DOCSLIB.ORG

Lisa 3. Maardlate Kategooriateks Jagamine

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Lisa 3. Maardlate kategooriateks jagamine Jõgevamaal asuvad maardlad ja maavarad on maakonnaplaneeringuga jagatud kategooriatesse. Kategoriseerimine näitab ära maardlad, kus eelnevalt kasutuselevõtule tuleb teha täiendavaid uuringuid või on kasutuselevõtule olulised kitsendused ehk kui perspektiivne on maardla ja maavara kasutuselevõtt. Maardlate kategoriseerimine Kate- Jrk Maavara Nimetus Asukoht Selgitus gooria Põltsamaa Karjäär, põhjaosas on asustatud ala 1. Dolokivi Rõstla I kat vald ja tee. Umbusi turbatootmisala on kaevandustegevuse tõttu I Puurmani ja kategooria ala, kuid ülejäänud I ja III Turvas Umbusi Põltsamaa maardla ala on III kategooria ala, 2. kat vald kuna kattub Natura võrgustikku kuuluva Alam-Pedja linnu- ja loodusaladega. Puurmani 3. Dolokivi Pikknurme I kat Taotletakse karjääri avamist. vald Põltsamaa 4. Dolokivi Pudivere I kat Karjäär. vald 5. Lubjakivi Pajusi Pajusi vald I kat Karjäär. 6. Lubjakivi Sopimetsa Pajusi vald I kat Karjäär. Kaitsealune osa on määratud III Jõgeva ja I, II, III kategooriasse, plokid 2, 6, 12, 16 on Turvas Endla 7. Pajusi vald kat I kategooria (karjäärid), ülejäänud alad II kategooria. 8. Kruus Vanajaagu Pajusi vald I kat Karjäär. Karjäär; lääne osas, väljaspool 9. Kruus Tuule Jõgeva vald I kat mäeeraldist, on metsis. 10. Kruus Luige Jõgeva vald I kat Karjäär. 11. Kruus Pedja Jõgeva vald I kat Karjäär. Siimusti 12. Liiv Jõgeva vald I kat Karjäär. (Jõgeva) 13. Liiv Soosaide Jõgeva vald I kat Karjäär. 14. Liiv Kalevi Jõgeva vald I kat Karjäär. 15. Liiv Metskonna Jõgeva vald I kat Karjäär. Soomevere liivakarjääri ala on Jõgeva ja määratud I kategooriasse, ülejäänud I ja II Liiv Soomevere Palamuse on II kategooria, kuna alal on 16. kat vald väärtuslik maastik ja põllumajandusmaa. 17. Liiv Reastvere Torma vald I kat Karjäär. 18. Liiv Näduvere Torma vald I kat Karjäär. 19. Liiv Võtikvere Torma vald I kat Karjäär. 20. Liiv Jaska Saare vald I kat Karjäär. 21. Liiv Veia Saare vald I kat Karjäär. 22. Liiv Odivere Saare vald I kat Karjäär. 23. Liiv Otsa Saare vald I kat Karjäär. 24. Liiv Sõõru Saare vald I kat Karjäär. 25. Liiv Vilkmanni Pala vald I kat Karjäär. Palamuse 26. Kruus Pikamäe I kat Taotletakse karjääri avamist. vald Olulised keskkonnapiirangud 27. Liiv Moku Pala vald II kat puuduvad. Olulised keskkonnapiirangud 28. Liiv Assikvere Pala vald II kat puuduvad. 1 / 4 Kate- Jrk Maavara Nimetus Asukoht Selgitus gooria Olulised keskkonnapiirangud 29. Turvas Kullavere Saare vald II kat puuduvad. Soode seireala, osaliselt Natura elupaik, osaliselt roheline võrgustik - maavarana majanduslik otstarbekus on kaheldav. Juhul, kui soovitakse 30. Turvas Rahivere Saare vald II kat kasutusele võtta, on vaja välja selgitada, kas karjääridega ei kaasne olulisi mõjusid looduskeskkonnale. Keskkonnapiirangud, alal on 31. Liiv Jaama Saare vald II kat eluhoone. Osaliselt väärtuslik Saare ja 32. Turvas Tõikvere II kat põllumajandusmaa, majanduslikult Torma vald ebaotstarbekas. Endine karjäär. Osaliselt 33. Liiv Vaiatu Torma vald II kat hoonestatud, olulised keskkonnapiirangud puuduvad. Osaliselt roheline võrgustik ja 34. Turvas Sadala Torma vald II kat väärtuslik põllumajandusmaa, majanduslikult ebaotstarbekas. Roheline võrgustik, osaliselt 35. Turvas Laiuse Jõgeva vald II kat väärtuslik põllumajandusmaa ja väärtuslik maastik. Kaitstava ala piiril, soo- ja metsaelupaigad. Juhul, kui soovitakse kasutusele võtta on vaja 36. Turvas Kivijärve Jõgeva vald II kat välja selgitada, kas karjääridega ei kaasne olulisi mõjusid looduskeskkonnale. Jõgeva ja Osaliselt väärtuslik 37. Turvas Lemuvere Palamuse II kat põllumajandusmaa, majanduslikult vald ebaotstarbekas. Jõgeva ja Roheline võrgustik ja I kategooria 38. Turvas Kuremaa Palamuse II kat linnuliik. vald Jõgeva ja Roheline võrgustik ja väärtuslik 39. Turvas Kaarepere Palamuse II kat põllumajandusmaa. vald 40. Turvas Villemi Jõgeva vald II kat Roheline võrgustik Osaliselt endine karjäär, olulised 