DOCSLIB.ORG

ENSV TEATAJA LISA Toimetus Ja Talitus: ENSV Teataja Tellimishind Ühes Kuulutuste Ja Teada­ Riigi Trükikojas, Niine Tän

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
ENSV TEATAJA LISA Toimetus Ja Talitus: ENSV Teataja Tellimishind Ühes Kuulutuste Ja Teada­ Riigi Trükikojas, Niine Tän Hind 15 senti, ENSV TEATAJA LISA Toimetus ja talitus: ENSV Teataja tellimishind ühes Kuulutuste ja teada­ Riigi Trükikojas, Niine tän. 11. lisadega: annete hind: 12 kuu peale............................ 13 krooni. Kontor õn avatud kella 8—14. 6 „ „ 7 krooni. Kohtukuulutused 1 kuni 15krooni, Sealsamas lehe tellimiste vastu­ ENSVT üksik nr. kuni 4 lk. 5 senti. kaotatud isikutunnistuste kuulu­ võtmine. Kodukeskjaam 477-80: ,, ,, ,, „ 16 ,, . 10 s. jne. tused — 50 senti, muud kuulu­ ENSVT Lisa üksiknumber . 15 senti. kontor 30, toimetus 62, talitus 61. Nime või aadressi muutmine 30 senti. tused iga mm-rida 8 senti. 6. septembril Nr. 2 1940 Sisu: Teadaanne Petseri linna ja Petseri maakonna valdade marutaudikahtlaseks piir­ konnaks tunnistamisest. Riigikohtus arutusele määratud toimetused. Nimede muutmised. Perekonnanimede muutmised. Kuulutused. 2/181. Leena Lõhmus — Tervishoiu ja Teadaanded koertemarutaudi Hoolekande Talituse direktor. kohta. 3/179. Rudolf Funk — Tervishoiu ja Loomataudide vastu võitlemise seaduse Hoolekande Talituse direktor. (RT 1923, 60) § 27 ja määruse (RT 1934, 4/193. Mari Põru — Sotsiaalminister. 42, 3731) §§ 77—SO põhjal kuulutan Pet­ 5/201. Singer Sewing Machine Com- seri linna, Petseri, Vilo, Meremäe, Senno, pany — Töökaitse ja Sotsiaalkindlustuse Saatse, Järvesuu ja Orava vallad oma admi­ Osakonna direktor. nistratiivpiires ja Roodva, Linnuse, Kalda, 6/202. Kreenholmi PuuvillasaadusteMa­ Mäe, Veriora, Leevi, Lasva ja Vastseliina nufaktuuri o.-ü. — Töökaitse ja Sotsiaal­ valdade osad kuni 25 km kauguseni, arvates kindlustuse Osakonna direktor. Petseri linnast, marutaudikahtlaseks piirkon­ 7/150. Hirsch, Joosep, Jakob, Benjamin naks kuni 28. novembrini 1940. ja Isak Braschinsky’d — Tallinna linna­ Kõik koerad ja kassid eeltähendatud piir­ volikogu. konnas tulevad kinni pidada kuni 28. no­ 8/154. Tartu Linnavalitsus — Konguta vembrini 1940. Koerad ja kassid, keda maru- Vallavalitsus. taudikahtlases piirkonnas Loomataudide 9/151. Aleksander Tõnisson, kes kaup­ vastu võitlemise määruse (RT 1934, 42, leb firma all „A. Tõnisson ja Ko“ — Anija § 77 kohaselt kinni ei peeta, hukatakse Vallavalitsus. politsei ja eraisikute poolt. 10/184. Järvakandi Vallavalitsuse sea­ Petseris, 29. augustil 1940. Nr. 1598-ü. duslik volinik Järvakandi vallavanem Alek­ Petseri jaoskonna politseikomissar sander Siimer — Gerhard-Eugen Lukk N. Ratas. (Luck). 11/191. Marta Oina — Petseri Valla­ Asjaajaja eest H. L e m m i s t. valitsus. 12/198. A.-s. „Eesti Metsatööstus" — Mõniste vallavanem. Riigikohtus arutusele määra­ 13/221. Antsla linnavanem Kaarel Hom­ mik — Alfred Needo. tud toimetused. 