FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 01 SISSEJUHATUS

JOHANNES LÕHMUS JOHANNES FILMI KIRJAOSKUSE PROJEKTIJUHT PROJEKTIJUHT KIRJAOSKUSE FILMI

2020

Kokkuvõte lähtekoht lähtekoht Eestis Filmihariduse Filmihariduse w w

FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 02 SISSEJUHATUS JOHANNES LÕHMUS FILMI KIRJAOSKUSE PROJEKTIJUHT Filmihariduse lähtekoht Eestis

Kokkuvõte 2020 Korrektuur: Eda Koppel Kujundus: Linda Vainomäe / Profimeedia Tõlge: Refiner Projektijuht: Mikk Rand Trükk: JOON

Eesti Filmi Instituut Tallinn 2020 ISBN 978-9916-4-0024-1 03 62 4 11 18 13 15 18 19 25 30 31 31 32 32 36 38 53 55 11 12 53

......

......

......

9 Filmihariduse töötoadsügisel 2018 Küsimustik üldhariduskoolide õpetajatele Filmiteadus Filmiharidus Eesti kinode ja filmifestivalide programmis Filmiharidus teistes Euroopa riikides Filmiharrastajate festivalid Filmiharidus õpetajatele Filmiharidus kõrgkoolis Filmialane kutseharidus . õppeaasta kohta 2018/2019 Statistika Filmi- ja videokursused üldhariduskoolides Filmi- ja video huviringid Films in Schools Screening Literacy: Education Film in Europe Education for Film A Framework to Impact Framework From 66 5 67 84 VIITED LISAD IDEED JA ETTEPANEKUD JA IDEED PANUSTAJAD ÜLEVAADE EESTIS FILMIHARIDUSE KITSASKOHTADEST OLUKORD EESTIS OLUKORD KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS VALGUSES PROJEKTIDE JA UURINGUTE RAHVUSVAHELISTE EUROOPAS FILMIHARIDUSEST LÜHENDITE LOETELU LÜHENDITE Sisukord 04 ÜHK VK UT TLÜ OECD MOOC MEDIT KKP IKT HTM HITSA ERR EMTA EL EKA EK EFIS EFI EFAD DFI CNC CF BFM BFI Lühendite loetelu - Euroopa Liit -Euroopa –Tartu Ülikool -CinémathèqueFrançaise (Prantsuse Kinoteek) – Vision Kino –Vision –EestiFilmiInstituut - Euroopa Komisjon - Euroopa –BritiFilmiInstituut –Taani FilmiInstituut –Tallinna Ülikool – Info-jakommunikatsioonitehnoloogia –Tartu Pallas KõrgemKunstikool –EestiKunstiakadeemia –EestiRahvusringhääling -Prantsusmaa RiiklikFilmijaLiikuvatePiltideKeskus -Üldhariduskoolid –Haridus-jaTeadusministeerium –EestiFilmiAndmebaas -Tallinna Instituut BaltiFilmi,Meedia,KunstidejaKommunikatsiooni - Majandusliku Koostöö jaArenguOrganisatsioon -MajanduslikuKoostöö – European Film Agency Directors association (Euroopa FilmifondideJuhtideLiit) (Euroopa association – EuropeanFilmAgencyDirectors – Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus –HariduseInfotehnoloogia – EestiMuusika-jaTeatriakadeemia –MassiveOpenOnlineCourse(vabajuurdepääsugae-kursus) – Meediainnovatsiooni jadigikultuuritippkeskusTallinna –Meediainnovatsiooni juures Ülikooli 05 ------Eesti puhul on näha, et selle vahel kui palju lapsed ja noored veedavad aega videoid et selle vahel kui palju lapsed ja noored Eesti puhul on näha, kõige populaarsemad filmi- või videoõpet pakkuvad maakonnad on Harjumaa (23 kooli), kõige populaarsemad filmi- või videoõpet pakkuvad maakonnad on Harjumaa Saaremaal; olnud ei kooli sellist ühtegi Mitte kooli). (5 ja Ida-Virumaa kooli) (11 Tartumaa Petersoni Gümnaasium; Jaak Kristjan Tartu pakub videokursusi filmi- või kõige rohkem kõige populaarsemad filmiharidust pakkuvad huvikoolid/noortekeskused/kultuurima ja Saa (4 keskust), Pärnu- ja Ida-Virumaal keskust), Tartu- jad asuvad: Harjumaal (21 remaal (3 keskust); kokku omandati Eesti üldhariduskoolides 2018/2019. õppeaastal 3045 tundi ehk 87 3045 õppeaastal 87 ehk tundi 2018/2019. üldhariduskoolides Eesti omandati kokku kursuse ulatuses filmi- või videoalast õpet; huvirin lisaks valikkursustele on võimalik filmi- ja videoalast haridust omandada koolide õppe gides, huvikoolides, noortekeskuste või kultuurimajade huviringides. 2018/2019. osa aastal oli võimalik erinevates tasulistes või tasuta filmi- ja videoalastes huviringides leda 29 koolis ja 43 huvikoolis/noortekeskuses/kultuurimajas üle Eesti; 2018/2019. õppeaastal õppis Eesti üldhariduskoolides valikkursusena erinevaid filmi- õppeaastal õppis Eesti üldhariduskoolides 2018/2019. õpilast (~0,096%) – sealjuures ei õpitud filmi- või videoai või videoalaseid aineid 1455 põhikoolis; net mitte üheski algkoolis ja vaid kolmes erineva nimetusega filmi- ja video õppeaastal Eesti üldhariduskoolides oli 2018/2019. 48kokku kursusi tööta välja riiklikult seotud filmiga ainsat valitud on enam kõige ning koolis); tud valikkursust “Kirjandus ja film” (22 2018/2019. õppeaastal õppis Eesti üldhariduskoolides 151 164 õpilast; 164 151 õppeaastal õppis Eesti üldhariduskoolides 2018/2019.

{ { { { { { { Ja teha seda nii, et suureks kasvav järelkasv õpiks ka kasutama, tundma ja väärtustama väärtustama ja tundma ka kasutama, õpiks järelkasv kasvav suureks et nii, seda teha Ja ja võimalustega. Eesti keelt ja kultuuri neile tuttavate vahendite Ülevaade II peatüki olulisemast statistikast: { mitte küsida, kuidas valmistab meie haridussüsteem praegusi noori ette neid konstantselt neid ette noori praegusi haridussüsteem meie valmistab kuidas küsida, mitte toimetulekuks, visuaalsete sümboliteümbritsevate visuaalsete mõjutusvahenditega ana ise visuaalse maailma loomisega kokku puu lüüsimiseks ja kas neile pakutakse võimalust et juhul kui suunata ressursse õpetajakoolitusse, tuda. Pigem demonstreerib dokument, ning kultuuri- ja haridusasutuste ning filmi- ja filmididaktika õppekavade arendamisesse võimalik ühiselt vajalike tegevustega pihta hakata. haridusvaldkondade koostöösse, siis on kus filmiharidusega aktiivselt tegeletakse toimub see eri sektorite koostöös (haridust ja (haridust koostöös sektorite eri see toimub tegeletakse aktiivselt filmiharidusega kus ja ringhäälinguorganisat valitsusasutuste, MTÜde, filmitööstuse kultuuri koordineerivate toetab riiklik strateegiline plaan. sioonide vahel), mida kää tohutud on saada haridust sellekohast koolis võimalust on neil palju kui ja vaadates ~0,83% koolidest rid (vt lk 5–80% 13– ajast kuulub internetis videote vaatamisele; vt lk või videoaineid). Selle kokkuvõtte eesmärk pole õppisid õpilased eelmisel õppeaastal filmi- Eesti ja Euroopa uuringute valguses (EST: Innove õppevara kaardistus 2016, Praxise IKT Praxise Innove õppevara kaardistus 2016, valguses (EST: Eesti ja Euroopa uuringute uuring; “EU:Screening Literacy: Film ja “EU 2018” Kids Online hariduse uuring 2017 kui Euroo välja mitu sarnasust, et nii Eestis tuleb “Films in Schools”) Education in Europe”; puudumine riiklikes õppeka põhiprobleemiks filmikunsti õpetamise pas on filmihariduse Samuti tuleb välja see, et riikides, ebastabiilne või puudulik rahastus. vades ja filmihariduse Kokkuvõte FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 06 KOKKUVÕTE Mida onvajateha? { { { { Miks filmiharidusolulineon? oluline onjamidaoleksvajateha,etfilmiharidusEestispareminilevidasaaks(lk45). toetus, KOV-rahastus või lapsevanematerahakott). riiklikult reguleeritud ja onüsnamadalaltrahastatud (Kultuuriministeeriumi huvihariduse peale Kinobussionenamusalgatusilokaalsed ja filmiharidus polepeaaegu mingitki moodi nemere-äärsete riikide filmi- ja meediahariduse organisatsioone ühendav algatus FAME), algatatudLää põimivat rahvusvahelistkoostööd(sellelsuunalonpositiivnenäideBFMi mistik sedasoovitab. ainsatki kohta,misõpetaksfilmiharidustsellisesmahusnaguEuroopafilmihariduseraa lidel onerinevadkäsitlused,kuidaslastejanoortegategeleda,agaEestispolepeaaegu tes Eestikõrgkoolides.Onasutusi,mistegelevadfilmiteadusega.Kinodeljafilmifestiva { { { {

tehnikum, kussaabomandadaaastaselkursuselteleoperaatorikutse. ainus kutsekoolEestis,mis filmialast haridust 2018/2019. õppeaastal pakkus,on Polü lastestuudio jaTartu Ülikool.; HITSA, Nukufilmi BFM, täienduskoolitusi õpetajatefilmipädevusetõstmisekspakuvad avalikke filmiharrastajate festivale toimubaastaringselt; mõista ninganalüüsida aitavateõppematerjalide loomisemetoodika.Film peabjõudma kättesaadavusele tulebvälja töötadafilmikeeltja-esteetikatningväljendusvahendeid rand ninglühi-,anima-jadokumentaalfilmid pärastnendekinolevilõppu).Lisaksfilmide õppe-eesmärkidel tasuta võimaldatud (vähemalt enne taasiseseisvumist loodud filmipä vaatamise võimaluspeabolema haridussüsteemisolevateleõpilastele/õpetajatele Eesti filmidpeavadolema kättesaadavad kõigistdigitaalsetestvahenditestjafilmide mida praeguneharidussüsteemõpetamapeab. vaatamise ajaltekitab.Filmiõpetustoetabülimalthästi kõiki võimalikkeüldpädevusi, netama filmikunsti – õppima edasi andma ja teistega jagama neid tundeid, mida film seid konkreetseidõppematerjaleolema,pigemõpetama lapsijanooritundmatun 21. sajandiõpioskusteõpetamiseksonfilmüksparimaidviisejasellekseipeagiotse – mängulineläheneminekooshuvitekitamisejasellehoidmisega. neda, sellepärastsaabolulisekslugemishuvitekitaminevisuaalsete fragmentidekaudu digitaalne pädevus.Täistekstide lugemineonraskendatudjavähenebjakspikaltsüve oskus, filmieripäradelugemiseerinevatemeediakanalitemõistmine)jaüldine aastalonkakstähtsatoskust:transmeediakirjaoskus(digitaalselugemise 2030. ka audiovisuaalsematerjalianalüüsioskus. mide lahendamiseoskusjne.Funktsionaalse lugemisoskusekõrval onvõrdseltoluline Filmikunst annabõpetajalemitmeidülekantavaidoskuseid–analüüsivõime,problee loominguliselt rikastades. panna visuaalneväljendusoskusteisteõppeainetegakoostoimima–õppeprotsesse ilmas esindab,kuidasvisuaalsetmaailmaluuajaennastselleskeelesväljendadaning et oleksvajalikkaeraldiõppeaineloomine,misõpetaks,midavisuaalsustänasesmaa Kuna visuaalne maailm on miski, mis on integreeritud kõigisse õppeainetesse, siis leiti, 2018. aastasügiselkooskäinudfilmiharidusetöötubadesarutatimiksfilmiharidus Võrreldes teiste Euroopa riikidega tehakse Eestis vähe üldharidust ja filmiharidust agafilmiaineidsaabõppidakateis BFM, Põhiline filmialasekõrgharidusepakkujaon ------FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 07 KOKKUVÕTE

------iks toetada/teha? dust edendada. Filmiuuringute stipendiumite süsteemi loomine võimaldaks filmispetsialiste suu Filmiuuringute stipendiumite süsteemi neid toimiva toetussüsteemiga motivee nata ka kasvatusteaduseid õppima ja rida. antud ette pole aga digitaliseeritud, kinosid rahaga riigi on aastatel Viimastel Riikliku koolidega. näiteks koostööd tegema peaks et suuniseid, või kohustusi ka läbimõeldud raamistik, kuidas filmihari rahastuse puhul võiks olla ette antud Kohustusliku kirjanduse kõrval võiks olla ka kohustuslike filmide nimekiri ja õpe kirjanduse Kohustusliku filmitegemise nüansside osas – millised tajad võiksid olla varustatud teadmisega ajal, filmiajalugu, sidusus kultuuriajaloo ja olid taustsüsteemid mingi filmi loomise ja visuaalsed pildid pakuvad suurepärast ühiskondlike teemadega. Filmiajalugu Euroopa omaga. võimalust ühendada Eesti kultuurilugu

{ { {

õpilastele ja õpetajatele koolitusvõimaluste pakkumist; riikliku õppekavaga lõimitud filmihariduse ainekava välja töötamist; riikliku õppekavaga sobivate Eesti filmide programmi koostamist; kutsuda; võimaldada üldhariduskoolidel filmitegijaid kooli loenguid ja töötube korraldama pakku kinodes lastele ja noortele suunatud täisväärtusliku filmiharidusliku programmi mist; Filmikogemust rikastavate ja analüüsioskust arendavate õppematerjalide loomist Filmikogemust rikastavate ja analüüsioskust arendavate õppematerjalide Soomes”);(nt “Haridus ekraanil” või “Koulukino kuidas ja miks lugusid jutustada? tust ning eriti autorifilm kõneleb keeles, mida ei saa lühidalt defineerida ja mis ei paku tust ning eriti autorifilm kõneleb keeles, autorikino rikkalikkusest võimaldab Teadmised lihtsaid vastuseid õige ja vale skaalal. ning mõista paremini iseenda paiknemist märgata ja analüüsida ümbritsevat maailma filmikunsti kogemise kogemus pakub vaata teiste inimeste keskel. Ehk mitmekülgne õppida. Seni on riik hea meelega toetanud jale võimaluse iseennast paremini tundma ei õpetata – peab arendama just seda, tehniliste oskuste omandamist, aga mõtestamist hakatakse kasutama koolides metoodilise õppevahendina (nt soovitus õpetajatele anda koolides metoodilise õppevahendina hakatakse kasutama ERRiõpilastele ülesandeks arhiivimaterjale uurida). prioriteet, kuna see aitab ja noortefilmide tegemine peab olema Eestikeelsete laste- tekitamisele ning filmikunsti kasvatamisele, kultuurilise ühisosa kaasa uue kinopubliku haridusliku potentsiaali avamisele. arendada ja kinnistada oskust teha vahet Autorikino peab säilima – on väga oluline film peab alati õigustama oma kunstilist väär filmikunsti ja muu meedia vahel, kuna vuste alla ja tuleks liikuda selles suunas, et luua õppematerjale ja arendada neid üld liikuda selles suunas, et luua õppematerjale vuste alla ja tuleks Väärtuspõhine filmianalüüsini. vaatenurgast – maalianalüüsist pädevuste omandamise arendamine suurendab empaatiavõimet. õpetamine, kus analüüsioskuse EFISes aineühenduste õpivajadustega teemaprogrammid on vaja süsteemselt loodud mis aitaksid filmitegi haridusvaldkonna koostöös luua materjalid, lõimida ja filmi- ning saab võimalikuks, et filme paremini haridusse integreerida. Nõnda jaid kui praktikuid iga õpetajani ja juba lasteaiast alates on oluline meediapädevusega tegeleda. Heli- ja tegeleda. Heli- meediapädevusega alates on oluline ja juba lasteaiast iga õpetajani lapse jaoks. normaalsuseks iga õpetus peab saama pildikeele osaks, et õpetada täisväärtuslikuks õpetajahariduse õpe peab saama Audiovisuaalne filmiõppe didaktikuid. kui koolitada välja võimalusi kasutama filmikunsti nii aineõpetajaid kuulub üldpäde mõistmine Lugude vajaka. õpetusest on haridussüsteemis Liikuva pildi

{ { { { { Mida EFI võ { { { { { FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 08 KOKKUVÕTE minguline protsessjustneid õpilasi,kesmuidutunnevadhariduslikkumahajäämust. Ses tuma. Filmitegeminelähendabinimesijaontõestatud,et eritihästiaitabfilmitegukuiloo motiveerima jaühiseeesmärginimelpingutamaningpärast pingutustkaühiseltlõõgas hindama janeidkaaslastegakoostöödtehestöösserakendama. Seeõpetabteisiinimesi dada. Filmitegemineomakordaarendabvastutusvõimet, õpetabomaoskusirealistlikult inimeste omavahelisisuhteidningselleläbivaatajateempaatiavõimet jasilmaringiavar kust, agaüksnesfilmikunst,tänuliikuvalepildile,suudab lihtsastiarusaadavaltedasianda teemiga lõimimist. seisukoht onpaigas,siissaabhakatakatsetamaselleharidussüs küsimusega. Kui EFI filmiharidusest huvitatud inimesija algatusi toetada,kunategemist oneelkõige kultuuri peableidmavõimaluse EFI filme niiteoreetiliseltkuipraktiliseltmõtestadajaõpetada.Just küsimustikust saabväljalugeda,siiskõigerohkemonvajakajustinimestest,kesoskavad tiivi sellesasjassaavadvõttaüksnesfilmiteadlikudinimesed,sestnaguülalväljatoodud ning selleksongivajahakatavägatõsiseltfilmihariduseedendamisegategelema.Initsia maid) osiseidpaljudest. munikatsioonivahenditega loodudsisu,millestliikuvpiltonüks(vaieldamatultpopulaarse keel jakunstilinevorm.Samas,kuimeediakssaabnimetadavägapaljudeerinevatekom kinosaalist kunitelefoniekraaniltvaadatudYoutube’i videoteni,millelonomasümbolite päeval võibtinglikultfilmiksnimetadaigatliikuvatpiltiükskõikmilliselplatvormilalates lubada filmikunsti õpetamisega omandatavatel pädevustel meediasse ära lahustuda. Täna vägaoluline roll selles, et mitte sõna niihariduslikulkuipoliitiliseltasandil, siis onjust EFI-l tuaalsel väljaladekvaatselttoimimiseks.Kuigi meediapädevusonhetkel Euroopaskuum väljas, siispeaksmeieharidussüsteemvõimaldamapakkudalastelejanoorteleoskusivir lised kageopoliitilisestvaatenurgast,kunaasumeparatamatultVene propagandamõju selt jatäpseltniipaljudeosapooltepanustkaasates,kuionrealistlikulthallatav. küsimuste läbi arutamiseks ja ühiselt lahenduste leidmiseks. Seda tuleks teha horisontaal film suudabteha?”.Seedokumentjasellegakaasnevkaardistusonlähtepunktnende sellised filmikunsti identiteediküsimusednagu:“Mis onfilm?”, “Midafilmteeb?”või täisväärtuslikuks osaks teha, siistuleks püüda valdkondlikult kokku leppida ja sõnastada duslike teooriatejapraktikatega. Koostöös võikssuutaühendadakinokultuuri,filmiteooriajafilmitegemisepraktikadhari tajad, ametnikud,noorsoo-jahuvitöötajad,haridustehnoloogidkahtlematakaõpilased. seks laiapõhjalistkoostööd, milles osaleksid ja mõtleksid kaasa niifilmitegijad, aineõpe Kuna filmonomaolemuseltüdiniinterdistsiplinaarne,siiseeldabkafilmiharidustoimimi välja mõelda,kuidasomavahelühendadateooriajapraktikaningmillisesmahussedateha. { { protsess. Ainultnõndasaab tekkida terviklikteadminekinokultuuristjasellevõimalustest. + tegemise vormis – filmiharidus peab alati olema nii analüütiline/kriitiline kui ka loov tap tulebtäisväärtuslikustfilmiharidusest või-pädevusestalatirääkidaüksneskogemise

toetada filmialasekirjanduseloomist/tõlkimist. algatada filmialaseteadustöökirjutamisestipendiumitesüsteem; Selleks, etfilmiharidustoleksvõimalikharidussüsteemisüleüldserakendada,tuleb Nii filmi-kuimeediapädevusõpetavadkriitilistmõtlemist jaarendavadanalüüsios peabseismaselleeest,etjustfilmkuikunstivormjakinokultuursäiliksareneks EFI Meediapädevus jaliikuvapilditõlgendamiseoskusehkfilmipädevusonEestileolu Kui tahtaeestikeelnefilmikunstjakinokultuurjubamaastmadalastEestikultuurielu ------09 ------, mis keskendus mis , 2 .pdf , kus nt eesti keele ja kirjanduse õpetajad teevad mitmeid ettepanekuid filmi , kus nt eesti keele ja kirjanduse õpetajad teevad mitmeid ettepanekuid filmi 1 2016. aastal tegi Eesti hariduse kompetentsikeskus Innove ülevaate üldhariduse aastal tegi Eesti hariduse kompetentsikeskus 2016. digios uuringu “IKT-haridus: keskus Praxis aastal avaldas poliitikauuringute 2017. Aspekte, mida antud kokkuvõte puudutab, on Eestis viimastel aastatel juba mõne juba aastatel viimastel on Eestis puudutab, kokkuvõte mida antud Aspekte, Kokkuvõte koosneb neljast osast. Esimene osa tutvustab Euroopa filmihariduse pers koosneb neljast Kokkuvõte www .hm .ee/sites/default/files/oppevara_kaardistus_kokkuvote_0 .pdf www .praxis .ee/wp-content/uploads/2016/08/IKT-hariduse-uuring_aruanne_mai2017 kuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias“ ja üldhariduskoolis võimalused ja hoiakud õpetamine, kuste uurimisele ja mille käigus kaardistati 498kogu IKT-valdkonna üldhariduskooli õppe- ja 1 2 õppevarast seoses eesti sisulisemaks kasutamiseks oma aine kontekstis, tuuakse välja probleemid töölehtede ja keelse audiovisuaalse sisu kättesaadavuse ning metoodiliste abimaterjalide, ülesannete puudumisega. vaid peatükke kokkuvõttev analüüs, milles püütakse sõnastada esialgne võimalikult konk vaid peatükke kokkuvõttev analüüs, milles et filmikunsti potentsiaal saaks täidetud. reetne tegevusplaani, kuidas jõuda selleni, ühegi infokorje tähelepanu keskmes olnud. võrra uuritud, aga varem pole film konkreetselt mida õpetajad vajavad, kasutavad ja mille Ometi ilmneb, et film ja video on vahendid, ja vajadus. mõtestatud kasutamise järele on huvi haridust pakkuvad institutsioonid Eestis ja Euroopas. Kolmandas osas sõnastatakse vas ja Euroopas. Kolmandas haridust pakkuvad institutsioonid Eestis kitsaskohad, küsimustikele ja aruteludele peetud õpetajatega ja filmivaldkonnaga tavalt et Eestis võiksid üles kasvada audiovisuaalselt mille lahendamisega oleks vaja tegeleda, eestikeelse kultuuripärandi vastu ja analüütilised pädevad noored inimesed, kellel on huvi maailmas vaataja, looja ja õppijana enese ning digitaalsed oskused, et kiirelt muutuvas tuleb eelne mida kogum, pärast ettepanekute ja on ideede osa kohaneda. Neljas kindlalt Kuna kokkuvõtte kirjutamise eesmärk on pakkuda võimalikult hästi organiseeritud ja hõlp ja organiseeritud hästi võimalikult pakkuda on eesmärk kirjutamise kokkuvõtte Kuna on kirjed vormistatud joonealuste viidetena, mis on sasti kättesaadavat informatsiooni, siis järjestatud. hiljem dokumendi lõpus ka sisupõhiselt osa annab ülevaate, millistes Eesti kaudu. Teine pektiive paari hiljutise uuringu ja projekti haridust omandada saab ning millised on filmi haridusasutustes ja mis vormis filmialast dus- ja huviharidusasutustest, mis mingilgi määral filmiharidusega tegelevad, kuna sellist mis mingilgi määral filmiharidusega dus- ja huviharidusasutustest, Ühtlasi on ära toodud kokkuvõte nii spetsiifiliselt kokku kogutud. infot pole varem Eestis teel esitatud vestlustest ja kirja või telefoni peetud kohtumistest, aastatel 2018–2019 seisukorrast Eestis ja Euroopas. mis annavad ülevaate filmihariduse küsimuste vastustest, suhtluse põhjal enam kui saja inimesega Eestis Järgnevad leheküljed on kirja pandud on dokumendi lõpus). Nende inimeste teadmi ja Euroopas (töösse panustajate nimekiri ja loodetavasti jätkub EFIsed ja panus on hindamatu väärtusega koostöö nendega pikalt. Eesti filmihariduse lähtekohast kokkuvõtte koostamise eesmärk on anda ülevaade filmiha lähtekohast kokkuvõtte koostamise eesmärk Eesti filmihariduse poolt Eestis filmialast haridust kaardistada, kus, mis mahus ja kelle riduse olemusest ning plaan filmihariduse ja teadmistele tuginedes koostada strateegiline pakutakse, et nendele üldhari on anda võimalikult lai ülevaade eesmärk Kaardistuse -pädevuse edendamiseks. Sissejuhatus FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 10 SISSEJUHATUS erilist tähelepanupöörata. kuidas omateadmisilastejanoortegajagada. vasti inspireeribseedokumentkaasamõtlemajatekitabfilmipädevatelinimestelideid, omategevusitulevikusplaneerib.Loodeta võiks saadanurgakiviks,millestlähtuvaltEFI filmihariduslikpositsioon,mis vad nendemõjudegakohaneda.LisaksonsõnastatudEFI suudavad mõistavisuaalseidkujundeid,onkursismoodsatemõjutusvahenditegajaoska ja projekte ette valmistama, et aidata kaasa filmipädevama Eesti tekkele, kus elanikud mis oleksvajavaldkondlikultläbirääkida,etsaakshakatakoostööskonkreetseidsamme suste jaõppetöökohta. haridusasutustega otse,etsaadavõimalikultüksikasjalikkuteavetnendefilmialastekur soovidele,siiskontakteeruskirjaoskuseprojektijuht metoodika eivastanudpäriseltEFI peetakse. Kuna HTMi haridusstatistika andmebaasi Haridussilm valikkursuste kogumise väliseid filmialaseidtegevusikoolideskorraldatakse,miksfilmikeeleõpetamistoluliseks millistest täiendkoolitustestollaksehuvitatud,kellegatehaksekoostööd,milliseidtunni kujutus, milliseidmaterjalejatehnikatkasutatakse,millesttuntakseõpetamiselpuudust, telt, kesEestiüldhariduskoolidesfilmigaseotudaineidõpetavad,etsaadaesialgneette filmihariduse projektijuht 2019.vununa kogus EFI aastal veebruaristmaini infotõpetaja tis onvideotevaatamine. vastanutepõhiliseksigapäevasekstegevuseks interne seadmest igapäevaseltning80% 1020 lastvanuses9–17 aastatjaselgus,et97% lastestkasutabinternettivähemaltühest algsed tulemused üldhariduskoolide õppe-jaainekavadesuuringualuselalla1%koolidest. videot mõnikordvõisageli,samalajalkuifilmi-javideoalaseidaineidsaabõppidaEesti jate seas. Küsitlusele vastanud 1549 õpetajast 81% ütles, et kasutab õppetöös filmi või ainekavad, millelelisakstehtikaveebipõhineküsitlusüldhariduskoolideõpilastejaõpeta 3

sisu.utee/sites/default/files/euko/files/eu_kids_online_eesti_2018_raport .pdf 2019. KidsOnline’i”Eesti2018. aastaveebruarisavalikustati“EU aastauuringuesi Tekstis onrasvaseskirjasväljatoodudlaused,millelekirjaoskuseprojektijuhtsoovib Sellest kokkuvõttestmoodustubesialgneettepanekute,infojakontaktidekogum, Nende kolmeuuringuvalgusesjamitmeteEuroopariikidepraktikategapõgusalttut 3 , kusTartu Ülikooliühiskonnateadusteinstituuditeadlasedküsitlesid ------11 ------“Scree (

). Nende uuringute 5

“Films Schools” in ( ) ja 2015 ) ja 2015 4 62% uuringus osalenud õpetajatest ütles, et filmi õpetamine on ebatavaline ja juhus 62% uuringus osalenud õpetajatest ütles, edition .pagesuite-professional .aspx?pbid=25c57922-2908-45b5-b752-e891849e520f .co .uk//launch ec .europa .eu/digital-single-market/en/news/schools-europe-are-not-using-films-and-audiovisual-material-full-concluded-eu-study

FILMS IN SCHOOLS 4 5 teem, kus filmialast informatsiooni ja parimaid praktikaid vahetada. Suuremale osale koo osale Suuremale vahetada. praktikaid parimaid ja informatsiooni filmialast kus teem, 17% vastanud lidest pole tehnilised võimalused probleemiks filmiõppe andmisel (ainult koolide jaoks koolidest on puuduliku tehnikaga). Enamus filme ja muud audiovisuaalset on pol platvormid audiovisuaalsed nähtud ette Hariduseks vahendusel. DVD kättesaadavad ja Youtube). nud uuringu järgi eriti kasutusel (välja arvatud Vimeo lik ning ainult 5% vastas, et filmiõpe on tavapärane ja tunnustatud praktika. lik ning ainult 5% vastas, et filmiõpe 60% õpeta kohustuslik kursus. Üle jatest soovitas teha filmipädevuse õpetamisest 80% õpetajatest 75% puudumist. seisukoha poliitilise riikliku takistusena õpetamisel filmipädevuse nägi puudumist oluliseks või väga oluliseks takistuseks õpetajatest pidas filmialaste oskuste suhtlussüs vaheline õpetajate ka puudub riikides Valdavas osas andmisel. filmihariduse nile juhiseid ning analüüsida, kuidas audiovisuaalset materjali Euroopa haridussüsteemis Euroopa materjali audiovisuaalset kuidas analüüsida, ning juhiseid nile alt: hariduslikust, õiguslikust ja koolide suhtest filmi kasutatakse. Seda uuriti kolme nurga vastuse põhjal, mis koguti koolidelt ja õpetajatelt tööstusega. Uuring on koostatud 6701 kokku võttes saab öelda, et Euroopa kooli üle Euroopa. Uuringu tulemust väga põgusalt seda ainena, vaid eraldiseisva üldiselt arendamist filmipädevuse rakendata ei süsteemides lõimitult. saab pigem omandada teistesse ainetesse uuringul ja sellest välja kasvanud jätkuprojektidel, kuna ühega neist on seotud ka EFI.uuringul ja sellest välja kasvanud jätkuprojektidel, anda Euroopa Komisjo uuringu eesmärk oli Schools” in “Films aastal korraldatud 2015. Euroopa tasemel on filmiharidust uuritud kahes mastaapses uuringus aastatel 2013 uuringus aastatel 2013 filmiharidust uuritud kahes mastaapses Euroopa tasemel on ning Literacy: Film Education in Europe” saab loodetavasti selgemaks, kuidas filmiharidusegatulemuste lühikokkuvõtetest lähtudes aastal tehtud veidi põhjalikumalt 2013. Peatun institutsionaalsel tasandil tegeleda võiks. vaheliste uuringute vaheliste projektideja valguses Filmiharidusest Filmiharidusest rahvus- Euroopas FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 12 FILMIHARIDUSEST EUROOPAS RAHVUSVAHELISTE UURINGUTE JA PROJEKTIDE VALGUSES koostamisel Poolas jaTšehhis (praegusekskoostatudjarakendamisel). Poolas, Uuringutegemiseajalolifilmiharidusestrateegia Hollandis,SaksamaaljaSoomes. Suurbritannias ning Taanis. Lisakstoimisinstitutsioonidevaheline koostöö hästi Iirimaal, filmihariduse strateegia oli toona olemas Horvaatias, Norras, Prantsusmaal, Rootsis, igas vanusesjaerinevatestühiskonnaklassidestpäritelanikele. Riiklikvõiinstitutsionaalne suaalseks kirjaoskajaksehkonloodudvõimalusedõppida kasutamaliikuvatepiltidekeelt sioonid), midatoetabriiklikstrateegilineplaan. ja kultuurikoordineerivadvalitsusasutused,MTÜd,filmitööstuseringhäälinguorganisat tegeletakse, onpaigaskõrgetasemelineerinevatesektoritevahelinekoostöö(haridust tati, millinevõiksollafilmihariduseideaalmudel.Riikides,kusfilmiharidusegaaktiivselt tajat/tarbijat/kasutajat mõjutada. tehniliste oskusterakendamisegajamõista,kuidasvisuaalseltsisuliselt on võimalik vaa võimalustega. suuta filmiesteetikatja-tehnikatrakendadesmanipuleeridaerinevateliikuvapildiloomise võimeline kriitilisepilgugavaatamajaanalüüsimafilmisisu,pildikeelttehnilistkülgening hendeid. Tunda uudishimujasaadateadlikuksfilmikunstierinevatestvõimalustest;olla filmipädevuse( sõnastati Uuringu käigus Uurimisrühm kogusinfot2012 jaanuaristjuunini jatulemusedavaldati2013. aastaalguses. dust pakutaksejakesonpakkujadningmiksorganisatsioonidsellegaüldsetegelevad. leida mustreid filmihariduse praktilisepoole korraldamises ja rahastamises, kellele filmihari maalses jamitteformaalsesõppesningkõikivanuserühmiarvessevõttes.Uuringugaprooviti raldust japraktikaid32Euroopariigis,sätestadaigariigi“rahvuslikfilmihariduslikprofiil“for jamilleeesmärgiksoliuuridakaardistadafilmiharidusekor tatud uuring,midajuhtisBFI “Screening Literacy:FilmEducationinEurope” 7 6 SCREENING LITERACY: FILM EDUCATION INEUROPE EDUCATION FILM LITERACY: SCREENING

.pdf .europaeu/assets/eac/culture/library/studies/literacy-country-profiles_en ec .pdf .europaeu/assets/eac/culture/library/studies/literacy-case-studies_en ec Uuring andis EKle 14Uuring andisEKle soovitust,millestesimeneoli: Lühidalt on filmiharidusestrateegiateühisosaksriigielanikeõigussaadaaudiovi Pärast küsitlusesosalenudriikidevastustejaparimatepraktikateanalüüsimist sõnas Seega tähendabfilmipädevusvõimetkombineeridaanalüütilistjaloovatmõtlemist Selle järgitähendabfilmipädevakssaamineoskustmõistafilmikunstiväljendusva Uuringu käigusavaldatiüle50juhtumiuuringu vormina, kriitilistmõistmist,ligipääsurahvuslikule pärandile, maailma- “Luua Euroopafilmiharidusemudel,mishõlmaksfilmitunnustamist kunsti- moving imageproduction.” the abilitytomanipulateitslanguageandtechnicalresourcesincreative and toanalyseitscontent,cinematographytechnicalaspects; curious inthechoiceoffilms;competencetocriticallywatchafilm “The levelofunderstandingafilm,theabilitytobeconscious and kinole japopfilmidelening õpetaksloomingulisifilmitegemisoskusi.”

Film Literacy oli 2012. programmirahas MEDIA aastalEK 6 jaigariigifilmihariduslikudprofiilid ) definitsioon: )

7 ------. FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 13 FILMIHARIDUSEST EUROOPAS RAHVUSVAHELISTE UURINGUTE JA PROJEKTIDE VALGUSES ------. edition.pagesuite-professional.co.uk//launch. 8

Kujundada välja teadlikkus filmikunsti sotsiaalse ja ajaloolise konteksti kohta. Kujundada ja Olla võimeline mõistma erinevaid viise, kuidas filmikunsti kogeda, avastada selle kohta juurde õppida. Õppida mõistma, mis on filmile eriomane ja seda teistest eristav. Õppida mõistma, mis on filmile eriomane nii isikliku omapära kui ka koostööoskuste Saada teada filmikunsti potentsiaalist arendajana, seda nii looja kui vaatajana. nii kriitilisest, esteetilisest, emotsionaal Anda võimalus luua filmikunstiga side vaatepunktist. sest, kultuurilisest kui ka loomingulisest võimalikult laiale valikule filmidele. regulaarset ligipääsu Pakkuda

{ { { { { { Kuna raamistikku kirja pandud järeldused on Euroopa kõige kogenumate ja haritu raamistikku kirja Kuna Raporti kokkuvõttele pääseb ligi siit: Raporti kokkuvõttele EKle mille eesmärgiks sai välja uus projekt, kasvas esimesest ettepanekust esitatud .pdf www .bfi .org .uk/sites/bfi .owrg .uk/files/downloads/%20bfi-a-framework-for-film-education-brochure-2015-06-12 Aktiivsus; analüütilisus; Tuleb tunnustada filmi eripära – see on kunstivorm ja tekst, millel on oma keel, ajalugu tunnustada filmi eripära – see on kunstivorm Tuleb ja esteetika. õigus kogeda, õppida ja nautida filmi nii ametliku õppe kui ka lastel ja noortel on Kõigil keskkonna kaudu. mitteametliku kodu-, pere- ja ühiskondliku Tähtis on siduda kriitilised ja loovad meetodid ning protsessid kõige laialdasema võima laialdasema kõige protsessid meetodid ning loovad ja kriitilised siduda on Tähtis liku filmikultuuris osalemisega.

A FRAMEWORK FOR FILM EDUCATION { { 8 Filmihariduse õpieesmärkide abil omandatavad pädevused (õpilasel, kes saab kes Filmihariduse õpieesmärkide abil omandatavad pädevused (õpilasel, paremfilmialase hariduse, võiks olla soodustatud järgmiste iseloomujoonte väljaarenemine): { { õpieesmärgid: Filmihariduse raamistikus sõnastatud Rummo). Täispikkuses eesti keelde tõlgitud filmihariduse raamistik asub dokumendi lisa eesti keelde tõlgitud filmihariduse Rummo). Täispikkuses des (LISA 1 - Filmiõpperaamistik). Filmihariduse raamistiku aluspõhimõtted: { proovida asetada filmipädevus kui oskus teiste õppimisega omandatavate üldpädevuste kui oskus teiste õppimisega proovida asetada filmipädevus siis lapsed ja noored ning Euroopa filmikunst, raamistiku fookuseks on kõrvale. Kuigi “filmiuniversumi“ kogu sisaldada võiks filmiharidus et selgelt, dokumendis väljendatakse peaks olema elukestva õppe osa. tundmaõppimist ja läh Eestis ka nendest mõistlik oleks siis vili, töö pikaajalise praktikute filmihariduse mate olulisemad punktid (inglise keelest tõlkinud Mart tuda. Selleks olgu pikemalt välja toodud Eesmärgi täitmiseks arendati edasi eelmise projekti kaardistusest kogutud andmeid, et arendati edasi eelmise projekti kaardistusest Eesmärgi täitmiseks -tulemused ja -kogemused ning põhimõtted, õpieesmärgid, panna paika filmihariduse aspx?pbid=25c57922-2908-45b5-b752-e891849e520f fil sõnastamine, millest pädevuste kogumi loomine ehk raamistiku Euroopa filmihariduse oskama peaks. filmipädev inimene koosnema ja mida miharidus FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 14 FILMIHARIDUSEST EUROOPAS RAHVUSVAHELISTE UURINGUTE JA PROJEKTIDE VALGUSES vahel tihedaltseotud. filmitegemise kultuuriarendamine,lähtudessellest,etkriitilisus jaloomingulisusonoma Filmihariduse sihteioleseegamitteainultteadlikukriitilise filmivaatamisekultuuri,vaidka kuidas see mõjutab nende võimet seejärel nii enda kui ka teiste loodut vaadata ja hinnata. Tuleb uurida,millisedonseosedkogemustevahel,kuivaatajatestsaavadisefilmitegijadja Tänu digitehnoloogiaarenguleonliikuvatepiltidevaatajatestsaanudkanendetegijad. dest, mispuudutavad,mõjutavadjasuurendavadfilmivaadates kogetavatnaudingut. liigutab, mõtlemapanebjavaidlemakutsub.Seehõlmabteadlikkustteistestkunstivormi ning arendadaväljameelelaad,mispanebmeidpidevaltküsima,kuidasfilmmõjutab, mise protsessis.“Kriitilisus” onvõimemõistajaavastadafilmekogu nende mitmekesisuses tikavõime arenebajajooksulhinnanguteproovilepanemise,katsetamisejapeenhäälesta Arutlemise harjumusejakriitikavõimearendamineonigaharidusprotsessitähtisosa.Krii duslik-kultuurilise) kaasatusevahel. See tähendab,ettulebleidatasakaalõppeprotsessi,praktiliseosajakogukondliku(hari läheneda, etvõimaldadafilmiharidusesotsiaalsejakultuurilisepotentsiaalirealiseerumine. seotud ningtäisväärtuslikuksõppeksonvajaigalesuunalemetodoloogiliseltjapraktiliselt Filmiharidusel onkolmsuunda:loov, kriitilinejakultuuriline.Kõik kolmonomavaheltihedalt { { { { { ning ühiskondliku vastutus-jatöövõimekasvatamisele: hädavajalikke loomuomadusi,misaitavadkaasa avatusele,eneseteostusele Nendest omadustestomakorda onvõimaliktalletadaelukestvaks õppeks { { { { { { { { { maga. tusi. Midalaiemonmeieligipääs filmidele,sedasügavamjaavaramonmeieseos maail ajalugu. Filmvõibagaaidata meilmõistakateisiinimesi,kultuure,aegu,ideidjaväär Film võibaidatameilmõista iseennast, omakultuurilistjarahvuslikkuidentiteetisamuti KULTUURILINE SUUND LOOV SUUND KRIITILINE SUUND

tundlikkus; teadlikkus omavõimetest; loominguline julgus; kriitiline mõtlemine; enesekindlus; uudishimu. teadmiste omandamisenautimine; sihikindlus; sallivus; Empaatiavõime; võime iseseisvaltõppida. võime teisikaasata/inspireerida; väljendusrikkus; tähelepanelikkus; ------FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 15 FILMIHARIDUSEST EUROOPAS RAHVUSVAHELISTE UURINGUTE JA PROJEKTIDE VALGUSES

------sai

; 9 uuringuga jõutud ollakse.

