooni teenuse kasutajaid ligikaudu 520. Luua külas kuuluvad ühisveevarustusega ja –kanalisatsiooniga seotud varad Luua Metsanduskoolile, kes tegeleb ka ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni süsteemide opereerimisega. Ühisveevarustuseks kasutatakse asula põhjaosas paiknevat 2008. aastal rekonstrueeritud puurkaevu. Veetorustiku hinnanguline pikkus Luual on 1,65 km, millest valdav enamus on tänapäevaks amortiseerunud. Luua puurkaevust võetavas põhjavees on üle piirnormi üldraua sisaldus. Kvaliteedinõuetele vastava joogivee saamiseks on puurkaev-pumpla hoonesse paigaldatud joogiveetöötlusseadmed (liivafilter ning raua- ja mangaanieraldusfilter). Täpsed andmed tarbitud veekoguste kohta puuduvad, kuna osadel ühisveevarustussüsteemiga teenusega varustatud elanikel ja asutustel (Luua MK õppehoone, klubi ja katlamaja) puuduvad veemõõtjad. Luua küla isevoolne kanalisatsioonitorustik on valdavalt 25-30 aastat vana ning amortiseerunud. Seetõttu toimub suurte vihmadega pinnasevee sissevool kanalisatsiooni, mis põhjustab reovee vooluhulkade suurenemist. Luua küla reovee puhastamine toimub BIO-100 tüüpi reoveepuhastis ning sellele järgnevas kahes biotiigis kogupindalaga 1030 m2. Biotiigid on 2008. aastal settest puhastatud. Heitvesi juhitakse Amme jõkke, mis on lähtes kuni Jõgeva maakonna piirini reostustundlik suubla. Vee erikasutusloaga on heitvee saasteainete lubatud suurimad kogused: BHT7 – 25 mg/l, hõljuvained – 35 mg/l, KHT – 125 mg/l ning üldfosfor – 2,0 mg/l. Luua küla olemasolev ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem on esitatud töö lisas 3.

6.3.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Luua küla ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal.  Veetorustikud on amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist. Veetorustikud põhjustavad praegusel hetkel puurkaevust antava joogivee kvaliteedi halvenemist tarbijate juures.  Osadel tarbijatel puuduvad veemõõtjad ning seetõttu pole veetorustike lekete ja veekadude osakaal täpselt teada.

6.3.2 Veevarustuse edasine areng Luua külas on olemasoleva Luua Metsanduskoolile kuuluvate ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemi arendamiseks koostatud eelprojekt (AS K&H, 2006). 2008. aastal rekonstrueeriti vastavalt eelprojektile olemasolev ühisveevarustuseks kasutatav puurkaev-pumpla (Pk-2) hoone, paigaldati veetöötlusseadmed ning uued automaatikaseadmed. Järgnevalt on välja toodud perioodid, kuna arendatakse ühisveevarustussüsteeme Luua külas ning millised on tööde mahud.

127

Veevarustussüsteemide arendamise I periood, 2009-2015. Kuna Luua külas pole kõigil tarbijatel veemõõtjaid, pole täpselt teada ka veetarve ning veetorustike lekked ning veekaod. Seetõttu oleks vaja paigaldada veemõõtjad eelkõige Luua Metsanduskooli õppehoonele, klubile ning katlamajale. Kuna olemasolevad veetorustikud on amortiseerunud, rajatakse nende asemele uued torustikud. Vanad torustikud likvideeritakse. Samuti laiendatakse ühisveevarustusega kaetavat ala Luua küla lõunaosas. Esimesel perioodil (2009-2015) rekonstrueeritakse veetorustikud (peamiselt ühises kaevikus kanalisatsioonitorustikuga) Nava-Luua-Palamuse maanteest lõuna suunas. Kokku on rekonstrueeritava ning rajatava uue veetorustiku pikkus ligikaudu 1167 meetrit. Veevarustussüsteemide arendamise II periood, 2016-2021. Tagamaks kõigile Luua küla ühisveevarustussüsteemiga ühendatud tarbijatele kvaliteetset joogivett, rekonstrueeritakse ülejäänud seni rekonstrueerimata veetorustikud Nava-Luua- Palamuse maanteest põhjasuunas. Veetorustike rekonstrueerimine toimub samaaegselt kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisega. Kokku on rekonstrueeritava veetorustiku pikkus ligikaudu 608 meetrit. Sõltuvalt finantsvõimalustest ning vajadusest rajatakse Luua küla edelaossa uus puurkaev, mis aitab tagada ühisveevarustuse kindlust ning kvaliteetset joogivett tarbijatele. Arendamise kavas uue puurkaevu rajamiseks vajalike investeeringuid eraldi välja ei arvutata. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastal 2009-2015:  Veemõõtjate paigaldamine Luua Metsanduskooli õppehoonele, klubile ning katlamaja olmevee mõõtmiseks;  Luua küla veetorustike rekonstrueerimine ning uute torustike rajamine (peamiselt ühises kaevikus kanalisatsioonitorustikega) Nava-Luua-Palamuse maanteest lõunasuunas 1167 meetri ulatuses. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2016-2021:  Luua küla veetorustike rekonstrueerimine Nava-Luua-Palamuse maanteest põhjasuunas 608 meetri ulatuses;  Vajadusel uue puurkaev-pumpla rajamine Luua küla edelaossa.

6.3.3 Luua küla perspektiivne veetarve Luua külas on käesoleval ajal ühisveevarustuse kasutajaid ligikaudu 540 inimest (elanikud ning asutused sh Luua Metsanduskooli õpilased). Käesoleval ajal on Luua küla ühisveevärgist võetava vee kogus ligikaudu 39,8 m3/d ehk ligikaudu 74 liitrit ööpäevas tarbija kohta. Perspektiivis on arvestatud, et Luua küla elanike arv aastatel 2009-2021 ei suurene ning pigem võib eeldada, et elanike arv jääb samasse suurusjärku kui tänapäeval. Seoses Luua küla eelprojektiga arendatakse Luua küla reoveekogumisala piires välja ühisveevarustus ja –kanalisatsioon ning seetõttu suureneb ühisveevarustuse tarbijate arv ligikaudu 550 inimeseni. Arendamise kavas on arvestatud veetarbe suurenemisega elaniku kohta 90 liitrini ööpäevas. Asutuste ja

128 ettevõtete puhul on arvestatud, et tarbijate arv tulevikus ei suurene ning veetarve seetõttu ei suurene. Perspektiivset tarbitava vee kogust kirjeldab tabel 67. Tabel 67. Luua küla perspektiivne veetarve Parameeter 2008 2009-2012 2013-2015 2016 2017-2019 2020 2021 Veevarustusega ühendatud tarbijate arv 190 190 190 200 200 200 200 Ühiktarbimine l/d inimese kohta 74 78 82 85 88 90 90 Inimeste veetarbimine kokku (m3/d) 14,1 14,8 15,6 17,0 17,6 18,0 18,0 Asutuste veetarbimine (m3/d) 32,9 32,9 32,9 32,9 32,9 32,9 32,9 Ettevõtete veetarbimine (m3/d) 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 Kokku (m3/d) 49 50 51 52 53 53 53 Ühisveevärgi arendamiseks vajalikud investeeringud Luua külas on toodud tabelis 69.

