DOCSLIB.ORG

Maardlate Kandmine Maavarade Riiklikku Registrisse

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Maardlate Kandmine Maavarade Riiklikku Registrisse Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.03.2005 Avaldamismärge: RTL 1999, 10, 115 Maardlate kandmine maavarade riiklikku registrisse Vastu võetud 07.01.1999 nr 1 Maapõueseaduse (RT 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953;1997, 52, 833; 86, 1461;93, 1562; 1998, 64/65, 1005) paragrahvi 7 lõike 3alusel määran: Kanda maavarade riiklikku registrisse: Umbusi turbamaardla -- registrikaart nr 244; Kiriku turbamaardla -- registrikaart nr 247; Lusiku turbamaardla -- registrikaart nr 250; Jaama liivamaardla -- registrikaart nr 270; Kalevi liivamaardla -- registrikaart nr 271; Rakvere fosforiidimaardla -- registrikaart nr 192; Lava turbamaardla -- registrikaart nr 292; Huntaugu liivamaardla -- registrikaart nr 293; Pedassaare kruusamaardla -- registrikaart nr 294; Kullavere turbamaardla -- registrikaart nr 295; Kassivere turbamaardla -- registrikaart nr 296; Lemuvere turbamaardla -- registrikaart nr 297; Kaiu turbamaardla -- registrikaart nr 298; Luige turbamaardla -- registrikaart nr 299; Viruvere turbamaardla -- registrikaart nr 300; Neanurme turbamaardla -- registrikaart nr 301; Rahivere turbamaardla - registrikaart nr 302; Paduvere turbamaardla -- registrikaart nr 303; Tõikvere turbamaardla -- registrikaart nr 305; Kuremaa turbamaardla -- registrikaart nr 306; Ulpe turbamaardla -- registrikaart nr 307; Kaarepere turbamaardla -- registrikaart nr 308; Aidu turbamaardla -- registrikaart nr 309; Sadala turbamaardla -- registrikaart nr 310; Maardlate kandmine maavarade riiklikku registrisse Leht 1 / 3 Annikvere turbamaardla -- registrikaart nr 311; Kaiavere turbamaardla -- registrikaart nr 312; Vähari turbamaardla -- registrikaart nr 313; Tatramäe liivamaardla -- registrikaart nr 314; Ohemäe liivamaardla -- registrikaart nr 318; Linsi liivamaardla -- registrikaart nr 319; Krüüdneri liivamaardla -- registrikaart nr 320; Kaasiku liivamaardla -- registrikaart nr 321; Sae (Sae II) liivamaardla -- registrikaart nr 322; Kiku turbamaardla -- registrikaart nr 323; Kõrbse turbamaardla -- registrikaart nr 324; Neeruti turbamaardla -- registrikaart nr 325; Kabala turbamaardla -- registrikaart nr 326; Kõrnumäe kruusamaardla -- registrikaart nr 327; Venevere turbamaardla -- registrikaart nr 328; Ehavere liivamaardla -- registrikaart nr 329; Voorse liivamaardla -- registrikaart nr 330; Põdravälja kruusamaardla -- registrikaart nr 331; Assikvere liivamaardla -- registrikaart nr 332; Metsalääne liivamaardla -- registrikaart nr 333; Jaska liivamaardla -- registrikaart nr 334; Kütivälja liivamaardla -- registrikaart nr 335; Kubja liivamaardla -- registrikaart nr 336; Sõõru liivamaardla -- registrikaart nr 337; Kalana lubjakivimaardla -- registrikaart nr 338; Moku liivamaardla -- registrikaart nr 339; Päde liivamaardla -- registrikaart nr 340; Vaiatu liivamaardla -- registrikaart nr 341; Vilkmanni liivamaardla -- registrikaart nr 342; Priksu-Saduküla kruusamaardla -- registrikaart nr 343; Tuule kruusamaardla -- registrikaart nr 344; Näduvere liivamaardla -- registrikaart nr 345; Soomevere liivamaardla -- registrikaart nr 346; Porissaare turbamaardla -- registrikaart nr 347; Reiu-Sibula turbamaardla -- registrikaart nr 348; Viru turbamaardla -- registrikaart nr 349; Leht 2 / 3 Maardlate kandmine maavarade riiklikku registrisse Udriku turbamaardla -- registrikaart nr 350; Raudaleeme savimaardla -- registrikaart nr 351; Pikknurme savimaardla -- registrikaart nr 352; Aabla turbamaardla -- registrikaart nr 353; Moora turbamaardla -- registrikaart nr 354; Selja turbamaardla -- registrikaart nr 355; Kunda turbamaardla -- registrikaart nr 356; Jõgeva lubjakivimaardla -- registrikaart nr 357; Pedja turbamaardla -- registrikaart nr 358; Laiuse turbamaardla -- registrikaart nr 359; Veia liivamaardla -- registrikaart nr 360; Ärina liivamaardla -- registrikaart nr 361; Soomukse liivamaardla -- registrikaart nr 362; Aaspere turbamaardla -- registrikaart nr 363; Ahila turbamaardla -- registrikaart nr 364; Armiko turbamaardla -- registrikaart nr 365; Hanguse turbamaardla -- registrikaart nr 366; Hulja turbamaardla -- registrikaart nr 367; Altja-Rutja liivamaardla -- registrikaart nr 368; Hurtja liivamaardla -- registrikaart nr 369; Kellavere-Veskimäe liivamaardla -- registrikaart nr 370; Veltsi liivamaardla -- registrikaart nr 371; Rihila liivamaardla -- registrikaart nr 372; Holdre liivamaardla -- registrikaart nr 373; Seli kruusamaardla -- registrikaart nr 382; Kärevere kruusamaardla -- registrikaart nr 383; Suuremõisa lubjakivimaardla -- registrikaart nr 384; Sooaluse turbamaardla -- registrikaart nr 385; Tõnsunõmme turbamaardla -- registrikaart nr 386; Vaeküla turbamaardla -- registrikaart nr 387. Minister Villu REILJAN Kantsler Rein RATAS Maardlate kandmine maavarade riiklikku registrisse Leht 3 / 3.
Load more

Recommended publications
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Tallikomplekside Seisukorra Võrdlev Analüüs Koos Insener-Tehnilise Lahendusega
    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Karli Lutter TALLIKOMPLEKSIDE SEISUKORRA VÕRDLEV ANALÜÜS KOOS INSENER-TEHNILISE LAHENDUSEGA COMPARATIVE ANALYSIS OF THE STABLE COMPLEX WITH TECHNICAL SOLUTIONS Magistritöö Ehitusinseneri õppekava Juhendas: lektor Tõnis Teppand, MSc Tartu 2016 Eesti Maaülikool Magistritöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Karli Lutter Õppekava: Maaehitus Pealkiri: Tallikomplekside seisukorra võrdlev analüüs koos insener-tehnilise lahendusega Lehekülgi: 69 Jooniseid: 18 Tabeleid: 7 Lisasid: 32 Osakond: Maaehitus Uurimisvaldkond: Põllumajandushooned Juhendaja(d): Tõnis Teppand Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Rahivere külasse Palamuse vallas on vaja projekteerida hobusetall, mis vastaks tänapäevastele nõuetele ning mis mahutaks kuni 20 ratsahobust. Selle tarvis on käidud tutvumas kuue erineva Eestis asuva talliga. Eestis puuduvad konkreetsed normid tallide projekteerimiseks, on ainult soovituslikud materjalid. Sellest tulenevalt leidis töö autor, et hea lahendusega talli projekteerimiseks on vajalik uurida eelnevalt püstitatud talle, küsida tallide omanikelt tallide kasutamise mugavust, tutvuda kirjanduse ning hoonete ehituseks vajalike seadustega. Töö koosneb viiest suuremast peatükist ja nende alapaetükkidest ning vajalikest lisadest. Esimeses peatükis räägitakse ajaloost ja tallide konstruktsioonidest. Teises peatükis käsitletakse tehnilisi ja tehnoloogilisi nõudeid, mida peaks arvestame tallide projekteerimisel. Kolmanda peatükiga tuuakse ülevaade uuritud kuuest tallist. Neljandas peatükis
    [Show full text]
  • Koondbilanss 2020
    Koondbilanss seisuga 2020 Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh. mäeeraldise nimetus - ümberhindamise ala uuritus Registri- loa omaja, loa number otsused Pind- kood aktiivne passivne aktiivne passivne aktiivne passivne [nr, kuupäev] kaart ala põlevkivi ühik: tuh.t Ida-Viru maakond 0100 T 877 541,1 1 081 689,9 -9 166,1 -2 677,8 2 817,1 -6 019,0 868 514,3 1 075 670,9 R 257 595,6 1 108 814,8 -28,6 257 567,0 1 108 814,8 EESTI: Ahtme kaeveväli 0100 T 17 049,7 27 664,0 -52,1 -20,6 16 976,9 27 664,0 [1-2/18/471,11.06.2 7 1,544.47 018];[919,10.07.200 R 3 017,0 3 017,0 8];[0035,22.11.2001 ];[0018,13.06.2001]; [43,11.12.2000];[6,1 4.02.1996];[61,09.1 1.1995] Ahtme II kaevandus - Enefit 0100 T 4 913,7 -52,1 -20,6 4 840,9 7 254.69 Kaevandused AS, KMIN-119 R EESTI: Aidu kaeveväli 0100 T 25 995,7 864,0 25 995,7 864,0 [1-2/20/84,13.02.20 3 1,227.20 20];[941,23.09.2013 R 1 068,4 6 124,6 1 068,4 6 124,6 ];[919,10.07.2008];[ 6,14.02.1996];[42,1 6.10.1995] Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh.
