VLÕRU INNA L EHT

Oktoober 9 (138) 2018 Tamula rannapromenaad uuenduskuuri ootel

Linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Risto Aim, linnaarhitekt Diana Vene ja ehitusspetsialist Kalmer Vislapuu kaalumas Tamula rannapromenaadi remontimise võimalusi. Foto: Ulis Guth

uleva aasta kevadel on Võru linnavalitsusel kavas alustada Võru linna Kavandatavate tööde käigus on tarvis eemaldada amortiseerunud ühe visiitkaardi – Tamula rannapromenaadi – põhjalikku remonti. Tunnustused laudtee, asendada pinkide amortiseerunud puitosad, valgustus ja betoon- T Võru linna eelarvestrateegias on selleks otstarbeks 2019.–2020. aastal  2009. aastal kuulutas Eesti Maastikuarhitektide Liit välja kivisillutis, korrastada ripp-pinkide kandepostid koos vundamentidega, ette nähtud kokku 300 000 eurot. maastikuarhitektuuri teo, milleks valiti ülekaalukalt Tamula rannaala. rekonstrueerida purskkaev ja korrastada oaasi ümbritsevad betoonist 2009. aasta septembris valminud, ligi 1,1 miljonit eurot maksnud ja  2010. aastal valis Eesti Kodukaunistamise Ühendus Tamula tugipiirded. „2019. aasta kevadel alustame amortiseerunud puitkonst- umbes 800-meetrisel rannalõigul laiuv objekt, mille kaasrahastajaks oli rannapromenaadi konkursi „Kaunis Eesti Kodu 2010” parimaks ruktsioonide väljavahetamisega, korrastame ja lisame mõned täiendavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, on aja möödudes märkimisväärselt tervisespordirajatiseks. lasteatraktsioonid, kivikonstruktsioonidega seotud tööde algus selgub lä- vananenud ja lagunenud.  2018. aasta kevadel paigaldati Tamula järve kaldale National hikuudel,” täpsustas linnapea. Geographicu kollane aken. Võru linn on viimastel aastatel (2014–2018) teinud rannapromenaadi Hetkel on linnavalitsuses käimas eeltöö rekonstueerimise käivitami- korrashoidmiseks terve rea väiksemaid hooldustöid – korrastanud vetel- seks. „Uurime, mis vajab remonti esmajärjekorras ja mis on teisejärguline. päästetorni, köispiirdeid, puitosasid, pinke, kivisillutist, laudteid, mängu- töid teinud ja läbi selle kasutusiga pikendanud,” selgitas ta. „Kahjuks on Võtame hinnapakkumisi, küsime nõu oma ala spetsialistidelt. Alles siis väljakuid, haljastust ja liivaalasid, rajanud Katariina allee pikendusele laud- ranna rajamisel tehtud mitmeid konstruktiivseid vigu, mis on ka osaliselt selgub täpsemalt, mida võtta ja mida jätta, mis on vastupidavam ja otstar- tee laienduse erinevate ürituste korraldamiseks, amortiseerunute asemele lagunemise põhjuseks. Probleeme on ka materjalidega. Seekord remon- bekam ning mis vajab kohest sekkumist,” selgitas linnavalitsuse ehitusspet- uued paadisillad, rannavalvetorni juurde uue laudtee ning eemaldanud tides arvestame ehitamisel tehtud vigadega ja soovime ka järelhoolduse sialist Kalmer Vislapuu. amortiseerunud laudteed, kuid sellest pole piisanud ning Võru linna ühe lihtsamaks muuta.” Viimastel aastetel on Võru rannapromenaadi kasutajate hulk oluliselt pärli lagunemine jätkub. Praeguse seisuga on puidust tribüünide laudosa valdavalt mädanenud, kasvanud ning rannas on toimunud terve rida rahvarohkeid üritusi, nende Linnapea Anti Allase sõnul on rannapromenaadi kapitaalremonti jalakäijatele mõeldud laudtee promenaadil lagunenud, algsest valgustusest seas tuhandeid inimesi randa meelitanud Võru Lastefestival ja linnapäe- mõned aastad edasi lükatud, sest linn pole nii rikas, et 7–8 aasta tagant rand põleb minimaalne osa, purskkaev ei tööta ning promenaadi kivid on katki vade järvekontsert. sisuliselt uuesti üles ehitada. „Seetõttu olemegi siiani kõige hädapärasemaid ja vajuvad laiali. Ulis Guth 2 Võru Linna Leht Oktoober 2018

ARENDUSTEGEVUS Võru linnavalitsemine lähtub ausast ja avatud dialoogist Võru keskväljaku ehituse käigust, 5. osa asta tagasi, pärast kohalike omavalitsuste valimisi tõin linna- A lehes välja, et volikogu tegevuse aluseks ei ole ärapanemine, mida ilmestab skandaal koalitsioon vs opositsioon. Tuleb tõdeda, et esimesel aastal oleme sellega kenasti hakkama saanud. Ka opo- sitsioonis olevate saadikute arvamused on ära kuulatud ja ühes- koos paljud asjad selgeks räägitud ning ka lahendused koos leitud. Volikogus tegutsevad erinevad komisjonid ja volikogu koosolekud on toimunud töises ja asjalikus õhkkonnas, kus ei ole vähetähtis olnud ka opositsioonisaadikute roll. Linna arengueesmärgid on täidetud Praegu võime kinnitada, et esimeseks aastaks püstitatud eesmär- gid investeeringute osas erinevatele taristutele saavad suuresti täi- detud. Kesklinna kool saab aasta lõpuks renoveeritud ja uut aas- tat saavad õpilased vastu võtta tänapäevases, head õpikeskkonda pakkuvas koolis. Räpina maantee osalise renoveerimise lükkasime teadlikult uude aastasse, et Nöörimaa linnaosas ettevõtjatele ja lin- nakodanikele vähem segadust tekitada. Lisaks sellele planeerib AS Võru Vesi samal tänavalõigul teha ka torustikutöid. Nende tööde samaaegne läbiviimine on igati õigustatud ja valmistab linnako- danikele vähem ebamugavusi. Linna keskväljaku renoveerimisega on olnud rohkelt väljakutseid, aga suurte objektide korral esineb arusaadavalt sagedamini erinevaid takistusi. Samas, tulemus peab rahuldama kindlasti kõiki osapooli. Täna loodame, et töövõtja tagab kvaliteetse töö objektil ja keskväljak saab kvaliteetselt tehtud. Mida rohkem teeme järeleandmisi töö kvaliteedis, seda rahulole- matumad ollakse. Kvaliteetse töö tagamine on üks prioriteetidest keskväljaku ehitamisel. Tõde tõuseb, vale vaob Viimasel ajal on seoses Kuperjanovi pataljoni laienemisega kõla- Foto: Marianne Mett nud süüdistused, et linnavalitsus on asunud väljapressimise teele ja linnajuhid on libapatrioodid. Tegemist on valega ja odava po- pulaarsuse otsimisega. Kurb, et ka Võru linna on jõudnud libauu- Võru keskväljaku ehituse käigus on põhitege- Lisaks sellele on alustatud kõnnitee sillutuski- Kuna Jüri tänava kivisillutist on tänaseks diste levitajad, kes on saanud väljaõppe ilmselt mitte nii sõbralikus vusena jätkatud sillutuskivi ja selle vuugisegu vide paigaldusega L. Koidula tänaval ning kivide juba kuu aega eesmärgipäraselt liikluse all naaberriigis. Tegelik tõde on see, et tegemist on üldplaneeringu paigaldamisega. Kogu mahus on sillutuskivi paigaldusega jätkatakse Seminari väljakul ja Se- koormatud ning kuna tekkinud on mitmed muutmise protsessiga, mis nõuab seadusega sätestatud protseduu- paigaldatud Jüri ja Tartu tänavatele, mis mõ- minari tänaval. Teostatud on kõik olemasolevate ebatasasused, siis on töövõtja alustanud eba- ride täitmist ametnike poolt. Seda on ka tehtud ja üheks selleks lemad on tänaseks ka liiklusele avatud. Samuti kõnniteede üleminekud uutele, paigaldatud on tasaste kohtade korrastamist. on kokkusaamised elanikkonnaga, keda üldplaneering puudutab. on Tartu ja L. Koidula tänavate sõidutee osa- maasse süvistatud vooluvõtukilbid ning alusta- Raiko Palm, Taara linnaosa on kavandatava ala vahetus läheduses ja see- dele paigaldatud mõlemad kihid asfaltbetooni. tud on purskkaevu tehnika paigaldusega. linnamajanduse osakonna juhataja tõttu oleme kolmel korral ka elanikega kohtunud eesmärgiga saada teada nende arvamus üldplaneeringu võimalikust muutmisest. Tõsi, et osa elanikkonnast soovis saada vastutasuks infrastruktuuri parendamist kaitseväe poolt, kuna ka nemad kasutavad nende LINLANE KÜSIB, VALITSUS VASTAB linnakus olevaid tänavaid. Linnavalitsus koostas elanikkonna ettepanekute alusel omapoolse plaani üldplaneeringu muutmise osas ja lisas juurde ka infrastruktuuri osas taotluse teedevõrgu Pärast Jüri tänava lõigu taasavamist eesmärgipäraselt koormata ning puudused juba allee kõnniteel, kuid oma koormatuse ja parendamiseks. See ettepanek lükati Kaitseinvesteeringute Kes- jääb autoga sõites kohati tunne nagu ehitustööde käigus tuvastada. sellest tuleneva konstruktiivsete iseärasuste kuse poolt tagasi ja pärast viimast kohtumist Taaralinna elanikega läbiks lohkudega kruusateelõiku. Miks Fakt on see, et murtud looduskivist sillutis tõttu ei ole need katendid võrreldavad. jäi valdav enamus neist seisukohale, et üldplaneeringu muutmist on tee ebatasane? ongi ebatasasem kui asfaltkattega tee või isegi nad vajalikuks ei pea. Kas töö kvaliteedi langust võisid Paigaldatud sillutuskivi tasasuse mõõtmise alu- betoonkivisillutisega tee. Looduskivi kasutamise Elanikel on see õigus, sest üldplaneering, mis täna kehtib, on seks on majandus- ja taristuministri määrus, vas- eesmärk oligi loodusliku kiviga alandada sõidu- põhjustada kiirustamine ja ajutised koostatud alles kümmekond aastat tagasi ja nemad on oma ela- kiirust ja suurendada jalakäijate ohutust. hoovihmad (tee on silmaga nähtavalt mud rajanud sinna teadmisega, et elamurajoon laieneb ja mingit tavalt nõuetele on klombitud munakivisillutise ebatasasus meetrise rihtlati all kuni 15 mm. lainetav)? Kas tee-ehitusel pole kasu- tööstusala ega kaitseväe ehitisi nende majade juurde ei tule. Me ei tatud õigeid töövõtteid? Mis on ehitaja saa sõita teerulliga üle linnaelanike arvamusest. Võru keskväljakule paigaldatud sillutuskivi ta- Palun võrrelge teiste samasuguste Lisaks on Võru linna suureks probleemiks just rohealade vä- sasust on nii omanikujärelevalve kui ka tellija kor- kividega kaetud teelõikusid Võru linnas! selgitus antud olukorrale? hesus, mis sobiks elamumaaks, ja seetõttu tuleb selliseid alasid eriti duvalt mõõtnud. Tasasuse nõuet ületavad kohad Sarnaseid kive Võrus mujal sõiduteele pai- Ehitajalt saime kommentaariks: „Töövõtja on hoida. Küll on Võru linna jaoks tähtis Kuperjanovi pataljoni tulevik Jüri tänava sõiduteel Tartu tänava ja Katariina galdatud ei ole. Need on ainult Katariina teostanud kõik tööd vastavalt projektile.” ja täna tuleb linnavolikogul teha otsus üldplaneeringu muutmise allee vahel on tuvastatud ja markeeritud ning neid algatamise kohta. Oleme kokku leppinud, et teema tuleb arutusele kohti korrigeeritakse töövõtja poolt lähiajal. Lisaks novembri volikogus, mis toimub kuu teisel kolmapäeval. Osaleda on tellitud Teede Tehnokeskus AS-ilt põhjalik uu- KOMMENTAAR on lubanud ka kaitseministeeriumi esindajad ja keelatud pole osa- ring, mis peab andma lõplikud vastused töö kva- leda ka inimestel, keda planeering otseselt puudutab. liteedi osas. See, et liiklus Jüri tänaval on tänaseks Anti Allas, linnapea Märgin, et üldplaneeringu algatamine ei tähenda veel selle avatud, ei tähenda, et töömaa on tellija poolt selli- vastuvõtmist. Vastuvõtmise otsustab volikogu pärast üldplanee- sena vastu võetud. Tasasust mõõdetakse kindlasti Sõidutee tasasusega Jüri tänava lõigus ma rahul ei ole. Lootsin tasasemat sillutist. Samas, sõp- ringu protsessi läbiviimist ja seal on kaks võimalust: kas üldpla- uuesti nii ehitustööde käigus kui ka enne töömaa ruslinnas Suwalkis kogesin, et auto käitus paar aastat tagasi paigaldatud sama kattega peatänaval neeringu muutmine vastu võtta või see tagasi lükata ja mitte vastu vastuvõtmist ja ka garantiiajal ning kui tasasus ei sarnaselt meie Jüri tänavaga. Järelevalve on teinud pärast viimaseid mõõtmisi mitmeid ettekir- võtta. Lisaks eelnevale oleme vasta nõuetele, tuleb need kohad töövõtja poolt jutusi, kus sõidutee kivid ei ole normi piires paigaldatud. Ehitajal lasub kohustus need esimesel kaitseväe esindajatele välja pak- korrigeerida. Pigem on just positiivne, et tellija võimalusel korrigeerida. Ootame ära ka Teede Tehnokeskus AS-i põhjalikud uuringutulemused kunud alternatiivseid võimalusi. Üheks selleks on endine nafta- saab paigaldatud katet enne lõplikku vastuvõtmist ja siis teeme lõplikud järeldused, kuidas edasi minna. Ebakvaliteetset tööd me vastu ei võta. baasi territoorium, mille oma- nikega teatavasti käivad läbirää- kimised. Arvan, et lahendama- MÕTISKLUS tuid probleeme selles küsimuses pole ja arukalt toimetades saame need lahendatud. Kena sügist soovides, Kas ma suudan andestada?

Ülo Tulik, ja maad võtab sügisnukrus. Pilvest andestamine on tehtud ülekohtuga või tunneme seda lõhna, mis seos- Võru linnavolikogu esimees puistab pisaraid, justkui leinates nõustumine, kuid see ei ole seda. tub selle valuga, mida oleme pida- ebaõiglaselt kaotatut. Andestamine ei ole unustamine, nud läbi elama, ning meid valdavad Inimsuheteski võib olla nii, et ülekohtu mittemäletamine. Andes- taas kurbus, viha ja kättemaksuiha. armastuses ülevoolavalt jagatut ei tamine pole ka see, kui probleemset Need tunded ei näita, nagu poleks hinnata. Kõige kaunimalt mõel- olukorda või juhtumit ignoreeri- me enne andestanud, aga niipea, dud sõnu mõistetakse valesti, kõige takse ega tegelda sellega – niiviisi ei kui need tunded taas üles tulevad, VLÕRU INNA L EHT ilusamini sätitud plaanid visatakse tule lahendust. Andestus ei ole en- on aeg uuesti andestada. hooletult kõrvale ning kõige pare- dise olukorra taastamine, see oleks Andestamine on see, mida me Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressil mini kavandatud ettevõtmised satu- juba samm edasi ehk leppimine. teeme enda tervise heaks. Anne [email protected] vad hävitava kriitikatule alla. Alati ei ole seda võimalik saavutada. Lamott on öelnud: „Kellelegi mitte- On ütlemata valus, kui minu pa- Andestamine on see, kui me andestamist võiks võrrelda sellega, Väljaandja: rimat ei peeta vastuvõetavaks. Veel loobume oma võlanõudest teiste et ma joon rotimürki ja loodan, et Võru Linnavalitsus hullem, kui mina ise osutun oma vastu, loobume viha ja kibeduse rott sureb.” Seega on hea, et Jumala Jüri tn 11, 65620 Võru parima tahte juures äratõugatuks, talletamisest. Piibli poeet Taavet abiga on andestamine igale inime- Toimetaja: Ulis Guth hüljatuks. Elus võib juhtuda ülimalt ütleb tihti: „Jumal, sina maksa sele jõukohane. Tel: 512 0787 Sügis on uhke ja pillav. Kaunist le- ebaõiglasi ja kohutavaid asju. „Seda kätte!” Ta on usaldanud oma valu- Teostaja: OÜ Meedium hekulda jätkub nii kõrgele kui ka ma ei andesta iialgi!” olen kuulnud ja võlakoorma Jumalale ja saanud Tiraaž: 6850 eksemplari madalale, nii puude latvadesse kui inimesi ütlemas. meelerahu. Hele Kulp, Ajalehe järgmine number ilmub 22. novembril. ka meie jalge alla. Lõpuks aga on Mida üldse tähendab andes- Andestamine on protsess. Mõ- Seitsmenda Päeva Adventistide kogu see ilu ja uhkus mutta tallatud tamine? Mõnikord arvatakse, et nikord me kuuleme mõnda nime Võru Koguduse pastor Oktoober 2018 Võru Linna Leht 3

