Eesti Loodusturism Kui Majandusharu

EESTI LOODUSTURISM KUI MAJANDUSHARU.

Loodusturismi rahalise mahu hindamise metoodika, ülevaade teenusepakkujatest, külastajate hulgast ja Eesti loodusturismi rahalisest mahust 2012. aastal.

Üllas Ehrlich

Tallinn 2013

Sisukord

SISSEJUHATUS ...... 3 1. LOODUSTURISMI MÄÄRATLUS JA SEOS TEISTE TURISMILIIKIDEGA...... 4

1.1. LOODUSTURISMI SUHE MAATURISMIGA ...... 5 1.2. LOODUSTURISMI SUHE ÖKOTURISMIGA ...... 6 1.3. LOODUSTURISMI NÕUDLUSE JA PAKKUMISE STRUKTUUR ...... 7 2. EUROOPA LIIDU TURISMISTATISTIKA ...... 8

2.1 RASKUSED LOODUSTURISMI KÄSITLEVATE ANDMETE KOGUMISEL ...... 10 2.2 ANDMED EESTI LOODUSTURISMI KOHTA ...... 11 3. LOODUSTURISMI MAJANDUSLIKU MAHU ARVESTAMISE VÕIMALUSED . 12

3.1 AINULT (VÕI PEAMISELT) LOODUSTURISMIGA TEGELEVATE JURIIDILISTE ISIKUTE (PAKKUJATE) KÄIBEPÕHINE ARVESTUS ...... 12 3.2 OSALISELT LOODUSTURISMIGA TEGELEVATE JURIIDILISTE ISIKUTE (PAKKUJATE) KÄIBEPÕHINE ARVESTUS ...... 12 3.3 PAKKUJATE TEENUSEID MITTEKASUTAVATE LOODUSTURISTIDE GENEREERITUD KÄIBE ARVESTUS ...... 15 3.4 LOODUSTURISMI GENEREERITAV KAUDNE FINANTSKÄIVE...... 17 3.5 LOODUSTURISMI POOLT GENEREERITAV HEAOLU JA SELLE RAHALISE EKVIVALENDI LEIDMINE (LOODUSTURISMI SOTSIAALNE VÄÄRTUS) ...... 19 3.6 KOKKUVÕTE LOODUSTURISMI KUI MAJANDUSHARU MAHU LEIDMISE ETAPPIDEST ...... 21 3.6.1. Loodusturismi kogukäive ...... 24 4. HINNANG EESTI LOODUSTURISMI MAHULE 2012. AASTAL ...... 24

4.1 PAKKUJATE POOLT GENEREERITAV LOODUSTURISMI (FINANTS) KÄIVE ...... 24 4.2 PAKKUJATE TEENUST MITTEKASUTAVATE KOHALIKE LOODUSTURISTIDE GENEREERITUD FINANTSKÄIVE ...... 26 4.3 VÄLISTURISTIDE POOLT GENEREERITAV OTSENE JA KAUDNE KÄIVE ...... 27 5. LOODUSTURISMI TEENUSTE PAKKUJAD ...... 28

5.1 LOODUSTURISMI ETTEVÕTETE JAGUNEMINE MAAKONNITI ...... 29 5.1.1 Loodusturismi teenust pakkuvate ettevõtete jagunemine ja regionaalne jaotus kvintiiliti ...... 31 LISA 1 LOODUSTURISMI TEENUSTE PAKKUJAD ...... 38

Sissejuhatus

Inimtegevusest suhteliselt vähe mõjutatud loodus on Euroopa Liidus väärtuslik ja defitsiitne ressurss. Tänu hõredale asustusele ja sotsiaalmajandusliku arengu eripärale kuulub Eesti looduslikus seisundis keskkonna poolest elaniku kohta EL-i juhtivate riikide hulka. Samas ei toeta valdkondlikud poliitikad ja nende alusel tehtavad rahastamisotsused nii EL-i erinevatest fondidest kui ka Eesti eelarvest (näit EAS-i kaudu) meie looduse kui EL-i kontekstis defitsiitse ressursi osalemist väärtuste loomisel, mis ei lase Eesti loomulikul konkurentsieelisel täiel määral avalduda.

Väga oluliseks majandusharuks, mille kaudu looduse väärtused osalevad nii inimeste heaolu tõusus kui ka reaalmajanduslike näitajate parendamisel, on loodusturism, millele on käesolev töö pühendatud. Loodusturismi kui majanduslikku kategooriat on Eestis seni puudulikult käsitletud ja selle valdkonna käibest ning loodavast väärtusest puudub isegi ligikaudne ülevaade. Sellise olukorra üheks oluliseks põhjuseks on kindlasti turismistatistika, mis loodusturismi statistiliste andmete kogumisel eraldi turismi haruna ei käsitle. Seepärast ei ole ilma eriuurimusteta võimalik loodusturismi käivet koguturismist eristada. Arvestades aga loodusturismi pakkujate paljusust ja killustatust ning nõudluse keerulist struktuuri ja segunemist teiste sektoritega on originaalandmete kogumine väga töömahukas. Kõik see muudab teaduslikult usaldusväärse ülevaate saamise loodusturismi tegelikust käibest ja seega ka loodusturismi kui majandusharu mahust keeruliseks ning viib praktikas loodusturismi tähtsuse alahindamiseni, mis paratamatult kajastub ka vastavates rahastamisotsustes.

Käeolevas töös käsitletakse loodusturismi mõistet ja majanduslikku sisu. Esitatakse loodusturismi kui majandusharu analüüs, näidatakse (finants)käibe tekkimise etappe loodusturismis ja visandatakse metoodiline lähenemine käibe arvestuseks loodusturismi elutsükli erinevatel etappidel. Töös antakse ka hinnang Eesti loodusturismi käibe mahule 2012. aastal. Lisaks analüüsitakse olemaolevat turismistatistikast ja selle kogumise põhimõtteid ning antakse ülevaade loodusturismi käsitlevatest nii Eesti kui ka rahvusvahelistest allikatest. Töö lisades on esitatud nimekiri Eesti loodusturismi pakkujatest koos näidetega, milliseid andmeid pakkujate kohta võib avalikest allikatest saada.

1. Loodusturismi määratlus ja seos teiste turismiliikidega

Erialases teaduskirjanduses puudub üks universaalne ja üldtunnustatud loodusturismi definitsioon. Turismi mahtusid (sh finantskäivet) kajastava statistika ja selle aluseks oleva valdkondliku arvestuse aspektist on ühtse definitsiooni puudumise põhjuseks raskused, mis tekivad loodusturismi eristamisel vabas õhus veedetavast puhkusest (ingl.k. outdoor recreation) ja sellega seotud mitmekülgsetest toodetest ja teenustest. Seega on loodusturismi ühtviisi raske defineerida nii nõudlusest kui pakkumisest lähtudes [18].

Ingliskeelses erialakirjanduses on loodusturismi tähistamiseks kaks mõistet, loodusturism (nature tourism) ja looduspõhine turism (nature-based tourism) mille piirid ei ole täpselt määratletud ja mis eri autorite käsitluses kohati ka suuresti kattuvad. Erialased teadusajakirjad, millega autor käeoleva töö koostamiseks tutvus, nagu näiteks Tourism Economics [10] , Journal of Ecotourism [eg 31] ja Scandinavian Journal of Hospitality [eg 17,18] and Tourism kasutavad loodusturismi alaseid uuringuid tutvustavates artiklites peaaegu eranditult mõistet „looduspõhine turism“ (nature-based tourism).

Näiteks Soomes kasutatakse looduspõhise turismi mõistet tegevuste kohta, mida inimesed teevad vabal ajal (puhkepäevadel või puhkusel olles) loodusega kontaktis olles ja mis üldjuhul sisaldab ööbimist kodust väljas [18, 36].

Mitmed Skandinaavia autorid [17,18] ei anna loodusturismile ühest definitsiooni, nad iseloomustavad loodusturismi nelja temaatilise tunnuse (tingimuse) abil, millede koosesinemisel on tegu loodusturismiga: 1) külastajad looduskeskkonnas, 2) looduskeskkonnast tulenevad (külastus)elamused, 3) tegevuses osalemine, 4) normatiivsed aspektid, mis on seotud jätkusuutliku arenguga ja kohaliku eripära arvestamisega. Ametlikult on Rootsis kasutusel lühem versioon, mis defineerib loodusturismi kui inimeste tegevust, külastades looduslikke piirkondi väljaspool oma (igapäevast) elukeskkonda [10, 18].

ÜRO Rahvusvaheline Turismiorganisatsioon (UNWTO) defineerib loodusturismi kui „turismi vormi, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine“. See suuresti mittetehnokraatlik ja indiviidi tunnetusprotsessist lähtuv definitsioon seab esiplaanile inimese ja looduse suhte ning sellest tekkiva väärtuse, mis eeldaks loodusturismi kajastavas arvestuses ja statistikas samuti lähtumist inimese ja looduse suhetes tekkivast

(suuresti turuvälisest!) väärtusest. Samas ei toeta seda definitsiooni ei maailma [25] ega ka Eesti turismistatistika, kus aluseks võetakse pigem turism kui majandusharu, so turismiga tegelevate ettevõtete käive, abstraheerudes turismi tegelikust mõttest- sellega tegelevate indiviidide (so turistide) heaolu kasvust ning selle rahalisest ekvivalendist.

Eestikeelses terminoloogias on püütud selgust luua seni kõige ulatuslikumas Eesti loodusturismi käsitlevas töös, 2008. aastal Consumetric’u poolt tehtud uuringus „Eesti Loodusturismi pakkumise uuring“ [13], mis oma põhiosas keskendub Eesti loodusturismi pakkujate veebiküsitluse analüüsile, puudutades siiski põgusalt ka mõningaid loodusturismiga seotud teoreetilis-metodoloogilisi küsimusi. Ülamainitud töös [13] tsiteeritakse täienduseks UNWTO loodusturismi definitsioonile Soome loodusturismi riiklikus arengukavas sisalduvat definitsiooni: „Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. Mõneti kitsama definitsiooni kohaselt on loodusturism turism, mis sisaldab rekreatsiooni looduskeskkonnas“. Erinevus kahe definitsiooni vahel on ilmne, kuid autor ei nõustu täiel määral Consumetric’u töös tehtud järeldusega, et Soome loodusturismi arengukavas toodud definitsioon on tootekeskne, sest definitsioonis on määravaks turismitoote pakkumise keskkond. Autori arvates võimaldab ka Soome arengukava definitsioon käsitleda loodusturismi (rekreatsiooni looduskeskkonnas) inimese ja looduse vahelise suhtena.

1.1. Loodusturismi suhe maaturismiga

Omaette probleemiks on kolme osaliselt kattuva mõiste - loodusturismi, maaturismi ja ökoturismi - vahekord. Eesti kõige ulatuslikum maaturismi käsitlev töö „Maaturismi uuring 2012“ [32] defineerib maaturismi kui „inimeste reisimist maapiirkonda, väljapoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel“. Definitsioon ei ütle maapiirkonnas tehtavate tegevuste kohta, aga kui nende tegevuste jooksul toimuvad loodusturismile omased tegevused nagu „rekreatsioon looduskeskkonnas“ või „vabal ajal loodusega kontaktis olemine“, on tegemist ühtlasi loodusturismiga. Küll aga ei kuulu loodusturismi hulka ärireisidel loodusega kontaktis olijad, kuigi ka see on pigem maitseküsimus, sest loodusega kontaktis olemisest tekkiva heaolu tõus indiviidile ei sõltu sellest, kas see toimub töö või puhkusereisi jooksul. Maaturismi määratlus on loodusturismi omast lihtsam, kõik, kes mingil põhjusel (ükskõik kas puhkuse või tööreisi jooksul) maapiirkondi külastavad, on maaturistid. Kui maapiirkondade külastajad on aga külastuse toimumise ajal vabad töökohustuste täitmisest ja neil toimub maapiirkonna külastamise

5 jooksul kontakt loodusega, on tegu ka loodusturistidega. Samas, kõik loodusturistid, kelle kontaktid loodusega toimuvad maapiirkonnas, kuhu nad on spetsiaalselt sõitnud (või, vastavalt definitsioonile, mis ei ole nende igapäevane elukeskkond, on ka maaturistid. Seega on maaturismi mõiste laiem kui loodusturisti mõiste. Suures osas on maaturistide ja loodusturistide ring aga kattuv.

1.2. Loodusturismi suhe ökoturismiga

Ökoturism omaette turismiharuna (või valdkonnana) on akadeemilistes turismiuuringutest loodusturismist oluliselt populaarsem [eg 31]. Just ökoturism (ja mitte loodusturism) on turismi valdkond, mida turismi uurijad ja loodusteadlased ühiselt käsitlevad [38]. Iseloomulik on, et ökoturismi mõiste võeti kasutusele kõigepealt loodusteadlaste (ökoloogide) poolt 1960-ndatel aastatel, turismisektor võttis selle omaks alles ca 20 aastat hiljem. Mõiste on osutunud nii tähelepanuväärseks, et paljud asjast huvitatud on seda üritanud enda kasuks kallutada. Eri piirkondades on käibel erinevaid mõisteid, mistõttu on tehtud lausa spetsiaalseid mõistete uuringuid. Näiteks analüüsis David Fennell [44] 85 ökoturismi definitsiooni, mis olid kasutusel nii turismiäris kui ka akadeemilises kirjanduses. Kõige enam sisaldasid ökoturismi definitsioonid viidet toimumiskohale (näiteks looduspiirkonnad), teisel kohal oli looduskaitse, kolmandal kultuur, neljandal kohaliku kogukonna tulu ning viiendal haridus [44]. Üldiselt mõistetakse ökoturismi kui keskkonnahoidlikku ja sotsiaalselt vastutustundlikku turismi, mis toetab nii kohalikku majandust kui ka looduskaitset kaitsealadel ning samas harib turisti kohaliku looduse ja kultuuri alal [37] – [43].

Koguteoses Ökoturism [33] on eraldi välja toodud kolm erinevat ökoturismi definitsiooni: 1) Ökoturism on keskkonnateadlik reisimine ja suhteliselt puutumatute looduspiirkondade külastamine looduse ja kultuuri nautimiseks ja austamiseks (Hector Ceballos-Lascurain 1987 – [45]). 2) Ökoturism on vastutustundlik reisimine looduspiirkondades, mis toetab looduskeskkonna kaitset ning kohalike elanike heaolu. (Responsible travel to natural areas that promotes conservation and well being of local people.) (TIES, Rahvusvahelise Ökoturismi Ühendus.) 3) Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu (Eesti Ökoturismi Ühendus).

Kõik definitsioonid viitavad ökoturismi suurele ühisosale loodusturismiga. Kuigi põhimõtteliselt on võimalik ka selline ökoturism, millel puuduvad loodusturismile omased tunnused (näiteks ainult kultuuriväärtuste külastamine loodusega kontakti omamata), siis praktikas on ökoturism, nagu definitsioonidestki nähtub, pigem loodusturismi eriharu, mis on mahult loodusturismist väiksem, rõhutades loodusega toimuvate kontaktide mitteutilitaarset iseloomu ja spetsiifiliselt säästlikku käitumist kogu turismiks kvalifitseeruva tegevuse toimumise vältel.

1.3. Loodusturismi nõudluse ja pakkumise struktuur

Küsimus, kuidas loodusturismi defineerida, ei ole oluline ainult akadeemilisest vaatepunktist, vaid ka majandusarvestuse seisukohalt. Sõltub ju loodusturismi nii või teistsugusest definitsioonist, milliste institutsioonide ja inimeste tegevuse missugust osa loodusturismi üle arvestust pidades arvesse võetakse. Viimasest omakorda sõltub aga loodusturismi rahaline maht (väljendatuna käibena, kasumina, loodusturismi poolt genereeritud heaolu rahalise ekvivalendina jne.). Probleem on keerulisem kui esialgu paistab. Näitena võib tuua erinevatest lähenemistest tulenevad loodusturismi rahalise mahu arvestamise stsenaariumid.

Ühte ja ammendavat loodusturismi definitsiooni ei ole esitatud ka Eesti loodusturismi klastri strateegias 2011-2020 [2]. Küll on strateegias ära toodud Eberswalde Rakendusteaduste Ülikoolis väljatöötatud loodusturismi nõudluse ja pakkumise struktuuri hästi illustreeriv tabel, mis annab hea ülevaate loodusturismist laias ja kitsas tähenduses (Tabel 1). Tabelis toodud loodusturismiga kombineeritud segmendid näitavad hästi, milliste tegevuste või ürituste raames loodusturismiks klassifitseeritavad juhtumid aset leiavad või võivad leida. Samas võib väita, et eriti nn piiripealsete juhtude korral (vt tabel 1) on suuresti maitseasi, kas mingi tegevuse käigus aset leidnud kontakt inimese ja looduse vahel, millega kaasneb indiviidi heaolu tõus, loodusturismiks kvalifitseerub või mitte. Arvestades praktilisi raskusi loodusturismi kohta käivate arvandmete hankimisel (millest tuleb käesolevas töös juttu edaspidi), ei ole loodusturismi väga range määratlemine vastavalt mingile ühele (paljude hulgast) väljavalitud definitsioonile praktiliselt mõttekas, sest lisaks tõsiasjale, et statistika loodusturismi eraldi niikuinii ei kajasta, et oska (autori kogemuse põhjal) ülearu nõudliku loodusturismi kriteeriumi alusel loodusturiste nn tavaturistidest eristada ka näiteks loodusturismi pakkujad, tavaturismi pakkujatest rääkimata.

