Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)

KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) eelnõu

Planeerimisprotsessi korraldaja: Haljala Vallavalitsus

Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ

KSH läbiviija : Alkranel OÜ

Juhtekspert : Alar Noorvee

2018

2 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Sisukord Sisukord ...... 3 1. Üldist ...... 5 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ...... 5 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ...... 6 3.1. Planeeringuala asukoht ja paiknemine ...... 6 3.2. Looduskeskkond ...... 7 3.2.1. Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ...... 7 3.2.2. Pinnavesi (veekogud) ...... 11 3.2.3. Väärtuslikud maastikud ...... 11 3.2.4. Rohevõrgustik ...... 11 3.2.5. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ...... 12 3.2.6. Natura 2000 alad ...... 14 3.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond ...... 16 3.3.1. Rahvastik ja asustus ...... 16 3.3.2. Sotsiaalne taristu ...... 16 3.3.3. Tehniline taristu ...... 17 3.3.4. Ettevõtluskeskkond ...... 17 3.3.5. Ajaloolis-kultuuriline keskkond, sh kultuuriväärtused ...... 18 4. Strateegilise planeerimisdokumendi seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ...... 19 5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad) ning KSH sisu ...... 21 5.1. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad ...... 21 5.2. KSH sisu ...... 23 5.3. KSH hindamismetoodika kirjeldus ...... 25 6. Koostöö ja kaasamine ...... 26 7. Protsessi eeldatav ajakava ...... 29 8. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled ...... 30 Kasutatud allikad ...... 32 KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) lisad ...... 33 KSH VTK lisa 1. ÜP koostamise ja KSH algatamise otsus ...... 33

3 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

4 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. 1. Üldist

Planeerimisseaduse (PlanS) § 80 lg 2 kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi: KSH) väljatöötamise kavatsus (edaspidi: VTK) dokument, milles märgitakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, sisu ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu (edaspidi: ÜP) rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sh mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustikule ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjassepuutuv teave. KSH VTK on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande eelnõu koostamisel (PlanS § 80 lõige 3).

Vastavalt planeerimisseaduse § 2 lg 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le PlanS tulenevaid menetlusnõudeid. Planeerimisseaduses viidatud juhtudel arvestatakse ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõudeid, seejuures nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS § 40).

2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Haljala valla üldplaneering. Haljala vald on omavalitsusüksus Lääne-Viru maakonnas, mis moodustati 25. oktoobril 2017. aastal Vihula ja Haljala valdade ühinemise tulemusena. Valla pindala on 550,14 km², rannajoone pikkus u 100 km.

Haljala valla üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Haljala Vallavolikogu 19.12.2017 otsusega nr 24 (lisa 1). Üldplaneeringu alaks on Haljala valla haldusterritoorium ning seosed valla lähiümbrusega (naaberomavalitsustega), et tagada sidusate võrgustike (taristud, roheline võrgustik) toimimine. KSH ala ühtib planeeringualaga: KSH viiakse läbi Haljala valla haldusterritooriumi kohta.

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 1 on KSH eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut.

Haljala valla KSH põhieesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi inim- ja looduskeskkonna mõjusid tasakaalustava lahenduse leidmine. Põhieesmärgi saavutamiseks on KSH alameesmärgid hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste võimalused (nn objektipõhised ja maakasutuse alternatiivsed lahendused), määrata vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Oluliste mõjude käsitlemisega samatähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine.

KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. Mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida.

5 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. KSH puhul mõistame keskkonda laiemalt kui ainult looduskeskkond. Mõju hinnatakse nii loodus- , kultuurilise-, sotsiaal- kui ka majanduskeskkonna aspektide seisukohast.

KSH aruanne on üldplaneeringu juurde kuuluv lisa (planeerimisseadus § 3 lõige 4).

3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga

3.1. Planeeringuala asukoht ja paiknemine

Haljala vald asub Lääne-Viru maakonna põhjaosas paiknedes Soome lahe rannikul Eru lahest kuni Kunda laheni (joonis 3.1). Valla merepiiri pikkus on veidi üle 100 kilomeetri. Haljala vald piirneb läänest Kuusalu, lõunast Kadrina ja Rakvere ning idast Viru-Nigula vallaga. Valla koosseisus on mitmeid asustamata saari, millest Vaindloo on Eesti põhjapoolseim saar ja asub mandrist 26 km kaugusel (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018).

Suuremad asustusüksused on Haljala alevik ja Võsu alevik, kus elab vastavalt 1045 ja 419 elanikku (01.01.2018 seisuga). Valla keskuseks on Võsu alevik. Lisaks kahele alevikule paikneb valla haldusterritooriumil veel 72 küla.

Valla territoorium jaguneb kümneks suuremaks piirkonnaks ehk kandiks (joonis 3.2): Haljala, Aaspere, Essu, Varangu, Võsu, Vergi-Sagadi, Käsmu, Võhma-Palmse, Annikvere-Vihula ja Karepa kant (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018). Piirkonna suurimad tõmbekeskused on Haljala ja Võsu alevikud ning Kunda, Loksa ja Rakvere linnad.

Joonis 3.1 . Haljala valla paiknemine. Alus: Maa-amet, 2018.

6 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

Joonis 3.2. Haljala valla kandid (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018).

3.2. Looduskeskkond 3.2.1. Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad

Maastikuliselt paikneb valla põhjaosas kitsa lääne-idasuunalise ribana Põhja-Eesti rannikumadalik, mis lõuna poolt piirneb Kirde-Eesti lavamaa Põhja-Eesti lubjakiviplatooga. Seejuures kulgeb piki valda Põhja-Eesti rannikumadaliku ja Kirde-Eesti lavamaa vahelise piirina Põhja-Eesti paekallas ehk klint. Põhja-Eesti paekallas ei ole pidev, vaid esineb üksteisest lahutatud lõikudena (Entec Eesti OÜ, 2015). Valla lõunaosa jääb lisaks Kirde-Eesti lavamaale osaliselt ka Pandivere kõrgustiku jalamile (Pöyry Entec AS, 2008).

Pinnakatte paksus on väga varieeruv, olles mõnest sentimeetrist kuni 100 cm paksuseni. Pinnakattes on esindatud erinevad moreenid, liivad ja savid. Aluspõhja pealmise osa moodustavad Põhja-Eesti rannikumadalikul peamiselt Vendi ja Kambriumi ladestu savid, aleuroliidid ja liivakivid, paekalda jalamil kohati ka alamordoviitsiumi oobolusliivakivid, argilliidid, savid ja glaukoniitliivakivid. Klindist sisemaa poole jääv lavamaa kujutab endast tasase reljeefi ja õhukese pinnakattega lubjakiviplatood, mida liigestavad mattunud ürgorud (Entec Eesti OÜ, 2015). Lubjakivid on levinud ka valla lõunaosa Pandivere kõrgustiku jalami aluspõhjas.