41. Liiv Päde Jõgeva vald II kat keskkonnapiirangud puuduvad. Endine karjäär, suurel osal maardla 42. Liiv Röövlimäe Jõgeva vald II kat alast kasvab III kategooria taimeliik. Priksu- Puurmani Olulised keskkonnapiirangud 43. Kruus II kat Saduküla vald puuduvad. Osaliselt roheline võrgustik, väärtuslik maastik ja Natura elupaiga ala. Majanduslikult ebaotstarbekas. Juhul, kui 44. Turvas Kassinurme Jõgeva vald II kat soovitakse kasutusele võtta, on vaja välja selgitada, kas karjääridega kaasneb olulisi mõjusid looduskeskkonnale. Jõgeva, Osaliselt kaitstavatel aladel ja 45. Turvas Visusti Palamuse ja II kat rohelise võrgustiku alal, osaliselt Tabivere vald hüljatud karjääriala. Roheline võrgustik, soo- ja Palamuse ja soometsa elupaigad. Juhul, kui 46. Turvas Sortsi II kat Tabivere vald soovitakse kasutusele võtta, on vaja välja selgitada, kas karjääridega ei 2 / 4 Kate- Jrk Maavara Nimetus Asukoht Selgitus gooria kaasne olulisi mõjusid looduskeskkonnale. Roheline võrgustik ja Natura elupaik, majanduslikult ebaotstarbekas. Juhul, kui 47. Turvas Lava Tabivere vald II kat soovitakse kasutusele võtta, on vaja välja selgitada, kas karjääridega kaasneb olulisi mõjusid looduskeskkonnale. Puurmani Olulised keskkonnapiirangud 48. Liiv Kubja II kat vald puuduvad. Puurmani Olulised keskkonnapiirangud 49. Savi Raudaleeme II kat vald puuduvad. Puurmani Olulised keskkonnapiirangud 50. Savi Pikknurme II kat vald puuduvad. Taotletakse karjääri avamist. Olulised keskkonnapiirangud Puurmani 51. Dolokivi Saduküla II kat puuduvad, kuid alal asuvad vald noorendikud ja majandatavad metsad. Olulised keskkonnapiirangud Põltsamaa 52. Dolokivi Neanurme II kat puuduvad, kuid asub vald põllumajandusmaa keskel. Põltsamaa Osaliselt roheline võrgustik, 53. Turvas Neanurme II kat vald majanduslikult ebaotstarbekas. Osaliselt rohelise võrgustiku ala ja Põltsamaa 54. Turvas Annikvere II kat väärtuslik põllumajandusmaa. vald Majandustegevus ei ole otstarbekas. Põltsamaa 55. Turvas Soosaare II kat Maakonnas tühine osa. vald Olulised keskkonnapiirangud Põltsamaa puuduvad, osaliselt väärtuslik 56. Turvas Paduvere II kat vald põllumajandusmaa, majanduslikult ebaotstarbekas. Roheline võrgustik ja Natura Põltsamaa 57. Turvas Viruvere II kat elupaigad, majanduslikult vald ebaotstarbekas. Põltsamaa 58. Turvas Eistvere II kat Maakonnas tühine osa. vald Vitsjärve- Jalametsa Põltsamaa Maakonnas väike osa, 59. Turvas II kat (Vistjärve- vald majanduslikult ebaotstarbekas. Jalametsa) Olulised keskkonnapiirangud Põltsamaa 60. Dolokivi Adavere II kat puuduvad, kuid asub hajaküla vald keskel. Osaliselt roheline võrgustik ja 61. Turvas Luige Pajusi vald II kat väärtuslik põllumajandusmaa. Olulised keskkonnapiirangud 62. Lubjakivi Kalana Pajusi vald II kat puuduvad. 63. Liiv Metsalääne Pajusi vald II kat Roheline võrgustik. Pajusi ja Osaliselt kaitstavatel aladel ja 64. Turvas Aidu Põltsamaa III kat rohevõrgustiku alal. vald Majandustegevus ei ole otstarbekas. Pajusi, Puurmani ja 65. Turvas Vähari III kat Kaitstavad alad. Põltsamaa vald Jõgeva linna naabrus ja väärtuslik 66. Lubjakivi Jõgeva Jõgeva vald III kat põllumajandusmaa. 3 / 4 Kate- Jrk Maavara Nimetus Asukoht Selgitus gooria Osaliselt kaitstavatel aladel, I Jõgeva ja kategooria linnuliik, roheline 67. Turvas Pedja III kat Torma vald võrgustik, tõenäoliselt majandustegevus ei ole otstarbekas. Kaitsealad, soo- ja metsaelupaigad, 68. Turvas Lusiku Torma vald III kat roheline võrgustik. 69. Kruus Kütivälja Pala vald III kat Kaitseala. Saare ja Killustatud - osaliselt kaitstavatel 70. Turvas Kaiu III kat Tabivere vald aladel. Palamuse 71. Liiv Ehavere III kat Kaitseala. vald Palamuse ja 72. Turvas Kaiavere III kat Kaitstavad alad. Tabivere vald 73. Turvas Ulpe Tabivere vald III kat Kaitstavad alad. Puurmani ja Enamus maardlast kaitstavatel 74. Turvas Kiriku III kat Tabivere vald aladel ja Natura elupaikadel. Emajõe- Puurmani 75. Turvas III kat Alam-Pedja looduskaitseala. Pedja vald 4 / 4 .
Recommended publications
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast

    LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast

    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
  • Roheline Kooliõu- Atraktiivne Õpikeskkond

    Roheline Kooliõu- Atraktiivne Õpikeskkond

    LAIUSE PÕHIKOOL ÕPILASPROJEKT ROHELINE KOOLIÕU- ATRAKTIIVNE ÕPIKESKKOND LAIUSE AUGUST 2006 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk. 3 2. Laiuse Põhikooli üldiseloomustus lk. 4 3. Projekti läbiviijad lk. 5 4. Projekti eesmärgid lk. 6 5. Projekti kirjeldus lk. 7 6. Õpime õues lk. 12 7. Õppetundide kirjeldused lk. 12 LISAD Lisa 1 – Kooli maa-ala eskiisprojekt Lisa 2 – Dendropargi eskiisprojekt koos seletuskirjaga koostanud kooli vilistlane Anne-Ly Hunt Lisa 3 – Laste nägemus kooli ümbrusest ( 6 pilti) 2 I. SISSEJUHATUS Laiuse on läbi aegade olnud rikkalike haridus-ja kultuuritraditsioonidega. Laiuse kooli 320 aasta vanuse. ajaloo jooksul on siinmail alati tähtsaks peetud õpilaste igakülgset haridust ja kasvatust. Meie püüe on muuta kool ümbruskonna haridus-ja kultuurikeskuseks. Majal on korralik võimla, jõusaal, õdus aula ja hea sisustusega arvutiklass. Hetkel on koolis 96 õpilast. Oleme rahul saavutustega õppetöös, spordis ja klassivälises tegevuses. Kogenud ja erudeeritud pedagoogide juhendamisel otsitakse uusi võimalusi ja vahendeid laste igakülgseks arendamiseks Üheks variandiks paljude hulgas on osalemine projektis “Roheline kooliõu”. Meie kooli asukoht ja tema kaunis ümbrus loovad selleks ka head eeltingimused. Hästi läbimõeldud planeeringud ning juba teostatud tööd kooli territooriumil on hea alus õues õppe võimalustele. Eriti kevadeti on õpilased õues õppimisest vaimustuses. Projekt “Roheline kooliõu” on väljakutse kogu koolile – nii õpetajatele kui ka õpilastele. 3 II. LAIUSE PÕHIKOOLI ÜLDISELOOMUSTUS JA KONTAKTANDMED Laiuse Põhikool asub Laiuse voore küljel. Käesoleval õppeaastal õpib meie koolis 96 õpilast 7 klassikomplektis. Koolihoone on valminud 1976. aastal. Vana kultuurimaja amortiseerumisel ehitati 1999. aastal koolimajale juurdeehitis, kus asuvad külaraamatukogu ja ruumid kultuuritööks. 2000. aastal õnnestus kogu hoone renoveerida ja sellega said Laiuse lapsed head õpivõimalused. Koolil on täismõõtmetega staadion ja teised välised spordiväljakud.
  • Põltsamaalased Tähistasid Eesti Vabariigi Sünnipäeva 22