14/225. Pärnu Maavalitsus — Leida ^gikohtu administratiivosakonna avalikul Paalits. kohtuistungil 19. septembril 1940 kell 10 15/227. Emilie Suiki abielumees Jüri Tallinnas õn arutusele määratud järgmised Suik — Tartu Maavalitsus. toimetused: 16/232. Anastasia Kabin — Viru Maa­ 1/145. Marie Täht — Tervishoiu ja valitsuse Ehituste-Teedeosakond. Hoolekande Talituse direktor. Riigikohtu administratiivosakonna avalikul Tallinna linna Nõmme osa perekonna­ kohtuistungil 20. septembril 1940 kell 10 seisuametnik: Tallinnas õn arutusele määratud järgmised 24. augustil 1940: toimetused: 1. Aleksander Gorj atschev’ile — 1/42. Vladimir Zielonko — Töökaitse „Helmur“. ja Sotsiaalkindlustuse Osakonna direktor. 2. Vladimir K 1 a a süle — «Valdur". 2/187. Albert Blank — Tervishoiu ja Perekonnaseisuametnik J. Tire. Hoolekande Talituse direktor. 3/203. Tallinna Linna Ettevõtete Hai­ Haapsalu linna perekonnaseisuametnik: gekassa — Kindlustusnõukogu I Osakond (Jüri Ormus). 21. augustil 1940: 4/228. Sergei Simagin — Katastri ja Elisabet P a u 1 u s’ele — „Eeva“. Maakorralduse Osakonna direktor. Perekonnaseisuametnik A. V a i g u r. 5/229. Timofei Räim — Katastri ja Maakorralduse Osakonna direktor. 6/230. Albert Päll — Keskveekomisjon. Valga linna perekonnaseisuametnik: 7/157. Viljandi Maavalitsus — Jaan 20. augustil 1940: Soop. 1. August J u u Vile — „Are“. 8/158. Jaan Kaljund — Kuimetsa Val­ 2. Eduard J u u l’ile — «Ermo". lavalitsus. 3. Alfei (Alfred) U i b o’le — „Ago“. 9/169. 1) Edgar-Leopold Teetsov, Perekonnaseisuametniku k.t. (allkiri). 21) Järva maksuinspektor — Käru vallavoli­ kogu. 10/176. Jaan Lossmann — Abja Valla­ Pärnu linna perekonnaseisuametnik: valitsus. 19. augustil 1940: 11/186. Jaan Tedre — Tallinna Linna­ 1. Johannes Kaupmann’ile — „Ar­ valitsus. vi". 12/183. Kõnnu vallavanem — Joaveski 2. Minodora 011 o s o n’ile — «Miina". Puupapivabriku omanik Aksel Korjus. 3. Ilaria (Hilda) Tomsonüle — 13/216. Ernst (Ervin) Kaljapulk — «Iida". Rimmu Vallavalitsus (vallavolikogu üles­ Perekonnaseisuametnik A. Rull. annetes). 14/217. Daniel Lõhmus ja Olga Lõh­ mus — Meremäe Vallavalitsus (vallavolikogu Narva linna perekonnaseisuametnik: ülesannetes). 23. augustil 1940: 15/222. Luunja vallavanem Eduard Kon­ 1. Laima Aun s’ile — «Arula". sul — A.-s. «Eesti Metsatööstus". 2. Katta-Elisabet B a r k m a n n’ile —• 16/223. Luunja vallavanem Eduard Kon- «Kadri". sin — A.-s. «Eesti Metsatööstus". 3. August-Eduard Martovso n’ile — «Rein". 4. Vladimir Tenison’ile (Tõnisson) — «Valdu". Nimede muutmised. Perekonnaseisuametnik V. A a v i s t o. Siseminister otsustas Perekonnanimede korraldamise seaduse (RT 1934, 91, 735) Jõhvi linna perekonnaseisuametnik: § 25, 26 ja 13 põhjal määrata uueks nimeks: 20. augustil 1940: 17. augustil 1940: 1. Elfrida A r u’le — «Elle". 2. Helmi-Armilde K u r i’le — «Hedi". 1. Stepan Leida s’ele — „Sulev“. 3. Veera Meibaumüle — «Virve". 2. Voldemar-Mihhail N i i n e m e t s’ale Perekonnaseisu­ — „Vello“. ametnik G. Raudheiding. 3. Johannes-Eduard K i v i’le — ,Ju­ lian". Direktori k.t. E. Lepik. Paide linna perekonnaseisuametnik: 16. augustil 1940: Sekretäri eest E. Udikas. 