Maavaradest on Haljala vallas esindatud liiv, kruus, lubjakivi, turvas, põlevkivi ja fosforiit (tabel 3.1). Haljala valla maardlate asukohad on esitatud joonis 3.3.

7 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

Joonis 3.3 . Maardlad (roosaka piirjoonega) Haljala vallas (kollaka viirutusega ala). Alus: Maa- amet, 2018.

Tabel 3.1 . Maardlad Haljala vallas. Alus: Maa-amet, 04.12.2018. Maardla Maardla osa Maavara Registrikaardi nimetus nimetus nimetus nr Pindala (ha) Aaspere turvas 363 194 Altja -Rutja liiv 368 85 Haljala Eesti uuringuväli põlevkivi 33 16572 Hulja turvas 367 571 Kaasiku liiv 321 29 Kunda lubjakivi 18 2427 Kõldu liiv 963 25 Laukasoo turvas 404 572 Letipea liiv 928 133 Paasi lubjakivi 683 60 Pedassaare kruus 294 1 Selja turvas 355 201 Toolse fosforiit 193 10110

8 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Esialgse Eesti radooniriski levilate kaardi (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004) ning Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017) alusel on Haljala vallas esindatud nii madala, normaalse kui ka kõrge radooniriskiga alad (joonis 3.4). Haljala valla territoorium kuulub ka keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu.

Valla territooriumi põhjavesi on suures osas kaitsmata või nõrgalt kaitstud, vaid rannikupiirkondes ja mattunud ürgorgudes on põhjavesi kaitstud (Maa-amet, 2018).

9 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

Joonis 3.4 . Radooniriski levik Haljala valla piirkonnas. Alus: OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004.

10 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

3.2.2. Pinnavesi (veekogud) Haljala valla territooriumile jääb mitmeid vooluveekogusid ja väiksemaid seisuveekogusid. Suurema vooluveekogud on Loobu jõgi (VEE1077900), Võsu jõgi (VEE1077100), Vainupea jõgi (VEE1075800), Selja jõgi (VEE1074600) ja Toolse jõgi (VEE1074100).

Haljala vald piirneb Soome lahega, mille rannajoon on tugevasti liigendatud. Liigendatusest tingituna paiknevad piirkonnas mitmed lahed, nt Käsmu, Pedassaare, Vergi, Rutja jt lahed.

3.2.3. Väärtuslikud maastikud Väärtuslikul maastikul on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Seetõttu väärivad need alad ka suuremat tähelepanu, säilitamist ja hooldamist. Väärtuslike maastike seas tuleks Lääne-Virumaal esile tõsta rannamaastikke (Lääne- Viru maakonnaplaneeringu 2030+; avalikustamisele suunatud versioon, november 2018).

Koostamisel oleva Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (avalikustamisele suunatud versioon, november 2018), mis arvestab ka hetkel kehtivat Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2006), alusel jäävad Haljala valla territooriumile järgmised väärtuslikud maastikud: 1. I klassi alad – kõige väärtuslikumad ja võimalikud riikliku tähtsusega väärtuslikud maastikud: Lahemaa, Selja jõe alamjooks, Uhtju saared ja Vainupea - Rutja - Karepa - Toolse - Kunda rannik; 2. II klassi alad – väärtuslikud, maakondliku tähtsusega alad: Aaspere - Haljala, Annikvere ja Kandle - Karulõpe (Varangu).

Teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused on määratletud ka kohaliku tähtsusega väärtuslikud maastikud, kuid maakonnaplaneeringu 2030+ (hetkel veel kehtestamata) koostamise käigus otsustati, et kohaliku tasandi väärtuslike maastike määramine on kohalike omavalitsuste pädevuses ning edaspidi määratakse need üldplaneeringutega. Vaatamata eelnevale esitatakse alljärgnevalt ka teemaplaneeringus määratletud kohaliku tähtsusega väärtuslikud maastikud Haljala vallas. Nendeks on: Kavastu ja Veltsi (Veltsi kattub osaliselt Aaspere-Haljala väärtusliku maastikuga).

3.2.4. Rohevõrgustik Kutsar jt (2018) kohaselt hõlmab rohevõrgustik nn rohelist (veeökosüsteemide iseloomustamisel ka sinist) ruumi ehk rohetaristut tervikuna – looduslikke ja poollooduslikke alasid, sh kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid, aga ka põllumajandusmaid ning merealadega piirnevaid alasid, mis reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemide kvaliteeti, ning muid toetavaid tehnilisi rajatisi. Tugialad ja koridorid moodustavad rohelise võrgustiku ühtseks tervikuks. Tugialad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, millele valdavalt tugineb rohelise võrgustiku toimimine.

Rohevõrgustiku määratlemine Lääne-Virumaal lähtub Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2006). Samas on üldplaneeringuga rohevõrgustiku piire korrigeeritud Haljala valla kehtivas üldplaneeringus (2010), Vihula valla üldplaneeringus (2015) esitatud rohevõrgustik lähtub teemaplaneeringust (muudatusi ei tehtud). Teemaplaneeringust lähtub ka 2011. a kehtestatud Lääne-Viru

11 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. maakonnaplaneering Lääne-Viru maakonna rannikuala (vastavas maakonnaplaneeringus tehti rohevõrgustiku piiride korrektsioone ainult Kunda linnas ja Viru-Nigula vallas ehk väljaspool praegust Haljala valda). Koostamisel oleva Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ (avalikustamisele suunatud versioon, november 2018) on rohevõrgustiku aluseks võetud samuti Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2006) esitatud rohevõrgustik (joonis 3.5). Seejuures toob maakonnaplaneering 2030+ välja, et teemaplaneeringuga oli varasemalt määratletud ka kohaliku tähtsusega rohekoridorid, kuid maakonnaplaneeringu koostamise käigus otsustati, et kohaliku tasandi koridoride määramine on kohalike omavalitsuste pädevuses. Üldplaneeringute koostamisel saab kohaliku tasandi rohekoridoride määramisel ja täpsustamisel aluseks võtta varasemalt koostatud teemaplaneeringu joonise, lähtudes käesolevas maakonnaplaneeringus määratletud kasutustingimustest.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (november 2018 seisuga kehtestamata) alusel jääb suur osa Haljala valla kesk- ja põhjaosast rohevõrgustiku koosseisu. Seejuures hõlmab rohevõrgustik suuri tuumalasid ja ka neid ühendavaid koridore.

Joonis 3.5. Väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (november 2018 seisuga kehtestamata) väärtuste kaardist. Rohevõrgustik on tähistatud helerohelise alana (T1, T2, K2 jne).

3.2.5. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused Haljala valla haldusterritooriumile jääb 2 looduskaitseala, 1 maastikukaitseala, 1 rahvuspark, 3 hoiuala ning 8 kaitsealust parki või puistut (tabel 3.2 ja joonis 3.6). Lisaks eelnevale jäävad Haljala valla haldusterritooriumile mitmed kaitsealuste liikide elupaigad/kasvukohad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja vääriselupaigad. Samuti jäävad planeeringualale mitmed projekteeritavad kaitsealad ja püsielupaigad (joonis 3.6). Täpsemalt käsitletakse kaitstavaid loodusobjekte ja vääriselupaiku KSH aruandes.

