DOCSLIB.ORG

Tutulus 2015 Raamatute Tutvustus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tutulus 2015 Raamatute Tutvustus 2.75 EUR 2015 Allveerobotid ja arheoloogia Tänapäeva tehnoloogiad pakuvad uusi võimalusi laevavrakkide uurimiseks. Aastakümneid oodatud leid Kadriorust Vrakkide Viljo ja Peeter uue elutsükli algus 2015. aasta kevadel. JUHTKIRI kiriku taga. Nüüd on viimasest Eesti arheoloogia Teadusagentuur eeskätt väheste eksper- jaoks saamas minevik, valdajate jaoks võib-olla tide arvamusele, kusjuures taotlusele Juhtkiri ka lihtsalt kõrge turuväärtusega kinnisvara. antud hinnang võib olla üsna juhuslik. Ajaloo Instituudi kaotamisega on arheoloogia- Projektide hindeid pannakse pingeritta Praegune aeg on segaduste ja segune- teadus lakanud, vähemasti institutsionaalselt suurte teadusvaldkondade kaupa ega miste, piiride hägustumise ja identiteetide iseseisva uurimissuunana Tallinna Ülikoolis ole- võeta arvesse üksikute väikeste erialade kadumise ajastu. Selle ühisnimetaja alla mast. Jäänud on vaid arheoloogide töökohad ja vastavate keskuste rolli Eesti teadus- paigutuvad nii kontrollimatud rahvaste- uues suures humanitaarteaduste instituudis, maastikul. Eesti arheoloogiale vaada- ränded, hübriidsõda kui ka muutused ja samuti endises fondide sektoris – nüüdsest tes on Tallinnas toimunu kindlasti suur ümberkorraldused teadusmaastikul. 2015. Arheoloogia Teaduskogus. kaotus ja tagasilöök. aastal puudutasid need tugevasti ka Eesti arheoloogiat: 1. detsembril lakkas Tallinna Hägustumine toob kaasa ebaõiglust. Mida Ühendamise õigustuseks tuuakse haldus- Ülikoolis olemast Ajaloo Instituut – pikkade suurem on ühiskatel, seda lihtsam on neil, kes kulude kokkuhoiu ja koostöö tihendamise traditsioonidega uurimiskeskus. ei loo uusi väärtusi, saada tulude jagamisel osa vajadust inimeste ja erialade vahel. Samas teiste töö viljadest. Teaduses on tehtud töö ei saa kuidagi õigustada erialade identitee- 1947. aastal loodud ja terve nõukogude aja mõõdupuuks publikatsioonid, need on ka tide kaotamist. Kuigi koostöö on hea, vajalik siinse arheoloogilise uurimistöö südameks riikliku rahastuse jaotamise lähtekoht. Mida ja rikastav, on oluline, et see lähtuks altpoolt olnud Ajaloo Instituudiga seostuvad Eesti suuremasse kogukonda jagatakse riiklikke ja vabast tahtest. Sunniviisiline ühenda- arheoloogia mõneski mõttes kuldsed ajad. vahendeid, seda väiksem osa jääb suure vaeva mine ei tähenda enamat kui võimu võitu 1950.–1980. aastatel edendasid uurimis- tegelikele nägijatele ja vastavale erialale. Öeldu vaimu üle. tööd kindlad riigieelarvelised rahad, mille ei puuduta mitte ainult kitsalt arheoloogia eri- abil said arheoloogid teha igal suvel plaani- ala s(t)aatust Tallinna Ülikoolis, vaid Eesti teadu- lisi probleemkaevamisi. Praegu on Eestis se ja kõrghariduse baasrahastamise süsteemi enam kui 90% arheoloogilistest kaeva- tervikuna. mistest päästetööd, seda valdavalt linna- des. Ajaloo Instituudiga seostus algselt On aga teinegi tõsine probleemkoht: teadus- tervikuna arheoloogiale mõeldud hoonete- projektide rahastamisel aluseks olevate kompleks Tallinna vanalinnas Niguliste uurimistaotluste hindamisel tugineb Eesti Arheoloogia teaduste piirimail Ragnar Saage, Tartu Ülikooli doktorant Riina Rammo, Tartu Ülikool Arheoloogia tegeleb mineviku inimestega. kaevandist saadud leiud. Kivivare aluseid valdkonnale: vaid siis jätkub jõudlust Kuidas nad välja nägid ja mõtlesid, mida pinnavorme ja inimtegevuse ulatust käis koha- uuemate arengutega kaasa minna. tundsid ja arvasid? Kuidas tehti