DOCSLIB.ORG

Filmihariduse Lähtekoht Eestis 01 Sissejuhatus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Filmihariduse Lähtekoht Eestis 01 Sissejuhatus w FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS LÄHTEKOHT FILMIHARIDUSE JOHANNES LÕHMUS FILMI KIRJAOSKUSE PROJEKTIJUHT Filmihariduse lähtekoht Eestis 01 Kokkuvõte SISSEJUHATUS 2020 w SISSEJUHATUS 02 FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS LÄHTEKOHT FILMIHARIDUSE JOHANNES LÕHMUS FILMI KIRJAOSKUSE PROJEKTIJUHT Filmihariduse lähtekoht Eestis Kokkuvõte 2020 Korrektuur: Eda Koppel Kujundus: Linda Vainomäe / Profimeedia Tõlge: Refiner Projektijuht: Mikk Rand Trükk: JOON Eesti Filmi Instituut Tallinn 2020 ISBN 978-9916-4-0024-1 Sisukord LÜHENDITE LOETELU 4 KOKKUVÕTE 5 SISSEJUHATUS 9 FILMIHARIDUSEST EUROOPAS RAHVUSVAHELISTE UURINGUTE JA PROJEKTIDE VALGUSES 11 Films in Schools . 11 Screening Literacy: Film Education in Europe . .. 12 A Framework for Film Education . 13 From Framework to Impact ....................................................................... 15 OLUKORD EESTIS 18 Statistika 2018/2019 . õppeaasta kohta . 18 Filmi- ja videokursused üldhariduskoolides . .. 19 Filmi- ja video huviringid . 25 03 Filmiharrastajate festivalid . 30 Filmiharidus õpetajatele . 31 Filmiharidus kõrgkoolis. 31 Filmialane kutseharidus . 32 Filmiteadus . 32 Filmiharidus Eesti kinode ja filmifestivalide programmis . .. 36 Filmiharidus teistes Euroopa riikides . 38 ÜLEVAADE FILMIHARIDUSE KITSASKOHTADEST EESTIS 53 Filmihariduse töötoad sügisel 2018 . .. 53 Küsimustik üldhariduskoolide õpetajatele . 55 IDEED JA ETTEPANEKUD 62 PANUSTAJAD 66 VIITED 67 LISAD 84 Lühendite loetelu BFI – Briti Filmi Instituut BFM - Tallinna Balti Filmi, Meedia, Kunstide ja Kommunikatsiooni Instituut CF - Cinémathèque Française (Prantsuse Kinoteek) CNC - Prantsusmaa Riiklik Filmi ja Liikuvate Piltide Keskus DFI – Taani Filmi Instituut EFAD – European Film Agency Directors association (Euroopa Filmifondide Juhtide Liit) EFI – Eesti Filmi Instituut EFIS – Eesti Filmi Andmebaas EK - Euroopa Komisjon EKA – Eesti Kunstiakadeemia EL - Euroopa Liit EMTA – Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ERR – Eesti Rahvusringhääling HITSA – Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus HTM – Haridus- ja Teadusministeerium IKT – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia KKP – Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas MEDIT – Meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus Tallinna Ülikooli juures 04 MOOC – Massive Open Online Course (vaba juurdepääsuga e-kursus) OECD - Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon TLÜ – Tallinna Ülikool UT – Tartu Ülikool VK – Vision Kino ÜHK - Üldhariduskoolid Kokkuvõte Eesti ja Euroopa uuringute valguses (EST: Innove õppevara kaardistus 2016, Praxise IKT hariduse uuring 2017 ja “EU Kids Online 2018” uuring; “EU: Screening Literacy: Film Education in Europe”; “Films in Schools”) tuleb välja mitu sarnasust, et nii Eestis kui Euroo- pas on filmihariduse põhiprobleemiks filmikunsti õpetamise puudumine riiklikes õppeka- vades ja filmihariduse ebastabiilne või puudulik rahastus. Samuti tuleb välja see, et riikides, kus filmiharidusega aktiivselt tegeletakse toimub see eri sektorite koostöös (haridust ja kultuuri koordineerivate valitsusasutuste, MTÜde, filmitööstuse ja ringhäälinguorganisat- sioonide vahel), mida toetab riiklik