Rahutu „Hommik“ Rahu kinos / Hoonete hoolduse ABC ABC hoolduse / Hoonete kinos Rahu „Hommik“ Rahutu Persoonilugu Lilian Hansarist / Muinsuskaitsealad muutuses muutuses / Muinsuskaitsealad Hansarist Lilian Persoonilugu

Haapsalu linnuse muuseum / Noblessneri metamorfoosid / Kodu puitlossis / Elus linn linn / Elus puitlossis metamorfoosid / Kodu / Noblessneri muuseum linnuse Haapsalu Muinsuskaitse

MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2019

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2019 AUTORID Toimetaja Kais Matteus MUINSUSKAITSEAMET: peadirektor Siim Raie, kunstipärandi Keeletoimetaja Airi Männik (OÜ Päevakera) valdkonna juht – osakonna juhataja Linda Lainvoo, ehitus- Korrektor Kristel Ress (OÜ Päevakera) pärandi valdkonna juht Anni Martin, pärandihalduse osakonna Kujundaja Tuuli Aule juhataja Karin Merilo, Järvamaa nõunik Karen Klandorf, Saaremaa nõunikud Üllar Alev ja Keidi Saks, Valgamaa nõunik Margis Sein, Väljaandjad Muinsuskaitseamet, Tallinna Linnaplaneerimise allveearheoloogia nõunik Krista Karro, pühakodade nõunik Ameti muinsuskaitse osakond, Eesti Kunstiakadeemia Sille Sombri ja vanalinnade nõunik Kaarel Truu muinsuskaitse ja konserveerimise osakond EESTI KUNSTIAKADEEMIA: kunstikultuuri teaduskonna dekaan Lilian Hansar, muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna Kolleegium Boris Dubovik, Lilian Hansar, Hilkka Hiiop, professor Hilkka Hiiop, muinsuskaitse ja konserveerimise Juhan Kilumets, Madle Lippus, Anni Martin, Kais Matteus, osakonna juhataja Anneli Randla, nooremteadur Triin Talk Ilme Mäesalu, Oliver Orro, Carolin Pihlap, Siim Raie, ning tudeng Frank Lukk Anneli Randla, Triin Reidla, Tõnu Sepp, Leele Välja TALLINNA LINNAPLANEERIMISE AMET: muinsuskaitse osakonna kunstimälestiste peaspetsialist Eero Kangor, muinsuskaitse Esikaanel peaspetsialist Oliver Orro ja arheoloog Ragnar Nurk Haapsalu linnus. Foto Tõnu Tunnel TARTU LINNAVALITSUS: arhitektuuri ja ehituse osakonna Tagakaanel muinsuskaitse peaspetsialist Egle Tamm Noblessneri kvartal (Tallinn). Foto Monika Eensalu-Pihel Kastani 23 (Tartu) juugendlik peauks. Foto Toomas Tamm KONSERVEERIMIS- JA DIGITEERIMISKESKUS KANUT: maali, Paide keskväljak. Foto Maris Tomba puidu ja metalli konserveerimise osakonna juhataja Grete Nilp pst 7 / Teatri väljak 1 (Tallinn) väljakaevamised. (kuni märtsini 2020 Muinsuskaitseameti kunstipärandi nõunik) Foto Eero Heinloo ning konservaator Tuuli Trikkant Järva-Jaani kiriku uuringud. Foto Peeter Säre Pärnu Eliisabeti kiriku vitraažaken. Foto Rait Prääts SA EESTI MEREMUUSEUM: juhatuse liige Urmas Dresen Kuressaare muinsuskaitseala. Foto Kaarel Truu Kodu Loviisa vanalinnas Soomes. Foto Reesi Sild SA HAAPSALU JA LÄÄNEMAA MUUSEUMID: Haapsalu piiskopilinnuse juhataja Kaire Tooming

TALLINNA ÜLIKOOL: humanitaarteaduste instituudi dotsent ja vanemteadur Linda Kaljundi, vanemteadur Marika Mägi ja doktorant Eero Heinloo

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL: küberneetika instituudi insenerid Lembit Kurik ja Veljo Sinivee

SÄÄSTVA RENOVEERIMISE INFOKESKUSE TARTU ÜHENDUS: juhatuse liige Reesi Sild

ARHITEKTID: Oliver Alver (OÜ Varblane Pihus), Margit Aule (KAOS Arhitektid OÜ), Lausmäe, Kersti Lootus (OÜ Lootusprojekt) ja Juhan Põld

AJALOOLASED: Lembi Anepaio, Monika Eensalu-Pihel (OÜ Eensalu & Pihel), Juhan Kilumets (OÜ Rändmeister), Tiina Tammet ja Leele Välja (OÜ Arhitektuuriväljad)

RESTAURAATORID, KONSERVAATORID: Eva Mölder (OÜ Vana Tallinn), Kristiina Ribelus (OÜ Tartu Restauraator) ja Varje Õunapuu

KIRJANIK: Urmas Vadi Autoriõigused Muinsuskaitseamet, Tallinna Linnaplaneerimise AJAKIRJANIK: Lauri Jürisoo Ameti muinsuskaitse osakond, Eesti Kunstiakadeemia KUNSTNIK: Jaanus Samma muinsuskaitse ja konserveerimise osakond, 2020

Trükkinud AS Pakett ISSN 2228-2033 1 74 55 54 45 45 43 50 44 46 64 69 60 Puitlossi ja kahekorruselise kuuri kuuri kahekorruselise ja Puitlossi nüüdisajastamine Egle Tamm alal kuurordi Pärnu kontrast uue ja Vana Jürisoo Lauri Alver, Oliver trepikoda pidulik Ühe vanalinnamaja Mölder Eva Linnaruum linn Elus Elo Kiivet keskväljaku Kuressaare mured ja rõõmud rekonstrueerimise Üllar Alev vanalinnas Tallinna Pargivärskendus Tiina Tammet Arheoloogia arheoloogiline eeslinnade Tallinna kultuurkiht Nurk Heinloo, Ragnar Eero Saaremaal kuldvõru ja Ohverduskoht Mägi Marika Kodu kirik Paide Klandorf Karen tornikiiver kiriku Laurentiuse Kuressaare Sepp Tõnu torn kiriku Oleviste Kangor Eero katusedUrvaste kiriku Sille Sombri 3 4 6 14 18 34 28 36 42 40

Sisukord VÄRSKENDUSKUURI LÄBINUD PÜHAKOJAD VÄRSKENDUSKUURI Sangaste mõisa tall-tõllakuurist tall-tõllakuurist mõisa Sangaste külastuskeskuseks Sein Margis Arhitektuur piiskopilinnuse maastikuarhitektuur ala Lootus Kersti Metamorfoosid Noblessneris Eensalu-Pihel Monika Margareeta Paks Suurtükitorni konkursi nelja läbi lugu uuendamise Talk Triin Urmas Dresen, peidetud pärl Läänemaa kirik. Nõva Mölder Juhan Kilumets, Eva kuues uues tuletorn Vilsandi Saks Keidi Kaanelugu Moodsa muuseumi varemetes võimalikkusest Aule, Lilian Hansar Margit Tooming, Kaire Mõtisklus koorem raske Vanainimese Urmas Vadi palvemaja Hageri vennastekoguduse Juhan Põld Juhtkiri katkematu Kultuuripärandi ja säilitamine arendamine Siim Raie

131 114 118 125 136 128 105 124 129 109

, kultuurimälestiste register? register? , kultuurimälestiste Kaduv maailm. 1970. ja 1980. aastate kihistus kihistus aastate 1980. ja 1970. maailm. Kaduv restaureerimises interjööride ajalooliste Linda Lainvoo, Hiiop, Linda Kaljundi, Hilkka Nilp, Jaanus Samma Grete Pille Lausmäe, Kummitused ja koopiad. Hävinud ehitistest ehitistest koopiad. ja Hävinud Kummitused nimekirjas kultuurimälestiste Orro Oliver ümbermõtestamine pärandi Tundliku näitel uurimuse memoriaali Maarjamäe Anni Martin Muinsuskaitseamet tunnustab Persoon muinsuskaitsja hingelt Hansar, Lilian Linda Lainvoo Kroonika eripreemiad Muinsuskaitseameti konkursil riiklikul teadustööde Õunapuu Anepaio, Varje Lembi 2019 Uued aastal mälestised Krista Karro Quo vadis Merilo Karin ideid näppamas Põhjanaabritelt Reisikiri. Sild Reesi aastaraamatut 15 Välja Leele 91 75 78 79 84 98 86 89 96 101 Harju-Risti kiriku nutikas tuulutus tuulutus nutikas kiriku Harju-Risti Sinivee Veljo Kurik, Lembit Päevakajaline kaitsekordadeMuinsuskaitsealade kogukondadega koos koostamine Truu Kaarel hoonestuse muinsuskaitsealade Arutelud üle hindamise väärtuste Talk Triin Praktiline ABC. hoolduse Hoonete hooldusesse majade vanade Sissejuhatus Üllar Alev Kunst „Hommik“ Freskopannoo „Hommik“. Rahutu Koplis kinos Rahu päästmine ja hävi(ta)mine Lukk Hiiop, Frank Hilkka konserveerimisePolstri ja seiku säilitamise kulumisjälgede Trikkant Tuuli Uuringud granaatõuntele. ülistustants Huntide Rakveres siseviimistlusleiud 68 Pikk Kristiina Ribelus Järva-Jaani kiriku maalingud maalingud kiriku Järva-Jaani Hiiop, Anneli Randla Hilkka restaureerimine maalingute kiriku Kaasani Kangor Eero värvilisel klaasil. Sõnum Pilguheit vitraažikunstile Eesti Nilp Grete Linda Lainvoo,

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 2 3 - Foto Kadri Purje Kadri Foto tea- puudutavale oluline on ligipääs pärandit Sama kesk- et kõige on ammu rääkinud, Muinsuskaitsjad konna- ja kliimamuutused toonud meie valdkonda uusi meie valdkonda kliimamuutused toonud ja konna- ja seeläbi hulga suur sademete aasta 2019. muresid. näiteks põhjustas palju probleeme kõikumine veetaseme Sellised muutused tingivad vesiveskitele. ajaloolistele aga reageerima, avariidele valmis olla pidevalt vajaduse - plaanilise hoolduse ja restaureeri ka proovile panevad – kunagi vallas kultuuripärandi ja hool ei rauge mise. Töö käsikäes. käivad säilitamine ja arendamine - seda saavu kuidas küsitakse, vaid juurdepääs, inimestele juba paigaldatud on ja kaldteid tõstukeid tada. See, et lifte, ja plaanitud paljudesse klooster) (Padise varemetesse ka muu- Niguliste raekoda, (Tartu hoonetesse avalikesse puhul ehitiste otstarbega seum), on aja märk. Avaliku juba ligipääsetavusele on loomulik mõelda külastajate käigus. projekteerimise – suurtbele. Mõlemat Muinsuskaitseameti infosüsteemi uuen- – ja muuseumide infosüsteemi registrit mälestiste ja nende kasutusmugavust ning parandatakse datakse abil infosüsteemi nende kahe peaks Tulevikus -lihtsust. asjad aetud ja info saama kõik valdkonnas kultuuripärandi tähelepanu and- vajab funktsionaalsusele leitud. Lisaks huvilistele. kõigile ja leitavus kasutatavus kvaliteet, mete on maja, mis on juba olemas, sest just konnasäästlikum hoone moodustab enamiku tootmine ehitusmaterjali Nüüd on kesk küttekulu). jalajäljest (mitte ökoloogilisest - Siim RaieSiim nii külasta- mälestistel mis toimuvad protsessid, Ka Igal juhul on kultuuripärandi hoid ja mõtestamine hoid ja mõtestamine juhul on kultuuripärandi Igal Samalaadne ülesanne on lähiaastatel ees seisev ees seisev ülesanne on lähiaastatel Samalaadne Alates 2019. aasta suvest on Muinsuskaitseamet on Muinsuskaitseamet aasta suvest 2019. Alates Seaduse rakendamise esimene aasta on juba andnud esimene Seaduse rakendamise Kultuuripärandi Kultuuripärandi katkematu säilitamine ja arendamine jate kui ka näiteks kliimamuutuste mõjul, toovad kaasa kaasa mõjul, toovad kliimamuutuste näiteks ka kui jate ka kui Nii ainelise kultuuripärandi uusi väljakutseid. Enam ammu üha kasvab. tähtsus ligipääsetavuse teabe erivajadustega võimaldada kas ei esitata küsimust, pidev protsess. Kunagi ei ole seda õiget aega, mis võib olla mis võib aega, ei ole seda õiget Kunagi protsess. pidev mil me peame nüüd ja praegu, – on vaid maha magatud ekspertide, kuulu ei või miski kuulub andma hinnangu, kas - kul Eesti arvates külaliste ka või omanike kogukondade, avaliku väärtuslikumasse ossa. Tänapäevase tuuripärandi huvide ja arva pikk ja mitmekülgne - kaasneb haldusega ja põhjendamine. See kaalumine väljaselgitamine, muste või kultuurimälestiseks mille kuulutame et kõik, on vajalik, tajutud ühtviisi tähtsana oleks muinsuskaitsealaks, ja seeläbi hästi hoitud. kultuurimälestiste nimekirjade ajakohastamine. Igal põlv Igal nimekirjade ajakohastamine. kultuurimälestiste hinnata, kohustus ka ainult õigus, vaid ei ole mitte konnal säilitamist läbi aegade, vajab mis osa kultuuripärandist niipalju mis osa inimloodust on vahepeal ning otsustada, kaitsmist. tasemel riiklikul et väärib tähendust kogunud, asunud hoogsalt koostama uusi muinsuskaitsealade muinsuskaitsealade uusi koostama asunud hoogsalt - väärtusklasse. Ees hoonete ja määrama kaitsekordasid ehk paindlikkus on taas seatud senisest suurem märgiks kultuuriväärtus on ja kus vaja seal, kus vaid sekkutakse on olnud see, et tähtsam et kõige olemas. Vaat selgelt leevenduste ja ning nõuete kokkuleppimisse väärtuste – need, kogukond kohalik kaasatakse üle otsustamisse see puudutab. ja elukeskkonda pärandit kelle positiivseid tulemusi: menetluste paindlikkuse ja kiiruse ja kiiruse paindlikkuse positiivseid tulemusi: menetluste seotud muuseumidega uute, hüvitamise. Ka ning kulude oma rolli täitmisel on Muinsuskaitseamet ülesannete teha. nii mõndagi on veel leidnud, kuid „Kas nüüd on mõneks ajaks rahu majas?“ küsis kolleeg, kolleeg, küsis majas?“ rahu ajaks nüüd on mõneks „Kas mais jõustu- oli 2019. aasta uus muinsuskaitseseadus kui lõppe ei ega ei alga sest seadusega nud. Muidugi mitte, Seadus valdkond. kultuuripärandi kogu ega muinsuskaitse selles kuidas haldamisest: kokkulepe, osa pärandi on üks - lähtu põhimõtetest millistest asju aetakse, valdkonnas on asjaosalistel. millised õigused ja kohustused takse, Me ütleme vahetevahel ikka selliseid lauseid nagu selliseid lauseid ikka Me ütleme vahetevahel ma seda lugu kirjutan, olen Tartu-Tallinna kui Hetkel, ja alati suunan enne üsna sageli Ma sõidan rongiga mused ja mobiiltelefoni ja köögikaalu ning järgmisel päeval päeval ning järgmisel ja köögikaalu mused ja mobiiltelefoni ei ütle kah ja sõstrapõõsas ongi kadunud et kõik avastab, tundub Selles suhtes vakka. midagi, on nii kahtlaselt mitte - reaal kui toredam, mitu korda vanadusest väärikast mõte lausa kes neid, on ka Palju pakub. sus seda meile sageli võimalikul igal ja surma, mida püütakse vanadust kardavad see lõpuks päeva moel enesest eemale saada. Aga teisel. tuleb moel või ikkagi need kivid „Kui või rääkida!“ need seinad saaksid „Kui tea, ei Me räägi. ei seinad ja kivid ega Aga rääkida!“. saaksid lambikuppel. või loss, ait, lauajalg vana üks mida mõtleb need endisaegsed hooned ja esemed et Ehk ongi parem, et nad räägivad võimalus, sest sama suur kui ei räägi, et nad tikuvad võimalus, juttu, on ka ja meeldivat huvitavat lõpeta iial lobisemist. ega tüütuks ligi, muutuvad maja, millel Näen üht ja peagi möödun Tamsalust. rongis tuul käib hiilgust ja hingust, ta lõõtsub, aegade on endiste aknast vintskapi sisse ja välja, klaasideta aknaraamidest kardin. juba räbaldunud lehvib vaatan, seda maja, ja otsin pilgu aknast välja Tamsalu on aja jooksul vahepealse kas on lood kardinaga, kuidas Ma ei saa aru, mis mõni eterniidiplaat. ehk veel kadunud Ma näen vaadata. mulle meeldib seda kõike see on, aga ja mida aja möödumist, looduse ringkäiku seal kaduvikku, meeldib. Ma tahaksin ning mulle see vaatepilt veel kõike sõita sellest majast aastast aastasse mööda ning vaadata, - isegi vastu Mulle oleks ta laguneb. kiiresti ja kui kuidas seda maja renoveerima. ja hakkaks tuleks keegi meelt, kui mitte. või seda maitsekalt ta teeb kas isegi vahet, Pole laudadel, vanadel on hoonetel, võib-olla me ju ei tea, Ega oma elu, mille lõppu ja puulusikatel tõldadel seinakelladel, on oma kaduvusest nagu inimesedki, kes nad ootavad tööd ja korralikult kenasti on eluaeg Inimene, kes teadlikud. käinud maksnud, lapsi ja riigile makse kasvatanud teinud, Urmas Vadi Urmas

- tead tarkust, näeb Sedasorti inimest vaadates vana inimene enam ei nii, et vanem aga juhtub Tihtipeale - sellise vana seniilsusele koputavad sellest, lisaks Vähe

raske koorem Vanainimese Vanainimese mist, elukogemust, kogu kurbust ja rõõmu, meeleheide ja rõõmu, kurbust kogu mist, elukogemust, nagu ta on, põhja settinud. Inimene on lihtsalt, on kuhugi kui õhtust, ta ärkab, kui hommikust, igast tunneb rõõmu ütleb aitäh nii padjale minna, kiidab voodit, saab magama ja tänulik, et saab magama ta on rõõmus tekikotile, ka kui me muistis. Eks minna. Selline inimene ise on juba üks et nii läheb meiegagi. loodame, ikka kõik tal pähe sellised mõtted, tulevad ei näe hästi või või kuule ja teksastega kampsuni pidžaamat, kui on vaja et milleks ja pideva viib võimsa magada. Minnalaskmine saab kah lõp- elu jooksul ka alla nii mälu kui kraanikausist keerisena Sealt- hügieenikombed. matuseni harjutatud ja korratud eba- vastu mulksatavad äravoolust samast kraanikausi inimkonnaga kogu ja tegelikult oma lähedaste adekvaatsus ja nimed, sünnipäevad ununenud on laste suhtlemisel, enda oma meeles püsib. hea, kui hirm, mõtted, ärevad vastikud kahtlustused, inimese uksele ööd läheb ja Keset järele. tuleb elu ja varanduse et keegi matab sinna augu, alla korraliku ta sõstrapõõsa kaevab sõr- ketiga, uuri koos oma tsaariaegsed kuldrublad, kõik Muististe ja muinsustega on umbes samamoodi nagu ja muinsustega Muististe et vana- tavaks, Meil on ühiskonnas inimestega. vanade - et hallpead tuleb aus inimesi tuleb väärtustada, teame, on nii ja vanadusega Aga kummardada. tada ja kulupead on kel inimesega, ja väärika vana on tegu kui naa. On tore, ning need on kristalliseeru- ja tarkusi palju elukogemusi on muutu- soola- ja suhkruterad kogutud nud, elu jooksul Sel vääriskiviks. ja sätendavaks läbipaistvaks nud ajapikku ta on midagi keerutada, midagi varjata, inimesel pole vaja ta ei tee selline nagu Johnny Cash oma viimasel plaadil: ei min- ta ei vigurda, paeluda ja võluda, midagi, et kuulajaid Ei midagi sellist! flirti ega auditooriumiga. git puusanõksu seda ei saa enam võib-olla selgelt, väga laulab lihtsalt Ta rääkimiseks. pigem nimetada, vaid laulmiseks ka

4 5 Foto Artur Ümar Foto Võibolla sellepärast mõnes mõnes sellepärast Võibolla et vana kummitabki, kohas inimestele kuidagi üritab maja tahtmistest ja soovidest oma ta krigiseb ja anda: märku paneb uksi, paugutab ulub, siis raadio mängima, köögis keset klimberdab kinni, jälle ööd klaverit.

Huvitav, kui palju on inimesi, kes jääksid maja juttu jääksid palju on inimesi, kes kui Huvitav, Osa mälestisi ja ehitisi on justkui väärtuslikumad kui väärtuslikumad kui Osa mälestisi ja ehitisi on justkui Ehk soovib ka see majake enne Tamsalu rahulikult rahulikult enne Tamsalu see majake ka Ehk soovib kuulama ja rahuldaksid vana väsinud maja palve? Võibolla Võibolla maja palve? väsinud vana ja rahuldaksid kuulama maja üritab et vana kummitabki, mõnes kohas sellepärast märku ja tahtmistest oma soovidest inimestele kuidagi paneb raadio uksi, anda: ta krigiseb ja ulub, paugutab ööd keset klimberdab mängima, siis jälle kinni, köögis olla koorem, olemine võib Jah, see muistiseks klaverit. suurim soov mõnel popstaaril, kelle nagu kuulsusekoorem baaris paar õlut. juua kohalikus omaette on segamatult, teised, neid üha remonditakse, neil ei lasta laguneda. Kui ei lasta laguneda. Kui neil neid üha remonditakse, teised, see siis oleks taas inimesega, sellist olukorda võrrelda juba puusaliigesed, on vahetatud midagi sellist, et välja ja muudki, nii et originaalist pole enam süda, veresooned ja täh- meile kallis inimene on aga palju alles jäänud. Kuna temaga meil on tore sest endaga, tis, siis me hoiame teda olla. koos olla. Meile võib tunduda, et ta vääriks taastamist, aga maja maja aga taastamist, tunduda, et ta vääriks olla. Meile võib olla! Las tuul mul lihtsalt laske mind rahule, „Jätke mõtleb: mu niiskust jahutavat lahvab las läbi katuseaugu lõõtsub, vundament, las mureneb puitunud kontidele, vanadele - tungrau mind hakake lepp! Ja ärge kasvab elutoas laske ärge vahetama, palke alumisi üles upitama ega dadega maja, selline ja väsinud ma olen vana mult voodrit, kiskuge ma olen oma vaikuse- enam kohane, alastus pole minu eas mul olla!“ laske teeninud, aastad välja armees ja valimistel, seisnud Balti ketis ja piimasabas, piimasabas, ja Balti ketis seisnud ja valimistel, armees lähedaste perekonna, kohustused täitnud kõik ühesõnaga, pen- väljateenitud tema et nüüd, kui ju, ei soovi ja riigi ees, et teeme ja ütleks, keegi tuleks jõudnud, on kätte sioniiga sõjaväkke lähme veel või aastat tööd paarkümmend veel saa uued lapsed! või - -

1 Teise maailmasõja lahingud Haapsallu ei jõudnud, Teise 19. sajand tõi Haapsallu kuurordi ja linnuse varemetest ja linnuse varemetest Haapsallu kuurordi sajand tõi 19. NEED, KELLE SEISAME ÕLGADEL ME NEED, kuid see aeg oli kahtlemata keeruline. Toomkirik jäi Toomkirik keeruline. see aeg oli kahtlemata kuid kuid ja rüüstati. Sõjapurustusi linnus ei kandnud, tühjaks miin, keldris aastal demineeriti linnuse läänetiiva 1946. enam mida võlvidest, keldri sisse üks varises mistõttu hooned ikkagi säilivad paremini ei taastatudki. Et kõige 1950. aastatel otsima hakati neid kasutatakse, siis, kui Linnusel on kaitseehitisele omaselt kirju ajalugu. Selle Linnusel on kaitseehitisele oli keskaegse esimesest paarist aastasajast, mil Haapsalu - hägune ette riigi süda, on meil linnuse ehitusloost üsna jättis linnusele jälje nähtava Esimese praeguseni kujutus. sest kesk Liivi sõda. Purustused pidid olema suured, ja välismüürid aegsest linnusest on siiani säilinud vaid sajandi lõpus poolt 16. rootslaste raidkivid taaskasutatud võimu kuninga Rootsi ülesehitatud kindlus-garnisonis. sõja- Haapsalu kindluse kaasa tõi stabiliseerumine Eestis sai De la omanikuks ja selle uueks lise olulisuse kadumise - kindluse suurejoo aastal valmis 1665. perekond. Gardie see kuid projekt, ümberehitamise barokklossiks neliseks redukt XI ajal läks Karl plaan jäi ellu viimata ja kuningas aastal 1688. kroonile. Haapsalu tagasi ka siooni käigus jäi see mille järel tulekahju, hävitav kompleksi tabas aga leidis linnus peagi kasutust, varemetena Ka varemetesse. Haapsalu linna kivimurd. areneva sellest kujunes tärganud keskpaigas Sajandi sai populaarne külastuskoht. - vare ka väärtustamisepärandi tuules muutus oluliseks aastatel 1860. säilitamine ja osana sellest algasid mete sajandi lõpuni. mis kestsid restaureerimistööd, mahukad pealinnuse tuttav fotodelt vanadelt Sel perioodil kujunes loode- müürid, taastatud aknaavad, laotud nägu: sirgeks ja linnuse fassaadid toomkiriku vaateplatvorm, nurga Toomkirik ava. asuv ülisuur teravkaarne keskel läänetiiva Erwin 1886. aastal arhitekt Bernhardi taastati varemetest projekti kantud vaimust arhitektuuri neogooti valminud, järgi. Kaire Tooming Kaire

Välismüüridel kulgeva kulgeva Välismüüridel avanenud on abil trepistiku linnusele uued vaated nii müüridel ja ka linnale kui parema annab ronimine linnuse tunnetuse mahust. kunagisest Haapsalu linnusekompleks on Eesti linnusemaastikul linnusemaastikul on Eesti Haapsalu linnusekompleks justkui tegu Ühelt poolt oleks omalaadne nähtus. kümnendit on juba peaaegu kolm teisalt varemetega, viinud osalised rekonstrueerimistööd toimunud tagasi on kogu hoone staatusesse. Samas pealinnuse tagasi - kõne inimeste ka kui käsitluses nii ametlikus kompleks võinukski Ja varemeteks pruugis jäänud siiski varemeteks. ei oleks pealinnus mõne aja möödudes taas muutuda, kui mille eesmärk alustada projektiga, võimalust avanenud nüüdisaegse muuseumikeskkonna oli varemetesse loomine. Haapsalu linnuse varemed ja vallikraav, Haapsalu varemed vallikraav, ja linnuse Haapsalu Tallinn) Vana (OÜ Sova Elo eritingimused: Muinsuskaitse ja Kaivo Liina Elo Argus, Margit Aule, Projekt: Margit osa konserveerimise OÜ); (KAOS Arhitektid Ojala Laura Tallinn OÜ Vana ASEhitustööd: Restor OÜ P.P. Ehitusjärelevalve järelevalve: Muinsuskaitseline Muuseumid Läänemaa ja Haapsalu SA Tellija:

võimalikkusest varemetes võimalikkusest Moodsa muuseumi Moodsamuuseumi

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 6 7 1 2

Vaade eeslinnuse hoovist restaureeritud restaureeritud eeslinnuse hoovist Vaade Tõnu Fotod pealinnusele ja toomkirikule. müüridest konserveeritud Ajaloolistest on uued lisandused selgelt eristumiseks klaas ja metall nüüdisaegsed, materjalideks

1. Tunnel 2.

Vastus esimesele küsimusele oli lihtne. Amortiseeru-oli lihtne. esimesele küsimusele Vastus KONSERVEERIMINE JA UUE KIHISTUSELOOMINE Kui palju võib lisada uut uut lisada võib palju Kui millised ja arhitektuuri kasutatavadon materjalid? kihistusi ajaloolisi luua Kuidas sobilik muuseumile ja säästev köeti mida hoones, sisekliima sajandil? 17. viimati Kas selle taga oli Eesti ajaloo turbulentne periood ajaloo turbulentne oli Eesti selle taga Kas alanud keskpaigas aastate 1980. muud, kuid midagi või erakordselt olid tehtud linnuse rekonstrueerimistööd amortisatsiooniaste ja tugev lisada veel siia Kui halvasti. 1990. aastatel juhitud tööd Aluve Kalvi valmis et päris tõik, Haapsalu oli Sihtasutuse aastaks ei saanudki, siis 2014. pealinnusega halduses oleva ja Läänemaa Muuseumid - ava kui see külastajatele sulgeda kas võimalust: kaks nüüdisaegset sellest arendama hakata riiline objekt või Liidu uus oli Euroopa Et avanemas muuseumikeskkonda. viimane. Eesmärgiks siis osutus valituks rahastusperiood, ja kõigile aasta läbi avatud seati pealinnuse ruumidesse turvalise muuseumi loomine. ligipääsetava maksimaalselt olnud pealinnus, Seni peamiselt hooajaliselt kasutusel elementaarsed ka kui ventilatsioon puudusid nii küte, kus pidi muutuma hoonest, olmetingimused külastajatele, enam sõna mille siseruume iseloomustab ehk kõige ja korraliku külastuskeskkonna , tänapäevase kelder et pealinnuse Oli selge, muuseumiks. sisekliimaga maksimaalne ja ajaloolise substantsi konserveerimine esimesed ja Siit võrsusid säilitamine pidi olema prioriteet. eemaldada palju võib Kui küsimused. loovad vundamenti palju võib lisatut? Kui rekonstrueerimistöödel eelmistel - materja on kasutatavad ja millised lisada uut arhitektuuri ja muuseumile luua ajaloolisi kihistusi säästev lid? Kuidas sajandil? viimati 17. sobilik sisekliima hoones, mida köeti ja esi- keldri ja puitkonstruktsioonid, nud raudbetoon- ning fantaasia vaheseinad silikaattellistest mese korruse tuli lammutada. rekonstruktsioon ristikäigu kuulunud valda ei võetud, lammutamist ette Tarbetut Ja see oligi kõik. loodud plaanilahendus sobis järgi projekti Aluve sest Kalvi - ehitustöö osa eelmistel on suurem muuseumile. Praegu - linnusemuuseumi inter del lisandunud konstruktsioone ja värvitud pindadena. krohvitud jööris markeeritud 3 4 - - - Et seda nõuet täita, toi 3

4 ülesehitust kui ka ringmüüri tornide rekonst tornide ringmüüri ka ülesehitust kui 2 2014. aastaks olid 1980ndate varikatused ja muud varikatused olid 1980ndate aastaks 2014. lisandused amortiseerunud ning linnusemüüride seisukord Tammus Edgar Foto avariiline. ja kütmata. olid pimedad Keldrilaadsed siseruumid Mägi Karin Foto 1971. aastal valmis Eda Aru eskiisprojekt kogu linnuse kogu Aru eskiisprojekt Eda aastal valmis 1971. - eskiispro koostatud 1982. aastal Aluve Kalvi valmis

lahendust seni laoruumiks olnud toomkiriku püsivaks püsivaks olnud toomkiriku lahendust seni laoruumiks võimla kirikusse Algsest plaanist rajada kasutuselevõtuks. idee. See kontserdisaali välja mõne aja pärast kasvas - kasu pealinnuse varemete ka kõrval kiriku tähendas aga ja kontserdisaali suur kohvik planeeriti kuhu tuselevõttu, abiruumid. ja korruste See hõlmas nii pealinnuse alumiste ala kohta. ristikäigu 3. 4. jekti korrektuur, mida hakati mõne aasta pärast ka ellu ka mõne aasta pärast mida hakati jekti korrektuur, on on see, kes Aluve öelda, et Kalvi julgelt viima. Võib -sadadeks?) (või aastakümneteks järgnevateks määranud kuid mitte, meile meeldida või pealinnuse näo. See võib kümnendi alanud ja umbkaudu 1980. aastate keskpaigas - kultuur nii sisehoovi kaasa mis tõid ehitustööd, kestnud - konstruktsioo ajalooliste ettejäänud töödele ka kihi kui ajaloolisi kihistusi ja uute, hävitamise nide uuringuteta sh fassaadilahenduse konstruktsioonide, matkivate ilme. Järgnevad loomise, andsid pealinnusele praeguse oma kihistuse lisada. siia vaid saavad põlved musid lisauuringud, mille tulemusena tõdeti, et keskaegse et keskaegse mille tulemusena tõdeti, musid lisauuringud, põhjenda- teaduslikult ei ole piisavalt mahu taastamiseks tud alusmaterjali. - amfiteatri rueerimist ning idapoolsesse eeslinnusesse kiitis arhitektuuri- üldjoontes ehitamist. Kui laadse lava eskiis- komisjon teaduslik-metoodiline kaitse mälestiste rekonst võtmes tollases siis pealinnuse heaks, projekti linnuse- kui tagasi lükati fassaadilahendus rueeritav edaspidine pealinnuse ette ja nähti sobimatu kompleksiga mahus taastamine. keskaegses

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 8 9 Linnus enne restaureerimist. Foto Mart Viljus Foto Linnus enne restaureerimist. Hilisemad lisandused eemaldati, müürid Lammutustööd. Marten Pikaru Fotod puhastati ja konserveeriti. paigaldamine müüritrepi on lõpusirgel: Ehitustööd

6. 7. 5. 7 6 5 - konservee varemete oli mitu tahku: Ehitustöödel - keeruli oli ehk kõige küsimusele kolmandale Vastus KUIDAS MESEDA TEGIME? rimisest täiesti uue nüüdisaegse hooneosa ehituseni. 21. sajandi muuseumi varemete sajandist pärinevate 13. palju kompromisse. viimine vajab vastavusse nõuetega oli materjalikasutuses ka puhul kui Nii ehituslahenduste Ühelt poolt vaade. ehk pikaajaline säästev määravaks ja kasutatav aega pikka oleks tehtav oli oluline, et kõik poolt oli eesmärk lahendada Teiselt hooldatav. lihtsalt viisil ja moel, säästval ajaloolist kehandit olukorrad kõik eemaldamise. Nii lisanduste tulevikus mis võimaldab suurim algselt ventilatsioonikambrist on viidud kolmest - kor hoopis teisele planeeritud maa-alusest asukohast kultuurkihi müüride ja hoovi ajalooliste rusele, et vältida ja selle terrassi jooksevad torud Hiiglaslikud hävitamist. Pealinnusesse muuseumikeskkonna loomine vajas loomine vajas muuseumikeskkonna Pealinnusesse hoone puhul – nagu ajaloolise suurt kuid väga eeltööd, tahes olgu see kui piisav, kunagi – ei ole eeltöö tavaks ehitaja objektile saabub, tabab põhjalik. Niipea kui Ja nii muutub ehk isegi järel. üllatus teise üks projekti taolisi olukordi võime osaks eeltöö olulisemaks kõige - rea kiirelt suudaks kes meeskond, näha ja tagada ette Linnuse puhul see õnnestus: sekkuda. protsessi geerides ka kui ehitusarheoloogia- muuseumil oli nii arheoloogia-, ja projekteerija ning koos võimekus restaureerimisalane lahendus ehitusaasta jooksul leiti pooleteise ehitajaga üllatustele, ja väiksematele arvulelugematule suurematele pideva muuseumi avamiseni mida linnus meile kuni söötis. ette järjekindlusega sem ja seetõttu alustati koostööd Tallinna Tehnikaülikooli Tehnikaülikooli Tallinna alustati koostööd sem ja seetõttu pea- uuring kelle instituudiga, projekteerimise ehitiste kütte sai edasiste linnuse ruumide sisekliima tagamisest Siinkohal aluseks. tööde projekteerimise ja ventilatsiooni ja muuseumi kütte- otsast, peab ütlema, et alustati õigest hästi. väga töötab ventilatsioonilahendus Ka vastus teisele küsimusele ei olnud keeruline, sest sest ei olnud keeruline, küsimusele teisele vastus Ka pea- ja avada võimalik uut kui lisada nii vähe eesmärk oli eristuks kihistus uus et Selleks, vaatajatele. müürid linnuse materjalidena kasutati hästi olemasolevast, võimalikult ajaloolisele pealinnusele Suurim lisandus klaasi ja metalli. juba mille mahu määras on muuseumi sissepääsupaviljon, puhul linnuse idatiib. Interjööri rekonstrueeritud varem ja põrandad uued korrastamisest: vaid saame rääkida ilme. hoopis teise on andnud siseruumidele valgustus on uus detail pealinnuses tekitanud enam vastukaja Kõige Juba projekteerimisstaadiumis trepistik. müüridel kulgev mõttevahetusteks rohketeks tellija andis see võimaluse hiljem, ehi- Ka Muinsuskaitseametiga. ja projekteerijate kuid enam peavalu, kõige trepid tekitasid tuse faasis, sisuline muudatus suurem kõige on need ehk valminuna - abil on ava trepistiku kulgeva pealinnuses. Välismüüridel linnale ja müüridel ka nii linnusele kui nenud uued vaated tunnetuse linnuse kunagisest annab parema ronimine mahust. - Alati ei olnud võimalik lähtuda ajaloolise konstrukt lähtuda võimalik Alati ei olnud Kirsiks tordil sai ehitustööde juures ligipääsetavus. ligipääsetavus. juures sai ehitustööde tordil Kirsiks endalt, ja küsida linnuse projektile tagasi vaadata Kui K. Aluve. Haapsalu piiskopilinnuse eskiisprojekti korrektuur. Tallinn 1982, 1982, Tallinn korrektuur. eskiisprojekti piiskopilinnuse Haapsalu Aluve. K. Pealinnuses asunud ristikäigu temaatika tõi käibesse Carl Russwurm Carl Russwurm käibesse tõi temaatika asunud ristikäigu Pealinnuses ENSV Ehituskomitee Teaduse ja Tehnika Nõukogu arhitektuuri- Nõukogu ja Tehnika Teaduse Ehituskomitee ENSV Tööd, eriti 13. sajandist pärineva peaportaali leidsid sajandist pärineva hävitamine, eriti 13. Tööd, liigset eksponaatidega koormamist ja läbipaistmatute läbipaistmatute ja koormamist eksponaatidega liigset klaas- kasutusel on Stendidena kasutamist. infokandjate tajuda ruumi võimaluse külastajale annavad seinad, mis terviklikuna. siooni maksimaalse säilitamise printsiibist. Tänapäeva Tänapäeva printsiibist. säilitamise siooni maksimaalse võlve et ajaloolisi põhimõttest, insenerid lähtuvad Eestis põrandad esimese korruse Pealinnuse koormata. ei tohi konstruktsioonid. terastaladel autonoomsed on seetõttu müüri lõhu- asuvad samm on tihe ja talade otsad Talade olla hea lähtekoht võiksid Need põrandad tud aukudes. ja inseneride muinsuskaitsjate edasisele diskussioonile säilitamise ja uuest kasutusest ajaloolise substantsi vahel leidmise üle. tasakaalu vahel tingitud täienduste ringmüüri neli viivad kuhu linnusesse, pugeda Kuidas ruumilahen- ja mille kitsast labürintjat ajaloolist väravat kitsamad ukseavad? kitsamatest välisilmaga dust seovad palju pidi Tavatult on inimesed ja kraanad. Vastuseks ja muskli- leidlikkust inimeste pealinnuses kasutama punane kraana, on siiski väike Suurim kangelane rammu. millimeetri pealt, sisse ringmüüri peaväravast mis mahtus eemaldamist. kabiini pärast seda küll olulisem, siis kõige vältel protsessi mis on olnud kogu - jõudsid kompe juurde need on inimesed. Nende tööde inimesed, tänu olevad asja juures ja südamega tentsed põlvi. linnus veel igab kellele mälestiste kaitse teaduslik-metoodilise komisjoni koosoleku protokoll protokoll koosoleku komisjoni teaduslik-metoodilise kaitse mälestiste 1971, Tallinn, eskiisprojekt. piiskopilinnuse E. Aru. Haapsalu 22.05.1972. (P-1467). ERA.T-76.1.1321 arhiiv, Muinsuskaitseameti 1–3. 4. Muinsuskaitseameti arhiiv, ERA.T-76.1.5660 (P-5648). ERA.T-76.1.5660 arhiiv, 4. Muinsuskaitseameti kaasaegsete muinsuskaitseentusiastide vastukaja. /…/ die Spitze des /…/ die Spitze vastukaja. muinsuskaitseentusiastide kaasaegsete frühgothischen zerstörten Weise unverantwortlicher Zeit in neuester Schloss- und Kathedralkirche an der unlängst restaurierten Wimpergs Das Domklos- Menar. of Löwis in Hapsal. C. v. des Bisthums Oesel-Wiek – Baltische Monatsschrift 38 (1891), 311. in Riga. termuseum 3 4 1 2 (C. Russwurm. Das Schloss zu Hapsal in der Vergangenheit und Das Schloss zu Hapsal in der Vergangenheit Russwurm. (C. 1877, Kluge, : F. Reval und Sage. Geschichte aus : Nachrichten Gegenwart olemasolust ja pealinnusest idee ristikäigu 2). Hilisemad uurijad võtsid aas- pealinnuse 1980. see aga üle. Kulmineerus kriitikata klausuurist kui markeeringuna ristikäigu poolel alanud rekonstrueerimistöödel teisel tate ei ole mingit et markeeringutel oli teada, kuigi pealinnuse sisehoovis, arheoloogilistel samas tehtud 2018–2019 alust. Ka ehitusarheoloogilist olemasolu tõendust. ei leidnud ristikäigu uuringutel 9 8 Ajaloolise kehandi säästmine oli meie jaoks ka ka säästmine oli meie jaoks Ajaloolise kehandi Ventilatsioonitorud peideti terrassi külge ehitatud ehitatud külge peideti terrassi Ventilatsioonitorud Hele Otti sisse. Foto parapeti terastaladel, on uutel põrandad Esimese korruse Mägi Karin Foto koormamist. võlvide ajalooliste et vältida

külge ehitatud parapeti sees ning alumistele korrustele oli korrustele sees ning alumistele ehitatud parapeti külge käigus rekonstrueerimistööde need viia eelmiste võimalik - põranda paiknevad Juhtmed kaudu. ehitatud välisseinte on paigutatud juhtmed seinale tõusvad ja vajadusel tes seinapinda süvis- sest nende asukoha tsingitud torusse, linnusesse põlistamine ei olnud meie valikus. tamise teel projekteeriti ja muuseumi ekspositsioon valgustus Ka liikumise vahel Korruste lähtudes. nendest põhimõtetest ühes mantelkorstnaid: on kasutatud hõlbustamiseks mis mõlemad on autonoomsed trepp, on lift ja teises eemaldatavad. ja on vajadusel konstruktsioonid hoidumine. ruumide ja müüride visuaalsest reostamisest põhjalikult ja väga on muuseumis põrandaküte Seetõttu muuseumi igapäevatööks läbi kaalutud on ruumide kaupa tuletõrjekellade Tulipunaste asukohad. seadmete vajalike määravaks puhul sai küll mehikeste jooksvate ja roheliste siin andis siiski üht- ka kuid ohutuse tagamine, külastajate Ajaloolise korrigeerides. asukohti seadmete teha ära teist - muuseumi eks ka võib seisukohast nautija arhitektuuri ruumide vältisime positsioon hoonet risustada. Seetõttu 8. 9.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 10 11 Uuenenud muuseum 2019. aastal. Fotod Tõnu Tunnel Tunnel Tõnu aastal. Fotod Uuenenud muuseum 2019. 10.–11. 10 11 - - mater oli suur, meie enda nõudlikkus ka kui Nii tellija sünergia, Haapsalu suurim õppetund on osaliste raamitud vaated linnusele. Hämarus ja suletus vaheldub linnusele. Hämarus ja suletus vaheldub vaated raamitud ja avatusega. valguse väärikad, jalid ja lahendused pidid olema kvaliteetsed, peab võtma tegelemiseks Mälestistega ajatud ja kestvad. siis huvi ja austusega, neisse suhtuma süvenema, aega, olema ka lahendused. Peab ja toimivad sobivad tulevad lahendust, läbi üheksa katsetama vaja, kui maksimalist: - alles kahe hea, teinekord on piisavalt sest alles kümnes kümnes. vaid oma töölõiku, vaid meist ei teinud keegi mitte oli peegeldav Inspireeriv koos. uuendasime linnust kõik suurepärased Elo Sova Muinsuskaitseametiga, dialoog eritingimused ja konserveerimisprojekt, muinsuskaitse ja laialdane arhitek lähteülesanne läbikaalutletud tellija viia konstruktsioonid oskus konstruktorite tuuriteadmus, - ventilatsioo silmatorkamatumaks, veelgi küsitust arhitekti valgus- pea nähtamatuks, muutis torud kes niinsener, selle panid, ehitaja, kes hoone särama disainerid, kes ehitas. ilu valmis Kommentaarid

OÜ, OÜ, (KAOS Arhitektid Trepid ja terrassid pakuvad ohtralt võimalusi linnuse ja linna vaatlemiseks eri tasapindadelt. Fotod Tõnu Tunnel Tõnu eri tasapindadelt. Fotod linnuse ja linna vaatlemiseks võimalusi ohtralt pakuvad terrassid ja Trepid Uute klaasmahtude lisamisega ühendasime siseruumi ühendasime siseruumi lisamisega klaasmahtude Uute

MARGIT AULE 12. eri tasandid külastajatele sujuvaks ringkäiguks. Põnev Põnev ringkäiguks. sujuvaks eri tasandid külastajatele vaheldumine ehituskunsti on nüüdisaegse ja keskaegse justkui avanevad – klaaspaviljonidest ruumis liikudes peaprojekteerija projektijuht) projekteerimise ja nagu varemed, endiselt välja näevad Linnuse varemed ruum muutu- on keldrilaadne uuendamise käigus kuid uue Müüridel kulgeva muuseumiks. nud tänapäevaseks on näha kus fotolt, pärineb 1930ndate mõte käigutee ja haljastus – romantiline jalgrajad kujunenud varemetel lubab Käigutee ja avastamiseks. promeneerimiseks koht annab ruumi eri tasanditelt, ja vaadata kogeda külastajal - muidu ei satuta. Kaitse viib sinna, kuhu merele, vaated lähene- linnale ja vaenlaste vaated avanevad rajatisest Konstruktiivselt eluliselt tähtsad. olid keskajal misteedele ainult see kinnitub konsoolselt saavutus: on käigutee ja on samas nii stabiilne ja tugev. pealt müüri külge külje müüritrepi selliselt kinnituva esimese kavandi tegime Kui see trepp kuidas ei tea, et tema konstruktor, ütles kohta, välja. mõtles lõpuks õhus püsib, aga

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 12 13 on muutunud helgeks ja hubaseks muuseumiks, muuseumiks, hubaseks ja on muutunud helgeks mis tutvustab ja keskaegse Haapsalu ajalugu linnuse elukeskkonda Varem keldrit meenutanud siseruumid keldrit Varem 13.–15. 14 13 - - (arhitekt ja muinsuskaitsja, muinsuskaitsja, ja (arhitekt Tunnustust väärib muuseumi lakooniline sisekujundus, sisekujundus, muuseumi lakooniline väärib Tunnustust - profes minus kaks Hinnanguid andes vastanduvad Haapsalu piiskopilinnuse mahukaid taastamistöid taastamistöid mahukaid Haapsalu piiskopilinnuse LILIAN HANSAR mis toetab õpetlikku väljapanekut linnuse ja linna ajaloo väljapanekut õpetlikku mis toetab kohta. siooni. Muinsuskaitsjana olen alalhoidlikum, mistõttu mistõttu olen alalhoidlikum, siooni. Muinsuskaitsjana juhul kesk kõnealusel hävitamine, kihistuste ajalooliste tundub lubamatu. raiumine, aegsesse müüritisse aukude juurdeehitiste aastate on 1980. eetiline küsimus Omaette - remon juhuslike eemaldamine. Et lisandusi oli hilisemate eemaldamine õigus- moonutatud, oli nende ditöödega linnuse uued lisan- leian, et Haapsalu tatud. Arhitektina Mõistan, kvaliteediga. hea arhitektuurse dused on väga meelsasti oma taustal ehitiste ajalooliste arhitektid miks need – kindlasti annavad loomingut esitada soovivad varemetes Piiskopilinnuse lisaväärtust. uuele arhitektuurile - kunstiteo omaette lausa tundub uus trepp seina taustal ja uuenduslikku on lisanud varemetele sena. Arhitektid ammu harjunud ja ärgitab mis hoiab pinevust kontrastset, pilti uuesti üle vaatama. endine ehitismälestiste eksperdinõukogu esimees) eksperdinõukogu ehitismälestiste endine võitnud linnuse muuseumi arhitektuurivõistluse Haapsalu ja uuendusliku julge paistis silma projekt Arhitektide KAOS nii žüriis kui tekitas vaidlusi poolest. Suuremaid lahenduse - müüridele kavan eksperdinõukogus ehitismälestiste ka kandekonst trepi on õige kas Kaheldi, datud metalltrepp. tänukirja ja Eesti on tunnustatud Muinsuskaitseameti aastapreemiaga sihtkapitali arhitektuuri Kultuurkapitali detailikäsitlust, tundlikku Kiidetud on arhitektide 2019. ja ning vana ajaloolisse pärandisse suhtumist austavat ühendamist. professionaalset uue arhitektuurikeele ruktsiooni ehitamiseks lõhkuda ajaloolist müüritist, mil- ajaloolist müüritist, lõhkuda ruktsiooni ehitamiseks olulist põhimõtet: konserveerimise varemete eirataks lega hoolimata hoiakutest Konservatiivsematest sekkuda. mitte leidsid algsest ehitust ja arhitektid muuseum trepi soovis vanaga. ei konkureeri lahenduse, mis lakoonilisema 15 ASUKOHT JA LIGIPÄÄSJA ASUKOHT KONTSEPTSIOON Vastseliina piiskopilinnus piiskopilinnus Vastseliina autentsemalt üks on linnusekomplekse säilinud seetõttu ja Eestis lähtub maastikuarhitektuurne minimaalse kontseptsioon põhimõttest. inimsekkumise Vastseliina piiskopilinnus asub Vastseliina-Meremäe- piiskopilinnus Vastseliina asuvast pool teed teisel Kuna ääres. Kliima maantee tõttu nähtavuse parklast linnusesse pääsemine oli halva ohutu liiklusskeemi töid pakilisemaid ebaturvaline, oli üks Maanteeametiga sujus koostöö Õnneks väljatöötamine. projekti teeületuskoha ja nende plaanidesse mahtus pakutud ja ehitamine maastikuarhitektide koostamine Piiri kõrtsi kohakuti. sissepääsuga kohta, säilinud autentsemalt on üks piiskopilinnus Vastseliina - maastikuarhi lähtub ja seetõttu Eestis linnusekomplekse põhi- minimaalse inimsekkumise kontseptsioon tektuurne leida säilinud varemeid, oli esile tõsta Eesmärk mõttest. - kuna ning markeerida kasutusotstarbeid neile sobivaid täiendati Selleks ja seal sündinud ime asukoht. gise kabeli - uued viidad ja teabe paigaldati võrgustikku, jalgradade ja Kabeli ja vaateplatvormid. istumiskohad rajati tahvlid, altar. ristiga kujundati tähistamiseks legendi Kersti Lootus Kersti aastal suur