12 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

Tabel 3.2 . Kaitse- ja hoiualad Haljala valla haldusterritooriumil. Alus: EELIS, 01.12.2018. Registrikood Nimetus Täpsem tüüp KLO2000062 Järveoja hoiuala Hoiuala KLO2000345 Noonu hoiuala Hoiuala KLO2000037 Vaindloo hoiuala Hoiuala Kaitseala - kaitsealune KLO1200292 Aaspere mõisa park park Kaitseala - kaitsealune KLO1200288 Essu mõisa park park Kaitseala - kaitsealune KLO1200325 Vanamõisa mõisa park park KLO1200341 Kaasik; Kaasiku kaasik Kaitseala - puistu Kandle pargi põlised puud ja KLO1200008 allee Kaitseala - puistu KLO1000448 Vanamõisa männik Kaitseala - puistu Kaitseala - uuendamata piiridega park, puistu, KLO1200294 Kavastu park arboreetum Kaitseala - uuendamata piiridega park, puistu, KLO1200319 Toolse park arboreetum KLO1000180 Toolse looduskaitseala Looduskaitseala KLO1000017 Uhtju looduskaitseala Looduskaitseala KLO1000179 Selja jõe maastikukaitseala Maastikukaitseala KLO1000511 Lahemaa rahvuspark Rahvuspark

13 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

Joonis 3.6 . Kaitse- ja hoiualad Haljala valla haldusterritooriumil. Joonisel on esitatud ka projekteeritavad kaitsealad ja püsielupaigad. Alus: EELIS, 01.12.2018.

Oluline osa Haljala valla põhjarannikust asub Lahemaa rahvuspargi territooriumil. Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eesti rannikuala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. a. Osaliselt on ala olnud looduskaitse all juba aastast 1959 (Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025. Keskkonnaamet, 2016). Täpsemalt kirjeldatakse Lahemaa rahvusparki ning seal kehtivat kaitsekorda ning muid tingimusi KSH aruande koostamise käigus.

3.2.6. Natura 2000 alad Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mis koosneb loodusaladest ja linnualadest. Eesmärgiks on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade, taimede ja elupaikade ning kasvukohtade kaitse. Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on Haljala vallas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alasid. Haljala valla haldusterritooriumile jäävad täielikult või osaliselt 3 Natura linnuala, 6 Natura loodusala ja 1 HELCOMi ala (tabel 3.3, joonis 3.7). Nimetatud linnuala on arvatud ka IBA-alade ehk globaalse tähtsusega linnualade koosseisu. Planeeringualale jääb ka HELCOMi ala Lahemaa – tegemist on Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni mereelupaikade ja elustiku kaitse eesmärgil määratud alaga.

14 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

Tabel 3.3 . Natura 2000 ja HELCOMi alad Haljala valla haldusterritooriumil. Alus: EELIS, 01.12.2018. Registrikood Nimetus Täpsem tüüp Natura (linnuala), RAH0000089 Lahemaa linnuala ühtlasi IBA ala Natura (linnuala), RAH0000087 Toolse linnuala ühtlasi IBA ala Natura (linnuala), RAH0000090 Vaindloo linnuala ühtlasi IBA ala RAH0000032 Järveoja loodusala Natura (loodusala) RAH0000601 Lahemaa loodusala Natura (loodusala) RAH0000680 Noonu loodusala Natura (loodusala) RAH0000372 Selja jõe loodusala Natura (loodusala) RAH0000622 Toolse loodusala Natura (loodusala) RAH0000361 Uhtju loodusala Natura (loodusala) RAH0000065 Lahemaa HELCOM

Joonis 3.7 . Natura 2000 alad Haljala valla haldusterritooriumil. Alus: EELIS, 01.12.2018.

15 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. 3.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond

3.3.1. Rahvastik ja asustus Haljala vallas elas 01.01.2018 seisuga 4316 elanikku, kuid elanike arv on olnud langustrendis. Sarnane tendents on ka Lääne-Viru maakonnas tervikuna. Lääne-Viru maakonna elanike arv on olnud viimase 15 aasta jooksul pidevas languses, välja arvatud 2016 ja 2017. aasta, kui langus mõne võrra pidurdus. Valla elanike arv on tihedalt seotud iibe ja rändesaldoga, viimaste aastate jooksul on mõlemad protsessid jäänud miinuspoolele. Seetõttu on oodata Haljala valla elanike vananemist. Antud protsessidest tulenevalt on viimase kümne aasta jooksul enamike külade ja alevike rahvaarv vähenenud. Haljala valla rahvastiku koosseisus on märgata tööealiste suurt osakaalu, sarnaselt on märgata ka märkimisväärselt väiksemat laste osakaalu (tabel 3.4). Seega kehtib ka siin sarnaselt paljudele teistele Eesti piirkondadele üldine suundumus tööealise elanikkonna vähenemise ehk rahvastiku vananemise suunas (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018).

Tabel 3.4 . Haljala valla demograafilise struktuuri muutus lähiaastatel (Alus: Statistikaameti andmete alusel Haljala valla arengukava 2018-2030). Elanike vanuseline Elanike arv Elanike arv Muutus struktuur seisuga seisuga seisuga 01.01.2017 01.01.2018 01.01.2018 Lapsed 0 -6 aastat 261 257 -4 Lapsed 7 -18 aastat 427 423 -4 Tööealised 19-64 2688 2661 -27 aastat Vanurid 65 + aastat 942 975 33 Kokku 4 318 4 316 -2

Administratiivselt jaotub Haljala vald 72 külaks ja Haljala ning Võsu alevikuks. Üldiselt saab valla territooriumi jagada 10 piirkonnaks ehk kandiks (vt joonis 3.2 ptk 3.1). Elanike arvu poolest on suurim Haljala (1438 elanikku), millele järgnevad Aaspere (444 elanikku) ja Võsu (457 elanikku) kandid (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018).

3.3.2. Sotsiaalne taristu Sotsiaalse taristu alla kuuluvad valitsus- ja ametiasutused, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused, esmatarbekaupade müük, panga- ja postiteenused, internetiühendus, seltsi- ja kultuuritegevus, kultuuri- ja spordiasutused. Lisaks ka puhke- ja virgestusalad ning rohealad kui igapäevaseid ökosüsteemi teenuseid osutav osa rohevõrgustikust.

Haljala vallas pakutakse alus- ja põhiharidust kolmes haridusasutuses: alusharidust Haljala Lasteaias Pesapuu ja Võsu Koolis ning põhiharidust Haljala Koolis ja Võsu Koolis. Keskharidust (gümnaasium) ja kutseharidust omandatakse väljaspool valda, nt Rakveres. Koolide, lasteaedade, spordiorganisatsioonide, noortekeskuste ja kultuuriasutuste juures tegutsevad huviringid (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018).