Tabel 1. Loodusturismi nõudluse ja pakkumise struktuur Loodusturism laiemas Loodusturism kitsamas tähenduses Loodusturism laiemas tähenduses tähenduses Segmendid, mis on Keskendub looduse kogemisele kaitsealadel kombineeritud Keskendub tegevustele loodusturismiga Objektipõhine Uurimine/nauding Jälgimine/tegevus Looduskeskkonnas Objektipõhine Maastikupõhine - Loomaaedade - Ulukite kaitseala/ - Linnuvaatlus Spordialad looduses: külastamine pargi külastamine - Looduse jälgimine Matkamine (i.k. hiking) - Lõõgastavad tegevused - Kaitsealade - Aktiivne looduse Kanuumatk, sõudmine looduses infokeskuste kogemine jalgsi, jalg- Purjetamine, surfamine - Golfi mängimine külastamine rattal, hobusel või vees Kepikõnd - Vabaõhuüritused - Loodusrajad - Metsiku looduse Ujumine - Loodusloomuuseumid - Looduslike toodete kogemine Sukeldumine - Telkimine nautimine - Aktiivne Õhupallisõit, - Välispordiüritused (nt - Geoloogilised maastikukaitse purilendamine maraton) marsruudid Käimine (i.k.walking) - Uisutamine - Soo/ märgala Kalastamine - Aia/pargiturism matkarajad Jahilkäik - Puhkus talus Seikluslaagrid - Geopargid - Temaatilised marsruudid Allikas: BTE, dwif, Eberswalde Rakendusteaduste Ülikool, 2007, uuring „Saksamaa elanike loodussuunitlusega välisreiside iseloomustus ja Eesti potentsiaal Saksamaa loodushuviliste turistide sihtkohana“.

2. Euroopa Liidu turismistatistika

Euroopa Liidu turismi käsitlevate statistiliste andmete kogumisest annab ülevaate Eurostat´i kodulehekülg [34].

Statistilises kontekstis tähendab turism tegevust, mille käigus külastajad reisivad oma tavapärasest elukeskkonnast väljaspool asuvasse sihtkohta vähem kui aastaks. See võib toimuda mis tahes põhieesmärgil, sealhulgas ärilisel, meelelahutuslikul või muul isiklikul eesmärgil, välja arvatud külastatava koha residendist elaniku, kodumajapidamise või ettevõtja juures töötamise eesmärgil. Turismistatistikas võetakse praegu arvesse ainult neid reise, mis hõlmavad vähemalt ühte ööbimist. 2014. aastast alates hakkab ametlik Euroopa statistika hõlmama ka ööbimiseta ühepäevaseid reise välisriiki.

Turismistatistika kogumise süsteem kehtestati nõukogu 23. novembri 1995. aasta direktiiviga 95/57/EÜ turismivaldkonda käsitleva statistilise teabe kogumise kohta. Nimetatud õigusliku aluse kohaselt peavad liikmesriigid korrapäraselt esitama võrreldavat turismistatistikat. 2004. ja 2006. aastal tehtud muudatused käsitlesid ELi laienemist ja hiljutisi muutusi ülemaailmsel turismiturul. 2011. aasta juulis võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu vastu uue määruse (EL) nr 692/2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 95/57/EÜ. Määrus jõustus võrdlusaastaks 2012.

ELi turismistatistika koosneb kahest põhikomponendist: ühelt poolt ühismajutusettevõtete mahutavust ja täitumust käsitlevast statistikast ning teiselt poolt turisminõudluse statistikast. Enamikus liikmesriikides kogutakse esimesena nimetatud andmeid uuringute kaudu, mis viiakse läbi ühismajutusettevõtete hulgas. Viimati nimetatud statistikat kogutakse peamiselt reisijate uuringute kaudu, mida tehakse piiriületuspunktides või leibkonnauuringute raames.

Ühismajutusettevõtete mahutavust käsitlev statistika hõlmab majutusettevõtete, hotellitubade ja voodikohtade arvu. Selline statistika on kättesaadav piirkondade või majutusettevõtte liikide kaupa ning seda koostatakse aastapõhiselt.

Ühismajutusettevõtete täitumust käsitlev statistika hõlmab (majutusettevõtetesse) saabunute arvu ning residentide ja mitteresidentide ööbimiste arvu. Selline statistika on liigitatud majutusettevõtte liikide või piirkondade kaupa ning see on kättesaadav nii aastate kui ka kuude lõikes. Lisaks koostatakse statistikat voodikohtade kasutamise (täitumuse määrade) kohta.

Turisminõudlust käsitlev statistika viitab turismis osalemisele ehk teisisõnu näitab inimeste arvu, kes tegid vaatlusperioodi jooksul vähemalt ühe reisi, mille jooksul nad ööbisid vähemalt neli ööd kodunt eemal. Turismireiside arvu kohta (ja ööbimiste arvu kohta neil reisidel) kogutakse statistilisi andmeid järgmiste jaotuste kaupa:

 sihtriik;  reisi alguskuu;  reisi kestus;  reisikorralduse liik;  transpordiviis;  majutusviis;

 kulud.

Andmeid võidakse analüüsida ka selliste sotsiaaldemograafiliste muutujate põhjal nagu vanus ja sugu. Neid andmeid kogutakse kvartali ja aasta kohta.

Turismi uurimiseks võib kasutada ka paljudest muudest ametlikest allikatest pärit andmeid. Selline statistika hõlmab:

 andmeid tööhõive kohta turismi majutussektoris, mis saadakse tööjõu-uuringust ning mida analüüsitakse tööaja (täistööaeg / osaline tööaeg), tööalase staatuse, vanuse, haridustaseme, soo, sama tööandja juures töötamise kestuse ja tööstaaži (aasta- ja kvartalipõhised andmed) põhjal;  andmeid eraviisilise reisimisega seotud tulude ja kulude kohta, mis on esitatud maksebilansis;  transpordistatistikat (näiteks, reisijate lennutransport);  ettevõtluse struktuurstatistikat, mida võidakse kasutada lisateabe saamiseks turismivoogude ja teatavate turismiga seotud sektorite majandustulemuste kohta.

2.1 Raskused loodusturismi käsitlevate andmete kogumisel

Ülalolevast ülevaatest EL-i turismialaste statistiliste andmete kogumise kohta nähtub, et turismiliikide ( näit. kultuuriturism, loodusturism, seiklusturism, seksiturism jms) kohta eraldi statistilisi andmeid tsentraalselt ei koguta. See seab turismi uurimise turismiliikide järgi raskesse olukorda. Selleks, et loodusturismi eraldi uurida, tuleb kõigepealt uurijal endal luua andmestik, mis sisuliselt ei tähenda muud kui ulatuslikku originaalandmete kogumist. Loodusturismi alaste andmete kogumist komplitseerib asjaolu, et selle turismiliigi pakkumine jaguneb paljude juriidiliste isikute vahel, kellel puudub igasugune kohustus arvestust pidada, milline osa nende tegevusest on seotud tegevustega, mis kvalifitseeruvad loodusturismiks. Seega on ammendava loodusturismi mahtu kajastava andmestiku tekitamiseks praktiliselt ainus võimalus kõigi (muu hulgas) loodusturismi teenust pakkuvate juriidiliste isikute küsitlemine ja nii sise- kui välisturistide representatiivse valimi küsitlemine. Arvestades, et loodusturismi pakkujaid on Eestis sadu (kusjuures osa neist tegelevad allhangetega), on originaalandmete kogumine Eesti turismisektori kohta väga töö- ja ajamahukas.

2.2 Andmed Eesti loodusturismi kohta

Tingimustes, kus Eesti loodusturismi kohta ametlik statistika puudub, on arusaadavalt vähe ka loodusturismi käsitlevaid tõsiseltvõetavaid uurimusi. Seni kõige põhjalikumaks Eesti loodusturismi käsitlevaks uurimuseks, mida autoril on õnnestunud leida (ja mida käeolevas töös ka korduvalt tsiteeritakse) on Consumetric OÜ poolt 2008. a koostatud mahukas originaaluurimus „Eesti loodusturismi pakkumise uuring“ [13]. Nagu pealkirigi ütleb, hõlmab uuring vaid pakkumist, jättes teadlikult kõrvale nõudluse ja nõudluse poolt genereeritava käibe ning loodusturismiga kaasnevad sotsiaalsed väärtused koos nende rahalise ekvivalendiga. Seega ei pretendeerigi Consumetric´u uurimus looduturismiga seotud kogu käibe ja loodusturismi kui majandusharu mahu väljaselgitamisele, kuigi töö autorid näikse kohati ekslikult arvavat, et loodusturismi pakkujate käive võrdub loodusturismi kui majandusharu mahuga.

Vaatamata ülalosutatud puudusele käsitleb uuring Eesti loodusturismi pakkumist ulatusliku küsitluse abil korjatud info alusel (mida on ka põhjalikult ja mitmekülgselt analüüsitud) ja on sellisena seni usaldusväärseim Eesti loodusturismi käsitleva statistilise informatsiooni allikas. Seda kinnitab ka asjaolu, et teine Eesti loodusturismi sektorit ja selle arenguperspektiive käsitlev 2010. aastal koostatud töö „Eesti loodusturismi klastri strateegia 2011-2020“ [2], mille looduturismi pakkumist käsitleva osas põhineb Consumetric´u uuringust pärit andmestikul.

Heaks materjaliks Eesti loodusturismi kohta on veel Loodusturismiga osaliselt kattuva maaturismi kohta tehtud töö „Maaturismi uuring 2012“ [32], koostajaks Eesti uuringukeskus. Loodusturismi temaatika on leidnud kaudset kajastamist ka mõnedes kõrgkoolide lõputöödes, nagu näiteks Kerlin Kivioja Maaülikooli magistritöö „Botaanikaaedade roll loodusturismis ning külastajate profiil ja motivatsioon Tallinna Botaanikaaia näitel“ [9] ja Liis Tangi Pärnu TÜ Pärnu Kolledžis valminud diplomitöö „Kultuuriturismi potentsiaali arendamine Lahemaa Rahvuspargis“ [5]. Loodusturismiga otseselt haakuvatest populaarteaduslikest töödest võiks mainida Mart Reimanni 2010 a koostatud „Ökoturism. Mõtteviis, majandusharu, heaolu tõstja, loodus- ja kultuuripärandi kaitse tõhustaja“ [33].

Täielikuma ülevaate loodusturismi otseselt või kaudselt käsitletavatest eestikeelsetest materjalidest saab käeoleva töö lõpus asuvast autori koostatud kirjanduse loetelust. Eeldades,

11 et viidatud materjalid on kättesaadavad, on autor püüdnud käesolevas töös vältida nende tarbetut refereerimist.

3. Loodusturismi majandusliku mahu arvestamise võimalused

3.1 Ainult (või peamiselt) loodusturismiga tegelevate juriidiliste isikute (pakkujate) käibepõhine arvestus

Lähtudes mingi valdkonna rahalise mahu määratlemisel vastavas valdkonnas tegelevate ettevõtete käibest on väga levinud praktika. Puuduseks on keskendumine pakkumisele ja abstraheerumine nõudlusest, st loodusturistidest. Esimesed raskused selle arvestusviisi rakendamisel tekivad loodusturismiga tegelevate ettevõtete ringi väljaselgitamisel. Ettevõtete tegevusalasid analüüsides selgub, et vaid mõned ettevõtted on keskendunud ainult või isegi valdavalt loodusturismile. Seetõttu jääb ainult loodusturismiga tegelevate ettevõtete käibel põhinev loodusturismi mahu hinnang väga tagasihoidlikuks ja ei peegelda kuidagi tegelikku olukorda. Samas on see metoodika andmekogumise statistika seisukohast kõige lihtsam, sest ei vaja eriuuringut, vaid põhineb rutiinsel majandustegevuse aruandlusel. Meetodi oluliseks puuduseks on loodusturismi kui majandusharu marginaliseerumine koos kõige sellest tulenevaga. Loodusturismi kui majandusharu selliselt arvestatud väikese käibe tõttu ei peeta sektorit riiklike ettevõtlustoetuste ja muu abi vääriliseks. Praegune olukord Eesti loodusturismi rahastamises on suuresti valitud majandusarvestusemetoodika poolt põhjustatud.

3.2 Osaliselt loodusturismiga tegelevate juriidiliste isikute (pakkujate) käibepõhine arvestus

Kui ainult (või valdavalt) loodusturismiga tegelevaid ettevõtteid on vähe, siis selliseid ettevõtteid, millede käibest moodustavad osa loodusturismiga seotud tooted ja teenused, on juba märksa rohkem. Selliste ettevõtete loend on toodud Lisas 1. Just sellist sihtgruppi silmas pidades on tehtud ka Consumetric’u Eesti loodusturismi pakkumise uuring [13], kuhu olid kaasatud ettevõtted (ca 180 ettevõtet). Loodusturismiga potentsiaalselt tegelevate ettevõtete nimekiri saadi Visitestonia.com ja Maaturism.ee teenusepakkujate andmebaasist, mis sisaldab küll mahult palju, kuid sageli kõikuva kvaliteediga informatsiooni. Autori kogemuse põhjal võib väita, et ca 2/3 kirjetest ei ole mitmesugustel põhjustel (korduvkanded, firma on tegevuse

12 lõpetanud, firma esineb mitmetes rubriikides jmt.) praktilises uurimistöös infoallikatena kasutatavad.

Uuritud ettevõtted pakkusid tooteid vähemalt ühes allolevas valdkonnas:  Loodusvaatlus;  Matkad maismaal (v.a. talimatkad);  Matkad veekogudel;  Talimatkad;  Jahindus;  Kalastamine;  Aktiivne puhkus (sh seiklus-, ekstreem- ja sporditurism) maismaal;  Aktiivne puhkus (sh seiklus-, ekstreem- ja sporditurism) veekogudel;  Aktiivne puhkus (sh seiklus-, ekstreem- ja sporditurism) õhus.

Ettevõtete tegevusalade loetelu iseenesest on kõnekas ja viitab loodusturismi kõige laiemale, Soome loodusturismi arengukavas kasutatavale definitsioonile: „Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. Mõneti kitsama definitsiooni kohaselt on loodusturism turism, mis sisaldab rekreatsiooni looduskeskkonnas“. Kõik ülaltoodud loetelus esindatud tegevused kahtlemata sisaldavad „rekreatsiooni looduskeskkonnas“, mahtudes formaalselt loodusturismi laia definitsiooni alla. Samas ei anna ainuüksi teenuse pakkuja tegevusala informatsiooni selle kohta, milline on „rekreatsiooni looduskeskkonnas“ osakaal pakkuja käibest. Consumetric’u uuringus oli loodusturism enamikul ettevõtetel kõrvaltegevuseks. Vaid 34% küsitletud ettevõtetest ei pakkunud loodusturismi toodete kõrval aktiivse puhkuse tooteid. 42% uuringus osalenuist pakkus vaid aktiivse puhkuse tooteid ja ei pakkunud loodusturismi tooteid ning 24% olid nn hübriidpakkujad, kes tegelesid nii loodusturismi kui aktiivse puhkusega. Üldistavalt võib väita, et suurem osa teenustepakkujatest pakub koostöös partneritega praktiliselt kõike. Seega ei ole avaliku info põhjal võimalik kindlaks teha, missugune juriidiline isik millega tegelikult tegeleb.

Käesoleva töö autor valis oma fookusgruppi mõned pakkujad, kes Consumetric’u uuringus kvalifitseerusid looduse spetsialistidena. Ettevõtlustegevuse lähemal analüüsil selgus, et ka sellistel pakkujatel moodustab suure osa käibest näiteks asutuste suvepäevade läbiviimine,

13 kusjuures suvepäevade programmis sisalduvad tegevused, mis on kvalifitseeritavad loodusvaatlusena (näiteks matkaraja või jõelõigu läbimine) ja mitte aktiivse puhkusena.

Tähelepanuväärne on, et Consumetric’u uuringust on täiesti välja jäänud organisatsioonid, mis ei paku tasulisi teenuseid. Majandusarvestuse seisukohast on sellisel otsusel oma loogika, mittetasulist teenust ei saa formaalstatistiliselt käsitleda turismitoote pakkumisena. Samas on loodusturistil, kes tegeleb „rekreatsiooniga looduskeskkonnas“ (seega vastab igati loodusturisti kriteeriumidele!) oma heaolu kasvatades, mis ongi ju loodusturismiga tegelemise eesmärk tarbija seisukohalt, täiesti ükskõik, kas näiteks heaolu tõus matkarajal liikumisest tekib teenusepakkuja poolt ostetud turismipaketi raames või tasuta RMK matkarajal.

Eelpooltoodud asjaolu koos loodusturismi komponendi raskestimääratavusega pakkuja kogu pakutavas turismiteenuses ongi kõige suuremaks nõrkuseks loodusturismi tegeliku mahu hindamisel, arvestades loodusturismiga tegelevate ettevõtete käivet. Siiski on (vähemalt osaliselt) turismiga tegelevate ettevõtete käibel põhinev arvestus loodusturismi rahalise mahu hindamisel üks enamkasutatavaid, sest haakub turismi kohta käiva statistika kogumise loogikaga.

