Reflections on Heritage Projects on Kihnu Island, in Viljandi County, and in Various Protected Areas

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Reflections on Heritage Projects on Kihnu Island, in Viljandi County, and in Various Protected Areas SUSTAINABLE COMMUNITY MANAGEMENT IN ESTONIA: REFLECTIONS ON HERITAGE PROJECTS ON KIHNU ISLAND, IN VILJANDI COUNTY, AND IN VARIOUS PROTECTED AREAS KESTLIK KOGUKONNAKORRALDUS: KULTUURIPÄRANDIGA SEOSTUVATE ARENDUS TEGEVUSTE PEEGELDUSI KIHNU SAARELT, VILJANDI MAAKONNAST JA EESTI KAITSEALADELT PRIIT-KALEV PARTS A Thesis for the award of the degree of Doctor of Philosophy in Environmental Protection Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks keskkonnakaitse erialal Tartu 2015 EESTI MAAÜLIKOOL ESTONIAN UNIVERSITY OF LIFE SCIENCES SUSTAINABLE COMMUNITY MANAGEMENT IN ESTONIA: REFLECTIONS ON HERITAGE PROJECTS ON KIHNU ISLAND, IN VILJANDI COUNTY, AND IN VARIOUS PROTECTED AREAS KESTLIK KOGUKONNAKORRALDUS: KULTUURIPÄRANDIGA SEOSTUVATE ARENDUS­TEGEVUSTE PEEGELDUSI KIHNU SAARELT, VILJANDI MAAKONNAST JA EESTI KAITSEALADELT PRIIT-KALEV PARTS A Thesis for the award of the degree of Doctor of Philosophy in Environmental Protection Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks keskkonnakaitse erialal Tartu 2015 Institute of Agricultural and Environmental Sciences Estonian University of Life Sciences According to verdict No 6-14/8-10 of June 25, 2015, the Doctoral Committee for the Environmental Sciences and Applied Biology of the Estonian University of Life Sciences has accepted the thesis for the defence of the degree of Doctor of Philosophy in Environmental Protection. Opponent: Prof. Jussi S. Jauhiainen Professor of Geography University of Turku Finland Supervisor: Prof. Kalev Sepp Department of Landscape Management and Nature Conservation Institute of Agricultural and Environmental Sciences Estonian Univesrity of Life Sciences Venue and time for defence of the thesis: Estonian University of Life Sciences, Baer House in Tartu, 4 Veski St, on August 21, 2015, at 11:00. The English text in the thesis has been revised by Meelis Leesik and the Estonian by Helen Kästik. The thesis was pre-reviewed by Carlo A. Cubero, PhD, Department of Social & Cul- tural Anthropology, University of Tallinn. Publication of this thesis is supported by the Estonian University of Life Sciences and by the Doctoral School of Earth Sciences and Ecology created under the auspices of European Social Fund © Priit-Kalev Parts 2015 ISSN 2382-7076 ISBN 978-9949-536-88-7 (trükis) ISBN 978-9949-536-89-4 (pdf) CONTENTS LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS 7 ABBREVIATIONS 9 1. INTRODUCTION 10 2. REVIEW OF THE LITERATURE 18 2.1. Essence and principal tenets of planning 18 2.2. Discourse analysis: the role of language in ‘making places’ 19 2.3. Essentialism and cultural constructivism 20 2.4. Cultural heritage: historical and legal background 22 2.4.1. Cultural heritage as cultural phenomenon 25 2.4.2. Long lists: cultural heritage and ethnographic tradition 27 2.4.3. From cultural heritage to cultural capital 32 2.5. The notion of cultural environment preservation and European Union 34 2.6. The concept of tourism carrying capacity 37 2.7. Crafts Today: Theoretical Approaches, Economic and Political Context 43 2.7.1. Tacit knowing and other vivid descriptions of possessing a craft 43 2.7.2. Cultural heritage and traditional skills on the post-productivist market 45 2.7.3. The concept of an inherited craft 46 2.7.4. Reasons and methods for