- taas kujune piiskopilinnus on Vastseliina Tänapäeval AJALUGU - oli palverännu mistõttu sihtkohaks, mas palverännakute tähtis. väga esiletõstmine maja ehitamine ja kabelikoha ime: põhjaseinale kinnitatud valge rist asetus ümber ime: põhjaseinale kinnitatud valge aastal Püha IV andis 1354. Innocentius idaaltarile. Paavst sai palve- ja Vastseliinast indulgentsibulla Risti kabelile idaaltaril püsinud ilma ühegi Rist olevat sihtkoht. rändurite linnus koos põhjasõjani, mille käigus kinnituseta kuni Linnusest purustati ja ehitis muutus varemeks. kabeliga eeslinnuse põhjatorn, on osaliselt säilinud kirdetorn, lõunasein ja kabel. kagutorniga Vastseliina piiskopilinnus koos vallikraaviga rajati rajati vallikraaviga koos piiskopilinnus Vastseliina sündis 1353. aastal. Sealses kabelis 1342. - pro algatatud Sihtasutuse Piiskopilinnuse Vastseliina on raames teemapark“ Castrum – keskaja jekti „Novum Kaos (projekt linnusealale ehitatud uus palverännumaja - Loo (OÜ välialad on korrastatud OÜ). Samuti Arhitektid parkla, endise Piiri kõrtsi sepi- mis hõlmavad tusprojekt), ümbruse ja palverännumaja Piiri kõrtsi, kelder-kabeli, koja, piirkonna. varemete piiskopilinnuse Vastseliina Vana-Vastseliina küla, Võru vald, Võru maakond Võru vald, Võru küla, Vana-Vastseliina ja Uusen Kadri Soonberg, Katri Lootus, Projekt: Kersti Lootusprojekt) (OÜ Lootus Siim ehitusinsener osa: Silvia RändEhituskonstruktiivne OÜ) Katsetuste ja (Ehituskonstrueerimise Kalle skulptor metallitööd: ja väikevormid Arhitektuursed OÜ) Steel (HN Pruuden Elekter) (AS Silmani Porila Siim Valgustus: AS Kurmik ja SK OÜ Ehitustööd: Sihtasutus Piiskopilinnuse Vastseliina Tellija:

ala maastikuarhitektuur ala Vastseliina piiskopilinnuse piiskopilinnuse Vastseliina

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 14 15 1 2 Vaade kirdetornist kabelikohale ja kabelikohale kirdetornist Vaade kunagine paremal Taamal kagutornile. elamuskeskus, kõrts, nüüdne keskaja Maris Fotod palverännumaja. vasakul valgustatud eksponeerimine Kabelikoha

1. Tomba 2. ristiga

- Selle külge Selle külge abil. raamistiku m kõrguse 20

ca - Põran suurusega. jääma autentse pidi põrand Kabeli ja vihmase ka oli luua võimalus kindel soov tellija Kuna maht kabeli ettepaneku tähistada tegime Esmalt KABEL oleks olnud võimalik ajutisi vettpidavaid kangaid kinni- kangaid ajutisi vettpidavaid olnud võimalik oleks valgustada, LED-lampidega oli kavas tada. Konstruktsioon - andnud ette ja oleks paistnud kaugele nii et see oleks joonised on R. Guleke mahust. Kuna kabeli kogu kujutuse visioon, siis seda lahendust Muinsus- tema ilmselt kõigest ei toetanud. kaitseamet Kabeli tähistamiseks tehti arheoloogilisi lisauuringuid. lisauuringuid. arheoloogilisi tehti tähistamiseks Kabeli asukohad, Surfide sisenurkade kabeli abil täpsustati Töötasime kõrgused. ja põrandate müüride paksused neist ja pakkusime materjale läbi ajaloolisi meeskonnaga eksponeerimisvõimalusi. tulenevaid sest esialgsest ca 1,2 m kõrgemale, dapinna tõstsime - kahjus rajamisel põranda tohtinud säilinud müüritisi ei ja ääristama jäi põrandat tada. Osa säilinud müüridest kehandi. moodustas kabeli siis püüdsime alal üritusi korraldada, kabeli talvise ilmaga katusekonstrukt teisaldatavate lahenduse leida sobiva sioonide paigaldamiseks. jooniste kabeli koostatud aastal 1888. Guleke R. põhjal Kabelikohani viiv trepp. Fotod Maris Tomba Fotod viiv trepp. Kabelikohani Selleks, et erivajadustega inimesed pääseksid linnu- pääseksid inimesed et erivajadustega Selleks, – mitmest komponendist kokku segati katend Teede

TEEDEVÕRK 3. sealale, rajati puittee, mis markeerib ajaloolisel vallikraavil ajaloolisel vallikraavil mis markeerib puittee, sealale, rajati pandud on paika silda. Silla asukoht paiknenud tõstetavat Teedevõrk järgi. säilinud kivinurga eellinnuse väravaehitise - ja kirde kabeli jõuda inimestel erivajadustega võimaldab reljeefi suure võimalik ei olnud kahjuks ringjat rada tornini, teha. tõttu –, et teed ja tellisepurust kruusast, graniitsõelmetest hästi ümbritsevaga. võimalikult harmoneeruksid Linnuseala teedevõrku kujundades püüti vältida teede teede püüti vältida kujundades teedevõrku Linnuseala Müüri- mattunud linnusemüüridele. pinnasesse rajamist - Rein kasutati väljaselgitamiseks asukoha ligikaudse tiste (1834–1927) R. Guleke materjale. koostatud hold Guleke muu kõige kes arhitekt, baltisaksa tegutsenud oli Eestis plaanid koostatud linnust. Tema uuris Vastseliina kõrval alusplaanile. geodeetilisele tänapäevasele paigaldati - tee kulgenud müüride kehanditel just ajalooliste Kohati kaeti müüride asukohad nihutati ja oletatavad devõrku inimesed sealt eemale. et suunata kukeharjamattidega, mulje. ja jätab loomuliku sulandub maastikku Kukehari

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 16 17 Linnus õhtuhämaruses uute valgustite ja valgustite uute Linnus õhtuhämaruses OÜ, Arhitektid Kaos Projekt Palverännumaja. Arhitektide selle eest Eesti pälvis 2018. aastal kes ja Muinsuskaitseameti Liidu aastapreemia Avaste Reio tunnustuse. Foto Kagutorni ehitati trepistikuga kaheastmeline kaheastmeline ehitati trepistikuga Kagutorni ja põrandapinda torni mis markeerib lava, müüri paksust

teabetahvliga 6. 4. 5. 6 4 5 - markeerida põranda, otsustasime Lõpuks Kolmas ettepanek oli katta nii põrand kui kui põrand katta ettepanekoli nii Kolmas Teine ettepanek oli märkida kabeli piirjooned piirjooned kabeli märkida ettepanek oli Teine TEABEKANDJAD KONSTRUKTIIVNELAHENDUS Me ei püüdnud keskaegseid keskaegseid ei püüdnud Me järele konstruktsioone vaid otsustasime aimata, kerge tellingulaadse just kasuks, konstruktsiooni nii on ise müürid sest raskepärased. ja võimsad - piiskopilin on Vastseliina parkla piirdeks Maanteeäärse pimedal silt, nii et pääs parklasse on ka nuse valgustatud on esitatud teabetahvlitel linnuse kohta Teave ajal leitav. - altar ja rist, tea silt, piiskopilinnuse ja viitadel. Vastseliina on roostekarva ja valgustid viidad, prügikastid betahvlid, palverännumaja mis haakub (Cor-Ten), süsinikterasest ala lahen- piiskopilinnuse ja seob Vastseliina materjaliga duse tervikuks. Nii kabeli kui ka teiste säilinud tornide põranda ja müüri- põranda säilinud tornide teiste ka kui Nii kabeli puittasapin- funktsionaalsed eksponeerivad tise mõõte ning need kinnitati puur- ja kruvivaiadega nad. Rajatised konstrukt keskaegseid Me ei püüdnud kergelt. mõjuvad just tellingulaadse otsustasime vaid aimata, sioone järele - ise on nii võim sest müürid kasuks, konstruktsiooni kerge sad ja raskepärased. altari ja kabeli sissepääsu võimalikult lakooniliselt lakooniliselt võimalikult sissepääsu altarikabeli ja sisse- paikneva eksponeerida idaküljel kabeli ning (3,5 m). - Altarile pro paksuse kõrvalpääsu müüritise Pruuden. Kalle skulptor risti, mille valmistas jekteerisime rist paistab hästi Vastseliina- Seestpoolt valgustatud raamivad põrandat Kabeli maanteele. Meremäe-Kliima soovi Tellija taas kukeharjamattidega. müüritised katsime telk kinnitada läbipaistev võimalik põrandale on kohaselt korraldada See võimaldab sisemusse. nii, et rist jääb telgi ettepanekut Seda ilmaga. vihmase ja külma seal üritusi ka Muinsuskaitseamet. ka toetas telkkonstruktsiooniga. ka müüritised kolmnurkse loonud oleks aga käimise, müüridel välistanud See oleks moonutatud kujutluse. kabelist ning kinnitada purikatused ja seinad postide ja seinad purikatused ning kinnitada postidega pindalast ja seinte andnud pildi hoone See oleks külge. mahust. hoone mitte kuid paksusest,

Marek Kaasik (OÜ Ehitus- (OÜ Kaasik Marek 01 Noblessneri laevatehase ladu Peetri 11 restaureeriti juba 11 restaureeriti ladu Peetri Noblessneri laevatehase muinsuskaitse aasta 2014. leiate aastal. Restaureerimisloo 2014. objekt , esimene restaureeritud House („Creativ aastaraamatust Artur Ümar). Noblessneris“, uuenevas TÖÖSTUSETTEVÕTE KINNISVARAARENDAJAKS PEETRI 12 (P12) LAEVATEHASENOBLESSNERI LAEVASÜSTEEMIDE TSEHH, REG-NR 86 REG-NR Endise tööstusala elu- ja ärifunktsiooniliseks kujundamine kujundamine elu- ja ärifunktsiooniliseks Endise tööstusala loomulik on postindustriaalse linnatihendamise protsessi sammuma sihikindlalt mida hakati rada, ja sissekäidud Noblessneris. 24 hektari suuruse Noblessneri laeva- ka kinnis- kvartali muutuse lugu ei ole tavapärane tehase müüvad tööstusettevõtted Kui varaarendusprojekt. siis maha kinnisvaraarendajatele, oma vara tavaliselt uut otstarvet tehasele vanale Noblessneri puhul hakkas suurim tööstus- Läänemere ise ehk andma ettevõte Peetri veel Noblessneri, tollal Grupp AS. BLRT kontsern töös- Meretehas Tallinna ASi seotud sadama ja sellega 2001. aastal.tuskrundi ostis BLRT - ilmnes, et logis Peagi all ei puitasumi külje Kalamaja asukohas tiliselt keerukas majan- kasumlikult tööstustegevust ettevõtte ole võimalik mõttele lähedus viis omaniku ja mere dada. Kesklinna ning linnaelanikele suletud tehaseterritoorium avada rannapromenaad. selleni avalik pikendada * agentuur) agentuur) kino ja kunstikeskus Kai korrusel teisel funktsioon: Uus äriruumid korrusel esimesel ning Margit Argus, Margit Aule, Karl-Johan Jakobson ja ja Jakobson Karl-Johan Aule, Margit Argus, Projekt: Margit Grossschmidt Hanno OÜ); (KAOS Arhitektid Teigar Katariina Arhitektuur) HG (OÜ Hayashi Tomomi ja Hinno Üllar töödejuhataja OÜ, Ehitus 1Partner Ehitustööd: järelevalve: Muinsuskaitseline

5

Monika Eensalu-Pihel Monika

NOBLESSNERI LAEVATEHASE LADU, REG-NR 8609 8609 LADU, LAEVATEHASE REG-NR NOBLESSNERI VÄRVILISE METALLI VALUKOJA KORSTEN, REG-NR 860 REG-NR KORSTEN, METALLI VALUKOJA VÄRVILISE VALUKODA, REG-NR 8602; NOBLESSNERI LAEVATEHASE LAEVATEHASE NOBLESSNERI 8602; REG-NR VALUKODA, PEETRI 10 (P10) LAEVATEHASENOBLESSNERI LAEVAEHITUSTSEHH JA PEETRI 3 (P3) NOBLESSNERI LAEVATEHASE AKUMULAATORITSEHH, PEETRI (P5) 5 8603 KOOSTETSEHH, REG-NR LAEVATEHASE NOBLESSNERI NOBLESSNERI LAEVATEHASE PEETRI HOONED, 10 5, 3, JA 12, TALLINN 8608 REG-NR

Noblessneris Metamorfoosid Rasmus Tamme, Jaanus Saarepera (OÜ Ars Projekt) Projekt) Ars (OÜ Saarepera Jaanus Tamme, Projekt: Rasmus AS Eesti YIT Ehitustööd: Arvo järelevalve: Lainoja Muinsuskaitseline loomemajandusettevõtete büroohoone funktsioon: Uus PEETRI (P11)* 11 Margit Argus, Margit Aule, Laura Ojala, Ojala, Laura Aule, Margit Argus, Projekt: Margit Teigar Katariina ja Kerdmann Kaiko Adrikorn, Toomas OÜ) (KAOS Arhitektid Pedak Aivo töödejuhataja Ehitaja, AS Oma Ehitustööd: OÜ LinFas korsten: Fassaadid, AS) Projekt (Sweco Rapp Toomas järelevalve: Muinsuskaitseline korraldamise ürituste multifunktsionaalne funktsioon: Uus ruum OÜ) Oot (Apex Arhitektuuribüroo ja Ove Laos Projekt: Karin Hinno Üllar töödejuhataja OÜ, Ehitus 1Partner Ehitustööd: OÜ LinFas Fassaadid: Eensalu-Pihel Monika järelevalve: Muinsuskaitseline Averjanov Sergei pooles teises ehituse & Pihel), Eensalu (OÜ õllerestoran ja pruulikoda Põhjala funktsioon: Uus Muinsuskaitse eritingimused (kõigi hoonete puhul): hoonete puhul): (kõigi eritingimused Muinsuskaitse & Pihel) Eensalu (OÜ Eensalu-Pihel Monika OÜ) Oot (Apex Arhitektuuribüroo Ove ja Laos Projekt: Karin Hinno Üllar töödejuhataja OÜ, Ehitus 1Partner Ehitustööd: OÜ LinFas Fassaadid: Eensalu-Pihel Monika järelevalve: Muinsuskaitseline & Pihel) Eensalu (OÜ müügisalong, Shishi sisekujundusfirma funktsioon: Uus ladu kontor ja

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 18 19

-

NOBLESSNERI LAEVATEHASE VANA ELU VANA LAEVATEHASE NOBLESSNERI Teise maailmasõja ajal tehas mineeriti, kuid üks üks mineeriti, kuid maailmasõja ajal tehas Teise tundmatuks jäänud kompleksi inimene päästis kogu ainult abiremonditsehhõhkulaskmisest, hävis peaaegu tehast maailmasõda kasutas teist Pärast täielikult. spetsialiseerunud salastatud remondile miinitraalerite nr 7. Meretehas Liidu Mereväe NSV ta jaanuaris. Tehas tegutses 1918. aastani ehk kuni aastani ehk kuni 1918. tegutses ta jaanuaris. Tehas üle ettevõtte ajal võttis Vabariigi tsaaririigi lõpuni. Eesti aktsiaseltsi aastal omandas 1925. Tehased. Peetri AS ja nimetas Pank Eesti oksjonil avalikul kinnisvara Tehaseks. ja Mehaanika ümber Riigi Laeva- ettevõtte maa raudteetammist lõpus kasutas aastate 1930. tekstiilivabrik. Kilgase Oskar territooriumi poole jäävat sialiseerunud ühisettevõte. Tehase peamine ülesanne Tehase sialiseerunud ühisettevõte. „Voltas” neisse ja monteerida oli ehitada laevakeresid jm. Hooned masinaid, elektriseadmeid eeltoodetud Saharovi ja ehitati insener V. projekteeriti ja rajatised 1913. aas- ehitus algas tehase all. Noblessneri juhtimise Esimese maailmasõja eel ja ajal hakkas tsaaririik tsaaririik hakkas eel ja ajal Esimese maailmasõja mida ehitama militaarrajatisi, ümbrusesse Läänemere Tallinnast merekindlusena. Suure Peeter teatakse vabrikute, koos mereväebaas merekindluse kujundati ehitama Kopli Nii asuti ja raudteedega. sadamate poolsaare laevatehast, poolsaare tippu Vene-Balti põhjaküljele ja laevatehast Bekkeri lõunaküljele oli „Nobless- Viimase asutaja Noblessneri laevatehast. mis oli Emanuel Nobeli diisel- Aktsiaselts“, neri Tehase spet ja Arthur miiniseadeldistele Lessneri mootoritele

-

Lennuvaade Peetri tehaste alale 1920. aastatel. Ellinguplatsil Ellinguplatsil aastatel. alale 1920. tehaste Peetri Lennuvaade laevad. olevad ja remondis ehitatavad vahel on tugiraamide Rahvusarhiiv Foto . Toidukultuuri edendatakse nii hoones P12 edendatakse . Toidukultuuri black box

1. METSEENLUS,MÕTTEKODA JALOOVLINLUS IDENTITEEDIOTSINGUD JA VISIONÄÄRID oli kaasas Telliskivi linnaku loomemajanduse pagas. loomemajanduse pagas. linnaku Telliskivi oli kaasas suur ehitis- tingis ka identiteediotsingud Palavikulised - ehituspiirangu arvukate alal koos hulk (14) mälestiste näis juba siis P10sse Spetsiifilise arhitektuuriga tega. kontserdisaal. multifunktsionaalne rajada ainuõige olevat 2015. aastal Noblessneri korraldasid ja Merko BLRT rahvusvahelise elamukvartali lahendamiseks uusarenduse kodumaine mille võitis arhitektuurikonkursi, kutsutud Noblessneris on „Kodusadam“. OÜ AB Pluss projektiga uusaegsetest või nõukogude- valitud jaoks uushoonete ja pikistaapli- maa-ala, kaipealsed vabastatud ehitistest sadama- ja tööstusalaga, on endise tegemist plats. Kuna 7 m elamu ehitada kõigest üks oli võimalik kaugusele ostjaskonda. merelembest mis meelitab merepiirist, Kaljuste Tõnu P10 Noblessneri laevaehitustsehhist Kuna BLRT toetab kõrgkultuuri, sai juba 2009. aastal kõrgkultuuri, toetab BLRT Kuna BLRT nõukogu esimees Mark Berman kutsus 2012. aastal kutsus Mark Berman esimees nõukogu BLRT kellel Noormetsa, Marko visionääriks Noblessnerisse elamud on sulgunud kastelli- tänava uued Staapli Suured eest. ümbritseva kaitsesse dena iseendasse, justkui ei vormilt tööstushoonetega Need ei suhestu vanade kirju erakordselt dekoreerib fassaade materjalidelt, ega sadama- Jõuliste ehitusmaterjale. kõikvõimalikke valik laterna- punased kraanalikud mäletajale võivad kraanade näida väljakul Krusensterni Johann von postid Adam kitšina. võõrandunud See lõi kontakti- ajutine kontserdipaik. Nargenfestivali soodustas Noblessneri kvartalis mis omakorda võrgustiku, andmist loome- ja süsteemset hoonete ajalooliste 30 kujutava koondus kuhu Noblessneri mõttekojas, ning filmi- ja tantsuvaldkonna teatri-, muusika-, kunsti, Noormets ja BLRT Marko üritusturunduse eestvedajat. Piirsalu sõnastasid mõttekoja Ivar arendusdirektor värske jätkusuutlik leida pikaajaliselt „Tuleb järgmiselt: eesmärgi elluviimisel on Noblessneri kultuuri-idee loovlahendus.“ haakuvad kes rentnikud, leida sarnase mõtteviisiga tähtis arhitek ehitismälestiste ja näevad loomevaldkondadega kultuurivaldkonnale. Ideed viimistleti 2015. aastalkultuurivaldkonnale. osalenud Mõttekojas tuuris eneseväljendusvõimalust. selle idee õnnes- praegu tegutseb eragalerii Kasela Indrek avastustehas Proto asuvad tumise tähena P12s ning P10s ja P5. õllevabrikus Põhjala ka kui Parklaks muudetud ellinguplatsi ääres on Noblessneri laeva- muudetud ellinguplatsi ääres Parklaks ning laevasüsteemide (P10) 10 Peetri ehitustsehh ja valukoda tipp laoti viltu vajunud korstna 12 (P12). Valukoja tsehh Peetri Martin Dremljuga uuesti üles. Foto

2. -

Tootmissaalide sisemise avaruse säilitamist on säilitamist sisemise avaruse Tootmissaalide NELITEISTMÄLESTIST JA SÜVENEVRESTAUREERIMISPALAVIK MÄLESTISED SAAVADHINGATA kultuuri- Noblessneri tähtis on idee elluviimisel mõtteviisiga sarnase leida haakuvad kes rentnikud, loomevaldkondadega ja näevad ehitismälestiste enese- arhitektuuris väljendusvõimalust. nõudnud muinsuskaitse eritingimused, kuid selles on eritingimused, kuid nõudnud muinsuskaitse P3 vahelagi ja arendajad. arhitektid näinud väärtust ka avar juurde peaukse ja tekitatud kitsamaks on tõmmatud löövid hea akustikaga laevaehitustsehhi õhuruum. P10 kesklööv avatuks, on jäetud hoone läänepoolses otsas taha tekitatud tuletõkkeseina ja lühenenud vaid on vaba ei ole õnnestu- funktsionaalselt Isegi kui võrra. trepikoja siis eksponeerida, pikkuses kogu nud algseid tööstussaale arv vähendatud vaheseinte P12 puhul on täies pikkuses hea ikkagi ruumis on saavutatud ja lintakendega kolmeni ruumid lahen- on väikesed mulje. P12 kontoriplokis avar mahtudega, kuubiliste ja skulpturaalsete datud poolseinte vaadeldavaks. vabalt katusetarindid mis jätavad ehitusmahtusid, juurdeehitisi enamik nõukogudeaegseid - suunasid muinsuskaitse on lammutatud. Seda protsessi seda luksust võimekus enamgi tellija kuid lised piirangud, et juur- endale lubada. On ju mujal olnud üldine praktika, - restaureerimi tööstushoone vana saadakse deehitisega - õnnestu on vahel Ei saa salata, et sellega rahastus. seks kuid lisaväärtust, hoonele anda arhitektuurset nud vanale tagatakse mälestistele kindel tee: Noblessneris on valitud oma ruum ja väärikus. selgelt Noblessneris on tööstus-ehitismälestised restaureeritud restaureeritud Noblessneris on tööstus-ehitismälestised ei ole lisatud uusi Hoonetele kujul. algsel võimalikult - juugend veetorn, äärsed laevatehase tänava Tööstuse euroremont said kohati ja administratiivhoone stiilis piire juba 2000. aastatel. Jõude seisvatest värskenduse liku P11 uuskasutusse esimesena võeti tootmishoonetest tänavaga asendumine Kalaranna loometsehh. Raudtee vallandas ja juurdepääsuprobleemid lahendas piirkonna P3, tehti laine. Korda restaureerimise hoonete ajalooliste elektrijaama P7 endise töö jätkub ja P12, praegu P5, P10 ja P5 abiremonditsehhiga.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 20 21 -

ROHMAKASHÜLJATUD INDUSTRIAALRUUM TÖÖSTUSRÄÄMA PÖÖRAMINE POSITIIVI Nii ilmnes ka Noblessneris P10 puhul, et vahel sisaldas vahel puhul, et Noblessneris P10 Nii ilmnes ka uhutud kruusa, mere palju suurekivilist betoonivalu lähedal. liiga välispinnale või sarrused olid kimbuna koos eemal- halb, mistõttu väga oli kohati seisukord Tarindite - sarrused puhastati. Neid töö osad ja lahtised dati kõik tarindeid P10 P12 ega ja torkreteeriti. vastu deldi rooste ja need säilitasid õnnestunult oma muu kihiga ei kaetud algse profiili. seismise tõttu hooldamatuse ja ruumide kütmata Pika pärandunud tänapäeva tööstushoonetes on ajaloolistes pruuni õlivärvi,- ultramariin mosaiikne seinapind kooruva seda lubivärvi ookrikarva ning kõike sinise trafarettmustri, jää- mustuse, tahma ja tootmistegevusest kirmena katva puhast kokteil kange Lühidalt, tavamõistes nud armidega. viimist teha puhul ei ole tavaks Tööstushoonete rääma! lusuuringuid. Seina ilme sõltub suuresti tellija ja arhitekti arhitekti ja tellija lusuuringuid. Seina ilme sõltub suuresti taluvuse piirist ja ruumi otstarbest. maitsest, esteetilise seinast seina. Noblessneris on näiteid mälestises P11 on esimeses restaureeritud Piirkonna radikaalselt krohv vana suuresti paeseintelt vanadelt - restau terasfermide needitud katuse Tsaariaegsete Akumulaatoritsehh Peetri 3 (P3) uue katusetarindiga ja majaesise taastatud rööbasteega. Fotod Kati Treimann Kati Fotod ja majaesise taastatud rööbasteega. 3 (P3) uue katusetarindiga Peetri Akumulaatoritsehh

VARASERAUDBETOONTARINDI RESTAUREERIMISE VALUD KATUSETARINDITEAVAR MAAILM Noblessneris on säilinud ja nüüdseks restaureeritud restaureeritud Noblessneris on säilinud ja nüüdseks ja P12 tsaariaegsed monoliitsest raudbetoonist P10 raudbetoonehitiste Varajaste seina- ja katusetarindid. eksperimenteerivates seisneb tollastes üldine probleem kvaliteedis. ebaühtlases ja materjalide ehitusvõtetes reerimine kujunes keerukamaks. P5 Põhjala õllevabriku õllevabriku P5 Põhjala keerukamaks. kujunes reerimine selle lahendas lisatugevdust, teraslatt iga laoruumis vajas Katuselaternate insener Maari Idnurm. diskreetselt väga ja P12 P5, P10 jäeti alles hoonetes algsed metallraamid pealt pakettklaasidega. ning kaeti Insener Eduard Kuusiku autoritöö on 1930. aastate aastate on 1930. autoritöö Kuusiku Insener Eduard radiaalselt monoliitsed raudbetoonist fantaasiarikkad ribiplaat-vahelaed ja elegantsed katusetalad koonduvad jahmatab eriti julgete P5 ja P11. Mõni vahelagi hoonetes - hooned kohan ajast, kui on pärit Tarindid konsoolidega. tekstiilitööstuse Kilgase lõpus Oskar aastate dati 1930. nüüd need säilitati ja restaureeriti. tootmisruumideks, - laigutine keemi oli vahelagede murekoht suurem Ainuke line reostus. 3.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 22 23 5 6 7 Koostetsehh Peetri 5 (P5), akumulaatoritsehh 5 (P5), akumulaatoritsehh Peetri Koostetsehh ansambli labürintliku koos ja elektrijaam moodustavad jäid oma kohale, väravad roostes Nõukogudeaegsed nüüdisaegsed seati sissepoole laes saab vaadelda õllerestorani ehk Põhjala Koostetsehhi mis on pärit katusetarindeid, monoliitsest raudbetoonist Eensalu-Pihel Monika Foto aastatest. 1930. Vanade seinte valgendamine akumulaatoritsehhis. akumulaatoritsehhis. valgendamine seinte Vanade Üllar Hinno Foto

Tootmissaalide sisemise sisemise Tootmissaalide säilitamistavaruse on nõudnud muinsuskaitse on selles kuid eritingimused, ka väärtust arhitektid näinud ja arendajad. 4. 5. 6. 7.

- -

Algse raudbetoontarindiga kesklööv, katuselatern on ajutiselt katuselatern kesklööv, Algse raudbetoontarindiga Jüri Seljamaa pimendatud. Fotod Laevaehitustsehhi Peetri 10 (P10) külgfassaadide näiline külgfassaadide (P10) 10 Peetri Laevaehitustsehhi sai eeskujul raamide Vanimate viimistlematus on taotluslik. Artur Ümar puitaknad. Foto hoone topeltraamidega

TÖÖSTUSRÄÄMANEGATIIVI PÖÖRAMINE KOLEPOEESIA

8. 9. - on eksponee või krohvitud on uuesti seinad eemaldatud, on inertsnähtusega, mis paemüüritist. Tegu ritud paljast - aasta 2000. all Eestisse kontseptsiooni jõudis uussiiruse - eemaldati viimistlus majade interjöörides vanade kui tel, osi ehk ehi- hoone konstruktiivseid kihid ja eksponeeriti on kadumine viimistluskihtide ilu. Vanade tusmaterjalide steriilseks. muutnud P11 siseruumid olemas- mehaaniline puhastus, kõikide kerge Siseseinte pulverisaatoriga ja ühtlane paikajätmine kihtide olevate P3 ja P5. Ühelt hoonetes sai hoo sisse ülevalgendamine annab sisustusele teisalt ja odav, lihtne poolt on see võte oluline hoones P3, mida See oli eriti tausta. neutraalse tegelev ruumidekooriga lopsaka kirju ja kasutama hakkas pööramisena. negatiivi mõjub tööstusrääma Shishi. Võte viimist vanad valgendati tootmisruumides P5 õllevabriku P3 ja P5 kaalutlustel. hügieenilistel luskihid üle pigem vuugi- klassikalise läks restaureerimine fassaadide ja kiviplommimise tähe all. parandamise äraspidist, midagi sootuks aga ja P12 puhul juhtus P10 meta- jah, me oleme juba harjunud Kultuurikatla kuigi P5 Põhjala interjööride, kõikide P10 „inetusega“. füüsilise eksponeerimine aus seinte ja P12 trepikodade fuajee me ehk „olemasolevat nagu on“ stiilis „jätame selliseks suisa epideemiana edasi interjööris kandus ei häbene“ olgu kirjutatud, et ehituse Ridade vahele eksterjööri. P10 säästlikke võimalikult eelarvepingeline otsima sundis - konser interjööride lahendusi, mis päädis sisuliselt P10 aastakümnete oli enne restaureerimist P10 veerimisega. hoone, mille vanast fassaadiviimist remontimata jooksul lusest olid alles ainult kulunud riismed. Hoone promootor riismed. Hoone promootor lusest olid alles ainult kulunud puhastamist fassaadide pärast seiskas Andrus Kõresaar ehitustööd, Augud vuntsimist. et hoone ilusaks vältida tsaariaegset kuid sarrused kaeti, plommiti ja väljaulatuvad ei ennistatud. ja -värvi lubikrohvikihti ühtlast õhukest jätab mulje, nagu välimus fassaadide Restaureeritud seina suisa tooniti Tegelikult midagi eriti tehtud. polekski ületas tellija See lähenemine põhimõttel. maalikunsti lasuuriti siiski tõttu sekkumise ja BLRT valuläve esteetilise P12 puhul mindi kohe roosakaks. idapoolne otsasein teed. katmise fassaadide lasuurvärviga roosa teadlikult Ühelt- poolt betoon vajalik saadi teisalt välimus, ühtlasem - Säili läbikumavus. ja õõnesplokkide piirjoonte karkassi mida naudib võlu, hüljatud tööstushoonete tati vanade nüüdisaegne loominguline kildkond kirega hedonistliku ja loomingulisele kõigele et sellest saab taust lootuses, eksperimentaalsele. 9 8

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 24 25 Laevaehitustsehh Peetri 10 (P10), nüüdne Proto avastustehas nüüdne Proto (P10), 10 Peetri Laevaehitustsehh plommitud auke on vaid korral vajaduse äärmise on sisuliselt konserveeritud, Hoone interjöörid korrus. teine külglöövi Laevaehitustsehhi

10. 11. 10 11 12 -

Loomingulisemat suhestumist on vajanud vanade vanade suhestumist on vajanud Loomingulisemat PUHK AVAD,TÖÖTAVAD JA KADUNUDPÕLISASUKAD Tööstusseadmete ja mehhanismide valikuline taas- ja mehhanismide valikuline Tööstusseadmete elu salm, nende teise üks on kolepoeemi kasutamine arhitektid. ka kui nii muinsuskaitsjad kahasse määravad neile uus funkt anti või Detaile muudeti dekoratsiooniks on saanud kõik rolli skulpturaalse või sioon. Dekoratiivse - ventilatsiooni seinal nõukogudeaegsed P5 fuajee telferid, haruldusena säilinud kesklöövis ja paagid, P10 torud puistatud haljakutele tsaariaegne telfer, puitkabiiniga seadmed P5 trepi- hammasrattad, roostes hiiglaslikud all. saalides ning malmplaadid seadmete ja P10 kojas Noblessneris on neid näiteid detailide uuskasutus. P5 kontoriruumis kujundati uksed vanad küllaldaselt: kasutati elektrikapid nõukogudeaegsed lükandusteks, kuusnurksed betoonist kilpide jaoks, uute ära P10s ümber tõsteti või värvilised jäeti paika põrandaplaadid interjööri ja P12 ning kohviku P3, P5, P10 hoonetes vanu P10 taustal džungliroheluse kasutati kujunduses jäi oma mälupulgana Nõukogude puidust aknaraame. seina- saalis kommunismipühane külglöövi P10 kohale puna- ja tööohutusplakatid tolleaegsed dekoratsioon, puit- P10 läks Kaduvikku ülespanekut. tagasi ootavad läbi mis oli plii- ja tinareostusest põrand, pakkudest tina- veel töödeldi laevu ajast, kui imbunud – pärand all lume raskuse langes P3 puitfermistik menninguga. algust. Mahajäetud sisse juba enne restaureerimistööde tegid marodöörid aeg-ajalt sisse tungivad hoonetesse P5 koostetsehhi näiteks langes nende saagiks oma töö, osa trepikäsipuud, P5 ja P10 põhjapoolse saali telfer, seadmeid. 13 Kaipealne laevasüsteemide tsehh Peetri 12 (P12) tsehh Peetri laevasüsteemide Kaipealne juurdeehitistest. on puhastatud nõukogudeaegsetest Treimann Kati Fotod vanad annavad restoranis asuvas P12 esimesel korrusel psühhedeelselt värvilised ja mitut tooni, põrandaplaadid erakordselt lubivärvilaigulised seinad interjöörile laengu võimsa

13. 12.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 26 27 16 15

P12 laes on kõrvuti vana telfer, konsoolkraana ja moodsad konsoolkraana telfer, P12 laes on kõrvuti vana Eensalu-Pihel Monika Fotod ventilatsiooniseadmed. ja selle säilinud tsaariaegne telfer Eestis ainuke Tõenäoliselt (P10) kesklöövis laevaehitustsehhi puidust kabiin ei olnud siiski puitraame märgitud detailiks Väärtuslikuks kollaažina, neid taaskasutati panna, kuid ette akendele võimalik vaheseina kohviku mis moodustab laevaehitustsehhi

14. 15. 16. juhataja Üllar Hinno) ning aktiivvisionäärid (Mark Berman, juhataja Üllar Hinno) jpt). Piirsalu, Andrus Kõresaar Ivar Noormets, Marko arhitektuuri väärtustada ja niivõrd erineval viisil lahti viisil lahti erineval väärtustada ja niivõrd arhitektuuri mäles- kuid esile tõsta, eraldi on kedagi Raske mõtestada. soorituse tegid eriti perfektse tango tise restaureerimise jt), Argus Aule, Margit (Margit ja P12 arhitektid P10 ja P12 tööde- Pedak Aivo töödejuhataja ehitajad (P10 Kokkuvõttes on Noblessneri kvartali sügav, mitme- kvartali on Noblessneri sügav, Kokkuvõttes tänu taassünd saanud võimalikuks kihiline ja sünergiline - insene arhitektide, visionääride, muinsuskaitsjate, tellija, tööstus- võimele heale koostööle, ja rentnike ride, ehitajate 14

Esialgu oli üsna raske vast leitud koge vrakki uude vrakki leitud koge vast Esialgu oli üsna raske kontseptsiooni uue väljapaneku Meremuuseumi muuseumi Kultuuriministeerium rahuldas Õnneks osa koos kaartega, teine väiksem ja esialgsel hinnangul väiksem teine kaartega, osa koos vraki Juulis olid suure pärit vrakk. uuem, varauusajast ja vahelt näha ning kaarte sees selgelt piirjooned liiva - leiu paljandus mitmesugust huvitavat keskosast laeva hoopis midagi kohta vanuse laeva mis kõneles materjali, sajandisse, 14. leide dateeriti üha rohkem muud. Kui olla võib tähendas see juba kindlamalt, et tegemist Neid oli laevatüübiga. levinud Põhja-Euroopas tollal ent ja Rootsis, Taanis leitud Hollandis, Saksamaal, varem hoobilt koge Tivoli mis tegi peaaegu ilma leiumaterjalita, sai olla ainult seisukoht Meremuuseumi unikaalseks. seal olevatest ka kui oleme huvitatud nii laevast üks: konserveerida. vrakk leidudest ja leiame võimaluse sest kavandada, ekspositsiooni Margareeta Paksu aastaid ja sellise leiu konserveerimine võtab tavaliselt muuseum sellele, keskendus Seetõttu kulukas. on väga ja milline peab olema konserveerimishall rajada kuhu polüetü- koge kuhu reservuaari konstruktsioon, suure ja uputada, et märg lahusesse aastateks leenglükooli eksponeerimisküpseks. puit saaks vettinud 2015. aasta septembris tõuke andis tugeva valmimisele Sihtasutus Arendamise et Ettevõtluse saabunud teave, - pere rahvusvaheliste meedet, mis toetab ette valmistab paljusid See oli pärast rajamist. turismi atraktsioonide saada arvestatav võimalus aastaid esimene reaalne kirjapa- Uue kontseptsiooni rahast. osa vajaminevast oli visalt. 2015. aasta sügisel suhteliselt nek edenes aga palju: puudusid muinsuskaitse veel tegureid ebaselgeid peale polnud keegi uuringute värskete eritingimused ja ka tingimusi ja keerulisi rangeid mõelnud. Vanalinna tõsiselt muuseum et sellele rongile arvestades oli suur oht, siiski ei jõua. halli konserveerimise 160 000 koge eraldada palve eurot saime laeva aasta varakevadeks ning 2016. rajamiseks

Urmas Dresen Urmas

Aastatel 2006–2012 oli meremuuseumi peatähele- oli meremuuseumi 2006–2012 Aastatel Paksu koos oli Suur Rannavärav vaadates Eemalt KOGE LEIDMINE tivoli alal Kadrioru rannal tuli kortermajade keldrisüvendite keldrisüvendite tuli kortermajade rannal alal Kadrioru tivoli Esialgu ei tundunud see laevavrakki. kaks välja rajamisel parda laeva suurema midagi sensatsioonilist: üks olevat 2015. aasta suvel toimus märgiline sündmus: endise märgiline toimus 2015. aasta suvel panu suunatud eelkõige Lennusadama ala arendamisele ala arendamisele Lennusadama panu suunatud eelkõige mõnevõrra kinnistu jäi seetõttu Rannavärava ning Suure aastate algus ja järgnevate edukas Lennusadama kõrvale. - suur tänu vahetuva mis püsis stabiilselt arv, külastajate ja heale turundusele, andis muuseu- suurnäitustele tele kindluse ja eelduse minna edasi nii jää- mile finantsilise juube- sajandaks laeva renoveerimisega Suur Tõll murdja hilisema arendamisega. Margareeta Paksu ka kui liks enam ammugi seestpoolt aga atraktiivne, Margareetaga tulemusena leppisime kokku, mõttetalgute Mitmete mitte. muu- merendustehnika keskendub et uus ekspositsioon – globaalses võtmes – ka mereriigile kui Eestile tustele, et pöörame leppisime kokku, ajaloole. Samuti ja torni (sh leiame võimaluse tähelepanu ligipääsetavusele lift). torni paigaldada mere- paiknev kõrval Margareeta Paksu Tallinnas algu- aastate 2000. läbis alates muuseumi kontorihoone uuendus- väikese kaupa aastal korruste sest peaaegu igal - Sanitaar eelarves jätkus raha. sedamööda, kuidas kuuri kuid eesmärgil, parendamise töötingimuste tehti remonti sellest puutumata. tehnosüsteemid jäid peamised paraku Pikk 70, Tallinn 70, Pikk OÜ) (AVP Pantelejev Aleksandr eritingimused: Muinsuskaitse OÜ arhitektid Projekt: KOKO Technology Inphysica OÜ Sisearhitektuur: AcresEhitustööd: OÜ Inseneribüroo järelevalve: Telora OÜ Muinsuskaitseline Meremuuseum Eesti SA Tellija: nelja konkursi nelja uuendamise lugu läbi läbi lugu uuendamise Suurtükitorni Paks Margareeta Paks Suurtükitorni

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 28 29 MXM Aerofoto Foto kogehall. rajatud paistab sisehoovi mille taga Margareeta, Uuenenud Paks Hendrik Foto leitud ehituskonstruktsioone. käigus väljakaevamiste saab muuseumis uudistada arheoloogiliste kogele Lisaks

1. 2. 1 2 -

Riigi tasandil liikusid asjad oma tempoga ning asjad oma tempoga Riigi tasandil liikusid aasta ning sai 2016. novembris valmis Eskiisprojekt vana eriti kahe leiud sisehoovis, Arheoloogilised Tegu on olnud väga keerulise objektiga. Aastatel Aastatel objektiga. keerulise on olnud väga Tegu et otsus, EASi lõpuks aastal laekus märtsil14. 2017. KOLMAS JA NELJASJA KONKURSS KOLMAS polnud. Otsustati kuulutada välja lisavoor, mille tähtaeg tähtaeg mille lisavoor, välja kuulutada Otsustati polnud. eritingimused. ka olid valminud ajaks oli 1. Selleks august. 1978–1980 Margareeta olid Paksu kohad Probleemsed - katuse ja konstruktsioonid, vahelaed betoonist rajatud ja seal säilitatav kogehall rajatav sisehoovi platoo, abihoone. vangla kunagine rahvusvahelise vastu lõpuks aastal võeti 28. juunil 2016. tingimused ja kord toetamise atraktsiooni pereturismi enne oli kiire, Kui ning 11. juulil vastuvõtt. taotluste algas sest ajaga, võidujooksuks tõeliseks siis sealtpeale läks 1. olema detsemb- pidi valmis eeltaotlus esitatav EASile otsustati istungi, kus komisjon pidas augustil 9. riks. võitjaks kuulutada seast nelja konkursitöö laekunud Võitjaks all esitatud töö. „PEETER(Laine)“ märgusõna Kotov, Raivo Kõresaar, (Andrus arhitektide osutus KOKO Mikk) esitatu. Indrek - Linnaplaneeri nii Tallinna kooskõlastuse 24. novembril Muinsus- ka kui osakonnalt mise Ameti muinsuskaitse see oli ikkagi Eskiisi tuli hiljem muuta, ent kaitseametilt. lisamiseks. taotlusele EASi valmis sillutiselõigu leid viis selleni, et kogehall lubati siiski lubati siiski sillutiselõigu leid viis selleni, et kogehall Hiljem paljandunud ehitada alguses plaanitust kõrgem. kinnitasid müürikatked ja eesvärava kanalisatsioonitunnel õigsust. selle otsuse ja konsultatsioone arutelusid on peetud 2016–2018 - eksperdi ehitismälestiste projekte ning kooskõlastatud komisjoni, kooskõlastamise Muinsuskaitseameti nõukogu, ja eksperdinõukogu arheoloogiamälestiste Tallinna osakonna Ameti muinsuskaitse Linnaplaneerimise Tallinna täpsustada, sest on tulnud projekti Pidevalt komisjoniga. küll arheoloogidele alal on pakkunud ehitamine vanalinna selle on tulnud leida võimalused kuid materjali, huvitavat jätta, et see Märkimata ei saa eksponeerimiseks. kõige ja kompromisse. head närvikava on nõudnud protsess on lahendused siiski positiivsed ja koostööta Kokkuvõttes jõutud. nii kaugele poleks ehk põhi- vooru on pääsenud edasi teise meie projekt Selles 250 tööpäeva. oli aega esitamisele, milleks taotluse - ekspo ehitusloaga, etapis oli juba tarvis koos eelprojekti otsust. ja muidugi kaasrahastamise sitsiooni projekti - ja ekspositsioo sisekujundus- Otsustasime, et kuulutame mida ideekonkursi, eraldi välja nilahenduse leidmiseks ei leidnud ainus täht Paraku aasta aprillis tegimegi. 2017. ja tuli korraldada toetust komisjonis töö laekunud ajaks 11. juulil ja tähtajaks, selle välja Kuulutasime uus konkurss. valis millest komisjon viis tööd, laekus 4. septembriks ideekavand koht teine „Vetemaa“, parimad: võidutöö välja Pärast „Muutuvmuuseum“. koht kolmas ja tomatis“ „Räim on Helen Oja, taga selgus, et võidutöö avamist ümbrike

- - Edaspidised arutelud lähtusidki eelkõige sellest, et eelkõige lähtusidki arutelud Edaspidised ESIMENE JA TEINE KONKURSS EKSPOSITSIOONI KROONIJUVEEL EKSPOSITSIOONI Meremuuseumi seisukoht seisukoht Meremuuseumi oleme üks: ainult olla sai laevast kui huvitatud nii leidudest ka olevatest seal vrakk võimaluse leiame ja konserveerida. Lõpuks, 14. märtsil 2016 kuulutasime välja Paksu Paksu välja märtsil kuulutasime 14. 2016 Lõpuks, tuli esitada tööd ideekonkursi, arhitektuurse Margareeta probleemide polnud meil hilisemate Paraku 31. maiks. lisada muinsus- hulka materjalide konkursi vältimiseks hiljem. mõnevõrra eritingimusi, need valmisid kaitse oli raske ja komisjon neli ideekavandit laekus Tähtajaks ideelahendust hästi sobivat ees, sest ühte valiku Sealtpeale hakkas vaikselt vormuma idee, et laeva võiks võiks et laeva idee, vormuma vaikselt Sealtpeale hakkas jäi lah- kinnistul, aga Rannavärava Suure eksponeerida mõttele võõrale natuke Esialgu seda teha. kuidas tiseks, seeläbi kesk jõuaks et vrakk sain kinnitust teadmisest, mahub, on sisehoov. mõõtmetelt koge kuhu koht, ainuke sinna paigutada, jäi esialgu päris ähmaseks koge Kuidas öelnud Muinsuskaitseamet. ja oma sõna polnud veel polnud sel teemal pinna sondeerimine Ettevaatlik toomine vanalinna sest laeva lootustandev, just väga paigutamine tundus hullumeelne mõte. ja sisehoovi selle pikkadeks aastateks konserveerimisvanni uputamist. konserveerimisvanni aastateks selle pikkadeks - võima talle ajastult lähedane ja asuks oleks mis konda, kuhu sadamale, keskaegsele kunagisele lähedal ka likult turvaliselt keskpaiku sajandi pidanud 14. oleks koge - soovi aega oli pikka kes jõudma. Nii oli meremuuseum, ja uuesti nüüdisaegseks Margareeta nud muuta Paksu paljude heade leidnud külastuskeskkonnaks, atraktiivseks millega endale kroonijuveeli, kokkulangemisel juhuste loo tutvustamist, käsit vanema merenduse alustada Eesti ja Hansa Liiduga. Põhja-Euroopa ledes seda seotult korraliku katuse alla. Aastavahetuseks polnud aga ikka ikka aga polnud alla. Aastavahetuseks katuse korraliku edasi konserveerimisega me koge kuidas selge, veel heategevuslikult Inglismaa ja nõu küsisime liigume. Abi - viimased kolm on kes Trust, Mary Rose usaldusfondilt kuulsat samanimelist konserveerinud aastat kümmend puidu niiskus- Ülikoolist Tallinna ka Tellisime laevavrakki. algul Veebruari analüüse. seisukorra taseme ja rakkude Inglis- tutvumas Charles Barker seisukorraga vraki käis ei nõua puidu olukord arvamust, et koge avaldas maalt, kes

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 30 31 4 5 3 Ehitustöödel tulid siseõuest ootamatult välja osa osa välja ootamatult siseõuest tulid Ehitustöödel kaetud paeplaatidega kaitsemüürist, pealt kunagisest Urb Aron ja sillutised. Foto kanal alles vaid lammutamist Suurtükitornist jäid pärast Tuul Toomas Fotod ja vahelaed. välisseinad Margareetasse Paksu Lennusadamast toomine Koge tõstmine Laevavraki proovikivi. logistiline oli tõeline üle linnamüüri tulevases hoovis, vanalinna uues asukohas Koge

3. 4. 5. 6. muuseumisaalis 6 Tähtis verstapost oli eelprojekti kooskõlastamine kooskõlastamine oli eelprojekti verstapost Tähtis - komp Rannavärava aastal Suure 2019. 28. novembril Raul Kalvo ja Artur Staškevitš OÜst Inphysica Technology. Inphysica Technology. OÜst ja Artur Staškevitš Kalvo Raul lahendus leiti sisekujunduse ka kui nii arhitektuuri- Kuigi hea valik öelda, et tehti nüüdseks võib katsel, alles teisel ellu viia. – ehkki napilt – kõik oli aega ja õnneks päeva ja kaks 2. jaanuaril 2018 Muinsuskaitseameti Linnaplaneerimise Ameti poolt. Projekti hiljem Tallinna kinnitas 8. mail 2018. aastal ka elluviimise võimaluse tähteksponaati: öeldes, et uuel muuseumil on kaks EAS, kompleks. Rannavärava ning Suure vrakk koge keskaegse - Marga Paksu ootuses otsuste Muuseum oli positiivsete ja alustanud ruumide juba sulgenud külastajatele reeta - välja ehitushanke ettevalmistusi teinud kolimist, tühjaks saa- üldmaksumust, täpsustanud projekti kuulutamiseks, kinnituse Kultuuriministeeriumist kohta nud kaasrahastuse vajalike ning selgitanud välja ja Rahandusministeeriumist juunil 2018. aastal saime ulatuse. 13. omavahendite on sõlminud et meremuuseum pressiteate, väljastada - väljakuu ideekonkursi arhitektuurse ehituslepingu. Alates - osa ette aastat, suur täpselt kaks lutamisest oli kulunud ja tulemuslikult õnnelikult oli seega valmistusprotsessist ees. aegu oli veel sama palju keerukaid läbitud, ent taandus mälestus avades uut püsiekspositsiooni leksis ja ning üllatusterohkest ettevalmistusajast keerulisest ees, mida ehitusetapist selle mõjusa vaate mahukast all. tähistaeva koge õhus olev peaaegu kätkeb Koge saab vaadelda mitmelt tasandilt. Kaarte tugi- mitmelt tasandilt. Kaarte saab vaadelda Koge originaalkonstruktsioonide on peidetud konstruktsioonid tugiraketis. puudub väline ja peaaegu kõrvale Hendrik Osula Foto

Projekti elluviimise võimaluse võimaluse Projekti elluviimise aastal 2018. mail 8. kinnitas et uuel öeldes, ka EAS, täht- kaks on muuseumil koge keskaegse eksponaati: Rannavärava Suure vrakk ning kompleks. 7.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 32 33 Arhitektuurivõistluse võidutöö „Laine“. Lisatavat hoonet Lisatavat „Laine“. võidutöö Arhitektuurivõistluse ühendada ning selle puitkatus linnamüüriga ei olnud kavas Selle lahendusega terrass. tõstetud kui pidi toimima esialgu ei nõustunud, uusehitise maht muinsuskaitsjad oleks ja „terrass“ säiliks tuli viia allapoole, et hoov madalamal. vaadeldav ega sisehoov ligipääsetav. Siiski on üsna kin- Siiski on üsna ligipääsetav. sisehoov ega vaadeldav mis esitletud sellist lahendust, oleks algusfaasis del, et kui - eksperdinõu ehitismälestiste see oleks ei viidi, ellu lõpuks algse eskiisi puhul jagunesid leidnud. Isegi toetust kogus - suuru vajaliku mahutamiseks koge kas hääled pooleks, on hoovi kitsasse vanalinna rajamine juurdeehitise sega lahendus jääb seekordne Loodetavasti üldse võimalik. - mere eksponeerida mille tingis eriline võimalus erandiks, kogevrakki. muuseumis keskaegset - kaevamis tulid arheoloogilistel eskiisi heakskiitmist Peale hoone kogu oli vaja sillutised, mille säilitamiseks välja tel valmis Lõpptulemusena tõsta. võrra siiski korruse mahtu hoone, mille väärtus plekk-katusega üsna tavaline väljast peitub siseruumis.