ARUTELU

Kogukonna arvamus on, et kui riik kompromissiks valmis ei Võrulased ei soovi sõjaväelinnaku ole, pole ka midagi arutada. Enamus Kandles kohalolnuid ei soo- vinud uusi kompromissettepanekuid otsida ning tegid ettepaneku laienemist Taara elamupiirkonda detailplaneeringut mitte algatada. Linnvolikogu esimees Ülo Tulik selgitas, et taotleja esindajad 15. oktoobril kultuurimajas Kannel toimunud järjekordsel ava- tulevad oma seisukohti tutvustama novembrikuu volikogu istun- likul koosolekul tutvustasid Võru linnavalitsuse ja -volikogu gile. Linnavolikogu teeb otsuse detailplaneeringu algatamise või esindajad kohaletulnutele Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse mitte algatamise kohta pärast mõlema poole ärakuulamist. soovi algatada detailplaneering Kose tee 3a, Kose tee 3b, Kose tee 3c, Kose tee 3d, Kose tee 3e, Kose tee 3f, Kaubajaama tee 1a, Ulis Guth Taara tn 1a ja Võru metskond 131 kinnistutele u 54 ha suurusele maa-alale Taara linnaku laiendamiseks. Abilinnapea Toomas Sarapuu tutvustas linnavalitsuse 03.09.2018 kirjaga nr 18-0643-VLV/39 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele Abilinnapea Toomas Sarapuu selgitamas elanikele Taara edastatud ettepanekuid ning 25.09.2018 saabunud vastust, milles linnaku detailplaneeringu algatamisega seonduvat. algatamise taotleja ei nõustu pakutud tingimustega. Foto: Marianne Mett

Kokkuvõte senisest protsessist tis osa 72 inimest). Koosolekul jõuti seisukohale, et linnavolikogu saab algata- linnapoolsete tingimustena nimetatud lahendusskeem ja ettepanek anda riigil mise taotluse kohta anda hinnangu, kui on teada kaitseväe täpsemad soovid Võru linnale toetust Taara asumi elukeskkonna halvenemise kompenseerimiseks  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitas 23. märtsil 2018 detailplaneeringu ja kogukonna ootused. Kuna mõjupiirkonnas elavad inimesed on arvestanud asumit läbivate tänavate korrastamiseks ja mänguväljaku rajamiseks. Ettepane- koostamise algatamise ettepaneku Kose tee 3a, Kose tee 3b, Kose tee 3c, Kose kehtiva üldplaneeringuga, peab tegevusplaan selle detailplaneeringuga muut- ku ajendiks oli muuhulgas kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna tee 3d, Kose tee 3e, Kose tee 3f, Kaubajaama tee 1a, Taara tn 1a ja Võru metskond miseks olema korralikum. juhataja Kusti Salmi 5. juuli 2018 e-kirjas välja toodud pakkumine esitada Võru 131 kinnistutele. Planeeringu algatamise ettepaneku kohaselt soovitakse u 54 ha  8. juunil saatsid piirkonna elanikud linnavolikogule ja -valitusele 52 allkirjaga linnal ettepanekuid võimalike investeeringute osas, mis ühes linna arenguga pa- suurusele maa-alale moodustada üks riigikaitsemaa sihtotstarbega krunt ja üks pöördumise, milles tehakse ettepanek planeerida Taara linnaku laiendus teise nustavad ka riigikaitse arengusse. („Ootame Võru linnalt ettepanekuid võimalike üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt ning määrata hoonestusalad ja ehitus- kohta, et elamurajoonis säiliks senised elutingimused. Taara linnaosa puhul on infrastruktuuri investeeringute osas, mis ühes linna arenguga panustavad ka riigi- õigus. Ehitusõigus on tarvis määrata kaitseväe Kuperjanovi jalaväepataljoni Taa- tegemist Võru linna üldplaneeringu kohaselt elamumaaga pere- ja ridaelamute kaitse arengusse (näiteks Kaubajaama tänava teekatte vahetus).“) ra linnaku teenindamiseks vajalikele ehitistele. ehitamiseks ning haljasala- ja parkmetsa maaga. Sealsed elanikud on oma kodu  Vastuseks linna kompromisslahendusele tuli Riigi Kaitseinvesteeringute Kes-  Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse kaitseväe Taara rajades ja investeeringuid tehes sellega arvestanud. Taara linnaosa on ainus Võru kuselt 24. septembril 2018 kiri, kus on välja toodud aspektid, mis raskendavad linnakut laiendada Kaubajaama tee 1a, Taara tn 1a ja Võru metskond 131 maaük- linna uus elamurajoon. 2014. aastal on kehtestatud ka detailplaneering, mille ko- planeeringu koostamist linna pakutud tingimustel: suste arvelt ning võtta need osaliselt kasutusele riigikaitsemaana. Kaubajaama haselt lisandub piirkonda ca 30 elamukrunti, mida riik planeerib müüma hakata.  Linna pakutud lahendusskeemis ei ole arvestatud alaga, mida hoonete ja par- tee 1a maakasutuse kehtiv sihtotstarve on üldkasutatav maa, Võru metskond  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus koostas kolm lahendusskeemi varianti, kimisalade kõrval ja vahel on vaja sõidukite manööverdamiseks. 131 maatulundusmaa ning Taara tn 1a sihtotstarbeta maa. Võru linna üldpla- mida tutvustati 3. juulil 2018 toimunud koosolekul (koosolekust võttis osa 62  Parkimisala ja hooned on nihutatud olemasoleva sajuveekraavi peale. Detail- neeringus on Taara tn 1a maa-ala juhtfunktsioon elamumaa ning Kaubajaama inimest). Elanike seisukoht oli, et objektid tuleb planeerida elamualast kauge- planeeringu lisaalaks pakutud Kaubajaama tee 3 kinnistu maa on valdavalt tee 1a ja Võru metskond 131 maa-alal haljasala ja parkmetsa maa. Detailplanee- male ja tekitada suurem puhverala kui esitatud skeemidel ning hõlmata planee- liigniiske ja sinna ehitamine on oluliselt kallim ning nõuab ulatuslikku kuiven- ringu koostamise eesmärk ei ole maakasutuse juhtotstarbe osas kooskõlas üld- ringualasse Kaubajaama tee 1 ja Kaubajaama tee 3 maaüksused. Ettepanekule damist. planeeringuga (Võru linna üldplaneering kehtestati 11. märtsil 2009). Sisuliselt tuginedes koostas Võru linnavalitsus lahendusskeemi, mille kohaselt jääb linnale  Tuginedes esialgsetele konsultatsioonidele Kaubajaama tee 1 maaüksuse ühe soovitakse laiendada üldplaneeringus ettenähtud pere- ja ridaelamumaale ning kuuluvaks kaitsehaljastuse maaks minimaalselt 50 meetri laiune ala ning kogu kaasomanikuga võib prognoosida Kaubajaama 1 kinnistu omandamist keeru- haarata ka üldplaneeringus ettenähtud puhvertsooni elamumaa ja riigikaitse- haljasalaks, kuhu ehitiste rajamist ette ei nähta, vähemalt 100 meetrit kõikide lise ja kuluka protsessina. maa vahel. elamumaade kinnistute piiridest. Ühtlasi tegi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ettepaneku algatada detailpla-  Arvestades, et taotleti üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut, pidas lin-  29. augustil 2018 toimunud koosolekul tutvustati skeemi kohalikele elanike- neering alal, mis on näidatud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 23.03.2018 navalitsus vajalikuks kaasata kõik huvitatud isikud menetlusprotsessi juba enne le (koosolekust võttis osa 28 inimest). Kohalolnutest pooled pooldasid komp- detailplaneeringu algatamise taotluse asendiplaanil. algatamist. Kavandatavate tegevuste tutvustamiseks korraldati 28. mail 2018 romissettepaneku saatmist ning teise poole soov oli, et detailplaneeringut ei koosolek ümbritseva piirkonna elanikele ja kinnistuomanikele (koosolekust võt- algatataks. Koosoleku tulemusena otsustati siiski esitada algatamise taotlejale

HEAKORD LÜHIDALT Kinnistute kohustused talvistel hooldustöödel Linn pakub kõnniteede Seoses külmade ilmade saabumise ja läheneva talvega palub Võru pühapäeva hommikul kell 9. Vajadusel tuleb kõnniteed korrastada linnavalitsus kinnistuomanikel põhjalikult läbi mõelda oma või- ka päeva jooksul; liivatamiseks soolaliiva malused kõnniteede talviseks hooldamiseks. Tuletame meelde,  kõnniteel puhastama jalakäijatele ja jalgratturitele vähemalt 1,1 m et Võru linnas on kehtestatud heakorraeeskirjaga nõuded talvis- liikumisruumi; Võru linnavalitsus tuletab meelde, et ka sel aastal on kin- teks hooldustöödeks. Võru linnavolikogu 11.10.2006 määrusega nr  hoidma hoonete välistrepid puhtana ning vältima sellel libeduse nistuomanikel võimalik kõnniteede liivatamise kohustuse 32 „Heakorraeeskirja kehtestamine ja koormiste määramine” teket; täitmiseks saada piiratud kogustes tasuta soolaliiva (mitte saate vajadusel tutvuda veebiaadressil https://www.riigiteataja.ee/  katuselt, räästast või muudest kohtadest ohutul viisil eemaldama va- rohkem kui 50 kg korraga), mida jagatakse uuel aadres- akt/420112012086. risemisohtlikud ehitusdetailid, lume ja jää ning vajadusel tähistama sil – Luha tn 44. Palume kaasa võtta oma transpordipa- Siinkohal toome välja olulisemad nõuded talvistele hooldustöödele: ohtliku ala. kend! Arusaamatuste ja väärtõlgenduste ärahoidmiseks  Sõidukite parkimisel tuleb sõiduki kasutajal tagada, et pargitud sõi- Keelatud on: pöörame veelkord tähelepanu asjaolule, et antud kam- dukid ei segaks avalikes kohtades lumekoristust.  tuha kasutamine lume- ja libedusetõrjeks; Kinnistuomanikud on kohustatud:  lume lükkamine sõiduteele. paania on mõeldud ainult Võru linna kinnistuomanikele.  koristama kõnniteelt lume ja jää ning tõrjuma libeduse. Eelpool Risto Aim, Lisainfo: linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Risto nimetatud tööd peavad olema tehtud hiljemalt hommikul kell 7, linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Aim, tel 5347 4332.

Puulehtede kogumis- KESKKOND ringide korraldusest Esimene puulehtede kogumisring toimub 25.–31. oktoobril ja Inimtegevus rikub veelindude normaalse talvitumise rütmi teine veoperiood 5.–9. novembril. Puulehed viiakse ära Big-Bag kottides nendelt linnaelani- Võru linnas Tamula ja Kubija järvede juures ning Koreli ojas (pil- kelt, kes ennast eelnevalt (15.–19. oktoobril) registreerisid. dil) elavad veelinnud on inimestega harjunud ja usaldavad meid. Täpsema veokuupäeva mõlema perioodi sees paneb paika Nad oskavad linnakeskkonnas elades suurepäraselt endale toitu vedaja ja seda endale valida ei saa. Küll aga palume arvestada, leida ja oma eluga toime tulla. et lehed peaksid olema veoks valmis valitud perioodi esimeseks Kahjuks leidub ikka veel linnaelanikke, kes kipuvad linde suht- päevaks, kas siis 25. oktoobriks või 5. novembriks. Veoperioodi lemise eesmärgil toitma, arvates, et teevad nii head. Lindudele an- jooksul viiakse puulehed ära ainult ühel korral (kui arvate, et takse pahatihti saia- või jahutoodeteid, mis ei ole nende looduslik lehti on rohkem kui üks Big-Bag koti täis, palun seda regist- toidulaud. Sellise tegevuse tulemusena jäävad linnud, kes peaksid reerimisel teada anda). külmade saabudes rändama lõunapoolsetele aladele, järvedele või Võimalik, et lehed viiakse ära tänavate kaupa, seega ei ole ojale ka külmal ajal elama. vaja muretseda, kui järjekord kohe Teieni ei jõua. Samuti sõltub Eelmisest talvest võib tuua kurva näite, kus talvaks Tamulale lehevedu ilmast ja sademetest. jäänud luik ei suutnud ületoitmise tõttu lennata ja sattus seetõttu Big-Bag kotti palume hoida kinnistul sellises kohas, et sel- raskesse seisu, kui veekogu jäätuma hakkas. lele oleks võimalik sõidukiga ligi pääseda. Sõiduki tõstemehha- Selleks, et linnud säilitaksid oma loomupärase rändeinstinkti, nism ulatub tõstma kuni 3 meetri kaugusel olevat kotti. Kotti- on õige aeg loobuda igasugusest lindude täiendavast toitmisest, desse on keelatud panna midagi muud kui puulehed. eriti süsivesikurikaste ja rafineeritud jahutoodetega. Kui siiski soo- Võru linna elanikud võivad viia lehed (ja muud biolagu- vite lindudega suhelda, visake neile pigem väike peotäis rohelist nevad haljastujäätmed) ise kompostimisplatsile (Kose tee 2, rohtu, see ei häiri oluliselt lindude tavapärast toitumisrütmi ega kalmistu taga), kus lehed tuleb kindlasti kottidest välja valada. ka nende lennuvõimet või rändeinstinkti.

Tiina Randjärv, Tiina Randjärv, keskkonna- ja järelevalve spetsialist keskkonna- ja järelevalve spetsialist 4 Võru Linna Leht Oktoober 2018

LINNAVALITSUSE JA LINNAVOLIKOGU TEATED OLULINE TEADA

22. detsembril 2018 kell 10.00–11.30 Võru linnas. Rong- Muudatustest rahvastikuregistris käik toimub marsruudil Kose tee – F. R. Kreutzwaldi tn – Linnavalitsuse istungitel Jüri tn – L. Koidula tn – F. R. Kreutzwaldi tn – Kose tee. 01.01.2019 jõustub uus rahvastikuregistri seadus, mille § 110 kohaselt kaotavad kehtivuse kõik kodanike Võru Koolieelsete lasteasutuste suurus on u 0,4 ha. Planeeringu algatamise eesmärk on Võru linna 2018. aasta eelarvest kultuuri- ja spordi- linna täpsusega aadressid (puudub tänava nimi, maja hoolekogude moodustamine määrata maakasutuse sihtotstarveteks sotsiaalmaa, ela- ürituste toetuste andmine ja korteri number). See tähendab, et pärast seda teie ja koosseisude kinnitamine mumaa ja ärimaa ning ehitusõigused hoolekandeasu- Võru linna eelarvest anti kultuuri- ja spordiürituste toe- elukoha andmeid rahvastikuregistris enam pole. tuse ehitamiseks. tust Võru Gümnaasiumile kontserdisarja „Isamaale” Ees- Moodustati Võru linna koolieel- Elukoha andmete kehtivuse lõppemine rahvasti- sete lasteasutuste hoolekogud. tis ja USA-s korraldamiseks (3000 eurot) ning MTÜ-le kuregistris toob inimesele kaasa ebameeldivusi, kuna Võru Lasteaed Okasroosike: Muudatus Võru linnavalitsuse struktuuris ja teenis- Võru Noortekeskus Kesköökossu korraldamiseks (350 Kristi Vals, Merli Kiilo, Kätlin tujate koosseisus eurot). enam ei saa taotleda toetusi ega kasutada riigi ja linna Järvepera, Sirly Säre, Kadri Kase- Otsustati muuta linnavalitsuse teenistuskohtade koos- poolt pakutavaid teenuseid (näiteks lasteaiakoht, eluko- org, Pille Kongo (õpetajate seisu ja teenistuskohtade liigitust teenistusgruppide osas Kinnistu koormamine Võru linna kasuks isikliku hast sõltuvad toetused, juhiloa pikendamine jms), sa- esindaja). 1. novembrist 2018 järgmiselt: rahandusosakonnas vä- kasutusõigusega muti ei saa osaleda valimistel. Seetõttu on väga oluline, Võru Lasteaed Päkapikk: Diana Ruitlane-Rüütli, Aire hendatakse raamatupidajate arvu viielt 4,5-le ning linna- Otsustati sõlmida asjaõigusleping Kivimurru tn 3 kin- et linnakodanikud, kellel puudub rahvastikuregistris Kokk, Argo Tammemägi, Reelika Põldsalu, Kristel Toots, kantseleisse moodustatakse juurde 0,5 koormusega info- nistu (pindala 6710 m², sihtotstarve 80% tootmismaa, konkreetne aadress, enne uue aasta saabumist oma aad- Katrin Kollin, Indrek Timmo, Marianne Mett, Cätlin tehnoloogia spetsialisti töökoht ja muudetakse infoteh- 20% ärimaa) koormamiseks isikliku kasutusõigusega ressandmed korrastaksid. Salmus, Mirja Ots, Elle Kallas (õpetajate esindaja). noloogi ametikoht infotehnoloog-nõuniku ametikohaks. Võru linna kasuks ning määrati isikliku kasutusõiguse Kuidas toimida? Võru Lasteaed Punamütsike: Mariana Asi, Kristiina ala ja tingimused. Tint, Tiina Saarniit, Kaisa Horn, Oksana Aasa, Merilin Toetuse andmine Palun esitage aegsasti linnavalitsusele praeguse elukoha Zeiger, Jaana Treier, Jane Liiv, Kristi Kulla, Maarja Põder, Otsustati toetada Väimela Tervisekeskuses toimuvat Kasutuslubade väljastamine andmed aadressi täpsusega, et ka järgmisel aastal oleks Marju Parv, Merike Ilves (õpetajate esindaja). Võru linna laste ujumisringi 1925 euroga ning Politsei- Väljastati järgmised kasutusload: ümberehitatud lao- teil võimalik kasutada mitmesuguseid omavalitsuse või Võru Lasteaed Sõleke: Rina Peibonen, Tatjana ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri poolt koordineeri- hoonele asukohaga Pikk tn 20c, kaugküttetorustikule riigi teenuseid. Panichkina, Signe Hausman, Triin Ojasoo, Anneli Jo- tud abipolitseinike tegevust avaliku korra kaitsel Võru asukohtadega Vilja tn 14c, Vilja tn 14a ja Vilja tn, laien- Elukohaandmeid saate uuendada, kui hanson, Meelis Leis, Merli Nagel, Teele Seim, Hedi Lastefestivalil 603 euroga. datud ja ümberehitatud üksikelamule asukohaga Linnu Kaupo, Agne Kull, Kristel Urb, Laura Kolga, Juta Boitsov tn 3 ning ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikele asu- esitate linnavalitsusele elukohateate: (õpetajate esindaja). Projekteerimistingimuste andmiseks avatud me- kohtadega Seminari tn T1, L. Koidula tn T1, L. Koidula • riigiportaalis eesti.ee; Võru linna esindajad määratakse Võru linnavolikogu netluse algatamine tn T2, Lembitu tn T1, Tartu tn T1, Jüri tn. • digiallkirjastatuna e-posti teel; otsusega. Algatati Jüri tn 26 // 26a kinnistule hoone laiendamiseks • linnavalitsuses kohapeal; projekteerimistingimuste andmiseks avatud menetlus. Ehituslubade väljastamine • postiga, lisades koopia isikut tõendava doku- Linnavara otsustuskorras tasuta kasutusse andmine Väljastati järgmised ehitusload: erihooldekodu ehitami- mendi leheküljest, millel on teie isikuandmed. Mittetulundusühingule Võru Spordiklubi Küti anti ot- Koolikohustuskomisjoni moodustamine seks asukohaga Kraavi tn 2a ja Kraavi tn 2b, spordiväl- Kui teil ei ole täpseid elukohaandmeid võimalik sustuskorras tasuta kasutusse Roosi tänava staadionil Moodustati Võru linnavalitsuse alatine "Koolikohustus- jaku ehitamiseks asukohaga Vee tn 4b ja kiriku ümber- esitada (nt pole üürilepingut ja omanik ei anna paiknev petangi väljak ja osa paviljonist (pindala 60 m²). komisjon" Võru linna õpilaste koolikohustuse täitmise ehitamiseks asukohaga Jüri tn 9. registreerimiseks nõusolekut), palun pöörduge