collecting information about individuals possessing an inherited craft: international experience 47 2.7.5. Cataloguing inherited crafts and collecting information about individuals who possess them: previous experience in Estonia 49 3. AIMS OF THE STUDY 51 4. MATERIALS AND METHODS 53 4.1. Study areas: general overview 53 4.1.1. Karula National Park, Lahemaa National Park and other protected areas which include seminatural landscapes 53 4.1.2. Kihnu island 57 4.1.3. Viljandi county 59 4.2. Methods used 60 4.2.1. Discourse analysis 60 4.2.2. Rapid/Relaxed and Participatory Rural Appraisal 62 5 4.2.3. Collecting Information about Individuals Possessing an Inherited Craft in Viljandi County: Elaboration of Principles and Content 64 4.2.4. Assessing the Viability of Settlements for Efficient Cultural Landscapes Management 66 4.3. Data 67 5. RESULTS 70 5.1. Evaluation of Landscapes 70 5.1.1. Analysis of the Estonian discourse of the value of landscapes 70 5.1.2. ‘Livingness’ as proposed basic value for landscape planning and community management 72 5.2. Assessing the Impact of Tourism on Kihnu Island 72 5.2.1. Historical background for tourism in Kihnu 72 5.2.2. Popular theories of tourism development and the basis for determining CP 74 5.2.3. The dynamics of Kihnu TALC 79 5.2.4. Preliminary tourism carrying capacity indicators 80 5.2.5. Recommendations for the organisation of monitoring of cultural and natural environment 81 5.3. Proposed approach of cultural heritage preservation for protected areas 85 5.4. Men’s crafts in Viljandi county in 2008: current situation and developments 86 6. DISCUSSION 87 6.1. Dynamic preservation: applicability and relevance 87 6.2. Limitations of TALC model 87 6.2.1. The position and prospects of Kihnu in TALC model 89 6.3. Women’s crafts and men’s work: implications for crafts-related institutions and policies 90 7. CONCLUSIONS 92 8. RECOMMENDATIONS 95 REFERENCES 96 SUMMARY IN ESTONIAN 111 ORIGINAL Publications 117 ACKNOWLEDGEMENTS 275 CURRICULUM VITAE 276 ELULOOKIRJELDUS 280 LIST OF PUBLICATIONS 285 APPROBATION 288 6 LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS This thesis is based on the following papers that are referred to by the corresponding Roman numerals in the text. The papers are reproduced with the kind permission of the publishers. Parts, P.-K. The Evaluation of Landscape: Nature Morte or Living Land- scape?, 36 p. Manuscript submitted to Geografiska Annaler: Series B, Human Geography. Parts, P.-K., Sepp, K. 2007. Assessing the Impact of Tourism: Intellec- tual and Economic Struggles and Landscape Changes on Kihnu Island. – Sustainable Planning and Development Conference Proceedings III. WIT Transactions on Ecology and the Environment, Vol 102, WIT Press: Southampton, Boston, 341–354. Parts, P.-K. 2007. Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole: kultuuri- pärandi näide [Towards a technology of cultural production: The exam- ple of cultural heritage]. Akadeemia, (2), 227–271. Parts, P.-K., Rennu, M., Jääts, L., Matsin, A., Metslang, J. 2011. De- veloping Sustainable Heritage-Based Livelihoods: an initial study of ar- tisans and their crafts in Viljandi County, Estonia. International Journal of Heritage Studies, 17(5) September 2011, 401–425. Kliimask, J., Parts, P.-K., Järv, H., Sepp, K., Ward, R. 2015. Endan- gered Settlements and Protected Areas in Estonia − The Challenge of Maintaining Cultural Landscapes. International Journal of Agricultural Resources, Governance and Ecology, [In press]. 