Meetodi puuduseks on, et praktilisel kasutamisel ei piisa vaadeldavate, „loodusturismi komponendiga“ pakkujate käivete mehhaanilisest liitmisest, sest sellisel viisil leitud loodusturismi rahaline maht sisaldaks (olulisel määral) ka sellist loodusturismiga mitteseotud käivet, mis ei mahu ka loodusturismi kõige laiema mõeldava definitsiooni alla. Seega peaks metoodika rakendamisel kõikidele ettevõtetele lähenema individuaalselt, nagu Consumetric oma uurimuses ongi teinud. Paremate tulemuste saamiseks peaks ankeedi majandusnäitajate osa täiustama, et oleks võimalik (vähemalt osaliselt) loodusturismiga tegelevate ettevõtete majandustegevuse kohta järeldusi teha ja loodusturismi eri vormidega seotud komponenti konkreetsete ettevõtete majandustegevuses paremini välja tuua.

Pakkujate põhisel loodusturismi rahalise mahu hindamisel on ka rida olemuslikke puudusi, mida ka kõikide olulisemate loodusturismi pakkujate põhjalik uuring ei suudaks korvata. Esimeseks ja kõige olulisemaks puuduseks, isegi kui püsida rangelt loodusturismi finantsilise mahu hindamise raamides, on asjaolu, et loodusturismi pakkujate käive ei näita kaugeltki tegelikku loodusturismi finantskäivet (rääkimata loodusturismi poolt genereeritava sotsiaalse väärtuse rahalisest ekvivalendist, aga see on omaette teema). Nimelt ei kasuta suur osa

„looduses rekreatiivse tegevuse harrastajaid“ oma tegevuse läbiviimisel (so loodusturismiga tegelemisel) vahendajat. Pakkuja tasulist teenust mittekasutavate loodusturistide osakaal ei ole küll teada, aga autori hinnangul võib see ületada 2/3 loodusuturistide üldarvust. Samas on selliste turistide poolt genereeritav finantskäive märkimisväärne, sisaldades muu hulgas näiteks kulutusi sihtkohani jõudmisel, varustuse hankimisel jne., rääkimata selliste turistide genereeritavast kaudselt loodusega seotud finantskäibest nagu kulutused toidule ja öömajale, mis teenusepakkujatel on sageli nö hinna sees. Pakkujate teenuseid mittekasutavate loodusturistidega seotud käibe väljajätmine loodusturismi mahu hinnangust vähendab oluliselt loodusturismi tegelikku mahtu ja annab loodusturismi kui majandusharu käibest ebaõige ettekujutuse. Kahjuks on senised tõsisemad katsed Eesti loodusturismi kui majandusharu rahaliselt hinnata tõmmanud vaikimisi võrdusmärgi loodusturismi pakkujate majandustegevuse mahu ja loodusturismi poolt genereeritud käibe vahele, mis on viinud loodusturismi tegeliku finantsilise mahu kunstliku pisendamiseni.

3.3 Pakkujate teenuseid mittekasutavate loodusturistide genereeritud käibe arvestus

Loodusturismi kui majandusharu rahalisest mahust ülevaate saamiseks ei piisa ülalkirjeldatud põhjustel pakkujate käibe uurimisest, vaid lisaks tuleb vaadata pakkujate teenuseid mittekasutavate loodusturistidega seotud käivet. Sellised turistid liiguvad omal käel loodus-ja õpperadadel, puhkavad randades ja looduskaunites kohtades, tegelevad metsa kõrvalkasutusega (seene- ja marjakorjamine), harrastuskalapüügiga (sageli koos ööbimisega looduses) jne. Seda loetelu võiks jätkata, kuid ka toodud tegevustest peaks olema selge, et suur osa (tegelikult enamus) „rekreatsioonist looduskeskkonnas“ toimub ilma vahendajateta ja seetõttu ei kajastu loodusturismi pakkujate käibes. Selle segmendi väljajätmine oleks aga loodusturismi kui majandusharu kogumahtu (kogukäivet) põhjendamatult pisendav. Seetõttu on loodusturismi kogumahust ülevaate saamiseks hädavajalik lülitada arvestusse nö metsikud (so pakkujate teenuseid mittekasutavad) loodusturistid.

See on võrreldes pakkujate käibe uurimisega tunduvalt raskemini teostatav, sest „metsikute“ loodusturistide üle ei ole erinevalt pakkujatest mingisugust ametlikku arvepidamist. Seega on lahtised nii selliste turistide hulk kui nende otsesed (rääkimata kaudsetest!) kulutused. Selle kohta, kui sageli inimesed loodusega seotud rekreatiivset tegevust harrastavad, on Eestis tehtud mitmesuguseid uuringuid [51]. Iseasi on, milliseid tegevusi ja mis mahus lugeda

15 loodusturismi mõiste alla kuuluvaks. Turismistatistika teooria [25, 26, 27] soovitab turismiks defineerida sellist tegevust, millega kaasneb vähemalt ühe öö kodust väljas veetmine. Selle kitsenduse vastu räägib aga loodusturismi pakkujate käibe statistika, mis ei erista ööbimisega ja ööbimiseta turistidele pakutavaid teenuseid. Näitena võib küsida, kas looduturismiteenuse pakkujalt ühepäevase süstamatka ostnud turist, kes hommikul tuleb ja õhtul läheb, on vähem loodusturist kui paaritunnise süstasõidu teinud asutuse suvepäevaline. Kui kitsendada loodusturismi mõiste väljaspool kodu ööbimise nõudega, siis esimene, kelle kontakt loodusega oli pikem ja sügavam (rääkimata looduse poolt genereeritud heaolu kasvust!), loodusturistiks ametlikus statistikas ei kvalifitseeru, küll aga on loodusturist suvepäevade käigus väikese süstatuuri teinud suvepäeviline. Ülaltoodu demonstreerib selgelt, et ööbimise nõude mehhaaniline lülitamine loodusturismi kriteeriumide hulka pigem suurendab juba niigi märkimisväärset (st. tegelikkusele mittevastavat) loodusturismi ebaõige käibe mahu hinnangu ohtu.

Sõltumata sellest, kuidas väljaspool kodu ööbimise nõude kui tegevuse turismiks kvalifitseerumise kriteeriumi küsimus lahendada, tuleb pakkujatest sõltumatu loodusturismi finantsmahu välja selgitamiseks teha kindlaks indiviidide (so turistide) rekreatiivsetel eesmärkidel looduses viibimisega seoses tehtavad kulutused. Metoodiliselt on siin eelkõige kaks võimalust: 1) turistide representatiivne valikuuring küsitlusmeetodil, mis on aja- ja ressursimahukas, kuid annab hea (so reaalsusele võimalikult lähedase) tulemuse; või 2) erinevate fookusgruppide uuring, mis võtab vähem aega ja vahendeid, kuid ei ole samas oma representatiivsuselt (ega ka teaduslikult tõendamisjõult) võrreldav valikuuringuga. (Indiviidide loodusturismiga seotud otseste kulutuste mahu indikatiivseks väljaselgitamiseks kasutas autor käesoleva töö kontekstis fookusgruppide uuringut.). Valikuuringu puhul tuleks anketeerimisele eelistada intervjueerimist, sest ilma täiendavate ja suunavate küsimusteta on küsitletavatel autori kogemuse põhjal raskusi oma tegelike kulutuste hindamisega. Näiteks ei suudeta hinnata, milline osa varustuse (eelkõige riietuse) kulumist on seotud rekreatiivse tegevusega looduses ja milline osa muu tegevusega, mis loodusturismiks ei kvalifitseeru. Samuti on looduturistidel sageli probleeme riietusele ja muule varustusele tehtud kulutuste meeldetuletamisega.

Nõudluspõhist arvestust peaks osaliselt rakendama ka pakkujate vahendusel loodusturismiteenuste kasutajate kulutuste hindamisel. Nii näiteks on transport loodusturismi teenusepakkujani otseselt loodusturismiga seotud käive, mis pakkuja finantsaruandluses

16 kuidagi ei kajastu. Aga transpordi teenusepakkujani maksumuse jms väljajätmine loodusturismi mahu arvestusest vähendaks jällegi loodusturismi kui majandusharu kogumahtu. Vahendatud loodusturismiteenuse tarbijate kulutuste kindlakstegemisel on topeltarvestuse oht. Näiteks ei tohi pakkujale teenuse eest makstud summat käsitleda tarbija kuluna, sest see sisaldub juba pakkuja käibes.

3.4 Loodusturismi genereeritav kaudne finantskäive.

On tõsiasi, et suur osa loodusturismiga seotud käibest ei teki otseselt loodusturisti ja teenusepakkuja vahelise (rahalise) suhte käigus ega ka mittevahendatava loodusturisti otsese kuluna, vaid finantstehingutena teiste majandusharude teenustepakkujatega. Kui transpordikulud kas külastuspaika või teenusepakkuja juurde jõudmiseks on (teatavate mööndustega) veel käsitletavad turisti otseste kuludena, siis kulutused infrastruktuurile (nagu toitlustus ja majutusteenus), mis sageli asuvad looduturismi paigast (so kohast, kus toimub loodusega seotud rekreatiivne tegevus) füüsiliselt eemal, on kindlasti käsitletavad kaudsete kuludena, ja seda ka majandusarvestuse seisukohalt. Nimelt kajastuvad need kulud selliste juriidiliste isikute (hotellid, restoranid, muud lõbustusasutused) käibes, milledel loodusturismiteenuse pakkumine ei ole isegi kõrvaltegevuseks (rääkimata põhitegevusest!) ja mis seetõttu jäävad loodusturismi kui majandusharu rahalise mahu hindamisel vaatluse alt ja ka arvestusest täiesti välja. Tekib loodusturismile väga tüüpiline olukord, kus isiku mingis paigas (kodust väljas) viibimise motiiv ja eesmärk on rekreatiivne tegevus looduses (so loodusturism), isiku tehtavad finantstehingud (kulutused) toimuvad aga selliselt, et ametliku statistika järgi ei ole need loodusturismi kui majandusharuga seostatavad. Kahtlemata viib see loodusturismi kui majandusharu, aga eriti looduse enda kui tegeliku ajendi finantskäibe tekkimisel (ilma looduseta käivet ei tekiks, sest turist „sinna“ ei läheks ja teenuseid ei kasutaks!) mahu ja tähtsuse vähenemiseni.

Autor on uurinud loodusturismil põhinevat finantskäivet Sambias Livingstone´i linnas, mis asub maailma suurima kompaktse joa Victoria joa vahetus naabruses (ca 10 km linna keskusest joani). Livingstone on ca 130 tuhande püsielanikuga (väike)linn, kuhu aga suunduvad lennud kogu maailmast. Linna majandus on üles ehitatud Victoria juga külastavate turistide teenindamisele, millega on seotud absoluutne enamus linna töötajaist. Juga ümbritsevasse rahvusparki sissepääs maksab välismaalasele ca 10 eurot (kohalikule paar eurot), samal ajal kui Livingstone´i külastamine, mille põhjuseks on olnud ainuüksi Victoria

17 juga, maksab turistile sõltuvalt lähtekohast ja valitud ööbimiskohast ning toitlustuse tasemest näiteks 1500-4000 eurot. Tegemist on ekstreemse näitega, kuid isegi siis, kui lugeda transpordikulud loodusturismiga otseselt seotud kulude hulka (tšarterlennu puhul saa seda ka vastavas statistikas arvestada), on kaudsed kulud loodusturismi otsestega kuludega vähemalt samaväärsed. Kogu Livingstone´i linna turismimajanduse käive on tegelikult genereeritud loodusturismi poolt.

Sama olukord, kuigi mitte nii reljeefselt väljendudes, on ka Eestis. Näiteks paljude välisturistide, kellede peamine motiiv Eesti külastamiseks on olnud Eesti loodus (ükskõik, kas loodus kui selline, mõni konkreetne loodusobjekt või loodusega seotud tegevus, näiteks linnuvaatlus), Eestis tehtud (mitte väikesed) kulutused loodusturismi statistikas ei kajastu, küll aga paisutavad Tallinna turismisektori (hotellid, restoranid) ja transpordifirmade (näit. Tallink) käivet. Juhul, kui välisturist tuleb linnuvaatlusi tegema ilma loodusturismipakkuja vahenduseta, siis tema Eestis tehtud finantskulud üldjuhul loodusturismi kui majandusharu käibes ei kajastu, mis loogiliselt viib nii Eesti looduse (kui ka loodusturismi) poolt genereeritud käibe mittetunnustamisele ja käibe (väärtuse) tekke põhjuste ebaõigele hindamisele. Näiteks omistatakse nii osa Eesti looduse poolt genereeritud käibest Tallinna vanalinnale vms. Laiemalt toob looduse osa alahindamine turismiga seotud käibe genereerimisel kaasa loodusturismi arengu seisukohast kahjulikud finantsotsused, nii näiteks eelistab EAS toetada spaaturismiga seotud ettevõtlust loodusturismiga seotud ettevõtluse asemel. Lisaks viib looduse osa alahindamine finantskäibe genereerimisel moonutatud otsusteni ressursikasutuse valdkonnas, kus utilitaarset (loodus) ressursikasutust eelistatakse palju suuremat väärtust (ja ka käivet) genereerivale mitteutilitaarsele ressursikasutusele. Autori poolt uuritud vastavatest juhtumitest on kõige äärmuslikum Jägala joa hüdroelektrijaamale vee erikasutusloa andmine, mis jätab Jägala joa kui Tallinna ümbruse ühe kõige atraktiivsema loodusturismi objekti suurema osa aastast praktiliselt kuivale (teisiti ei saa sanitaarse miinimumina kehtestatud kohustuslikku vooluhulka ca 1,5 kuupmeetrit sekundis, mis joale lastakse, nimetada), tekitades aastas ca 10 miljonit euro suuruse rahalise ekvivalendiga sotsiaalse kahju sotsiaalset kahju [47].

Loodusturismi poolt genereeritava kaudse käibe kindlakstegemine on keeruline ülesanne. Teoreetiliselt oleks parimaks võimalikuks metoodiliseks lähenemiseks välisturistide representatiivse valimi küsitlus, kuid mahtu ja praktilise küsitluse organiseerimise suhtelist keerukust arvestades tuleb praktikas ilmselt piirduda hoolikalt koostatud fookusgruppide

18 intervjueerimisega, ekstrapoleerides saadud tulemused hiljem kõikidele välisturistidele. Loodusturismi genereeritava kaudse finantskäibe väljaselgitamine võib anda üllatavaid tulemusi ja anda looduse osast turismiga seotud käibe genereerimisel praegusega võrreldes teistsuguse ettekujutuse.

3.5 Loodusturismi poolt genereeritav heaolu ja selle rahalise ekvivalendi leidmine (loodusturismi sotsiaalne väärtus)

Ainukeseks (ja isegi mitte peamiseks) põhjuseks, miks loodusturismi arendada ja loodusressursside mitteutilitaarset kasutust utilitaarsega võrreldes eelistada, ei ole mitte loodusturismi poolt genereeritav finantskäive ja sellega kaasnev finantstulu (reaalmajanduse toimimist kirjeldavas statistikas kajastatavad näitajad), vaid indiviidide (=inimeste) loodusega kokku puutudes tekkiv heaolu tõus. On ju loodusturism ikkagi üks vahendeid inimeste heaolu saavutamiseks, mitte pelgalt vahend „turismisektori käibe suurendamiseks“ või „majanduskasvu edendamiseks“.

Looduse (ja selle vahendaja- loodusturismi) sotsiaalse väärtuse majandusliku ning rahalise hindamisega tegeleb keskkonnaökonoomika, mis majandusteaduse eriharuna jagab mikroökonoomika ja heaoluökonoomika teoreetilisi seisukohti ning kasutab sarnast metodoloogiat. Kesksel kohal looduse ja selle tunnetamisega seotud sotsiaalse väärtuse kindlakstegemisel looduse turuvälise hüve rahalise ekvivalendi kujunemise ja väljaselgitamisega seotud probleemid.

Iga inimese hinnangus oma elu kvaliteedile sisaldub hinnang tema elatustasemele ja tema poolt tunnetatavatele-hinnatavatele-vajalikuks peetavatele turuvälistele hüvedele. Turuväliseid hüvesid (ingl. k. non-market values) iseloomustab see, et nendele ei kujune hinda ostu-müügi protsessis. Seetõttu puudub turuvälistele hüvedele automaatne rahaline ekvivalent ja selle leidmiseks tuleb kasutada spetsiifilisi majandusteaduslikke meetodeid, nagu näiteks tingliku hindamise (ingl. k. contingent valuation) meetod. Tingimusliku hindamise meetodit on Eestis looduse turuvälise väärtuse rahalise ekvivalendi väljaselgitamisel rakendatud Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnaökonoomika õppetooli teadlaste poolt [47, 50].