Haljala vallas on kaks keskset kultuuri, spordi ja noorsootöö keskust: Haljala ja Võsu. Lisaks neile paiknevad seltsi- ja rahvamajad ning raamatukogud ka valla mitmetes külades.

16 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Tervishoiuteenustest on vallas esindatud perearstid nii Haljalas kui Võsul. Samuti on rakendunud sotsiaalsüsteem (toetused, teenused jms; Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018).

Valla territooriumil on tagatud püsiv mobiilside, mille leviga on probleeme rannapiirkondades ja Lahemaa rahvuspargi territooriumil. Võsu alevikus on postkontor ja Haljala alevikus postipunkt (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018).

3.3.3. Tehniline taristu Haljala valla arengukava 2018-2030 (2018) kohaselt on Haljala valla taristu seisukord viimaste aastate jooksul jõudsalt paranenud. Renoveeritud on olulisel määral kaugküttetrasse, ühisveevärki ja -kanalisatsiooni, tänavavalgustust ning valla teid. Toetatakse erateede remonti. Suurt tähelepanu pööratakse heakorrale. Vallas on Haljalas ja Võsul toimivad jäätmejaamad. Järjepidevalt rekonstrueeritakse valla omandis olevaid hooneid. Valla piires vallasisest ühistransporti ei ole. Kooliõpilasi ja lasteaialapsi teenindavad koolibussiliinid, mida vajadusel saavad kasutada ka teised valla kodanikud. Maakonnaliinidega on valla suuremad keskused kaetud.

Valdkonna probleemidena võib esile tuua (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018 ):  Lahendamist vajab parkimine Võsu alevikus. Suveperioodil on Võsul palju puhkajaid. Lisaks erinevate ürituste külastajatele on palju rannalisi, kes püüavad leida autodele parkimiskohti;  Rannaalade ja Võsu aleviku ebapiisav jäätmemajanduse korraldus;  Ühistranspordi vähene liikumine väiksemates külades. Inimene, kes elab väiksemas külas, peab arvestama väiksema bussiliiklusega, mis omakorda pärsib tööle saamise võimalusi. Lisaks kitsendab see oluliselt ka eriarstile pääsemist, apteeki, poodi jne saamist. Leevendust toovad siinkohal sotsiaaltöötajate kasutuses olevad elektriautod, kuid kogu vajadust ei ole nendega võimalik katta (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018 ).

3.3.4. Ettevõtluskeskkond Mitmekesise looduse, rikkaliku kultuuri- ja ajalooväärtuste valiku tõttu on vald rikas huvi- ja vaatamisväärsuste poolest (mõisad, kalurikülad, Lahemaa Rahvuspark jne), mistõttu on piirkonnas arenenud turismi- ja puhketeenuste pakkumine (sh muuseumid (Palmse, Sagadi, Vihula mõisad, Kalame talumuuseum jt), Oandu ja Lahemaa rahvuspargi looduskeskused, Ojaäärse loodusmaja jt). Vallas on üle 33 majutusettevõtte, lisaks RMK poolt ettevalmistatud telkimis- ja lõkkeplatsid ning autokaravanide parkimiskohad. Merelt saabuvate turistide teenindamiseks on Vergi jahisadam. Sadamad paiknevad ka Eismal, Võsul, Karepal jm. Paraku on suurem osa turismiga seonduvast rajatud lühikesele suveperioodile ja aastaringne turismiettevõtlus baseerub suuresti vaid mõisaturismil (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018).

Enamus Haljala valla suuremaid ettevõtteid paikneb Haljala alevikus. Maapiirkondade peamisteks tegevusaladeks on põllumajandus, kus omakorda domineerib teraviljakasvatus. Suurimaks valla territooriumil asuvaks tööandjaks on Haljala Vallavalitsus kui ametiasutus. Valla territooriumil paiknevatest tööandjatest on suurimad veel AS VIRU ÕLU, Trendsetter Europe OÜ, OÜ Bellus Furniture, OÜ Aaspere Agro, OÜ Õitseng ning OÜ Idavere Mõis. RMK Sagadi Koolituskeskus, OÜ Palmse Mehaanikakoda, Palmse Metall OÜ, Eswire OÜ, Sagadi (RMK), Palmse (SA Virumaa Muuseumid) ja Vihula (Vihula Manor Hospitality OÜ) mõisad jt. Lisaks pakuvad elanikele tööd ka valla territooriumilt väljaspool asuvad tööandjad (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018).

17 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

3.3.5. Ajaloolis-kultuuriline keskkond, sh kultuuriväärtused Olulise osa kultuuripärandist moodustavad traditsiooniline elulaad ja seda võimaldav inimtekkeline keskkond, mille säilitamise eesmärgil on määratletud ka piirkonna väärtuslikud maastikud (vt ptk 3.2.3). Merelisest asukohast tingituna on oluliseks piirkonnaks Haljala vallas rannikuala. Töös Rannikuala integreeritud korralduskavas Lääne-Viru testalal (2018) tuuakse välja, et rannikualal on säilinud suures osas traditsiooniline asustusmuster koos rannaküladega. Samas on majanduskeskkond muutunud ja traditsiooniline kalandus ning põllumajandus ei ole sageli konkurentsivõimelised, ka mitte toetuste kaasabil. Väärtuslik ajalooline maakasutusmuster on kadumas, kuna piirkonnas ei tegeleta enam sedavõrd põllumajandusega – haritav maa ja rohumaad on võsastunud või krunditud elamualadeks.

Kultuurimälestiste registri (2018) andmetel paikneb Haljala valla haldusterritooriumil 285 ajaloo-, arheoloogia- ja ehitismälestist (joonis 3.8). Lisaks paiknevad valla haldusterritooriumil hulgaliselt pärandkultuuriobjekte (joonis 3.8; EELIS, 01.12.2018).

Joonis 3.8 . Muinsuskaitse- ja pärandkultuuriobjektid Haljala vallas. Alus: EELIS, 01.12.2018.

18 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. 4. Strateegilise planeerimisdokumendi seos strateegiliste planeerimisdokumentidega

Üleriigiline planeering Eesti 2030+ (2012) Üleriigilise planeeringu, ehk Eesti 2030+ eesmärgiks on Eesti ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Üleriigiline planeering annab üldiseid põhimõtteid maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks.

Eesti 2030+ täpsustab ja arendab edasi varasemas üleriigilises planeeringus võetud ruumilise arengu suundi. Planeering kajastab erinevaid teemasid, näiteks territoriaalseid ja ka merealasid ning käsitleb nii linnade kui maapiirkondade arengut. Tähtsaim arengueesmärk on tagada head elamisvõimalused igas Eesti paigas, nagu näiteks kvaliteetne elukeskkond ning hea taristusüsteem. Asustusstruktuuri arendamisel on peamisteks eesmärkideks tagada parem töökohtade, hariduse ja erinevate teenuste kättesaadavus ning seda saab parandada toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu.