7 The authors made contributions to the articles as follows: I II III IV V Original idea JK PKP, KS PKP PKP PKP Study design JK, PKP PKP, KS PKP PKP PKP Data collection All PKP, KS PKP All PKP Data analysis All PKP, KS PKP All PKP Preparation of All PKP PKP PKP, MR, PKP the manuscript LJ PKP − Priit-Kalev Parts, KS − Kalev Sepp, JK – Jaak Kliimask, HJ − Henri Järv, RW – Raymond Ward, MR − Madis Rennu, LJ − Liisi Jääts, AM − Ave Matsin, All – all authors of the article 8 ABBREVIATIONS CC − Carrying Capacity DA − discourse analysis DAPIS − Database of Viljandi County Artisans Possessing Inherited Skills DCPIS=DAPIS1 EUROPARC (also EUROPARC Federation) − Federation of Nature and National Parks of Europe ICHC − Convention for the Safeguarding of the Intangible Cultural Heritage ICHC − the UNESCO Convention for the Safeguarding of the Intangible Cultural Heritage (below, the ICHC) IPIC – individual possessing an inherited craft LFA – logical framework approach NATURA (to be precise: NATURA 2000) – a Europe-wide network of nature protection areas based on the EU nature directive 92/43/EC (last amended on 20 November 2006) NP – National Park PRA – Participatory Rural Appraisal RRA – Rapid/Relaxed Rural Appraisal TA − Tourism Area TACP – Tourism Area Carrying Capacity TALC − Tourism Area Life Cycle TCHC − Convention Concerning the Protection of the World Cultural and Natural Heritage UNEP − United Nations Environment Program VASAB − Vision and Strategies around the Baltic Sea − is an intergovern- mental network of 11 countries of the Baltic Sea Region promoting cooperation on spatial planning and development in the Baltic Sea Region WTO=UNWTO − World Tourist Organisation, since 2005 UNWTO (United Nations World Tourist Organisation) 1 An earlier version of the name is DCPIS (database of craftsmen possessing inherited skills). 9 1. INTRODUCTION The initial impetus for this thesis originated from an assignment that I undertook to prepare a set of recommendations regarding building re- strictions in the Karula National Park (Parts 2002). My task turned out to be more complicated than I had initially expected and I soon found myself in need of an underlying theoretical framework on which to base my planning recommendations. In connection with elaborating the de- velopment and management recommendations concerning landscapes and cultural heritage, the thesis looks at the national parks of Karula and Lahemaa, various other protected areas of Estonia, the Kihnu is- land and Viljandi county. The principal questions I am dealing with are the following: Is the value of landscapes and heritage an objective one? Who should have the authority to decide on development priorities con- cerning landscapes and different types of heritage that they contain and how will that decision affect practical management of such landscapes and heritage? Is it possible to protect a landscape’s authentic character? What characteristics of landscapes and/or heritage are likely to respond to management and how should they be managed? How should the no- tion of sustainability be interpreted in the context of landscape planning and heritage management? My work and recreational pursuits have brought me into frequent con- tact with topics and environments whose current importance is linked to earlier historical periods – i.e., to cultural heritage. These topics and environments include valuable rural (traditional, ‘national’ (i.e., typical of Estonia), etc.) landscapes, the Kihnu cultural environment, tourism (II) and traditional skills (IV).
