DOCSLIB.ORG

Parksepa Keskkool on Suutnud Säilitada Oma Traditsioone Parksepa Keskkooli Direktori Intervjuu Teemal “145

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Parksepa Keskkool on Suutnud Säilitada Oma Traditsioone Parksepa Keskkooli Direktori Intervjuu Teemal “145 VSEPTEMBER 2018ÕRU VVÕRU VALLAA TEATAJA LLA 1 Nr 10 (161) November 2020 Teataja Parksepa keskkool on suutnud säilitada oma traditsioone Parksepa keskkooli direktori intervjuu teemal “145. aastane Parksepa kool “ õuealal, juurde saanud kaasaegse Milline on Parksepa kooli tule- multifunktsionaalse spordiväl- vik? Kas kool jätkab veel 145 jaku pallimängudeks. On alanud aastat? esimese, 1875. aastal valminud koolihoone ümberehitustööd, Kui oleme uurinud meie kooli mille tulemusena sünnib Park- ajalugu, siis selgub, et pea igal sepa noortekeskus. Endiselt aga kümnendil on kooli juhtkonna ja tunneme puudust kaasaegselt õpetajaskonna ees seisnud küsimus ehitatud kooli staadionist. – kuidas edasi? Kui kool tegutses pikka aega põhikoolina, siis ei Arvata võib ka, et 11 aastat tagasi osatud ette näha, et 1989. aastast renoveeritud koolimaja vajab varsti on Parksepas keskkool, aga ometi jälle uuenduskuuri, seda enam kui nii juhtus, sest õpilaste arvu kasv võrdleme meie koolimaja uute või ja kohaliku kogukonna toetus äsja renoveeritud koolimajadega. viiski hariduselu piirkonnas just On ikka osatud ehitada uhkeid ja selles suunas. kaasaegseid koolimaju! Vahepealsetel aastatel olime taas Kindlasti on küsimus ka inimestes, sunnitud arutlema Parksepa kooli sest kool vajab pidevalt uute, ande- tuleviku üle – kas meie kooli kesk- kate ja aktiivsete töötajate liitumist kooliosa ikka jääb püsima? Aga jäi, koolielu huvitavamaks tegemisel. meie kooli 312-st õpilasest õpib Näiteks ootame huviringide juhen- praegu gümnaasiumiastmes 123 dajateks lastevanemaid-entusiaste, õpilast. kes tahaksid lastele midagi huvi- tavat õpetada. Arvan siiski, et kümne või 20 aasta pärast on siin kool ikka olemas. Kas Parksepa keskkooli õpilastest moodustati staadionile kooli 145. juubeliks vastav number. Foto: Taago Hektor Kes on need õpilased või vilist- ka 145 aasta pärast, seda ei oska lased, kelle üle kool on viimasel praegu küll ennustada. Kas siis jaleht Võru Valla Teataja tegi kes küll alustasid õpinguid Võru töid teevad nii 8. kui ka 11. klassi ajal uhkust tundnud? koolimaja kui hoone ka õppimise Aintervjuu Parksepa keskkooli gümnaasiumis, kuid keskkooli õpilased. Kogesime seda õpilaste kohana arvesse tuleb, on praegu direktori Ilmar Kesselmanniga lõpetasid meie koolis. ettekandeid kuulates meie kooli Eelkõige teevad rõõmu õpilased, väga raske ennustada. viis aastat tagasi, mil kool sai kuuendal õpilaskonverentsil 2020. kes on aru saanud oma kooliaja 140. aastaseks. Otsustasin samu Soovime palju õnne Võru güm- aasta veebruaris. Oleme liitunud peamisest kohustusest – õppimi- Möödunud õppeaasta distantsõppe küsimusi esitada nüüd, viis aastat naasiumile, kes võitis üleriigilise õpetajatele koolitusi pakkuva sest. On hea meel, et igal aastal on periood õpetas meile tänapäeva hiljem, kui kool sai 145. aastaseks. konkursi “Aasta kool 2020”! Erasmus+ programmiga. Kooli kooli lõpetajate hulgas nii kuld- ühiskonnas toimetulemist, kuid tervisenõukogu ettepanekul oleme kui ka hõbemedaliga lõpetajaid. kinnitas ka uskumust, et lapsed Kas Võru gümnaasiumi olemasolu Kool peab igal juhul muutuma. liitunud Liikuma Kutsuva Kooli Ajavahemikus 1992-2020 on meie tahavad koolis käia, et õppida Võru linnas on sundinud Parksepa Kui viis aastat tagasi olime seda projektiga. koolis olnud 16 