Teoreetiliselt võib iga inimene hinnata, millise (kui suure) osa oma sissetulekust on ta valmis ohverdama (kui palju tahab kulutada) mingi rahas otseselt mittemõõdetava (st. turuvälise) hüve saavutamiseks - eesmärgiga tõsta oma elu kvaliteedi koguväärtust. (Kõne all olev hinnang oleneb väga paljudest ja ajas muutuvatest teguritest: saavutatud ja taotletavast elatustasemest,

19 tervisest, haridusest, harjumustest, inimese sotsiaalsest keskkonnast jne.jne.) Siit tuleneb iga turuvälise hüve iga inimese jaoks erinev majanduslik ja rahaline ekvivalent.

Looduse rekreatiivsete ja esteetiliste ilmingute väärtustamine turuväliste keskkonnakaupadena ja neile rahalise ekvivalendi leidmine on oluliseks etapiks looduse väärtustamisel elanikkonna poolt. Just looduse turuvälise väärtuse tunnetusvõimaluste loomisel ja selle tagajärjel tekkival indiviidide heaolu tõusul on loodusturismi kõige olulisem eesmärk.

Ülevaate loodusturismi tegevuste sotsiaalsete väärtuste rahalisest ekvivalendist USA-s annab allolev tabel.

Rekreatiivsete tegevuste väärtus päeva kohta (saadud sõidukulude meetodi või tingimusliku hindamisega) [49]

Tegevus eurot Tegevus eurot

Matkamine (seljakotiga) 42.07 Piknikupidamine 33.47

Linnuvaatlus 23.91 Mägironimine 45.42

Telkimine 30.02 Sukeldumine akvalangiga 26.13

Murdmaasuusatamine 25.34 Vaatamisväärsustega tutvumine 29.75

Mäesuusatamine 27.04 Snorgeldamine 24.47

Sportkalastus 38.08 Lumesaaniga sõitmine 29.29

Paadisõit (mootorita) 81.47 Ujumine 34.47

Üldine puhkus (general Keskkonnahariduskeskuse recreation) külastamine 28.33 4.85

Rannas viibimine 31.84 Arboreetumi külastamine 10.92

Ratsutamine 14.63 Mereakvaariumi külastamine 22.86

Jahipidamine 37.88 Veesuusatamine 39.58

Paadisõit (mootoriga) 37.35 Loomavaatlused 34.22

Mägirattasõit 59.56 Purjelauaga sõitmine 319.28

Off-road autosõit 18.50 Rekreatsioonipäeva keskmine väärtus 38.46

Eesti loodusturismi poolt (või abil) genereeritud indiviidide heaolutõusu mõõtmine ja selle rahalise ekvivalendi määramine vajab vastavaid eriuuringuid. Andmete kogumise metoodikaks on representatiivse valmi küsitlemine, kasutades tingimusliku hindamise (contingent valuation) ja teisi spetsiifilisi keskkonnaökonoomika meetodeid.

3.6 Kokkuvõte loodusturismi kui majandusharu mahu leidmise etappidest

Kokkuvõte loodusturismi kui majandusharu mahu leidmise etappidest on esitatud allolevas tabelis.

Loodusturismi poolt Käibe/väärtuse tekkimise Arvestamise Puudused genereeritav majanduslik olemus võimalikkus ja käive/väärtus allikad Ainult Võtab arvesse ainult Arvestus lihtne, kogu Annab loodusturismiga loodusturismiga tegelevate käive seotud loodusturismiturismi tegelevate juriidiliste juriidiliste isikute käivet loodusturismiga. Info sektori tegelikust mahust isikute (pakkujate) tasulises äriregistri tugevasti vähendatud käibepõhine arvestus elektroonilises ettekujutuse, sest enamik teabesüsteemis firmasid tegeleb ka muu (https://ariregister.rik. kui ainult loodusturismiga. ee/) Ei eelda firmade Sektori kogumahu küsitlemist. hindamisel ebasobiv. Osaliselt Põhineb kõigi Eeldab individuaalset Uuringu läbiviimne aja- ja loodusturismiga looduturismiga tegelevate lähenemist kõigile töömahukas. Suur osa tegelevate juriidiliste juriidiliste isikute käibel. loodusturismi teenusepakkujaid ei pruugi isikute (pakkujate) Võtab pakkumisega seotud pakkujatele ja nende küsitlusele vastata, mis käibepõhine arvestus käivet hästi arvesse ja intervjueerimist, sest takistab sektori võimaldab hinnata statistikas puudub pakkujapõhisest loodusturismi sektori eraldi rubriik kogumahust ülevaate pakkumisepõhist kogu loodusturismi saamist. Lähenemine ei käivet (näit. Cosumetric´u andmete kohta. võta arvesse pakkujatest uurimus [13] on tehtud Küsimustiku täpse sõltumatuid loodusturiste sellise arvestuse põhjal). disainimisega ja loodusturismi poolt võimalik uurimuse genereeritavat kaudset eesmärki silmas pidav käivet. Ei arvesta lähenemine. Võimalik loodusturismi sotsiaalset läbi viia interneti teel väärtust ja selle rahalist firma esindajatega ekvivalenti. kohtumata.

Loodusturismi poolt Käibe/väärtuse tekkimise Arvestamise Puudused genereeritav majanduslik olemus võimalikkus ja käive/väärtus allikad Loodusturismi Võtab hästi arvesse Andmete saamine Valimi moodustamine ja nõudlusel põhinev pakkujatega mitteseotud eeldab küsitluse läbiviimine arvestus. Pakkujate loodusturistide kulutustest representatiivse töömahukas. Pädevateks teenuseid tekkiva käibe. Arvestus valikuuringu järeldusteks piisava mittekasutavate põhineb pakkujatega läbiviimist. Valimisse suurusega valimi loodusturistidega mitteseotud loodusturistide sattunud loodusturiste moodustamine keeruline. seotud käibepõhine otsestel kulutustel. intervjueeritakse. arvestus Uurimuse õnnestumisel teaduslikult pädev. Loodusturismi Võtab hästi arvesse Andmete saamine Valimi moodustamine ja genereeritav kaudne loodusturismi poolt eeldab küsitluse läbiviimine finantskäive genereeritavat kaudset representatiivse töömahukas. Pädevateks käivet (näit hotellid, valikuuringu järeldusteks piisava toitlustamine), mis läbiviimist. Eeldab nii suurusega valimi statistikas läheks teiste pakkujate teenuseid moodustamine keeruline. sektorite arvele. Arvestus kasutavate kui ka Intervjueeritavatel suure põhineb nii pakkujatega mittekasutavate tõenäosusega raskused seotud kui mitteseotud loodusturistide oma kaudsete kulutuste loodusturistide kaudsetel valimisse lülitamist ja deklareerimisel. kulutustel. Rakendamine intervjueerimist Küsitlemine võib seetõttu hädavajalik loodusturismi edeneda vaevaliselt. poolt genereeritud käibe tegelikust mahust ettekujutuse saamiseks.

Loodusturismi poolt Käibe/väärtuse tekkimise Arvestamise Puudused genereeritav majanduslik olemus võimalikkus ja käive/väärtus allikad Loodusturismi poolt Põhineb loodusturismiga Eeldab Raskused samad, mis genereeritav heaolu ja tegelemisel suureneval representatiivse teistelgi valimi selle rahalise loodusturistide heaolul ja valimi küsitlemist. moodustamist ja ekvivalendi leidmine selle väljaselgitatud rahalisel Komplitseerituks anketeerimist eeldavatel (loodusturismi ekvivalendil. Ei põhine muudab rakendamise andmete hankimise sotsiaalne väärtus) erinevalt eelmistest väärtuse asjaolu, et ühe ja sama viisidel. Kui puudub genereerimise viisidest valimi kasutamine ambitsioon ekstrapoleerida otseselt finantskäibel. loodusturismi saadavaid tulemusi kogu Muudab võimalikuks finanstkäibe ja Eesti loodusturismi looduse turuväliste väärtuste sotsiaalse väärtuse sektorile, võib lülitamise loodusturismi väljaselgitamiseks ei representatiivse valimi poolt genereeritava tulu ole metoodiliselt asendada fookusgrupiga. hulka. Võimaldab arvestada soovitatav. Sama väide kehtib ka teiste selliste isikute poolt valimi uuringul põhinevate genereeritavat tulu, kes meetodite kohta. See otseselt loodusturistideks ei vähendab vajalikku kvalifitseeru, kuid kelle uurimistöö mahtu oluliselt. jaoks loodus on Eesti külastamise argument. Järelduste tegemine eeldab spetsiaalsete keskkonnaökonoomika meetodite kasutamist (näit. tingimuslik hindamine).

3.6.1. Loodusturismi kogukäive

Loodusturismi finantsiline kogumaht = pakkujate finantskäive + pakkujate teenust mittekasutavate loodusturistide turismiga seotud finantskäive + loodusturistide genereeritud käive teistes majandussektorites+ loodust sihtkoha külastamise argumendiks pidavate välisturistide käive.

Looduturismi sotsiaalne kogumaht = loodusturismiga tegelejate (loodusturistide) loodusturismiga tegelemisest genereeritud heaolu kasvu rahaline ekvivalent.

4. Hinnang Eesti loodusturismi mahule 2012. aastal

4.1 Pakkujate poolt genereeritav loodusturismi (finants) käive

Consumetric OÜ Loodusturismi pakkumise uuring [13] on Eestis seni ainus loodusturismiga seotud käibe ulatuslik empiirilisel materjalil põhinev uurimistöö. Töö tulemused on aktsepteeritud ka loodusturismiga tegelevate ettevõtete poolt, millest annab tunnistust tõsiasi, et töö tulemusi on ulatuslikult refereeritud Eesti loodusturismi klastri strateegia 2011-2020 [2] pakkumist käsitlevas peatükis.

Tuginedes Loodusturismi pakkumise uuringule prognoositakse loodusturismi klastri strateegias Eesti loodusturismi käivet aastani 2015. Prognoos on esitatud allolevas tabelis (tabel 2). Lisaks on strateegias püütud hinnata nn mastaabiefekti (vt. tabel 2). Käesolevas töös kasutatava terminoloogia järgi vastab mastaabiefekt loodusturismi poolt genereeritud kaudsele käibele. Loodusturismi klastri strateegias [2] mastaabiefekti kohta esitatava arvandmete arvutamise metoodika jääb küll mõneti ebaselgeks (töös ei ole seda ammendavalt kirjeldatud), kuid parema andmestiku puudumisel on mastaabiefekti hinnangut käesolevas töös siiski refereeritud (tabel 2).

Klastri strateegia [2] autorid ise selgitavad mastaabiefekti järgmiselt: „Loodusturismis, nagu ka teiste turismiliikide puhul, kehtib mastaabiefekt – loodusturismi paketi ostnud külastaja tarbib Eestis ka muid teenuseid nagu toitlustus, muuseumide ja näituste külastamine, ostud, aktiivse puhkuse teenused, ekskursioonid linnas jms, jättes sellega riiki oluliselt rohkem raha kui loodusturismi paketi müügist saadav“.

Tabel 2. Loodusturismi käive Eestis ja prognoos aastani 2015.

Prognoos

EUR 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Loodusturismi kogukäive 8 700 000 10 000 000 11 600 000 13 200 000 15 200 000 17 500 000 20 200 000

Sh käive välisturismist 1 906 000 2 300 000 2 800 000 3 300 000 3 900 000 5 000 000 5 200 000

Mastaabiefekt* 18 270 000 21 000 000 24 000 000 28 000 000 32 000 000 37 000 000 42 000 000

* Loodusturismi toode toob siia turiste, kes lisaks loodusturismi toodetele tarbivad ka muid teenuseid nagu majutus, toitlustus, muuseumid, ostud jne. Andes sellega tulu ettevõtlusele ning võimaldades luua uusi töökohti.

Tabelis 2 toodud käive on loodusturismiga põhitegevusena tegelevate ettevõtete tulu loodusturismi toodete müügist. Sinna hulka ei ole arvestatud nende ettevõtete käivet, kes pakuvad mõnetunniseid loodusturismi pakette ja kelle põhitegevus ei ole loodusturism.

Klastri liikmete prognooside kohaselt kasvab käive loodusturismist keskmiselt 10-15% aastas, sealhulgas käive välisturismist keskmiselt 20-25% aastas. Ettevõtted leiavad, et loodusturismi turg kasvab järgnevatel aastatel peamiselt välisturu kasvu arvelt [2].

Arvestades, et loodusturismi klastri strateegia 2011-2020 on koostatud 2010. aastal ja kasutab koostamisele eelnenud perioodi andmeid, tekkis käesoleva töö koostamise käigus vajadus strateegias ennustatud optimistlikku kasvu 10-15% aastas kontrollida. Küsitav tundus ka lähenemine, kus kõigil vaatlusalustel aastatel prognoositi Loodusturismisektori pakkumispõhine kasv oluliselt suuremaks riigi üldisest majanduskasvust.

Sektori tegeliku kasvu ligikaudseks väljaselgitamiseks küsitles autor loodusturismiga tegelevate ettevõtete fookusgruppi. Küsitluse tulemused on ootuspärased ja ei vasta strateegias esitatud prognoosile. Fookusgruppi kuulunud loodusturismi pakkujate (juriidiliste isikute) hinnangul ei ole loodusturismi maht 2012. aastal võrreldes 2009. aastaga oluliselt kasvanud. Kui klastri strateegias on kogukäibeks prognoositud 13,2 miljonit eurot, siis fookusgruppi kuulunud loodusturismi ettevõtjate arvamusi üldistades ja tulemusi kõigile loodusturismiga põhitegevusena tegelevate ettevõtetele ekstrapoleerides võib väita, et 2012. aastal ei ületanud käive 10 miljonit eurot. Mastaabiefekti (mille olemasolus autor ei kahtle!) tegelikule rahalisele mahule ei olnud olemasolevate andmete põhjal võimalik vähegi usaldusväärset hinnangut anda.

Seega võib kokkuvõtlikult väita, et loodusturismiga põhitegevusena tegelevate ettevõtete tulu loodusturismi toodete müügist 2012.a oli ligikaudu 10 miljonit eurot.

4.2 Pakkujate teenust mittekasutavate kohalike loodusturistide genereeritud finantskäive

Indiviidi heaolu kasvu seisukohast ei ole oluline, kas see tekib pakkuja poolt vahendatud või vahendamata loodusturismiks kvalifitseeritava tegevuse käigus. Küll aga erineb tekkiva käibe arvestuse metoodika, sest et käivet kajastav finantsinfo ei ole koondunud pakkujate kätte. See asjaolu teeb pakkujatega mitteseotud loodusturismi sektori osa käibe (ja mahu) vähegi tõepärase hindamise väga keerukaks. Võib väita, et kuigi kirjanduses ja ülevaadetes esineb erinevaid (süstematiseerimata) hinnangulisi andmeid näiteks nii kaitsealade ja rahvusparkide külastajate, sportkalastajate kui ka RMK puhkekohtade külastajate kohta, puudub ligilähedanegi süstematiseeritud statistika indiviidide üle, kes on aasta jooksul tegelenud loodusturismi alla kvalifitseeruvate tegevustega.

Näitena võib tuua RMK kodulehel oleva informatsiooni, et RMK puhke- ja kaitsealasid külastas kokku 2012. aastal 1,6 miljonit turisti. Kaudsetele andmetele tuginedes võib eeldada, et vähemalt 75% neist olid (tegelikult ilmselt isegi rohkem) siseturistid, kelledest enamus tegid külastuse (so loodusturismiks kvalifitseeruva tegevuse) kasutamata vahendajatena loodusturismi pakkujaid. Puudub statistika hindamaks, kui suur oli pakkujate teenuseid mittekasutanud külastajate hulk, kuid üldistades erinevate ekspertide arvamusi, võib väita, et see oli vähemalt 80% külastajate üldarvust. Täiesti võimatu on vahet teha ka nende külastajate osakaalu kohta, kes külastuse jooksul väljaspool kodu ööbisid. Seega on järgnevasse mahu hinnangusse lülitatud kõik külastajad, keda pärast välismaalaste ja pakkujate poolt vahendatud külastajate mahaarvamist jääb umbes 1 miljon.

Pakkujate teenuseid mittekasutavate siseriiklike (so kodumaiste) loodusturistide ühe külastuskorraga seotud kulutuste kindlakstegemiseks küsitleti käesoleva töö tarvis külastajate fookusgruppi. Tulemused varieerusid küsitletuti küllaltki suures ulatuses, keeruliseks, nagu võiski arvata, osutus varustuse maksumusega seotud käibe arvestus.

Enamasti kasutasid pakkujate teenuseid mittekasutavad külastajad loodusturismi sihtkohta ja tagasi jõudmiseks sõiduautot. Autos oli keskmiselt 2,3 inimest, mille võib ümardada kaheni.

Tüüpilist sõidu pikkust on väga raske määratleda, see varieerub külastajaiti kordades ja küsitletute arv ei luba teha statistiliselt pädevaid järeldusi. Fookusgrupi küsitluse põhjal teeb autor eksperthinnanguna järelduse, et läbitud tee keskmine pikkus ühe külastaja kohta oli vähemalt 80 km. Eeldades, et transpordikulud ühe kilomeetri kohta on 0,2 eurot, genereerib üks külastaja transpordiga seotud kulutusi külastuse jooksul 16 euro ulatuses. Võttes hinnanguliseks külastajate arvuks ühe miljoni, saame juba ainuüksi külastajate transpordi (sõiduauto) kasutamise poolt genereeritud aastaseks käibeks 16 miljonit eurot, mis ületab loodusturismi teenusepakkujate aastase käibe. Kuigi saadud tulemus on teaduslikus mõttes pigem spekulatiivne, näitab see siiski pakkujate teenuseid mittekasutavate loodusturistide poolt genereeritava käibe olulisust loodusturismi sektori kogumahu (kogukäibe) määramisel.