kontrollimiseks. Komisjoni koosseis kinnitati järgmiselt: linnavalitsuse poole, kes saab teid aidata. Riigihanke korraldamine abilinnapea Sixten Sild (esimees), sotsiaaltööosakonna Otsustati korraldada riigihange "Võru esmatasandi ter- juhataja Eve Ilisson (aseesimees), haridusspetsialist visekeskuse projekteerimine ja detailplaneeringu koos- Anita Kikas, OÜ Tugikoda juhataja Marje Ossip, Lõuna Võru linnavolikogu Esitades täpsed elukohaandmed aegsasti, saate ka uuel tamine". Hankemenetluse läbiviimiseks kohaldatakse Prefektuuri Kagu Politseijaoskonna Võru Piirkonnagrupi aastal soovitud teenuseid ega jää neist ilma ja annate oma väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust. noorsoopolitseinik Katerina Saaremets, Lõuna Prefek- panuse Eesti rahvastikuregistri andmete õigsusesse. tuuri Kagu Politseijaoskonna Võru Piirkonnagrupi istung 17. oktoobril Enamik Eesti elanikke on oma õiged elukohaand- Detailplaneeringu koostamise algatamine noorsoopolitseinik Inga Ploom, Kagu-Eesti Rajaleidja med esitanud, tehke seda teiegi! Algatati Vilja tn 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskuse juht Mereli Mändmets. Võru linna eelarvestrateegia aastateks 2019–2023 Sirje Randver, koostamine eesmärgiga kaaluda võimalusi ehitusõiguste Võeti vastu „Võru linna eelarvestrateegia 2019–2023”, registripidaja määramiseks. Planeeritava maa-ala suurus on u 0,26 ha. Isikliku kasutusõiguse seadmine kus kajastuvad nimetatud perioodiks kavandatud in- Planeeringu algatamise ettepaneku kohaselt soovitakse Anti nõusolek isikliku kasutusõiguse seadmiseks Elektri- vesteeringud ja nende rahastusallikad. Määrus jõustub määrata maakasutuse sihtotstarbeks ärimaa ning mää- levi OÜ kasuks Humala tänav T1 kinnistule ja kinnistule 1. jaanuaril 2019. ARVUDE KEELES rata ehitusõigused pesula laiendamiseks ja kiirsöögikoha Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav. Määrati isikliku Ühtlasi tunnistati kehtetuks Võru Linnavolikogu Aprillis oli omaniku õigustatud nõudmisel Võ rajamiseks. kasutusõiguse ala ning tingimused. 13. detsembri 2017 määrus nr 18 „Võru linna eelar- ru linna täpsusega (ilma konkreetse aadressita)

vestrateegia 2018–2022” (RT IV, 19.10.2016, 1). 493 kodanikku. Oktoobrikuu alguse seisuga on Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule välja- Ürituse kooskõlastamine Eelarvestrateegia põhieesmärk on Võru linna aren- vaid 120 kodanikku suutnud oma elukoha- panekule suunamine Kaitseväele anti nõusolek 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi gukavas kavandatud tegevuste saavutamiseks rahaliste andmed korrastada. Need arvud peaksid mõtlema Võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Niidu tn 5 vahendite planeerimine, et tagada arvestusüksuse efek- jalaväepataljoni 100. aastapäeva tähistamise raames pi- panema, sest aasta lõpp pole enam kaugel. kinnistu ja lähiala detailplaneering. Planeeritava maa-ala duliku rongkäigu korraldamiseks ja tehnika liikumiseks tiivne majandamine ja pikaajaline jätkusuutlikkus.

KUU PILDIS Võru Linnavalitsus ja Võru Kreutzwaldi Kool Sissesõiduteed Koreli ja Luha tänavatel said uue ilme võtavad tööle INFOTEHNOLOOGIA SPETSIALISTI kelle 0,5 töökohta on linnavalitsuses ja 0,5 Kreutzwaldi koolis.

Tööle asumise aeg esimesel võimalusel.

Avaldus, CV, haridust tõendava dokumendi koopia ja motivatsioonikiri koos palgasooviga saata 4. novembriks 2018 aadressil Võru Linnavalitsus, Jüri 11, 65605 Võru või e-kirja teel aadressile [email protected], märgusõna „Infotehnoloogia spetsialist“.

Lisainfo Võru linnavalitsuses Allan Liblik, tel 5399 2625 ja Kreutzwaldi koolis Argo Mõttus, tel 5197 0079.

Briti saatkond kutsub: ehtbritilik teepidu 19. novembril kell 16.30 Võru Gümnaasiumis, Seminari tn 1

Võru linnas jõudis lõpule Koreli 34 ning Luha 20 ja 22 (pildil, foto: Ulis Guth) sissesõiduteede remont ja Tähistame üheskoos 100 aasta täitumist korrastamine. Eesti ja Suurbritannia vahelise sõpruse algusest. Koreli 34 sissesõidutee tööde mahuks on 1700 m2 ning Luha 20 ja Luha 22 sissesõiduteedel 1100 m2. Korrastus- Teepeol saab suhelda Briti saadiku, asesaadiku ja saatkonna töötajatega. tööde käigus korrastati sissesõitude alused ja väga halvas korras olevad kaevud, paigaldati äärekivid ja uus teekate Ürituse krooniks on saadiku residentsi koka poolt valmistatud eriline tort. ning korrastati teeäärsed murualad. Töid teostas Kivipartner OÜ. 2019. aasta kevadel paigaldatakse nimetatud sissesõiduteedele ka tänavavalgustus. Sissepääs peole on tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Kohtumiseni!

Risto Aim, Lisainfo Võru linna Facebooki lehelt või telefoni teel 785 0922 (Tiina Hallimäe). linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Oktoober 2018 Võru Linna Leht 5

ARENDUSTEGEVUS ÜTLES

Võru Instituudi juht Rainer Kuuba naeris 18. septembril Võrumaale anti vunki mano Vastseliina piiskopilinnuses toimunud Võru maakonna arengustrateegia 2035+ arengupäeval jutte ääremaast:

„Kui Eestis rääkida ääremaast, siis Tallinn on ju ääremaa, sest seal võib üle ääre merre kukkuda. Kuid tõsiselt rääkides juhin tähelepanu, et siit Vastseliinast jõuab Võru kesklinna kiiremini kui Viimsist Tallinna kesklinna. Saame seetõttu asju kii- remini ja rahulikumalt ajada. Me ei ela pead-jalad koos, meil on ruumi. Meil on puhast õhku, vett, loodust. Ellujäämiseks ei ole vaja ei võru ega seto keelt, sama- moodi nagu pole selleks vaja ka eesti keelt, kuid meie keeleoskus teeb meist need, kes me oleme ja kes me tahame olla. Peame olema avatud muutus- tele, aga kaaluda tuleb erinevaid alternatiive, mil määral need vas- tavad meie väärtustele ja ootustele. Sama palju mune saab, kui ehitada üks suur farm 300 000 kanale, 10 farmi 30 000 kanale, 30 farmi 10 000 kanale, 300 kanalat 1000 kanale või 1000 kanalat 300 ka- nale. Ja on selge, et 300 kana jaoks ei pea ehitama 100 meetri pikkust sõnnikuhoidlat.”

Loomatalgute peaauhinna ja eripreemia parima tervist toetava lahenduse eest pälvis meeskond Mahe & muhe.

H E A V Õ R U M A A K O N D L A N E ! 5.-7. oktoobrini Vastseliinas toimunud Vunki mano loometalgutel osaliselt mahedaks muuta. Parima maakonna arengut toetava lahen- arendas sadakond inimest kohalikku elu edendavaid ideid. Nädala- duse eripreemia pälvis sinimustvalgete matkaradade idee ning koha vahetuse jooksul tehti tööd kümne erineva ideega, mille lahendused Ajujahi Top 100 hulgas said endale Võrumaa, Setomaa ja Põlvamaa KÄTTE ON JÕUDNUD kanti pühapäeval ette ja mille hulgast valis žürii elluviimiseks kõige turismikoordinaatorid, kes proovivad leida tõhusa ja kiire viisi, et küpsemad. piirkonda puudutav info oleks ajakohane ja enimkasutatavates ra- MÄRKAMISE JA Loometalgute eesmärk oli tavaliselt tehnoloogiaüritustel kasu- kendustes kiiresti leitav. tatavat häkatoni metoodikat rakendada Võru maakonnas avalikku Vunki mano loometalgud toimuvad veel ka 2019. aasta aprillis ja TUNNUSTAMISE AEG! sektorit ja kogukonda siduvate teenuste arendamisel. Lahenduste oktoobris. Projekti elluviijad on Võrumaa Omavalitsuste Liit koos väljatöötamiseks kaasati meeskondadesse seotud osapooli ja väliseid SA Võrumaa Arenduskeskusega, Tallinna Ülikool ja MTÜ Helpific. TUNNUSTAME INIMEST eksperte. Lisaks olid meeskondade kasutuses erinevate valdkondade Tegemist on osaga laiemast üleeuroopalisest projektist CoSIE, mis kes omab kogukonnas olulist rolli kas mõtte või tegudega mentorid, kes nõu ja jõuga abiks olid. otsib lahendusi, kuidas luua kogukonnale suunatud jätkusuutlikke kes on panustanud piirkonna arengusse Meeskonnad moodustati peale reedeõhtuseid ideede esitlusi. Iga- teenuseid ning Eestis on projekti pilootpiirkonnaks Võru maakond. kes on aktiivne ja koostööaldis üks sai valida teda enim puudutava probleemi, mille arendamises Projekti toetab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni prog- kes on kogukonda ühendav kes on panustanud vähemalt ühe vabaühenduse töösse kaasa lüüa. Tööga hakati kohe pihta ning toimetati hilisõhtuni, laupäe- ramm Horizon 2020 (toetusleping nr 770492). val jätkus tegevus hommikust hiliste õhtutundideni ning pühapäeva TUNNUSTAME ÜHENDUST lõunaks olid lahendused esitlemisvalmis. Vahepeal saadi mentoritelt SA Võrumaa Arenduskeskus mille tegevus piirkonnas on olnud tänuväärne ja korraldajatelt suuniseid, kuidas edasi liikuda või vähemalt õigel mis on teistele ühendustele eeskujuks mis on oluliselt aidanud kaasa erinevate sektorite tulemuslikule rajal püsida, et fookus püsiks ideearenduse tõhusamatel aspektidel, koostööle mitte pelgalt unistustel. Viimane oli nii mõnegi töörühma jaoks paras väljakutse, kuna tundus ju ideetalgutele tulles, et idee ja vajadus on KOMMENTAAR TUNNUSTAME ETTEVÕTET mis on toetanud vabaühenduste tegevust rahaliselt või mõnel oma peas juba sadu kordi läbi mõeldud ning lahendused vaid vähese muul moel aja ja mõttetöö kaugusel. Mentorid suunasid töörühmi nägema oma Taavi Karu, loometalgute korraldusmeeskonna liige mis on loonud, hoidnud ja/või innustanud koostööd era- ja ideid teise nurga alt, analüüsima rohkem sihtrühmade vajadusi ning Täname osalejaid, kes võtsid terve nädalavahetuse jao aega ja muutsid mittetulundussektori vahel planeerima tegevusi, mis on vajalikud asjade ärategemiseks. käegakatsutavamaks ideed, mis mõjutavad meie igapäevast elu siin K U I S A T E A D S E L L I S E I D I N I M E S I , Ü H E N D U S I J A E T T E V Õ T T E I D , S I I S Talgutel oli korraga töös terve hulk väga erinevaid ideid: tegeleti Võrumaal! Aitäh teile usalduse eest, et tulite nii pikaks ajaks üritusele, L E I A A E G A Ö E L D A M Õ N I H E A S Õ N A !

ökoküla loomisplaanidega, kogukonnatranspordi küsimustega, kaug- mille sarnast varem toimunud ei ole, ning andsite sellele elu ja sisu! T U N N U S T U S I O O T A M E K U N I 3 1 . O K T O O B R I N I A N K E E D I K A U D U , töövõrgustiku loomisega, dementsuse pädevuskeskuse rajamisega, M I L L E L E I A D V Õ R U M A A A R E N D U S K E S K U S E K O D U L E H E L T Tiit Toots, SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse V O R U M A A . E E V Õ I S A A D A P O S T I A A D R E S S I L E S A V Õ R U M A A Võru kogukonnakeskuse edasiarendamisega, erivajadustega inimeste liige A R E N D U S K E S K U S , J Ü R I T N 1 2 , V Õ R U L I N N . ja tööandjate kokkuviimist võimaldava keskkonna loomisega, sini- Mulle teeb heameelt see, et meie maakonna inimesed tulid välja nii T U N N U S T A M I S Ü R I T U S L E I A B A S E T 2 9 . N O V E M B R I L V A N A - V Õ R O M A A mustvalgete matkaradade kokkupanemisega, Võru Riigimajale sisu paljude eripalgeliste ideedega, ning ka see, et 100 inimest oli valmis K U L T U U R I K O J A S . leidmisega, koolitoidu mahedaks muutmisega ja turismiinfo kätte- nädalavahetusel oma vaba aja arvelt kaasa mõtlema, kuidas elu meie L I S A T E A V E : K A T R I N . V O L M A N @ V O R U M A A . E E , 5 2 5 1 7 5 0 saadavamaks tegemisega. maakonnas paremaks muuta. Ehkki auhinnatud sai kolm ideed, siis Peaauhinna ja eripreemia parima tervist toetava lahenduse eest mina arvan, et edasiarendamist ja elluviimist väärivad kõik loometal- viis koju meeskond Mahe & muhe, kes loodab juba järgmise õp- gutel osalenud ideed. Nädalavahetusega sai Võru maakond kindlasti peaasta alguseks Võru maakonna koolide toidukorrad vähemalt vunki mano!

KUU PILDIS Võru reoveepuhastis oli avatud uste päev

15. septembril toimunud Võru reoveepuhasti avatud uste päeval kü- lastas reoveepuhastit 40 inimest – külalisi oli Võrust, Elvast, Tartust ja ka Tallinnast. Huvilistele tutvustati erinevaid reoveepuhastuse etappe ja selgitati reovee puhastamise tehnoloogiat. Võru reoveepuhastis puhastatakse Võru linna ning ümberkaudsete asulate ja külade reoveed, kasutades selleks kaasaegseid ja keskkon- nasõbralikke puhastustehnoloogiaid. Puhastus kestab ligikaudu pool päeva – alates hetkest, mil must vesi puhastisse siseneb, kuni hetkeni, mil puhas vesi suublasse juhitakse. Võru reoveepuhasti puhastab kesk- miselt 3000 m3 reovett ööpäevas. Eelnimetatud tegevus toimus üle-eestilise avatud reoveepuhastite päeva raames, mida kureeris Eesti Vee-ettevõtete Liit. Sel päeval oli avanud oma reoveepuhastite uksed kümme vee-ettevõtet üle Eesti.