Taanlased (DFI), britid (BFI), sakslased (VK) ja prantslased (CF)Taanlased ambitsioo kirjutasid Peale selle areneb raamistiku piires välja rida “pehmeid oskusi“, mida saab üle kanda raamistiku piires välja rida “pehmeid selle areneb Peale

www .oecd .org/education/2030/E2030%20Position%20Paper%20(05 .pdf .04 .2018) dele ja täiendõppele; filmihariduslike perspek filmihariduse praktikud oleksid kursis kindlustada, et Euroopa tiividega ka väljaspool Euroopat ning suudaksid kaasa rääkida globaalsel tasandil; Sõnastada, kvaliteetne filmiharidus; mida kujutab endast filmiha ehitada sild Euroopa formaalharidussüsteemide vahele, et tagada tugevam side sajandi õpikäsitusele riduse ja ametliku õppekava vahel vastavalt 21. kellel neid jagada kogenud praktikute, organisatsioonide ja riikide kogemusi nendele, vähem on; parem ligipääs koolitustele, materjali tagada Euroopa filmihariduse professionaalidele suhtlemisoskus; vastutuse võtmine. Ajaplaneerimine; koostöövõime; lahendamine; loomingulisus ja probleemide otsustusvõime; pinge all töötamine; pühendumine;

FROM FRAMEWORK TO IMPACT FILMIHARIDUS LAIEMAS KONTEKSTIS { 9 { { { { Projekti eesmärgid: Projekti selgusetu, kuidas raamistikus sõnastatud eesmärke, põhimõtteid ja ülesandeid rakendatud onselgusetu, kuidas raamistikus sõnastatud aasta “Screening Literacy” ning kuhu võrreldes 2013. filmihariduse meetmest toetuse saamiseks, et välja uurida, mis Euroopa nika projekti Loov to Impact” Framework projekt “From selgus, et vahepeal muutunud on. Juunis 2018 toetuse ning ka EFI on uue projekti üks regionaalsetest partneritest. { { ja saadeti üle Euroopa partnerriikidesse laiali lootuses, et tänu Raamistik avaldati aastal 2015 olemasole juba tugevdada ja ehitada nurkades eri Euroopa suudetakse dokumendile sellele aasta alguseks endiselt Paraku oli aga 2018. vahel. vaid sildu filmitööstuse ja haridusasutuste { { { { { { kaasnev subjektiivne heaolu, on isikliku arengu, kodanikuvastutuse ja tööalase konkurent heaolu, on isikliku arengu, kodanikuvastutuse kaasnev subjektiivne sivõime võti. arengule. võivad kaasa aidata inimese üldisele töömaailma ning mis õpilastele tulevases era- arendab ja mis tulevad Oskused, mida filmiharidus elus kasuks: ja professionaalses Filmiharidus kujundab tundlikkuse filmi vastu kõigis selle vormides. See võib kaasa aidata See võib kaasa selle vormides. filmi vastu kõigis kujundab tundlikkuse Filmiharidus soodumuse õppida tekitada eluaegse mis võivad oskuste väljakujunemisele, ka paljude õppesoodumused muusika. Filmihariduse kirjandus või nagu kunst, teisi kultuurivorme nautimisega uudishimu ja õppeprotsessi tolerantsus, empaatia, nagu edasipüüdlikkus, FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 16 FILMIHARIDUSEST EUROOPAS RAHVUSVAHELISTE UURINGUTE JA PROJEKTIDE VALGUSES { { { { 10 katab: teemat,midaMOOC -ülesannetega, midatunniskatsetada. algu jagatud(mai2019 seisuga)alapeatükkidekskoosvisuaalsetenäidismaterjalidega ja leb; õpieesmärgid;põhiküsimused,milleülepeatükiraamesarutleda.Peatükid onesi filmihariduslik riiklikinfrastruktuur. kuidas filmikunsti hariduses rakendada saab ja millistest osadest peaks koosnema toimiv juhatusena filmiharidusekäsitlemiseljaannabkätteesmasedjuhised,metoodikanäited, toimibsisse MOOC rahastajatele, ettõestadafilmihariduseperspektiivikust javajalikkust. ressursse saamakasutadaviitamisekspoliitikakujundajatelejateistelepotentsiaalsetele tele niiüldharidus-kuihuvikoolidesjanoortekeskustes.Samutipeakssinnakoondatud et seejärelsedajubakohalikelevajadustelevastavaltedasiarendada. maailma jaannaksõpetajatele/praktikutelekättevahendidfilmiõpetuserakendamiseks, misolekskättesaadavüle siaalist ülevaadetandevkuuenädalaneveebikursus(MOOC), aasta jaanuarisjasamaaprillisBerliinis.Otsustatiluuafilmiharidusesisustpotent kino jafilmifondiseas Esimene tegevus,misläbiviidi,oliuuring58Euroopafilmiharidusorganisatsiooni, festivali, { { { Nende eesmärkidesaavutamiseksplaneeritavadtegevused: { 10 { {

Uurida olemasolevaidfilmiharidusematerjalejametoodikaid,hinnatanendevastavust setada. visandada realistlikudfilmihariduslikudeesmärgid,midaoleksvõimalikhinnatajakat Filmikunst algkoolis(m gufilm, omaloominguteistega jagamine)? Kuidas filmeteha(tootmisprotsess,vajalikud oskusedjatehnika,animatsioonmän Kuidas filmeanalüüsida(pedagoogiline lähenemine,õppematerjalid, tekkiv dialoog,kuidaskoostadatugevatfilmiprogrammi)? Kuidas filme vaadatajaarutelutekitada(filmikogemus:vaatamine+arutelu,filmiga rääkimiseks, kuidaskasutadasõnavara,midamõistaksid kafilmikaugedinimesed)? Mis onfilmiharidusjamiksseeoluline(milliseidargumente kasutadafilmiharidusest tika, lühifilm,eksperimentaalnejaabstraktnefilmikunst, Youtubejne)? Mis onfilm(formaadid,žanrid,pikkus,esteetika,platvormid: animatsioon,dokumentalis pädevust. tatud (Balkan, Baltikum, Vahemere idaosa jne),et tõsta nendepiirkondade filmialast koolitada 150 filmiharidusepraktikutkuni 15 riigis,kusfilmiharidusonhetkelalarahas mate praktikatenäidetelningtehaseeülemaailmseltkättesaadavaks; töötada väljajapannakokkue-kursus,mispõhineksfilmihariduseraamistikulpari filmihariduse raamistikulejakoondadainfoühteparimatepraktikateveebiportaali; .com/2019/01/31/film-education-survey/ .wordpress filmliteracyadvisorygroup Igas peatükisonsõnastatudolulisemadmärksõnadjateemad,midapeatükkkäsit onmõeldudlastejanoorteharimisegategelevateleõpetajatelekoolitaja MOOC Neid tulemusiesitletikoosprojektiselgroopaikapanemisegaKopenhaagenis 2019. puudumine riiklikesõppekavadesjavaldkonnaebastabiilne rahastatus. Küsimustiku vastustejärgionpõhiprobleemideksfilmikunstiõpetamise 10 . ängimine jaõppimine,vaatamine jategemine). töölehed)? ------FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 17 FILMIHARIDUSEST EUROOPAS RAHVUSVAHELISTE UURINGUTE JA PROJEKTIDE VALGUSES ------, ABCi 11 CinEd

). 13 , Inside Cinema 12 Projektiga paralleelselt toimuvad EFADi filmihariduse töögrupi kohtumised, mille filmihariduse töögrupi toimuvad EFADi paralleelselt Projektiga Seminari eesmärgiks on kaasata igast riigist 5–6 inimest ja vastavalt osalejate vaja on kaasata igast riigist 5–6 inimest Seminari eesmärgiks Veebikursusele lisaks on planeeritud korraldada praktilised seminarid neljas Euroopa planeeritud korraldada praktilised seminarid lisaks on Veebikursusele www .cined .eu/en www .abcinemaproject .eu/ www .insidecinema .org/ Riiklik koostöö ja strateegiline mõtlemine: parimad praktikad (infrastruktuur; jätkusuut mõtlemine: parimad praktikad Riiklik koostöö ja strateegiline õppekavadega). likkus, koostöö, lõimitus ja kuidas seda mõõta. Filmihariduse mõju Kinod, arhiivid ja festivalid: parimad praktikad (koolivälised koostöövõimalused, erine koostöövõimalused, praktikad (koolivälised parimad ja festivalid: Kinod, arhiivid kinod kuidas lähenemised, ja prioriteedid filmihariduslikud ja festivalide kinode vate kaasata). saaksid koole (levitamine/voogedastus/autoriõigused, praktikad filmidele koolis: parimad Ligipääs koolidele). ja koolitused õppematerjalid

11 12 13 vusvahelise partneriga ja tavaliselt summas 60 000–150 000 € (vaata nt 000 € (vaata 60vusvahelise partneriga ja tavaliselt summas 000–150 nema kinnituse olla EFI kohalik partner seminari korraldamisel. tõsta filmihariduse positsiooni laiem eesmärk on üheks liikmeks on ka EFI. Töögrupi algatuste toetusskeemi summasid ja pakkuda Euroopa tasandil ning tõsta filmihariduslike valdavalt projektipõhisust toetav süsteem, mille välja püsivamaid lahendusi kui praegune kuud vältavaid projekte minimaalselt kolme rah tulemusena on peamiselt toetatud 12–18 gevene, Ukraina ja Gruusia esindajad. gevene, Ukraina ja õpetamise, filmiharidusliku struk filmihariduse sisuline pool koos filmi dustele töötada läbi osa võiksid Seminarist rakendamisega. tööle reaalselt elementide nende ja loomise tuuri puutuvad praktikud kui ka haridus- ja kultuuripo võtta nii filmiharidusega iga päev kokku noorsootöötajate koolitamisega tegelevad TLÜ liitika kujundajad (nt õpetajate, huvijuhtide, ja TÜ esindajad, HITSA, Innove, HTMi üldharidusosakonna esindajad). BFM on andnud { { seminarid toimuvad 2020. aasta Need ja Ateenas. Ljubljanas, Bukarestis linnas: Tallinnas, Val Läti, Leedu, on planeeritud osa võtma Eesti, seminarist Tallinna esimeses pooles ning { { 18 arv 12 852). (1664). Nendestmehi2238 2018/2019. õppeaastal üldhariduskoolide õpetajatearv:15 465 (ametikohtade Allikas: Haridussilm Allikas: Haridussilm selt: 2018/2019. õppeaastalolidõpilasedkooliastmete vaheljagunenudjärgmi duskoolis. 2018/2019. õppeaastal asus statsionaarses õppes õppima 151 164 õpilast 518 üldhari Olukord Eestis Allikas: Haridussilm STATISTIKA 2018/2019. ÕPPEAASTA KOHTA 2018/2019. ÕPPEAASTA STATISTIKA VANUSEGRUPP Täiskasvanute gümnaasium KOOLIDE JAOTUS KOOLIDE 40 30 50 >=60 III (7.III <30 II (4. II KOOLIASTE I (1. Gümnaasium – – – Keskkool 59 49 39 Põhikool Algkool – – – 3. klass) 6. klass) 9. klass) ÕPETAJATE ARV ÜHK ÕPILASTE ARV ÕPILASTE KOOLIDE ARV KOOLIDE 3089 2656 3739 465 14 516 4 39 036 39 45 489 44 126 22 513 301 160 56 1 AMETIKOHTADE ARV ÜHK 3946 2444 2159 3141 1 2 116 - - FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 19 OLUKORD EESTIS - - - -

1 2 1

/~0,83% 15 7x35h=245h KOOLIAASTAS KURSUSTE ARV 0 kooli/0% 3 koolis/~ 0,1% 3 koolis/~ 0,1% KOOLIDE ARV 41 koolis/~2,55% 41 43 koolis 14 5 kooli KOOLI NIMIKOOLI Viljandi Kaare Kool Kaare Viljandi Tallinna 32. Keskkool Tallinna Pelgulinna Gümnaasium Pelgulinna 0 õpilast/0% ÕPILASTE ARV 75 õpilast/~ 0,02% 75 1380 õpilast/~ 0,61% 1380 1455 õpilast/~0,096%1455 300,0068% õpilast/~ (22 koolis). 16

Kokku Kokku KURSUS KOOLIASTE I kooliaste/algkool Animatsioonikursus II kooliaste/põhikool III kooliaste/põhikool Gümnaasium/keskkool 2018/2019. õppeaastal oli võimalik erinevates tasulistes või tasuta filmi- ja videoalas tasuta filmi- ja tasulistes või erinevates võimalik oli õppeaastal 2018/2019. ANIMATSIOONIPÕHINE ANIMATSIOONIPÕHINE Protsendid on võetud vastavalt Protsendid igal kooliastmel õppivate õpilaste koguarvust . Kõikide kooliastmete peale kokku arvutatud koguprotsent on võetud kõigist Eesti kooliõpilastest . Gümnaasiumis õpetatakse animatsioonikursust nii III Pelgulinna kooliastmes kui gümnaasiumis . .pdf oppekava .innove .ee/wp-content/uploads/sites/6/2016/11/ValikkursusKirjandusjafilm Pelgulinna Gümnaasium (“Animatsioonikursus”); Gümnaasium (“Animatsioonikursus”); Pelgulinna (“Rännak filmimaailmas”); Kool Forseliuse Tartu (“Animatsioon”). Kool Kaare Viljandi

FILMI- JA VIDEOKURSUSED ÜLDHARIDUSKOOLIDES 14 15 16 Kuna peale riikliku valikkursuse “Kirjandus ja film” on ülejäänud filmi- ja videoalaste kur peale riikliku valikkursuse Kuna on ka kursuste nimetustes mõningaid erisusi. suste sisu koolide enda koostatud, siis Sisulise suunitluse järgi saab 48 kursust lahterdada järgnevalt: Gümnaasiumiastmest noorematel õpilastel oli võimalik filmialast Gümnaasiumiastmest noorematel koolis: valikkursust õppida üksnes kolmes { { { Eesti üldhariduskoolides oli 2018/2019. õppeaastal erineva nimetusega filmi- ja video õppeaastal Eesti üldhariduskoolides oli 2018/2019. kursusi kokku 48 riiklikult välja töötatud ning kõige enam on valitud ainsat filmiga seotud valikkursust “Kirjandus ja film” Lisaks valikkursustele on võimalik filmi- ja videoalast haridust omandada koolide huviringi on võimalik filmi- ja videoalast haridust Lisaks valikkursustele või kultuurimajade huviringides. des, huvikoolides, noortekeskuste huvikoolis/noortekeskuses/kultuurimajas üle Eesti.tes huviringides osaleda 29 koolis ja 43 Allikas: kaardistuse autori poolt kogutud andmed koolidest poolt kogutud Allikas: kaardistuse autori 2018/2019. õppeaastal õpiti valikkursusena erinevaid filmi- ja videoalaseid filmi- ja erinevaid õpiti valikkursusena õppeaastal 2018/2019. aineid: FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 20 OLUKORD EESTIS FILMIKUNSTIPÕHINE KUR Film jaaudiovisuaalnemeedia ANIMATSIOONIPÕHINE Filmitegemise kiirkursus Animatsiooni kiirkursus Meedia jafilmipraktika Rännak filmimaailmas Praktiline filmikursus Filmi- javideoõpetus Filmi- javideokursus Filmikunsti ajalugu Praktiline filmiõpe Dokumentalistika Filmi tegemineja 3D-animatsioon Dokfilmiklubi Kaameratöö Filmiõpetus KURSUS töötlemine Filmikunst Filmindus Filmilugu Lühifilm Dokfilm Kokku Kokku SUS

- Tartu Kristjan JaakPetersoni Gümnaasium Vanalinna Hariduskolleegium Vanalinna Hariduskolleegium Tartu Kristjan JaakPetersoni Tartu Kristjan JaakPetersoni Läänemaa Ühisgümnaasium Narva Soldino Gümnaasium Narva Soldino Rakvere Reaalgümnaasium Humanitaargümnaasium Lähte Ühisgümnaasium Türi Ühisgümnaasium Tallinna 32.Keskkool Tallinna 32.Keskkool Tartu Forseliuse Kool Viljandi Gümnaasium Rapla Gümnaasium Rapla Gümnaasium Paide Gümnaasium Paide Gümnaasium Gümnaasium Tallinna Järveotsa Gümnaasium Kiili Gümnaasium Pärnu Sütevaka KOOLI NIMI KOOLI NIMI Gümnaasium Gümnaasium Gümnaasium 16 kooli 5 kooli

KURSUSTE ARV KURSUSTE KURSUSTE ARV KURSUSTE KOOLIAASTAS KOOLIAASTAS 34x35h=1190h 7x35h=245h 2 1 2 1 1 2 1 1 2 1 1 3 2 1 1 1 1 2 1 3 1 2 1

FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 21 OLUKORD EESTIS

1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 2 23x35h=805h 34x35h=1190h KOOLIAASTAS KOOLIAASTAS KURSUSTE ARV KURSUSTE ARV

16 kooli 16 Lütseum 23 kooli KOOLI NIMIKOOLI Gümnaasium KOOLI NIMIKOOLI Puka Keskkool Puka Pärnu Sütevaka Pärnu Kiviõli I Keskkool Elva Gümnaasium Saku Gümnaasium Jõhvi Gümnaasium Tõrva Gümnaasium Tõrva Põlva Gümnaasium Põlva Parksepa Keskkool Parksepa Tartu Täiskasvanute Täiskasvanute Tartu Gümnaasium Viimsi Gümnaasium Kohila Värska Gümnaasium Värska Tamsalu Gümnaasium Tamsalu Hiiumaa Gümnaasium Nõo Reaalgümnaasium Tallinna Linnamäe Vene Linnamäe Vene Tallinna Lähte Ühisgümnaasium Humanitaargümnaasium Räpina Ühisgümnaasium Vanalinna Hariduskolleegium Vanalinna Tartu Tamme Gümnaasium Tamme Tartu Läänemaa Ühisgümnaasium Tartu Jaan Poska Gümnaasium Jaan Poska Tartu Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium Jaak Petersoni Kristjan Tartu Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium Jaak Petersoni Kristjan Tartu - - SUS kunsti Kokku Kokku Kirjandus ja film Kirjandus ja film Stsenaristika-mängufilm Kirjandus ja kinokunst SIDUVAD KURSUSED SIDUVAD KIRJANDUST FILMI JA Sissejuhatus meediasse ja filmi Sissejuhatus FILMIKUNSTIPÕHINE KUR FILMIKUNSTIPÕHINE FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 22 OLUKORD EESTIS EESTI FILMIGA SEOTUD SEOTUD FILMIGA EESTI HELI JA FILMI SIDUVAD Fotograafia javideoõpetus SIDUVAD KURSUSED SIDUVAD KURSUSED NÄITLEMIST JA FILMI JA FILMI NÄITLEMIST Näitlejameisterlikkus laval Video- jameediaõpetus AJALUGU JA FILMI JA FILMI AJALUGU Digifoto/video/disain Helidisain muusikas FOTO-JA VIDEO- FOTO-JA VIDEOPÕHISED Videoproduktsioon ja animatsioonis Eesti filmikunst KURSUSED KURSUSED KURSUSED Ajalugu jafilm Ajalugu filmis Foto javideo Videograafia Videoõpetus KURSUS Kokku ja filmis Kokku Kokku Kokku Kokku Kokku

Paide Täiskasvanute Keskkool Pirita Majandusgümnaasium Narva Soldino Gümnaasium Narva Soldino Tallinna Kunstigümnaasium Jõgevamaa Gümnaasium Hiiumaa Gümnaasium Viimsi Gümnaasium Rapla Gümnaasium Rapla Gümnaasium Paide Gümnaasium Põlva Gümnaasium Põlva Gümnaasium Kiviõli IKeskkool KOOLI NIMI KOOLI NIMI KOOLI NIMI KOOLI NIMI KOOLI NIMI KOOLI NIMI 4 kooli 3 kooli 3 kooli 1 kool 1 kool 1 kool KURSUSTE ARV KURSUSTE ARV KURSUSTE ARV KURSUSTE ARV KURSUSTE KURSUSTE ARV KURSUSTE KURSUSTE ARV KURSUSTE KOOLIAASTAS KOOLIAASTAS KOOLIAASTAS KOOLIAASTAS KOOLIAASTAS KOOLIAASTAS 6x35h=210h 3x35h=105h 5x35h=175h 35h 35h 35h 1 3 1 1 1 1 1 1 1 1 3 1 1 FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 23 OLUKORD EESTIS - - 1 1 1 1 1 1 35h 3045h 5x35h=175h KOOLIAASTAS KOOLIAASTAS KURSUSTE ARV KURSUSTE ARV 1 kool 3 kooli 43 KOOLI 43 KOOLI NIMIKOOLI KOOLI NIMIKOOLI Tallinna XXI Kool Tallinna Võru Gümnaasium Võru Parksepa Keskkool Parksepa Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium Jaak Petersoni Kristjan Tartu Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium Jaak Petersoni Kristjan Tartu Gümnaasium Jaak Petersoni Kristjan Tartu . 17

Kokku Kokku ekraniseering KÕIK KOKKU Kirjandusest filmiks KUNSTE FILMI JA Vene kirjandus ja teoste Vene õppimine filmikunsti abil) õppimine filmikunsti VÕÕRKEELT FILMI JA Kunst ja muusika läbi filmi Kunst SIDUVAD KURSUSED SIDUVAD SIDUVAD KURSUSED SIDUVAD ee/akt/13332410 www .riigiteataja .ee/akt/13332410 Inglise keel ja kultuur filmis Inglise keel Cineforum (Hispaania keele Cineforum (Hispaania Saksamaa käsitlemine filmides

17 valt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on õpilase väikseim lubatud õppekoormus terve õppekoormus lubatud väikseim õpilase on gümnaasiumiseadusele ja põhikooli- valt 96gümnaasiumis veedetud aja peale kokku 35 ühe õppeaine kursust (kursus vastab raames toimuvale õppetunnile) Allikas: kaardistuse autori poolt kogutud andmed koolidest Allikas: kaardistuse autori poolt kogutud kur 3045õppeaastal 87 ehk tundi 2018/2019. üldhariduskoolides Eesti omandati Kokku Vasta 164st). (151 1455 õpilast mille on valinud suse ulatuses filmi- või videoalast õpet, FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 24 OLUKORD EESTIS { { { { { { { { Koolid, kussaabfilmiõppidamitmestkursusest koosneva õppesuunaosana: 50165939&z=17. K1mwn7Ybd6U9fZawh3SISUmq3iH1mhC&ll=59.350025462302824%2C26.37763 autori loodudfilmiharidusekaardivahendusel: Täpsemad kursustejahuviringidejaotusedloosviidetegaonkättesaadavadkaardistuse videokursust (võihuviringi)õppeaastajooksul: Koolid, kusläbiti2018/2019. õppeaastalrohkem kuiühtfilmi-või Tartu KristjanJaakPetersoni Gümnaasium Tallinna 32.Keskkool Vanalinna Hariduskolleegium Rapla Gümnaasium Tallinna Kunstigümnaasium Pirita Majandusgümnaasium Lähte Ühisgümnaasium Paide Gümnaasium Põlva Gümnaasium Tallinna Gümnaasium Järveotsa Rakvere Reaalgümnaasium Hiiumaa Gümnaasium Kiili Gümnaasium IKeskkool Kiviõli Läänemaa Ühisgümnaasium Parksepa Keskkool Pärnu SütevakaHumanitaargümnaasium Gümnaasium Soldino Narva Viimsi Gümnaasium Rapla Vesiroosi Kool Tallinna Kool XXI

“Filmi loomine”. valida 11. klassis.Moodulkoosnebkolmestainest:“Kirjandusjafilm”;“Filmianalüüs” ja Viimsi Gümnaasiumis–filmikunstimoodul –alates2019/2020. õppeaastastvõimalik Vanalinna Hariduskolleegium –kolmeaastanekinoõpegümnaasiumis; Tartu Kristjan JaakPetersoni Gümnaasium–meedia jafilmikunstimoodul; Tallinna JärveotsaGümnaasium–reaal-meediaõppesuund; Tallinna 32.Keskkool –multimeediajahumanitaariaõppesuunad; Rakvere Reaalgümnaasium–teatri-filmiõppesuundgümnaasiumis; Lähte (lühifilm, dokfilm),ristmeedia,multimeedia; Kõigile õpilastele on kohustuslikud muuhulgas sellised ained nagu filmiõpetus BFMiga. Kiili Gümnaasiumistoimubõpemultimeediaõppesuunal janeilonpikaajalinekoostöö Ühisgümnaasium –audiovisuaalnemeedia; www.google.com/maps/d/edit?mid=1m Valikkursuste arv

Huviringide arv - FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 25 OLUKORD EESTIS - -

KOOL KOOL Viimsi Kool Viimsi Ruila Põhikool Ristiku Põhikool Aruküla Põhikool Pisisaare Algkool Saue Gümnaasium Rapla Vesiroosi Kool Rapla Vesiroosi Kool Rapla Vesiroosi Tarvastu Gümnaasium Tarvastu Tallinna Tondi Põhikool Tondi Tallinna Paldiski Ühisgümnaasium Paldiski Tallinna Kesklinna Põhikool Kesklinna Tallinna Tallinna Kunstigümnaasium Tallinna Kunstigümnaasium Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium Tartu Herbert Masingu Kool Tartu Vanalinna Hariduskolleegium Vanalinna Paide Hammerbecki Põhikool Hammerbecki Paide Tartu Aleksander Puškini Kool Aleksander Puškini Tartu Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium Vene Kesklinna Tallinna Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool Pätsi Konstantin Tallinna Filmiring Animastuudio Anima-Nutiklubi Animatsiooniring Filmi- ja videoring Meedia- ja filmiring FILM (10 KOOLI) FILM (10 Filmistuudio ja nutiring Teeme enda multifilme! Teeme Animatsiooni- ja fotoring Koomiksid ja animatsioon Koomiksid ANIMATSIOON (12 KOOLI) ANIMATSIOON (12 Multimeedia labor: animatsiooni loomine Filmianalüüs I ja II (eesti ja inglise keeles) FILMI- JA VIDEO HUVIRINGID Samuti on mõned kursused tasuta ja mõned tasulised ning sellisel juhul avatud ka osa kursused tasuta ja mõned tasulised ning Samuti on mõned nimetused ja koolid, kus nendest on toodud üksnes kursuste Välja lejatele koolist väljast. osa võtta saab. Eesti üldhariduskoolides õppeaastal osalesid õpilased 2018/2019. filmi- või videoringides: järgnevates animatsiooni-, Koolides pakutavate huviringide mahtu ja osalejate arvu on raskem määratleda, kuna määratleda, kuna arvu on raskem mahtu ja osalejate huviringide pakutavate Koolides kus osalejate ajal toimuvate ringidega, alusel ja koolivälisel on vabatahtlikkuse tegemist Val väga kõikuvad. on samuti muutuda ning vanuserühmad jooksul arv võib õppeaasta ka gümnasistidele. ja mõned üksikud põhikooli õpilastele on mõeldud dav osa kursustest FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 26 OLUKORD EESTIS maakondade järgi2018/2019. õppeaastal: Filmi- võivideoõpe(VK Allikas:kaardistuseautoripooltkogutud andmedkoolidest Harjumaa (23kooli) STUUDIO (FILM JA NÄITLEMINE) (FILM STUUDIO AJALOORING, FILMIKLUBI AJALOORING, MAAKOND Kokku VIDEO (6 KOOLI) VIDEO Video- jalavatehnika Digifoto videoring Foto- javideoring Foto javideo HELIREŽII Videoring Kokku – valikkursus või HR valikkursusvõiHR Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium Tallinna LinnamäeVene Lütseum Tallinna JärveotsaGümnaasium Pirita Majandusgümnaasium Gustav AdolfiGümnaasium Tallinna Kunstigümnaasium Tallinna Kesklinna Põhikool Paldiski Ühisgümnaasium Pelgulinna Gümnaasium Tallinna 32.Keskkool Saue Gümnaasium Saku Gümnaasium Tallinna JuudiKool Kiili Gümnaasium Tallinna Kool XXI Aruküla Põhikool Ristiku Põhikool Ruila Põhikool 65 kooli KOOL Kohtla-Järve JärveGümnaasium Tallinna JärveotsaGümnaasium Uuemõisa Lasteaed-Algkool – Tartu MartReinikuPõhikool Rakvere Reaalgümnaasium Kunda Ühisgümnaasium huviring)üldhariduskoolis Tallinna JuudiKool Abja Gümnaasium Tallinna Kool XXI 29 kooli KOOL 43 VK/29HR VK/HR VK/HR VK/HR VK/HR VK/HR HR HR HR HR HR HR HR HR HR HR VK VK VK VK VK FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 27 OLUKORD EESTIS VK VK VK VK VK VK VK VK VK VK VK VK VK VK VK VK VK VK VK VK HR HR HR HR HR HR HR HR HR HR VK/HR VK/HR VK/HR 43 VK / 29 HR KOOL 65 kooli Viimsi Kool Viimsi Kiviõli I Keskkool Elva Gümnaasium Toila Gümnaasium Toila Abja Gümnaasium Viljandi Kaare Kool Kaare Viljandi Jõhvi Gümnaasium Paide Gümnaasium Paide Viimsi Gümnaasium Viimsi Kohila Gümnaasium Kohila Viljandi Gümnaasium Viljandi Tartu Forseliuse Kool Forseliuse Tartu Türi Ühisgümnaasium Türi Tamsalu Gümnaasium Tamsalu Tarvastu Gümnaasium Tarvastu Tallinna Tondi Põhikool Tondi Tallinna Nõo Reaalgümnaasium Lähte Ühisgümnaasium Kunda Ühisgümnaasium Kunda Tartu Tamme Gümnaasium Tamme Tartu Rakvere Reaalgümnaasium Tartu Mart Reiniku Põhikool Tartu Tartu Herbert Masingu Kool Herbert Tartu Narva Soldino Gümnaasium Vanalinna Hariduskolleegium Vanalinna Paide Hammerbecki Põhikool Hammerbecki Paide Tartu Aleksander Puškini Kool Puškini Aleksander Tartu Paide Täiskasvanute Keskkool Täiskasvanute Paide Tartu Jaan Poska Gümnaasium Jaan Poska Tartu Kohtla-Järve Järve Gümnaasium Kohtla-Järve Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Täiskasvanute Tartu Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium Jaak Petersoni Kristjan Tartu Kokku MAAKOND Järvamaa (4 kooli) Raplamaa (3 kooli) Tartumaa (11 kooli) (11 Tartumaa Viljandimaa (4 kooli) Viljandimaa Ida-Virumaa (5 kooli) Ida-Virumaa Lääne-Virumaa (3 kooli) Lääne-Virumaa FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 28 OLUKORD EESTIS dade kaupa: Filmiharidust pakkuvadhuvikoolid/noortekeskused/kultuurimajad maakon Allikas: kaardistuseautoripooltkogutud andmedkoolidest Harjumaa (21keskust) Jõgevamaa (2kooli) Läänemaa (2kooli) Saaremaa (0kooli) Põlvamaa (2kooli) Valgamaa (2kooli) Pärnumaa (1kool) Võrumaa (2kooli) Hiiumaa (1kool) MAAKOND MAAKOND Kokku Kokku Balti filmi,meedia,kunstideja kommunikatsiooni instituut Creative Spacehuvikool noortekeskus Collegium Eruditionis Cinemer meediakool Keila noortekeskus Kose kunstikeskus Filmimehe erakool huvialakool Pärnu SütevakaHumanitaargümnaasium Filmimuuseum 43 keskust KOOL Läänemaa Ühisgümnaasium Uuemõisa Lasteaed-Algkool Jõgevamaa Gümnaasium Räpina Ühisgümnaasium Hiiumaa Gümnaasium Rapla Vesiroosi Kool Rapla Gümnaasium Parksepa Keskkool Põlva Gümnaasium Tõrva Gümnaasium Võru Gümnaasium Pisisaare Algkool Puka Keskkool 65 kooli KOOL - Animatsiooniring “Teen isemultifilmi“ Laste filmikooljaerinevadkursused Maalist grafitini–fookusesdisain, Erinevad animatsioonikursused Videostuudio (3.–9.klassidele) noortele ningtäiskasvanutele animatsioon jatänavakunst Filminduse ABC algajatele Filminduse ABC Filmiklubi 8–11-aastastele Erinevad filmikursused PAKKUMINE Filmiring Filmiring 43 VK/29HR VK/HR HR HR HR VK VK VK VK VK VK VK VK VK VK VK - - FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 29 OLUKORD EESTIS -

aastast Filmiring aastastele “Rovesnik“ Meediaring loominguring Laste filmikool PAKKUMINE Multimeediaring Animatsiooniring Animatsiooniring Meediatiim 1 ja 2 Foto- ja videoring Foto- Animatsiooniklubi Animatsiooniklubi Videoring noortele Videoring Animafilmi huviring Meedia- ja filmiring Anima- ja filmitöötoad Randvere meediaklubi Huviring “Filmimeistrid“ Filmilaagrite kohtumispaik Videostuudio “Pervõi kadr“ “Pervõi Videostuudio Filmiring 12.–19. aastastele Filmiring 12.–19. Analoog- ja digitaalvideo ning Analoog- ja digitaalvideo Multimeedia-, filmi- ja fotoring analoog- ja digitaalfotograafia analoog- ja digitaalfotograafia Videoproduktsiooni õpetamine Videoproduktsiooni Mängu- ja animafilmide stuudio Telekids laste filmistuudio 7.–19. 7.–19. laste filmistuudio Telekids Animatsiooniring 7.-12. aastastele Animatsiooniring 7.-12. Animatsiooniring 7.-15. aastastele Animatsiooniring 7.-15. Amatöörfilmistuudio Amatöörfilmistuudio MEKSVIDEO Animatsioonikursused alates 7. elu alates 7. Animatsioonikursused

KOOL Filmitalu 43 keskust Kohtla-Järvel TTÜ Filmiklubi Oru külakeskus Pärnu kunstikool Pärnu Saku huvikeskus Saue huvikeskus Tallinna Filmikool Tallinna Paide huvikeskus Paide Türi noortekeskus Türi Neeme rahvamaja Tondiraba huvikool Tondiraba Rae kultuurikeskus Taltechi Viru kolledž Viru Taltechi Kiviõli Kunstide Kool Kiviõli Kunstide Nukufilmi lastestuudio kunstide kool Narva laste loomemaja Pernova hariduskeskus Pernova Randvere noortekeskus noortekeskus Lindakivi kultuurikeskus Saaremaa meediastuudio Häädemeeste huvikeskus kommunikatsiooni instituut Muhu avatud noortekeskus Erahuvikool HuviTera Tartus Erahuvikool HuviTera Jõhvi kultuuri- ja huvikeskus Elva huviala- ja noortekeskus Balti filmi, meedia, kunstide ja Kokku MAAKOND Tartumaa (4 keskust) Tartumaa Järvamaa (2 keskust) Raplamaa (2 keskust) Saaremaa (3 keskust) Pärnumaa (3 keskust) Pärnumaa Ida-Virumaa (4 keskust) Ida-Virumaa FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 30 OLUKORD EESTIS Rahvusvahelised laste-ja noortefilmidefestivalid: { { { { { { { { { { { { { { { { mise järjekorras): Avalikud filmifestivalidharrastajatele,lastele,noortelejatudengitele(toimu Allikas: kaardistuseautoripooltkogutud andmed 18 { FILMIHARRASTAJATE FESTIVALID FILMIHARRASTAJATE

Lääne-Virumaa (1keskus) Children CinemaAwards –viimanefilmideesitamisetähtaeg märts2020 November –Koolifilmi festival. November –Sauenoortefilmide festival (SNOFF); November –Filmifestival “Märka” Kuusalu rahvamajas; NuiTallinnas;November –KSG November –Arukülafilmifestival; Raplas; Oktoober –“Kaader” Mai –“Ennenägematufilm”rahvusvahelinelühifilmide festival Tallinnas; Mai –Viimsi vallakoolideanimafilmidekonkurss; Mai –HeinoParsi nimelineanimafilmide festival Tarvastus; Mai –Tartu Tudengifilm; Aprill –Minifilmi festival Kuressaares; Aprill –Tallinna Polütehnikumi filmifestival; Aprill Aprill Veebruar –RakvereReaalgümnaasiumistsenaariumikonkurss; Veebruar com/CCA filmfreeway.com/CCA Viljandimaa (1keskus) Võrumaa (2keskust) Võrumaa (1keskus) Jõgevamaa (0) Läänemaa (0) Valgamaa (0) – – Hiiumaa (0) MAAKOND EestiVabariigi mittekommertslikefilmide festival Tallinnas; Harrastusfilmide festival LaternaMagica Kokku – RakvereGümnaasiumifilmifestival; avatudnoorteklubi noortekeskus Vastseliina noortekeskus Athena majaRakveres Viljandi kunstikool rahvamaja 43 keskust KOOL JõhviKultuuri-jaHuvikeskuses; Animatsioon (II–VI klassile) Animatsioon (II–VI Animatsioonikursus lastele Foto-ja videoring PAKKUMINE Filmiring Filmiring Filmiring 18 . - FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 31 OLUKORD EESTIS , Nukufilmi , Nukufilmi 20 , HITSA 19 – Mainor; 24 – BFM; – BFM; 25 26 – BFM; . Järgnevalt mõned näited pakutavatest kursustest. kursustest. mõned näited pakutavatest . Järgnevalt 27 22 – EKA; 23 – KKP; – EKA; 30 29 – BFM; ja UT 28 21 Kuigi BFMKuigi õpetamisele keskenduv filmiprofessionaalide on Eestis ainus konkreetselt www .tlu .ee/node/2208#oppekava-ja--ained- www .tlu .ee/bfm/bfm-koolitused www .tlu .ee/dlg#oppekava-ja--ained www .tlu .ee/bfm/filmikunst www .artun .ee/erialad/fotograafia/ulevaade/ www .artcol .ee/et/erialad/fotograafia www .hitsa .ee/ikt-hariduses/koolitused www .nukufilmilastestuudio .ee/teenused/opetajate-koolitus sisu .ut .ee/opistsenaariumid/filmiope www .artun .ee/erialad/animatsioon/oppe-sisu/ www .eek .ee/k%c3%b5rgharidus/eriala/arvutim%c3%a4ngude_disain_ja_arendus www .tlu .ee/node/1822#oppekava-ja--ained- Dokumentaalfilm Filmikunst Fotograafia Fotograafia Animatsioon Arvutimängude disain ja arendus Audiovisuaalne meedia Digitaalsed õpimängud Lühifilm – Lühifilm BFM – BFM.Meediapädevus õpetajatele õppetöös – HITSAMultimeedia rakendamine Animatsiooni loomine pedagoogilise õppemeetodina – BFMAnimatsiooni loomine õpetajatele – Nukufilmi lastestuudio Animatsioonikoolitus digikultuur aineüleses õppetöös – BFMFilm, animatsioon ja õppeprotsessis – BFMFilm ja selle kasutamine ja/või sotsiaalainetes – UT Filmiõpetus humanitaar-

FILMIHARIDUS KÕRGKOOLIS FILMIHARIDUS ÕPETAJATELE 26 27 28 29 30 20 21 22 23 24 25 { { { { 19 Film või animatsioon kõrgkoolide õppekavade osana: õppekavade Film või animatsioon kõrgkoolide { { { { Eestikeelne filmiõpe on olnud Eesti kõrgkoolis võimalik alates 1992. aastast, aga terviklik võimalik alates Eestikeelne filmiõpe on olnud Eesti kõrgkoolis filmiõppe erialade õpe sai alguse BFMi aastal. asutamisega 2005. ka animatsiooniaineid või filmi- praktilisi või teoreetilisi mahus olulises siis on õppeasutus, tähestikulises õppekavade alusel Olgu need järgnevalt teiste kõrgkoolide õppekavades. järjekorras välja toodud. { { { { { { { { Õpetajate filmialased täiendkoolitused: Õpetajate tõstmiseks pakuvad filmipädevuse õpetajate BFM Täienduskoolitusi lastestuudio FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 32 OLUKORD EESTIS 42 41 40 39 38 37 36 35 34 33 32 31 akadeemilist ajakirjaBalticScreenMediaReview filmikunsti arenguteteaduslikuuurimisega. Kord aastasantaksevälja audiovisuaalkultuuri Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus MEDIT kutsekooli õpilane ka viimasedneliaastatkorraldatudfilmifestivali, millestsaabosavõttaigaüldharidus-ja tehnikum, kussaabomandadaaastaselkursuselteleoperaatorikutse Ainus kutsekoolEestis,misfilmialastharidust2018/2019. õppeaastalpakkus,on Polü { { { { { { { { { { { { { 48 47 46 45 44 43 FILMITEADUS KUTSEHARIDUS FILMIALANE

www .tptliveee/course/teleoperaator/

Kirjandus-, visuaalkultuuri-jafilmiteooria Interpretatsioonipedagoogika Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused Integreeritud kunst,muusikajamultimeedia Helilooming jahelirežii Teatrikunst Stsenograafia Semiootika jakultuuriteooria Ristmeedia filmisjatelevisioonis Nüüdismeedia Meedia- jareklaamidisain Kunstiteadus javisuaalkultuuriuuringud Kultuurikorraldus www.efisee/ medit.tluee/ filmifestival.tptliveee/ www.tluee/node/2178#oppekava-ja--ained- www.tluee/bfm/nuudismeedia#oppekava-ja--ained- .ee/et/erialad/meediadisain www.artcol www.utee/et/ut-oppekavad/kultuurikorraldus www.tluee/kirjandus-visuaalkultuuri-ja-filmiteeoria#oppekava-ja--ained www.kultuurutee/et/oppekavad/teatrikunst .ee/erialad/stsenograafia/ulevaade/ www.artun www.utee/et/ut-oppekavad/semiootika-kultuuriteooria sise.emaeduee/erialadx?valik=erialad&sid=206 www.tluee/artes-liberales#oppekava-ja--ained www.tluee/bfm/integreeritud-kunst-muusika-ja-multimeedia sise.emaeduee/erialadx?valik=erialad&sid=200 php/bsmr/about .tluee/indexphp/bsmr/about publications .ee/erialad/kunstiteadus/erialast/ www.artun Eesti FilmiAndmebaas 43 –UT. 42 39 –EKA; 45 –TLÜ; . 36 –UT; 31 -EMTA; 48 38 onväärtuslikkoguEestifilmiandmestikust.Sealolemas –KKP; 41 34 –UT; –EMTA; 40 –BFM; 37 35 –EKA; 33 –TLÜ; –TLÜ; 32 –BFM; 47 . 44 . Polütehnikumis on 46 tegeleb ka -

FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 33 OLUKORD EESTIS ------. Filmimuu 50 ; 56 ; ; 53 58 ; 59 ; , mis võiks olla heaks suunanäitajaks õpetajatele, õpetajatele, olla heaks suunanäitajaks , mis võiks 52 49 ; 54 ; 55 ; 57 st lastele, noortele ja ühiskonnale viimase 10 aasta jooksul (krono viimase 10 st lastele, noortele ja ühiskonnale mõju Rahvusarhiivi filmiarhiivi põhiülesanne on talletada Eesti kultuurile olulisi filme, fotosid, põhiülesanne on talletada Eesti Rahvusarhiivi filmiarhiivi Ajaloomuuseumi filmimuuseum rakendab filmiharidust erinevate haridusprogram erinevate rakendab filmiharidust filmimuuseum Ajaloomuuseumi . Filmiarhiivil puudub hetkel üldhariduslik, filmikunsti teaduslikult propageeriv avalik prog hetkel üldhariduslik, filmikunsti teaduslikult . Filmiarhiivil puudub www .ester .ee/record=b2856767~S1*est dspace .ut .ee/handle/10062/25857 .tegevuspohimotted_vers .1 .1 .pdf www .ra .ee/wp-content/uploads/2019/01/Filmiarhiivi dspace .ut .ee/handle/10062/18015 dspace .ut .ee/handle/10062/16624 dspace .ut .ee/handle/10062/25875 dspace .ut .ee/handle/10062/15774 .pdf?sequence=1&isAllowed=y dspace .ut .ee/bitstream/handle/10062/15226/Gendrikson_Riina www .efis .ee/UserFiles/pdf/hermann_kristina .pdf www .efis .ee/et/varamu/film-koolis:-opetajate-tuba www .ajaloomuuseum .ee/haridus/meil-on-agedad-haridusprogrammid 51 Hermann, Kristina (2013). Ekraanimeedia roll soostereotüüpide kujundamisel: Eesti Ekraanimeedia roll soostereotüüpide (2013). Hermann, Kristina algklassiõpetajate ja -õpilaste arusaam Tagel, Kristi (2010). Animatsioonide osast aatomi ehituse ja keemilise sideme teema sideme aatomi ehituse ja keemilise Animatsioonide osast (2010). Kristi Tagel, õpetamisel põhikoolis Raevald, Maarja (2012). Turunduskommunikatsioon animafilmis “Jänku-Juss” aastatel “Jänku-Juss” animafilmis Turunduskommunikatsioon (2012). Maarja Raevald, ja 2011 2007 ja kuukivi saladus” kasutamise võimalused eel Joonisfilmi “Lotte Siret (2012). Varblane, kooliealiste laste meediapädevuse arendamiseks geldaja ning loojana ja selle võimalik mõju Eestile geldaja ning loojana ja selle võimalik mõju I ja II kasutamine Videomaterjali kooliastme inglise keele kui Maarja (2011). Kullama, võõrkeele tundides kasutamise meetod grupiteraapias Lühifilmide Lipp, Mari (2012). Linn, Liis (2009). Joonisfilmi “Leiutajateküla Lotte” episoodide kasutamise võimalused Linn, Liis (2009). Joonisfilmi “Leiutajateküla I kooliastme inimeseõpetuse tundides pee Massi/popkultuuri roll Ameerika põhihoovuse väärtuste Gendrikson, Riina (2010).

54 55 56 57 58 59 49 50 51 52 53 { { { { { { Teadustöid filmi ja video rakendamispotentsiaali kasutamisest hariduses ja kasutamisest rakendamispotentsiaali filmi ja video Teadustöid selle loogilises järjekorras): { { ning mitmekesistada Eesti audiovisuaalkultuuri, korraldab filmiarhiiv näitusi, linastusi, kon Eesti audiovisuaalkultuuri, korraldab ning mitmekesistada Eesti filmipärandi-, mälu-,ja muid üritusi, tehes seda tihedas koostöös verentse, seminare nagu EFIS,haridus- ja teadusasutustega, ajaloomuuseumi filmimuuseum, EFI, ERR, MEDIT jne mujal maailmas. Olgu ära märgitud ka see, etramm, nagu seda pakuvad paljud filmiarhiivid kinokultuuri arendav kinoteek.paljudes riikides tegutseb filmiarhiivi kõrval seumis puudub filmiteadlase või kuraatori ametikoht, ilma milleta on sisulise filmialase või kuraatori ametikoht, ilma seumis puudub filmiteadlase raskendatud. teadustöö edendamine kättesaadavuse ja kasutuse. Fil tagades nende võimalikult mugava video- ja helisalvestisi, säilitamiseks ja laialda koostööd filmi-, foto- ja helipärandi kogumiseks, miarhiiv väärtustab Et tõsta avalikkuse teadlikkust nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. seks tutvustamiseks ka rakendus “Film koolis: õpetajate tuba” “Film koolis: õpetajate ka rakendus digitaalselt ligipääsetav, hõlpsasti oleks haridusasutustele filmikunst juhul kui eestikeelne hetkel nii ei ole. mis paraku täiskasvanuteni mis on suunatud lasteaialastest raames, mide ja filmikohvri FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 34 OLUKORD EESTIS 71 70 69 68 67 66 65 64 63 archscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI 62 61 60 { { { { { { { { { { { { { { { { { { 77 76 75 74 73 72

Koppel, Kadri (2013). Filmikasutamisevõimalusigümnaasiumikirjandustundides listes suhetes Kibe, Berit(2013). Multifilmitegelastevõimalikemõjudeväljenduminelasteomavahe noorte uskumustele , Marek (2013). Ekraanireligioon: populaarsete filmide jatelesarjade mõju Eesti ja vanemateigapäevaelus Lindsalu, Emily (2016). Laste ekraanimeedia lemmiktegelaskujud ning nende roll laste duskoolidele Kotter, Eugenia(2016). Nutiseadmeteanimatsioonirakenduste videojuhendidüldhari Kase, Kärt (2016). Digitaalsenarratiivikasutamisevõimalusedlasteaias Kald, Keidi (2016). Loovmängud: viiekümnendad,üheksakümnendadjatänapäev Järvela, Romet(2016). Veenmisvõtete kasutamineYoutube’i videoblogijatenäitel töötamisel loodusainetenäitel Aia, Heldi (2016). Põhikooli õpilaste kaasamise võimalused digitaalse õppevara välja Tõnumaa, Gerli(2015). Animatsioonikasutaminelasteaiaõppetöös lina ajalootunnis Siilivälja, Aimar(2015). EestiRahvusringhäälingudigitaalsearhiivisaatedõppematerja rikastajana Raat, Nele(2015). astmekunstitunni Luule animeeriminegümnaasiumijapõhikooliIII Ojamaa, Maarja(2015). Kultuurilise autokommunikatsioonitransmeedialineaspekt Muuli, Toomas (2015). kooliastmeinglisekeeletunnis III Kultuuri õpetaminefilmiabil õppekomplektide analüüs Tõnisson, Jane(2014). Uusmeediaemakeeleõpetuses:õpetajateettevalmistuse ja misele põhikooli7.–9. klassideinglisekeeletunnis Kreitsmann, Taavi (2014). Saaremaaõpilastehinnangudautentsetematerjalidekasuta Sassjan, Marko(2013). Kultuur jakultuuritundlikkusearengläbifilmikunsti interaktiivõppe meetodidantiikkirjanduseõpetamiseks Markson, AnnikajaSeinberg,Jaana(2013). Audiovisuaalnematerjalningaktiiv-ja .utee/handle/10062/31377 dspace www.eteraee/s/QRktClfVds www.eteraee/s/iwh84UI5i7 .pdf?sequence=1&isAllowed=y .utee/bitstream/handle/10062/45985/ojamaa_maarja dspace .utee/handle/10062/48061 dspace .utee/handle/10062/44035 dspace .utee/handle/10062/41823 dspace www.eteraee/s/C4UpU7cj0Y www.esteree/search~S1*est/X?searchtype=X&searcharg=Filmi%20kasutamise%20v%C3%B5imalusi%20g%C3%BCmnaasiumi%20kirjandustundides&se www.eteraee/s/KqK5PO7SUV .utee/bitstream/handle/10062/33114/kahro_ma_2013 dspace .pdf?sequence=1&isAllowed=y .utee/handle/10062/52029 dspace .utee/handle/10062/52111 dspace www.eteraee/s/6luyKtCdf1 www.eteraee/s/WHMYizbgZD www.eteraee/s/WLqcCqcMSv www.eteraee/s/3lefSnRlhH www.eteraee/s/sHTg43Li69 69 ; 76 ; 61 ; 70 60 ; 66 77 ; ; 72 65 ; 63 ; 71 75 ; 64 ; 73 74 62 ; ; ; 68 ;

67 ; - - - - - FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 35 OLUKORD EESTIS - - - ; ; 85 89 ; 87 ; 78 ; 93 näitel ” 84 ; 91 käsitlemine gümnaasiumi eesti keele kursusel gümnaasiumi eesti käsitlemine ; 79 ; 92 ; 90 ; 86 Elmo Nüganeni filmi “1944 Elmo Nüganeni ; ” 88 ; 83 ; ; 81 80 ; 82 , Triin (2017). I ja II tudengite meediapädevus eesti keele kursuse “Meedia kursuse (2017). , Triin www .etera .ee/s/PEyQXh1PFo dspace .ut .ee/handle/10062/61230 www .etera .ee/s/W2cViR8IEU www .etera .ee/s/xvr7hakxC0 ee/s/kXNOWcMce4 www .etera .ee/s/kXNOWcMce4 dspace .ut .ee/handle/10062/56695 .pdf dspace .ut .ee/bitstream/handle/10062/51697/Maripuu_2016 www .etera .ee/s/5itdGm6ydu dspace .ut .ee/handle/10062/53021 dspace .ut .ee/handle/10062/52559 dspace .ut .ee/handle/10062/57306 dspace .ut .ee/handle/10062/56858 dspace .ut .ee/handle/10062/57365 www .etera .ee/s/2FTGKeVjky dspace .ut .ee/handle/10062/56793 www .etera .ee/s/rYNDajk7ag Gurt, Gerly (2018). Eesti keele ja kirjanduse õpetajate hinnangud digivahendite kasuta Eesti keele ja kirjanduse õpetajate Gurt, Gerly (2018). maakonna koolide näitel ja Põlva misele Tartu ja laste lemmik ekraanimeedia tegelaskujud 6–7-aastaste Heinsalu, Milen (2018). nende roll laste joonistustes Õppevideod 4. klassi õppetöös: meediasisu loomine (2018). Hollo, Riine ja Eglit, Triinu teemadel ja kasutamine õppeprotsessis inimeseõpetuse vahendite rakendamine õppetöös: ühe Kuressaare lasteaia näitel Kuressaare vahendite rakendamine õppetöös: ühe Kivirähki teose “Rehepapp Andrus Projektõppeülesandeid (2017). Kerttu-Kadi Vanamb, ehk November” põhjal väärtuseelistusi videoklippide abil kujundada õpilaste Katse Airi (2017). Venno, Ärm ja mõjutamine” kontekstis õppefilmide abil ja riskid väikelaste arengus: Nutiseadmete kasutamise võimalused Inger (2017). Agur, hinnangud linna sõimerühmade õpetajate Tartu näitel kui õppevahend gümnaasiumi füüsikatunni Film Granström, Mikk (2017). kaasaegsete meetodite Geograafia õpetamisel kasutatavate (2017). Veronika Lepik, seos õpimotivatsiooniga Meediakasvatuse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Mailis (2017). Toompuu, tefilmide inglise keele arendamine suhtluspädevuse Kultuuridevahelise Soone,Helen (2016). tundides ja tavakooli õpilaste kasu Waldorfi- 11–14-aastaste Ekraanimeedia Piret (2016). Talts, tuses käitumise õpetamine aktsepteeritud õpilastele Algklasside Aide (2016). Tõnissoo, Maripuu, Kerttu (2016). Filmi lõiminguline (2016). Maripuu, Kerttu mõjutamine “Meedia ja ja praktilised tõlgendused lasteasutuse õpetajate Koolieelse (2016). Markus, Maria meediakasvatusest kogemused läbi las stereotüüpidest soolistest arusaam laste 5–6-aastaste (2016). Margit Mettus,

89 90 91 92 93 83 84 85 86 87 88 78 79 80 81 82 { { { { { { { { { { { { { { { { FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 36 OLUKORD EESTIS 99 98 97 96 95 94 Järva-Jaanis japaljuderiprogrammid. dades ningnäiteksTartu ElektriteatrijafilmiarhiivigakahassekorraldatavFilmilindifestival ridust jakinokultuuriedendataksekapaarkordaaastas toimuvaidretrospektiivekorral lektor ningõpetajateleluuaksefilmideanalüüsimistsoodustavaid õppematerjale.Filmiha programmi “Klassigakinno” filmikool“ rammi. Viimastel aastatelonkorraldatudEuroopalastefilmideeriprogrammi. loomisega tegeletud.2018/2019. õppeaastaleitoimunudka“Kirjanduskinos”filmiprog aga tihedakaadrivahetusetingimustespoleArtisesviimaselajalfilmidelelisamaterjalide niseeritud kaõppematerjale,misaitavadfilmepareminianalüüsidajaõppetöösrakendada, ühiskülastuste koordineerimiseks.Varem onkoolidelekorraldatudseanssidejuurdeorga kinos“. LisaksselleleonajajooksulkujunenudheakoostööTallinna jaHarjumaakoolidega riduskoolide kohustuslikukirjandusenimistupõhjalkoostatudfilmiprogramm“Kirjandus tõstvaid kultuuriprogramme,millest kõige otsesemaltoliharidussüsteemigaseotud üldha Artise kino { { { { { { { { 104 103 102 101 100 FILMIHARIDUS EESTI KINODE JA FILMIFESTIVALIDE PROGRAMMIS FILMIFESTIVALIDE JA KINODE EESTI FILMIHARIDUS