    [Show full text]
  • EA4 Tvauri 2012
    Estonian Archaeology 4 ANDRES TVAURI RAHVASTERÄNNUAEG, EELVIIKINGIAEG JA VIIKINGIAEG EESTIS TOIMETANUD MARGOT LANEMAN Tartu 2012 SISUKORD Illustratsioonide nimekiri 7 SISSEJUHATUS KRONOLOOGIA.................................................................................................................................................18 KÄESOLEVAST TEOSEST................................................................................................................................20 TÄNUD................................................................................................................................................................22 I PEATÜKK. AJALOOLINE JA LOODUSLIK TAUST 1.1 VARAKESKAEGNE EUROOPA.............................................................................................................23 1.2 KIRJALIKUD TEATED EESTI ALA KOHTA .......................................................................................26 1.2.1 Islandi saagad..........................................................................................................................................................26 1.2.2 Skandinaavia ruunikivid ....................................................................................................................................28 1.2.3 Ladina ja Vana-Vene kroonikad ......................................................................................................................29 1.2.4 Kokkuvõte.................................................................................................................................................................32
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Avalik Kirjalik Enampakkumine Maa-Amet Korraldab Kooskõlas Riigivaraseadusega Ja Keskkonnaministri 28.04.2010 Määrusega Nr 14
    Avalik kirjalik enampakkumine Maa-amet korraldab kooskõlas riigivaraseadusega ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusega nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord" ning tulenevalt keskkonnaministri 17.06.2010 käskkirjaga nr 870 langetatud riigivara müügi otsustest järgmiste riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade müügi avalikul kirjalikul enampakkumisel pakkumiste esitamise tähtajaga teate avaldamisest kuni 13.07.2010 kella 10:30 -ni : 1. Ida-Viru maakond Mäetaguse vald Atsalama küla Soopealse kinnisasi (49802:002:0257; 45,55 ha; (M)) alghind 546 600.-, tagatisraha 54 600.-; 2. Ida-Viru maakond Mäetaguse vald Pagari küla Turba kinnisasi (49802:001:0209; 13,2 ha; (M)) alghind 198 000.-, tagatisraha 19 800.-; 3. Ida-Viru maakond Toila vald Konju küla Teese kinnisasi (80201:002:0459; 12,33 ha; (M)) alghind 184 900.-, tagatisraha 18 400.-; 4. Ida-Viru maakond Vaivara vald Arumäe küla Ottotoa kinnisasi (85101:003:0188; 3,44 ha; (M)) alghind 55 000.-, tagatisraha 5 500.-; 5. Ida-Viru maakond Vaivara vald Arumäe küla Kalmu kinnisasi (85101:002:0090; 1,0258 ha; (M)) alghind 30 700.-, tagatisraha 3 000.-; 6. Ida-Viru maakond Vaivara vald Arumäe küla Nõmme kinnisasi (85101:002:0086; 6,82 ha; (M)) alghind 109 100.-, tagatisraha 10 900.-; 7. Ida-Viru maakond Vaivara vald Arumäe küla Vaba kinnisasi (85101:002:0084; 5,75 ha; (M)) alghind 103 500.-, tagatisraha 10 300.-; 8. Ida-Viru maakond Vaivara vald Arumäe küla Lao kinnisasi (85101:002:0083; 16,71 ha; (M)) alghind 267 300.-, tagatisraha 26 700.-; 9. Jõgeva maakond Jõgeva vald Painküla küla Triisa kinnisasi (24802:006:0005; 15,94 ha; (M)) alghind 239 100.-, tagatisraha 23 900.-; 10.