kuldmedalisti ja 43 suhtlemist, üksteisega arvestamist keskkooli end muutma? meelt, et koolis vajaksid muut- hõbemedalisti. ning tunda rõõmu koosolemisest. mist suhted õpilaste ja õpetajate Trumbiks on ka see, et oleme Seetõttu arvangi, et meie koolil on Kui viis aastat tagasi Võru güm- vahel, siis praegu peame suuremat suutnud säilitada meie kooli Huvi tundes nende edasise elutee tulevikku. Oleme leidnud oma koha naasium Võru linnas asutati, tähelepanu pöörama õppetöö traditsioone, olgu selleks siis vastu, oleme saanud teada, et nad haridusmaastikul. Seda kinnitas oli meie koolil väike mure, kas mitmekesistamisele ja erinevate huvitegevuse raames toimuvad kõik saavad oma eluga hakkama meie teotahteline kollektiiv kooli õpilasi kahe keskharidust andva tehnoloogiliste võimaluste ära- üritused või hoopis kooli sel korral ja on leidnud põnevaid võimalusi sünnipäevanädalal. Loodan, et meie kooli jaoks jätkub. Tänase päeva kasutamisele. Oleme tänulikud, juba kaheksanda õpilasalmanahhi eneseteostamiseks. Olgu siinjuu- kooli juubeliaasta jätkub ürituste seisuga võin öelda, et see mure et saame seda teha Võru valla abi “Lapsemaa“ ilmumine. res nimetatud mõned nimed: Ela ja kohtumistega terve õppeaasta. oli asjatu. On küll teada fakt, et ja tuge kasutades. (Tihane) Jässi, Mait Raag, Ever Võru gümnaasiumi rahastamine See kõik kujundabki meie kooli Haabmets, Ele Pedassaar, Lea Palo, riigi poolt on võimaldanud koolil Mis on Parksepa keskkooli trum- olemuse, sest kõikide saavutuste Kristiina Luik, Merilyn Viin, Anni Küsis Malle Puolakainen kasvada arvestatavaks kooliks nii bid? Mis on kujundanud Parksepa taga on ikkagi meie tublid õpeta- Võro, Hedvig Andrejev, Ehti Järv ja Parksepa keskkooli endine maakonna kui ka üleriigilisel hari- kooli olemuse? jad-juhendajad. Tunneme tuge ka Agnes Peterson. Uhkust tunneme õpetaja dusmaastikul, kuid see pole meie lapsevanematest ja kogukonnast ka neist vilistlastest, kes oma tööde kooli gümnaasiumiosa õpilaste Endiselt arvan, et meie kooli trum- nii Parksepas kui ka Väimelas. ja tegemistega on tuntust kogunud arvu mõjutanud. Oleme kursis Võru biks on siin töötavad inimesed – 41 nii Võru maakonnas kui üle riigi gümnaasiumi arenguga, nende õpetajat ja 22 halduspersonali Millest või kellest tunneb Park- ja kaugemalgi: Tõnis Lepp, Kalev õppetöö korraldamise vormide töötajat. Hea meel on, et meie sepa kool praegu puudust? Palo, Ele Paju, Ege Johanson, Anneli ja huvitegevuse mitmekesisusega. koolis on täidetud kõik õpetajate Ott, Janar Oru, Janek Lehtmets, Põhjuse selleks annab asjaolu, et ametikohad, tegusalt toimetavad ka Kui viis aastat tagasi võisime puu- Mihkel Matsin, Marek Vähi, Ave igal aastal on meie kooli põhikooli kõik tugispetsialistid. Trumbiks on dust tunda kooli materiaal-tehnilise (Tarrend) Mattheus, Pille (Süüden) lõpetajate seas õpilasi, kes valivad õpilaste saavutused aineolümpiaa- baasi parandamise võimalustest, Soplepmann, Urmas Paidre, Sander õppimiseks Võru gümnaasiumi. didel, mitmesugustel konkurssidel, siis praegu võime kindlalt öelda, et Kipper, Peeter Põder, Markus 2020. aastal alustas seal õpin- spordivõistlustel ja osalemised viimase viie aastaga on paranenud Truup, Maidu Laht ning neid on guid seitse meie kooli põhikooli mitmesugustes projektides. Meie kooli arvutipark, klassidesse on veel ja veel. Nad on inimesed, kes lõpetajat. Samas on meie kooli koolile on viimastel aastatel kuul- paigaldatud uus mööbel, kaasajas- tunnevad huvi oma vana kooli gümnaasiumiastmesse viimaste sust toonud noored leiutajad, tatud on spordivahendeid. Oleme käekäigu vastu, tulevad kooli ka Parksepa keskkooli direktor Ilmar aastate jooksul tulnud ka õpilasi, toredaid uurimis- ja praktilisi uuendanud mänguväljakuid kooli siis kui koolil ei ole juubeliaasta. Kesselmann. Foto: Birgit Pettai 2 VALLAVALITSUSE INFO NOVEMBER 2020 Võru vallavalitsuse oktoobrikuu istungitelt . oktoobril toimunud Võru päikeseelektrisüsteemi paigal- talumiskohustuse kehtestamiseks. 