Kommentaar (endine Muinsuskaitseameti Muinsuskaitseameti (endine Kui ma poleks algseid eskiise näinud, ei oskaks praegu praegu näinud, ei oskaks algseid eskiise ma poleks Kui TRIIN TALK Visuaalid KOKO Arhitektid, foto MXM Aerofoto MXM Aerofoto foto Arhitektid, Visuaalid KOKO 2016. aasta lõpuks valmis eskiis, mille kiitis heaks nii ehitis- eskiis, mille kiitis heaks valmis aasta lõpuks 2016. mälestiste eksperdinõukogu kui ka Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitseamet. ka kui eksperdinõukogu mälestiste nagu maastikuarhitektuur, juba rohkem See nägi välja ehitis oli madal, täisehitamine: kavandatav hoovi mitte sillutatud ja haljastatud ning selle peal ja ümber oli käia. võimalik Paksu Margareeta hoov enne kogesaali kavandamist. kavandamist. enne kogesaali hoov Margareeta Paksu tulemusena oli restaureerimistöö Nõukogudeaegse lisatud pooleldi maa-alune külge Margareeta Paksu (visuaalil roosad). evakuatsioonitrepp ja betoonist korrus millestki puudust tunda, kuna kogesaal ei ole tänavalt ei ole tänavalt kogesaal kuna millestki puudust tunda, ehitismälestiste peainspektor) ehitismälestiste on üldiselt eesmärk muinsuskaitsealal vanalinna Tallinna ei ole hoove ja sisehoovid: struktuur säilitada hoonestuse Margareeta Paksu Ka katustada. ehitada ega lubatud täis hoovi esialgu kogu ei pidanud taha ehitatud kogesaal samm-sammult viisid selleni arheoloogiliste täitma, kuid tulemused ja projektimuudatused. uuringute Keskaegset linnust meenutav tallikompleks, mis tallikompleks, linnust meenutav Keskaegset Taastatud Sangaste mõisa tall-tõllakuur on andnud mõisa tall-tõllakuur Sangaste Taastatud pärandit kohalikku tähelepanuväärse Lõuna-Eestile - seal külastus avati aasta suvel 2019. paiga. mõtestava rukkikrahvina Sangaste asub ekspositsioon kus keskus, eluaja ja tema elust, tegevusest Bergi Friedrich von tuntud teadusimedest. mõisa Sangaste mõjutustega neogooti on kujundatud Alischi Paul arhitekt stiilis, valmis ühtses peahoonega majandushoones aastal. Kastellitüüpi 1887. juhtimisel ja tallimeeste talli, tõllakuur asusid esialgu kaks aatriumi ümber. eluruumid, mis paiknesid nelinurkse Margis Sein Margis

1 Jaagor Grupp OÜ Grupp Jaagor Ehitustööd: OÜ Grupp Birke järelevalve: Muinsuskaitseline Mõis Sangaste OÜ Tellija: Lossiküla, Otepää vald, Valga maakond Valga Otepää vald, Lossiküla, & Siim Arhitektibüroo eritingimused: Muinsuskaitse Põllumaa OÜ Projekt Projekt: OÜ ARC külastuskeskuseks tall-tõllakuurist tall-tõllakuurist Sangaste mõisa mõisa Sangaste

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 34 35 Üks suurimaid muutusi hoone välimuses on sisehoovi on sisehoovi suurimaid muutusi hoone välimuses Üks mis hõlbustab hoone osade vahel lisatud klaasgalerii, Avaste Reio Fotod liikumist. jutustab loo ja ilmaimed“ „Rukkikrahv Ekspositsioon lossi omanikust ja Sangaste sajandi teadusimedest 19. Bergist krahv Sangaste mõisa kompleks linnulennult. Vasakul linnulennult. Vasakul mõisa kompleks Sangaste Fotod tall-tõllakuur. peahoone, paremal historitsistlik Saarmets Indrek nüüdne Ringtalli külastus- tall-tõllakuur, Kastellilaadne kaks Ehitisse oli esialgu paigutatud tõllakuur, keskus. elamu hobusetalli ja tallimeeste

4. 1. 2. 3. 4 3 2

-

Taastamistööde tulemusena säilis hoone autentne säilis hoone autentne tulemusena Taastamistööde KONTSEPTSIOONIOTSINGUD MIS SÄILIS JA MIS MUUTUS?MIS SÄILIS JA MIS Projekteerimise algstaadiumis kavandati hoonesse hoonesse algstaadiumis kavandati Projekteerimise katta oli kavas sisehoov ja kogu tervisekeskust spaad või hulga kaasa tõi pinna katustamine Nii suure katusega. kandekonst olema – millised peavad küsimusi tehnilisi ära- ja vihmavee kütmine toimub ruktsioonid, kuidas olevad taastamisel. Hoone galeriis ava asuva fuajees Okupatsiooniajal kasutati hoonet kolhoosikontori, lauda ja lauda hoonet kolhoosikontori, kasutati Okupatsiooniajal oli hoone seisnud Viimased aastakümned laoruumidena. olid tagajärjel puremise hoogsa Ajahamba kasutuseta. sisemüürist, osa ja väike välismüürid vaid säilinud sellest Välisseinte kukkunud. ja osaliselt sisse katki olid katused paiknemist ja suurust oli nõukogude akna- ja ukseavade ajal betoonsillused. olid valatud muudetud, väravatele sees on kuid algsele kujule, jäi väliselt Tall-tõllakuur sisehoovipoolsele on näiteks muutused päris suured, niiskuskahjustustega Rohkete lisatud klaasgalerii. küljele sise- ning varisenud ja vahelaekonstruktsioonid katuse- ning ehitati uuesti. Vanad lammutati mised tellismüürid - korrasta kaunistavad teepiirdepostid graniidist väärikad algu- ilmestab uuesti laotud ja kangialust tud sisehoovi pidada vana võib munakivisillutis. Õnnestunuks pärane sellele säilitamist ja ekspositsioonis põrandafragmendi ja korrastamisel leidmist. Hoone välismüüride rakenduse lammutustööde taastamisel kasutati kaarsilluste vanade - markee Kõik telliseid. vanu ja puhastatud sorditud käigus ja eksponeeriti leidsid taaskasutust tellised ringuga võimaluse annavad uus sisu ja otstarve kuid välisilme, - See on näide kompro moel kasutada. seda tänapäevasel on leitud võtmiseks hoone taaskasutusse missidest, kus kiiduväärne Igati säilitamise ja uue lisamise tasakaal. vana - korrasta kõrvalhoone on peahoonest tagasihoidlikuma see tähendab klaas- mine ja uuele elule aitamine, isegi kui annab Loodetavasti lisamist. ja betoonpõrandate seinte mõisaansambli kõrval- Sangaste teiste ka see tõuke arengule. hoonete juhtimine –, mis jäidki lahenduseta. 2016. aastal leiti aastal leiti lahenduseta. 2016. –, mis jäidki juhtimine külastuskeskusena. uus kasutusotstarve tall-tõllakuurile et madalamale toomine, Esialgseid ideid (vahelagede soojustamine ruumi, välisseinte korrusele anda teisele õõnespaneelidest vahelaed, poorbetoonplokkidega, ei soosinud, jm) Muinsuskaitseamet katuseaknad rohked sisuliselt uut hoonet, kavandati hoone sisse sest vana Edasine mis ei arvestanud ajaloolise hoone väärtustega. osalisi rahuldavate jõuti kõiki ja lõpuks sujus aga koostöö ja projektlahenduseni. kompromisside taastamata ning kujul jätta esialgsel otsustati tellispostid oma eheduses. ja eksponeerida konserveerida

Viimase kümnendi tööd on keskendunud kiriku kiriku on keskendunud tööd Viimase kümnendi saali kohal Ehitusaegne lagi oli alles altariruumi kohal, moodustasid lae- ava Altariruumi ja saali eraldava INTERJÖÖRIRESTAUREERIMINE AASTAL 2019. Palgi- ja lauaajastule järgnes interjööris plaadiaeg: plaadiaeg: interjööris järgnes ja lauaajastule Palgi- ning seinad ja lagi vineertahvlitega aastal kaeti 1971. - varase värvimisel järgiti Seinte puitkiudplaadiga. põrand värviti põrand mõistagi pruuniks. mat paneelkujundust, aastal värvisid kunstitudengid lõpus, 1989. Sajandi altari) üle. (v.a sisustuse alumised seinte 2012. aastal proteesiti välimikule. 2014–2015 Aastatel tornikiiver. ja restaureeriti raiekorrad uus ning löödi ja tõrvati katusekandmik restaureeriti ja värviti parandati 2018–2019 Aastatel laudkatus. fassaadilaudis. alt põhja- vineertahvlite avati käigus a uuringute 2002. puitkiudplaatide katvate ning põrandat seina fragment tuli Nähtavale altari kõrval. põrandast osa alt väike ja – seinalaudis interjöörilahendus sajandi lõpu 19. sai interjööri –, mille avamisest värvimata laudpõrand esmane ülesanne. restaureerimise lagi seinad, avastamine: interjööri Ajaloolise teistkordsest ülaosas tuli nähtavale Seinte põrand. ja allosas sinakasroheline värvimisest hall liimvärv, pärinev ja kriimustatud puiduni kulunud õlivärvipaneel. Paiguti kriidivärvihallil värvil jääke. oli pealmise pudeda valge tõstetud. mahutamiseks kirikusse oreli oli lae kõrgust õlivärviga, valge värvitud eri tooni korral oli kahel Lage muutsid värvipinna läbi kumades üsna mis teineteisest jätnud värvipinda olid pruu- Niiskuskahjustused kirjuks. paks ja kohati tugev kattis Õlivärve rante. ja laike nikaid kriidivärvi kiht. oli ehitatud saelõike- mille vahele alused tõmbtalad, olnud tooni ühte Alguses seinaga balustraad. laudadest õlivärviga. üle valge värviti 1970ndatel hallid tõmbtalad

Juhan Kilumets, Eva Mölder Eva Kilumets, Juhan

Ristkülikulise saali ja läänetorniga kirikul puudub puudub kirikul saali ja läänetorniga Ristkülikulise AJALUGU Nõva küla, Nõva vald, Lääne maakond Lääne vald, Nõva küla, Nõva Tallinn) Vana (OÜ Mölder Eva ja Sova Projekt: Elo OÜ Rändmeister Restaureerimistööd: EELK Nõva Püha Olevi kogudus, esindaja juhatuse juhatuse esindaja kogudus, Olevi Püha Nõva EELK Tellija: esimees Silja Silver

Läänemaa peidetud pärl pärl peidetud Läänemaa Nõva kirik kirik Nõva omapärase „võiduväravaga“ eraldatud saali idaosa. eraldatud „võiduväravaga“ omapärase ja värvimata alglahendus – vooderdamata lihtne Seinte sajandi lõpu- Alles 19. pikalt. ootamatult – püsis rõhtpalk olla kohaliku võis ajendiks (kapitaalremondi kümnendeil 1885. aastal) valmimine oreli Terkmanni meistri Gustav Seinte laudadega. siledate saali seinad õhukeste kaeti tumedama panee- allosa vormistati ülaosa värviti halliks, „sametpael“ ehk tume triip. lina, mille lõpetas klassikaline nende hele-tume põhijaotus Seinu värviti hiljem veelgi, uuendamisest pääses põhjalikust jäi püsima. Interjööri mille kirvega tahutud lõhestatud palkidest põrand, vaid sellegi- kuid riidu peene seinalaudisega, küll pind läks isegi ei värvitud.poolest põrandat Algsest sisustusest meeste on erinevalt säilisid pingid, mis naistepoolel ja orelirõdu Altari, kantsli pinkidest siiani seljalaudadeta. - pilkupüüd kõige sajandi lõpu lisandustest on 19. kõrval aknad piltidega trükitud värviliste pärgamendile vamad idaseinas. mahuliselt eristuv altariruum, selle ülesannet täidab mahuliselt eristuv altariruum, selle ülesannet täidab - dendrokro kiriku selgusid Nõva aasta lõpul 2002. Kui pisut rahvas uuringu tulemused, oli kohalik noloogilise mil- aastat 1636, löödud. Senini peeti hoone sünniajaks puidust vanimat isegi meie kirik edestanuks Nõva lega et kirik Ruhnus. Nüüd tuli leppida teadmisega, pühakoda dateeritud Nimelt langesid sajand noorem. kui on rohkem 1749–1751. vahemikku palgipuude viimased kasvuaastad Siiski on alust arvata, kirik pole sel kohal et praegune põles maha mainitud eelkäija aastal esimene ja 1636. 18. sajandi esimese poole lõpul.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 36 37 1 Nõva kirik. Alates 2012. aastast on restaureeritud kiriku kiriku aastast on restaureeritud 2012. kirik. Alates Nõva 2014–2015 Aastatel ja fassaad. katusekandmik tornikiiver, Säre Peeter Fotod uus laudkatus. löödi ja tõrvati alt ja osaliselt vineerkatte põrandale avatud Vaade seintele avatud

2 1. 2. Põrand oli tervikuna säilinud heas korras, kuid osa kuid säilinud heas korras, oli tervikuna Põrand Põrand oli määrdunud: sellel leidus arvukalt värvitilku oli määrdunud: Põrand põrandalaudu vajus käimisel. Need tõsteti üles, alus- Need tõsteti käimisel. vajus põrandalaudu talade uute kinnitati kruvidega tihendati ja lauad talastikku õnnestus ja oksooliplekid Kruvipead kititi. Värvi- külge. Kittimisest eemaldada mehaanilisel viisil, kaaperauaga. ja plekkide eemaldamisest jäänud heledamad laigud aja jooksul. ühtlustuvad ja -niresid ning oksooliplekke. ning oksooliplekke. ja -niresid Plaatide Ülevärvimisest konserveeriva käsitluseni. saanud ajalooline interjöör nähtavaks eemaldamisega soov Koguduse ja valmina. tervikliku mõjus veenvalt üle värvida andis tööde ja seinu mitte interjöör korrastada projekti- osas loobuti interjööri uue suuna. Suures käigule pindadel otsustati ning avatud kujundamisest järgsest ja värvimine. parandused hädavajalikud vaid teha Liigniiskusest parandamine. Niiskuskahjustuste vanade asendati lauaotsad või pehastunud seinalauad mis jäid üle lääneseina lõunapoolses lõigus, laudadega, - ekspo ehitusaegse palkseina need eemaldati kiriku kust olid väikesed, Enamik lae niiskuskahjustusi neerimiseks. pudenemisega. värvikihi pruunistumise või piirdudes Balustrilauad olid samal ajal koos sisustusdetailidega sisustusdetailidega olid samal ajal koos Balustrilauad halliks. värvitud ühtmoodi

-

Lisatööna tehti värviparandusi värviparandusi tehti Lisatööna Õlivärvipaneeli värvikadude toneerimiseks kasutati kasutati Õlivärvipaneeli toneerimiseks värvikadude (neli uut lauda) pind põhjaseinas Laudiseparanduse Põhja- ja lõunaseina akende, aknalengide, aknaavade aknaavade aknalengide, ja lõunaseina akende, Põhja- KOKKUVÕTE kergesti maha pühitav, kuid hall seinavärv jääb inimeste jääb inimeste seinavärv hall kuid pühitav, maha kergesti alast kõrgemale. aktiivse tegutsemise servajoone ja laealuse Lin. Paneeli Villa linaõlivärve taastati. lõigud portejoone puuduvad halli täismati toonis värviti alal kahes halli seinavärvi peaaegu pooleks. veega vedeldati mis lateksvärviga, saavutada soov osutus kaalukaks valikul Värvitüübi täismatt värvipind. Lateksvärvi pind toneeriti pastellidega pastellidega pind toneeriti täismatt värvipind. Lateksvärvi laudise- Paneeli sarnaseks. liimvärvipinna ümbritseva linaõlivärvidega. kaeti parandus Lae laseeriv Lae õlivärvid olid ebaühtlase värvimine. paljandunud puit oli Kohati säilivuse ja tonaalsusega. alal tumenenud ja pehmenenud. niiskuskahjustuste värviti lagi laseerivalt Ajaloolise viimistluse ühtlustamiseks linaõlivärviga. Eesmärk oli kollakasvalge vältida kord üks kuid värvipinna teket, monokroomse uuena mõjuva värvikontraste. puhastamist tekkinud pehmendada pärast värvipinna viimistletud laepind, millest vana Laseerivalt ebaühtlusega. sobitus seinavärvi kirjusus läbi kumas, eba- ülevärvimine konsolideerida võimaldas Ühtlasi värvi ja puidu. säilinud vana ühtlaselt pinnad orelirõdu õlivärvidega kaetud värv.Uus Varem värvidega. Villa Lin’i kaeti tõmbtalad alal ja balustraadiga ja õlivärvi liimvärvi tähelepanu pinna pöörati Eraldi tingitud kont Õlivärvi läikest kokkuviimisele. tonaalsuse õlivärvi piirnevat pesti liimvärviga vähendamiseks rasti lakibensiiniga. projektis lengi värvimisel lähtuti ja siseuste raamistuse värvidest. antud - põranda Värvimata proovid. viimistlemise Põranda natu- ka kui vaha viimistleda nii naturaalse prooviti laudu - muutsid liialt põranda Mõlemad vahendid õliga. raalse - Sel põhjusel loobuti vahata värvitooni. naturaalset laua põranda jätkata ning otsustati õlitamise mõttest mise või pestes. seebiga ja rohelise hooldamist vee Sisustusdetailid. ja rinnatisel ning sammastel orelirõdu pingistikul, paiguti ühtlustati ja lengil. Sellega raamidel idaakende vigastustega mehaaniliste pudenenud või kulunud, värvi- antud need projektis on kavas värvipind. Edaspidi lahenduse alusel üle värvida. - parimaid res algatusel koguduse tehti kirikus Nõva Tööd silmas pidades. Selle tulemusena taureerimispõhimõtteid ja milles puudub vanade interjöör, loodi tasakaalustatud - on ter Interjöör kontrast. värvipindade silmatorkav uute ajalooline, mil- viimistlus rõhutatult viklik ja eksponeeritud sekkuda. värvilahendustega uute ei olegi vaja lesse vahest 3 4 Suuremad värviparandused tehti ja rikutud või tume- või ja rikutud värviparandused tehti Suuremad Lae värvimine laseerival meetodil linaõlivärviga. meetodil Lae värvimine laseerival Mölder Eva Foto eeskoda. ja tornialune ehitusaegne palksein Eksponeeritud Säre Peeter Fotod

Plaatide eemaldamisega Plaatide eemaldamisega ajalooline saanud nähtavaks veenvalt mõjus interjöör valmina. ja tervikliku korrastada soov Koguduse mitte üle seinu ja interjöör käigule tööde värvida andis suuna. uue Nii seina- kui Nii seina- kui konserveerivkäsitlemine. Värvipindade pealmisest kriidivärvist puhastati laelaudis elektrilise ka asemel pehme- lihvpaberi jäiga millel kasutati lihvijaga, - skal puhastati ka lauakonarusi Seinte maid lihvimisvõrke. värvikirme ja valkjas Üldpuhastusest jäänud tolm pelliga. seinaava Tõmbtaladelt taignakummiga. eemaldati seintelt - õlivärvi mehaaniliselt skal eemaldada valget püüti kohal Mõlemad värvieemaldajaga Wenfex. ja keemiliselt pelliga andnud ega aeganõudvaks osutusid liiga meetodid otsustati tulemust. Tõmbtalad eksponeerimisvalmis üle värvida. tonaalsuses seina ümbritseva kaseiinvärvi valge laudadel nenud alad värviti vanadel seinu oli värvitud kaks Kuna põhise halli alusvärviga. kihis sinakashalli ja teises – esimeses kihis roheka korda Alusvärvi muutuv. väga värviga –, oli seina tonaalsus kasutati toneerimiseks värvikadude ja väiksemate täpselt järgida väga võimaldas Meetod kuivpastelle. küll on kuivpastell Materjalina pinna tooni. ümbritseva 3. 4.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 38 39 Lõppvaade läänest Lõppvaade idast Lõppvaade

5. 6. 5 6 - UURINGUDJA AVASTUSED JA PUIDU- PLEKITÖÖDKROHVI-, Vilsandi tuletorni kompleks koosneb 12 ehitisest, koosneb kompleks Vilsandi tuletorni põhjalikult aasta vältel millest enamik on viimase kümne aastal 1809. aastal jõudis järg Eelmisel restaureeritud. kaks aasta jooksul mida on 210 kätte, ehitatud tuletorni remonditud. ehitatud ja palju kordi kõrgemaks korda alustati hoone valmistumisel Restaureerimistöödeks seinal katsetati 3D-mõõdistamisest. Juba aasta varem - keeru et leida segu, mis peab vastu krohviretsepte, Enne vihmas ja meretuultes. oludes – tugevas listes viimistlusuuringud. hoones põhjalikud algust tehti tööde torni jõuti mitme avastuseni: avamisel Konstruktsioonide ritta kolme oli pealt kaetud vöö alumist osa ümbritsev esimese ehitus- ning torni paigutatud dolomiitplaatidega katusekonst vahel) korruse (s.o viienda ja kuuenda järgu olid kivimüüri sees endiselt säilinud. ruktsiooni talaotsad hoonele ehitati tule- juba kõrgendatud kord 1817. aastal moderniseerimise laines 1870. aastal tornide peale veel oli juba sel üllatuseks Kõigile laternaruum. ja korrus üks Laternaruumi ventileerimine. ajal läbi mõeldud tuletorni tuulutusrestiga kavandatud kohale katuse kuplikujulise maha libisenud ega laagritelt tagasi aastaid oli aga kera Tööde tuulutus ei toiminud. enam, mistõttu pöörelnud ning ventilatsioonisüsteem taastati algne olukord käigus nii, nagu alguses kavandatud. pandi tööle restaureerimistööde Umbes pool aastat väldanud lahtisest väljast ka nii seest kui ajal puhastati tuletorn Viimane tsementkrohvist. ja seda katnud lubikrohvist oli põhjustanud sooldumise ja seina sisepinnal laialdase üllatavalt oli välisküljel Algne krohvikiht vohamise. vetika ise on u 5 millimeetrit. Tuletorn vaevu kohati õhuke, pärit materjalist, Vilsandi paekarjäärist ehitatud kohalikust ja tihe. mis on äärmiselt tugev Keidi Saks Keidi

Tuletorn pärast restaureerimist. Foto Aivo Raud Aivo Foto restaureerimist. pärast Tuletorn

Vilsandi küla, Saaremaa vald, Saare maakond Saaremaa vald, küla, Vilsandi Nõmm Madis eritingimused: Muinsuskaitse Raud Aivo insener ja Orlov Vladimir Projekt: arhitekt OÜ Ehitus Scandec Ehitustööd: Rihvk Toomas järelevalve: Muinsuskaitseline Eesti) (AS Infragate Amet Veeteede Tellija:

uues kuues uues Vilsandi tuletorn tuletorn Vilsandi 1.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 40 41 4 Nüüd paistab Vilsandi tuletorn uues valges rüüs uues valges Nüüd paistab Vilsandi tuletorn Vilsandi maastik tuletorniga. Foto Aivo Raud Aivo Foto Vilsandi maastik tuletorniga. Kuplilt plekitahvlite eemaldamise käigus selgus, eemaldamise käigus plekitahvlite Kuplilt asendamist ja vajab läbi roostetanud on kohati et konstruktsioon selle algsest tuulelipust, mis oli koopia tippu paigaldati Tuletorni leidsid ka Oma koha käes. Jaan Tätte olnud muusik aega pikka osad, mida oli aastaid alles hoidnud ventilatsioonirestide vasest Piisk Avo saarevaht Tellingutes tuletorn tööde ajal. Fotod Keidi Saks Keidi ajal. Fotod tööde tuletorn Tellingutes

OHUTUS laterna- kõrgendati ohutuse tagamiseks Külastajate ning lisati laternaruumi metallpiiret ümbritsevat korrust oleks Et ehitist võre. tasapindade vahele vahekorrusel ka paigaldati inimestel, turvaline eri vanuses külastada metallvõre. vahele ja käsipuu puittrepi tutvuma. lähemalt endaga külastajaid ja ootab kaugele 4. 5. 2. 3. 3 Torni kuplilt pleki eemaldamisel selgus ootamatult, et pleki eemaldamisel selgus ootamatult, kuplilt Torni metallist kandekonstruktsioon on kohati läbi roostetanud läbi roostetanud on kohati metallist kandekonstruktsioon - puru avamisel asendada. Vaskpleki ja selle osad on vaja pleki uuesti kinnitamisel õnnestus nes osa neetidest, kuid vihma- vana veel Korrastati kasutada. siiski neist hulk ära olev kohal peaukse ja restaureeriti torudega koos veerenn puhastati metallkonstruktsioonid kõik Peaaegu varikatus. Rotec-meetodil. madalsurveliivapritsiga 2 puitosade töölõik oli mahukas kõrval Krohvitööde ja asendati hulk puittrepi Proteesiti restaureerimine. ja talasid. Aknad puhastati vanast detaile, põrandalaudu uuesti kititud klaasid ning paigaldati värvist ja proteesiti aknaklaasidest osa laternaruumi ja metalldetailid. Kuna lahenduse kestva oli purunenud ja asendatud, otsustati välja vastu klaaside klaasid isepuhastuvate nimel kõik hooldusvabamaks. tuletorni mis teeb vahetada, 5

— Juhan Põld

Palvemaja on hästi ja ehedana säilinud, selle kasutaja säilinud, selle kasutaja on hästi ja ehedana Palvemaja Palvemaja sai uuenduse käigus veevarustuse ja ja veevarustuse sai uuenduse käigus Palvemaja detailid – mantelkorstna Ajalooliselt atraktiivsed Palvemaja ehitusaasta on arhiiviandmete põhjal 1818. põhjal 1818. on arhiiviandmete ehitusaasta Palvemaja rõhtpalkseinad ehitisega: on traditsioonilise Tegemist hoonest osa Suurema poolkelpkatus. ja roogkattega ümber moodustavad osa saal ja väiksema hõlmab suur ruumid. köetavad asetsevad mantelkorstna EELK Hageri Lambertuse on hoonesse läbi EELK Hageri kogudus avalöögi Esimese heaperemehelikult. suhtunud aegade läänepoolse andis katuse restaureerimisprojektile suurele osa sissevajumine 2011. aasta märtsis tormi ja paksu 2011. aasta märtsis ja paksu osa sissevajumine tormi likvideeriti Muinsuskaitse- Need kahjustused lume tõttu. hoone restaureerimise aastal valmis ameti abil. 2014. jõudumööda ehitustöid. mille alusel tehti põhiprojekt, täies mahus ellu viia tänu aastal õnnestus projekt 2019. saadud toetusele. programmist Leaderi PRIA kaudu ja Uuendati elektripaigaldis kanalisatsioonisüsteemi. lisati signalisatsioonid ja uus küttesüsteem. valgustid, mille aluspalkide vahetus, oli peafassaadi töö Tähtis 15 cm. seinaosa lausa vajunud Restaureeriti tõsteti käigus siseseinad ja värviti Krohviti aknad ja uksed. põrandad, laed. – on sillused ja viimistluse fragment sisemus, vanad ilmekalt ehitusmehe Ahju-Antsuga nutika koostöös eksponeeritud.

palvemaja vennastekoguduse Hageri Restaureeritud palvemaja loob uusi võimalusi kogukonna kogukonna loob uusi võimalusi palvemaja Restaureeritud korraldamiseks. ning kultuuriürituste kooskäimiseks ja koguduse Juhan Põld Foto Hageri küla, Kohila vald, Rapla maakond Rapla vald, Kohila Hageri küla, Projekt Buune Projekt: OÜ OÜ, Reedfly katus OÜ, Ehitus Mivo Restaureerimistööd: põrand saali suure H.Uuetalu, OÜ vahelaed ja loodesein OÜ Planimeks kogudus Lambertuse Hageri EELK Tellija:

läbinud pühakojad läbinud Värskenduskuuri Värskenduskuuri

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 42 43 kiriku- krohviti käigus siseviimistlustööde Edasiste - automatisee restaureerimisega mahuka Paralleelselt ees ootavate ehitamise ajal, kui põrandate Uute Pärast tornikiivri restaureerimist asuti kirikuaeda imb- kirikuaeda asuti restaureerimist tornikiivri Pärast Sealjuures maapinda planeerima. ehitama ja kaevusid kaeve- ümber tehtud pühakoja ka kui kirikus andsid nii samal teavet uuringud huvitavat ja arheoloogilised tööd on säilinud millest kohta, kiriku asunud keskaegse kohal on Näiteks raiddetailid. üksikud ja vundament üksnes pühakojast oli praegusest et tegemist nüüd teada, kirikuga. kolmelöövilise suurema kohe jätkati misjärel pingid, saali seinad ja restaureeriti välisviimistlustöid. ka etapikaupa OÜ) ja restaureeriti Orelitöökoda (Mäeväli riti tornikellad sellele kolm Kriisa paigaldas Hardo orelimeister orel, lisaregistrit. kiriku kogudus tundus lõputu, koostas maht jätkutööde aastaks, kümneks järgnevaks tegevuskava restaureerimise saada. Ambitsioo- korda loodeti kirik täielikult mille vältel ettevõtlikkust kiita koguduse võis plaane lugedes nikaid oli nende teostamisse raske väga kuid ja optimistlikkust, - restau kirikute enamasti piirdub kus olukorras, uskuda Ometi saame ehitamisega. katuse vettpidava reerimine plaanitu on ellu koguduse Paide et kõik nentida, praegu kavandamine viidud ning sihile aitas neil jõuda lennukas Klandorf — Karen tegutsemine. järjepidev ja teadlik Paide kirik. Foto Ants Leppoja Ants kirik. Foto Paide Keskväljak 1, Paide 1, Keskväljak tornikiiver H.Uuetalu), (OÜ Uuetalu Heino Projekt: katus vertikaalplaneerimine ja põrand Rändmeister), (OÜ Pihl Ain Niina FIE välisviimistlus ja sise- Kapiteel), AB (OÜ Jõgi Jaan Mäger Ränd- OÜ aknad ja katus ehitustööd: ja Restaureerimis- Ehitus, AS KEK-i karniisid ja siseviimistlus põrandad, meister, imb- ja vertikaalplaneerimine OÜ, Ehitus Tarrest tornikiiver Wieseland OÜ välisviimistlus ja sise- OÜ, LT Tarrest kaevud (Arhitektuuribüroo Lepp Riina järelevalve: Muinsuskaitseline Projekt), EKE Paide (OÜ Kordemets Merike OÜ), R.A.E. Mäger Niina kogudus Risti Püha Paide EELK Tellija: suuremahu- väldanud aastal jõudsid lõpule pikalt 2019. Restaureeriti kirikus. Paide lised restaureerimistööd alustati Töid interjöör. ka kui fassaadid nii pühakoja uus kirikusse paigaldati misjärel 2004. aastal katusest, ja seina- laudpõrand vana kuna paeplaatidest põrand, Põrandatööde seenkahjustustega. olid ulatuslike tahvlid ei saa jätkata taastamisega ajal selgus, et interjööri hoone ümber on lahendatud sademevee enne, kui ärajuhtimine. Paide kirik Nagu ikka, osutus tööde maht esialgu plaanitust maht osutus tööde Nagu ikka, 2 Kuressaare Laurentiuse kiriku sihvakas ampiirkiiver ampiirkiiver sihvakas kiriku Laurentiuse Kuressaare veidi mida järgneva aastal. Tornikiiver, 1836. valmis remonditi, korral paaril sajandi jooksul kahe kui vähem käigus ulatuses amortiseerunud.oli suures Tööde ja kiivri kupli enamik risttalastikust proteesiti asendati või raskust. tornikiivri jaolt kannavadki tarindist, mis suuremalt asendada ja elemente tuli teha proteesimisi Väiksemaid kiivri ja asendati silindri osas. Täielikult tornikiivri ka vaskplekiga, seekord kaeti Tornikiiver silindri laudis. kaua. kestab loodetavasti ja nauditav mis on esteetiliselt muna restaureeritud uuesti ka paigaldati Oma kohale uus tuulelipp. valmistatud eeskujul ja rist ning vana - restaureeri karniiside Lisandus suuremaks. mõnevõrra killustunud lausa või oli pragunenud mine. Osa kiviplokke betooni ajal oli karniise asendamist. Nõukogude ja vajasid need ning ka parandatud raudsarrusega ja suvalise asendamist. — Seppvajasid Tõnu

Tellingutes torn 2019. aasta jaanuaris. Fotod Tõnu Sepp Tõnu aasta jaanuaris. Fotod 2019. torn Tellingutes aasta hiljem tornikiiver kaetud Uue vaskplekiga

2. 1. 1 Tallinna 13, Kuressaare 13, Tallinna projekt: ja eritingimused Muinsuskaitse Rändmeister) (OÜ Pihl Ain ja Kilumets Juhan Aleksander FIE projekt: Danil Tellingute plekitööd: ja OÜ Rändmeister Puidu- restaureerimine: numbrilaudade kella ja tuulelipu Risti, Sepatööd) (OÜ Mõtus Rein Muinassepp) (OÜ Sepp Tõnu järelevalve: Muinsuskaitseline kogudus Laurentiuse Kuressaare EELK Tellija: tornikiiver Laurentiuse kiriku kiriku Laurentiuse Kuressaare

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 44 45 2

-

Muinsuskaitseamet toetas katuste restaureerimist restaureerimist katuste toetas Muinsuskaitseamet - restauree katuse kesklöövi aastal alustati kiriku 2017. löövi idaakna ja torni põhjaseina akna restaureerimiseks. põhjaseina akna restaureerimiseks. ja torni idaakna löövi uuringud, mille põhjal välisviimistluse tehti Samuti ja värviti põhjakülg. kiriku projekt välisviimistluse koostati uuen- katuse lõunalöövi kiriku aastal viidi Urvaste 2019. lõpule. Katusetöödega restaureerimine katuste damisega lõunasein ning ja torni samal ajal värviti kesklöövi aken. torni restaureeriti Sombri 236 440 — Sille kokku euroga. Võrumaa kuplite vahel asuv keskaegne Urvaste kirik Urvaste asuv keskaegne vahel kuplite Võrumaa asuv basiilik- maapiirkonnas see on ainus on unikaalne: teada- vanim Kiriku kirik Eestis. alaadne kolmelööviline Katuse- kivi. hiljem ka oli laud, katusekattematerjal olev 18. saj lõpust. osa pärineb tõenäoliselt vanem kandmiku asendati käigus remontide ajal toimunud Nõukogude alguseks 2010. aastate tsingitud terasplekiga. kivikatused kesk tellinguid katusetööde kogudus kasutas Seekord oli plekk-kate amortiseerunud ning läbijooksude tõttu oli amortiseerunud tõttu ning läbijooksude oli plekk-kate kahjustatud. rängalt katusekandmik külglöövide pleki all olnud eemaldati, plekk ja roovitus Vana rimisega. taas- toreda kasutati laudu soontega püstsuunaliste vanu ehitamisel. Kuna osaliselt käiguteede kasutusnäitena siis akendele, ligipääsu kesklöövi võimaldasid tellingud aastal Järgmisel need korrastada. ka kogudus otsustas restaureerimisega. katuste ja käärkambri põhjalöövi jätkati Urvaste kiriku kiriku Urvaste katused maakond Võru vald, Antsla Kirikuküla, Projekt: OÜ Rändmeister OÜ Tartu Novabild (2017), Ehitus Vennad OÜ Ehitustööd: (2018–2019) OÜ Lossid Liivimaa järelevalve: Muinsuskaitseline Urvaste EELK Püha UrbanuseTellija: kogudus

-

— Eero Kangor — Eero Kirikutorni restaureerimist alustati 2019. aasta alustati 2019. restaureerimist Kirikutorni 2017. ja 2018. aastal uuriti torni ülemise osa seisu- ja 2018. aastal uuriti torni 2017. Viimati korrastati torni 2002.–2003. aastal. Mõne 2002.–2003. torni Viimati korrastati Oleviste kirik. Foto MXM Aerofoto kirik. Foto Oleviste Ülevain Eerik kirik. Foto Urvaste

vorm oli aluskonstruktsiooni külge kinnitatud plekki kinnitatud plekki külge oli aluskonstruktsiooni vorm kevadel. Pärast vana platvormi ja kiivripleki osalist platvormi vana Pärast kevadel. on kogu eemaldamist selgus, et puitkonstruktsioonid need tuli pehkinud, mistõttu perimeetri ulatuses suuresti roostevabast tulemusena valmis Tööde vahetada. välja ülemised kaks torni ka Restaureeriti platvorm. terasest raidakent. mille käigus selgus, et torni ülemise osa lagunemise ülemise osa lagunemise selgus, et torni mille käigus plat Puidust ehitatud vaateplatvorm. põhjus on valesti imbus läbi vesi mille kaudu metallkinnitustega, läbivate kahjustama. puitu ja välisseinu ning hakkas katuse korda lendkaameraga. See oli eelduseks projekteerimisele, projekteerimisele, See oli eelduseks lendkaameraga. korda aasta jooksul tekkisid torni ülaossa niiskuskahjustused ülaossa niiskuskahjustused torni tekkisid aasta jooksul 2012. aastal kukkus pudenema krohvi. ja sealt hakkas alla tükk, mis maandus dolomiitkarniisist lõunaküljelt torni peale. võlvide lennates läbi katuse 2019. aastal jätkus Tallinna kirikurenessansi programmi programmi kirikurenessansi Tallinna aastal jätkus 2019. oli töö Suurem restaureerimine. kiriku Oleviste raames seoses ning sellega restaureerimine ja läänefassaadi torni avamine. uue vaateplatvormi Lai 50, Tallinn 50, Lai Amareen, OÜ OÜ, Acres Restaureerimistööd: Aaso-Zahradnikova Isabel Canes, Domini OÜ ASKAR-Grupp, OÜ) Invest (EKS Averjanov Sergei järelevalve: Muinsuskaitseline Oleviste kogudus EEKBL Tellija: Oleviste Oleviste torn kiriku 1. 2. 1

- , eesti soost kaupmees ja , eesti soost kaupmees 2 Kastani tänavale soetas kaks kõrvuti asetsevat krunti, krunti, kõrvuti asetsevat soetas kaks tänavale Kastani 20. SAJANDI ALGUSE EHITUSBUUM20. kõige ehitati Tartu sajandi esimesel kümnendil 20. algu- tänava taha Kastani puumajad Toome uhkemad muinas- korteritega nelja-viietoaliste sesse. Sinna kerkisid teine. kui uhkem puumajad, üks dekooriga jutuliselt kireva mõel- rahvale rikkamale olid selles piirkonnas Seejuures dud üürimajade ehitajad enamasti eestlased. Eestlastest investeerijad, raha üürimajade ehitajad ei olnud vaba hak pihta julgelt kes riskialtid ettevõtjad, pigem vaid päris tihti, juhtus ja laenu ei peljanud. Seetõttu kasid loobuda. katteks tuli neist võlgade majad valmis, et kui 20. sajandi peale- alguse ehitusbuumi ajal oli julgeid palju. hakkajaid oli 3600 m mille kogupindala ehitusettevõtja Kristjan Pallo. Sellele maatükile ehitati viis Kristjan Pallo. ehitusettevõtja äärde suurt maja tänava kaks valmis elumaja. 1904–1907 majad, kitsad torniga eemale krundi külgedele ja tänavast ehitati Lisaks peegelpildis. suhtes mis asetsesid üksteise asunud tall-tõllakuur. krundi tagaosas elumajaks 1911 olid elumajad ja abi- krundiga, oli kahe tegemist Kuigi piiridele nii, kruntide kuuluvate hooned asetatud Pallole moodus- ala ja majad aiaga avara tekkis et nende keskele muutusid ja korterite omanikud tasid ansambli. Hiljem, kui piirile. krundi vahelisele kahe arv ehitati kuurid suurenes, ja terviklikkus. hooviala ühtne kadus Sellega Kastani 23, Tartu 23, Kastani ja remondiks fassaadi eritingimused Muinsuskaitse Pungas Vaike projekt: välisviimistluse korteri muinsuskaitse nr 2 restaureerimise korruse Teise Remmelkoor Olav eritingimused: Ehitus Silindia OÜ Ehitustööd: Männik Leili järelevalve: Muinsuskaitseline Egle Tamm Egle

Kastani tänava poole paistab hoone kitsas külg rikkaliku rikkaliku poole paistab hoone kitsas külg tänava Kastani Avaste Reio Foto juugenduksega. ja kauni dekoori historitsistliku

1. nüüdisajastamine kahekorruselise kuuri kuuri kahekorruselise Puitlossi ja ja Puitlossi

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 46 47 Maja otsas olnud kahekorruseline kuur ehitati ümber ehitati ümber kuur olnud kahekorruseline Maja otsas all säilisid kuurid ja terrassiks, saun-suvetoaks Õhulise veranda aknad ja puitpits on algupärased. Õhulise veranda Tamm Toomas Fotod

2. 3. 2

Kõige rohkem oli kahjustatud katusekonstruktsioon, katusekonstruktsioon, oli kahjustatud rohkem Kõige Maja ehisdetailid on stiililt historitsistlikud, kuid kuid stiililt historitsistlikud, Maja ehisdetailid on EKSTERJÖÖRI TAASTAMINE EKSTERJÖÖRI - räästa sarikate peaaegu kõikide tuli proteesida seetõttu vahetada välja ning tervenisti poolne osa ja viis sarikat vajasid Väljavahetamist katusekonstruktsioon. veranda laetalad. ja veranda piirkonna omaaegse köögi ka proteesitud. hoolikalt on väga puitosad Katuse paraaduks ja osa sisedetaile (puidust sirm, ahjud, trepi- ja paraaduks Tavaliselt juugendlikud. maaling) juba moodsalt koja ja eksterjööri moodsad elemendid varem jõuavad 23 majal on see olnud Kastani kuid hiljem interjööri, ja selle maaling uks juugendlik Peatrepikoja vastupidine. ise, sest maja maja pisut hiljem kui olla valminud võivad mida kasutatigi köögiuksest, piisas ka käikuvõtmiseks mis oli n-ö puhas sissepääs. peaust, kui rohkem tollal sama omaniku ka toetab hilisemat paigaldamist Peaukse ümber ehitatud maja 1911. aasta paiku tall-tõllakuurist samas kui välisuks, kujundusega identse 19) (Kastani on histo- majade uksed kuuluvate kompleksi teised kõik pärineda sirm võib juugendlik Ka kujundusega. ritsistliku ahjud, milleta ei saa maja kasutusele hilisemast ajast, kuid ühel ajal. välisdekooriga olema valminud peavad võtta, Aastatel 2014–2019 restaureeritud (eksterjöör ja teise ja teise (eksterjöör restaureeritud 2014–2019 Aastatel pikk on krundi piiril kulgev 23 Kastani korter) korruse aknad- laudis, Maja algupärane puitloss. kitsas torniga kulunud olematuks olid peaaegu ja ehisdetailid uksed taastati värvikihi Hoone värvitoonid all siiski hästi säilinud. algsena. Praeguseks põhjal enam-vähem uuringute majade kuulunud samale omanikule teiste ka on tehtud maju ei värvitud et kui tõdeda, värviuuringud ja võib sarnastes väga päris ühe värviga, siis olid nad vähemalt ja detailid kreemid hallikasroheline, laudis toonides: aknad punakaspruunid. 3 - Restaureerimistööd hõlmasid teise korruse korterit, korterit, korruse hõlmasid teise Restaureerimistööd Kastani 23 majas hõlmab anfilaad esikut ja kolme ja esikut 23 majas hõlmab anfilaad Kastani pesemine et suurem Maja ehitamise ajal oli tavaline, kasutamine. köögi Nüüdsel ajal on muutunud ka RUUMIKASUTUSE MUUTUMINE Kuna kahekorruselisi kuure on mitmesuguseid – on mitmesuguseid kuure kahekorruselisi Kuna või garaaži rulliruumi, pesukööki, ka kuur hõlmab vahel korruse ülemise või siis on arutatud alumise eluruumi –, - 23 ümberehita Kastani Kuigi võimalust. ümberehitamise - kasu uusi ja pakub hooviala rikastab on nägus, tud kuur ega kuur ei ole see enam kahekorruseline tusvõimalusi, kuuride seatud kahekorruseliste täida üldplaneeringus nagu öeldud, eesmärki. Kuid, säilitamise ja taastamise võivad kuurid et kahekorruselised arusaamine, tekkis alles hiljem. kaduda, igavikku kummalgi korterit: kaks 23 majas oli algupäraselt Kastani ajal jagati eluase. Nõukogude neljatoaline üks korrusel nii elamispinnaks, eraldi kolmeks korter alumise korruse verandaukse teise pääses peauksest, korterisse et ühte korter korruse Teise köögiuksest. ja kolmandasse kaudu - värs olid alalhoidlikud, ja selle elanikud säilis tervikuna ainult värvi ja uue tapeediga. korterit kendades säilitada väärtuslikud detailid, mille omanik soovis 23 maja plaanilahendust. Kastani muuta mõnevõrra kuid 21 m. pikkus on kitsas ja pikk, põhimahu laius 7 m ja ei ole. sellel küljel aknaid tulemüür, piirab külge Maja ühte mille ühel on enamik ruume anfilaadsüsteemis, Seetõttu perspektiiv rida loob imepäraseid uste asetsev sirgel vaateid, kuid mis ruumide läbikäidavuse tõttu seab piire piire seab tõttu ruumide läbikäidavuse mis kuid vaateid, nende kasutamisele. osas. tubade akendepoolses paiknevad tuba, uksed magamistoana. tuba oli ajalooliselt kasutusel Keskmine juu- eraldatud saamiseks oli privaatsuse Selle tagaosa veidi kuid varjatuks, Nii jäi voodi puitsirmiga. gendliku samasugune Kuna pääses ülalt ruumi tagaossa. valgust 21 majal, võib Kastani paikneval peegelpildis sirm on ka (projekt algsesse projektlahendusse et sirm kuulus väita, oli algusest peale ruumi vähemalt pole säilinud) või element. funktsionaalne nädalas, kord ette näol võeti saunatamise või vannitamise majast vee kasutatud ka ja tihti tegemine sest sooja vee sooja kui saamine nõudis jõupingutust. Tänapäeval, välja ja kasutatud keeramisest kangi piisab saamiseks vee pese- on korralik mööda majast välja, liigub torusid vesi vanni- sajandi I poole Tartus 20. Kui mine igapäevane. aknata väike ehitati, siis oli see tavaliselt tuba korterisse ja avar oleks et vannituba soovitakse, aga ruum, praegu 23 majas viidi vannituba See, et Kastani valgusküllane. tuppa, sirmiga suuremasse ja pool korda senisest kaks kümbluse ilmekalt peegeldab endisesse magamistuppa, tänapäeval. tähtsust asja peamiselt kööki rahva sajandi I poolel oli rikkama 20. et köögilõhnad Selleks, teenijal. ja palgatud perenaisel väike vahel ja söögitoa oli köögi ei kanduks, söögituppa ja pere kogu köögis toimetab Tänapäeval vaheruum.