AS Võru Vesi

Võru reoveepuhasti ja uudistajad avatud uste päeval. 6 Võru Linna Leht Oktoober 2018

ETTEVÕTLUS Selgusid 2018. aasta Võrumaa parimad ettevõtted ja ettevõtja Oktoobrikuu alguses toimunud valikutegemine sugugi lihtne, kuna ettevõtlusnädala raames selgusid kõik esitatud ettevõtjad väärivad tänavused Võru maakonna aasta tunnustust ning nende panus ja ettevõtete ja ettevõtja aunimetuse olulisus Võru maakonna ettevõt- saajad. luskeskkonnale on olnud väga Parimaid tunnustati kokku suur. kuues kategoorias. Laureaatideks Aunimetuste jagamise eesmärk osutusid OÜ Combilink (aasta on avaldada tunnustust Võru maa- suurettevõte), AS Lapi MT (aasta konnas tegutsevatele tublidele ette- väikeettevõte), OÜ HK Puhastus võtjatele ja ettevõtetele, tuues ees- (aasta mikroettevõte), OÜ Forega kujuks ning väärtustades ühiskon- Logistics (aasta startija), AS Värska nas ettevõtlust ja ettevõtlikkust. Sanatoorium (aasta tööandja) ja Autasude ja tänukirjade üle- Andri Needo (aasta ettevõtja). Tun- andmine toimus 4. oktoobril ette- nustamiseks esitati ja SA Võrumaa võtjate pidulikul tunnustusüritusel Arenduskeskuse tänukirjad said Võrumaa toidukeskuses. veel AS Värska Vesi, OÜ VIP-Möö- Aasta ettevõtjate aunimetusi bel, LAT Agro OÜ ja Elopärl OÜ. on Võru maakonnas jagatud alates Tegemist on iga-aastase ava- 2002. aastast. tud konkursiga, millele võivad kandidaate esitada kõik füüsili- SA Võrumaa Arenduskeskus sed ja juriidilised isikud. Seekord laekus arenduskeskuse poolt moodustatud hindamiskomisjo- nile kokku 11 taotlust seitsmelt erinevalt esitajalt. Tunnustatud ettevõtjad Aunimetuste andmist korral- Võrumaa toidukeskuses. dava SA Võrumaa Arenduskes- Foto: Aigar Nagel / kuse juhi Tiit Tootsi sõnul ei olnud Võrumaa Teataja

2018. aasta aunimetused ja tunnustuse saajad:  Võru maakonna aasta väikeettevõte 2018 – Lapi MT AS tegevusega oluliselt panustanud oma töötajatele heade töötingimuste ja Aasta väikeettevõtte aunimetus antakse välja konkurentsivõimelise ma- töökeskkonna loomisel, on toetanud töötajate ühistegevusi ja heaolu.  Võru maakonna aasta suurettevõte 2018 – Combilink OÜ jandustegevusega ettevõttele, milles on alla 50 ja üle 10 töötaja ning kes Võru maakonna aasta suurettevõtte aunimetus antakse välja konkurentsivõi- on tegutsenud kauem kui 3 aastat. Värska sanatoorium on hinnatud kuurortravikeskus, mis pakub looduskaunis melise majandustegevusega ettevõttele, milles on rohkem kui 50 töötajat ja kohas ravi- ja hoolitsusteenuseid, spaateenust, hotelli- ja majutusteenust ning kes on tegutsenud kauem kui kolm aastat. 1992. aastal asutatud ja eestimaisel erakapitalil põhinev aktsiaselts toodab me- edendab konverentsiturismi. Ettevõte erineb teistest samalaadsetest asutustest talltooteid, seadmeid ja metallkonstruktsioone. Ettevõte on tööandjaks 49 tööta- selle poolest, et keskus on ehitatud otse mineraalveeallikatele, pakkudes spaa- 2010. aastal tegevust alustanud ettevõte tegeleb puidu töötlemisega, mille käigus jale. Ettevõte on ennast tõestanud eduka, usaldusväärse, jätkuvalt areneva ning dest ainsana oma klientidele tervist toetavat mineraalvett. Üle ei saa hinnata valmivad männipuidust sõrmjätkatud toorikud liistu-, akna, ukse- ja mööbli- konkurentsivõimelise firmana. Töötleva tööstuse ettevõttena on senise tegevusaja ettevõtte tähtsust eduka ja suure tööandjana maakonna servas – üle saja töö- tööstustele. Kõik tooted ja tootelahendused töötatakse välja koostöös kliendiga. jooksul pidevalt investeeritud uude tehnoloogiasse ja seadmetesse, et kättevõi- tajaga ettevõte annab elanikele tööd ja stabiilset sissetulekut väga erinevatel Tootmine on kaasaegne ja keskkonnasõbralik. Tootmise käigus tekkivast saepurust detud positsiooni sihtturgudel hoida ja oma konkurentsivõimet kasvatada. ametikohtadel. valmistatakse briketti. Ettevõte tähtsustab oma klientide rahulolu, tagades täpsed tarneajad ning toodangu hea kvaliteedi. Combilink OÜ töötajate arv on kiiresti  Võru maakonna aasta startija 2018 – Forega Logistics OÜ  Võru maakonna aasta ettevõtja 2018 – Andri Needo kasvanud ja praegu annab ettevõte tööd enam kui 60 töötajale. Aasta startija tiitel antakse välja kuni 3 aastat tegutsenud ettevõttele, kes Aasta ettevõtja aunimetus antakse välja edukale ettevõtjale, kelle juhtida on oma tegevuse suutnud edukalt ja tulemuslikult käivitada. on kaks või enam ettevõtet ja/või kes on ühiskondlikult aktiivne, panusta-  Võru maakonna aasta mikroettevõte 2018 – HK Puhastus OÜ nud kogukonda, esile toonud oma tegevuses piirkonna kultuurilist eripära Aasta mikroettevõtte tiitel antakse konkurentsivõimelise majandustegevusega Osaühing Forega Logistics on asutatud 2016. aastal ning tegeleb rahvusva- ning on eeskujuks teistele. ettevõttele, milles on alla 10 töötaja ja kes on tegutsenud kauem kui 3 aastat. helise logistika ja ekspedeerimisega. Kui tegevuse algusaegadel oli ettevõtte põhifookus kvaliteetse transporditeenuse osutamine Balti riikide ja Skandinaa- Projekteerimis- ja ehitusettevõtte AS Kurmik juhina tähistab Andri Needo tänavu Osaühing HK Puhastus loodi 2013. aastal, kui noored ja hakkajad mehed võt- via maade vahel, siis tänu spetsialiseerumisele ning rahvusvahelisel tasemel ettevõtte 25. tegutsemisaastat. Ta on vastu pidanud keerulises majandussektoris, sid vastu otsuse hakata pakkuma tipptasemel puhastusteenuseid Lõuna-Eestis. usaldusväärsele ja paindlikule teenindusele on pidevalt kasvanud klientide ja olles samaaegselt juhtinud oma ettevõtteid kindlakäeliselt ja targalt ning olnud Areneti jõudsalt, kaasati oma meeskonda järjest rohkem spetsialiste, võeti käsile koostööpartnerite arv ka Kesk-Euroopa regioonis. Ettevõtte 2017. aasta ees- alati usaldusväärne partner tööde tellijatele. Tegemist on oma ala tippeksper- järjest keerukamaid projekte ning õpiti igal sammul midagi juurde. Tänaseks ol- märk oli kasvatada müügitulu ühele miljonile eurole, mis kujunes realistlikuks diga (VIII kategooria insener), kes on alati valmis vastu võtma ka keerukamaid lakse ambitsioonikast ideest arenenud täisväärtuslikuks ja väga laia tööpõlluga ja see täideti täies mahus. ehitusalaseid väljakutseid ning katsetama uusi tehnoloogilisi lahendusi. Lisaks puhastusteenuseid pakkuvaks ettevõtteks. Teenindades nii era- kui ka ärikliente oma põhialal tegutsemisele on Andri Needo tugeva sotsiaalse vastutustundega Lõuna-Eestis suudetakse pakkuda väga laia puhastusteenuste valikut, alates  Võru maakonna aasta tööandja 2018 – Värska Sanatoorium AS inimene, kes väärtustab oma töötajaid ning on aktiivne kaasarääkija maakonna kortermajade ja eramute hoolduskoristusest kuni ehitusjärgse koristuse, pehme Maakonna aasta tööandja aunimetuse pälvib ettevõte, kes on igapäevase arengu ja hea käekäigu nimel. mööbli puhastuse ja eripuhastustöödeni välja.

Võru talvine tantsupidu Hea laadakaupleja! ja jõululaat tulevad taas Võru linna jõululaat 8. detsembril täitub Võru linn taas tantsuga, kui leiab aset II talvine tant- toimub tänavu supäev ja jõululaat. 8. detsembril kella 10–16 Talvine tantsupäev algab kell 10 jõululaada avamisega. Kell 16 toimub Kesklinna pargis tuledesäras ühistantsimine. Päeva lõpetab kell 17.30 Kesklinna pargis ning pargiga piirnevatel Võru Kandles algav suur tantsukontsert, kus esineb Eesti üks tippe – Jüri ja Vabaduse tn lõikudel. Tallinna Tehnikaülikooli rahvatantsuansambel Kuljus. Päeva tantsulisi sündmusi veab eest MTÜ Võru Folkloorifestival, kelle juhtimisel on käesoleval aastal korraldatud ridamisi üritusi projekti Kauplema on oodatud omavalmistatud, „Tantsime Eestile” nime all. käsitsi tehtud, algupärast või rahvuslikku „Talve tantsupeol tantsime neid tantse, mida oleme terve aasta jook- sul erinevatel sündmustel tantsinud,” tutvustas repertuaari päeva üks kaupa, kaasa arvatud kohalikku korraldajaid, tantsuõpetaja Maire Udras. Nii tulevad ühisele tantsimisele talutoodangut pakkuvad ettevõtjad ja Võru pärimustantsu festivalil, kevadisel Võru linna läbinud teatetantsul, väiketootjad. Kohamaks puudub! Võru pärimustantsu festivalil ja tantsuorienteerumisel õpitud 18 tantsu. Erilist tähelepanu pööratakse just Vana-Võromaa pärimustantsudele. „Kindlasti ei pea oskama kõiki tantse,” lisas Udras. „Kaasa saab lüüa Laadale registreerumiseks nendes tantsudes, mida osatakse, ja ülejäänud tantsude ajal saab liht- palume täita veebivorm salt kaasa lustida või jälgida, mida teised teevad. Tähtis on liikumine ja koosolemisrõõm.” hiljemalt 30. novembriks: Tantsupäeva ajal toimuvad ka erinevad tantsutoad, kus saab tantse https://goo.gl/forms/5HSdG2KiBfi5r70d2. meelde tuletada või juurde õppida. Kõrvuti talvise tantsumeluga toimub iga-aastane Võru linna jõululaat, kus kaubeldakse käsitöö, talukaupade ning kohaliku ja muu eestimaise Laadakorraldust puudutav omatoodanguga. lisainfo tel 785 0918. Tiia Must Oktoober 2018 Võru Linna Leht 7

ETTEVÕTLUS

Õpilasfirmade programm suu- rendab õpilastes ettevõtlikkust, mis Võru Gümnaasiumis algas on üks Võru Gümnaasiumi väär- tustest. Lisaks on uuringus (Inno- õpilasfirmade hooaeg vation Cluster for Entrepreneurship Education, 2017) selgunud, et et- Õpilasfirmade programmile anti tegutsenud õpilasfirma). Harald tevõtlusõppel on positiivne mõju avalöök septembrikuu lõpus Tar- Lepisk õpetas noortele, kuidas ka õpitulemustele. Õpilasfirmade tus asuvas SPARK Demo keskuses. leida ideid, mille järgi head äri- programmis osalejatel on üldjuhul SPARK Demo keskus on Lõu- ideed ära tunda ja kuidas oma kõrgem õpimotivatsioon, nad käi- na-Eesti ettevõtluskeskkonda tut- ideega õpilasfirmana edukas olla. vad koolis rõõmsamalt ja puudu- vustav ruum, kuhu on koondatud Ideelaboris osales kokku 50 õpi- vad harvem, nende õpitulemused edukad tootmisettevõtted, säravad last, mis on ligi 60% kooli 11. paranevad. Ettevõtlusõppel on alustajad, olulisemad tugiorgani- klassi õpilastest. Labori tegevusi positiivne mõju teiste õppeainete satsioonid ja haridusasutused. toetasid OÜ Metsakohvik ja Võru õppimisele ja see toetab kõigi Keskuse inspireerivas ruumis Tarbijate Ühistu. elukestva õppe võtmepädevuste korraldati õpilastele ideelabor, Hetkel toimub koolis õpilasfir- arengut. kus oli võimalik kuulata varase- made registreerimine, algkapitali Võru Gümnaasiumis on tegut- mate õpilasfirmade nõuandeid ja hankimine, äriideedest toodete senud juba 40 õpilasfirmat, mille osaleda äriidee genereerimise töö- ja teenuste väljaarendamine ning tegevuses on osalenud ligi 150 toas. Oma edulugu tutvustasid ja tootmis- ja müügiprotsessiga tege- õpilast. Noori juhendavad Karmo soovitusi andsid õpilasfirmad sEst lemine. Detsembrikuus osaletakse Õpilased äriideed genereerimas. Kurvits ja Andri Tallo. (Eesti parim õpilasfirma 2018), juba esimestel õpilasfirmade laa- Spoony (Eesti parim õpilasfirma tadel. Õppeaasta jooksul toimu- turundust ja esinemist. Õpilasfir- tegevusaruanded, kus majandus- ja kogu meeskonna arengust 2016) ja Cheeset (Võru Güm- vad mitmed minikoolitused, kus made hooaja lõpuks ettevõtete te- tegevuse analüüsi kõrval antakse ning õnnestumistest ja raskuste Karmo Kurvits, naasiumis 2015/2016 õppeaastal õpitakse näiteks raamatupidamist, gevus lõpetatakse ja koostatakse ülevaade ka iga õpilase isiklikust ületamistest. Võru Gümnaasiumi direktor

PIIRIÜLESED PRAKTIKAD

ja mõtted projektiideede osas olid Projektipartnereid jahtimas korraldajate poolt konverentsi- saali seintele riputatud ja kõik said SA Archimedes korraldas juba CGI Eesti küberturvalisuse eks- oma nime kirjutada sobiva teema kolmandat aastat järjest Tallinnas pert Karen K. Burns rääkis küber- alla. See tundus sarnaste ideedega Erasmus+ kontaktseminari teemal turvalisusest ja sellest, kui naiivselt partnerite leidmisel suurepäraselt „Digitaalse pädevuse suurendamine võivad käituda inimesed internetis. toimivat, igatahes sai meie projek- hariduses ja koolituses”, seminar toi- Tallinna Ülikooli haridustehnoloo- tigrupp kokku kiiresti ja problee- mus 19.–22. septembril. gia vanemteadur Mart Laanpere tõi mideta (grupp koosnes kuuest eri Sellest, mis on kontaktsemi- välja huvitava vaatenurga, et õpe- riigist pärit seitsme partnerasutuse narid ja milleks need vajalikud tajad peaksid tunnistama õpilas- esindajast). Projektiideeks oli suu- on, olen eelnevalt kirjutanud siin: test märksa madalamaid teadmisi rendada seenioride digipädevusi https://ec.europa.eu/epale/et/blog/ digitehnoloogia osas ja õppima ja projekti pealkirjaks panime „Se- kontaktseminar-mis-see. pigem orkestreerima, kuidas kasu- niors On Line”, mida võiks sõnade- Seekordse kontaktseminari kor- tada õppetöös ära õpilaste oskusi. mängu kasutades naljatlevalt tõl- raldamise eesmärk oli anda võima- Heilo Altin rääkis MTÜ Robootika kida „Seeniorid saavad rea peale“. lus sarnaste huvidega partnerite edukast Erasmus+ KA2 projektist Kuna teema oli juba eelnevalt kõigil leidmiseks ja arendada ideid uuteks „Robootika koolidele” ja Tallinna partneritel läbi mõeldud, siis jõud- lugejate puhul ning vajadus seenio- samal ajal digitaalseid oskusi aren- Projektikavandit koostamas. Erasmus+ programmi strateegi- Ülikooli analüütik Janika Leoste sime kiiresti ühele meelele nii pro- ride digitaalsete oskuste arendami- dav ja õpetlik. Loodan väga, et sel- listeks koostööprojektideks IT ja robotite kasutamisest õppetöös. Se- jekti eesmärkide kui ka teostamise sel midagi ära teha on väga suur. lest vahvast ideest sünnib üks suu- eestvedamisel kogu rahvusvaheline digitaalsete oskuste teemal. Semi- minaril osalejad said kätt proovida võimaluste osas. Viimasel seminaripäeval esitlesid repärane koostööprojekt. Toredaid seltskond ühele osalejale nagu üks nar andis suurepärase võimaluse ka väikesele robotile õige teekonna Projekt keskenduks vanemate kõik seminaril sündinud projekti- ideid oli teisigi (näiteks virtuaalne mees sünnipäevalaulu laulis. Siiras jagada kogemusi ja avastada uusi koostamisel punktist A punkti B – inimeste poolt IT-vahendite iga- meeskonnad oma ideid ja projekti- töövarjude projekt „TA-DA”), sa- tänu SA Archimedes meeskonnale, lähenemisviise selles valdkonnas. see tekitas kõigis väga suurt elevust. päevase kasutamise arendamisele kavandite hulgas oli nii mõnigi, mis muti oli humoorikaid ettekandeid kes suurepäraselt ja huvitavalt kor- Kontaktseminarile saabus 21 riigist Sotsiaalmeedia ja küberkiusamise ja nende vajadusele lihtsate oskuste tõmbas tähelepanu. Tore näide oli nagu projekti „Mässuliste liit” esit- raldatud kontaktseminariga paljud kokku 70 inimest kooli-, kutse-, täis- teemadel rääkis politseinik ja varem järele, et seenioridel oleks võimalik projekt „Eksinud digitaalses džung- lus, mis kõigi näod naerule ajas. ühiste huvide ja ideedega inimesed kasvanu- ja kõrghariduse valdkon- veebikonstaablina töötanud Maarja suhelda ning hakkama saada näiteks lis“, kus lisaks intrigeerivale pealkir- Seminaril osalejate seas tekkis omavahel kokku viis! nast, kellel oli võimalik kuulata hu- Punak. e-riigiga. Raamatukogus puutume jale oli ka põnev ja kaasakiskuv sisu. nende päevade jooksul sünergia, Merle Koik, vitavaid ja harivaid ettekandeid mit- Projektipartnerite jahtimine me igapäevaselt kokku digipäde- Projekti idee oli luua džunglimäng mis oli selgelt tajutav, kui semi- Võrumaa Keskraamatukogu metelt silmapaistvatelt esinejatelt. algas sellega, et osalejate soovid vuste puudumisega just eakamate õpetajatele, mis oleks lõbus, aga nari moderaatori Eero Loonurme arendusjuht ja EPALE saadik Võru Järve Kool osaleb projektis „Toetades tervislikku Euroopat” Võru Järve Kool osaleb Erasmus + projektis „Toetades tervislikku Eu- roopat“, mille eesmärk on intellek- tipuudega õpilaste sotsiaalne kaa- samine kogukonna tegevustesse, tervislike eluviiside propageeri- mine ja õpilaste kehalise aktiivsuse suurendamine. Projekt kestab kolm aastat (2017-2020), projektipartneriteks on Iirimaa, Portugal, Läti, Inglis- maa ja Rumeenia. Iga riik viib läbi projektis planeeritud tegevusi omal viisil ja tutvustab neid projekti- Projekti logo. koosolekutel partnermaadele. Pla- neeritud tegevused on seotud toitu- mise, vaimse ja füüsilise tervisega. kohtumine maakonna tippsport- Võistluse projekti logo joonis- Võru Järve Koolis on läbi vii- lase suusataja Raido Ränkeliga, kes tamises võitis Rumeenia kool. dud tervisliku toitumise ja liiku- hubases vestlusringis andis ülevaate mise nädalaid, tervist edendavaid oma sportlaskarjääri tegevustest. päevi, osaletud erinevatel spor- Õpilased on innustunud projekti Gaida Vassin ja diüritustel koolis ja väljaspool tegevustest ja rohkem teadvusta- Maiu Tafenau, seda, on toimunud spordipäevad nud endale tervislike eluviiside Võru Järve Kooli õpetajad sõpruskoolide ja lastevanematega, tähtsust.