Maa kohtade planeerimisel tuleb meeles pidada, et sealne elanikkond tegeleb enamasti põllu- ja metsamajandusega. Lisandväärtusena on juurde tekkinud teist tüüpi töökohti, nagu majutus-, toitlustus- ja turismiteenused, kaugtöö, erinevad ökotalud; aina rohkem töötajaid osaleb igapäevases tööalases pendelrändes linna ja maa vahel. Kuna maal elavad inimesed on üha enam linnastunud, siis tuleb maapiirkondade planeerimisel arvestama uut tüüpi kogukondadega. Püsiasustuse hoidmiseks peab kõigis maakohtades olema aastaringselt sõidukõlblik avalik teedevõrk, võimalus liituda mõistliku hinna eest elektrivõrguga, kiire andmesidevõrguga ja saada puhast joogivett. Inimene peab saama lähikonnast otstarbekal viisil esmatähtsaid teenuseid ning pääsema ühissõidukiga iga päev maakonnakeskusse (Üleriigiline planeering Eesti 2030+).

Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (avalikustamisele suunatud versioon, seisuga november 2018) Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada kestlikku arengut ning parandada inimeste elamistingimusi. Olulisemateks trendideks, millega maakonnaplaneeringu koostamisel on arvestatud ning mis mõjutab maakonna arengut on: IT arenduste levik ja kasvav mobiilsus, rahvastiku vähenemine ja vananemine, üldine linnastumine, ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine ja taastuvenergeetika laiem levik, kliimamuutused. Teemad, mida maakonnaplaneering käsitleb on: asustus ja asustussüsteemi seosed, väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik, ettevõtlus ja tootmine, logistika ja sadamad ning tehniline taristu.

Lääne-Viru maakonna ruumilise arengu eesmärgid on:  maakasutuse tasakaalustatus ja loodusressursside kestlik kasutamine – Maakasutuses ja loodusressursside kasutamisel lähtutakse maakonna arengus tasakaalustatuse põhimõttest. Oluliste loodusressurssidena Lääne-Viru maakonnas käsitletakse põhjavett, erinevate maavarade esinemist maakonnas, mis on oluline ettevõtluse arenguks, väärtuslikke põllumajandusmaid ning maastikke, rohelist võrgustikku;  parem integreeritus Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalsesse toimepiirkonda ja parem ruumiline integreeritus Soome lahe piirkonnaga – Lääne-Virumaa majanduslik konkurentsivõime sõltub kahe (Põhja- ja Lõunakoridor) arengukoridori potentsiaali suunamisest ja kasutamisest. Arengukoridor suunal Tapa – Rakvere – Kunda – Kotka –

19 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Helsingi – Turu – Stockholm moodustab Põhjakoridori, kus oluline roll on reisijate ja kaupade veol üle Soome lahe Kunda sadama baasil. Arengukoridor suunal Sankt-Peterburg – Narva – Rakvere – Tapa – Tallinn – Paldiski – Stockholm, moodustab Lõunakoridori, kus aegruumilise vahemaa kahanemiseks loob eeldused raudteeliikluse areng, eriti reisirongiliikluse parendamine;  toimiv maakondlik teenuskeskuste võrgustik – Asustuse arengu suunamise oluline lähtekoht on inimeste igapäevane ruumiline käitumine kohalikul ja regionaalsel tasandil, mis on seotud nii elukoha, töökohtade kui ka teenuste paiknemisega. Maakonnaplaneeringuga on määratletud keskuste võrgustik, mis koosneb erineva tasandi keskustest ning mille määramisel on lähtutud rahvastiku kahanemisest, töökohtade ja erinevate teenuste paiknemisest. Keskuste võrgustiku hierarhia on järgmine: maakondlik keskus – piirkondlik keskus – kohalik keskus – lähikeskus. Metoodika väliselt on Lääne-Viru maakonnaplaneeringus lisaks määratletud kaksikkeskus. Teenuskeskused on eelkõige vajalikud igapäevaste teenuste kättesaadavuse tagamisel ja transpordi sõlmpunktidena ligipääsu tagamisel teiste keskuste töökohtadele, haridusasutustele ja teenustele sh on üheks olulisemaks teenuseks tervishoiuteenuse kättesaadavus.

Hetkel kehtivates Lääne-Viru maakonnaplaneeringus Lääne-Viru maakonna rannikuala ja teemaplaneeringutes Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused määratud väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku osad ning Lääne-Viru maakonna jalg- ja jalgrattateed ja Maakonna sotsiaalne infrastruktuur käsitletud osad on, arvestades maakonnaplaneeringu täpsusastet, suuremalt jaolt kantud üle Lääne-Viru maakonnaplaneeringusse 2030+.

Haljala valla arengukava 2018-2030 (2018) Haljala valla arengukava koostamise eesmärk on määratleda valla arenguvisioon ja strateegilised eesmärgid, vajalikud tegevused ning ressursid eesmärkide saavutamiseks lähtudes Haljala valla sotsiaalmajanduslikust hetkeolukorrast, prognoosidest, seadustega nõutud ning muudest kehtestatud arengudokumentidest ja valla rahalistest võimalustest.

Visioon Aastal 2030 on Haljala vald omavalitsus, mida iseloomustab:  jätkusuutlik elukeskkond, haritud ja tervislikke eluviise harrastavad elanikud, kes peavad oluliseks kogukonnatunnet, rikkalikku kultuuripärandit ja avatust ettevõtlusele;  toimiv ja elanikele turvalist elukeskkonda pakkuv hoolekandesüsteem;  korrastatud ja kaasaegne säästva arengu põhimõtteid järgiv taristu;  aktiivsed kodanikuühendused, kõrge tööhõive, soodne ettevõtluskeskkond, väljakujunenud ning atraktiivne elu- ja puhkekeskkond.

Haljala valla strateegilise eesmärgid 2030 on: 1) kaasaegne, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond: kaasaegne ja jätkusuutlik taristu, tasakaalustatud arendus-ja planeerimistegevus, korrastatud ühistranspordivõrk ja jäätmemajandus, looduskeskkonna säästev kasutamine; 2) kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused: elanike vajadusi rahuldav haridusvõrk, kvaliteetne ja kõigile kättesaadav noorsootöö, kultuuri-ja sporditegevus, kõigile elanikele tagatud tervishoiuteenused ja sotsiaalne kaitse;

20 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. 3) tugev kogukondlik identiteet ja kodanikuühiskond: toimetulevad vabaühendused, toimivad kogukonnakogud ja aktiivsed külavanemad; 4) atraktiivne ja turvaline turismi- ja puhkepiirkond: arenenud ja mitmekesiseid teenuseid pakkuvad väikesadamad, rannakülade traditsioonilist elukeskkonda ja rannakalandust säilitav ning arendav korrastatud ranniku-ja rannapiirkond; 5) valla kõrge haldussuutlikkus: osalusdemokraatia, motiveeritud ja koolitatud ametnikud, heal tasemel avalikud teenused.