6.3.4 Kanalisatsioonisüsteemide peamised probleemid Järgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Luua küla ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimises:  Luua reoveepuhasti on üle 25 aasta vana ning amortiseerunud. Luua küla reoveepuhasti (BIO-100) metallkonstruktsioonid ning eelpuhastuseks kasutatav võrekaev on amortiseerunud ning seadmed vananenud. Vastavalt heitvee analüüsitulemustele on heitvees üle lubatud piirnormi peamiselt üldfosfori sisaldus. Aeg-ajalt ületab kehtestatud piirnormi heitvees ka BHT7 ja hõljuvainete sisaldus;  Kanalisatsioonitorustikud on vanad ja lekivad. Enamus Luua küla ühiskanalisatsioonitorustikke on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Kanalisatsioonitorustikesse ja –kaevudesse toimub pinnasevee sissevool sadude perioodil. Kuivemal perioodil toimub reovee imbumine ebatihedatest kanalisatsioonikaevudest ning –torustikest pinnasesse. Kuna reovee koguseid ei mõõdeta puudub täpne ülevaade kanalisatsioonitorustike olukorra ning infiltratsioonivee (sademevee ning pinnasevee) koguste kohta.

6.3.5 Kanalisatsioonisüsteemide edasine areng Luua külas on käesoleval ajal ühiskanalisatsiooniga liitunuid ligikaudu 520 (elanikud, asutused ning ettevõtted). Peale Luua küla ühiskanalisatsioonitorustike rekonstrueerimist liitujate arv mõnevõrra suureneb uute liitujate arvelt tõustes ligikaudu 530-ni. Vastavalt Luua küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide eelprojektile rekonstrueeritakse kogu küla kanalisatsioonitorustik, mis sisuliselt tähendab uue kanalisatsioonitorustiku rajamist. Vana torustik likvideeritakse. Luua küla eelprojekti järgi rajatakse olemasoleva amortiseerunud puhasti asemele uus BioFix 1P-180 tüüpi kompaktreoveepuhasti jõudlusega 39 kg BHT7/d (650 ie) ning hüdraulilise jõudlusega 164 m3/d. Järelpuhastuse tarbeks kasutatavad biotiigid puhastati settest 2008. aastal. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise I periood, 2009-2015. Luua küla olemasolev BIO-100 tüüpi reoveepuhasti on tänaseks päevaks amortiseerunud ning ei suuda

129 tagada nõuetele vastavat reoveekäitlust. Seetõttu tuleb Luua küla reoveepuhasti rekonstrueerida. Vastavalt eelprojektile rajatakse uus BioFix 1P-180 tüüpi kompaktreoveepuhasti. Lisaks reoveepuhastile vajab rekonstrueerimist ka olemasolev kanalisatsioonitorustik. Seetõttu toimub esimesel perioodil kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ning uue kanalisatsioonitorustiku rajamine Luua küla lõunaossa (peamiselt ühises kaevikus veetorustikuga) Nava-Luua-Palamuse maanteest lõunasuunas (reoveepuhastist põhjasuunas) kokku ligikaudu 1515 meetri ulatuses. Kanalisatsioonisüsteemide arendamise II periood, 2016-2021. Ülejäänud Nava- Luua-Palamuse maanteest põhjasuunas olemasoleva amortiseerunud kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine. Kokku on vaja rekonstrueerida ligikaudu 589 meetrit kanalisatsioonitorustikku. Ühiskanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2009-2021:  Luua küla olemasoleva BIO-100 tüüpi reoveepuhasti asemele uue BioFix 1P- 180 tüüpi kompaktreoveepuhasti rajamine;  Luua küla kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja laiendamine kokku ligikaudu 2104 meetrit. Sademeveekanalisatsiooni edasine areng Luua külas puuduvad suuremad asfalteeritud alad, kus puudub sademevee kogumissüsteem ning torustiku kaudu suublasse juhtimine. Seega ei näe arendamise kava ette sademeveekanalisatsiooni rajamist.

6.3.6 Luua küla perspektiivne reostuskoormus Luua küla perspektiivset reostuskoormust kirjeldab tabel 68. Perspektiivis ei ole ette näha ühiskanalisatsiooniga ühendatud Luua küla elanike arvu olulist suurenemist. Samuti on arvestatud, asutuste ning ettevõtete veetarve tulevikus ei suurene. Perspektiivse reostuskoormuse arvutamisel on siiski arvestatud, et ühiskanalisatsiooniga liitunud tarbijate arv suureneb 530-ni ning suureneb ka mõnevõrra veetarbimine.

130

Tabel 68. Luua küla perspektiivne reostuskoormus. Arvutuslik reostuskoormus Reostus- Reostus- Vee ühik- Arv koormus ühiku koormus tarbimine Reostuskoormuse (elanikud, kohta (ie/d) (ie) (m3/d) Vooluhulk, Vooluhulk, BHT7 tekitaja töötajad) (m3/d) (m3/aastas) (kg/d) Ühis- kanalisatsiooniga 200 1 200 0,09 18,0 6 570,0 12,00 ühendatud elanikud 31 0,3 9,3 0,045 1,4 355,7 0,56 Luua Algkool Luua Metsanduskool 450 0,7 315 0,07 31,5 8 032,5 18,90 (koos ühiselamutega) 9 0,3 2,7 0,03 0,3 68,9 0,16 OÜ Luua Grupp 2 0,4 0,8 0,04 0,1 20,4 0,05 Luua katlamaja 5 0,4 2 0,015 0,1 19,1 0,12 AS Evemar 10,26 3 013,32 Infiltratsioon 20% 61,6 18 079,9 31,8 Kokku Ühiskanalisatsiooni arendamiseks vajalik investeeringumaksumus Luua küla reoveekogumisalal on toodud tabelis 70.

131

Tabel 69. Luua küla ühisveevarustussüsteemide rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Luua küla ühisveevärgi Luua küla lõunaosas Nava-Luua-Palamuse rekonstrueerimine ja maanteest lõunapool veetorustike laiendamine rekonstrueerimine ja laiendamine (ühises kaevikus 2009-2015 kanalisatsioonitorustikuga). Kokku tuleb rajada torustikke ligikaudu 1007 meetrit. 3,48 Veetorustiku rajamine/rekonstrueerimine Nava- Luua-Palamuse maanteest lõunapool eraldi kaevikus kokku ligikaudu 160 meetrit. 0,34 Uuringud, projekteerimine 10% 0,38 Ettenägematud kulud 10% 0,38 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,19 KOKKU: 4,78 Luua küla ühisveevärgi Luua küla põhjaosas Nava-Luua-Palamuse 1,11 rekonstrueerimine maanteest põhjapool veetorustike 2016-2021 rekonstrueerimine (ühises kaevikus kanalisatsioonitorustikuga). Kokku tuleb rajada torustikke ligikaudu 321 meetrit. Veetorustiku rajamine/rekonstrueerimine Nava- 0,61 Luua-Palamuse maanteest põhjapool eraldi kaevikus kokku ligikaudu 287 meetrit.