esemeid, peal uurimas geoloog. Kivihunniku täpne liiguti ja suheldi? Kuidas kasutati ümb- kuju talletati fotogramm-meetria abil tehtud Kaaneloo autor, arheoloog Priit Lätti on ritsevat keskkonda? Küsimusi on alati 3D-mudelina – see meetod on alguse saanud hea näide mitme eriala piiril tegutsevast rohkem kui vastuseid. Arheoloogid pole aerofotograafiast. Luuleidude määramisel oli teadlasest. Osaledes allveeroboti välja- võimelised kõigile üksinda vastama, seda tarvis nii arheozooloogia kui ka osteoloogia töötamisel, jagab ta oma teadmisi vee- saab teha vaid koostöös teiste teadlaste- abi. Metallesemete koostise ning metallivala- alusest kultuuripärandist ning saab vastu ga. Piire teaduses või teaduste vahele on mistiiglites peituvate jääkide uurimisel kasutati suure koguse infot robootikast ja mater- tõmmata raske, sest viimased on pidevas keemikute-füüsikute pärusmaalt pärit spektro- jaliteadusest programmeerimise ja and- arenemises koos maailmaga. meetrit, leiuplaanide kokkupanekuks oli tarvis metöötluseni. Põhjust on rõõmu tunda tunda geoinformaatika-alast tarkvara. Teiste kahe asja üle. Esiteks avardub arheoloo- Lõppeva aasta välitöödel kaevati läbi erialade meetodite ja teadmiste toel saavad gide silmaring. Sellest aga võib-olla veel Raplamaal Alu külje all asunud matmis- arheoloogid uuritud muistisest väga mitme- tähtsam on asjaolu, et koostööprojektide paik ja selle peal lasuv põllukivihunnik. külgset infot. Kuna arheoloogias tuleb kursis kaudu jõuavad kultuuripärandi uurimise- Kaevamiste käigus mõõdistati geodee- olla paljude teadusharude edasiminekutega, ni paljude erialade teadlased. sia valdkonnast pärineva tahhümeetriga spetsialiseerutakse üha enam mingile kitsamale SISUKORD Sisukord 2 AASTA LEID Aastakümneid oodatud leid Kadriorust 4 KAANELUGU 8 ÜHE MUISTISE LUGU 10 12 UURIMUS 23 ESEMELUGU Rabivere soost leitud mumifitseerunud 26 EKSPERIMENTAALARHEOLOOGIA naise surnukeha: õnnetusjuhtum, mõrv või traditsiooniline käitumine? 30 VÄLITÖÖDE AASTAKROONIKA Kaevamiste ülevaated 32 KAART 34 VÄLITÖÖDE AASTAKROONIKA Kaevamiste ülevaated 44 MEELELINE ARHEOLOOGIA 50 PERSOONILUGU/INTERVJUU 58 VARIA 60 IN MEMORIAM 60 RAAMATUTE TUTVUSTUS 62 LASTEKAS 18 64 FILMIARVUSTUS Hammasripatsid – RISTSÕNA tagakaane siseküljel kas üksnes muistsete sõdalaste ja kiviaja küttide mehelikkuse ja agressiivsuse sümbolid või maagilise väe kandjad? 8 26 46 Aakre Kivivare Millal olid moes kuljustega Keskaegsete helide jälil – tarandkalme – noatuped ja kes neid kandsid? kuidas kõlavad luust vilepillid? Lugu sellest, 2000 aasta vanune matmispaik, kuidas noor arheoloog tegi vilepillde mis hoiab kiivalt oma saladusi. koopiaid ja puhus neile elu sisse. Aastakirja ilmumist toetas 2015. aastal Haridus- ja Impressum Peatoimetaja: Keeletoimetaja: Kujundus: Teadusministeerium Heiki Valk Eva Tammsaar Uku Peterson Väljaandja: Tartu Ülikool, Ajaloo ja arheoloogia insti- Tegevtoimetaja: Trükikoda tuut, arheoloogia osakond Viire Kobrusepp Ecoprint Aadress: Jakobi 2, 51014 Tartu Toimetaja: Liivi Varul Täname! tel: 737 5653, e-post: TARTU 2015 [email protected] Esikaane fotode autorid Maili Roio ja Priit Lätti 1 AASTA LEID Aastakümneid oodatud leid Kadriorust Maili Roio Muinsuskaitseamet „See on sajandi leid,“ kinni- tas Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse ja miljöö- alade osakonna juhataja Boris Dubovik 12. juunil Kadrioru vrakkide väljakaevamisi külas- tades. Selleks ajaks oli keskaeg- sest laevavrakist välja puhasta- tud ainult väike osa vöörist ja Pilt 1. Vaade Viljo vrakile ahtrist. Väljaspool