Moodustunud uue omavalitsusüksuse Haljala valla territooriumil kehtivad käesoleval ajal kahe valla: Haljala ja Vihula valla üldplaneeringud :  Haljala valla üldplaneering, kehtestatud Haljala Vallavolikogu 18. mai 2010 määrusega nr 10;  Vihula valla üldplaneering, kehtestatud Vihula Vallavolikogu 13. augusti 2003 määrusega nr 19 (üldplaneering on ülevaadatud ja ajakohastatud 2014).

5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad) ning KSH sisu

5.1. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad

KSH aruanne peab käsitlema KeHJS § 40 nimetatud teemasid, arvestades seejuures üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Lähtudes KeHJS-i § 40 lõikest 4 käsitletakse KSH aruandes kavandatava tegevuse mõju keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, kaitstavatele loodusobjektidele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele ning hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta.

PlanS § 80 lõige 2 sätestab KSH väljatöötamise kavatsuse sisu järgmiselt: „Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave“.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse Haljala valla üldplaneeringus käsitletavatest valdkondadest ja nende üldistustasemest ning eelkõige hinnatakse nende valdkondadega seonduvaid mõjusid, mis lahendatakse üldplaneeringu koostamise käigus (alade juhtotstarvete ja tingimuste määratlemine või täpsustamine, nt rohevõrgustiku alade ja väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine, maakasutuse ja selle tingimuste seadmine, ehituskeeluvööndi täpsustamine jne). KSH olulisimaks eesmärgiks on planeeringu koostamisel leida sellised lahendused, mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele, elukeskkonnale ja looduskeskkonnale.

21 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju määratlemisel on oluline esmalt kindlaks määrata võimalikud mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid. Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud üldplaneeringu tasandil käsitletavatest teemadest ja objektidest. Sellest tulenevalt on võimalikud mõjuallikad:  maa- ja veealade planeeritav kasutamine (sh planeeritavad elamualad, tööstusalad, puhke- ja virgestusalad jt maakasutuse juhtfuntsioonid);  maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kavandatav kasutamine;  ÜP-ga määratavad tehnorajatised;  ühisveevärgi veehaarded, kalmistud, reoveekogumise alad jms, mis võivad mõjutada asustuse ja maakasutuse suunamist;  rohevõrgustiku elemendid, väärtuslikud maastikud, väärtuslikud põllumajadusmaad, kaitsealused loodusobjektid (nt Lahemaa rahvuspark jt) jms, mis võivad mõjutada asustuse ja maakasutuse suunamist;  riigikaitselise otstarbega maa-alad ja nendest lähtuvad piirangud.

Üldplaneeringu elluviimisel mõjutatavad keskkonnaelemendid:

Looduskeskkond:  loodusvarad: põhjavesi, pinnavesi, mets, maavarad jms;  kaitsealused loodusobjektid, sh Natura 2000 alad;  roheline võrgustik;  muud väärtuslikud looduskooslused (niidualad, märgalad, vääriselupaigad jmt);  väärtuslikud maastikud.

Kultuuriline keskkond:  piirkonna identiteet (traditsiooniline elulaad) ja kultuuripärand;  miljööväärtuslikud alad;  kultuurimälestised;  pärandkultuuriobjektid.

Sotsiaalne keskkond:  inimese tervis ja heaolu (lähtudes joogi- ja suplusvee kvaliteedist, välisõhu seisundist, radooniriskist ja mürast);  tööhõive ja töökohtade kättesaadavus;  teenuste kättesaadavus (arstiabi, haridus, ühistransport, kultuur, puhke- ja rekreatsioonivõimalused jms).

Majanduslik keskkond:  põllumajanduslik tootmine ja väärtuslikud põllumajandusmaad;  maaparandussüsteemid;  metsandus;  tööstuslik tootmine ja väiketootmine;  turism (sh kultuuripärandiga seotud);  teenindussektor;  taristu kättesaadavus (sh liikluskorraldus, ühistransport, elektrivarustus jm).

22 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus täpsustatakse võimaliku mõju iseloom ja ulatus lähtuvalt mõjuallikatest ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest.

Käesoleva üldplaneeringu koostamisel peab hindama võimalikku mõju Natura 2000 loodus- ja linnualadele. Kuivõrd üldplaneeringu koostamise algfaasis ei ole veel selge kas ja milliseid Natura 2000 võrgustiku alasid võidakse mõjutada, siis täpsustakse seda KSH aruande koostamise ja üldplaneeringu koostamise faasis. Eeldatavalt ei kaasne üldplaneeringuga olulist mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele, kuna tuleb välja töötada selline planeeringulahendus, mis arvestab Natura 2000 alade kaitse-eesmärke.

Arvestades Haljala valla paiknemist, siis ei ole ette näha (riigi)piiriülese mõju esinemist.

Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda teemasid, mille mõjusid tuleb töö käigus hinnata.

5.2. KSH sisu

Planeeringulahenduse väljatöötamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vaadeldakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid keskkonnale, et tagada laiemate keskkonnaaspektide arvestamine üldplaneeringu lahenduses ning saavutada tasakaalustatud ruumiline areng. KSH abil tahetakse jõuda strateegilise arengudokumendini, mis arvestab Eestis aset leidvate sotsiaalsete protsessidega, samuti Lääne-Viru maakonna, Haljala valla ja Eesti Vabariigi strateegiliste arengudokumentidega. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb loodetavasti soodne (positiivne) mõju sotsiaalsele keskkonnale, looduskeskkonnale ja majanduslikule keskkonnale.

Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid.

KSH käigus hinnatakse ja võrreldakse arengustsenaariumitega kaasnevaid olulisi mõjusid. Lisaks pakutakse KSHs vajadusel välja ja võrreldakse töö käigus tekkivaid nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi (alternatiivid) ning antakse hinnang sobivama alternatiivi valikuks. Objektipõhised ja maakasutuse alternatiivsete lahenduste täpne sisu selgub planeerimise ja KSH protsessi käigus.

KSH aruandes kirjeldatakse kas teatud tegevusega kaasneb otsene, kaudne, ebasoodne (negatiivne) või soodne (positiivne) oluline mõju. Kirjeldatakse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Pärast hindamist tehakse vajadusel ettepanekuid ebasoodsa mõju vältimiseks ja/või leevendamiseks. Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega.