Uuringud, projekteerimine 10% 0,17 Ettenägematud kulud 10% 0,17 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,09 KOKKU: 2,15 Luua küla veesüsteemide rajamine KOKKU: 6,93

132

Tabel 70. Luua küla ühiskanalisatsioonisüsteemide arendamiseks vajalikud investeeringud Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Luua küla Olemasoleva reoveepuhasti asemele uue 3,26 ühiskanalisatsiooni (vastavalt eelprojektile BioFix 1P-180 tüüpi) rekonstrueerimine ja kompaktreoveepuhasti rajamine. laiendamine 2009-2015 Luua küla lõunaosas Nava-Luua-Palamuse 1,34 maanteest lõunasuunas kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ja laiendamine eraldi kaevikus. Kokku tuleb kanalisatsioonitorustike rajada ligikaudu 508 meetrit. 0,46 Uuringud, projekteerimine 10% Ettenägematud kulud 10% 0,46 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,23 KOKKU: 5,75 Luua küla Luua küla põhjaosas Nava-Luua-Palamuse ühiskanalisatsiooni maanteest põhjasuunas kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine rekonstrueerimine eraldi kaevikus. Kokku tuleb 2016-2021 kanalisatsioonitorustike rajada ligikaudu 268 meetrit. 0,71 Uuringud, projekteerimine 10% 0,07

Ettenägematud kulud 10% 0,07

Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,04 KOKKU: 0,89 Luua küla kanalisatsioonisüsteemide rajamine KOKKU: 6,63

133

6.4 Pikkjärve küla Pikkjärve külas elab 1. jaanuari 2008. aasta seisuga kokku 121 elanikku. Ühisveevarustusega on ühendatud ligikaudu 40 elanikku ning ühiskanalisatsiooniga 35 elanikku. Ühisveevarustuse tarbeks kasutatakse Pikkjärve külas ühte puurkaevu, mis kuulub OÜ-le Kerseli. Puurkaevust võetud joogivee analüüsitulemuste põhjal on üle lubatud piirnormi joogivees üldraua sisaldus. Pikkjärve külas on veetorustiku hinnanguline pikkus ligikaudu 1,1 km. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ligikaudne pikkus on 600 meetrit ning see on rajatud 1997. aastal 110, 160 ja 200 mm läbimõõduga plasttorudest. Pikkjärve küla reovee puhastamine toimub 1998. aastal rajatud Ecobox-5 tüüpi väikepuhastis. Heitvesi juhitakse kraavi kaudu Pikkjärve, mis on reostustundlik suubla. Vee erikasutusloaga on heitvee saasteainete lubatud suurimad kogused: BHT7 – 25 mg/l ning hõljuvained – 35 mg/l. Pikkjärve küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemid (v.a. puurkaev) kuuluvad Palamuse vallale ning nende opereerimisega tegeleb OÜ Kaarepere Soojus. Pikkjärve küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem on toodud töö lisades näidatud joonisel 4. Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamine toimub Pikkjärve külas aastatel 2009-2021. Nimetatud ajavahemik jaguneb vastavalt tegevustele ja valla majandusliku suutlikkusele kolmeks etapiks:  Pikkjärve küla ühisveevärgi arendamine (2009-2012);  Pikkjärve küla reoveepuhasti rekonstrueerimine (2009-2010);  Pikkjärve küla veetorustike rekonstrueerimine (2013-2021).

6.4.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Pikkjärve küla ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal.  Veetorustik Pikkjärve külas on vana ning amortiseerunud. Hinnanguliselt moodustavad lekked ligikaudu 20% pumbatud veest;  Puurkaev on rajatud 1962. aastal ning tänaseks on seadmed ja armatuur amortiseerunud. Pikkjärve küla ühisveevarustuses kasutatav puurkaev kuulub OÜ-le Kerseli, mistõttu puudub kindlus veevarustuse jätkusuutlikkuse seisukohalt.

6.4.2 Veesüsteemide edasine areng Pikkjärve külas on ühisveevarustusega ühendatud ligikaudu 40 elanikku ning OÜ Kerseli. Puurkaevust võetav vesi ei vasta kvaliteedinäitajatele üldraua suure sisalduse tõttu. Vastavalt veetarbimise andmetele on Pikkjärve külas keskmine veetarve võrdlemisi väike – ca 27 l/in*d – mistõttu toimub ka vee kvaliteedi halvenemine amortiseerunud veetorustikes.

134

Järgnevalt on välja toodud Pikkjärve küla ühisveevarustussüsteemide arendamise perioodid ning teostatavad tegevused ja tööde mahud: Veevarustussüsteemi arendamise I periood, 2009-2012. Olemasolev Pikkjärve puurkaev kuulub OÜ-le Kerseli, kes pole huvitatud ühisveevarustuse tarbeks puurkaevu rekonstrueerimisest. Kuna olemasoleva Pikkjärve puurkaevu sisustus ning armatuur on amortiseerunud ning vee kvaliteet ei vasta joogivee kvaliteedinõuetele on vajalik leida parim lahendus ühisveevarustuse tagamiseks Pikkjärve külas. Arendamise kavas on kaalutud, milline lahendus on majanduslikult, tehniliselt ning keskkonnakaitseliselt kõige parem Pikkjärve küla ühisveevarustuse tagamiseks. Veevarustuse perspektiivsete lahendustena on kaalutud kahte alternatiivi: 1) Olemasoleva puurkaevu rekonstrueerimine ning veetorustiku rekonstrueerimine kokku ligikaudu 746 meetri ulatuses; 2) uue puurkaevu rajamine elamupiirkonna lähedusse ning veetorustiku rekonstrueerimine kokku ligikaudu 349 meetri ulatuses. Tabelis 71 on toodud alternatiivide majanduslik-tehniline võrdlus.

135

Tabel 71. Pikkjärve küla ühisveevarustussüsteemi arendamise alternatiivsete lahenduste majanduslik-tehniline võrdlus. Alternatiiv I, Alternatiiv II, uue Alternatiivid Pikkjärve küla olemasoleva süsteemi puurkaevu rajamine ning veevarustuse arendamiseks rekonstrueerimine torustiku rekonstrueerimine Puurkaevu rajamine - 475 000 koos veetöötlusseadmetega

Puurkaev-pumpla sisustuse rekonstrueerimine, sh 85 000 - veetöötlusseadmete paigaldus

Torustiku rekonstrueerimine 1 592 710 745 115

Projekti maksumus, EEK 1 677 710 1 220 115

Projekteerimine, EEK 167 771 122 012

Ettenägematud kulud, EEK 167 771 122 012

Projekti juhtimise kulud, EEK 83 886 61 006

Projekti maksumus kokku, EEK 2 097 138* 1 525 144* Olemasolev puurkaev kuulub OÜ-le Kerseli ning seetõttu ei pruugi Antud alternatiiv on veevarustuse kindlus majanduslikult ning ka Projekti tehnilised, olla tagatud. Samuti on tehniliselt parem lahendus, keskkonnakaitselised ja antud alternatiivi kuna kindlustab elanike majanduslikud lisaaspektid korral vee viibeaeg varustamise kvaliteetse torustikus pikem, veega ka tulevikus. mistõttu vee kvaliteet võib torustikus halveneda. *projekti maksumus ei sisalda käibemaksu. Tabeli 71 põhjal võib järeldada, uue puurkaevu rajamine Pikkjärve ühisveevarustuse tarbeks on nii majanduslikult, tehniliselt kui ka keskkonnakaitseliselt parim lahendus. Uue puurkaevu kasutuselevõtul joogiveeallikana on vajalik vastavalt sotsiaalministri 02.01.2003. a. määrusele nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ analüüsida puurkaevu põhjavett tabelis 51 toodud näitajate suhtes. Vastavalt antud määrusele pole tervisekaitsetalituse või tema kohaliku osakonna nõusolekul vaja vett uurida radioloogiliste näitajate osas kui hüdrogeoloogilised andmed ja olemasolev teave põhjaveekihi vee kohta võimaldavad hinnata, et keemiliste või radioloogiliste näitajate piirväärtused ei ületa määruses esitatud piirväärtusi. Vajadus antud näitajate määramiseks selgub puurkaevu veeallikana kasutusele võtmisel. Veevarustussüsteemi arendamise II periood, 2013-2021. Lisaks uue puurkaevu rajamisele on tarvis rekonstrueerida ka olemasolev amortiseerunud veetorustik ligikaudu 349 m ulatuses.