Rikkolas, Britta(2018). Gümnaasiumi valikkursuse“Kirjandusjafilm”ainekavaelluvii sed javastuvõtt Oad, Mikk(2018). Õppeanimafilmid lasteaiaõppetöös:õpetajatesuhtumine,kogemu aineõpetajate näitel Laadoga, Kertu (2018). Avalike filmi-javideoandmebaasidekasutuspraktikadEesti liku ekraanikasutamisel1,5–3-aastastelasteseasTartu lasteaedadenäitel Zirk, Kristina (2019). Lapsevanematehinnangudjuhendamisstrateegiatelepuutetund materjalid kolmandalekooliastmele Neuvonen, Tiia (2019). Lõimitu aine-ja keeleõpe kultuuriõpetamiseteenistuses.Õppe lüüs riiklikeõppekavadejakaheEestikoolinäitel Murdla, Katariina (2019). Õpilastekultuurilinesilmaring:õpilastekultuuriteadmisteana siaalsete oskustearengusjapereväärtustekujunemisel Kommer, Liis(2019). Perekonna ekraanimeediatarbimiseroll6–7-aastaste lastesot Eensaar, Linda(2019). Juutuuberite videosisuanalüüsimetoodika mine: õpilasekaasaminemultimodaalsuse .ee/et/movie/klassiga-kinno-1 kinosoprus .ee/et/movie/filmikool-0 kinosoprus .ee/ www.kino .utee/handle/10062/64944 dspace .utee/handle/10062/65166 dspace www.eteraee/s/iAgQcSJhYV www.eteraee/s/K7WsLgOpl6 www.eteraee/s/0cYpFH60kp www.eteraee/s/e4KWLFwzO1 www.eteraee/s/k4x3PNagtO .utee/handle/10062/64203 dspace Kinos Sõprus onalates2017.Kinos Sõprus aastasügisesttoimunud filmiloengutesari“Sõpruse 103 . Lisaksselleleonaastaidkorraldatudkoolidelesuunatuddokumentaalfilmide 102 onpakkunudoma10 tegevusaastajooksulpaljuerinevaidfilmiteadlikkust 95 ; 94 ; 104 , kusigalinastusejuurdeleitaksekateemattutvustadaaitav 100 ; põhimõtetestlähtudes 99 ; 98 ; 96 ; 97 ; 101 . ------FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 37 OLUKORD EESTIS ------. 117 ) pakuvad koolidele ) pakuvad koolidele 110 , Viimsi kino , Viimsi 109 – igal kolmapäeval ekspertide sis kolmapäeval ekspertide – igal 116 120 . teeb koolides filmialast teavitustööd ja rikas teeb koolides filmialast filmide näitamist paikades, kus kus paikades, näitamist filmide DCP-kinop 111 113 105 , Forum Cinemas , Forum 108 näitab kooliaasta jooksul kaks korda nädalas haridusli näitab kooliaasta jooksul kaks korda 115 . 106 programm linastub Eesti maapiirkondade haridus- ja kultuu programm linastub Eesti maapiirkondade 114 , mis toovad Lõuna-Eesti elanikeni filmid ja teemad, mis muidu ehk elanikeni filmid , mis toovad Lõuna-Eesti 107 raamatu-filmiklubi üritused kord kuus. 119 korraldab Kinomajas koolinoortele Eesti filmide linastusi koos kohtumistega linastusi koos kohtumistega Eesti filmide koolinoortele korraldab Kinomajas 112 ja noorte 118 Lisaks on võimalik koolidel, raamatukogudel või ka kinodel laenutada MTÜ Mondo Lisaks on võimalik koolidel, raamatukogudel BFMis asuv Supernova kino Dokumentaal Kumu toimub juunini Septembrist seansid hooajal “Retro-kino” Sillamäe raamatukogus toimusid 2018/2019. kus toimu Keskraamatukogu, raamatukogudest pakub filmiklubilist tegevust Tallinna Kinoliit festival Just Film Laste- ja noortefilmide Kino Maale festivali Tartu Elektriteater teeb koostööd Tartu koolidega ning nende repertuaaris on suur ning nende repertuaaris on suur koolidega Tartu Elektriteater teeb koostööd Tartu (Apollo Kino Kommertskinoketid Kinobuss koordineerib läbi kinovõrgu läbi koordineerib Kinobuss kumu .poff .ee/est www .sillamae .ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/jwgkUWW0pViW/content/kolmapaevane-retro-kino-sillamae-raamatukogus keskraamatukogu .ee/muusika/laste-raamatu-ja-filmiklubi-jatkub-uuel-hooajal/ keskraamatukogu .ee/muusika/noorte-raamatu-ja-filmiklubi/ www .viimsikino .ee/News/School www .justfilm .ee/ www .kinomaale .ee/ www .kinosupernova .ee/ https://maailmakool .ee/materjalid/filmid/ www .valgakultuurikeskus .ee/sundmused/kino/kooliga-kinno/ kinoliit .ee/ kinokoda .kinobuss .ee/ kinobuss .ee/projektid/arhiiv/ elektriteater .ee/eriprogrammid/ www .apollokino .ee/special/KoolKinno www .forumcinemas .ee/events/klassigakinno

116 117 118 119 120 110 111 112 113 114 115 105 106 107 108 109 vad laste maailmaharidus- ja koolituskeskuse filmikogust kel eesmärkidel tasuta filmiprogrammi. sejuhatusega toimuvad tasuta dokiseansid. võimalust pakub ka näiteks Valga kino Säde näiteks Valga võimalust pakub ka filmitegijatega. professionaalsete pakkumisega. programmi temaatiliste vestlusringide ja filmidele sissejuhatuste tab festivali ka animatsioonikoolitusi ja konkursse. riasutustes ja pakub lastele ja koolinoortele pädevuse töötubasid üle Eesti pädevuse töötubasid rõhk eriprogrammidel ei leiaks. avalikku kõlapinda ekskursioonile tulla. Samasugust ja võimalust klassiga kinno ühiskülastusteks soodustusi rojektorit paigaldatud ei ole ning selle tarbeks on loodud kinokodade võrgustik, mis aitab aitab mis võrgustik, kinokodade loodud on tarbeks selle ning ole ei paigaldatud rojektorit ka aktiivselt aastast tegutsenud 2001. Kinobuss on alates ja filmiprogrammiga. koopiate kogemustega ilmselt kõige suuremate ja on selles vallas edendamisega filmihariduse ja meedia on andnud filmi- projektide raames mis väga erinevate Eestis, organisatsioon FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 38 OLUKORD EESTIS koordineerivad keskused. rias onselleksteisedasutused.Mõlemalpiirkonnaleraldi haridus-jakultuuripoliitikat piirkonnal oneraldifilmifondid– Valloonia filmifondisarendataksekafilmiharidust,Fland Belgia kuuluvad haridusjakultuurerinevateministeeriumitehaldusalasse. algatuste kaudu.Austriafilmiinstituudilpuudubfilmiharidusegategelevpersonal.Austrias likust meediahariduse strateegiast, mida viiakse peamiselt ellu regionaalsete ja kohalike Austria siaalsete koostööpartneritena. mõned staažikamadasutusedjaalgatused, mida tasubvaadataniieeskujudekuipotent võtmesõnaks filmiharidusesüstemaatiliseledendamisel.Igariigijuuresonväljatoodud haridusministeeriumite haldusalad,kunajustnendekaheministeeriumikoostöövõiksolla juures onmainitudkariiklikufilmifondiosalusfilmihariduseedendamisesningkultuuri-ja lest olipikemaltjuttuülal(peatükis Viideteta tekstsellesalapeatükisonvõetud2013. aastaraportist 125 124 123 122 121 FILMIHARIDUS TEISTES EUROOPA RIIKIDES EUROOPA TEISTES FILMIHARIDUS

.jeugdfilmbe/en/over-jef/wat-doet-jef professionals cinematek.be/?node=25&description=Education www.filmabcat/ www.filmmuseumat/en/research__education/education www.filmarchiv .at/en/education/ –Belgiastegelevadfilmiharidusegaeriasutused Valloonias jaFlandrias.Mõlemal { { { { { –Austriafilmihariduslikkeseasub Viinis. FilmiharidusonAustriasosavabataht

misega. Samalehtvahendaskaerinevaidfilmi-jameediaalaseidtäiendkoolituste tani 2017 õpetajate jaoks filmide juurdeõppematerjalide ja õppekavadekoosta ehkrakenduslikumeedia-jafilmihariduseinstituut FilmABC rahvusvaheliselt tunnustatudraamatusarja. arendajana –korraldatakseniilinastusi,koolitusikuisuvekoolejaantaksevälja muuseum tegelebvägalaiahaardeliseltniiteoreetilistekuipraktilisteoskuste ja vägarikkalikningmitmekülgneprogrammigasvanusesfilmihuvilisele.Filmi kult ennetäiskasvanuikkajõudmist.Neilonpikaajalinefilmiharidusekogemus JEF töötubade jakoolitustekorraldamiseganooreletäiskasvanud publikule. pisike kahest inimesest koosnev filmihariduse osakond, mis tegeleb erinevate nastuste jaretrospektiividekorraldamiseleraamatukogule asubsellejuures seum, misasubBrüsselisninglisaksfilmidesäilitamisele jateadustööle,filmili ehk Belgia kuninglik kinoteek CINEMATEK Instituut ningAustriaAudiovisuaalautoriteLiit. Filmifond, Austria Majandus- ja T tuste saamiseks,midarahastasidAustriaHaridus-jaTeadusministeerium, Viini mist olikontaktpunktigaõpetajatejaõpilastejaoksfilmialasteleküsimustelevas seid üritusi,koolikinoseansse,festivale, praktikumejarahastusvõimalusi. Tege ja õppevõimalusiniiAustriaskuimujalmaailmasningerinevaidfilmihariduseala (School ofSeeing Austria filmimuuseum Austria filmiarhiivi 125 on Antverpenis asuv flaamikeelne filmiharidust koordineeriv keskus, mis 121

või DieZeit)javõimaldadaõppidaliikuvaidpiltetundmavara haridusprogrammidonpeamiseltteoreetilisefookusega. i 122 Screening Literacy:FilmEducation inEurope hariduslikukspõhimõtteksonollanägemisekooliks ööstuskoja 124 on ka Belgia filmiarhiiv ja filmimuu Filmi ja Muusika Liit, Austria Filmi Screening Literacy 123 tegeleskuniaas ). Igariigi , mil ------FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 39 OLUKORD EESTIS ------Kineastid (uute filmide esi filmide (uute 127 , mis on üks aktiivsemaid filmi aktiivsemaid üks on mis , 129 Barcelonas korraldab koolitusi, filmilinastusi, kuraatori Barcelonas korraldab koolitusi, filmilinastusi, 130 , mis tegeleb filmiharidusliku programmi pakkumisega. 131 on töötubasid, õpetajate koolitusi, metoodikaid ja uurimustöid on töötubasid, õpetajate koolitusi, metoodikaid

128 (võimaldab põhi- ja keskkooli õpetajatel kutsuda filmitegijaid ja keskkooli õpetajatel kutsuda filmitegijaid (võimaldab põhi- 126 – Vastutus hariduse eest on Hispaanias jagatud riigi, 17 autonoomse regiooni, Hispaanias jagatud riigi, 17 hariduse eest on – Vastutus keskus Drac Magic hariduslikke organisatsioone Hispaanias (nende rahvusvahelistest projektidest hariduslikke organisatsioone Hispaanias natuke pikemalt ettepanekute peatükisw). filmoteek Kataloonia et tugevdada filmikultuuri ja audio tuure, didaktiliste õppematerjalide loomist, suunatud prog koolidele eraldi spetsiifiline – neil on mõtlemisvõimet visuaalset alates tegutsenud ka audiovisuaalse kultuuri ramm. Barcelonas on 1970ndatest “Cinema en curs” põhi- ja keskkoolidele, mis sai alguse 2005. hõlmav filmipedagoogika programm nüüdseks on levinud Baskimaale, Galiitsiasse, Madridi, aga aastal Katalooniast, kultuuri, loomin loojaks on Barcelonas asuv ja Saksamaale. Programmi Tšiilisse Qu A Bao A asutus ühendav haridust ja gut kino ei ole). Valloonia–Brüsseli föderatsiooni kino- ja audiovisuaalkeskuse põhitegevuseks audiovisuaalkeskuse põhitegevuseks föderatsiooni kino- ja Valloonia–Brüsseli sellele tegeletakse ja tootmise toetamine, kuid lisaks on küll filmide arendamise programmi: “ Selleks toimub nende toetusel kaks ka filmiharidusega. klassiruumis” lähemale“ “Esilinastused ja pidama) töötuba või loengut kooli paikades, kus püsivat kohtumistega koos filmitegijatega korraldamine linastuste tegeleb peamiselt laste- ja noortefilmide levitamisega ja audiovisuaalkoolituste ja audiovisuaalkoolituste levitamisega laste- ja noortefilmide tegeleb peamiselt luuakse installatsioone, töötubasid, mitmesuguseid Tehakse korraldamisega. noortele või et pakkuda Flandria lühifilmi kanalit, ja kureeritakse õppematerjale hinnata. sisu ja kunsti kriitiliselt ja osata filmide luua, kogeda malusi filmikunsti Üheks JEFi Flaami audiovisuaalfond. kaasasutajaks on

– Bulgaaria filmikeskuses puudub filmiharidusega tegelev personal. puudub filmiharidusega tegelev – Bulgaaria filmikeskuses Sofias asub – Hollandil puudub riiklik filmihariduse strateegia, kuid projektidel ja organisat

{ { { audiovisuel .cfwb .be/activites/avants-premiers-proximite/ www .cinemaencurs .org/en www .abaoaqu .org/en/organization www .filmoteca .cat/web/ca/coneix-els-serveis-educatius www .dracmagic .cat/qui-som/ audiovisuel .cfwb .be/activites/cineastes-en-classe/

127 128 129 130 131 Holland on võimalus sioonidel, millel on konkreetsed ideed filmi- ja meediahariduse edendamiseks, 126 kohta. Hispaanias kuuluvad haridus ja kultuur erinevate ministeeriumite haldusalasse. kohta. Hispaanias kuuluvad haridus ja Hispaania riiklik filmihariduse strateegia, aga on ole Puudub kohalike omavalitsuste ja koolide vahel. kes on pühendunud noortele filmiharidusemas palju kohalikke initsiatiive ja organisatsioone, seda rahaliselt toetavad. Eriti aktiivselt tegeletaksepakkumisele, ja kohalikke fonde, kes koordineerib, toetabKataloonias. Filmi- ja audiovisuaalse kunsti instituut filmiharidusega festivalide, projektide ja kinoteekide edendavate ja teeb kättesaadavaks info filmipädevust Bulgaaria kinovõrgustikku 17 Europa Cinemas Bulgaarias on kokku filmiarhiiv. Bulgaaria rahvuslik institutsiooni keskendunud filmiharidusele ühtegi seal teadaolevalt aga kino, kuuluvat erinevate ministeeriumite haldusalasse. pole. Bulgaarias kuuluvad haridus ja kultuur FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 40 OLUKORD EESTIS 142 141 140 139 138 137 136 135 134 133 132 pidevuse. Horvaatiaskuuluvadharidusjakultuurerinevateministeeriumitehaldusalasse. töötatud filmiharidusestrateegia,mistagaberinevateriiklikejakohaliketegevustejärje kohustuste hulka.Koostöös Horvaatiateadus-,haridus-jaspordiministeeriumiga onvälja Horvaatia Hollandis onharidus-,kultuuri-jateadusministeeriumsamaasutus. keskuste pilootprojektide loomiseks Alates 2019.taotleda rahafilmihariduse onvõimalikHollandifilmifondist aastast likul tasemel. gustiku koguda jalevitadafilmihariduslikkematerjalealgatusiningollariiklikufilmiharidusevõr rahastust taotleda.RiiklikultrahastatudEYEfilmiinstituudiülesandeksonkoordineerida, 147 146 145 144 143

www.haffnl/en .nl/ moviezone www.defilmvandaagnl/ www.wrapfilmseu/ .nl/filmfestival/en www.taartrovers nl/en/collection/collection-access-education www.beeldengeluidnl/en/collection/collection-access-education www.pathenl/school nffs.nl/ .nl/english_index/education/young_amnesty_film_days www.moviesthatmatter imaginefilmfestival.nl/en/ www.idfanl/en/ www.cinekidnl/en/year-round www.filmfondsnl/media/inline/2019/6/25/financial_and_production_protocol_2019 .pdf www.filmeducatienl/#lerenoverbeeldtaal .org/en/ www.art-kino www.eyefilmnl/en/edu { { { { 132

eestvedajaks,ettegeledafilmihariduseleparemapositsioonisaavutamisegariik – Horvaatias kuulub filmihariduse edendamine Horvaatia audiovisuaalkeskuse Vision rammidel. Art-Kino Rijeka Matter prominentsel kohal Haridus onerinevate festivalide, institutsioonide jakinode programmis terjalidega. 000 filmi koos filmide juurde kuuluvate lisama kollektsiooni kuulub umbes 40 Lisaks filmiharidusepakkumisele onEYEkafilmimuuseumja-arhiivningnende vaid programmealates4.eluaastastkunikõrgkooliastmeni–nt“Moviezone” tegevusteks oneraldatudtervemuuseumiükskorrusjanadpakuvaderine EYE õpetajatele mõeldudfilmidevoogedastusplatvormi noortefilmide hariduslikel eesmärkidel levitamise platvormi Wrap! tustega. LisaksselleleonnadLoov Eurooparahastusetoelalgatanudlaste-ja vajalikku infotlapsevanematele,teevadkoostöödkoolide,kinodejamuudeasu tegeleb aktiivseltkafilmi-jameediapädevusepropageerimisega:nadjagavad Cinekid 137 ühekspõhifookuseksonfilmiharidusepakkumine.Filmihariduslikeks 146 142 . 134 , NFFS onAmsterdamilastefilmide festival, mislisaksfilmidelinastamisele 147 143 –kinoprogrammiseraldifookuslastejanoorteharidusprog , Taartrovers FilmFestival –ntHAFF 133 . 139 , IDFA , 140 , ImagineFilmFestival 144 , Pathé 136 . 145 , Institute of Sound and Institute ofSound 141 135 , MoviesThat ja loonud ka 138 ------. FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 41 OLUKORD EESTIS ------Filmipä . 151 filmipädevu ehk 150 on riiklik filmifond, kus on ka filmiharidusega tege kus on ka on riiklik filmifond, 148 . Islandi filmikeskusel puudub filmiharidusega tege . Islandi filmikeskusel puudub filmiharidusega on Zagrebi moodsa kunsti muuseumiga koostöös kor on Zagrebi moodsa 152 on panustanud väga põhjalikult haridusliku strateegia ja põhjalikult haridusliku strateegia ja on panustanud väga 153 korraldab aastaringseid filmitegemise koolitusi ja ka Iiri korraldab aastaringseid filmitegemise 154 Haridusega tegelemine on IFIHaridusega põhipriori üks kolmest pakub täiendkoolitusi õpetajatele visuaalmeedia rakendami pakub täiendkoolitusi õpetajatele visuaalmeedia (Kinode võrgustik). Rahvusringhäälingul on eraldi hariduskanal, (Kinode võrgustik). Rahvusringhäälingul

155 ning fondi 2017–2021 eesmärke sõnastavas trükises on filmipäde sõnastavas trükises eesmärke 2017–2021 ning fondi 149 Iiri filmi instituut (IFI) Fresh Film Festival Fresh devuse tõstmiseks tehakse tihedalt koostööd Horvaatia filmiühinguga devuse tõstmiseks “Seitsmes maailmajagu“ filmiprogramm lastele, noortele ja õpetajatele. raldatud hariduslik Horvaatia audiovisuaalkeskus Horvaatia 383 660 algatusi toetati meediapädevuse aastal € ning nt 2016. lev ametikoht väärtuses lehekülge pühendatud kuus publiku kaasamisele vuse ja uue tähtsusega strateegilise on Horvaatias sega tegelemine küsimus. Islandi filmikool ja koolitusi koolidele. seks õppetöös, mitmesuguseid suvekoole noore filmitegija konkurssi. Alates septembrist 2012 rakendatakse riiklikke eeskirju ja õpieesmärke filmi rakendatakse riiklikke eeskirju Alates septembrist 2012

Veebruaris 2012 avaldatud riiklikult tellitud raportis “Filmiharidus Islandil” märgiti avaldatud 2012 Veebruaris

Hariduslikult tegeletakse filmide näitamisega ja nende paigutamisega erineva filmide näitamisega ja nende Hariduslikult tegeletakse –

{ { { { – –

vajadus teha filmipädevusest põhi- ja keskkoolihariduse tavapärane osa ja www .hfs .hr/Default_e .aspx icelandicfilmschool .is/thehistory/ www .sedmikontinent .org/ ifi .ie/learn/about freshfilmfestival .com/about/about-fresh/ www .havc .hr/eng/about-us/havc www .havc .hr/file/publication/file/havc-factsfigures-web .pdf .pdf www .havc .hr/file/publication/file/havc-nacionalni-program-2017-2021

151 152 153 154 155 mis loob õppematerjale õpilastele ja õpetajatele - RAI Scuola. Itaalias kuuluvad haridus ja kultuur eri ministeeriumite haldusalasse. 148 149 150 Itaalia filmihariduse korraldab Itaalias tasemel. keskkooli kunstikoolides õpetamisel hariduse insti erinevad pakkumisega tegelevad filmihariduse ning eraldi maakond iga toetamist kohalikud omavalitsused, ja kinoteegid, meediateegid filmiarhiivid, (muuseumid, tutsioonid tegevusi toetavad ka ANECühingud, kinod jne). Filmihariduslikke (Itaalia kinoomanike ühing) ja Circuito Cinema et noored vaatavad maailma roll nende et noored filme niikuinii ning filmikunstil on oluline vaate ja elufilosoofia kujundamisel ja kultuuriministeerium. lev personal. Islandil on haridus-, teadus- Island ära vaid pigem seetõttu, seda mitte ainult selleks, et tagada filmitööstusele järelkasv, teedist. jõutakse ja Iirimaa üle koolidega otse tegeletakse kontekstidesse, hariduslikesse tesse kui seenioritele ning pakutakse aastas, korraldatakse üritusi nii peredele õpilaseni 18 000 et oma ka erinevatesse uuringutesse, Palju investeeritakse filmihariduslikku õhtukooli. osa on filmiarhiiv Iiri planeerida. paremini tegevusi IFI struktuurist. IFI rahas oma osa saab Iiri filmitööstuse rahastamise fondiks. Iirimaal tusest Iiri filmi nõukogult, mis on peamine haldusalasse. kuuluvad haridus ja kultuur eri ministeeriumite Iirimaa tegevuste välja töötamisele. FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 42 OLUKORD EESTIS 158 157 156 € aastas Filmiharidust rahastatakse haridusministeeriumi vahenditest (35 000 – 50 000 mine; noortefilmikriitikutevõistlus. publiku auhinnajagamine;20.sajandiaudiovisuaalsete arhiivideklassiruumivii töötubade korraldamine koolides üleLeedu; nooretika Euroopa filmiakadeemia õppematerjalidele jaterminoloogiale;filmihariduse seminaridejadokumentalis ressursside andmebaas,mispakubligipääsuLeedu filmidelejanendele loodud onvoogedastuskeskkondjafilmihariduse õpetajatele damise jatoetamisega: Leedu töötube jakoolitusi. ICFFCY,lastefilmide festival mislisaksfilmidelinastamiselekorraldabkamitmesuguseid ministeerium. Ainsaksteadaolevaksfilmihariduseedendajakson Küprose rahvusvaheline Küpros haldusalasse. vastutav personalpuudub.Kreekas kuuluvadharidusjakultuurerinevateministeeriumite alaks peaks olema ka filmipädevuse tõstmine. Kreeka filmikeskuses filmihariduse eest filmifestivalid jakinod,kuni2017. milleüheksvastutus EKOME, aastalloodiriiklikkeskus Kreeka 163 162 161 160 159

lt/en/education/ www.lkclt/en/education/ .org/workshops/?lang=en www.karposontheweb www.ekomemedia/wp-content/uploads/The-White-Paper-of-EKOME-on-Media-Literacy_2019 .pdf www.ekomemedia/educate/ gr/en/museum/educational/26106-general-info www.filmfestivalgr/en/museum/educational/26106-general-info .it/en/museo-e-mole-antonelliana/educational-department www.museocinema .it/scuole www.cinetecamilano .it/en/studiare www.cinetecadibologna

–Küprosel vastutabfilmipoliitikaeest Küprose haridus-,kultuuri-,spordi-janoorte

{ { { { { – – Leedu filmikeskus

ja õppematerjalidegavarustavfilmivaramu. dokumentaalfilmide tegemiseks ningloodud onka Kreeka filme koolideslevitav töös Thessaloniki filmimuuseumiga Thessaloniki filmifestival tegelebfilmihariduslikuprogrammipakkumisegakoos üldhariduskoolides jakoolitatudõpetajaid/õpilasi. sega. Karpose eestvedamiselonloodudfilmiharidusepilootainekavasid Kreeka vuse ainekavadeloomisegajarahvusvahelisteskoostööprojektidesosalemi tegeleb noorte,täiskasvanutejaasutustekoolitamisega,meedia-filmipäde Karpos dele (algkoolistgümnaasiumini+õpetajad)japeredeleninggruppidele. Torino rahvuslikfilmimuuseum dusprogramme. Bologna kinoteek valge raamat ingliskeelnemeedia-jainformatsioonipädevuse asutuse koostatud mille osaksonkafilmipädevusearendamine vusvaldkonnast onaudiovisuaalsejadigitaalsehariduseedendamineKreekas, (Riiklikaudiovisuaal-jakommunikatsioonikeskus)ühekskolmesttege EKOME Kreekas olidpikkaaegafilmihariduse eesthoolitsenudMTÜ Karpos jamõned 161 on 2008. aastalAteenas asutatudmeedia-jafilmihariduse MTÜ,mis on2008. 160 . 156 jaMilanokinoteek 163 tegelebmitmetefilmiharidusliketegevustekorral

158 pakublaiahulkahariduslikkeprogrammekooli 162 - tehakse koolitusi nii mängufilmide kui 157 pakuvadarhiivifilmidelekoostatudhari 159 . 2019. tehtiavalikuks aastal ------FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 43 OLUKORD EESTIS . ------167 ) koos školas ; korraldab iga ; korraldab 166 . 169 . Filmikeskusel puudub filmiha 173 . 174 kino Vilniuses, mille üheks väga oluliseks tegevuseks kino Vilniuses, . 2019. aasta esimeses pooles tõlgiti filmikeskuse ja Loov ja aasta esimeses pooles tõlgiti filmikeskuse . 2019. 172 loomine ja filmihariduse edendamine. Filmiakadeemia alustas Filmiakadeemia edendamine. filmihariduse ja loomine , “CinEd”, “Le Cinéma, cent ans de jeunesse” Cinéma, cent ans “Le , “CinEd”, 168 165 art-house on noorte professionaalsete filmitegijate algatatud filmikool, mis on noorte professionaalsete on 2005. aastast tegutsenud filmiharidust ja kinokultuuri eden filmiharidust ja aastast tegutsenud on 2005. on 171

164 on dokumentalistikat ja kvaliteetmeediat propageeriv MTÜ, mis tege on dokumentalistikat ja kvaliteetmeediat 170 Nanook koolitamisega. leb nii ajakirjanduse kui ka õpilaste/õpetajate Blood Young on filmiakadeemia on Akadeemial on kaks aas aastastele suunatud loengutega. aastal 14.-18. 2007. mille osalejad saavad nädalas toimuv koolitusprogramm, tat vältav ja kaks korda või filmi õpiprogrammi vahel – mängufilm, dokumentaalfilm valida kolme erineva filmite ja konsulteerivad professionaalsed teooria ja -analüüs. Noori juhendavad Lisaks on kinoekraanil. avalikult Skalvija näidatakse ning noorte loomingut gijad suunatud programm kinol ka kooliõpilastele ja õpetajatele suvi filmilaagrit; teeb strateegilist koostööd Leedu kultuurinõukogu ja haridu strateegilist koostööd suvi filmilaagrit; teeb kirjaoskust õpetajatele et õpetada kriitilist ja loovat sinnovatsiooni keskusega, aastas umbes 50 päeva dokumen korraldab nurkades; ja õpilastele eri Leedu Leedu dokumentaalfilmipärandi ja on võtnud enda peale taalfilmide töötubasid loodud platvormi tegemise läbi nende enda restaureerimise ja kättesaadavaks Kino Skalvija Meno Avilys nagu projektides mainekates rahvusvahelistes mis osaleb aktiivselt dav MTÜ, “Moving Cinema” Riia filmifestival on võtnud eraldi fookusesse lapsed ja noored ning pakub neile on võtnud eraldi fookusesse lapsed ja noored ning Riia filmifestival mitmeid hariduslikke tegevusi võtab iga aasta vastu 15 õpilast. Kooli sisuks on nelja kursuse läbimine, millest õpilast. Kooli võtab iga aasta vastu 15 näitlemisele. Iga nädal 2x3 tundi loen kaks keskenduvad lavastamisele ja kaks guid/praktikat.

{ { { { { { Läti filmikeskus on loonud koolidele suunatud filmiprogrammi (Kino Läti filmikeskus on loonud koolidele

–

nanook .lt/en/ youngblood .lt/#pagr-paveiksliukas nkc .gov .lv/en/uncategorized/news/launch-latvian-language-edition-film-art-introduction/ www .filmas .lv/ rigaiff .lv/2019/en/programme-2019/kids-weekend/ org/en/847213/about_us/about_us www .menoavilys .org/en/847213/about_us/about_us movingcinema .eu/ www .cinematheque .fr/cinema100ansdejeunesse/en/ www .sinemateka .lt/en/ skalvijoskinoakademija .lt/about/ www .mokausiiskino .lt/

170 171 172 173 174 164 165 166 167 168 169 riduse edendamiseks personal. Lätis kuuluvad haridus ja kultuur erinevate ministeeriumite riduse edendamiseks personal. Lätis kuuluvad haldusalasse. Läti kättesaada tasuta piires Läti tehtud on samuti ning õppelehtedega formaadis töölehtede filmiga läti vaks valik üle 100 filmihariduslikke teoseid maailmas – David Euroopa koostöös läti keelde üks olulisemaid An Introduction” “Film Art. Thompsoni Bordwelli ja Kristin olenevalt projektide mahust). Leedus kuuluvad haridus ja kultuur eri ministeeriumite hal ja kultuur eri kuuluvad haridus Leedus projektide mahust). olenevalt dusalasse. FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 44 OLUKORD EESTIS 176 175 ras kuuluvadharidusjakultuurerinevateministeeriumite haldusalasse. tegevusi ningvähemaltviielaste-janoortefilmiarendamist/tootmist aastas kinoteekide võifilmiklubidetegevusi,filmikultuuriedendavaid täienduskoolitust, duslikke õigusijategelebnendelevitamisegaharidusvõrgus. lastekinoteek vahetuseti ka neil osakondKinoteek,filmikultuurjaharidus ülesannealates1993. janendetegevusteelluviimisekson aastast on olnudNFI filmport.no. ka nendepooltloodudnoorialustavaidfilmitegijadjafilmihuvilisiühendavveebikeskkond tab filmipädevustarendavateõppematerjalideloomisesse. Kuni aastani 2016 tegutses Norra dus jakultuurerinevateministeeriumitehaldusalasse. Noorte jakinokultuuriedendamiseeestseisabriiklikkunstikeskus konna ülesannetehulka.Maltafilmikomisjonispuudubfilmiharidusegategelevpersonal. pädevusega) arendamine peakskuuluma Malta haridus-ja tööministeeriumi haridusosa Malta ministeeriumite haldusalasse. filmiharidusega tegelevpersonal. Luksemburgis kuuluvadharidusjakultuurerinevate audiovisuaalkeskusega toetavadfilmihariduslikkeprojekterahaliselt.Filmifondispuudub Luksemburg 181 180 179 178 177

no/barnas-cinematek www.cinemateketno/barnas-cinematek www.nfino/eng/about-us/mandate-and-organisation www.kreattivitaorg/en/ www.luxfilmfestlu/en/films-scolaire .html cna.publiclu/fr/pedagogie-formation/index .lv/en/ www.kinomuzejs lu/en/visiting/art-and-culture/film/cinematheque www.vdllu/en/visiting/art-and-culture/film/cinematheque

– – { { { {

Norra filmi instituut (NFI) koordineerib filmihariduslikketegevusiNorrasjapanus Norra filmiinstituut(NFI)

Maltal puudubriiklikfilmiharidusestrateegia,agameediapädevuste(koosfilmi kinosaali ningpedagoogika ja koolitusteosakond foto-, video-jahelistuudioerinevatekoolitusteläbiviimiseks,raamatukogu,kaks justel ja kinokultuuri propageerimisega. Nende valduses on audiovisuaalarhiiv, suaalpärandi kättesaadavakstegemiseganiihariduslikelkuikultuurilistelpõh (Riiklik audiovisuaalkeskus) ehk LuksemburgiCNA filmiarhiiv tegeleb audiovi on korraldatudfilmiteooriaõhtukooliloenguid. kooliprogramme; koostatakse filmiajaloo ja -kultuuritrükiseid ning üle 10 aasta Riia kinomuuseum linastustel jatöötubadel. Luksemburgi linnafilmifestivali õhtud, filmikontserdidja festivalid. korraldamiseks: filmikonverentsid, ümarlauad, kinosaali nii retrospektiivide kui ka erinevate kinokultuuri edendavate ürituste Luksemburgi kinoteek dest professionaalideni). osakond pakubharidusprogrammeniikoolidelekuitäiskasvanutele(amatööri Visuaalse pädevuse arendamine noorteseaskoolisiseseltja-väliselt

–

Luksemburgi filmifond koos Luksemburgi kultuuriministeeriumi ja riikliku 175 pakublisaksnäitustelekaerinevatetöötubadeläbimistja 181 177 . NFI hangib ka filmikultuurilevitamiseksfilmidele hari . NFI säilitabjapropageeribfilmipärandit.Nadkasutavadoma 178 programmisonsuurrõhkkoolidelesuunatud 180 , millejuures tegutsebnädala noorteprojektid, seenioridefilmi 176 . Pedagoogika jakoolituste NFI toetab ntfilmialast toetab NFI 179 . Maltalkuuluvadhari . Nor ------FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 45 OLUKORD EESTIS . ------, et 186 . Poolas kuu . Poolas 187 , mis on kontakt on mis , 191 on 2009. aastal PFI poolt ellu 188 , mis ongi suunatud ainult noortele. , mis ongi suunatud 185 korraldab koolilastele aasta läbi linastusi korraldab koolilastele 184 tegeleb filmide levitamisega, seminaride ja töö levitamisega, tegeleb filmide 183 on kaheaastane Poola filmiajalugu tutvustav interak on kaheaastane Poola 189 ehk “Filmoteka szkolna” pakub erinevatele sihtrühmadele võimalusi filmiharidust oman pakub erinevatele sihtrühmadele võimalusi 190 on keskkond, mis levitab filme ja filmidega seotud õppematerjale õppematerjale ja filmidega seotud mis levitab filme on keskkond,

182 “Poola filmiakadeemia” “Poola tiivne programm. filmiarhiiv Poola dada. Filmowa Edukacja veebileht eraldi ka Poolas on Filmiharidusel filmiarmastajatele ja lapsevanematele, punktiks õpetajatele, kinodele, noortele kraatia” jne. Lisaks filmide kättesaadavusele loob programm ka filmide juurde filmide ka programm loob kättesaadavusele filmide Lisaks jne. kraatia” artiklite kogud, intervjuud jne) õppe- ja lisamaterjale (temaatilised tunnikavad, toetada filmiklubide laiemat levikut, aren ja korraldab seminare ning töötube, et Kõik mater analüüsima jne. põhjalikumalt filme õpetada oskusi, dada õpetajate vee poolt heaks kiidetud ja hoolikalt kureeritud haridussüsteemi jalid on Poola bilehe kaudu kättesaadavad. “Koolide filmikogu“ “Koolide Audiovi tegutseva juures filmiarhiivi Poola aastast 2016. alates ja kutsutud hari filmipärandi mis ühendab Poola suaalinstituudi poolt hallatav programm, valitud filmid on lõimitud erinevate ainekavadega ja dussüsteemiga. Kogusse ja jagatud ära mitmeteks kureeritud on kättesaadavad nii põhi- kui keskkoolile mitmekesisus, demo ristteedel”, “Võrdsus, alateemadeks nagu näiteks “Ajaloo Tromsø rahvusvaheline filmifestival rahvusvaheline Tromsø on TIFF alafestivaliks ning festivali Junior Filmrommet ja koolidele. raamatukogudele föderatsioon Norra filmiklubide oma liikmete tõstmisega filmi- ja meediapädevuse ning tubade korraldamisega loomisele. laste ja noorte filmiklubide rõhku pannakse hulgas. Erilist Poola filmi instituut (PFI) kutsus 2011. aastal ellu Filmihariduse koalitsiooni aastal ellu Filmihariduse (PFI) filmi instituut Poola 2011. kutsus

{ { { { { { { – en .pisf .pl/funding/operational-programmes www .filmotekaszkolna .pl/ akademiapolskiegofilmu .pl/en www .fn .org .pl/en/page/440/education .html edukacjafilmowa .pl/ filmrommet .no/ filmklubb .no/english/ tiff .no/en/information/tiff-whole-year-through www .tiffjunior .no/2019/seminarer/ www .koalicjafilmowa .pl/

187 188 189 190 191 182 183 184 185 186 filme kriitilisemalt analüüsima; analüüsima; kriitilisemalt filme filmidepopulariseerida kasutamist ja kultuuri- nende ise teha, et arendada pakkuda noortele võimalusi filme ühiskonnaõppes; loovust; töötada täiendkoolitusteõpetajatele välja professionaalne programm ja et tõstateistele filmiharijatele, projektide kvaliteeti pakkumuse ja filmihariduse PFIs 2019. vastustusalasse. turundus” ja levi “Filmikultuuri osakonna filmiharidus kuulub eraldatav summa üle 1,6 miljoni € aastal oli filmihariduslikeks tegevusteks haldusalasse. luvad haridus ja kultuur erinevate ministeeriumite Poola millega sõnastatiriiklik filmihariduse strateegia, panna kirja esialgsed kaheksa noortele paremini eesmärki: teha filmikunst julgustadakättesaadavaks; noori FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 46 OLUKORD EESTIS 194 193 192 audiovisuaalharidusel Prantsusmaakoolisüsteemisolulineroll. põhikoolist onpildi-,filmi-ja alates filmiharidusetoetamisel, gia, midajärgitakse tutab filmikultuuri jätkusuutlikkuse eest. ehkriiklikfilmijaliikuvapildikeskusvas Kultuuriministeeriumi haldusalastoimetavCNC dus- japõllumajandusministeeriumid, kohalikud omavalitsused ja filmitööstus ningkinod. Prantsusmaa Portugalis kuuluvadharidusjakultuurerinevateministeeriumitehaldusalasse. Filmihariduse teoreetilist poolt edendavadPortugali filmiarhiiv, filmimuuseum jakinoteek. rahvusringhääling korraldab keskkooli astme õpilastele mõningaid filmitegemise kursusi. personal, kuid sealt on võimalik filmipädevuse edendamiseks toetust taotleda. Portugali puudubfilmiharidusegategelev vaid üritusi.Riiklikulfilmi-audiovisuaalinstituudil(ICA) arenenud kinoklubidevõrgustik,kuskorraldatakselinastusijamuidkinokultuuriarenda filmiharidus integreeritudõppekavasseAlgarveregioonis. Portugalis onkavõrdlemisihästi Portugal 199 198 197 196 195

fr/professionnels/enseignants/lyceens-et-apprentis-au-cinema/organisation-et-mode-d-emploi www.cncfr/professionnels/enseignants/lyceens-et-apprentis-au-cinema/organisation-et-mode-d-emploi www.cncfr/a-propos-du-cnc/missions/education-a-l-image/college-au-cinema .fr/cid21004/l-education-a-l-image-au-cinema-et-a-l-audiovisuel .gouv www.education .html com/o-projecto/ .com/o-projecto/ osfilhosdelumiere .pl/about-kinoterapia/ kinoterapia nhef.pl/english www.kinastudyjnepl/ fr/professionnels/enseignants/ecole-et-cinema/organisation-et-mode-d-emploi www.cncfr/professionnels/enseignants/ecole-et-cinema/organisation-et-mode-d-emploi Prantsusmaal kuuluvadharidusjakultuurerinevateministeeriumitehaldusalasse. { { { { {

– Portugalis puudubriiklikfilmiharidusestrateegia,agaregionaalseltasandilon tegemise jajagatudelamustekaudu.Huvihariduseosana toetatakseühendust kasvatada kinokülastamise harjumust ja armastust kinokultuurivastuvaatamise, hõlmavad koolitundideajaltehtavaidtegevusijaonmõeldud selleks,etnoortes New HorizonsofFilmEducation Filmihariduse propageerimisegategelebkaPoola miks peaksvahelterveperegakinoskäimajne. kriteeriume filmihariduseleseadmapeaks,kuidasfilmikogukonnaosakssaada, kes soovivadteada,kuidaspareminifilmikunstiõppetöösrakendada,milliseid cinéma” onväljatöötatudmitmedkoolidelesuunatud programmidnagu“Ecoleet CNC-l noortele praktilisifilmitegemiseoskusi. mis osalebaktiivseltrahvusvahelisteskoostööprojektidesjaõpetabPortugali “Lumière’i lapsed” küpsust jne. dada filmikunsti psühhoteraapia osana, kuidas nähtud filmid mõjutavad vaimset Poolas onkafilmiteraapiagategelevorganisatsioon ja õpetajaidfilmetegemafilmitegemiseoskusiomatöösrakendama. omapära õpetavaidmaterjale,õpetatakse4–12-aastastele lastelefilmitegemist linna kinodes,levitataksehariduslikupotentsiaaligafilme,luuaksefilmikunsti filmihariduslik initsiatiiv:korraldataksefilmihariduslikkeseansseligi50 Poola

–

Prantsusmaal toimibfilmihariduskolmeosapoolekoostöös:kultuuri-, hari 197 , “Collegeau cinéma” 195 onpikkadetraditsioonidegafilmihariduseorganisatsioon, Prantsusmaal onriiklikfilmiharidusestratee 198 193 , “Lycéens et apprentis aucinéma” onsamanimelisefilmifestivali kõrvaletekkinud art-house 194 , misuurib,kuidasraken 196 kinode võrgustik

199 , miskõik 192 . - - - - - FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 47 OLUKORD EESTIS . ------203 teisele üks , millest rahas . Rumeenia riik ekraani, millest 207 202 levitatakse filmipä 204 art-house ja Rootsi filmiklubide föderat 205 6–18-aastastele noortele. Koolitusprogramm noortele. Koolitusprogramm 6–18-aastastele 201 , mis suunab väikeasulate noori filme tegema, filme tegema, väikeasulate noori , mis suunab 200 töötasu (150 ligi 000 €). Filmiharidusele kulutatav eelarve aastas on 206 Filmiinstituudiga samas hoones asub ka Rootsi filmiarhiiv, filmimuuseum ja kino filmimuuseum Rootsi filmiarhiiv, asub ka samas hoones Filmiinstituudiga – Peamiseks filmiharidust edendavaks ettevõtmiseks Rumeenias on Transil edendavaks ettevõtmiseks Rumeenias on filmiharidust – Peamiseks

Rootsi kinode tegevust aitab koordineerida ja noore publikuni jõudmiseks alga Rootsi kinode tegevust aitab koordineerida tusi korraldada kinovõrgustik Biografcentralen Filmi- ja leviketil Folkets Bio-l on filmipedagoogika algatus, millega luuakse filmi- algatus, millega Bio-l on filmipedagoogika Filmi- ja leviketil Folkets mõtestamiseks, ja meediaõppematerjale filmide paremaks jõuda. devust ja aidatakse filmikunstil klassiruumi jne). Koolitusest on oodatud osa võtma noored ja filmitegijad, kes noori sel tee on oodatud osa võtma noored jne). Koolitusest on kõigi osalejate loodud filmide pidu finaaliks Programmi konnal juhendavad. riikidest on programmiga liitunud Eestile lähedal asuvatest lik linastus Pariisis. ja Soome.Leedu eriprogrammid; 2012. aastal oli Prantsusmaal 1074 1074 aastal oli Prantsusmaal eriprogrammid; 2012. 230 noore publiku programme. korraldasid “Le koolitust filmihariduse rahvusvahelist korraldab Française Cinémathèque jeunesse” Cinéma, cent ans de vahenditega vas juunini ja iga aasta otsitakse filmitegemise kestab septembrist “Värv” ja lood”, “Mäng”, “”, küsimusele (nt “Kohad tust mõnele konkreetsele “Passeurs d’images” “Passeurs iga aasta programm lõppeb saama. Kogu õpetust professionaalidelt näitama ja CFis.piduliku linastusega kir filmi keelt ja tausta juurde luuakse ka Linastuste materjale. jeldada aitavaid suunatud hariduslikud noorele publikule kinodes on levinud Prantsusmaa sioon

Rootsi filmi instituudis on eraldi laste ja noorte toetuse fond Rootsi filmi instituudis on eraldi laste { { { { –

tiff .ro/en/educatiff www .filminstitutet .se/sv/fa-kunskap-om-film/filmiskolan/filmpedagogiskt-lexikon/ filmpedagogerna .se/ www .biografcentralen .se/about/ www .filmstudio .se/english fr/2018-wp/ www .passeursdimages .fr/2018-wp/ www .cinematheque .fr/cinema100ansdejeunesse/en/ www .filminstitutet .se/en/funding/funding-from-the-swedish-film-institute/children-and-adolescents/funding-for-film-culture-activities-for-children-and-young-people/

203 204 205 206 207 lik filmikeskus toetab filmihariduslikke tegevusi rahaliselt. Rumeenias kuuluvad haridus ja lik filmikeskus toetab filmihariduslikke tegevusi rahaliselt. Rumeenias kuuluvad kultuur erinevate ministeeriumite haldusalasse. 200 201 202 Rumeenia juurde loodud programm “Educatiff” vaania rahvusvahelise filmifestivali 500 000 €. 500 000 edendavatest asutustest ja projektidest teek. Siit leiab ka nimekirja Rootsis filmiharidust ministeeriumite haldusalasse.Rootsis kuuluvad haridus ja kultuur erinevate tele lähemale tuua ning pakkuda võimalust saada süvendatud teadmisi filmikunstisaada süvendatud teadmisi pakkuda võimalust ning lähemale tuua tele 19) ja koolidele filmikeskusi (Rootsis on neid regionaalseid olemusest. Toetatakse koostamist,kinoprogrammide ja töölehti. Filmihariduse toe luues õppematerjale tusteks jagatakse aastas ligi 300 000 €, luuakse ligi 35 (20 000 õppematerjali €), (30 000korraldatakse ja konverentse seminare €), algatatakse (15 000 eriprojekte €) ja makstakse Rootsi tatakse lastele ja noor kohalikke omavalitsusi ja koole, kes soovivad filmielamusi FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 48 OLUKORD EESTIS 210 209 208 jafilmihariduselaiematlevikut.Neilonolemas suse arengut keskkoolitasemel filmi-jaaudiovisuaalse kultuuriarengut, audiovisuaalseloominguli gustada Sloveenia dusalasse. eriti eipropageeri.Slovakkiaskuuluvadharidusjakultuur erinevateministeeriumitehal on filmipärandisäilitaminejakättesaadavakstegemine, filmiharidust nadomategevusega vakkia filmi instituut on põhimõtteliselt Slovakkia filmiarhiiv, mille peamiseks eesmärgiks mille eesmärgiksõpetadameedia- ja filmipädevust lastele, vanematelejaõpetajatele. Slo sari“Meediaspioonid”, lidele. MõnedaastadtagasioliSlovakkiatelevisioonis40-osaline Selle rahaeestluuaksefilmikunstipareminimõistaaitavaidmaterjalekoolidelejaülikoo nende eelarveston3%eraldatudharidusele,koolitustele,uuringutelejakirjastamisele Slovakkia kuuluvad haridusjakultuurerinevateministeeriumitehaldusalasse. kino peetaksesealpigemüheksmassimeediavormidestkuikunstivormiks seotud rahvusvahelisemeediaharidusepoliitikagajameediapädevusearendamiseganing duse jakommertspotentsiaaliärakasutamisega daja järgib.Saksakultuuriruumisonfilmiharidusvägatugevaltseotudlevifilmideturun korraldamise strateegiajapandudpaikafilmiharidusestandardid,midaigaliidumaaesin koordineeriva organisatsiooniVision Kinoeestvedamiselonloodudkoolidefilminädalate jaSaksafilmitootjate-levitajateliidukoostöösloodudfilmiharidust filminõukogu (FFS) 2005. aastalSaksariigikantslerimeedia-jakultuuritegevustevoliniku,föderaalse seisev hariduspoliitika.Enamikulliidumaadestonpaigaskaomafilmiharidusestrateegia. Saksamaa 215 214 213 212 211

film/en/education/education-profile/ www.dfffilm/en/education/education-profile/ .com/content/ioep/fej/2018/00000001/00000001/art00003 www.ingentaconnect .com/content/ioep/fej/2018/00000001/00000002/art00002 www.ingentaconnect si/en/film-in-slovenia/film-education/ www.film-centersi/en/film-in-slovenia/film-education/ www.deutsche-kinemathek .de/en/visit/education www.bjfinfo/bjf/englishhtm .sk/englishaspx www.avf .de/ www.visionkino { { {

vahenditest. soovitusi kinolevisolevatefilmidekohta. FFAVision Kinoeelarvekinnitatakse projektides, teebkoostöödkohalikeSaksafestivalidega, jagab hariduslikke juurde õppematerjale,korraldabvestlusijaseminare,osalebrahvusvahelistes mis ühendab erinevaid liidumaid ja korraldab koolides kinonädalaid, loob filmide Vision Kino ka BerliinisasuvDeutsche Kinemathek edendavaid tegevusierinevatelevanusegruppidele Frankfurdi filmiinstituutja-muuseumpakublaiavalikutfilmiharidust ja-kultuuri filmikultuuri sioon jagabfilmikoopiaid,õppematerjale,koolitusi,ettagadanoortekaasatus föderatsioon, millel on üle 1000 kontaktpunkti üle Saksamaa, kellele föderat (Bundesverbandjugendundfilm)onSaksamaa lastejanoortefilmiklubide BJF

– SlovakkiaaudiovisuaalfondonpeaminefilmitööstuserahastajaSlovakkias, – –

Sloveenia filmikeskuse Saksamaa onföderaalnevabariik16 liidumaaga,millestigaüheloneraldi 213 210 onpõhilinefilmiharidustkoordineerivorganisatsioonSaksamaal, . 215 üheksstrateegilisekseesmärgiks onjul 212 208 . . Saksamaalonfilmiharidustihedalt 211 . Sarnaseidtegevusipakub 209 . Saksamaal 214 ------. FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 49 OLUKORD EESTIS

