DOCSLIB.ORG

Võru Valla Arengukava Aastateks 2004

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Võru Valla Arengukava Aastateks 2004 Lisa Võru Vallavolikogu 09.10.2013.a. määrusele nr 89 VÕRU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2013- 2018 SISUKORD *SISSEJUHATUS *VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED *VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG..........................................................................................3 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED.......................................................................3 VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG........................................................................................4 1.1. VÕRU VALLA ASEND * TERRITOORIUMI JAOTUS * VALLA OMAPÄRA...............4 1. 1 VÕRU VALLA ASEND..........................................................................................................4 1. 2 TERRITOORIUMI JAOTUS...................................................................................................5 1. 3 VALLA OMAPÄRA................................................................................................................5 2. 5 SUHTED NAABRITEGA.......................................................................................................8 3. ALUSHARIDUSE, ÜLDHARIDUSE JA KULTUURI INFRASTRUKTUUR * NOORSOOTÖÖ, SPORT, PUHKEKOHAD JA PUHKEMAJANDUS * TURISM * VAATAMISVÄÄRSUSED *SOTSIAALHOOLEKANNE * MEDITSIINILINE TEENINDAMINE JA TERVISHOID.................................................................................................9 3. 1 ALUSHARIDUSE INFRASTUKTUUR ................................................................................9 3. 3 NOORSOOTÖÖ.....................................................................................................................11 3. 4 KULTUURI INFRASTRUKTUUR ......................................................................................12 3. 5 SPORT ...................................................................................................................................13 3. 6 PUHKEKOHAD JA PUHKEMAJANDUS...........................................................................14 3. 7 TURISM.................................................................................................................................15 Karikakra kodumajutus , Karikakra 11, Kosehttp://karikakra.kangro.ee tube/voodikohti 2/4 .........16 3. 8 VAATAMISVÄÄRSUSED...................................................................................................17 3. 9 SOTSIAALHOOLEKANNE ...............................................................................................17 3. 10 MEDITSIINILINE TEENINDAMINE JA TERVISHOID.................................................19 4. MAAREFORM, VALLA TEED.................................................................................................20 4. 1 MAAREFORM......................................................................................................................21 4. 2 VALLA TEED.......................................................................................................................21 5. ELAMUMAJANDUS: SOOJAVARUSTUS, ÜHISVEEVÄRK- KANALISATSIOON JA PUHASTUSSEADMED * ETTEVÕTLUS *KAUBANDUS * VALLA EELARVE....................21 5. 1 ELAMUMAJANDUS............................................................................................................22 5. 2 SOOJAVARUSTUS .........................................................................................................24 5. 4 ETTEVÕTLUS.......................................................................................................................27 5. 5 KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEMAJANDUS.............................................................27 5. 