Recommended publications
  • Töötuskindlustusmakse Määr Jääb Samaks
    Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee ÄP indeks HEX indeks -0,03% 5857,885857,88 +0,35% 08.10.2003 825,81825,81825,81 08.10.2003 5857,885857,885857,88 Tänases erilehes Hiiumaa TOP: Edukaim Hiiumaa ettevõte on EstPak Plastik neljapäev 9. oktoober 2003 nr 181 (2486) hind 15 kr Majanduskasvu allikad on muutunud Tänavuse Majanduskasv II kvartali II kvartalis viimaste majanduskasv aastate väikseim valmistas justkui SKP kasv % 7,2 pettumuse, kuid 6,2 pettumuse 3,5 põhjuseks polnud mitte kasvu kiirus, 2001 2002 2003 vaid see, et Allikas: statistikaamet kasvu allikad polnud need, mida oleme harjunud pidama elatustaseme tõusu tõukejõudu- deks, väidab Andres Saarniit Eesti Pangast. lk 27 Konkurents autoturul toob kasu tarbijale Euroopa Liiduga ühinemine toob Kadunud endaga kaasa muudatusi Eesti autokau- banduses, tähendades autokaupmehe jaoks esialgu suurt segadust, tarbija jaoks aga teravnenud konkurentsi tingimustes hindade alanemist. lk 25 vilja saladus Tulemustasu aluseks Eelmisel reedel ametlikult pankrotistunud laoette- saab ennetustöö Edaspidi on maksu- ja võte Jõgeva Viljahoidla peidab endas Eesti ühte tolliameti tulemustasu kiivamalt hoitud saladust nimega “riigilt varasta- aluseks ametite enne- tud vili”. Juba mitu aastat hinge vaakunud ette- tustöö. Tulemustasud võtte juhataja Ivar Toming suutis ettevõttesse jäävad, kuid nüüd on matta miljoneid maksumaksja kroone ning ära rahandusministril võimalus hinnata nende kaotada osa riigi viljareservist. lk 8–9 ametite ennetuslikku Aivar Rehe tegevust, selgitas maksuameti peadirek- tori kohuseid täitev Aivar Rehe. lk 4 Jõgeva Viljahoidla juht Ivar Toming raudtee ääres, mille rekonstrueerimiseks sai ta veel eelmisel aastal riigilt 1,5 mln krooni. Kaupade liikumisest tuleb ette teatada Res Publical suurimad sponsorsummad Kaupade ekspordi ja impordiga tegele- Töötuskindlustusmakse III kvartalis tehtud suurimad annetused erakondade kaupa vatel ettevõtetel tekib euroliidus lähiaas- tatel kaupade liikumise kohta 24tunnine Res Publica AS Amserv Auto 700 000 etteteatamiskohustus.
    [Show full text]
  • Vihula Valla ÜP 2002
    VIHULA VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD ...............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS ......................................................................................................................4 1 ÜLDOSA..........................................................................................................................6 1.1 Asend.........................................................................................................................6 1.2 Looduskeskkond.......................................................................................................6 1.2.1 Veestik..............................................................................................................8 1.3 Asustus ja rahvastik...............................................................................................11 1.3.1 Keskused ja asulate omavahelised suhted ......................................................13 2 VIHULA VALLA SWOT-ANALÜÜS........................................................................16 2.1 Tugevused ...............................................................................................................16 2.2 Nõrkused.................................................................................................................17 2.3 Võimalused .............................................................................................................18 2.4 Ohud........................................................................................................................19
    [Show full text]
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • Esita Oma Ettepanek Rõuge Valla Kaasavasse Eelarvesse! Veel 27