------. 217 on teine algatus, mille program on teine algatus, mille Sloveenia on kuuluvad haridus ja Sloveenia on kuuluvad 218 . 216 . 222 -, kutse- kui ka keskkooli tasemel. filmi Keskkooli üld

on MTÜ, mis tegeleb kinolevis olevatele filmidele õppe on MTÜ, mis tegeleb kinolevis olevatele tegeleb filmihariduse töötubade, noortele suunatud filmifestivali ja töötubade, noortele suunatud filmifestivali tegeleb filmihariduse 219 224 tegeleb filmiklassika levitamisega noorte seas ja filmihariduse propa tegeleb filmiklassika levitamisega noorte kino Ljubljanas on ilmselt üheks põhjuseks, miks Sloveenias filmiha ilmselt üheks põhjuseks, miks Sloveenias kino Ljubljanas on pakub platvormi ja koolitusi noortele amatöörfilmitegijatele oma fil pakub platvormi ja koolitusi noortele on animatsioonistuudio, mis on võtnud üheks väljundiks ka filmihari on animatsioonistuudio, mis on võtnud 221 223 220 mide jagamiseks ja vaatamiseks. Koulukino materjalide loomisega, et toetada filmipädevuse ning kasvu kasvatada Selle saavu kinos käimise kooliprogrammi. traditsiooni ja integreeritust tamiseks tehakse koostööd õpetajate, levitajate koolide, kinode, ja pro dutsentidega. geerimisega filmiajaloo ja -esteetika kaudu. geerimisega filmiajaloo ja -esteetika ehk riiklik audiovisuaalinstituut tegeleb väga paljude audiovisuaalpärandit KAVI sees asub ka meediahariduse ja puudutavate tegevustega ning selle asutuse välja andnud mitmeid ingliskeelseid mee audiovisuaalmeedia osakond, mis on diaharidust puudutavaid trükiseid Kelaamo Ihmefilmi ajalised traditsioonid oma publiku ja noorte harimiseks ajalised traditsioonid rahvusvaheline filmifestival Kino Otok ja Isola sisu. mis on palju filmihariduslikku instituut Vizo propageerimisega. muude filmipädevust arendavate tegevuste ZVVIKS duse edendamise. Kinodvor kujunenud väga pika palju tegeletakse. Sellel kinol on välja ridusega võrdlemisi Kuigi Soomesfilmiharidusega tegele strateegia Kuigi koordineeritud puudub riiklikult

– { { { { { { { {

zvviks .net/en/zvviks-edu/ ihmefilmi .fi/ kavi .fi/en/meku/publications www .kelaamo .fi/ www .koulukino .fi/in-english www .kinodvor .org/en/the-latest-updates-in-film-education/ www .kinodvor .org/en/cinema-and-more/ www .isolacinema .org/en/home-2/ vizo .si/eng/

220 221 222 223 224 216 217 218 219 Soome kes aktiivselt filmi- ja meediapädevuse tõstmi miseks, on neil mitmeid organisatsioone, filmifondil, Soome filmi sihtasutusel sega tegelevad. Peamisel (SES), puudub filmiharidu sega tegelev personal. Soomes haridus- ja kultuuriministeerium koos. on teatri ja filmi suunaõpe. Põhikoolis sisaldab filmiõpe kolmePõhikoolis moo teatri ja filmi suunaõpe. 35 tunni pikkust nii dulit, mida saab pakkuda neljast üle 35-tunnisestmoodul koosneb osast haldusalasse. kultuur erinevate ministeeriumite kehtiv filmihariduse strateegia ja palju filmiharidusega tegelevaid organisat tegelevaid filmiharidusega ja palju strateegia kehtiv filmihariduse andmetel 30 keskuse kodulehe sioone – filmiharidu asutust. Nende erinevat 000 € aastas.sele eraldatav 000–140 on vastavalt eelarve sisule 70 projektide õppeaastal hakata haridussüsteemis saab Sloveenia filmi valikaineid2019/2020. õppeaastal keskkoolis avati kolmes põhi-õppima nii 2017/2018. kui keskkoolis. FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 50 OLUKORD EESTIS 240 239 238 237 236 235 234 233 232 231 230 229 228 227 226 225 dusalasse. Taanis reguleeribfilmikunstirahastamistfilmiseadus. mihariduse edendamisel.Taanis kuuluvadharidusjakultuurerinevateministeeriumitehal suure tähtsusegajanemadonriigiskasuurimakskoordineerivakstoetavaksjõuksfil Taani osakond riikliku lotofondi ressurssidest, mille eest vastutab rahvuslik digikultuuri, meedia ja spordi nevate ministeeriumite haldusalasse. Filmiharidust rahastatakse Suurbritannias peamiselt ridust puudutavstrateegia2014. aastal puhul saablähtuda2016. aastafilmihariduseauditist andmetel Euroopaskõigepareminifilmijaharidustintegreerivakssüsteemiks giline filmi-jameediaharidusedokumentjuba2004.aastal maa filmiharidusestrateegia“Film: 21st CenturyLiteracy” punktiks filmihariduslikele küsimustele ja rahastusvõimalustele. 2012. aastal loodi Inglis ScreenScotland’iharidusosakond Šotimaal Screen’i haridusosakond haridusejauurimistööosakond Inglismaal onselleksBFI Suurbritannia 245 244 243 242 241

.orguk/ screeningshorts org/content/schools www.foylefilmfestivalorg/content/schools .com/learning www.filmhousecinema .org/ www.filmeducation .uk/government/organisations/department-for-digital-culture-media-sport https://www.gov www.creativescotlandcom/__data/assets/pdf_file/0007/28915/Creative-Scotland-On-Screen-Film-Strategy-2014-17 www.screenscot/film-education uk/about/ .couk/about/ www.youngfilmacademy .html .orguk/education/index www.screenonline .couk/ www.itsmyshout www.intofilmorg/about http://www.ffilmcymruwalescom/attachments/article/100/FHW-FFCW%20Edu%20audit .pdf .com/contentone/ioep/fej/2018/00000001/00000001/art00002?crawler=true&mimetype=application/pdf www.ingentaconnect .pdf www.bfiorguk/sites/bfiuk/files/downloads/bfi-case-for-moving-image-media-education-in-northern-ireland .pdf www.bfiorguk/sites/bfiuk/files/downloads/film-21st-century-literacy-teaching-using-film-statistical-evidence www.ffilmcymruwalescom/indexphp/en/film-educators www.screenalliancewalescom/education/ www.bfiorguk/education-research mediametka.fi/metka/metka-centre-for-media-education/ .org/ docacademy .couk/education/ www.northernirelandscreen

– Taani jaoksonlastelejanoortelesuunatudtegevusedväga filmiinstituudi(DFI) { {

236 ning Shorts nisatsioonid jafilmifestivalid: DocAcademy Lisaks pakuvadfilmihariduslikkekoolitusi,linastusijaressurssejärgnevadorga filmioskuste tõstmisega. Metka meediaharidusekeskus Cinema . – IgasSuurbritannialiikmesriigisonerinevriiklikfilmihariduseeestvedaja: 239 , Foyle FilmFestival 244 , Young FilmAcademy 227 , WalesisWales, ScreenAlliance 240 235 , 225 Into Film . Suurbritanniaskuuluvadharidusjakultuureri tegelebmeediapädevustetõstmiseraameska 230 245 . Kõik needasutusedonriiklikukskontakt . 241 , It’s MyShout 234 . Šotimaal avaldativiimanefilmiha . Šotimaal 237 226 , , Põhja-Iirimaal NorthernIreland Film Education 231 228 . Põhja-Iirimaal loodistratee ning Ffilm Cymru ningFfilmCymru Wales 232 (sedapeetaksemõnedel 242 .pdf , Screenonline 238 , FilmHouse 233 243 ). Walesi , Scree 229 ja ------FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 51 OLUKORD EESTIS ------, mis . 249 247 st. õpilaste , mille põhiteesiks on: 246 on katusorganisatsioon, mis 251 on aktiivne filmihariduse edendaja (konve edendaja filmihariduse aktiivne on 253 . 252 . 250 on huvihariduslik filmikool 13–18-aastastele Taani noortele, mis Taani noortele, 13–18-aastastele on huvihariduslik filmikool 248 – Tšehhi filmifond ei toeta oma eelarvest filmiharidust. Filmihariduse toetus tuleb filmifond ei toeta oma eelarvest filmiharidust. Filmihariduse toetus – Tšehhi Tšehhi animatsiooniklassikat ning korraldab linastusi, töötube ja loenguid nii las nii loenguid ja töötube linastusi, korraldab ning animatsiooniklassikat Tšehhi tele kui täiskasvanutele festival noortefilmide ja laste- Zlini rentsid, töötoad jne). Tšehhi filmi- ja audiovisuaalse hariduse ühing Tšehhi kes MTÜsid, muuseume ja festivale, ühendab erinevaid riiklikke institutsioone, filmiharidust edendada. soovivad Tšehhimaal rahvuslik filmiarhiiv on pannud kokku ja levitab hariduslikel eesmärkidel Tšehhi Station Next Ani ja kõrghariduse tasemele suunatud kunstikool The on keskkooli- Viborgis mation Workshop DFI-l osakond ja noortele suunatud on eraldi lastele korraldab aastas üle 10 000korraldab aastas üle õppejõud on noortele suunatud koolituse. Nende on pakkuda võimalikult praktilist ja liht filmitegijad ja eesmärk professionaalsed salt rakendatavat koolitust. koolidele suunatud tegevuste fookus rahvusringhäälingul on eraldi Taani

– Kuigi Ungaris puudub riiklik filmihariduse strateegia, on meedia- ja filmihariduse riiklik filmihariduse strateegia, Ungaris puudub – Kuigi { { { { { { { miseks, rahvusvahelisteks koostööprojektideks ja paljuks muuks. Neil on ja paljuks muuks. Neil koostööprojektideks miseks, rahvusvahelisteks Filmcentralen suunatud voogedastusplatvorm oma haridusasutustele hõlbustab ja koolidele suunatud filmiprog filmikunsti rakendamist õppetöös kui taanlasedkinodes “Film I Skolen”. Alates sellest, ramm kohalikes 1997. aastal panid, jõuab aluse I Skolen” ja “Filmcentralen” programmidele “Film osani sealsetest Taani koolidest ja valdava filmikunst 90% “Kogeda, mõista,“Kogeda, suunatakse eelarvest 25% kogu instituudi luua“. lastele ja tootmiseks, ja arendamiseks ja arvutimängude suunatud filmide noortele levitamisenende toetamiseks, koo loomiseks, materjalide filmihariduslike õpetajate korraldamiseks, lides linastuste koolitamiseks, festivalide toeta filmcentralen .dk/ www .filmvychova .cz/en/ nfa .cz/en/education/about/ www .zlinfest .cz/en/ www .dr .dk/skole animationworkshop .via .dk/ www .dfi .dk/en/english/children-and-youth/experience-understand-create station-next .dk/english/about-station-next

249 250 251 252 253 ained riiklikus õppekavas kohustuslikud. Ungaris on haridus- ja kultuuriministeerium koos. ained riiklikus õppekavas kohustuslikud. Ungaris on haridus- ja kultuuriministeerium 246 247 248 Ungari Tšehhimaal). Filmiharidus on teemana tänu aktiivsetele eestvedajatele pidevalt hariduspoliiti Filmiharidus on teemana tänu aktiivsetele eestvedajatele pidevalt Tšehhimaal). on haridus ja kultuur erinevate ministeeriumite haldusalas. kute laual. Tšehhimaal Tšehhimaa Tšehhimaa aastal ca 134 000 € (andmed kultuuriministeeriumi eelarvest ning oli 2018. otse Tšehhi Euroopa poolt toetatud dokumendist aastast välja antavast Loov pärinevad alates 2014. –2 “Lisa lisadest dokumendi selle leida mille võib haridus 2019“, audiovisuaalne ja “Filmi- seisukorrast – see dokument annab ka parima ülevaate filmihariduse Filmiharidus Tšehhis” FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 52 OLUKORD EESTIS 262 261 260 259 258 257 256 255 254 kultuur eriministeeriumitehaldusalasse. Locarno festivaliprogrammide osaksonkafilmihariduslikudtegevused(Castellinaria miarhiiv Lausanne’is.Šveitsifilmifondilpuudubfilmiharidusegategelevpersonal. Paljude projektid jaeksperdid,ettõstafilmipädevust.NendegateebtihedaltkoostöödŠveitsifil liit Šveits 267 266 265 264 263

258 ch/EN/Festival/Shorts_Classroom www.kurzfilmtagech/EN/Festival/Shorts_Classroom .ch/pardo/Locarno-Young www.locarnofestival .html ch/en/schools .ch/en/schools fantoche www.castellinariach/ .ch/ www.cineducation .html www.filmuzhch/en/services/filmbildung .ch/en/film-literacy/ roadmovie www.lanterne-magiqueorg/? zff.com/en/festival-info/side-events/?s=zff-for-pupils jugendfilmtage.ch/workshops/ www.gyerekfilmakademiahu/en/about-2/ .htm www.c3hu/~mediaokt/angol .pdf .eu/cinarts cinarts mnf.hu/en/training , misasutati2011. aastaljamilleeesmärgiksonühendadaolulisemadinstitutsioonid,

– FilmihariduseedendamistkoordineeribŠveitsisvisuaalharidusepropageerimise { { { { { { 261

miklubide võrgustik“Maagilinelatern“ 6–12-aastastele lasteleonloodudŠveitsistalgusesaanudrahvusvaheline fil Ungari. tuslikust ainekavastkaotamine).Lisakstegeletakseõpetajatekoolitamisegaüle haagenis ütlesainekavaväljatöötanudLászlóHartai,etainetähvardabkohus sidele õpetatud alates 1998/99. õppeaastast (jaanuarikuises vestluses Kopen ainekava “Liikuvapildikultuurjameediateadlikkus”,midaonUngaris9.– 11. klas Zürichi ülikoolpakubõpetajatelekoolitusifilmipädevusetõstmiseks tõstmisega ületerveŠveitsi. Roadmovie kunste õpetavkeskkond6–18-aastastele noortelejaõpetajatele milleeesmärgiksonluuahariduslikvisuaal helises koostööprojektisCINARTS, Ungari filmifondkoostöösrahvuslikufilmiarhiivigaosalevadrahvusva tootmise jalevitamiseganingfilmiharidusepakkumisegalastelenoortele. Laste filmiakadeemia(GYUFA) Ungari liikuva pildi ja meediahariduse ühing damine kuulubfilmifonditäiendkoolitustejainnovatsiooniosakonnapädevusse. eesmärk onintegreeridafilmipärandüldhariduseosaks luuakse koostöösfilmiarhiiviga “Avakogude digitaliseerimisestrateegia”,mille , Šveitsinoortefilmifestival 266 onkinobuss,mistegelebkinokultuurilevitamisejafilmipädevuse 262 , Wintherthur 254 onasutusBudapestis,mistegeleblastefilmide 265 . 263 , Zürich 257 on aidanud välja töötada riikliku 264 ). Šveitsiskuuluvadharidusja 256 . Filmihariduseeden 259 , Fantoche 267 . 255 . Samuti 260 ------, 53

------

õppeprotsesse loominguliselt rikastades.

Kõik osalenud olid ühel meelel, et filmivaatamise harjumuse kujundamine on oluline osalenud olid ühel Kõik Järgnevalt lühikokkuvõte töötubades arutatust ja ka sellest, kuhu (ja kuidas) tahe Järgnevalt lühikokkuvõte töötubades osalejate nimekiri: Reet Sokmann (EFIS); Saks (BFM); Katrin Töötubades Mikk lahendamise oskus jne. Funktsionaalse lugemisoskuse kõrval on võrdselt oluline ka lahendamise oskus jne. Funktsionaalse audiovisuaalse materjali analüüsioskus. 2030. oskust: transmeedia kirjaoskus (digitaalse lugemise aastal on kaks tähtsat ja üldine oskus, filmi eripärade lugemise oskus, erinevate meediakanalite mõistmine) lugemine on raskendatud ja väheneb jaks pikalt süve digitaalne pädevus. Täistekstide kaudu, neda, sellepärast saab oluliseks lugemishuvi tekitamine visuaalsete fragmentide Kuna visuaalne maailm on integreeritud kõigisse õppeainetesse, siis leiti, et oleks vaja Kuna kuidas luua ka eraldi õppeaine, mis õpetaks, mida visuaalsus tänases maailmas esindab, väljen visuaalne ning panna visuaalset maailma luua ja ennast selles keeles väljendada dusoskus teiste õppeainetega koos toimima Filmikunst annab õpilasele mitmeid ülekantavaid oskuseid: analüüsivõime, probleemide

FILMIHARIDUSE TÖÖTOAD SÜGISEL2018 { Miks filmiharidus oluline on? { { filmi kui kirjaoskuse õppimisest ja õpetamisest. Hetkel on vajaka süsteemsest lähenemi filmi kui kirjaoskuse õppimisest ja õpetamisest. korraldami ürituste-töötubade-koolituste ja rääkimises filmipädevusest õpetamises, sest koordineerimine ja finantseerimine. Filmiharidust ses, kusagilt peaks tulema planeeritud teistele vanusegruppidele saab teha järeleaitamis peab alustama lastest, kuna kõigile tunde. Kadri Raigo (Kino Sõprus); Kristi Vinter-Nemvalts (TLÜ haridusteaduste instituut); Eva (TLÜ Raigo (Kino Sõprus);Vinter-Nemvalts Kadri Kristi ülikooli transmeedia uurimisrühm); (Tartu Torop Näripea (Rahvusarhiivi Filmiarhiiv); Peeter (Eesti Stsenaristide Gild). Andris Feldmanis ning analüüsivõime arendamiseks, samuti on väga laste ja noorte silmaringi avardamiseks oskustega, sest ainult niimoodi saab rääkida tähtis need võimed ühendada filmitegemise takse välja jõuda. Lia Liin (Nuku 32. keskkool); Mikk Rand (Kinobuss); Granström (Just Film-PÖFF/Tallinna Järveotsa Salum (HITSA);Kristi Maria Mang (Filmimuuseum/Tallinna filmi lastestuudio); Lipand (Kino Sõprus); Gild); Kristel gümnaasium); Liis Nimik (Eesti Dokumentalistide Septembris 2018 toimus seoses Eesti filmi arengusuundade koostamisega koostöös Eesti filmi arengusuundade toimus seoses Septembris 2018 Eestiga kaks filmihariduse kitsaskohti ja loodetavaid tuleviku Coopers Pricewaterhouse suundi käsitlevat töötuba. kohtadest Eestis kohtadest Ülevaade Ülevaade kitsas- filmihariduse FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 54 ÜLEVAADE FILMIHARIDUSE KITSASKOHTADEST EESTIS { { { { { Mida onvajateha? { { Mis onjubaolemas/tehtud? { 268 {

vaatamise ajal tekitab. Filmiõpetus toetab ülimalt hästi kõiki võimalikke üldpädevusi netama filmikunsti – õppima edasi andma ja teistega jagama neid tundeid, mida film seid konkreetseidõppematerjaleolema,pigemõpetamelapsijanooritundmatun 21. sajandiõpioskusteõpetamiseksonfilmüksparimaidviisejasellekseipeagiotse mänguline läheneminekooshuvitekitamisejasellehoidmisega. õpetata –peabarendamaseda kuidasjamikslugusidjutustada? Seni onriikheameelegatoetanud tehnilisteoskusteomandamist,agamõtestamist ei jale võimaluseiseennastparemini tundmaõppida. teiste inimestekeskel.Ehkmitmekülgne filmikunstikogemisekogemuspakubvaata mär vastuseid õigejavaleskaalal.Teadmised autorikinorikkalikkusest võimaldab õppida eriti autorifilmkõnelebkeeles,midaeisaalühidaltdefineerida jamiseipakulihtsaid kunsti jamuumeediavahel,kunafilmpeabalatiõigustama omakunstilistväärtustning Autorikino peabsäilima–onvägaolulinearendadajakinnistada oskusttehavahetfilmi haridusliku potentsiaaliavamisele. kaasa uuekinopublikukasvatamisele,kultuuriliseühisosa tekitamiseleningfilmikunsti Eestikeelsete laste-janoortefilmidetegeminepeabolema prioriteet,kunaseeaitab arhiivimaterjaleuurida). õpilastele ülesandeksERRi hakatakse kasutamakoolidesmetoodiliseõppevahendina (ntsoovitusõpetajateleanda jaid kuipraktikuidpareminiharidusseintegreerida.Nõndasaabvõimalikuks,etfilme lõimida jafilmi-ningharidusvaldkonnakoostöösluuamaterjalid,misaitaksidfilmitegi loodudteemaprogrammidonvajasüsteemseltaineühendusteõpivajadustega EFISes õpetamine, kusanalüüsioskusearendaminesuurendabempaatiavõimet. pädevuste omandamisevaatenurgast–maalianalüüsistfilmianalüüsini. Väärtuspõhine vuste allajatuleksliikudasellessuunas,etluuaõppematerjalearendadaneidüld Liikuva pildiõpetusestonharidussüsteemisvajaka.Lugude mõistminekuulubüldpäde nii aineõpetajaidfilmikunstivõimalusikasutamakuikoolitadaväljafilmiõppedidaktikuid. Audiovisuaalne õpepeabsaamaõpetajaharidusetäisväärtuslikuksosaks,etõpetada pildikeele õpetuspeabsaamanormaalsuseksigalapsejaoks. iga õpetajanijajubalasteaiastalatesonolulinemeediapädevusegategeleda.Heli- mõista ninganalüüsidaaitavateõppematerjalideloomisemetoodika.Filmpeabjõudma kättesaadavusele tulebväljatöötadafilmikeeltja-esteetikatningväljendusvahendeid rand ninglühi-,anima-jadokumentaalfilmidpärastnendekinolevilõppu).Lisaksfilmide õppe-eesmärkidel tasuta võimaldatud (vähemalt enne taasiseseisvumist loodud filmipä vaatamise võimaluspeabolemaharidussüsteemisolevateleõpilastele/õpetajatele Eesti filmidpeavadolemakättesaadavadkõigistdigitaalsetestvahenditestjafilmide klassikeskkonnas vägahästi. Lühifilmid, “Eesti lugude” lühidokumentaalid ja ka pikemad dokumentaalfilmid toimivad koostamisel. onäratehtudsuurtööEestifilmipärandiainetelerinevateteemaprogrammide EFISes mida praeguneharidussüsteemõpetamapeab. .ee/wp-content/uploads/sites/6/2017/05/%C3%9Cldp%C3%A4devused-aine%C3%B5petuses_TLU .innove oppekava .pdf kama jaanalüüsimaümbritsevatmaailmaningmõistaparemini iseendapaiknemist 268 ------,

FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 55 ÜLEVAADE FILMIHARIDUSE KITSASKOHTADEST EESTIS

------Toon siin dokumendis välja tabelitesse tõlgendatud lühikokkuvõtte. Õpetajate vas siin dokumendis välja tabelitesse tõlgendatud Toon Avatud küsimused esitati üldhariduskoolide õpetajatele, kes on filmi- või meediaha küsimused esitati Avatud maks omandamiseks; täiendada; millises vallas soovitakse end filmialaselt oluline mille poolest on filmikeele õpetamine millist tehnikat ja/või õppematerjale õpetajad kasutavad; millist tehnikat ja/või õppematerjale õpetajad või mis on õppe andmise suurimaks kitsas- millistest materjalidest tuntakse puudust kohaks; koolides korraldatakse; milliseid tunniväliseid filmialaseid üritusi teha koostööd filmipädevuse tõstmiseks; kellega tehakse ja kellega soovitakse teoreetiliste/praktiliste oskuste pare mida oleks vaja õpilaste/õpetajate filmialaste Filmiuuringute stipendiumite süsteemi loomine võimaldaks filmispetsialiste suunata ka süsteemi loomine võimaldaks Filmiuuringute stipendiumite motiveerida. õppima ja neid toimiva toetussüsteemiga kasvatusteaduseid aga pole ette antud kohustusi on riigi rahaga kinosid digitaliseeritud, aastatel Viimastel Riikliku rahastuse puhul tegema koostööd näiteks koolidega. või suuniseid, et peaks edendada. ka läbimõeldud raamistik, kuidas filmiharidust võiks olla ette antud Kohustusliku kirjanduse kõrval võiks olla ka kohustuslike filmide nimekiri ja õpetajad filmide nimekiri võiks olla ka kohustuslike kirjanduse kõrval Kohustusliku – millised olid taust nüansside osas filmitegemise varustatud teadmisega võiksid olla ja ühiskondlike sidusus kultuuriajalooga ajal, filmiajalugu, mingi filmi loomise süsteemid ühendada võimalust pakuvad suurepärast ja visuaalsed pildid Filmiajalugu teemadega. Euroopa omaga. Eesti kultuurilugu

KÜSIMUSTIK ÜLDHARIDUSKOOLIDE ÕPETAJATELE tasub kaaluda põhjalikuma statistilise uuringu tellimist. ei vastanud kõigile küsimustele. Kokku õnnestus saada sobivas vormis vastuseid 58 õpe ei vastanud kõigile küsimustele. Kokku tajalt.. pole õpetajad”. Tegemist lisast “Kokkuvõte tuste kohta saab pikemalt lugeda dokumendi pigem põgusa ülevaatega materjalidest ja tehni kindlasti ammendava statistikaga, vaid kasutavad ja kuidas nad oma tööd teevad. Kindlasti kast, mida üldhariduskoolide õpetajad { { süstemaatiliselt. Mõnedes koolides vas ridust õpetanud või kasutavad filme õpetamiseks rohkem kokku puutuvad ühiselt ja mõned õpetajad tasid õpetajad, kes filmiga oma töös { { { { { Selleks, et täpsemini kaardistada, millest Eesti haridusmaastikul tegutsevad filmi- ja/või filmi- tegutsevad haridusmaastikul Eesti millest kaardistada, täpsemini et Selleks, milliseid ja kasutavad materjale milliseid tunnevad, puudust õpetajad andvad videoõpetust infot arvesse võttes esitada lühike küsi aastal kogutud oskuseid vajavad, tuli neile 2018. oli teada saada: eesmärk mustik. Küsimuste { { { FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 56 ÜLEVAADE FILMIHARIDUSE KITSASKOHTADEST EESTIS Helidisain muusikasjaanimatsioonis Tabel 2:Millesttuntakseõpetamiselpuudust *Mõned vastanutest õpetavadmitutainetvõiringi. Näitlejameisterlikkus laval jafilmis Näitlejameisterlikkus laval Heast õppematerjalidekeskkonnast Tabel 1:Valik ainetestjaringidest,midavastanudõpetavad* Eestikeelsetest õppematerjalidest Ajalugu jafilm(Ajalugufilmis) Foto ja video (Digi/foto/video) Foto javideo Koomiksid jaanimatsioon Koomiksid Audiovisuaalkunstiõpetus Animatsiooni- jafotoring Animatsiooni- Filmiõpetus (Filmindus) Filmiõpetus Meedia- javideoõpetus Filmistuudio janutiring Filmistuudio Filmide kättesaadavusest Kirjandus jakinokunst Ajalooring, filmiklubi Ajalooring, Praktikutest koolitunnis Meedia- jafilmiring Praktilisest koolitusest Filmikunsti ajalugu Videoproduktsioon Praktiline filmiõpe Eesti filmiajalugu Praktiline meedia Kirjandus jafilm Filmianalüüs Animatsioon Kaameratöö Programmidest Meediaõpe Filmikunst Kirjandus Filmiring Õpetajatest Tehnikast Ajast 0 0 2 5 4 6 10 8 15 10 20 12 Valikkursus 14 25 Huviring Vastuste arv 16 30 FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 57 ÜLEVAADE FILMIHARIDUSE KITSASKOHTADEST EESTIS ------25 25 20 20 15 Tunnivälised filmialased üritused Tunnivälised 15 Tunnivälised filmialased üritused Tunnivälised 10 10 5 5 0 näiteks tunnikavad filmidest astmekaupa (nii Eesti kui näiteks tunnikavad 0 – Välikino Välikino Filmiöö/filmiõhtu Filmiplakatite näitus On toimunud koolitusi Ise filmi/video tegemine Filminädala korraldamine Filmiöö/filmiõhtu Filmiplakatite näitus On toimunud koolitusi Meedia-filmilaagri korraldamine Filmiarhiivis ekskursioonil käimine Ühised kino- ja festivalikülastused Ise filmi/video tegemine On toimunud filmifestival/konkurss Filminädala korraldamine Filmistuudios ekskursioonil käimine Filmitegija on koolis käinud rääkimas Filmimuuseumis ekskursioonil käimine Meedia-filmilaagri korraldamine Filmiarhiivis ekskursioonil käimine Ühised kino- ja festivalikülastused On toimunud filmifestival/konkurss Filmistuudios ekskursioonil käimine Filmitegija on koolis käinud rääkimas Kõige suurem murekoht on see, et pole õpetajaid ning napib aega, et süvitsi minna süvitsi et aega, napib ning õpetajaid pole et see, on murekoht suurem Kõige Puudus on visuaalsetest materjalidest ja hea oleks, kui oleks võimalus taotleda toe on visuaalsetest Puudus Hea õppematerjalide keskkond aitaks koolidel kaadrivoolavusega toime tulla ja liht keskkond aitaks koolidel kaadrivoolavusega Hea õppematerjalide Küsimusele kitsaskohtade ja puuduste kohta filmiõppe andmisel vastasid 53 õpetajat. andmisel vastasid kohta filmiõppe ja puuduste kitsaskohtade Küsimusele Filmimuuseumis ekskursioonil käimine tunnid toimuvad nii harva, et tihtipeale on õpilastel järgmiseks tunniks juba kõik meelest tunnid toimuvad nii harva, et tihtipeale kaitse, veebi tegemine, plakatidisain). üritused filmialased 3: Tunnivälised Tabel tust, et filmitegijaid kooli loengut või töötuba tegema kutsuda nagu on eesti keele õpeta tust, et filmitegijaid kooli loengut või töötuba tehtud. jate seltsil kirjanike koolidesse kutsumiseks – ressursside ja materjalide inimeste, on sestap ja ajamahukas on tegemine Filmi läinud. pigem prioriteetsed (droonid, robootika,puuduses kergemini edastatavad ained küber sellele, kuidas praktilise töö kaudu õpetada filmiteooriat ning -maailma ja luua interaktiivseid töö kaudu õpetada filmiteooriat ning sellele, kuidas praktilise kogumik meetodi olla koostatud lahendada saaks. Võiks ülesandeid, mida digikeskkonnas kasutada test, mida filmitundides Väga vanuse kui žanri kaupa. mida õppetöösse põimida nii aine, rahvusvaheliste filmide), kuid esialgu oleks abiks isegi see, kui vabalt kät oluline on, et materjalid oleks eesti keeles, tehtud mingi soovituslik valik. tesaadavast ingliskeelsest materjalist oleks teha. Lisaks tabelile saab lugeda ka lühikokkuvõtet antud vastustest. saab lugeda ka lühikokkuvõtet antud teha. Lisaks tabelile abi Väga palju oleks rakendada. õpetajal filmikunsti õppetöös sustaks ka esialgu filmikaugel kasutada, kuna täispikavälja valitud filmikatkenditest, mida õpetamiseks spetsialistide poolt otsimiseks samuti mitte, agapole aega ning õpetajatel endil katkendite filmi vaatamiseks Materjalis võiks olla mõeldud on väga oluline osa õppeprotsessist. visuaalse pildi näitamine Tabelis on märgitud kokkuvõte erinevatest puudustest, mida õpetajad nimetasid (nimetati õpetajad nimetasid puudustest, mida erinevatest on märgitud kokkuvõte Tabelis on vastajate arv). Lisas arv suurem kui on tabeli vastuste kui üht puudust, seega ka rohkem loodetavasti millest kasutatud sõnastusega, koos õpetajate välja toodud loetelu detailselt kättesaadavamaks üldhariduskoolidele kuidas filmiharidust et leida ideid, on kasu selleks, FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 58 ÜLEVAADE FILMIHARIDUSE KITSASKOHTADEST EESTIS Euroopa Filmiakadeemiažüriisosalemine Euroopa Tabel 5:Kellega soovikskoostööd teha Tabel 4:Koostöö filmipädevusetõstmiseks vastanud koolidekaupa. vastanud koolistoimubrohkemkuiükssääranetegevus.Lisasonväljatoodudtegevused Tartus õpilasteteadusfestivalilosalemine Filmiprofessionaalideega Filmifestivaliga Kaader Teiste filmiõpetajatega Kohaliku videoringiga Mektory maja filmistuudio külastus majafilmistuudio Mektory Just Film/PÖFFiga Animastuudiotega Filmimuuseumiga Vastuseid tunniväliste filmialaste ürituste kohtaandsidõpetajad28koolist.Mitmes Koostöö Nukufilmilastestuudioga Koostöö Filmitegemise töötoas osalemine Filmitegemise töötoas Ühisprojekt teisekooliga/MTÜga Koostöö Creative Space’i kooliga CreativeSpace’i Koostöö Filmikriitikutega Ajaloolastega Kinobussiga Filmimuuseumi külastamine Kinodega BFMiga EKAga Võttepaikadel käimine Osalemine festivalidel Mitme ainelõimimine Kinode külastamine Kinode Koostöö BFMiga Koostöö Koostöö KOViga Koostöö 0 Ei teekoostööd PÖFFil käimine PÖFFil Koostöö ETVga Koostöö Külalistunnid 1 0 1 2 2 3 3 4 4 5 5 Koostöö filmipädevusetõstmiseks Koostöö Kellega sooviks koostööd teha koostööd Kellega sooviks 6 6 7 8 7 FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 59 ÜLEVAADE FILMIHARIDUSE KITSASKOHTADEST EESTIS ------15 Vastuste arvVastuste 10 valgustajad, grimeerijad, kostü – 5 0 Rahastust Rohkem aega Koostöövõimalusi Motiveerivat õpetajat Festivalidel osalemist Probleemina nähakse seda, et oskused baseeruvad ühekordsetel kogemustel, aga Probleemina Kõige rohkem ollakse huvitatud just filmiprofessionaalide kaasamisest õppetöösse, et rohkem ollakse huvitatud just filmiprofessionaalide Kõige Pelgulinna Gümnaasiumist tuli väga häid soovitusi, kuidas filmiharidust levitada ja kel tuli väga häid soovitusi, kuidas Gümnaasiumist Pelgulinna Koostöökohana nähakse ka koolisisest koostööd teiste ainete õpetajatega, et lõimida lõimida et õpetajatega, ainete teiste koostööd koolisisest ka nähakse Koostöökohana Tabelis 4 on märgitud ainult konkreetselt sellele küsimusele esitatud vastused. Või esitatud vastused. sellele küsimusele ainult konkreetselt 4 on märgitud Tabelis kooli kutsumise just filmitegijate suurim huvi siis on haridusasutustel Nagu näha, Filmivõtetel osalemist Filmikonkursside infot Filmikursusi õpetajatele Professionaalide kaasamist Professionaalide Eestikeelseid õppematerjale Paremaid tehnilisi võimalusi Paremaid ühest filmipädevast õpetajast, sest film võiks olla seotud valdava osaga õppeainetest. ühest filmipädevast õpetajast, sest film võiks olla seotud valdava osaga õppeainetest. Nt kuidasvaja oleks just pikemaajalist süstemaatilist kursust nii õpetajatele kui õpilastele. ja pärimustdokumenteerida vanema põlvkonna mälestusi ja kuidas intervjueerida, pärandit enamusekoguda. Filmitegemise oskuse arendamine on juba puhtalt praktiliselt vajalik, kuna Youtube’i kanal luua. Erasmuse projektide tulemusena on vaja film või videoklipp teha või tuua koolikeskkonda rohkem elulist ja praktilist materjali välja vajadus meerijad, assistendid, produtsendid, režissöörid, operaatorid jne. Lisaks tuleb rääkides et nad end loomingust korraldamiseks õpetajatele, filmikursuste süstemaatiliste koolile ainult ja loomingut tehes enesekindlamalt tunneksid, kuna ideaalis ei piisa ühele Tabel 6: Mida oleks vaja õpilaste/õpetajate filmialaste oskuste paremaks omandamiseks filmialaste oskuste paremaks õpilaste/õpetajate oleks vaja Mida 6: Tabel Filmidega lõimuvat ainekava masse linna kinno või koolitusele sõitmine. masse linna kinno või paremini rakendatav (HITSA, haridusteh oleks õppetöös filmikunst et lega teha koostööd, suvekoolid, e-kursused). haridusamet, Tallinna arvutiõpetajad, noloogid, IT-juhid, järele, kuid mingil põhjusel vastati üsna vähe küsimusele, kellega soovitakse koostööd soovitakse kellega küsimusele, vähe üsna vastati põhjusel mingil kuid järele, tasandil, aga see eeldab, et koha et koostöö võiks toimida kohalikul teha. Näha on ka seda, pädevus filmikunsti õpetamiseks. peal on olemas mingigi Väiksema geograafiatunnis). laiemalt (nt animatsioonide kasutamine filmikunsti võimalusi ressursi puudumine, nt lähi takistuseks ajalise ja majandusliku tes kohtades võib saada malik, et küsimusele vastamata jätnud koolides puuduvad samuti koostöökohad, aga spet puuduvad samuti koostöökohad, jätnud koolides vastamata malik, et küsimusele sooviks 4 ja 5 (Kellega Lisas on tabelite viies koolis. vastati “Ei tee koostööd” siifiliselt lahti. kaupa pikemalt ühiselt koolide teha) vastused kirjutatud koostööd FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 60 ÜLEVAADE FILMIHARIDUSE KITSASKOHTADEST EESTIS { { Filmikeele õpetamistpeetakseoluliseks,kuna: vastuseid tabelissepanema. riduskoolis. Kuna küsimussaiesitatudvõrdlemisisubjektiivselt,siiseihakkaneidavatud kirjutatud. Lisasonkavalikvastustestküsimuselefilmikeele õpetamiseolulisusestüldha tatud mitmeoskusetäiendamisest.Lisasonsoovidkonkreetsemalt koolidekaupavälja selleks koolipäevasaegaleida. gijad vajaduselmassivõtetelejustmeedia-jafilmiõppegategelevatekoolideõpilasikutsuda. { { Tabel 7:Millistfilmialasttäiendustsooviksid

Üldkoolitus filmitegemisekohta Üldkoolitus kui kirjaoskus; maailm onarenemassellessuunas, etpildikeelekriitilineanalüüsioskusonsamaoluline sõnumeid jne; avardada, sestennastfilmitakse pidevalterinevatesolukordadesjasaadetaksevideo see onoluline,kunaõpilased iseelavadjukafilmidesningheaoleksnendesilmaringi näiteks filmiõhtuvõianalüüsile pühendatudtund; õpilasi panebkindlastirohkem filmevaatamamingilmoeljuhendatudtegevusednagu Õpilased tahavadainaenamvisuaalsepildigatöödteha; Filmitegemise taustteadmised Loobunud juurdeõppimisest Oleks vaja välja töötada süsteem, kuidas filmiõpetus õppekavaga sidudaning kuidas Kuna koostööpärisfilmitegijategaoleksõpilastelevägamotiveeriv, siisvõiksidfilmite Sellele küsimusele vastasid väga vähesed õpetajad ja enamus vastanutest oli huvi Juba piisavalt koolitunud Juba piisavalt Näitlejate juhendamine Eriefektid/digitöötlus Produtseerimine Loo jutustamine Monteerimine Valgustamine Operaatoritöö Filmianalüüs Stsenaarium Animatsioon Filmiteooria Helitöötlus Režii 0 1 Millist filmialasttäiendustsooviksid 2 3 - - - - FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 61 ÜLEVAADE FILMIHARIDUSE KITSASKOHTADEST EESTIS - - - eesmärk – üldine kultuuritase on seega madal, mida näita mida madal, seega on kultuuritase üldine – vad ka riigieksami kirjandid; millele nad saavad võimaluse õpilaste kultuurilist silmaringi, tänu usun, et film laiendab tulevikuametit, arendada ja inimestega, võib aidata leida tutvuda erinevate kultuuride huvitundi ja õppetööd. loovust põimides, põnevalt meid ümbritsev aeg on üha enam visuaalne ja film kõnetab õpilasi enam kui tekst ja on üha enam visuaalne ja film kõnetab meid ümbritsev aeg ka sisukad mõtted, kuna et visuaalsetest kogemustest sünniksid seega oleks oluline, aga kogemus jääb pinnapeal küll kõnetab, olukordi, kus visuaalsus praegu kogen palju vms; kommentaariga, et oli äge ja ajas naerma seks ja piirdub vaid Eesti ja välismaa režissööre/ pole näinud väärtfilme, tunnustatud õpilased ei tea ega olulisust filmikunsti tea ega näitlejaid tänane noor on selgelt liikumas raamatust kaugemale ja see on kohati ainuke viis nen ja see on kohati raamatust kaugemale on selgelt liikumas tänane noor visuaalne lugu on aru saavad ning nii, et nad ka asjast teemal arutleda dega lugude või klassikaline romaan; kui kaasaegne alustel toimiv tekst hoopis teistel õpetamine analüüsi oluline kui kirjandusteose õpetamine on sama filmikeele kasvatamine; kriitilise(ma) filmivaataja teadliku(ma) ja peaks olema

{ { { { { 62 tut aastas).Viimastel aastatelonilmunudigalaastalvähemaltükstõlkeraamat jatavaliselt perioodi jooksulonilmunudligikaksraamatutaastas(alates 1990. aastastligi3,2raama les 175 4-Eestikeelnefilmikirjandus),mistähendab,etselle raamatutvõijuhendit(vtLISA mikunst, filmiõpetus,filmiajalugu,siissellejärgionalates 1933.aastastilmunudeestikee traditsioon filmisträäkimiseksvõisellekohtaeestikeeles teadmisteomandamiseks. duslikke käsitlusi Eesti filmiajaloost peaaegu polegi, mis tähendab, et tegelikult puudub pigem süsteemset tegevusetust, kuna teaduslikult tõsiseltvõetavaid või ka populaartea haridusminister MailisReps. ja2019haridus- jafilmivaldkonnakoostööst,arvestades, etaastatel2006 onametissama saadavaks lahendatakse autoriõigusteküsimusedjaEestifilmidsaavadüleInternetikoolidelekätte hariduskoolidesse levis aastastkõikidesseEestiüld miga pilootprogrammi“EestifilmEestikooli”,miska2006. rahvuste jaomapäradevastusaabtekkidakoosmitmekesisekultuurikogemusega. õppimiseks eipiisaainultEestifilmikunstist ja õigus”,“EiajõuludTondikakul”, “Tuulte tahutudmaa”).Agaglobaalsemaailmatundma on Eesti filmide vaatamine saamas üha populaarsemaks kultuuriliseks elamuseks (nt “Tõde filmide vaatamineonpigemjõudehetkeltarbitavmeelelahutuskuikultuurisündmus. Küll õpetajate entusiasmist,mistakerdubtihtipealeajapuudusevõilevinudarvamusetaha,et lahendamata pärispaljudKosenkraniuse poolt45aastattagasisõnastatud probleemid. kvaliteedihüppe niiprofessionaalses, sisuliseskuivisuaalses mõttes, siiskahjuksonendiselt Need japaljudteisedprobleemidvajavadtõsisemattähelepanu.” filmikriitika osalaiendaminejasüvendamineajakirjanduses,raadiostelevisioonisjne. lase kirjanduse süsteemikindel kirjastamine, spetsiaalsete kinoklubide organiseerimine, siit tulenevadaktuaalsedküsimused,nagunäitekskinojakoolivõimalikkoostöö,filmia lega, kuiausolla,onmeievabariigissenitegeldudõigevähe.Lahendamatapaljud dasel propagandal,etkasvatadatõsist,teadlikkusuhtumistfilmikuikunstiteosesse.Sel “Ilmselt onomatähtisosatäita“raske”filmiprobleemilahendamiselfilmikunstialustelaial deid” kirjutas 1974. aastalomaraamatus“Filmjaaeg.Esseid,etüüde,portreevisan Eesti stsenarist,filmikriitikjamitmefilmiraamatuautorIvar Kosenkranius ja ettepanekudIdeed 270 269 viimane raamatukogudestkättesaadav, konkreetseltüldhariduskoolide õpetajatelesuu 1 –