20. oktoobril toimunud istungil: 29.09.2003 korraldus nr 135 „Vaba 6vallavalitsuse istungil: damiseks, Vana-Vastseliina külas • Vana-Vastseliina külas asuva metsamaa erastamise võimalikkuse Varigu katastriüksusele puurkaevu Raudpuu kinnistu enamapakku- • Algatati riigihange „Perioodiks kohta“. • Sihtasutuse Võrumaa arendus- rajamiseks, Haava-Tsäpsi külas mise võitjaks kinnitati Leylines OÜ. jaanuar 2021 – detsember 2023 • Nõustuti Oro külas asuva maa keskus nõukogu liikmeks määrati Kikkasepa katastriüksusele • Pikendati munitsipaalkorteri küttepelleti ostmine“, määrati riigi omandisse jätmisega. vallavanem Kalmer Puusepp. puurkaevu rajamiseks, Palometsa üürilepingu tähtaega. hankemenetlusviis ja vastutav isik • Määrati Oro külas asuvale Andi • Algatati riigihanked „Puiga külas Sammelsoo katastriüksusele • Kinnitati hajaasustuse 2019 ning kinnitati hankekomisjon ja katastriüksusele teenindusmaa, koolihoone projekteerimistööd“ puurkaevu rajamiseks, Meegomäe ja 2020 programmi ning Kagu- -dokumendid. sihtotstarve ja katastriüksuse ja „Puiga jalakäijate käigutee külas Linnaku katastriüksusele Eesti spetsialistide eluasemete • Riigihanke „Kääpa sotsiaalkes- aadress ning Kliima külas Lutu projekteerimis- ja ehitustööd“, elektrisüsteemi muutmiseks, Lasva toetusmeetme 2020. aasta toetuse kuse hoone rekonstrueerimine“ katastriüksusele ja ehitisele uus määrati hankemenetlusviis ja külas Kõrgessaare katastriüksusele kasutamise aruanded ning piken- pakkumused tunnistati vastavaks, aadress Kliima-Andre. vastutavad isikud ning kinnitati puurkaevu rajamiseks, Noodas- dati ühe hajaasustuse programmi kinnitati ning kvalifitseeriti edukas • Määrati Vastseliina alevikus hankekomisjonid ja -dokumendid. külas Villagu katastriüksusele 2019. aasta projekti tegevuste pakkuja, kelleks on AS Eviko. hoonestusõigusega koormatava • Riigihangete „Muusikakooli sauna laiendamiseks, Kõvera külas elluviimise tähtaega. • Kinnitati väikehangete „Kanariku maaüksuse lähiaadress (Võidu tn ümberehitus korterelamuks“ ja Paadi kinnistule 50 kilovatise • Nõustuti Järvere II liivakarjääri 7 sotsiaalkorterite remonttööd“ 2d), sihtotstarve ja teenindusmaa „Parksepa koolihoone ventilat- päikeseelektrijaama rajamiseks, mäeeraldise keskkonnaloa L.MK. ja „Kanariku sotsiaalkorterite suurus. sioonisüsteemi projekteerimis- ja Verijärve külas Veskisalu ja Aiva VÕ-48272
Load more

Recommended publications
  • Vomaar08 26 LISA 1
    Kinnitatud Vastseliina Vallavolikogu määrusega 29.10.2008a nr 1-1.1/26 teenr teenimi teepikkus laius k_teeliik k_omand talud 2008 2009 2010 märkused 8740001 Viitka-Tserepi 1625 maantee KOV tee 2 8740002 Viitka-Variksaar 628,73 maantee KOV tee 3 remonditud 2007 8740003 Tsäpsi - Lauri 1780,44 maantee KOV tee 5 remonditud 2005 8740004 Viitka vana tee 2279,26 maantee KOV tee 9 137 606 2005 augud parandatud killustikuga, pindamine 2008 8740005 Saarde - Viitka 3153,82 maantee KOV tee 10 remonditud2003 8740006 Viitka-Palm 2431,68 maantee KOV tee 3 8740007 Viitka - Savihoovi 2814,62 maantee KOV tee 4 524 286 remonditud 2008 8740008 Viitka - Tael 618,66 maantee KOV tee 1 8740009 Viitka - Vatsa 2144,27 maantee KOV tee 2 41 500 remonditud 2006, remont 2008 8740010 Asunduse