Juugendlike maalingutega kaetud trepikoda. trepikoda. kaetud maalingutega Juugendlike Siim Sillamaa Foto

TAASTAMINETÄNAPÄEVASEL MOEL KAHEKORRUSELISE KUURI KUURI KAHEKORRUSELISE Kastani 23 majas hõlmab hõlmab majas 23 Kastani kolme ja esikut anfilaad paiknevad uksed tuba, osas. akendepoolses tubade ajalooliselt oli tuba Keskmine magamistoana. kasutusel 4.

Kuur ehitati ümber nii, et alumisele korrusele jäeti kuurid, jäeti kuurid, ehitati ümber nii, et alumisele korrusele Kuur ja osaliselt katusega saun-suvetuba aga ülemisele tehti ümberehituse 23 kuuri Kastani pärast Varsti terrass. - asendada kahe lubamist sai linn mitu soovi põhimõttelist kuuri Kahekorruselise ühekorruselisega. kuur korruseline et on seetõttu, kas ühekorruselist asemel soovitakse pole ladustamiseks ja küttepuude üle mindud keskküttele korrusele puude teisele peetakse või enam vaja, kuuri kui tülikamaks alla toomist trepist vinnamist ja pärast maapinna tasandil. Puitlinnaosade toimetamist nendega linn üldplaneeringuga määras säilitamiseks identiteedi säilita- kuurid kahekorruselised ja Toometaguse Karlova ning nende säilitamiseks hooneteks misväärseteks andma restaureerimistoetust. hakati ja taastamiseks Piki krundi piiri oli maja külge ehitatud Tartule iseloomulik ehitatud Tartule Piki krundi piiri oli maja külge kahekorruseline kuur, mis paraku vaevu püsti püsis. püsis. püsti vaevu mis paraku kuur, kahekorruseline

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 48 49 Anfilaad on visuaalselt võrratu, kuid võrratu, on visuaalselt Anfilaad Kulpsoo Lauri Fotod privaatsust. piirab interjööri Sirm ja ahi on korteri detailid juugendlikud

5. 6.–7. 7 6 5 - Kastani 23 restaureerimine on näide mineviku ja täna- ja on näide mineviku 23 restaureerimine Kastani päeva väärtuste ühitamisest nii, et tulemuseks on atrak ühitamisest nii, et tulemuseks väärtuste päeva tiivne ja armas elukeskkond. toidulõhnad viib välja õhupuhasti, seetõttu pole väikeste pole väikeste seetõttu õhupuhasti, välja viib toidulõhnad - Korterioma vajadust. enam otsest järele vaheruumide sellega ühendades suurendada, elutuba soovisid nikud ala. Selleks vaheruumi ja köögi tualeti endise vannitoa, - mis näitas, et vara uuring, seinale viimistluskihtide tehti säilinud oli kuid tapeediga, sein oli kaetud sema söögitoa Hügieeniruu- tapeedikihti. nõukogudeaegset ainult kaks - tra kihis lihtne oli kolmandas seintel mide ja vaheruumi väärtuslikud viimistluskihid puudusid, Kuna farettmaaling. lammutada. sein vaheline ja väikeruumide lubati söögitoa - restaureerimi ja põrandate ahjude akende, uste, Lisaks - juugend peatrepikoja ka sele puhastati ja konserveeriti ja lääneseina tulemüüril paljastu- korrusel maaling teisel nud trafarettmaaling.

Elamu jagab krundi ka otstarbelt kaheks: elamu kaheks: otstarbelt krundi ka Elamu jagab

Pärnule on üldiselt tüüpiline kruntide esinduslik on üldiselt tüüpiline kruntide Pärnule Garaaži ei saanud paigutada krundi sügavusse, vaid vaid ei saanud paigutada krundi sügavusse, Garaaži PÕHILINE PROBLEEM elamuehitus. Valdav osa hoonestusest paiknes siin tänava tänava osa hoonestusest paiknes siin elamuehitus. Valdav ehitusloa saanud Esplanaadi 30 aastal 1928. kuid ääres, krundi keskele. erandlikult pigem elamu ehitati tollal - lahendus oli rekonstrueerimis Selline ebatraditsiooniline inspiratsiooniks. ka kui nii probleemiks tegemisel projekti Ülesanne koosnes kahest osast: rekonstrueerida heade osast: rekonstrueerida kahest Ülesanne koosnes ning – elumaja aastal rajatud proportsioonidega 1928. suur selle kõrvale – rajada mis juba palju keerulisem mis suuruses garaaž, võrreldavas abihoone, elumajaga ja vanalinna mitu sõidukit. Maja paikneb Pärnu mahutaks tähendas, villade tsoonis, mis muinsuskaitseala kuurordi lisamine krundile nõudis erilist hoonemahu et nii suure ümbritsevaga et garaažihoone Oli tähtis, tundlikkust. ja pearolli vaadeldavaks ning jätaks harmoneeruks siiski elumaja. ning ääres planeeringuline lahendus: elumaja asub tänava ümbritseb madal, arhitektuurselt krunti eesaiaga väikse lahenduseni jõudsime Sarnase läbimõeldud piirdeaed. siin asub elamu krundi puhul, kuigi Esplanaadi 30 projekti keskosas. ja eesaeda tarbeks pererahva taha jääb krundi privaatosa kliendid. Pare- perenaise töötava kodus kasutada saavad malt pääseb majja pererahvas, vasakult kliendid. vasakult malt pääseb majja pererahvas, garaaž Kui nähtav. nii et see on tänavalt ainult etteossa, jaos suures aiarohelus asenduks tagaaeda, rajatud oleks roheluse kompromiss kuid juurdepääsuteega, garaaži - oli peamine prob Arhitektile arvelt ei olnud siin mõeldav. abihoone paigutamine elumaja mahuga leem nii suure elamut ei jääks ruumi viisil, et garaaž vahelisse ja tänava läbi palju lahendusi. Näiteks käis Paberilt varjutama. mis oleks garaaž, viilkatusega esimene idee oli punavalge see mõjunuks põhihoonet meenutanud, kuid välimuselt kohatult.

Oliver Alver, Lauri Jürisoo Lauri Alver, Oliver

Selles piirkonnas hakkas 19. sajandi hakkas lõpus lisaks Selles piirkonnas Pärnus aadressil aadressil Pärnus elumaja asuva 30 Esplanaadi soliidne: on ümbruskond lähe- ranna Pärnu see asub villa peaaegudal, Ammende nooblid kõrval, naabruses ajaloolised hooned. hooned. Esplanaadi 30 on aga väheseid näiteid, kus kus näiteid, väheseid hooned. Esplanaadi 30 on aga suvitusarhitektuurile arenema ka villade rajamine, mis villade rajamine, ka arenema suvitusarhitektuurile rannarajooni. kesklinnast kolima suurkodanlust ahvatles vaheline tänava Esplanaadi ja Ringi kujunes Terviklikumalt hoogustus piirkonnas lõpus, kui aastate 1920. ala välja Pärnus aadressil Esplanaadi 30 asuva elumaja ümbrus- Esplanaadi 30 asuva aadressil Pärnus lähedal, peaaegu ranna see asub Pärnu on soliidne: kond ajaloolised naabruses nooblid Ammende villa kõrval, on tekkinud kokkusattumisel asjaolude ja vajaduste See on ühtlasi kontrast. arhitektuuri jõuline uue ja vana lahendamise probleemi linnaehitusliku lugu sellest, kuidas esile tõstetakse. miljööväärtusi teel Esplanaadi 30, Pärnu 30, Esplanaadi Arhitektuuri- (OÜ Välja Leele eritingimused: Muinsuskaitse väljad) Pihus) Varblane (OÜ Tiigisoon Karri ja Alver Projekt: Oliver Rebroc RK OÜ Ehitustööd: Arhitektuuri- (OÜ Välja Leele järelevalve: Muinsuskaitseline väljad)

Pärnu kuurordi alal kuurordi Pärnu Vana ja uue kontrast kontrast uue ja Vana

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 50 51 Eluhoone tänavapoolne fassaad. Fotod Martin Siplane Fotod fassaad. Eluhoone tänavapoolne ei peidetud hoovisügavusse, lahendus: abihoonet ootamatu mõnevõrra valiti Lõpuks pähkel. Uue abihoone paigutamine krundile oli kõva eramule traditsioonilisele asuvale krunti keset hoone vastandub vormikeelega Madal, must ja lihtsa äärde. tänava asetati otse vaid Abihoone hoovi poolt Abihoone hoovi

1. 2. 3. 3 2 1 5 4 -

Kõik vana ja ehe säilitati ehitustööde käigus, uus käigus, ja ehe säilitati ehitustööde vana Kõik ja esmapilgul lahendamatu probleem, Keeruline HOONETE REKONSTRUEERIMINE Hooned näisid esmapilgul hästi säilinud, aga tegelikult tegelikult aga Hooned näisid esmapilgul hästi säilinud, nii palju ümber ehitatud ja remonditud, oli neid aja jooksul alles hiljem. Eluhoonest oli kahjuks ka ajal kui nõukogude ja siseuksed. (ahjud) peamiselt küttekolded vähe, küllaltki konstrukt asukohti, oli muudetud siseseinte Mitu korda sioone ja aknaid. Konstruktsioone avades leiti, et osa lae- avades sioone ja aknaid. Konstruktsioone saetud ning soojus- katki oli ohtlikult talasid ja sarikaid nagu kivivilla ja moodsaid materjale, oli kasutatud tuseks - ja põranda Uued sobimatud aknad, välisuksed vahtplasti. disneylandliku mõttes ning palju kipsi jätsid halvas katted mulje. peahoone struktuur Kui lahendati ajaloolises võtmes. ning ja avaramaks ehitati suuremaks säilis, siis saunamaja hoone mis on ühendatud kahe klaasveranda, väike tekkis terrassiga. vahelise mis ning lahendusi leidma, sunnib ebatraditsioonilisi tulemuse, mis tõmbab andsid kokkuvõttes klient avatud tähelepanu. -

Eraldi teema oli saunamaja asend. Saunamaja paik asend. Saunamaja oli saunamaja teema Eraldi Hoolitsetud tagahoov koos saunamajaga on pererahva privaattsoon. Fotod Martin Siplane Fotod privaattsoon. on pererahva saunamajaga koos Hoolitsetud tagahoov kahhelahi valge elutuba kaunistab Avarat

Lõplik lahendus oli nagu värske tuulepuhang, mis tuulepuhang, mis nagu värske lahendus oli Lõplik visuaalsel kontrastil. ja tugeval motiivil põhineb värava mastaapne väravaehitis, poolt on näha eelkõige Tänava terviku. orgaanilise ühtse mis moodustab abihoonega valgele vastandub äkiliselt moodne värav Lahendus, kus ajaloolisele elumajale, detailide ja katusega punaste välimust eluhoone armsalt piparkoogimajalikku tõstab esile. neb peamaja veranda ees ning mõjus üsnagi juhusliku juhusliku ees ning mõjus üsnagi neb peamaja veranda sümmeetria elumaja ümber. rikkudes ja pealetükkivana, - ja sobiva maha lõhkuda ideed saunamaja kaaluti Seega põhjustel majanduslikel uus ehitada, kuid masse asukohta paremini pandi hooned omavahel loobuti sellest. Lõpuks abil. See ja aiakujunduse terrasside sobima purikatuse, varasemat vähendada märkimisväärselt aitab kooslus juhuslik. Nüüd tunnet, nagu abihoone asetus oleks on seal mõnus päikseline istumisnurk, mis hoonete on istumisnurk, mis hoonete seal mõnus päikseline paigutust tasakaalustab. 4. 5.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 52 53 6 7

Kommentaar (muinsuskaitselise järelevalve tegija järelevalve (muinsuskaitselise originaalsemaid detaile on peegel- Hoone üks Tööde käigus õnnestus säilitada ja restaureerida säilitada ja restaureerida õnnestus käigus Tööde siseuks ja teisele korrusele viiv uhke trepp viiv uhke korrusele ja teisele siseuks LEELE VÄLJA võlvina lahendatud katusekarniis, mis on nüüd hoolikalt mis on nüüd hoolikalt katusekarniis, lahendatud võlvina konstruktsiooniparandused, Ootamatud restaureeritud. jms detailid vajavad restaureerimist krohvitööd, mahukad pikemaks. kavandatust restaureerimisprotsessi venitasid majal omas vanal kes Siin tuleb tunnustada omanikke, et ta vedanud, lihtsalt lasid. Majal on valmida tempos sai. endale sellised omanikud ja eritingimuste autor) eritingimuste ja restaureerimisest, tavalisest täiuslikult rääkida Kuidas lugupidamisega hoole ja armastusega, on tehtud kõik kus pole restauraatorite kus aga vastu, hoone väärika vana puidunikerduste imeliste seinamaalingute, meelisteemasid hoone puhul ongi muu sarnase näol? Esplanaadi 30 ega – restaureerimisest mõttes klassikalises rääkida raske ja arusaa- oskuste toonaste aastatel oli see juba 1990. uued omani- arvasid ka Eks restaureeritud. made kohaselt maja. ja elamiskõlbliku päris korraliku et ostavad kud, trepid, need originaaldetailid, mis olid meieni jõudnud: nii mõnigi ja ahjud. Kui linkidega koos mõni siseuks ahjudest ja püüab ajaloolistest heitub säilinud arendaja ei pruugi (mis hilisemale omanikule nendest vabaneda alles hoolega siis siin hoiti kõik üldse meeltmööda olla), - ekspo ruumides lugupidamisega ja need on praegugi maja trepid: Samuti hoonele ehedust. neeritud ja lisavad viiv funktsionalismihõnguline korrusele on teisele uhkus algupäraseid üks on aga pööningutrepp kitsuke peatrepp, Loomulikult vanusele. detaile, mis vihjab maja väärikale aus laminaati, ikka ega viisi kipsplaati ei leia siit tonnide jne. puitpõrandad naturaalsed peegelvõlvid, lubikrohv, Lähemalt uurides selgus aga, et paljud lahendused olid et paljud aga, Lähemalt uurides selgus hoopis tegemata oli aga ajale jalgu jäänud, üht-teist - välis väljavahetamine puitosade kahjustunud jäänud (nt sai nüüd tähendas see, et hoonele Tegelikkuses seintes). maksimaalselt kus rekonstrueerimine, kapitaalne osaks säilitamist ja vajadusel välisilme peeti silmas algupärase taastamist. ka Interjöörile lisavad ehedust vanad kahhelahjud, mõni säilinud kahhelahjud, ehedust vanad lisavad Interjöörile 6.–7. Loomulikult ei leia siit ei leia siit Loomulikult ega kipsplaati viisi tonnide lubikrohv, aus ikka laminaati, peegelvõlvid, naturaalsed jne. puitpõrandad - - kau maalingutega seas püsis teadmine Majaelanike liiguti edasi: uuringud ideega otsimise Maalingute pahtlikihtide kaks maalitud ruumi vanalinnas, Kaks Majaelanike seas püsis seas püsis Majaelanike maalingutega teadmine seinte kaunistatud kadumisest. ja leidmisest - maa nr 52 maja asuva tänaval Pikal vanalinnas Tallinna - ühiskond mil 1980ndatesse, tagasi lugu ulatub lingute korterelamuks. olnud hoone renoveeriti kasutuses likus plaani- leiti lammutada nurgast esimese korruse Trepikoja marmorplok mis imiteeris maaling, tagant tud laudvoodri muidu mustunud, kuid seina. Pindmiselt kidest laotud maalingu head seisukorda nagu nõelasilmast tulnud Tõenäoliselt fotod. leiduvad uuringu aruandes näitavad siiski renoveerijatele toonastele ei olnud maalinguleid mõõ- ja võeti kontaktkoopia küll sellest tehti teretulnud: näidiseid ei kirjeldati ja toonide vaid värvitoone dud, kuid kaeti käigus renoveerimise enam, järgneva lisatud. Veelgi jooniti Pahtlile pahtliga. kõva maalitud seinapind paksu mida ülevärvimisel jär- skeem, plokkide ja vuugijoonte kinnipahteldatud ei lähtutud valikul värvitoonide giti, kuid mar- ei üritatud tühje plokivälju maalingust ning valgeid järgmise ning juba maalida. Seinad jäid elutuks moriks ühevärviliseks. värviti trepikoda käigus remondi 2015. aastal leidmisest ja kadumisest. nistatud seinte läinud sõnastati kaotsi eesmärgina uuringute tellitud sel- avamisel Maalingufragmendi maalingu ülesotsimine. mis kiht, ka eemaldamisel hävis pahtlikihi gus, et kõva tuli selle all algul. Nähtavale aastate pildistati üles 1980. säilinud mis oli loetavana marmoreering, olnud varasem - trepi aastal täitus ühistu soov: seina ülaosas. 2019. vaid marmorseina näidise eeskujul taastati säilinud seintel koja maaling. imiteeriv - jäänud ruumis – tre seni tähelepanu alt kõrvale ka telliti ja pahtelduse Lateksvärvide tuulekojas. eelnevas pikojale ja punastes jagav ja paneeliks alt leiti seina tahvliteks varasem maaling, mis on tõenäoliselt toonides roosades maalingu detailid olid Kuna trepikojas. marmoreering kui tuu- taastada terviklik maaling kogu säilinud, oli võimalik - leiti frag seinadekoorist Hilisemast juugendlikust lekojas. - säilinud osa sellest ekspo seina ülaosas. Paremini mente taustal. neeriti taastatud tahveldise see oli pingutust nõu- – küllap interjööri alt taasavatud ka tõttu ja töömahukuse tellijale ühistule kui protsess dev silme ees seisvad päev tulemus, iga töö Suure teostajale. olid kes kõigile, ära vaeva seinad, tasub nähtud pidulikud Mölder — Eva seotud. taastamisega nende interjööride

Fotod Eva Mölder Eva Fotod Taastatud maalingud trepikojas ja tuulekojas. ja tuulekojas. maalingud trepikojas Taastatud 1.–2. Pikk 52, Tallinn 52, Pikk Tallinn) Vana (OÜ Volmer Svea ja Sova Projekt: Elo Tallinn OÜ Vana Restaureerimistööd: 8 korteriühistu tn 52 / Sulevimägi Pikk Tellija:

pidulik trepikoda pidulik Ühe vanalinnamaja Ühe vanalinnamaja

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 54 55

2 , hääbuvad siiski aplausitormi siiski aplausitormi , hääbuvad 3 Seega ei saa programmi pidada millekski muuks muuks pidada millekski ei saa programmi Seega selle, et kesk- tagavad põhimõtted Universaalsed LIIKUMINE all. Tõesti, idee poolest on tegu üdini positiivse projektiga, projektiga, üdini positiivse idee poolest on tegu all. Tõesti, sammuga, ja ideoloogilise regionaalpoliitilise suurepärase ja ruumi kvaliteeti avaliku mille eesmärk on parandada et linnakeskused, luua nüüdisaegsed inimmõõtmelised linnade ja vältida ühtsustunnet kogukonna kasvatada - väike muutus, äratada on tekitada Tähtis laialivalgumist. sest areng, käivitada panna liikuma, ja linn tardumusest linna kultuurielu ka elavdab ja aktiivne väliruum atraktiivne ja ettevõtlust. tagasi- koha väärika linnasüdamele õnnestumiseks: kui poole nihkunud supermarketite andmine, äärelinna ja vanalinna koondamine uuesti keskele tõmbekeskuse elu edasi viivat üllast ja kohalikku elustamine teenivad iseloomuta ruum on saanud näo ja Kasutuseta, mõtet. ja kummituspaigast sisu, tühermaast on saanud koht linnaväljak. muinsus- hinnata nii vanalinna saab ühtemoodi väljakuid - kihistuses. Seesama univer uuemas ka kui kaitsealadel esimese vooru saalsuse importimine programmi ka on aga ei arvesta- tüüptingimused peamine häda, sest võistluste Liikuma endi hääle ja unistustega. kohalike nud piisavalt mõjub depressiivselt seisak kui on vajalik, lükkamine liigutamine ja ülalt tulev kaugelt aga elu pidurdavalt, või see on kui (eriti pealiskaudseks kipub jääma loosunglikult aastapäeva Vabariigi 100. kingitusena Eesti vormistatud ei ole puhul) ja inertsjõu kaasatud kui hääbuma, vaibudes - ruumi loomine ilma avalikku Avaliku elanikke. kohalikke ja igapäevapraktikuid ruumi kasutajaid seta, sh elanikke, selle demokraatliku arvestamata vaid ei ole loogiline, ja ideaali tagurpidi pööramine. ruumi mõtte Üksikud kriitilised noodid, et ideekavanditest paistavad paistavad et ideekavanditest kriitilised noodid, Üksikud ja suurlinlik linnaruum kivilinnad maniküüritud vaid ning juubelipidustuseks sai riik hulga keskkonnahoidu keskkonnahoidu sai riik hulga ning juubelipidustuseks betoonplatse ignoreerivaid Elo Kiivet Elo . 1 Hea ruum peaks olema täis elu – iga linnaplaneerimis- olema täis elu – iga Hea ruum peaks Elus linn Elus Juba mõni aasta tagasi tagasi aasta mõni Juba võimalikkus hõigati, et elu (loe: pealinnaregioonist maal taastatud: lõpuks eemal) on räämas üsna saavad „seni kuvandi” oma väikelinnad või arhitektuuriotsuse eesmärk peaks olema elus linn selle eesmärk peaks arhitektuuriotsuse või keskväljakud Kuidas mõttes. laiemas, kaasavamas kõige elulise uurida kolme võib paistavad, sellest vaatenurgast kaudu. märksõna Kriitikatki on tehtud: ilmunud on nii spetsialistide on tehtud: Kriitikatki - enam koha ka arvustused Maja kui arhitektuuriajakirjas artiklid peegeldanud Sirp. vaadet kultuurilehes likku Loosungi taga on arhitektide arhitektide taga on Loosungi algatatud programm liidu mille ruum”, avalik „Hea korraldatud voorus esimeses järel 15 arhitektuurivõistluse - uuenda avatud ametlikult on Põlvas, Raplas, keskväljak tud ja Tõrvas Valgas, Võrus, Kuressaares. -

-

Avaliku ruumi kvaliteedi hindamiseks ei ole kvantiteet, ei ole kvantiteet, hindamiseks ruumi kvaliteedi Avaliku sest see Siin ei saa mööda liikluse rahustamisest, ei saa mööda vaadata ja elususe juures Hingamise TEGUTSEMINE end turvaliselt ja mugavalt. Kohalik kogukond teab üldiselt üldiselt teab kogukond Kohalik end turvaliseltja mugavalt. ja kuidas mida on üleliia millest on neil puudus, paremini, olgu siis Spetsialisti, soovivad. veeta aega nad ühisruumis on koostööpart kõrval (maastiku)arhitekti või planeerija neri, kohaliku elu eksperdina kogukond. Asjatundja ei pea Asjatundja kogukond. elu eksperdina neri, kohaliku stuudios jalgratast arvuti või sugugi üksi kabinetis taga, üles väärtused, mida kaitsta leitakse leiutama, sest ühiselt või aidata mida järele ning nõrkused, esile tõsta, või kõik oluline, sidudes on loomulikult muuta. Kujundus määravam. kõige ja siin ongi spetsialisti roll tervikuks, ruumi omaksvõttu, siiski ei taga elamus esteetiline Pelgalt ja olemiskohaks kohtumis- ruumi populaarseks avaliku ei ole hing. ja kest muutumist. Vorm objektiivsem, seega ega ausam arvuline kõige väljendus näi- mõõtma hakata suisa vulgaarmajanduslik vale, oleks tarbijate ja teenuste arvu külastajate ööbimiste või teks ruumi näitab kõige avalikku Kvaliteetset eurosid. kulutatud avaliku Jan Gehli aastatepikkuse ja selgemalt lihtsamalt esile uuringutes ruumi hingamisega) elu (mis võrdub viibitakse, ühes kohas mida kauem põhimõte: toodud ja vabatahtlikeks olemise kestus Kohal see on. seda parem läbi- mitte mõõt: aeg ongi kvaliteedi võetud tegevusteks avaliku oleks jääjad. Abiks vaid lõikajad, otsetee liikujad, valmis- sest ei piisa ainult ruumi ruumi kureerimine, muutuv pidev, ehitamisest: elususe ja sisu loomine on ei ja elurikkus et mitmekesisus töö, ja äärmiselt kohalik kirevale võimalikult jaguks ning hingamisruumi kannataks kasutajaskonnale. (väiksem mõttes füüsilises nii otseselt lubab hingata, läbi- kiirus, ja ühtlasem väiksem tänavatel, liikluskoormus õhusaastet) mõeldud ja hajutatud parkimine vähendavad stressi vähendab (turvalisem keskkond vaimselt ka kui ja valiku- vabaduse toob tegutsemisruum ning suurem - liiku on kõik järgi ruumi põhimõtte Jagatud võimalused). puhul keskväljakute valminud Seda on kõigi jad võrdsed. kesk Kuressaare eesrindlikumalt kõige järgitud, hoolega ruumist jagatud seal liiklejad saavad kas Aga väljakul. üksteise positiivse õppetunni, mida mujalgi rakendada liiklus- ja tähelepanelikuma rahulikuma hoolivama, suhtes kujul? kultuuri liiga korrektiive millalgi tehakse Kas looduskeskkonnast. võimalus ja kivisesse üldmuljesse ning leitakse lagedasse ei ole enam ammu moe- lisada puid? Konteinerhaljastus asemel peenralillede tavaliste kasutamine sõna, kõrreliste ei väljak hingav kas aga trend, juba pikaajaline on ka loodust ja reageerima rikastama varju, ka pakkuma peaks muutunud keskkonnaoludele? näha, ei ole lõhesid on veel ja koolkonna põlv- Kuigi geeniuse linnaplaneerimine enam ammu eksperdist laikude ja visiooni alusel plaanidele värviliste tarkuse joonte ja käskivate (tsoonide) joonistamine, keelavate

Üks lihtsamaid viise selle küsimuse lahendamiseks lahendamiseks viise selle küsimuse lihtsamaid Üks Kõik arvustused on ses suhtes ettevaatlikud: eks aeg eks ettevaatlikud: arvustused on ses suhtes Kõik HINGAMINE Avaliku ruumi kvaliteedi ruumi Avaliku kvantiteet, ei ole hindamiseks arvuline väljendus kõige kõige arvuline väljendus ega objektiivsem, ausam suisa seega vale, oleks hakata vulgaarmajanduslik ööbimiste mõõtma näiteks arvu ja külastajate või kulutatud tarbijate teenuste eurosid. ) ehk kohalike elanikega elanikega (ingl placemaking) ehk kohalike on kohaloome ja identiteediga anonüümsest ruumist selge üheskoos loomine. Inimmõõdulisus on siin täh- inimmõõdulise koha suhestuda, seda omaks et siis saab kohaga tis seepärast, ja selle eest hoolitseda ning tunda sellest hoolida võtta, Inimesed kipuvad ikka võrdlema asju endaga, elava elava asju endaga, võrdlema ikka Inimesed kipuvad ja teavad. seda, mida tunnevad hindama organismiga, arvustustes, et väljak keskväljakute osa ka Nii kordub ruumi, elutu kuid on ilus metafoor, Hingamine hingab. hingama ehitatud (ja suudavad kivise) keskkonna tihti mis See on ka toomine. elu kohale inimesed, panna vaid - keeruli kõige arhitektuuriprojekti tahes planeerimise või ehitus, muu- plaan või kavandatud hoolikalt kas sem koht: ja hoiab inimesi? ellu, tõmbab ärkab sekkumine tus või Kättevõtmise ja ärategemise eest väärivad seega kõik kõik seega väärivad eest ja ärategemise Kättevõtmise arvata, ju ka võib Heatahtlikult ühtviisi kiitust. keskväljakud on ning nüüd on juba pool võitu lükkamine et liikuma ja suunas keerata neile sobivas see hoog asi kohalike korraldajatele sättida. Küsimus paremaks järgi sisu enda soodustab kogukonna töö juba tehtud alati, kas on aga on tegu või hoo säilimist ja kasvamist edasisi toimetamisi, midagi aga ja värske, kena mis on küll laisa arhitektuuriga, jääb ei too, kaasa see soovikohast (kohalikele) uut või palju Siis on elu sissetoomine ja fassaadlikuks. poolikuks kulutusi. ja nõuab suuremaid raskem Võru Kas mitte. ellu või ka päriselt ärkab väljak näitab, kas fantaasiat kohalike „masinad“ ergastavad kummalised ajaloolise kvartali uus nägu Valga Kas ja ruumikasutust? ärksal hooneid ja ettevõtlust ümbritsevaid elustab ka moel? uusi lahendusi katsetaval vaataval, ehk tulevikku kesk- (ja etapiviisi kasvav ehk väiksem või Kas odavam) muudele, paindlikumatele kulutada raha võimaldaks väljak nägu algatustele? ja enam kohalike

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 56 57 Fotod Maris Tomba Fotod Valga keskväljak Valga linnatuumiku muinsuskaitsealal. Autorid Gianfranco Franchi, Chiara Tesi, Rea Sepping (Franchi Associati). Sepping (Franchi Rea Tesi, Chiara Franchi, Gianfranco Autorid muinsuskaitsealal. linnatuumiku Valga keskväljak Valga 1.–2. 1 2 3 Väikelinna keskväljak ei erine suure linna omast, sest suure ei erine keskväljak Väikelinna - paraad või kaasamine „Kogukondade intervjuus Helen Sooväli-Sepping K. Tuul. 100 betoonplatsi Eesti Vabariigile. – Sirp, 23.02.2018. Vabariigile. Eesti betoonplatsi 100 K. Tuul. R. Kond „Aktuaalses kaameras“. ERR, 12.11.2017. „Aktuaalses kaameras“. R. Kond Selles vaimus on kolm aastat tegutsenud Paide Paide aastat tegutsenud on kolm Selles vaimus - ühis ja linnavalitsuse arvamusfestivali kus kogukond, hea avaliku ruumieksperiment, ehitati keskväljaku tööna mis ajutisusest hoolimata kannab ruumi näidisprojekt, linnasüdamesse, luua ühine – tuua elu tagasi sama mõtet täieli- Peaaegu ja suhtlusruum. tegutsemis- kohtumis-, on järkjärguline võlu õhinapõhise ruumieksperimendi kult õppimine ja muutumine, sest see võimaldab kasvamine, luua inimmõõdulise ja kiiremalt odavamalt lihtsamalt, läbi katsetuste. on areng – see elab ja hingab mis koha, ja ja katsetamine) lähenemisest (ajutisus Teistsugusest kogukonnaga) kohaliku ja koostöö elluviimisest (odavus ruumi ja avalikku hoolimata ühendab usk kvaliteetsesse ja „Hea avaliku ruumieksperimenti Paide tegutsemisjulgus keskväljakuid. ruumi“ programmi on erinev mõlemad, kuid ruumi vajavad head avalikku seda tähtsam koht, mida väiksem mõõtkava: lahenduste täpselt kohalike rätsepatööna, on, et lahendus valmiks ei erine muin- Samuti mõõdu järgi. ja soovide vajaduste uuemast, sest inime- keskväljak vanalinna suskaitsealuse - kon olla mõlemal – erinev saama ja tahtma sed peaksid elu ja hingamisruumi lahendust, kuid nõuab tundlikku tekst ja ühine suhtlusruum. tegutsemisvõimalused toovad 1 2 3 likud lipuväljakud“. E. Kiivet, Sirp, 23.02.2018. E. Kiivet, lipuväljakud“. likud Linnaplaneerimise nähtav eesmärk peaks olema elu eesmärk peaks Linnaplaneerimise nähtav Paide keskväljaku ruumieksperiment 2017–2019. Autor Elo Kiivet meeskonnaga. Fotod Maris Tomba Fotod meeskonnaga. Elo Kiivet Autor 2017–2019. ruumieksperiment keskväljaku Paide Ajalooliste hoonete ei ole püsimist kasutuses tagada elususeta, võimalik hoonete sees inimesteta ümber. ja ja geo- harmooniliste ega (kitsendused) tõmbamine (hoonemahud) meisterdamine. makettide meetriliste on siin kõige ja seega Linna tuleb planeerida inimestele inimsilma tasemelt, sh vaade inimlik mõõtkava, tähtsam mis illustreerivad (nn linnulennuvaated, helikopterilt mitte planeeringuid ja projekte). kõiki jätkuvalt ruumi Inimestele kujundamine. tegutsemisruumi toomine, kui nii uusarenduspiirkonnas loomine on ühtviisi tähtis hoonete Ajalooliste vanalinnas. muinsuskaitsealuses ka elususeta, ini- tagada püsimist ei ole võimalik kasutuses Kunstiteos-monumendist sees ja ümber. hoonete mesteta - ja seiklejaid ligi tõm sh romantikuid ja Instagrami-ruumist, Esindus- on päris elu koht. tähtsam varemetest bavatest identiteedi olla vajalik võib ja lipuväljak, paraad- ruum, nt mida selline liialdatud rahvuslikkus, kuid kujundamisel, järel tähtpäeva ei taga liigselt rõhutada, võib keskkond on alati sobinud paremini Selleks kohtumisruumi. toimivat ajalooliselt turu- ja laadaplatsid, millena on keskväljakuid suursündmused võimaldavad Üksikud kasutatudki. ja näha rahvamassis suuremas küll meie-tunnet kogeda - iga ikka tagab jätkusuutlikkuse inimesi, kuid eripalgelisi suhtlus. ja pidev päevakasutus 3. Tallinn) Stuudio (OÜ Villem Tomiste Autor muinsuskaitsealal. vanalinna Võru keskväljak Võru 4.–5.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 58 59 4 5

näitas, et uus lahendus 2 Autoliiklust keskväljakult uuendustega ära ei kaotatud, ei kaotatud, ära uuendustega keskväljakult Autoliiklust kesklinna paigaldati jaoks inimeste Nägemispuudega KESKVÄLJAKU KATENDID JA LIIKLUS tekitab segadust, kuna ülekäigurajad puuduvad ning puuduvad ülekäigurajad kuna segadust, tekitab Tähistatud ja lõpeb ootamatult. algab katend märgistatud on seal väli- suvel rattahoidjaid, alale on paigaldatud sinna parkida sõidukid, võivad ja talvel piirded kohvikute - märgista inimestel nägemispuudega takistavad mis kõik inimeste Nägemispuudega kasutamist. tud katendiosade lahendus paremini äärekividega hinnangul oli varasem kasutatav. suve- kui tunnet, mis tekib, „ajas rändamise kogetud meistrite üle vanade jalgrattaga päikesetõusul hommikul sillutise sõita, lihvitud siledaks lapitud ja hobusevankrite enam laduda ei suuda ning mis üle sillutise, mida keegi ja sai kivihunnikuks“. üles võeti juba tunni pärast all paiknevatest enamik teede asendati käigus Tööde uuesti üles kaevata. lähiajal teid vaja et poleks torustikest, viidi ühele tasapinnale, nii et uuenda- Sõidu- ja kõnniteed äärekive. kõrgeid häirivaid ei ole liikumist tud keskväljakul cm, pinda 5–20 tänava ümbruses alandati Osa hoonete ja taastada ehitus- niiskusrežiimi hoonete et parandada - suurte betoon alad kaeti aegsed tasapinnad. Jalakäijate - ees kasu raekoja graniitkividega, väiksemate plaatide või erinevaid graniitkivide Väiksemate tati suuri graniitplaate. sillutist ja märgistati liigendati kasutades ja faktuure toone minimaalse sõidutee kasutati tänaval Lossi teekate. laiuse ulatuses asfaltkatet. ehk kõik ruumi põhimõttel jagatud liiklus korraldati puuduvad Keskväljakul õigustega. liiklejad on alal võrdsete on selles ja ohutuse kaalutlustel tähistatud ülekäigurajad 10 km/h. lubatud liikumiskiirus See- autode piirkonnas osa ehk suurem läbiv tee muudeti keskväljakut juures kõrvalteeks. hõlmatud alast peateest projektiga aitama neil seal liikuda. mis peaksid taktiilsed katendiosad, katse korraldatud Novembris

1 Üllar Alev Üllar

Kuressaare keskväljaku ehitustöid alustati 2018. aasta ehitustöid keskväljaku Kuressaare artikkel ajalehes Sirp avaldatud aasta oktoobris 2019. Munakiviteede halvas halvas Munakiviteede viimastel süüdi on maines ehitatud aastakümnetel kvaliteediga kehva lõigud, ka ja vanematest on mis ehitatud Kuressaares nüüd hoopis erineva lõikudest pinnaga. Selle kirjatüki eesmärk on anda ülevaade Kuressaare Kuressaare Selle kirjatüki eesmärk on anda ülevaade ning töödest ruumi rekonstrueerimise avaliku kesklinna õnnestunud lahendused esile õnnestunud ja vähem tõsta silmas pidades ka kuid vaatevinklist, tehnilisest eelkõige või on juba tehtud Üle Eesti põhimõtteid. muinsuskaitse saaks uuendamine, kus linna peatänava mitme kavas teha. paremini või võtta eeskuju kogemusest Kuressaare Projekt septembris. aasta lõpetati 2019. ja need suvel ja tänavani Torni keskväljakust tänavat hõlmas Tallinna ümber tänavalõike lühikesi pargini, kuni tänavat Lossi turu ala. ja kogu keskväljaku Häli-Ann Tooms ja Mari-Liis Männik Mari-Liis ja Tooms Häli-Ann autor: Võistlustöö OÜ Projekt: Projekt Kuubis Infra AS Merko Ehitustööd: Vallavalitsus Saaremaa Tellija: rõõmud ja mured rekonstrueerimise rekonstrueerimise Kuressaare keskväljaku keskväljaku Kuressaare võtab kokku sotsiaalse õnnestumise ja ebaõnnestumise sotsiaalse kokku võtab Artiklis kirjeldati enne ehituse algust väljakul vaatepunkti.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 60 61 Kiriku tänava uus munakivisillutis uus tänava Kiriku laotud juurde ka kui vana on nii säilitatud Lipuväljakul uut sillutist Üllatavalt ulatuslikult ja terviklikult paljandunud muna- paljandunud ja terviklikult ulatuslikult Üllatavalt erakordset naudivad kivisillutis. Restoraniomanikud mis järgmisel tasasel sillutisel, einestada vanal võimalust Üllar Alev Fotod üles kaevatakse. päeval kopp lükkav sillutist kokku Vana

4. 1. 2. 3. 3 4 1 2 -

!

3 , kus ta leidis, et see võis tähistada „Arensburgi tähistada „Arensburgi ta leidis, et see võis , kus 4 Enamasti polnud võimalik munakivi säilitada vana munakivi säilitada vana Enamasti polnud võimalik Munakividest laoti Kiriku tänava uus teekate ning uus teekate tänava Kiriku Munakividest laoti Projekti raames oli eritingimustes nõutud munakivi oli eritingimustes raames Projekti ÜLLATAVAD LEIUD KAS GRANIIDI VANA MUNAJAS VÕI MUNAJAS VÕI VANA KAS GRANIIDI SELLES VORM, KÜSIMUS ON UUSLÕIGATUD Muinsuskaitse eritingimustes oli nõue, et tuleb uuesti eritingimustes Muinsuskaitse kivi. Kivi, nullmeridiaani tähistav Kuressaare paigaldada leitigi kaevetööde suulise pärimuse järgi, millest teati Hobiajaloolane Madis Nõmm kirjutas kivist pikema käigus. ülevaate katendi tasapinna või kallete sobimatuse tõttu, samuti sobimatuse tõttu, kallete tasapinna või katendi sõidualal. Muna- peatänavate vältida munakive sooviti - aastakümne viimastel maines on süüdi halvas kiviteede lõigud, mis on vanematest kvaliteediga ehitatud kehva tel erineva hoopis lõikudest ehitatud nüüd Kuressaares ja ka ladumise juhis tuleb anda projektis Munakivitee pinnaga. mille alusel tehnoloogiat ja ehituse algul laduda katselõik, teiste kõikide ka Kuressaares (nii tehti korrigeerida katendiliikidega). seliselt oli tähtis asendada Kiriku tänava projekteeritud projekteeritud tänava asendada Kiriku seliselt oli tähtis munakivisillutisega. korraliku asfaltkate säilitati ja remonditi enamik Kauba tänava alguses asfaldi asfaldi alguses tänava enamik Kauba säilitati ja remonditi Sellel lõigul soovis alt paljandunud munakivikatendit. laiemal alal, et munakivi kasutataks Muinsuskaitseamet, kuid projektist, lipuväljaku aastal koostatud 2014. lähtudes Selle sellises ulatuses munakivi kasutamast. keeldus vald siiski säilitamist võib kujul lõigu algsel ainsa munakivitee projekt kehtiv kuna kompromissiks, pidada positiivseks Muinsuskait graniitkividega. katmise ala kogu nägi ette taaskasutus pigem tagasihoidlik ja suur hulk asfaldi alt ja suur hulk asfaldi tagasihoidlik pigem taaskasutus teelõike ladustati sobivamaid paljandunud munakividest vahele sõidu- ja kõnnitee laoti Munakividest ootama. eraldusribad. 30–40 cm toimivad laiad vihmaveerennina - eralda sõiduradade See lahendus on ühetasandilisel teel - vastu kindlasti ka ja omapärasem joontest jana valgetest rennid võiksid seisukohalt juhtimise Vihmavee pidavam. ebamugavam, inimestel siis oleks olla, kuid sügavamad Seejuures leitud hea kompromiss. on minu arvates seega sellele lisa- ja antud on ajaloolist munakivi taaskasutatud väärtus. meridiaani ja Arensburgi XIII paralleeli ning ikkagi ka Kiri- ka ning ikkagi XIII paralleeli meridiaani ja Arensburgi - kivi eksponee Kuna nullmeridiaani“. Tsaari-Venemaa lovi igaks projekteerida rimise lahendust ei olnud võimalik ja nõunike Muinsuskaitseameti siis vormistati juhuks, vallaarhitektide koostöös sündinud põhimõtteline lahen- sündinud põhimõtteline koostöös vallaarhitektide kivi leidmist. dus pärast Kauba tänaval jõudsid töölised esimesed proovilapid esimesed proovilapid töölised jõudsid tänaval Kauba - selle mär laduda. Pärast betoonmördiga munakivisillutist sillutatud mördiga ning osa tehnoloogiat täpsustati kamist Ehitustöölised peale ümber. sõelmete puudealuseid laoti õppima, et sillutis käigus töö pidid munakivide ladumist - vaja ja ajaloolise sarnane. Tungivast sile võimalikult saaks munakivisillutise Muinsuskaitseameti dusest sündis ka infovoldik. 5

Kiirkorras püüdis vald probleemi leevendada leevendada probleemi vald püüdis Kiirkorras 5, 6 Vaekoja ees paiknenud tugimüür lammutati ja asen- Vaekoja ÜMBRITSEVAD HOONED JA RAJATISED JA HOONED ÜMBRITSEVAD liivakottidest barjääriga. Praeguseks on teada, et projektis et projektis on teada, Praeguseks barjääriga. liivakottidest arvutused ja täiendada vigased olid sademeveekoguste tuleb linna sademeveekanalisatsiooni. Teine täiesti ootamatu leiukoht oli turuhoone ees, kus oli turuhoone ees, kus leiukoht täiesti ootamatu Teine otsustati Kaev ja veejuhe. sillutis, kaev paljandusid vana all säilitada ja selle tasapinnas markeerida. katendi kaevu alusel plaaniti kaheksanurkse tööjoonise Koostatud ja sisemine tähistada saetud dolomiitplaatidega rakked osa murtud alus- mis sümboliseeriksid paeplaatidega, tarniti esimese Kahjuks kaevupõhja. kivimisse raiutud plaatide asemel peale murtudtellimuse vabakujuliste asendatud saetud siledad plaadid ning ka küljest igast murtud murenevad plaadid pole ideaalsed, kuna pinnaga tähtis. väga on kivi valik juba pinnalt, seega tuli osaliselt lahti rajamiseks aluskihtide teede Kuna vundamendid ja paekiviaedade täna- hoonete kaevata 17 Lossi ja varinguid. siis esines vajumisi külg, vapoolne - juba enne tee olid praod paekiviaia ühes lõigus kõrge lõik. See taas- aia pragudeta ajal varises tööde kuid töid, põhjustele. tähelepanu varingu on pöörata tähtis tati, kuid ehitanud hoone, mille vastu Omanik on müüri sisekülje müüri sisse, ja hoonealune pinnas vesi valgub katuselt oli müüri- tõttu Niiskuse on umbes pool meetrit tõstetud. erinevus mört muutunud ning pinnasekõrguste pehmeks müür vajuski mistõttu pool müüri oli ligi meeter, kummalgi poole. Ehitusest tingitud pinnase survest tingituna tänava varingu. vallandas vaid vibratsioon ilu- Lahendus on arhitektuurselt dati betoonastmetega. mär- Esiteks probleemi. ootamatut kaks tekitas sam, kuid sellel kuna on ohtlik, inimesed, et trepp kisid vanemad seostati tugimüüri Teiseks käsipuud. ja piirded puuduvad ja selle vaekojas uputusi, mis tekkisid eemaldamisega ees. trepi Liiklus on korraldatud jagatud ruumi põhimõttel. Sõidu- ja ruumi põhimõttel. jagatud Liiklus on korraldatud 30–40 cm eraldab laiune munakividest laotud kõnniteed Tiit Sild Fotod vihmaveerenn. lahendus: ebaõnnestus turu müügilettide Mõnevõrra tuule ja müüjaid vihma, kaupa ei kaitse nende katused eest päikese ega

6 Kesklinna piirkonna piirkonna Kesklinna on rekonstrueerimine ning linnapilti parandanud motiveerivalt ka mõjunud majaomanikele, kesklinna hooneid asunud on kes remontima. aktiivsemalt 5. 6.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 62 63 9 Vaade varahommikusele keskväljakule. Esmapilgul keskväljakule. varahommikusele Vaade kuusnurkset õnnestusid hästi sinna paigaldatud motiivi atraktiivseks järgivad Ootamatult istepingid. ehitatud värvilise valgustusega osutus katendisse on rekonstrueerimine piirkonna Kesklinna purskkaev. ka motiveerivalt linnapilti ning mõjunud parandanud on asunud hooneid kes majaomanikele, kesklinna Priit Noogen Foto aktiivsemalt remontima. Paari kuuga on uus sillutis vajunud ja pragunenud. on uus sillutis vajunud kuuga Paari Üllar Alev Fotod äravooluresti. jõudma otse peab vihmaveetorust Vesi kaugele, liiga esialgu torust paigaldati restid Paljud pritsib hoone vundamendile vesi mistõttu