Transpordikuludele lisanduvad veel kulud toitlustusele ja ööbivate külastajate korral ka hotellile, lisakäivet tekitab ka külastuse käigus aset leidev varustuse amortisatsioon Ka tagasihoidliku hinnangu kohaselt on pakkujatest sõltumatu loodusturismi aastane genereeritud kogukäive üle 20 miljonit eurot.

4.3 Välisturistide poolt genereeritav otsene ja kaudne käive

Statistikaameti väliskülastajate uuringu kohaselt viibib looduses umbes 25-30% Eestis ööbivatest välisturistidest [48]. Analüüs turistide päritolumaade kaupa näitab, et tegevusest „matkamine või looduses viibimine“ võtab osa 25% Soomest, 21% Rootsist, 21% Norras ja 25% Suurbritanniast pärit turistidest. Seega võib üldistavalt väita, et ligi veerand Eestit külastavatest välisturistidest osaleb tegevustes (või vähemalt omab kontakti loodusega), mis lubab neid vähemalt osaliselt kvalifitseerida looduturistideks. Samas ei ütle statistika, milline on selle 25% välisturistide erinevatest tegevustest (vastamisel võimalikud tegevused: restoranid, pubid, kohvikud; sisseostud; iseseisvalt vaatamisväärsustega tutvumine; muuseumid näitused; kultuuriüritused; ööelu; giidiga ekskursioon; ilu-või raviteenused) osavõtmise proportsioon. Seega on kättesaadava statistika alusel võimatu öelda, milline on väliskülastajate loodusturismi poolt genereeritav käive.

Eesti loodusturismi klastri strateegias 2011-2020 [2] toodud andmete kohasel nimetas 52% soomlastest Eesti kõige olulisemaks tegevuseks ja ajaveetmisvõimaluseks looduslikke vaatamisväärsusi ja loodus mõjutas tervelt 56% soomlaste Eestisse tulemist. Need proportsioonid näitavad väga ilmekalt Eesti looduse potentsiaali välisturismi genereerijana. Isegi kui loodus on vaid välisturisti Eestisse tulemise ajendiks (ilma, et toimuks

27 loodusturismiks kvalifitseeritav tegelik kokkupuude loodusega), on loodusel (olemasoluväärtuse avaldumine!) ikkagi turisti kulutustega seotud käibe tekkimisel oma roll ja võib väita, et teatud osa käibest (ja loodavast väärtusest) on tekkinud tänu loodusele.

Välisturisti keskmised kulutused Eestis 2012. a olid 243 EUR/inimene [36]. Kui läheneda välisturistide rollile loodusturismiga seotud käibe tekkes ja võtta arvesse vaid need 8% välisturiste, kes Eestis oleku ajal aktiivse puhkusega tegelesid [2], saame ikkagi loodusturismi poolt genereeritud kaudseks käibeks ligikaudu 36 miljonit eurot aastas. Kahtlemata on siin esitatud hinnangud väga umbmäärased ja välisturistide loodusturismiga genereeritav kaudne käive vajab edasist uurimist. Palju ei aita genereeritava kaudse käibe väljaselgitamisel ka Consumetric´u uuringus [13] kasutatud pakkujapõhine lähenemine, sest pole teada, kui suur osa välismaalastest tegeleb loodusturismiga ilma vahendajata.

5. Loodusturismi teenuste pakkujad

Loodusturismi teenuseid pakkuvate ettevõtete loetelu on esitatud Lisas 1. Lisas toodud ettevõtete kohta käiv info põhineb avalikel allikatel ( [8], [52], [53], [54], [55], [56], [57]).

Loodusturismi teenuseid pakkuvate ettevõtete ringi määratlemisel puutub kokku üldjoontes samasuguse küsimuste ringiga nagu loodusturismi mõiste määratlemisel ja loodusturismi suhtestumisel teiste turismi liikidega, eelkõige maa- ja ökoturismiga (vt. käesoleva töö ptk 1). Kui läheneda loodusturismi teenust pakkuvatesse ettevõtetesse kitsaimal võimalikul viisil, mis välistaks kõik need ettevõtted, mis pakuvad ka muud turismiteenust peale loodusturismi, siis jääks vaadeldav ettevõtete ring õige kitsukeseks ja suurem osa pakutavast loodusturismi teenusest vaatluse alt välja. Seepärast on vaatluse alla võetud ettevõtted, mis pakuvad loodusturismi teenust, kuid võivad pakkuda ka mõnesse muusse turismi kategooriasse kuuluvat teenust. Avaliku info põhjal ei ole enamikel juhtudel ettevõtete loodusturismi teenuse komponendi osakaal teistest turismiliikidest selgelt ja üheselt eristatav. Seega ei näita ettevõtted ja nende kohta toodud andmed mitte niivõrd loodusturismi tegelikku mahtu, kuivõrd loodusturismi potentsiaali ja selle potentsiaali regionaalset jaotumist.

Lisas 1 toodud ettevõtted on alfabeetilises järjekorras. (Arvesse ei ole võetud RMK-d, mille loodusturismi komponenti ja eriti selle mahtu on raske määratleda). Avalikest allikatest kättesaadavast infost on esitatud kõikide ettevõtete a) majutuskohtade arv (kui ettevõte on

28 seda deklareerinud), b) koha miinimummaksumus (koha hind alates 2st eurost), c) ettevõtte põhitegevus ja d) ettevõtte aktiivne tegevus. Kõige olulisem näitaja loodusturismi potentsiaali määratlemisel on majutuskohtade arv, sest enamik turismi definitsioone eeldavad vähemalt ühte ööbimist, et tegevus üldse turismi definitsiooni alla mahuks. Ettevõtte aktiivne tegevus märgib enamasti loodusturismi komponenti.

Ettevõtete finantsnäitajad (peale b) koha miinimummaksumus) ei ole avalikest allikatest kättesaadavad, vaid vajaksid eriuuringut, mis mahult kindlasti väljuks käesoleva töö raamidest.

5.1 Loodusturismi ettevõtete jagunemine maakonniti

Lisas 1 esitatud looduturismiga tegelevate ettevõtete jagunemine maakonniti on esitatud tabelis 3. Kokku on nimekirjas 278 loodusturismi teenust pakkuvat ettevõtet, neist majutuskohti pakuvad 229 ettevõtet. Majutuskohtade koguarv vaadeldud ettevõtetes on veidi alla 11 tuhande ja keskmine majutuskohtade arv ettevõtte kohta 48.

Tabel 3. Loodusturismiga tegelevate ettevõtete jagunemine maakonniti.

sh majutuskohti Keskmine Ettevõtete pakkuvate Majutuskohtade majutuskohtade arv ettevõtete arv koguarv arv ettevõttes Kokku 278 229 10888 48 sh Harjumaa 34 23 1157 50 Hiiumaa 11 10 318 32 Ida-Virumaa 15 13 1004 77 Jõgevamaa 4 4 121 30 Järvamaa 9 7 221 32 Läänemaa 15 12 602 50 Lääne-Virumaa 22 18 857 48 Põlvamaa 19 15 757 51 Pärnumaa 35 30 1538 51 Raplamaa 7 7 331 47 Saaremaa 34 30 1085 36 Tartumaa 12 8 455 57 Valgamaa 29 28 1551 55 Viljandimaa 7 6 276 46 Võrumaa 25 18 615 34

Nagu tabelis esitatud esitatud andmetest ja jooniselt 1 nähtub, on maakondade vahel suured erinevused.

Ettevõtete arv Majutuskohti pakkuvate ettevõtete arv

Joonis 1. Loodusturismi ettevõtete arv maakonniti.

Kõige rohkem on loodusturismiga tegelevaid ettevõtteid Pärnumaal (35), praktiliselt samal tasemel on Saaremaa ja Harjumaa (mõlemais 34 ettevõtet). Kõige vähem on ettevõtteid Jõgevamaal (4) ning Rapla- ja Viljandimaal (7). Majutuskohtade edetabelit juhib (vt ka joonis 2 ja joonis 3) üllatuslikult Valgamaa (1551 kohta), järgnevad Pärnumaa (1538) ja Harjumaa (1157). Kõige vähem on majutuskohti Jõgevamaal (121), vaid veidi rohkem on majutuskohti Järvamaal (221) ja Viljandimaal (276). Keskmiselt kõige suurema majutuskohtade arvuga ettevõtted on Ida –Virumaal (keskmiselt 77 kohta). Üldiselt on keskmiste majutuskohtade arv ettevõtte kohta maakonniti suhteliselt sarnane.

Sedavõrd ebaühtlase jaotuse põhjused ei ole selged, kindlasti ei ole seletuseks asukohast tingitud nõudluse erinevus. Asuvad näiteks naabermaakonnad Valgamaa ja Viljandimaa, mis mõlemad on Tallinnast vaadatuna pigem ääremaad, loetelu eri otstes. Loodusturismi teenust pakkuvate ettevõtete paiknemise suure ebaühtluse põhjused vajavad edasist uurimist.

1600

1400

1200

1000

800

600

400

200

Joonis 2. Majutuskohtade koguarvu jaotumine maakonniti.

Viljandimaa Võrumaa Harjumaa 3% 6% 11% Hiiumaa 3% Valgamaa 14% Ida-Virumaa 9%

Jõgevamaa Tartumaa 1% 4% Järvamaa Läänemaa 2% Saaremaa 5% 10% Lääne-Virumaa Raplamaa 8% 3% Pärnumaa Põlvamaa 7% 14% Joonis 3. Majutuskohtade koguarvu osakaal maakonniti.

5.1.1 Loodusturismi teenust pakkuvate ettevõtete jagunemine ja regionaalne jaotus kvintiiliti

Suhteliselt detailsema ülevaate loodusturismi teenust pakkuvatest ettevõtetest annab nende jaotamine kvintiilidesse (viide võrdsesse ossa) majutuskohtade arvu järgi (Tabel 4, joonis 4). Ühte kvintiili kuulub 46 loodusturismiga tegelevat ettevõtet, v.a viimane V kvintiil 45 ettevõttega.

Tabel 4. Loodusturismi ettevõtete regionaalne jagunemine majutuskohtade arvu järgi kvintiiliti.

I II III IV V Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Ettevõtete majutuskohtade Ettevõtete majutuskohtade Ettevõtete majutuskohtade Ettevõtete majutuskohtade Ettevõtete majutuskohtade arv arv ettevõttes arv arv ettevõttes arv arv ettevõttes arv arv ettevõttes arv arv ettevõttes Kokku 46 11 46 22 46 33 46 52 45 136 sh Harjumaa 5 10 2 19 3 33 8 53 5 110 Hiiumaa 4 11 2 23 1 40 2 58 1 72 Ida-Virumaa 1 12 2 23 4 35 2 58 4 173 Jõgevamaa 2 20 1 31 1 50 Järvamaa 1 16 3 18 1 30 1 50 1 72 Läänemaa 2 8 2 23 6 34 1 40 1 300 Lääne-Virumaa 5 11 4 21 3 33 1 49 5 114 Põlvamaa 1 10 4 20 3 34 4 51 3 122 Pärnumaa 6 10 2 22 5 33 11 52 6 117 Raplamaa 2 16 1 20 3 33 1 180 Saaremaa 7 12 9 21 5 34 5 53 4 96 Tartumaa 2 9 1 28 2 32 2 60 1 225 Valgamaa 5 11 6 24 4 33 3 47 10 108 Viljandimaa 4 23 1 53 1 132 Võrumaa 5 8 2 18 5 32 4 53 2 82

I II III IV V

Joonis 4. Loodusturismi ettevõtete regionaalne jagunemine majutuskohtade arvu järgi kvintiiliti

Nagu tabelis 4 toodud andmetest nähtub, on kvintiilidevahelised erinevused suured. V kvintiili keskmine majutuskohtade arv on 136. Kõige rohkem sellesse kvintiili kuuluvaid ettevõtteid on Valgamaal (10), järgnevad Pärnumaa ja Harjumaa vastavalt 6 ja 5 ettevõttega. Reas maakondades ( Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Raplamaa, Tartumaa) on vaid üks V kvintiili kuuluv ettevõte. Täiesti puuduvad V kvintiili ettevõtted Jõgevamaal.

Sama ebaühtlane jaotus jätkub IV kvintiilis, kus ettevõtte keskmine majutuskohtade arv on juba tunduvalt väiksem (52). Ülekaalukalt kõige rohkem on sellises suuruses ettevõtteid Pärnumaal (11) ja Harjumaal (8). Vähe (1-2) on IV kvintiili kuuluvaid ettevõtteid samades maakondades, kus V kvintiili ettevõtteidki (Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Tartumaa). IV kvintiili ettevõtted puuduvad Raplamaal.

Tunduvalt ühtlasem on ettevõtete suurus majutuskohtade arvu järgi III (keskmiselt 33 kohta), II (22) ja I (11) kvintiilis. Kolme väiksema majutuskohtade arvuga kvintiilidesse kuulub kõige rohkem ettevõtteid Saaremaalt, aga hästi on neis kvintiilides esindatud ka Võrumaa ja Lääne-Virumaa ettevõtted.

Suhteliselt parema visuaalse ülevaate annab loodusturismiettevõtete jagunemise kohta kvintiiliti joonis 5.

0 I II III IV V

Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa

Joonis 5. Loodusturismiettevõtete jagunemine majutuskohtade arvu järgu kvintiiliti.

Kõige ebaühtlasem on ettevõtete regionaalne jaotus V ja IV kvintiilis, suhteliselt kõige ühtlasemad on II ja III kvintiil.

Eesti loodusturismi teenust pakkuvate ettevõtete puhul võib eeltoodud andmetest järeldada suurt variatiivsust nii ettevõtete regionaalse paiknemise kui ka ettevõtete suuruse (hinnatuna majutuskohtade arvu järgi) osas, kusjuures maakondlikud erinevused ei ole esmapilgul ootuspärased ja erinevuste põhjused on ebaselged. Loodusturismi teenust pakkuvate ettevõtete analüüsi alusel saab teha mõningaid järeldusi maakondade loodusturismi potentsiaali kohta. Ettevaatlikult tuleks suhtuda võimalusse hinnata loodusturismi teenust pakkuvate ettevõtete kvantitatiivsete näitajate alusel loodusturismi kogukäivet, mis koosneb mitmetest komponentidest ja mille arvestamine (kvantifitseerimine) on komplitseeritud (vt. ptk. 3 ja 4).

Kasutatud allikad:

1. Loodusturismi strateegia_30.11.2010 – wordi dokument (kommentaaridega) 2. EESTI LOODUSTURISMI KLASTRI STRATEEGIA 2011-2020 3. EAS’i otsus Mittetulundusühingu Eesti Maaturism taotluse rahuldamata jätmise kohta 4. Loodusturismi väärtusahel ja sektori võtmetegijad 5. Liisa Tang – Diplomitöö - KULTUURITURISMI POTENTSIAALI ARENDAMINE LAHEMAA RAHVUSPARGIS – Pärnu 6. Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Riigikogu otsuse „Eesti riikliku turismiarengukava 2014-2020 kinnitamine“ eelnõu juurde - wordi dokument 7. Lõuna-Eesti turismi arengukava aastani 2020 8. www.maaturism.ee 9. Kerlin Kivioja „Botaanikaaedade roll loodusturismis ning külastajate profiil ja motivatsioon Tallinna Botaanikaaia näitel“ Magistritöö loodusturismi erialal – Eesti Maaülikool 10. Fredman, P., Boman, M., Lundmark, L., & Mattsson, L. (2012). Research note: Economic values in the swedish nature-based recreation sector -a synthesis. Tourism Economics, 18(4), 903-910. Retrieved from www.scopus.com 11. Loodusturismi strateegia_13.01.2012 – wordi dokument 12. Harrastuskalapüük – kümned tuhanded inimesed ning sajad miljonid kroonid – www.kalastusinfo.ee 13. EESTI LOODUSTURISMI PAKKUMISE UURING – Consumetric 14. Loodusturismi Klastri taotlus – 01.2011 – exceli fail 15. EAS TAK tegevused teemal Loodusturismi.. – 1. Dets. 2010 – exceli fail 16. Loodusturismi toodete kriteeriumid dets. 2010 – exceli fail 17. Fredman, P., Wall-Reinius, S., & Grundén, A. (2012). The nature of nature in nature- based tourism. Scandinavian Journal of Hospitality and Tourism, 12(4), 289-309. Retrieved from www.scopus.com 18. Fredman, P., & Tyrväinen, L. (2010). Frontiers in nature-based tourism. Scandinavian Journal of Hospitality and Tourism, 10(3), 177-189. Retrieved from www.scopus.com 19. Stian Stensland∗ and Sjur Baardsen (2012). The effects of property and landowner characteristics on profit efficiency in salmon angling tourism in Norway. Journal of Sustainable Tourism, Vol. 20, No. 4, May 2012, 627–644

20. Understanding nature-based tourism – No 2. Defining ‘Nature Tourism’:meaning, value and boundaries‘ – Tourism New South Wales 21. Tourism, ecotourism and protected areas. Htm fail 22. OECD Tourism Trends and Policies 2012 23. ECONOMICS, ECOLOGY AND THE ENVIRONMENT. Working Paper No. 181 Economic Benefits, Conservation and Wildlife Tourism by Clem Tisdell June 2012 THE UNIVERSITY OF QUEENSLAND 24. Tourism and Environment. Ralf Buckley, International Centre for Ecotourism Research, Gold Coast Campus, Griffith University,Queensland 4222, Australia; email: [email protected], Annu. Rev. 25. Methodological manual for tourism statistics. Version 1.2. Eurostat 2012 Edition 26. Tourism Satellite Accounts in Europe. Statistical working papers Eurostat 2013 Edition 27. Methodological work on measuring the sustainable development of tourism. Part 1: Technical report. Eurostat 28. Methodological work on measuring the sustainable development of tourism. Part 2: Manual on sustainable development indicators of tourism. Eurostat 29. Copy of tourism trends YB2013 30. Expenditure by purpose [tour_dem_expur] 2003-2012. EUROSTAT’i andmebaas 31. Holly M. Donohoe and Roger D. Needham. Ecotourism: The Evolving Contemporary Definition. Journal of Ecotourism, 2008 32. OÜ Eesti Uuringukeskus. MAATURISMI UURING 2012. Detsember 2012 33. Koostaja Mart Reimann. 2010. Ökoturism. Mõtteviis, majandusharu, heaolu tõstja, loodus- ja kultuuripärandi kaitse tõhustaja. 34. Turismialased suundumused, http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_explained/index.php/Tourism_trends/et 35. EESTI RIIKLIK TURISMIARENGUKAVA 2014-2020 36. EUROSTAT andmebaasid 37. Honey, M. (1999). Ecotourism and sustainable development. Who owns paradise? Island Press, Washington DC. 38. Fennel, D. (2003). Ecotourism. An Introduction. Second edition. Routledge. 39. Buckley, R. (2004). Environmental impacts of ecotourism. CABI Publishing, Wallingford. 40. Diamantis, D. (2004). Ecotourism. Thompson Learning, London.