136

Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastal 2009-2012:  Uue puurkaevu rajamine Pikkjärve küla ühisveevarustuse tarbeks elamupiirkonda. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2013-2021:  Olemasolevate veetorustike rekonstrueerimine ligikaudu 349 m pikkusel lõigul.

6.4.3 Pikkjärve küla perspektiivne veetarve Pikkjärve külas on käesoleval ajal ühisveevarustusega ühendatud ligikaudu 40 elanikku. Käesoleval ajal on Pikkjärve küla ühisveevärgiga liitunute inimeste päevane veetarve 1,2 m3 ehk ligikaudu 27 liitrit elaniku kohta ööpäevas. Arendamise kavas on arvestatud, et Pikkjärve külas rahvaarv aastatel 2009-2021 ei suurene, vaid pigem võib eeldada, et rahvaarv jääb sarnaseks praegusele olukorrale. Samas on arvestatud, et veetarve elaniku kohta suureneb 80 liitrini ööpäevas. Seega on perspektiivis tarbitava vee kogus ligikaudu 3,2 m3/ööpäevas. Ühisveevärgi arendamiseks vajalike investeeringute maksumus Pikkjärve külas on toodud tabelis 75.

6.4.4 Kanalisatsioonisüsteemide peamised probleemid Järgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Pikkjärve küla ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimises:  Reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemuste põhjal on saasteainete sisaldus heitvees üle piirväärtuse (eelkõige BHT7 ning aegajalt ka hõljuvainete sisaldus). Analüüsitulemuste põhjal võib järeldada, et reoveepuhasti (Ecobox-5) ei suuda tagada piisavat saasteainete eraldamise efektiivsust. Samuti on puhasti ehituslikult võrdlemisi halvas seisukorras.

6.4.5 Kanalisatsioonisüsteemide edasine areng Pikkjärve külas kasutavad ühiskanalisatsiooni teenust ligikaudu 35 elanikku. Sealjuures on vesiklosetid kasutusel üksnes ühes 8 korteriga korrusmajas. Reoveepuhastile juhitakse üksnes elanike olmereovesi. Olemasolev Pikkjärve küla reoveepuhasti on Ecobox-5 tüüpi puhasti on amortiseerunud ning ei taga nõuetele vastavat reoveekäitlust. Heitvesi juhitakse puhastist kraavi kaudu Pikkjärve, mis on reostustundlik suubla. Olemasolev kanalisatsioonitorustik on rajatud 1997. aastal ning on heas seisukorras. Kanalisatsioonisüsteemide arendamise I periood, 2009-2010. Pikkjärve külas toimub reovee puhastamine Ecobox-5 tüüpi väikepuhastis, mis ei suuda tagada nõuetele vastavat reoveekäitlust. Samuti on puhasti ehituslikult amortiseerunud. Seetõttu tuleb leida parim lahendus Pikkjärve küla reovete käitlemiseks. Arendamise kavas on kaalutud, milline reoveepuhastuslahendus on majanduslikult, keskkonnakaitseliselt, tehniliselt ja opereerimise seisukohalt kõige parem lahendus

137

Pikkjärve külas tekkiva reovee puhastamiseks. Reovee puhastamise võimalusena on võrreldud kolme alternatiivset lahendust (tabel 72): 1) reovee puhastamine kompaktpuhastis (50 ie); 2) reovee kogumine kogumismahutitesse ning purgimine Jõgeva linna reoveepuhastisse; 3) reovee puhastamine pinnasfilterpuhastis (koosneb septikust, kahest ca 75 m2 suurusest vertikaalvoolulisest filtrist ning nendele järgnevast horisontaalvoolulisest filtrist pindalaga ca 180 m2). Tabel 72. Pikkjärve küla ühiskanalisatsioonisüsteemis tekkiva reovee puhastamise alternatiivide majanduslik-tehniline võrdlus Alternatiivid Alternatiiv I, Alternatiiv II, Alternatiiv III, Pikkjärve küla kompaktreoveepuhasti Reovee purgimine Pinnasfilterpuhasti reovee rajamine Jõgeva puhastile rajamine puhastamiseks Projekti maksumus, 1 466 900 - 719 930 EEK Projekteerimine, ettenägematud kulud 179 983 projektijuhtimise 366 725 - kulud, EEK Projekti maksumus 1 833 625* - 791 923* kokku, EEK Reovee kogumiseks saab kasutada olemasolevaid Pinnasfilterpuhasti septikuid mahuga 9 talub Kompaktpuhasti m3 ning 3 m3, kompaktpuhastist rajamine on lihtsam mistõttu rajamiskulud paremini võrreldes puuduvad. reostuskoormuse pinnasfilterpuhasti Projekti tehnilised, Reoveekäitlemise kõikumisi. Puhasti rajamisega. keskkonnakaitselised alternatiiv korral ei hooldamine on lihtsam Kompaktpuhasti võib ja majanduslikud toimu reovee ning vähem väljaõpet lisaks tarvis olla lisaaspektid juhtimist suublasse vajav kui järelpuhastus (Pikkjärve) ning kompaktpuhasti (järelsetituse või reovee puhastamine hooldamine. Puhasti näiteks biotiikide Jõgeva reoveepuhasti vajab aga rohkem näo). juures on efektiivsem ruumi kui ning seetõttu kompaktreoveepuhasti. keskkonnakaitseliselt parim lahendus. *projekti maksumus ei sisalda käibemaksu.

