EA4 Tvauri 2012

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

EA4 Tvauri 2012 Estonian Archaeology 4 ANDRES TVAURI RAHVASTERÄNNUAEG, EELVIIKINGIAEG JA VIIKINGIAEG EESTIS TOIMETANUD MARGOT LANEMAN Tartu 2012 SISUKORD Illustratsioonide nimekiri 7 SISSEJUHATUS KRONOLOOGIA.................................................................................................................................................18 KÄESOLEVAST TEOSEST................................................................................................................................20 TÄNUD................................................................................................................................................................22 I PEATÜKK. AJALOOLINE JA LOODUSLIK TAUST 1.1 VARAKESKAEGNE EUROOPA.............................................................................................................23 1.2 KIRJALIKUD TEATED EESTI ALA KOHTA .......................................................................................26 1.2.1 Islandi saagad..........................................................................................................................................................26 1.2.2 Skandinaavia ruunikivid ....................................................................................................................................28 1.2.3 Ladina ja Vana-Vene kroonikad ......................................................................................................................29 1.2.4 Kokkuvõte.................................................................................................................................................................32 1.3 MUUTUSED LOODUSLIKES OLUDES.................................................................................................32 1.3.1 Kliimamuutused.....................................................................................................................................................32 1.3.2 Maakerge...................................................................................................................................................................34 II PEATÜKK. ELUKOHAD JA MAJAPIDAMINE 2.1 LINNUSED JA ASULAKOHAD ..............................................................................................................35 2.1.1 Linnuste levik ja tüpoloogia..............................................................................................................................36 2.1.2 Rahvasterännuaja linnused...............................................................................................................................37 2.1.3 Eelviikingi- ja viikingiaja linnused.................................................................................................................38 2.1.4 Linnuste kaitserajatised .....................................................................................................................................42 2.1.5 Linnus-asula-tüüpi keskused ...........................................................................................................................44 2.1.6 Jurjevi linnus ja asula Tartus............................................................................................................................47 2.1.7 Valgjärve järveasula .............................................................................................................................................49 2.1.8 Muud asulad.............................................................................................................................................................50 2.1.9 Hooned.......................................................................................................................................................................51 2.2 MAJAPIDAMISRIISTAD JA TARBEESEMED.....................................................................................54 2.2.1 Jahvekivid ja -alused ............................................................................................................................................54 2.2.2 Savinõud....................................................................................................................................................................55 2.2.2.1 Iru tüüpi savinõud.......................................................................................................................................56 2.2.2.2 Rõuge tüüpi savinõud ................................................................................................................................60 2.2.2.3 Haruldased käsitsi tehtud savinõud....................................................................................................62 2.2.2.4 Slaavipärased lihtkedrakeraamilised savinõud .............................................................................63 2.2.3 Metallnõud................................................................................................................................................................66 2.2.4 Puit- ja tohtnõud ....................................................................................................................................................67 2.2.5 Sarvest toosikaas...................................................................................................................................................67 2.2.6 Puitkonks ..................................................................................................................................................................67 2 2.2.7 Tulused.......................................................................................................................................................................67 2.2.8 Noad ............................................................................................................................................................................69 2.2.9 Luisud .........................................................................................................................................................................69 2.2.10 Kammid...................................................................................................................................................................70 2.2.11 Pintsetid..................................................................................................................................................................70 2.2.12 Lukud ja võtmed..................................................................................................................................................71 2.2.13 Naelad ......................................................................................................................................................................71 2.3 KOKKUVÕTE ..........................................................................................................................................72 III PEATÜKK. PÕHIELATUSALLIKAD 3.1 PÕLLUHARIMINE..................................................................................................................................74 3.1.1 Põllujäänused..........................................................................................................................................................74 3.1.2 Põllutööriistad ........................................................................................................................................................76 3.1.2.1 Kõplaterad.......................................................................................................................................................77 3.1.2.2 Adraterad ........................................................................................................................................................77 3.1.2.3 Vikatnoad ja vikatid....................................................................................................................................78 3.1.2.4 Sirbid .................................................................................................................................................................78 3.1.3 Paleobotaanilised andmed ................................................................................................................................79 3.2 KARJAKASVATUS..................................................................................................................................82 3.3 JAHT, KALASTUS JA METSASAADUSED...........................................................................................84 3.3.1 Jahi- ja kalastusvahendid ...................................................................................................................................84 3.3.2 Metsloomade ja kalade luud.............................................................................................................................85 3.3.3 Metsasaadused .......................................................................................................................................................86 3.4 KOKKUVÕTE ..........................................................................................................................................87 IV PEATÜKK. KÄSITÖÖ JA TÖÖNDUS 4.1 TOOTMISKOHAD ..................................................................................................................................88 4.1.1 Rauatootmiskohad................................................................................................................................................88
Recommended publications
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 7 Case study 2: Burial sites and natural sacred sites as places of collective memory In this chapter I will take a closer look at three types of sites: 1) Iron Age stone graves 2) Medieval rural cemeteries, and 3) natural sacred sites. The common denominator for these sites, besides archaeologically detectable human remains and artefacts, is the belief in super natural, which is often recorded in local places related folklore. 7.1 Archaeology and place-related folklore The idea of collecting traditional folklore originates from the Romantic movement popular in Europe during the first half of the 19th century, which in Estonia was introduced by Baltic- German scholars and priests. Romantic visions of the primordial and legitimate innocent past have also left their footprint in the Estonian local folk tradition. This is especially relevant when assessing the records collected in the 1920s, when the newly born nation state was in the yearning for a heroic past. For example, the prehistoric hillforts were often associated with the mythical giant-hero Kalevipoeg, who was the protagonist of the Estonian national epic compiled by Friendrich Reinold Kreutzwald and first published in 1862 (Kreutzwald 1862). The published stories of Kalevipoeg started to live their separate lives and became part of related folklore that was (and is) strongly rooted in the local landscape. The Vooremaa region is especially rich in confabulated stories about Kalevipoeg.
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus
    LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti
    [Show full text]
  • Orissaare Spordiaasta 2016 Hea Spordihuviline!