keskus 243,19 maantee KOV tee 6 2,5 x pindamine tänaval, 2007 8740011 Asunduse-Kutsar 1400,75 maantee KOV tee 3 * 8740012 Asunduse-Möldri 1826,84 maantee KOV tee 9 remonditud 2006 8740013 Kapera-Parmann 795,56 maantee KOV tee 3 8740014 Kapera-Kornitsa 1200,58 maantee KOV tee 3 * 8740015 Kapera-Savioja 1812,32 maantee KOV tee 2 8740016 Kapera-Pärg 939,21 maantee KOV tee 1 208 347 remonditud 2008 8740017 Möldri-Sõmer 222,62 maantee KOV tee 1 hooldus remont 2008 8740018 Kapera-Verrev 406,39 maantee KOV tee 2 145 030 remonditud 2008 8740019 Möldri - Puutka 2020,38 maantee KOV tee 7 remonditud 2007 8740020 Möldri-Mark 706,76 maantee KOV tee 2 * remonditud 2003 8740021 Möldri-Plessi 2373,31 maantee KOV tee 9 * remonditud 2003 8740022 Plessi-Raudvassar 495,12 maantee KOV tee 1 * 8740023
    [Show full text]
  • Rõuge Valla 2019. Aasta Eelarve Seletuskiri
    SELETUSKIRI Rõuge valla 2019. aasta eelarve juurde Eelarve eelnõu menetlemine Eelarve I lugemine toimus 18. detsembri volikogu istungil. I lugemise järgselt oli volikogu ja komisjonide liikmetel kuni 14. jaanuarini võimalik esitada oma parandusettepanekuid, mida arutati 23. jaanuari majanduskomisjoni koosolekul. II lugemise ajaks on täpsustatud tulusid ja kulusid - lisatud toetusfondiga eraldatud üldhariduskoolide toetused, korrigeeritud teisi toetusfondiga eraldatavaid toetusi. Kulude poole pealt on eelarve tasakaalustamiseks vähendatud reservfondi vahendeid ning vallavalitsuse ja hallatavate asutuste majandamiskulusid. Eelarve struktuur Rõuge valla 2019. aasta eelarve on koostatud arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust, riigieelarve seadusest tulenevaid muudatusi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendit. Eelarve koostatakse üheks aastaks, mis algab 01.01.2019 ja lõpeb 31.12.2019. Eelarve on koostatud eurodes. 2019. aasta eelarve on esmakordselt koostatud tekkepõhiselt. 2018. aasta võrdlusandmed on kassapõhised. Tekkepõhises eelarveprojektis on nõuete/kohustuste muutuse real kajastatud eelmisel aastal lõppenud projektide toetuste lõppmaksed, mis laekuvad kassapõhiselt ka sel aastal, kuid ei ole tekkepõhiselt selle aasta tulu. Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele koosneb eelarve viiest osast: PÕHITEGEVUSE TULUD Maksutulud Tulud kaupade ja teenuste müügist Saadavad toetused Muud tegevustulud PÕHITEGEVUSE KULUD Antavad toetused Muud tegevuskulud INVESTEERIMISTEGEVUS
    [Show full text]
  • Setomaa Vald
    RÄPINA Tooste Meelva Raadama jv Meelva P I H K V A J Ä R V Suurmetsa Saareküla Toola- Köstrimäe Setommaaa a vald Raigla RÄPINA Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- L siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Beresje jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Leevaku Nulga Võõpsu Sillapää Risti- Kanassaare Jaanikeste palo Sülgoja Võõpsu j Lüübnitsa ä ä p t Rahumäe Kassi- h Varesmäe laane a Ruusa Võuküla P Audjassaare Suure- Veerksu Toomasmäe j Võika u Kirmsi d n a Laossina h õ Pahtpää V Pindi Tsirksi Kahkva MIKITAMÄE Männisalu Väike- Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Jõe- vaara Rõsna Podmotsa vaara Veriora L L Laho Kullamäe Popovitsa Velna i g Võpolsova Viluste õ Usinitsa Haavapää j Kremessova Vändra a VERIORA d Tonja Väike- Sarvemäe ä Karisilla Rõsna M Igrise Määsovitsa Kikka Lobotka Värska Verioramõisa Niitsiku Vinso Selise L Järvepää Päka Kostkova Nohipalo Rebas- mäe Treski Kahkva Õrsava Pääväkese Verhulitsa Lihtensteini Riihora Soe Kamnitsa Lutepää Rõssa VÄRSKA Sesniki Perdaku Orava Saabolda Samarina Kõivsaare Kõvera Nedsaja Saatse Kõrges- L Kundruse saare ORAVA Vivva Korela Litvina Madala Korgõ- Kolossova Jantra mõisa Säpina Rusima Kakusuu Kliima Hanikase Vaartsi j Madi a Kõliküla Rääptsova s Mäes- Marga u Pattina Luuska i saare Vedernika P Suure- Oro Liinamäe Voropi Otsa metsa Ulitina Lepassaare Tuderna Text Koidula Soena Piusa Kolodavitsa Praakmani Matsuri Helle- Ala- Tamme Talka kunnu Tsumba Jaanimäe Hilana Miku