7 8

7. 8. 9. Äravoolurestid vihmaveetorude vihmaveetorude Äravoolurestid 7 Kuressaare-taolises pika ajalooga linnas peavad peavad linnas ajalooga pika Kuressaare-taolises graniit- alal väikeste on sõidutee Aasta alguseks R. Vinni. Supluspealinn Kuressaare: vihmasabin muutis pubi taas R. Vinni. Supluspealinn Kuressaare: M. Nõmm. Kuidas tänu aadlipreilile Arensburgist maailma naba Arensburgist tänu aadlipreilile M. Nõmm. Kuidas M. Metsmaa. Pimedad Kuressaare kesklinna teekattemärgistusest teekattemärgistusest kesklinna M. Metsmaa. Pimedad Kuressaare M. Tulk. Kesklinna uus lahendus tegi pubist rentsli. – Saarte Hääl, – Saarte pubist rentsli. uus lahendus tegi Kesklinna M. Tulk. A. Sepp. Muinsuskaitse lajatab: vihmavee äravool keerati tuksi. – tuksi. keerati äravool lajatab: vihmavee A. Sepp. Muinsuskaitse K. Jansen. Kas südameimplantaat või aspiriin lahtisele aspiriin lahtisele või südameimplantaat K. Jansen. Kas 24.07.2019. sai. – Saarte Hääl, 07.07.2018. Hääl, sai. – Saarte luumurrule? – Sirp, 18.10.2019. luumurrule? 6 7 2 4 5 1 Sademeveesüsteemi täiendamise ja paigaldamisega ja paigaldamisega täiendamise Sademeveesüsteemi alati kuid kiiremaks, kahtlemata äravool muudeti vee teha. paremini saaks Saarte Hääl, 11.09.2018. Saarte basseiniks. – Saarte Hääl, 08.08.2019. – Saarte basseiniks. sotti ei saa. – Saarte Hääl, 15.11.2019. ei saa. – Saarte sotti Sepp. Munakivisillutis. Ajalugu, tüübid ja restaureerimine. 3 T. 2018. Muinsuskaitseamet suuremahuliste tööde puhul nii projekteerijad, ehitajad puhul nii projekteerijad, tööde suuremahuliste üllatusteks igasugusteks olema valmis ametnikud ka kui siis ei sünni seda riski ei võeta, Kui ja muudatusteks. viimati viidatud lõpetuseks midagi uut ja erilist. Jagan ka kui sotsiaalses nii mis peab paika artiklist pärit mõtet, ekspe- ilmselt aastaid, enne kui „Kulub mõttes: tehnilises jõuab ehk keskväljak ühisruumiplatvorm rimentaalne lahenduseni.“ stabiilse töötava plaatidega sillutisse tekkinud juba vähemalt 15 kergelt 15 kergelt juba vähemalt sillutisse tekkinud plaatidega ei kannata Seega laiku. vuukidega ja pragunenud vajunud paremat suurt ja vajab liikluskoormust selline katend paigaldusalust. all paiknevad hoonetest eri kaugusel: osast torudest osast torudest eri kaugusel: hoonetest all paiknevad hoonest on paigaldatud teised kuid resti, otse jõuab vesi ja voolab esmalt katendile langeb nii palju eemale, et vesi pritsib ka sattuv vesi suunas. Katendile sealt äravoolu imbub sokli ja seda ning vundamendile ja kahjustab probleemile kui seda, Pärast vundamenti. vuugist katendi - sademe paigaldamata veel tähelepanu juhiti, paigutati paremini. veerestid

Linnaplaneerimise

Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna ja Valitsus Kesklinna Tallinna 1920.–1930. aastatel kogus populaarsust natuuri- kogus aastatel 1920.–1930. patsutada, on lapsed armastanud kitse kuju Ajast aega Tänavast tugimüüriga kõrgemale tõstetud haljaku haljaku tõstetud kõrgemale tugimüüriga Tänavast pargis vormitud järgi projekti ja Siim Lootuse Kersti KITSEAED: SKULPTUURIST MÕJUTATUD PEATUSPAIK Ameti muinsuskaitse osakond muinsuskaitse Ameti Jaan Koort valmistas skulptuuri „Metskits“ 1927. aastal aastal „Metskits“ 1927. skulptuuri valmistas Jaan Koort Linnamuuseumi omanduses Tallinna eksemplaris. kolmes Nunne kohta: käidavasse väga paigutati olnud teos haljakule. majadevahelisele äärsele väikesele tänava lapsed kuna ent Hirvepargis, ka seisis kuju aega Lühikest Toompea peagi tagasi viidi kuju kippusid seal ronima, alusele platsile. järsu nõlva aedades ja parkides. kasutamine loomafiguuride lähedaste väga ja temaatikalt „Metskits“ suuruselt J. Koorti Nii on ka tühiku vaikse mis muudab tänava sobiv pargiskulptuur, jalapuhkamispaigaks. meeleolukaks Kersti ja Siim Lootus Siim ja Projekt: Kersti OÜ grupp Ehitus Bau ja Kivisilla OÜ Ehitustööd: Tellijad: meelelaadiga romantilise on meeldinud ka õrn plastika pidanud vorm habras jalutajaile. Ometi on skulptuuri mistõttu ja lõhkumist, vandaalitsemist taluma korduvat koopia. seisab nüüd haljasalal skulptuuri järgi projekti Tammoja a Nora 1952. tasapind kujundati aastatel 1980. puhkealaks. ja pinkidega treppide kenaks Toompea kas ja pingid likvideeriti – arvatavasti trepid liigse vandaalitsemise tugimüüri varisemisohtlikkuse, – ning park jäi unarusse. uuendamise tõttu trasside või Koorti aastal, kuigi nime sai Kitseaed alles 1989. Ametliku juba park seda nime rahvasuus kandis järgi „Metskitse“ novemb- 13. ilme saanud haljasala taasavati ammu. Värske ril 2018. on töö pisut muudetud ning kuju asukohta on skulptuuri maapinnast maa seest leitud originaalalusega käigus tõstetud. kõrgemale

Tiina Tammet Tiina

Puud ja põõsad kasvavad ja vananevad, teed ja pinnas teed ja vananevad, Puud ja põõsad kasvavad aastatel linnaruumi on viimastel avalikku Tallinna Hästi valitud haljastus haljastus valitud Hästi ümbruse intiimse kujule loob See tausta. ja liiga pole vaid taimevalikult lakooniline, tuues lopsakas, piisavalt looduse metsiku vanalinna aimdust. Nii nagu hooned vajavad remonti, vajavad aja kuludes aja kuludes vajavad remonti, Nii nagu hooned vajavad jää- vahele hoonete ka ja kohendamist uut mõtestatust - ja linnaruumi esteeti haljasalad. Ümbermõtestamist vad ise muidugi inimene, loodus saab endaga vajab list korda hakkama. kaotavad populaarsed kohad Kunagi tõusevad. või vajuvad muutudes ja kasutatavuse, oludes identiteedi uutes valmimisel hoonete puhangud. Uute läbinud värskendavad uued liikumismustrid. inimestel tekivad lammutamisel või need mustrid tervikuks aitavad Uuenenud pargid ühendada. märkamatuteks anonüümseteks nurkadeks, kust linna- kust nurkadeks, anonüümseteks märkamatuteks ja turistid pilku pea maas, mööda ruttavad kodanikud, väärtust ei leia. haakivat

Tallinna vanalinnas Tallinna Pargivärskendus Pargivärskendus

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 64 65 Nunne tänava äärne Kitseaed on väike hubane peatuspaik äärne Kitseaed on väike Nunne tänava 1.–2. läbimõeldud taimestus ja valgustus. annavad Lisaväärtust roheluses. Maris Tomba Fotod 2

- Toomkiriku juurde kuuluv aed pärineb 18. sajandist. aed pärineb 18. sajandist. kuuluv juurde Toomkiriku TOOMKIRIKU ÕUERUUM: PIISKOPI AED Kunagine piiskopiaed algas vahetult kirikutorni juurest, juurest, kirikutorni vahetult algas piiskopiaed Kunagine jumalasõna rahvale piiskop jagas rõdult asuvalt mille küljel on omal kohal aia kujunduses ja õnnistust. Praegusegi hoidlikku tänavasoppi varjuv sepisväravast avanev Piiskopi Piiskopi avanev sepisväravast varjuv tänavasoppi hoidlikku isegi paljud tallinlased. aed, mille olemasolu ei tea on tähistatud Jeesus Kristuse pargis teema: religioosne peatuspunkti. 14 tee Kolgata Toompea lääneküljel on uue hingamise saanud tagasi on uue hingamise lääneküljel Toompea Ülle Grišakov ja Signe Kangur (OÜ Kivisilla) (OÜ Kangur Signe ja Grišakov Projekt: Ülle Jelle idee:Sepisvärava Heigo AS Teede Tallinna ja AS Terrat Ehitustööd: Kommunaalamet Tallinna Tellija: Toompea tugimüür ja selle all olev kiviste astmetega astmetega kiviste tugimüür ja selle all olev Toompea haljas- valitud ajal loodushääli. Hästi lang lisab veerohkel See pole liiga ümbruse ja tausta. intiimse tus loob kujule tuues lopsakas, piisavalt taimevalikult vaid lakooniline, looduse aimdust. Isegi novembrihallidel metsiku vanalinna Tähelepanu värve. leiab siit aastaajale kohaseid päevadel ja puudealuse esiletõstmine puude väärikas vanade väärib viisakas vormistus. Valgustite hea kasutus ja Extery OÜ hea kasutus Valgustite vormistus. viisakas termotöödeldud saarest pingid Voog sobituvad hästi üld- sobituvad pingid Voog saarest termotöödeldud pimedal ajal. ka hubase istumispaiga ning loovad koloriiti 1 3

Uuenduse eesmärk oli siduda aia kaks tasapinda tasapinda Uuenduse eesmärk oli siduda aia kaks väidetavalt haljastuse dominandid on eakad, Kirikuaia süüvi- enesesse sobib rahulikuks pargikava Lihtne Kirikuaia haljastuse haljastuse Kirikuaia eakad, on dominandid vanimad väidetavalt Toompea pakuvad suvel mis tammed, ja varju laia lehestikuga võrratu on võragraafika mille ka olekus. raagus Peapiiskop Urmas Viilma istutas 2017. aastal koos koos Urmas Viilma istutas 2017. aastal Peapiiskop aeda Aasaga ülesandeid täitnud Taavi linnapea Tallinna paradiisi- tähistava aastapäeva 500. reformatsiooni 2018. aastal. aed valmis õunapuu. Uuendatud Piiskopi murupinna liigendavad Paekiviteed visuaalselt tervikuks. jalutaja aia serva saab nautida poole, kus ja suunavad aia silmapiiri. Piiskopi ülalinna aedade eelist – avarat ning saab ülevaate näeb merele vaateplatvormilt Balti jaamast ja Kalamajast. Snelli pargist, laia lehes- pakuvad tammed, mis suvel vanimad Toompea raagus ka võrratu on ja mille võragraafika varju tikuga kõledalt, veidi aeg pargis Siiski mõjub lehtedeta olekus. ja välimaleks kaev restaureeritud istemüürid, sest kiviteed, organiseerida. mõeldud plats ei suuda ruumi piisavalt talviselgi lisamine pakuks okaspuuvormi Mõne põõsa või ajal silmarõõmu. asukoht. vaikne seda soosib ka ja mõtiskeluks, miseks aed sobib vaikseks enesesse süüvimiseks ja mõtiskeluks. ja mõtiskeluks. enesesse süüvimiseks aed sobib vaikseks Martin Siplane Fotod 4 Toomkiriku juurde kuuluv lakoonilise kujundusega Piiskopi Piiskopi kujundusega lakoonilise kuuluv juurde Toomkiriku 3.–4.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 66 67 6 Pärnad moodustavad aastaaegade rütmis vahelduva rütmis vahelduva aastaaegade moodustavad Pärnad mille alustaimestust on üsna pargiruumi, valgusega kasvatada keeruline aed on tagasi ehk Kuberneri asuv Lossiaed Toompeal esindusliku lähtuva kavandist aasta saanud algsest 1936.

6. ilme 5. 5

Tagumise vaateplatvormi puudealune sai puujuurtele vaateplatvormi Tagumise Algse kujunduse juurde tagasi minnes kaotati keskselt keskselt minnes kaotati tagasi juurde Algse kujunduse Kuigi 1930. aastatel oli ette nähtud vormipärnade vormipärnade nähtud ette oli aastatel 1930. Kuigi TOOMPEA AED LOSSIÕU: KUBERNERI mis ühtlasi raamistab osaliselt murupinda. Uuendati aia osaliselt raamistab mis ühtlasi lahendus. välisvõrkude ning sademevee ja valgustus teed ja nüüdisaegsed teabetahvlid. Lisati jalgrattaparkla pingid. Piirded korrastati ja istumiseks ehitati müüritis, ja istumiseks korrastati pingid. Piirded sobiva killustikukatte, uued on kogu aia valged pargi- aia valged uued on kogu killustikukatte, sobiva Kubermanguvalitsuse hoone juurde kuulunud aed on aed kuulunud juurde hoone Kubermanguvalitsuse rajati muutnud. Aed mitu korda jooksul oma ilmet aegade - Eesti linnus kohandati 1773. Toompea kui aasta paiku, iluaia avati Rahvale hooneks. maa kubermanguvalitsuse planeering pärineb üldjoontes Praegune aastal. osa 1820. - rekonstrueeri Leemetsa ja Evald Alar Kotli aastate 1936. L. Späthi (selle viis ellu Carl Kempkes misprojektist kavandatud Niine 1968. aastal muruplatsilt Aleksander mitut sorti Siiski õitsevad roosad sõõrjad roosipeenrad. väärikust all, lisades aiale elegantset hoone akende roosid ja pidulikkust. Kersti Lootus, Eleriin Tekko, Kadri Uusen ja ja Uusen Kadri Tekko, Eleriin Lootus, Projekt: Kersti Soonberg Katri OÜ LT Tarrest Ehitustööd: Kantselei Riigikogu Tellija: - ülekasva aastatel ei olnud vahepealsetel „sammassaal“, Puid kujundada. algse idee järgi nud puid enam võimalik neid kohendada vaid vahetada, välja siiski mitte otsustati moo- sirutunud võrad laiali Praegused hoolduslõikusega. madal- Puudealust kambri. suvisel ajal hämara dustavad ees- Parterite taimedega. haljastust uuendati varjutaluvate - istutusalasid juga pinnakattetaimedega raamistab kujul skulptuuri sobiva konkurss korraldatud puurivi. 2017. aastal alale jäi tulemuseta, kuid pärnadevahelisele leidmiseks on olemas. jaoks skulptuuri tulevase koht võimalik aiandusfirmast), mis hõlmas tollal ka lossiesist ala ning ka tollal hõlmas aiandusfirmast), mis ja istutatud pärnad. Nõukogude piire on rajatud mille järgi muudatusi ja heakorratöid. väiksemaid ajal tehti 8

Tammsaare istub omanimelises pargis alates 1978. aastast, aastast, 1978. alates pargis istub omanimelises Tammsaare Martin Fotod märkamatu. ja igapäevaselt kohal olles ühtaegu sillutis ja suunav pilku Jõuliselt domineeriv pargiristmik: disaini elegantsemat pinkidelt ootaks Rohketelt hiigelvalgustid. Mõtestada on püütud endist varjulist puudealust: on püütud endist varjulist Mõtestada kui end nii teedevõrgu Uuenenud park kehtestab

7 . Siplane 8. 1905. aasta veresauna meenutav mälestusmärk (Lembit mälestusmärk (Lembit meenutav aasta veresauna 1905. teatri Estonia Mart on nüüdseks 1959) Port, Paluteder, ning on varju puude kõrvale Draamateatri kolitud tagant monumentaalsusest. palju oma seega kaotanud kahjuks on saanud pügatud asukoht Selle monumendi algne mille täpsem kasutus- piiritletud väljakuks, pärnadega selgub ehk endise turuhoone vundamendile otstarve valmimisel. pargikohviku kerkiva ning infostende pargidetaile, lisatud on pisiskulptuure, jalu- vahelisele ja Viru väljaku puiestee Estonia raamgalerii et silmist on läinud pargi tundub, Detailirohkuses tusteele. Märki- esile tõsta. taustal mida, mis moel ja mille fookus, nende disain jätab kuid rohkus, on pargipinkide misväärne hoolduse poolest soovida. ja praktilise kasutusmugavuse osa ole- põnevaim Ometi tundub pargi valgustusega. ka muutub ja talviti peaaegu olematuks see, mis pidevalt vat püütud hajub – taimestus. Seni on haljasalade puudealust pinnase korral ja kuiva varjulise mis muruga, visalt katta Siinsed püsitaimede istutusalad on pole eriti hea valik. linnapargist kui ja mitmekesisemad huvitavamad märksa - taimed kasvu Nendegi parim aeg on alles ees, kui ootaks. järjepideva ja nende olemus väljendub hoo sisse saavad hoolduse mõjul täisjõus.

1976. aastal parki uuendati ja 1978. aastal paigutati aastal parki uuendati ja 1978. 1976. TAMMSAARE PARK: LINNAPARGIKS MOODSAIMAKS TURUPLATSIST sinna A. H. Tammsaare mälestusmärk (Jaak Soans, sinna A. H. Tammsaare nime saanud. ongi park praeguse mille järgi Luup), Rein - märkimi peetud olümpiaregati 1981. aastal lisati Tallinnas Viies). „Merineid“ (Edgar poole skulptuur Viru hotelli seks Pargi ajalugu pikalt käsitlemata võib öelda, et 1947. aastal öelda, et 1947. võib käsitlemata ajalugu pikalt Pargi Oktoobri 16. regulaarne projekteeritud Heinsaare Harald säilitanud suhteliselt park on esialgsest ilmest nüüdseks Üllata- samaks. valdavalt on jäänud küll kulg Teede vähe. puittaimede huvipakkuv hästi on säilinud botaaniliselt valt puu- Hans Lepa mis pärines sõjaeelse linnaaedniku valik, tunduvalt muidugi võrreldes on istutusajaga Puud koolist. pool varjulise puiestee moodustades Estonia kasvanud, salu. konkursi aasta 2012. OÜ Arhitektid Tüür Projekt: Kadarik alusel võidutöö Laanemägi, Alice Kapanen, Katrin Mägi, Liis Kaasautorid: Veerde, Katerina Stokkeby, Marleen Rõbkin, Konstantin OÜ Arhitektid Tüür (Kadarik Tüür Maarja ja Tamme Kadri meeskond) Villem Pille-Riin ja Kõll Kerttu Gustavson, Maarja Haljastus: Reaalprojekt OÜ ja OÜ Printsiip Inseneritööd: Inseneribüroo Kommunaalamet Tallinna Tellija:

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 68 69 - EESLINNADEERIILMELISED OSAD tides, mida ajalooallikates pole käsitletud või mida need või pole käsitletud tides, mida ajalooallikates esemeline kultuur, edasi andma (nt pole võimelised ühiskonnaklasside madalamate või elukeskkond füüsiline seonduv). eluga pärast sai tekkida ruumiüksus eraldi kui Eeslinn alale ja vanalinna linnasüdame kinnistumist praeguse See toimus selle esmast ümbritsemist kaitseehitistega. poolel ja 14. sajandi sajandi teisel 13. esimesel poolel. ehk asumi- piirkondades alalise elanikkonnaga Eeslinnade töid ja lihtsamaid maalt linna tulnud elasid ennekõike tes olid peamiselt eestlased, rahvuselt kes elanikud, tegevad oli Asumitega soomlasi ja rootslasi. näiteks leidus ka aga osas, rannikuäärses Kivisillas ja Kalamaja tegu kahtlemata - tänava plaanidel näha tihedat ebakorrapärast võib kus Toompea võis piirkond ja krundistruktuuri. Sarnane võrku selle Liivi sõja eelne pla- kuid eeslinnas olla Tõnismägi, ja intensiivsemat Püsivamat neering pole meile teada. linnaväravatest, eeldada olulisimatest võib elutegevust servades. liikumisteede lähtunud Harju ja Karjaväravast, nt jooksul, aja napi Selle arheoloogid olnud mil on ala kaasatud eeslinnade täie- tuntavalt on uurimisse, ajalooallikatele senine nenud tuginev plaanimaterjalile ja eeslinnalisest ettekujutus asustusest. avardab arheoloogia meie teadmisi detailides või aspek või detailides meie teadmisi arheoloogia avardab

Eero Heinloo, Ragnar Nurk Ragnar Heinloo, Eero ALLIKAD JA UURIMISVÕIMALUSED Arusaamine Tallinna kesk- ja varauusaegsetest eeslinna- ja varauusaegsetest kesk- Arusaamine Tallinna tuginenud sajandil) on varem 13.–17. dest (siin rõhuga lubavad dokumendid Kirjalikud peamiselt ajalooallikatele. arvu elanikkonna ja koosseisu, näiteks järeldusi teha Eeslinnade kohta. ja omandisuhete tegevusvaldkondade aja- uurijad väärtuslikku teavet saavad planeeringu kohta osa ulatub selle vanim kuigi loolisest plaanimaterjalist, tsaariaja algusesse. Eriti hinna- aja lõppu või Rootsi vaid krundiplaanide eeslinnade kuulunud all-linna juurde takse - korraldu rae Staden koostas atlast, mille Sigismund von plaanide küsimus seni vastamata aastal. Üks sel 1699. Liivi neil keskaegsete, peegeldub puhul on, mil määral hilisemad eeslinnade struktuur ja mil määral sõja eelsete põhjal täiendab ajalooallikate Arheoloogia arengusuunad. arheoloogiliste annavad nii, et ühest küljest pilti kujunevat ja esemed ajalooallikaist leitud muistised käigus uuringute ruumilise dimensiooni, teisalt juurde teabele pärinevale - välis keskaegse Tallinna kangastub inimestele Enamikule koos vanalinn piiratud ilme peale mõeldes linnamüüriga tänavavõrgustiku ebakorrapärase kirikute, seal kõrguvate kivihoone- paiknevate kõrval külje ja üsna tihedalt külg manada eeslinnu, mis on silme ette keerulisem Palju tega. kindlusta- uusajal varasel järgnenud sellele ja ka keskajal puithoo- ümbritsesid: nende valdavalt tud linnatuumikut ja kõrtse, hukkamiskohti veskeid, kabeleid, ka nestust, aga vanalinna vilunud silm märkab Vaid muid selliseid objekte. lõike liiklemisteede ajalooliste lähiümbruse tänavavõrgus toonastele viiteid linnaplaani uurides põhjalikumalt või ajaloolisemana säilinud krundistruktuuridele. Eeslinnade ilme pärineb alles tsaariaja hilisemast osade praegune - roh eeslinnad ajast, kui osast ja maailmasõdadevahelisest – osakaal püsielanikkonna ehitati ja suurenes välja kem eeslinnaalal. südalinngi paikneb kunagisel tänapäevane eeslinnu arheoloogi vanemaid Artiklis Tallinna vaatleme kaudu. pilgu läbi ehk eeslinnadest säilinud kultuurkihi kultuurkiht arheoloogiline Tallinna eeslinnade eeslinnade Tallinna Tallinna eeslinnade kaitsealused asulakohad ja eeslinnalise asustuse põhiline areaal 17. sajandi lõpu seisuga. Asustuse ulatus on näidatud sajandi lõpu seisuga. 17. ja eeslinnalise asustuse põhiline areaal asulakohad eeslinnade kaitsealused Tallinna eeslinna asum. Plaanile on mõni tähtsam alusel. Nimeliselt on esile tõstetud uuringute arheoloogiliste ja seniste ajaloolise plaanimaterjali VR – Väike SR – Suur Rannavärav, N – Nunnavärav, T – Toomvärav, on linnaväravad: Tähistatud ja kinnisobjekte. ajaloolisi teid valik kantud eeslinnast Toompea uuringud (alates mainitud arheoloogilised Tekstis ja H – Harju värav. K – Karjavärav V – Viru värav, Rannavärav, 3 – Jahu 5; 4 – Jahu 6 / tn kvartal; 2 – Oda 2/4; Wismari ja Loite Koidu, 1 – A. Adamsoni, sulgudes seos kinnisobjektiga): liikudes, päripäeva ala; vaheline tänava Sadama ja puiestee pst ristmik; 6 – linnahalli ning Põhja ja Mere tee 5 – Rannamäe 13; 1 ja Suur-Patarei Väike-Patarei – Tartu mnt 1; 10 10; mnt 11 – kvartal; Franco 9 – Tartu nn Tartu mnt (puust sadamasild); 8 – Porto läbimurre tänav 7 – Sadama (Jaani seek); pst 6; – Estonia 1; 14 väljak pst 7 / Teatri – Estonia 13 – nahaveski); / Maakri 25 (Härjapea jõe harul paiknenud veski 49/53 12 – Liivalaia kalmistu); ja 2a (Barbara pst 1 / Roosikrantsi 2 17 – Kaarli väljak; – Vabaduse 16 veekanal); 2 (Karjaallika mnt 15 / Tatari 15 – Pärnu 9 ja 11; 22 – Liivalaia 6/8 11a, – Tõnismägi 21 veekanal); 31 (Ülemiste mnt 22 ja 24; 20 – Pärnu mnt – Pärnu 19 ja 13; 9/11 18 – Roosikrantsi Heinloo Maa-ameti kaart. Nurk ja Eero Joonis Ragnar Aluseks (Võllamägi).

1.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 70 71 Endisel kunstiakadeemia krundil välja kaevatud kaevatud krundil välja Endisel kunstiakadeemia eluhoone põhi. rootsiaegse sõrestikkonstruktsioonis Ulla Kadakas Foto krundil. 10 mnt Kivisilla eeslinnas Tartu Põimtarad OÜ Tael Foto Vabaduse väljaku kaevamistel leiti keskaegse leiti keskaegse kaevamistel väljaku Vabaduse kivist keldreid. elumajadele kuulunud äärsetele maantee Pärnu Villu Kadakas Foto

4. 2. 3. 4 3 2

Viimastel aastatel eeslinnaalade kohta koostatud koostatud eeslinnaalade kohta aastatel Viimastel ARHEOLOOGIAPÄRANDI KAITSE ARHEOLOOGIAPÄRANDI EESLINNADES eksperdihinnangutes on nii allakirjutanud kui ka teised teised ka on nii allakirjutanud kui eksperdihinnangutes tulemused uuringute seniste kokku võtnud arheoloogid kaitstavate korrigeerida ettepanekud teha eesmärgiga liiga alla selgelt kaitse on võetud Mõni koht alade piire. osad), kuid kaugemad ja Kassisaba Kalamaja (nt suurena varasemate isegi mõni kõige alt on jäänud välja kaitse Roosikrantsi ala (nt asustusjälgedega ja intensiivsemate on uuritud Roosi- ümbrus, kus puiestee ja Estonia tänava pst 7 kinnis- ning Estonia 22/24 mnt ja Pärnu 9/11 krantsi keskse niivõrd seisukohast linna ajaloo Tallinna tut) või poole (sh Kadrioru ala nagu sadama piirkond tähtsusega ana- uurimistulemuste Seniste leiuala). ulatuv vrakkide - ja tõl hinnata uurimismeetodite ühtlasi lüüs võimaldab Nii asjakohasust. praktika ning muinsuskaitse genduste et koostamisel, eksperdihinnangu selgus Kalamaja näiteks peetud ala mõnin- vähepotentsiaalikaks seni suhteliselt osadest on saa- ja rannikupoolsetest vanalinna- gatest ese- ja varauusaegseid üsna palju kesk- dud kokkuvõttes peetud varem on selles piirkonnas meleide. Tõenäoliselt Alates kindluslinna staatuse kaotamisest 19. sajandi sajandi 19. kindluslinna staatuse kaotamisest Alates eeslinnade ala varasemast on toimunud keskpaiku asustusjälgi Arheoloogilisi väljaehitamine. kapitaalsem ainult viimased mõni- dokumenteeritud on seejuures linna õigusakti- ajal võeti aastat. Nõukogude kümmend eeslinnade alad arheo- ajalooliste mitmed Tallinna dega aastal ja alla: esimesed 1978. kaitse loogiamälestisena need aastal kanti aastal. 1996.–1997. osa 1984. suurem nime- kultuurimälestiste Vabariigi Eesti asulakohtadena vahetus või piires aastani oli nende mälestiste kirja. 2019. uuringu, üle 300 arheoloogilise veidi läheduses tehtud eeluuringud ja jälgimi- osa moodustavad millest valdava - pääste on tehtud juhtudest umbes kuuendikul sed, vaid ja rootsi- on uuritud kesk- Põhjalikumalt kaevamisi. hilisemaid üksikobjekte ka erandjuhul aegset kultuurkihti, ja uuringutele eeslinnade ala kaitsele Tänu kalmistud). (nt Tallinna täienenud teadmised märkimisväärselt on ühtlasi Vanalinnale arenguetapist. muinasajast ja linna varasest on leitud kultuurkihti lähemal asunud eeslinnade kõige väljakult (sh Vabaduse alalt hilisemalt muldkindlustuste krundilt). Reaalkooli ja Tallinna Eeslinnaaladel on aga paiknenud sadu südalinna sadu südalinna paiknenud on aga Eeslinnaaladel mis kinnistuid, suuremaid kuulunud omanikele kruntide - muud kasu ka kui nii põllumajanduslikku leidsid samuti isikuid olevaid teenistuses omaniku seal ka tust (mh elas on selliseid linnavaadetel esimestel Tallinna ja rentnikke). osas, maismaapoolses Kalamaja näiteks kujutatud krunte - Sarna alal. vahelisel Rannavärava ja Suure Nunnavärava ise- Neid piirkondi ja Kassisaba. kant sed olid Sibulaküla Varauusajal tänavavõrk. korrapärasem loomustas ühtlasi linnast veidi edasiarendusena nähtuse sama tekkisid - tootmistege tegeldi Eeslinnades suvemõisad. kaugemale kinnisobjekte. ja seal paiknes mitmesuguseid vusega - - Neil kruntidel võis leiduda ka esinduslikumat hoones- esinduslikumat leiduda ka võis Neil kruntidel KULTUURKIHT LINNAKODANIKE KRUNTIDEL - hoo eeldada toekamat võib kruntidelt Püsiasustusega nagu konstruktsioone, viitavaid argielule elavale nestust ja - koha milles esineb jälgi ning kultuurkihti, jäätmekastid, sepandus, luu- (nt majandustegevusest või pealsest elu- enim uuri- on asumitest Kunagistest nahatöötlus). või töö maan- Tartu jõe kallastel. Härjapea tud Kivisilla piirkonda krundil võis Kunstiakadeemia Eesti paiknenud ääres tee pärit ehituskonstruktsioone. eri aegadest näha rohkelt tihe- iseloomustab laiemaltki eeslinnade Selline olukord on saadud Rävala Olulist teavet damalt asustatud alasid. on dokumenteeritud idapoolsest osast, kus puiestee majandus- ja tarasid, dateeritavaid sajandisse 14.–15. viidanud ning metalli töötlemisele loomapidamishooneid eeslinn ilm- levis lähedusse Jaani seegi vahetusse kolle. jälgi leitud elutegevuse on püsiva Lisaks lõpul. selt keskaja kaevamistel väljaku esiselt alalt. Vabaduse Harju värava servas paiknenud puithoo- maantee tulid päevavalgele tänava jäänused. Roosikrantsi kivist ja puust keldrite nete on dokumenteeritud käigus uuringute tehtud piirkonnas ja puust kaste veekaeve kraave, hooneid, kinnistupiire, - leide. Võima viitavaid sepa- ja luutööle ning kohapealsele asustus on leidude järgi tagasihoidlikum veidi lik, et vaid ja Asumite alal. paiknenud Karjavärava-esisel otsustades säili- kultuurkihi kruntide äärsete maanteede suuremate neis mõjunud hilisem arendustegevus misele on halvasti - on seda alles peamiselt üksiku Praeguseks piirkondades. sise- kvartalite seniste või jäänud kruntidel tühjaks tel täis ehitada. tänapäeval mis võidakse hoovides, asustusega mis paiknesid tihedama kruntidel, Suurematel on kasutuses, ja olid linnakodanike aladest väljaspool Selliseid kinnistuid kasutasid infovaesem. kultuurkiht - kasvata aia- ja põllusaaduste ennekõike linnakodanikud suvemaju, lihtsamaid ka rajada sinna võidi kuid miseks, ning ja kuivkäimlaid kaeve kalatiike, abihooneid, saunu, Aeg-ajalt küttepuid. hoiti talviseid loomi või seal karjatati olmejäät majapidamises tekkinud ladestati kinnistutele meid või ehitusprahti. Arheoloogiliselt on selliseid kinnis- on selliseid Arheoloogiliselt ehitusprahti. meid või esisel ja Viru värava Karjavärava tuid uuritud ennekõike ulatuses ka väiksemas piirkonnas, tänava alal ning Tatari kinnistutele Sellistele ja Kelmikülas. Kassisabas Kalamajas, ja künni- ja piirikraavid, arvukadon iseloomulikud vee- puithooned, kinnistu piiri- labidajäljed, tagasihoidlikumad - veekae tarad, vitspunutistest või püstpost- olevad deks jne. vud, jäätmekastid mantelkorst ilmselt rootsiaegne tust, nagu osutab üks tänava ja Loite Koidu Kassisabast maja, mis avastati naga kvartali sisemusse jäänud osa- alalt. Kruntide vaheliselt tulemu- dele on iseloomulik põllumajandustegevuse näiline ühetaolisus. Kohati kultuurkihi sena kujunenud leiuaines olla arvukas ja mitme- nende kinnistute võib tõlgendama kergekäeliselt liiga seda kiputakse kuid kesine, sisu, mida kinnistu omani- südalinna jäätmekastide kui selline Kuigi laiali laotasid. oma eeslinnakruntidele kud

B A sajandi alguse planeeringu- õnnestunud 16. kihistuses tuvastada A ja B). söene tasapind (vastavalt ja Põhjasõja-aegne kiht Heinloo ja Eero OÜ Tael Fotod planeeringukihte, teisel juhul on markeeritud näiliselt ühetaolises näiliselt ühetaolises juhul on markeeritud teisel planeeringukihte, ja passiivsele kasutusele (Estonia pst 7 / Teatri väljak 1) viitav 1) viitav väljak pst 7 / Teatri (Estonia ja passiivsele kasutusele ja kasutus- silmata rohkeid Esimesel juhul on võimalik kultuurkiht. Kuna asulakohtade tulevased piirid selguvad alles piirid selguvad tulevased asulakohtade Kuna EESLINNA ASUMITE KULTUURKIHT

Eeslinnade kultuurkiht on asumites ja suurema püsiasus- ja suurema on asumites kultuurkiht Eeslinnade andes tunnistust eri mõneti erinev, tuseta piirkondades võib tasandil, krundi piires Väiksemal laadi maakasutusest. aktiivsemas kasutuses erinevust täheldada kultuurkihi hoonetega, paiknes õu koos alal, kus olnud tänavaäärsel põllu- olnud passiivsemas kasutuses ja selle taha jääval linnaplaanidel, mis on juba majandusalal. Tsaariaegsetel näha piki peamiste võib üksikasjalikumad, varasematest sisemusse rivi, kvartalite hoonete servi kulgevate tänavate põllud ja aiad. suured aga jäävad ka alumisi kihte liiga kergekäeliselt hiliseks täiteks, mis ei täiteks, hiliseks kergekäeliselt liiga alumisi kihte ka esi- ongi juba tehtud huvi. Praeguseks arheoloogilist paku on mille käigus Jahu 5 ja Oda 2/4), mesed uuringud (nt leide. seotud saadud sealse elutegevusega tulemusena, ja otsustusprotsessi arutelude pikemate sajandi lõpu ees- 17. siis oleme lisatud plaanil piirdunud sest kuni näitamisega, linnalise asustuse põhilise areaali hinnan- praeguste pakub kultuurkiht selle ajani tekkinud huvi. Tõenäoliselt arheoloogilist suuremat kõige järgi gute asustus jäänud üldjuhul selle ala pii- keskaegne on ka kiviaegseid) asustusjälgi nt Muinasaegseid (eriti resse. kaugemalt. leida ka jäänuseid võib ja üksikobjektide

Eeslinna krundi aktiivsele kasutusele (üleval, Roosikrantsi 13) 13) Roosikrantsi (üleval, krundi aktiivsele kasutusele Eeslinna 5.–6.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 72 73 LÕPETUSEKS - Oma kivivõllast. paiknenud kohal peahoone Swedbanki veskid, ja sellel paiknenud on Härjapea jõgi teema ette kaubamaja Stockmanni Nii kaevati samuti veevarustus. veskit. rajatud sajandi keskpaigas 14. eel ühte ehitamise nii Üle- dokumenteeritud on eeslinnas Arheoloogiliselt 31 mnt Pärnu (vastavalt veejuhet Karjaallika ka kui miste 2). ja Tatari uusajal moodustasid Tallinna ja varasel Keskajal kindlustatud linnasüdant väljaspool lahutamatu osa ka mis hõlmasid alalise elanikkonnaga paiknenud eeslinnad, - samuti küm kinnistuid, asumeid ja arvukaid linnakodanike mil arheoloogid napi aja jooksul, Selle neid üksikobjekte. ala uurimisse, on tuntavalt eeslinnade on olnud kaasatud ja plaanimaterjalile täienenud senine ajalooallikatele suu- eeslinnalisest asustusest, kuid ettekujutus tuginev tuleb jätkata jõudmiseks üldistusteni teaduslike remate kogumist. teabe säilinud arheoloogilise maapinnas veel sel vähemalt tuleb kaitsta ala kultuurkihti Eeslinnade uuringutega arheoloogiliste saaks et oluline info määral, taas kümnenditel on see viimastel talletatud. Eriti tähtis sageli mis tänapäeval tõttu, ehitustegevuse elavnenud täielikku ajalookihistuste varasemate tähendab kõigi hävimist. Härjapea jõe idapoolsel harul paiknenud vesiveski ja kivitamm Stockmanni kaubamaja ehitusele eelnenud uuringutel. Joonis OÜ Tael ehitusele eelnenud uuringutel. kaubamaja ja kivitamm Stockmanni Härjapea jõe idapoolsel harul paiknenud vesiveski

KINNISOBJEKTID VÄLJASPOOL LINNASÜDANT 7. Sadama piirkonda iseloomustavad mereliiva uhtekihid ja uhtekihid mereliiva iseloomustavad piirkonda Sadama - kuhja ning kividest kokku kihid toodud täitmiseks mere pinnast stabilisee- mis pidid rajatised, tud ja puust tehtud kindlustama. rannajoontest mõnda eriaegsetest rima või - paiknenud puust sadamasilla mais kohal tänava Sadama hoone on leitud kivist keldriga juurest maapoolse on uuritud alal arenduse Franco Porto jäänused. Seevastu olla lao- või mis võisid hoonestuseta krunte, kapitaalsema teatakse ümberlaadimisplatsid. Muudest üksikobjektidest teede väljuvate et linnaväravatest paremini, kõige vast nende koos ja hoolekandeasutusi asus kabeleid ääres on põhja- Arheoloogiliselt kalmistutega. kuulunud juurde kalmistuga, koos uuritud Jaani seegi kompleksi likult piiri- Eeslinnaalade kalmistut. ja Tõnismäe Barbara lisaks praeguse millest on kaevatud maile jäid hukkamispaigad, tõlgendus on püsivamate konstruktsioonide puudumise puudumise konstruktsioonide püsivamate on tõlgendus jää- lõunaküljele mnt Pärnu (nt tõenäoline üsnagi korral leiuaines kus on juhte, põllu piirkonnas), nud nn Mülleri - käsi tagasihoidliku või elutegevuse seostub kohapealse pst 7 kinnistu). Lisaks Estonia (nt tegevusega tööndusliku mõeldud prügiladestus- laiemale elanikkonnale on teada Jahu ja Väike-Patarei mida on uuritud nii Kalamajas paiku, väljakul. Vabaduse ka kui vahel tänava Peatumata siinkohal ebaseadusliku detektorismiga detektorismiga ebaseadusliku siinkohal Peatumata jättis mulje, inspekteerimine Esialgne arheoloogiline ja kullast rohkearvulised viitasid ka Ohverduskohale spiraalkäe- ka kui nii kaela- kanda Seda ehet võidi - kuninga kujunevat siis sattusid Skandinaavia Kuidas 2019. aasta tõi Eesti arheoloogiasse ühe võrdlemisi võrdlemisi ühe arheoloogiasse Eesti tõi aasta 2019. ohverdus- võimaliku ka koos ja sellega kullaleiu haruldase meie lääne- on teada kohti sedalaadi Rohkesti koha. Skandinaavia Just juurest. ülemerenaabrite poolsete välja käigus viitab nii detektoriuuringute sidemetele selle leiukontekst. ka kui tulnud massiivne kuldvõru et metalli- siiski nentida, võib probleemidel, seotud on saanud 21. vältimatu sajandi arheoloogi detektorist - ohverdus Ure ka arheoloogid Nii sattusid abivahend. et ta oli teatele, metallidetektoristi tänu kohaliku kohale sõle. leidnud sealt hõbeilustustega ka kerkisid Kohe kalmega. olla segiküntud võib et tegu hein ja näis, et kevaditi kõrge kasvas Leiukohal kahtlused. osa polnud suuremat ala. Tõenäoliselt on see liigniiske kaartidel polnud ajaloolistel ning ka küntud sellest kunagi ühestki ligi seitsmekümnest peal põldu. Mitte selle koha viitavaid ei saadud kalmele august kaevatud arheoloogide katkised olid peaaegu kõik Leiud kive. isegi mitte luid ega - ohver ja osad põlenud. See iseloomustab Skandinaavias nende esemed ilmselt purustati, et tagada kus duskohti, jõudmine. teispoolsusesse oli massiivne hõbedast esemed, millest silmatorkavaim ligi kaalus mis kuldvõru, 3.–4. sajandi maopeaotsaline Põhja-Euroopast kogu võru kümmekond 175 g. Vaid Skandi- g, enamik neist on leitud 160 kui on raskemad naaviast. ümber pulga spiraalselt leidsid selle arheoloogid võruna, on Lõuna- eeskujud võrude Maopeaotsaliste kerituna. tüüpi omandasid seda Põhja-Euroopas kuid Euroopas, uurijate sümboolse tähenduse. Sealsete suure võrud sümbolitega. suguvõsade kuninglike olla tegu võib arvates - väepea vähemalt või suguvõsadele kuninglikele Varastele - kuld naastud, mis tulid välja mõõgavöö ka viitavad likele alalt tuli aga m läbimõõduga lähiümbrusest. 10–15 võru hõbekaunistustega. leide, mitu neist hõbedast või teisigi mässitud hulk ambsõlgi, neist paljud hõbetraadiga Leiti kuldvõru ilustatud. Sõled kuulusid ja mõni kuldplaadiga esindasid kuid samasse aega, naastudega ja mõõgavöö tüüpe. levinud idakaldal Läänemere kohalikke, - Koha mulda? esemed Saaremaa sümboliseerivad võimu oli 3.–4. saj saarlastest et tegu näitavad, luksusasjad likud pealik Ehk oli mõni Skandinaavia ohverduskohaga. ülikute saanud kuid vallutada, Saaremaad üritanud juba tollal kohalikele ohverdati võimusümbolid lüüa ning tema liit mõne perekondlik ka pole aga Võimatu jumalustele. Saladuseks vahel. suguvõsa Gotlandi ja näiteks Saaremaa konteksti koha võivad mõnevõrra see ilmselt jääbki, kuid - planeeritud arheoloogili aastaks aidata selgitada 2020. Mägi sed uuringud. — Marika

Kuldvõru leiukohal. Fotod Marika Mägi Marika Fotod leiukohal. Kuldvõru väepealikele päritolu germaani naastud, mis viitavad Mõõgavöö Jaana Foto ehtetüüpe. ambsõled esindasid kohalikke Leitud

2. 3. Ratas 1.

kuldvõru Saaremaal Saaremaal kuldvõru Ohverduskoht ja ja Ohverduskoht

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 74 75 Pika tänava vaade 20. sajandi alguses. Foto Rahvusarhiiv Rahvusarhiiv sajandi alguses. Foto 20. vaade tänava Pika Abel Mirjam poolt. Foto tänava Pika Pikk 68 kortermaja

1. 2. 2 1 Kristiina Ribelus Kristiina , mille käigus tulid välja erilised, tulid välja , mille käigus 2 Hiljem tehti hoonele mitmel korral juur- korral hoonele mitmel Hiljem tehti Rakvere Pika tänava kujunemisest ja selle elani- kujunemisest tänava Pika Rakvere 1 Pika tänava hiilgeaeg jääb 19. sajandi keskele sajandi keskele jääb 19. hiilgeaeg tänava Pika Seoses Rakvere kreisilinnaks kuulutamisega koostati koostati kuulutamisega kreisilinnaks Seoses Rakvere MAJA PIKALRAKVERE TUIKSOONEL, TÄNAVAL Rakverest kujunes linna tüüpi asula praeguse Pika tänava tänava Pika linna tüüpi asula praeguse kujunes Rakverest meelitas see koht Kaupmehi sajandil. juba 13. piirkonda Toolse-Tartu-Pihkva tõttu asendi soodsa geograafilise sai lähedus. Põhjasõjas ja linnuse vahetu kaubateel - ning uus periood linna aren kannatada rängalt Rakvere kreisi- vabaks see kuulutati 1783. aastal, kui gus algas linnaks. poolde. ja teise ulatus tihedam linna plaan. Selle järgi aastal 1798 Rakvere millest lõuna pool tänavani, Tõusu hoonestus praeguse neist oli praegune Üks hoonestatud krunti. kaks oli vaid Halsteterile. raehärra mis kuulus Pikk 68 hoone krunt, - elumaja mantel säilinud Pikk 68 tänavaäärse Praeguseni olemas juba esialgsel kujul oli seega puitosa korstnaga 18. sajandi lõpul. deehitisi. nii papile kui ka krohvile tehtud maalingud ning rikkalik maalingud ning rikkalik tehtud krohvile ka nii papile kui ja laes huvita- olid seintel mis ja bordüüre, tapeete valik lootused sobitatud. Need leiud panid suured kokku valt mis on veel interjööridele, ümbruskonna teistele ka uurimata. Milline on Rakvere vanalinna ajalooline interjöör? ajalooline interjöör? vanalinna Milline on Rakvere Püüdsin leida ülesvõtteid palju me sellest teame? Kui - ja arhiivide digitee muuseumide interjööridest Rakvere kasin. tulemus oli, ütleksin, ritud andmebaasidest, kuid uuri- aastal koostatud Kirsi 1979. Odette aga lugeda Kui mistööd - kaup linnake elust pulbitsev silme ette kangastub kest, kõrtside ja ametiasutuste, koolide, käsitöökodade, luste, sisustusega rikkaliku kui kujutada, ette On raske kirikuga. ja ettevõtlikul oli sellel auväärsel, kodusid maitsekaid tänavale Pikale oli koondunud kes kodanikurahval, jõukal pisut Pikk 68 elamu elama. Seda uudishimu rahuldas siseviimistlusuuring Rakveres Pikk 68 siseviimistlusleiud siseviimistlusleiud 68 Pikk granaatõuntele Huntide ülistustants ülistustants Huntide Teisel etapil (1860.–1870. aastatel) võeti Pikk 68 võeti aastatel) (1860.–1870. etapil Teisel Kolmandale etapile (1870. aastatest 20. sajandi 20. aastatest etapile (1870. Kolmandale K. Ribelus. Puitelamu Rakveres Pikk 68 siseviimistlusuuringute aruanne. Pikk 68 siseviimistlusuuringute Rakveres K. Ribelus. Puitelamu O. Kirss. Ajalooline õiend, Pikk tn. 68 elamu. Käsikiri SA Virumaa Kirss. Ajalooline õiend, Pikk tn. 68 elamu. Käsikiri O. O. Kirss. ENSV Rakvere linna ja rajooni uurimis- ja projekteerimistööd. uurimis- ja projekteerimistööd. ja rajooni linna Rakvere Kirss. ENSV O. Muuseumid kogus, lk 1–2. Muuseumid kogus, Rakvere, Pika tn. hoonete fassaadide värvikavand. Köide I. Ajalooline Köide värvikavand. fassaadide tn. hoonete Pika Rakvere, ERA.T-76.1.10496. arhiiv, Muinsuskaitseameti 1979. ülevaade. 1 2 3 OÜ Tartu Restauraator, 2019. Muinsuskaitseameti arhiiv. Muinsuskaitseameti 2019. Restauraator, OÜ Tartu RAKVERE RAIBE RAKVERE maalitud viinamarjakobar kuulimotiividega. Veel täielikult täielikult Veel kuulimotiividega. viinamarjakobar maalitud peidab endas tervikpildi maaling salapära. avamata korduv- aga toretseb eluruumi seintel Tänavapoolse granaatõunamotiivi hunte millel on kujutatud muster, - seinalahendu terviklikust See on osa ümber tiirutamas. ja ookertoonides. hallikassinistes sest, mis on teostatud - säilinud fragmen on kas Hoone ülejäänud maalinguleiud alla, trafarettmaalingute lihtsamate kuuluvad taarselt või aastatest. 1830. alates tegema mida on hakatud papp. Papp- uus materjal, kasutusele siseviimistluses laes, see on üle värvitudviimistlust näeb peamiselt ja leiab Seintelt trafarettmustritega. lihtsamate kaunistatud esimesed ka aga trafarettbordüüridega, värvi koos veel Gohsi et vähemalt On teada, tapeedid ja bordüürid. tapeete. 1866. aastal Rakveres (Pikk 15) müüs kauplus ainult ees- on kasutatud lõpuni) on omane tapeet. Värvi seda on sealsedki sei- pärast aastateni, 1950. kuni kojas nad tapetseeritud. Pikk 68 hoone tapeedileidudest saab on tapeeti eelistatud aastatest 1870. et alates järeldada, tapeedi- ka Tallinnas Sellest ajast töötas seinavärvile. tänu tapeetide kättesaadavusele kasvas mistõttu vabrik, puhul on huvitav nende populaarsus. Pikk 68 interjööri laes. tapeeti ka see, et siin on armastatud kasutada ja bordüüridega ruumis seinatapeedi Laetapeedid loovad terviku. sellist vähe majadest on seni väga vanalinna Rakvere granaat- et Loodan, 68 hoonest. Pikk leitud nagu materjali hundid ja värviküllased tapeedid ümber tantslevad õunte elanikke tänava Pika teisi ka võluvad bordüüridega koos Rakvere oli kunagi kui ning nende mõju on sama võimas, umbrohul, õitega kollaste kaunil – sellel tegelikult raipel 18. sajandil sai alguse üle Eesti levik mille pöördumatu et Rakvere soovin, ümbrusest. Sedapuhku just Rakvere inimesed oskaksid elavad muinsuskaitsealal vanalinna elukeskkond mida nende kaunis huvituda väärtustest, on sinna külvanud. põlvkonnad endas peidab ja eelnevad -