Eelneva tabeli andmetest selgub, et ehitusmaksumuse osas on odavaim lahendus alternatiiv II, reovee kogumine kogumismahutisse ning purgimine Jõgeva linna reoveepuhastisse. Alternatiiv I rakendamine vajab alternatiividest II ja III tunduvalt suuremat investeeringut. Lisaks rajamismaksumusele arvestas töö konsultant alternatiivide kaalumisel erinevate alternatiivide iga-aastaseid halduskulusid (vt tabel 73). Alternatiivsete reoveekäitluslahenduste korral arvestatud järgmiste

138 ekspluatatsioonikuludega: elektrienergiakulu, kemikaalikulu (keemiliseks fosforiärastuseks), sette/liigmuda äravedu, kogumiskaevude tühjendamine, tööjõukulu, saastetasud, reovee/heitvee kompleksanalüüsid. Tabel 73. Pikkjärve küla ühiskanalisatsioonisüsteemis tekkiva reovee puhastamise alternatiivide halduskulude võrdlus Puhastustehnoloogia Ekspluatatsioonikulu 30 aasta (kr/a) ekspluatatsioonikulu* (kr) Alternatiiv I, kompaktpuhasti 46 213 2 999 986 Alternatiiv II, reovee purgimine 334 198 10 025 945 Jõgeva reoveepuhastile. Alternatiiv III, pinnasfilterpuhasti 44 935 2 448 442 *30. aasta ekspluatatsioonikuludes on arvestatud lisaks 30 aasta ekspluatatsioonikuludele veel alginvesteeringuga Võttes arvesse tabelis 73 toodud Pikkjärve külas tekkiva reovee puhastamise alternatiivide iga-aastaseid ekspluatatsioonikulusid, selgub, et reovee puhastamine pinnasfiltersüsteemis on majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt kõige otstarbekam. Lisaks on pinnasfiltersüsteemi hooldamine lihtsam ning vähem aeganõudvam kui alternatiiv I (kompaktpuhasti) korral. Kulud pinnasfiltri rajamisele ning 30-aasta ekspluatatsiooni korral on kokku ca 2,4 miljonit krooni. Konsultandi hinnangul on alternatiiv III (pinnasfilterpuhasti rajamine) 30-aasta perspektiivis majanduslikult ning ka tehniliselt kõige otstarbekam lahendus Pikkjärve küla reovee puhastamiseks. Ühiskanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2009-2010:  Olemasoleva amortiseerunud Ecobox-5 tüüpi puhasti likvideerimine ning uue pinnasfilterpuhasti rajamine. Sademeveekanalisatsiooni edasine areng Pikkjärve külas puuduvad suuremad asfalteeritud alad, kust oleks vajalik eraldi sademevee kokku kogumine ning torustiku kaudu suublasse juhtimine. Seega ei näe arendamise kava ette sademeveekanalisatsiooni rajamist.

6.4.6 Pikkjärve küla perspektiivne reostuskoormus Pikkjärve küla olemasolev reostuskoormus on toodud eelnevalt tabelis 43. Käesoleval ajal tekib Pikkjärve külas arvutuslikult 0,95 m3 reovett ööpäevas. Kuna käesoleval ajal on Pikkjärve külas enamustes korterites kasutusel kuivklosetid ning ainult ühes kortermajas (8-korterit) on kasutusel vesiklosetid, on reovee reostuskoormus võrdlemisi väike. Perspektiivis on arvestatud, et ühiskanalisatsiooni teenuse tarbijate arv suureneb 40 elanikuni ning kõikides korterites ehitatakse välja vesiklosetid. Mistõttu suureneb mõnevõrra ka Pikkjärve küla reostuskoormus. Perspektiivset reostuskoormust iseloomustab tabel 74.

139

Tabel 74. Pikkjärve küla perspektiivne reostuskoormus. Arvutuslik reostuskoormus Arv Reostuskoormuse Reostuskoormus Vee tarbimine (elanikud, 3 tekitaja ühiku kohta (ie/d) (m /d) Vooluhulk, Vooluhulk, BHT7 töötajad) (m3/d) (m3/aastas) (kg/d)

Ühiskanalisatsiooniga 40 1 3,2 1 168,0 2,40 2,40 ühendatud elanikud Infiltratsioon 20% - - 0,64 233,60 - Kokku 3,8 1 401,6 2,4 Ühiskanalisatsiooni arendamiseks vajalik investeeringumaksumus Pikkjärve külas on toodud tabelis 76. Tabel 75. Pikkjärve küla ühisveevarustussüsteemide arendamiseks vajalikud investeeringud Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Pikkjärve küla Pikkjärve külla ühisveevarustuse tarbeks uue 0,48 ühisveevärgi puurkaevu rajamine rekonstrueerimine 2009-2012 Uuringud, projekteerimine 10% 0,05 Ettenägematud kulud 10% 0,05 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,02 KOKKU: 0,59 Pikkjärve küla Pikkjärve küla veetorustiku rekonstrueerimine 0,75 ühisveevärgi kokku ligikaudu 349 meetrit rekonstrueerimine 2013-2021 Uuringud, projekteerimine 10% 0,07 Ettenägematud kulud 10% 0,07 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,04 KOKKU: 0,93 Pikkjärve küla veesüsteemide rajamine KOKKU: 1,53

140

Tabel 76. Pikkjärve küla ühiskanalisatsioonisüsteemide arendamiseks vajalikud investeeringud Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Pikkjärve küla Pikkjärve olemasoleva reoveepuhasti 0,79 ühiskanalisatsiooni- likvideerimine ning uue pinnasfilter tüüpi puhasti süsteemi rekonstrueerimine rajamine 2009-2010

Uuringud, projekteerimine 10% 0,08 Ettenägematud kulud 10% 0,08 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,04 KOKKU: 0,99 Pikkjärve küla kanalisatsioonisüsteemide rajamine KOKKU: 0,99

141

7 Finantsanalüüs

7.1 Arendustegevuse finantseerimisvajadused Tabel 77. Palamuse valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine Projekt Projekti Maksumus (mln teostamise aeg krooni) Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine 2009-2021 Palamuse vallas Palamuse aleviku veesüsteemide rekonstrueerimine 2009-2021 12,21 ja laiendamine. Palamuse aleviku kanalisatsioonisüsteemide 2009-2021 12,74 rekonstrueerimine ja laiendamine. Kaarepere küla veesüsteemide rekonstrueerimine 2009-2021 1,79 Kaarepere küla kanalisatsioonisüsteemide 2009-2021 10,86 rekonstrueerimine. Luua küla veesüsteemide rekonstrueerimine ja 2009-2021 6,93 laiendamine Luua küla kanalisatsioonisüsteemide 2009-2021 6,63 rekonstrueerimine ja laiendamine Pikkjärve küla veesüsteemide rekonstrueerimine 2009-2021 1,53 Pikkjärve küla reoveepuhasti rekonstrueerimine 2009-2010 0,99 Investeering kokku 2009-2021 53,75 Tabelis 77 on kokkuvõtlikult välja toodud arendamise kava perioodil aastatel 2009- 2021 planeeritud investeeringud vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks. Investeeringu kogusumma, mis on vajalik vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks on suurusjärgus 54 miljonit krooni (investeering ei sisalda käibemaksu). Tuleb arvestada, et investeeringu suurus on välja arvutatud vastavalt tabelis 55 toodud hindadele, mis võivad kuni 10% vahemikus erineda reaalsetest ehitushindadest. Lisaks on finantseerimisvajadustes arvestatud investeeringutega, olenemata eelnevalt läbiviidava uuringu tulemustest. Uuringute tulemuste selgumisel tuleb vajadusel uuendada arendamise kavas toodud investeeringuid.

7.2 Arendustegevuse finantseerimise prioriteedid ja võimalused Tabel 77 kirjeldab investeeringute mahtu, mis on vajalik Palamuse valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemide kaasajastamiseks ning laiendamiseks arendamise kava perioodi jooksul. Samas tuleb arvestada investeeringute tegemisel rahaliste finantseerimisvõimalustega ning Euroopa Liidu poolt kehtestatud direktiividega, millele peavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid vastama, et vähendada elanikkonna terviseriske ning keskkonna reostumist. Tabelis on jaotatud investeeringud eelkõige EL direktiividest tulenevate kohustuste tähtaegasid ja elanikkonna maksevõimet arvestades. Veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine üksnes valla omavahenditest ei ole piisavate finantseerimisvahendite puudumise tõttu võimalik. Arenguetappide elluviimiseks tuleb taotleda abi erinevatest finantsallikatest.