41. Gössling, S., Hultman, J. (2006). Ecotourism in Scandinavia: Lessons in theory and practice. CABI Publishing, Wallingford. 42. Weaver, D. B., Lawton, L. J. (2007). Twenty years on: The state on contemporary ecotourism research. Tourism Management 28. 1168−1179. 43. Higham, J. (2007). Critical Issues In Ecotourism: Understanding a complex tourism phenomenom. Buttleworth-Heinemann, Oxford. 44. Fennell, D. (2001). A content analysis of ecotourism definitions. Current Issues In Tourism, 4 (5). 403−421. 45. Ceballos-Lascurain, H. (1987). The future of ecotourism. Mexico Journal. 13−14. 46. Riigimetsa Majandamise Keskus „Külastajate seire loodusaladel – Põhjamaade ja Balti riikide kogemustel põhinev käsiraamat“ – tõlke originaal: Kajala, L., Almik, A., Dahl, R., Dikšaitė, L, Erkkonen, J., Fredman, P., Jensen, F. Søndergaard, Karoles, K., Sievänen, T., Skov-Petersen, H., Vistad, O. I. and Wallsten, P. 2007.Visitor monitoring in nature areas – a manual based on experiences from the Nordic and Baltic countries. 47. Ehrlich, Ü.; Reimann, M. (2010). Hydropower versus Non-market Values of Nature: a Contingent Valuation Study of Jägala Waterfalls, Estonia. International Journal of Geology, 4(3), 59 – 63 48. EAS turismiarenduskeskuse loodusturismi tegevusplaan 2011-2013 49. Kaval, P.; Loomis J. (2003). „Updated Outdoor Recreation Use Values with Emphasis on National Park Recreation.“ Final Report to National Park Service, Fort Collins, Colorado State University. 50. Pädam, S.; Ehrlich, Ü. (2011). The foregone recreation value of Lake Ülemiste. Sulev Mäeltsemees, Janno Reiljan (Toim.). Eesti majanduspoliitilised väitlused (135 - 138). Berlin, Tallinn: Berliner Wissenchafts-Verlag, Mattimar 51. Ehrlich, Ü. (2011). Eesti tööealise elanikkonna nõudlus looduskaitsealuse metsa järele.

52. www.loodusturism.ee

53. www.puhkaeestis.ee

54. www.naturetours.ee

55. www.northestonia.eu/en

56. www.southestonia.ee

57. www.westestonia.ee

LISA 1 Loodusturismi teenuste pakkujad

Rukkilill on majutusettevõtte kvaliteedi tähis ja rukkilillede arv näitab ettevõttele omistatud kvaliteedi järku

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Suvel süstamatkad merel, sügisel räätsamatad rabas, talvel lumeräätsamatkad ning kevadel kanuudega jõgedel. Ettevõttegruppidele pakume seiklusmatkade 1 360º seiklused Loodusmatkad ning seiklusürituste korraldamist üle Eesti. Kalapüük looduses (Läänemerel), Paadimatkad Aadu Turismitalu (Pihtla vald, Suure-Rootsi (Koostööpartneri teenus), ATV safarid (Koostööpartneri 2 küla), Puhkemaja 20 22 Majutus teenus) Majutus, Aarde Villa (Pala vald, Sääritsa küla), toitlustamine, 3 Külalistemaja 22+ 23 seminarid Kalapüük looduses (Peipsi järvel) Kalapüük looduses (Rahujärv, Halliste jõgi)LoodusmatkadJahipidamine (Koostööpartneri teenus)Jahipidamine (Koostööpartneri 4 Aasa Puhkemaja (Saarde vald, Kärsu küla) 3 15 20 Majutus teenus)Jalgsimatkad Aktiivne tegevus, Seiklusrada; Köiellaskumine tehisseinal (Koostööparneri toitlustamine, teenus); JALGSIMATK VANAS KOHTLA KARJÄÄRIS, ATV 5 Adrenaator Grupp, Jaama 1 seminarid matk, dzhiibisafarid, kaljuronimine Kanuumatkad 6 Ahja Matkad, Tõnissoni 13-12 Eestimaa jõgedel

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Aiku Puhkeala (Saarepeedi vald, Võistre Kämpingud, Kalapüük looduses (Võistre järvel), Paintball 7 küla), Puhkeküla 2000 telkimine (Koostööpartneri teenus) Jetisafarid Kolga lahe 8 Aktiivne Puhkus saartel, süstamatkad Majutus, Ala-Rõuge Külalistemaja (Rõuge vald, Võru toitlustamine, Ratsutamine, jalgsimatkad, räätsamatkad 9 mnt 12), Külalistemaja 51 16 seminarid (Koostööpartneri teenused). Suusatamine

Majutus, Jahipidamine (Koostööpartneri teenus), kajakimatkad, Allika Villa (Leisi vald, Sadama, Meiuste küla), toitlustamine, jalgsimatkad, seiklusrada, kepikõnd, kalapüük looduses 10 Külalistemaja 24+6 25 seminarid (Soela väin) Altmäe Puhkemaja (Kuusalu vald, Pedaspea 45/ kuni 11 küla) 6 6 Jalgsimatkad Altmäe Talu (Kullamaa vald, Koluvere küla), 12 Kodumajutus 20 26 Majutus Matkarada Kalapüük looduses (Matsalu ja Topu lahel), jahipidamine (koostööpartneri teenus), loodusmatkad Majutus, (koostööpartneri teenus), jalgsimatkad, linnuvaatlus, Altmõisa Külalistemaja (Ridala vald, Tuuru toitlustamine, kepikõnd, ratsutamine(koostööpartneri teenus), 13 küla) 39 26 seminarid räätsamatkad(koostööpartneri teenus) Alutaguse Puhke-ja Spordikeskus, Vasavere Seikluspark, ka 14 küla 36 28 majutus ja toitlustus Majutus, Andu Puhkekeskus (Otepää vald, Pedajamäe toitlustamine, 15 küla), Hostel 40 14 seminarid Kalapüük looduses, paintball, seiklusrada 16 Angla Tuulikumägi, Angla küla 19 Pärandkultuurikeskus Annemäe Puhkemaja (Otepää vald, Kanuumatkad, kummipaadimatkad, kalapüük, 17 Raudsepa küla) 10 17 ratsutamine, suusatamine ja koostööpartnerite teenused

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Vankrisõit (Koostööpartneri teenus), Kalapüük looduses Majutus, (Tagalahel), Ratsutamine (koostööpartneri teenus), Anni Turismitalu (Kihelkonna vald, Tammese toitlustamine, Jahipidamine, Paadimatkad merel, Saanisõit 18 küla), Puhkeküla 36 20 seminarid (Koostööpartneri teenus)

Annimatsi Kämping (Otepää vald, Sihva küla), 19 Puhkeküla 128 4 Majutus, toitlustus Kalapüük looduses (Kärnjärvel) Majutus, Arbavere Puhkekeskus (Kadrina vald, toitlustamine, 20 Arbavere), Hoste 30 8 seminarid Kalapüük looduses, kanuumatkad jm Majutus, Arma Ratsatalu (Vihula vald, Rutja küla), toitlustamine, Ratsajalutuskäik, paadiretk Uhtju saarele, kalapüük Selja 21 Puhkemaja 3 16 20 seminarid jõel Majutus, Arossa Villa (Võru vald, Nooska küla), toitlustamine, 22 Kodumajutus 3 34 18 seminarid Kalapüük ja mitmed koostööpartnerite teenused

Atsikivi Puhketalu (Häädemeeste vald, Jaksi, 23 Penu küla) 35 8 Puhkus 24 Avinurme Puiduait, Võidu 3 Puidukäsitöökeskus Ringreisid, majutus, konverentsid, koolitusreisid, 25 Balti Silver Reisid, Magasini 29a-5 toitlustamine Koostööpartnerite teenused Individuaal- ja grupireisid saksa 26 Baltikumreisen OÜ, Tartu mnt. 74 keeles Bernhard SPA Hotell (Otepää vald, Kolga tee Spa, majutus, 27 22A, Otepää), Hotell 92 61 toitlustus Tennis

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Majutus, Cantervilla Loss (Valgjärve vald, Pikajärve toitlustamine, 28 küla), Külalistemaja seminarid Kalapüük kohapeal tiigist, koostööpartnerite teenused Reisisaatjaga rattamatkad Eestis ja Baltikumis (2-15 päeva): Hind alates 92 €/in, kestvus 2 päeva (koht kahekohalises toas, koos hommikusöögiga). Hinnad: Rattarent 8 €/päev. Tallinna tutvustavad rattamatkad 13-15 €. Päevane Lahemaa 29 City Bike OÜ, Uus 33 rattamatk 49 €. Ellujäämiskursus. 30 Eesti Ellujäämisselts, Jüri 32 A Loodusmatkad Majutus, Eesti Fototurismi Keskus (Mooste vald, toitlustamine, 31 Mooste küla), Külalistemaja 18 25 seminarid Kalapüük Mooste järvest. Koostööpartnerite teenused

Eesti Piimandusmuuseum, H.Rebase 1, 32 Imavere Muuseum 33 Eesti Põllumajandusmuuseum, Pargi 4 Muuseum, üritused Eha Talu (Rõuge vald, Möldri küla), Kombineeritud matkad > MATKAPÄEV RÕUGE ÜRGORUS 34 Puhkemaja 18 16 JÄÄAJA JÄLGEDES - jalgsi-, vee- ja hobumatk

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Koondab 14 35 Ehedad elamused Lahemaal perettevõtet-talu

Eisma Külalistemaja ja Puhkeküla (Vihula 36 vald, Eisma küla) 3 77 23 Vibulaskmine, raftiralli, megamäng

Eistvere Jahimaja (Imavere vald, Eistvere 37 küla), Puhkemaja 16 Kalapüük, jahipidamine

Endriku Puhkemajad Karujärvel (Kärla vald, 38 Paiküla küla) 12+6 13 Kalapüük Karujärvel Ökoloogiline ravimtaimede kasvatamine ja töötlemine. Energia Talu (Suure-Jaani vald, Vihi küla), Seminarid. 39 Kodumajutus 19 Toitlustamine Loodusmatkad (Sakala metsatee, Hüpassaare) Linnuvaatlused, kanuumatkad, 40 Estonian Nature Tours, Linnuse tee 1, Lihula loodusretked Linnuvaatlused, kanuumatkad, loodusretked Majutus, Haanjamehe Talu (Haanja, Vakari küla), toitlustamine, 41 Puhkeküla 74+26 22 seminarid Kalapüük. Koostööpartnerite teenused

Majutus, Haikaranpesän Puhkemajad (Orissaare vald, toitlustamine, 42 Põripõllu küla) 18 seminarid Jahipidamine Hansu Turismitalu (Pala vald, Kodavere), Majutus, 43 Kodumajutus 2 15+3 17 toitlustamine Kalapüük Peipsil 44 Hara Puhkemaja (Kuusalu vald, Hara küla) 2 8 16 Majutus Kalapüük

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

45 Hausma Hostel (Pühalepa vald, Hausma küla) 56 13 Majutus,seminarid Kalapüük Hirvemäe Puhkekeskus (Värska vald, Silla tn Jalgsimatkad, kalapüük, tennis, koostööpartnerite 46 4, Värska alevik), Külalistemaja 32+40+3 25 Majutus, seminarid teenused Majutus, toitlustamine, 47 Hotell Pesa (Põlva vald, Uus tn 5, Põlva) 60 42 seminarid Koostööpartnerite teenused

Majutus, Hotell Räpina (Räpina vald, Tartu mnt 2, toitlustamine, 48 Räpina) 30+6 34 seminarid Koostööpartnerite teenused Majutus, Hotell Saaremaa Thalasso Spa (Kaarma vald, toitlustamine, 49 Mändjala küla) 92+28 29 seminarid Koostööpartnerite teenused Majutus, Hotell Salzburg (Saue vald, Pärnu mnt. 555, toitlustamine, 50 Laagri) 106 20 seminarid Koostööpartnerite teenused Majutus, toitlustamine, 51 Hotell Sõnajala (Kärdla, Leigri väljak 3) 60 22 seminarid Loodusmatkad ja koostööpartnerite teenused Majutus, Hämsaare Puhketalu ja Hämsa Kõrts (Võru toitlustamine, 52 vald, Meegomäe küla) 5 13 seminarid Jalgsimatkad Majutus, Ilmatsalu Motell (Tähtvere vald, Ilmatsalu toitlustamine, 53 alevik) 22+12 seminarid Kalapüük, paadimatkad, jalgsimatkad Toitlustamine, 54 Jaanioja Käsitöötalu, Jaanioja 2, Võsu seminarid Lastelaagrid

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Majutus, Jahimaja Trofee (Puurmani vald, Tõrve küla), toitlustamine, Jalgsimatkad, kalapüük,kanuumatkad, linnuvaatlus, 55 Külalistemaja 3 50 seminarid koostööpartnerite teenused

Junsi Puhkekeskus (Kõpu vald, Laane küla), 56 Puhkeküla Soomaa kanuuretked Majutus, Jurna Turismitalu (Kaarma vald, Upa küla), toitlustamine, 57 Puhkemaja 3 18+6 24 seminarid Jahipüük, koostööpartnerite teenused Majutus, toitlustamine, 58 Jäneda Külalistemaja (Tapa vald, Jäneda) 120 seminarid Jalgsimatkad, koostööpartnerite teenused

Järvenukka Talu (Antsla vald, Ähijärve küla), 59 Puhkemaja 8+2 15 Kalapüük Ähijärvel

Jäägi Talu Kodumajutus (Koigi vald, Rutikvere 60 küla) 2 14+6 16 Majutus, seminarid Kalapüük, jalgsimatkad Majutus, 61 Jõekääru Kämping (Sauga vald, Nurme küla) 80 toitlustamine Kalapüük, seiklusrada

Majutus, Jõekääru Perepuhkus (Kuusalu vald, Sõitme toitlustamine, 62 küla), Puhkeküla 58 14 seminarid Kalapüük, matkad jpm Majutus, 63 Jõeniidu Puhkemaja (Haanja vald, Trolla küla) 15+6 15 toitlustamine Kalapüük, matkad Kaali Külastuskeskuse hotell (Pihtla vald, Majutus, 64 Kaali küla) 19 toitlustamine 65 Kagureis OÜ - reisikorraldaja, Uus tn 5, Põlva Bussireisid Koostööpartnerite teenused

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Kalbusemaja (Häädemeeste vald, Treimani 66 küla), Külaliskorter 3+4 Majutus Loodusmatkad Kalda Talu Puhkekeskus (Tõlliste vald, Iigaste 67 küla) 26+2 10 Majutus, seminarid Kanuumatkad, kalapüük Kalijärve Puhkemaja (Lasva vald, Voki- 68 Tamme küla) 4 Majutus Meeskonnamängud, kalapüük, koostööpartnerite 69 Kallaste Turismitalu (Padise vald, Padise küla) 2 60 22 Majutus teenused

Karujärve Kämping (Kärla vald, Paiküla), 70 Puhkeküla, (Voodikohti 96) 96 6,4 Majutus Kalapüük