strateegiline plaan. Eesti puhul on näha, et selle vahel kui palju lapsed ja noored veedavad aega videoid vaadates ja kui palju neil on võimalust koolis sellekohast haridust saada on tohutud kää- rid (vt lk 5–80% ajast kuulub internetis videote vaatamisele; vt lk 13– ~0,83% koolidest õppisid õpilased eelmisel õppeaastal filmi- või videoaineid). Selle kokkuvõtte eesmärk pole mitte küsida, kuidas valmistab meie haridussüsteem praegusi noori ette neid konstantselt ümbritsevate visuaalsete mõjutusvahenditega toimetulekuks, visuaalsete sümbolite ana- lüüsimiseks ja kas neile pakutakse võimalust ise visuaalse maailma loomisega kokku puu- tuda. Pigem demonstreerib dokument, et juhul kui suunata ressursse õpetajakoolitusse, filmididaktika õppekavade arendamisesse ning kultuuri- ja haridusasutuste ning filmi- ja haridusvaldkondade koostöösse, siis on võimalik ühiselt vajalike tegevustega pihta hakata. 05 Ja teha seda nii, et suureks kasvav järelkasv õpiks ka kasutama, tundma ja väärtustama Eesti keelt ja kultuuri neile tuttavate vahendite ja võimalustega. Ülevaade II peatüki olulisemast statistikast: { 2018/2019. õppeaastal õppis Eesti üldhariduskoolides 151 164 õpilast; { 2018/2019. õppeaastal õppis Eesti üldhariduskoolides valikkursusena erinevaid filmi- või videoalaseid aineid 1455 õpilast (~0,096%) – sealjuures ei õpitud filmi- või videoai- net mitte üheski algkoolis ja vaid kolmes põhikoolis; { Eesti üldhariduskoolides oli 2018/2019. õppeaastal erineva nimetusega filmi- ja video- kursusi kokku 48 ning kõige enam on valitud ainsat filmiga seotud riiklikult välja tööta- tud valikkursust “Kirjandus ja film” (22 koolis); { kokku omandati Eesti üldhariduskoolides 2018/2019. õppeaastal 3045 tundi ehk 87 kursuse ulatuses filmi- või videoalast õpet; { lisaks valikkursustele on võimalik filmi- ja videoalast haridust omandada koolide huvirin- gides, huvikoolides, noortekeskuste või kultuurimajade huviringides. 2018/2019. õppe- aastal oli võimalik erinevates tasulistes või tasuta filmi- ja videoalastes huviringides osa- leda 29 koolis ja 43 huvikoolis/noortekeskuses/kultuurimajas üle Eesti; { kõige populaarsemad filmi- või videoõpet pakkuvad maakonnad on Harjumaa (23 kooli), Tartumaa (11 kooli) ja Ida-Virumaa (5 kooli). Mitte ühtegi sellist kooli ei olnud Saaremaal; { kõige rohkem filmi- või videokursusi pakub Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium; { kõige populaarsemad filmiharidust pakkuvad huvikoolid/noortekeskused/kultuurima- jad asuvad: Harjumaal (21 keskust), Tartu- ja Ida-Virumaal (4 keskust), Pärnu- ja Saa- remaal (3 keskust); { avalikke filmiharrastajate festivale toimub aastaringselt; { täienduskoolitusi õpetajate filmipädevuse tõstmiseks pakuvad BFM, HITSA, Nukufilmi KOKKUVÕTE lastestuudio ja Tartu Ülikool.; { ainus kutsekool Eestis, mis filmialast haridust 2018/2019. õppeaastal pakkus, on Polü- tehnikum, kus saab omandada aastasel kursusel teleoperaatori kutse. Põhiline filmialase kõrghariduse pakkuja on BFM, aga filmiaineid saab õppida ka teis- tes Eesti kõrgkoolides. On asutusi, mis tegelevad filmiteadusega. Kinodel ja filmifestiva- lidel on erinevad käsitlused, kuidas laste ja noortega tegeleda, aga Eestis pole peaaegu ainsatki kohta, mis õpetaks filmiharidust sellises mahus nagu Euroopa filmihariduse raa- mistik seda soovitab. Võrreldes teiste Euroopa riikidega tehakse Eestis vähe üldharidust ja filmiharidust põimivat rahvusvahelist koostööd (sellel suunal on positiivne näide BFMi algatatud Lää- nemere-äärsete riikide filmi- ja meediahariduse organisatsioone ühendav algatus FAME), peale Kinobussi on enamus algatusi lokaalsed ja filmiharidus pole peaaegu mingitki moodi riiklikult reguleeritud ja on üsna madalalt rahastatud (Kultuuriministeeriumi huvihariduse toetus, KOV-rahastus või lapsevanemate rahakott). 