vrakki paremal pool on näha oma kohalt nihkunud kiil. Foto Maili Roio. miski ei viidanud veel, kui palju mitmeid suuri arendusi Vanasadama ja esemeid tegelikult koos vraki- Mere puiestee vahelisel lõigul, ent vrakilei- ga aja ja loodusjõudude survele dudest on selle aja jooksul teada antud ja uuringuid teostatud ainult paaril korral (vt vastu on pidanud. Seda enam, et rgnr 30189, 30190). Need vrakid pärinevad esimesena välja kaevatud vraki 19. ja 17. sajandist. Tõenäoliselt üks vane- juurest oli leitud ainult paar maid leide tuli välja 1932. aastal, kui ehitati Härjapea kollektorit. Tööde käigus satuti eset, mida oli võimalik ilma laevavrakile, mis tõenäoliselt kaevati välja ai- kahtlusteta vrakiga siduda. nult osaliselt. Kahjuks pole meieni jõudnud eriti palju infot ja ka laevajäänuseid sellest ajast. Samas püsib olemasolevate andme- Kuhu on jäänud kildude põhjal endiselt lootus, et vähemalt arheoloogilised jäljed Tallinna mingi osa vrakist võiks veel maa sees alles vanemast merendusajaloost? olla. Tallinn kui merelinn ning merekaubanduse Nii et arvestades Tallinna ajaloo, varasema- seisukohalt strateegilist positsiooni oma- te leidude ja tänapäevaste ehitusmahtude- nud keskus on arheoloogilise kui kõige ga, võiks oodata vrakkide palju arvukamat vahetuma allikmaterjali poolest seni esin- leidmist. datud väga napilt. Tallinna keskaegse sada- Pilt 2. Viljo vraki kaarte vahel võib näha plokki, mis ma olemus ja täpsem asukoht on kindlaks on peale köiestiku ainukene leid purjelaeva jooksvast Leiukoht taglasest. Foto Maili Roio. tegemata. Tõenäoliselt asus sadam üsna linnamüüri lähedal, praegusest Vanasada- Kadrioru vrakid paiknesid praegusest Tallin- mast rohkem maismaa pool Mere puiestee na lahest ligi 200 meetrit lõuna pool ja teist joonel. Sadama konstruktsioonidest võiksid sama palju Narva maanteest. Alal, kus veel maa sees olla säilinud sadamasildade jää- ligi sada aastat tagasi puutusid kokku meri ja nused. Ja nagu igale korralikule sadamale maa. 1930. aastatel asuti seal merelt maad iseloomulik, peaksid maapõues peituma ka juurde võitma, täites merd ehitusprahi ja uppunud või tahtlikult uputatud vrakid. olmeprügiga, mis paiguti moodustab kuni nelja meetri paksuse kihi. Kuna esimesed Esimesed andmed keskaegsest vrakist (rgnr vrakkide detailid paljandusid veidi vähem 30188)1 pärinevad 2009. aastast, kui Lootsi kui meeter allpool merepinda, paigaldati tänava ehitustööde käigus satuti tänasest väljakaevamiste ala ümber nõelfilterkui- maapinnast peaaegu neli meetrit allpool vendussüsteem. Lisaks aitas kaevandite vrakijäänustele. See 13. sajandisse datee- kuivana hoidmisele kaasa kogu ehitusala ritud vrakk on seni vanim
Load more

Recommended publications
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Maardlate Kandmine Maavarade Riiklikku Registrisse
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.03.2005 Avaldamismärge: RTL 1999, 10, 115 Maardlate kandmine maavarade riiklikku registrisse Vastu võetud 07.01.1999 nr 1 Maapõueseaduse (RT 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953;1997, 52, 833; 86, 1461;93, 1562; 1998, 64/65, 1005) paragrahvi 7 lõike 3alusel määran: Kanda maavarade riiklikku registrisse: Umbusi turbamaardla -- registrikaart nr 244; Kiriku turbamaardla -- registrikaart nr 247; Lusiku turbamaardla -- registrikaart nr 250; Jaama liivamaardla -- registrikaart nr 270; Kalevi liivamaardla -- registrikaart nr 271; Rakvere fosforiidimaardla -- registrikaart nr 192; Lava turbamaardla -- registrikaart nr 292; Huntaugu liivamaardla -- registrikaart