1. Amanda-Leontine Kot h’ile — «Reet". Perekonnaseisuametnikud Perekonnani­ 2. Karel T a m m e h o i d’ile (Tanne­ mede korraldamise seaduse (RT 1934, 91) baum) — «Kalev". § 26 ja 13' põhjal otsustasid määrata uueks Perekonnaseisuametnik J. Ülem. nimeks: Anija valla perekonnaseisuametnik: Kohila valla perekonnaseisuametnik: 15. augustil 1940: 12. augustil 1940: 1. Karlos-Gustav Gustavsohn’ile 1. Erfiimia Huntlle — «Eili». — „Enno“. 2. Heinrich S a s s i a niie — «Rein». 2. Karl-Eduard Kät m’ile — „Kaarel“. Perekonnaseisuametnik Jaan Takk. 3. Albrecht-Johannes Naba Vile (Na- bel) — «Jaan». 4. Leontine-Rosalie Põllu k’ile — Kuimetsa valla perekonnaseisuametnik: „AiU“. 27. augustil 1940: 5. Klarissa-Johanna T i m m’ile — Darja Alla s’ele — „Aino“. «Anne». Perekonnaseisuametnik J. M a a n t o a. Perekonnaseisuametnik K. Eerik. Küti valla perekonnaseisuametnik: Haljala valla perekonnaseisuametnik: 12. augustil 1940: 17. augustil 1940: Johanna-Loviisa Põldsaarele — Robert R e n k ele — „Heino“. „Anne“. Perekonnaseisuametnik V. Kalvet. Perekonnaseisuametnik J. Peedo. Lelle valla perekonnaseisuametnik: Emmaste valla perekonnaseisuametnik: 17. augustil 1940: 19. augustil 1940': Nikolai A n t i p o vile — „Koit“. Filaret V e s m e s’ele — „Raivo“. Perekonnaseisuametniku k.t. (allkiri). Perekonnaseisuametnik (allkiri). Lihula valla perekonnaseisuametnik: Jõgeva valla perekonnaseisuametnik: 26. augustil 1940: 22. augustil 1940: Mathilde-Vilhelmine H ä r mlle — Serafima (Sima) Kaldale — „Sal- «Madli». me“. Perekonnaseisuametnik E. Maran. Perekonnaseisuametnik J. Tamm. Martna valla perekonnaseisuametnik: Järvakandi valla perekonnaseisuametnik: 14. augustil 1940: \1. augustil 1940: Magda-Helene Neemel ale — „Mall“. Elfriede-Härmine B a m b e r g’ile — Perekonnaseisuametnik E. Argus. «Viia». Perekonnaseisuametnik J. Renno. Noarootsi valla perekonnaseisuametnik: 23. augustil 1940: Järvesuu valla perekonnaseisuametnik: Alide-Johanna V a s tlle — „Aili“. 22. augustil 1940: Perekonnaseisuametnik L. B r o m a n. 1. Justina E g e r’ile — «Eili». 2. Irina Tom p’ile — «Iide». Pala valla perekonnaseisuametnik: Perekonnaseisuametnik K. Pettai. 20. augustil 1940: Adele T a r t ule — «Ainu». Kaarma valla perekonnaseisuametnik: Perekonnaseisuametnik E. Sildver. 24. augustil 1940: 1. Adelaiida* Mändik — «Helme». Räpina valla perekonnaseisuametnik: 2. Arvelt Met s’ale — „Arvu“. 15. juulil 1940: 3. Hernald Met s’ale — „Heino“. 1. Elfriede-Agathe Kivil ole — «Eili». Perekonnaseisuametnik S. Peep. 2. Albrecht-Johannes Z u p s m a n n’ile — „Mart“. Karuse valla perekonnaseisuametnik: 30. juulil 1940: 17. augustil 1940: 3. Reinhold Menovlle — «Rein». Martin-Vambola B a a r t hiie — Wam­ 4. Friedrich-Johannes T ü r k s o niie — bola". «Priidu». Salla valla perekonnaseisuametnik: Avaldasid soovi Siseministeeriumi kaudu 24. augustil 1940: võtta uueks nimeks: 1. Harku Vangimajas vahi all peetav 1. Adolf Palmist ole — „Aado“. Helmut-Georg Kuulmann, sündinud 2. Gottlieb Peet sile — „Peep". 