Majutus, Karupesa Hotell (Otepää, Tehvandi 1A), toitlustamine, 71 Hotell, (Voodikohti 73) 73 seminarid Kanuumatk, koostööpartnerite teenused

72 Kassariotsa Puhkemaja, Kassari küla 14 13 Majutus Kalapüük, paadimatkad

Kassioru Puhkemaja (Vastse-Kuuste vald, 73 Kiidijärve küla) 40+10 Majutus Kanuumatkad Ahja ja Võhandu jõel Kauksi Puhkeküla (Iisaku vald, Kauksi, pk. 74 138) 140 12 Majutus, toitlustus 75 Kauksi Puhkemajad (Iisaku vald, Kauksi) 2 28 15 Majutus, toitlustus Kalapüük Peipsi järvel 76 Kauksi Telklaager (Iisaku vald, Kauksi küla) 10+20 Majutus, toitlustus Kalapüük tiigist, ratsutamine Kavadi Turismitalu Puhkemaja (Haanja vald, 77 Uue-Saaluse küla) 2 7+3 20 Majutus, toitlustus Kalapüük, koostööpartnerite teenused Kerepäälse Turismitalu (Vastseliina vald, 78 Kerepäälse küla) 15+3 16 Majutus, toitlustus Kalapüük, matkad

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Kihelkonna Suvekodu (Kihelkonna vald, Majutus, toitlustus, 79 Lümanda mnt.3, Kihelkonna), Puhkemaja 20 13 seminarid Kalapüük, koostööpartnerite teenused Majutus, toitlustus, 80 Kiidi Turismitalu (Rõuge vald, Kiidi küla) 40+30 seminarid Koostööpartnerite teenused

Kiige Turismitalu (Oru vald, Oru küla), 81 Kodumajutus 8+24 10 Majutus, toitlustus

Teemapargi 82 Kilplaste Teemapark, Müüsleri küla tegevused, toitlustus Jalgsimatkad

96 (maja/öö- 83 Kipi Puhkemajad (Lümanda vald, Kipi küla) 3 12 päev) Majutus, toitlustus Kalapüük, loodusmatkad, jahipidamine, linnuvaatlus

Majutus, toitlustus, Kipi-Koovi Matkakeskus (Lümanda vald, Kipi seminarid, 84 küla), Puhkemaja 76 8 tervisepakett Loodusmatkad, jalgrattamatkad, kalapüük, linnuvaatlus

Kirikumäe Matkamaja (Vastseliina vald, 85 Kirikumäe küla), Puhkeküla 8+2+40 3,5 Majutus, seminarid Kalapüük, jalgsimatkad

86 Kiruvere Muinaslaager, Kiruvere küla Loodusrada 87 Kivikaar OÜ, Vastse-Kuuste alevik Kanuu- ja jalgrattamatkad

Kivimäe Turismitalu (Helme vald, Taagepera Majutus, toitlustus, 88 küla), Hostel 35 13 seminarid Kalapüük, matkad, koostööpartneri teenused

Majutus, toitlustus, 89 Kivisaare Ratsatalu, Järve 10 15 seminarid, laagrid Ratsutamine, jalgsimatkad, kalapüük, seiklusrada

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Klaara - Manni Maja (Tori vald, Randivälja Majutus, toitlustus, 90 küla), Puhkemaja 3 44+12 5 seminarid Kalapüük, koostööpartneri teenused

Kodumajutus "Rähni Maja" (Põlva vald, Rähni Majutus, toitlustus, 91 5, Põlva) 3 10+10 20 seminarid Kohala Mõis (Sõmeru vald, Kohala küla), Majutus, toitlustus, 92 Külalistemaja 37+12 seminarid Koostööpartnerite teenused Kollamaa Puhkemaja (Häädemeeste vald, Majutus, toitlustus, 93 Suurküla 21, Häädemeeste alevik) 6+6 20 seminarid Loodusmatkad Kopli Madise Talu (Keila vald, Maeru küla), Majutus, toitlustus, 94 Külalistemaja 48 seminarid Paintball, seiklusrada Kopra Talu (Karksi vald, Tuhalaane küla), Majutus, toitlustus, 95 Külalistemaja 88+34 20 seminarid Kalapüük, matkad, koostööpartnerite teenused Kosmonautika Puhkekeskus (Häädemeeste Majutus, toitlustus, 96 vald, Penu küla) 70 80 seminarid Kalapüük Kuivoja Puhkekeskus (Kuusalu vald, Rahu 39, Majutus, toitlustus, 97 Loksa), Külalistemaja 17+18+12 7 seminarid Koostööpartnerite teenused Kullamaa Puhkekeskus (Kullamaa vald, Majutus, toitlustus, Jalgsimatkad, vibulaskmine, kalapüük, koostööpartnerite 98 Kullametsa küla), Puhkemaja 14+15 10 seminarid teenused

Kunstimäe Puhkemaja (Sangaste vald, Majutus, toitlustus, 99 Risttee) 2 30+6 4 seminarid Loodusmatkad, kalapüük

Kuuli Talu Puhkemajad (Mustjala vald, Ninase Puhkemajad 100 küla), Puhkeküla 8+2 8 suvehooajaks Kuusekännu Ratsatalu (Kadrina vald, Loobu 101 küla), Puhkemaja 10 28 Ratsutamine

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Majutus, 102 Kuutsemäe Puhkekeskus (Otepää, Arula küla) 84 toitlustamine Kalapüük, suustamine Käbliku Talu (Kõlleste vald, Palutaja küla), 103 Puhkemaja 35+10 11,5 Majutus, seminarid Kalapüük, ratsutamine, matkad Majutus, Kääriku Spordikeskus (Otepää vald, Kääriku), toitlustamine, 104 Hotell 162 25 seminarid Matkarajad, suusarajad, kalapüük Majutus, Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus (Anija vald, toitlustamine, 105 Pillapalu küla), Külalistemaja 31+10 seminarid Matkarajad, suusarajad, kalapüük Külalistemaja "Marta-Lovise" (Lümanda vald, Toitlustamine, 106 Kipi küla) seminarid Ratsutamine, kalapüük, matkad Majutus, Külalistemaja Varjula (Kehtna vald, Pargi 3, toitlustamine, 107 Kehtna) 30+5 10 seminarid Koostööpartnerite teenused Majutus, Külalistemaja Vehendi Motell (Rannu vald, toitlustamine, Kalapüük Võrtsjärvel, kanuumatkad, koostööpartnerite 108 Vehendi küla) 42+20 22,5 seminarid teenused Majutus, Kütioru Puhkekeskus (Võru vald, Koloreino toitlustamine, 109 küla) 22+10 16 seminarid Kalapüük, matkad Majutus, Laane Pansion (Vihula vald, Laane tee 7, toitlustamine, 110 Käsmu küla), Kodumajutus 35 13 seminarid Jalgsimatkad Jalgsi-, kanuu-, raba- ja soomatkad, vibulaskmine, 111 Lahemaa Matkakeskus, Viitna 30 Majutus, seminarid paintball Majutus, 112 41 20 toitlustamine, Koostööpartnerite teenused

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Laitse Graniitvilla (Kernu vald, Laitse küla), seminarid Külalistemaja

Rallipark, seminarid 113 LaitseRallyPark, Hingu küla ja koosolekud Majutus, Lammasmäe Puhkekeskus (Viru-Nigula vald, toitlustamine, 114 Linnuse küla) 3 123 seminarid Kalapüük Kunda jõel, koostööpartnerite teenused Majutus, Laugu Külalistemaja (Kuusalu vald, Sõitme toitlustamine, 115 küla) 12+6 20 seminarid Matkad, koostööpartnerite teenused

Majutus, toitlustamine, 116 Laugu Turismitalu (Leisi vald, Laugu küla) 3 14 20 seminarid Kalapüük, koostööpartnerite teenused Laulasmaa Side Puhkekeskus (Keila vald, 117 Laulasmaa küla) 40 4 Majutus, seminarid Majutus, Laululinnu Külalistemaja (Tamsalu vald, toitlustamine, 118 Järvajõe küla) 12 22 seminarid Koostööpartnerite teenused Majutus, 119 Lauri-Antsu Turismitalu (Ridala vald, Kiviküla) 3 5+2 toitlustamine Jahipidamine, paadimatkad, koostööpartnerite teenused Leesikalda Puhkemajad (Kuusalu vald, Leesi 120 küla) 5+6 Hooajaline majutus Kalapüük Lemmeranna Külalistemaja (Häädemeeste, Hooajaline majutus, 121 Majaka) 124+80 seminarid Hooajaline majutus, Lepanina Hotell (Häädemeeste vald, Kabli seminarid, 122 küla) 120 37,5 toitlustamine Koostööpartnerite teenused (kajakimatkad jne)

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

123 Liikluslinn, Uue-Antsla Liikluse õpe Koostööpartnerite teenused

Majutus, toitlustamine, 124 Liilia Hotell (Käina, Hiiu mnt.22) 27 seminarid Koostööpartnerite teenused Liise Talu (Ruhnu vald, Ruhnu küla), Majutus, 125 Puhkeküla 22 20 toitlustamine Jalgsimatkad, ekskursioon Ruhnu saarel Hooajaline majutus, Linaküla Rannakämping Kihnus (Kihnu vald, seminarid, 126 Sääre küla) 43 2,5 toitlustamine Kalapüük, jalgsi- ja jalgrattamatkad

Linnumäe Loodustalu (Kadrina vald, Ohepalu 127 küla), Kodumajutus 6 Kodumajutus Kanuumatkad, rabamatkad Hooajaline 128 Lontova Seikluspark, Lontova 1 seikluspark

Loode Turismitalu (Kihelkonna vald, Kuralase 129 küla) 25+10 20 Kodumajutus Jalgsimatkad Loodusravikeskus Loodus SPA (Luunja vald, 130 Tilga tee, Muri küla), Külalistemaja 30 Loodusravi Kepikõnd Koolitusmatkad, räätsa-, kanuu-, Loodusturism.ee, Väike-Visela talu, Visela tõukeratta-, 131 küla tõukekelgumatkad

Majutus, Loona Mõis (Kihelkonna vald, Loona küla), toitlustamine, 132 Külalistemaja 22+20 5 seminarid Loodusmatkad

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Majutus, Luhtre Turismitalu (Märjamaa vald, toitlustamine, 133 Nõmmeotsa küla) 30 35 seminarid Koostööpartnerite teenused

Lutsu Turismitalu (Otepää vald, Arula küla, 134 Sihva) 10 13 Kodumajutus Kalapüük Majutus, toitlustamine, 135 Lõokese Hotell (Käina, Lõokese tn 14) 72 seminarid Kalapüük, paadimatkad, koostööpartnerite teenused Majutus, Madi Talu (Kadrina vald, Jõetaguse küla), toitlustamine, 136 Kodumajutus 20 seminarid Kalapüük Loobu jõel Majutus, Maria Talu (Tõstamaa vald, Kõpu küla), toitlustamine, 137 Külalistemaja 3 48 25 seminarid Kajakimatkad, räätsamatkad, ratsutamine, jahipidamine

Merelaiu Puhkeküla (Tõstamaa vald, Tõlli 138 küla) 44 4 Majutus, seminarid Kalapüük, koostööpartneri teenusena kajakimatkad

Metsa Johani Talu (Kaarma vald, Laadjala 139 küla), Kodumajutus 10 19 Majutus Metsavenna Talu (Mõniste vald, Vastse- 140 Roosa küla), Puhkeküla Punkriturism Majutus, Mihkli Külalistemaja (Ridala vald, Sepaküla toitlustamine, 141 küla) 39 4 seminarid Majutus, Moka Turismitalu (Audru vald, Lemmetsa toitlustamine, 142 küla), Kodumajutus 25+10 5 seminarid Koostööpartnerite teenused

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Majutus, toitlustamine, 143 Mokko Turismitalu (Palamuse vald, Änkküla) 3 31 20 seminarid Ratsutamine, kalapüük, matkad 144 Muhu Jaanalind, Laasu talu, Nautse küla Jaanalinnud Majutus, Mäeotsa Talu Suvemaja (Käina vald, Orjaku toitlustamine, 145 küla, Kassari saar), Kodumajutus 2 9+5 16 seminarid Paadimatkad, kalapüük, koostööpartnerite teenused

Majutus, Mäetaguse Mõisahotell (Mäetaguse vald, toitlustamine, 146 Pargi 1, Mäetaguse alevik) 50 30 seminarid Koostööpartnerite teenused Männi Talu Puhkemaja (Põlva vald, Eoste Majutus, 147 küla) 2 14+3 16 toitlustamine Koostööpartnerite teenused Majutus, Männiku Metsatalu (Paistu vald, Intsu küla), toitlustamine, 148 Puhkemaja 2 24+4 6 seminarid Koostööpartnerite teenused

Männisalu kämping (Toila vald, Ranna 12, 149 Toila alevik) 85 Hooajaline majutus Koostööpartnerite teenused

Naarismaa Matkatalu (Tahkuranna vald, 150 Metsaküla), Hostel 10 3 Hooajaline majutus Naissaare Turismi- ja Puhkekeskus (Viimsi Majutus, ruumide 151 vald, Naissaar), Külalistemaja 95 rent

Naissaare peo-ja reisilaev Monica - puhkusekorraldaja saarel (laevas 240 kohta; saarel 150 majutuskohta), Lennusadam, Küti Puhkusekorraldus 152 tänav 15a/17 240+150 Naissaarel

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Majutus, toitlustamine, 153 Nakatu Turismitalu (Karula vald, Karula) 2 70 20 seminarid Jahipidamine, linnuvaatlus, jalgsimatkad Niinsaare Puhkekeskus (Illuka vald, Konsu 154 küla), Puhkeküla 46+20 10 Hooajaline majutus Kalapüük, vibulaskmine, geopeitus Nina Kordon Külalistemaja (Alatskivi vald, 155 Kordonihoone, Nina küla) 22+6 Majutus Nogo Turismitalu (Rõuge vald, Pächteri talu, 156 Nogu küla) 20-30 Majutus Puhkekeskus, Nurmenuku Puhkekeskus (Sauga vald, Kiisa toitlustamine, 157 küla), Puhkeküla seminarid Ratsutamine, saanisõit, vankrisõit Majutus, Nurmeveski Külalistemaja (Sauga vald, toitlustamine, 158 Nurme küla) 17 seminarid Kalapüük Sauga jõel Majutus, Nuustaku Külalistemaja (Otepää vald, Nüpli toitlustamine, 159 küla) 2 20+5 15 seminarid Kalapüük Pühajärvel Majutus, Nuustaku Villa (Otepää, Pikk tn.41), toitlustamine, 160 Külalistemaja 22 seminarid Kalapüük Pühajärvel Nõmme Kõrtsi Külalistemaja (Rapla vald, Majutus, 161 Nõmme küla, Hagudi side) 20 25 toitlustamine Kalapüük Keila jõel, koostööpartnerite teenused Nõmme Puhkebaas (Vändra vald, Samliku 162 küla) 44 Puhkemaja Oiu Sadama Puhkemaja (Kolga-Jaani vald, 163 Oiu Sadam, Oiu küla) 12+4 12 Puhkemaja

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Majutus, Ojako Puhke- ja Koolituskeskus (Audru vald, toitlustamine, 164 Marksa küla), Külalistemaja 3 50+5 20 seminarid Kalapüük Pärnu lahel, koostööpartnerite teenused Orav Rattas OÜ – koolitused ja Koolitused ja 165 seiklusüritused seiklusüritused Orava Talu (Vaivara vald, Vana-Sõtke küla), 166 Puhkeküla 12 6 Majutus Kalapüük, matkad, vibulaskmine Majutus, Oxforell Puhkekeskus (Kose vald, Toominga toitlustamine, 167 1, Kose-Uuemõisa) 103 seminarid Kalapüük tiigist või Pirita jõel, jalgsi ja kanuumatkad 168 Paadilaenutus OÜ, Kärevere Paadilaenutus Kalapüük, paadimatkad, linnuvaatlus 169 Paaste Puhkemaja (Leisi vald, Paaste küla) 6 Hooajaline majutus Koostööpartnerite teenused Majutus, Paatsalu Puhkekeskus (Varbla vald, Paatsalu toitlustamine, 170 küla) 2 36+24 seminarid Matkad, koostööpartnerite teenused Majutus, Paatsalu Rannamajad (Varbla vald, Paatsalu toitlustamine, 171 küla), Puhkeküla 30 seminarid Matkad, koostööpartnerite teenused Padise Seikluspark, Kallaste talu, Kasepere 172 küla Seikluspark Majutus, Paldiski Tuule B&B (Keila vald, Tuule 2, toitlustamine, 173 Paldiski), Kodumajutus 2 16+4 19 seminarid Koostööpartnerite teenused Partsilombi ja Lombi Puhkemaja (Otepää 174 vald, Nüpli küla) 13 Majutus Kalapüük, koostööpartnerite teenused Majutus, Pedase Puhkekeskus & Hotell (Padise vald, toitlustamine, 175 Pedase küla) 74+20 22 seminarid Koostööpartnerite teenused

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Majutus, Pidula Forell puhkeküla (Kihelkonna vald, toitlustamine, 176 Kallaste küla) 80+10 seminarid Matkad, koostööpartnerite teenused