    ORISSAARE SPORDIAASTA 2016 HEA SPORDIHUVILINE! “Ära käitu nii, nagu elaksid tuhat aastat… kuni oled veel elus, kuni on veel võimalik, püüdle heaks inimeseks saamise poole.” — Marcus Aurelius Meie kodukoha jätkusuutlikkus ja areng sõltub meist endist - inimestest, kes siin elavad ja toimetavad. Terve ja sportlik rahvas on suuteline töötama, õppima ning piirkonda arendama. Tervis on igapäevase täisväärtusliku elu loomulik eeltingimus ja majanduslik ressurss. Igal inimesel peab olema võimalus elada tervist toetavas keskkonnas. Spordiarendustöö tulemusena on Orissaare Sport muutunud ühtseks terviklikuks klubisüsteemiks, kus treenivad ja omandavad teadmisi harrastus- ja võistlussportlased, täiskasvanud ja noored. Lisaväärtust annavad korraldatavad võistlused ja üritused. Orissaare valla spordile lisab suurt väärtust oma spordikool. Orissaaare Spordi eestvedajate eesmärgiks on pakkuda inimestele võimalusi jätkuvate liikumisharjumuste kujundamiseks. Koolitada teadliku ja iseseisvat harrastussportlast ning motiveerida võistussportlasi. Aastal 2016 on spordiharrastajate hulk stabiliilselt hea. Aastalõpu seisuga on spordikooli treeningutes ja ringides kokku 130 õpilast ja igapäevaste täiskasvanud treenijate arv ületab saja harrastaja piiri. Suur kiitus siinkohal Orissaare tublidele treeneritele ja õpetajatele, kes annavad oma igapäevatööga suure panuse selleks, et meie vallale ja Eesti riigile kasvaksid tublid ja terved kodanikud. ▪ iluvõimlemise ja aeroobika treener Tiina Käen ▪ tantsulise võimemise juhendaja Ave Erikso ▪ korvpalli treener Mati
    [Show full text]
  • Võru Valla Arengukava Aastateks 2004
    Lisa Võru Vallavolikogu 09.10.2013.a. määrusele nr 89 VÕRU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2013- 2018 SISUKORD *SISSEJUHATUS *VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED *VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG..........................................................................................3 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED.......................................................................3 VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG........................................................................................4 1.1. VÕRU VALLA ASEND * TERRITOORIUMI JAOTUS * VALLA OMAPÄRA...............4 1. 1 VÕRU VALLA ASEND..........................................................................................................4 1. 2 TERRITOORIUMI JAOTUS...................................................................................................5 1. 3 VALLA OMAPÄRA................................................................................................................5 2. 5 SUHTED NAABRITEGA.......................................................................................................8 3. ALUSHARIDUSE, ÜLDHARIDUSE JA KULTUURI INFRASTRUKTUUR * NOORSOOTÖÖ, SPORT, PUHKEKOHAD JA PUHKEMAJANDUS * TURISM * VAATAMISVÄÄRSUSED *SOTSIAALHOOLEKANNE * MEDITSIINILINE TEENINDAMINE JA TERVISHOID.................................................................................................9 3. 1 ALUSHARIDUSE INFRASTUKTUUR ................................................................................9
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • 33L Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    33L buss sõiduplaan & liini kaart 33L Imavere - Käsukonna - Koigi - Taadikvere - Vaata Veebilehe Režiimis Imavere 33L buss liinil (Imavere - Käsukonna - Koigi - Taadikvere - Imavere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Imavere: 16:15 - 17:02 (2) Imavere Lasteaed: 7:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 33L buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 33L buss saabub. Suund: Imavere 33L buss sõiduplaan 16 peatust Imavere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:15 - 17:02 teisipäev 16:15 - 17:02 Imavere Kool 2 Kiigevere tee, Estonia kolmapäev 16:15 - 17:02 Imavere Lasteaed neljapäev 16:15 - 17:02 11 Viljandi Maantee, Estonia reede 15:30 - 16:17 Imavere laupäev Ei sõida 11 Viljandi Maantee, Estonia pühapäev Ei sõida Taadikvere Eistvere Tee Kurla 33L buss info Suund: Imavere Kabala Peatust: 16 1 Pärna Tänav, Estonia Reisi kestus: 37 min Liini kokkuvõte: Imavere Kool, Imavere Lasteaed, Laeva Imavere, Taadikvere, Eistvere Tee, Kurla, Kabala, Laeva, Meossaare, Kurla, Eistvere Mõis, Kaera, Pilu, Meossaare Imavere Mõis, Kiigevere, Imavere Kurla Eistvere Mõis Kaera Pilu Imavere Mõis Kiigevere Imavere 11 Viljandi Maantee, Estonia Suund: Imavere Lasteaed 33L buss sõiduplaan 18 peatust Imavere Lasteaed marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:10 teisipäev 7:10 Imavere 11 Viljandi Maantee, Estonia kolmapäev 7:10 Paia neljapäev 7:10 Risti reede 7:10 laupäev Ei sõida Käsukonna 4 Käsukonna Tee, Estonia pühapäev Ei sõida Tammeküla Linna 33L buss info Ojaküla Suund: Imavere Lasteaed Peatust: 18 Laimetsa
    [Show full text]
  • Valla Ajaleht Nr 1
    HOIDKE END JA OMA LÄHEDASI Lääne-Nigula NR 1 2021 valla JAANUAR ajaleht Lõpuks ometi! Lääne-Nigula elanike arv 2020. aastal kasvas Mikk Lõhmus Suhtarvuna aga kasvas enim Enivere küla Martna külje all, lausa Tabeleid vaadates, siis muudatused külade elanike arvus on Vallavanem 2 korda - senise 2 elaniku asemel elab külas nüüd 4 inimest © väikesed ning teinekord mõjutab juba üheainsa pere sisse- või väljakolimine näitajaid tunduvalt. Aasta alguses on sobiv aeg heita pilk ka möödunud aasta rahvas- tikuprotsessidele. Kui aasta tagasi 2019. aastale hinnangut andes võis olla ettevaatlikult positiivne, siis 2020 tõi rõõmsa üllatuse- Olgu veel öeldud, et valla suurimad asulad on 832 elanikuga Taeb- la alevik, 661 Palivere alevik 536 Risti na kaasa valla rahvaarvu kasvu. + 4 ei ole ju kui teab mis suur elanikuga ja elanikuga ale- vik. Väikseim asula on 1 küla Rõude lähedal number, aga minu hinnangul siiski märgiline, tõestades seda, et elanikuga Soo-otsa 4 maapiirkonna saatuseks ei ole mitte alati rahvast tühjaks voo- ja Lemmikküla (Kullamaa). Eniveres elab inimest. lamine ning teiseks seda, et üha olulisemaks eesmärgiks saab valla avalike teenuste arendamine ja hea elukeskkonna loomine. Valla täpsusega -113, 2% Taebla 21% -1531, - 886,12% ■1 Martna - 11% Risti-885,12% Noarootsi -857,12% - 339, 5% Palivere 813,11%"* Oru - 978,14% Taebla1 11 2Rõude 8 Murelikukskuvalt kukub teeb1011Kullamaa456789 rahvaarvuVedraTagavereLeedikülaPiirsaluSaunjaRõumaKoelaPiirsalulangusPaliveres(alevikus-23),876jät-piirkond. Kokkuvõtteks – Lääne-Nigula vald suudab tagada hea elukesk- ElanikePälliarv vähenes:123456789 3 8 SooluPalivereKullamaaKuijõeNigulaRistiLiiviUbasaluLinnamäe-23-10-9-8-6-5 konna ning rahvastiku arvu kasv annab hea signaali nii volikogule kui valitsusele, et paremad avalikud teenused ning investeeringud taristusse on väga olulised.