9. detsembril 1911 Tallinnas, — «Jüri". Perekonnaseisuametnik F. M e t s t o a. 2. Roomas, Via Rubicone nr. 9 elutsev David Janson, sündinud 27. juulil 1880 Särevere valla perekonnaseisuametnik: Tartus, — «Ilmar". 24. augustil 1940: Direktori k.t. E. L e p i k. 1. Voldemar A a s’ale — „Einu“. Sekretäri eest E. U d i k a s. 2. Ottomar E i e r’ile — „Otu“. Perekonnaseisuametnik (allkiri). Perekonnaseisuametnikud kuulutavad all­ Tartu valla perekonnaseisuametnik: järgnevaist nimemuutmiste sooviavaldustest Perekonnanimede korraldamise seaduse (RT 20. juulil 1940: 1934, 91) § 26, 7 ja 6 põhjal. Hulda-Rahilda Mäll ole — „Mare“. Ühe kuu jooksul, arvates alltähendatud Perekonnaseisuametnik ( allkiri). nimemuutmiste kuulutuste ENSV Teatajas avaldamise päevast, õn asjasthuvitatud isi­ kutel õigus esitada nende nimemuutmiste Tudulinna valla
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Võru Valla Arengukava Aastateks 2004
    Lisa Võru Vallavolikogu 09.10.2013.a. määrusele nr 89 VÕRU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2013- 2018 SISUKORD *SISSEJUHATUS *VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED *VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG..........................................................................................3 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED.......................................................................3 VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG........................................................................................4 1.1. VÕRU VALLA ASEND * TERRITOORIUMI JAOTUS * VALLA OMAPÄRA...............4 1. 1 VÕRU VALLA ASEND..........................................................................................................4 1. 2 TERRITOORIUMI JAOTUS...................................................................................................5 1. 3 VALLA OMAPÄRA................................................................................................................5 2. 5 SUHTED NAABRITEGA.......................................................................................................8 3. ALUSHARIDUSE, ÜLDHARIDUSE JA KULTUURI INFRASTRUKTUUR * NOORSOOTÖÖ, SPORT, PUHKEKOHAD JA PUHKEMAJANDUS * TURISM * VAATAMISVÄÄRSUSED *SOTSIAALHOOLEKANNE * MEDITSIINILINE TEENINDAMINE JA TERVISHOID.................................................................................................9 3. 1 ALUSHARIDUSE INFRASTUKTUUR ................................................................................9
    [Show full text]
  • Esita Oma Ettepanek Rõuge Valla Kaasavasse Eelarvesse! Veel 27
    NR 16 10. DETSEMBER 2020 Esita oma ettepanek Rõuge valla kaasavasse eelarvesse! Veel 27. detsembrini saab esitada ettepanekuid Rõuge valla kaasavasse eelarvesse. Idee peab olema teostatav 2021. aasta jooksul ja ühe idee maksimaalne rahastus on 15 000 eurot. Ettepanekute esitamine Ettepanekud tuleb esitada vallavalitsusele Kas sinu ideed on sama kaasahaaravad allkirjastatult paberil või e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 27. detsembril 2020. Ettepanekuid võib