2 mälestusraamatut.Filmihariduse seisukohastonmärgiline,etselleotsingujärgi sirp.ee/s1-artiklid/film/eesti-film-eesti-koolidesse/ www.hmee/et/uudised/haridus-ja-teadusministeerium-ning-eesti-filmi-sihtasutus-alustavad-koostood Kinode jakoolidekoostööonpigemjuhusliktoimibüksikutekinode,või Kuigi Eestifilmikunstonpärasttaasiseseisvumistjaeriti2010. aastatelteinudtohutu Kui sisestada Eesti suuremate raamatukogude ühiskataloogi ESTER märksõnadfil Kui sisestada EestisuuremateraamatukogudeühiskataloogiESTER Filmialase kirjandusesüsteemikindelkirjastaminetähendab praegustestingimustes 2004. aastalalgatasEestiFilmiSihtasutuskoostöösharidus-jateadusministeeriu

nõnda: 270 , entseesoovpolesiiamaaniteostunud.Sedaalgatustsaabvõttaheanäitena 269 . Igakoolsaivalitudfilmide DVD ningavaldatilootust,etpeagi – empaatiajauudishimuerinevatekultuuride, ------FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 63 IDEID JA ETTEPANEKUID ------Seega on ainsaks püsivamaks – hästi õnnestunud. 271 igas vanuses inimesteni nii kinolevi-, voogedastus- kui haridussüsteemi igas vanuses inimesteni nii kinolevi-, voogedastus- kui haridussüsteemi ja maksimaalse eluea filmide toetatud riiklikult tagada tahab EFI abil. nähtavuse nii Eestis kui kaugemal ja on valmis eestlaste filmipädevuse fil tõstmiseks rakendama toetusmeetmeid, mis aitaksid populariseerida mipärandit, koolitada õpetajaid ja õpilasi filmitegemise ja -analüüsios kustega ning luua võimalusi filmitegijate ja noore publiku lähendamiseks. EFI seisab hea selle eest, et eestikeelne filmikunst jõuaks Eestis elavate EFI seisab hea selle eest, et eestikeelne Kaardistuse koostamine oli esimene samm strateegiliste ja võimalikult järjepidevate Kaardistuse Pakun välja võimaluse EFI välja võimaluse Pakun filmiharidusliku positsiooni sõnastamiseks: Spetsiaalsete kinoklubide organiseerimine on tänu Kinobussi loodud kinokodade võr organiseerimine on tänu Kinobussi Spetsiaalsete kinoklubide raadios ja televisioonis - ja süvendamine ajakirjanduses, Filmikriitika osa laiendamine kinobuss .ee/vorgustik/

plaanide koostamisel, et tagada Eesti filmikultuuri jätkusuutlikkus. 271 dist on ka väga vähe kirjutatud, mis tähendab, et huvi peaaegu ei saagi tekkida. dist on ka väga vähe kirjutatud, mis tähendab, kriitiline küsimus, mis on eestikeelsefilmipärandi ühendamine haridussüsteemiga kultuurimälu säilitamiseks ülioluline. likel eesmärkidel haridusasutustes kasutada, siis pikendaks see Eesti filmide eluiga mär likel eesmärkidel haridusasutustes kasutada, puhul tootmise Filmide kultuurielu. eestikeelset tugevdada ja säilitada aitaks ning gatavalt filme, mille peamiseks sihtgrupiks on lapsed või on erakordselt oluline toota järjepidevalt puhul on võimalus filme vaadata ja neid õppetööks noored. Filmipärandi eest hoolitsemise vastasel juhul kaob teadmine Eesti filmipärandist, kasutada väga olulise tähtsusega, sest filmipäran b) kasutavad, ja jälgivad noored mida kanalitesse, satu ei filmipärand a) kuna Milline võiks siis kõige selle eelneva valguses olla EFIMilline võiks siis kõige posit filmihariduslik astuda? sioon ja milliseid samme tuleks EFI-l arendus ja turundus, filmide tootmise on hetkel kolm põhieesmärki: filmivaldkonna Filmihariduse arendamine tagab otseselt Eesti toetamine ja filmipärandi eest hoolitsemine. Kui filme oleks võimalik ka haridus filmitegijate näol. filmikunstile järelkasvu nii publiku kui mõttes ka Eesti Ekspressis ja Postimehes (Areeni ja kultuuriosakonna toimetajate ametini (Areeni ja ja Postimehes mõttes ka Eesti Ekspressis ja Delfi programmis Raadio Kuku raadiosaated on Raadio 2 ja metuste taga). Iganädalased Raadios. kuus tehakse filmisaadet ka Ida “Kinoveebi jututuba”. Kord vahendatud taskuhääling ETV kultuurisaa välja arvatud reportaažid ja arvustused filmisaated puuduvad, Televisioonis filmikriitikas võrdlemisi vähe kasutatakse Eesti Videoformaati OP. tes silmapaistvalt TV “Hendrik Alla liikuvad pildid”. Mujal maailmas suhteliselt näiteks Postimees pole Eestis veel mingeid märke näidanud.filmikultuuri arendav audiovisuaalne esseistika e-õpik “Kirjandus ja film”, millele pole võimalik ilma tasu maksmata ligi pääseda. film”, millele pole võimalik ilma tasu maksmata e-õpik “Kirjandus ja gustikule on Eesti ajakirjandu Ühingul on 25 liiget, aga palgalisi filmitoimetajaid Eesti Filmiajakirjanike Kino) ja sisulises Muusika. Teater. nime poolest kahes (Sirp ja ses kokku neljas väljaandes: natud õppematerjal 1990 ilmunud Anne Nahkuri “Filmiõpetus: abimaterjal õpetajale”. 2000 abimaterjal Nahkuri “Filmiõpetus: ilmunud Anne 1990 natud õppematerjal Viitmaa koostatud Olev Noorfilmi stuudio juhendaja Kullo ja legendaarse Viru anti välja Rein veel ka Diana on olemas Tegelikult “Animaõpik”. ilmus Rao Heidmetsa ja 2013 “Videoaabits” ja aineõppe lõimitud keele- ja televisioon “Video koostatud õpik ja Ene Petersoni Joassoone loodud 2016 Vartsi Greta ning tulnud ei välja otsides järgi märksõnade nende mis toetajana”, FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 64 IDEID JA ETTEPANEKUID { { { { { Milliseid tegevusivõikstoetada? lise kommunikatsiooniosakond. Eesti majad; Eesti Lasteaednike Liit; Eesti Noorteühenduste Liit, Riigikantselei strateegi jate Ühing;NulaInkubaator;EestiTeadushuvihariduse Liit;IntegratsiooniSihtasutusja Eesti 2.0;SAHariduskiirendi;Archimedes Noorteagentuur;Eesti Raamatukoguhoid torite Liit;EestiFilmiajakirjanikeÜhing;HeateoSA;Huvitav Kool; Avatud Meele Instituut; mentalistide Gild;EestiStsenaristideFilmitööstuseKlaster;Filmioperaa Film; üldhariduskoolid; Eesti Koolijuhtide Liit; Kinoliit; Eesti Animatsiooni Liit; Eesti Doku Haridusuuenduskeskus; õpetajate aineühendused; kohalikud omavalitsused; kinod; Just Haridus- jaTeadusministeerium; TLÜ HaridusteadusteInstituut;UT Innove;BFM; HITSA; Kellega võikstehakoostööd? rahastust, kunaEestifilmivaldkonnarahastuspüsiballaEuroopakeskmise. pilootprojektina katsetatavaidtegevusijätkusuutlikultedasiarendada,onkindlastivajalisa ja vajaduselkalisarahastuseleidmiseninguutepartnersuhetearendamisega.Entselleks,et misega, taotlustemenetlemisega,haridusasutustelefilmialasekskontaktpuntkiksolemisega haridusele ruumipakkumisest. sellele võikskindlastiollakaasatudkakultuuri-jaharidusasutused,misonhuvitatudfilmi huvitatud filmiõppetööskasutamisestjaomafilmialasteoskustearendamisest.Lisaks koordineerib jajagabinfotningtegelebrahastusvõimalusteparandamisega? ( filmihariduse eest vastutava institutsiooni nagutehti Austrias ( sursse jagadesjamillisedkohustusedjäävaderiosapooltekanda.Kas peaksloomaeraldi vahendina kuikaeraldiseisvapraktiliseloomingulisejakultuuriliseoskusena. kohustused, tingimused ja vajadused, kuidas filmi kui kunstivormi õpetada nii pedagoogilise aineühendused, kultuuri- ja haridusministeeriumningproovimakokkuleppidaomavahelised erinevad filmiharidusesthuvitatudkultuuri-jaharidusasutused,filmierialaliidud,õpetajate korraldada üksnesvägalaiapõhjalistkoostöödkorraldades.Sellekspeaksidsaamakokku prioriteediks justlapsedjanoored,sestteisisaabhiljemjäreleaidata(vtlk45).Seda ja loomingulisustarendavatealgatustetoetamisega,aganagueelnevaltmainitud,siison lastele, noortele,üliõpilastele,lapsevanematelekuipensionäridelesuunatudanalüütilisust { { { Vision Kino

filmialase kirjanduseloomise/tõlkimise toetamist. filmialase teadustöökirjutamise stipendiumitesüsteemialgatamist; mist; kinodes lastelejanoortelesuunatud täisväärtuslikufilmihariduslikuprogrammipakku võimaldada üldhariduskoolidel filmitegijaidkooliloenguidjatöötubekorraldamakutsuda; riikliku õppekavagasobivateEestifilmideprogrammikoostamist; riikliku õppekavagalõimitudfilmihariduseainekavavälja töötamist; õpilastele jaõpetajatelekoolitusvõimalustepakkumist; “Haridus ekraanil”võiKoulukino Soomes); Filmikogemust rikastavatejaanalüüsioskustarendavate õppematerjalideloomist(nt EFI suurem eesmärk peaks olema tagada filmipädevuse ühiskondlik kasv tegeledes nii suuremeesmärkpeaksolematagadafilmipädevuseühiskondlikkasvtegeledesnii EFI EFI rollvõikspraeguserahastusejuurespiirdudafilmiharidusetoetusskeemiväljatööta EFI Katusorganisatsioon võiksühendadaniihuvitatudfilmitegijaidja õpetajaid, keson Üheskoos peaksidnadotsustama,midasaabtehaajalisi,majanduslikkejainimres )? Või ühendamakõikhuvitatudosapooledühisekatusorganisatsioonialla,mis FilmABC ) või Saksamaal ------FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 65 IDEID JA ETTEPANEKUID ------) nagu ka suur osa Läti fil škola kas taotletav projekt tagab osalejate eneseväljen kas taotletav projekt – Eesti (või mõni siinne institutsioon) võiks kaaluda liitumist järgmiste rahvusvahe Samuti tasub sarnase suurusega riikidest võtta eeskuju Sloveeniast, kus nii sealne Samuti tasub sarnase suurusega riikidest võtta eeskuju Sloveeniast, kus nii EFI kaardi läbi töötada ja praeguse filmiharidusliku võiks koostöös filmitegijatega Vastavalt Euroopa filmihariduse raamistikule peaks täisväärtuslik filmihariduse prog Euroopa filmihariduse raamistikule peaks Vastavalt Kõikide nende tegevuste toetus võiks esialgu olla määratletud pilootprojektide raa pilootprojektide määratletud olla esialgu võiks toetus tegevuste nende Kõikide Filmialase kirjanduse loomine/tõlkimine eeldab huvitatud kirjastuse olemasolu. Filmialase kirjanduse loomine/tõlkimine test, kes on valmis motiveeriva tasu eest kutsumise peale kohale sõitma. test, kes on valmis motiveeriva tasu eest eeldab toetamine pakkumise programmi filmiharidusliku noortele ja lastele Kinodes ja eesmärke. väga selgelt sõnastatud projekti eeldusi eeldab, et filmivaldkond on valmis panus Filmialase teadustöö stipendiumite süsteem uurimisteemasid, üliõpilastele anda et jagamisega, ja vajaduste oma teadmiste tama tulu. millest tõuseks filmivaldkonnale sisulist tööde autorite hulgast. tegelevad erinevad haridusasutused, aga võimalik, et pakkumisega Koolitusvõimaluste ühingule? see võiks pakkuda huvi ka mõnele filmieriala õpe kogenud koostööd eeldab väljatöötamine ainekava lõimitud õppekavaga Riikliku tajate, noorte ja Innovega. oleks vaja koostada nimekiri filmitegija Üldhariduskoolidesse filmitegijate kutsumiseks Õppematerjalide loojaid saab leida filmiõpetajate ja siin dokumendis kajastatud teadus Õppematerjalide loojaid saab leida filmiõpetajate

sioon, Filmoteka szkolna ja EdukacjaFilmowa) või Tšehhi (Filmi- ja audiovisuaalse hariduse sioon, Filmoteka szkolna ja EdukacjaFilmowa) või Tšehhi (“Film: suunas Suurbritannia puhul uuringute filmihariduse Laiapõhjaliste poole. ühing) Century Literacy”). 21st Cinéma, cent ans de jeunesse”, “CinEd”, “Moving liste filmihariduse programmidega: “Le Cinema”. midest (filmas.lv). Leedu filmikeskus on endale võtnud palju filmihariduslikke kohustusi ning midest (filmas.lv). veel aktiivselt dokumentalistid-meediaharijad (Meno Avilys, lisaks nendele tegutsevad Leedus (Young Blood filmikool). Nanook), kinod (Kino Skalvija filmiakadeemia) ja noored filmitegijad professionaal äärmiselt filmiharidusse aastaid on Kinodvor kino Ljubljana kui filmikeskus (Filmihariduse koalit selt suhtunud. Filmihariduse võrgustiku loomisel võiks vaadata Poola { tulla. millega ühinemine võiks kasuks Rahvusvahelised eeskujud ja projektid, sest meil on kõigilt midagi õppida. SoomesEestil tasub vaadata kõigi lähinaabrite poole, toi Lätis on filmipärand kui ka eraalgatuslik (Koulukino). mib hästi nii riiklik hariduslik töö (KAVI) kättesaadav (Kino koos õppematerjalidega koolidele vabalt { { { { { iga toetusskeemi sisuliseks aluseks iga toetusskeemi sisuliseks ja analüüsivõime arengu? dusoskuste, empaatia- lai on praegusel kaardil mustad mahus koolidega koostööd teha. Kus otsustada, millises aastal 2020 tuleks arendada animatsiooni, dokumentalistikat gud ja mis valdkonnas? Kas Kes seda teha võiks? või mängufilmi? { line tegevusplaan või näiteks Hollandist, kus on välja töötatud väga värske filmihariduse näiteks Hollandist, kus on välja töötatud line tegevusplaan või on riikides nendes et pidada, silmas kindlasti tuleb Samas taotlussüsteem. pilootprojektide traditsioon. aastatepikkune süstemaatiline filmiharidusega tegelemine õppest. Raamistikus sõnas kriitilisest, loomingulisest kui kultuursest ramm koosnema nii võtta võiks omadused õppe elukestva pädevused, õpieesmärgid, aluspõhimõtted, tatud mes ehk siis iga tegevuse puhul võiks olla planeeritud kindel hulk toetuse saajaid või toetuse saajaid kindel hulk puhul võiks olla planeeritud siis iga tegevuse mes ehk mõju projekti edukus ja peaks olema kohta ning kindlasti toetusvõimaluse kindel eelarve eeskuju võtta võiks väljatöötamisel Toetusskeemi hinnatav. kuidagi lõppu projekti pärast kaasneb kindel pikaaja algatusi, millega toetab üksnes Rootsi filmi instituut Rootsist, kus 66 valts; JürgenVolmer; HurmiVäljamäe;Wall; Ian jtjatublidkolleegidEestiFilmiInstituudist. Anu Vau; Tiiu Venski; SirliVijar; MareViks; MargeViljaste; MikkVillem; Kristi Vinter-Nem Ulfsak; MaarjaUrb;Kadri Vaas; ElleVaimann; Argo Valdmaa; HanneleValdok; GretaVarts; Talts; Tiina Teder; Tiina Tiit; Peeter Torop; JukuTrump; Kadri Ugur;Veronika Maria Uibo; HagiŠein;Kairi Zaletajev;GinteŽulyte;MarikaTamm;Stonytė; SiaSøndergaard; Ülle Tõnupar Sild;Petra ReetSokmann; Slatinsek;SilviSokk; Marija HeilySoosaar; Soop; Sepp; AlinaSerkutan;Katrin Sigijane; AndraSiibak;Kadi Sikka;Kristine Simsone;Cas man; Kadri Rüüson; Katrin Saks;Kristi Salum;EleeneSammler;Kaja Sarapuu;EvaLiisa Merit Rickberg; DitaRietuma;BritaRikkolas;Triin Rohusaar;RihoRosin;Kadriliis Räm Mikk Rand;KirsiRannaste;AnnaLeena Raud;MarkReid;EveReisalu; Katrin Remiküll; Plado; Kaitel Poobus; PiretPärkson; Katre Pärn; EnelPärs; AnnePõldsaar; Kadri Raigo; Rein Palosaar; SilviaPaluveer; Avar Pentel; MartPiiroja;MerlePintson;MarekPirbe;Anneli Andrus Org;AnnikaOrula;RiinaPaartalu; RandoPajuste; Veronika Palezky; Triinu Palo; Niglas; Liis Nimik;Eva Näripea; Maarja Ojamaa; Merle Ojamets;Haja Ojarand; Maie Oper; Kristi Mumm;LiinaMurd;IvarMurel;Kaisa Musting;Sven-ErikMändmaa;Tiit Naarits;Mari Moldau; Maili Metssalu; Heli Metsätähti; Andres Mikkor; Alexandra Milyakina; Sten-Olle ter Maatee;MariaMang;MaieMarks;RasmusMerivoo;MerilynMerisalu;EvelynMerusk; Daiga Livčāne;AgneseLogina; Lembi Loigu; BirgyLorenz; EleriLõhmus; RuthMaal;Val Lampmann; Jaanus Lekk;Sondra Vilma Levickaitė; Lia Liin; Laine Lindvest; Kristel Lipand; Kupiainen; Katrin Kuusk; EgleKõvask; ReetLadva;MarvinLaidna;MarianneLaineste; Kolbakova; LauraKomp; Keijo Koort; MarjoKovanen; Kai AnneliKumar; Kulbok; Reijo git Keerdo-Dawson; AnneKeldremaa; AuleKink;Tiina Kilumets;Madis Kivisild;Florika Natalja Kahur; Cristina Kaska; Jüri Kaugerand; Mar Jurgita Kažukauskaitė-Sarnickienė; son; MartIlves;ReetJakobson;Priit Jõesaar;AnneliJõgioja;Esper Kaar; BirgitKaarik; rikson; ClausNoerHjorth;AnnelyHindrikson;IlmeHoidmets;Petri Hütt;AnnaHåkans Granström; AndriusGudauskas;RaoHeidmets;Tiit Helm;MaarjaHindoalla; AnnelyHind Aleksandr Fadeev; AndrisFeldmanis; OutiFreese; SabineGenz;CharlotteGiese;Mikk Dūdėnienė; Marje Eelmaa; Inga Eelmäe; Anneli Eesmaa; AnneEndjärv; Anne Erbsen; Jacob Breuning;Tiina Brock; Krista Brusko;JuliaDem;Ramona-RiinDremljuga;Vėjūnė Bahramova; Pavel Bednarik;AlainBergala;Kristīne Bramberga;MartinBrandt-Pedersen; (tähestiku järjekorras). muste, infojateadmistejagamisegajärgnevnimekiriheadestvägatöökatestinimestest Selle dokumendijalisadekoostamisseonotseseltvõikaudseltpanustanudomaarva Panustajad Aitäh! Mairi Aas; Karol Ansip; Karolina Antons; Anna Arsenina; Heidi Aruväli; Aili Avi; Irina ------67 - - -

juhtumiuurin osalenud riikide

akt/13332410

–

Filmiarhiivi.tegevuspohimotted_vers.1.1.pdf https://www.riigiteataja.ee/

https://sisu.ut.ee/sites/default/files/euko/files/eu_kids_online_ https://www.bfi.org.uk/sites/bfi.org.uk/ https://ec.europa.eu/assets/eac/culture/library/studies/ https://ec.europa.eu/assets/eac/culture/library/studies/literacy-case-studies_en.pdf http://www.oecd.org/education/2030/E2030%20Position%20Paper%20(05.04.2018).pdf põhikooli- ja gümnaasiumiseadus – Eesti Vabariigi Rahvusarhiivi Filmiarhiivi tegevuspõhimõtted – http://www.ra.ee/wp-content/uploads/2019/01/ BFI 2015. aastal koostatud filmihariduse raamistiku alusdokument (tõlgitud ka Mart Rummo poolt BFI 2015. eesti keelde ja asub LISA 1) - files/downloads/%20bfi-a-framework-for-film-education-brochure-2015-06-12.pdf aasta seisukoht maailma hariduse ja oskuste vajadustele aastal 2030 – OECD 2018. BFI 2013. aastal koostatud uuringu “Screening Literacy: Film Education in Europe” aastal koostatud uuringu “Screening Literacy: Film Education BFI 2013. gud – in Europe” aastal koostatud uuringu “Screening Literacy: Film Education BFI 2013. profiilid - literacy-country-profiles_en.pdf e891849e520f schools” aastal koostatud uuring “Films in 2015. Euroopa Komisjoni https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/schools-europe-are-not-using-films-and-au diovisual-material-full-concluded-eu-study Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koostatud “EU Kids Online’i” Eesti 2018. aasta instituudi koostatud “EU Ülikooli ühiskonnateaduste Kids Online’i” Eesti 2018. Tartu uuringu esialgsed tulemused – eesti_2018_raport.pdf Europe” – aastal koostatud uuring “Screening Literacy: Film Education in BFI 2013. http://edition.pagesuite-professional.co.uk/launch.aspx?pbid=25c57922-2908-45b5-b752- SA Innove koostatud ülevaade üldhariduse õppevara kaardistusest 2016. aastal – aastal 2016. ülevaade üldhariduse õppevara kaardistusest SA Innove koostatud https://www.hm.ee/sites/default/files/oppevara_kaardistus_kokkuvote_0.pdf uuring “IKT aasta haridus: digi- koostatud 2017. Praxis keskuses Poliitikauuringute üldhariduskoolis ja lasteaias” – oskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2016/08/IKT-hariduse-uuring_aruanne_mai2017.pdf Joonealused viited on pealkirjastatud ja süstematiseeritud valdkondade kaupa ning reas on pealkirjastatud ja süstematiseeritud Joonealused viited esinemise järjekorrale. tatud vastavalt dokumendis dokumendid Eestist ja Euroopast ja ametlikud Statistilised kokkuvõtted Viited 68 Austrias filmihariduslikke tegevusi koordineerinud FilmABC – Austrias filmihariduslikketegevusikoordineerinudFilmABC education/education Austria filmimuuseumifilmihariduseprogramm– Austria filmiarhiivifilmihariduseprogramm– https://filmfreeway.com/CCA Rahvusvaheline laste-janoortefilmide festival ChildrenCinema Awards koolilastele– http://www.insidecinema.org/ Loov Euroopaprogrammipoolttoetatudrahvusvahelinefilmihariduseprojekt“InsideCinema”– ELi Project” – Loov Euroopaprogrammipoolttoetatudrahvusvahelinefilmihariduseprojekt ELi “ABCinema https://www.cined.eu/en Loov Euroopaprogrammipoolttoetatudrahvusvahelinefilmihariduseprojekt“CinEd”– ELi https://filmliteracyadvisorygroup.wordpress.com/2019/01/31/film-education-survey/ Euroopa filmiharidusetöögrupi2018. aastalkoostatudküsimustikutulemused– Filmiharidus Euroopas file/0007/28915/Creative-Scotland-On-Screen-Film-Strategy-2014-17.pdf filmistrateegia2014-2017Šotimaa – http://www.ffilmcymruwales.com/attachments/article/100/FHW-FFCW%20Edu%20audit.pdf Walesi filmihariduseauditaastast2016– files/downloads/bfi-case-for-moving-image-media-education-in-northern-ireland.pdf Põhja-Iirimaa audiovisuaalharidusestrateegiaaastast2004– downloads/film-21st-century-literacy-teaching-using-film-statistical-evidence.pdf Statistical Evidence” koostatud2012.BFI aastauuringSuurbritannias“Film:21st CenturyLiteracy. Teaching UsingFilm- The-White-Paper-of-EKOME-on-Media-Literacy_2019.pdf dia- jainformatsioonipädevusevalgeraamat– 2019.Kreeka RiiklikuAudiovisuaal- ja Kommunikatsiooni Keskuse EKOME aastalkoostatudmee https://professionals.jeugdfilm.be/en/over-jef/wat-doet-jef Belgias flaamikeelsetfilmiharidust koordineerivasutusJeugdfilm– Belgia kinoteegifilmihariduse programm – http://www.abcinemaproject.eu/

– https://www.bfi.org.uk/sites/bfi.org.uk/files/ https://www.creativescotland.com/__data/assets/pdf_

http://cinematek.be/index.php?node=71 http://www.filmarchiv.at/en/education/ http://www.ekome.media/wp-content/uploads/ https://www.filmmuseum.at/en/research__ https://www.bfi.org.uk/sites/bfi.org.uk/ http://www.filmabc.at/

- FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 69 VIITED

) –

–

https://moviezone.nl/

https://cinekid.nl/en/year-round –

Film education https://www.defilmvandaag.nl/ https://www.idfa.nl/en/ https://www.eyefilm.nl/en/edu http://www.cinemaencurs.org/en –

https://www.filmoteca.cat/web/ca/coneix-els- https://nffs.nl/ https://www.pathe.nl/patheschool filmihariduslik programm –

https://www.filmeducatie.nl/#lerenoverbeeldtaal https://imaginefilmfestival.nl/en/ https://www.haff.nl/en https://www.taartrovers.nl/filmfestival/en https://www.wrapfilms.eu/ Brüsseli Föderatsiooni Kino- ja Audiovisuaalkeskuse programm “Kineastid klassiruumis” “Kineastid programm Kino- ja Audiovisuaalkeskuse Brüsseli Föderatsiooni lähemale” “Esilinastused programm Kino- ja Audiovisuaalkeskuse Brüsseli Föderatsiooni – – https://audiovisuel.cfwb.be/activites/cineastes-en-classe/ https://audiovisuel.cfwb.be/activites/avants-premiers-proximite/ Hollandi rahvuslik kooliõpilaste filmifestival – Hollandi rahvuslik kooliõpilaste filmifestival – filmifestival Taartroversi programm Hollandis – filmihariduslik Pathé Amsterdami rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival – Amsterdami rahvusvaheline dokumentaalfilmide – Amsterdami Imagine filmifestival That Matter Movies Hollandi filmifestivali https://www.moviesthatmatter.nl/english_index/education/young_amnesty_film_days Hollandi EYE filmi instituudi filmihariduslik programm – Hollandi EYE filmi instituudi filmihariduslik programm “Moviezone” Hollandi EYE filmi instituudi filmihariduslik festival – Hollandi animafilmide ELieesmärkidel levitamise Euroopa toetusel algatatud laste- ja noortefilmide hariduslikel Loov – platvorm Wrap! – Hollandi õpetajatele loodud filmide voogedastusplatvorm Hollandi riiklik filmihariduse võrgustik – aasta rahastamisreeglid (otsi märksõna Hollandi filmifondi 2019. https://www.filmfonds.nl/media/inline/2019/6/25/financial_and_production_protocol_2019.pdf programm – festivali Cinekid filmihariduslik Amsterdami lastefilmide Kataloonia filmoteegi filmihariduslik programm – filmoteegi filmihariduslik Kataloonia serveis-educatius Drac Magic filmihariduslik programm – Barcelona audiovisuaalse kultuuri keskuse https://www.dracmagic.cat/qui-som/ Hispaanias töötubasid, õpetajate koolitusi, metoodikaid ja uurimustöid hõlmav filmipedagoogika õpetajate koolitusi, metoodikaid ja uurimustöid Hispaanias töötubasid, “Cinema en curs” programm põhi- ja keskkoolidele Bao A Qu aktiivne filmihariduslik organisatsioon A Barcelonas asuv väga http://www.abaoaqu.org/en/organization Valloonia – Valloonia – FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 70 VIITED Rahvusvaheline filmiharidusekoostööprojekt “MovingCinema” http://www.menoavilys.org/en/847213/about_us/about_us Leedus tegutsevfilmiharidustjakinokultuuriedendavMTÜMeno Avilys Leedu filmikeskusefilmihariduslikprogramm– https://www.filmfestival.gr/en/museum/educational/26106-general-info Thessaloniki filmimuuseumifilmihariduslikprogramm– http://karposontheweb.org/workshops/?lang=en Kreekas tegutsevmeedia-jafilmiharidustedendavMTÜ Karpos – http://www.ekome.media/educate/ – Kreeka riiklikaudiovisuaal-jakommunikatsioonikeskusEKOME http://www.museocinema.it/en/museo-e-mole-antonelliana/educational-department Torino filmimuuseumifilmihariduslikprogramm– Milano kinoteegifilmihariduslikprogramm– Bologna kinoteegifilmihariduslikprogramm– Islandi filmikool– Iirimaa Fresh FilmFestival – Iiri filmiinstituut– Zagrebi moodsakunstimuuseumihariduslikfilmiprogramm– Horvaatia filmiühing– https://www.havc.hr/file/publication/file/havc-factsfigures-web.pdf Horvaatia audiovisuaalkeskuse2016. aastastatistika– Horvaatia audiovisuaalkeskus– Rijeka Art-Kinoprogramm– https://www.beeldengeluid.nl/en/collection/collection-access-education Hollandi helijapildiinstituudihariduslikprogramm– http://www.sinemateka.lt/en/ Leedu restaureerituddokumentaalfilmidejavideokunstiplatvorm Sinemateka de jeunesse” Cinémathèque Française’i korraldatudrahvusvahelinefilmihariduse koolitus “Le Cinéma,centans

– https://www.cinematheque.fr/cinema100ansdejeunesse/en/ http://icelandicfilmschool.is/thehistory/ https://ifi.ie/learn/about http://www.hfs.hr/Default_e.aspx https://freshfilmfestival.com/about/about-fresh/ https://www.art-kino.org/en/ https://www.havc.hr/eng/about-us/havc https://www.cinetecamilano.it/scuole http://www.cinetecadibologna.it/en/studiare http://www.lkc.lt/en/education/

https://www.sedmikontinent.org/

– http://movingcinema.eu/

–

–

FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 71 VIITED –

–

–

–

https://www.luxfilmfest.lu/en/films-scolaire https://www.cinemateket.no/barnas-cinematek

http://en.pisf.pl/funding/operational-programmes https://tiff.no/en/information/tiff-whole-year-through https://rigaiff.lv/2019/en/programme-2019/kids-weekend/ http://filmklubb.no/english/ http://www.koalicjafilmowa.pl/ https://www.filmas.lv/ https://www.kreattivita.org/en/ https://www.vdl.lu/en/visiting/art-and-culture/film/cinematheque toimuv noortele suunatud filmiakadeemia – suunatud filmiakadeemia toimuv noortele

kooliõpilastele ja õpetajatele suunatud filmihariduse programm – filmihariduse ja õpetajatele suunatud kooliõpilastele https://www.kinomuzejs.lv/en/

Tromsø rahvusvahelise filmifestivali lastele ja noortele suunatud programm – lastele rahvusvahelise filmifestivali Tromsø http://www.tiffjunior.no/2019/seminarer/ filmihariduse koalitsioon – Poola filmi instituudi rahastusplaan – Poola https://filmrommet.no/ Norra filmiklubide föderatsioon – – rahvusvaheline filmifestival Tromsø Norra filmi instituudi osakondlik struktuur – Norra filmi instituudi osakondlik struktuur https://www.nfi.no/eng/about-us/mandate-and-organisation – Norra filmi instituudi kinoteegi laste programm ja õppematerjale vahendav keskkond Filmrommet Norras raamatukogudele ja koolidele filme Luksemburgi kinoteek – Luksemburgi filmihariduslik programm – filmifestivali Luksemburgi Malta riiklik kunstikeskus – Riia kinomuuseum – ja koolituste osakond – riikliku audiovisuaalkeskuse pedagoogika Luksemburgi http://cna.public.lu/fr/pedagogie-formation/index.html Läti filmipärandi platvorm – Läti filmipärandi platvorm David Bordwelli raamat “Film Art. An Introduction” Läti keeles anti välja http://nkc.gov.lv/en/uncategorized/news/launch-latvian-language-edition-film-art-introduction/ lasteprogramm – Riia filmifestivali Leedus dokumentalistikat ja aeglast ajakirjandust propageeriv ja noortele õpetav MTÜ Nanook ajakirjandust propageeriv ja noortele dokumentalistikat ja aeglast Leedus https://nanook.lt/en/ Blood Young noortele filmitegijate algatatud filmikool Leedu https://youngblood.lt/#pagr-paveiksliukas Vilniuse kinos Skalvija kinos Vilniuse http://skalvijoskinoakademija.lt/about/ Skalvija kino Vilniuse https://mokausiiskino.lt/ FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 72 VIITED Rootsi kinodevõrgustik– Rootsi filmilevi-jakinoketi Folkets Bio dest – Rootsi FilmiInstituudiinfoRootsistegutsevatestfilmiharidust edendavatest asutustestjaprojekti adolescents/funding-for-film-culture-activities-for-children-and-young-people/ https://www.filminstitutet.se/en/funding/funding-from-the-swedish-film-institute/children-and- Rootsi filmiinstituudilastelejanoortelesuunatudtegevustetoetusskeemid – fr/2018-wp/ Prantsusmaa filmihuvihariduseühendus Passeurs d’images nels/enseignants/lyceens-et-apprentis-au-cinema/organisation-et-mode-d-emploi programm“LycéensPrantsusmaa CNC etapprentisaucinéma” sions/education-a-l-image/college-au-cinema programm“Collègeaucinéma” Prantsusmaa CNC nants/ecole-et-cinema/organisation-et-mode-d-emploi programm“Ecoleetcinéma” Prantsusmaa CNC education-a-l-image-au-cinema-et-a-l-audiovisuel.html Prantsusmaa kino-jaaudiovisuaalharidusesüsteem– Portugali filmihariduseorganisatsioon Lumière’i lapsed– Poola kinoteraapiaprojekt– Poola filmihariduslikinitsiatiivNewHorizonsofFilmEducation Poola Poola filmihariduslikkuinfotjagavkoduleht– http://www.fn.org.pl/en/page/440/education.html Poola filmiarhiivifilmihariduslikudprogrammid– Poola filmiajalugututvustavprogramm– Poola filmipäranditharidussüsteemigaühendavprogramm– Teadusartikkel “Teaching experimental film: On thepracticalandanalytictreatment ofavant-garde Transilvaania rahvusvahelisefilmifestivali filmihariduslik programm– Rootsi filmiklubideföderatsioon – art-house https://www.filminstitutet.se/sv/fa-kunskap-om-film/filmiskolan/filmpedagogiskt-lexikon/ kinode võrgustik– https://www.biografcentralen.se/about/ http://kinoterapia.pl/about-kinoterapia/ https://www.filmstudio.se/english http://www.kinastudyjne.pl/

filmihariduslik algatus– http://akademiapolskiegofilmu.pl/en http://edukacjafilmowa.pl/

–

https://www.cnc.fr/professionnels/enseig – https://www.cnc.fr/a-propos-du-cnc/mis https://www.education.gouv.fr/cid21004/l- http://osfilhosdelumiere.com/o-projecto/

– http://www.filmotekaszkolna.pl/ http://www.passeursdimages.

– https://filmpedagogerna.se/

– https://nhef.pl/english https://www.cnc.fr/profession https://tiff.ro/en/educatiff

- - - - FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 73 VIITED

–

https://ihmefilmi.fi/

https://zvviks.net/en/zvviks-edu/ https://kavi.fi/en/meku/publications http://www.avf.sk/english.aspx https://www.bjf.info/bjf/english.htm https://www.northernirelandscreen.co.uk/ https://vizo.si/eng/

https://www.ingentaconnect.com/content/ioep/ http://www.koulukino.fi/in-english http://www.kelaamo.fi/ filmihariduslik programm –

http://mediametka.fi/metka/metka-centre-for-media-education/ https://www.bfi.org.uk/education-research filmihariduslik programm –

https://www.ingentaconnect.com/content/ioep/fej/2018/00000001/00000002/ –

BFI filmihariduse programm – Northern Ireland Screen education/ Soome amatöörfilmitegijate platvorm – Soome filmiõppematerjalide platvorm – Soome meediahariduse keskus – Sloveenia animatsioonistuudio ZVVIKS Soomes -ajalugu ja -esteetikat levitav organisatsioon – filmiklassikat, Soome audiovisuaalinstituudi meediahariduse materjalid – riikliku https://www.kinodvor.org/en/cinema-and-more/ programm – filmihariduslik Sloveenias Isola rahvusvahelise filmifestivali http://www.isolacinema.org/en/home-2/ instituudi filmihariduslik programm – Sloveenia Vizo Slovakkia audiovisuaalfondi toetuste eraldamise põhimõtted – Slovakkia audiovisuaalfondi toetuste eraldamise – Sloveenia filmikeskuse filmihariduslik lähtekoht https://www.film-center.si/en/film-in-slovenia/film-education/ – Ljubljana kino Kinodvor filmihariduslik programm Berliini Saksa kinoteegi filmihariduslik programm – Berliini Saksa kinoteegi https://www.deutsche-kinemathek.de/en/visit/education Vision Kino organisatsioon Saksamaa filmihariduslikke tegevusi koordineeriv https://www.visionkino.de/ fej/2018/00000001/00000001/art00003 filmiklubide föderatsioon – Saksamaa laste ja noorte filmihariduslik programm – filmiinstituudi ja -muuseumi Frankfurdi http://www.dff.film/en/education/education-profile/ cinema” art00002 and practices On the discourses and Medienkompetenz. “Education a l’image Teadusartikkel – and Germany” France in of film education FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 74 VIITED Taani filmihariduslikorganisatsioonStationNext Taani filmiinstituudiharidusasutustelesuunatudplatvorm– https://www.dfi.dk/en/english/children-and-youth/experience-understand-create Taani filmiinstituudilastejanoorteosakond– https://www.youngfilmacademy.co.uk/about/ Suurbritannia filmihariduslikorganisatsioon Young FilmAcademy Suurbritannia filmihariduslikorganisatsioonScreeningShorts http://www.screenonline.org.uk/education/index.html Suurbritannia filmihariduslikprogramm“ScreenOnline” Suurbritannia filmihariduslikorganisatsioonIt’s MyShout Suurbritannia filmihariduslikorganisatsioonIntoFilm https://www.foylefilmfestival.org/content/schools Põhja-Iirimaa Foyle’i filmifestivali filmihariduslikprogramm– kinoFilmhouse Šoti Suurbritannia filmihariduslikorganisatsioonFilmEducation Suurbritannia filmihariduslikorganisatsioonDocAcademy https://www.gov.uk/government/organisations/department-for-digital-culture-media-sport Suurbritannia digikultuuri,meediajaspordiosakond– art00002?crawler=true&mimetype=application/pdf https://www.ingentaconnect.com/contentone/ioep/fej/2018/00000001/00000001/ Teadusartikkel “FilmeducationinEurope:NationalculturesorEuropeanidentity?” Screen Scotlandfilmihariduslikprogramm– film-educators Ffilm Cymru Wales filmihariduslikprogramm– WalesScreen Alliance Tšehhi filmi-jaaudiovisuaalsehariduseühing– TaanisWorkshop Viborgis asuvkunstikoolThe Animation Taani rahvusringhäälinguharidusprogramm –

filmihariduslik programm–

filmihariduslik programm– https://www.screen.scot/film-education https://www.dr.dk/skole

http://www.ffilmcymruwales.com/index.php/en/

– https://www.filmhousecinema.com/learning https://www.filmvychova.cz/en/ https://www.screenalliancewales.com/education/ https://station-next.dk/english/about-station-next

–

https://www.intofilm.org/about

–

–

– –

http://www.itsmyshout.co.uk/ – https://filmcentralen.dk/ https://animationworkshop.via.dk/

https://docacademy.org/

http://www.filmeducation.org/ – https://screeningshorts.org.uk/

–

–

FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 75 VIITED

http://mnf.hu/en/training https://oppekava.innove.ee/ http://cinarts.eu/cinarts.pdf https://www.lanterne-magique.org/ https://roadmovie.ch/en/film-literacy/ https://nfa.cz/en/education/about/

http://www.c3.hu/~mediaokt/angol.htm https://www.castellinaria.ch/ http://www.cineducation.ch/ https://www.film.uzh.ch/en/services/filmbildung.html https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/koolitused https://www.zlinfest.cz/en/ http://www.gyerekfilmakademia.hu/en/about-2/ filmihariduslik programm –

http://jugendfilmtage.ch/workshops/ https://www.locarnofestival.ch/pardo/festival-del-film-locarno/home.html https://www.tlu.ee/bfm/bfm-koolitused HITSA täienduskoolitused õpetajatele – Nukufilmi Lastestuudio õpetajate koolitused – https://www.nukufilmilastestuudio.ee/teenused/opetajate-koolitus Filmiharidus Eestis Riikliku valikkursuse “Kirjandus ja film” õppeprotsessi kirjeldus – wp-content/uploads/sites/6/2016/11/ValikkursusKirjandusjafilm.pdf BFMi(k.a õpetajatele) – täienduskoolituste programmid lastele, noortele ja täiskasvanutele Šveitsi kinobussi Roadmovie Ülikooli filmihariduse osakond – Žürichi http://www.kurzfilmtage.ch/EN/Festival/Shorts_Classroom filmihariduslik programm – filmifestivali Zürichi https://zff.com/en/festival-info/side-events/?s=zff-for-pupils latern” – Rahvusvaheline filmiklubide võrgustik “Maagiline Locarno filmifestival – filmifestival Locarno Šveitsi noorte filmipäevad – festivali filmihariduslik programm – rahvusvahelise lühifilmide Winterthuri Šveitsi visuaalhariduse propageerimise liit – Šveitsi visuaalhariduse festival – noortefilmide Castellinaria laste- ja – festivali filmihariduslik programm rahvusvahelise animafilmide Fantoche https://fantoche.ch/en/schools Ungari rahvusliku filmifondi täiendkoolituste ja innovatsiooni osakond – täiendkoolituste ja innovatsiooni osakond Ungari rahvusliku filmifondi meediahariduse ühing – Ungari liikuva pildi ja Rahvusvaheline filmihariduslik koostööprojekt Rahvusvaheline filmihariduslik CINARTS– Tšehhi rahvusliku filmiarhiivi filmihariduslik programm – filmihariduslik rahvusliku filmiarhiivi Tšehhi festival – ja noortefilmide Zlini laste- filmiakadeemia – Ungari laste FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 76 VIITED BFM nüüdismeediaõppekava– BFM meediadisainiõppekava– KKP https://www.artun.ee/erialad/kunstiteadus/erialast/ kunstiteadusejavisuaalkultuuriõppekava– EKA UT kultuurikorralduseõppekava– tuuri-ja-filmiteeoria#oppekava-ja--ained TLÜ kirjandus-,visuaalkultuurijafilmiteooriaõppekava– sid=206 EMTA interpretatsioonipedagoogika õppekava– pekava-ja--ained TLÜ interdistsiplinaarsedhumanitaarteadusedõppekava– tud-kunst-muusika-ja-multimeedia integreeritudkunst,muusikajamultimeediaõppekava– BFM http://sise.ema.edu.ee/erialad.x?valik=erialad&sid=200 EMTA heliloomingujahelirežii õppekava– fotograafiaõppekava– KKP fotograafiaõppekava– EKA filmikunstiõppekava– BFM dokumentaalfilmiõppekava– BFM TLÜ digitaalseteõpimängudeõppekava– audiovisuaalsemeediaõppekava– BFM https://www.eek.ee/k%c3%b5rgharidus/eriala/arvutim%c3%a4ngude_disain_ja_arendus Ettevõtluskõrgkooli Mainorarvutimängudedisainijaarenduseõppekava– animatsiooniõppekava– EKA UT filmiõppeõpistsenaariumid– https://www.ut.ee/et/ut-oppekavad/semiootika-kultuuriteooria UT semiootikajakultuuriteooria õppekava– ristmeediaõppekava– BFM https://www.tlu.ee/bfm/filmikunst https://www.tlu.ee/node/2178#oppekava-ja--ained- https://www.artun.ee/erialad/fotograafia/ulevaade/ https://www.artcol.ee/et/erialad/fotograafia https://www.artun.ee/erialad/animatsioon/oppe-sisu/ https://www.artcol.ee/et/erialad/meediadisain https://www.tlu.ee/bfm/nuudismeedia#oppekava-ja--ained- https://sisu.ut.ee/opistsenaariumid/filmiope https://www.ut.ee/et/ut-oppekavad/kultuurikorraldus https://www.tlu.ee/node/2208#oppekava-ja--ained- https://www.tlu.ee/node/1822#oppekava-ja--ained- https://www.tlu.ee/dlg#oppekava-ja--ained

http://sise.ema.edu.ee/erialad.x?valik=erialad&

https://www.tlu.ee/kirjandus-visuaalkul https://www.tlu.ee/artes-liberales#op https://www.tlu.ee/bfm/integreeri

- - - - FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 77 VIITED -

http://medit.tlu.ee/ http://publications.tlu.ee/ –

https://oppekava.innove.ee/ –

”

https://kinosoprus.ee/et/movie/klassiga-kinno-1 http://www.efis.ee/et/varamu/film-koolis:-opetajate-tuba

–

https://kinosoprus.ee/et/movie/filmikool-0 https://filmifestival.tptlive.ee/ https://kinobuss.ee/projektid/arhiiv/ http://www.efis.ee/ https://www.artun.ee/erialad/stsenograafia/ulevaade/

– http://www.kinomaale.ee/ Üldpädevuste kujundamisest aineõpetuses https://sirp.ee/s1-artiklid/film/eesti-film-eesti-koolidesse/ –

https://www.tptlive.ee/course/teleoperaator/ https://www.kultuur.ut.ee/et/oppekavad/teatrikunst https://maailmakool.ee/materjalid/filmid/ Pressiteade haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti Filmi Sihtasutuse koostööst – Pressiteade https://www.hm.ee/et/uudised/haridus-ja-teadusministeerium-ning-eesti-filmi-sihtasutus-alusta vad-koostood MTÜ Mondo maailmaharidus- ja koolituskeskuse filmikogu – TLÜ õppematerjal “ TLÜ wp-content/uploads/sites/6/2017/05/%C3%9Cldp%C3%A4devused-aine%C3%B5petuses_ TLU.pdf 2006.Eesti artikkel Eesti Filmi Sihtasutuse ja üldhariduskoolide koostööprojektist “Eesti film aasta koolidesse” Sõpruse “Klassiga kinno” programm – kino Kinobussi haridusprojektide arhiiv – – Kino Maale festival Ajaloomuuseumi haridusprogrammid (k.a Filmimuuseum) – Ajaloomuuseumi haridusprogrammid (k.a Filmimuuseum) https://www.ajaloomuuseum.ee/haridus/meil-on-agedad-haridusprogrammid Sõpruse Filmikooli programm – kino MEDITi Screen Media Review poolt välja antav teadusajakiri Baltic index.php/bsmr/about Eesti Filmi Andmebaas (EFIS) – EFISe alaleht Film koolis: õpetajate tuba Tallinna Polütehnikumi teleoperaatori kutseeriala õppekava – teleoperaatori kutseeriala Polütehnikumi Tallinna – Filmifestival Polütehnikumi Tallinna Ülikooli juures (MEDIT) – digikultuuri tippkeskus Tallinna Meediainnovatsiooni ja EKA õppekava stsenograafia – teatrikunsti õppekava Kultuuriakadeemia UT Viljandi FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 78 VIITED Markson, AnnikajaSeinberg,Jaana (2013). Audiovisuaalnematerjalning aktiiv- jainteraktiivõppe ded=0&SUBMIT=OTSI malusi%20g%C3%BCmnaasiumi%20kirjandustundides&searchscope=1&SORT=DZ&exten ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=X&searcharg=Filmi%20kasutamise%20v%C3%B5i Koppel, Kadri (2013). Filmikasutamisevõimalusigümnaasiumikirjandustundides– view=0,0,2550,3301 tes suhetes– Kibe, Berit(2013). Multifilmitegelastevõimalikemõjudeväljendumine lasteomavahelis sequence=1&isAllowed=y uskumustele – Kahro, Marek(2013). Ekraanireligioon: populaarsetefilmidejatelesarjademõjuEestinoorte uskumustele – Hermann, Kristina (2013). Ekraanireligioon: populaarsetefilmidejatelesarjademõjuEestinoorte laste meediapädevusearendamiseks– Varblane, Siret(2012). Joonisfilmi“Lotte jakuukivisaladus”kasutamisevõimalusedeelkooliealiste – Raevald, Maarja (2012). Turunduskommunikatsioon animafilmis “Jänku-Juss” aastatel 2007 ja2011 record=b2856767~S1*est Lipp, Mari(2012). Lühifilmide kasutamisemeetodgrupiteraapias– tundides – Kullama, Maarja(2011). kooliastmeinglisekeelekuivõõrkeele Videomaterjali kasutamineIjaII põhikoolis – Tagel, Kristi (2010). Animatsioonideosastaatomiehitusejakeemilisesidemeteemaõpetamisel Gendrikson_Riina.pdf?sequence=1&isAllowed=y loojana jasellevõimalikmõjuEestile– Gendrikson, Riina(2010). Massi/popkultuurirollAmeerikapõhihoovuseväärtustepeegeldajaning inimeseõpetuse tundides– Joonisfilmi“Leiutajateküla Linn, Liis(2009). Lotte” episoodidekasutamisevõimalusedIkooliastme (kronoloogilises järjekorras) nende mõjuvusestlastele,noortelejaühiskonnale viimase10 aastajooksul Teadustöid filmijavideorakendamispotentsiaali kasutamisest haridusesja kooli 7.–9. klasside inglisekeeletunnis– Kreitsmann, Taavi (2014). Saaremaaõpilaste hinnangudautentsetematerjalide kasutamiselepõhi ee/zoom/2904/view?page=1&p=separate&tool=info&view=0,840,2481,2668 Sassjan, Marko(2013). Kultuur jakultuuritundlikkusearengläbifilmikunsti – meetodid antiikkirjanduseõpetamiseks – https://dspace.ut.ee/handle/10062/25857 https://dspace.ut.ee/handle/10062/18015 https://dspace.ut.ee/handle/10062/16624 https://www.etera.ee/zoom/8886/view?page=1&p=separate&tool=info& https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/33114/kahro_ma_2013.pdf? http://www.efis.ee/UserFiles/pdf/hermann_kristina.pdf https://dspace.ut.ee/handle/10062/15774 https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/15226/ https://dspace.ut.ee/handle/10062/25875 https://dspace.ut.ee/handle/10062/41823 https://dspace.ut.ee/handle/10062/31377

https://www.ester.ee/ https://www.etera. http://www. ------FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 79 VIITED - - - - -

https://

http://dspace.ut.ee/bitstream/ https://www.etera.ee/zoom/18555/view?page=1&p=separate&tool=in

– https://dspace.ut.ee/handle/10062/52029 https://dspace.ut.ee/handle/10062/44035 https://www.etera.ee/zoom/9877/view?page=1&p=separate&tool=info& https://www.etera.ee/zoom/29823/view?page=1&p=separate&tool=info& https://www.etera.ee/zoom/8877/view?page=1&p=separate&tool=info&view=0,0,2481,3508 Markus, Maria (2016). Koolieelse lasteasutuse õpetajate tõlgendused ja praktilised kogemused Koolieelse Markus, Maria (2016). meediakasvatusest – fo&view=0,0,2481,3508 soolistest stereotüüpidest läbi lastefilmide – 5–6 aastaste laste arusaam Mettus, Margit (2016). https://www.etera.ee/zoom/27510/view?page=1&p=separate&tool=info&view=0,0,2481,3508 Lindsalu, Emily (2016). Laste ekraanimeedia lemmiktegelaskujud ning nende roll laste ja vanemate Laste ekraanimeedia lemmiktegelaskujud Lindsalu, Emily (2016). igapäevaelus – Filmi lõiminguline käsitlemine gümnaasiumi eesti keele kursusel (2016). Maripuu, Kerttu näitel – “Meedia ja mõjutamine” Elmo Nüganeni filmi “1944” handle/10062/51697/Maripuu_2016.pdf https://www.etera.ee/zoom/27914/view?page=1&p=separate&tool=info&view=0,0,2550,3301 videojuhendid üldharidus Nutiseadmete animatsiooni rakenduste (2016). Eugenia Kotter, koolidele – view=0,0,2481,3508 https://www.etera.ee/zoom/28551/view?page=1&p=separate&tool=info&view=0,0,2481,3508 üheksakümnendad ja tänapäev – viiekümnendad, Loovmängud: (2016). Keidi Kald, https://dspace.ut.ee/handle/10062/52111 narratiivi kasutamise võimalused lasteaias – Digitaalse (2016). Kärt Kase, Aia, Heldi (2016). Põhikooli õpilaste kaasamise võimalused digitaalse õppevara väljatöötamisel õpilaste kaasamise võimalused Põhikooli Aia, Heldi (2016). loodusainete näitel https://www.etera.ee/zoom/29735/view?page=1&p=separate&tool=info&view=0,0,2481,3509 näitel – videoblogijate kasutamine Youtube’i Veenmisvõtete Järvela, Romet (2016). Siilivälja, Aimar (2015). Eesti Rahvusringhäälingu digitaalse arhiivi saated õppematerjalina Rahvusringhäälingu digitaalse arhiivi saated Eesti Siilivälja, Aimar (2015). ajalootunnis – view=0,0,2480,3509 kasutamine lasteaia õppetöös – Animatsiooni Gerli (2015). Tõnumaa, Ojamaa, Maarja (2015). Kultuurilise autokommunikatsiooni transmeedialine aspekt – transmeedialine aspekt autokommunikatsiooni Kultuurilise Ojamaa, Maarja (2015). dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/45985/ojamaa_maarja.pdf?sequence=1&isAllowed=y gümnaasiumi ja põhikooli III animeerimine Luule rikastajana – astme kunstitunni Raat, Nele (2015). https://www.etera.ee/zoom/4388/view?page=1&p=separate&tool=info&view=0,0,2481,3508 Tõnisson, Jane (2014). Uus meedia emakeeleõpetuses: õpetajate ettevalmistuse ja õppekomplek ettevalmistuse õpetajate Uus meedia emakeeleõpetuses: Jane (2014). Tõnisson, – tide analüüs abil õpetamine filmi Kultuuri III keele tunnis – kooliastme inglise (2015). Muuli, Toomas https://dspace.ut.ee/handle/10062/48061 FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 80 VIITED ge=1&p=separate&tool=info&view=0,0,2479,3509 mine õppeprotsessisinimeseõpetuseteemadel– Hollo, RiinejaEglit,Triinu (2018). Õppevideod 4.klassiõppetöös:meediasisuloominejakasuta view=0,0,2481,3509 laste joonistustes– Heinsalu, Milen(2018). 6–7-aastaste lastelemmikekraanimeediategelaskujud janenderoll ja Põlva maakonnakoolidenäitel– Gurt, Gerly(2018). Eestikeelejakirjanduseõpetajatehinnanguddigivahendite kasutamiseleTartu mine” kontekstis– Ärm, Triin (2017). kursusetudengitemeediapädevuseestikeele kursuse“Meediajamõjuta IjaII ut.ee/handle/10062/57306 Venno, Airi(2017). Katse kujundadaõpilasteväärtuseelistusivideoklippideabil– põhjal– November” Vanamb, Kerttu-Kadi (2017). Projektõppeülesandeid AndrusKivirähkiteose“Rehepappehk view?page=1&p=separate&tool=info&view=0,0,2481,3508 rakendamine õppetöös:üheKuressaare lasteaianäitel– Toompuu, Mailis(2017). Meediakasvatuseninginfo-jakommunikatsioonitehnoloogiavahendite view=0,0,2481,3508 motivatsiooniga – Lepik, Veronika (2017). Geograafiaõpetamiselkasutatavatekaasaegsetemeetoditeseosõpi https://dspace.ut.ee/handle/10062/57365 Granström, Mikk(2017). Filmkuiõppevahendgümnaasiumifüüsikatunninäitel– sõimerühmade õpetajatehinnangud– Agur, Inger(2017). Nutiseadmetekasutamisevõimalusedjariskidväikelastearengus:Tartu linna – Tõnissoo, Aide(2016). Algklassideõpilasteleaktsepteeritudkäitumiseõpetamineõppefilmide abil https://dspace.ut.ee/handle/10062/52559 Talts, Piret(2016). Ekraanimeedia11–14-aastasteWaldorfi- jatavakooliõpilastekasutuses– https://dspace.ut.ee/handle/10062/53021 Helen(2016).Soone, Kultuuridevahelise suhtluspädevusearendamineinglisekeele tundides – view=0,0,2481,3508 tajate näitel– Laadoga, Kertu (2018). Avalike filmi- javideoandmebaasidekasutuspraktikadEestiaineõpe https://www.etera.ee/s/kXNOWcMce4 https://www.etera.ee/zoom/44477/view?page=1&p=separate&tool=info& https://www.etera.ee/zoom/32491/view?page=1&p=separate&tool=info& https://dspace.ut.ee/handle/10062/56858 https://www.etera.ee/zoom/45123/view?page=1&p=separate&tool=info& https://dspace.ut.ee/handle/10062/56793 https://dspace.ut.ee/handle/10062/61230 https://dspace.ut.ee/handle/10062/56695 https://www.etera.ee/zoom/51909/view?pa https://www.etera.ee/zoom/32123/ https://dspace.

------FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 81 VIITED - - - - https://dspace.ut.ee/

https://www.etera.ee/zoom/45338/view? https://www.etera.ee/zoom/59073/view?pa https://www.apollokino.ee/special/KoolKinno https://www.viimsikino.ee/News/School https://www.justfilm.ee/ https://www.etera.ee/zoom/59589/view?page=1&p=se https://kinokoda.kinobuss.ee/ https://dspace.ut.ee/handle/10062/65166 http://www.kinomaale.ee/ https://elektriteater.ee/eriprogrammid/ http://www.kinosupernova.ee/en https://www.kino.ee/ https://www.etera.ee/zoom/45943/view?page=1&p=separate&tool=info& http://www.valgakultuurikeskus.ee/sundmused/kino/kooliga-kinno/ Laste- ja noortefilmide festival Just Film – Laste- ja noortefilmide – Kino Maale festival Supernova kino – https://www.forumcinemas.ee/events/klassigakinno kino koolidele suunatud programm – Viimsi kultuurikeskuse koolidele suunatud programm – Valga Tartu Elektriteater – Elektriteater – Tartu – Apollo kinoketi koolidele suunatud programm Cinemas kinoketi koolidele suunatud programm – Forum handle/10062/64944 Kinokultuuri edendajad Eestis Kino Artis – Kinobussi kinokodade võrgustik – Neuvonen, Tiia (2019). Lõimitud aine- ja keeleõpe kultuuri õpetamise teenistuses. Õppematerjalid Lõimitud (2019). Neuvonen, Tiia kolmandale kooliastmele – Lapsevanemate hinnangud juhendamisstrateegiatele puutetundliku (2019). Zirk, Kristina lasteaedade näitel – seas Tartu ekraani kasutamisel 1,5–3-aastaste laste Kommer, Liis (2019). Perekonna ekraanimeedia tarbimise roll 6-7-aastaste laste sotsiaalsete ekraanimeedia tarbimise roll 6-7-aastaste Perekonna Liis (2019). Kommer, kujunemisel – oskuste arengus ja pereväärtuste ge=1&p=separate&tool=info&view=0,0,2480,3509 analüüs riiklike kultuuriline silmaring: õpilaste kultuuriteadmiste Õpilaste (2019). Murdla, Katariina õppekavade ja kahe Eesti kooli näitel – parate&tool=info&view=0,0,2481,3508 kaasamine multimodaalsuse põhimõtetest lähtudes – kaasamine multimodaalsuse page=1&p=separate&tool=info&view=0,0,2480,3509 – Juutuuberite video sisu analüüsi metoodika Linda (2019). Eensaar, https://dspace.ut.ee/handle/10062/64203 Oad, Mikk (2018). Õppeanimafilmid lasteaia õppetöös: õpetajate suhtumine, kogemused ja õpetajate suhtumine, lasteaia õppetöös: Õppeanimafilmid (2018). Oad, Mikk vastuvõtt – view=0,0,2481,3508 elluviimine: õpilase ja film” ainekava valikkursuse “Kirjandus Gümnaasiumi (2018). Rikkolas, Britta FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 82 VIITED noorte-raamatu-ja-filmiklubi/ Noorte raamatu-jafilmiklubi Tallinna Keskraamatukogus – https://keskraamatukogu.ee/muusika/laste-raamatu-ja-filmiklubi-jatkub-uuel-hooajal/ Laste raamatu-jafilmiklubi Tallinna Keskraamatukogus – ViW/content/kolmapaevane-retro-kino-sillamae-raamatukogus Retrokino Sillamäel– Kumu Dokumentaal– http://kumu.poff.ee/est http://www.sillamae.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/jwgkUWW0p

https://keskraamatukogu.ee/muusika/ - FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 83 LISA 1 21 22 5 6 8 11 12 14 15 17 18 4 5 ......

...... 11 ...... 19 3 Filmihariduse põhisuunad Mis on filmile eriomane Film on ühtlasi nii isiklik kui ka meeskondlik protsess Uuring “Screening Literacy“ raamistik Väljundipõhine Meetodid Tabel Isikliku kriitika raamistikud Filmi laiem skaala Sotsiaalne ja ajalooline kontekst Õppimise analüüsimine

22 20 7 1 SISUKORD KOGEMUSED FILMIHARIDUS LAIEMAS KONTEKSTIS KUHU EDASI? PANUSTAJAD ÕPIVÄLJUNDID RAAMISTIK ÕPPEVALDKONNAD SISSEJUHATUS ÜLEVAADE Filmiõpperaamistik FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 84 LISA 1 jagada filmi kõigis sellevormides. ja valmistada neid etteselleks, et nadsaaksideluaegnautida, mõista, luua,avastada ja praktiline japõhimõttelinealus,lähtudesüldisestsihist Euroopa filmihariduselihtsustamiseksjakooskõlastamiseks selleleühtneteoreetiline, sioonidest, koolidestjafilmitööstuserahastatudasutustest. Raamistikueesmärkonluua 20 Euroopamaafilmiinstituutidest,filmiarhiividest,ülikoolidest, valitsusvälistestorganisat oskuste, teadmistejakogemustega,midapeetakse“filmikirjaoskuse” eelduseks. tähtsamaks. Seeühendab“õppetulemused”,millesaavutamist filmihariduseltvõiboodata, Raamistik koondabseda,midakoguEuroopa asjatundjad peavadfilmihariduseskõige { { { filmi kuirikkalikujamultisensoorsemeediumialal.Meiealuspõhimõttedonjärgmised. kodanikest ninginspireeribjavalmistabneidettejätkamaeluaegteadmistetäiendamist Selle raamistikuautoridpüüdlevadfilmiharidusepoole,misalgabEuroopanoorimatest sena (uuringvalmisEuroopaKomisjoni rahastuseljaonavaldatud2012. aastal): esimesele kaheteistkümnestsoovitusest, mis esitati uuringu “Screening Literacy“ tulemu lestki vähemastEuroopalastelejanoorteleeipiisa. programmid oleksidpidanudjubaammufilmitohututtähtsustkohaselttunnustama.Mil jõudnud vaidvähesteni,kuigipeaksolemakõigiloomulikõigus.Meieharidussüsteemja riduse pikka ajalugu ega paljude Euroopa riikide inimeste inspireerivat tööd, aga see on dussüsteemides suhteliseltmarginaalseksjavähearenenuks.Meeitahaeitadafilmiha siaalsest, ajaloolisestjakunstilisesttähendusestonfilmjäänudenamikusEuroopahari muutunud meieeluspeaaeguvaldavaks. Kinodes, veebis,televisioonisjakunstigaleriidesningvirtuaalkeskkondadekauduonfilm mis onvägakeerukas,mitmetahuline,tohutultvõimas,janagukõikkeeled,pidevaltarenev. sajandi peamisekskultuurivormiks.Selleajajooksulonfilmväljakujundanudomakeele, Film . kinomeedium 1 mise aluseks. ÜLEVAADE

mitteametliku kodu-,pere-jaühiskondlikukeskkonnakaudu. Kõigil lasteljanoortelonõiguskogeda,õppidanautidafilminiiametliku õppekuika ja esteetika. Tuleb tunnustadafilmieripära–seeonkunstivormjatekst,millelomakeel,ajalugu liku filmikultuurisosalemisega. Tähtis on siduda kriitilised ja loovad meetodid ning protsessid kõige laialdasema võima Siin ja kogu selles raamistikus tähendab sõna “film” kõiki filmivorme koos heliga (ja ilma!), olenemata meediumist, olgu see digitaalne, analoogne, tele-, veebi- või tele-,veebi- heliga(jailma!),olenematameediumist,olguseedigitaalne,analoogne, koos sellesraamistikustähendabsõna“film” kõikifilmivorme Siinjakogu 1 Raamistik onjaotatudkuueks õpieesmärgiks,midamepeameüldisesihisaavuta Raamistiku koostasid2014.–2015. aastal25filmiharidustöötajat, kesolidvärvatud Selle raamistikueesmärkonniisugustmuutusttoetada.Seeloodudvastuseks Hoolimata agaomavaldavusest,keerukusestjakultuurilisestrikkalikkusestningsot onerižanrite,stiilidejaplatvormidelõikesarenenudüle120 aastaningsaanud21. maailmakinole japopfilmideleningloomingulisifilmitegemisoskusi. tamist kunstivormina,kriitilistmõistmist,ligipääsurahvuslikulepärandile, I soovitus:luuaEuroopafilmihariduse mudel,mishõlmaksfilmitunnus inspireerida kogu Euroopa inimesi ------FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 85 LISA 1 ------Raamistiku väljatöötamist rahastati Loov Euroopa programmi Euroopa filmipubliku Raamistiku väljatöötamist rahastati Loov noortele Selles raamistikus asetame me peamise rõhu kahele aspektile: lastele ja Me loodame, et see raamistik on kõigi jaoks tähtis panus kogu Euroopa filmihariduse Me loodame, et see raamistik on kõigi Me raamistame oma väljundid kolme K-ga: need on filmihariduse kreatiivne ehk loo need on filmihariduse kreatiivne K-ga: Me raamistame oma väljundid kolme looma isiklikult filmiga sideme nii kriitilisest, esteetilisest, emotsionaalsest, kultuurilisest sideme nii kriitilisest, esteetilisest, looma isiklikult filmiga vaatepunktist; kui ka loomingulisest laiale filmide ja filmivormide valikule; regulaarselt ligi pääsema kontekstist; filmi sotsiaalsest ja ajaloolisest kujundama välja teadlikkuse õppimise eri viiside üle. filmi kogemise, avastamise ja olema võimeline arutlema mõistma, mis on filmile eriomane ja seda teistest eristav; ja seda teistest mis on filmile eriomane mõistma, ja individuaalselt kui ka isiklikult kollektiivselt ja koostöös film on ühtlasi nii teadma, et tarbitav; loodav ja

SISSEJUHATUS KELLELE ON RAAMISTIK MÕELDUD? RAAMISTIK ON KELLELE ning Euroopa filmile. Kumbki neist ei välista aga muid aspekte: me innustame leidma sidet ning Euroopa filmile. Loov Euroopa programmi keskmes on aga siiski kogu filmimaailmaga ja kogu elu jooksul. on tähtis luua ja ära tahame ehitada kestlikku Euroopa filmikultuuri, Kui Euroopa kultuur. Euroopa filmi kasutada kõik võimalused, mis lasevad lastel ja noortel avastada ja kogeda jutustavad. ning hinnata ja mõista viise, mille abil just Euroopa filmitegijad oma lugusid See dokument kirjeldab raamistikku, millest haridustöötajad, valitsuse ja valitsusvälised See dokument kirjeldab raamistikku, millest haridustöötajad, valitsuse ja sise agentuurid ning filmitööstus ja muu audiovisuaalne tööstus saavad luua filmimaailma noortele. nemiseks võimalusi, suundi ja õppekogemusi igas vanuses õppuritele, aga eriti arendamise meetme filmikirjaoskuse tegevuste raames. tel vaevaga omandatud kogemused ja asjatundlikkuse ning annab sellest väga tähtsast tel vaevaga omandatud kogemused ja ülevaate. haridusvaldkonnast sidusa ja laiapinnalise pidades on selle eesmärk aidata paigutada filmihariduse tegevused käepärasele lähene pidades on selle eesmärk aidata paigutada määratleb raamistik mõned Programmiloojatele miste, kogemuste ja õpiväljundite kaardile. on see niinimetatud sügavama tasandi juhend. võimalikud õppesuunad. Poliitikategijatele filmihariduse rolli avaramas hariduspildis. See on põhimõtete kogum, mis määratleb kuna koondab filmiõpetajate paljude aastate väl arengusse, mõistmisse ja rakendamisse, minguline, kriitiline ja kultuuriline suund. Seletame need suunad lahti, märkides iga suuna minguline, kriitiline ja kultuuriline suund. ja -praktikatega, mis üheskoos loovad täieliku puhul ära otsesed seosed võtmeprotsesside sotsiaalse ja kultuurilise osaluse. ja poliitikategijate töödokument. Õpetajaid silmas See on õpetajate, programmiloojate Me jaotame need õpieesmärgid üksikasjalikeks õpiväljunditeks ning seome selliste koge üksikasjalikeks õpiväljunditeks Me jaotame need õpieesmärgid Me määratleme mõned “kõr viia nende eesmärkide saavutamiseni. mustega, mis võiksid loojad, aktiivsed koos (näiteks kriitilised mõtlejad, seikluslikud gema tasandi väljundid” filmiharidus seostub laiemate aitab filmiõpetajatel selgitada, kuidas tööpartnerid), mis uudishimu, (näiteks “õpisoodumused” mõned määratleme Samuti õpieesmärkidega. toetavad ja mida filmiharidus aitab arendada. tolerantsus, edasipüüdlikkus), mis õppijaid { { { { Õpilased peaksid Õpilased { { FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 86 LISA 1 Õppekava raamistikonvahend praktilistemudeliteloomiseks.Mudeliloominealgabtava Väljundipõhine raamistik haridustöötajaid, õppijaidkuikaEuroopafilmitööstust. mis võimaldaksidtõhusatkoostööd,partnerlustjaarengut, misinspireeribjakaasabnii parameetrite aluselsideteisteriikidejaprojektidega.Meie eesmärkonluuatingimused, ja asjakohasteleorganisatsioonidelemitteainultjuhtnöörid, vaidkavõimaluseluuaühiste olema eritikasulikoludes,kusfilmiharidusonpraeguvähearenenud, andesneileriikidele näidetega, etaidataedaspidikõikjalEuroopasprojekte kujundada jajagada.Seepeaks ning luuanendepinnaltühine“filmiõppeväljunditekomplekt”.” lastada filmiharidusetegevusteerilähenemisijatüüpesektoritetaustaoludevaates lastamine viibkoguEuroopastõhusama,paindlikumajasidusamafilmihariduseni. kogemuste jagamine,valmisolekarendadaprojektekoostöösninglähenemistekooskõ tud. Uuringu“ScreeningLiteracy”autoridavaldasidarvamust,etressurssideühendamine, omavahel samapaljukuimuudkultuurilisedtegevused. õpetusviise, mistulenevaltrahvuslikuharidus-jafilmikultuurimitmekesisusesterinevad jekte. Selleasemelkasutatakseteistesseainetessehõlmatudjatihtiselgeltsõnastamata meetodeid võiksüksteisegavõrreldaningmillestlähtuvaltluuajaarendadauusipro kokkulepitud standardeidegatulemusi.Samutipuudubraamistik,milleserilähenemisija daksid selollarohkematkuivaidosadesumma. Euroopa filmihariduses kooskõla, ühine eesmärgitunnetus ja esituse lihtsus, mis võimal rammi. peegeldasid tegevuse mitmekesisust, ning käsitleti rohkem kui 150 näidisprojekti ja -prog riteete koguEuroopaühiskonnafilmiharidusele.Uuringuvältelloodi32riigiprofiilid,mis tuuri. Uuringulõpparuandesonväljapakutudhulklähenemisi,projekte,meetodeidjaprio eesmärk olihinnata,kuivõrdvalmisonfilmiharidustoetamajamuutmaEuroopafilmikul 2012. aastalrahastasEuroopaKomisjon Euroopafilmihariduseseisundiuuringut,mille Uuring “ScreeningLiteracy” uuringu “Screening Literacy”järeldustest suure sammuedasi,küsides: “Millisedonfilmi kunagi üldisefilmiõpperaamistiku tarviskokkukogutud.Seetõttuastubseeraamistik seda illustreerivadnäited(kuidas seeõpetuspraktikasväljanäeb). ulatub tagasipedagoogikasse (millineõpetusaitabneidtulemusisaavutada)ningkõike liselt soovitud tulemustest (millist õpet tahetakse saavutada ja kellele see on mõeldud) ja Kuigi paljudestriikidestvõibleidaväljundipõhise filmihariduskavanäiteid,eioleneid Filmiõpperaamistiku teinepeamineeesmärkonluuaaluspõhi koosõppetulemusteja Siin esitatud filmiõpperaamistiku esmane eesmärk on seega “kirjeldada ja kooskõ Kaheteistkümnest soovitusestesitatiuuringusesimesenasee: Seega on praegune Euroopa filmiharidus ühitamatu, tihti nähtamatu ja fragmenteeri Uuringus “ScreeningLiteracy”osalenudteadlasteleoliselge,etfilmihariduseseiole Paljud käsitletudnäidisprojektidonmitmekesisedjamõjukad,kuidpraegupuuduvad maailmakinole japopfilmideleningloomingulisedfilmitegemisoskused. mine kunstivormina,kriitilinemõistmine,ligipääsrahvuslikulepärandile, Luua Euroopa filmiharidusemudel,millesolekshõlmatudfilmitunnusta ------FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 87 LISA 1 , ------väl isik kuu , ning entusiastlikule , laia skaalasse iseloomulikud omadu seikluslikule loojale , tähtsus; aktiivsele meeskonnaliikmele , sotsiaalne ja koostööline ajaloolise ja tehnoloogilise arengu ajaloolise ja tehnoloogilise arengu tundlikule publikule , , ; filmi kaasatud kodanikule oma rolli üle filmikultuuris. ja kriitilisele mõtlejale filmi eripära institutsionaalse isikliku kriitilise arvamuse ; teadlikule osalisele tundlikule kaastöötajale , , ; filmi pidev arutlemine seseisvale õppijale , i vaatamine Iga “õppevaldkond” on omakorda jaotatud üksikasjalikeks õpiväljunditeks ning seos Iga “õppevaldkond” on omakorda jaotatud Töörühmade ülesandeks oli ka kindlaks teha “õppevaldkonnad”, mis soodustaksid ülesandeks oli ka kindlaks teha “õppevaldkonnad”, Töörühmade 2014. aasta augustis viidi läbi tulemuspõhise filmihariduse peamiste algatuste audit aasta augustis viidi läbi tulemuspõhise filmihariduse 2014. Raamistik esitab filmiharidusest ka ülevaatliku pildi, millesse on põimitud selliste fil pildi, millesse on ka ülevaatliku esitab filmiharidusest Raamistik Õppevaldkondade ja neid toetavate kogemuste väljaarendamise käigus tegi rühm ka Õppevaldkondade ja neid toetavate kogemuste väljaarendamise käigus tegi Kõrvallehel on raa väljund, Euroopa filmiõpperaamistik, on selle töö tulemus. Lõplik Viimaks määratleme mõned “õppesoodumused” (uudishimu, empaatia, tolerantsus, (uudishimu, “õppesoodumused” mõned määratleme Viimaks väl õppijatel võimaldavad mis näitekogemusi, omakorda hulk toetab Õppevaldkondi jendada ja avastada filmi eripära. Need kogemused on otseselt seotud õpiväljunditega. ja kultuuri ettepaneku, et kõik õpilased peaksid kasutama ja mõistma kriitilise, kreatiivse lise lähenemisega seotud protsesse. mistiku kokkuvõtte tabelina. eestkõnelejale õpieesmär sed), mis aitavad filmihariduse andjatel selgitada filmiõppe seoseid laiemate kidega. poolt toetab. edasipüüdlikkus, nautimine), mis toetavad õppijaid ja mida filmiharidus omalt mõningane tundmine; mõned kõrgema selle on saavutamiseni. Peale tatud kogemustega, mis võiksid viia nende taseme väljundid (mida määratlevad jendusrikkale inimesele enesekindlale avastajale mide valimisel, avastamisel ja uurimisel). kind tegid Rühmad juurde. filmihariduse vaieldamatult kuuluksid ja arendamist K kolme laks järgmised võtmevaldkonnad: lik ja väljenduslik olemus luvate filmide ette kujutatakse. Seejärel osalesid 20 riigi organisatsioonide esindajad hulgal seminaridel, ette kujutatakse. Seejärel osalesid 20 viiest-kuuest aasta jaanuarini. Loodi aasta oktoobrist kuni 2015. mida peeti alates 2014. igaüks keskendus ühele filmihariduse põhisuu inimesest koosnevad töörühmad, millest ja nautimine), kreatiivsele ehk loominguli nale: kriitilisele (filmi mõistmine, analüüsimine ja selles osalemine) või kultuurilisele suunale sele (eri platvormidel filmikultuuri loomine areng, mis põhineb kõikvõimalike filmivor (intellektuaalne, esteetiline ja emotsionaalne rühm: see on enam kui 20 riigist pärit ekspertide vaba ja avatud rühm, millesse kuuluvad kui 20 riigist pärit ekspertide vaba ja rühm: see on enam õpetajad ja õpetajate koo organisatsioonid, valitsusasutused, teadlased, valitsusvälised asutused. Filmiõpperaamistiku andjad ning filmitööstuse rahastatud litajad, filmihariduse teistega, et kujundada välja tule paljudega nende seast ja ka koostamisel võeti ühendust muspõhine mudel. selgitamaks välja, kuidas Euroopas filmiharidust ning see võeti aluseks edasisele arutelule, teerima ja uuendusi tegema. teerima ja uuendusi Meetodid asjatundlikkusel. Uuringu põhineb hulga võtmeühenduste ja -inimeste Filmiõpperaamistik filmikirjaoskuse nõustamis jaoks loodi umbes 50 inimesest koosnev “Screening Literacy” mõistmist ja hindamist toetavad õpiväljundid?” Samuti toetab see publiku arendamist nii publiku arendamist Samuti toetab see õpiväljundid?” ja hindamist toetavad mõistmist tarvis. filmipärandi kui ka Euroopa rikkalikku Euroopa filmi tänapäevase ning kokku puutunud pruugi olla varem osa lugejaid ei näited, millega miõppe väljundite eksperimen kujundamisel omaenda programmide neid võivad julgustada mis seepärast TABEL EUROOPA FILMIÕPPERAAMISTIK

Inspireerida kogu euroopa inimesi ja valmistada neid ette selleks, EESMÄRK et nad saaksid eluaeg nautida, mõista, luua,avastada ja jagada filmi kõigis selle vormides FILMITUNDLIKKUS FILMIÕPPE KREATIIVNE KRIITILINE KULTUURILINE PÕHISUUNAD Protsess | Praktika | Osalus Protsess | Praktika | Osalus Protsess | Praktika | Osalus

Sotsiaalsed, isikli- Ajalooline ja Kriitiline isiklik Laiem ÕPPE- Filmi eripära kud ja koostöö- institutsiooni- Analüüsiv õpe VALDKONNAD arvamus filmikogemus protsessid line kontekst

Kriitilised Väjendusrikkad Tundlikud Analüüsivad Aktiivsed Seikluslikud loojad mõtlejad inimesed kaastöötajad praktikud kaastöötajad ÕPI- VÄLJUNDID Enesekindlad Entusiastlikud Entusiastlikud Kaasatud Teadlikud osalised Tundlik publik avastajad eestkõnelejad eestkõnelejad kodanikud

Filmi kogemine kõigis selle vormides Filmitegemise loominguliste võimaluste kogemine Filmi kogemine kinos Rahvuslike ja maailmakultuuride üle arutlemine KOGEMUSED Mineviku filmide avastamine Ideede ja väärtuste tuvastamine, vaidlustamine ja analüüsimine Filmikunsti kogemine

SOODUMUS EDASI- ELUAEGSEKS UUDISHIMU EMPAATIA TOLERANTSUS NAUTIMINE PÜÜDLIKKUS ÕPPIMISEKS

SEOTUS ELU TÖÖALANE ISIKLIK ARENG KODANIKUVASTUTUS JA TÖÖGA KOKNURENTSIVÕIME FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 89 LISA 1 ------kaudu, mis võimaldavad arendada välja omaenda praktikate ja protsesside filmikultuuris. Need filmi põhisuunad on kokku võetud filmikirjaoskuse kolme K-ga: kriitiline, krea kriitiline, K-ga: kolme filmikirjaoskuse võetud on kokku filmi põhisuunad Need Teadlik ja kirjaoskaja filmivaataja tutvub tõenäolisemalt väga erisuguste filmidega ja filmidega erisuguste väga tõenäolisemalt tutvub filmivaataja kirjaoskaja ja Teadlik kirjeldada eesmärk meie on noortel, ja lastel rõhk õppijatena on tekstis selles Kuigi Raamistik ei ole ettekirjutus. See võtab hoopis rea filmikirjaoskuse tulemusi ning See võtab hoopis rea filmikirjaoskuse Raamistik ei ole ettekirjutus. mingit eraldusjoont. õppekogemuste vahele ei tõmmata Ametlike ja mitteametlike Raamistik on toetav struktuur, mis põhineb tulemustel. See on ka ideede või tõeks või ka ideede on See tulemustel. põhineb mis toetav struktuur, on Raamistik RAAMISTIK KRIITILINE SUUND KRIITILINE protsessis. Kriitika on sotsiaalne ja tihti koostöövormis, mistõttu ongi veebifoorumid, fil protsessis. Kriitika filme kogu ja vaadelda mõista on võime “Kriitilisus” populaarsed. nii ja filmikriitika miklubid seadma nende mitmekesisuses ning arendada välja meelelaad, mis paneb meid pidevalt kutsub. See küsimuse alla, kuidas film meid mõjutab, liigutab, mõtlema paneb ja vaidlema ja suurendavad mis puudutavad, mõjutavad hõlmab teadlikkust teistest kunstivormidest, filmi vaadates kogetavat naudingut. kogevad – osaluse osa. Krii Arutlemise harjumuse ja kriitikavõime arendamine on iga haridusprotsessi tähtis ja viimistlemise vaidlustamise tikavõime areneb aja jooksul hinnangute proovilepanemise, selle maailma üle, milles me elame. Filmitegija teeb valikud – kaadrid, muusika, loo ele loo muusika, kaadrid, – teeb valikud Filmitegija elame. me milles üle, maailma selle esitatakse. Meie vaatajana astume vaadatava fil mendid, kuidas lugu üles ehitatakse ja vaata et ehitada, see niimoodi üles kuidas mõtleme, filmi, siis teeme või kui dialoogi, miga jad ekraanil toimuvat mõistaksid ja hindaksid. võtab arvesse, kuidas õpilased neid põhisuundi tiivne ja kultuuriline suund. Raamistik Filmihariduse põhisuunad me maailma näeme ja mõistame. Film võib manipu Filmil on võim mõjutada seda, kuidas väga mitmesuguseid emotsioone. See võib leerida, peegeldada ja panna meid kogema meid uutesse maailmadesse ja kutsuda mõtlema panna meid välismaailma unustama, viia seega suureneb potentsiaal kasvatada Euroopa filmile publikut, kes vaatab filme nii kino seega suureneb potentsiaal kasvatada des kui ka teiste leviviiside kaudu. Meie õppeni. elukestva lapsepõlvest varasest ulatub mõju mille soodumusi, ja väljundeid igas vanuses inimesi. siht on hõlmata selliseid näiteid, mis kõnetavad sobitab need selliste teadmiste, oskuste, mõistmise ja kogemustega, mis viivad kvaliteet teadmiste, oskuste, mõistmise ja kogemustega, sobitab need selliste tegevusteni. sete filmikirjaoskuse on suhtuda sellesse ja kogemused. Tähtis Igas valdkonnas on omad piirangud, võimalused pädevusi, kogemusi ja ligipääsu nii mitmesugustele raamistikku kui viisi toonitada teatud filmidele kui võimalik. võimalik uurida teemasid ja tulemusi, mida jäävad nende senise praktika raamidest välja. ja tulemusi, mida jäävad nende võimalik uurida teemasid või kavandada, milliste mida saab kasutada selleks, et otsustada pidamiste süsteem, eraldiseisvast tegevusest luuakse. Selle asemel et alustada mingist meetoditega projekt on õppuri filmikir hoopis küsimuse “Mis see –, esitab käigus tegeldakse projekti – millega tulemus?”. jaoskuse arendamise Raamistik määratleb tulemused, mille poole iga filmikirjaoskuse programm või projekt, programm või projekt, filmikirjaoskuse mille poole iga määratleb tulemused, Raamistik püüelda. Me ei eelda, võiks realistlikult hariduse osa, ametliku või mitteametliku olgu see et pigem loodame, tulemused, vaid raamistiku määratletud annaks kõik et ükski projekt on projekti arendajatel suund, siis kreatiivne ja kultuuriline kõrvuti kriitiline, kui asetatakse FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 90 LISA 1 valt ideidjameetodeidproovileningkatsetadesnendega. rekursiivne, niietõpilasedtulevadideedejatehnikatejuurde uuestitagasi,panneskordu -valdkondade ja-vahenditeomavahelisteseostemõistmist. Filmitegeminepeaksolema seid, kujutluslikke,loomingulisijaintuitiivseidvõimeid;ning filmijateistekunstivormide, tehnilisi javäljenduslikkeoskusi;esteetilistmõistmist kriitilisthindamist;intellektuaal Loomingulised protsessidhõlmavaduurivaid,analüütilisi,eksperimentaalseid,praktilisi, mine, lähtudessellest,etkriitilisusjaloomingulisusonomavahel seotud. mitte ainultteadlikukriitilisefilmivaatamisekultuuri,vaid kafilmitegemisekultuuriarenda seni viivateenajaseejärelhinnatakseloominguvaatamist.Filmiharidusesihteioleseega uurida, millised on seosed nende kogemuste vahel, kui vaatamistkasutatakse filmitegemi Digitaalse filmitegemisetulekonloonudvõimaluse,etvaatajatestsaavadtegijad. Tuleb millist mõjufilmmeileavaldas. kul esinemisel.Filmisüvendatudkogeminenõuabkavõimetandaedasiseda, sõpradega vesteldes,lapsejavanematevahelisesvestluses,ajaveebipostitusesvõiavali oma vaateid,hinnanguid,tundeidjamaitseidmitmesuguseskontekstis–eksamiruumis, liku vaheltoimunuddialoogi. kogemus esindab meie ja ekraani vahel toimunud dialoogi ning samuti filmitegija ja pub mida meolemevaatamiseajaltundnudjamõistnud.Selleleonvajalisada,kuidassee kontekstiga: filmsuhtlebmeieganingmeietahameedastadajaselgitadavälismaailmale, Meil tulebuuridakaseda,kuidassaamejagadaomafilmikogemustlaiemaühiskonnaja kavatsus, arutledaselleülejaandakokkuvõttesnähtulehinnang. sel, küsida,miksmeilenäidatakseseda,midamenäeme,mõelda,misvõisollafilmitegija välja arendadavõimetuvastadafilmielemendid,mõnikordmitmekordsevaatamisetulemu ja lookohta,teemadeväärtustekohtaningfilmiesteetilisteaspektidekohta.Meiltuleb teevad sedajubavägavaraseseas.Õppijaidpeaksjulgustamaesitamaküsimusitegelaste Kriitilise praktikaarendamisekeskmesonvõimeesitadafilmikohtaküsimusi–lapsed line seospeaksolemaalus,millepealeehitatakseeluaegnesuhefilmiga. samuti mängufilmid)peaksvõtmaosanaterviklikustfilmimaailmastningnendeomavahe olemust ennast.Igafilmivormi(dokumentaalfilmid,kunstnikeloodudfilmid,animatsioonid, käivaid argumentejaseisukohti,ningsamutifilmid,misvõivadkäsitledaliikuvatepiltide Kriitilise suunaolulineosaonvõimejasoovvaagida,kuidasfilmidesitavadmaailmakohta omandi kaitsmiseks seatudseaduspiirangutest, mison. nende pakutavaidloomingulisi õppimisvõimalusi,samastulebollateadlikintellektuaalse sõbrad, perekondvõiklassikaaslased. Isegi nooredautoridonteadlikud, etnendefilmivõivadsuurelvõiväikeselekraanil näha ühiskonnas, ningteadlikkust kontekstist,millesfilmitegeminejavastuvõtmineaset leiab. OSALUS PRAKTIKA PROTSESS PROTSESS KREATIIVNE SUUND Peamine onagasee,etfilmi loomineonsellevormimõistmise põhialus. Filmiga seotudloomingulisus hõlmabuutedigitaalsetetehnoloogiatekasutamistja Filmi tegemine nõuab arusaamist ja mõistmist, milline on filmi koht tänapäevases Seega peavad õpilased arendama välja keele, diskursuse, mis võimaldaks väljendada ------FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 91 LISA 1 ------OSALUS PRAKTIKA PROTSESS KULTUURILINE SUUND KULTUURILINE OSALUS PRAKTIKA mõttes, et filmi vaadatakse kinos koos teiste publikuliikmetega või et filmi tehakse tihti et filmi või publikuliikmetega koos teiste vaadatakse kinos et filmi mõttes, ja film vaataja, kaudu mille raamistikus, sotsiaalses toimib ise film ka vaid meeskonnana, kul filmitegija jagavad ühist arusaama, ühist “reaalsust”. Seega on film eri ühiskondade, mõistmiseni, tuuride ja ajalugude kohtumispaik ning samuti tee, mis viib nende kultuuride neile kaasatundmiseni ja neis osalemiseni. Alates sellest, et laps valib oma lemmik-DVD ja inimesed teevad Youtube’i oma lemmikute oma ja inimesed teevad Youtube’i Alates sellest, et laps valib oma lemmik-DVD direktorini kehtib kontiinum, milles vaatamine, nimekirju, kuni rahvusvahelise filmifestivali jooksul süvenevad ja arenevad tegevused. arutlemine, valimine ja jagamine on elu kontekstis. See ei kehti mitte ainult selles Film on sotsiaalne vorm, mis paikneb ajaloolises vad üksteisega“ mõjutamise, tsiteerimise ja vihjamise teel, on filmikultuuri oluline mõõde. vad üksteisega“ mõjutamise, tsiteerimise kriteeriumide üle, mida kasutatakse nn suur enam, arutlemine ja vaidlemine nende Veelgi osalemise viis. test filmidest rääkides, on tähtis filmikultuuris kogum. tegevuste ja kultuuriliste hariduslike ajalooliste, muuhulgas ka sotsiaalsete, Film on tusi. Mida laiem on meie ligipääs filmile, seda sügavam ja avaram on meie seos maailmaga. tusi. Mida laiem on meie ligipääs filmile, nimekirjad, filmide filmihindamisel: ja grupeeringutel kogudel, tihti põhineb Filmikultuur vaid ja arutlemine seejärel ning tegemine programmide kureerimine, loomine, kaanonite Mõistmine, et filmid “räägi osalemise viisid. lemine on kõik filmikultuuris ja filmiajaloos arendamist koostöös teistega filmitegemise tehnikate ja protsesside avastamise ja nen teistega filmitegemise tehnikate ja arendamist koostöös töö esitamist ja selle mõju hin kaudu; ning publikule lõpetatud dega eksperimenteerimise damist. oma kultuurilist ja rahvuslikku identiteeti ja samuti Film võib aidata meil mõista iseennast, ka teisi inimesi, teisi kultuure, aegu, ideid ja väär ajalugu. Film võib aga aidata meil mõista demonstreerimine; filmitootmisega seotud ressursside ja varustuse haldamine; filmitege filmitootmisega seotud ressursside ja demonstreerimine; mise tehniline valdamine. teh filmitegijate tänapäevaste ja ajalooliste hõlmab osalemine kogukonnas Filmiloojate vahele seoste tõmbamist; ideede näitamist; enda ja teiste töö nika tundmise ja mõistmise Peamise loomingulise praktika hulka kuuluvad: praktiline filmi loomise õpetamine; mõtete, loomise õpetamine; praktiline filmi hulka kuuluvad: loomingulise praktika Peamise eneseväljenduse seoses omanditunde, avastamisega loominguliste meetodite ideede ja laialdaste loominguliste, ja stiilide lõikes eri vormide õhutamine; filmikunsti ja sõltumatuse organiseerimise protsesside ja ideede soodustamine; kogemuste kriitiliste ja tehniliste FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 92 LISA 1 Õpilased peaksidsuutmaäratundajamõistajärgnevat. ning ollavõimelinekõrgemaltasandilkriitiliseksvaatamiseks jaesteetilisekskaasatuseks. süstemaatiliselt kokkupuutumineonhädavajalik,etsuuta “lugeda”ja“kirjutada”filmitekste line ja kõrgelt arenenud ning samal ajal pealtnäha “ilmselge” ja “läbipaistev”. Selle keelega Film on“väljenduslikaudiovisuaalneprotsess”,selleloma keel,misonäärmiseltkeeru Mis onfilmileeriomane sele jalaiendavadfilmiharidusepõhisuundi(kolm K-d). Õppevaldkonnad on: filmiõppekogemused. Need õppevaldkonnad panevad aluse “filmitundlikkuse” arenemi Filmiõpperaamistik põhineb kuuel õppevaldkonnal, millest kasvavad välja õpiväljundid ja vale tähendusele. uus tähendus,jaetheliolemasolu –võipuudumineliikuvapilditaustalvõibviidataerine N { ÕPIVÄLJUNDID ÕPPEVALDKONNAD

äide: Õpilasedvõiksidnäidata, etmuutesjärjestikustekaadriteomavahelistasetust,tekib ja igaheliannabpanusefilmi üldisessetähendusse. vate piltidejahelideesitamise eriviisidteevadvõimalikukstähendused.Igakaader Film onk • • • • • • Mu eluonpäästetudkakskorda.Ükskordtegisedakoolja ükskordkino. Ma vieaétésauvéedeuxfois:parl’écoleetlecinéma rotsessile. Film onnagumõte.Seekõigistkunstiliikidestkõigelähemalmõttep taga ja su silmadiseprojekteerivad seda, nii etsanäed, mida tahadnäha. Minu silmisonideaalnefilmsee,misjustkuirullublahtisinuendasilmade Olla võimelinearutlemafilmikogemise,avastamisejaõppimiseeriviisideüle. Kujundada väljateadlikkusfilmisotsiaalsestjaajaloolisest kontekstist; Regulaarselt ligipääsedalaialefilmidejafilmivormidevalikule; kultuurilisest jaloomingulisestvaatepunktist; Luua isiklikult filmiga side kriitilisest, esteetilisest, emotsionaalsest, individuaalselt loodavjatarbitav; Teada, etfilmonühtlasiniikollektiivseltjakoostööskuikaisiklikult Mõista, misonfilmileeriomanejasedateistesteristav; unstilise väljendusevahend , mispõhinebajajaruumisuhtel. Järjestikusteliiku Alain Bergala John Huston -

- - - - FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 93 LISA 1 ------Õpilased peaksid suutma tootmisprotsesside tundmise kanaliseerida koostöös val Õpilased peaksid suutma tootmisprotsesside tundmise kanaliseerida koostöös Õpilased peaksid mõistma ka seda, et film on väljenduslike ja tehniliste valikute tule Õpilased peaksid mõistma ka seda, et Või peaks neid õhutama katsetama ja arutlema, milliseid eri reaktsioone kirjeldab väike väike kirjeldab reaktsioone eri milliseid arutlema, ja katsetama õhutama neid peaks Või Teha ideed kohasel viisil teistele kättesaadavaks, et alustada mis tahes loomeprotsessi. Teha Linastamiskeskkond määrab filmivaatamisprotsessi: olenevalt linastamiskeskkonnast Linastamiskeskkond määrab filmivaatamisprotsessi: võib sama film anda erineva kogemuse. Filmikeele peamised väljendusparameetrid (kaadrivalik, kaameranurk, kaamera liiku väljendusparameetrid (kaadrivalik, Filmikeele peamised ja film on loo jms) on otseselt seotud filmitehnoloogiaga mine, ajapõhised struktuurid tulemus. “tehniliste parameetrite” väljendusjõu minguliselt kasutatud Film on kommunikatsioonivahend.

ÕPIVÄLJUNDID VÕTMESÕNAD vastuvõtmisse. Õpilased peaksid suutma järgnevat: { mus. Nad peaksid suutma ise filmitegemisega eksperimenteerida ning väljendama isik eksperimenteerida mus. Nad peaksid suutma ise filmitegemisega ja tundlikud liku kogemusega seotud emotsioone, tundeid ja ideid, olles rohkem teadlikud keskkonna suhtes. valikute minud filmiprojektidesse, tehes seega ise filme teadlike tehniliste ja väljenduslike aktiivsemasse kaudu. Samuti peaksid nad suutma kanaliseerida need teadmised filmide Õpilased peaksid tundma nende protsesside skaalat ja ulatust, mis kõik koos iga filmi Õpilased peaksid tundma nende protsesside kollektiivne ettevõtmine ning vajab paljusid oskusi ja valmimisse panustavad – film on tihti tuleks korraldada kohtu sulandatakse. Võimalusel otsuseid, mis viimaks lõplikuks tooteks tehnikute, režissööride, helikujundajatega), et misi filmitööstuse esindajatega (filmitegijate, otse allikast. õpilased saaksid ammutada kogemusi Filmi lugu, filmi väljendus, filmi kommunikatsioon, audiovisuaalse tähenduse loomine, tähenduse audiovisuaalse kommunikatsioon, filmi väljendus, filmi lugu, Filmi vahendatud kogemus, tehnilised koodid ja tavad, otsene kogemus versus audiovisuaalselt filmiliik, filmižanrid, filmi linastamine. kultuurilised koodid ja tavad, filmi esteetika, protsess meeskondlik Film on ühtlasi nii isiklik kui ka klassiruum, sülearvuti, kino jms) ning nende üle arutlema. klassiruum, sülearvuti, kino jms) ning nende on võimelised arutlema ka selle üle, milliseid kogemist. Õpilased pärast sama filmi seltskond filmi vaatamine eri aegadel. muljeid on neis endas tekitanud mingi kaadrivaliku, kaamera liikumise ja asetustega on loodud tähendusi. Õpilased peaksid liikumise ja asetustega on loodud kaadrivaliku, kaamera saab toimivad ja kuidas nendega mõista, kuidas need parameetrid suutma ka põhitasandil loominguliselt manipuleerida. { (kodukino, kogemusi oma erinevaid filmivaatamise Näide: Õpilasi peaks õhutama kirjeldama tega (dokumentaal-, mängu-, reklaamfilm jms).tega (dokumentaal-, { kuidas erineva või lühifilmide põhjal määratleda, filmikatkendite Näide: Õpilased võiksid { selle üles ja filmides mingit olukorda, kuidas saab kirjeldada võiksid mõista, Näited: Õpilased peaks julgustama ja helisid. Õpilasi liikuvaid pilte puudutavaid ette seda olukorda mängides võiksid ka eksperimentee kirjeldusi”. Õpilased lihtsaid “audiovisuaalseid looma ja jagama esitus nende eri liiki audiovisuaalsete igapäevaobjekte oma valitud tegelikke rida, võrreldes FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 94 LISA 1 guliseks suhestumiseks.Vaadates, luuesjajagadesarendavad nadväljaraamistiku,mil Filmihariduse kaudukujundavadõpilasedomakriteeriumid filmigakriitiliseksjaloomin Isikliku kriitika raamistikud pilt, heli,koostöö,filmiaktiivnevastuvõtmine,filmitootmise rollid. Filmitegemine, oskused,protsess,tehnilisedvalikud,väljenduslikud valikud,väljendamine, autoriõigustega. amatöör- võiprofifilmifestivalideleningpanebfilmiüles sobivateleplatvormidele,arvestades Näide: Õpilanekorraldab perelejasõpradelemõeldudningavalikke linastusi,kandideerib { need protsessiddokumentaal-,anima-jamängufilmipuhulerinevad. dutsent, grimeerija, tootmisassistent, klapilööja, helikunstnik, näitleja … Vaadatakse, kuidas Õpilased vahetavadrollearenduse,tootmisejajäreltootmiseprotsessivältel:režissöör,pro Näited: Õpilaneselgitabvälja,misonigarollipanusjamillinerolltallekõige pareminisobib. { test, midavõibnähamuusikavideos,kuidmisonpäritvarasematestfilmistiilidest. jate töödejateistekunstiteosteajaloolistestseostest.Või kirjutabtatehnikatestjakujundi Näide: Õpilanekirjutabfilmiarvustusevõianalüüsi,näidates,etonteadlikfilmide,filmitegi { See kehtib ka mikrofonide ningpildijahelimonteerimiseriist-tarkvarakohta. tatava seadmetehnilisedvõimalused,ningmõistabesteetikajamasinatevahelisiseoseid. Näide: Õpilaneeksperimenteeriberikaameratejaobjektiividega,uurib,millisedonkasu { helijamonteerimine. plaan, kaadrivalik…), jad, näitlemine,võttepaigad,pilt(valgus,värvid,teravussügavus,kaameranurkjaliikumine, sellele, mida ta tahab väljendada, valides suure hulga väljendusparameetrite seast: osatäit Näide: Õpilaneotsustab,millisedtehnilisedjakunstilisedvahendidvastavadkõige paremini { keemi, panebpaikavõttegraafiku,võttekavajaüldiseprojektikava. Näide: Õpilanevormistabomaprojektiosi,näitekssisukirjelduse,stsenaariumi,süžees Õpilased suudavad järgmist: edasi omaisiklikkujaemotsionaalset reaktsiooni. teose kohtaomaarvamust,viidates selleelementidelejakohalefilmikultuurisning andes les analüüsida, peegeldada, küsida, võrrelda ja interpreteerida. Nad suudavad väljendada ÕPIVÄLJUNDID VÕTMESÕNAD

pilte, helisidjamonteeritudfilmilõike. Olla teadlikväljenduslikestjaloomingulistestvalikutestningvaatepunktidest,luues Levitada omatöödmitmesugusesmeediakontekstis. Tunda jateostadafilmitootmiseerietappetootmismeeskonnarolle. Filmi vaadatesneedvalikudäratundajanendeülearutleda. kõige tõhusamatulemuseni. operaator, valgustajadjms),ningteada,kuidasneidjuhendadajamidanõuda,jõudmaks olla teadliktehnilistestteguritest.Ollakursis,kesvastutabmilliseosaeest(režissöör, Kasutada mitmesuguseidtehnilisetootmisevahendeid,tundapõhialuseidja ------FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 95 LISA 1 ------Jagada ja põhjendada oma arvamusi, olles samas avatud teiste arvamustele, ideedele Jagada ja põhjendada oma arvamusi, olles samas avatud teiste arvamustele, ja vaatekohtadele. Hinnata mitmesuguseid filme, sealhulgas tänapäevaseid, uusi ja klassikalisi näiteid, Hinnata mitmesuguseid filme, sealhulgas kasutades asjakohast sõnavara ja väljendeid. Interpreteerida filmi tähendust ning määratleda, millised on selle filmi suhted teiste kul Interpreteerida filmi tähendust ning tuuriviidetega ja päriselu kogemustega. Näidata üles võimet vastata filmile mitmel viisil (kõnes, kirjas, visuaalses vormis). Näidata üles võimet vastata filmile mitmel Näha, kuidas film peegeldab kultuurilisi väärtusi ja tausta, võttes arvesse filmi tegemise Näha, kuidas film peegeldab kultuurilisi esteetikat. Suuta analüüsida ka nende sarna konteksti, teemakäsitlust ning eriomast susi ja erinevusi. Osaleda filmitegemises kui rekursiivses protsessis, mis nõuab kriitilist mõtlemist, emot kui rekursiivses protsessis, mis Osaleda filmitegemises aktiivset kaasatust, koostööd esteetilist tundlikkust, nautimist, sionaalset mõistmist, esitleda ja põhjendada. ning oskust oma ideid Määratleda ja hinnata filmitegemise kõigi vormide elemente ning mõista ja väärtustada mõista ja väärtustada ning kõigi vormide elemente filmitegemise hinnata ja Määratleda töösse, olla võimeline valikutest oma hõlmata mõned neist valikuid. Suuta filmitegijate mõju. mõistetakse nende ja näitama, et neid selgitama