    [Show full text]
  • Mõõtkava 1:30 000
    Sviby küla Österby küla Hosby küla Tahu küla / Skåtanäs Saunja küla Kärbla küla Mõõtkava 1:30 000 Koela küla T Herjava küla Kadarpiku küla Taebla alevik 16108 T T 16107 9 K Hobulaiu küla Uuemõisa alevik K 16108 Laheva küla Kadaka küla T K Tammiku küla Haapsalu linn Nõmme küla 16120 A T Rohense küla Uuemõisa küla Üsse küla Paralepa alevik Aamse küla Kirimäe küla Kabrametsa küla 16121 K 9 Kiltsi küla Rummu küla Espre küla Rohuküla K K Valgevälja küla K A Nihka küla 16103 T T Võnnu küla T Mägari küla Erja küla A Vilkla küla Pusku küla Koheri küla 31 K Uneste küla Sepaküla 16113 Lõbe küla K Liivaküla Saanika küla 16118 Mäeküla 16117 K 16114 Kesu küla 16109 Kolu küla Litu küla Kolila küla Väike-Ahli küla Parila küla T Tanska küla Jõõdre küla Suure-Ahli küla T Jõesse küla Kiviküla 16115 16116 Lannuste küla Kaevere küla K K Käpla küla K K Metsaküla K Emmuvere küla 16111 Vätse küla Põgari-Sassi küla Varni küla Ammuta küla Panga küla Liivaküla Allika küla Oonga küla Puiatu küla Põgari-Sassi küla K Sinalepa küla K Keravere küla Tuka küla Tuuru küla Rannajõe küla Põgari-Sassi küla Haeska küla Saardu küla T Koidu küla 16110 16112 Kiideva küla Puise küla Leppemärgid Maakasutus Aluskaart Haapsalu linna piir Elamu maa-ala Aianduse maa-ala 0 0,5 1 2 3 4 5 Hoone km Asustusüksuse piir Korterelamu maa-ala Riigikaitse maa-ala Vooluveekogu Planeering Tiheasustusala Äri maa-ala Kalmistu maa-ala Märgala Puhke ja looduslik maa-ala Ühiskondliku hoone maa-ala Segafunktsiooniga maa-ala Veekogu Haapsalu linna üldplaneering Joonise nimetus Riigitee Jäätmekäitluse maa-ala Tootmise maa-ala Haritav maa Kohaliku tähtsusega sõidutee Puittaimestik Maakasutus Kaitsealune maa-ala Tehnoehitise maa-ala Planeerija Tellija Meri Skepast&Puhkim OÜ Haapsalu Linnavalitsus Jalg- ja jalgrattatee Laki põik 2 Posti 34 Kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala (1 kat) Sadama maa-ala 12915 Tallinn 90504, Haapsalu EESTI EESTI Rööbastee Kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala (2 kat) Avaliku supelranna maa-ala Tel.
    [Show full text]
  • Haljala Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) eelnõu Planeerimisprotsessi korraldaja: Haljala Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija : Alkranel OÜ Juhtekspert : Alar Noorvee 2018 2 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Sisukord Sisukord .......................................................................................................................................... 3 1. Üldist ....................................................................................................................................... 5 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 5 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 6 3.1. Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................ 6 3.2. Looduskeskkond ............................................................................................................... 7 3.2.1. Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 7 3.2.2. Pinnavesi (veekogud) .............................................................................................. 11 3.2.3. Väärtuslikud maastikud .......................................................................................... 11 3.2.4. Rohevõrgustik ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]