esitada igaüks. kui sügisene tuuleiil Mary Poppinsi vihmavarju all? Kaasava eelarve objekt peab olema meie vallaga seotud, pakkuma avalikku hüve ja olema avalikus kasutuses ning sellest ei tohi tekkida ebamõistlikke kulusid valla järgnevate aastate eelarvetele. Kaasava eelarve objektiks ei sobi investeeringud, mille Esita oma ettepanek Rõuge valla realiseerimine tooks kellelegi otseselt ärilist kasu või võimaldaks kellelgi enda kohustusi vähendada. kaasavasse eelarvesse! Ettepanek peab sisaldama järgmist: Investeerime 2 x 15 000 eurot • esitaja nimi, kontakttelefon ja e-posti aadress; rahvahääletusel kõige enam hääli saanud ideedesse. • ettepaneku nimetus (lühike fraas, mis iseloomustab ettepaneku sisu); • idee kirjeldus, planeeritav asukoht, Esita ettepanek hiljemalt 27. detsembril 2020! eesmärk ja olulisus (lühike kirjeldus, millisele Rõuge valla vajadusele ettepanek vastab, millise probleemi lahendab või Rohkem infot: [email protected], 520 6945 millise uue võimaluse avab; mis on ettepaneku eesmärk; miks on ettepaneku Ettepaneku esitamise vorm kodulehel: rauge.ee/kaasav-eelarve
    [Show full text]
  • Uus Kergliiklusteede Võrgustik Võru Linnas
    VLÕRU INNA L EHT November 10 (128) 2017 Uus kergliiklusteede võrgustik Võru linnas Kaardil on näidatud Võru linnas asuvate kergliiklusteede ja tänavate lõikude pikkused, mis võimaldavad liikumisharrastajal komplekteerida endale sobiva pikkusega terviseringe. Terviseringi näide 1, pikkus 9 km: Kreutzwaldi/Petseri rist – raudteeülesõit – Kose tee – Taara tn ots – Kubija rollerirada – Kubija suusabaas – Männiku tn – Kubija tee – raudteeülesõit – Kreutzwaldi/Petseri rist. Selle marsruudi läbimisele kõndides kulub 1,5-2 h sõltuvalt kõnnikiirusest. Selline ajaline koormus on liikumisharrastajale kõndimise puhul igati paras. Terviseringi näide 2, pikkus 6,7 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Räpina mnt – Koreli sild – Koreli kaldaala kergliiklustee Luha tänavani – Luha tn – Pikk tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub 1h 15 min – 1h 30 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Terviseringi näide 3, pikkus 4,4 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Luha tänav – Koreli tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub mudilasel 1h – 1h 15 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Sportides ära unusta liiklusohutust! Pimedal ajal kasuta alati helkureid ja helkuritega riideid. Ole ettevaatlik hoovidest väljasõidukohtades – veendu, et sealt ei tule sõidukit! Võrumaa Mängude liikumispäevakud märkejaama ja nutikoodiga Võru spordihalli juures kolmapäeviti kell 8-22. Täpsem info ja ettepanekud: www.vorumaaspordiliit.ee Väike matemaatika ja tervis tuleb – leia oma rada! (Loe ka lk 4) ADVENDIKONTSERT PÜHAPÄEV, 3. DETSEMBER VÕRU KANDLES — 18:00 PILETID PILETILEVIST JA KOHAPEAL EELMÜÜGIST 7 / 10 € — KONTSERDIPÄEVAL 10 / 12 € SOODUSHIND ÕPILASTELE, TUDENGITELE JA PENSIONÄRIDELE — LAPSED KUNI 7A TASUTA. 2 Võru Linna Leht November 2017 Võru linnavolikogu KUU PILDIS peab haarama liidrirolli F.