1. oktoobril kohtusid Järve kooli õpilased projekti raames Võrumaa tippsportlasest suusataja Raido Ränkeliga. 8 Võru Linna Leht Oktoober 2018

KUU PILDIS Võru ja Chambray-lès-Tours tähistasid Võrulane Harri Joakit naasis päästjate linnadevahelise sõpruse 15. aastapäeva maailmamängudelt kaheksa medaliga Võru linna delegatsioon külastas oktoobri alguses Prantsusmaal asuvat Chambray-lès-Toursi, et tähistada Võru ja Eesti päästjad osalesid läinud kuul Chambray-lès-Toursi linnade vahelise sõpruse 15. aastapäeva. Sündmuse auks avati bussiootekoda, mis valmistati Lõuna-Koreas päästjate maailma- Kagu-Eesti meistrite poolt ning millele on maalitud Vana-Võromaa sümboolika. mängudel, kust naasti 48 medaliga. Kümneliikmelisse Eesti võistkonda kuulunud Võru päästekomando päästja Harri Joakit võitis eestlas- test edukaimana kaheksa medalit. Pildil on ta sakslaste keskel tähis- tamas oma esimest individuaalset medalivõitu ergomeetril sõudmises.

KOMMENTAAR

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu Olen väga uhke Eestit esindanud päästjate üle, kes meie lippu terve võistluse vältel kõrgel hoidsid. Päästjate hea vorm, korralik ette- valmistus ja professionaalsed os- kused pandi proovile maailma tase- mel ning tulemus sai muljetavaldav. Päästjaks olemine ei ole kindlasti kerge, aga nende meeste jaoks on see midagi rohkemat kui töö – see on elustiil. Nad treenivad ja arenda- vad end nii ametis olles kui ka oma vabast ajast. Mul on uhke tunne, et Hetk bussiootekoja avamisest. Pildil (vasakult): Chambray-lès-Toursi sõpruskomitee AJECC president iga päev seisavad kõigi Eesti ini- Mireille Kohler, abilinnapea teedevõrgu alal Jacques Joselon ja linnapea Christian Gatard ning Võru meste ohutuse eest päästjad, kes linnapea Anti Allas ja linnavolikogu esimees Ülo Tulik. Foto: Tiina Hallimäe teevad oma tööd südamega.

Eakate päeval Kandles jagati tänukirju

1. oktoobril, eakate päeva puhul toimus kultuurimajas Kannel Võru linna ja valla eakate ühine pidu „Hoolimine, headus, armastus…” (pildil, foto: Marianne Mett). Aktiivseid väärikas eas inimesi tervitas linnapea Anti Allas, kes koos abilinnapea Sixten Sillaga jagas tublimatele linnavalitsuse tänukirju. Kohalolijatele esines rahvatantsurühm Põlva Memmed ja näitleja Marje Metsur. Meeleoluka kontserdi andis ansambel Nedsaja Küla Bänd.

Linnavalitsuse tänukirja pälvisid:

— Ere Kungla-Jalajas – hooliva ja toetava suhtumisega eest eaka- tesse ning tõhusa abi eest nende kaasamisel seltsiellu ja huvitegevusse — Jelena Nurk – üle- võrumaaliste seeniortant- supäevade ellukutsumise ja korraldamise eest — Pauline Rammul – eakate inimeste aktiivse Kurb mälestus – parvlaeva Estonia kaasamise eest huvitege- vusse ning Võrumaa eakate kogukonna säravamaks ja katastroofist möödus 24 aastat tegusamaks muutmise eest 28. septembril mälestati parvlaeva Estonia katastroofis hukkunuid. Võru linnavalituse esindus (pildil, foto: Marianne Mett) asetas Estonia mälestusmärgi juurde pärja ning süütas 17 mälestusküünalt. Reisiparvlaev Estonia uppus tormisel Läänemerel 24 aastat tagasi, viies endaga ametlikel andme- tel merepõhja 852 inimest. Võru linn kaotas laevahuku tagajärjel 17 kodanikku, nende seas linna ametliku delegatsiooni eesotsas linnapea Jaak Otiga.

In Memoriam

Aksel Õieleid Asi Üht väärikalt elatud elu lühidalt kokku võtta on kaunis aastakümneteks. 1962. aastal lõpetas ta Viljandi Kul- rahvaülikooli tegevus, noorte suvepäevade organisee- 1. jaanuar 1930 – 25. september 2018 August Gailiti sõnadega: „See on nagu päikeseloojangu tuurharidustöö Kooli näitejuhtimise erialal. Kümned rimine. Võru Kunstiklubi loomine, Võru Südamesõp- vaatamine, mil katsud möödunud päevale tagasi vaa- rollid, sajad etendused, eredad põlemised nii karakter- rade Seltsi asutamine või raamatuklubi töö vedamine. data: mida see andis ja mida jättis andmata. Need ük- osades kui ka konfereerides suuri laulu- ja tantsupi- Võru linn tunnustas Aksel Õnneleid Asi panust sikud meeldesööbivad killukesed nagu lepitaksid sind dusid. Laval elatud aastakümned varasest noorukieast linna arengusse 1999. aastal oma kõrgeima autasu eluga. Seal oli siiski midagi, mis on ülestõstmist väärt.” kuni vanaduspõlveni, seni kuni tervis seda lubas. – teenetemärgiga. Aksel Õieleid Asi pikk elutee läbis erinevaid ajas- Aksel Asi aktiivne töömeheelu on justkui kirev ka- Loomupärane siiras heatahtlikkus ja alati heatu- tuid, mis paratamatult vajutasid eluteele omad pit- leidoskoop, kus töö ja hobid on üksteist täiendanud, juline loomus, samas asjalik mure ja hoolivus kogu serid. Lapsepõlv ja talutööd. Suvi karjapoisiametis loonud uusi tutvusi ja tänu sellele võimalusi anda oma ümbritseva suhtes on need jooned, mis jäävad meile lausa siseministri enda talus. Noorukiiga ja õpingud panus kohalikku ellu. Ideoloogia ja kultuuri ühitamine alatiseks meenutama head kaaslast Aksel Asit. Võru Tööstustehnikumis ning Tartu Tööstuskoolis, pikal okupatsiooniperioodil oli vastuoluline tegevus. kus omandatud tisleri eriala ta Võrru tööle tõi. Huvi Seda ei saa tagantjärele välja lõigata, aga saab hinnata. Siiras kaastunne omastele! erinevate kunstiliikide vastu tõid Akseli meeskoori ja Tänu alati heale koostöövalmidusele oli Aksel Asi kaa- sümfooniaorkestrisse, aga tema hing hoidis enim teat- satud eestvedajana kümnetesse väärt ettevõtmistesse, rikunsti poole. 1949. aastal loodud Võru kultuurimaja mis harisid ja viisid elu edasi, olgu selleks siis arvukad Võru Linnavalitsus ja näitering sidus Aksel Asi Võru teatri ja kultuurieluga kultuurielu suursündmused, mälumängude sarjad, Võru Linnavolikogu Oktoober 2018 Võru Linna Leht 9

TUNNUSTUS Võru politseinikud said elupäästja medali Tänavuse Bernard Kangro kirjanduspreemia võitis Võru kultuurijuht Heiki Kelp 18. septembril, kirjanik Bernard kommenteeris Ahto Raudoja, ainus Kangro sünniaastapäeval anti Võru seto žüriiliikmete hulgas. kultuurimaja Kannel direktorile Heiki „Raamatust koorus välja võro- Kelbile (pildil) üle arvult 29. Kangro keste kuraas, haledus ja hullus,” lisas kirjanduspreemia jutukogu „Elu ongi Tiia Allas. muinasjutt. 17 elumustrit Võrumaalt” Täiesti juhuslikult esitles Heiki eest. Kelp just samal päeval Võru Žürii koosseisus Janika Kronberg, Kreutzwaldi muuseumis sedasama Merle Sulg, Liina Valper, Ahto Rau- raamatut ja preemia üleandmine esit- aastat tagasi avaldas ta üsnagi ma- doja, Tiia Allas, Inga Kuljus ja Elina luse lõpus oligi mõeldud üllatusena. huka raamatu „Hetero tsentrist väl- Allas otsustasid üksmeelselt, et kõige “Tegelikult oli üllatus väga suur, sest jas”, mis annab sissevaate eesti roki- paremini vastab Kangro preemia raamatu andsin ma välja oma süda- kultuurile 1980ndate algusest kuni statuudile just Heiki Kelbi raamat, mehääle ajel,” sõnas Kelp. „Mul pole taasiseseisvumiseni. Samuti on Kelp millesse on põimitud nii ilukirjan- kunagi olnud ambitsiooni saada me- kirjutanud mitmeid näidendeid ja duslikke vesteid kui ka oma sugulaste nukirjanikuks. Aga iga tunnustus on laulusõnu. Kirjutamisega plaanib ta päevikulaadsete sissekannete töötlusi mesi sinu mokkadele.” jätkata veelgi. „Inspiratsioon tuleb või lausa tema ema 7. klassi koolikir- Kelbi sõnul ei tegelenud ta kirju- peale ikkagi nii nagu välk taevast jand punaarmee pealetungi kohta. tamisega aastaid, kuna kunagi Võru ja siis tuleb kirjutada,” sõnas vastne Üllatuseks tuli tänavune laureaat ka keskkooli minnes jäeti tema kirjand laureaat. „Palju rohkem aega kulub žüriile, kuna Heiki Kelp on pigem hindamata. Põhjuseks toodi, et see ümberkirjutamisele.” tuntud kui pikaaegne Võru kultuuri- polevat tema enda, vaid hoopis ema Heiki Kelp on sündinud 1959. aas- maja juht – selles ametis on ta astumas kirjutatud. tal Võrus ning elanud Sõmerpalus ja Päästeameti tunnustuse pälvinud: (vasakult) Madis Pintson, Kaino Zilmer, Elar Sarik ja Riho 25 aastat – ja 41 aastat tagasi asutatud Kelbi raamat jutustab eelkõige Võru linnas. Lehiste. Võru legendaarse rokkbändi Hetero (enne)sõja- ja nõukogudeaegsest Kangro kirjanduspreemia väl- basskitarrist. Võrumaa eluolust ja kohalike ini- jaandmise võttis tänavu seoses Päästeamet tunnustas 11. septembril Tallinnas Must- klassi medali Antslas 23-aastase noormehe elu pääst- Kirjandusteadlase Janika Kron- meste mentaliteedist, käitumismust- maavalitsuste kaotamisega üle SA peade majas päästeteenistuse aumärkide ja tänukirja- mise eest. bergi sõnul on raamatu näol tegu ritest ning nende kohandumisest Võrumaa Arenduskeskus. Kangro dega rekordiliselt 108 inimest, kes on silma paistnud 24 aastat ja 9 kuud päästeametis töötanud Lõuna kireva kaleidoskoobiga ja žanriline ajaga Väimela – Sõmerpalu – Võru preemiaga kaasneb ka rahaline kin- hoolivuse, missioonitunde ja vaprusega inimeste elu päästekeskuse Võrumaa päästepiirkonna juhatajale mitmekesisus ei lase tekkival tervi- kolmnurgas. gitus, milleks alates sellest aastast on ja vara päästmisel või on osutanud märkimisväärseid Kaino Zilmerile omistati päästeteenistuse hõberist kul laiali laguneda. Jutud „Valja” ja „Paljud lood on muinasjutu ta- 500 eurot. Kangro preemiat antakse teeneid päästevaldkonna arendamisel. Nende seas oli ning ohutusjärelevalvebüroo peainspektorile Madis „Soome sepp” on tema hinnangul gamaaga ega lõpe sugugi mitte alati Võrumaal välja alates 1990. aastast ka mitmeid võrulasi ja Võru linnaga seotud inimesi. Pintsonile päästeteenistuse medal. Pintsoni igapäevane puhtakujulised, lausa Tuglase au- hästi,” valgustas Kelp. „Väga paljud eesmärgiga teadvustada ja väärtus- Võrust pärit korravalvurid – politseinik Elar Sarik töökoht on küll Põlvas, ent ta on teenindanud ka Võru hinda väärivad novellid. Žürii liik- lood on inspireeritud minu lapsepõl- tada Võrumaaga seotud kirjanike ja abipolitseinik Riho Lehiste – pälvisid elupäästja III linna ning on jätkuvalt Võru valla järelevalveinspektor. mele Liina Valperile meeldis raamatu vest ja suguvõsa pärimusest. Lugudel loomingut. Esimese preemia laureaat puhul see, et Kelp on väga südamlikult kahtlemata on prototüübid olemas, oli Võrumaal Vana-Antsla vallas sün- kirjutanud oma koduküla inimestest aga paljud tegelased on kokku kir- dinud luuletaja, proosakirjanik ja Tänavu 7. juulil leidsid Elar Sarik ja Riho Lehiste Antslast spordikoti, milles olid omaniku ja kasvatusest ning tundis raama- jutatud mitme ajastu inimestest, sest kirjandusteadlane Bernard Kangro dokumendid. Andmebaase kasutades leidsid politseinikud koti omaniku koduse aadressi, tus ära isegi kunagise koolidirektori mustrid korduvad.” (18.09.1910–25.03.1994) ise. et leid talle tagastada. Maja juurde jõudes tundsid nad kõrbelõhna ja märkasid välisukse Vambola Kongo. „See on täpselt see, „Elu ongi muinasjutt” ei ole mis iseloomustab Võru kirjandust,” Heiki Kelbi esimene raamat. Kaks vahelt tulevat suitsu. Kuna uks oli lukus, avasid mehed ukse käepäraste vahenditega ja SA Võrumaa Arenduskeskus tõid majast välja teadvuseta kannatanu, kes oli suitsu sisse hinganud ning helistasid abi saamiseks häirekeskusse. Piret Rips-Laul

KOMMENTAAR pälvis kultuurkapitali

Elupäästja III klassi medali pälvinud politseinik Elar Sarik: tunnustuspreemia Selliste tunnustuste jagamine ei ole ainult tunnustus inimestele endile, vaid pigem kogu organisat- 23. septembril jagati Rahvusooper Estonia Sinises saalis Eesti sioonile. Kõik ametnikud teevad omamoodi head tööd. See, et selline asi meiega juhtus, oli lihtsalt Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali tunnustuspreemiaid. tol hetkel kokkusattumus. Me oleme küll ametialaselt selliseid evakuatsioone läbi mänginud, kuid Ühe viiest muusikaalade pedagoogile omistatud preemiast sellist ettevalmistust, kus peab kedagi tulekahjust päästma, politseil otseselt ei ole. Meie töö on pälvis Võru Muusikakooli direktor ja solfedžoõpetaja Piret elusid päästa ja tuleb ette, et teinekord peab selleks ka oma eluga riskima. Rips-Laul (pildil, foto: Eesti Kultuurkapital).

SPORT Parksepa SK/Võru korvpallipoisid võitsid taaskord koduturniiril esikohakarika Parksepa SK/Võru poisid (pildil) võitsid 28.–30. sep- tuli teiseks Gulbene spordikool ja kolmandaks KK Puiga tembril kodusaalis peetud Parksepa XXVII rahvusva- APS (treener Meelis Reinberg). helisel korvpalliturniiril taas esikoha, korrates sellega U16 tütarlaste turniiri võitis Võru sõpruslinna mullust edu. U16 poiste turniiril treener Kalev Palo Aluksne võistkond Sillamäe Kalevi ja Tartu Kalevi ees. juhendamisel kõik mängud võitnud võõrustajate järel

Parksepa SK/Võru võidud. U16. Poisid. KK Puiga APS 42:24, Gulbene SK 55:43, Aluksne SK 44:25, KK Valgamaa/Värska 71:49, Ülenurme/Tartu Kalev 53:44.

Turniiri parimad mängijad. U16. Poisid. Phil-Benjamin Paju (Parksepa SK/Võru). U16. Tüdrukud. Viktorija Vlada (Aluksne spordikool).