5 3 4 Pikk 68 hoone kuulus Pikk 68 hoone kuulus 3

Käsitsi maalitud viinamarjakobar eeskoja seinal eeskoja maalitud viinamarjakobar Käsitsi Kristiina Ribelus Fotod maalingust ja granaatõunamotiiviga huntide Fragment maalingust samast Fotorekonstruktsioon

KOLM SISEVIIMISTLUSETAPPIKOLM VÄRV, PAPP JA TAPEETJA – PAPP VÄRV, Pikk 68 elamu siseviimistluse leiud saab jagada viimistlus- leiud saab jagada Pikk 68 elamu siseviimistluse etappi. Esimest etappi (18. sajandi kolme järgi materjalide iseloomustab värv krohvitud aastateni) 1860. lõpust kuni palgil ning maalingud. Puitlaed on esialgu otse või seintel Kõige võõpama. neid valgeks värvita, hiljem hakatakse hoone eeskojas väärtuslikumad maalinguleiud paiknevad - mantel eluruumidest. Eeskoja ja ühes tänavapoolsetest käsitsi seinal on säilinud mustale taustale korstnaga seni. Seetõttu võib oletada, et selle ajavahemiku maalin- oletada, et selle ajavahemiku võib seni. Seetõttu endi tehtud on maalermeistrite gud ja tapeedivalikud uudsemaid lahendusi ja kõige ajastu ning peegeldavad tippmoodi. siseviimistluse Brandtide perekonnale kuni 1940. aasta 1940. natsionaliseerimi kuni perekonnale Brandtide 1836. aastal maalermeister Johann Friedrich Brandtile. Johann Friedrich Brandtile. 1836. aastal maalermeister tema kinnisvara ja Pikk 68 Hiljem päris isa maalritöökoja Brandt. poeg Johann Eduard Järgmine krundivaldaja oli Catharina Schwartz, Rakvere Rakvere oli Catharina Schwartz, krundivaldaja Järgmine müüs kinnisvara lesk, kes Schwartzi linnasekretäri 3. 4. 5.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 76 77 1 Teine viimistlusetapp: rosett papil viimistlusetapp: rosett Teine tähistatud leitud maaling punasega Töötsoon, algsest kujundusest toa Fotorekonstruktsioon

6. 7. 8. aastatest 1870. tapeedileiud. Vanimad Kirevad 9.–11. 8 7 6 11 10 9 -

19.– kirikuni. Järva-Jaani aastal jõudis järg 2019. - seinad ja võl kiriku selgus, et Järva-Jaani Uuringutest visandatud maalingud krohvi värskesse Keskaegsed tipus sarnane sõõrimaaling, on võlvi Kooriruumis mitmel pool seinal ning kirikus kohal trepi Kantsli osa väike jõuti läbi uurida vaid päevaga Kolme sioonijärgsete sakraalruumide kujundusest. kujundusest. sakraalruumide sioonijärgsete - ja konservee seal uuringuid muinsuskaitse 21. juunil tegid Marta üliõpilased Jüri-Martinrimise osakonna Lepp, Väli, Markus Pille-Riin Rožkov, Eleri Paatsi, Tammiste, Siim Raie, Siim Hiis, Minni Tang, Väljaots, Kristi Niit, Kadri juhendasid Hook, keda Tiidor ja Tarmo Taavi Lukk, Frank Kallas. ja Merike Hiiop, Anneli Randla Hilkka värvilisemad, praegune kui vid on olnud keskajal märksa idavõlvikus Pikihoone laseb. aimata sisekujundus lausvalge - kom ajast pärinev krohvimise kilpseintel leiti võlvi tipus ja - jaga sektoriteks päises on ebaühtlasteks positsioon: võlvi neljas suunas maa- millest jooksevad tud lillelaadne sõõr, - kujun sepisankrut meenutava Need lõpevad litud roided. algust). juba enne uuringute neist oli nähtaval (üks diga ja vööndkaare neist allpool, juba külgseinte, Omakorda ja aknaid kaari pinnal on sarnased sõõrid, võidukaare on valdavalt Maaling maalitud kvaadrid. raamistavad aga halli (sinist). on kasutatud kohati toonides, punastes sõõr sektoritega iga kohmakusega, võluva on teostatud pole – ilmselgelt kukkunud on maalijal pisut isemoodi välja pigem loominguga, kunstniku professionaalse tegemist Just tööks. krohvijate või neid pidada ehitusmeistrite võiks avastatud, veelgi aastatel selliseid maalinguid on viimastel Pärnumaal. kirikus ja Mihkli Koerus naaberkirikus näiteks tulemusena konserveerimistöö mitmeaastase kiriku Koeru siseviimistlus keskaegne kogu eksponeeritud on praegu - toona ettekujutuse mis annab parema võlvikus, kolmes Järva-Jaani näha ka välja – selline võis sest ruumitervikust interjöör. keskaegne hilisemat värvilist viimistlust. Neist kaks seda katavad kuid ning hilisem toonides on maalitud erksinistes varasem jumala nimega heebreakeelse päikest kollast kujutab ja pärineb päiksega) paikneva (sarnaneb altariseina kohal ajast. kindlasti reformatsioonijärgsest (marmo- marmoreering musta ja punasega mujal tuli välja barokse seostada kiriku maaling), mida võib rit imiteeriv lopsa- on aknaid raamistanud käärkambris Ka sisustusega. kirikute et Eesti kord, See näitab veel sinine ornament. kas vaid käigus, reformatsiooni valgeks ei võõbatud interjööre alles mitu sajandit hiljem. sageli juba seegi annab tunnistust, et Järva-Jaani kuid kirikust, leida. — palju huvitavat Hilkka on veel Hiiop,kirikust Randla Anneli Juba 15 aastat on Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse muinsuskaitse Kunstiakadeemia on Eesti 15 aastat Juba siseviimistluse korraldanud osakond ja konserveerimise uusi hulgaliselt Need on andnud kirikutes. Eesti uuringuid kohta interjöörilahenduste ajalooliste kirikute teadmisi reformat ka kui arusaama nii keskaegsete ning muutnud

Maalingute avamine Järva-Jaani kiriku võidukaarel. võidukaarel. kiriku Järva-Jaani avamine Maalingute Säre Peeter Fotod vööndkaarel Maaling pikihoone idavõlviku

Keskaegsed värskesse Keskaegsed värskesse maalingud krohvi visandatud - kohma teostatud võluva on sõõr sektoritega iga kusega, isemoodi pisut maalijal on kukkunud. välja 1. 2. 2 1

maalingud Järva-Jaani kiriku kiriku Järva-Jaani

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 78 79

. 9 , Renaldo , Renaldo 6 fresko maalimist fresko 2 ja Henno Arrak 5 - kommu kalurid, Saaremaa ka , aga 8 , Jüri Arrak 4 , Evi Sepp 3 ja Matti Varik

7 Idee teha fresko Rahu kinole, millest noor kunstnik kinole, millest noor kunstnik Rahu fresko Idee teha valmis Hoffmannil ERKIs diplomitööna ERKIs diplomitööna Hoffmannil valmis aastal 1962. Rahu kino lõpetas ametlikult tegevuse 1994. aastal, 1994. tegevuse kino lõpetas ametlikult Rahu VARASEMADRESTAUREERIMISED - rea sotsialistliku toonase võttes rangelt ei vasta Kujutatu looduse ja rannaelu Eesti pigem kujutades lismi nõuetele, eest. rahu võitlust mitte rahu, just idülli, seejuures tulenes asjaolust, et hoone mööda kõndis, päev iga kavandada võimaldas fuajee korruse teise peafassaadi ka täies mida Hoffmann kompositsiooni, ulatuslikku sõlmisid lepingu kunstnik ja Ministeerium mahus kasutas. 3000 rubla tegemiseks eest. 74 m töö Veeber naalkorteri naabripoiss jt. Oma koha leidis pannool ka ka leidis pannool naabripoiss jt. Oma koha naalkorteri toonane noortekirjanik Ernest Hemingway. iidol, toonane ja lõuend- kavand terviku fresko mõõtkavas vähendatud detail, nn kaluristseen alusel õlimaalina vormistatud , töö valmimine valmimine , töö aastal 1963. Hoffmann alustas Dolores - vara Eesti on tegu Teadaolevalt kuud. kolm aega võttis mis freskomaaliga, ajast pärineva seima nõukogude toonaste monumentaalteoste foonil paistab silma nii silma nii paistab foonil monumentaalteoste toonaste tollal ka kui lähenemisviisi mastaapsuse, romantilise poolest. kasutamise freskotehnika erandliku kinosaalis tuled aasta hiljem. Uue aja kustusid lõplikult oli maja tulusam ülal pidada kaubandus- tingimustes pinnana. Aastatel 2005 kuni 2018 tegutses endises 2018 tegutses 2005 kuni pinnana. Aastatel kinohoones kasiino. aastal, mil 1994. esimest korda Maalingut restaureeriti - väikse vaid tehti Toona ise. Hoffmann Dolores juhtis töid - Möldri sõnul raken osalenud Eva Töödes maid parandusi. kohad st kahjustatud taas freskotehnikat, dati selleks Tallinna tagasi tulles alustas Hoffmann tööd freskomaali freskomaali tööd tulles alustas Hoffmann tagasi Tallinna joo- valminud Saaremaal ta kombineeris kus kavandiga, - ja kursusekaaslas oma sõpradest nistused eskiisidega ja hiljem kinohoone seinale Nõnda jõudsid kavandile test. Jüri Palm

–

Hilkka Hiiop, Frank Lukk Frank Hiiop, Hilkka 1 2 veetis Hoffmann neljanda ja viienda Hoffmann veetis kirjutas Dolores Hoffmann Eesti Hoffmann kirjutas Dolores Detsembris 1960 Suvel 1961 Rahu kinos Koplis hävi(ta)mine ja päästmine päästmine ja hävi(ta)mine Freskopannoo „Hommik“ „Hommik“ Freskopannoo Rahutu „Hommik“ Rahutu freskod kinoteater Rahu jaoks. Freskotehnikaga tutvusin Freskotehnikaga jaoks. Rahu kinoteater freskod Kultuuri- grupiga kunstnike aasta sügisel Uraalis käesoleva suurt huvi monumen- Tunnen teostamisel. palee freskode taalmaali vastu.“ Sõrve säär ja sealne maastik sobilik. Autor käis hommi- käis oli Sõrve säär ja sealne maastik sobilik. Autor - ja ranna päikese ning maalis tõusva merel kaluritega kuti natuuris. vaated osutus määravaks eeldus, et päike tõuseks merelt – seega – seega merelt tõuseks eeldus, et päike osutus määravaks kursuse vahelise suvepraktika Saaremaal. Asukoha valikul valikul Asukoha Saaremaal. suvepraktika vahelise kursuse Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) rektorile avalduse: „Palun „Palun avalduse: (ERKI) rektorile Kunstiinstituudi Riikliku “ „Rahu teemal teostamine minule diplomitöö võimaldada avati toonasel M. Kalinini täna- M. Kalinini toonasel avati 1959 juunil Reedel, 26. esimene laiekraankino Tallinna 69b) Kopli (praegune val üleliidu- hoone valmis kinosaaliga Üle 500kohalise Rahu. asumi mille kohandasid järgi, nr 2-06-26 lise tüüpprojekti - Tege August ja Heili Volberg. arhitektid üldplaneeringuga olid kus ehitisega, mist oli omamoodi üleminekuajastu juba oldi loobutud stalinismile kitsad aknad, kuid veel küll dekoorist. omasest sammasportikusest ja rohkest kuidas nad olid nõus selle selle nad nõus olid kuidas rahu süžeega, et võitlus ei ole vastu kellegi alati on eest, mis „Millegipärast nad toetasid „Millegipärast fuajeesse ideed sinna maalida siiamaani, imestan Ma fresko. lihtsalt vaid on suunatud, Hoffmann, RAHU.“ (Dolores 2019) jaanuar - hiid-

2 suurune kalurite rühma suurune kalurite 2 , mis annab üksikasjaliku ülevaate ülevaate , mis annab üksikasjaliku 11 Näitust saatis rohkete illustratsioonidega sama illustratsioonidega Näitust saatis rohkete Kompleksse demonteerimisprojekti finaalina toimus finaalina demonteerimisprojekti Kompleksse TEISALDAMISE TEHNIKA leda kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamise üle.leda kultuuripärandi raamat pealkirjaga - kaubandus tulevases kohaselt osa. Algse plaani kujutav seinalt maha nelja võeti fragment eksponeeritav keskuses cm. Eesti × 140 170 mõõtudega tükina, igaüks võrdse - eemaldati muinsus algatusel (EKA) Kunstiakadeemia - käi tudengipraktika osakonna ja konserveerimise kaitse suur osa maalingust, veel fragmentidena gus väiksemate käed-jalad, üle 35 detaili: figuuride portreed, kokku jpm. loodusvaated kaunimad (06.08.– ja väligaleriis (06.08.–07.09.2019) EKA galeriis - mis jutustas fres „Hommik““, näitus „Rahutu 18.12.2019) pannood ja päästmise loo. Hävinud hävi(ta)mise komaali mille sees olid näha päästetud näidati projektsioonina, ting- vaadelda kord veel võimaldas Väljapanek fragmendid. ning mõtisk mida enam ei eksisteeri, teost, tervikuna liku pannoost veidi vähem kui 10 m 10 kui vähem pannoost veidi Tellijaga kokkuleppel demonteeriti Hoffmanni 74 m Hoffmanni demonteeriti kokkuleppel Tellijaga hiiglasliku fresko teisaldamisest kogu selle keerukuses. selle keerukuses. kogu teisaldamisest fresko hiiglasliku ise: selle loomise monumentaalmaal leiab ka Käsitlemist pildianalüüs, vastuvõtt, valmimine, ajastuline kontekst, freskode ja jms, samuti konserveerimisfilosoofia järelelu autoriga töö läbivad ajalugu. Raamatut teisaldamise tsitaadid. intervjuu tehtud - vägi Ajalooliselt on seinamaale eemaldatud suhteliselt ja strappo ’tõmbamine’ (it stacco meetoditega valdsete 1 üle – eriti paistis see silma

See kogemus andis tehnilise lähtepunkti, lähtepunkti, andis tehnilise See kogemus 10

Teist korda restaureeriti pannood sajandivahetuse pannood sajandivahetuse restaureeriti korda Teist aastal amortiseerunud kinohoonele lammutus- 2007. PROJEKT, NÄITUS JA RAAMAT NÄITUS JA PROJEKT, Seinamaale teisaldatakse Eestis harva: 2013. aastal harva: 2013. Eestis Seinamaale teisaldatakse Haspo Elmar Kitse sgrafiito OÜga koostöös demonteeriti - ning 2015. aastal de- ja remontee Tarvas restoranis Tartu Vana- neidu“ seinapannoo „Kolm reljeefne riti sama autori mõisas. Võidu paiku. Siis läbis värskenduskuuri ka ruumi sisekujundus ja sisekujundus ruumi ka Siis läbis värskenduskuuri paiku. Selle restaureerimisetapi lagi liideti visuaalselt freskoga. Urve Dzidzaria. Suur osa monumentaalkunstnik teostas maaliti sekotehnikas freskost olemas- monumentaalmaali ei pööratud luba väljastades aastal 2017. tähelepanu. Kui fuajees korruse olule teise - aren puhkes kerkis, maja lammutamine taas päevakorda teemal, arutelu juba elavam vahel daja ja muinsuskaitsjate - sündis kompro edasi. Lõpptulemusena mis saab freskost - koos kuid võtta, alla mitte muinsuskaitse teost missotsus - otsus Lisaks tada sellele põhjalik fotodokumentatsioon. algust osaliselt demon- enne lammutustööde tati fresko samas asukohas, fragmente ning eksponeerida teerida juba uues keskkonnas. kuid eemaldati, tühemikud täideti lubikrohviga ja maaling kanti ja maaling kanti täideti lubikrohviga eemaldati, tühemikud asendati u 3–4% pannoo käigus Tööde pinnale. niiskele kogumahust. osas, mis vasakpoolses pannoo looduskompositsioonil algsest selgelt eristub kvaliteedilt iseloomult ja kunstiliselt maalingust. 1 millele tugineti „Hommiku“ teisaldamisel. millele tugineti „Hommiku“

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 80 81

7 6 5 idülli kujutavale pannoole maalis autor muude hulgas oma sõpru muude hulgas pannoole maalis autor idülli kujutavale kirjanik Ernest Hemingway. leidis seal ka koha ja kursusekaaslasi, 3) Evi Sepp, 4) Jüri Arrak, Jüri Palm, 2) 1) Ernest Hemingway, Andres Fotod Varik. 7) Matti Veeber, 6) Renaldo 5) Henno Arrak, fragmendid Eemaldatud Dolores Hoffmanni freskopannoo „Hommik“. Looduse ja rannaelu Looduse ja „Hommik“. freskopannoo Hoffmanni Dolores

Uueni 2. 1. - 4 3 Lähtudes ajaloolisest kogemusest ning varasemast ning varasemast ajaloolisest kogemusest Lähtudes - meeto kasutasime Elmar Kitse maalingutega, praktikast säilitab aluskrohvi freskotükk dit, mille puhul teisaldatav esmalt pildiosale kleebiti monoliitsuse. Eemaldatavale eemaldatava lahti lõigati seejärel ning kangas õhuke nurkrauast paigaldati Lõikesoonde detaili perimeeter. trajektoori lõiketrossi mis juhtis nelinurkne metallraam, saeti Lõiketrossiga oli neli eri mõõdus raami). (kasutusel mõõdus ala lahti vastavas tagant seinale kinnitatud raami see- oleks tükina, ilma et krohvikiht umbes 5 mm paksuse tagaküljelt tükk toestati purunenud. Eemaldatud juures sitakse või rebitakse seinalt lahti ja kantakse uuele alu- ja kantakse seinalt lahti rebitakse või sitakse terviklikkuse strukturaalse krohv kaotab sele. Seejuures liim ja kangas. vaid jääb toestama ning eemaldatud kihti uue alusega. taastoestatakse maalikiht ja/või Krohvi- ’rebimine’), mille puhul maalingu pind kaetakse väga väga mille puhul maalingu pind kaetakse ’rebimine’), tok Maaling kas kangaga. loomse liimi ja paksu tugeva 2 2 4 Vt H. Hiiop, Ü. Jukk. Tarvase restorani seinapannoo. Päästmine või või seinapannoo. Päästmine restorani Vt H. Hiiop, Ü. Jukk. Tarvase H. Hiiop, R. Kõiv, A. Laansalu, F. Lukk. Rahutu „Hommik“. Dolores Dolores „Hommik“. Lukk. Rahutu A. Laansalu, F. H. Hiiop, R. Kõiv, Henno Arrak oli eesti graafik ja karikaturist. ja oli eesti graafik Henno Arrak Rannarahva kunstikogust nimelise näidiskalurikolhoosi S. M. Kirovi Evi Sepp on eesti graafik ja kunstiõpetaja. ja Evi Sepp on eesti graafik Matti Varik oli eesti skulptor ja kunstipedagoog. oli eesti skulptor Matti Varik Dolores Hoffmanni toimik Eesti Kunstiakadeemia arhiivis: Gofman, arhiivis: Gofman, Kunstiakadeemia Eesti toimik Hoffmanni Dolores Jüri Palm oli eesti graafik ja maalikunstnik. oli eesti graafik Jüri Palm Jüri Arrak on eesti graafik, maalikunstnik, metalli- ja filmikunstnik. maalikunstnik, on eesti graafik, Jüri Arrak Renaldo Veeber oli eesti graafik ja skulptor. ja oli eesti graafik Veeber Renaldo Siinne tsitaat ja freskopannoo loomise lugu pärineb intervjuust loomise lugu pärineb intervjuust Siinne tsitaat ja freskopannoo pääsemine. – Muinsuskaitse aastaraamat 2013. Tallinn: Muinsus- Tallinn: 2013. aastaraamat pääsemine. – Muinsuskaitse Esimene näide lk 66−68. H. Hiiop, J. Lamp, H. Volber. 2014, kaitseamet, teisaldamine lõpust. Elmar Kitse teose seinamaali päästmise edukast 2016. aastaraamat – Muinsuskaitse mõisast karjakastelli. Vana-Võidu lk 92–94. 2017, Muinsuskaitseamet, Tallinn: Hoffmanni freskopannoo „Hommik“ (1963) hävi(ta)mine ja päästmine hävi(ta)mine „Hommik“ (1963) freskopannoo Hoffmanni 2019. Kunstiakadeemia, Eesti Tallinn: kinos Koplis. endises „Rahu“ Dolores Hoffmanniga ateljees 18.12.2018 ning Rahu kinos 14.01.2019. 14.01.2019. Rahu kinos 18.12.2018 ning ateljees Hoffmanniga Dolores ja muinsuskaitse Kunstiakadeemia Eesti ja transkriptsioon Salvestus arhiivis. osakonna konserveerimise 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 paiknenud suure- Muuseumisse jõudnud ning seni tundmatuna fondis ja on nüüdseks käigus selle projekti lõuendmaal restaureeriti mõõtmeline muuseumi püsiekspositsioonis. Dolores Karli t. toimik, f 1, n 2.k, s 440, l 21. f 1, n 2.k, s 440, t. toimik, Karli Dolores tüki saatus, 2 Omamoodi intrigeerivaks kujunes 10 m 10 kujunes Omamoodi intrigeerivaks 3 FRAGMENTIDEJÄRELELU - kau kerkiva kino kohale mis oli esialgu plaanitud Rahu - vitriinaknale. Nagu suurte kinnisvaraaren banduskeskuse hoobade kasumlikkuse jääb pärand puhul sage, duste toetavat ning selles ei osata näha uusarendust varju Eestis on tänapäeval nüüd. Õnneks ka väärtust. Nii juhtus ajaloos väärtust, mis ei paku näevad kes juba arendajaid, nüüdisarhi- ka ja parandab toetab silmailu, vaid üksnes - tükile pre rühma kujutavale positsiooni. Kalurite tektuuri uue pargi Tammsaare valiti mitu huvilist, kellest tendeeris märk meie monu- asub võimas ehitaja. Seega paviljoni ja soklikorrusel paviljoni ajaloost nüüdseks mentaalkunsti paiknenud kalaturule. seal kunagi vihjavad kalurid Saare Suur osa teisaldatud fragmentidest, mida oli kokku ligi mida oli kokku fragmentidest, Suur osa teisaldatud jõudnud ringiga on nüüdseks 50% pildi kogupinnast, Et rõhutada erakätesse. leidnud tee EKAsse või tagasi eemaldatud kõik idee nihet, vormistati fragmenteerumise millest kunstiteosteks, elavateks järelelu tükid iseseisvat signatuuri. autori suur osa said ka jäigastuva segu ja armeerimisvõrguga ning see sai nii taas segu ja armeerimisvõrguga jäigastuva viimane samm oli kanga hoide. Tööprotsessi strukturaalse - Tükki tulise veeauruga. seda tehti eemaldamine esiküljelt, mis toimib välisraam, metallist toestuse dele andis lõpliku iluraamina. ka kui elemendi nii konstruktiivse

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 82 83 Rahu kino lammutamine, kevad 2019. Fotod Ainar Luik Fotod 2019. kino lammutamine, kevad Rahu paviljoni pargi Osa pannoost ehib nüüd Tammsaare eemaldatud lisaks kus galeriis, Kunstiakadeemia Eesti „Hommik““ Näitus „Rahutu Muuseum) (Rannarahva lõuendalusel kavand töö ka oli eksponeeritud fragmentidele

7 Tööprotsess. Fotod Eesti Kunstiakadeemia Eesti Fotod Tööprotsess. 3.–4. 5. 6. 7. 5 6 2 -

2009. aastal kirik süüdati ja hoone lõunasein sai aastal kirik süüdati ja hoone lõunasein 2009. INTERJÖÖRIRESTAUREERIMINE Järgmised teated pärinevad 1893. aastast, mil 1866. aas 1893. pärinevad - teated Järgmised Värvi- restaureeriti. maale esimest korda tal valminud ing- evangelistid Püha Kolmainsus, alt leiti kuplist kihtide koguduse- raamatuga, peainglid ja Mooses põleva litega, kohal saalis inglirühm ümber Jumala silma ja välisukse muutus sajandi keskpaigas 20. maal „Iisaki ohverdamine“. värvimine. Ikonostaasitaguse ühes toonis seinte tavaks värvi- on interjööri järgi seina maalile kirjutatud numbrite ja kupli Tambuuri ja 1968. 1960 1952, 1926, tud aastatel aastatel. 1980. lagunenud seinamaale restaureeriti Taastamis- kahjustada. idapoolses osas kogudusesaali mis osaliselt lae- ja seinakrohvi, kahjustati käigus tööde ja krohvi külge aluslaudise ankrutega See kinnitati irdus. madalamana. ümbritsevast vormistati parandused värvilahen et täpsustada lisauuringud, - aastal tehti 2017. võimalusi. ja avamise taastamise dust ja maalingute kuplist, taastamistöid KAR-Grupp 2018. aastal alustas AS illusoorset sammast 11 õlimaali, kaheksa konserveerides maalingut kuplisiilude rosettidega kaheksa nende vahel, medaljonmaalingut neli ornamenteeritud liitumiskohas, allservas. kupli Maale läbisid kohati ja trafarettmaalinguid - oli pude ja puitalusest paiguti tuge krohv praod, suured restaureerimiste oli varasemate Neid kohti irdunud. vasti sobimatu materjaliga. kuid parandatud, mitu korda käigus - EeroKangor

1

restaureerimine Kaasani kiriku maalingute maalingute kiriku Kaasani UURINGUD 2021. aastal tähistatakse Tallinna Kaasani Jumalaema Jumalaema Kaasani Tallinna 2021. aastal tähistatakse seoses alustas Sellega aastapäeva. 300. Sünni kiriku restaureerimist. aasta lõpus kiriku 2016. kogudus ja tornikiiver katused, said uue vaskpleki Kõigepealt pidulikult aastal lõpetati see töö ning 2017. kuppel aastal Samal tippu. torni risti paigaldamisega kullatud 2018. aastal rekonst restaureerimist. alustati fassaadi juba 2006.– uuringud tehti siseviimistluse Kiriku aastal: hinnati viimistluse seisundit ja kahjustusi 2007. sh mõõdistati sise- tegureid, ning uuriti neid põhjustavaid selgus, et kirik oli krohvitud allikatest kliimat. Ajaloolistest Selle ulatuslik remont. juba enne 1866. aastat, mil tehti et ehitati altariruum ja nelitise sein kõrgemaks, käigus Tõenäoliselt avada. saaks tsaariväravaid uue ikonostaasi mis tähendab, kuppel, osas ümber kogu ehitati suures maalingud, pidid need hävima seal olid varasemad et kui ja maaliti uued. rueeriti kütte- ja elektrisüsteem ning nelitisekupli peale ning nelitisekupli ja elektrisüsteem rueeriti kütte- alustati ka Kuplist ventilatsioonisüsteem. paigaldati restaureerimist. interjööri Liivalaia 38, Tallinn 38, Liivalaia Tallinn OÜ Vana Uuringud: AS KAR-Grupp Restaureerimistööd: Kirik Õigeusu Eesti Patriarhaadi Moskva Tellija:

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 84 85 4 3

Kaasani kirik. Foto Eero Kangor Eero kirik. Foto Kaasani kinnitamine 2018. aastal. Nelitise tambuuri maalingute Averjanov Sergei Foto Kogudusesaali laemaali restaureerimine. Foto Reio Avaste Reio Foto laemaali restaureerimine. Kogudusesaali Vallimaa Toivo Fotod Ornamentide avamise käigus selgus, et kupli originaal- selgus, et kupli käigus avamise Ornamentide Murdunud krohviservade ääres olev maaling kinnitati maaling kinnitati olev ääres krohviservade Murdunud

1. 2. 3. Värvi- ja mustriküllane interjöör pärast restaureerimist. restaureerimist. pärast interjöör ja mustriküllane Värvi- 4.–5. sed rosettidega roidemaalingud on säilinud vaid osaliselt säilinud vaid on roidemaalingud sed rosettidega ning lahtisele krohvikihile liimiti kangas. Seejärel lõigati lõigati Seejärel liimiti kangas. krohvikihile ning lahtisele puhastati puitkarkass Seinal olev lahti. seinast krohvitükk krohvimiseks pind kaeti ning korrastatud ja tugevdati tagasi originaaltükid kinnitati Lahtivõetud võrguga. abil. lubikrohvi - otsus mistõttu nihkega, tehtud ning ülemaalingud olid kihina esmase maalingu järgi. tati need taastada uue ja maalide maalingute 2019. aastal KAR-Grupp AS jätkas Koguduse- altariruumis ja kogudusesaalis. restaureerimist ning ohverdamine“ „Iisaki supraport-maal saalis avati mitmel pool sondaažiakendena jäeti trafarettmaalingud nähtavale. interjööris krohvi- nii puitalusele oli põhjustanud Krohvikahjustusi katke- tänava külgneva kirikuhoonega mise tehnoloogia, 2016.– ka kui vibratsioon tingitud matust liiklusvoost remont. ja kupli katuse aastal tehtud 2017. 5

-

sakraal- vitraažikunsti Esmajoones seostatakse NÜÜDISAEGSED VITRAAŽAKNAD. MAITSE- JA STIILIKÜSIMUS vitraažid. Suures osas Eesti kirikutes võib aga rääkida rääkida aga võib kirikutes osas Eesti Suures vitraažid. - sajandi alguse vitraažaken poole ja 20. sajandi teise 19. H. Beyermann) Riia (Ernst Tode, valmisid dest, mis tihti ja levinum Veelgi vitraažitöökodades. ja Saksamaa kaunistamine akende oli pühakodade kättesaadavam mis klaasidega, eri värvides ühetooniliste lihtsate ülaossa. kirikuakende kõrgete enamasti paigaldati peamised mis on meiegi vitraažipärandi hoonetega, ilmalikku loodud ka on hulganisti vitraaže ent kandjad, poolt pidada vit aja teist nõukogude võib ruumi. Eestis ajast pärineb suur sest sellest renessansiks, raažikunsti mida loodi nii ajaloolistesse teoseid, hulk klaasikunsti Sel ajal valmisid uusehitistesse. ka kui pühakodadesse Sakala Õnnepaleesse, teletorni, Tallinna näiteks vitraažid - rahvus muuseumi-kontserdisaali, Niguliste keskusesse, kultuurimajja ja Võru kultuurimajja Paide raamatukokku, Tolle- samuti paljudesse linna- ja maakirikutesse. Kannel, probleemidega, ka on seotud aegne vitraaživaimustus - alati kva käsutuses nimelt ei olnud kunstnike-meistrite mida saada ning nii lepiti sellega, materjale liteetseid - aja vitraa paljud nõukogude vajavad õnnestus. Seetõttu kätt. žid nüüd hädasti konservaatori vitraažide on uute aastaga Viimase paarikümne peamiselt püha- hoonetesse, ajaloolistesse paigaldamine Üleriigiline aina enam populaarsust kogunud. kodadesse, värviline aken on hõlpsasti selgitatav: vitraaživaimustus samuti on selle tarbeks ja püüab pilke, on atraktiivne - või lihtsamaid on üks Vitraaž annetusi koguda. kergem kiputakse jätta endast maha jälg. Kahjuks malusi, kuidas selle ase- hoone ilustamisega, pigem tegelema tihti aga lahendust vajavatele kiiret mel et tähelepanu pöörata vanale või katusele läbijooksvale näiteks probleemidele, juhtuda, võib ja amortiseerunud Samuti elektrisüsteemile. Linda Lainvoo, Grete Nilp Lainvoo, Linda

Vitraažikunstist Eestis ei ole kirjutatud palju, eriti Eestis Vitraažikunstist Vitraažid ühed kui hapra- mad tihti ka ja kaduvamad on jutustajad minevikuloo aasta- inimkonda paelunud seatud Oskuslikult sadu. võimas on värvilisel klaasil - kesk hoone muuta omadus hetkega tundmatuseni kond mõjutada. inimest seeläbi ja

Pilguheit Eesti vitraažikunstile Eesti Pilguheit värvilisel klaasil Sõnum tagasihoidlik on nõukogude aja tööde kajastus. Enamasti kajastus. aja tööde on nõukogude tagasihoidlik all ehitismälestise osana, sadakond kaitse on vitraažid - väärika Meie kõige kunstimälestised. eraldi on ka vitraaži säilimise on parema sajandi kirikuvitraaže mas eas, 17.–18. originaale hapraid nimel deponeeritud muuseumitesse, nimetada (nende seas võib on asendatud koopiatega Vitraažide vitraažaknaid). Ilumäe, Ruhnu ja Piirsalu kiriku materjale: teisigi kasutatud on klaasi kõrval loomiseks 19. sajandist kiriku pärit paber- on Nõva näited võluvad Vitraažide tähendus on aja jooksul muutunud ja tähendus on aja jooksul Vitraažide kristlikuks usklikele laienenud: esialgu lugemisoskuseta on saanud palju laiema olnud vitraažist pildiraamatuks tänapäe- näiteks mis hõlmab ka kunstivorm, ulatusega tina- Klassikalise kunstiteoseid. kolmemõõtmelisi vaseid - nüüdis hulgaliselt on tulnud kõrvale teose raamistuses kunstnikel mis lubavad ja võimalusi, aegseid tehnikaid ning väljendusvahenditega enamate märksa katsetada näisid võimatud. lahendusi, mis varem teostada

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 86 87 2 Nõva kirikus asuvad ainulaadsed paberist vitraažaknad, ainulaadsed paberist vitraažaknad, asuvad kirikus Nõva Nilp Grete sajandist. Fotod mis on pärit 19. (1989), vitraažaken käekirjaga unikaalse käärkambri kiriku Vigala Lobanov on Andrei mille autor

1. 2. Leiame, et ka nüüdisaegne Leiame, et ka nüüdisaegne kanda keel saab visuaalne olla sõnumit, tugevat julget ja tekitada emotsiooni mõjus, sakraalsesse sobida ning ruumi. Viimase paarikümne aasta jooksul ajaloolistesse ajaloolistesse aasta jooksul Viimase paarikümne Kui kunstnik alustab uue vitraaži loomist ajaloolisse loomist alustab uue vitraaži kunstnik Kui hoonetesse tehtud vitraažide puhul annavad tooni tooni puhul annavad vitraažide tehtud hoonetesse stiilikeelte ning mineviku peamiselt ühed ja samad autorid saanud käekirjaga juba tuntuks lembus. See on mõistetav: harju- ollakse ja nende loominguga hinnatakse autoreid laiem märgatavalt ring on aga nud. Meie klaasikunstnike hulk mitmekülgsem. ja autoristiilide hoonesse, ei ole tema käsutuses kunagi puhas lõuend. kunagi käsutuses hoonesse, ei ole tema jätnud jälje aastasadadepikkune Selle asemel on hoonele ja moe- mitmesuguseid kunstistiile ajalugu, mis hõlmab ei ole suur osa nendest kihistustest Valdavalt voolusid. on need väärtused, sellest hoolimata kuid algupärased, ajastu hoone loos ning mis peegeldavad millel on roll maitse-eelistusi. et vitraaži paigaldamise otsus tehakse kiirustades ega ega kiirustades tehakse otsus paigaldamise et vitraaži ka nii hoone sise- kui palju muudab see kui mõelda läbi, puudulik tehniliselt sageli on lahendus Seetõttu välisilmet. keskkonda ajaloolisesse osutuda esteetiliselt ja võib sobimatuks. 1 - Heaks tavaks on saanud, et ajaloolisse keskkonda on saanud, et ajaloolisse keskkonda tavaks Heaks ei pruugi aru saada, kui et vaataja peljatakse, Tihti huvi- ja oleks pühakodadest välja kasvas Vitraažikunst Stiiliküsimus on keeruline. Muinsuskaitseamet on siiani on siiani Muinsuskaitseamet on keeruline. Stiiliküsimus lahendust kunstilist akende kommenteerimast hoidunud oleks teostus et uue akna tehniline ning on jälginud, on siingi aga Küll ajaloolist substantsi. lõhuks ega pädev ning esimest puu- sisu vormist lahutada teose võimalik stilistilisele akende uute ehk teisele tumata keskenduda lahendusele. ja mahte arvesse vanu küll võetakse uusehitisi püstitades eristuma selgelt uus lisandus ise peaks kuid ümbritsevat, selleks, nüüdisaegne. Seda ja olema kujunduselt vanast ja olgu vana vana ja ajaloo võltsimist: segadust et vältida - vitraa läheneda ka võiks võtmes uus. Samas uus selgelt - hoonesse uut kuns looks židele, arvestades, et uus teos esindab tugevalt sajandi vitraažikunst tilist väärtust. 19. ajastu meieni ning toob historitsismi valitsenud just toona ja moe kombinat võimaluste olles valitsenud esteetika, olema sama aus peaks kunstiteos sioon. Tänapäevane matkima peaksime – miks suhtes võimaluste praeguste on väljendusviisid tänapäeva kui stiilikeelt, mineviku mitmekesisemad? võrratult seletavat selle juures ei ole või on liialt abstraktne teos ning leiame, et ka vaielda sellele vastu Julgeme teksti. ja julget tugevat saab kanda nüüdisaegne visuaalne keel ning sobida emotsiooni sõnumit, olla mõjus, tekitada muidu on võimalik kuidas ruumi. Pealegi, sakraalsesse - mõtestamis mõistmist, treenida ja arendada kujundada ja on alati viimseni lihtsustatud ümbritsev kui võimet, ei tähenda, isegi labastatud. See, et hoone on vana, vahel uued lisandused olla uut. Vastupidi, et selles ei tohi ajaloolisega olema moodsad ja nutikalt peavadki seostatud. võimaluse kunstiliigile sellele annaksid pühakojad kui tav, sakraalne uuele tasemele. Kuigi ning kasvada kujuneda ja keskkond, funktsionaalne on oma eesmärgilt kunst ei pea vormikeel on konservatiivne, millesse seda luuakse, peamine Siin lasub pildiseeriatega. jutustavate piirduma vormikeelega lihtsa tellijal: ennekõike ja vastutus raskus - luua, nende sisu vaata on kergem pilte koomiksilaadseid põhjendada, keerulisema jale seletada ja nende tellimist visuaalse nii üheselt mõistetava ja mitte kompositsiooni ja leidlikkust. enam tööd nõuab märksa valimine keele - need koge just ja mõjuvamad Ometi on meeldejäävamad lihtsalt, ülemäära mused ja elamused, mis ei tule kätte sakraalsesse pingutust. Nii on ka mõningast nõuavad vaid leida võimalik tellides sh vitraaže, ruumi kunstiteoseid, keeles ajatu sõnum anda edasi tänapäevases viis, kuidas sisu muutmata, nii nagu seda on tehtud selle igavikulist aastatuhandeid. Kuressaare Laurentiuse kiriku abstraktsed ja kõnekad kullaga kullaga ja kõnekad abstraktsed kiriku Laurentiuse Kuressaare on Urmo Raus. mille autor maalitud aknaruudud (2000–2003), piiskopi Rooma hoone nimipühakuga: idee haakub Akende vaestele. vara kiriku jagada otsustas Laurentius laekahoidja et inimesed on see Laurentius, vastas järelepärimisele Keisri on sisemine tähtsam tuletades seeläbi meelde, et kullast vara, Nilp Grete suurus. Foto sulatustehnikas Eliisabeti kiriku Hästi on õnnestunud Pärnu Präätsi Rait aastal klaasikunstnik 2007. mis valmis vitraažaken, kujutab paigutatud vitraaž puitraami põhjal. Vanasse kavandite Prääts Rait Foto ning annab edasi liikumist. silma ja kõiksust

3. 4. 4 3

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 88 89 - Sohva enne konserveerimis- ja enne konserveerimis- Sohva Jaanus Foto restaureerimistöid.

1. Heinla Eestis on polstri konserveerimisest hakatud kõnelema kõnelema hakatud on polstri konserveerimisest Eestis ja seljatoed istmed, käe- on aga tõttu kulumise Polstri POLSTRI KONSERVEERIMISE DILEMMA KONSERVEERIMISE POLSTRI - hoogsa valdkonnana on eraldi konserveerimine Polstri keskpaigast. 1980ndate alates hakanud malt kujunema uurimise vajalikkusest materjalide ajalooliste Teadlikkus on läi- mis varem materjale, ning väärtustatakse kasvab on polstri aastaga Mõnekümne prügikasti. nud (ajaloo) lahendusteni, jõutud tänapäevaste konserveerimises taastada objekti polstrikuju hävinud mis võimaldavad kahjustamata. konstruktsiooni ning paljud museaalid ja erakätes aastatel alles viimastel objektid on ajaloolist väärtust ja kihistusi kaotanud olevad lähenemise tõttu. rekonstrueeriva senise traditsioonilise lähenemine konserveeriv tähendaks mõttes Ranges - muu sekku puhastamist, sest igasuguse polstrile üksnes eemalda- või avamine kihtide mingite kaasneks misega et originaalpolstri irooniline, on ka mine (selles mõttes naelatest* kasutatav ühe võimalusena kindlakstegemise eemaldamist). kihtide eeldab kõikide täiesti amortiseerunud tihti ka ning nii muuseumile kui tervik taastataks et eseme välimus on tähtis, erakliendile säilitades on materjale Vanu ja eksponeeritavalt. likult muidugi puhas- võib Metallvedrud võimatu. see paraku meri- või hallitanud tekstiilide tõttu niiskuse tada, kuid põhjustel juba tervislikel oleks heina uuesti kasutamine ebasoovitatav. Tuuli Trikkant Tuuli

Eesti eklektiline ajalugu on märkimisväärsel määral määral eklektiline ajalugu on märkimisväärsel Eesti seiku ja kulumisjälgede säilitamise säilitamise kulumisjälgede ja Polstri konserveerimise MILLEST KÕNELEB POLSTER? Et igal materjalil on oma lugu, kannab ka polstri sisu ka on oma lugu, kannab materjalil Et igal tehnikast eseme loomise ajast, valmistamise teavet kasutusviisidest kulumisest, Polstri ja materjalist. Näiteks palju järeldada. iseloomust võib ja kahjustuste on selles olnud eeliseid: saareriigil Suurbritannial kui ning mööblitoodangut on eristatud kohalikku teadlikult uuritud, et on nii põhjalikult materjale kasutatud varem ja laiuse järgi kalasabamuster) (nt koemustri sadulavöö 25 aasta täpsusega. dateerida esemeid võidakse kujundanud ka mööblilugu. Ajal, mil looga asjad on üha mööblilugu. Ajal, mil looga ka kujundanud suur kus olukorraga, vastamisi haruldasemad, seistakse meistrite mööblist on anonüümne: kohalike osa vanemast on esemed olid harva jooksul signeeritud, aegade tehtud ja keeruline riikidest sisse toodud palju mööblit teistest on õnn, mäletajaid pillutanud. Seda suurem ajalugu on ka pealt laka kellegi kui või mäletatakse eseme tausta kui saab päritolu ilmunud eseme ajalise ja geograafilise välja selgeks. järgi interjöörifotode vanade näiteks Pehmet mööblit ei seostata tänapäeval enam erilise mööblit ei seostata tänapäeval Pehmet toolid ja polsterdatud tugitoolid Diivanid, luksusega. et neid jätkub ja argised, nii kättesaadavad on igaühele Nüüdisaegse pehme mööbli õue ilma meelevalda. ka mööbel, ajalooline polsterdatud ka on kasutuses kõrval seisneb ajaloolis- kõrval mille väärtus sihtotstarbe kontekstis. kultuurilises Kui vana kattekangas pannakse uue polstri peale, pannakse kattekangas vana Kui PRAKTILINE NÄIDE Polstri konserveerimisel tuleb esiti kindlaks teha eseme eseme teha tuleb esiti kindlaks konserveerimisel Polstri piisab või seda peab saama kasutada kas funktsioon: eseme kasutuseesmärki Iga välimusest? eksponeeritavast selgitada, milline osa ning välja ja väärtusi tuleb kaaluda säilitamist. Äkki on just polster esmajärjekorras vajab kindlasti et seda ei tohiks nii kujul, säilinud unikaalsel avada. minu jõudis sohva Virumaa Muuseumidele kuuluv Üks servas amortiseerunud vasakus istmepolstriga, töölauale tugevalt ning ülejäänud polster auk oli suur sissevajunud - kor oli rahuldavas seevastu sametriie muhklik. Roheline rebendeid väiksemaid olgugi et leidus kulumisjälgi, ras, 1880– aastatesse on dateeritud Sohva ja koikookoneid. see kus on säilinud ajalooline interjöörivaade, ning 1930 puhul oli Sohva härrastemajas. seisab Hiiu-Suuremõisa tuleb lahti istmepolster et sametriie säilib, kuid selge, ilmnes, et istme amortiseerumise avamisel Polstri võtta. - (teks vahendite ehk juhuslike põhjus oli ringlamptehnika võtete ja oskamatute tiilid, nöörid, naharibad, juhtmed) kasutamine. kulumisjälgede kanga sobiks peab jälgima, et polstri kuju ja muuga. voltide ilunaela-aukude, sisselõigete, asukoha, see ajaloolist teavet kannab taaskasutades Mööblitekstiili polstrit säilitada pole võimalik. juhul, kui edasi ka valdkonna lähtuma peaks konserveerimine Polstri pinna- minna kõige ning võiks reeglitest ja praktika eetika sügavamale. konserveerimisest pealsema ehk kattekanga on ajaloolist teavet, tähtsat et saada polstritest Selleks, ja dokumenteerida uurida Tuleb palju tööd. teha vaja veel eelmainitud anonüüm- praeguses, mis paraku materjale, suses on keeruline. naelapead kõik kihi haaval: kiht polster puhul avatakse * Naelatesti naela- eri kihtide teibiribale, seejuures või papile fikseeritud märgitakse naelaaugud viimases kihis on kõik värviga. Kui erineva pead märgitakse on esialgse polstriga. et tegemist järeldada, võib märgitud, Sohva paiknes esialgu Hiiu-Suuremõisa paiknes esialgu Hiiu-Suuremõisa Sohva Herderi Foto vestibüülis. härrastemaja Viljar Visseli Instituudi kasutuskoopia Ringlampsidumine – juhuslike ringjalt seotud materjalidega Trikkant Tuuli Foto vedrusegadus. ja konserveerimis- pärast Sohva Jaanus Heinla Foto restaureerimistöid.