    [Show full text]
  • Tutulus 2015 Raamatute Tutvustus
    2.75 EUR 2015 Allveerobotid ja arheoloogia Tänapäeva tehnoloogiad pakuvad uusi võimalusi laevavrakkide uurimiseks. Aastakümneid oodatud leid Kadriorust Vrakkide Viljo ja Peeter uue elutsükli algus 2015. aasta kevadel. JUHTKIRI kiriku taga. Nüüd on viimasest Eesti arheoloogia Teadusagentuur eeskätt väheste eksper- jaoks saamas minevik, valdajate jaoks võib-olla tide arvamusele, kusjuures taotlusele Juhtkiri ka lihtsalt kõrge turuväärtusega kinnisvara. antud hinnang võib olla üsna juhuslik. Ajaloo Instituudi kaotamisega on arheoloogia- Projektide hindeid pannakse pingeritta Praegune aeg on segaduste ja segune- teadus lakanud, vähemasti institutsionaalselt suurte teadusvaldkondade kaupa ega miste, piiride hägustumise ja identiteetide iseseisva uurimissuunana Tallinna Ülikoolis ole- võeta arvesse üksikute väikeste erialade kadumise ajastu. Selle ühisnimetaja alla mast. Jäänud on vaid arheoloogide töökohad ja vastavate keskuste rolli Eesti teadus- paigutuvad nii kontrollimatud rahvaste- uues suures humanitaarteaduste instituudis, maastikul. Eesti arheoloogiale vaada- ränded, hübriidsõda kui ka muutused ja samuti endises fondide sektoris – nüüdsest tes on Tallinnas toimunu kindlasti suur ümberkorraldused teadusmaastikul. 2015. Arheoloogia Teaduskogus. kaotus ja tagasilöök. aastal puudutasid need tugevasti ka Eesti arheoloogiat: 1. detsembril lakkas Tallinna Hägustumine toob kaasa ebaõiglust. Mida Ühendamise õigustuseks tuuakse haldus- Ülikoolis olemast Ajaloo Instituut – pikkade suurem on ühiskatel, seda lihtsam on neil, kes kulude kokkuhoiu
    [Show full text]
  • Palamuse Kiriku Ja Kihelkonna Kroonika
    Palamuse 0. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum PALAMUSE KIRIKU JA KIHELKONNA KROONIKA TARTU 1997 Palamuse kiriku ja kihelkonna kroonika. Tartu 1997. Kaanekujunduses kasutatud Palamuse kiriku foto auto: Toomas Sula/ Eesti Loodusfoto. Tõlkinud: Aado Altmets ja Leane Morits Kommenteerinud ja registrid koostanud: Leane Morits Retsenseerinud: mag. hist. Andres Andresen Teaduslik juhendaja: prof. Aadu Must Fotod: 1, 7, 8, 12, 14, 15 - Palamuse muuseumi kogudest 2, 3, 9, 11, 13 - reproduktsioonid raamatust: G. v. Krusen- stjem. Die Landmarschälle und Landräte der Livländischen und der Öselschen Ritterschaft in Bildnissen. Hamburg 1963. 4, 5 - Leida Lepik 6 - Peeter Lail Esikaane siseküljel fragment L. Mellini (1798) kaardist. © Leane Morits 1997. SISUKORD S IS S E J U H A T U S .........................................................................................................7 P alam u se kirjkukroonika ajalooallikana...........................................9 Kroonika ü l e se h it u s....................................................................................... 12 P ublitseerimise üldpõhimõtted ................................................................ 13 Palam use kirikukroonika senisest kasutamisest.......................... 15 I OSA. PALAMUSE KIHELKOND JA KOGUDUS KUNI 1847. A.17 Pa l a m u se k ih elko nd. M õ is a d ..................................................................... 17 Kuremaa................................................................................................. 20 Kaarepere..............................................................................................
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia Estonian
    Estonian Archaeology 4 Andres Tvauri The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia - 1 - The Bronze and Early Iron Ages in Estonia - 2 - Contents Estonian Archaeology 4 ANDRES TVAURI THE MIGRATION PERIOD, PRE-VIKING AGE, AND VIKING AGE IN ESTONIA Tartu University Press Humaniora: archaeologica - 3 - The Bronze and Early Iron Ages in Estonia Official publication of the Institute of History and Archaeology of the University of Tartu Estonian Archaeology Editor-in-Chief: Valter Lang University of Tartu, Estonia Editorial Board: Anders Andrén Stockholm University, Sweden Bernhard Hänsel Free University of Berlin, Germany Volli Kalm University of Tartu, Estonia Aivar Kriiska University of Tartu, Estonia Mika Lavento University of Helsinki, Finland Lembi Lõugas Tallinn University, Estonia Heidi Luik Tallinn University, Estonia Evgeni Nosov Saint Petersburg State University, Russia Jüri Peets Tallinn University, Estonia Klavs Randsborg University of Copenhagen, Denmark Jussi-Pekka Taavitsainen University of Turku, Finland Heiki Valk University of Tartu, Estonia Andrejs Vasks University of Latvia, Latvia Vladas Žulkus Klaipeda University, Lithuania Estonian Archaeology, 4 The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia Author: Andres Tvauri Editor: Margot Laneman Translators: Alexander Harding, Enn Veldi, Margot Laneman Language editor: Mara Woods Lay-out and illustrations: Kristel Külljastinen Cover design: Meelis Friedenthal Copyright University of Tartu and Andres Tvauri, 2012 ISSN 1736-3810 ISBN 978-9949-19-936-5 Tartu University Press (www.tyk.ee) This book has been published with the support of the Centre of Excellence in Cultural Theory. - 4 - Contents Contents List of Figures 11 Abbreviations 16 Introduction Chronology 17 About this work 19 Acknowledgements 23 Chapter 1.