142

Töös on arvestatud, et põhilised finantsabi taotlemise võimalused jagunevad kaheks – siseriiklikeks ja Euroopa Liidu allikateks. Siseriiklike finantsallikatest – arvestatud eelkõige riigieelarve vahendite ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt finantseeritavate projektidega – veemajanduse arendamist täies mahus tänasel päeval koos omavalitsuse omafinantseeringuga teostada pole ilmselt jõukohane. Seetõttu tuleb taotleda täiendavat välisabi projektide elluviimiseks Euroopa Liidu struktuurifondide (Cohesion Fund – Ühtekuuluvusfond) kaudu. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimisel ja rajamisel kuni 85% projekti investeerimisvajakust (investeerimisvajak võib projekti tulu-kulu analüüsi põhjal moodustada kuni 100% projekti maksumusest). Tavaliselt jääb Ühtekuuluvusfondist rahastatavate projektide omafinantseeringu suurus vahemikku 20-30%. SA KIK veeprogrammi rahastatavate investeeringute puhul eeldatakse, et KOV omafinantseering suureneks 10-lt protsendilt 40%-ni, mis eeldab vee- ja kanalisatsiooni hinna järk-järgulist tõstmist 3-4%-ni leibkonnaliikme netosissetulekust. Omafinantseering võib olla kaetud ka laenuga. Tabelis 78 on välja toodud Palamuse vallas arendatavate projektide planeeritavad teostamise ajad ning eeldatav valla omafinantseeringu suurus.

143

Tabel 78. Palamuse valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja rajamiseks vajalikud investeeringud. Projekti nimetus Periood Kogusumma Omaosalus ** Rahastajad Palamuse aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine (Emajõe ja Võhandu valgala veemajandusprojekt) 2009-2010 6 725 000 672 500 OV, ÜF, KIK Palamuse aleviku reoveepuhasti reostuskoormuse analüüs ning puhastusprotsessi hinnang 2009-2010 100 000 100 000 OV, vee-ettevõte Palamuse aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine 2011-2015 6 669 221 2 667 689 KIK, OV, vee-ettevõte Palamuse aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine 2016-2021 11 464 506 4 585 803 KIK, OV, vee-ettevõte Kaarepere küla ühisveevärgi arendamine 2009-2010 50 000 50 000 OV, vee-ettevõte Kaarepere küla ühisveevärgi arendamine 2016-2021 1 741 848 696 739 KIK, OV, vee-ettevõte Kaarepere küla kanalisatsioonitorustike ning reostuskoormuse uuringud 2009-2010 259 050 259 050 OV, vee-ettevõte Kaarepere küla ühiskanalisatsioonisüsteemide arendamine. 2011-2021 10 597 636 2 119 527* ÜF, OV, vee-ettevõte Luua küla ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi arendamine ja laiendamine 2009-2015 10 527 463 4 210 985 OV, KIK, Luua MK Luua küla ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi arendamine ja laiendamine 2016-2021 3 039 432 1 215 773 KIK, OV, Luua MK Pikkjärve küla ühisveevarustussüsteemi arendamine 2009-2021 1 525 449 610 180 KIK, OV, vee-ettevõte Pikkjärve küla ühiskanalisatsioonisüsteemi arendamine 2009-2010 989 904 395 962 KIK, OV, vee-ettevõte Investeeringud kokku 2009-2010 8 123 954 1 477 512 Investeeringud kokku 2011-2015 29 319 769 9 608 380 Investeeringud kokku 2016-2021 16 245 786 6 498 314 * omaosalussumma arvutamisel arvestatud, et omafinantseeringu suurus on 20%. Täpne omafinantseeringu suurus selgu taotluse koostamisel. ** Arvestatud, et süsteemide väljaarendamiseks taotletakse raha KIK-ist. Omaosaluseks KIK-ist taotlemisel on arvestatud 40%

144

Tabelis 78 kajastatud projektide maksumustes ei ole kajastatud käibemaksu ning maksumused on arvestatud praegustes hindades. Konkreetse finantsskeemi väljatöötamine on küllaltki aeganõudev ja keerukas protseduur, mistõttu seda käesoleva arendamise kava raames ei teostata. Töö järgmises peatükis (vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid) on vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinna kujundamisel arvestatud alginvesteeringule lisaks ehitushindade tõusu. Keskmiselt on prognoositud ehitushinna tõusuks aastatel 2009- 2021 ligikaudu 4-8 % aastas. Samas täpne projekti maksumus määratakse konkreetsete ehitajate poolsete hinnapakkumistega ning seetõttu ei pruugi pikaajaline investeeringute planeerimine kirjeldatud finantsskeemi alusel ühtida reaalse turusituatsiooniga igal järgneval aastal.

7.3 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariif Käesoleva arendamise kava raames hinnatakse üldiselt, milline peaks olema arendamise kava elluviimise järgselt rakendatav veetariifipoliitika ja ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga liitumise tasu. Lõplikud tariifid töötab välja Palamuse vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust korraldav vee-ettevõte, ning tariifid kinnitab vallavalitsus. Palamuse vallas on kehtestatud eraldi vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad OÜ Kaarepere Soojus poolt hallatavates asulates ning Luua Metsanduskooli hallatava Luua küla puhul. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kehtivad hinnad on toodud eelnevalt töö tabelis 10.

7.3.1 Veetariifide kehtestamise põhimõtted Kõige tähtsamaks teguriks veetariifide väljatöötamisel on alaliselt elavate elanike arv vallas või veelgi täpsemalt inimeste arv, kes on ühendatud ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ning kes hakkavad tasuma veemaksu. Otstarbekas on määrata tariifid tarbitava vee hulga järgi. Arvutustes on võetud perspektiivseks veetarbeks enamasti 80 l/d inimese kohta (Luua külas 90 l inimese kohta ööpäevas). Järgnevalt on kirjeldatud kuu veemaksude jõukohasust, väljendades seda protsendina leibkonnaliikme kuu netosissetulekut arvestades. Keskmiseks leibkonnaliikme kuu netosissetulekuks on võetud ca 5406 krooni (2007. aasta Statistikaameti andmed Jõgevamaa kohta). Eeldatavalt on netosissetulek isegi suurem ning analüüsides keskmist palgatõusu Jõgevamaa valdades 2000-2007. aastal saime keskmiseks palgatõusuks aastas ligikaudu 20,2 % (vt. tabel 79).