    NR 16 10. DETSEMBER 2020 Esita oma ettepanek Rõuge valla kaasavasse eelarvesse! Veel 27. detsembrini saab esitada ettepanekuid Rõuge valla kaasavasse eelarvesse. Idee peab olema teostatav 2021. aasta jooksul ja ühe idee maksimaalne rahastus on 15 000 eurot. Ettepanekute esitamine Ettepanekud tuleb esitada vallavalitsusele Kas sinu ideed on sama kaasahaaravad allkirjastatult paberil või e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 27. detsembril 2020. Ettepanekuid võib esitada igaüks. kui sügisene tuuleiil Mary Poppinsi vihmavarju all? Kaasava eelarve objekt peab olema meie vallaga seotud, pakkuma avalikku hüve ja olema avalikus kasutuses ning sellest ei tohi tekkida ebamõistlikke kulusid valla järgnevate aastate eelarvetele. Kaasava eelarve objektiks ei sobi investeeringud, mille Esita oma ettepanek Rõuge valla realiseerimine tooks kellelegi otseselt ärilist kasu või võimaldaks kellelgi enda kohustusi vähendada. kaasavasse eelarvesse! Ettepanek peab sisaldama järgmist: Investeerime 2 x 15 000 eurot • esitaja nimi, kontakttelefon ja e-posti aadress; rahvahääletusel kõige enam hääli saanud ideedesse. • ettepaneku nimetus (lühike fraas, mis iseloomustab ettepaneku sisu); • idee kirjeldus, planeeritav asukoht, Esita ettepanek hiljemalt 27. detsembril 2020! eesmärk ja olulisus (lühike kirjeldus, millisele Rõuge valla vajadusele ettepanek vastab, millise probleemi lahendab või Rohkem infot: [email protected], 520 6945 millise uue võimaluse avab; mis on ettepaneku eesmärk; miks on ettepaneku Ettepaneku esitamise vorm kodulehel: rauge.ee/kaasav-eelarve
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Ruusmäe Rahvamaja Põhimääruse Kinnitamine
    Väljaandja: Haanja Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2000, 53, 805 Ruusmäe rahvamaja põhimääruse kinnitamine Vastu võetud 19.05.2000 nr 12 Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; RT I 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 34, Haanja Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Ruusmäe rahvamaja põhimäärus (lisatud). 2.Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3.Määrus jõustub 25. mail 2000. a. Volikogu esimees Vahur ZUPPUR Kinnitatud Haanja Vallavolikogu 19. mai 2000. a määrusega nr 12 RUUSMÄE RAHVAMAJA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1.Ruusmäe rahvamaja on kohaliku omavalitsuse hallatav asutus ja tema ametlik nimetus on Ruusmäe rahvamaja. Ruusmäe rahvamaja dokumendid kannavad tema ametlikku nimetust. 2.Ruusmäe rahvamaja postiaadress on Ruusmäe Ruusmäe sjk, 65102 Võrumaa. 3.Ruusmäe rahvamaja kõrgemalseisev organ on Haanja Vallavalitsus. 4.Ruusmäe rahvamaja juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest, vallavolikogu määrustest, otsustest, korraldustest ning käesolevast põhimäärusest. 5.Ruusmäe rahvamaja ei taotle oma tegevusega majanduslikku tulu, ta kasutab oma tulusid üksnes põhimääruses toodud eesmärkide saavutamiseks. 6.Rahvamaja teeninduspiirkonna moodustavad Ala-Palo, Ala-Suhka, Ala-Tilga, Andsumäe, Haanja, Haavistu, Hanija, Hulaku, Hurda, Holdi, Horoski, Hämkoti, Ihatsi, Jaanimäe, Kaaratautsa, Kaldemäe, Kallaste, Kaloga, Kergatsi, Kilomani, Kirbu, Kotka, Kriguli, Kuiandi, Kuklase, Kuura, Käänu, Kääraku, Külma, Kõomäe, Leoski,
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • NKK Saaremaa Ringkonna Liikmeskond 1925-1940
    Kasutatud järgmistes algallikates esitatud andmeid: Saaremaa Muuseumi arhiiv Ajalehed "Saaremaa Maleva Teataja", "Meie Maa" ja "Saarte Hääl" Ajakiri "Kaitse Kodu!" KL ja NKK trükiväljaanded ja perioodika E. Kask "Naiskodukaitse Saaremaa Ringkond 1925-1940I osa" - Kuressaares, 1998 E. Kask "Naiskodukaitse Saaremaa Ringkond 1925-2001" - Kuressaares, 2004 E. ja P. Kask "Kaitseliidu Saaremaa Maleva pealikud 1918-1940" - Kuressaares, 2012 Andmed prk. Kaskede erakogust Ellen Kask (koostaja) NKK Saaremaa Ringkonna liikmeskond 1925-1940 Ühendus "Linnus" Kuressaares, 2020 8. detsember 2020 - NKK Saaremaa ringkonna aastapäev Saateks Igas organisatsioonis omab suurimat tähtsust tema liikmeskond, kelle aktiivsus määrab kogu tema edukuse taseme ja tegevuse tulemuslikkuse. Ometi kaovad just üksikliikmete nimed tihti olude sunnil meie ajaloolisest mälust pea täielikult. Et põlistada nende tublide eesti naiste mälestust, tänu kellele meie suurepärane organisatsioon - Naiskodukaitse, Saaremaal üldse loodi, on k.o. kogumiku koostaja püüdnud välja selgitada nende ni- med, et jäädvustada neid tulevastele põlvedele. Kui palju naiskodukaitsjaid aastatel 1925-1940 kohalikku ringkonda üldse kuulus, pole päris täpselt teada, ehkki erinevad allikad kinnitavad võrdlemisi üksmeelselt, et organisatsiooni likvideerimise ajal suvel 1940 kuulus sinna cà 900 naist. 