    [Show full text]
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa Talu, Osula Küla
    Hajaasustuse programmist toetuse saajad 2018 Toetuse Nr Toetuse saaja/kaastaotleja Projekti nimetus suurus (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa talu, Osula küla - kvaliteetse joogivee tagamine(veepuhastusseadmed) 1038,50 2 Ats Aniott/Liis Aniott Atsi ja Mattiase, Tagaküla kanalisatsioonisüsteemi rajamine 2056,90 3 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi truubi vahetus 1514,77 4 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi kanalisatsiooni ehitus 2154,43 5 Madis Davõdov Lohu , Sika küla veesüsteemid 1388,91 6 Madis Davõdov Lohu , Sika küla kanalisatsioon 2887,97 7 Ene Andrejev Turnu talu, Tagaküla kanalisatsioon 1961,76 8 Aarne Rätsepp Nõela talu, Hanikase kanalisatsioonisüsteem 2225,00 9 Ainar Ilumäe Kapera kauplus, Kapera küla puurkaevu rajamine 3031,08 10 Mirelle Vetemäe Vahtse-Luka, Navi küla septik-imbsüsteemi ehitus 2733,60 11 Jane Kupp Vahtra, Lompka küla kaevu ja trassi ehitus 2713,50 12 Piia Raamat Jaama, Plessi küla salvkaevu rajamine 2347,69 13 Heljut Veske Saia kinnistu, Alaküla veevarustusüsteemide rajamine, puurkaev 6500,00 14 Adele Raag Tammiku talu, Loosu küla veesüsteemi rajamine 1132,30 15 Tiina Pettai Pedaja, Heinasoo küla juurdepääsutee, sh sild 5246,78 16 Reger Alla Pragi talu, Kirumpää küla ühisveevärgiga liitumine 4695,36 17 Helle Truija Nurmeotsa Kliima küla veesüsteemid 1067,71 18 Kristina Tiganik Kübarsepa, Majala küla kanalisatsioon 1744,67 19 Rein Toome Mändsaare, Hindsa küla kanalisatsioonisüsteem 2130,60 20 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi salvkaevu pump 473,93 21 Margus Parv Katla talu, Mõisamäe küla kanalisatsiooni rajamine 4720,00 22
    [Show full text]
  • Võru Valla Arengukava Aastateks 2004
    Lisa Võru Vallavolikogu 09.10.2013.a. määrusele nr 89 VÕRU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2013- 2018 SISUKORD *SISSEJUHATUS *VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED *VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG..........................................................................................3 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED.......................................................................3 VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG........................................................................................4 1.1. VÕRU VALLA ASEND * TERRITOORIUMI JAOTUS * VALLA OMAPÄRA...............4 1. 1 VÕRU VALLA ASEND..........................................................................................................4 1. 2 TERRITOORIUMI JAOTUS...................................................................................................5 1. 3 VALLA OMAPÄRA................................................................................................................5 2. 5 SUHTED NAABRITEGA.......................................................................................................8 3. ALUSHARIDUSE, ÜLDHARIDUSE JA KULTUURI INFRASTRUKTUUR * NOORSOOTÖÖ, SPORT, PUHKEKOHAD JA PUHKEMAJANDUS * TURISM * VAATAMISVÄÄRSUSED *SOTSIAALHOOLEKANNE * MEDITSIINILINE TEENINDAMINE JA TERVISHOID.................................................................................................9 3. 1 ALUSHARIDUSE INFRASTUKTUUR ................................................................................9