2018. aasta sügisel koos käinud filmihariduse töötubades arutati miks filmiharidus oluline on ja mida oleks vaja teha, et filmiharidus Eestis paremini levida saaks (lk 45). Miks filmiharidus oluline on? { Kuna visuaalne maailm on miski, mis on integreeritud kõigisse õppeainetesse, siis leiti, et oleks vajalik ka eraldi õppeaine loomine, mis õpetaks, mida visuaalsus tänases maa- ilmas esindab, kuidas visuaalset maailma luua ja ennast selles keeles väljendada ning 06 panna visuaalne väljendusoskus teiste õppeainetega koos toimima – õppeprotsesse loominguliselt rikastades. { Filmikunst annab õpetajale mitmeid ülekantavaid oskuseid – analüüsivõime, problee- mide lahendamise oskus jne. Funktsionaalse lugemisoskuse kõrval on võrdselt oluline ka audiovisuaalse materjali analüüsioskus. { 2030. aastal on kaks tähtsat oskust: transmeedia kirjaoskus (digitaalse lugemise oskus, filmi eripärade lugemise oskus, erinevate meediakanalite mõistmine) ja üldine digitaalne pädevus. Täistekstide lugemine on raskendatud ja väheneb jaks pikalt süve- neda, sellepärast saab oluliseks lugemishuvi tekitamine visuaalsete fragmentide kaudu – mänguline lähenemine koos huvi tekitamise ja selle hoidmisega. { 21. sajandi õpioskuste õpetamiseks on film üks parimaid viise ja selleks ei peagi otse- seid konkreetseid õppematerjale olema, pigem õpetama lapsi ja noori tundma ja tun- netama filmikunsti – õppima edasi andma ja teistega jagama neid tundeid, mida film vaatamise ajal tekitab. Filmiõpetus toetab ülimalt hästi kõiki võimalikke üldpädevusi, mida praegune haridussüsteem õpetama peab. Mida on vaja teha? { Eesti filmid peavad olema kättesaadavad kõigist digitaalsetest vahenditest ja filmide vaatamise võimalus peab olema haridussüsteemis olevatele õpilastele/õpetajatele õppe-eesmärkidel tasuta võimaldatud (vähemalt enne taasiseseisvumist loodud filmipä- rand ning lühi-, anima- ja dokumentaalfilmid pärast nende kinolevi lõppu). Lisaks filmide kättesaadavusele tuleb välja töötada filmikeelt ja -esteetikat ning väljendusvahendeid FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS LÄHTEKOHT FILMIHARIDUSE mõista ning analüüsida aitavate õppematerjalide loomise metoodika. Film peab jõudma FILMIHARIDUSE LÄHTEKOHT EESTIS LÄHTEKOHT FILMIHARIDUSE iga õpetajani ja juba lasteaiast alates on oluline meediapädevusega tegeleda. Heli- ja pildikeele õpetus peab saama normaalsuseks iga lapse jaoks. { Audiovisuaalne õpe peab saama õpetajahariduse täisväärtuslikuks osaks, et õpetada nii aineõpetajaid filmikunsti võimalusi kasutama kui koolitada välja filmiõppe didaktikuid. Liikuva pildi õpetusest on haridussüsteemis vajaka. Lugude mõistmine kuulub üldpäde- vuste alla ja tuleks liikuda selles suunas, et luua õppematerjale ja arendada neid üld- pädevuste
Load more

Recommended publications
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • Jrk Ettevõtte Nimi Taimetervise Registri Number Kuum- Töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha Aadress