VÕTMESÕNAD Kriitiline mõtlemine, aktiivne osalemine, põhjendatud hinnang, interpretatsioon, osalus, Kriitiline dialektiline prot emotsionaalne mõistmine, peegeldus, küsimus, analüüs, suhted, vaatlus, sess, ideede jagamine, arutlus, võrdlus, esteetiline hinnang, kriteeriumid, hindamine. { filmi või filmistseeni vaatamist suudab õpilane võtta aktiivselt osa vestlusrin Näide: Pärast gist, et arutada filmiideid, tuua välja teised lähenemised ja avaldada oma arvamust. dega või päriselu olukordadega. { selgitades ja väärtusi ning kvaliteeti analüüsides filmi filmiarvustuse, Näide: Õpilane kirjutab oma hinnangukriteeriumeid. joonistused), ideid ja muljeid. mis peegeldab filmist saadud { karakterit, anda tema rollile oma filmi vaatamist suudab õpilane kaaluda iga Näide: Pärast iga karakterit teiste filmide karakterite ja lugu interpretatsiooni ning suhestada või võrrelda Näide: Õpilane teeb kindlaks kultuurikonteksti, milles film on tehtud, ning määratleb, kuidas milles film on tehtud, ning määratleb, Näide: Õpilane teeb kindlaks kultuurikonteksti, on see seotud filmi teemadega. { avaldada arvustuse veebifoorumis. filmi vaatamist suudab õpilane kirjutada ja Näide: Pärast (kujundid, sõnad, visuaalse plaani õpilane joonistada vaatamist suudab filmi Pärast Näide: ta andis ja millist naudingut kogemus pakkus. kogemus ta andis ja millist naudingut arutleda, püüdes väärtustada kirjutades suudab õpilane ideede üle Näide: Stsenaariumi emotsionaalset ja esteetilist mõju. jõudmise kokkuleppele { määrama filmitegija stiili, kaasama selle omaenda töösse ja õigustama valikuid. stiili, kaasama selle omaenda töösse määrama filmitegija { ära tunda, millise panuse filmiprojektis ning oskab kaasa meeskondlikus Näide: Õpilane lööb { on neid kuidas selle, ja elemendid filmi määrates filmistseeni, analüüsib Õpilane Näide: kindlaks on suuteline kasutatud. Ta esteetika edasiandmiseks tähenduse ja emotsioonide, FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 96 LISA 1 { seks võikonteksti loomiseksteisteleasjakohastele filmidele. Näide: Õpilanehindabmingifilmivõimingitefilmide omadusi, viidatessealhulgasvõrdlu { läbimõeldud arvamuse. Näited: Õpilane vaatab oma tavaeelistustest erinevat tundmatut tüüpi filmi ning koostab { ramm võinnkohustuslike filmidenimekiri. neist kokkuvõtte, etkujundadasoovitus,kasfilmiklubisfilminäidata(võimitte). Näited: Õpilaneotsibväljamingifilmi kohta avaldatudarvustusedjaarvamusedningteeb { lise konteksti kohta. või asjaoludest,ningselgitab,midafilmnäitabajastulaiemasotsiaalse,kultuurilisejaajaloo Näide: Õpilanehindab,kuidasfilmikindladaspektidonmõjutatudselleloomiseajast, kohast { omased jooned. Näide: Õpilaneeristabfilmeaja, koha jažanrijärgi,määratledes,ajale, kohale jažanrile { ning suudabjärgmist: arhiivi-, anima-jaamatöörfilme,uusifilmivorme,kodumaiseid,Euroopamaailmafilme) Õpilane uuribvägamitmesuguseidfilme(shmängu-,dokumentaal-,eksperimentaal-, dus avabuksesellesselõputultmitmekesisessefilmimaailma. filmikogemusi valdavpeavoolumeedia,olguseesiiskino,televisioonvõiinternet.Filmihari mitmekesine kultuurilinemaailmjaajaluguvägaharva,pigempiiritlebenamikuinimeste mat rolli.Inimestevaatamiskogemustesja-harjumustespeegelduvadagafilmiäärmiselt Selle ajajooksulonfilmmänginudkultuuritekkesjakultuurilisesidentiteedisainavõimsa nevas žanritejaliikideskaalasningainakasvavaseesmärkidepublikumitmekesisuses. Filme onülekogumaailmatehtudjanauditud120 aastat(jaaastaidlisandub)ühalaie Filmi laiemskaala kõigutada, ümberpööratavõi uuendada. Näide: Õpilane teebäratuntavasvormis,stiilis võižanrisfilmi,misvõib vormivõinarratiivi { iga allikagaseotudtehnilisi,õiguslikke, rahalisi jakvaliteedigaseotudküsimusi. Näide: Õpilane teeb kindlaks võimalikud allikad, mille kaudu filmi saab vaadata, ninghindab ÕPIVÄLJUNDID

rikastada jaarendadaomaenda loomingut. Kasutada teadlikultfilmivorme,žanre, stiile jaajalugupuudutavaidteadmisiselleks,et jainternetti. televisiooni, DVD-sid Tuvastada jahinnatafilmivaatamiseallikaid,shkinosid,filmiklubisid-ühinguid,arhiive, Väljendada arvamustmitmesuguste filmidekohta. Teadlikult kõigutadavõikujundadaomavaatamisvalikuid. mate filmideloetelusid,veebiallikaid,suusõnalisiallikaidjms. Kasutada mitmesuguseidfilmivõifilmidegaseotudallikaid,sealhulgas arvustusi,pari Seostada filmiselleloomisekindlasotsiaalsejaajaloolisekontekstiga. graafilises, ajaloolisesvõižanrilisesjaotusesõigesselahtrisse. Tunda ärajatehakindlaksigalefilmitüübileomasedjoonedningasetadafilmidgeo Õpilane sõnastabomapraegusedvaatamiseelistusedning arutlebnendepõhjusteüle. Õpilane uurib mingi kindla aja, koha või žanri filme, et koostada soovituslik kinoprog ------FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 97 LISA 1

------); ). nickelo nt Nõuko nt televisiooni-, video-, DVD- ja veebi- nt televisiooni-, nt kuidas varase kino kiiresti arenevad nt kuidas varase kino kiiresti arenevad ); nt pagulaskino kasv Itaalias aastatel 2000–2015 või Saksa Saksa või 2000–2015 aastatel nt pagulaskino kasv Itaalias ); ideni, kinodest arvutite, tele-, video- ja mobiilseadmete kaudu vaatamiseni). tööstust mõjutanud ( tööstust ekspressionismi tõus 1920ndatel mõjutavad filmi esteetikat ( tunneb ära kindlad kontekstid, mis otseselt gude Liit 1920–40 tunneb ära viisid, kuidas sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik olukord on filmi tunneb ära viisid, kuidas sotsiaalne, kultuuriline les osalemist võimaldanud ning piiranud); mõista leviplatvormide ja filmivaatamise ajaloolist arengut (kohvikutest deon filmitootmise mõistes ära tunda ajaloolised ja praegused tehnoloogilised aren filmitootmise mõistes ära tunda ajaloolised ja praegused tehnoloogilised gud (filmi eellased, nt fotograafia, kronofotograafia, Magic Lanterns, üleminek ja16 mm 60 s, üle 70 mm, filmiriba pikkus, Technicolour, helifilmile, tummfilmilt äsja ulatuses millises see, ning digitaalsele filmitegemiselt analoogselt minek -tarbimist ja sel digitaalmeedia tootmine on filmitootmist, “demokratiseerunud” taal-, amatöör-, tele-, video-, digitaal- ja veebifilmid); taal-, amatöör-, tele-, video-, digitaal- ja filmi vormi ja levikut. kirjeldada, kuidas need kontekstid kujundavad DVD ja interneti tulekuga seotud filmide levitamise ja filmitööstuse revolutsioon DVD ja interneti tulekuga seotud filmide ( mõistab inimeste ja institutsioonide suhteid filmitööstuse suundade evolutsioon publiku vaatamisharjumustega seotud väljaspool peavoolutootmist (eksperimen määratleda filmitegemise võimalused mõistab filmitööstuse ja publiku suhteid ( mõistab filmitööstuse ja publiku suhteid vaatamisharjumusi; televisiooni, video, linastamisvõimalused mõjutasid publiku

{ { { { { { { { Tehnoloogiline kontekst – õpilane suudab: Tehnoloogiline Tootmise kontekst (mittetööstuslik) – õpilane suudab: Tootmise Sotsiaalne sotsiaalset, kultuuri ja ajalooline kontekst – õpilane suudab kirjeldada filmi selle sisu, struktuuri ja laadi. Näiteks: list ja majanduslikku konteksti, mis mõjutab

ÕPIVÄLJUNDID VÕTMESÕNAD Näide: Mõeldes Lumière’ide filmile “Rong saabub jaama”, teadvustavad õpilased, et nende Näide: Mõeldes Lumière’ide 16 kaadrit esimesed filmid olid tummfilmid, ühe minuti pikkused ja projitseeritud kiirusega aastal tehnoloogilised olud. sekundis, sest sellised olid 1895. { Näide: Vaadates avangardistist filmitegija Jonas Mekase filme, võiks õpilane kaaluda, kui avangardistist filmitegija Jonas Näide: Vaadates (peavooluväline filmitegemine filmikunstnikuna ja vastukultuuriliikumise das tema kontekst osana) kujundab tema töö vormi ja tunnetust. { Õpilane suudab teadmiste allikaid mitmesugusest vaatenurgast hinnata ja interpreteerida. allikaid mitmesugusest vaatenurgast Õpilane suudab teadmiste { Sotsiaalne ja ajalooline kontekst Sotsiaalne ja ajalooline sotsiaalset ja ajaloolist olustikku, eeldab, et mõistetakse laiemat filmikirjaoskus Põhjalik arenguid ja linastamisvõimalusi. ning sellega seotud tehnoloogilisi milles film on tehtud, teadlikku eneseväljendust, ei hõlma mitte ainul indiviidi või kollektiivi Filmi põhjalik analüüs sotsiaalmajandusliku olukorra ja tegurite, näiteks ajalooliste liikumiste, vaid ka sotsiaalsete mõju. tehnoloogiliste uuenduste Vorm, žanr, mängufilm, dokumentaalfilm, eksperimentaalne film, amatöörfilm, arhiivifilm, amatöörfilm, arhiivifilm, film, eksperimentaalne mängufilm, dokumentaalfilm, žanr, Vorm, filmiühing. levi, platvorm, filmiklubi, animafilm, FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 98 LISA 1 rotsesse. Näide: Ajajooksularenevatevaatajatenasuudavadõpilased võrreldakogemusi jaõppep { ratiividele Näide: Nooredkujundavadkriitiliselähenemisereaslühifilmides esitatudväärtustelejanar { teinud mitulühifilmi. Näide: Lapsedräägivad,kuidasnendefilmikäsitlusonmuutunudpärastseda,kuinadise { Üldine analüüsivfilmihariduseõppeprotsesskindlustab,etõppijadsuudavadjärgmist: ptiline niiomaeesmärkidekuikaväljunditepoolest. ja kõhklusiningseadaomaendavalikuidhinnanguidkahtlusealla.Seegaonseesüno kogemusena, mishõlbustabõpituanalüüsimist.Nadsuudavadväljendadaenesekindlust lik. Õppijad kogevad nii filmivaatamise kuika filmitegemise rõõmu isikliku ja sotsiaalse damine eelnimetatudõppevaldkondadejavastavatetulemustesaavutamiseksvägavaja seks ningiseseisvusesaavutamisekshädavajalik.Seetõttuonanalüüsiminejaenesehin Võime analüüsida õppimisprotsessi ennast on teadmiste omandamiseks ja süvendami Õppimise analüüsimine platvormid, kultuuriuuringud,tehnoloogia,filmitööstus,digitaliseerimine,digitaalmeedia. Film, interdistsiplinaarsus,ajalugu,sotsioloogia,majandus,tehnika,kontekst,levitamine, Sanchez filmis“Blairinõiaprojekt”jaDogma95režissöörid. seda vormistiililisevahendina, samuti tegid ka Gareth Edwards filmis “Koletised”, Myrick ja filmikeelt: käsikaameragaülesvõetuddirectcinemajacinémavéritérežissööridkasutasid tus (kaamerajahelisalvestaja)muutisaudiovisuaalsettootmist(väiksemadmeeskonnad) ja ja keelte kateisi. Näide: Õpilanesuudabavastada pealesenituttavatefilmi kontekstide, vormide,väljundite { ÕPIVÄLJUNDID VÕTMESÕNAD

võtmes esitada. kem teada.Nadõpivadkaviise, kuidasomauurimistulemusiniikriitikakuikaloomingu Uurida –õpilasteskujunebvälja soovsaadafilmidejafilmitegemistehnikatekohta roh endale kõigeparem. Nad suudavadhinnataerinevaidteoreetilisilähenemisi ja otsustada,millineonneile nad hinnataniinähtudfilmekuikanendeavaldatavatemotsionaalset jaesteetilistmõju. Hinnata –õpilasteskujunebväljavõimehinnataomafilmide eduningsamutisuudavad mitmesuguseid kriitilisijateoreetilisivaatepunkte. nii endaloomingutkuikateistefilmitegijatetööd. Viimasel juhulsuudavadnadkasutada Analüüsida – õpilastes arenevad välja kriitikaoskused, mis võimaldavad neil analüüsida tunda erinevadkriitilisedlähenemised. loomingu kuikateistefilmitegijatetöötugevusedjanõrkused.Nadsuudavadära Ära tunda–määratažanrid,filmivormid,filmiajaloojaarenguvõtmehetkedningniienda Näide: Õpilanesuudabarutledaselleüle,kuidas1960ndatelkäikutulnudkerge varus . ------FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 99 LISA 1 ------muste kaudu. Nad suudavad ka kaaluda oma loomingu tugevusi ja nõrkusi. Aktiivsed kaastöötajad. Õpilastes kujuneb võime teha koostööd ideede arendamise, praktiliste oskuste ja loominguliste projektide vallas. Väljendusrikkad inimesed. Õpilased suudavad filmi kohta selgelt oma arvamust väl Väljendusrikkad lugusid. jendada ning samas loominguliselt uurida ja väljendada oma mõtteid, ideid ja ning samuti Analüüsivad praktikud. Õpilased kujundavad välja oskuse analüüsida filme filmikoge analüüsida omaenda kriitilisi lähenemisi ja kujundada neid lähenemisi uute ka oma loomingulises töös võimalikult mitmekesiseid tehnikaid ja seadmeid. ka oma loomingulises töös võimalikult teadlikud osalised. osalised. Õpilastest saavad üldise filmikultuuri Teadlikud omaenda lähenemise nii filmide vaatamise ja Seikluslikud loojad. Õpilased loovad vallas. arvustamise kui ka loominguga katsetamise Tundlikud kaastöötajad. Õpilased suudavad osaleda filmidiskussioonis silmast silma või kaastöötajad. Õpilased suudavad osaleda Tundlikud vaidlustama. neid valmis samas olles seisukohti, teiste respekteerida ning kaudu veebi panustades oma oskusi ja loomin Samuti suudavad nad osaleda tootmismeeskonnas, omi. gulisi ideid ning respekteerides teiste mitte ainult laia filmide skaalat, vaid otsivad Enesekindlad avastajad. Õpilased ei avasta Kriitilised mõtlejad. Õpilased suudavad kasutada laia kriitiliste lähenemiste skaalat nii skaalat lähenemiste kriitiliste laia kasutada suudavad Õpilased mõtlejad. Kriitilised tööde puhul. nähtud filmide puhul kui ka omaenda Loomine – õpilased suudavad luua filmi kohta oma argumendid ja kriitika. Samuti õpi kohta oma argumendid ja kriitika. Samuti – õpilased suudavad luua filmi Loomine teisele avaldab. mõistes, millist mõju üks tegevus vad nad ise filme looma, Laiendamine – õpilased näevad oma filmivallas arenemise võimet viisina siseneda teis arenemise võimet oma filmivallas – õpilased näevad Laiendamine kaasa aitavad. Nad filmi mõistmisele kuidas ka need ja näha, tesse kunstivormidesse paljusid teisi kunstivorme. osana, mis hõlmab laiema kultuuri näevad filmi

ÕPIVÄLJUNDID VÕTMESÕNAD 8. 6. 7. 4. 5. 2. 3. tähtis meeles pidada, et paljud neist õpiväljunditest ilmnevad enam kui ühes õppevald õpiväljunditest tähtis meeles pidada, et paljud neist konnas. 1. Analüüs, peegeldus, hindamine, enese hindamine, teadlikkus õppeprotsessist, väljendus. hindamine, enese hindamine, teadlikkus Analüüs, peegeldus, On õpiväljundeid. üldisemaid rida määratleda võimalik on lähtuvalt Õppevaldkondadest { analüüsida ja hinnata ning filmi tegemise protsessis oma tegevust Näide: Õpilane suudab võimalusi. kaaluda filmiloomise { ja kunstilistes õppeprotsessides õpitut teistes filmivallas suudab rakendada Näide: Õpilane kogemustes. FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 100 LISA 1 3. 2. 1. tekkida kõigisõppevaldkondadesegaoleseotudainultühevõikahega. dest. Justnaguõppetulemustepuhul,onkasiintähtismõista,etneedkogemusedvõivad tada mitteainultfilmiarmastust,vaidkavõimetnähafilmijafilmitegemisterivaatenurka Filmitundlikkuse arendamist võib toetada rea kindlate kogemuste kaudu, mis aitavad teki 12. 11. 10. 9. 5. 4. KOGEMUSED hendi jakunstivormipidevskaalatvõimalustearengut. kogu Euroopajamaailmafilmipärandit,etnadsaaksidtajuda filmikuiloojutustamisva Mineviku filmideavastamine.Õpilasteletuleksnäidata mitteainultkodumaist,vaid õpilastele tulekstagadasellelekogemuseleligipääs. formaatides jaerikanalitekaudulaienenud,onkinoikkagi filmivaatamiseksparimning tamiseks. Kuigi tuleb aktsepteerida, et 21. sajandil on filmide vaatamine paljudes eri Filmi kogeminekinos.Õpilasedpeaksidolemateadlikud, etfilmonloodudkinosvaa mekesisuse nägemisekogemustkaomaendaloomingus. kuni mittejutustavaniningtööstuslikustamatöörfilmini.Nadrakendavadsellemit vorme –alatesjutustavastfilmistkunieksperimentaalseni,dokumentaalsest Filmi kogeminekõigissellevormides.Õpilasedavastavadvägamitmesuguseidfilmi sesse propageerida.Neistsaavadfilmisaadikud. kogemuse pinnalt suudavad õpilased teatud filme, filmitegijaid ja filmitegemise prot Entusiastlikud eestkõnelejad.Omapidevaltkasvavafilmidevaatamisejategemise käivaid ideidvaidlustama,avastamajahindama. dama, arendadesväljaomamaitse,kuidollessamasvõimelisedfilmejafilmidekohta Tundlik publik.Õpilastesarenebfilmitundlikkusningnadõpivadfilmeesteetiliselthin eripäraseid kultuure,maitseid,väärtusijalugusid. töömaailmas jateistegasuhtlemisel,kuidsamashakkavadnadkamõistmaerimaade käivate arvamustekogemisetulemuselväljahulkpehmeidoskusi,misonkasulikud Kaasatud kodanikud.Õpilastesarenebmitmesugustefilmideningfilmitegemisekohta looja võimetesse. Iseseisvad õppijad.Õpilastestekivadenesekindlusninguskendakuikriitikujafilmi gemist filmivormide avastamiseks. vaatamise kogemustomaloomingulise töösisendina,samutitulekskasutadafilmite Filmitegemise loominguliste võimaluste kogemine. Õpilased peaksid kasutama filmi ilmestavad filmiesteetilisija kultuurilisivõimalusi. Filmikunsti kogemine.Õpilastel peaksolemavõimalusnähalaialskaalalfilme,mis midagi puudu. Reegleid õpitakseselleks,etneidmurda.Agakuisaeitea,siison Nicolas Roeg ------FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 101 LISA 1 - - Rainer Werner Fassbinder suhtes. Minu unistus on luua sellist saksa filmikunsti. suhtes. Minu unistus Parim, mida ma suudan ette kujutada, on viia kokku ühelt poolt midagi nii mida ma suudan ette kujutada, on Parim, teiselt poolt kriitilisus võrratut nagu hollywoodi filmid ja ilusat, võimast ja status quo Filmikultuuri ja filmikogukonna osaks olemine ning samuti filmides näidatud sotsiaal Filmikultuuri ja filmikogukonna osaks olemine ning samuti filmides näidatud võtma Siiski on tähtis mõista, et neid pigem sotsiaalseid oskusi ja õpiväljundeid peaks Peale selle areneb raamistiku piires välja rida “pehmeid oskusi”, mida saab üle kanda selle areneb raamistiku piires välja rida “pehmeid oskusi”, mida saab Peale vaidlustada ja analüüsida ideid ja väärtusi. vaidlustada ja analüüsida Rahvuslike ja maailmakultuuride üle arutlemine. Mitmesuguste filmide kogemise kauduMitmesuguste filmide üle arutlemine. ja maailmakultuuride Rahvuslike ja neile kaasa elada. kultuuride üle esindatud eripalgeliste mõelda filmides saavad õpilased oma filmivaatamis- ja analüüsimine. Nii vaidlustamine väärtuste tuvastamine, Ideede ja tuvastada, õpilastel tekkima võimalused kaudu peaksid kui ka filmitegemiskogemuse pühendumine ajaplaneerimine loomingulisus ja probleemide lahendamine pinge all töötamine vastutuse võtmine meeskonnas töötamine suhtlemine otsuste tegemine

FILMIHARIDUS LAIEMAS KONTEKSTIS võivad kõik tööalasele konkurentsivõimele kaasa aidata. sete väärtuste üle arutlemine võib viia ka kodanikuvastutuse kujunemiseni. lähtepunkti filmihariduse kasulikku kõrvalharuna. Neid ei peaks käsitlema ei filmihariduse ega tegeliku õigustusena. { { { { { töömaailma ning mis võivad kaasa aidata inimese üldisele arengule. töömaailma ning mis võivad kaasa aidata Sellised oskused nagu { { { teisi kultuurivorme, nagu kunst, kirjandus või muusika. Filmihariduse õppesoodumused, Filmihariduse muusika. või kirjandus kunst, nagu kultuurivorme, teisi tolerantsus ja nautimine, on isikliku arengu, nagu uudishimu, empaatia, edasipüüdlikkus, võti – need on eluvaldkonnad, mis jäävad kodanikuvastutuse ja tööalase konkurentsivõime väljapoole. Filmiharidusest alguse saanud eda hariduse vahetust ja ametlikust kontekstist filmi, nagu ka saavutus- ja naudingutunnetust. sipüüdlikkust võib rakendada ka väljaspool Filmiharidus kujundab tundlikkuse filmi vastu kõigis selle vormides. See võib kaasa aidata Filmiharidus kujundab tundlikkuse filmi mis võivad tekitada eluaegse soodumuse õppida ka paljude eluoskuste väljakujunemisele, 6. 7. FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 102 LISA 1 Per ErikssonjaKaly Halkawt, RootsiFilmiinstituut PoolaAgata Sotomska, Filmiinstituut Bernard McCloskey, NorthernIrelandScreen Ginte Zulyte,MenoAvilys, Leedu Petra Slatinsek,Kinodvor, Sloveenia Maria Leonida jaMenisTheodoridis, Karpos, Greece Alicia McGivern,IiriFilmiinstituut Laszlo HartaijaAnetteHilbert,UngariKino-Meediahariduse Liit Martin Brandt-Pedersen, Taani Filmiinstituut Pavel Bednarik,Tšehhi RiiklikFilmiarhiiv Orestis Tringides, CyprusCommunityMediaCentre Scott Donaldson,CreativeScotland Nathalie Bourgeois,CinemathequeFrancaise Michelle Bournemouth Cannon,CEMP, Alejandro Bachmann, AustriaFilmimuuseum Laura OrlescujaYvonneWatch, Irimescu,Active Rumeenia Nuria AidelmanjaMontserratPlanellaSerra,ABaoaQu,Barcelona Willig, vabakutseline Caren Sarah Duve,Vision Kino Wall,Ian The FilmSpace Mark Reid,BritiFilmiinstituut(BFI) KOOSTAJAD naalse arengutingimustesjatehakõigilekättesaadavaks. kuuluv õpetamis-jaõppimismeetoditekogum,midavõiksproovidakatsetadaprofessio laid pedagoogikaid.Järgmineloogilinesammoleksarendadaväljaselleraamistikujuurde kas siinsedtulemusedontegelikultsaavutatavad. kuid jaeeldusiproovile,ningseepärastloodame,etalgatatakseuurimusi,saamaksteada, projektide jakommentaaridega.Meeeldame,etnüüdpannkaseselleraamistikuettepane See raamistikavaldatakseinternetisveebidokumendinaningsedavõiblaiendadanäidete, Sabine Genz, Michael Jahn ja Elena Solte, VisionSabine Genz,Michael Jahn jaElenaSolte, Kino,Saksamaa Simone Moraldi,RomaTre Ülikool Lidia Peralta GarciajaMarta Portales Oliva,BarcelonaAutonoomneÜlikool Vitor Reia-Baptista,Algarve Ülikool PANUSTAJAD EDASI? KUHU Raamistik eiseostaõppevaldkondade,kogemusteegatulemustegamingeidkind kunstid, milleinimeneonkultuuriajaloovältelloonud,suubuvad sellesse. rukam, kõigeparem.Ühestõestivõrratusfilmisonkõikolemas.Kõik Kino onkõigeilusamasi,milleinimesedväljamõelnud,kee Selma Sanders-Brahms - - - - FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 103 LISA 1 SEMINARIDESSE PANUSTAJAD und Film (BJF) Bundesverband Jugend Beate Voelcker, Bremeni Ülikool Bettina Henzler, Education Scotland Gordon Brown, FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 104 LISA 2 Helidisain muusikasjaanimatsioonis Tabel 1:Valik ainetestjaringidest,midavastanudõpetavad* töös ehküld-jahuvihariduses. mustöö filmihariduseston kokku pandudja kes kommenteerisid filmi kasutamistoma Antud Lisaonotsenetagasiside õpetajatelt-juhendajatelt,kelle abilüle-Eestilineuuri Tagasiside *mõned vastanudõpetajatestõpetavad mitutainetvõiringi. Näitlejameisterlikkus laval jafilmis Näitlejameisterlikkus laval Ajalugu jafilm(Ajalugufilmis) Foto ja video (Digi/foto/video) Foto javideo Koomiksid jaanimatsioon Koomiksid Audiovisuaalkunstiõpetus Animatsiooni- jafotoring Animatsiooni- Filmiõpetus (Filmindus) Filmiõpetus Meedia- javideoõpetus Filmistuudio janutiring Filmistuudio Kirjandus jakinokunst Ajalooring, filmiklubi Ajalooring, Meedia- jafilmiring Filmikunsti ajalugu Videoproduktsioon Praktiline filmiõpe Eesti filmiajalugu Praktiline meedia Kirjandus jafilm Filmianalüüs Animatsioon Kaameratöö Meediaõpe Filmikunst Kirjandus Filmiring 0 2 4 6 8 10 12 Valikkursus 14 Huviring 16 - FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 105 LISA 2 AT 2020 mikrofon AT Studio HD Television Atem Blackmagic kõlarid (sisseehitatud võimendus) Defenderi Poomimikrofonid Reporterimikrofonid Manfrotto videopeaga statiiv Slider Statiivid Steadicam Teleskooppoom iMac 24“ iPad Epson projektor Gimbal Sony HDR-CX900E Sony HDR-FX7 Sony NEX-FS700 iMac 21“ Panasonic HC-MDH3Panasonic HC-VX980Panasonic (4K) HC-X900Panasonic (1080p) Roland V-1HD videomikser Samsung Gear 360 Sony Alpha a7R III Droon DJI Mavic Pro GoPro ProHDJVC Kaameradroonid objektiiviga G80Lumix 18-50mm AG-AC30EJ Panasonic AG-UX90E Panasonic Canon EOS 700D Canon EOS R Canon LEGRIA HF G30 Canon XF 400 peegelkaamerad Canon poolkaader Canon täiskaader peegelkaamerad Kaamera- ja pildisalvestustehnika Kaamera- 6D Canon EOS 60DCanon EOS 100D Canon EOS

Helitehnika { { { { { { { { { { { { Lisad { { { { { montaažitehnika tahvelarvutid, Arvutid, { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { Tehnika, mida vastanud koolides kasutavad: koolides mida vastanud Tehnika, { { { { FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 106 LISA 2 { { { { { { { { { { { Tarkvara, midavastanudkasutavad: { { { { Valgustehnika { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { {

RODELlink Newsshootersaatja-vastuvõtja RODELlink rinnamikrofon Rode RODELink Rode videomikrofon Rode NTG4 Shotgunmikrofon Reväärimikrofonid Crello /kujundustarkvaraTasuta – Canva /kujundustarkvaraTasuta – pen2405 Camera-Pen Approach /videopedagoogikaTasuta/tasuline – Blogger /sisuloometarkvaraTasuta – /TasutaBlender /3D-modelleerimistarkvara – Befunky /fototöötlus-jakujundustarkvaraTasuta – media-composer-first Avid Media Composer First / videotöötlustarkvara / Tasuta/tasuline – products/3ds-max/overview?referrer=%2Fproducts%2F3ds-max%2Foverview /TasulineAutodesk 3DStudioMax/3D-modelleerimistarkvara – Audacity /helitöötlustarkvaraTasuta – videotöötlustarkvara /Tasuline – Adobe Premiere (Animate,After Effects, Elements,Flash,Lightroom,Photoshop)/ 123apps.com /valikerinevaidvabavaralisiprogramme– Luminofoortorudega valguspaneelid valgustid LED Dedolight Basic3-lightkitvalguskohver 1000W FresnelARRI Yamaha MG12XU pult Zoom H4nhelisalvesti Zoom H1helisalvesti kõrvaklapid Sony Shotgunmikrofonpoomiga Sennheiser MKE600 s?id=com.struchev.gif_creator&hl=en Gif Creator/animatsioonitarkvara /Tasuta – kaamerale) – ActionDirector /videotöötlustarkvaraTasutaGear 360 (ainultSamsungGear360 Freesound.org /helipankTasuta – Fotor /foto-ja kujundustarkvara/Tasuta – com.vblast.flipaclip&hl=en FlipaClip /animatsioonitarkvaraTasuta – Final CutPro X/videotöötlustarkvaraTasuline – Filmora /montaažitarkvaraTasuline – Dragonframe /animatsioonitarkvaraTasuline – com/products/davinciresolve/ Da Vinci Resolve/videotöötlustarkvara Tasuta/tasuline – Co Spaces–VRjaARtarkvara/Tasuta/tasuline – Celtx /loojutustamisetarkvaraTasuta – www.samsung.com/us/support/answer/ANS00066650/ www.samsung.com/us/support/answer/ANS00066650/

www.adobe.com/ee/products/premiere.html crello.com freesound.org/ www.canva.com/

filmora.wondershare.com/ www.blogger.com/ www.audacityteam.org www.celtx.com/ www.fotor.com/ play.google.com/store/apps/details?id= www.blender.org / www.dragonframe.com/ play.google.com/store/apps/detail www.apple.com/final-cut-pro/ cospaces.io/edu/ www.befunky.com/ 123apps.com

www.blackmagicdesign. / www.autodesk.eu/ bit.ly@/camera www.avid.com/ /

- -

FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 107 LISA 2

- - -

www.apple. tunes.apple. picpac.tv/

www.guppyi.com

www.cateater.com/ www.magix.com/us/video/ www.vegascreativesoftware. storybird.com/ www.movavi.com/videoeditor/ www.movavi.com/videoeditor/ www.storyboardthat.com/ www.storyboardthat.com/ wordpress.com/ www.pinnaclesys.com/en/ www.videolan.org writerduet.com/ monkeyjam.org/ www.wevideo.com/ www.wevideo.com/ www.piskelapp.com/ www.piskelapp.com/ www.openshot.org/ www.tlu.ee/bfm/partnerilebfm-koolitused www.irfanview.com/ snapseed.online/ kdenlive.org/en/ www.reaper.fm/ www.reaper.fm/ www.pencil2d.org/ natrongithub.github.io/ natrongithub.github.io/ animatsioonid.wordpress.com/; www.cs.tlu.ee/~rinde/ www.goodreads.com/book/show/29979648-digifilmi-k-si www.goodreads.com/book/show/36700360-digivideo-k-si animaring.weebly.com/ rezii.weebly.com/index.html issuu.com/pikkov.com/docs/animation/43 www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?208710

BFMi “Filmianalüüsi” kursuse materjalid – tellitavad-koolitused/filmianaluus “Digifilmi käsiraamat” – raamat?ac=1&from_search=true Digitaalne režii – “Digivideo käsiraamat” – raamat?ac=1&from_search=true “Animasoofia” – “Animasoofia” Animatsiooni loomise etapid – mm_materjal/pdf/mm_2D_animatsioon.pdf – “Animaõpik” Anima-Nutilabor – WeVideo / videotöötlustarkvara / Tasuline – / videotöötlustarkvara / Tasuline WeVideo (ei arendata enam edasi) Movie Maker / montaažitarkvara / Tasuta Windows – / kodulehe loomise tarkvara / Tasuline Wordpress – / loo jutustamise tarkvara / Tasuline Writerduet Storybird / loo jutustamise tarkvara / Tasuta/tasuline – Tasuta/tasuline Storybird / loo jutustamise tarkvara / – / Tasuta/tasuline hariduses ja videote rakendustarkvara piltide / Thinglink www.thinglink.com/ – / Tasuline Movie Studio / videotöötlustarkvara Vegas com/us/ – player / video edastamise tarkvara / Tasuta VLC Plastic Animation Studio / animatsioonitarkvara / Tasuta (ainult Apple’i kasutajale) – kasutajale) Apple’i (ainult Tasuta / animatsioonitarkvara / Studio Animation Plastic itunes.apple.com/us/app/plastic-animation-studio/id647122531?mt=8 – Reaper / helitöötlustarkvara / Tasuline – Snapseed / fototöötlustarkvara / Tasuta – / Tasuline Stop Motion Studio / stop-motion animatsioon – Storyboardloo jutustamise tarkvara / Tasuta / That Movavi Video Editor / videotöötlustarkvara / Tasuline – / videotöötlustarkvara / Tasuline Editor Movavi Video – / Tasuta Natron / VFX-tarkvara – / Tasuta OpenShot / videotöötlustarkvara – / Tasuta / animatsioonitarkvara Pencil – (ainult Androidi kasutajale) stop-motion / Tasuta / time-lapse ja PicPac – / Tasuline Pinnacle Studio / videotöötlustarkvara – Piskelapp / animatsioonitarkvara / Tasuta Magix Movie Edit Pro / videotöötlustarkvara / Tasuline – / Tasuline / videotöötlustarkvara Magix Movie Edit Pro movie-edit-pro/ – / Tasuta MonkeyJam / animatsioonitarkvara com/us/app/imotion/id421365625?mt=8 – / Tasuta Irfanview / videotöötlustarkvara – / videotöötlustarkvara / Tasuta Kdenlive Guppyi scoreboard / spordigraafika tarkvara / Tasuta/tasuline – Tasuta/tasuline Guppyi scoreboard tarkvara / / spordigraafika /?lang=en kasutajale) – (ainult Apple’i / Tasuta katalogiseerimine iMovie / montaaž, com/imovie/ kasutajale) – i (ainult Apple’i / Tasuta time-lapse ja stop-motion iMotion /

{ { { { { { EST { { { { { { mainitakse: Õppematerjalid, mille kasutamist { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 108 LISA 2 { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { ENG

Directing_Shot_by_Shot?ac=1&from_search=true “Film Directing:Shotby Shot” – tehnika?ac=1&from_search=true “Filmidraamatehnika” – Eesti MeediakoolitajateLiidumaterjalid– sari– “Eesti filmiklassika” Eesti FilmiAndmebaas– “Confession” (Tanel Toomi “Pihtimus”)– Animated Science– Anatomy ofaScene– koostamine-heli_salvestamine/index.html) Õppevideo koostamine– “Videoaabits” –www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?10529 “Tõde jaõigus.Filmilugu”– ja-n-itleja?ac=1&from_search=true “Stanislavski janäitleja”– kond/juhendajate-tuvustus Lampmanniesitluse materjalid– Sondra Sissejuhatus filmianalüüsi– Robert Marchandi töötoasõpitu – varamu/kollektsioonid/kirjandusteosed-tudengifilmid “Põrgupõhja uusvanapagan”jasellepõhjalloodudtudengifilmid– Peeter Toropi artiklid– Meediakasvatus – “Meedia mõju.Õpikgümnaasiumile”– Maarja Lõhmuse meediakonspekt– film/id/11475/ “Legend vägevastseebist”filmivalmimiseillustreerimiseks– filmi.html Kuidas tehafilmi?– 9108-7b84f730ef38 – tundides” (2009) Kristina Udemagistritöö“Filmikunstikäsitlemisevõimalusiüldhariduskooli kirjandus sites/6/2016/11/ValikkursusKirjandusjafilm.pdf “Kirjandus ja film” õppekava kirjeldus – “Kirjandus jafilm”e-õpik– “Kaadris” saatesari– HGIhXmkNppdmYzQzZJMnJqSms/view?usp=sharing Jüri Tallinna 16h filmitegemisekoolitusõpetajatele– sekraanil.ee/ Haridus ekraanil– “Filmiõpetus: abimaterjalõpetajale”– ria-sissejuhatus?ac=1&from_search=true “Filmiteooria. Sissejuhatus”– =1&from_search=true “Filmisemiootika” – identiteet.haridusekraanil.ee/; kirjandusekraanil.ee/;ajalugu.haridu haridus.wixsite.com/meediakasvatus www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/90293977-cb8a-4e66- animatedscience.dk/Files/AniSci_UK_1.html tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2012/05/kuidas-teha- www.youtube.com/playlist?list=PLCBD9C4EB447ECFAB www.goodreads.com/book/show/9920491-filmisemiootika?ac www.nytimes.com/column/anatomy-of-a-scene www.researchgate.net/profile/Peeter_Torop www.youtube.com/channel/UC4-B3doFcf8SOYR-108u9WA www.efis.ee/ www.goodreads.com/book/show/33396904-filmidraama xn--epik-0qa.ee/kirjandus-ja-film/ www.goodreads.com/book/show/43532470-stanislavski- etv.err.ee/908285/tode-ja-oigus-filmi-lugu filmianaluus.weebly.com/ www.goodreads.com/book/show/13323998-filmiteoo www.tlu.ee/opmat/hk/opiobjekt/Lints/2010/oppevideo_ www.cbiactorworkshops.com/ www.etis.ee/CV/Maarja_L%C3%B5hmus/eng leo.ee/product.php?id_product=25160 www.avita.ee/15430 www.goodreads.com/book/show/84110.Film_

vimeo.com/76111983 www.meediakoolitajad.edu.ee/ www.nukufilmilastestuudio.ee/meist/mees oppekava.innove.ee/wp-content/uploads/ drive.google.com/file/d/0B_ www.efis.ee/et/filmiliigid/ www.efis.ee/et/

- - - - -

FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 109 LISA 2

- - - 30 Vastuste arvVastuste 25 20 www.goodreads.com/ 15 www.nyfa.edu/student-resources/ste newslit.org/ 10 5 www.imdb.com/title/tt2044056/?ref_=nv_sr_1?ref_

0 vimeo.com/videoschoolvideos Ajast nofilmschool.com/ filmsimplified.com/ filmsimplified.com/ Tehnikast Õpetajatest Programmidest www.youtube.com/ kahoot.com/ www.netflix.com/ee/ Praktilisest koolitusest Praktilisest Praktikutest koolitunnis Praktikutest Filmide kättesaadavusest praegune kaadrivoolavus teeb valikainete lugemise ebastabiilseks, mille vastu võiks praegune kaadrivoolavus teeb valikainete lugemise ebastabiilseks, mille aidata hea õppematerjalide keskkond – nt e-kursus; õppemater keskkond Eesti filmide jaoks oleks väga vajalik, kuna filmid on väga hea oluline osa jal, tehnika on enam-vähem igas klassis olemas ja visuaalne pilt on väga valiks välja õppeprotsessist, kuid probleemiks on täispikad filmid – oleks vaja, et keegi katkendid, mida õppetöös kasutada; kuna filmidesse suhtutakse hobina, mida vaadatakse niikuinii, siis ei nähta vajadust fil kuna filmidesse suhtutakse hobina, mida vaadatakse niikuinii, siis ei nähta mide mõtestamisega tegeleda; “The Story of film: An Odyssey” – Story of film: An “The =nv_sr_1 Vimeo Video School – School Video Vimeo – Youtube Netflix – – No Film School Creativity” – Into the Source of Your Tap “Photography as Meditation: book/show/22499693-photography-as-meditation?ac=1&from_search=true artiklid/videolood – nt: Steven Spielbergi ven-spielberg/; www.youtube.com/watch?v=-96-lAfagow Film Simplified – Film Simplified – Kahoot õppimiseks – pildikeele ja kaardimäng kadreerimise Toolbox My Photography issuu.com/bis_publishers/docs/my_photography_toolbox – Project News Literacy Times New York The Eestikeelsetest õppematerjalidest

Heast õppematerjalide keskkonnast { { Tabelis on märgitud kokkuvõte erinevatest puudustest, mida õpetajad nimetasid (nimetati on märgitud kokkuvõte erinevatest puudustest, mida õpetajad nimetasid (nimetati Tabelis arv). ka rohkem kui üht puudust seega on tabeli vastuste arv suurem kui vastajate Kitsaskohtadena, mis takistavad filmiõppe laiemat levikut tuuakse välja: { { puudust / mis on kitsaskoht: Millistest materjalidest tuntakse ja puuduste kohta filmiõppe andmisel vastasid 53 õpetajat. kitsaskohtade Küsimusele { { Tabel 2: Millest tuntakse õpetamisel puudust 2: Millest tuntakse Tabel { { { { { { { { FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 110 LISA 2 { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { {

ilmselt onpaljudelkoolidel(kagümnaasiumiosas)seeprobleem,etnendeõppekava andeid, midadigikeskkonnaslahendadasaaks; praktilise töö kaudu õpetada filmiteooriat ning –maailma ning luua interaktiivseid üles soosivad, kuidpuudujääbpraktilistestülesannetest,agavõiksmõeldasellele,kuidas praeguses õpikus(Maurusee-õpik“Kirjandusjafilm”)onsuurosaülesannetestarutelu teoste põhjalvalminud filme,siisonmulvalikuvõimalust jaenamma millestki otseselt kuna olen endale muretsenud nii eesti- kui ingliskeelset kirjandust ja piisavalt kirjandus vaja oleksmontaažiprogramme jaeraldifilmiõppenurka; vaja olekskvaliteetseltnäidatavaid filme; operaatoritöö alustestjaloo jutustamisest võiksollakorralikmaterjalkoosharjutustega; avalikult kätte,etõpilastelenäidata; tunnen puudustsellest,etenamik uusilühianimafilmeonraskeleidavõineideisaa graafikalaudu, eteipeaksAnimateprogrammishiiregajoonistama; raid, lisaseadmeid, oleks hea kui tehnika soetamiseks oleks taotlusvõimalus – vaja oleks rohkem kaame aine-, vanuse-kuižanrikaupa; midest astme-kaupa(niiEestikuivälismaistefilmidele), midaõppetöössepõimidanii võiks ollakogumikmeetoditest,midafilmitundideskasutada –näitekstunnikavadfil õpetajal onniikeeruline õpetada ning tasuta programmidega saab teha nii palju kui saab; koolil puuduvad seadmed ja programmid ning kuna laste seadmed on jualati erinevad, siis niivõrd-kuivõrd omandatudehkseevõtabõpetajaltjalastelt liigapaljuvabaaegaära; nevates ainetestavalisetööosanaehkvajadussaabtäidetud jatehnilisedoskused miks ressurssifilmilevähemjääbonsee,etvideotetegemistkasutatakseniisamaeri veebi tegeminejaplakatidisainonsuuremadprioriteedidviimastelaastatel; jaküberkaitse, inimeste osasonpinklühikejaigalepooleeijõua–droonid,robootika puudub arusaam,milliseidvahendeidsoetada; paremat juhendamistekspertidepoolt; kooliõpetajatel poleoskuseid,etkorralikultfilmiõpetada/tehajaõpilasedvajaksid tundikulutada–kokkusiis120omandamisele saaks40 tundi; jagatud kolmeksetapiks(idee->filmimine->montaaž),siisideaalneolekskuiigaetapi tundi)on kõige suuremakskitsaskohaksonpuuduvaeg–kuipraegunekursus(40 eelmine kordtehti; kord nädalastundiandajääbselgeltväheks,sestnädalagaonjubameelestläinud,mida kõige suuremmurekohtonsee,etõpetajaideiole; vade planeeriminejne); õpilastele oleks vaja tõestada, kuidas asjad reaalselt käivad (nt väljasõidud, võttepäe Eestis onpuudufilminäitlejaõpe; sega janendesträäkimisega; kui nadsuudavadsellekirjapanna–needonoskused,midasaabluuafilmidevaatami filmiõpetajana saannoort aidata siis,kui ta oskaboma ideest mullerääkida võieriti veel ikkagi õppidatahavad; filmi saabõpetadaainultmotiveeritudseltskonnale, etsiisüheskoosavastada,midanad filmialane pädevusonpõhikoolitasemelliigamadalmillegisisulisetegemiseks,sest vestlust, missuunaksõpilasitähendustesträäkimaningfilmitagakaautoritmärkama; tühjus laiutabennekõikesellekohapeal,misjuhendaksõpetajatviimaläbifilmijärgset koos lühikeseülevaategamärkimisväärsematestfilmidestajaloos; puudu onkorralikeestikeelnefilmiajalooõpik,kusoleksniieestikuimaailmaajalugu üsna jäikkuhumidagiuuttekitadaonkeeruline; steadicam jne; ------FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 111 LISA 2 ------koos ülesanne walk-through kui oleks häid dokumentaalfilme võimalik kergelt kätte saada, siis näitaksin neid ühis kui oleks häid dokumentaalfilme võimalik kergelt kätte saada, siis näitaksin hoiaksid konnaõpetuse tunnis ja kõik peaksid vaatama ning filmide analüüsilehed palju aega kokku; filmide oleks hea lugeda mingit õppematerjali filmikeele kohta, kuna olen ise pigem tehnilise poole tundja; “Seltsimees võiks olla ülesannete pank, kus on uued filmid ja ülesanded nende kohta (nt matest lühifilmidest tunnen puudust; esmavõt tunnen puudust praktilise filmitegemise koolitusest, sest õpilastele võiks neid maa teid õpetada ja nendelt ka kõige lihtsamaid filmitöid oodata, lisaks pole esmajoones ilmakirjanduse ekraniseeringute filmid alati eestikeelsete subtiitritega kättesaadavad; kuna tahaks rohkem juhiseid selle kohta, mis nurga alt oleks filme parem analüüsida, mul endal pole erilist filmiharidust; töölehtedest ja tugimaterjalidest filmide analüüsimiseks (lisaks sisulistele ka pildikeel, filmide analüüsimiseks ja tugimaterjalidest töölehtedest materjalidest; kaameratöö, valgus) ja multimeedia süsteemsetest võimalusest; tunnen puudust Eesti väärtfilmide näitamise tahaks, mis aitaksid õpetada õpilasi filmi keelt ja eelkõige häid filmianalüüsi materjale ole kus on kui saaks materjali, suurepärane ning oleks ja tunnetama lugu analüüsima uue Eriti kasutada. tunnis kergesti mida saaks filmidest, juba teatud näidislõigud mas lemisoskuse arendamiseks. Pikemad protsessülesanded ei mahu ühe kursuse sisse protsessülesanded lemisoskuse arendamiseks. Pikemad enam ammu aega ise korra hästi ära. Samuti pole täiskohaga gümnaasiumiõpetajal Gümnasistil pole sageli nii kohustusliku likult õppeülesandeid luua ja ette valmistada. kõrval aega; uurimis- või praktilise töö (sisuliselt minibakalaureus) ja filmi loomise võib-olla filmi loomise algosakeste kursus tega, mida kaasa teha; eestikeelse õppekirjanduse puudumine on väga suur probleem; eestikeelse õppekirjanduse puudumine filmi eeltöö kohta, et saaks selgitada idee/ meeldiks kasutada süsteemset materjalid stsenaariumi kirjutamist, piltstsenaariumi joonis sünopsise vormimist, loo jutustamist ja ja võimalustega oleme enda hinnangul järje peal, tamist jne, sest kui tehniliste oskuste siis loomisele suunamisega oleme raskustes; eelistan kasutada filme ja filmihuvi just arut Eesti keele kui riigieksamiaine õpetajana õppeprotsessi; puudust visuaalsetest vahenditest; kõige rohkem tunnen või riistvara enda õpilaste kas tuleb kasutada kuna puudub, võimekus tegemise filmide kohta pole eriti materjali; tehniliste/praktiliste võtete telefone ning filmitegemise filmitegijad kutsuda päris ette et õpilaste abi vaja, rohkem kõige osas oleks praktikute – selline projekt oleks väga kasulik nagu on Eesti kogemusi jagama või töötuba tegema kirjanike kooli kutsumiseks tehtud; Õpetajate Seltsil Keele malikult lihtsasti (“kolme kliki” reegel) kättesaadav, kuna mahukat materjali ei ole või kuna mahukat kliki” reegel) kättesaadav, malikult lihtsasti (“kolme mingi muu aine täiendus; mahutada ja film saaks olla ilmselt üksnes malik õppekavasse kaamera ja statiivi kinnitamise programme ja spetsiaalset lauda oleks vaja filmitöötluse jaoks; programme, kus multifilme luua; tahaksin osata rohkemaid need toetaksid sest huvitatud, väga materjalidest toetavatest õpetamist filmi oleksin “Kirjanduse ja filmi” kursuse õpetamisel puudust ei tunne; õpetamisel puudust ja filmi” kursuse “Kirjanduse kasutamiseks; programmide enam kasutatavamate eestikeelseid õpetusi vaja oleks filmikunsti ABChea oleks koolilastele; puudus; ajast on alati võimalik veebist või mis oleks “How to” materjal, olla selline kokkuvõtlik olemas võiks

{ { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 112 LISA 2 Tabel 3:Tunnivälised filmialasedüritused { { { { { { { { { Filmimuuseumis ekskursioonil käimine Filmimuuseumis ekskursioonil