nr 293; Pedassaare kruusamaardla -- registrikaart nr 294; Kullavere turbamaardla -- registrikaart nr 295; Kassivere turbamaardla -- registrikaart nr 296; Lemuvere turbamaardla -- registrikaart nr 297; Kaiu turbamaardla -- registrikaart nr 298; Luige turbamaardla -- registrikaart nr 299; Viruvere turbamaardla -- registrikaart nr 300; Neanurme turbamaardla -- registrikaart nr 301; Rahivere turbamaardla - registrikaart nr 302; Paduvere turbamaardla -- registrikaart nr 303; Tõikvere turbamaardla -- registrikaart nr 305; Kuremaa turbamaardla -- registrikaart nr 306; Ulpe turbamaardla -- registrikaart nr 307; Kaarepere turbamaardla -- registrikaart nr 308; Aidu turbamaardla -- registrikaart nr 309; Sadala turbamaardla -- registrikaart
    [Show full text]
  • Tallikomplekside Seisukorra Võrdlev Analüüs Koos Insener-Tehnilise Lahendusega
    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Karli Lutter TALLIKOMPLEKSIDE SEISUKORRA VÕRDLEV ANALÜÜS KOOS INSENER-TEHNILISE LAHENDUSEGA COMPARATIVE ANALYSIS OF THE STABLE COMPLEX WITH TECHNICAL SOLUTIONS Magistritöö Ehitusinseneri õppekava Juhendas: lektor Tõnis Teppand, MSc Tartu 2016 Eesti Maaülikool Magistritöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Karli Lutter Õppekava: Maaehitus Pealkiri: Tallikomplekside seisukorra võrdlev analüüs koos insener-tehnilise lahendusega Lehekülgi: 69 Jooniseid: 18 Tabeleid: 7 Lisasid: 32 Osakond: Maaehitus Uurimisvaldkond: Põllumajandushooned Juhendaja(d): Tõnis Teppand Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Rahivere külasse Palamuse vallas on vaja projekteerida hobusetall, mis vastaks tänapäevastele nõuetele ning mis mahutaks kuni 20 ratsahobust. Selle tarvis on käidud tutvumas kuue erineva Eestis asuva talliga. Eestis puuduvad konkreetsed normid tallide projekteerimiseks, on ainult soovituslikud materjalid. Sellest tulenevalt leidis töö autor, et hea lahendusega talli projekteerimiseks on vajalik uurida eelnevalt püstitatud talle, küsida tallide omanikelt tallide kasutamise mugavust, tutvuda kirjanduse ning hoonete ehituseks vajalike seadustega. Töö koosneb viiest suuremast peatükist ja nende alapaetükkidest ning vajalikest lisadest. Esimeses peatükis räägitakse ajaloost ja tallide konstruktsioonidest. Teises peatükis käsitletakse tehnilisi ja tehnoloogilisi nõudeid, mida peaks arvestame tallide projekteerimisel. Kolmanda peatükiga tuuakse ülevaade uuritud kuuest tallist. Neljandas peatükis
    [Show full text]
  • Koondbilanss 2020
    Koondbilanss seisuga 2020 Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh. mäeeraldise nimetus - ümberhindamise ala uuritus Registri- loa omaja, loa number otsused Pind- kood aktiivne passivne aktiivne passivne aktiivne passivne [nr, kuupäev] kaart ala põlevkivi ühik: tuh.t Ida-Viru maakond 0100 T 877 541,1 1 081 689,9 -9 166,1 -2 677,8 2 817,1 -6 019,0 868 514,3 1 075 670,9 R 257 595,6 1 108 814,8 -28,6 257 567,0 1 108 814,8 EESTI: Ahtme kaeveväli 0100 T 17 049,7 27 664,0 -52,1 -20,6 16 976,9 27 664,0 [1-2/18/471,11.06.2 7 1,544.47 018];[919,10.07.200 R 3 017,0 3 017,0 8];[0035,22.11.2001 ];[0018,13.06.2001]; [43,11.12.2000];[6,1 4.02.1996];[61,09.1 1.1995] Ahtme II kaevandus - Enefit 0100 T 4 913,7 -52,1 -20,6 4 840,9 7 254.69 Kaevandused AS, KMIN-119 R EESTI: Aidu kaeveväli 0100 T 25 995,7 864,0 25 995,7 864,0 [1-2/20/84,13.02.20 3 1,227.20 20];[941,23.09.2013 R 1 068,4 6 124,6 1 068,4 6 124,6 ];[919,10.07.2008];[ 6,14.02.1996];[42,1 6.10.1995] Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh.
    [Show full text]
  • EA4 Tvauri 2012