6 VALLA EELARVE .............................................................................................................28 2 *SISSEJUHATUS *VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED *VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG SISSEJUHATUS Käesoleva arengukava koostamisel on lähtutud endisest arengukavast. Arengukava kajastab Võru valla arenguprognoose ja -perspektiive järgnevaks viieks aastaks 2013-2018. Arengukava koostamisel on arvestatud valla ajaloolist asukohta maakonnas: vald piirab rõngana maakonna keskust -Võru linna-, mistõttu on valla elanikel linnaga palju kokkupuutekohti nii majanduses, sotsiaalelukondlikus sfääris, meditsiinis ja tervishoius kui ka kultuuri- ja hariduselus. Võru valla arengukava on koostatud vallavalitsuse korraldusega moodustatud töögrupi poolt ja selles on arvestatud valla elanike igapäevaprobleemidest tingitud ettepanekuid, mis on kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega. Valla arengukava, mida vajaduse korral täiendatakse ning parandatakse, on töö ja tegevuse aluseks kõigile valla allasutustele ja vallavalitsusele. Arengukavas planeeritakse koostööd teiste omavalitsustega (informatsiooni vahetamine, vajadusel ka abistamine). Valla mitmekülgse arengu huvides on vajalik säilitada sõprussuhted Saaremaa Leisi vallaga, samuti on plaanis luua uusi kontakte ühe-kahe omavalitsusüksusega välisriikidest. VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED Arengukava on dokument, mis sätestab Võru valla arengu põhisuunad, üld- ja detailplaneeringu vajaduse ning infrastruktuuri arendamise alused ja vajaduse. Võru valla arengu põhisuundadeks on hariduse ja kultuuri edendamine ning valla tasakaalustatud arengu tagamine. Valla arengu prioriteetideks on: 1. koolieelsete lasteasutuste kaasajastamine, nende majandusliku olukorra parandamine; 2. üldhariduskoolide igakülgne arendamine; 3. tingimuste loomine vallaelanike kultuuriliste vajaduste rahuldamiseks, spordiga tegelemiseks, vaba aja veetmiseks; 4. valla teedevõrgu korrashoid ja renoveerimine ning infrastruktuuri arendamine. Arengukava kajastab valla elu hetkeolukorda, määratleb iga konkreetse eluvaldkonna arengu sisu ja suuna aastate lõikes. Rahalised vahendid planeeritakse konkreetse aasta eelarvega. Võru valla asukohast tingituna ei ole valla elanikkonna vähenemist ette näha. Vallasiseselt on aga prognoositav inimeste ümberasumine linna ümbritsevatesse asulatesse ja suvilapiirkondadesse (elamutesse, mis on ümber ehitatud suvemajadest). Seega kolib vallasiseselt järjest rohkem inimesi elama suurematesse asulatesse: Väimelasse, Kosele, Parksepasse, Puigale. Väiksemate asulate elanikkond väheneb noorte ja ettevõtlike inimeste osas. Põllumajanduse, metsanduse ja puidutöötluse aladega tegelevate inimeste arv väikeasulates väheneb, tööandjaks kujunevad suurtalunikud ja suurfirmade kohalikud filiaalid. Valla elanikkonnale pakub tööd ka Võru linn. Neid eeldatavaid arengusuundi arvestades saab piiritleda valla eri piirkondade vajadusi infrastruktuuri väljaarendamisel. See on aluseks valla üldplaneeringu ning looduskaitseliste ja tiheasustusega alade detailplaneeringu koostamisel. 3 VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG Võru valla haldusse kuuluval Roosisaarel (Tamula järve läänekaldal) teostatud väljakaevamised viitavad inimeste elutegevusele siin juba II aastatuhande algul. Võhandu jõe paremal kaldal asus Kirumpää linnus, mille kohta mainitakse ajaloolistes andmetes, et see ehitati 1322. aastal kaitseks ohustavate idanaabrite vastu. Venemaa tsaari Ivan Groznõi sõjakäigul läänealadele 1558.a. see Tartu piiskopkonna haldusse kuulunud tornlinnus hävitati. Rootslaste valitsemise ajal linnus taastati ja see tegutses maakaitse halduskeskusena, mille ümber kerkis taas kaupmeeste ja käsitööliste asula. Uuesti hävis linnus Põhjasõja ajal 1700-l721. Hävitatud kantsi lähiümbruskonda tekkisid uued halduskeskused: Võru, Vastse- ja Vana- Kasaritsa, Väimela. Võrumõisast on juttu 1590.a., Puigast ( Puika ) 1638. aastast, Väimelast 1403. aastast. Võru linn asutati Võrumõisa keskusse 1784. aastal. Õigus linnale maa ostmiseks saadi Katariina II ukaasiga Riia kindralkuberneri makstud 57000 kuldrubla eest. Iseseisev Võru maakond loodi 1783.aastal Kanepi, Põlva, Rõuge, Räpina Urvaste ja Vastseliina kihelkonnast. Võru vald kuulus Põlva kihelkonda. Ajalooliselt tekkis Võru vald Võru ja Aleksandri valla liitmisel Põlva ja Rõuge kihelkonna äärealadele. 