    ISPM 15 Vastavusmärgiga märgistamise tegevusloaga ettevõtted/ Approved Estonian enterprises according to ISPM No 15 seisuga/updated 25.01.2021 Pakkematerjali Taimetervise registri Kuum- Jrk Ettevõtte nimi number töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha aadress Maakond Plant health Wood packaging material register Heat The adress of the No Name of the company number treatment Productions Distribution Repair production place County Niinsoni tee 2, Aegviidu 1 Aegviidu Puit AS 93 x x x alev, Anija vald, 74501 Harju 3308 Karula küla, Haljala vald, 2 Aivares OÜ x x x 45417 Lääne-Viru 1876 Tehase, Paganamaa küla, 3 AP Puit OÜ x x Rõuge vald, 66115 Võru Jänesselja tee 16, Sauga 4 Aralia Puit OÜ 4411 x x x alevik,Tori vald, 85008 Pärnu Ääsmäe küla, Saue vald, 5 Ardent AG 3740 x x 76403 Harju 161 Rakvere tee 12, Hulja alevik, Kadrina vald, 6 Aru Grupp AS x 45203 Lääne-Viru Uus tn 10, Märjamaa alev, Märjamaa vald, 7 AST Saeveski OÜ 4098 x 78304 Rapla 3095 Ämma tee, 80-1, Iru küla,Jõelähtme vald, 8 Ava-Ekspress OÜ x 74206 Harju 4717 Vana-Narva mnt 28, 9 AVP Integraal OÜ x Maardu, 74114 Harju 590 Kupu küla, Kuusalu vald, 10 Balti Spoon OÜ x 74610 Harju 3234 Kabala küla, Türi vald, 11 Baltic Pallet Group OÜ x x x 72001 Järva 56 Verijärve küla, Võru vald, 12 Barrus AS x x 65541 Võru 4858 Tammistu küla, Tartu 13 Benfort OÜ x x x vald, 60531 Tartu 1822 Valgu tee 3, Libatse küla, Põhja-Pärnumaa vald, 14 Boardic Eesti OÜ x x 87202 Pärnu 931 Tööstuse 3, Kose- Uuemõisa alevik, Kose 15 BT Seven OÜ x x vald, 75102 Harju 1680 Saeveski, Reopalu küla, 16 Combimill Reopalu OÜ x x Türi vald, 72811 Järva 3593 Olustvere tee 5a, Kõidama küla, Põhja- 17 Combimill Sakala OÜ x Sakala vald ,71504 Viljandi Rehe, Laheküla, 18 Composite Plus OÜ 4300 x Saaremaa vald, 93873 Saare 1700 Eametsa küla, Tori vald, 19 E.
    [Show full text]
  • Võru Valla Kaugkütte Piirkondade Soojusmajanduse Arengukava Aastateks 2015–2025
    Töö nr ENE1513 Võru valla kaugkütte piirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2015–2025 Tallinn 2015 Meie oskused on Teie edu !™ Võru Vallavalitsus ÅF-Consulting AS Võrumõisa tee 4a Väike-Paala 1 65605 Võru 11415 Tallinn Tel. 782 1576 Tel. 605 3150 www.voruvald.ee www.estivo.ee Võru valla kaugkütte piirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2015–2025 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 2 Eessõna ...................................................................................................................................... 6 Kokkuvõte .................................................................................................................................. 7 1. Võru valla üldiseloomustus ja sotsiaalmajanduslik areng ............................................... 12 2. Parksepa aleviku kaugküttepiirkond ................................................................................ 16 2.1. Parksepa aleviku soojusvarustussüsteemide iseloomustus ....................................... 16 2.1.1. Parksepa aleviku kaugkütte katlamaja ............................................................... 16 2.1.2. Parksepa aleviku kaugküttevõrk ........................................................................ 18 2.2. Parksepa aleviku soojuse tarbijad ............................................................................. 20 2.2.1. Soojuse tarbijad .................................................................................................