    Estonian Archaeology 4 ANDRES TVAURI RAHVASTERÄNNUAEG, EELVIIKINGIAEG JA VIIKINGIAEG EESTIS TOIMETANUD MARGOT LANEMAN Tartu 2012 SISUKORD Illustratsioonide nimekiri 7 SISSEJUHATUS KRONOLOOGIA.................................................................................................................................................18 KÄESOLEVAST TEOSEST................................................................................................................................20 TÄNUD................................................................................................................................................................22 I PEATÜKK. AJALOOLINE JA LOODUSLIK TAUST 1.1 VARAKESKAEGNE EUROOPA.............................................................................................................23 1.2 KIRJALIKUD TEATED EESTI ALA KOHTA .......................................................................................26 1.2.1 Islandi saagad..........................................................................................................................................................26 1.2.2 Skandinaavia ruunikivid ....................................................................................................................................28 1.2.3 Ladina ja Vana-Vene kroonikad ......................................................................................................................29 1.2.4 Kokkuvõte.................................................................................................................................................................32
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Avalik Kirjalik Enampakkumine Maa-Amet Korraldab Kooskõlas Riigivaraseadusega Ja Keskkonnaministri 28.04.2010 Määrusega Nr 14
    Avalik kirjalik enampakkumine Maa-amet korraldab kooskõlas riigivaraseadusega ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusega nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord" ning tulenevalt keskkonnaministri 17.06.2010 käskkirjaga nr 870 langetatud riigivara müügi otsustest järgmiste riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade müügi avalikul kirjalikul enampakkumisel pakkumiste esitamise tähtajaga teate avaldamisest kuni 13.07.2010 kella 10:30 -ni : 1. Ida-Viru maakond Mäetaguse vald Atsalama küla Soopealse kinnisasi (49802:002:0257; 45,55 ha; (M)) alghind 546 600.-, tagatisraha 54 600.-; 2. Ida-Viru maakond Mäetaguse vald Pagari küla Turba kinnisasi (49802:001:0209; 13,2 ha; (M)) alghind 198 000.-, tagatisraha 19 800.-; 3. Ida-Viru maakond Toila vald Konju küla Teese kinnisasi (80201:002:0459; 12,33 ha; (M)) alghind 184 900.-, tagatisraha 18 400.-; 4. Ida-Viru maakond Vaivara vald Arumäe küla Ottotoa kinnisasi (85101:003:0188; 3,44 ha; (M)) alghind 55 000.-, tagatisraha 5 500.-; 5. Ida-Viru maakond Vaivara vald Arumäe küla Kalmu kinnisasi (85101:002:0090; 1,0258 ha; (M)) alghind 30 700.-, tagatisraha 3 000.-; 6. Ida-Viru maakond Vaivara vald Arumäe küla Nõmme kinnisasi (85101:002:0086; 6,82 ha; (M)) alghind 109 100.-, tagatisraha 10 900.-; 7. Ida-Viru maakond Vaivara vald Arumäe küla Vaba kinnisasi (85101:002:0084; 5,75 ha; (M)) alghind 103 500.-, tagatisraha 10 300.-; 8. Ida-Viru maakond Vaivara vald Arumäe küla Lao kinnisasi (85101:002:0083; 16,71 ha; (M)) alghind 267 300.-, tagatisraha 26 700.-; 9. Jõgeva maakond Jõgeva vald Painküla küla Triisa kinnisasi (24802:006:0005; 15,94 ha; (M)) alghind 239 100.-, tagatisraha 23 900.-; 10.