4 2. kogust 3. 4. 3 2

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 90 91

Eesti Eesti 4 Säilitamiskohustuse Säilitamiskohustuse 3 Praegu on see kohustuslik projekti osa projekti on see kohustuslik Praegu 2 Uute hoonete projektis võiks sisalduda ka sisalduda ka võiks projektis hoonete Uute 1 Hoone hoolduse võib lahendada kahel viisil: lahendada kahel Hoone hoolduse võib Kodu ehk kinnisvara on paljudel suurim investeering on paljudel suurim investeering ehk kinnisvara Kodu SEADUSEDJA HOIAKUD vaid mälestistel, kuid asjakohane oleks kõigi hoonete hoonete kõigi oleks asjakohane kuid mälestistel, vaid esitatud oma- on muinsuskaitseseaduses puhul. Samuti ehk ehitise säilitamiskohustus peamise kohustusena niku mälestise hooldamise kohustus. või täitmata jätmist käsitatakse hoone rikkumisena. täitmata jätmist käsitatakse õigusruumis ei saa seega ükski seaduskuulekas kodanik kodanik seaduskuulekas ükski õigusruumis ei saa seega hooldada. et hooneid pole vaja väita, hooldamata seni, kasutada või hooldada seda püsivalt - kasutus ei vähene hoolduse korral Püsiva võimalik. kuni ja hoone välimus märkimisväärselt aja jooksul mugavus polegi paarkümmend aastat hooldada vaja, arvestatud on aastat hooldada vaja, polegi paarkümmend väikesed). optimistlikult (needki sageli küttekuludega vaid majandus- võrdeliselt suureneda elus, mille väärtus võiks väärtuse sõnul määrab peamiselt Maaklerite kasvuga. ei on püsiv, asukoht kinnisvara Kuna hoone asukoht. mõjutada, see- kuigivõrd saa see väärtust aja jooksul vastu korras- arvan, et väärtuse muutus sõltub kinnisvara kuid kasvab, elamu hind hoiust. Hooldatud ja heas korras hoolimata majanduskasvust hooldamata maja hind võib ehituse hinnast moodustavad tööjõukulud Kuna langeda. säilitada ja hool- osa, siis on eriti tähtis märkimisväärse hoone osasid ja tehtud käsitööna dada aeganõudva ja nikerdused, detaile (looduskivist müüritised, puitpitsid vihmaveesüsteemid, valmistatud sepisdetailid, eritööna seina- puitkonstruktsioonid, tahutud materjalist avatäited, hooneid seisus vanu ja laemaalingud jne). Avariilises sümboolse ka inimesed paljudes piirkondades ei soovi on nende restaureerimine summa eest soetada, kuna kallis. tõttu ja üldise keerukuse käsitöö sisse kirjutatud korstnate on seadusesse selgelt Praegu ja puhastamise kontrolli korrapärase ja küttekollete kohustus. hooldusjuhis. Üllar Alev Üllar

suurte restaureerimis- aastakümnete Viimaste majade hooldusesse et väidetakse, vanade Vahel ehitatud järgi traditsioonide hooned ei pea Eesti vastu Ometigi on kliimale. karmile kirik) vana (Ruhnu puithoone juba heas korras siin püsinud kivi- aastat vanimad ja 375 kaks hooned kirik) (nt Pöide on Hooneid kauem. korda säilitadavõimalik teoreetiliselt neid hooldada kui igavesti, remontida. teadlikult ja Sissejuhatus vanade Sissejuhatus HooneteABC hoolduse arvestatud pole hilisemate kasutus- ja hoolduskuludega. ja hoolduskuludega. kasutus- arvestatud pole hilisemate ehitustööd kallist et pärast eeldatakse, lausa Mõnikord projektidega on põhjalikult korda tehtud hulk vanu hoo- hulk vanu tehtud korda on põhjalikult projektidega kuid toetusraha, on kasutatud neid. Ehitustöödeks vähe- sageli hooneid ajal peeti vanu Nõukogude puithooneid) ja osas planeeringutes (eriti väärtuslikeks need lammutamisele, et ehitada asemele uued määrati - sellist perspektiivi, ei vaevu Teades kortermajad. suured remontimisest maju hooldama, suuremast tud vanu uusi hooneid hooldusvabaks. peeti ka Teisalt rääkimata. ja palju- püsinud praeguseni on selline suhtumine Kahjuks pool sajandit. remonditud sid hooneid pole hooldatud või ja seisukorda hoonete kriitilise pilguga Jälgin pidevalt üksikud maal: silma jäävad ka nii linnas kui töid tehtud lagunevad ja paljud segamatult ehitustööd mahukad täheldan harva. hooned, hooldustöid

kogunema tolm ja seejärel võib seal hakata kasvama vetikas vetikas kasvama seal hakata võib ja seejärel tolm kogunema pinnad kirme). Sellised määrdunud roheline (seina alaossa tekib kogu ega kiiremini pesta. Puhas värvipind kuivab tasub puhtaks Infokeskus Renoveerimise Säästva uut mustust. Foto nii kergesti Hoone põhjakülg kuivab aeglaselt. Seetõttu kipub niiskele seinale kipub niiskele aeglaselt. Seetõttu kuivab Hoone põhjakülg Hoonete suurim kahjustaja on vesi nii sademete kujul kujul nii sademete on vesi kahjustaja suurim Hoonete seina ja akende tuleb jälgida ka Maapinnast kõrgemal

MAAPINNAST KATUSENI

3. Sügisene ja kevadine lehtede riisumine, suvine muru- riisumine, lehtede kevadine Sügisene ja ei seondu enamikule piiramine puude võra niitmine ja need tööd ka mõjutavad tegelikult kuid meist hoonetega, hoone läheduses piiramine Puude okste hoone seisukorda. ümber ning hoida hoone õhu liikumist aitab parandada Kui puhtana. ja katuse kuivana hoone konstruktsioonid pinnas ja muru niitmata, hakkab jätta lehed riisumata suureneb ja sellega tõusma ajapikku ümber vundamendi kõrgemale, tõuseb risk (kapillaarniiskus niiskuskahjustuste hoida seinale jne). Sokliosa on vaja sademed pritsivad pritsimist 30 cm sademete vähemalt vältida et kõrgune, ronitaimede on mitmesuguste Seega maapinnalt seinale. soovitatav pole Samuti puitseinale halb mõte. toetamine lillepeenraid. kõrgeid rajada vundamendi äärde - kahjus Kivihoonetes niiskusena. pinnasest tõusva ka kui müüritise alumise osa krohvi niiskus tab pinnasest tõusev tegema ja värviparandusi tasub hakata ja värvi. Krohvi- põhjus on lahendatud müüritise niiskumise alles siis, kui et Siis on lootust, kuivada. ja müür on saanud piisavalt aasta. kui seinal kauem soklil või püsivad parandused välimust: värvkatte on vaadata lihtsam Kõige seisukorda. siis on viimane kooruma, või pragunema värvkui hakkab hoo- Esimesed piirkonnad värvimistööd. võtta aeg ette alumised ja akende on veelauad värvnel, kus kahjustub, tuletada või osad (sh klaasiliistud). Esmalt tuleb meelde on puidu värvimiseks värvi tüüp (kas selgitada vana välja akrüülvärvi ehk veepõhist õlivärvi, või alküüd- kasutatud peale Eri värvitüübiddispersioonvärvi). ei pruugi üksteise eelistada sama värvitüüpi tuleks mistõttu hästi nakkuda, - ja too Värvikoodid sama toodet. ka korral ja võimaluse kirjutada, et järgmine tasub kindlasti üles tenimetused -

suuruse aida või talli müüritise suuruse aida või 2 ehk 200 m 2 Kui omaniku sissetulek ei võimalda hoone seisukorda hoone seisukorda sissetulek ei võimalda omaniku Kui vajadusele. Fotod Üllar Alev Fotod vajadusele. Kõige sagedasem kahjustuste ja seega remondi remondi ja seega kahjustuste sagedasem Kõige maja asemel korter, kus remondi eest vastutab ühistu ja eest vastutab remondi kus maja asemel korter, Sellise kommunaalkulus). sisalduvad maksed vajalikud seisu juba kehva või keerukamale on võimalik otsusega jõudnud hoonele anda uus võimalus. säilitada – parandamisest rääkimata –, siis on minu tungiv rääkimata säilitada – parandamisest eluase (näiteks kuludega väiksemate valida soovitus taastamine algsel kujul võib maksta ligikaudu 30 000 €. ligikaudu maksta võib taastamine algsel kujul et hoonel on alati peal veetihe on tagada, odavam Kõige mööda. vajadust ja hoonet remonditakse katus (nii interjöör kui ka eksterjöör) on püsivalt eeskujulik. eeskujulik. on püsivalt eksterjöör) ka kui (nii interjöör peaaegu puudub, siis vajadus suurte remontide Kuna jooksul hoone kasutusaja on summaarne remondikulu igavesti teoreetiliselt seejuures minimaalne ja hoone võib – „uus suhtumisega on vastupidise elanikud säilida. Kui –, siis midagi teha“ vaja pole ja rohkem maja sai valmis olemas hoonet, mis Pole tõesti. remondikulud puuduvad - hoone kasutus hakkab seega laguneks, ega ei vananeks - enam kasu seda pole võimalik kuni halvenema, mugavus mis halvenemisest, viimistluse seisukorra tada, rääkimata sellist hooldamata hoo- Kui samuti silma riivama. hakkab ei saa, siis kasutada 25 aasta pärast net enam näiteks hoone lammutada ja ehitada uus või kas tuleb otsustada, - rekonstrueeri või renoveerimise suur investeering teha mise näol. puit on eriti tundlikud suhtes Niiskuse põhjus on niiskus. Kooruv värv viitab kehvale värvitüübile ja kohese hoolduse värvitüübile ja kohese värv viitab kehvale Kooruv 1.–2. konstruktsioonid. Ka looduskivist müüritised lagunevad, looduskivist müüritised lagunevad, Ka konstruktsioonid. sajab neisse sisse. Ajaloolise maakivimüüritise vesi kui 100– keerukusest töö olenevalt taastamine maksab 200 €/m

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 92 93 - -

Uste värvimine traditsioonilise keeduvärviga. Foto Ave Paulus Paulus Ave Foto värvimine keeduvärviga. traditsioonilise Uste - piken ja kasutusaja tagamiseks veepidavuse Katuse

4. KATUSEKATE JAVIHMAVEESÜSTEEMID (mitte asendada kogu akent!). Kui tihendid on muutunud Kui akent!). asendada kogu (mitte enam õhku reguleerimisest ja hoolimata sulgurite jäigaks Aknatihendid maksavad vahetada. ei pea, tuleb need välja ehk 10 € saama. 1–2 €/m tihedaks akna eest peaks maja otseste kogu eesmärk on kaitsta Katusekatte kogu olema veetihe peab katus eest, seega sademete tuleb veetihedust Katusekatte jooksul. hoone kasutusaja tuleb pööningul käia Selleks kontrollida. korrapäraselt läbisadusid, ja soo- vihmasaju ajal, et avastada intensiivse on hästi näha kui ilmaga, päikesepaistelise ka vitatavalt olla põrandal pööningu ei tohiks Kindlasti katuses. augud millele tuleb tähelepanu Ohukohad, veejälgi. värskeid kont ülevaltpoolt korral ja mida tuleb vajaduse pöörata - elektri-, side- ja muud paigaldi läbivad on katust rollida, elektri- piksevardad, mastid ja kaablid, sed (teleantenni masti mööda niriseb vihma- läbivat mastid). Katust kaabli puitkonstruktsioonile, masti toetavale järjepidevalt vesi läbi ja mille purunemisel võib mis mädaneb aja jooksul kandekonst tuleb kontrollida Samuti deformeeruda. katus tingitud katuse- okstest (murdunud ja kahjustusi füüsilisi katuse tuleb eemaldada puud, mis ulatuvad vigastused), puud, mis ulatu- raiuda kas on soovitatav Samuti kohale. 4 m, hoonele lähemale kui vad nende võra. kärpida või aastas (sügisel korda kaks juhul tuleb vähemalt Igal lume sulamist) pärast ja kevadel langemist lehtede pärast ruktsioonide terviklikkust: sarikad ja pennid peavad olema ja pennid peavad sarikad ruktsioonide terviklikkust: tapid deformatsioonideta, ja ilma märgatavate terved olema tihedad, vanades peavad vahel pennide ja sarikate jne. puitnaaglid terved kasutatud konstruktsioonides on sodist katusekate kas tuleb kontrollida, damiseks sodi kogunemist orgaanilise et vältida puhas. Selleks,

Uste ja akende hooldus peab hõlmama ka nende hooldus peab hõlmama ka ja akende Uste Enne puitakende ja -uste värvimist tuleb kontrollida värvimist tuleb kontrollida ja -uste Enne puitakende Vanad looduskivimüüritised on enamasti krohvitud on enamasti krohvitud looduskivimüüritised Vanad Vihmaveetoru remondi remondi Vihmaveetoru eurot, mõnikümmend on kulu kahjustunud ulatuslikult kuid võib taastamiseks seinaosa tuhat eurot. mõni juba kuluda toimimise kontrolli ja vajaduse korral reguleerimist. Aknad reguleerimist. korral ja vajaduse kontrolli toimimise sulgumisel ei tohiks ja ukseleht kergelt avanema peavad kinnitus- metallmanuste hõõruda. Uste ukselengi vastu aitab tulema ning sageli välja aja jooksul kruvid kipuvad kruvide pingutamine kõikide ja lukukomplekti hingede probleem taastada. Kui liikumise kerge ukse on akna tihendid vaadata üle siis tuleb soojapidavusega, õhu- või Ühest haagist on kindlasti lisaks toimimine. ja sulgurite vähemalt on vaja sulgemiseks tihedaks vähe, hingedele haagid otsad, kinnituspunkti lengile (kremooni kahte peab õhutihe olema sise- akendel vms). Kaheraamsetel ala- ja ülaosas peab raami välimise mine raamikomplekt, - et sinna ei kogu tuulutamiseks, vahe olema pilu raamide tuleb need lisada tihendid puuduvad, Kui niiskust. neks vihmavesi. Uksele mõjuvat veekoormust saab vähendada saab vähendada veekoormust mõjuvat Uksele vihmavesi. lisamisega varikatuse pikendada kasutusaega ja ukse kohale. välisukse - pragu Kergelt klaasivaltsis. klaasiliistu seisukorda kiti või piisab selle värvimisest lina- nenud kiti uuendamiseks uue õlivärviga, osaliselt puuduv kitiriba tuleb tervikuna värvikahjustused, on vaid klaasiliistul asendada. Kui kitiga üle värvida, kuid lihtsalt aknaraamiga koos selle siis võib on mäda- aknaraam pehkinud liistud tuleb asendada. Kui ulatusest kahjustuste tuleb olenevalt nikkahjustustega, asendada. see tervikuna või proteesida aknaraami kas või osa on varvaslaud kahjustuv kiiremini kõige Välisuste Mädanik- alumine raampuu. ukse selle puudumise korral pritsiv uksele peamine põhjus on trepilt kahjustuse lubimördiga ja värvitud lubivärviga. Sellise viimistluse lubimördiga värvi kerge eemaldamisest piisab lahtise uuendamiseks - survepesuga mitmes kihis värvimisest. ja uuesti Enne vär ning asendada seisukorda krohvi vimist tuleb kontrollida samaväärsega. krohv ja pragunenud lahtine kord oleks lihtsam. Vanade puithoonete viimistluseks on viimistluseks puithoonete Vanade lihtsam. oleks kord kriidistub linaõlivärvi, mis vananedes enamasti kasutatud värvi Sellist saab krokodillinahka. välimuselt ja meenutab linaõli) immutatud (kuumpressitud värnitsaga uuendada kulunud juba väga on värvikiht hõõrudes. Kui üle lapiga - vär siis tuleb pind mustusest ja lahtisest määrdunud, või uuesti üle värvida.vist puhastada ning Enne värvimist kruntida. ja seejärel karestada tuleb aluspind liivapaberiga - Katust väljast vaadates tuleb kontrollida, et harjaple- tuleb kontrollida, vaadates väljast Katust kesta ega pole hooldusvaba katusekattematerjal Ükski UPUTUSE VÄLTIMINE KELDRIS - ning puhas seisukorda vihmaveesüsteemi kontrollida prahist. kogunenud sinna ja vihmaveesüsteem tada katus mistõttu katuselt, äravoolu kiiret vihmavee Sodi takistab äärte, (üle renni ei tohiks sealt, kust tilkuma vesi hakkab ümbert, serva üle neelupleki pööningule). vihmaveelehtri - sademeveekanali asuvaid maapinnal Puhastada tuleb ka renne. majast eemale juhtivaid vett või satsiooni reste on seina ääres betoonrennid maapinnale paigaldatud Kui tõsta, ja kõrgemale võtta tuleb need lahti vajunud, ära esines talvel hoonest eemale. Kui taastades algse kalde - eeldada, et vihmaveeren võib jääpurikaid, palju räästas et ja tuleb üle rihtida, nide kinnitused on deformeerunud suunas. vihmaveelehtrite kalded taastada õiged ja omal terved ning servaplekid -lauad) oleksid kid (või tuleb jäl- ja seisukorda toimimist Vihmaveetorude kohal. parandada tuleb gida aasta läbi. Purunenud vihmaveetoru Vihma- nädala jooksul. soovitatavalt esimesel võimalusel, sisse suu- ka peale ja mõnikord satub fassaadi veetorust ja tuua kahjustada seina kiirelt mis võib vett, koguses res - Vihmavee seina taastamiseks. suuri kulutusi hiljem kaasa ulatusli- kuid eurot, on mõnikümmend kulu remondi toru juba kuluda võib taastamiseks seinaosa kahjustunud kult mõni tuhat eurot. ja võib kooruma lõpuks värv hakkab Plekk-katuse igavesti. siis puhastamist ja uuesti vajab katus roostelaike, tekkida nihkuda, paigast tormiga kivid võivad värvimist. Kivikatuse partiist Olenevalt läbi sadama. hakata katus võib mistõttu mille pinnalt kooruma, purunema või kivid hakata võivad kivisodi ja kogunema vihmaveerennidesse hakkab tõttu siis, kui ka kivid asendada. Eksite katkised vajadus tekib - vastupida on biokahjustustele et need katused arvate, ja sodi täis neelukohtades küljel varjulisel Kivikatuse vad. nii sobib Nagu kivikatus sammal arenema. edukalt hakkab - koh varjukülgedel Plekk-katuste samblale eterniitkatus. Kindlasti tuleb katuse vetikakihti. rohekat tab sagedamini mehaa- katusekattest olenevalt pikendamiseks kasutusaja eemaldada kemikaalidega asjakohaste või niliselt, pesuga - elusloodus. Roog ja seal arenev kogunenud katusele võimalik on puhastamise ja harjamisega eluiga katuse korda! kümme isegi kuni pikendada kontrollimas mida tuleb korrapäraselt pime koht, üks Veel ja kanalisat vee- enamasti paiknevad kus on kelder, käia, sioonitorud ning soojussõlm. Nagu pööningul, nii ei tohiks ning soojussõlm. Nagu pööningul, nii ei tohiks sioonitorud uputusest rääkimata. veejälgi, värskeid esineda keldris ka aastas tähele- paar korda tuleb torustik Selle vältimiseks ja leitud puudused üle kontrollida lambivalgel panelikult keldris ja liigniiskus Vesi parandada. esimesel võimalusel mis võib arengut, põhjustada majavammi kergesti võib Kergemal halvimal juhul lõppeda maja lammutamisega. kuid viimistluskihte, lekkiv veesüsteem juhul kahjustab tasub tähelepanu seega nendegi taastamine on kulukas, lekkele. väiksele ka pöörata Kriidistunud linaõlivärvi saab uuendada värnitsaga hõõrudes. Kriidistunud linaõlivärvi saab uuendada värnitsaga siis tuleb pind määrdunud, või kulunud väga on värvikiht Kui värvist puhastada ning uuesti üle mustusest ja lahtisest töövahendeid, nõuab sobivaid korrastamine värvida. Akende Tuul Toomas Foto ja oskust. materjale uue katta kohe tagamiseks tuleb veetiheduse Katusehari Üllar Alev Fotod -plekiga. või harjalaua

6 5. 6. 5

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 94 95 7 ) jagada elueaga, selgub, et elueaga, ) jagada 2 × 40 €/m 2 Roogkatuse eluiga võib puude varjus olla vaid kümmekond kümmekond olla vaid puude varjus võib eluiga Roogkatuse roogkatus, kvaliteetne paiknev maastikul aastat. Avatud pidada kuni vastu harjatud, võib mida on korrapäraselt hind elamu roogkatuse ühe keskmise 80 aastat. Kui 8000 € (200 m korraliku hooldatud katuse hind aasta kohta on 100 € ja on 100 € hind aasta kohta katuse hooldatud korraliku hind 800 € hooldamata katuse remonti pärast ning sama koht

7. vihmaveetoru ja katkine vihmaveerenn vajunud Vana 8.-9. 8 9 Kõige paremini säilib hoone, mida kasutatakse ja säilib hoone, mida kasutatakse paremini Kõige Muinsuskaitseseadus, § 34 lõike 1 punkt 2. § 34 lõike 1 Muinsuskaitseseadus, Ehitusseadustik, § 17. Muinsuskaitseseadus, § 33. Muinsuskaitseseadus, Tuleohutuse seadus, § 11. Tuleohutuse HOOLDUS ALGAB PROBLEEMIDE MÄRKAMISEST HOOLDUSPROBLEEMIDE ALGAB 1 2 3 4 hooldatakse. Enamiku hooldustöid suudab ära teha keskmisest keskmisest teha suudab ära hooldustöid Enamiku pole ei saa või ise hakkama majaomanik. Kui asjalikum teenusena. siis tuleb hooldus tellida tegutseda, aega alati hoone algab tegemine eelkirjeldatud tööde Kõigi märkamisest. ja puuduste kontrollist osade regulaarsest - vahe katuse koosolekul arutada korteriühistu mõtet Pole pöö- aasta jooksul pole viimase kümne keegi tamist, kui kontrollinud. seisukorda katusekatte ega ningulgi käinud kaasata tuleks tegemisse otsuste rahaliste Nii tähtsate Hoone müügiesindaja). katuse mitte spetsialist (pigem ka rekonstrueerimise koguni või restaureerimise remondi, tegevusest. sõltub peamiselt hoone valdaja maksumus need seda kulukamaks edasi lükata, töid Mida pikemalt muutuvad. tõenäoliselt - Süsteemi ülalpidamise kulud on viidud miinimumini, ülalpidamise kulud Süsteemi VALGUSFOORIMEETOD AKNAD ISEAVANEVAD arvutused ära teeks ja annaks teada, kas tuulutada võib tuulutada võib kas teada, ja annaks arvutused teeks ära sul- või viibiv giid avaks pühakojas näiteks Kui mitte. või ja aknaid seadme arvutatud uksi absoluutse õhuniis- geks tuulutamist vältida siis saaks lähtudes, erinevusest kuse ajal. ebasobival mis koosnes ehitasime süsteemi, kontrollimiseks Mõtte andurist väliskliima töötavast patareitoitel kompaktsest ja vajalikke mõõtvast ning samu sisekliima parameetreid Seade arvutas sisend- keskseadmest. arvutusi sooritavast ka nii sees kui põhjal absoluutse õhuniiskuse andmete seade valgusfoori alusel andis Nende võrdluse väljas. punane tuli tuulutamise sobivusest märku: põhimõttel lubas selle. Katsetasime ja roheline tuulutamise keelas Paraku ootuspäraselt. see töötas kus seadet Risti kirikus, analüüs näitas, logide Süsteemi probleemi. ilmnes kaks seadme giididel ilmselt võimalik et aeg-ajalt polnud kiriku probleem suurem Teine, järgida. tuulutussoovitusi antud - päeva vaid pühakojas seisnes selles, et giidid töötavad Muul ajal on kirik vältel. kuu ligi kolme sel ajal ning kõigest tuulutussüsteemi kes enamasti suletud ja pole kedagi, ellu viiks. soovitusi aknaid tuulutamiseks kasutasime versioonis Järgmises elekt ja sulgemiseks nende avamiseks ning rakendasime ja kliima- märgutuled keskseadme Süsteemi rilisi ajureid. nüüd kuid sarnaseks, jäid eelneva ekraan andmeid kuvav võrdlustulemuste suudab seade absoluutse õhuniiskuse selleks saates ja sulgeda, alusel juba ise aknaid avada - kontrolle ja sulgemise avamise akende käske teel raadio aasta tuulutus töötab on see, et automaatne Eelis ritele. osavõtuta. läbi ja ilma kasutaja omaga. lauakella elektroonse võrrelda võiks voolutarvet ja avamise on akende tarbimise hetked Ainsad suurema ainult keskeltläbi kestavad ajal, need toimingud sulgemise Lembit Kurik, Veljo Sinivee Veljo Kurik, Lembit

Harju-Risti kirik. Foto Sille Sombri Harju-Risti kirik. Foto

nutikas tuulutus nutikas kiriku Harju-Risti TUULUTAMISEGA VASTU NIISKUSE Paljude kirikute sisekliima logerite andmeid analüüsides andmeid sisekliima logerite kirikute Paljude passiivset sisekliima et tasub katsetada märkasime, tuu- ajal ja vältida tuulutada õigel meetodit: parandamise aja saab sobiva lutamist sobimatul ajal. Tuulutamiseks võrdlemise absoluutse niiskuse leida sise- ja välisõhu tuu- viia, ei tohi välja kirikust eesmärk on niiskust Kui teel. sees, ja kui rohkem on veeauru välisõhus lutada siis, kui vähem. on veeauru välisõhus on mõistlik tuulutada, kui ei passi hästi tuulutamise mõõtjad õhuniiskuse Tavalised suh- sest need mõõdavad sobivuse üle otsustamiseks, on leidmiseks Absoluutse õhuniiskuse õhuniiskust. telist mõni ning teha sise- ja välistemperatuuri veel teada vaja ja seadet, mis need mõõtmised arvutus. vaja oleks Seega Niiskus on üks ehitisi enim kahjustavaid tegureid. tegureid. kahjustavaid ehitisi enim on üks Niiskus pidi: läbi kahjustunud tulla hoonesse eri teid See võib vundamendist kapillaarjõu katusekonstruktsioonide, Niiskusprobleemiga välisõhuga. sooja niiske ja ka toimel katsetati on hulk lahendusi. Risti kirikus võitlemiseks aktiivset parandamist sisekliima 2012 ja 2013 aastatel on Need meetodid teel. ja õhu kuivatamise kütmise pole need enamikule mistõttu kulukad, liiga kuid tõhusad, taskukohased. maakirikutele 1.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 96 97

Nutika tuulutussüsteemi keskseade. keskseade. tuulutussüsteemi Nutika Pildistamise ajal on õues temperatuur on tuulutamine ainult 2,2 °C ja seepärast Tuulutuseks avatud aken. aken. avatud Tuulutuseks Sinivee Veljo Fotod

keelatud 2. 3. 2 3 Edasise töö käigus on kavas lisada keskseadmele lisada keskseadmele on kavas käigus töö Edasise Tehnikaülikooli Tallinna on valminud Tuulutussüsteem Kiriku suhteline õhuniiskus on vähenenud umbes 4% on vähenenud õhuniiskus suhteline Kiriku aeg, mil tuulutus on keelatud, jätta külm välja Kui võrra. enam. veelgi vähenenud õhuniiskus siis on suhteline unistus on luua Eesti Helesinine võimalus. kaughaldamise and- laekuvad sisekliima andmebaas, kuhu pühakodade liitunud kirikutest. süsteemiga kõigist med automaatselt veebilehelt. avalikult vaadata olla võimalik võiks Teavet püha- Eesti koostöös inseneride ja Muinsuskaitseameti Harju-Risti Täname sisekliima uuringu raames. kodade Laatsi julguse eest lubada meid õpetajat Annika kiriku eest. toe igakülgse ja tema katsetada kirikus seadet tema - - tase 2

taseme mõõtmine. Praegu selle Praegu taseme mõõtmine. 2 taseme muutus mingi suurema ürituse (nt jõulude) ürituse (nt taseme muutus mingi suurema Esineb olukordi, kus oleks vaja niiskust kirikus hoopis kirikus niiskust vaja oleks kus Esineb olukordi, Uus on ruumi CO Kliima raadioandureid võib praeguses versioonis olla versioonis praeguses võib Kliima raadioandureid Uus tuulutussüsteem on nüüdseks töötanud Risti kiri- töötanud on nüüdseks Uus tuulutussüsteem Risti kirikus tehtud katsetel selgus, et kuigi akende akende selgus, et kuigi katsetel tehtud Risti kirikus Süsteem logib kogu tegevuse SD-mälukaardile. SD-mälukaardile. tegevuse kogu logib Süsteem 2 KASUTUSMUGAVUSE PARANDAMINE Uue seadme tarkvarale on lisatud kasutusmugavust kasutusmugavust on lisatud Uue seadme tarkvarale tuulutamise ajalise näiteks funktsioone, parandavaid piirang. välistemperatuuri ja minimaalse lubatuse kontroll liht kaudu seadeid menüüsüsteemi saab kõiki Kasutaja peab ta siiski teadma tegemiseks salt muuta. Muudatuste soo- inimeste juhuslike vältida mis võimaldab turvakoodi, ja pärast seaded salvestatakse Kõik vimatut tegevust. senine töörežiim taastatakse voolukatkestust võimalikku on kirjutatud mõt tarkvara süsteemi Kogu automaatselt. suurendada. Aasta 2018 suvi oli erakordselt kuiv ja tekitas ja tekitas kuiv Aasta 2018 suvi oli erakordselt suurendada. Meie tuulutus- orelile. mitme kiriku tõenäoliselt kahjustusi kui reageerida, sellisele olukorrale suudab ka süsteem sisse lülitatud. Sel on (menüü kaudu) asjaomane režiim - ja liigse kui kirikus niiskus optimaalne ette juhul antakse ringi nii, et oma tegevuse süsteem korraldab vuse korral Üleminek kuivatamiselt suureneb. ruumi niiskus jälgitava automaatselt. toimub niisutamisele ja vastupidi kuni seitse. Need võimaldavad jälgida olukorda tähtsate tähtsate jälgida olukorda seitse. Need võimaldavad kuni anduri Iga juures. maalide, altari ja oreli objektide, näiteks primaarseks. tuulutuse seisukohalt saab määrata sekkumiseta. kasutaja et see toimiks tega, 30 sekundit. Akende liigutamise sagedus sõltub mõistagi sõltub mõistagi sagedus liigutamise Akende 30 sekundit. hüsterees teatud nähtud Seadmel on ette ilmaoludest. - vahe ei kiirusta seisundit see veel tsoon), kus (tundetuse puna- tule lisamisega seda kollase kuvatakse tama. Fooril andur suudab töötada Väliskliima rohelisele). sele (või aastat. kaks vähemasti ühelt liitiumpatareilt suurust vaid mõõdetakse ja salvestatakse logisse. logisse. ja salvestatakse mõõdetakse suurust vaid CO kus juba üle kahe aasta ja kasutajate hinnangul on kiriku hinnangul on kiriku aasta ja kasutajate juba üle kahe kus Seda kinnitavad paranenud. sisekliima märkimisväärselt pikihoonesse ja kiriku ajaks katsetamise süsteemi ka sõltumatud sisekliimalogerid. paigaldatud kõrvale oreli elektrilised ajurid tekitavad liikumise käigus üsna nõrka üsna nõrka käigus liikumise elektrilised ajurid tekitavad - toimin tehtavaid see siiski häirida pühakojas heli, võib raadiopuldi, lisasime süsteemile guid. Häiringu vältimiseks nupuvajutusega saab tuulutuse peatada lihtsa mille kaudu tuulutamist süsteem jätkab selle aja järel tunniks, kaheks automaatselt. Lisafunktsioonina suudab keskseade töötada ka ruumi ka töötada suudab keskseade Lisafunktsioonina installida liikumisandur tuleb vaid Selleks valveseadmena. häire- andur(id) ning avatuse akende või ukse ja/või sireen. tõuseb üle lubatud piiri, et vältida inimeste halba enese- inimeste üle lubatud piiri, et vältida tõuseb tunnet, unisust, peapööritust jne. - Edas aitab arvutada kordsust. käigus ruumi õhuvahetuse CO hoiatada, kui lasta seadmel kasutajaid pidi võib Seda muljet süvendab õigusaktide üldsõnalisus. Seda muljet süvendab pidada dialoogi. on raske jagamata Väärtusruumi KELLE OMADMUINSUSKAITSEALAD? ON TEISITI? PUHUL KAITSEKORDADE ON MIS VÄÄRTUSKLASSID omandisituatsioon. See andis võimaluse (vähemalt (vähemalt omandisituatsioon. See andis võimaluse elu ja arengut linnakeskuste paberil) suunata ajalooliste elanike optimaalse ette detailideni, nähes muu hulgas kohtades. arvu asutused sobivates ja vajalikud kodanikualgatusest. ei ole tekkinud Muinsuskaitsealad kultuuri- ajas, kui on juurtega korraldus Nende kaitse spetsialisti- alla, ülevalt haldamine oli korraldatud pärandi - määra ajaloolased ja arheoloogid Arhitektid, kesksena. isikud Kõrvalised kaitsta. kuidas mida ja kus, sid kindlaks, aru saada ning ja põhimõtetest ei pruukinud väärtustest - nende loomisse ja raken kindlasti ei pidanud nad sekkuma arusaam, et praeguseni kohati valitseb damisse. Seetõttu alad. ongi mingid Muinsuskaitseameti muinsuskaitsealad määrused mõjuvad inimesele krüptilisena Erialavälisele Sellisele materjalile tõlgendusvõimalusi. avaraid pakuvad paha- aga ja selgitused taandatakse otsused tuginevad ei luba“. „muinsuskaitse kokkuvõtteks umbmääraseks tihti ja väärtused näida vaid muinsuskaitselised Nii võivadki neid kui selmet käsitleda allikatena, piirangute eelkõige ja võimalust. ressurssi kultuuripärandist omanikud, nii mälestiste Ometi näivad sel- olevat Muinsuskaitseamet ka huvitatud inimesed kui ei pöördutaks poole et tema lest huvitatud. Amet soovib, vaid vormistamiseks, lubade ja kooskõlastuste üksnes ajal Samal ja koostööks. esmajoones nõu küsimiseks keskkonda enam olla kursis üha ühiskond soovib ja olla neisse kaasatud. protsessidega puudutavate on suur võrreldes senise korraldusega Muinsuskaitse hoonete uuendus muinsuskaitseala põhimõtteline fookuses väärtusklassidesse. Selle protsessi jaotamine

Kaarel Truu Kaarel asemel – asemel

Esimeste muinsuskaitsealade loomine Eesti linnades Eesti loomine muinsuskaitsealade Esimeste õigusaktidele tugines tugevalt korraldus Kaitse koos kogukondadega kaitsekordade koostamine koostamine kaitsekordade Muinsuskaitsealade Muinsuskaitsealade EESTI MUINSUSKAITSEALADE JUURED MUINSUSKAITSEALADE EESTI langeb ajaliselt kokku sarnase arengusuunaga paljudes sarnase arengusuunaga ajaliselt kokku langeb linna- maailmasõja järgne linnades. Teise Euroopa teistes muutu- järsu ja ulatusliku ehitus tingis linnakeskkonna üksikutele Lisaks esile vastureaktsiooni. mise, mis kutsus tähelepanu muinsuskaitsjate pöördus monumentidele ka laiemalt. Moodsad ideed levisid (linna)keskkonnale Liidus. sulaaegses Nõukogude kaitsele. väärtuste määratud spetsialistide ja keskendus toonane kujundas muinsuskaitse Nõukogudeaegse Tallinna vanalinna muinsuskaitseala loodi 1966. aastal loodi 1966. muinsuskaitseala vanalinna Tallinna Kuressaare, Tartu, Võru, Haapsalu, Rakvere, ning Paide, nimetati neid (toona ja Lihula muinsuskaitseala Pärnu aastal lisandus aastal. 1987. 1973. kaitsetsoonideks) ning iseseisvuse muinsuskaitseala nimekirja Rebala 1995. aastal muinsuskaitseala. taastamise järel, Valga Eelkõige on see võimalus ajakohastada kaitse korraldust, korraldust, kaitse ajakohastada on see võimalus Eelkõige omanikke ja teavitada elanikega kontakt luua parem väärtustest. neile kuuluvatest senise muinsuskaitsealasenise põhimääruse muudatused. eeson sisulised Uue muinsuskaitseseaduse Uue muinsuskaitseseaduse sai Muinsuskaitseamet alusel - muinsus koostada ülesande kaitsealadele kaitsekorrad. – nimetusele uuele Lisaks muinsuskaitseala kaitsekord

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 98 99 Kuressaare vanalinna uus ja vana arhitektuur. Foto Kaarel Truu Truu Kaarel Foto arhitektuur. uus ja vana vanalinna Kuressaare Vaade Viljandi vanalinnale. Foto Mart Viljus Foto vanalinnale. Viljandi Vaade

2 2. 1 1.

- -

Võib jääda mulje, et muinsuskaitsealad ainult täienda- jääda mulje, et muinsuskaitsealad Võib Iga kaitsekorra koostamiseks moodustatakse Muinsus- moodustatakse koostamiseks kaitsekorra Iga Avatud menetluse käigus piirkonna elanikelt arvamuse elanikelt piirkonna menetluse käigus Avatud Suur väärtusklassidega seotud muudatus on sise- Suur väärtusklassidega seotud KAITSEKORDADE KOOSTAMISE KÄIKKAITSEKORDADE KOOSTAMISE vad ääremaastumise, valglinnastumise, tallinnastumise ja valglinnastumise, ääremaastumise, vad silmitsi hädadega ja demograafiliste muude sotsiaalsete konna säilimise ja muutuste asjus ning selle protsessi üks üks selle protsessi asjus ning säilimise ja muutuste konna muinsus- kes lõhet nende vahel, on vähendada eesmärke väärtusi ja üldse näevad) (või määravad kaitsealadel hoidmine. igapäevane sõltub nende väärtuste kellest et asjaosalised tunnevad kultuuripärandi hoidmise ees ees hoidmise kultuuripärandi et asjaosalised tunnevad vastutust. suuremat - spetsialistide töö omavalitsuse ja kohaliku kaitseameti arhitek ajaloo- või kaasatakse korral vajaduse rühm, kuhu senised võetakse Aluseks eksperte. tuuri valdkonna uued. tellitakse või tehakse korral uuringud ning vajaduse huvirühmi ning kaitsekorra kaasata on kavas Koostamisse osa tutvustada ja sellele tagasisidetmõnda valminud koostamine Kaitsekorra juba enne avalikustamist. küsida pärandkesk kaasa rääkida võimaluse annab kogukonnale küsimine ja nende kaasamine võib olla üsna formaalne olla üsna formaalne võib ja nende kaasamine küsimine kui siis, tagasisidet avalikkuselt ning üldjuhul saadakse - koosta Kaitsekorra valmis. on juba sisuliselt dokument kogukonna küsida kui kasu, on rohkem mise protsessist kujundamisel Nii on kaitsekorra vara. arvamust võimalikult käekäik igapäevane muinsuskaitseala neil, kellest ka roll ettevõtjatel, omanikel, omavalitsusel, sõltub: kohalikul Sel juhul on lootust, ja külastajatel. elanikel kohalikel Senisest erinev ja Eesti muinsuskaitse kontekstis uuen- kontekstis muinsuskaitse ja Eesti Senisest erinev Seaduse protsess. koostamise duslik on kaitsekordade peab menetlust: kaitsekord avatud tuleb kasutada järgi - peab olema võima ja igaühel väljapanekul olema avalikul (nagu detailplaneeringu arvamust avaldada lik selle kohta kehtestamisel). ruumides ehitamist puudutav: uue seaduse järgi on see uue seaduse järgi puudutav: ruumides ehitamist loakohustuslik hoonetes muinsuskaitsealade tegevus ei puu- (see hinnatud ehitistes väärtuslikuks väga vaid objekt). mis on maailmapärandi vanalinna, duta Tallinna inventeerimine tehtud aastal ja 2019. Senine praktika säilimine interjöörielementide et ajalooliste kinnitavad, - ei ole sõltunud piiran muinsuskaitsealadel hävimine või et Selleks, teadlikkusest. omanike eelkõige vaid gutest, ei ole vaja kaitsta, sisemust paremini hoonete ajalooliste seal selgitustööd tõhusamat vaid piiranguid, rangemaid kohta. väärtuste leiduvate ei ole hinnangute andmine, vaid ehitiste rühmitamine rühmitamine ehitiste vaid andmine, hinnangute ei ole säilimiseks. väärtuste mis on vajalikud alusel, piirangute muid ja aega ja omanike ametnike on kasutada Eesmärk ning jätta muinsuskaitseala otstarbekamalt ressursse Muinsuskaitseameti küsimused tähtsad vähem mõttes võimaldab kategoriseerimine Ehitiste välja. huvide hulgast ameti selgust, sest kirjeldab tuua asjaajamisse rohkem enne igasuguse juba võimalusi ja omanike ootusi menetluse algust.

- Kehtivates põhimäärustes mainitakse kinnistu- mainitakse põhimäärustes Kehtivates muutmine ei pruugi linnaruumis Katastripiiride piirid on üpris hästi on, et tõsiasi Ümberlükkamatu KINNISTUSTRUKTUURI KÜSIMUS seisvate omavalitsuste probleemide spektrit. Teisalt võib võib spektrit. Teisalt probleemide omavalitsuste seisvate olukordadele keerulistele pakkuda just kultuuripärand soo- ja arengut väärtust pärandi loovale Lisaks lahendusi. kohaliku selle roll ka on alakasutatud omadusele dustavale - Loomuli tugevdajana. looja ja kogukondade identiteedi ilma poliitilise tahte sellisena toimida ei saa pärand kult olemus ja pärandi kui pole see võimalik, Samuti ja toeta. sõnastamata. selgitamata ja selgelt väärtused on välja koht. just õige kaitsekorrad on muinsuskaitsealade Selleks - korraldu ja nende kaitse Kindlasti on muinsuskaitsealadel kinnistustruktuuri tegeleda senisest põhjalikumalt ses vaja väärtusena peaaegu sees mis on kaitstava küsimusega, muutumist Kinnistupiiride kaitsedokumentides. kõikides Kinnis- käsitletud. põgusalt vaid on neis dokumentides muin ning erinevalt on tustruktuuri tõlgendatud mõistet suskaitsealade kinnistutega seotud kinnistutega toimingutes suskaitsealade ei ole just selle või Sellest hoolimata järjepidevust. raudkindlat põhjustanud on kinnistupiiride muutmise taotlused tõttu hulgaliselt kohtus ka kirglikke mis on teinekord vaidlusi, lõppenud. - mõiste ei ole üheselt kuid olulist elementi, struktuuri kui mis ajast pärit struktuuri on silmas peetud – paljusid tav, Samuti liidetud ja jagatud. vältel kinnistuid on sajandite on Kas milles kinnistustruktuur avaldub. on ebaselge, - ja katsu nähtavatest linnaruumis vaid põhjust rääkida jooni hoidma peaksime või piiridest ja piiretest tavatest katastrikaardil? tuua. Muinsuskaitsealadel muudatusi kaasa ehituslikke eksisteerinud kujul on samas kinnistuid, mis on praegusel on väärtus selline järjepidevus muinsus- mitu sajandit. Kas kontekstis? kaitsealade saab ajaloolist korral ning vajaduse dokumenteeritud arhiivist. Vastuargumendina atlasest või vaadata jaotust tuvastatav: on tagantjärele eesti keel et ka väita, võib kirjas. Ometi sõnad on ju õigekeelsussõnaraamatus kõik olemas ja kasutuses. igapäevaselt eelistame, et see oleks omavalitsused ja kohalikud omanikud muinsuskaitsjad, Kui pidamata, võib praegu sellelaadsed vaidlused jätavad palju pingelisemas eeldada, et need tuleb hiljem veel võtta. ette olukorras ei ole muinsuskaitsealadel koostamine Kaitsekordade teha võimalus suunamuutus, vaid ega revolutsioon - maailma määramatu Tänapäeva paremini. muinsuskaitset sh muinsuskaitsealade pärand, võiks toimetulemisel sega - ja kogu identiteedilooja olla kaalukas pärandkeskkond või kehtestada seadusega Sellist rolli tugevdaja. kondade - koos on kaitsekordade panna ei saa. Seetõttu toimima valmiv lõpptulemusena kui tähtis sama tamise protsess dokument. Võru vanalinna majad ja hoovid. Fotod Kaarel Truu Truu Kaarel Fotod majad ja hoovid. vanalinna Võru 3.–4.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 100 101 Kaunilt restaureeritud interjöör originaalahjuga. originaalahjuga. interjöör restaureeritud Kaunilt väärtuslik. väärtusklass: Hoonele pakutud väga Talk Triin Foto

1.

- rää elanikega muinsuskaitseala käigus Inventeerimise öelda vanemate projektide kohta (nt Lossi 27 asuva uhke uhke 27 asuva Lossi (nt kohta projektide öelda vanemate projekti rekonstrueerimise pansionaadihoone Ekesparre väärtuslikku detaili, alles tööde ühtegi polnud märgitud puittah- taha jäid uhked aruandest selgub, et ripplagede laed). veldistega et teadnud, oleks kes kedagi, kides ei õnnestunud kohata tohtinud all ja seda poleks on kaitse hoone interjöör ka muuta. Isegi ühe elamu puhul, mille interjöör omatahtsi majamuuseum (algne justkui terviklikult oli restaureeritud - restaureeri uksed, oinapeahingedega pottahi, karniisiga jne), ei olnud omanik taastatud laudislaed tud põrandad,

Triin Talk Triin

Muinsuskaitse eritingimustes on interjööri käsitletud käsitletud on interjööri eritingimustes Muinsuskaitse Koos siseruumidega inventeeritud hoonete varal võib võib varal hoonete inventeeritud siseruumidega Koos 2019. a suvel inventeerisime koos Sandra Mälgu, Sandra koos inventeerisime a suvel 2019. väärtuste hindamise üle hindamise väärtuste Arutelud muinsus- kaitsealade hoonestuse ELAMUTEINTERJÖÖRID KUI MUINSUSKAITSEMETSIK LÄÄS - koh Tihti üldse mitte. vahel põhjalikkusega, erineva väga interjööri fikseerivad mõnevõrra tab eritingimusi, mis küll et „hoone öeldakse, loetelus nõuete kuid seisukorra, teha üldistuse, et interjöörimuudatusi on kooskõlastatud on kooskõlastatud üldistuse, et interjöörimuudatusi teha - puhul, mis on rekonstrueeri hoonete nende üksikute vaid - koosta hoone kohta ja mille puhul on kogu tud tervikuna ümber- eramusisesed või Korteri- tud ehitusprojekt. omavoliliselt. on peaaegu alati tehtud ehitustööd vajadusele“. vastavalt sisemine planeering ja -kujundus ja eritingimustest läbi lapatud inventeerimisel Hoonete oleks näidet, kus ühtegi ei jäänud silma mitte projektidest projektide Uuemate interjööriuuringuid. nõutud eraldi uuritud detaile visuaalselt siiski interjööri puhul on sageli ei saa Seda säilitatavateks. need projektis ja on märgitud Ksenia Tarassova, Astra Tikase, Pille Vilgota, Kätlin Kätlin Vilgota, Pille Tikase, Astra Ksenia Tarassova, muinsuskaitseala Kuressaare ja Maria Sillaga Kaganovitši eelkõige oli vajalik läänepoolse osa hoonestust. Töö väärtusklasside määramiseks. hoonete sisse pisteliselt: hoonetesse astusime Inventeerimisel kokku- omanikuga saime kohapeal ja kui see oli vajalik kui info on piisav kohta interjööride leppele. Osa hoonete fotodelt, ja dokumentatsioonist varasemast kättesaadav siseruumides peituv hoonete paljude muinsuskaitseala endiselt teadmata. on aga Uue muinsuskaitseseadusega on seatud eesmärk Uue muinsuskaitseseadusega hooned väärtus - paiknevad muinsuskaitsealadel jagada sellest olenevad hoonetele klassidesse ning määrata muutmine tuleb edas- Interjööri nõuded ja leevendused. väärtusklassi puhul. ainult kõrgeima pidi kooskõlastada hoo- arutletud selle üle, milliste rohkem on kõige Seetõttu lasta. vabaks interjöörimuudatused puhul tulevikus nete

- ehitatud ja mille puhul on teada, et hoones ei ole ehitatud ja mille puhul on teada, kihte; detaile ega säilinud väärtuslikke Väga väärtuslike ehitiste hulka arvatakse üldjuhul arvatakse hulka ehitiste väärtuslike Väga sajandi kuurort- 18. sajandi hoonestus ja 19.–20. mäles- Hoone on pigem parimaid näiteid. arhitektuuri tõe- või On teada tisesarnane, ajalooline, autentne. ahjud, mantelkorsten, näoline, et sees on vanad puhul hoonete väärtuslike jms. Väga parketid trepid, on eesmärk säilitada need tervikuna. ja ajalooliste ajalooline hoone, mille interjööri väärtus- väga säilivus on teadmata; viimistluskihtide uurida hoonet tunnistamine võimaldab likuks ümberehitamist; enne järgmist tulevikus, on detailitäpselt interjöörid kui koopiahoone, ajalooline hoone – tulevikus sobimatu juurdeehitisega asendada. saab juurdeehitise üldjuhul arvatakse hulka ehitiste Väärtuslike sajandi alguse lihtsamad ja 20. sajandi lõpu 19. abihooned. Väärtuslik hooned, sh säilitamisväärsed maja sarnane, miljööväärtusliku hoone on pigem Üld- linnaruumis oluline tänu ajaloolisele välisilmele. Väärtuslike väärtuslikeks. koopiamaju ka juhul peetakse puhul on eesmärk säilitada nende välisilme. hoonete ümber ajalooline hoone, mis on seest täielikult vanem Enamiku elamute puhul on interjööri kooskõlastuseta kooskõlastuseta on interjööri puhul elamute Enamiku ei ilustamata kirjeldamise mõte praktika Varasema HÄDA VÄÄRTUSKLASSIDE MÄÄRAMISEGA

misel enam-vähem vabad käed. Ülevaade näitab vaid näitab vaid Ülevaade käed. vabad misel enam-vähem suurt midagi, kui tegelikult ei muutuks seda, et praktikas paljude hoonete piirangud nüüd siseruume käsitlevad puhul kaotada. pidime inventeerimisel määramisel Väärtusklasside määruse „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala lähtuma ning muinsuskaitsealal üldised kriteeriumid kaitse riikliku - väär väga väärtusklassid“* terminitest: ehitiste asuvate - need Kures tuslik, väärtuslik ja muu ehitis. Mõtestasime alljärgnevalt. lahti kontekstis saare 1. olla ka: väärtuslikvõib Väga – – taastatud; – 2. olla ka: võib Väärtuslik – vaja olnuks et ümberehitusteks selle pealegi, tulnud eritingi- muinsuskaitse nõudnud ka luba. Seda ei kellegi toonud ega muuta vabalt lubasid interjööri mused, mis detaile. väärtuslikke selles välja - hävita ja kihistused kas algsed detailid ajakohastamisel seetõttu võib alla. Inventeerija kihtide jäetud uute tud või all on midagi ja PVC-katte kipsplaadi ainult oletada, kas uurimis- ja säilitamisväärset. ega ametnikke mittejärginud ole seadust mõnes aspektis üldjuhul olnud mõistlik süüdistada. Ilmselt ongi omanikke hoone ainult ja proportsionaalne majaomanikult nõuda siseruumide muut talle kodu säilitamist, andes välisilme Kuressaare kaart. Punane – inventeerijate tehtud muinsus- tehtud kaart. Punane – inventeerijate Kuressaare kaitse- tehtud – inventeerijate kollane piiriettepanek, kaitseala muinsuskaitseala. viirutus – kehtiv roheline ettepanek, vööndi Maa-ameti kaart Aluseks

2. Enamiku elamute puhul on on puhul elamute Enamiku kooskõlastuseta interjööri algsed ajakohastamisel kas kihistused ja detailid jäetudhävitatud või uute Inventeerija alla. kihtide oletada, seetõttuvõib ainult PVC-katte ja kas kipsplaadi ja uurimis- midagi on all säilitamisväärset.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 102 103 Ilmselt 1920ndatest pärit elamu uksed pärit elamu uksed Ilmselt 1920ndatest väärtus- Hoonele pakutud ja trepile. käimlasse Talk Triin klass: väärtuslik. Fotod dolomiitkorstnaga. Elamu sisevaade ümberehitusi. palju Muus osas on tehtud väärtusklass: väärtuslik Pakutud

4. 3. 3 4

Kuressaare varasematel inventeerimistel 1979. ja 1979. inventeerimistel varasematel Kuressaare Viimastel koosolekutel on jõutud neutraalsemate on jõutud neutraalsemate koosolekutel Viimastel Samuti tekkis probleem uuema arhitektuuri tervikuna tervikuna arhitektuuri uuema probleem tekkis Samuti Aruteludes Muinsuskaitseametiga hakkas siiski kõigile siiski kõigile hakkas Muinsuskaitseametiga Aruteludes aiapost jms ajalooline linnainventar. aiapost jms teist üldjuhul pärast loetakse ehitiseks Muuks hooned ja väheväärtuslikud maailmasõda ehitatud sel on kui hoone, järgne) maailmasõja uuem (teise väärtus ja see sobitub arhitektuurne suur iseseisev miljöösse hästi; ajaloolisesse dolomiidist latern, kaevumajake, väärtuslik piirdemüür, INVENTEERIMISE MEETODINVENTEERIMISE JA TULEMUSED 1999. aastal jagati hooneid väärtusklassidesse aastal jagati arvutus - 1999. väärtuse arvutamine keskmise Hoone omaduste meetodil. ja 16, 14 Kauba tulemusi: nt anda üsna küsitavaid aga võib hooned, olid hinnatud kõrge- üleni nõukogudeaegsed 14a, Kauba jääv masse väärtusklassi nende vahele kui sajandi dolomiit- väärtuslik 19. millel on säilinud väga dateeringud. ka küsimusi tekitasid Kohati fassaad. Niisiis saab inventeerimistulemuste kohta praegu öelda, praegu kohta Niisiis saab inventeerimistulemuste et kirjeldatud väärtusklassid on esialgsed ja tõenäoliselt - väär määrust. Konkreetsest muudetakse kui muutuvad, on minu inventeerimistulemus tushinnangust tähtsam on hoonestuse kohta kruntide meelest see, et kõikide mis on kirjeldused ja ajaloolised ülevaated, koostatud ajaloo Lisasime sinna ka registrisse. sisestatud mälestiste krundiplaanid, muinsuskaitse vanad tähtsad seisukohast jms fotod vanad eritingimused, ajaloolised projektid, saime ja mis võivad kätte mille inventeerimisel materjalid, olla. majade uurimisel vajalikud tulevikus kategooriateni (A, B, C jne), mis lubavad hooneid paremini hooneid paremini C jne), mis lubavad B, (A, kategooriateni katalogiseerida. muude ehitiste hulka liigitamisega, kuna selle hulgas on selle hulgas kuna liigitamisega, hulka muude ehitiste muinsuskaitse ehitisi ja tänapäevane väärtuslikke väga ka uue- ajaloolisi kihistusi. Siiski ei ole mõtet väärtustab kõiki päris samade muinsuskaitseliste maid ehitisi koormata ei sobi need mistõttu nagu sajanditevanuseid, nõuetega kategooriasse. väärtuslike hästi väga osalistele tunduma, et sellised kategooriad ei tööta hästi. ei tööta et sellised kategooriad tunduma, osalistele väärtusest, terviku need hoone kui nagu lähtuksid Kõlab, on interjöör sellest, kas suuresti sisuliselt lähtuvad kuid on mõisa kojal klassitsistliku kui Näiteks mitte. säilinud või - ja ajaloolist inter ajal kapitaalremont nõukogude tehtud madalamasse väärtus see langeda - jööri enam pole, võib maja. mõni üleni nõukogudeaegne klassi kui 3. abihooned. need lammutusluba, kuid Hinnang „muu“ ei tähenda on muinsuskaitseala mille kaitseks hooned ei ole kihistus, seisukohast ei ole muinsuskaitse moodustatud. Üldjuhul küll säilitamine eesmärk, kujul autentsel nende võimalikult ajaloolisesse sobivust järgida tuleb ümberehitamisel aga keskkonda.