145

Tabel 79. Jõgeva maakonna valdade leibkonnaliikme netosissetulek aastatel 2000- 2007. Aasta Netosissetulek Sissetuleku tõus (%) 2000 1584 - 2001 1678 5,9 2002 1636 -2,5 2003 2040 24,7 2004 2269 11,2 2005 3044 34,2 2006 3708 21,8 2007 5406 45,8 Keskmine 20,2 Andmed: Statistikaamet Väga oluline vee- ja kanalisatsioonitariifide kujundamisel on arvestada elanike maksevõimega. Tariifid peaksid jääma vahemikku 2,5-4% leibkonna netosissetulekutest. Tariifide prognoositavat tõusu on kajastatud tabelis 80. Vee- ja kanalisatsioonitariifide kujundamisel lähtutakse koguinvesteeringutest ja ekspluatatsioonikuludest, mis on arvutatud praegustes hindades. Lisaks tuleb arvestada nii ehitushindade kui ka tarbijahindade tõusuga arendamise kava perioodi vältel. Töö tabelis 80 on välja toodud koondtabel vee- ja kanalisatsioonitariifide kujunemisest. Arvestades palgatõusuks KIK-i ametlikud prognoosandmed (ligikaudu 5 % aastas), võiks 2021. aastal Jõgevamaa leibkonnaliikme netosissetulek olla ligikaudu 10 374 krooni. Maksimaalseks veetariifi suurusjärguks peetakse 3-4 % netosissetulekust kuus. Seega on sobiv suurusjärk 311-415 krooni inimese kohta kuus. Kui arvestada keskmiseks veetarbeks 80 l inimese kohta ööpäevas, siis annab see tarbimiseks ligikaudu 2,4 m3 vett inimese kohta kuus. Selle arvestuse järgi kujuneks 1 m3 tarbitava vee optimaalseks maksumuseks aastaks 2021 ilma käibemaksuta 130-173 krooni. Tegemist on arvutuslike numbritega ning tegelik situatsioon võib erineda analüüsitavast. Seetõttu on oluline Palamuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava korraline ülevaatamine iga nelja aasta tagant, mis võimaldab analüüse korrigeerida. Põhjendatud vee hinna ja reoveepuhastuse hinna kalkulatsioon skeem on esitatud järgnevalt.

Tariifide määramise eesmärgid:

– vee tootmise ja reoveepuhastuse omahinna ning seotud ekspluatatsioonikulude katmine; – osaliselt veevarustuse rajamiskulude katmine; – kasumi teenimine vee-ettevõttele investeeringute tegemiseks. Veetariif koosneb veetootmise/puhastamise omahinnast ja sellele lisanduvast plaanilisest kasumist, millest osa suunatakse investeeringuteks. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise tabelis on arvestatud Ühtekuuluvusfondi ja

146

KIK-i kaudu rahastatavate projektide amortisatsioonikulusid tehtavatelt investeeringutelt 100%-liselt. I Veetootmise omahind : 1. elektrienergia maksumus. 2. amortisatsioonikulud 2,5% a. puurkaevpumplate, torustike ja mahutite rekonstrueerimis/rajamismaksumusest, arvestades, et nende amortisatsiooniaeg on 40 aastat. 3. ressursimaks, mis devoni kuni ordoviitsiumi-kambriumi veele on 2009. aastast 860 senti/m3 ning kvaternaaripõhjaveekihi veele 640 senti/m3. Ressursimaksu tuleb arvestada väljapumbatud vee hulga, mitte tarbitava vee hulga alusel. 4. töötasud inimestele, kes haldavad veevarustussüsteeme (tehnilise kõrgharidusega personal a´ 300000 EEK/aastas inimese kohta; spetsialiseerunud keskeriharidusega personal a´ 200000 EEK/aastas inimese kohta; mittespetsialiseerunud keskharidusega personal a´ 100000 EEK/aastas inimese kohta). 5. sotsiaal- ja ravikindlustus (inimeste palgalt). 6. remondi- ja muude kuludena on arvestatud 5% eelneva viie kuluartikli kogusummast. II Reovee puhastamise omahind kujuneb : 1. Palamuse aleviku, Kaarepere ning Luua küla reoveepuhastite orgaanilise aine ja lämmastikühendite oksüdeerimiseks kulutatavast elektrienergiakulust + kulud reovee eelpuhastusele ja settekäitlusele. 2. Pikkjärve küla reoveepuhastis reovee pumpamise elektrienergiakulust. 3. Palamuse aleviku reoveepumplate elektrikulud. 4. amortisatsioonikulud 2,5% a. reoveepumplate, torustike ja reoveepuhastite rekonstrueerimis/rajamismaksumusest, arvestades, et nende amortisatsiooniaeg on 40 aastat. 5. töötasud inimestele, kes haldavad ühiskanalisatsioonisüsteem (tehnilise kõrgharidusega personal a´ 300000 EEK/aastas inimese kohta; spetsialiseerunud keskeriharidusega personal a´ 200000 EEK/aastas inimese kohta; mittespetsialiseerunud keskharidusega personal a´ 100000 EEK/aastas inimese kohta). 6. Saastetasud on arvestatud reovee puhastamise omahinna sisse, tingimusel, et vett puhastatakse vastavalt vee-erikasutusloas väljastatud tingimustele. 7. remondi- ja muude kuludena on arvestatud 5% eelnevate kuluartiklite kogusummast. Seega võiks Palamuse vallas arenguperioodi jooksul kujuneda Palamuse vallas vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaks kokku ligikaudu 90,1 EEK/m3. Välja kujunenud hind on praegusest hinnast küll kõrgem, kuid elanikkonna heaolu ja maksevõime kasvades siiski suhteliselt madala (kuni 2,1% leibkonnaliikme kuu sissetulekust). ÜVK kasutamise hinda on võimalik minimeerida vastavalt vee- ettevõtte laienemise ning sellest tuleneva ÜVK väljaehitamisulatuse (sh.

147 sadekanalisatsioon ning selle asemel osalist kraavitamise kasutamist) optimeerimisega pikemale ajaperioodile (ÜVK täielik väljaehitamise võimalikkus ning hinnakujunemine sõltub suuresti ka finantseerimisallikate poolt pakutavatest tingimustest). Vee-ja kanalisatsiooniteenuse kujunev hind on näidatud tabelis 80, kus on muuhulgas arvestatud elanikkonna prognoositava palgatõusuga. Oluline on arvesse võtta, et tabelit 80 ei saa ega tohi kasutada vee- ja kanalisatsioonihinna kehtestamiseks Palamuse vallas, kuid kindlasti tuleb tariifide kujundamisel arvestada finantsanalüüsi peatükis kirjeldatud põhimõtteid, mille alusel kujuneb veetootmise ja reovee puhastamise omahind. Perspektiivis tuleb kõikidel Palamuse valla reoveekogumisaladel kujundada ühtne vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind. Ühtne vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind peaks olema nii eraõiguslikel isikutel kui ka juriidilistel isikutel. Erinev reoveeteenuse hind juriidilistel isikutel on põhjendatud ainult siis, kui ettevõtte tegevuse tulemusena tekib reovett, mille reoainete sisaldus on kõrgem olmereovee parameetritest. Tulevikus tuleb vajadusel kasutada oma haldusterritooriumil juriidilistele isikute poolt tekitatud reovee tariifi kujundamisel põhimõtet, et reoveeteenuse hind kujundatakse vastavalt reostuskoormusele. Tabelis 80 kajastatud vee- ja kanalisatsiooniteenuste hind sisaldab käibemaksu. Tabelist on näha, et vee- ja kanalisatsioonihindu tuleb tõsta küllaltki märgatavalt ning järsult, kuna vee ja reovee hind peab sisaldama nii ekspluatatsioonikulusid kui ka teostatud investeeringute amortisatsioonikulusid. Väga suur hinnatõus on tulemas aastatel 2009-2010, mis on tingitud Ühtekuuluvusfondi kaudu rahastatava veemajandusprojekti raames tehtavatest suurtest lühiajalistest investeeringutest. Arendamise kava koostajad on seisukohal, et nii pika perioodi vältel, nagu seda on arendamise kavas kajastatud, ei ole võimalik väga täpselt prognoosida palkade tõusu ja inflatsiooninäitajate muutust, mistõttu on soovitatav kindlasti iga nelja aasta tagant arendamise kava ülevaatus. Arendamise kava ülevaatusega on otstarbekas kontrollida vajalike investeeringute mahtusid ning vaadata üle ja vajadusel korrigeerida vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna prognoosi.