1939. aastal, seoses valdade vähendamisega Eesti Vabariigis, jäid praegusele Võru valla territooriumile Võru ja Kasaritsa vald. Muudatuste järel jäid vallad loodud piirides, suuruses ja hulgas Eestis selliseks 1945. aastani. Samas moodustati Võru vallas Väimela, Kääpa, Loosu - Navi külanõukogu ja Kasaritsa vallas Nursi, Uue-Kasaritsa ja Vana- Kasaritsa külanõukogu. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadusega 17. juunist 1954.a suurenes Väimela külanõukogu territoorium Loosu - Navi ja Kääpa külanõukogu ja tolleaegse Räpina rajooni Tsolgo külanõukogu juurdeliitmise teel. Kasaritsa külanõukogust liideti Nursi külanõukogu Rõuge külanõukogu territooriumiga. 1960. aastal likvideeriti Väimela külanõukogu. Järve kolhoosi territoorium liideti Lasva külanõukoguga. Likvideeriti Kasaritsa külanõukogu, omavahel ühendati V. Kingissepa ja Lembitu kolhoosi territoorium ja Võru- Kubija liideti endise Väimela külanõukoguga. Uueks nimeks sai Võru külanõukogu, mis jäi püsima pikaks ajaks. Seoses Võru linna kasvu ja osa Väimela külanõukogu liitmisega Lasva külanõukogu territooriumiga on endise Kasaritsa ja Väimela külanõukogu piir, mis asus põhja pool raudteed, peaaegu kadunud, küll aga mäletavad seda nende paikkondade vanemad elanikud. Võttes aluseks 1989. aasta 10. novembri "Kohaliku omavalitsuse aluste seaduse", otsustas Võru külanõukogu taastada Võru valla kui omavalitsusüksuse endise valla piirides. Seaduslikult fikseeriti Võru vald 19. detsembril 1991, kui anti välja vastav tunnistus, mida hoitakse Võru
Load more

Recommended publications
  • (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa Talu, Osula Küla
    Hajaasustuse programmist toetuse saajad 2018 Toetuse Nr Toetuse saaja/kaastaotleja Projekti nimetus suurus (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa talu, Osula küla - kvaliteetse joogivee tagamine(veepuhastusseadmed) 1038,50 2 Ats Aniott/Liis Aniott Atsi ja Mattiase, Tagaküla kanalisatsioonisüsteemi rajamine 2056,90 3 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi truubi vahetus 1514,77 4 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi kanalisatsiooni ehitus 2154,43 5 Madis Davõdov Lohu , Sika küla veesüsteemid 1388,91 6 Madis Davõdov Lohu , Sika küla kanalisatsioon 2887,97 7 Ene Andrejev Turnu talu, Tagaküla kanalisatsioon 1961,76 8 Aarne Rätsepp Nõela talu, Hanikase kanalisatsioonisüsteem 2225,00 9 Ainar Ilumäe Kapera kauplus, Kapera küla puurkaevu rajamine 3031,08 10 Mirelle Vetemäe Vahtse-Luka, Navi küla septik-imbsüsteemi ehitus 2733,60 11 Jane Kupp Vahtra, Lompka küla kaevu ja trassi ehitus 2713,50 12 Piia Raamat Jaama, Plessi küla salvkaevu rajamine 2347,69 13 Heljut Veske Saia kinnistu, Alaküla veevarustusüsteemide rajamine, puurkaev 6500,00 14 Adele Raag Tammiku talu, Loosu küla veesüsteemi rajamine 1132,30 15 Tiina Pettai Pedaja, Heinasoo küla juurdepääsutee, sh sild 5246,78 16 Reger Alla Pragi talu, Kirumpää küla ühisveevärgiga liitumine 4695,36 17 Helle Truija Nurmeotsa Kliima küla veesüsteemid 1067,71 18 Kristina Tiganik Kübarsepa, Majala küla kanalisatsioon 1744,67 19 Rein Toome Mändsaare, Hindsa küla kanalisatsioonisüsteem 2130,60 20 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi salvkaevu pump 473,93 21 Margus Parv Katla talu, Mõisamäe küla kanalisatsiooni rajamine 4720,00 22
    [Show full text]
  • Elektrooniline Kuukiri