    [Show full text]
  • Palamuse Kiriku Ja Kihelkonna Kroonika
    Palamuse 0. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum PALAMUSE KIRIKU JA KIHELKONNA KROONIKA TARTU 1997 Palamuse kiriku ja kihelkonna kroonika. Tartu 1997. Kaanekujunduses kasutatud Palamuse kiriku foto auto: Toomas Sula/ Eesti Loodusfoto. Tõlkinud: Aado Altmets ja Leane Morits Kommenteerinud ja registrid koostanud: Leane Morits Retsenseerinud: mag. hist. Andres Andresen Teaduslik juhendaja: prof. Aadu Must Fotod: 1, 7, 8, 12, 14, 15 - Palamuse muuseumi kogudest 2, 3, 9, 11, 13 - reproduktsioonid raamatust: G. v. Krusen- stjem. Die Landmarschälle und Landräte der Livländischen und der Öselschen Ritterschaft in Bildnissen. Hamburg 1963. 4, 5 - Leida Lepik 6 - Peeter Lail Esikaane siseküljel fragment L. Mellini (1798) kaardist. © Leane Morits 1997. SISUKORD S IS S E J U H A T U S .........................................................................................................7 P alam u se kirjkukroonika ajalooallikana...........................................9 Kroonika ü l e se h it u s....................................................................................... 12 P ublitseerimise üldpõhimõtted ................................................................ 13 Palam use kirikukroonika senisest kasutamisest.......................... 15 I OSA. PALAMUSE KIHELKOND JA KOGUDUS KUNI 1847. A.17 Pa l a m u se k ih elko nd. M õ is a d ..................................................................... 17 Kuremaa................................................................................................. 20 Kaarepere..............................................................................................
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia Estonian
    Estonian Archaeology 4 Andres Tvauri The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia - 1 - The Bronze and Early Iron Ages in Estonia - 2 - Contents Estonian Archaeology 4 ANDRES TVAURI THE MIGRATION PERIOD, PRE-VIKING AGE, AND VIKING AGE IN ESTONIA Tartu University Press Humaniora: archaeologica - 3 - The Bronze and Early Iron Ages in Estonia Official publication of the Institute of History and Archaeology of the University of Tartu Estonian Archaeology Editor-in-Chief: Valter Lang University of Tartu, Estonia Editorial Board: Anders Andrén Stockholm University, Sweden Bernhard Hänsel Free University of Berlin, Germany Volli Kalm University of Tartu, Estonia Aivar Kriiska University of Tartu, Estonia Mika Lavento University of Helsinki, Finland Lembi Lõugas Tallinn University, Estonia Heidi Luik Tallinn University, Estonia Evgeni Nosov Saint Petersburg State University, Russia Jüri Peets Tallinn University, Estonia Klavs Randsborg University of Copenhagen, Denmark Jussi-Pekka Taavitsainen University of Turku, Finland Heiki Valk University of Tartu, Estonia Andrejs Vasks University of Latvia, Latvia Vladas Žulkus Klaipeda University, Lithuania Estonian Archaeology, 4 The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia Author: Andres Tvauri Editor: Margot Laneman Translators: Alexander Harding, Enn Veldi, Margot Laneman Language editor: Mara Woods Lay-out and illustrations: Kristel Külljastinen Cover design: Meelis Friedenthal Copyright University of Tartu and Andres Tvauri, 2012 ISSN 1736-3810 ISBN 978-9949-19-936-5 Tartu University Press (www.tyk.ee) This book has been published with the support of the Centre of Excellence in Cultural Theory. - 4 - Contents Contents List of Figures 11 Abbreviations 16 Introduction Chronology 17 About this work 19 Acknowledgements 23 Chapter 1.