Võistkondade parimad mängijad. U16. Poisid. Roland Mikson (Parksepa SK/Võru), Raivo Bukovskis (Gulbene spordikool), Markus Palm (KK Puiga APS), Kevin Urb (KK Val- gamaa/Värska), Ken Kalm (Ülenurme/Tartu Kalev), Kristers Mednis (Aluksne spordikool). U16. Tüdrukud. Sanita Locana (Aluksne spordikool), Irina Bahmatova (Sillamäe Kalev), Kadri Pahtma (Tartu Kalev), Laura Järvpõld (Parksepa SK/Võru). 10 Võru Linna Leht Oktoober 2018

20. aprillil varakevadise alguse saanud ning 14. oktoobril kuldseimas sügises lõppenud Võrumaa pikamaajooksude sarja 8. hooaeg pakkus sportlikke elamusi 2181 erinevale inimesele, kes kõik kokku kogusid 7924 osaluskorda. Kes jooksis, kes kõndis, kes tegi tulemust, kes nautis loodust ja seltskonda. Võib kindlalt väita, et sari pakkus igaühele midagi. Sarja korraldajatele teeb erilist rõõmu teadmine, et koguni 199 inimest mahutasid oma elukalendrisse kõik 12 etappi. Tõsi küll, mõni neist kasutas puslerea kokkusaamiseks ka järeleaitamistunde, mis andsid võimaluse järele vastata 3 etappi. Aga see näitab järjepidevust, mis ongi sarja suurim eesmärk – inimesi järjepidevalt liikuma motiveerida. Liikumisharrastusest vähem tähtis pole ka sarja võistluslik pool. Arvestust peetakse koguni 18 vanuseklassis ja nii mõneski neist muutus Selleks aastaks jooksud tehtud ja pusle koos. punktiseis iga etapi järel järjest põnevamaks ning Üks tore põhjus, miks tulla elama Võrumaale. pinget jätkus kuni parimate poodiumile astumiseni Mõnus viis, kuidas perekonnaga aega veeta viimase etapi järel. Põhidistantside absoluut- kevadest sügiseni. Aktiivseima kooli, Võru Kreutzwaldi Kooli esindus poodiumil. Aktiivseima lasteaia auhinna võttis arvestuses oli meestest võidukas meie Võru enda vastu ja viis Punamütsikese lasteaeda jooksja Ivar Ivanov, kes edestas olümpiavõitja Kaidi Salujõe tubli osaleja Loreen Shisell Ränkel. Andrus Veerpalut ning samuti Võrust pärit Rauno Ida-Virumaalt Võrumaale elama asunud jooksufänn Jallaid. Naistest võitis tallinlanna Marion Tibar, teisele poodiumiastmele astus Võru Suusaklubi Hooajal joon all ning Võrumaa esindaja Kertu Ränkel ning kolmandale Sirli Hanni pikamaajooksude sari 2018 tehtud! Täna Silja Spordist. Kuni 12-aastastest poistest sai sarja N21 kolmas, hooaja kokkuvõttes esimene! võidu Nõmme poiss Risto Kalju, kes edestas August Aitäh kõigile, olid äärmiselt põnevad mõõdu- Jakobsoni Põlvast ning Daniel Varikovi Võru Suusaklubist. Tüdrukutest oli konkurentsitu võitja võtud! Võrumaa pikamaajooksude sari aga taas võrukas, Carolina Roomets Andsumäe Lõuna-Eesti kuppelmaastikul on paljudele Suusaklubist, teise punktisumma kogus Võru avastamata pärl - tulge pange end järgmisel Biathloni noor laskesuusataja Anna-Maria Säre aastal looduskaunil maastikul proovile! ning kolmanda Anlourdees Veerpalu Jõulu Kristi Helekivi Suusaklubist. Sammu võrra vanema vanuseklassi Jooksusõber Tartust võidukas poiss oli mitmekülgne Võru Suusaklubi spordipoiss Markus Mäeuibo, kes võitis Andsumäe Suusaklubi esindajat Sten-Jörgen Leisi ning kergejõustikuga tegelevat Võru Kreutzwaldi Kooli poissi Matteo Marcus Meiternit. Sama vanuseklassi tüdrukutest kogus enim punkte samuti Andsumäe Aktiivseima perekonna auhindu anti välja koguni 11. Poodiumile astumas oli neid 8. Suusaklubi esindaja Carena Roomets. Teise koha sai Misso tüdruk Liivika Paas ja kolmanda viljand- lanna Mariliis Paris. Põnev oli hooaeg ka teistes vanuseklassides, täieliku protokolli leiab Võrumaa Spordiliidu kodulehelt. Järjepidevus ja usinus on märksõnad, mis seda Kaidi Salujõe Kristi Helekivi sarja iseloomustavad. Äge fakt on see, et perede arvestuses tegi kõik etapid kaasa koguni 12 perekonda. Sellise tiitliga pärjati kõiki neid Täname kõiki etappide korraldajaid, toetajaid, vähemalt 3-liikmelisi perekondi, kelle kõik hooaja vabatahtlikke abilisi – iga väikseimgi abi on alati jooksul ühise nimetuse alla registreerunud liikmed hindamatu väärtusega ning ülimalt tähtis! Eraldi tegid kaasa kõik 12 sarja etappi. Ka üks puuduv tänud loomulikult kõikidele osalejatele, kelleta etapp ühel liikmel võis saada selles arvestuses seda sarja ju polekski! Siinkohal ongi paras hetk osalemisel saatuslikuks. Eks saab olema mõtlemist, soovituseks kõikidele: tehke endale pikk-pikk-pikk kuidas uuel hooajal kõik kevadel kirjapandud pai, et olete olnud nii abivalmid või oma tervisele pereliikmed ikka sarja kaasa teeksid ja tiim ka sedavõrd suure kingituse teinud! Oleme uhked Teie sügisel ikka lõpuni koos liiguks! üle! Lasteaedadest kogus kõige rohkem osaluskordi Etappide toimumist oma piirides toetas ka Võru Võru lasteaed Punamütsike, koolidest Võru linn, nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt, ning Võru Suusaklubi pole aktiivseima klubi auhinda veel kordagi mõnele Aktiivseima ettevõtte auhinna Kreutzwaldi Kool, klubidest Võru Suusaklubi ning kaheteistkümnest etapist neli oligi otseselt seotud teisele klubile loovutanud. viisid Võrumaa toidukeskusesse ettevõtetest Võrumaa toidukeskus. Just nende just linnaga. Oma panuse omakandi jooksule Eve Pappel ja Signe Trolla. asutuste, organisatsioonide ja ettevõtete nimetusi andsid muidugi ka Antsla vald, Rõuge vald, lisasid osalejad registreerudes enda nime taha kõige Setomaa vald ja Võru vald, nii mõnigi jooks oli sagedamini. omavalitsustel lausa mitme peale. Aitäh kõikidele! Oktoober 2018 Võru Linna Leht 11

100 AASTAT EESTIKEELSET GÜMNAASIUMIHARIDUST VÕRU LINNAS Võru gümnaasiumi majad Ilmus ajalooraamat „Võru esimese koolimaja lugu” tuntud Võru koolide õpetajad. Koolile ehitati ka oma söökla. 1960. aastatel hakati andma 20. oktoobril, Võru koolide vilistlaste sooja koolilõunat, traditsiooniks kokkutuleku ajal nägi ilmavalgust raamat said jõuluballid (toona küll nää- „Võru esimese koolimaja lugu”, mille on riballide nime all), hakati välja koostanud Võru I Põhikooli kauaaegne andma kooli almanahhi „Lau- ajalooõpetaja Regina Ausmaa. luisa radadel” ning tähistama Selle raamatu kaante vahel on üle- Kreutzwaldi päevi. Kuulsaks vaade Võru linna esimeses majas tööta- kujunesid Pärlijõe suve- ja ta- nud koolide tegevusest, millest viimane lispordilaagrid. Koolis seati sisse kandis Võru I Põhikooli nime. Raamat matemaatika, inglise keele ja kirjeldab ka hoone arhitektuurilisi füüsika süvaõpe ning lisaks oli muutusi 17. sajandist kuni tänapäevani, võimalik omandada loomakas- sisaldab fotosid ning vilistlaste nime- vataja, maaler-krohvija, õmbleja kirju alates aastast 1946. ja müüja elukutse. Selles majas Raamatu tekkelugu on õpetaja töötas kool kuni 1974. aastani, Regina Ausmaa seletanud järgmiselt: mil koliti uude 1392 last mahu- „Asunud ajalooõpetajana juhendama õpilaste kodu-uurimuslikke tavasse keskkooli. töid, ei osanud ma arvata, et see võib ka mind sedavõrd innustada, Nurgakivi koolile pandi et hakkasin ka ise küsimustele, millal ja kuidas Võru I Põhikool 1972. aastal ja uus koolihoone (rahvasuus kirikukool) alguse sai, vastuseid otsima. Koos asjast anti käiku 29. augustil 1974. huvitatud õpilastega uurisime, millised muutused on selles kooli- aastal. Ka selle koolimaja juurde hoones läbi aegade toimunud. rajati kooliaed, staadion ja suur Teades, millise huvi ja vastutustundega õpilased uurimusi tegid, Jüri tn 42 asuvas koolis on antud gümnaasiumiharidust alates 1919. aastast. spordisaal. Koolis kujunes välja ning kuulates ka vilistlaste soovitusi, pidasin enda kohustuseks ar- süvaõppega klasside süsteem, hiivi- ja õpilaste kogutud materjalid süstematiseerida ja kaante 100 aasta jooksul on eestikeel- takistas edasisi organiseerimis- kiviosa juurde ja kooli käsutusse populaarseks said matkamine, vahele koondada.” set gümnaasiumiharidust Võru töid alanud Eesti Vabadussõda saadi selle aja üks ilusamaid võrkpall, koorilaul, rahvatants Uurimus on valminud Võru I Põhikooli õpilaste, vilistlaste, lap- linnas antud viies erinevas ning Aleksader Raudsepal tuli koolisaale. See kool oli tuntud ja suusatamine. Keskkooli astu- sevanemate, õpetajate ja koolitöötajate ühistööna. koolimajas. ohvitserina minna pioneerpa- oma vastupanuliikumise poolest jatele hakati korraldama sisseas- Raamatu tiraaž on piiratud ning seda oli võimalik endale soe- 1917. aastal endise Võru taljoni koosseisus Marienburgi – õpilased ja õpetajad võitlesid tumiskatseid. Kuna koolihoone tada kokkutulekul. Täiendavat infot raamatu ostmise kohta saab 2. algkooli ja toona Polangeni (Aluksne) alla võitlema. Mõne Eesti Vabadussõjas ning hiljem jäi kitsaks, siis 1988. aastal val- Inge Järvpõldi käest (e-post [email protected]). gümnaasiumi hoones (Jüri 39) aja möödudes ta vabastati sõja- mitmete ühenduste kaudu nõu- mis juurdeehitus – B korpus. tööd alustanud Võru poeglaste väeteenistusest ja saadeti poole- kogude võimu vastu. Eesti Vabariigi taasiseseis- Raamatu autori Regina Ausmaa mõtted pani kirja eragümnaasiumis alustas Võ- liolevat direktoritööd jätkama. 1953. aastal anti koolile vumisega muutus ka koolielu, Inge Järvpõld rumaa Õpetajate Liidu kutsel 1919. aastal alustati tööd rahu- Fr. R. Kreutzwaldi nimi seoses arenesid välissuhted, koolidesse Aleksander Raudsepp uue tu- likumas õhkkonnas: Võrus taas- kirjaniku 150. sünniaastapäe- jõudsid arvutid, kool hakkas levase eestikeelse gümnaasiumi tati kaks gümnaasiumit: Wõru vaga. 1958. aastal asus direktori välja andma oma ajalehte ja te- rajamist. Riias likvideeritud tütarlaste õigustega eragümnaa- ametisse legendaarne Ilmar gutses kooliraadio. Töötati välja kommertsgümnaasiumist õn- sium ja Wõru poeglaste õigus- Reiman. 1960. aastal valmis kooli arengukava, moodustati nestus tal odavalt osta õppe- tega eragümnaasium. Mõlemad uus keskkooli hoone (Vaba- kooli hoolekogu ja kaasajastati vahendeid füüsika-, keemia- ja gümnaasiumid töötasid samas duse 12), mille ehitamist alus- süvaõppega klasside süsteemi. geograafiatundideks, osa õp- majas (Jüri 42) – tütarlapsed õp- tati 1957. aasta septembris ja 1997. aastast kandis kool Võru pevahendeid saadi aga Tartust pisid hommikupoolikul ja poi- avamiseni jõuti 26. septembril Kreutzwaldi Gümnaasiumi Hugo Treffneri gümnaasiumi sid õhtupoolikul, aga aktused ja 1960. aastal. See oli Venemaa nime, kuid 1. juulil 2015. aastal varadest. koolipeod olid ühised. kaevanduspiirkondadesse ette- lõpetas kool tegevuse gümnaa- Kuna Võru 2. algkool tahtis Kuna kaks kooli tegutse- nähtud 800-kohalise keskkooli siumina ning uut õppeaastat tagasi oma ruume, siis hakkas sid samas majas ja ka õpetajad projekt, esimene selline maja selles majas alustas põhikoolina Raudsepp otsima uusi ruume olid paljus ühised ning kasutati ehitati Kohtla-Nõmmele. Võru Võru Kreutzwaldi Kool. ja 4. juulil 1918 õnnestuski vor- ka samu õppevahendeid, siis keskkooli hoone ehitati 880 õpi- Renoveeritud mõisahoones mistada Võru Rahvahariduse 1929. aastal otsustati need kaks lasele, lisaks oli majas kaks kor- (kus kool on vahetpidamata te- Seltsi abiga ostuakt, millega gümnaasiumi ühendada Wõru terit. Kooli omapäraks oli see, gutsenud 1792. aastast) ja uues soetati endale endise saksa seltsi ühisgümnaasiumiks, kus tütar- et koolisaal ja spordisaal olid juurdeehituses 1. septembril Ressourse’i maja (Jüri 42). Sel- lastel oli humanitaar- ja majan- kõige kõrgemal korrusel. Peagi 2015. aastal tegevust alustanud leks käidi välja 25 000 Ülem-Ida dusharu, poistel humanitaar- ja rajati kooli taha imeilus aed, Võru Gümnaasiumis õpivad ai- rubla ehk 50 000 saksa marka. reaalharu. Kooli direktoriks oli mille asemele hiljem rajati koo- nult 10.–12. klasside õpilased. Kohe aga ei saanud majja kolida, Johan Koemets. listaadion. Kooli juurde ehitati sest tuli teha remont ja kohan- 1924. aastal ehitati kooli internaat, kuhu said oma esi- dada maja koolitööks. Lisaks puitosale vanemate kaasabiga mesed kodud paljud hilisemad Arthur Ruusmaa Raamatu autor Regina Ausmaa.

KUU PILDIS Võru linn tunnustas ja tänas oma õpetajaid 3. oktoobril Võru Kandles toimunud pidulikul vastuvõtul anti Võru linna õpetajatele üle aasta õpetaja 2018 tunnustused. Aastate õpetaja 2018 tunnustuse pälvis lasteaia Sõleke sõime- rühma õpetaja Juta Boitsov, aasta õpetajad 2018 on Kreutzwaldi kooli inglise keele õpetaja Marju Purge, lasteaia Okasroosike õpe- taja Pille Kongo ja Võru Spordikooli treener-õpetaja Sarmite Sild ning aasta noor õpetaja 2018 JJ-Street tantsukooli Lõuna-Eesti peatreener ja Võru filiaali treener Mari Venski. Tunnustuse saanutele andsid linnapea Anti Allas ja linnavoli- kogu esimees Ülo Tulik üle reisibüroo 600-eurosed kinkekaardid ning raamatukujulised meened. Kuna tänavu möödub 100 aastat eestikeelse gümnaasiumiha- riduse andmisest Võru linnas, kutsuti tunnustamiseks lavale ka endisaegsed ja praegused Võru linna gümnaasiumide direktorid. Autasustamisele järgnes The Ilves Sistersi kontsert ning pidulik vastuvõtt. Võru linna aasta õpetaja konkursi laureaadid, gümnaasiumide direktorid ning linnavolikogu esimees ja linnapea ühispildil. Foto: Marianne Mett 12 Võru Linna Leht Oktoober 2018

HEATEGEVUS Head teha on hea Võru Kesklinna Kooli pere tähistas 28. septembril üleeuroopalist kooli- spordi päeva liikumisele suunatud heategevusjooksu/kõnniga. Teist aastat järjest toimunud ürituse seekordne eesmärk oli vabatahtliku annetuse toel soetada Võru Kesklinna Kooli mänguväljakule atraktsioonid. Heitlikku ilma trotsides oli üritusest osa saama tulnud umbes 250 last ja täiskasva- nut. Teekond algas Roosi tänava staadionilt ning viis läbi promenaadi ja linnatänavate alguskohta tagasi. Oleme uhked oma kooli sportlikele õpilastele ja vanematele, kes neid selleks enda eeskujuga liikuma innustavad. Veelgi enam tunneme heameelt kõigi üle, kellele seekordne üleskutse rajada kooli õuele mänguväljak korda läks ja kes selleks omapoolse panuse andsid. Kokku koguti ca 1200 eurot, mille abil loodame juba eeloleval kevadel uue väljaku rajamisega algust teha. Meie üritust aitasid julgestada Lõuna prefektuuri politseinikud, abipo- litseinikud ja hoolekogu liikmed. Finišis ootas kõiki väike meene ja Eesti Pagari poolt saiake. Silja Spordi poolt välja pandud loosiauhinnad – müt- sid, särgid ja soe pesu – rõõmustasid loosiauhindade võitjaid väga. Me täname oma liikumist ja head teha armastavat kooliperet, lapsevanemaid ja toetajaid!

Terje Piirmann ja Margus Soome, Võru Kesklinna Kooli kehalise kasvatuse õpetajad Lapsed heategevusliku jooksu/kõnni stardis.

NOORSOOTÖÖ Võru Noortekeskus alustas uut hooaega Septembri ja kooli algusega algas uus hooaeg ka Võru Noortekeskuses. Pärast päikeselist suve, mille jooksul pakuti noortele taaskord malevas osalemise võimalust ning koos noortega külastati mitmeid linna ja valla väliüritusi, ootab ees väga aktiivne sügis. Eriline on alanud hooaeg selle poolest, et tegemist on Võru Noortekeskuse juubeliga. Septembri alguses tähistas noortekeskus 15 tegutsemisaasta möödumist. Meid külastasid mitmed toredad koostööpartnerid, kolleegid ja ka noored, kellega on aastate jooksul kohtutud ja koos kasvatud. Septembri jooksul käisime kinos, kus vaatasime filmi “Võta või jäta”. Filmi teemasid lahatakse koos, vestlustes noortega. Suve jooksul toimusid mitmed erinevad ja põnevad Tugila üritused noorte toetamiseks, nende hulgas näiteks noorte lastevanemate piknikupäev koos Inga Lungega. Sügisest jätkuvad mitmed tegevused ja töötoad koostöös töötukassa ning Võru Noortekesku- sega, et võimestada NEET noori ja toetada neid töö- või kooliellu sisseastumisel. Jätkuvad ka eelmistest aastatest õpilastele tuttavad koolikülastused, mille jooksul lisaks aktiiv- setele vahetundidele tutvustatakse noortele erinevaid rahvakalendri tähtpäevi ja noortekeskuse tegevusi. Oktoobris on plaanis külastada ERM-i ja tagurpidi maja Tartus, novembrikuu jooksul aga minnakse teatrisse vaatama Musta Kasti lavastust „5 grammi sisemist rahu”. Kavas on veel mitmeid erinevaid tegevusi, külalisi ja külastusi. Et neist kõigist rohkem infot saada, vaata Võru Noortekeskuse Facebooki lehte või külasta veebilehte www.vorumaanoor.ee. Kohtume noortekeskuses!