    Põltsamaalased Tähistasid Eesti Vabariigi Sünnipäeva 22

    Nr 3 (15) Põltsamaa Valla Leht Märts 2019 Põltsamaalased tähistasid Eesti Vabariigi sünnipäeva 22. veebruaril tähistati Põlt- üle andmine, millele vajutas samaa kultuurikeskuses Ees- justkui kinnituseks pitseri Ja- ti Vabariigi 101. sünnipäeva. rek Kasar oma kontserdiga, Väärika sünnipäeva tähista- mis oma eredas julguses tõi miseks korraldatud pidulik naeratuse näole kõigile peo- õhtu tõi kohale kauneid kü- külalistele. lalisi kõikjalt üle valla. Võõ- Kuulutati välja ka Põltsa- rustati ka kaugeid külalisi maa valla “Aasta noorte tegu sõpruslinnast Skrundast – 2018”, milleks on liikumisala on ju juba traditsiooniks saa- rajamine Põltsamaa Lille tn nud vastastikused visiidid koolimaja juurde ja “Põltsa- tähtpäevade puhul. maa valla aasta tegu 2018” on Põltsamaa vallavolikogu Põltsamaa-Annikvere kerg- esimees Andres Vään heitis liiklustee rajamie ja Põltsa- oma kõnes pilgu 100 aasta maa linnas asuva Pajusi mnt tagusesse aega, meenutades, ja Tallinna mnt uuendamine. kuivõrd keerukad olid ajad Mõlemat tegu jäävad tähista- Eesti Vabariigi esimesel sün- ma graveeritud tahvlid. nipäeval: „Usk omariikluse Pidupäevale kohaselt eh- võimalikkusesse oli visa tek- tis pidu Põltsamaa nais- kima. Riigimeestel tuli teha rahvatantsurühm Uhka, julgeid otsuseid, et sündinud tantsides oma kaunites Eesti Vabariik jääks kestma. rahvariietes ning peo lõpe- Eesti Vabariigi algusaastad tuseks sai jalga keerutada olid meie rahvale rasked. tantsuansambli saatel. Ees- Tänu oma inimestele, kes us- ti vabariigi 101. aastapäeva kusid iseseisva Eesti võima- tähistati ka järgmisel päeval likkusesse, oleme me täna, Puurmani kultuurikeskuses 100 aastat hiljem siin.“ ning traditsiooniliselt peeti Liikudes justkui ajas edasi, Põltsamaa kultuurikeskuses toimunud pidulikul õhtul tunnustati neid, kelle südamega tehtud töö vääris tänavu tunnustamist. Esireas 24. veebruaril oikumeeniline kinnitas vallavanem Margus vasakult: Väino Valdmann, Anne Pern, Katrin Villem, Hiie Taks, Toivo Tõnson, Tiia Mikson ja Reet Alev.
  • A Landscape Biography Of