    [Show full text]
  • Eesti Taluarhitektuur Kui Rahvuspärand. Rahvusliku Taluarhitektuuri Kestmine Ja Kaitse Arengukava „Maa-Arhitektuur Ja -Maastik
    Eesti Kunstiakadeemia Restaureerimisteaduskond Riin Alatalu Eesti taluarhitektuur kui rahvuspärand. Rahvusliku taluarhitektuuri kestmine ja kaitse arengukava „Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoid” valguses Magistritöö Juhendaja: PhD Epp Kangilaski (Eesti Ajaloomuuseum) Tallinn 2007 182 Sisukord Sissejuhatus. Probleemid ja töö eesmärk 6 Kasutatud allikad 11 1. Eesti taluarhitektuuri kultuurilooline väärtus 12 1.1. Tähelepanekuid ühiskonna hoiakutest 12 1.2. Hinnanguid Eesti taluarhitektuurile läbi aja 14 1.3. Talu eeskujud ja talu kui eeskuju 16 1.4. Talu Eesti ajaloo peegeldajana 21 2. Talude loendamine ja inventeerimine 27 2.1. Taluhoonete arv 27 2.2. Inventeerimise ajalugu 29 2.3. Ülevaade maa-arhitektuuri inventeerimistest 32 2.3.1. Eesti Rahva Muuseumi uuringud 33 2.3.1.1. Talude kaardistamine 1923-1928 33 2.3.1.2. Talude kaardistamine 1935-1939 33 2.3.1.3 Tänapäeva küla. Aravete 1983-1984 34 2.3.2. Temaatilised uuringud 34 2.3.2.1.Vesiveskite inventeerimine 1986-1988 34 2.3.2.2. Saaremaa tuulikud 2004-2006 34 2.3.2.3. Hiiumaa tuulikud 2004-2005 35 2.3.2.4.Meiereide inventeerimine. 2005- 35 2.3.2.5. Raudteejaamad 2004 36 2.3.2.6. Kiviaedade uuring 2005 37 2.3.2.6. Metsandusliku pärandkultuuri kaitse ja rakendamine. Interreg III 2005- 38 2.3.3.Muinsuskaitsealad ja mälestised 39 2.3.3.1. Rebala, Parasmäe ja Vandjala küla ajalugu ja ehitised 1976 2.3.3.2. Rebala kaitseala arhitektuuriajalooline ülevaade 1989 40 2.3.3.3. Rebala muinsuskaitseala. Uuring piirkonna teemaplaneeringu muinsuskaitseliste eritingimuste koostamiseks 2005 40 2.3.3.4. Koguva küla hoonestusansambli restaureerimisettepanekud 1975 Koguva küla teede, kiviaedade ja väravate restaureerimisettepanek 1976 41 2.3.3.5.
    [Show full text]
  • Toimepiirkondade Määramine Raport
    Siseministeerium Toimepiirkondade määramine Raport Täitja: Statistikaamet Koostajad: Anu Tõnurist, Mihkel Servinski, Ülle Valgma Tallinn 2014 Sisukord 1. Lähteülesande kirjeldus ............................................................................................................... 5 2. Analüüsi etapid............................................................................................................................ 7 3. Andmeallikad ............................................................................................................................... 8 4. Metoodilised lähtekohad andmeanalüüsi teostamiseks .............................................................. 9 4.1 Pendelrände lähtekoht ja sihtkoht....................................................................................... 9 4.2 Pendelrände ulatus ............................................................................................................. 9 4.3 Peamine pendelrände sihtkoht ........................................................................................... 9 4.4 Toimepiirkonna sisemine tsoneering .................................................................................. 9 4.5 Linnaliste asulate käsitlemine kandina.............................................................................. 10 4.6 Toimepiirkondade liitmine ................................................................................................. 10 5. Linnalised asulad ja kandid Eestis............................................................................................
    [Show full text]