Kauri Kaljuste Inga Lunge Võru Noortekeskuses.

Võru linna tehnikahuvilised ENNETUSTEGEVUS noored on oodatud alustas 12. oktoobril teekonda Võru Kui sa kõnnid tänaval ja avastad, Helkuripuu tuleb taas Kreutzwaldi Koolist ja liigub edasi et helkur jäi koju, võta see julgesti Võrumaa Kutseharidus- muusikakooli. Helkuripuu jääb rän- helkuripuult! dama oktoobrist aprillini. Kanna helkurit ja tee end Õhtud on juba pimedad ja kätte Võru linnas peab olema helkuripuu. Kui veel mõni asutus soovib hel- nähtavaks! keskusesse tehnikaringi on jõudnud aeg, kus on vaja kanda Möödunud aastal seisis helkuri- kuripuud enda juurde, andke sellest helkureid. Pimedal ajal autoga sõi- puu Võru Kesklinna pargis ja Mak- julgesti teada! Emily Ethel Meldre, Tehnikaring on õpilastele, kes tunnevad tes või tänaval kõndides olen mär- simarketis. Seekord rändab helkuri- Inimestel ja asutustel, kellel on Võru Kreutzwaldi Kool 2.b klassi ganud, et paljud jalakäijad ei kanna puu rohkem. Ta tahab reisida Võru helkureid üle, palun neid meile õpilane huvi tehnika- ja tehnoloogiavaldkonna vastu helkureid. Sellepärast arvan, et linna koolidesse ja asutustesse. Puu saata või helkuripuule tuua. (robootika, mehhatroonika, elektroonika, automaatika jt) ning kelle jaoks on LEGO robootika juba pisut igavaks muutunud. Kontaktisik: Tehnikaringis on võimalik roboteid ehitada, Emily Etheli tutvuda tööstusautomaatikaga ja luua pro- ema Evelin, totüüpe. Selleks kasutame mikrokontrollereid, tel 510 8463. Raspberry PI'sid, Arduinosid, vajadusel ka Helkurid võib jätta LEGO komplekte. ka Võru linnavalitsuse Soovitatav vanus – alates 7. klassist, kuid infosaali. võivad osaleda ka nooremad huvilised. Ringi toimumise aeg – teisipäeviti ja nel- japäeviti kell 15.00–16.30.

Tehnikaring on tasuta!

Tehnikaringi juhendavad < Loo autor Emily Ethel Lembit Pähnapuu ja Tiit Raik. Meldre helkuriga. Täpsem info ja registreerimine: Terje Kruusalu, < < Eelmise aasta helkuripuu [email protected], tel 5690 5389. Võru Kesklinna pargis. Oktoober 2018 Võru Linna Leht 13

LASTEAIALOOD Juubeliaasta avaüritus lasteaias Sõleke Päkapiku lasteaias väärtustatakse õuesõpet

Päkapiku lasteaia õppekavas on olulisel kohal õuesõpe ne tunnetuslik kogemus, on ebaselged ja ununevad kui üks aktiivõppemeetod looduse- ja keskkonnaõp- kiiresti. Öeldakse, et väike laps näeb kätega, teda on pes. Mikk Sarv on sõnastanud õuesõppe definitsiooni võimalik õpetada läbi tegevuse. Laps teadvustab toi- nii: „Õuesõpe on õppimine ehedas keskkonnas, raken- muvat kogemuse kaudu ja nii tekib huvi ümbritseva- dades kõiki meeli, oma käega tegemist, õpitu jagamist te nähtuste vastu. Sellist õpikäsitust toetab suunatud teistega ning selle edasiõpetamist”. Õues on hea ka uurimusliku õppe metoodika, millest said Päkapiku lihtsalt olla, liikuda, mängida ja puhata. Küsides las- lasteaia õpetajad teadmisi Eesti Avastusõppe Liidu telt, mis neile lasteaias kõige rohkem meeldib, saab koolitajatelt, Mai lasteaia õpetajatelt. Nende lasteaia tihti vastuse: „Õues olla, mängida”. Õpetaja oskus ongi lapsed läbivad 6–7-aastaselt teemad „Avasta mõõdud” seda laste huvi kasutada ka õppimise eesmärgil. Õues ja „Avasta ilm” ning 5–7-aastased „Avasta värvid” ja mõnuga aega veetes, mängides, tunnetades ümbritse- „Avasta meeled”. vat kui turvalist ja huvitavat paika, tekib side looduse- Soovime koos lapsevanematega oma õpiõues pak- ga, kasvab empaatia ja hoolivus ümbritseva keskkonna kuda lastele piisavalt võimalusi uurimiseks, katseta- vastu. miseks, maailma tunnetamiseks erinevate meeltega, Päkapiku lasteaia õpetajatel oli hea võimalus oma mitmekülgseks eneseväljenduseks. Oleme ühiselt teel õuesõppealaseid teadmisi värskendada ühisel õppe- ka projektõppel põhineva õppe suunas, lõimides eri- päeval, mida viis läbi loodusajakirjanik ja mitmete nevaid aktiivõppemeetodeid. Käesolevaks õppeaas- raamatute autor Kristel Vilbaste. Ta kirjutab oma taks oleme planeerinud mitmeid ühisprojekte, näiteks raamatus „Sipelgahapu”: „Vanal ajal arvati, et kooli- „Meie õue õunapuu” ja „Paberi uus elu”. küps on see laps, kes on kasvanud lillade õitega taime Õuesõppe edendamist toetavad koolitused ning – põldkanepi – pikkuseks. Raamatu lood aga aitavad õppekäik said teoks Euroopa Sotsiaalfondi rahasta- Aastatepikkuse traditsiooniga mihklilaada juhatas sisse Miili ja tema tarkade tallekeste esinemine. tänastel lastel saada kooliküpseks looduse tähtede tud projekti „Õuesõppe edendamine koostöös kogu- tundmises.” konnaga” kaudu. Meie õpetajad ja kaasatud lapseva- Kord oli Luhas pehme soo ja ääres kõrgus pilliroog. Laadamelust haaratuna olid Miili ja Maali korvid nemad said juurde uusi ideid õpiõue edendamiseks, Linnavõimul tuli mõte hea, nii lasteaed siin kerkis pea. peagi head-paremat täis ning Maali tutvustas sõbran- Külas pärnakatel oskusi avastusõppe läbiviimiseks, keskkonnamängu- nale uhkusega lasteaeda. Augustikuus käisime kogemusi saamas Pärnu lasteaias deks, loovateks tegevusteks, erinevate valdkondade Juba 35 aastat on Maali elanud Võru linnas Olevi tä- „Sõlekeses on 12 linnunimega rühma ja koostöös Mai, kus 2017. aasta sügiseks valmis meelteõu koos lõimimiseks õuesõppes. nava piirkonnas. Tema silme all kerkis soost lasteaed, logopeediga töötavad kaks tasandusrühma kõne- tunnetusrajaga. Mai lasteaias on aastaid sihikindlalt mis sai nimeks Sõleke. Selles lasteaias on käinud Maa- probleemidega laste toetamiseks. Sõleke on liitunud tegeldud avastusõppega, meelte kaudu õppimisega. Anita Punamäe, li lapsed ja käivad lapselapsedki. Sellest lasteaiast on projektidega „Tervist edendav lasteaed”, „Kiusamisest Ainult sõna kaudu saadud teadmised, millega ei kaas- õppealajuhataja Maalil palju kauneid mälestusi. vaba lasteaed”, „Keelepesä”, samuti eriolümpia väike- Aasta tagasi tegi Sõleke läbi imelise muutumise. sportlaste pereprogrammiga. Lasteaias Sõleke väärtus- Hämmastunult kuulas Maali lapselapse kiidujuttu tatakse pärimuskultuuri ja tähistatakse rahvakalendri „uuest” lasteaiast. Seda teadmist tuli kindlasti jagada tähtpäevi. Ringidest tegutsevad robootika-, kunsti-, maal elava lapsepõlvesõbranna Miiliga, kes ei väsinud tantsu-, lauluring, toimuvad ka judo- ja jalgpallitree- seletamast, kui hea on ikka elada linnulaulu ja lillelõh- ningud ning lastele õpetatakse ujumist ja suusatamist. na keskel. Varsti avaneski Maalil selleks võimalus. Veel on seal väga head söögid ja loomingulised õpe- Juubeliaasta avaüritusena peeti septembri lõpus tajad. Ja meie Laurikese rühmas on projektõpe ning Sõlekeses aastatepikkuse traditsiooniga mihklilaata. kõneldakse võro kiilt!” Maali kutsuski Miili laadale, et talle uuenenud laste- „Kust ta seda kõike teab?” imestas Miili endamisi, aeda näidata ja natuke kiidelda ka. Miili tuligi … ja kuid pani kõik kuuldu kõrva taha, sest tema lapselaps- koos oma lambakarjaga. Ega nad tühjade kätega tul- ki pidi hakkama varsti lasteaiateed käima ja miks mitte nud! Miili targad tallekesed tantsisid lambarokki ja soovitada just Sõlekese lasteaeda. laulsid Eesti 100 kingituseks valminud lambaräppi „Lasteaias on palju ühisüritusi, millest ma koos „Eesti 100 aastat vana”. Pealtvaatajate kaasaelamise lapselapsega väga hea meelega osa võtan. Viimati käi- ja aplausi saatel sai hoo sisse laadamelu ning algas sin siin vanavanemate päeval. Kutsetega ja puha,” sai kauplemine. Müügilettidel pakuti sügisele omaseid Miili uudishimu järsku rahuldatud. värvilisi salateid, hoidiseid ja keediseid purkides, pu- Laadamelust vaimustunud ja väsinud Miili jõudis napõskseid õunu, erinevaid aedvilju, omaküpsetatud oma lambakarjaga koju õhtu eel ning kibeles kannata- ürdileiba, hõrgutavaid küpsetisi ja koogikesi. Ei puu- matult kõike kuuldut oma tütrele rääkima. „Võib-olla dunud ka soe kakao, maitsvad vahvlid ja muffinid. on ka minu lapselaps varsti Sõlekese lasteaias!” õhkas Laadalisi peibutasid õnneratas, mida keerutades sai Miili õndsalt ja tema kujutlustes olidki sõbrannad juba oma õnne proovida, ja õnneloos, kus iga loos võitis. järgmisel mihklilaadal koos lapselastega Sõlekeses. Õnnetäringuga, kus iga vise võitis, said laadalised va- lida korvidest endale meelepärase asja. Aitäh kõigile Maia Päevalill, tublidele vanematele, kes aitasid rühmade müügilette Sõlekese lasteaia õpetaja täita! Aitäh kõigile laadalistele! Õpetajad õppimas, kuidas liivakasti õpikeskkonnana kasutada.

kaaslasi otsivaid luiki ning leidsid se ning jalgrataste turvavarustuse. Vee tänava parklas, kus lapsed said kastanimune, mis taskutesse sooja Abipolitseinik Anti rääkis lastele jalgrattal läbida erinevaid osavust Sügise sünnipäev Okasroosikese lasteaias pandi. põhjalikult, kuidas turvaliselt jalg- ja tasakaalu nõudvad harjutusi. Kolmapäeval ei tahtnud las- rattaga liigelda. Põnevil lapsed said Tee lasteaeda oli laste arvates liiga Pärast sooja ja vahvat suve ei tahtnud aia hoovis kokku 70 põnevil last, ees ning etendada tegevus, mida te jalgrattad lasteaia parklasse ära ülesandeks moodustada pikk rivi, lühike ning sellist rattarallit võiks lapsed sügise peale mõeldagi. Mõte kellele tervisenõukoda jagas kätte saab harrastada Võru kultuuri- mahtuda. Kõik 20 koolieelikut olid kus politseinike ja õpetajate valv- korrata juba kevadel. jalgratta keldrisse viimisest ning kaardid, mille järgi tuli täita Võru majas Kannel. Laste ülesanneteks ootusärevad, sest lubatud jalgrat- sa pilgu all koos kaaslastega tuult paksudest mütsidest-kinnastest tegi linnatänavatel erinevaid ülesan- oli loendada ka lasteraamatukogu tamatk oli peagi algamas. Lasteaia trotsides sõita kõrvuti mööda lin- meele mõruks. Aga tähistada sügise deid. Rühmad pidid olema loovad, trepiastmeid ning uurida Georgi tervisenõukoda oli appi palunud natänavaid kuni Roosisaare sillani. sünnipäeva... Miks ka mitte?! et kujundada looduslikest mater- hotelli haljastust. Tänavatel lii- abipolitseinikud Eve Breidaksi ja Järve ääres sai puhata, juua teed Mari-Mann Adamson, Ühel sügiseselt kargel hom- jalidest sügisele tervitus, lavasta- kudes märkasid lapsed värvilisi Anti Haugase, kes kontrollisid üle ning nosida energiat andvat pähk- Võru lasteaia Okasroosike mikul said Okasroosikese laste- da saunaskäik Võru linna sauna puulehti, pikaks lõunamaa reisiks laste kiivrite turvalise kinnitami- lisegu. Tagasiteel lasteaeda peatuti tervisenõukoja liige

Abipolitseinikud selgitamas lastele, kuidas turvaliselt jalgrattaga liigelda. 14 Võru Linna Leht Oktoober 2018

KIRJANDUS

Rahvaluuleuurija ja kirjanik Reeli Reinaus NÄITUSED • 13. novembril kell 17 lugemishuviliste Võru laste keskel. • „Rahvusmaastikud” – mälumängutund mõttetoas. Kas kirjanikuamet on raske? raamatunäitus lugemissaalis. • „Kirju ühest sajandist” – LASTEOSAKONNA See oli üks 107 küsimusest, mille esitasid kirjanik vanasti lapsi kasvatati, „Maarius, maagia ja libahunt Peol jagati preemiaid enim lugenud, lemmikraa- Rahvusarhiivi rändnäitus NÄITUSED Reeli Reinausile Võru maakonna raamatukogude Liisi“ viib lugeja metsa, mis on täis haldjaid, näkke, matutest kõige põnevamalt kirjutanud-joonistanud konverentsisaalis. • 14. novembril kell 16 – suvises lugemismängus Laste-Raamatu-Suvi 2018 eksitajaid ja teisi mütoloogilisi olendeid. ja külalisele huvitavamaid küsimusi esitanud las- • Ühe maali – „Näkineid” Võru Loovuskooli osalenud lapsed. Tänavune lugemismäng näitas, et noorte raama- tele. Viktoria Misniku lugemismuljed Maria Parri – näitus mõttetoas Undiina 30. kunstinäituse avamine. Reeli Reinaus on Tartus elav rahvaluuleuurija, tusõprade read aina täienevad. Mängus osales üle raamatust „Vahvlist südamed“ leiate septembrikuu Matteuse erakogust. Kuni 30. novembrini – kelle põhitöö on mitmel moel jõudnud ka tema arvu- saja lapse ja noore, neist 73 täitis kõik tingimused ja Võru Linnalehest, teised raamatusoovitused on ok- Joosep Sepa illustratsiooninäitus katesse laste- ja noorteraamatutesse. Lugemismängu sai auhinnaks kutse lõpupeole ja kohtumisele Reeli toobri lõpuni näitusel Võrumaa Keskraamatukogu ÜRITUSED „Mino Võromaa”. populaarsemate raamatute hulka tõusnud „Aguliurka Reinausiga. Kokku laenati raamatukogudest ja loeti lasteosakonnas. Seejärel rändab raamatusoovituste • 6. novembril kell 15 mõttetoas kirjanike tuur "Sõnaränd" – ÜRITUSED lastes“ pajatavad lapsed üksteisele paljude põlvkon- läbi koguni 1094 lugemismängu raamatut. Kui siia näitus maakonna raamatukogudesse ja koolidesse. 7. novembril kell 13 – dade närvekõditavaid linnalegende, lastejutus „Suusi lisada kooli lugemisvara ja lihtsalt oma huvi ajendil Kätlin Kaldmaa, Mudlum (Made • Luiga), Jüri Kolk ja Peeter Sauter. 8. võru keeles ettelugemise päev ja kadunud uni“ saab pere noorim teada, miks tuleb loetu, saame kokku päris aukartust äratava hulga lu- „Kullõ, ma loe sullõ!”. enne uinumist lambaid loendada ja milliste lugudega gusid, mis nende noorte meeli on köitnud. Helle Laanpere Lõppesid Võrumaa Keskraamatukogu lugemisprogrammid „Raamatuga suvesse”