Majutus, Pihla Turismitalu (Kõrgessaare vald, Kõpu toitlustamine, 177 küla) 27 4 seminarid Koostööpartnerite teenused Üritused, toitlustamine, 178 Piisonifarm, Ulvi küla seminarid Kalapüük kalatiigist, matkad

Majutus, Pilguse Konverentsi ja Puhkekeskus toitlustamine, 179 (Lümanda vald), Külalistemaja 48+10 37,5 seminarid Seiklusrada, loodusmatkad

Majutus, toitlustamine, 180 Pinska Külalistemaja (Pärsti vald, Pinska küla) 20+5 15 seminarid Kepikõnd

Majutus, Piusa Ürgoru Puhkekompleks (Meremäe toitlustamine, 181 vald, Väiko-Härmä küla) 3 77 18 seminarid Kalapüük, koostööpartnerite teenused Hooajaline majutus, Pivarootsi Tuulik (Hanila vald, Pivarootsi toitlustamine, 182 küla), Puhkemaja 3 30 seminarid Kalapüük, koostööpartnerite teenused

Majutus, Plaani Lodge (Haanja vald, Plaani küla), toitlustamine, 183 Kodumajutus 2 9+2 seminarid Kalapüük, ratsutamine, matkad

Puhkemaja Joosepi (Paikuse vald, Jõekalda 184 tee 87, Silla küla) 10 Majutus Kalapüük Reiu jõel

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Majutus, Pädaste Mõis (Muhu vald, Pädaste küla), toitlustamine, 185 Hotell 48+20 seminarid Kalapüük, ratsutamine, matkad Vilsandi rahvuspargis tegutsev 186 Pärimusmatkad, Sarapiku 2, Kihelkonna küla reisikorraldaja Loodusmatkad Majutus, Pärna Roheline Turismitalu (Vigala vald, toitlustamine, Jahipidamine, loodusmatkad, koostööpartnerite 187 Tiduvere küla) 15 12,8 seminarid teenused

Majutus, Põdra maja (Laheda vald, Tilsi küla), toitlustamine, 188 Puhkemaja 3 25+5 seminarid Kalapüük Majutus, toitlustamine, 189 Põnka Puhketalu (Tori vald, Rätsepa küla) 3 30 seminarid Kalapüük, matkad, koostööpartnerite teenused Majutus, Pühajärve SPA & Puhkekeskus (Otepää vald, toitlustamine, 190 Pühajärve), Hotell 200 seminarid Kalapüük Pühajärvel Majutus, Rabav Matkakodu (Albu vald, Vetepere küla), toitlustamine, Matkad, nt. RABAV RABAMATK KAUTLA RABAS KOOS 191 Puhkeküla 30-50 30 seminarid ELAMUSSAUNAGA Majutus, toitlustamine, 192 Ranna Motell (Varbla vald, Rannaküla küla) 84+58 4 seminarid Kalapüük, jahipidamine, koostööpartnerite teenused

Ranna Villa (Mustjala vald, Küdema küla), 193 Puhkeküla 16 Kalapüük, koostööpartnerite teenused

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Rannaliiv Külalistemaja (Vihula vald, Aia 5, 194 Võsu) 22+6 22 Majutus Majutus, Raudsilla Matkakompleks (Kuusalu vald, Uuri toitlustamine, 195 küla), Puhkeküla 3 65 seminarid Seiklusrada, matkad, koostööpartnerite teenused 196 Reimann Retked OÜ Meresüstamatkad Reisikorraldus 197 Reisibüroo MERE Saaremaal

Majutus, toitlustamine, 198 Relvo Sport Motell (Valgjärve vald, Saverna) 24 seminarid Kalapüük kalatiigist, koostööpartnerite teenused Majutus, Riida Turismitalu (Tõstamaa vald, Manija toitlustamine, 199 küla) 22+15 20 seminarid Kalapüük Kihnu väinal, koostööpartnerite teenused 200 Riisa Rantšo (Tori vald, Riisa küla), Puhkeküla 2 26 Majutus Kalapüük, koostööpartnerite teenused Majutus, Rogosi Mõisa Külalistemaja (Haanja vald, toitlustamine, 201 Ruusmäe küla) 48 15 seminarid Kalapüük, koostööpartnerite teenused Majutus, Roose Linnamaja (Pühalepa vald, Linnumäe toitlustamine, 202 küla), Puhkemaja 3 10 seminarid Ratsutamine (koostööpartnerite teenus) Majutus, Roose Maamaja (Käina vald, Orjaku küla), toitlustamine, 203 Puhkemaja 7 seminarid Ratsutamine (koostööpartnerite teenus) Roosi Turismitalu (Nõva vald, Rannaküla Majutus, 204 küla) 30 17 toitlustamine Kalapüük, matkad

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Majutus, toitlustamine, 205 Roosta Puhkekeskus (Noarootsi vald, Elbiku) 3 300 37,5 seminarid Koostööpartnerite teenused

206 Roosta Seikluspark, Elbiku küla Seikluspark Roosu Talu (Sõmerpalu vald, Sulbi küla), 207 Puhkeküla 30 Majutus Kanuumatkad Hooajaline majutus, Rumpo Mäe Talu (Vormsi vald, Rumpo küla), toitlustamine, 208 Külalistemaja 30+10 20 seminarid Matkad, koostööpartnerite teenused

Saare Lux Puhkemaja (Märjamaa vald, Ao, 209 Mõraste küla) 16 Majutus Kalapüük Kasari jõel, koostööpartnerite teenused Majutus, toitlustamine, 210 Sagadi Mõis (Vihula vald, Sagadi küla), Hotell 90+30 15 seminarid Matkad, koostööpartnerite teenused Majutus, toitlustamine, 211 Saka Mõis (Kohtla vald, Saka küla), Hotell 103 40 seminarid Matkad, koostööpartnerite teenused Majutus, Sangaste Loss (Sangaste vald, Lossiküla), toitlustamine, 212 Hotell 70 79 seminarid

Majutus, Sangaste Rukki Maja (Sangaste vald, toitlustamine, 213 Sangaste alevik), Külalistemaja 27 18 seminarid Koostööpartnerite teenused Majutus, Sassi Talu (Audru vald, Kabriste küla), toitlustamine, Ratsutamine, vankri- ja saanisõit, koostööpartnerite 214 Puhkeküla 47 seminarid teenused

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Saunad, 215 Saunamaa, Nogo küla põhjapõdrapark Saunad, ruumide Saunapunkt (Saue vald, Nõuma talu, rent üritusteks, 216 Vanamõisa küla), Puhkemaja 20+10 seminarid Kalapüük Vääna jõel, koostööpartnerite teenused Majutus, toitlustamine, 217 Savi Turismitalu (Kanepi vald, Hurmi küla) 2 10 2 seminarid Kalapüük, matkad Majutus, Setomaa Turismitalo (Meremäe vald, toitlustamine, 218 Mäealuse talu, Kalatsova küla) 3 21+14 10 seminarid Tennis

Siksali Looduspuhkus (Vastseliina vald, Toitlustamine, 219 Siksali, Voki küla), Puhkeküla seminarid Majutus, Sokka Puhkekeskus (Otepää vald, Vidrike toitlustamine, 220 küla), Puhkeküla 102 seminarid Kalapüük, matkad, seiklusrada jm 221 Soomaa.com, Jõesuu küla Matkad Räätsa-, kanuu-, haabja-, jalgsi-, tõukekelgumatkad Majutus, Suhka Turismitalu (Haanja vald, Mäe-Suhka toitlustamine, Seiklusrada, loodusmatkad, kalapüük, koostööpartnerite 222 küla) 20 19,17 seminarid teenused

Purjelauasõiduõpetus 223 Surfhunt, Rannaküla (hooajaline)

Surfhunt majutus (Varbla vald, Rannaküla), Majutus, 224 Puhkemaja, (Voodikohti 6) 6 4 toitlustamine Matkad, kalapüük, koostööpartnerite teenused Sääniku Talu Puhkekeskus (Puhja vald, Majutus, 225 Mäeselja küla) 10 15 toitlustamine, Kalapüük, saani- ja vankrisõit

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

seminarid

Tabina Puhkemaja (Vastseliina vald, Tabina Majutus, 226 küla) 3 8+4 toitlustamine Jahipidamine, kalapüük Majutus, toitlustamine, Taevaskoja Salamaa (Põlva vald, Taevaskoja seminarid, 227 tee 32, Taevaskoja), Hostel 43+4 perepuhkus Kalapüük Ahja jõel, matkad Majutus, Taevaskoja Turismi- ja Puhkekeskus (Põlva toitlustamine, vald, Neitsikoopa tee 3, Taevaskoja küla), seminarid, 228 Hostel 125 lastelaagrid Kalapüük, seiklusrada, kanuumatk jne

Taime Kodumajutus (Viimsi vald, Roosimetsa Kodumajutus, 229 tee 2, Leppneeme küla) 8+1 toitlustus

Majutus, toitlustamine, 230 Tamme Puhkemaja (Rõuge vald, Vadsa küla) 2 38+4 10 seminarid Jalgsimatkad, jahipidamine (koostööpartn.) 231 Tamme Talu Ürdiaed, Malda küla Ürdiaed Jalutuskäik Majutus, Tartumaa Tervisespordikeskus (Rõngu vald, toitlustamine, 232 Uderna küla), Hostel 156+69 seminarid Kalapüük, jalgsimatkad

Kodumajutus, Tihuse Hobuturismitalu (Muhu vald, toitlustamine, 233 Hellamaa küla), Kodumajutus 36+10 24 seminariteenus Ratsutamine, vankri- ja saanisõit 234 Tiit Reisid OÜ, Sadama 13 Reisiteenused Ekskursioonid, ringreisid

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Tika Talu (Pöide vald, Kõrkvere küla), 235 Kodumajutus 12+6 15 Kodumajutus Ratsutamine, kalapüük

Toila Puhkemajad (Toila vald, Pikk 24, Toila 236 alevik) 17 Majutus

Majutus, toitlustamine, 237 Toila SPA Hotell (Toila vald, Ranna 12, Toila) 280+85 seminarid Koostööpartnerite teenused Tolli Turismitalu Kihnus (Kihnu vald, Sääre 238 küla) 50 Majutus Kalapüük, paadimatkad Majutus, Toomalõuka Turismitalu (Salme vald, Kopli toitlustamine, 239 talu, Toomalõuka küla) 2 14+3+20 2 seminarid Kalapüük, jalgratta- ja kajakimatkad, sukeldumine Majutus, Toomarahva Turismitalu (Vihula vald, Altja toitlustamine, 240 küla) 2 10+3 16 seminarid Kalapüük, jalgsimatkad, koostööpartnerite teenused

Majutus, Toomihkli Talu (Rakke vald, Emumäe küla), toitlustamine, 241 Puhkeküla 15+6 5 seminarid Matkad

Majutus, Toosikannu Puhkekeskus (Käru vald, Jõeküla toitlustamine, 242 küla), Puhkeküla 80+100 seminarid Kalapüük, loodusmatkad, koostööpartnerite teenused Majutus, Trahter Vetsi Tall ja puhkeküla (Käina vald, toitlustamine, 243 Kassari küla) 2 28+12 3,2 seminarid Kalapüük, jalgsimatkad 244 Tuhala Looduskeskus, Tuhala Jalgsimatkad

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Tuulingu Puhkemaja (Ridala vald, Haeska 245 küla) 8 Majutus Kalapüük, linnuvaatlus Tõnise Talu Puhkemaja (Kaarma vald, Lilbi 246 küla) 16 Majutus Ratsutamine Majutus, Tõstamaa Mõis (Tõstamaa vald, Kalli mnt 13, toitlustamine, 247 Tõstamaa küla), Hostel 48+2 seminarid Loodusmatkad Majutus, Udumäe Puhketalu (Helme vald, Kirikuküla), toitlustamine, 248 Hostel 42+11 3,5 seminarid Jalgsimatkad Majutus, Uhtjärve Ürgoru Nõiariik (Urvaste vald, toitlustamine, Kalapüük, kanuu- ja paadimatkad, seiklusrada, 249 Uhtjärve küla), Hostel 87 seminarid vibulaskmine, koostööpartnerite teenused Majutus, Uueda Puhkekeskus (Sauga vald, Nurme toitlustamine, 250 küla) 3 33+52 10 seminarid Kalapüük Sauga jõel Hooajaline majutus, UusKalda Spordi- ja Puhkeküla (Oru vald, toitlustamine, 251 Kalda talu, Kärbla küla) 40 seminarid Kalapüük Taebla jõel Hooajaline majutus, toitlustamine, 252 Vainupea Pansionaat (Vihula vald, Vainupea) 23+10 16 seminarid Kalapüük looduses Valgeranna Seikluspark, Valgeranna allee, Hooajaline 253 Valgeranna küla seikluspark Vana-Veski Puhkemaja (Paide vald, Puiatu Majutus, 254 küla) 17 seminariteenus Kalapüük looduses ja tiigist, kanuumatkad Vanasauna Puhkemaja (Viiratsi vald, Majutus, 255 Vanasauna tee, Valma küla) 19 2 seminariteenus Kalapüük Võrtsjärvel

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Majutus, Vanatoa Turismitalu (Muhu vald, Koguva toitlustamine, Kalapüük looduses, paadimatkad, jahipidamine, 256 küla) 50 17 seminarid koostööpartnerite teenused Majutus, Vango Puhketalu (Saarde vald, Laiksaare toitlustamine, 257 küla) 70 5 seminarid Kalapüük, loodusmatkad, koostööpartnerite teenused Vao külalistemaja (Koeru vald, Soo tee 4, Vao Majutus, 258 küla) 3 30 seminariteenus Kanuumatkad, koostööpartnerite teenused

259 Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA, Voika 23 Matkakorraldaja

Majutus, toitlustamine, 260 Vaskna Turismitalu (Haanja vald, Plaksi küla) 3 30 23 seminarid Kalapüük, jalgsimatkad

Kanuumatkade Kanuumatkad > KANUUMATKAD VÕHANDUL, AHJAL JA 261 Veetee Kanuumatkad korraldamine TEISTEL EESTI JÕGEDEL (kuni 100-le inimesele)

Majutus, Veldemani Puhkemaja (Kolga-Jaani vald, toitlustamine, 262 Vaibla küla) 62+10 12,75 seminarid Kalapüük, purjetamine, vibulaskmine

Kanuumatkade 263 Vesipapp OÜ korraldamine Kanuumatkad > KANUUMATKAD EESTI JÕGEDEL

Majutus, Veski Külalistemaja (Antsla vald, Veski 10, toitlustamine, 264 Antsla) 10 seminarid Kepikõnd, jalgrattamatkad

Vidrike Puhkemaja (Otepää vald, Truuta 265 küla), Puhkemaja 18+26 Majutus Kalapüük looduses

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Majutus, toitlustamine, 266 Vihula Mõis (Vihula vald, Vihula küla), Hotell 65 tuba seminarid Tennis, matkad, koostööpartnerite teenused Majutus, Viikingite Küla (Kose vald, Urva, Saula küla), toitlustamine, 267 Puhkeküla 62 10 seminarid 268 Viikingite Küla Teemapark, Saula küla Teemapark Toitlustamine, 269 Viitna Kõrts, Viitna küla seminarid Koostööpartnerite teenused Voosemetsa Turismitalu Kodumajutus 270 (Hanila vald, Voose küla) 25 15 Kodumajutus Voosemetsa Turismitalu Puhkeküla (Hanila 271 vald, Voose küla) Kämpinguala Koostööpartnerite teenused Majutus, Väike-Trommi Turismitalu (Otepää vald, toitlustamine, 272 Märdi küla) 3 30 3,5 seminarid Jalgsimatkad Värava Talu (Mustjala vald, Selgase küla), 273 Puhkeküla 30 3 Majutus Matkad

Värska Külalistemaja (Värska vald, Silla 3, Majutus, 274 Värska) 30+5 toitlustamine Kalapüük

Majutus, Värska Sanatoorium ja Veekeskus (Värska toitlustamine, 275 vald, Väike-Rõsna küla), Hotell 165 23 seminarid Kalapüük Majutus, Võerahansu Puhkemajad (Raikküla vald, Keo toitlustamine, 276 küla) 2 35 20 seminarid Matkad

Majutus Koha (kohtade hind Ettevõtte nimi arv) alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Majutus, toitlustamine, 277 Waide Motell (Rõngu vald, Käo küla, Elva) 58 seminarid Koostööpartnerite teenused Ürituste 278 Wild Events - elamused liidavad! korraldamine Majutus, toitlustamine, 279 Äksi Motell (Tabivere vald, Voldi küla) 30+5 6 seminarid Kalapüük Saadjärvel, tennis Majutus, Õnnela Külalistemaja (Kadrina vald, Ohepalu toitlustamine, 280 küla) 14 15 seminarid Kalapüük, loodusmatkad, linnuvaatlus

281 Üleoja Puhkemaja (Nõo vald, Laguja küla) 8 Majutus Kalapüük

Allikad: www.maaturism.ee [8], www.loodusturism.ee [52], www.puhkaeestis.ee [53], www.naturetours.ee [54], www.northestonia.eu [55], www.southestonia.ee [56], http://www.westestonia.ee/ [57].