Eesti Loodusturism Kui Majandusharu
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
EESTI LOODUSTURISM KUI MAJANDUSHARU. Loodusturismi rahalise mahu hindamise metoodika, ülevaade teenusepakkujatest, külastajate hulgast ja Eesti loodusturismi rahalisest mahust 2012. aastal. Üllas Ehrlich Tallinn 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1. LOODUSTURISMI MÄÄRATLUS JA SEOS TEISTE TURISMILIIKIDEGA.......... 4 1.1. LOODUSTURISMI SUHE MAATURISMIGA ............................................................................ 5 1.2. LOODUSTURISMI SUHE ÖKOTURISMIGA ............................................................................. 6 1.3. LOODUSTURISMI NÕUDLUSE JA PAKKUMISE STRUKTUUR .................................................. 7 2. EUROOPA LIIDU TURISMISTATISTIKA .................................................................... 8 2.1 RASKUSED LOODUSTURISMI KÄSITLEVATE ANDMETE KOGUMISEL .................................. 10 2.2 ANDMED EESTI LOODUSTURISMI KOHTA ......................................................................... 11 3. LOODUSTURISMI MAJANDUSLIKU MAHU ARVESTAMISE VÕIMALUSED . 12 3.1 AINULT (VÕI PEAMISELT) LOODUSTURISMIGA TEGELEVATE JURIIDILISTE ISIKUTE (PAKKUJATE) KÄIBEPÕHINE ARVESTUS .................................................................................. 12 3.2 OSALISELT LOODUSTURISMIGA TEGELEVATE JURIIDILISTE ISIKUTE (PAKKUJATE) KÄIBEPÕHINE ARVESTUS ........................................................................................................ 12 3.3 PAKKUJATE TEENUSEID MITTEKASUTAVATE LOODUSTURISTIDE GENEREERITUD KÄIBE ARVESTUS .............................................................................................................................. 15 3.4 LOODUSTURISMI GENEREERITAV KAUDNE FINANTSKÄIVE. .............................................. 17 3.5 LOODUSTURISMI POOLT GENEREERITAV HEAOLU JA SELLE RAHALISE EKVIVALENDI LEIDMINE (LOODUSTURISMI SOTSIAALNE VÄÄRTUS) .............................................................. 19 3.6 KOKKUVÕTE LOODUSTURISMI KUI MAJANDUSHARU MAHU LEIDMISE ETAPPIDEST .......... 21 3.6.1. Loodusturismi kogukäive ........................................................................................ 24 4. HINNANG EESTI LOODUSTURISMI MAHULE 2012. AASTAL ............................ 24 4.1 PAKKUJATE POOLT GENEREERITAV LOODUSTURISMI (FINANTS) KÄIVE ............................ 24 4.2 PAKKUJATE TEENUST MITTEKASUTAVATE KOHALIKE LOODUSTURISTIDE GENEREERITUD FINANTSKÄIVE ....................................................................................................................... 26 4.3 VÄLISTURISTIDE POOLT GENEREERITAV OTSENE JA KAUDNE KÄIVE ................................ 27 5. LOODUSTURISMI TEENUSTE PAKKUJAD .............................................................. 28 5.1 LOODUSTURISMI ETTEVÕTETE JAGUNEMINE MAAKONNITI ............................................... 29 5.1.1 Loodusturismi teenust pakkuvate ettevõtete jagunemine ja regionaalne jaotus kvintiiliti ............................................................................................................................ 31 LISA 1 LOODUSTURISMI TEENUSTE PAKKUJAD ..................................................... 38 2 Sissejuhatus Inimtegevusest suhteliselt vähe mõjutatud loodus on Euroopa Liidus väärtuslik ja defitsiitne ressurss. Tänu hõredale asustusele ja sotsiaalmajandusliku arengu eripärale kuulub Eesti looduslikus seisundis keskkonna poolest elaniku kohta EL-i juhtivate riikide hulka. Samas ei toeta valdkondlikud poliitikad ja nende alusel tehtavad rahastamisotsused nii EL-i erinevatest fondidest kui ka Eesti eelarvest (näit EAS-i kaudu) meie looduse kui EL-i kontekstis defitsiitse ressursi osalemist väärtuste loomisel, mis ei lase Eesti loomulikul konkurentsieelisel täiel määral avalduda. Väga oluliseks majandusharuks, mille kaudu looduse väärtused osalevad nii inimeste heaolu tõusus kui ka reaalmajanduslike näitajate parendamisel, on loodusturism, millele on käesolev töö pühendatud. Loodusturismi kui majanduslikku kategooriat on Eestis seni puudulikult käsitletud ja selle valdkonna käibest ning loodavast väärtusest puudub isegi ligikaudne ülevaade. Sellise olukorra üheks oluliseks põhjuseks on kindlasti turismistatistika, mis loodusturismi statistiliste andmete kogumisel eraldi turismi haruna ei käsitle. Seepärast ei ole ilma eriuurimusteta võimalik loodusturismi käivet koguturismist eristada. Arvestades aga loodusturismi pakkujate paljusust ja killustatust ning nõudluse keerulist struktuuri ja segunemist teiste sektoritega on originaalandmete kogumine väga töömahukas. Kõik see muudab teaduslikult usaldusväärse ülevaate saamise loodusturismi tegelikust käibest ja seega ka loodusturismi kui majandusharu mahust