2018. aasta ehk neljanda lugemisprogrammi „Eesti raa- matuga suvesse“ pühendasime Eesti Vabariigi 100 sün- Varasemad lugemisprogrammid – nipäevale. Programmi moto pärines Juhan Liivilt – “Kes „Eesti raamatuga suvesse“ minevikku ei mäleta, elab tulevikuta“. Lugemisvalikus oli läbilõige eesti kirjandusest, alates — Lugemisprogrammi idee saadi Tallinna Keskraamatu- Eesti Vabariigi loomisest kuni tänapäevani. Igast küm- kogult, kus on taolisi lugemismaratone juba aastaid nendist sai lugeda kahte raamatut omaaegsete menuro- korraldatud. maanide, memuaaride, luule- ja mälestuskogude seast. — Esimene, 2013. aasta lugemisprogramm, oli pühenda- Kõige vanem raamat programmis oli 1920. aastal il- tud Fr. R. Kreutzwaldi 210. sünniaastapäevale ning tu- munud Artur Adsoni luulekogu „Henge palango“. Kõige gines kirjaniku sõnadele: “Just nagu pääsuke oma poegi värskem, rohkelt populaarsust kogunud Olavi Ruitlase lendama õpetab, nõnda peab ka kirjamees oma lugejaid romaan „Vee peal“ ilmus 2015. aastal. seni harjutama, kuni nad tõesti lennata oskavad“. Raa- Tänavusest lugemisprogrammist võttis osa 21 luge- matuvalikus olid menuromaanid nii eesti kui ka välis- jat, ühtekokku loeti läbi 339 raamatut. Kõige rohkem, kirjandusest. Osales 11 lugejat, läbi loeti 108 raamatut. võrdselt kolmteist korda, laenutati Raimond Kaugveri Enimloetud raamatuteks olid Andrus Kivirähki „Rehe- taasavastatud romaani „Vana mees tahab koju“, vana- papp“ ja Käbi Laretei „Kuhu kadus kõik see armastus“. meister Erik Tohvri „Veel on aega“ ja Olavi Ruitlase „Vee — 2014. aastal olid Võru linna 230. sünnipäeva puhul luge- peal“. Ka kõige vanemast raamatust „Henge palango“ misvalikus linnaromaanid. Programmi moto „Linnake, leidsid lugemisrõõmu neli lugejat. Osalejate tagasiside nagu ta seal lamab“ pärines Artur Adsoni mälestuste- raamatust „Väikelinna moosekant“. oli sel aastal väga positiivne. Kiideti raamatuvalikut ja Inga Kuljus ja Tuuli Kütt tunnustamas X Kesklinna Pargi raamatukogu üritusel lugemisprogrammis osalejat. Kaheksa osalejat lugesid kokku 186 raamatut. Loetumad head eesti kirjandust. Mõnigi arvas, et ilma lugemis- Foto: Liana Allas programmita ei oleks nii vanu raamatuid üles leidnud linnaromaanid olid Jevgeni Griškovetsi „Särk“ ja Mika Ke- ja lugema hakanud. meelepärased teosed. Pärast teose läbilugemist täitsid Lugemisprogrammid „Raamatuga suvesse” on lõp- räneni „Minu supilinn“. X Kesklinna Pargi raamatukogu üritusel tegime osalejad lugemissoovitustega tagasisidelehe ja said selle penud. Soovin kõigile ilusat sügist ja lugemiselamusi — Merekultuuriaasta lugemisprogrammi motoks olid kokkuvõtteid, tunnustasime ja tänasime lugemisprog- eest templi lugemispassi. Vähemalt 15 templiga pass tagas igasse aastaaega! Vello Tormiste laulusõnad „Mul kogu ilmaks Võru linn rammis osalejaid. auhinna Võru Kesklinna Pargi üritusel. Kord kuus loositi Tuuli Kütt, ja mereks Tamula“. Osalejaid oli kümme, läbi loeti 174 Lugemisprogrammid kestsid 1. jaanuarist 15. juu- kõigi osalejate vahel välja auhinnaraamatud ja parimad Võrumaa Keskraamatukogu teenindusosakonna mereteemalist raamatut. Lugejate lemmikuks sai Uku lini. Osalejad valisid 50 raamatu seast välja endale lugemissoovitused avaldasime raamatukogu kodulehel. juhataja Randmaa „Minu maailmameri“.

AJALUGU Protokollid Wõru restoraanipidajatele Õpetati betoonitöid Rahwahääletuse ajal ei tohi restoraanid alkoholiliste jookide müümi- Kuna praegu on maal tarwitusel ehituse juures wäga sagedasti betoon, sega tegemist teha. Kolm päewa peab walitsema niiõelda "riigikarskus". siis korraldati Wõru Tööstuskooli ruumes kesknädalal ja neljapäewal Wiinamüügi kiusatusele ei suutnud aga napsiandjad ja napsiwõtjad betoonitööde kursused, kus loenguid pidas ja praktilisi töid korraldas Elust Võrus 1933. aasta oktoobris wastu panna, mispärast politsei neile restoraanipidajaile protokollid ins. Grauen. Praktiliselt näidati katusekiwide, trepiastmete, kõnni- koostas keelatud ajal alkoholi müügi pärast. Üks restoraanipidaja müüs teeplaatide, nopsakiwide, kaewurakete ja betoonisegu walmistamist. Supelhoone jääb talweni järwe äärde? wiina ja õlut köögiukse kaudu ja oli awanud "abikõrtsi" ühes tallis. Osawõtjaid kursustest oli 96 inimest, kelledest paljud olid tulnud isegi Suwe lõpuks walminud supelhoone Tamula kaldal pargi ääres jääwat Wõru Teataja nr. 117, 17. oktoobril 1933 kaugemalt maakonnast nagu Kõllestest, Põlwast ja mujalt. talweks kohale. Nimelt tahetawat järwele uisutee teha. Wõru Teataja nr. 119, 21. oktoobril 1933 See pole küllalt otstarbekohane, sest kewadel suurwee ja jäälagu- Orel jällegi nagu uus nemisega wõib supelhoone kannatada saada. Juba praegunegi säälolek Teatawasti asusid Haanja orelimeistrid Kriisad paari nädala eest Wõrus "Kandle" einelauale uus peremees pole hoonele kasulik – lahtisest uksest on ulakad sisse tunginud ja kiriku orelit parandama, kuna see oli aegade jooksul päris korrast ära. Teisipäewa õhtul peeti "Kandle" seltsi eestseisuse koosolek, kus täht- labasustega toime tulnud. Oreli seisukord oli selline, et kontserdi andmine sellel oli päris wõi- sama punktina tuli kõne alla einelaua pidaja walimine 1934. aastaks. Wõru Teataja nr. 112, 5. oktoobril 1933 matu. Paar nädalat kestnud oreli remont on nüüd lõppenud ja möödu- Et senise einelauapidaja pr. Lastinguga wõimatu oli lepingut uuendada, nud laupäewal wõeti töö wastu. Ülewõtmisel ilmnes küll paar pisemat waliti uueks einelauapidajaks praegune restoraan "Kodu" pidaja hr. Weowoorimees ja auto puudust ja wiga, kuid nad kõrwaldati osawate meistrite poolt kähku. Konrad. Wiimane hakkab "Kandles" tööle uuest aastast alates, makstes 5. oktoobril põrkasid Wõru waksali teel kokku sõiduauto O-84 ja Nüüd on Wõru orel jällegi korras ja mängib kui uus, kuigi ta ligemale muuseas ka seltsile rohkem üüri kui pr. Lasting. weowoorimees – kruusawedaja Küppar. Kokkupõrkel sai kannatada 20 aastat juba on "orjanud". Wõru kiriku orelit peetakse üheks pare- Wõru Teataja nr. 121, 26. oktoobril 1933 woorimehe wankri wahepuu, mis murdus, ja autol esimese ratta maks oreliks meil üldse. Ta wäärtust tuleb hinnata umbes 1 1/2 miljoni kumm. Autojuhi Matteuse ja woorimehega mingit õnnetust polnud. sendile. Remont läks maksma umbes 350 krooni. Vanu ajalehti sirvis Võrumaa muuseumi peavarahoidja Wõru Teataja nr. 113, 7. oktoobril 1933 Wõru Teataja nr. 120, 24. oktoobril 1933 Arthur Ruusmaa Oktoober 2018 Võru Linna Leht 15

ÜLESKUTSE Võrumaa Arenduskeskus ootab kandidaate Võru maakonna aasta isa tunnustamiseks

Läheneva isadepäeva eel kutsub üles seada Võru maakonnas elava isa, kodulehel. Digitaalselt allkirjastatud Lisainfo: Võrumaa Arenduskeskus esitama kelle perekonnas kasvab või on üles taotlused on oodatud Võrumaa Aren- Aigi Pall, Aasta isa tiitlit on Võru maakonnas välja antud alates kandidaate Võru maakonna aasta isa kasvanud vähemalt kaks tublit last, duskeskuse e-posti aadressile aren- SA Võrumaa Arenduskeskus 2005. aastast. Eelmisel aastal pälvis selle tunnustuse aunimetusele. kes väärtustab perekonda, on pühen- [email protected]. Paberkandjal kultuurispetsialist Võrus elav kolme lapse isa Tarmo Mõttus. Aasta isa kandidaate võivad esi- dunud oma ametile ning on heaks taotlused palume saata märksõnaga tel 5912 9200 Tänavuse aasta isa kuulutab SA Võrumaa Arendus- tada kõik, nii pereliikmed ja tuttavad eeskujuks ka ühiskonnas. „Võru maakonna aasta isa“ SA Võru- e-post [email protected] keskuse juhatuse liige Tiit Toots välja isadepäeval, kui ka kohalikud omavalitsused, asu- Võru maakonna aasta isa aunime- maa Arenduskeskuse postiaadressil 11. novembril Võru Kandles toimuval isadepäeva kontserdil. tused ning organisatsioonid. Võru tuse andmise statuut ja taotluse vorm Jüri 12, 65620 Võru. Taotluste esita- maakonna aasta isa kandidaadiks võib on leitav Võrumaa Arenduskeskuse mise tähtaeg on 31. oktoober 2018.

TULEKUL Võru Linnagaleriis avatakse Eesti Vabariigi Vana-Võromaa Kultuurikojas 100. aastapäevale pühendatud kunstinäitus tuleb EV100 moeteemaline näitus 29. oktoobril kell 17 avatakse Võru Linnagaleriis (Liiva Kunstnike vabadusesõnum ja teoste loomeprotsess 30. oktoobril kell 17 avame 13) Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud on jäädvustatud filmidena. Palun varuge aega näituse Vana-Võromaa Kultuuri- kunstinäitus „Vabadus 21. sajandil”, mis on kummar- külastamisel filmide vaatamiseks! kojas (Katariina allee 11) dus jätkuvale vabadusele ja loovale inimesele. Näitus jääb avatuks 6. jaanuarini 2019. Võru Linna- EV100 kunstiprogrammi Näitusel osalevad kunstnikud: Raul Meel, Marko galerii on avatud E–R kell 12–19. Näituse külastamine kuuluva, Eesti Kunstiaka- Mäetamm, Kiwa, Laurentsius, Jaak Visnap, Urmas Viik, on tasuta! deemia moeosakonna ja Navitrolla, Kadri Alesmaa, Jüri Arrak, Leonhard Lapin, Pärnu Muuseumi koostöö- Hardi Volmer, Kadri Kangilaski, Evi Tihemets, Peeter Tallinn Art Space näituse „Eesti oma sinine”. Allik, Jaan Toomik, Ivar Kaasik, Liisa Kruusmägi, Tarr- Jälgige meie tegevust sotsiaalmeedias vi Laamann, August Künnapu, Maarit Murka ja Priit https://www.facebook.com/TallinnArtSpace/ Eesti Vabariigi 100. aastapäeva Pärn. Näitusel on 21 vabadusest inspireeritud teost, iga https://www.instagram.com/tallinnartspace/ juubelikingituseks valminud näi- kunstnik on loonud ühe teose. tus toob kokku moe, looduse ja pärandkultuuri. Rõivakollektsioo- nid on Eesti oma sinistes toonides, mis saadi Eesti looduses leitavatest taimedest. „Sinine värv kirjeldab meie rahvust, väärtusi ja kultuu- rilugu harukordselt hästi – natu- kene külm ja põhjamaine, natu- kene sügav ja vaikiv, esmapilgul kättesaamatu ja kauge,” ütles Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osa- konna juhataja Piret Puppart. „Eesti loodusest pärit sinise värvi- tooni otsimiseks sukeldus noorem põlvkond lausa laiadesse laantesse ja sohu,” lisas ta. Näitus põhineb Eesti rahva- rõivaste traditsioonilistel motii- videl, kuid teosed peegeldavad loojate tõlgendust eestlusest, Eesti moekultuuri arengust ja seostest loodusega. Näitus jääb avatuks 9. detsemb- rini. Vana-Võromaa Kultuurikoda on avatud K–P kell 10–18.

Hetk näituse pidulikust esmaesitlusest Kumu kunstimuuseumis 23. augustil 2018. Pildil annab Marko Reikop ühe Jana Huul „Vabadus 21. sajandil” kunstikollektsiooni kingitusena üle Eesti Vabariigi presidendile Kersti Kaljulaidile.

Stedingu kohvik Õnnitleme oktoobrikuu juubilare! Kreutzwaldi 15, Võru 105 80 70 Reede, 23.november Anna Rinne Pille Hallop Milvi Lätte Zinaida Jaanson Sale Kuus 20:00 / 5€ 95 Halliki Toom Ellika Kangur Tamara Jaanisoo Laine Truia Silvia Hiielaan Renate Sõrmus Taimi Voog Agnessa kikas Jazz.ee ja Võru Jazziklubi LIVE Helvi Pedras Lea Raudsik 90 Liidia Pilt Zinaida Aednik Valve Kiisk Milvi Hõrak Paul Peri Asta Alasi Maimu Vall Taimo Lääne Vassili Hammas Zinaida Teppo Aavo Petri Vasily Shavshin Garonne Kähr 85 Eerik Kamberg ELU Irene Kuslapuu Kalju Tiisler Zinaida Jüri Lett Podvõsotskaja Velli Verrev 75 Linda Pill Riina Kartusova Veera Raat Lea Timošova NAGU Laine Uibo Maret Luht Helgi Jaakson Alvina Astašina Hille Lepp Viktor Pai Heldur-Feliks Luts FILMIS * Novembrikuu juubilaridel, kes ei soovi äramärkimist ajalehes, palume sellest teada anda 1. novembriks tel 785 0914 ja/või [email protected]. * Võru linnas oli 1.10.2018 seisuga 12 115 elanikku, neist mehi 5467 ja naisi 6648. 16 Võru Linna Leht Oktoober 2018

Magnus Carlsson OKTOOBER – NOVEMBER 2018 PÕRSAS 30. oktoobril kell 19 Peeter Oja EV100 stand-up „EESTLASED – ERILISED INIMESED” DESMOND Teatrisaalis. Piletid hinnaga 16 ja 14 € on müügil Võru Kandle kassas ja JA Piletilevi müügipunktides. SSOOKOLLIOOKOLLI LÕKSLÕKS 7. novembril kell 19 dokumentaallavastus „SÜDAMEST SÜNDINUD” Teatrisaalis. Piletid hinnaga 10 € on müügil Võru Kandle kassas ning Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktides. K, 14. nov kell 12 Võru Kandles Dramaturg Andra Teede, lavastaja Maria Peterson (Theatrum), kunstnik Laura Pählapuu, helilooja ja -kujundaja Markus Robam, produtsent Elo-Liis Parmas (Tähesõjad OÜ). Osades Hele Kõrve (Tallinna Linnateater), Külli Teetamm (Tallinna Linnateater) ja Tõnn Lamp (Tallinna Linnateater). Urmas Lennuk / Oskar Luts Näidend põhineb intervjuudel ja räägib lapsendamisest ning hooldus- ja eestkosteperedest. Teksti autor Andra Teede kohtus Eesti inimestega, kes on astu- nud selle sammu, teinud midagi egoistlikku ja suuremeelset, mõne arvates PAUNVERE mõistetamatut ja samas nii loomulikku. Lapsendajad ning hooldus- ja eestkoste- pered jagasid oma kõige salajasemaid ja erilisemaid lugusid ning need lood ongi nüüd laval. POISTE 21. novembril ERSO kontsert IGAVENE Kontsertsaalis. 27. novembril kell 20 Comedy Estonia: „STAND-UP ON SIIN” KEVADE Teatrisaalis. Piletid hinnaga 12 ja 10 € on müügil Võru Kandle kassas, Piletilevi Kiir hüppas ja Toots kargas ja Piletimaailma müügipunktides. K, 14. nov kell 19 Võru Kandles

EEUEURUROROOOOPOPAPA FA FI LFILMILMIMKIKOIKOHOHVHVIKVIK IEK ES ESITSITLITLELEBEB: B: :

2018. a.

KomKoömKödoömiöad ö-iö aPd i-ik aPk u-ik sPk 1iukhsk 3u1h0s m31h0i nm30inmin KapKteanp KtNeanepu tNveinell ueNv sielulueuv nislludeu nsbud Nunbad pNuobale poNonalie poaonrlmei oaenremig aer emAguaese tAgruaias sAtsruieas stsrsõieaja ssksõäej iagskuõäljeaig,k uäjäliegt,t uejläset ,t oejmäst atoe mtsu aole mvtuaalse etvu alseev ase naisnea Pisaneua Pliisnaeeu P lmianue lrmitnueud rm tsuüuddr tasuümdd easgümad.ea Mgmaee.h gMea eõ.h dMee e õohdtees uõ odsttesa uobst tPsauabsu tPlainabeu P ltianuueju lti ntuõejus tt utmõjusis ttemõksisst emNkeissu eNvkielslu eNv nielilumev neillil me neilm el tallet aklilrejtu ak lsilreaju ak tisraaju.a K stuai.ad Kt asuü.i dnK dusümidn udssümendud svmeõduta svveõadtd av võoatoadtv aoamodta aotmout apatömuö arpdtöueö ,p rkdöueöi, r Nkdueiu, Nkvuielliue Nv kieloluejuv ki lnoleaju ak nosejauba .nsaeba.seb. VÕVÕRVUÕR URKU IKN IKNOINOS OSK SAK NAKNANELNE L1E3 L1.3 n1.3 on.v onevomevmbemrbilr bkilre ikll elk l1el9 l1l9 19 TATSATUSATUSAUT,A Tp,Aä p,r äaprsäatr sfatil smftil fmi ivlmie vsiet vlsuetsluõtslhuõtshuõt hKuta Kun aKdnlaedn lkedo lkeho vkhiokvhuikvsui.ksu. s. a l d j a l d j a l d j

www.wvo.wvro.uvrkouarkunaknnaennl.enele.ele.e o e t a j d o e t a j d o e t a j d KaasrahKaastaasjraakhsKaasatasrjakhsastajaks t t t o r o r o r

k k k EuroopaE uLriiotopaE uLrioitopa Liit