    [Show full text]
  • Eesti Taluarhitektuur Kui Rahvuspärand. Rahvusliku Taluarhitektuuri Kestmine Ja Kaitse Arengukava „Maa-Arhitektuur Ja -Maastik
    Eesti Kunstiakadeemia Restaureerimisteaduskond Riin Alatalu Eesti taluarhitektuur kui rahvuspärand. Rahvusliku taluarhitektuuri kestmine ja kaitse arengukava „Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoid” valguses Magistritöö Juhendaja: PhD Epp Kangilaski (Eesti Ajaloomuuseum) Tallinn 2007 182 Sisukord Sissejuhatus. Probleemid ja töö eesmärk 6 Kasutatud allikad 11 1. Eesti taluarhitektuuri kultuurilooline väärtus 12 1.1. Tähelepanekuid ühiskonna hoiakutest 12 1.2. Hinnanguid Eesti taluarhitektuurile läbi aja 14 1.3. Talu eeskujud ja talu kui eeskuju 16 1.4. Talu Eesti ajaloo peegeldajana 21 2. Talude loendamine ja inventeerimine 27 2.1. Taluhoonete arv 27 2.2. Inventeerimise ajalugu 29 2.3. Ülevaade maa-arhitektuuri inventeerimistest 32 2.3.1. Eesti Rahva Muuseumi uuringud 33 2.3.1.1. Talude kaardistamine 1923-1928 33 2.3.1.2. Talude kaardistamine 1935-1939 33 2.3.1.3 Tänapäeva küla. Aravete 1983-1984 34 2.3.2. Temaatilised uuringud 34 2.3.2.1.Vesiveskite inventeerimine 1986-1988 34 2.3.2.2. Saaremaa tuulikud 2004-2006 34 2.3.2.3. Hiiumaa tuulikud 2004-2005 35 2.3.2.4.Meiereide inventeerimine. 2005- 35 2.3.2.5. Raudteejaamad 2004 36 2.3.2.6. Kiviaedade uuring 2005 37 2.3.2.6. Metsandusliku pärandkultuuri kaitse ja rakendamine. Interreg III 2005- 38 2.3.3.Muinsuskaitsealad ja mälestised 39 2.3.3.1. Rebala, Parasmäe ja Vandjala küla ajalugu ja ehitised 1976 2.3.3.2. Rebala kaitseala arhitektuuriajalooline ülevaade 1989 40 2.3.3.3. Rebala muinsuskaitseala. Uuring piirkonna teemaplaneeringu muinsuskaitseliste eritingimuste koostamiseks 2005 40 2.3.3.4. Koguva küla hoonestusansambli restaureerimisettepanekud 1975 Koguva küla teede, kiviaedade ja väravate restaureerimisettepanek 1976 41 2.3.3.5.
    [Show full text]
  • Toimepiirkondade Määramine Raport
    Siseministeerium Toimepiirkondade määramine Raport Täitja: Statistikaamet Koostajad: Anu Tõnurist, Mihkel Servinski, Ülle Valgma Tallinn 2014 Sisukord 1. Lähteülesande kirjeldus ............................................................................................................... 5 2. Analüüsi etapid............................................................................................................................ 7 3. Andmeallikad ............................................................................................................................... 8 4. Metoodilised lähtekohad andmeanalüüsi teostamiseks .............................................................. 9 4.1 Pendelrände lähtekoht ja sihtkoht....................................................................................... 9 4.2 Pendelrände ulatus ............................................................................................................. 9 4.3 Peamine pendelrände sihtkoht ........................................................................................... 9 4.4 Toimepiirkonna sisemine tsoneering .................................................................................. 9 4.5 Linnaliste asulate käsitlemine kandina.............................................................................. 10 4.6 Toimepiirkondade liitmine ................................................................................................. 10 5. Linnalised asulad ja kandid Eestis............................................................................................
    [Show full text]