    [Show full text]
  • 2018090410555858.Pdf
    Asutatud: 21.09.2000 Reg.nr. 80117667 A/a: EE681010220008638011 SEB Koduleht: www.vorumaaspordiliit.ee (klubid - Võrumaa Koolispordi Ühendus) www.facebook.com/vorumaa.koolisport Juhatus: Anne Kibal - Varstu Kool Kristi Kuus - Võru Kreutzwaldi Kool Margus Klaar - Kuldre Kool Margus Soome - Võru Kesklinna Kool Meelis Reinberg - Puiga Põhikool Merike Õun - Võrumaa Spordiliit Merje Meemann - Võru Kreutzwaldi Kool Kontakt: Merike Õun / tel: 516 5720, e-post: [email protected] Selleks, et alustada, ei pea olema parim, kuid saamaks parimaks, tuleb alustada. Julget pealehakkamist ning edu, tervist ja rõõmu! Lauri Luik, Eesti Koolispordi Liidu president Võru maakonna 2017/2018 õppeaasta tublimad koolisportlased ja nende õpetajad pidulikul vastuvõtul 4. juunil 2018 Võru Kreutzwaldi Koolis ÕPPEAASTA 2018/2019 KALENDERPLAAN 19.09.2018 Võru maakonna 10.-12. kl P jalgpalli MV / alagrupid+finaal Puiga 20.09.2018 Võru maakonna 6.-9. kl P jalgpalli MV / alagrupid+finaal Puiga/Osula 21.09.2018 Võru maakonna 6.-9. kl T jalgpalli MV / alagrupid+finaal Puiga 26.09.2018 Võru maakonna koolinoorte sügisene murdmaajooks Võru-Kubja 03.10.2018 Võru maakonna J, A, B, C, D kl valikorienteerumise MV Kubija Laululava 15.10.2018 Võru maakonna 10.-12 kl P korvpalli KV Parksepa 06.11.2018 Võru maakonna 6.-9. kl segavõrkpalli KV (üks liiga 3+3) Varstu 08.11.2018 Võru maakonna 10.-12. kl segavõrkpalli KV (üks liiga 3+3) Võru Spordikeskus 16.11.2018 Võru maakonna 4.-5. kl P, T rahvastepall / alagrupid+finaalid Võru Spordikeskus 20.11.2018 Võru maakonna -7. kl P KV korvpallis Kuldre/Antsla 22.11.2018 EKSL Dumle 4.-5.kl P, T rahvastepalli Võru Spordikeskus Võru+Põlva+Tartu piirkonnavõistlus 27.11.2018 Võru maakonna -9.
    [Show full text]
  • Tamula Rannapromenaad Uuenduskuuri Ootel
    VLÕRU INNA L EHT Oktoober 9 (138) 2018 Tamula rannapromenaad uuenduskuuri ootel Linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Risto Aim, linnaarhitekt Diana Vene ja ehitusspetsialist Kalmer Vislapuu kaalumas Tamula rannapromenaadi remontimise võimalusi. Foto: Ulis Guth uleva aasta kevadel on Võru linnavalitsusel kavas alustada Võru linna Kavandatavate tööde käigus on tarvis eemaldada amortiseerunud ühe visiitkaardi – Tamula rannapromenaadi – põhjalikku remonti. Tunnustused laudtee, asendada pinkide amortiseerunud puitosad, valgustus ja betoon- T Võru linna eelarvestrateegias on selleks otstarbeks 2019.–2020. aastal 2009. aastal kuulutas Eesti Maastikuarhitektide Liit välja kivisillutis, korrastada ripp-pinkide kandepostid koos vundamentidega, ette nähtud kokku 300 000 eurot. maastikuarhitektuuri teo, milleks valiti ülekaalukalt Tamula rannaala. rekonstrueerida purskkaev ja korrastada oaasi ümbritsevad betoonist 2009. aasta septembris valminud, ligi 1,1 miljonit eurot maksnud ja 2010. aastal valis Eesti Kodukaunistamise Ühendus Tamula tugipiirded. „2019. aasta kevadel alustame amortiseerunud puitkonst- umbes 800-meetrisel rannalõigul laiuv objekt, mille kaasrahastajaks oli rannapromenaadi konkursi „Kaunis Eesti Kodu 2010” parimaks ruktsioonide väljavahetamisega, korrastame ja lisame mõned täiendavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, on aja möödudes märkimisväärselt tervisespordirajatiseks. lasteatraktsioonid, kivikonstruktsioonidega seotud tööde algus selgub lä- vananenud ja lagunenud. 2018. aasta kevadel paigaldati Tamula järve kaldale
    [Show full text]
  • Rahvaraamatukogude Aastaaruande Struktuur 2005
    1 Sisukord Võrumaa Keskraamatukogu aastaaruanne 2013 ................................................... 2 1.Põhilised tegevussuunad ................................................................................. 2 2. Juhtimine ........................................................................................................ 3 2.1 Raamatukogude tegevust reguleerivad dokumendid ja nõukogud: .......... 3 2.2Eelarve ........................................................................................................ 4 2.3 Struktuur .................................................................................................... 6 2.4 . Personali juhtimine ja areng .................................................................... 7 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ................................................................ 11 2.6 Raamatukogu arendustegevused ............................................................. 12 2.7 Raamatukogude koostöö ......................................................................... 13 3. Kogud ........................................................................................................... 14 4. Raamatukoguteenused .................................................................................. 16 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine ................................................. 16 4.2 Raamatukogu kasutamine ....................................................................... 17 4.3 Lasteteenindus: .......................................................................................