    Juuni 2011 Nr: 30 Elektrooniline kuukiri Võrtsjärve kalurid ja ettevõtjad käisid Soomes 13. – 16 juunini korraldas MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond Võrtsjärve kaluritele ja ettevõtjatele õppereisi Soome tutvumaks sealse sisevete kalanduse korraldusega ja praktilise kalandusalase ettevõtlusega. Õppereis oli väga hästi organiseeritud ja suhteliselt lühikese aja jooksul saime hea ülevaate Soome sisevete kalandusest. Saime ka hulgaliselt uusi ideid, mida võiks ka Eestis, sh ka Võrtsjärve piirkonnas rakendada. Soome riiklik sisevete kalastuskorraldus reorganiseeriti suhteliselt hiljuti. Sellest tulenevalt ei ole kõik juhtimisahelad veel lõplikult paika loksunud ja ka asjaosalistele lõplikult selged. Samas saime selgeks, et Soomes on kalastuskorraldus viidud tavainimese juurde ning looduskaitse roll sekkumiseks väikene. Sisevete kalanduspiirkonnad korraldavad ise järelevalvet kalavarude, vee kvaliteedi, kalavete, vesiviljeluse (kala- ja vähikasvatused) ja elukutseliste kalurite üle. Nagu meile jagatud infomaterjalist selgub, on põllumaade kuivendamine ja veeolude reguleerimine koos kalamajanduse arendamisega liidetud ühtseks tervikuks kus „ellu jäävad“ nii põllumehed, kalurid ja ka looduslik mitmekesisus ning turismiarendaja. Just Soome sisevete ühtne ja kompleksne haldamine (vee kvaliteet, kalavarud, vesiviljelus, veeteed, laevalüüsid, regulaatorid, kalatrepid, hüdroelektrijaamad jne) tagab vee ressursside ratsionaalse ja sihipärase kasutamise. Selles osas peaks omad järeldused tegema ka Eesti valitsus ning likvideerima veemajanduses ja www.agri.ee/ekf
    [Show full text]
  • Uuriv Õppetöö B
    B. G. Forseliusc Seltsi Toimetised nr Studia Forseiiana I Uuriv õppetöö B. G. Forseliuse Seltsi XII suvekool Laelatu puisniidul augustis 2001. Selgitusi jagab Peeter Vissak (vt “Orhideedest...” lk 88). STUDIA FORSELIANA I UURIV ÕPPETÖÖ SISUKORD Madis Linnamägi. Studia Forseiiana...........................................................................................................3 JUHENDAJAD JAGAVAD KOGEMUSI Inge Unt. Uurimismeetod kui õpimeetod Johannes Käisi loomingus....................................................4 Maie Kitsing. Rahvusliku identiteeditunde kujundamine Eesti koolis................................................... 6 Viivi Rohtla. Uuriva õppetöö planeerimisest ja juhendamisest.......................................... ................... 8 Vilja Vendelin. Õpilasuurimistööde juhendamise kogemus Tartu Descartes’i Lütseumis............... 11 Anu-Merike Eenmäe. Rakvere Gümnaasiumi uurimistöö aluste kursusest......................................... 13 Silva Kärner. Uurimine kui õppevorm.....................................................................................................17 Tiiu Ojala. Uuriv õppimine ja ainetevaheline integratsioon ajaloo õpetamisel .................................18 Tiina Kapten. Uuriva õppetöö vajalikkusest ja võimalikkusest loodusainete õpetamisel............... ..21 Marje Loide. Uuriv õppetöö arendab last............................... ................................................................23 Eha Jakobson. Rahvusvahelised projektid väikekoolis........................................................................26
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Igal Kandil Oma Lugu
    Igal kandil oma lugu Valimik Võrumaa rahvajutte Võru, 2011 Väljaandja: Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Projektijuht: Inga Kuljus Koostaja: Ere Raag Keeletoimetajad: Luule Lairand, Signe Pärnaste Esikaane pilt: Viive Kuks „Tamme-Lauri tamm“ Kujundus ja küljendus: Priit Pajusalu, Seri Disain OÜ Trükk: Trükikoda Ecoprint ISBN 978-9949-21-904-9 Täname raamatu väljaandmist toetanud Kohaliku Omaalgatuse Programmi, lugude jutustajaid ja kodukoha pärimuse üles kirjutajaid ning kogumiku valmimisele kaasaaitajaid! 3 Head lugejad! „Nagu tamm kasvamiseks oma jõu ammutab teda kandvast ja toitvast mullapinnast, samuti pead sina oma minevikust enesele elujõu ammutama, ega tohi sellest kunagi lahti lasta, et mitte kaduda või hävida.