Filmitegija on koolis käinudrääkimas Filmitegija onkoolis kust onkättesaadavadkõikkursuselkäsitletavadfilmid,etneideioleksvajaerinevatest tööst jakonkreetsetefilmideloomisestkursuseraamesvõiksollaligipääsetavkoht, ajastute filmikeelt. Võiks olla videoloenguid, kus filmieriala professionaalid räägivad oma peremees”, (nt “Põrgupõhja“Kõrboja uus Vanapagan”), et õpilastega võrrelda erinevate laps”, “Tõde jaõigus”jne)ningkauuemaidmaterjale/ülesandeidvanematefilmidekohta oleks torekuikoolilniipaljutehnikat,etomatehnikatpoleksfilmiringisüldsevaja; õpetamise metoodikast,teoreetilisijapraktilisimaterjale; tundsin puudust korralikust õpikust ja oleks vaja koolitust õppeaine “Kirjandus ja film” nen, etõpetajaidoleksvajarohkemtoetada,nemadtunneksidennastkindlalt; põhimõtteid, lühifilmi tegemist käepäraste vahenditega, stsenaariumi kirjutamist ja tun tegelikult juüldsesellisedmaterjalidpuuduvad,misseletaksidõpilastelemonteerimise lastele pakkudalühifilmideloomiseksvms; puudust tunnenmaterjalist, mis õpetaksstsenaariumi kirjutamist ja milliseid ideid õpi uut õppematerjaliolekshädastivajajafilmidekättesaadavusonraskendatud; ülesandeid lahendada,agaõpetajaraamatolekskamuidugivajalik,etjuhendadajuhendajat; võiks õpikuasemelollamingisugunehaaravaminteraktiivnevahend,milleabilõpetadaja konkreetset meedia- või filmiteemalist metoodikat polegi saadaja tänapäevaseskoolis millest puudusttunnen; pole ühtegiheadvisuaalsetõppematerjalileidnudjajustvisuaalsedmaterjalidonneed, arhiivisvaadatav, siisnäiteksmultifilmidetegemisest ERR käsitlev dokumentaalfilmon kui oleksrohkemõppefilmefilmitegemisest,shkaanimeerimisest. Kui “Tõde jaõigust” tunnen puudustõppematerjalidest,miskäsitlekspõhjalikultfilmiajalugujaolekshea kõige suurematpuudusttunnemeanimatsioonidestjadokumentaalfilmidest; liste väljaminekutega,miseiolepositiivne; huvi, agamiinuseksonõppematerjalidepuudus,kunakursusee-õpikseotudraha kasuksräägivadniiminuisiklikkuikaõpilastesuurem JA KIRJANDUS kursuse FILM kohtadest otsida; Filmistuudios ekskursioonil käimine ekskursioonil Filmistuudios On toimunudfilmifestival/konkurss Ühised kino- jafestivalikülastused Ühised kino- Filmiarhiivis ekskursioonil käimine Filmiarhiivis ekskursioonil Meedia-filmilaagri korraldamine Filminädala korraldamine Ise filmi/video tegemine Ise filmi/video On toimunudkoolitusi Filmiplakatite näitus Filmiöö/filmiõhtu Välikino 0 5 10 Tunnivälised filmialasedüritused 15 20 25 - - - FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 113 LISA 2 ------kem üritusi ei meenugi. korraldatakse ühiseid kinokülastusi, aga vahel ka filmiõhtuid. – Peamiselt Ristiku Põhikool korraldatakse filmiõhtuid ja toimuvad ühised Järveotsa Gümnaasium – Koolis Tallinna kinokülastused. Gümnaasium – Klassijuhatajad korraldavad kinokülastusi, lap Vene Kesklinna Tallinna sed käivad animatsioonikoolis filme tegemas (Creative Space kool). käiakse ühiselt kinos, Just Filmil, EFA noore publiku auhinna žüriis. käiakse ühiselt kinos, Just Filmil, EFA Sütevaka Humanitaargümnaasium – Õpilaste korraldatud filmiööd. Pärnu aga mitte Rakvere Reaalgümnaasium – Seansside broneerimine Rakvere Teatrikinos, enamat. läbi erinevaid üritusi, aga kõige – Aastate jooksul on olnud väga Kool Rapla Vesiroosi ekskursioonil, aga roh Korra käisime ka Filmiarhiivis Kaader. vam on olnud filmifestival suurem huvi. Toimuvad ühised kinokülastused koostöös Paide Muusika- ja Teatrimajaga. Muusika- ja Teatrimajaga. ühised kinokülastused koostöös Paide suurem huvi. Toimuvad kinos. käiakse oma mentorrühmadega Gümnaasium – Vahel Paide kinos koos raames projektipäevade erinevate on Õpilased – Ühisgümnaasium Paldiski käinud. filmiõhtuid korraldada, aga kuna noored ei Pirita Majandusgümnaasium – On proovitud tagasi tulla, siis pigem neid ei toimu. Filmiringiga viitsi pärast tundide lõppu enam kooli toimunud on juhuslikud filmiõhtud meediaõpilastega. Terve gümnaasiumiga toimus meediaõpilastega. toimunud on juhuslikud filmiõhtud ja külastus Filmimuuseumisse on tehtud Ühiselt ja õigus”. filmile “Tõde ühiskülastus osaletud sealsetes haridusprogrammides. igal aastal praktilise töö raames filmiõh Nõo Reaalgümnaasium – Õpilased korraldavad ja õigust”. ka “Tõde tuid. Kinobussiga koostöös näidati koolis – Ise olen korraldanud filmiöid klassidele, kellel asja vastu Põhikool Hammerbecki Paide dokumentalistika koolitust tegemas kolmes osas pool aastat järjest – see toimus mingi toimus – see järjest aastat pool osas tegemas kolmes koolitust dokumentalistika koolituse korraldanud. On korraldatud filmikon projektirahastuse toel. Just Film on ka Kohaliku on hakatud õppetöös rohkem kasutama. kurssi. Üritusi on vähem, kuna filme Simm on kinos käinud rääki Peeter abhaasia kogukonnaga koos vaadati “Mandariine”. mas. Sõpruses käiakse dokumentaalfilme vaatamas. Mondo maailmakooli dokumentaalfilme ning Lähte Ühisgümnaasium – On vaadatud Abja Gümnaasium – Toimuvad ühised kinokülastused. ühised – Toimuvad Abja Gümnaasium nagu näiteks sel õppeaastal lava – On toimunud filmialaseid koolitusi Aruküla Põhikool ja monteerimiskoolitus. lise võitlemise koolitus filmikü klassile oma klassijuhatajad korraldavad Mõnikord – Gümnaasium Jõgevamaa lastusi, aga see on kõik. seda kui korralda aga pärast filmifestival, toimus koolis – Kunagi Kiviõli I Keskkool kuna järjepidevus katkes. Kinobuss käis kunagi jad kooli lõpetasid, siis jäi see soiku, mis iganes filmi teemat puudutavad materjalid võiksid abiks olla; puudutavad materjalid võiksid abiks mis iganes filmi teemat kursus nagu BFMistunnen, et sarnane olla, aga niimoodi, et “Filmianalüüs” oli võiks protsessi kuuluvad osad läbi. võtaks kõik filmikunsti ja – Ekskursioonid Joonisfilmi 32. Keskkool BOP! stuudiotesse, PÖFFil Animationi korralda filmidega seotud üritusi, mille on teisigi vaatamas. Koolis Eesti animatsioone meediaklassi õpilased. mise eest vastutavad kui noor tahaks materjale, mida ise uurida ja ennast arendada, siis eesti keeles neid eesti keeles neid arendada, siis ise uurida ja ennast materjale, mida kui noor tahaks eriti ei leidu; “Kirjandus ja film”, valikkursust gümnaasiumis loetakse tunnen puudust, koolitustest olla; ka midagi asjalikku võiks aga põhikooliõpetajale ideede saamiseks; valmis töökavadest ja heast videotöötlusprogrammist tunnen puudust

{ { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { { FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 114 LISA 2 Filmiprofessionaalideega Tabel 5:Kellega soovikskoostööd teha { { { { { { { { Filmifestivaliga Kaader Teiste filmiõpetajatega

Kohaliku videoringiga Tallinna Tondi Põhikool –1.aprilliltoimusidõpilastetehtudfilmidevaatamisevahetunnid. “Klassiga kinno“ üritustel. õhtu korraldamisega.Klassid käivad tihti kinos –näiteksSõpruse Tallinna Kunstigümnaasium –Korraldatakse filmiõhtuidjatahetaksealustadaõpetajafilmi Ühiselt külastatakseJustFilmi. Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool – Sügisel toimub koolis filmifestival Kino Maale. rammeerida robotit ning näitavad, kuidas robotid pärastneidkäskelinnakustäidavad. ningnäitavad,kuidasrobotid rammeerida robotit õpilasedfilmivadõppevideoid,kuidasprog luua eestipäraseidkookejne.Robootikas lõike jaErasmus+rahvusvaheliseprojektiraamesfilmitiiPadidega õppevideoid,kuidas vaadatakse kafilmi.Õue-õppepäevadel teevadõpilasedtavaliseltmobiilidega video üritus,milleraames Uuemõisa Lasteaed-Algkool–Kord aastastoimubÖÖ-Lugemise Toila Gümnaasium–Klassideõppekäikuderaamesonühiseidkinokülastusitoimunud. istungist. Omatöödegaosaletakseerinevatelfoto-javideokonkurssidel. videojäädvustusi, kord kuus teevad õpilased ka otseülekande Viljandi vallavolikogu Kooli meediakursuseõpilasedteevadsagelierinevatestüritustest otseülekandeidja (Münchhausen Productions), DorianSupin(MinorFilm),Kadi Freja Felt (GetShotFilms). film), Marianna Kaat (BalticFilm Production), DagmarMäe(Votemo), NikolaiMihailišin – sealonkäinudomatöösträäkimasAnneKirsipuu(FremantleMedia), Rünk(All Kool korraldabigalaastalViljandi vallaõpilastelemeedialaagri7.-12. klassiõpilastele Meediat, teletorni.OmatöödontutvustanudRaivoSuviste,ArvoIhojne.MTÜTarvastu multimeediakunstinäitust“Monet2Klimt“,Eesti Kanal 2stuudiot,Filmimuuseumi,BFMi, kino kaTarvastusse kohale.Korraldatud meediapäevadekäigusonkülastatudETV-d, Tarvastu Gümnaasium–Klassidegakäiaksesageliühiseltkinosjakordkuustuleb filminädalad jafilmiplakatitenäitus. ditsioonilise jõulupeoasemeltoimuvfilmifestival. Lisaksontraditsioonikssaanudka ontra (Petersoni Filmifestival). PEFF kokku –erinevadüritused,konkursidjaPEFF Tartu Kristjan JaakPetersoni Gümnaasium–Filmimisegapuutuvadnooredpidevalt saade-p%C3%A4riselu-koolimeedias/1569906639796113/ tunniajane interaktiivneotsesaade- Tapa Gümnaasium–Ontoimunudtelealasedkoolituspäevadjaeetrisseonantudüks Just Film/PÖFFiga Animastuudiotega Filmimuuseumiga Filmikriitikutega Ajaloolastega Kinobussiga Kinodega BFMiga EKAga 0 1 2 www.facebook.com/tapagymnaasium/videos/ 3 4 5 Kellega sooviks koostööd teha koostööd Kellega sooviks 6 7 - - - - -

FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 115 LISA 2 8 ------7 6 Koostöö filmipädevuse tõstmiseks 5 4 3 2 1 0 Külalistunnid Koostöö ETVga PÖFFil käimine Ei tee koostööd Koostöö KOViga Koostöö BFMiga Kinode külastamine Mitme aine lõimimine Osalemine festivalidel Võttepaikadel käimine Võttepaikadel Filmimuuseumi külastamine Koostöö Creative Space’i kooliga Ühisprojekt teise kooliga/MTÜgaÜhisprojekt teise Filmitegemise töötoas osalemine Koostöö Nukufilmi lastestuudioga Mektory maja filmistuudio külastus Aruküla Põhikool – Korraldame Aruküla filmifestivali, mille jaoks saame rahastust Raa Aruküla filmifestivali, – Korraldame Aruküla Põhikool siku vallalt. Sooviks teiste filmitegijatega üle Eesti ja selle käigus õpilas teha koostööd tele erinevaid koolitusi korraldada. korral on tundidesse kutsutud külalisi – nt vilistlane, Jõgevamaa Gümnaasium – Paaril Tartu Ülikoolist jne. kes tollal filmindust õppis, lektor teinud, aga koolisiseselt hakkame kooli pole väga palju – Väljastpoolt Kiviõli I Keskkool teiste jaoks. On käidud kinos kinoruume vaatamas, muuseumis, PÖFFil. Tundi on ka PÖFFil.vaatamas, muuseumis, kinoruume käidud kinos On jaoks. teiste Tundi filmitegijaid kutsutud. Teeme Abja Gümnaasium – Õpilased käivad kohalikke üritusi filmimas ja pildistamas. tei Oleme saab. kasutada kool tehnikat ja stuudiot kelle Noor-Abjaga, MTÜ koostööd Teeme koostööd Gümnaasiumiga, kus toimub animafilmifestival. nud koostööd Tarvastu Abja TV-ga. Õpilased osalevad veel erinevatel konkurssidel jne. kurss ja mais toimuv välikino. Kinokülastused toimuvad pigem kirjandusõpetajate eest kurss ja mais toimuv välikino. Kinokülastused vedamisel. klassi õpilased geograafiatunni raames lõid 10. (2018/2019) – Sel aastal 32. Keskkool kes on teinud lõputööna näiteks õpetliku ani animatsioone ning varem on olnud õpilasi, et teiste ainete raames saaks sama tööd teha, matsiooni aatomite ülesehitusest. Leian, ainete printsiipide lahti seletamiseks nii enda kui kasutada animatsioonitehnikaid teiste Viimsi Gümnaasium – Õpilasesindus korraldab filmiõhtuid ja kool korraldab paar korda Gümnaasium – Õpilasesindus korraldab filmiõhtuid ja kool korraldab Viimsi õpetajad kasutavad oma õppetöös filme Paljud aasta jooksul ka ühiseid kinokülastusi. videosid, analüüse jne. või lasevad õpilastel teha ekraniseeringuid, – Lastega käiakse kinos. Kool Viimsi toimuv filmikon Gümnaasium – Regulaarseid üritusi rohkem pole kui jõuludel Viljandi

Tartus õpilaste teadusfestivalil osalemine Tartus Euroopa Filmiakadeemia žüriis osalemine { { { { { { { { Tabel 4: Koostöö filmipädevuse tõstmiseks Koostöö 4: Tabel FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 116 LISA 2 { { { { { { { { {

tulemusena valmisseitsmenädalapikkuseõppeperioodiraameskakslühifilmi.Õppe draamaõpetuse ningkunstiõpetuseainedüheksfilmiteemaliseksprojektõppeks,mille 2018. aastasügisellõimisime koostöös Kiviõli Kunstide Kooliga 7. klassi kirjanduse, teks Kinobussiga või teiste filmiprofessionaalidega, kes madalaeelarvega asju teevad. koos üheItaaliapraktikandigamuusikavideottegema.Tulevikus võikstehakoostöödnäi Pirita Majandusgümnaasium –Õpilasedon käinudEFA žüriis;Pirita Linnaosavalitsus ülesandeid. koostöös mõnee-kursuse,milles siisinimesedntkuuenädalajooksulõpivadjateevad saab tekitadahuvijaleidakoolidest inimesi,kellegaasjuarutada.Võib kaluuaHITSAga informaatika-, keele-,kunstiõpetajate vmssuvekooliga,kussedateematõpetada.Nii suvelaagrisse janeidharida. Või haakudesise mõneharidustehnoloogide,Progetiigri, natsioon oleksaprillis.Asjasaab muutakuikutsudahuvilistekoolideesindajadmõnda tegevustes,siisoleksõigeaegtegevusedväljakuulutadajakulmi osalevad PÖFFi oli nutikuu)jamiksmittemõeldaaktiivseidtegevusi2020. aastasse.Kuna paljudkoolid koostööst Tallinna Haridusametiga,keskorraldakshuvilistekoolideosalemise(ntaprill IT-juhtide jaarvutiõpetajateseasonpaljumultimeedia-inimesi.Samutivõiks mõelda liste kogukondajubaalgusestpealeõigestikasvatama hakata. Haridustehnoloogide, võistluseid jakoolitusiõpetajateleharidustehnoloogidele vahendab.Niisaabhuvi Pelgulinna Gümnaasium–Kõige kaudu,kesenamasti lihtsamonsõnalevitadaHITSA kokku panema. pidid õpilasedLääne-Harjuettevõtteidkülastamajapärast ettevõtettutvustavavideo tuleks filmidest rääkima.Selaastal toimuskoolisprojekt “Ettevõtluskoda“, milleraames sid (keemia,geograafia,bioloogia,kunst,kehalinekasvatusjne). Vajame inimest,kes tehnika niisamaeiseisaksjakateisteaineteõpetajadmultimeediatõppetööskasutak Klass+raameshakkavadjärgmiselaastaltoimumaõpetajatelekoolitused,et (SNOFF). Paldiski Ühisgümnaasium–AastaidtagasivõtsimeosaSauekoolinoorte filmifestivalist koostööle avatud. Paide Täiskasvanute Keskkool –Hetkeleiolekoostöödteinud, agaolemeigasugusele Paide Hammerbecki Põhikool –Eiteekoostööd. teda filmekommenteerima. Paide Gümnaasium – Pigem sooviks teha koostööd mõne ajaloolasega, et kutsuda maksmist. siis linnaüritustelevõifilmitegijatejuurdesõitminetähendabajaplaneerimistjaraha Nõo Reaalgümnaasium–Viimasel ajalpoleeritijuhtunud,kunaasumemaakonnas, eest olimeilpõguskoostööNõoReaalgümnaasiumigasealseFilmigalakorraldamisel. vad kooliniihilja, et headevõistlustööde valmimiseks eijääpiisavalt aega. Kahe aasta Oleme saatnud õpilasi konkurssidele, kuid sageli saab takistuseks see, et kutsed jõua malike partneritegaeioletoimunud.Olemekohtunudomavilistlastega(ntMihkelUlk). Lähte Ühisgümnaasium–Peale koduvallaomavalitsusemeilsenisisulistkoostöödvõi vaid projekteväljamõeldajafilmitegemisealasttegevustedendada. videoõppe-alane tegevus seega oleks huvi leida koostööpartner, kellega koos huvita ja filmitegijatega. Paraku onprobleemikssee,etmeieregioonis puudub eestikeelne koostöödtehakohalikevideoringide Kohtla-Järve JärveGümnaasium–Sooviksime pühendati filmivõtetele. mega, õpitikasutamafilmimisetehnikat,valitiväljakostüümid. Viimased kaksnädalat dati koomiksilaadneplaneeritavafilmiloopildilineülesjoonistus.Edasitegeletirolliloo välja kakskatkendit,millepõhjalkirjutatifilmimiseksvajaminevstsenaariumningvisan tööd alustatitekstikatkenditelugemiseningtegelasteanalüüsimisega.Seejärelvaliti ------

FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 117 LISA 2 ------Viimsi Gümnaasium – Peale BFMi Peale – Gümnaasium on – ideid aga teinud, koostööd kellegagi ole ei Viimsi kino, Filmimuuseum jne. Viimsi Kaader, PÖFF, naariumid ja joonistasid tegelased, taustad ja stseenid ning meie gümnasistid lõikasid naariumid ja joonistasid tegelased, taustad ja stseenid ning meie gümnasistid need välja ja tegid animatsiooniks. Ühisgümnaasium – Oleme käinud õpilastega ETV stuudiotes ja oleks põnev koh Türi tuda pädevate tele- ja filmitegijatega. Kutsehariduskesku Haapsalu meie kool sai aastal – Sel Lasteaed-Algkool Uuemõisa selt HAKOLA projekti raames 4K kaamera ja pidi tulema ka videokoolitus. Tartu Mart Reiniku Kool – Käime kooliga vahel kinos. – Käime Mart Reiniku Kool Tartu Viljandi vallavalit koostööd Nukufilmi lastestuudioga, Gümnaasium – Teeme Tarvastu kon seotud filmindusega osa erinevatest Võtame koolidega. maakonna teiste susega, kurssidest. Sooviks BFMi teha koostööd tudengitega. Gümnaasiumil ühisprojekt Kad Gümnaasium – Hetkel mitte, aga kunagi oli Toila Toila õpilased mõtlesid välja animatsioonide stse algklasside kus rina Keskkooliga, ses. Koolituse ja juhendamise koha pealt teeme koostööd ETVga. BFMist koha pealt teeme koostööd ETVga. ja juhendamise kutsuks tut ses. Koolituse on liiga kallid. ERRtavaid, aga koostööprojektid nendega on alati valmis aitama. kool on käinud Elektriteatris filme vaatamas ja Hariduskeskus – Meie Katoliku Tartu teeme seda ka edaspidi. viia koolipere Elekt Gümnaasium – On tekkinud harjumus Jaak Petersoni Kristjan Tartu riteatrisse filme vaatama. rikastamise eesmärgil. tihedat koostööd Nukufilmi lastestuudioga, käime kinos – Teeme Põhikool Tondi Tallinna Oleme käinud ka Mektory maja filmistuudios. (nt sõbrapäeval või Eesti filme vaatamas). hinnata ja missuguseid aspekte silmas koostööd selles valdkonnas, kuidas filmi Tahaks aga kõike seda noortele sobivas vormis. pidada, kuidas kujuneb filmikriitiku arvamus, ristkasutu Gümnaasiumiga Tamsalu Gümnaasium – Suur osa meie tehnikast on Tapa lenud. külastada filmiüri – Järgmisel aastal on plaanis Gümnaasium Vene Kesklinna Tallinna Space’i kool, Nukufilmi lastestuudio. nagu Creative tusi ning osaleda festivalidel Soo ja BFMi Eesti Kunstiakadeemia viks teha koostööd ja õppejõududega. tudengite – Ei tee koostööd. Vabaõhukool Pätsi Konstantin Tallinna näiteks Just Filmiga, Filmimuu oleks teha koostööd – Tore Kunstigümnaasium Tallinna festivalidega, filmitegijatega õppetöö kinodega, seumiga ja ka teiste filmiõpetajatega, Reaalgümnaasiumi stsenaariumikonkurssi. Reaalgümnaasiumi kes siis teineteist võima – Raplas on kolm võimalikku filmiõpetajat, Rapla Gümnaasium Uusberg. Saariste ja Valter Raigo või asendavad – Jürgen Volmer, luse korral soovitavad näiteks Nukufilmiga ja korraldada – Ei ole teinud, aga sooviks teha Ristiku Põhikool asutustega tutvumisi ja ühiskülastusi. filmiloojatega ning osa – Õpilased on paaril korral võtetel massistseenis Järveotsa Gümnaasium Tallinna tahtis, et 6. klassi õpilased teeksid reklaamfilmi Pirita noortepärastest kohtadest; kunagi kohtadest; kunagi Pirita noortepärastest reklaamfilmi klassi õpilased teeksid tahtis, et 6. osa võtta. filmitegemise töötoast Aja keskuses sai Pirita Vaba ja osalenud nen võttepaikadesse – Olen vedanud õpilasi Rakvere Reaalgümnaasium Gümnaa nagu Rakvere festivalidest võtavad osa ka töös. Noored dega taustanäitleja läbi Rakvere 10 aastat ise viin juba ka korraldamisel), (aidatakse kaasa siumi filmfestival

{ { { { { { { { { { { { { { { { { FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 118 LISA 2 { { { { { { { { { { Tabel 6: Mida oleks vaja õpilaste/õpetajate filmialaste oskusteparemaks omandamiseks Filmidega lõimuvat ainekava Filmidega lõimuvat Paremaid tehnilisivõimalusi Eestikeelseid õppematerjale Professionaalide kaasamist

või ontasudväga väikesed. õpilastele kooli aineraamesrääkimajatöötuba läbiviima.Kool eisaaselleeestmaksta Keila Kool – Võiks olla nimekiri filmivaldkonna professionaalidest, keson nõus tulema Jõhvi Gümnaasium–Õppekäikudeks lisarahastust. Meil onolemasheavalikainete süsteem,misannabvõimaluseviialäbie-kursuseidvms. õppimamindud. BFMi miinimesi. Meiekoolisonfilmihuvilised täitsaolemas,siitonka Jõgevamaa Gümnaasium– Oleks torekuisaaksküllakutsudahetkelpildilolevaidfil praktilisi oskusi,midakahjuks polekuskiltvõtta. Järva-Jaani Gümnaasium–Hädastioleksvajaõpilastele niiteoreetilisiteadmisikui rohkemat midagitahta. dest väljaspoolõpilasimidagitegemasaadaonülimalt raske ettevõtmine,siispolegi Hiiumaa Gümnaasium–Arvestades,etõpilastetunnimahud onumbselttäisjatundi mistõttu eisaasuuregrupigatöötadaüksinimene. laste motivatsioonerinebringi-jaainetunnis.Kuna filmialanetegevusonvägatehniline, päris filmi tegemist. Vahendeid ja juhtkonnapoolset toetust ning huvitatud õpilasi. Õpi jutustamise, grimmijmskohta.Võib-olla tulekskasukskavõimalusnähalähedalt mõne Aruküla Põhikool –Eelkõigeoleksselleks vaja täiendavaidkoolitusi,ntnäitlemise,loo dest jaerinevatestideedest,midatundideskasutada. oskusi õpilastessesüstida.Praktilist meediatõpetadestunnenpuudust õppematerjali koolitusi, sest kui õpetaja tunneb end kindlalt, siis suudab ta piisavalt ka teadmisi ja Abja Gümnaasium – Mingeid õppematerjale või õpilastele koolitusi. Meediaõpetajale 32. Keskkool –Rahastustjakoostöövõimalusi. dineeritult Centrumikinoskäia. raames Kultuuriakadeemia greenscreenstuudios.Heaoleksõpilastega näitekskoor Viljandi Gümnaasium–Pole veelsellenijõudnuderiti,agakorrakäisimeüheprojekti diotega, etkäiaõpilastegafilmevaatamasjatöögatutvumas. teharohkemkoostöödkinodejaanimastuu valitsuste jateistegruppidega.Sooviksin osalenud Tartus õpilasteteadusfestivalil. Viimsis tehaksepaljukoostöödkohalikeoma Viimsi Kool –Koostöös keraamikMartVaarpuuga olemeteinudsavianimatsioonining Filmikursusi õpetajatele Filmikonkursside infot Filmivõtetel osalemist Filmivõtetel Festivalidel osalemist Motiveerivat õpetajat Koostöövõimalusi Rohkem aega Rohkem Rahastust 0 5 Green screen i jahelistuudiot. 10 Vastuste arv ------15 FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 119 LISA 2

------animatsiooni valdkonnas. Sooviks osaleda ja filmi- ning animatsioo rohkem festivalidel nivaldkonna spetsialistidega koostööd teha. – Mingeid töötubasid õppetöö või filmitunni raames, külali Kunstigümnaasium Tallinna sõpetajaid filmimaailmast. oleks nt praktilise filmialase kursuse läbiviimine spetsia Gümnaasium – Parim Tapa eeskuju listide abiga – kevadeks sünnib linateos. Õpetajaid õnnestuks kaasata püsiva Tallinna Järveotsa Gümnaasium – Võtetel kasvõi massina osalemine on väga hea koge Järveotsa Gümnaasium – Võtetel Tallinna Koos mus, sinna võiksid filmitegijad meedia- ja filmiõppega tegelevaid koole kutsuda. töö päris filmitegijatega oleks õpilastele väga inspireeriv. Gümnaasium – Meie kool on üldiselt digitaalselt pädev ja Vene Kesklinna Tallinna digita püüdleb veelgi suurema “digitaalsuse” poole. Minu soov ja eesmärk on osaliselt eriti filmi ja liseerida kunstiainet koolis ja koostada eraldi programm digitaalses kunstis, koolis toimuvast videokokkuvõtete tegemisest. koolis toimuvast videokokkuvõtete tegemisest. koolitunni läbiviimi rohkem professionaale kaasata Rakvere Reaalgümnaasium – Võiks – valgustajad, grimeerijad, kostümee sel, korraldada kohtumisi erinevate filmitegijatega jne. rijad, assistendid, režissöörid, operaatorid head filmitööt – Aega, materjale ning rohkem tehnilisi vahendeid ja Ristiku Põhikool lusprogrammi. Paide Täiskasvanute Keskkool-Rahvaülikool – Vajaksime ala professionaalide juhenda ala professionaalide – Vajaksime Keskkool-Rahvaülikool Täiskasvanute Paide jms), aga kooli puuduvad finantsid, et sellist mist (heli, valgus, operaatoritöö, montaaž teenust sisse osta. kuulda teiste kogemusi ja teada saada, kuidas – Tahaks Ühisgümnaasium Paldiski avardaks õpilaste silmaringi ja oleks huvitav. “päriselt” filmi tehakse jne. See kindlasti kuidas liikuda edasi lihtsamate asjade juurest nagu inimest, kes tuleks rääkima, Vajame napib tihtipeale, kuna oskusi napib. Neid oleks vaja arendada – see kõik algab motivee algab kõik see – arendada vaja oleks Neid napib. oskusi kuna tihtipeale, napib rivast ja pädevast õpetajast/juhendajast. on seda põhikooli raske sisse viia. Sel – Eraldi tunnina Põhikool Hammerbecki Paide mis on põhikooliõpilasele arusaadavam kui leks peaks olemas olema õpik/materjal, takistavaks jällegi tunni pikkus, sest ainetunni praegune e-õpik. Ja siis saab tegelikult raames on filmide vaatamine üsna raske. lassides (7. kl). Aitaks vastav ainekava koos soovitusliku (kirjalike ning filmi-) materjalide (kirjalike ning filmi-) soovitusliku kl). Aitaks vastav ainekava koos lassides (7. otsekontaktide oma ka filmihariduse ja -loomega tegelejate kogumiga. Abiks oleks enda juurde kutsuda ja koguni pikemat koostööd arendada, et neid mine, kellega saaks filmitöö juures külastada. huvi kuidas ainet Just ideid, küll vaja. oleks Jah, lisakoolitust – Nõo Reaalgümnaasium filmitegemise protsessi kohta täpsemalt. tavamaks teha ja kuulda professionaalidelt küll, aga ideid teema siis neid haarab see üles kasvanud, noored on Youtube’iga Kuna rida ja kuidas neid intervjueerida – koguda pärandit ja pärimust. Filmitegemise oskuse intervjueerida – koguda pärandit ja pärimust. rida ja kuidas neid tule enamuse Erasmuse projektide kuna vajalik, juba puhtalt praktiliselt arendamine on Youtube’i kanal luua. või videoklipp teha või musena on vaja film huvitatud sellest, et rikastada – Meie kooli juhtkond on kindlasti Lähte Ühisgümnaasium On olemas koolipoolne valmis rohkemate filmialaste oskustega. õpilaste maailmapilti kui ka põhikoolik filmiõpetuse rakendumisest nii gümnaasiumis olek valikkursustena Kiviõli I Keskkool – Kindlasti oleks õpilased huvitatud kui keegi tuleks rääkima või toimuks kui keegi tuleks rääkima õpilased huvitatud – Kindlasti oleks Kiviõli I Keskkool osa monteerimiskoolitusel foorumis oli hiljuti üleskutse laagri vormis. Kooli midagi näiteks kasutamise kohta. kvaliteetse vabavara oleks saada koolitus huvilisi oli palju. Hea lemiseks ja pike Tahaks koolitustel. baseeruvad ühekordsetel selles, et oskused on Probleem dokumentee põlvkonna mälestusi nt kuidas vanema süstemaatilist kursust, maajalist

{ { { { { { { { { { { { FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 120 LISA 2 { { Tabel 7:Millistfilmialasttäiendustsooviksid { { { { Üldkoolitus filmitegemisekohta Üldkoolitus Filmitegemise taustteadmised

Loobunud juurdeõppimisest filmitegijaid koolikutsudavõilapsivõtteplatsileviia. Tartu Tamme Gümnaasium–Filmikeelealanekoolitusoleksteretulnud.Tore olekska taalselt. Tuleb luuatoimivpositiivnenäidefilmitööstõpilastega.Sellevastutekikshuvimomen andmisega, sestentusiasmisteisuudakeegiuutsuundajuurdevõttajaäraõppida. tuste kaupaningjõuabkohale liigahilja. filmikonkursitest, sest praeguon see info väga laiali hajutatud ainevaldkondade ja asu ning kuidas selleks koolipäevasaegaleida.Oleks hea omadaülevaadet toimuvatest Viljandi Gümnaasium–Oleksvajasüsteemi, kuidasfilmiõpetusõppekavagasiduda Viimsi Gümnaasium–Õpetajatepõhjalikumat ettevalmistust. Uuemõisa Lasteaed-Algkool–Mõndaomaalaprofessionaali, kesjuhendajatõpetaks. välja valida? Tondi Põhikool –Youtube pakubvägapaljuinformatsiooni,agakuidassealtseeõige Tarvastu Gümnaasium–Täiendkoolitusi. Juba piisavalt koolitunud Juba piisavalt Näitlejate juhendamine Eriefektid/digitöötlus Produtseerimine Loo jutustamine Monteerimine Valgustamine Operaatoritöö Filmianalüüs Stsenaarium Animatsioon Filmiteooria Helitöötlus Režii 0 1 Millist filmialasttäiendustsooviksid 2 3 - - FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 121 LISA 2

------us. storytelling Arvan, et filmikeel on oluline, kuid algklassi õpilastele tuleb seda lihtsustatud kujul õpe kujul lihtsustatud seda tuleb õpilastele algklassi kuid oluline, on filmikeel et Arvan, tada. või Arvan, et filmikeele õpetamine on väga oluline, kuna õpilased eelistavad lugemisele malusel filmi, mille tõttu on vajalik ka filmi mõistmine detailides. ehk mõne Eesti filmi kaameratagune personal ning kasvõi vaatleja rollis ametiga tutvuda. ametiga vaatleja rollis ning kasvõi personal kaameratagune filmi Eesti mõne ehk Ülikooli nii Tartu regulaarselt aastast alates 2013. käinud Ma olen Gümnaasium – Viimsi Ülikooli täiendkoolituse kursustel (lisaks korraldab aeg-ajalt kursusi ka kui ka Tallinna HITSA) ning praeguseks ei oska öelda, kas on mõni valdkond, kus peaksin lisakoolitust saama. tab. Seda enam, et tänapäeva võimalused ja laste oskused lühike film üsna heal tasemel tab. Seda enam, et tänapäeva võimalused külg vajaks tuumakamaks tegemist ja jutusta ise kokku panna on head, aga sisuline mine tegevusega asendamist. on õppefilmide, õppevideote Gümnaasium – Üks valdkond, mis tahaks arendamist, Toila stsenaarium ja režii. Uuemõisa Lasteaed-Algkool – Sooviksin ennast rohkem filmialaselt harida ja olla kunagi Rakvere Reaalgümnaasium – Kuna ma pole diplomeeritud filmitegija, siis oleks huvitav siis oleks filmitegija, diplomeeritud ma pole Kuna Rakvere Reaalgümnaasium – spetsiifikas. ennast täiendada nii valguse kui operaatori kõikide rollidega tutvumine, aga eriti Gümnaasium – Juhendamise mõttes huvitaks Tapa projektid sujuks. Kindlasti ka mingi produtseerimine ja režissööritöö, et juhendatavad õppimine ja õpitu edastamine õpilastele. konkreetse monteerimisplatvormi selgeks pildikeele kaudu huvi Gümnaasium – Filmi analüüs ja ideestiku uurimine Tamme Tartu lega, mida olen konkreetsete filmide tegemise kohta lugenud või järeldanud. Steven lega, mida olen konkreetsete filmide osas päris õpetlikud olnud. Spielbergi artiklid/videolood on selles vajaks siis ehk stsenarist ega režissöör tugevam kõige Pole – Ühisgümnaasium Paldiski haridust ja filmimise praktilisest koolitusest oleksin Pirita Majandusgümnaasium – Monteerimise abiks. huvitatud. Eestikeelsed materjalid oleksid pakkus Tartu Ülikool. pakkus Tartu – Soovin Kool tegemisest, üksikute filmide saada rohkem taustteadmisi filmide Keila süvaanalüüsi. operaatoritöö, – täiendamine alane Filmitegemise – Gümnaasium Järve Kohtla-Järve valgustamine, monteerimine ja digitöötlus. filmitege tehniline teadmine koolitus või praegu – Kuna Põhikool Hammerbecki Paide teadmised piirduvad pigem sel Praegused mises puudub, siis oleks kindlasti lihtsam. Aruküla Põhikool – Režissööritöös ning õpilaste juhendamisel näitlejatega töötamiseks. juhendamisel näitlejatega töötamiseks. – Režissööritöös ning õpilaste Aruküla Põhikool kasuks filmialaseid täiendkoolitusi, aga ei ole õpetajatele eriti palju erinevaid Kahjuks kirjutamise ja loo jutustamise Erilist huvi tunnen stsenaariumite tuleb igakülgne areng. põhimõtete ja helitöötluse teemast. vastu. Samuti valgustamise saa kui see, kes ma olen. – Ega minust enam midagi paremat Hiiumaa Gümnaasium kursused, mida vanasti – Filmide kui teoste analüüsimise Jõgevamaa Gümnaasium 32. Keskkool – Animatsiooni ja filmiteooria vallas, et arendada oma tehnilisi ja analüü et arendada oma tehnilisi filmiteooria vallas, – Animatsiooni ja 32. Keskkool Helitöötluse vallas. tilisi oskusi. ja sooviks õppida rohkem huvitatud tehnilisest poolest – Olen Abja Gümnaasium loomist. eriefektide

Filmikeele õpetamise olulisus: Filmikeele { { { { { { { { { { { { { { { { Millises vallas sooviksid end filmialaselt täiendada: end filmialaselt vallas sooviksid Millises { { FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 122 LISA 2 { { { { { { { { { { { { { { {

vad paljudnooredhobikorrasjasellinelähenemineinnustabõpilasiilmseltrohkem otseselt lisatöönaneilekohustuslikkuõppekavasseeilisaks.Filmindusegategele Arvan, etõpilastekoormusonjubaküllaltkisuurjaseetõttufilmikeeleõpetamist vast. Ühaenamtahetaksevisuaalsetpilti. Arvan, etfilmitemaatikatvõiksküllrohkemkäsitleda. Kasvõi osanainformaatikaaineka just visuaalkunsti, miseipeatingimataväljenduma filmikujul,siison oluline.Õpilaste ekraaniajastule kohaselt väga suurt tähelepanu. Kui mõiste “filmikeel” sisaldab endas dimisel vaevaltühe.Seegaon “filmikirjaoskus”igatiõigustatudpositsioon,misväärib Keskmine 16-aastane vaatabkuus 2-3filmivähemalt,agaraamatuidloebkoolisun visuaalseid teoseidanalüütiliselt lugema/hindama. Filmikeele õpetamisesüvendamine koolidesonvägavajalikselleks,etõpetadaaudio Filmikeele õpetamineonväga oluline,sestmeieuuspõlvkondongijuvisuaalikeskne… peaks olemateadliku(ma)jakriitilise(ma)filmivaatajakasvatamine. Filmikeele õpetamineonsamaolulinekuikirjandusteose analüüsiõpetamine.Eesmärk aegne võiklassikalineromaan. aru saavad.Visuaalne luguonagahoopis teistsugustelalusteltoimivtekstkuikaas gemale jaseeonkohatiainukeviisnendegalugudeteemal arutledanii,etnadkaasjast Filmikeele õpetamineonvägaoluline!Tänane nooronselgeltliikumasraamatustkau ilmselt eimahu,küllagasuunanaõppidaoleksvõimasja arvan,ethuvilisiolekspalju. kriitiline analüüsioskusonsamaolulinekuikirjaoskus.Üldisesse õppekavassefilmiõpe Filmikeele õpetamineonvägaoluline.Maailmarenemas sellessuunas,etpildikeele youtuber Oskus endvideokeelesväljendadaonolulinesedaenam,etigateinenoorpraegu lusi videosidluuajaleian,etnadvõikssedasiisjubakorralikultmõttegateha. Filmikeele õpetamineonolulineikka.Tänapäeval onnoortelrohkeltvõima saadetakse videosõnumeidjne. kindlasti silmaringiavardada,sestennastfilmitaksepidevalterinevatesolukordadesja Filmikeele õpetamine on oluline, kuna õpilased ise elavad ju ka filmides. Filmiõpe võiks Filmikeele omandamisestonkindlastiabikriitilisejaloovamõtlemisearendamisel. kima. EritiväiksemateskohtadesnaguPaide. Paraku jääbpraegupuuduinimestest,kesoleksidpädevadõpilastele filmindusesträä Filmikeel onoluline,kunapolejuolemasinimest,kespoleksühtegifilmivaadanud. Filmikeele õppimisevõimalusvõikskindlastikoolisolemasolla. gil moel juhendatud tegevused nagu näiteks filmiõhtu või analüüsile pühendatud tund. kaasnema kapraktilineanalüüs.Õpilasipanebkindlastirohkemfilmevaatamamin iseenesest eigaranteeri,etõpilaneõpibjasaabasjadselgeks.Materjalidegapeaks olulisemaks lugemis-jakirjutamisoskusearendamist.Materjalidonolulised,aganeed Filmikeel onoluline,agaeestikeelejakirjanduseõpetajanapeanmamuidugikõige mõistma. Filmid onpaljudeleõpilasteleolulisemadkuiraamatud,seegavajalikõpetadaneid teedi tõstmisele. vilistel õpilasteloleksvõimalikteemagategeledaningsuunataneidomafilmidekvali Ei peafilmikeeleõpetamistliigaoluliseks.Seniolenlähtunudpõhimõttest,etfilmihu ka analüüsioskus. vastu rohkemhuvitunnevad.Kuna maailmmuutubainaenampildipõhiseksonoluline või meediakallakuga gümnaasiumiklassid, kuhu saavad astuda need, kes filminduse alase huvihariduse kättesaadavust õpilaste jaoks. Samuti oleksid kasulikudnt filmi- kui pealesurutudõppimineklassiruumis.Seetõttusoovikspigemsuurendadafilmi ja vlogger . ------

FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 123 LISA 2

------mida erinevaid õppeaineid. Olen kunstiõpetaja ja pean filmikunsti ning animatsiooni mida erinevaid õppeaineid. Olen kunstiõpetaja ja pean filmikunsti ning koolides õpetatava kunstiaine tulevikuks. Kasutan õpilaste ees sellist näidet – kärbse oluliseks. filmikeele õpetamist väga Pean tõden, et lendu suudab igaüks jälgida, aga püüa seda mõtestada. Hirmu ja hämminguga õpilased hakkavad ka filmi puhul ihalema lühemat vormi. oluliseks, sest see arendab lastes loovust, lõimib erine filmikeele õpetamist väga Pean julgust minna animatsiooni edasi õppima ja näidata neile, et tegemist pole kontimurdva julgust minna animatsiooni edasi õppima ja näidata neile, et tegemist pole kontimurdva tehnikaga ja kuidas see erineb mängufilmide loomisest. sellel määral, et õpilased oleksid sellega kasvõi kor filmikeele õpetamist oluliseks Pean raks kokku puutunud, näinud/kuulnud põhimõtteid filmi tegemise kohta. oluliseks. filmikeele õpetamist väga Pean oluliseks, kuna see annab suurepärase võimaluse lõi filmikeele õpetamist väga Pean filme ning kasvaks teadlikkus. Riiklikult võiks kasvatada huvi filmitegemise vastu filme ning kasvaks teadlikkus. Riiklikult peeg kogemuste oma muutub inimene Kuna võib. film mõjuda kuidas õpetada, ja materjali mõtestamine kättesaadavaks. liks, siis on väga oluline teha kvaliteetse filmikeele õpetamine on väga oluline – alates Oskus tõlgendada ja mõista infot ehk propagandaanimatsioonidest kuni dokumentaalfilmideni. võimalust ja filmikeele õpetamist üsnagi oluliseks. Ma ise tahan anda õpilastele Pean Multimeedia on tänapäeval üsna oluline, eriti video, mis mängib eriti suurt rolli turundu Multimeedia on tänapäeval üsna oluline, kui loevad sama asja tekstina. ses – inimesed pigem vaatavad videot küll kinokeelt vägisi peale ei suruks. Filmikeel Neile, kes teistes valikainetes käivad ma on tänases ja homses maailmas üks olulisemaid, on oluline kui x-mitmes võõrkeel, mis sest vaatama tuleb õpetada. tarbiksid kvaliteetsemaid ja väärtuslikemaid Oluline eelkõige selleks, et noored piirdudes vaid kommentaariga, et oli äge ja ajas naerma vms. piirdudes vaid kommentaariga, et oli äge meeldib filme vaa sest noortele oluliseks, süvendamist filmikeele õpetamise Mina pean on need sest vaadatakse seriaale, tihti ning seda eriti teadlikult ei tee kuid nad data, ega pole näinud väärtfilme, tunnustatud Eesti tasuta, ega käida kinos. Õpilased ei tea olulisust. Üldine kultuuritase on seega ja välismaa režissööre/näitlejaid ega filmikunsti madal, mida näitavad ka riigieksami kirjandid. mängu, sest õppevormid on muutumises ja näiteks koolitelevisiooni tegemine võiks olla on muutumises ja näiteks koolitelevisiooni mängu, sest õppevormid õppeprotsessi osa. on fil maailm on see, mis praegu toimub, siis teater on ajalugu ja audiovisuaalne Kuna oluline. mikeeles harimine ja arvan, et film kõnetab õpilasi enam kui Meid ümbritsev aeg on üha enam visuaalne kogemustest sünniksid sisukad mõtted. Palju tekst ja oluline oleks, et visuaalsetest pinnapealseks, väga jääb kogemus aga kõnetab, küll visuaalsus kus olukordi, kogen malik lubada, kuna niimoodi võib süveneda liigsest pingutusest tingitud läbipõlemise niimoodi võib süveneda liigsest pingutusest malik lubada, kuna Gümnaasium peaks andma filmikunsti juurest eemale peletab. oht, mis inimesi pigem eluks valik. Oluline on sisen teadmisi, mille najalt teha tulevaseks võimalikult laia valiku koormus gümnasistidele on väga suur. dada optimismi, kuna olu siis on filmikeele õpetamine väga noorte jaoks on kõik asjad videopõhised, Kuna – õppimine läbi loomingu ja mängimise kaudu selgemaks saada line. Mis iganes saab seas tundub, et on märksa olulisem alustada Youtube’i ja muude tehniliselt veidi lihtsa tehniliselt veidi ja muude alustada Youtube’i et on märksa olulisem seas tundub, loogiliselt järgneda. millele film võiks õpetamisest, mate lahenduste sümboleid püüame Kirjandusõpetajatena jaoks õpilaste aga lugeda, allkeelt ja märgata keeruline olema. kipub see poleks või süvitsiminekut nii palju, et filmiõppesse on neid valdkondi seisukohast Kooli

{ { { { { { { { { { { { { { { FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 124 LISA 2 { { { { { { { { {

millele nadsaavadvõimalusetutvudaerinevatekultuuridejainimestega,võibaidata Pean sedavägaoluliseks,kunausun,etfilmlaiendabõpilastekultuurilistsilmaringitänu Pean igasugustnarratiiviinimesearengualuseks. keeles allesjääb,onhindamatuväärtusega. vaid õppeaineidjaõpetabmeeskonnatööoskust.Kõik see,mislastelekooliajastfilmi malt kuilugemis-võikuulmismälu. anne. Naguuuringudkinnitavad,toimibinimesevisuaalnemäluõppimiselpaljutõhusa nende tekstidesuhtes.Visuaalhariduse andmineonigapõhikoolijagümnaasiumiüles sisu javäljendust,samutikontekste,etniimoodikujundadaõppijateskriitilisthoiakut hulgas filmi-javideokunstimaailmas,onvajaaidatatalmõistaanalüüsidavisuaalset ajalugu, geograafia,füüsikajne).Selleks,etõpilaneorienteeruksvisuaalkultuuri,seal tele jäetudprivileeg,vaidfilmikeeltpeaksõpetatamaigasõppeaines(muusika,kunst, Üleüldse peaks filmiõpe olema õppeaineid lõimiv, see eisaa olla vaid kirjandusõpetaja duse oskusearendamisel. Usun, et filmikeele õpetamine võiks olla veel üheks võimaluseks noorte eneseväljen Usun, etfilmikeeleõpetaminevõiksollahuvitavjavajalik. koolis tähtis. Tänases maailmasonfilmjavideoülioluliselkohal,mistõttufilmikeeleõpetamine ka kaasamõtlemist. mist. Õpilasedpeavadjõudmaarusaamisele,etfilmpoleainultvaatamiseks,vaidnõuab võetavad, misonvajalik,sestnoorespeabarendamakakriitilistmõtlemistningarutle Tänapäeval onõpilasedvisuaalsuselevägaaltidjaseegafilmidteemanavastu publikut pettaonpüütud. tele alternatiivipakkumine.Maailmamõtestamiseseisukohastonolulinemõista,kuidas abiks japlussiksõpilastele.OlulineonkalõimitusteisteainetegaPowerPointi esitlus “Rehepapi” ja“Tõde jaõiguse”treilereidtegema.Igaljuhulonseepildikeeleõpesuureks teema gümnaasiumiastme eesti keeles, kus meie keeleõpetajad on juhendanud teistele eesti keele õpik). Samuti on filmi tehakse põgusalt pildikeelega tutvust (Reet Bobõlski Pildikeele õpetaminetoimubjuba6. klassis, kuskirjeldatakse stsenaariumi tegemist ja Pigem pooldanfilmikeelepropageerimistjahuvilistelevõimalusepakkumisthuviringis. leida tulevikuametit,arendadaloovustpõimidespõnevalthuvitundijaõppetööd.

------w

FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS MÄRKMED 125 w w

FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS 126 MÄRKMED