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]
  • Stardinimekiri
    Võru maakonna koolinoorte murdmaajooks 08.05.2019 500 m T PD PC 1000 m TC TB PC PB PA PJ 2000 m TA TJ PB 3000 m PA PJ Stardinimekiri Nr Nimi S.a Kat Kool Jooks TD500 1 Õnnõlõim Vodi 2008 TD500 Haanja Kool 01 - TD500 1. jooks 2 Teele Org 2008 TD500 Rõuge Põhikool 01 - TD500 1. jooks 3 Triinu Heinsoo 2008 TD500 Rõuge Põhikool 01 - TD500 1. jooks 4 Hiie Utsu 2007 TD500 Võru Kesklinna Kool 01 - TD500 1. jooks 5 Krisse Kangro 2008 TD500 Rõuge Põhikool 01 - TD500 1. jooks 6 Lisete Kottise 2008 TD500 Võru Kreutzwaldi Kool 01 - TD500 1. jooks 7 Miia Sikka 2007 TD500 Võru Kreutzwaldi Kool 01 - TD500 1. jooks 8 Kätlin Kesa 2008 TD500 Võru Kreutzwaldi Kool 01 - TD500 1. jooks 9 Käti Kudre 2009 TD500 Värska Gümnaasium 01 - TD500 1. jooks 10 Laura Kärmas 2007 TD500 Võru Kesklinna Kool 01 - TD500 1. jooks 11 Andleer Pall 2008 TD500 Rõuge Põhikool 01 - TD500 1. jooks 12 Laura-Liisa Kirrch 2008 TD500 Puiga PK 01 - TD500 1. jooks 13 Keitlin Kendaru 2007 TD500 Kääpa Põhikool 02 - TD500 2. jooks 14 Lisette Must 2007 TD500 Mõniste Kool 02 - TD500 2. jooks 15 Elo Rahman 2007 TD500 Osula PK 02 - TD500 2. jooks 16 Nola Maria Kolpakov 2008 TD500 Puiga PK 02 - TD500 2. jooks 17 Anett Raat 2008 TD500 Rõuge Põhikool 02 - TD500 2. jooks 18 Kaisa Kuragin 2007 TD500 Võru Kesklinna Kool 02 - TD500 2. jooks 19 Carolina Roomets 2007 TD500 Võru Kesklinna Kool 02 - TD500 2. jooks 20 Meribel Kumm 2009 TD500 Võru Kesklinna Kool 02 - TD500 2.
    [Show full text]
  • Iron in the Middle Devonian Aquifer System and Its Removal at Võru County Water Treatment Plants, Estonia
    Estonian Journal of Earth Sciences, 2012, 61, 3, 181–190 doi: 10.3176/earth.2012.3.04 Iron in the Middle Devonian aquifer system and its removal at Võru County water treatment plants, Estonia Mariina Hiiob and Enn Karro Department of Geology, Institute of Ecology and Earth Sciences, University of Tartu, Ravila 14A, 50411 Tartu, Estonia; [email protected] Received 16 April 2012, accepted 18 April 2012 Abstract. Groundwater abstracted from the Middle Devonian aquifer system is the main source of drinking water in South Estonia. High iron and manganese concentrations in groundwater are the greatest problems in this region. The total iron concentrations up to 16 mg L–1 are mainly caused by a high Fe2+ content in water, pointing to the dominance of reducing conditions in the aquifer system. A pilot study was carried out to estimate the effectiveness of 20 groundwater purification plants with eight different water treatment systems (aeration combined with Manganese Greensand, Birm, Nevtraco, Hydrolit-Mn, Magno-Dol and quartz sand filters) in Võru County. The results demonstrate that in most cases the systems with pre-aeration effectively purify groundwater from iron, but only 13 out of 20 water treatment plants achieved a reduction of iron concentration to the level fixed in drinking water requirements (0.2 mg L–1). Manganese content decreased below the maximum allowed concentration in only 25% of systems and in cases where the filter media was Birm or quartz sand and pre-oxidation was applied. The study showed that the high level of iron purification does not guarantee effective removal of manganese.