    [Show full text]
  • Lasva Valla Üldplaneering
    Lõuna-Eesti Varahaldus OÜ LASVA VALLA ÜLDPLANEERING KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Juhtekspert: Kalev Sepp Tartu 2013 Lasva valla üldplaneeringu KSH aruanne SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA SISU ....................................................5 3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA METOODIKA.6 4. PLANEERINGU SEOSED TEISTE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMIS- JA ARENGUDOKUMENTIDEGA..............................................................7 4.1. Riiklikud ja maakondlikud arengudokumendid .............................................................7 4.2. Lasva valla arengudokumendid....................................................................................11 5. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS.................................................................12 5.1. Asukoht.........................................................................................................................12 5.2. Looduskeskkond...........................................................................................................12 5.2.1. Geoloogia ...............................................................................................................13 5.2.2. Põhja- ja pinnavesi .................................................................................................14 5.2.3. Maardlad.................................................................................................................16
    [Show full text]
  • Ruusmäe Rahvamaja Põhimääruse Kinnitamine
    Väljaandja: Haanja Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2000, 53, 805 Ruusmäe rahvamaja põhimääruse kinnitamine Vastu võetud 19.05.2000 nr 12 Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; RT I 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 34, Haanja Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Ruusmäe rahvamaja põhimäärus (lisatud). 2.Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3.Määrus jõustub 25. mail 2000. a. Volikogu esimees Vahur ZUPPUR Kinnitatud Haanja Vallavolikogu 19. mai 2000. a määrusega nr 12 RUUSMÄE RAHVAMAJA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1.Ruusmäe rahvamaja on kohaliku omavalitsuse hallatav asutus ja tema ametlik nimetus on Ruusmäe rahvamaja. Ruusmäe rahvamaja dokumendid kannavad tema ametlikku nimetust. 2.Ruusmäe rahvamaja postiaadress on Ruusmäe Ruusmäe sjk, 65102 Võrumaa. 3.Ruusmäe rahvamaja kõrgemalseisev organ on Haanja Vallavalitsus. 4.Ruusmäe rahvamaja juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest, vallavolikogu määrustest, otsustest, korraldustest ning käesolevast põhimäärusest. 5.Ruusmäe rahvamaja ei taotle oma tegevusega majanduslikku tulu, ta kasutab oma tulusid üksnes põhimääruses toodud eesmärkide saavutamiseks. 6.Rahvamaja teeninduspiirkonna moodustavad Ala-Palo, Ala-Suhka, Ala-Tilga, Andsumäe, Haanja, Haavistu, Hanija, Hulaku, Hurda, Holdi, Horoski, Hämkoti, Ihatsi, Jaanimäe, Kaaratautsa, Kaldemäe, Kallaste, Kaloga, Kergatsi, Kilomani, Kirbu, Kotka, Kriguli, Kuiandi, Kuklase, Kuura, Käänu, Kääraku, Külma, Kõomäe, Leoski,
    [Show full text]
  • VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade
    VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna hetkeolukorra ülevaade Võru maakond Jaanuar 2019 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE 4 MAAKONNA HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE 9 1. RAHVASTIK 9 1.1. Senised arengud 9 1.2 Peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused 12 2. MAJANDUSVALDKOND 13 2.1. Maakonna majanduse üldiseloomustus 13 2.2. Ettevõtluse tugistruktuurid 19 2.3. Ettevõtlusalad maakonnas 21 2.4. Turism 21 2.5. Kaugtöö 30 2.6. Omavalitsuste finantsid 30 2.7. Peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 32 3. HARIDUSVALDKOND 33 3.1. Alusharidus 33 3.2. Üldharidus 35 3.3. Huviharidus 40 3.4. Kutseharidus 41 3.5. Noorsootöö 43 3.6. Peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 45 4. SOTSIAAL-JA TERVISHOIUVALDKOND 46 4.1. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus 46 4.2. Peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused 53 5. KODANIKUÜHISKOND, KULTUUR, SPORT JA ERIPÄRA. 53 5.1. Kodanikuühiskonna areng 53 5.2. Sport 57 5.3. Kultuur ja omapära 58 5.4. Peamised kodanikuühiskonna, eripära-, kultuuri- ja spordivaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 63 6. TARISTU JA KESKKOND 64 6.1. Ühendused 64 6.2. Keskkond 66 7. HALDUSKORRALDUS JA MAINE 72 2 7.1. Halduskorraldus 72 7.2. Maine 74 7.3. Riiklikud struktuurid 76 KASUTATUD MATERJALID 78 3 LÜHIKOKKUVÕTE Rahvastik Võru maakond asub Kagu-Eestis, piirnedes lõunas Läti Vabariigi, idas Vene Föderatsiooni, põhjas, kirdes Põlva maakonnaga ning läänes Valga maakonnaga. Maakonna administratiivseks keskuseks on Võru linn. Kokku on maakonnas haldusreformi järgselt 5 omavalitsust: Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vallad ning Võru linn (vt joonis 1). Võru maakonna kogupindala on 2 773 km2, moodustades 6,1% Eesti Vabariigi pindalast.
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • Lisa Kinnitatud Võru Vallavolikogu Määrusega Nr 57 10
    Lisa Kinnitatud Võru Vallavolikogu määrusega nr 57 10. oktoober 2012.a. VÕRU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2012- 2017 SISUKORD *SISSEJUHATUS *VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED *VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG .......................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED ....................................................................... 3 VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG ........................................................................................ 4 1.1. VÕRU VALLA ASEND * TERRITOORIUMI JAOTUS * VALLA OMAPÄRA ............... 4 1. 1 VÕRU VALLA ASEND .......................................................................................................... 4 1. 2 TERRITOORIUMI JAOTUS ................................................................................................... 5 1. 3 VALLA OMAPÄRA ................................................................................................................ 5 2. 5 SUHTED NAABRITEGA ....................................................................................................... 8 3. ALUSHARIDUSE, ÜLDHARIDUSE JA KULTUURI INFRASTRUKTUUR * NOORSOOTÖÖ, SPORT, PUHKEKOHAD JA PUHKEMAJANDUS * TURISM * VAATAMISVÄÄRSUSED *SOTSIAALHOOLEKANNE * MEDITSIINILINE TEENINDAMINE JA TERVISHOID ................................................................................................. 9
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]
  • Haanja Looduspargi Maastikuline Tsoneering
    Artes Terrae OÜ Akadeemia tn 4, Tartu tel 07 420 218 http://www.artes.ee HAANJA LOODUSPARGI MAASTIKULINE TSONEERING Maastikuarhitekt: AGE MERILA MAARIA SEMM Nõustaja: maastikuarhitekt NELE NUTT TARTU 2007 SISUKORD Haanja looduspargi maastikuline iseloomustus _____________________________ 1 Sisukord ____________________________________________________________ 2 Metoodika ___________________________________________________________ 4 Kirjanduse analüüs _________________________________________________ 4 Kaardianalüüs _____________________________________________________ 4 Välitööd __________________________________________________________ 4 Maastikuruumide piiritlemine ________________________________________ 4 Piirangute ja soovituste väljatöötamine ________________________________ 5 Koosolek ja arutelu _________________________________________________ 5 Täiendava töö vajalikkus ____________________________________________ 6 Kirjanduse analüüs ___________________________________________________ 7 Maastiku omapära _________________________________________________ 7 Vaated ___________________________________________________________ 7 Maastikumuster ___________________________________________________ 8 Maakasutus _______________________________________________________ 8 Maareformid _____________________________________________________ 9 Maakasutuse muutused ____________________________________________ 10 Ajalooline asustus _________________________________________________ 11 Hoonestus ________________________________________________________
    [Show full text]