    A Landscape Biography Of

    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 6 Case study 1: The Long-term history of settlement and land use in Vooremaa 6.1 Settlement sites Human habitation and adaption to the surrounding environment in the past is represented by the location and distribution of archaeological settlement sites in the landscape. At present, 119 archaeological settlement sites are known in the Vooremaa study area (Figure 20), 81 of which are officially registered as cultural heritage in the National Registry of Cultural Monuments (http://register.muinas.ee). It is the most abundant type of archaeological sites in Vooremaa. At the same time, settlement sites represent the most under-investigated archaeological monuments in the region. Figure 20. Distribution of archaeological settlement sites in Vooremaa. LIDAR map: Estonian Land Board. Archaeological settlement sites can be defined as remains of prehistoric/historic villages or farms where cultural materials and features have accumulated over time because of various human activities. The associated anthropogenic layers differ from the surrounding topsoil in several aspects: 79 1. generally, the soil is dark and sooty, sometimes even dark greyish blue, whereas topsoils in the surrounding landscape lighter in colour and more of brownish in nature. 2. the soil contains burned stone debris and charcoal; 3. the soil contains pieces of pottery, animal bones, sometimes coins and bits of jewellery. Tools, such as knives, grinding and whetstones are also common.
  • Jõgeva Maakonnaplaneering

    Jõgeva Maakonnaplaneering

    KEHTESTATUD Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 01.12.2017 2 / 80 JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik .................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5.
  • Eesti Ajaloo Pöördepunktid

    Eesti Ajaloo Pöördepunktid

    EESTI AJALOO PÖÖRDEPUNKTID DOKUMENTE JA MATERJALE VENE ÕPPEKEELEGA GÜMNAASIUMILE Ajaloo ainenõukogu soovitab kasutada ajaloo õpetamisel lisamaterjalina. Retsenseerinud Anatoli Grigorjev, Aivar Koks, Väino Sirk ja Tõnu Tannberg Koostajad Toomas Karjahärm ja Andres Adamson Ülesanded Mare Räis, Toomas Karjahärm ja Andres Adamson Keeletoimetajad Ene Sepp ja Silvi Sirk Tõlge Einar Värä, Marike Võime ja Aila Tomingas Kujundus ja küljendus Marge Pent Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 978-9949-438-31-0 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD Saateks . .19 1. Muinasaja lõpp . 21 1.1. Slaavlased ja soomeugrilased vanavene kroonikas. Katke kroonikast “Jutustus möödunud aegadest” . 21 1.2. Vaade Baltimaade varasemale ajaloole. Katke J. V. Tšešihhini raamatust . 22 1.3. Eestlased Vana-Vene riigis. Katke E. Haabsaare artiklist . 24 1.4. Maakondadest ja kihelkondadest muinasaja lõpu Eestis. Katke A. Adamsoni artiklist . 26 1.5. Baltikumist 1200. aasta paiku. Katke A. Adamsoni artiklist . 28 1.6. Muistse vabadusvõitluse esimene suurem välilahing – lahing Ümera jõel 1210. aastal. Katke Henriku Liivimaa kroonikast . 30 1.7. Madisepäeva lahing 1217. Katke Henriku Liivimaa kroonikast . 32 1.8. Rootslaste lüüasaamine Läänemaal. Katke Henriku Liivimaa kroonikast . 33 1.9. Eestlaste lepingutest Saksa-Taani vallutajatega. Katke J. Uluotsa artiklist . 34 Küsimused ja ülesanded . 36 2. Keskaegne Liivimaa, 1227–1558 . 37 2.1. Jüriöö ülestõus. Katke Balthasar Russowi kroonikast . 37 2.2. Iseseisva riikluse tekkimine Eestis. Katke J. Unduski artiklist . 38 2.3. Eesti ala Hansa liidus. Katke J. Kivimäe artiklist . .39 2.4. Pulmapeod keskaegses Tallinnas. Katke I. Põltsami raamatust . 40 2.5. Eesti idapiir keskajal. Katke A. Selarti raamatust . 41 2.6. Läänekristluse idapiir aastal 1500. Kaart W. Wallace’i raamatust .
  • Koondbilanss Seisuga 2019