    [Show full text]
  • Uuriv Õppetöö B
    B. G. Forseliusc Seltsi Toimetised nr Studia Forseiiana I Uuriv õppetöö B. G. Forseliuse Seltsi XII suvekool Laelatu puisniidul augustis 2001. Selgitusi jagab Peeter Vissak (vt “Orhideedest...” lk 88). STUDIA FORSELIANA I UURIV ÕPPETÖÖ SISUKORD Madis Linnamägi. Studia Forseiiana...........................................................................................................3 JUHENDAJAD JAGAVAD KOGEMUSI Inge Unt. Uurimismeetod kui õpimeetod Johannes Käisi loomingus....................................................4 Maie Kitsing. Rahvusliku identiteeditunde kujundamine Eesti koolis................................................... 6 Viivi Rohtla. Uuriva õppetöö planeerimisest ja juhendamisest.......................................... ................... 8 Vilja Vendelin. Õpilasuurimistööde juhendamise kogemus Tartu Descartes’i Lütseumis............... 11 Anu-Merike Eenmäe. Rakvere Gümnaasiumi uurimistöö aluste kursusest......................................... 13 Silva Kärner. Uurimine kui õppevorm.....................................................................................................17 Tiiu Ojala. Uuriv õppimine ja ainetevaheline integratsioon ajaloo õpetamisel .................................18 Tiina Kapten. Uuriva õppetöö vajalikkusest ja võimalikkusest loodusainete õpetamisel............... ..21 Marje Loide. Uuriv õppetöö arendab last............................... ................................................................23 Eha Jakobson. Rahvusvahelised projektid väikekoolis........................................................................26
    [Show full text]
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • Lisa Kinnitatud Võru Vallavolikogu Määrusega Nr 57 10
    Lisa Kinnitatud Võru Vallavolikogu määrusega nr 57 10. oktoober 2012.a. VÕRU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2012- 2017 SISUKORD *SISSEJUHATUS *VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED *VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG .......................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED ....................................................................... 3 VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG ........................................................................................ 4 1.1. VÕRU VALLA ASEND * TERRITOORIUMI JAOTUS * VALLA OMAPÄRA ............... 4 1. 1 VÕRU VALLA ASEND .......................................................................................................... 4 1. 2 TERRITOORIUMI JAOTUS ................................................................................................... 5 1. 3 VALLA OMAPÄRA ................................................................................................................ 5 2. 5 SUHTED NAABRITEGA ....................................................................................................... 8 3. ALUSHARIDUSE, ÜLDHARIDUSE JA KULTUURI INFRASTRUKTUUR * NOORSOOTÖÖ, SPORT, PUHKEKOHAD JA PUHKEMAJANDUS * TURISM * VAATAMISVÄÄRSUSED *SOTSIAALHOOLEKANNE * MEDITSIINILINE TEENINDAMINE JA TERVISHOID ................................................................................................. 9
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]