23 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse KeHJS § 40 lg 2, 3 ja 4 toodud nõuetest, mille alusel koosneb KSH aruanne vähemalt järgnevatest põhiosadest: 1) üldplaneeringu sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustus; 2) üldplaneeringu seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega; 3) eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldus; 4) hindamismetoodika kirjeldus; 5) alternatiivsete arengustsenaariumite kirjeldus (sh ülevaade põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsed arengustsenaariumid; käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi ); 6) alternatiivsete arengustsenaariumite võrdlus (ülevaade sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium; käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi ); 7) üldplaneeringu jaoks olulised rahvusvahelised, Euroopa Liidu või riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid ja kirjeldus, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud (vastavusanalüüs); 8) hinnang eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta (sh erinevate mõjude omavahelised seosed ja üldplaneeringu elluviimisest lähtuvad keskkonnaprobleemid, eelkõige, mis on seotud kaitstavate loodusobjektidega, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku aladega); 9) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnang; 10) ülevaade üldplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise, avalikkuse kaasamise tulemuste kohta; 11) ülevaadet raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel; 12) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldust; 13) KSH kokkuvõte; 14) Avalike arutelude protokollid ja KSH muud lisad; 15) Asutuste ja isikute ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning ülevaade nende arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest.

KSHs ei käsitleta null-alternatiivi ehk tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida, kuna vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 14 1 lõikele 11 peab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu algatama moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates ning kehtestama üldplaneeringu kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates. Seega ei ole null-alternatiiv reaalne alternatiiv.

24 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. 5.3. KSH hindamismetoodika kirjeldus

KSH käigus lähtutakse KeHJS ja PlanS nõuetest. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom. Mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised.

Lähtuvalt peatükist 5.1 tuleb Haljala valla üldplaneeringu KSH läbiviimisel keskenduda järgmistele planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevatele ning kaasneda võivatele mõjudele:

 Mõju looduskeskkonnale, sh mõju: o pinna- ja põhjaveele, rannikualale; o väärtuslikele maastikele; o rohelisele võrgustikule; o metsamaadele; o maavaradele;  Mõju looduslikult väärtuslike alade terviklikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse säilimisele, sh Natura 2000 aladele ja kaitstavatele loodusobjektidele (sh Lahemaa rahvuspargi koosseisu kuuluvale alale);  Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele, sh hinnang, kas planeeringulahendus tagab eeldused inimsõbraliku, vananeva elanikkonna vajadustega arvestava ruumiliste lahenduste väljaarendamiseks ning kas planeeringulahendusega on inimestele loodud eeldused vajalike teenuste osutamiseks (arstiabi, haridus, ühistransport, kultuur, puhke- ja rekreatsioonivõimalused jms);  Mõju inimese heaolule ja tervisele lähtudes joogi- ja suplusvee kvaliteedist, välisõhu seisundist, radooniriskist ja mürast, samuti liikluskorraldusest;  Mõju ettevõtluskeskkonnale, (sh põllumajanduslik tootmine, metsandus, tööstuslik tootmine, turism jt) ning taristu ja töökohtade kättesaadavusele;  Mõju kultuuripärandile, pärandkultuurile;  Mõju tehiskeskkonnale ja taristule (sh teed, elektri- ja sidevõrgud, soojamajandus, veevarustus- ja kanalisatsioon, riigikaitselised vajadused jmt).

KSH koostamisel kasutatakse kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs.

Vastavusanalüüsis hinnatakse, kui edukalt aitab Haljala valla üldplaneering täita teistes strateegilistes arengudokumentides püstitatud keskkonnaeesmärke. Vastavusanalüüsi abil hinnatakse, kuidas erinevad kavandatavad planeeringulahendused aitavad eesmärkide täitmisele kaasa. Vastavusanalüüsis püütakse hinnata:  kas ja mil määral kavandatav piirab (piiritleb) arenguid või tegevusi;  kas ja mil määral kavandatav toetab arenguid ja tegevusi;  kuidas ja mil määral kavandatav väärtustab olemasolevat.

25 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri osas (kas tänu kavandatavale tegevusele võivad keskkonnatingimused muutuda paremaks või halvemaks). Välismõjude analüüsis hinnatakse Haljala valla planeeringulahenduse mõju eelpool nimetatud keskkonnaelementidele planeeritavate maakasutuse funktsioonide kaupa.

Mõjude hindamisel kasutatakse muuhulgas erinevate varem teostatud uuringute andmeid, analoogiaid, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi, erinevaid riiklike andmebaaside andmeid (nt EELIS, Maa-amet) ja muud asjakohast teavet või vahendit, mis võimaldas tagada KSH aruande järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise).

Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eeskätt kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate loodus- ja sotsiaal-majandusliku keskkonna elementide suhtes (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms). Vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid, võtmetegurite kaalumist jne. Võimalusel hinnatakse mõjusid eri keskkonnaelementidele ka kvantitatiivselt. Arvestades üldplaneeringu strateegilist taset ja seda, et planeeritu osas puudub sageli piisavalt detailne informatsioon, on siiski kvantitatiivsete hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole paljude keskkonnaelementide osas kvantitatiivsete hinnangute andmine võimalik. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks.

Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei viida KSH käigus läbi täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike sektorarengukavade, seire- ja statistika- ning teadusandmetele ja muude allikate materjalidele. Muuhulgas tuginetakse juhendmaterjalile Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (2017) (http://www.envir.ee/sites/default/files/raamat_2017_final.pdf ).

Haljala valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Juhul, kui on ilmne, et üldplaneeringuga kavandatakse Natura võrgustiku alale olulist keskkonnamõju avaldavat tegevust ja tegevuse üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine. Natura hindamisel lähtutakse juhendmaterjalist "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis” (2017).

6. Koostöö ja kaasamine

Üldplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ja huve planeering võib mõjutada või kes on avaldanud soovi olla koostamisse kaasatud. Lisaks kaasatakse asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu. Huvitatud osapoolte seas on lisaks valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu on esitatud (lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamise hetkel) esitatud alljärgnevas tabelis 6.1.