2004. a. ilmunud kogumikus "Naiskodukaitse Saaremaa Ring- kond 1925-2001" suudeti neist ära tuua vaid 490 liikme nimed. Nüüdseks teame, et aastatel 1925-1940 kuulus 15 tegevusaasta jooksul NKK Saaremaa Ringkonda mingi aja jooksul teadaolevalt kokku ligi 1750 naist. Arvestused näitavad aga, et kui siia lisada needki, kes liitusid organisatsiooniga või lahkusid sealt organisatsiooni tegutsemise esimestel aastatel 1925- 1928 ja kelle nimedest paljud on veel teadmata, võib see arv suureneda isegi mitmesaja inimese võrra. K.o. kogumikku pole kantud mitte ühegi inimese nime, kelle liikmelisus pole kindlat tõendamist leidnud kirjalike andmete alusel.
    [Show full text]
  • From 'Heritage Adepts' to Historical
    Journal of Ethnology and Folkloristics 12 (1): 21–48 DOI: 10.2478/jef-2018-0003 FROM ‘HERITAGE ADEPTS’ TO HISTORICAL RECONSTRUCTIONISTS: OBSERVATIONS ON CONTEMPORARY ESTONIAN MALE HERITAGE- BASED ARTISANRY MADIS RENNU Researcher and PhD candidate Estonian Native Crafts Department University of Tartu Viljandi Culture Academy Turu 7, 71020 Viljandi, Estonia e-mail: [email protected] LIISA TOMASBERG-KOIDU MA in textile design Freelance artist, Kerslet Studio Kersleti village, Vormsi, 91307 Läänemaa, Estonia e-mail: [email protected] ART LEETE Professor of Ethnology University of Tartu Ülikooli 18, 50090 Tartu, Estonia e-mail: [email protected] ABSTRACT On the basis of ethnographic fieldwork, conducted between 2007 and 2013, the authors analyse the communities of male artisans that have had the most signif- icant impact on the development of contemporary Estonian handicraft. A wide range of artisans were surveyed in the course of this research, from professionals who earn a living from handicraft to amateurs, small enterprises and handicraft instructors. The authors concentrate on the motifs and background of different categories of handicraft agent. Details of handicraft practice such as mastering spe- cific items, local peculiarities and materials used will be also explored. The analy- sis is predominantly based on the artisans’ views on proper ways of making handi- craft items, their marketing strategies and the needs of developing their skills. The study* demonstrates that artisanal initiatives support the material reproduction of cultural locations through constant renewal of heritage ideology and practice. KEYWORDS: crafts • artisans • heritage • hobby • woodwork * We would like to thank all informants, workshop participants and supporters.
    [Show full text]
  • Vihula Vald Vihula Valla Arengukava Aastani 2025
    ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula Vald Vihula valla arengukava aastani 2025 KINNITATUD: Vihula Vallavolikogu määrusega nr 18, 09.10.2014 VÕSU 2014 ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula valla arengukava aastani 2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1 VIHULA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED ............... 5 1.2 Ajalooline areng ....................................................................................................................... 6 1.3 Rahvastik .................................................................................................................................. 6 1.4 Asustus ..................................................................................................................................... 9 1.5 Looduskeskkond .................................................................................................................... 12 1.6 Sotsiaalne infrastruktuur ........................................................................................................ 17 1.7 Elanike toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ............................................................ 29 1.8 Turvalisus ............................................................................................................................... 33 1.9 Tehniline infrastruktuur ........................................................................................................
    [Show full text]