    Koondbilanss Seisuga 2019

    Koondbilanss seisuga 2019 Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh. mäeeraldise nimetus - ümberhindamise ala uuritus Registri- loa omaja, loa number otsused Pind- kood aktiivne passivne aktiivne passivne aktiivne passivne [nr, kuupäev] kaart ala põlevkivi ühik: tuh.t Ida-Viru maakond 0100 T 898 104,4 1 078 988,9 -12 045,4 -3 472,9 -5 045,0 2 701,0 877 541,1 1 081 689,9 R 257 612,4 1 108 814,8 -16,8 257 595,6 1 108 814,8 EESTI: Ahtme kaeveväli 0100 T 17 152,1 27 664,0 -74,8 -27,7 17 049,7 27 664,0 [1-2/18/471,11.06.2 7 1,544.47 018];[919,10.07.200 R 3 017,0 3 017,0 8];[0035,22.11.2001 ];[0018,13.06.2001]; [43,11.12.2000];[6,1 4.02.1996];[61,09.1 1.1995] Ahtme II kaevandus - Enefit 0100 T 5 016,1 -74,8 -27,7 4 913,7 7 254.69 Kaevandused AS, KMIN-119 R EESTI: Aidu kaeveväli 0100 T 25 995,7 864,0 25 995,7 864,0 [1-2/20/84,13.02.20 3 1,227.20 20];[941,23.09.2013 R 1 068,4 6 124,6 1 068,4 6 124,6 ];[919,10.07.2008];[ 6,14.02.1996];[42,1 6.10.1995] Aidu karjäär - Enefit Kaevandused 0100 T 608,7 343,0 -608,7 -343,0 3 2,555.01 AS, KMIN-075 R 126,4 503,6 -126,4 -503,6 Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh.
  • Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023

    Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023

    Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 Tellija: Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre vallavalitsused Koostaja: MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus 2018 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. OMAVALITSUSTE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................... 5 1.1 Jõgeva vald ....................................................................................................................... 5 1.2 Mustvee vald ..................................................................................................................... 6 1.3 Peipsiääre vald .................................................................................................................. 7 2. MTÜ IDA-EESTI JÄÄTMEHOOLDUSKESKUS ............................................................... 8 3. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................... 10 3.1 Euroopa Liidu jäätmekäitlust puudutavad õigusaktid .................................................... 10 3.2 Üleriigiline jäätmemajandusalane seadusandlus ............................................................ 11 3.3 Riigi tasand ..................................................................................................................... 12 3.4 Omavalitsuste tasand .....................................................................................................
  • 1919. Aasta Maareform Vana-Põltsamaa Vallas Magistritöö

    1919. Aasta Maareform Vana-Põltsamaa Vallas Magistritöö

    Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kadri Tael 1919. aasta maareform Vana-Põltsamaa vallas Magistritöö Juhendaja: professor Tiit Rosenberg Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................... 4 1. Põltsamaa kihelkonna maasuhted enne maareformi 1.1. Lühiülevaade Viljandimaa Põltsamaa kihelkonnast …………………………....... 14 1.2. Maasuhete muutumine 19. sajandil ……………………………………………… 17 1.3. Maasuhted Vana-Põltsamaa vallas 19. sajandi II poolel ………………………… 21 1.4. Maasuhete muutumine 20. sajandi algul ………………………………………… 23 2. Maareform Eestis 2.1. Maasuhete radikaliseerumine 1917 - 1919 …………………………………….... 26 2.2. Maareformi eel …………………………………………………………………... 28 2.3. Maareformi seadusandlus ja üldiseloomustus ………………………………….... 32 3. Maareformi algaastad Viljandimaal 3.1. Maareformi algjärk maakonnas ………………………………………………….. 37 3.2. Maareformi algjärk Põltsamaa kihelkonnas ……………………………………... 40 4. Reformi korraldus Vana-Põltsamaa vallas 4.1. Maa ümberkorraldus ……………………………………………………………... 45 4.2. Maasoovijad ja -saajad …………………………………………………………... 50 4.3. Riigirenditalude korraldamine …………………………………………………… 53 5. Muudest reformitoimingutest Vana-Põltsamaa vallas 5.1. Vana-Põltsamaa peamõis ja Kuningamäe karjamõis hoolekande all ……………. 55 5.2. Hoonete ja inventari ümberjaotamine ……………………………………………. 57 5.3. Võõrandamise edasine käik ja hüvitised ………………………………………… 60 Kadri Tael. 1919. aasta maareform Vana-Põltsamaa vallas 2 Kokkuvõte ……………………………………………………………………………
  • Pajusi Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni

    Pajusi Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni

    KINNITATUD Pajusi Vallavolikogu 19. novembri 2015 määrusega nr 24 PAJUSI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2015-2030 2015 Pajusi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2030 SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 4 1 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA LÄHTEANDMED ........................................................................................... 5 1.1 SEADUSANDLIK TAUST ......................................................................... 5 1.2 IDA-EESTI VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA .............................. 7 1.3 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA ALUSMATERJALID .................................................................................. 8 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................... 9 2.1 ÜLDANDMED ............................................................................................. 9 2.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ........................................... 10 2.2.1 Elanikkonna iseloomustus10 2.2.2 Majanduskeskkond11 2.3 KESKKONNAÜLEVAADE ..................................................................... 14 2.3.1 Geoloogiline ehitus14 2.3.2 Pinnavesi 15 2.3.3 Põhjavesi 15 2.3.4 Põhjavee kaitstus 16 2.3.5 Põhjaveevarud 17 2.3.6 Mullastik 17 2.3.7 Kliima, sademed 17 2.4 KOHALIK OMAVALITSUS ................................................................... 18 3 PAJUSI VALLA OLEMASOLEVA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI OLUKORRA
  • 163 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    163 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    163 buss sõiduplaan & liini kaart 163 Jõgeva Vaata Veebilehe Režiimis 163 buss liinil (Jõgeva) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Jõgeva: 9:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 163 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 163 buss saabub. Suund: Jõgeva 163 buss sõiduplaan 101 peatust Jõgeva marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 9:00 teisipäev Ei sõida Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva kolmapäev Ei sõida Kooli neljapäev 9:00 49 Suur, Jõgeva reede Ei sõida Uku laupäev Ei sõida 88 Suur Tänav, Jõgeva pühapäev Ei sõida Eristvere Painküla Juhani 163 buss info Suund: Jõgeva Kalevi Peatust: 101 Reisi kestus: 399 min Kassinurme Liini kokkuvõte: Jõgeva, Kooli, Uku, Eristvere, Painküla, Juhani, Kalevi, Kassinurme, Kaarepere, Kaarepere Visusti, Mullavere, Nava, Nava Kool, Metsavahe, Metsavahi, Luua, Sääsküla, Raadivere, Palamuse, Visusti Toovere, Väljaotsa, Varbevere, Imukvere, Varbevere, Väljaotsa, Toovere, Palamuse, Palamuse, Toovere, Väljaotsa, Varbevere, Imukvere, Varbevere, Mullavere Väljaotsa, Toovere, Palamuse, Raadivere, Sääsküla, Luua, Metsavahi, Metsavahe, Nava Kool, Nava, Nava Mullavere, Visusti, Kaarepere, Pikkjärve, Lepiku, Nava, Kärksi, Raigastvere, Elistvere (Mõis), Silma, Nava Kool Juula, Silma, Elistvere (Mõis), Õunaaia, Kaiavere, Rillo, Varese, Maarja-Magdaleena, Varese, Rillo, Metsavahe Kaiavere, Elistvere (Mõis), Varbemäe, Õvanurme, Järveotsa, Tabivere, Tabivere, Järveotsa, Õvanurme, Metsavahi Varbemäe, Elistvere (Mõis), Silma, Juula, Silma, Elistvere (Mõis), Õunaaia, Kaiavere, Rillo,
  • Maakonna Sotsiaal- Majandusliku Ja Ruumilise Arengu Analüüsi Aruanne

    Maakonna Sotsiaal- Majandusliku Ja Ruumilise Arengu Analüüsi Aruanne

    Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAAL- MAJANDUSLIKU JA RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI ARUANNE Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne Koostamise 2015/02/25 kuupäev 2 / 71 Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4 1. MAAKONNA ASEND JA PIIRID ............................................................................. 5 1.1. Haldusjaotus.......................................................................................................... 5 1.2. Kandid ehk paikkonnad ........................................................................................... 6 2. RAHVASTIK JA ASUSTUS ..................................................................................... 8 2.1. Muutused rahvastikus ........................................................................................... 10 2.2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .......................................... 14 2.3. Tiheasustusalad ................................................................................................... 18 2.4. Asustuse arenguvõimalused................................................................................... 20 3. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR .......................................................................