26 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

Tabel 6.1. Strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatavast huvitatud isikud ja asutused Isik või asutus Mõju ja/või huvi Kaitseministeerium Haljala valla üldplaneeringu alale jääb riigikaitseline ehitis ja selle piiranguvöönd ( Rutja ); Rahandusministeerium Maakonna tasakaalustatud arengu suunaja ja üldplaneeringu järelevalve Maaeluministeerium Väärtuslikud põllumajandusmaad Majandus- ja Majandus, ühistransport, taristu kommunikatsiooni- ministeerium Siseministeerium Sisejulgeolek ja riigipiiri kaitse. Keskkonnaministeerium Riiklikul tasandil avalike huvide kaitsja keskkonnapoliitika osas Keskkonnaameti Põhja Üldplaneeringu alal esinevad mitmed kaitstavad regioon loodusobjektid , sh Lahemaa rahvuspark Maanteeameti Põhja regioon Haljala valla üldplaneering hõlmab tegevusi riigitee kaitsevööndis Muinsuskaitseamet Haljala valla üldplaneeringu alal paiknevad mitmed kult uurimälestised ja nende kaitsevööndid Põllumajandusameti Viru Üldplaneeringu alal asuvad maaparandussüsteemid Keskus Päästeamet Haljala valla üldplaneeringu alal asu vad ohtlikud ettevõtted Tehnilise Järelevalve Amet Enda vastutusvaldkonnas (elektrooniline side, tööstusohutus) järelevalve teostamine Veeteede Amet Üldplaneeringu alale jäävad avalikud sadamad Terviseameti Põhja talitus Rahva tervis ja tervisekaitse valdkondade järelevalve piirkonnas. ÜP -s käsitletakse müra ja vibratsiooni küsimusi. Maa -amet Riigi omandis oleva maa valitseja Politsei - ja Piirivalveamet Turvalise ning ohutu keskkonna loomine. Riigipiiri valve Naaberomavalitsused Naaberomavalitsuste arengu edendamine ja avaliku huvi (Kuusalu vald, Kadrina kaitsmine vald, Rakvere vald ja Viru Nigula vald ) Tehnovõrkude ja rajatiste Teenuste pakkumine ning teenusega seotud taristu rajamine valdajad ja haldamine Eesti Keskkonnaühenduste Keskkonnakaitse tagamine avalikes huvides Koda Riigimetsa Majandamise Kõrgendatud avaliku huviga metsad Keskus MTÜ Eesti Erametsaliit Tingimused erametsades. Külaseltsid Kohalik areng ja k õrge kvaliteediga keskkond Planeeringuala ettevõtted Majandusliku potentsiaali suurendamine. Kaasatakse avalikustamise käigus Planeeringuala elanikud Kõrge kvaliteediga keskkond. Kaasatakse avalikustamise käigus

27 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Isik või asutus Mõju ja/või huvi Planeeringuala MTÜ-d ja Kõrge kvaliteediga keskkond. Kaasatakse avalikustamise SA -d käigus

28 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. 7. Protsessi eeldatav ajakava

Protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava on toodud tabelis 7.1. Juhul kui ilmnevad vastavasisulised asjaolud (täiendavate uuringute läbiviimise vajalikkus vms aspekt) võib ajakava muutuda.

Tabel 7.1. Eeldatav ajakava 2019 aprill - ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine; 2019 mai - ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta seisukohtade küsimine ja ettepanekute sisseviimine; 2019 juuni - ÜP lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsuse korrigeeritud versioon ja esitatud ettepanekud avaldada valla veebilehel; 2019 september - vajalikute analüüsi ja eksperthinnangute koostamine, ÜP ja KSH aruande eelnõu koostamine; 2019 oktoober - ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine ja avalik arutelu; 2019 november - avalikustamise käigus esitatud ettepanekute sisseviimine; 2019 detsember - ÜP ja KSH aruande esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks; 2020 veebruar - kooskõlastamise tulemuste analüüs ja vajadusel ettepanekute sisseviimine ning uuesti kooskõlastamiseks esitamine; 2020 aprill - ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine, teavitamine avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest; 2020 mai - ÜP ja KSH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu; 2020 juuni - avalikustamise käigus esitatud ettepanekute sisseviimine ja arvestamine; 2020 august - ÜP esitamine järelevalvajale heakskiitmiseks; 2020 oktoober - ÜP kehtestamiseks esitamine.

29 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. 8. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled

Teave ÜP ja KSH protsessis osalevate osapoolte kohta on toodud tabelis 8.1.

Tabel 8.1. ÜP protsessi osapooled (seisuga detsember, 2018). ÜP ÜP koostamise ÜP kehtestaja KSH läbiviija koostamise korraldaja konsultant AB Artes Haljala Haljala OÜ Alkranel Terrae OÜ Vallavalitsus Vallavolikogu Heiki Kalberg, Peep Linno, juhtiv Vello Väinsalu, Alar Noorvee, planeerimis- planeerimis- volikogu esimees KSH juhtekspert spetsialist spetsialist Mere tn 6, Võsu Mere tn 6, Võsu Küütri tn 14, alevik alevik Riia 15B, 51010 51007 Tartu 45501 Lääne- 45501 Lääne- Tartu Virumaa Virumaa Tel: 742 0218, Tel: 736 6676, Tel: 325 8630 - 509 1874 554 0579 E-post: E-post: E-post: [email protected] [email protected] [email protected] [email protected]

KSH ekspertgrupi koosseis:  Alar Noorvee (Alkranel OÜ) – KSH juhtekspert;  Tanel Esperk (Alkranel OÜ) – keskkonnaekspert  Elar Põldvere (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist;  Kaari Susi (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist;

KSH juhtekspert Alar Noorvee omab KSH läbiviimise õigust vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §34 lg 4) sest:  On omandanud kõrghariduse keskkonnatehnoloogias (doktorikraad, PhD) Tartu Ülikoolis  Omab enam kui 5-aastast töökogemust keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste juhteksperdina. Omab keskkonnaalast töökogemust alates 2000. aastast.  On läbinud MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing poolt läbiviidud Keskkonnamõju strateegilise hindamise koolituse 60 tunni mahus (2016. aastal).  On juhteksperdina läbi viinud mitmed üldplaneeringute keskkonnamõju strateegilised hindamised.  On läbinud juhtimisalase koolituse enam kui 60 tunni mahus Estonian Business Schoolis - Projektijuhtimise meistriklass (3 EAP; 1 EAP = 26 tundi maht, vastavalt 3EAP = 78 tundi).  Ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne.  Kasutatavad metoodilised juhendmaterjalid: o Therivel, R. „Strategic Environmental Assessment in Action“ London, 2004.

30 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. o „Sustainability Appraisal of Regional Spatial Strategies and Local Development Documents“ Office of Deputy Prime Minister, London 2005. o Commission's Guidance on the implementation of Directive 2001/42/EC on the assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment. o Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend (PlanS-i kohane menetlus) (http://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_juhend_plans_0307.pdf ) o Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (2017) (http://www.envir.ee/sites/default/files/raamat_2017_final.pdf )

31 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Kasutatud allikad  Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2004. Esialgse Eesti radooniriski levilate kaart;  EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur) andmebaas, 01.12.2018;  Entec Eesti OÜ, 2015. Vihula valla üldplaneering;  Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018;  Kultuurimälestiste register, 2018;  Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S. ja Sepp, K., 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend;  Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (avalikustamisele suunatud versioon, seisuga november 2018);  Lääne-Viru maakonnaplaneering Lääne-Viru maakonna rannikuala, 2011;  Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused , 2006;  Maa-ameti kaardirakendus, 2018;  Pöyry Entec AS, 2008. Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine;  Rannikuala integreeritud korralduskavas Lääne-Viru testalal, 2018;  Üleriigiline planeering Eesti 2030+, 2012.

32 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) lisad

KSH VTK lisa 1. ÜP koostamise ja KSH algatamise otsus

33 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

34 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.