“ (Peeter Lindsaar, 1973) Võrumaa rahvaraamatukogude töötajad tegelevad järjepidevalt kodulootööga ja raamatukogude ajaloo uurimisega 1980. aastast alates. Arhiividesse on saadetud päringud raamatukogude asutamise ja tegevuse kohta, on tutvutud arhivaalidega, küsitletud endisi raamatukogutöötajaid ja kohaliku kultuurielu edendajaid. Saadud materjalide põhjal on koostatud kartoteegid ja raamatukogude ajalugu on talletatud kroonikaraamatutesse. Vabariiklikul rahva- raamatukogude kroonikate ülevaatusel 1983. aastal saavutati esikoht. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal koostati 2007. aastal s k Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav kogumik e s „Raamatukogud Võrumaal“ . Võrumaa Keskraamatukogu sajandi- u t pikkune tegevus koondati 2009. aastal sõnas ja pildis juubeliteosesse a h „Võrumaa Keskraamatukogu
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • Lisa Kinnitatud Võru Vallavolikogu Määrusega Nr 57 10
    Lisa Kinnitatud Võru Vallavolikogu määrusega nr 57 10. oktoober 2012.a. VÕRU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2012- 2017 SISUKORD *SISSEJUHATUS *VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED *VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG .......................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED ....................................................................... 3 VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG ........................................................................................ 4 1.1. VÕRU VALLA ASEND * TERRITOORIUMI JAOTUS * VALLA OMAPÄRA ............... 4 1. 1 VÕRU VALLA ASEND .......................................................................................................... 4 1. 2 TERRITOORIUMI JAOTUS ................................................................................................... 5 1. 3 VALLA OMAPÄRA ................................................................................................................ 5 2. 5 SUHTED NAABRITEGA ....................................................................................................... 8 3. ALUSHARIDUSE, ÜLDHARIDUSE JA KULTUURI INFRASTRUKTUUR * NOORSOOTÖÖ, SPORT, PUHKEKOHAD JA PUHKEMAJANDUS * TURISM * VAATAMISVÄÄRSUSED *SOTSIAALHOOLEKANNE * MEDITSIINILINE TEENINDAMINE JA TERVISHOID ................................................................................................. 9
    [Show full text]
  • Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11
    Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Võru Kirjakeele Sõnamuutmissüsteem
    DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 VÕRU KIRJAKEELE SÕNAMUUTMISSÜSTEEM SULEV IVA Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut Väitekirja on kaitsmisele suunanud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti ja üldkeeleteaduse instituudi nõukogu 20. novembril 2007. Juhendajad: professor Karl Pajusalu, emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso Retsensendid: professor Riho Grünthal (Helsingi ülikool) professor Jüri Viikberg (Tallinna ülikool) Kaitsmine toimub 18. detsembril 2007 kell 15.45 Tartu Ülikooli nõukogu saalis. Keeleteaduse ja -tehnoloogia doktorikool ISSN 1406–1325 ISBN 978–9949–11–791–8 (trükis) ISBN 978–9949–11–792–5 (PDF) Autoriõigus Sulev Iva, 2007 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 512 EESSÕNA Oma emakeele, võru keele probleemidega olen tegelnud eelmise kümnendi algusest saadik. Kogu selle aja on mul võimalik olnud jälgida võru kirjakeele arengut, sellele ka ise kaasa aidates. 1980. aastate lõpus avaldatud esimesed võru kirjakeele põhimõtted arenesid edasi võrukeelsetes suveülikoolides, mille keeletoimkondade liikmeks mul on olnud au olla. Ühise keeletöö tulemusena ilmus esimene võru kirjakeele praktiline grammatika (Jüvä 1994), mille sünnile andsid suure panuse Enn Kasak ja Toomas Help, kes innustasid mind ka võru kirjakeelega edasi tegelema. Edasi on mul olnud hea võimalus võru kirjakeelega tegelda juba igapäeva- tööna Võru Instituudis, alates selle asutamisest 1995. aastal. Töös sain innustust instituudi