keeruliseks ning viib praktikas loodusturismi tähtsuse alahindamiseni, mis paratamatult kajastub ka vastavates rahastamisotsustes. Käeolevas töös käsitletakse loodusturismi mõistet ja majanduslikku sisu. Esitatakse loodusturismi kui majandusharu analüüs, näidatakse (finants)käibe tekkimise etappe loodusturismis ja visandatakse metoodiline lähenemine käibe arvestuseks loodusturismi elutsükli erinevatel etappidel. Töös antakse ka hinnang Eesti loodusturismi käibe mahule 2012. aastal. Lisaks analüüsitakse olemaolevat turismistatistikast ja selle kogumise põhimõtteid ning antakse ülevaade loodusturismi käsitlevatest nii Eesti kui ka rahvusvahelistest allikatest. Töö lisades on esitatud nimekiri Eesti loodusturismi pakkujatest koos näidetega, milliseid andmeid pakkujate kohta võib avalikest allikatest saada. 3 1. Loodusturismi määratlus ja seos teiste turismiliikidega Erialases teaduskirjanduses puudub üks universaalne ja üldtunnustatud loodusturismi definitsioon. Turismi mahtusid (sh finantskäivet) kajastava statistika ja selle aluseks oleva valdkondliku arvestuse aspektist on ühtse definitsiooni puudumise põhjuseks raskused, mis tekivad loodusturismi eristamisel vabas õhus veedetavast puhkusest (ingl.k. outdoor recreation) ja sellega seotud mitmekülgsetest toodetest ja teenustest. Seega on loodusturismi ühtviisi raske defineerida nii nõudlusest kui pakkumisest lähtudes [18]. Ingliskeelses erialakirjanduses on loodusturismi tähistamiseks kaks mõistet, loodusturism (nature tourism) ja looduspõhine turism (nature-based tourism) mille piirid ei ole täpselt määratletud ja mis eri autorite käsitluses kohati ka suuresti kattuvad. Erialased teadusajakirjad, millega autor käeoleva töö koostamiseks tutvus, nagu näiteks Tourism Economics [10] , Journal of Ecotourism [eg 31] ja Scandinavian Journal of Hospitality [eg 17,18] and Tourism kasutavad loodusturismi alaseid uuringuid tutvustavates artiklites peaaegu eranditult mõistet „looduspõhine turism“ (nature-based tourism). Näiteks Soomes kasutatakse looduspõhise turismi mõistet tegevuste kohta, mida inimesed teevad vabal ajal (puhkepäevadel või puhkusel olles) loodusega kontaktis olles ja mis üldjuhul sisaldab ööbimist kodust väljas [18, 36]. Mitmed Skandinaavia autorid [17,18] ei anna loodusturismile ühest definitsiooni, nad iseloomustavad loodusturismi nelja temaatilise tunnuse (tingimuse) abil, millede koosesinemisel on tegu loodusturismiga: 1) külastajad looduskeskkonnas, 2) looduskeskkonnast tulenevad (külastus)elamused, 3) tegevuses osalemine, 4) normatiivsed aspektid, mis on seotud jätkusuutliku arenguga ja kohaliku eripära arvestamisega. Ametlikult on Rootsis kasutusel lühem versioon, mis defineerib loodusturismi kui inimeste tegevust, külastades looduslikke piirkondi väljaspool oma (igapäevast) elukeskkonda [10, 18]. ÜRO Rahvusvaheline Turismiorganisatsioon (UNWTO) defineerib loodusturismi kui „turismi vormi, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine“. See suuresti mittetehnokraatlik ja indiviidi tunnetusprotsessist lähtuv definitsioon seab esiplaanile inimese ja looduse suhte ning sellest tekkiva väärtuse, mis eeldaks loodusturismi kajastavas arvestuses ja statistikas samuti lähtumist inimese ja looduse suhetes tekkivast 4 (suuresti turuvälisest!) väärtusest. Samas ei toeta seda definitsiooni ei maailma [25] ega ka Eesti turismistatistika, kus aluseks võetakse pigem turism kui majandusharu, so turismiga tegelevate ettevõtete käive, abstraheerudes turismi tegelikust mõttest- sellega tegelevate indiviidide (so turistide) heaolu kasvust ning selle rahalisest ekvivalendist. Eestikeelses terminoloogias on püütud selgust luua seni kõige ulatuslikumas Eesti loodusturismi käsitlevas töös, 2008. aastal Consumetric’u poolt tehtud uuringus „Eesti Loodusturismi pakkumise uuring“ [13], mis oma põhiosas keskendub Eesti loodusturismi pakkujate veebiküsitluse analüüsile, puudutades siiski põgusalt ka mõningaid loodusturismiga seotud teoreetilis-metodoloogilisi küsimusi. Ülamainitud töös [13] tsiteeritakse täienduseks UNWTO loodusturismi definitsioonile Soome loodusturismi riiklikus arengukavas sisalduvat definitsiooni: „Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. Mõneti kitsama definitsiooni kohaselt on loodusturism turism, mis sisaldab rekreatsiooni looduskeskkonnas“. Erinevus kahe definitsiooni vahel on ilmne, kuid autor ei nõustu täiel määral Consumetric’u töös tehtud järeldusega, et Soome loodusturismi arengukavas toodud definitsioon on tootekeskne, sest definitsioonis on määravaks turismitoote pakkumise keskkond. Autori arvates võimaldab ka Soome arengukava definitsioon käsitleda loodusturismi (rekreatsiooni looduskeskkonnas) inimese ja looduse vahelise suhtena. 1.1. Loodusturismi suhe maaturismiga Omaette probleemiks on kolme osaliselt kattuva