    [Show full text]
  • Kergtee Avamine Osulas Valmis Parksepa Kooli Spordiväljak
    VOKTOOBER 2019ÕRU VVÕRU VALLAA TEATAJA LLA 1 Nr 9 (149) Oktoober 2019 Teataja Investeering turvalisse keskkonda: kergtee avamine Osulas aiste tee bussipeatusest Osu- Osula kooli eestvedamisel liik- Rlani, küla sees ja edasi Vareseni lusohutust propageeriv aktsioon. kulgeva kergliiklustee avamine Õpetaja Viia Haller ja huvijuht Ülle toimus 5. septembri lõunal. Prog- Hummal kordasid üle Maantee- ramm algas Harri Lindmetsa ameti edukad kampaaniad ning meeleoluka lõõtsamänguga ja tri- olid ette valmistanud turvalise kitõukeratturite etteastega, millele liiklemise viktoriini. Noored said järgnes vallavanema tervitus ning ise ülekäigukohti märgistada koostööpartnerite tänamine (tänati sõnumiga „Peatu, vaata, veendu!”, mitmeid ameteid, ettevõtteid, millest saab praktilist kasu küla eraisikuid). Lindi, mida kaunis- elanikkond. Lisaks joonistasid tasid päris mudelautod, lõikaisid noored Osula keskusest koolini läbi vallavanem Kalmer Puusepp, kulgevale kergliiklusteele “takis- volikogu esimees Georg Ruuda, tusraja”, mis võimaldas pidulikule Maanteeameti Lõuna teehoiu avaüritusele tulnud inimestel män- osakonna juhataja Tarmo Mõttus guliselt mööda uut teed liikuda. ja Osula Põhikooli direktor Anti Kergtee projekti rahastati Riigi Ossis. Seejärel said kõik soovijad Tugiteenuste Keskuse (Euroopa süüa Naiskodukaitse poolt pakutud Regionaalarengu Fondi toetuse), pontšikuid ja aktiivselt aega veeta. Maanteeameti, Kaitseministee- riumi ja Võru valla vahenditest. Soovime kiita Osula kooliperet, kes kogu koosseisus üritusest osa LISANNA ELM võttis. Muide, kergtee avamise avalike suhete spetsialist eelüritusena toimus samal päeval 786 8800, 5345 0975 Kergtee avamisele tulnud ametnikud said tõukerattasõitu proovida. Foto: Tiina Männe arksepa Keskkooli spordiväljak kuidagi halvemates tingimustes Pavati 14. septembri lõunal. Kohal treenima. Suured tänud nendele Valmis Parksepa kooli spordiväljak viibisid Riigikogu liige Anneli Ott, toetajatele, kes objekti aitasid kas mitmed Võru vallavolikogu ja valit- rahaliselt panustada või olid nõu suse liikmed, kohalikud elanikud.
    [Show full text]
  • Võru Maakonna Energiakasutuse Ja Potentsiaalsete Energiaressursside Uuring
    Võru maakonna energiakasutuse ja potentsiaalsete energiaressursside uuring Koostaja: MTÜ Piiriäärne Energiaarendus VÕRU 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 2 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................. 3 Regulatsioonid ja seadusandlik raamistik energiamajanduses ............................................................... 7 Energiasektori regulatsioonid: ............................................................................................................. 7 Võru Maakonna energiamajandusega seotud dokumendid ............................................................. 12 1. VÕRUMAA POTENTSIAALSETE ENERGIARESSURSSIDE UURING .................................... 15 1.1 Hüdroressurss .............................................................................................................................. 17 1.2 Päikeseenergia ressurss ............................................................................................................... 21 1.3 Tuuleenergiaressurss ................................................................................................................... 30 1.4 Biomass ....................................................................................................................................... 33 1.4 Maaressurss ................................................................................................................................
    [Show full text]