    [Show full text]
  • ENSV TEATAJA LISA Toimetus Ja Talitus: ENSV Teataja Tellimishind Ühes Kuulutuste Ja Teada­ Riigi Trükikojas, Niine Tän
    Hind 15 senti, ENSV TEATAJA LISA Toimetus ja talitus: ENSV Teataja tellimishind ühes Kuulutuste ja teada­ Riigi Trükikojas, Niine tän. 11. lisadega: annete hind: 12 kuu peale............................ 13 krooni. Kontor õn avatud kella 8—14. 6 „ „ 7 krooni. Kohtukuulutused 1 kuni 15krooni, Sealsamas lehe tellimiste vastu­ ENSVT üksik nr. kuni 4 lk. 5 senti. kaotatud isikutunnistuste kuulu­ võtmine. Kodukeskjaam 477-80: ,, ,, ,, „ 16 ,, . 10 s. jne. tused — 50 senti, muud kuulu­ ENSVT Lisa üksiknumber . 15 senti. kontor 30, toimetus 62, talitus 61. Nime või aadressi muutmine 30 senti. tused iga mm-rida 8 senti. 6. septembril Nr. 2 1940 Sisu: Teadaanne Petseri linna ja Petseri maakonna valdade marutaudikahtlaseks piir­ konnaks tunnistamisest. Riigikohtus arutusele määratud toimetused. Nimede muutmised. Perekonnanimede muutmised. Kuulutused. 2/181. Leena Lõhmus — Tervishoiu ja Teadaanded koertemarutaudi Hoolekande Talituse direktor. kohta. 3/179. Rudolf Funk — Tervishoiu ja Loomataudide vastu võitlemise seaduse Hoolekande Talituse direktor. (RT 1923, 60) § 27 ja määruse (RT 1934, 4/193. Mari Põru — Sotsiaalminister. 42, 3731) §§ 77—SO põhjal kuulutan Pet­ 5/201. Singer Sewing Machine Com- seri linna, Petseri, Vilo, Meremäe, Senno, pany — Töökaitse ja Sotsiaalkindlustuse Saatse, Järvesuu ja Orava vallad oma admi­ Osakonna direktor. nistratiivpiires ja Roodva, Linnuse, Kalda, 6/202. Kreenholmi PuuvillasaadusteMa­ Mäe, Veriora, Leevi, Lasva ja Vastseliina nufaktuuri o.-ü. — Töökaitse ja Sotsiaal­ valdade osad kuni 25 km kauguseni, arvates kindlustuse Osakonna direktor. Petseri linnast, marutaudikahtlaseks piirkon­ 7/150. Hirsch, Joosep, Jakob, Benjamin naks kuni 28. novembrini 1940. ja Isak Braschinsky’d — Tallinna linna­ Kõik koerad ja kassid eeltähendatud piir­ volikogu. konnas tulevad kinni pidada kuni 28. no­ 8/154. Tartu Linnavalitsus — Konguta vembrini 1940.
    [Show full text]
  • Võru Valla Teataja Oktoober 2020
    VSEPTEMBER 2018ÕRU VVÕRU VALLAA TEATAJA LLA 1 Nr 9 (160) Oktoober 2020 Teataja Võru vallavalitsus tunnustas õpetajaid õru vallavalitsus nimetas lastevanematelt korduvalt head on paljude lasteaias läbiviidavate Vtänavused aastaõpetaja tagasisidet. Näide ühe lapsevanema ürituste hing ning süžeede autor, aunimetused ning tänas kõiki kirjast: “Ma ei tea, kas õpetajatele tema läbiviidud üritused jätavad nominente neljas kategoorias: ka “tunnistusi” õppeaasta lõpus alati sügava mulje. Merike Kobin aasta kooliõpetaja, aasta klassijuha- jagatakse, aga kui jagataks, siis mina on ka lasteaia laulu sõnade autor. taja, aasta lasteaiaõpetaja ja aasta paneksin sinna lapsevanemana Ta paistab silma näitleja meis- huvihariduse õpetaja. Õpetajate kindlasti vaid parimad hinded. terlikkusega, vürtsika asjakohase tunnustamiseks esitati tänavu 15 Õppe üleviimine veebi - hinne huumorisoonega, sõnaosavusega ettepanekut. “5” - see tuli suurepäraselt välja! ja hea mõttelennuga. Õppe- ja Õpetaja kasutas veebikeskkondi, kasvatustöös pöörab Merike suurt Tunnustamise eesmärk on väär- mis olid arusaadavad, õpetaja tähelepanu väärtuskasvatusele: Kristina Siska. Foto: Jaanus Tanilsoo tustada ja esile tõsta õpetajatöö oli valmis alati juhendama. Oli lapsed on tutvunud rahvaluule olulisust, tunnustada õpetajaid, märgata, kuidas õpetaja iga nädal väikevormidega, vanasõnadega, Aasta huvihariduse õpetaja auni- kelle töö ja isiklik eeskuju on katsetas üha uusi lahendusi kuni mõistatuste ja kõnekäändudega. metus omistati Osula põhikooli oluliselt kaasa aidanud laste ja lõpuks
    [Show full text]