148

Tabel 80. Palamuse valla vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind Aasta 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Prognoositav ühisveevärgiga liitujate arv* 1290 1335 1355 1385 1400 1410 1420 1440 1440 1440 1440 1440 1440 Prognoositav ühiskanalisatsiooniga liitujate arv* 1307 1345 1375 1385 1390 1395 1405 1420 1420 1420 1420 1420 1420 Prognoositav veetarve aastas kokku m3 37362 38735 39782 41343 42250 43115 43717 45411 45754 46382 46725 47349 47422 Prognoositav reovee hulk aastas kokku m3 38062 39427 40467 42020 42920 43778 44473 46167 46510 47138 47481 48105 48178 Prognoositav veeteenuse hind (EEK/m3) 14,0 17,0 21,0 22,3 23,8 25,3 26,9 28,2 30,1 31,9 31,0 33,0 35,3 Prognoositav kanalisatsiooniteenuse hind (EEK/m3) 23,0 28,0 31,8 31,9 34,6 37,1 40,0 41,5 44,1 46,6 49,3 51,8 54,8 Prognoositav vee-ja kanalisatsiooniteenuse hind kokku (EEK/m3) 37,0 45,0 52,8 54,1 58,4 62,4 66,9 69,6 74,3 78,5 80,3 84,8 90,1 Hinnatõus (%) 25,6 21,6 17,3 2,5 7,9 6,9 7,2 4,1 6,7 5,8 2,3 5,5 6,3 Leibkonnaliikme netosissetuleku prognoos (EEK.-) 6051 6420 6844 7282 7646 7990 8318 8651 8988 9330 9675 10023 10374 4 % leibkonnaliikme sissetulekust** (EEK.-) 242 257 274 291 306 320 333 346 360 373 387 401 415 Leibkonnaliikme kulutus vee- ja kanalisatsiooniteenustele kuus*** (EEK.-) 104 118 127 130 140 150 161 167 178 188 193 203 216 Mitu % moodustab ÜVK teenuse hind leibkonnaliikme netosissetulekust 1,7 1,8 1,9 1,8 1,8 1,9 1,9 1,9 2,0 2,0 2,0 2,0 2,1 *ei ole arvestatud Kudina küla ning Nava küla ühisveevarustusega ühendatud elanikke **rahvusvaheliselt aktsepteeritud standard *** arvestatud, et elaniku veetarve on 80 liitrit päevas ehk ligikaudu 2,4 m3 kuus

149

7.3.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu Liitumistasu on tasu, mida kinnistu omanik või valdaja tasub vee-ettevõttele liitumislepingu kohaselt osaliselt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise eest. Liitumistasu suurus kinnistu omanikule või valdajale sõltub investeeringuprogrammi suurusest, teiste finantseerimisallikate osakaalust kogu programmi maksumuses ja liituvate abonentide arvust. Liitujate arv on otseses sõltuvuses kinnistu omanike ja valdajate soovist kasutada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid ning osaleda vastavate süsteemide rajamisel. Liitumistasu on ühekordne, seda võib maksta kas ühekorraga või osadena vastavalt kinnistu valdaja võimalustele. Järgnevalt on näitena esitatud üks võimalik metoodika liitumistasu arvutamiseks:

M = K/G kus M on liitumistasu, G on uutele elamualadele asuvate elanike arv ja K on liitumisteks tehtavate investeeringute suurus. Investeeringute suurus kujuneb reaalselt ÜVK süsteemiga ühendamiseks tehtud kulutustest.

7.3.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate majapidamiste reoveekäitlus Piirkonnad, mis paiknevad reoveekogumisalal, kuid seal puudub ühiskanalisatsioonisüsteem, peavad reovee kogumiseks olema veetihedad kogumisakaevud. Kogumiskaevude tühjendamist teostatakse äravedamisteenust pakkuva paakautoga. Kaevude tühjendamist tellivad kohalikud elanikud ise. Üksikmajapidamistes (sh. hajaasustusega külad), mis jäävad välja reoveekogumisaladest on lubatud pinnasesse immutada kuni 5 m3 vähemalt mehaaniliselt puhastatud heitvett ööpäevas ning 5-50 m3 bioloogiliselt puhastatud heitvett. Samas on ebareaalne, et väikemajapidamised rajavad bioloogilise reoveepuhastusega väikepuhasteid ning seetõttu kasutatakse pigem mehaaniliselt puhastatud heitvee immutamist pinnasesse või reovee kogumist kogumiskaevudesse. Võimalik on ka väikepuhastite rajamine, mis peavad vastama Keskkonnateenistuse poolt esitatavatele nõuetele ning tagama reoveepuhastamise Vabariigi Valitsuse määruses nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ toodud nõuetele. Väikepuhastite rajajad peavad taotlema vee erikasutusõigust (e. -luba), milles sätestatakse kontroll väljutatava heitvee seire ja kvaliteedi kohta. Kogumismahutite purgimisvõimalus on praegusel hetkel Jõgeva linna reoveepuhasti juurde kuuluvasse purgimissõlme. Kogumiskaevude tühjendamist tellivad kohalikud elanikud ise.

150

Kokkuvõte

Käesoleva töö tulemusena valmis Palamuse valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava, mis määratleb valla veemajanduse arengusuunad aastani 2021. Töö esimene peatükk annab ülevaate Palamuse valla sotsiaal-majanduslikust olukorrast ja valla arenguperspektiividest ning arendustegevuse prioriteetidest, samuti kirjeldab loodus- ja keskkonnatingimusi. Teine osa käsitleb Palamuse valla olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste seisukorda. Kolmas peatükk käsitleb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisega seotud seadusandlikke aspekte. Töö neljas osa kirjeldab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise aluseid ja võimalusi Palamuse vallas ning määratleb arendamise kavaga piiritletava territooriumi. Viiendas peatükis tuuakse võimalused vee-ettevõte organisatsiooni tugevdamiseks vajalikud tegevused. Kuuendas peatükis on toodud Palamuse valla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks vajalikud tegevused ning hinnatud nende elluviimiseks vajalikke investeeringute mahtusid. Töö viimases, seitsmendas peatükis analüüsitakse lähtuvalt vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arenguks vajalike investeeringute mahtudest teenuste tariifipoliitikat ning kirjeldatakse arendamise kavas etappide elluviimiseks vajalikke finantseerimisvõimalusi. Arendamise kava ellurakendamise järgselt paraneb elanike elukvaliteet, väheneb piirkonna reostuspotentsiaal ning luuakse soodsad tingimused piirkonna edasiseks igakülgseks arenguks.

151