– –

-

- koos ei hinnatud hooneid numbriliselt ega Sel korral info, registrisse mälestiste hoone kohta lisada iga Kui Kui meie antud väärtus- meie antud Kui tekib kohta hinnangute regist- võimalik on küsimusi, vaadata, millele rist järele hinnang selline on tuginedes korral vajaduse antud, teavet väärtus ja täiendada - uuendada. hinnanguid MUINSUSKAITSEALA JA KAITSEVÖÖNDI PIIRIDE LAIENDAMISEETTEPANEK * Kultuuriministri 15. mai 2019. aasta määrus nr 23. 15. mai 2019. * Kultuuriministri lik hoida olukorda, kus ühe tänavapoole puhul vaidleme, puhul vaidleme, ühe tänavapoole kus hoida olukorda, lik või interjööriga kas koos kaitsma ajaloolist hoonet peaks on tänavapoolel ning teisel säilitamisest, välisilme piisab võimalik või väärtuslikumadki hooned kas sarnased või lammutada. Varasemate inventeerimiste nõrk külg ongi just see, et nõrk külg inventeerimiste Varasemate hoone värvitud on üht kaardil inventeerimistulemuste kui aru saada, millele tagantjärele värvi, on võimatu teist või seda väärtuse tugineti. Kas määramisel või hoone vanuse oletuslik? on see pigem usaldada või saab täiel määral üritati inventeerimisel kaarte, tatud hoonestuse vanuste ja ajaloost saada hoonete palju teada võimalikult lihtsalt kirja kokkuvõtlikult info ning kogutud säilinud väärtustest, panna. mille põhjal on need väärtusklassidesse peaks jagatud, ja väärtus aru- selgemini vanus hoonete olema tulevikus - inven kaartidega väljendatud ainult värviliste kui saadav väärtushinnan- meie antud Kui korral. teerimistulemuste - vaa järele registrist on võimalik küsimusi, tekib kohta gute vajaduse antud, data, millele tuginedes on selline hinnang täiendada ja väärtushinnanguid uuendada. teavet korral ülesandeks otseselt see ei olnud inventeerimisel Kuigi hoonete ajalooliste Kuressaare seatud, viisid arutelud - ja selle kaitse väärtuse üle selleni, et muinsuskaitseala tänapäeval Kuna uuesti üle vaatama. piirid peaks vööndi sajandi alguse sajandi lõpu ja 20. 19. ka kõrgelt hinnatakse tulemusena ette- inventeerimise teeme puitarhitektuuri, laiendada nii, et see hõlmaks muinsuskaitseala paneku ning Toriküla sellest ajastust pärit hoonestust: ka kogu Ei ole mõist piirkonda. tänava Uus- ja Vana-Roomassaare 7 5 6 Ootamatult uhke lagi pealtnäha lihtsas 19. sajandi puumajas. 19. lagi pealtnäha lihtsas uhke Ootamatult Tikas Astra väärtuslik. väärtusklass: Foto Hoonele pakutud väga SA Saaremaa Foto 1930ndatel. kodu Polli Pikk 23, perekond aastal peale ehitatud silikaatkivist 1968. koos Pikk 23 praegu Pille väärtuslik. väärtusklass: Foto väga Pakutud korrusega.

6. Muuseum 7. Vilgota 5.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 104 105 - - Kasvav huvi ajaloolise ruumi vastu oli justkui püüd oli justkui huvi ajaloolise ruumi vastu Kasvav teeb aja pärandivaimustuse Hilise nõukogude Lisaks mõisatele püüti taasluua taluelu. Juba püüti taasluua mõisatele Lisaks mitme linnuse põhjalikud jäävad ajajärku Samasse mujalgi ja seostusid üldisemalt 1960ndate progressiusu progressiusu mujalgi ja seostusid üldisemalt 1960ndate kadumisega. tulemused maailma ning saavutatud taastada kadunud - ajaloolise tegelikku seotud kuigivõrd polnud tihtipeale - minevi ettekujutust tegijate pigem peegeldasid vaid sega, ja restaureerimise oleme muinsuskaitse Praeguseks kust. peame järjest enam ja jõudnud punkti, kus valdkonnas - restaureerimiskihistus toonaste tegelema süsteemselt ka kui säilitada nii häid näiteid on oluline Sealjuures tega. aastate 1970.–1980. väärtustada ja laiemalt teadvustada arusaama siinsest olemasolu. See muudaks kihistuste rikkamaks. ajaloost ja kultuurist huvi nii tunti ühtaegu mitmekesisus: selle paeluvaks nii eesti taluarhitektuuri, ka kui arhitektuuri baltisaksa aastate 1970.–1980. vastu. maakeskkonna ka linna- kui Lahemaa on kahtlemata tähtobjektid restaureerimisbuumi neile anti mõis. Toona ja Sagadi Rägavere mõisad: Palmse, objektid kujundanud on need mille kaudu kuju, atraktiivne ja mõisa- mõisatest Eesti ettekujutust mitme põlvkonna kont toonased protsess, restaureerimise elust. Mõisate septsioonid ja lahendused on aga tähtis ja siiani paljuski tähtis ja lahendused on aga septsioonid läbi uurimata teema. - vaba ehitusjärgus al Mares Rocca aastal avati 1964. aastat kirjanik täitus 100 aastal, kui õhumuuseum. 1978. - A. H. Tammsaare üles Tamm sünnist, ehitati koopiana ja lähedal paiknenud rehemaja talu hävinud saare-Põhja hooned. Väik saunikute ning rekonstrueeriti laudahoone mujal ning näiteks loodi ka semaid vabaõhumuuseume - nimeline näidiskalurikol selline suurmajand nagu S. Kirovi mõisa restaureerimisega algust nii Kolga hoos jõudis teha - Viimsi vabaõhu (praegu vabaõhumuuseumi rajada ka kui muuseum). Narvas ja tegutseti ulatuslikumalt Kõige ülesehitustööd.

Huvi arhitektuuripärandi vastu kasvas 1970ndatel kogu kogu 1970ndatel kasvas vastu Huvi arhitektuuripärandi Hilkka Hiiop, Linda Kaljundi, Linda Lainvoo, Pille Lausmäe, Grete Nilp, Jaanus Samma Jaanus Grete Nilp, Lausmäe, Pille Lainvoo, Linda Kaljundi, Linda Hiiop, Hilkka restaureerimises ajalooliste interjööride interjööride ajalooliste sageli ei räägitaEestis just hiline on palju kui sellest, aeg vorminud nõukogude arhitektuuri- meie suhtumist ka kui maal nii pärandisse aastate 1970.–1980. linnas. mõjutas restaureerimisbuum - hoonete interjöö ja suuresti Tallinna ride väljanägemist - ajaloo muudes ja vanalinnas ka aga linnakeskustes, listes vaba- ja talu- mõisates, õhumuuseumides. 1970. ja 1980. aastate kihistus kihistus aastate 1980. ja 1970. Kaduv maailm maailm Kaduv maailmas ja Nõukogude Liit polnud siin erand. Pärandi- Liit polnud siin erand. maailmas ja Nõukogude 1970ndatest alates hakati üha enam ja teadlikumalt üha enam ja teadlikumalt hakati alates 1970ndatest - taaslooma: korras paljusid hooneid ajaloolises vaimus sisuliselt nullist üles ehitama. või tama ja restaureerima sügavalt kõrval ja uurimise huvi mõjutas restaureerimise huvi talu- ja rahvakultuuri elu- ja kultuurivaldkondi: teisi ka - Vene külaproosa (nt kirjanduses ja muusikas levis vastu Baltimaades), revolutsioonieelne maal, folklooriliikumine filmides ja kirjanduses, esile vene mõisaolustik tõusis hoo- jne. Ajalooliste samuti eesti ajaloolises romaanis ka aitasid tähelepanu tekitada vastu ja linnakeskuste nete restaureerimislaine suure võib Eestis turism ja popkultuur. väärtus ja omapära - pärandi kultuuri, näha kohaliku taga nii lokaalne oli ühtaegu Selline arengusuund tamise soovi. samasugused püüdlused levisid globaalne, kuna ka kui 1 2

kalapoe (praegune Olde Hansa restoran) Hansa restoran) Olde (praegune kalapoe aastal Leila 1988. kujundas interjööri Jüri Arraku ehtisid Interjööri Pärtelpoeg. et sise- soovis, maalid ning Pärtelpoeg nii Arraku lahendus seostuks arhitektuurne eest Töö turuga. keskaegse ka maalide kui Liidu Sisearhitektide Eesti pärjati Pärtelpoeg Arhitektuurimuuseum Eesti Fotod preemiaga. Tallinnas Vanaturu kaelas asunud Kirovi asunud Kirovi kaelas Vanaturu Tallinnas 1.–2.

ning saavutatud tulemused ning kuigivõrd tihtipeale polnud tegelikkusega, seotud ajaloolise tegijate vaid peegeldasid pigem minevikust. ettekujutust Kasvav huvi ajaloolise ajaloolise huvi Kasvav püüd justkui oli vastu ruumi maailma taastada kadunud

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 106 107 3 4 -

kvaliteetsete materjalide ja hea tehnilise teostuse poolest. teostuse ja hea tehnilise materjalide kvaliteetsete sisustuse funktsionaalsusele. etteheiteid teha on raske Samuti on sise- ja pinkide kõrval toolide laudade, kappide, Valgustite, kasutatavate loonud ruumide kütmiseks leidlikult arhitekt Pidades katted. meenutavad seinakappe peitmiseks radiaatorite tulevikus pole ilmselt ka silmas, et nimetatud hoone kütmiseks edaspidi ka katted siis väärivad radiaatorid, muud lahendust kui sisseehitatud on kasutatavad moodi Sama hoones kohta. Nilp Grete mööbel. Fotod ja ülejäänud valgustid seinakapid, - ajal restauree säilinud, hilisel nõukogude Praeguseni aas- on 1980. terviklahendustest silmapaistvatest Üks Tallinnas Raekoja plats 12 asuva hoone sisustus paistab silma plats 12 asuva Raekoja Tallinnas 3.–4. INTERJÖÖRID KUI VALUKOHT KUI INTERJÖÖRID ritud interjööride puhul on tähtis tegur just tõik, et nende just tõik, tegur puhul on tähtis ritud interjööride Nii pole samaks. on jäänud suuresti ruumide funktsioon mõisal Sagadi ega ei Palmse muutunud põhifunktsioon puhul interjööride funktsiooniga museaalse teiste ega linnakodaniku ja Tartu talu, Rakvere Tammsaare-Põhja (nt on kihistus säilinud määral muuseum). Mõningal Kures säilinud hoone kujul restaureerimata praeguseni tatest plats 12. See on olnud aas- Raekoja aadressil Tallinnas Hoone kontor. osakonna linna muinsuskaitse taid Tallinna lõi Aili Nurk interjöörilahenduse historitsistliku tervikliku aastal 1983.–1985. esimeses pooles (valmis 1980ndate - kor on kahel Tegu käigus). restaureerimistööde toimunud väga mis lähtub lahendusega, ruumi hõlmava rusel kuut kasutades eri ajalooperioodide vormikeelest, teadlikult mõjub on eklektiline, kuid Tulemus motiive. samas läbivaid 20. sajandi teise poole pärandit on viimasel aastakümnel on viimasel aastakümnel poole pärandit sajandi teise 20. (post)moder- Kui hakatud. mõtestama järjest agaramalt siis interjööre, uurimine hõlmab ka arhitektuuri nistliku pole seni sisuliselt restaureerimist selleaegset interjööride on need interjöörid Seetõttu mõtestatud. ega käsitletud põhju- Hävinemise kadumas. või juba kadunud suuresti materjali- toonasest on tegu küljest seid on mitu. Ühest - mater kvaliteetne probleemidega: tulenevate kasutusest ei materjal kättesaadav kuid jal ei olnud kättesaadav, Teine esteetiline. kuigi ega pruukinud olla ei vastupidav ühis- taastamise järgsete iseseisvuse aspekt on seotud - paljud interjöö mille mõjul kaotasid muutustega, kondlike teistsugust erakätesse ja liikusid funktsiooni rid (avaliku) inimlik ja mõis- ka on tähtis eesmärki täitma. Kolmandaks ja esteetika seostatava ajaga aspekt: nõukogude tetav (ja tunti vastu materjalide ajal kasutatud ilmselt tun- tol moodsamaks keskkond siiani) tüdimust ning sooviti takse muuta ja ümber kujundada. linnuses, Narva ka määral linnuses, arvestataval saare Narva uuenduskuuri. puhulmis läbib põhjalikku on püüab võidutöö positiivne, et arhitektuurivõistluse interjöörilahendusega. arvestada nõukogudeaegse Kuressaares. Samuti tegeleti aktiivselt ajalooliste, enne - ajalooliste, aktiivselt tegeleti Samuti Kuressaares. - ülesehitami vanalinnade ja baroksete keskaegsete kõike - Kures ja Pärnu Tartu, Tallinna, mõnigi nüüdseks Nii sega. ehitis ja ajaloolise ilmega omane linnasüdamele saare aastatest. just 1970.–1980. on pärit interjöör

Tallinnas on aga hävinenud hulk kvaliteetseid ja hulk kvaliteetseid hävinenud on aga Tallinnas paneb tolleaegne seisukohalt Konserveerimise ei tasu unustada, et tegu kõrval probleemide Kõigi siiski seostatu ja terviklikuna. Justkui markeerides hoone markeerides Justkui siiski seostatu ja terviklikuna. motiividega, gooti alustab Nurk diele’s ajaloo mitut järku, on näha peamiselt liikudes dornsesse ja tagakambrisse ilmes- ülakorrust vorme, viitavaid ja barokile renessansile ka laad, aga tab klassitsismile omane tagasihoidlikum on hoones 19. sajandi Kaasatud viited historitsismile. ajalooliste (nt olemas olnud detailid ja nende eeskujul on loodud koopiad. järgi) uste dokumenteerimist) vähemasti osaliseltki säilitamist (või kus interjöör, kalapoe lahendusi, nagu Kirovi väärinud - maalid ja Heinz Mülleri pronks Jüri Arraku seinu ehtisid ja Tallinna apteegi kaela Vanaturu Neitsitorni, kala, kurbloolisem Kõige kabinet). üks (v.a interjöör Linnateatri palju kui ülevaade, asjaolu, et puudub ammendav on aga üldse sarnast tüüpi lahendusi loodi ning mis neist toona on ajajärk ja restaureerimiskoolkond saanud on – üks minema pühitud. peaaegu täielikult - olegi tea ei näiteks meistri mitmel moel proovile, materjal säilitada. Samuti substantsi füüsilist võimalik tud juhtudel ajaloost ning muutunud juba osaks on restaureerimistöö kihistustega selle ajajärgu mida ja kuidas tuleb mõtestada, olukorras, küsimus Lisandub funktsionaalsuse võtta. ette on muutunud. ruumi otstarve kus kunagisele meie ajaloost, mis viitab otseselt on osaga kus arengus, iseteadvuse muutusele rahvusliku suurele ning ja ajalugu esile tooma järjest enam asuti keskkonda ja mõtestama. määratlema selle kaudu oma identiteeti ning paraku kihistus on hävimisohus kultuurimälu Üks selgitada tihtipeale praegu tuleb selle kihistuse kaalukust endile. Ometi on nüüdsel põlv- muinsuskaitsjatele ka materiaalne selle ajajärgu säilitada kohustus konnal põlvedele. tulevastele pärand

tuli hoonet korrastades toonane kihistus säilitada. Olukorda kihistus säilitada. Olukorda toonane tuli hoonet korrastades ei ole sisearhitektuurse põhifunktsioon see, et ruumide lihtsustas on ülemine muutunud. Fotol võrreldes lahenduse loomise ajaga aastal lõppenud restaureerimis- 2019. pärast registreerimissaal Lõhmus Vahur Foto töid. Hea näide sisearhitektuurse lahenduse säilimise kohta on lahenduse säilimise kohta Hea näide sisearhitektuurse asub Tallinna kus maanteel, Pärnu Lutheri villa Tallinnas Õnnepalee nime all). Kuna (tuntakse Perekonnaseisuamet lahendus (autorid pärinev aastatest 1980. hoone interjööride all, muinsuskatse ja Sirje Uusbek) on tervikuna Zaporožets Leena Kõige kurbloolisem on on kurbloolisem Kõige etaga asjaolu, puudub kui ülevaade, ammendav sarnast üldse toona palju mis ning loodi lahendusi tüüpi ajajärk – üks on saanud neist ja restaureerimiskoolkond minema peaaeguon täielikult pühitud.

5.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 108 109 Tallinnas Sitsi asumis 2018. aasta talvel. Sitsi asumis 2018. aasta talvel. Tallinnas Tehtud plaan oli see restaureerida. Omaniku eritingimused olid uuringud ja koostatud Diana Fotod oli projekt. ning valmimas Balti Puuvillavabriku direktori elamu direktori Balti Puuvillavabriku 1.–2. Haapsal 1 2 - -

Oliver Orro Oliver Tegemist on laiema restaureerimismetoodilise ja on laiema restaureerimismetoodilise Tegemist kultuurimälestiste nimekirjas kultuurimälestiste kurvastas lõpul aasta 2019. Tallinnas meie muinsusüldsus - Puuvilla Balti asunud Koplis maha- villa direktori vabriku oli maja Kuna üle. põlemise - tege restaureerimisprojekti üles detailselt hiljuti miseks ka kohe kerkis mõõdetud, kas koopiana hoone küsimus, (arvestades taastamine tööstusasula tervikliku taastamise hooneteansambli põhjendatud. oleks võimalust) Hävinud ehitistest Hävinud ehitistest Kummitused ja koopiad ja Kummitused leid. Ühelt poolt tähtsustab tänapäevane muinsuskaitse muinsuskaitse tänapäevane leid. Ühelt poolt tähtsustab tähendust kandvaid ja erinevaid materjaliautentsust kui nii mujal Euroopas on suhtutud kihistusi. Koopiatesse pettusesse, kui esiteks taunivalt: pigem meil seetõttu ka ja seetõttu ühekihilistesse kahetsusväärselt kui teiseks objek tähendusvaestesse sageli võrreldes originaaliga püütud poolt on päris paljudel juhtudel tidesse. Teiselt pärandihaldusliku probleemiga, mis ei ole Eesti muinsus- ei ole Eesti mis probleemiga, pärandihaldusliku - sel tee läbi mõeldud, kuigi päris selgesti praktikas kaitse artik maailmas palju teoreetilisi mal on kirjutatud kõikjal Lisaks on huvitav mõelda, kas koopiana üles ehitatud villa koopiana mõelda, kas on huvitav Lisaks see mälestiste tuleks olema edasi ehitismälestis või peaks ei ei eksisteeri ajal, kui Vahepealsel nimekirjast kustutada. formaalselt, maja registris on aga koopiat, originaali ega n-ö kummitusmälestisena. 3 -

ja mille üksikud tükid on ja mille üksikud 1 asunud väikeelamu Kadriorus, Kadriorus, asunud väikeelamu 20 ülimagusal kesklinna krundil. Sagedamini krundil. Sagedamini ülimagusal kesklinna 2 J. Poska Üks põhjuseid, miks osa ammu hävinud hooneid hooneid osa ammu hävinud põhjuseid, miks Üks kusagil vist siiani tallel, ning pärast pikka tühjana seismist pikka vist siiani tallel, ning pärast kusagil lammutada lubatud krohvitud tulekahjusid ja korduvaid gümnaasiumi kasutuses) E. Lenderi ka (olnud puitelamu Maakri28 on taastamist kaalutud majade puhul, mis moodustavad majade puhul, mis moodustavad on taastamist kaalutud mastaabis osa mingist ansamblist, nii et suures tähtsa - restauree maastiku siiski linnaruumi või rääkida saaks ajaloolisel hoonel mõne me ei pea patuks rimisest. Kui - n-ö kogum ka võib akna väljavahetamist, või ukse üksiku mõisa- või nagu tehasekompleksid hulgas, mälestiste asendatud. olla mõni hoone koopiaga ansamblid, vahest Vene- taastamist ootavad näiteks Sellised on Tallinnas ja Liberty Koplis maja laevatehaseBalti tuletõrjujate - territoo vabaõhumuuseumi häärber vana suvemõisa sama tehaseasula teiste riumil. Esimene on analoogselt põles maha mälestisena endiselt kirjas, kuigi hoonetega tervik osaga puhul on tegemist eest. Teise juba aastate mõisaansamblist. See ulatusliku all olevast kaitse likult hävimas, väga tugevasti kahjustatud või lausa täielikult täielikult lausa või kahjustatud tugevasti väga hävimas, nimekirjas hoida muinsus- ehitisi mälestiste hävinud saladus, et aeg- On ju avalik kaalutlustel. pedagoogilistel maha põlema kogemata mälestised kuidagi ajalt kipuvad - seda kas juhtub Sagedamini kukkuma. kokku lihtsalt või - kinnisvarahinda kõrgete ja suhteliselt elanikkonnaga vava huvi saada kinnistule on ilmselge kus piirkondades, dega tõesti on vahest juhtudel ehitusõigus. Sellistel suurem „muinsuskaitselised põhimõtet mõistlik rakendada majaga“. ei põle koos piirangud see, et ka mälestisena arvel, ongi küllap veel on ikka jätkuvalt püsiks kulgedes ja aegade vahetudes ametnike on olnud plaanis need majad ühel või meeles – kunagi Sellised on näiteks uuesti üles ehitada. kaalutlusel teisel aadressil lubati demonteerida mis kunagi 5. detsembril 2019. aastal põles puuvillavabriku direktori elamu direktori puuvillavabriku aastal põles 5. detsembril 2019. Diana Haapsal maani maha. Foto aastal. 2002. 20 enne demonteerimist Elamu J. Poska osakonna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse Tallinna Foto

4 Kui me ei pea patuks ei pea me patuks Kui ajaloolisel hoonel mõne akna või ukse üksiku ka võib väljavahetamist, hulgas, n-ö kogummälestiste nagu tehasekompleksid vahest mõisaansamblid, või koopiaga hoone mõni olla asendatud. 3. 4. kogu

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 110 111 Tallinna linna ja ASi Eesti Raudtee esindajad tutvusmas Tondi esindajad tutvusmas Tondi Raudtee Eesti linna ja ASi Tallinna põlengu tagajärgedega raudteejaama Endise Vene-Balti laevatehase tuletõrjujate maja Koplis enne enne maja Koplis tuletõrjujate laevatehase Vene-Balti Endise Orro Oliver põlengut. Fotod 6. 6 5 5.

– - - 5

järgi ette nähtud nähtud ette järgi 3 Kultuurimälestiste registrisse jäi jäi registrisse Kultuurimälestiste 6

4 on alles vaid kivist on alles vaid raudteejaamast Tondi ) 1980. aastate saladusliku tulekahjudelaine järel järel tulekahjudelaine saladusliku aastate ) 1980. - selle ehitamise ajastu kon tulenevalt võib Koopia - osana suure neid ehitamine, mõtestades Koopiate Ka On selge, et mõni ehitis sobib kopeerimiseks paremini, paremini, et mõni ehitis sobib kopeerimiseks On selge, - – väär tähendust kultuurilist iseseisvat ka kanda tekstist ehitamist peeti et koopia fakt, ongi muu hulgas tustatav ehitamine (Sassi- koopiate jonnakas võis Nii vajalikuks. Viitna vabaõhumuuseumis, Mare Rocca al talu Jaani kõrts telud muinsuskaitsealade hoonestuse väärtuste hinda- väärtuste hoonestuse muinsuskaitsealade telud lk 101). mise üle“, mast tervikust, ei ole meie restaureerimispraktikas ise- ei ole meie restaureerimispraktikas mast tervikust, mõnd omal ajal et rõhutada enesest midagi uut. Selleks, kihistust, linnaehituslikku kippuvat kaduma olulist, ent ajal koopiana ehitati mõni oluline hoone juba nõukogude ja Pärnus. Kuressaares ka kui vanalinnas üles nii Tallinna - linnaruumi restaureeri teadlikust saab rääkida Siinkohal kuurordiperioodi, tõsta esile sooviti misest: Kuressaares ooper on identiteeti Omaette barokiajastut. Pärnus või vallitorn nagu Paide sümbolehitised, loovad see siiski alles, kuid siinkirjutaja on säärase rustikaalse rustikaalse siinkirjutaja on säärase see siiski alles, kuid ehitamise tarvilikkuse puhul täpse koopia tehnoehitise asjus üsna kahtlev. taastatavuse ja mälestise tunnuste kaitse- uute . Muinsuskaitsealade turuhoone Nõmme väär hoonete ka kaasneb millega koostamisel, kordade muu hulgas on nüüd tekkinud tusklassidesse jagamine, „Aru (vt suhtuda ehitistesse sellistesse kuidas küsimus, taastada. majavammikahjustuse tõttu omal ajal lammutada lubatud lubatud ajal lammutada omal tõttu majavammikahjustuse eritingimuste muinsuskaitse hoone on sokkel, aga rööbastranspordisõlme ja Tallinna-Pääsküla ja Tallinna-Pääsküla rööbastranspordisõlme aga sokkel, huvides on struktuuri loetavuse ajaloolise raudteeliini uuesti üles ehitada. puitosa olnud plaan maha põlenud vahimaja uus eest lossi taastati juba aastate Kadriorus mõni aasta pärast kaitse alla võtmist ohutuse tagamiseks ohutuse tagamiseks alla võtmist kaitse mõni aasta pärast lammutada. täielikult Ehitusmaterjali ebapüsivuse tõttu tuli estakaad juba juba tuli estakaad ebapüsivuse tõttu Ehitusmaterjali ehk praeguse ehk praeguse elektrijaama Tallinna mõni halvemini. kui estakaadi on juttu olnud suure juures Kultuurikatla olulise ele- mõistmiseks omaaegse toimimise kompleksi ajal 2007. aastal alla võtmise mendi taastamisest. Kaitse metall- rajatise aastail valminud et selle 1940. ei teatud, keevterasest. käitumisega osad on ajas ettearvamatu ega kala: ei ole see ei korralik koopia ega moodne moodne ega koopia korralik ei ole see ei kala: ega interpretatsioon. seda just pargi- ja lossiansambli terviklikkuse eesmärgil. eesmärgil. ja lossiansambli terviklikkuse seda just pargi- mõisaansamb- toimitud on mitmel pool Eestis Sarnaselt hiljem. ka ajal kui seda nii nõukogude restaureerimisel, lite koopia ka mängib rolli saavutamisel lõpptulemuse Veenva - et maja on tegeli Mõne vihje selle kohta, enda kvaliteet. seda ent ju anda, vaatajale taastatud, võib koopiana kult sobib Siinkohal ja delikaatselt. mõtestatult tuleb teha mnt 53 asuv mälesti- Pärnu Sindis näiteks õnnetuks ehitis tööstusasula oleks hoone. Koopiana sena kaitstav just oma lihtsustava ansamblis kindlasti õigustatud, kuid ei liha pole maja õigupoolest tõttu detailikäsitluse

on 1997. aastast kaitse aastast kaitse on 1997. tehases Noblessneri Suure-Kambja mõisa peahoone mõisa , mille seisundi Suure-Kambja Huvitaval kombel on juba aastate eest maa pealt on juba aastate kombel Huvitaval Viimastel aastatel on siiski lõpetatud mitme ammu aastatel Viimastel katastroofiline halvenemine algas 1998. aasta tule- algas halvenemine katastroofiline kahjuga. eksisteerivate kaitsenimekirjas veel ikka kuid kadunud, – üsna palju n-ö tehnilise objektide seas – eriti Tallinnas - mälestisi, mille väärtustiseloomuga muinsuskaitsevald - kasuta inimesed (omanikud, seisvad kaugemal konnast lihtsalt ehitusjuhid jt) omal ajal ilmselt jad, projekteerijad, - teavita ja valdajate omanike võis ei tundnud. Lisaks ära lõpul aastate poolt 1990. mine muinsuskaitseorganite nii algul jääda mõneti puudulikuks, aastate ja 2000. - teadmatu ehitise osa arvatavasti mitu ehitist või häviski sest. kahe elling all esimese maailmasõja ajast pärinev teatavasti keeruline ja aeganõudev õiguslik protseduur. õiguslik protseduur. ja aeganõudev keeruline teatavasti uute pigem napib, on tegeletud tööjõudu kus Olukorras, autentsena et päästa veel alla võtmisega, kaitse ehitiste kaitse ehitiste säilinud olulisi hooneid. Nii on hävinud on kardetud Lisaks tulevikku. lükkunud lõpetamine sageli nirus olu- arvatakse sageli liiga kui loomist: pretsedendi halb see olla võib välja, hulgast hoone mälestiste korras omani- hoolimatutele hoonete sarnaste teiste eeskuju ei pea, sest et pingutama väga tõestades, justkui kele, leiab üle. Nii läheb mingil hetkel see tüütu muinsuskaitse enam mida tegelikkuses nimekirjast objekte, mälestiste olnud ilmsel- mis on juba aastakümneid näha ei saa või lagunenud. lootusetult gelt olemine, muutunud hoone mälestiseks „kummituseks“ oma mälestisestaa- lõplikult aastal kaotas 2016. näiteks tuse -

Säärased Säärased - kaua pärast 7 8 Vene-Balti tehase tehase Vene-Balti (mis põhitarindite poolest on sisuliselt (mis põhitarindite mantelkorstnaga maja, mille puhul on vanast mille puhul on vanast maja, mantelkorstnaga 19 põlenud asuv 108 Kopli

Tallinna elektrijaama suur estakaad, mis on praeguseks mis on praeguseks suur estakaad, elektrijaama Tallinna Eensalu-Pihel Monika lammutatud. Foto Mõne halvas olukorras, kuid teatud osas veel osas veel teatud kuid olukorras, Mõne halvas - nimekirjadesse tead on osa ehitisi mälestiste Seega Poska olnuks mõne aja eest veel olemasolevate olemasolevate mõne aja eest veel olnuks politseimaja põhjal taastamiskõlblik, konstruktsioonide omandada okupatsiooniaja lõpu tingimustes ka varjatud varjatud ka lõpu tingimustes omandada okupatsiooniaja restaureerimisel tähenduse. Puitarhitektuuri vastupanu st hooned, nn poolkoopiad, on paiguti paratamatud uuendatud, osa on suurem mille kandekonstruktsioonist originaalid. aga tarindid ja detailid üksikud 7.

J. Poska 35 35 elamud J. Poska näiteks mälestised on Tallinnas ja Raudtee 56 uusehitis) ning ja -akendega -uste originaalvarikatuste, J. olemise mälestiseks siiski säilinud hoone puhul võib puitelamust alles mantelkorsten ja üks sein; sarnaseid, sein; sarnaseid, ja üks alles mantelkorsten puitelamust teistes on ka ümber ehitatud koopiamaju mantelkorstna mälestisena. eraldi linnades, sh mõni, mis on kaitstav Eesti lõpetamise asemel olla lahenduseks mälestise nimetuse lõpetamise asemel olla lahenduseks muutmine – otsus, ja sisulise säilitamiskontseptsiooni Selline võimalus edaspidi varemetena. et neid kaitstakse abihooneid, millel paljusid mõisate puudutab näiteks ei toimi Paraku oma roll. on maastikul varemestununa ka puhul. Näiteks see lähenemine enamasti puithoonete Tallinnas likult alles jäetud, kuna on kavas või on olnud kavas need on olnud kavas või on kavas alles jäetud, kuna likult selliseid, mis on on ka taastada. Nende kõrval tulevikus lõpetamine on alla jäänud. Kaitse kaitse lihtsalt pigem aegset katustamata seismist on taastamine aga üha kaht seismist on taastamine aga aegset katustamata koopia pigem päevakorras on tulevikus niikuinii lasem. Kui palkseinu põlenud ja ohtlikke on siis mõtet kas tegemine, hinna eest püsti hoida? iga

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 112 113 J. Poska 19. Algsest hoonest on alles 19. J. Poska Orro Oliver sein. Fotod ja üks mantelkorsten jaolt 35 asuv hoone on suurelt J. Poska aastal põlenud endine Vene-Balti 2013. Koplis politseijaoskond laevatehase 8. 9. rekonstruktsioon 10. 9 8 10

Tegelikult on sellest kõigest on sellest kõigest Tegelikult 9 elamu aadressil Vääna 9 on kaitse all koos koos kaitse all 9 on Vääna aadressil elamu Dvigateli tehase valve-eraldusriba rajatised. valve-eraldusriba Dvigateli tehase Selle artikli eesmärk ei ole hävinud mälestiste arvel Selle artikli mälestiste ole hävinud eesmärk ei Lisaks lammutati 2000.–2001. aasta paiku ka Vene-Balti laevatehase laevatehase Vene-Balti ka aasta paiku lammutati 2000.–2001. Lisaks Selleks valmisid isegi uuringud ja projekt, kui kompleksi kavandati meie kavandati kompleksi kui isegi uuringud ja projekt, valmisid Selleks H. Kase. Kopli 108 asuva korterelamu ehitustehnilise seisukorra seisukorra ehitustehnilise korterelamu asuva 108 Kopli H. Kase. A. Pantelejev. Maakri 28 hoone muinsuskaitse eritingimused. Tallinn, eritingimused. Tallinn, 28 hoone muinsuskaitse Maakri A. Pantelejev. A. Pantelejev. Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 12. End Liberty tee suvemõisa Vabaõhumuuseumi Tallinn, A. Pantelejev. Hoone demonteeriti 1980. aastate lõpul ja oli plaanis uuesti kokku lõpul ja oli plaanis uuesti kokku aastate 1980. Hoone demonteeriti Olgu märgitud, et üldiselt toimib see vaid juhul, kui maja demonteerimise maja demonteerimise juhul, kui see vaid et üldiselt toimib Olgu märgitud, V. Valk. Keevterase ohud. Kuhu kadus Kultuurikatla estakaad. – Sirp estakaad. Kultuurikatla kadus ohud. Kuhu Keevterase Valk. V. K. Etverk, H. Uuetalu. J. Poska 20 väikehoone. Restaureerimise tehniline tehniline Restaureerimise 20 väikehoone. H. Uuetalu. J. Poska K. Etverk, panna, kuid detailid läksid vahepealsetel segastel aegadel kaduma. aegadel segastel vahepealsetel detailid läksid panna, kuid presidendi residentsi: J. Pärnamaa. Endise Liberty hoonete J. Pärnamaa. suvemõisa residentsi: presidendi Vana- 10. tee Vabaõhumuuseumi ja rekonstrueerimine, restaureerimine s 7578. n 9, 2011. TKVA Amhold OÜ, Tallinn: Liberty suvila. Põhiprojekt. järel kohe uuesti üles ehitatakse. Kui sinna vahele jääb pikem paus, on paus, jääb pikem sinna vahele Kui uuesti üles ehitatakse. kohe järel Toomemäe Tartu võetud eest lahti aastate nt kahtlasem, asi juba märksa Muuseumi hoidlas. Rahva seniajani Eesti maja detailid seisavad vallivahi suured betoonstaaplid, kuid need on praeguseks mälestiste nimekirjast mälestiste need on praeguseks kuid betoonstaaplid, suured kustutatud. projekt. Tallinn: H. Uuetalu OÜ, 2002. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Linnaplaneerimise Tallinna 2002. H. Uuetalu OÜ, Tallinn: projekt. Ameti Kultuuriväärtuste Tallinna arhiiv (end osakonna muinsuskaitse s 2002. n 9, edaspidi TKVA) arhiiv, 8 9 5 6 7 4 2 3 1 tugiraami ja kuue rööbasteega, liikuv sild, slipp slipp sild, rööbasteega,kuue ja liikuv tugiraami ja ajami masinaruum muulid, slipi ning alusraamiga . ülekandemehhanismiga 2013. TKVA n 9, s 8203. (Eritingimuste esimese punktina on nõue s 8203. (Eritingimuste n 9, TKVA 2013. fassaadi õuehoone Maakri tn 28 täies ajaloolises mahus koos „Taastada - hoone fassaa hoovipoolse gümnaasiumi E. Lenderi A. Sildre. dekooriga“.); Maskaron kirjeldus. Tallinn: ja olukorra fotod dide ülesmõõtmisjoonised, Taastamise Maakri 8, Tallinn. s 8263; N. Mäger. n 9, TKVA 2013. OÜ, s 8376. n 9, TKVA 2013. OÜ, Projekt Sajas Tallinn: eskiisprojekt. alles vaid osa, nt tugiraamid võeti maha juba 2000. aas- maha juba 2000. võeti tugiraamid nt osa, alles vaid alla ajal kaitse samal on hävinud Täielikult ta paiku. - üks ehitamise õigustamine ega pidamise ja koopiate sobiv üksikjuhul kindlasti ongi igal ühene taunimine, - siin kehtes üheseid reegleid Mingeid lahendus erinev. erinevatele ning avatus paindlikkus tada ei saa ja teatud kus Siiski on olukordi, vajalik. on ilmselgelt strateegiatele endale tunnistama – mis läinud, ehk julgemalt peaksime - ja päran muinsuskaitse see läinud. Berliini Tehnikaülikooli ehitatud juhtivaid Euroopa üks professor, diuuringute Dolff-Bonekämper Gabi teoreetikuid valdkonna pärandi käigus: lõppdiskussiooni ühe konverentsi ütles kord on, see meile kõigile raske kui ma tean, „Head kolleegid, jätma.“ hüvasti mälestistega me peame õppima ka ent võetud võetud juurde raudteejaama (Nõmme-Kindluse) Nõmme-Väike kuulunud viimast ei raudteejaama ja Kaht jäätmekastiga. kuuri prügikastid betoonist seesugused ole juba ammu. Kuna tüü- tõesti raudteearhitektuurile sajandi alguse olid 20. sarnase jäätmemahuti mõne teise kaaluda pilised, võiks alla võtmist. kaitse ekspertiis. Tallinn: Ehitusekspertiisibüroo OÜ, 2013. TKVA, n 9, s 9904. n 9, TKVA, 2013. OÜ, Ehitusekspertiisibüroo ekspertiis. Tallinn: muinsuskaitse eritingimused. Tallinn, 2005. TKVA n 9, s 3645 (maja on s 3645 n 9, 2005. TKVA eritingimused. Tallinn, muinsuskaitse LibertyMetslang. J. mahus“); samas maketina „taastada suvemõisa kästud 10. tee Vabaõhumuuseumi eritingimused, muinsuskaitse territooriumi 2011. OÜ, Sisearhitektid Viljandi: Lennuk 24.10.2014.

: faktide ja konteksti põhjalik põhjalik konteksti ja : faktide Memoriaal linnulennult. Foto Martin Siplane Memoriaal linnulennult. Foto SAMM TUNDLIKULÄHIAJALOO OBJEKTIUURIMISE MUDEL uurimine ning ajatelje konstrueerimine ajatelje ning uurimine ja tunda läbi ja lõhki. Nii tuleb tuleb teada Uuritavat on objekt uuritav selgitada ja esile tuua, miks välja ja sellisena loodud ning millised on olnud ümbritseva 1. - reaktsiooni lammutamisest ja sellest tõukunud keskuse piiri- Säärenina lennuvälja, Raadi on käsil dest. Praegu tun- mälestiseks tuumaraketihoidla ja Maantee valvetorni alla endise kaitse võeti aasta jaanuaris nistamine. 2020. puhkekompleks, Valgeranna Nõukogu Ministrite ENSV „kaklust ajalehes kui kohalikus kajastati seda protsessi ja on nähtavad Traumad ümber“. kommunismikantsi õrn teema. on objektide ümbermõtestamine uurimisele ja tähendus(likkus)e pärandiobjekti Tundliku lähe- näitel minu magistritöö võiks ümbermõtestamisele mudelit kasutades. neda järgmist 1.

- Anni Martin Anni

Lisaks peavad tänapäevased kasutajad olema kasutajad tänapäevased peavad Lisaks hooneid ja võimu- seotud lähiajalooga Seevastu uurimuse näitel näitel uurimuse Maarjamäe memoriaali memoriaali Maarjamäe ümbermõtestamine ümbermõtestamine Tundliku pärandi pärandi Tundliku AJA LUGU JA LÄHIAJALOO TUNDLIKUD TEEMADAJA LÄHIAJALOOLUGU JA TUNDLIKUD esimesed, kes otsustavad, millist osa nõukogudeaegsest millist osa nõukogudeaegsest otsustavad, esimesed, kes säilitada. Suur osa sellest on juba ehitatud keskkonnast tundmatuseni ümber ehitatud. Olla esi- lammutatud või oma keerukale vaadata julgust otsa mene nõuab aga Meil on olnud julgust ajaloole ja seda aktsepteerida. Muuseumi hoone nõukogudeaegse Rahva ehitada Eesti Nõukogude pikendusele. stardiraja militaarlennuvälja kultuuri- sai alguse Sakala uurimine teadlik aja pärandi olla nii talumatult tavapärane kui ka taaselustada traagilisi taaselustada traagilisi ka kui olla nii talumatult tavapärane mälestused ja vahetud ajaline distants mälestusi. Lühike mida on teemaks, lähiajaloo uurimise tundlikuks teevad arhitektuuriajalooliselt. üksnes vaadata raske 2019. a kaitsesin magistritöö „Maarjamäe memoriaali magistritöö a kaitsesin 2019. - maailmasõjast kommunismi – teisest väljad tähenduste - Meediateks (1940–2018). memoriaali rajamiseni ohvrite Uurisin, kuidas sisuanalüüs“*. tide ja arhiivimaterjalide kunstiliselt kuid tundeid tekitavat, põhjustel ideoloogilistel ja kommunikat teadlikult ehituspärandit kõrgetasemelist Inimesele on oluline mõtestada oma olemasolu ja anda Inimesele on oluline mõtestada Meie aja lugu on asjadele enda ümber. tähendus(likkus) linna- Selle loo jäljed on igapäevaselt pikk ja keeruline. moodustab mälumaas- ruumis näha: ehitatud keskkond seal toimunud seostuvad objektidega füüsiliste kus tiku, on väärtustada pika aeg. Lihtne konkreetne või tegevused on võimuvahekorrad sest toonased pärandit, ajalooga romantiseeritud. või kauged nüüdisaja inimestele ja (vanemate lähedaste või isikliku mäletatakse suhteid võib See pärand kaudu. kogemuse vahetu vanavanemate) siooni kaudu ümber mõtestada. Magistritöö hinnati üli- Magistritöö ümber mõtestada. siooni kaudu ühiskonnateaduste konkursil riiklikul teadustööde õpilaste ning Tallinna vääriliseks I preemia valdkonnas ja kultuuri kirjutami- andsid töö AS ja Riigi Kinnisvara Linnavalitsus aktuaalsust. teema stipendiumi, tunnistades sellega seks

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 114 115 pingete pingete õhutamine võrdlus võrdlus venekeelne venekeelne ja Vene meedia ja Vene pronkssõduriga hirm

punamem kt oriaa je l punane b l o aa ja paatoslik ri o m p e u m n erinevad erinevad a mineviku- käsitlused e m füüsiline füüsiline d

tunnistus ajaloolise

ebaõigluse u o le l g n e o u s k m u e õ n n t

taak

a

t

/

ideoloogia ideoloogia

a

e l rahvus-

küsimus

m

e

t

e

t

u

n

n

rajamine haudade haudade

õ

peale uute peale uute e

u

g

monumentide monumentide k

n

o

a

g

l

t

u

s

d

e

e

e

e

e v

u

õ s

i

m

m i

õ

u

v

e

e

e

d s

u t

g

v

õ o

k

i

d

u

e

s

õ

l

n n

u o

mõte t

e

l

e

e

TEEMA t TUNDLIK lammutamis- barbaarsus õigusriigi objekt püha jaoks ei ole see jaoks pühadus hävitamine monumentide monumentide tolerantsus sakslaste sakslaste mälestus? püha ainult püha pole miski eestlastele eestlastele nägemine võimaluste võimaluste Joonisel on näha mitmele ajastule omane nimetamise ühisosa kirjeldava üldmõistena (keskel), ideoloogilise tähistaja (vahepealne ring) tähistaja (vahepealne ideoloogilise (keskel), üldmõistena Joonisel on näha mitmele ajastule omane nimetamise ühisosa kirjeldava liiginime mugandusi nimetamist (Maarjamäe) ja kunstiteose enam esineb kohapõhist ring). Kõige tähistajana (väline ja neutraalse , punane) (nõukogude ning ajalise määratlusena „Tundliku teema“ mõttekaart uuritavates 2018. aasta meediatekstides. Selgelt eendub teemadest rahvusküsimus ja sellest rahvusküsimus eendub teemadest Selgelt 2018. aasta meediatekstides. uuritavates mõttekaart teema“ „Tundliku propagandasõjaga monumendi kriisi ja võimaliku Tõnismäe võrdlus hirm, mida toidab lähtuv avaliku ruumi avaliku mineviku mineviku 3. nimetuse mainimisena peamiselt ametliku tähistajad esinevad ). Ideoloogilised (memoriaalansambel, memoriaal, ansambel, kompleks 2. aktsepteerimine 1979 1976 - artiklid 1974–1978 – 1985 1973 1975 memoriaali I etapi valmimine lõpp

1970 1970ndate uus stagnatsioon ja venestamislaine 1967 memoriaali panek nurgakivi 1967 arhitektuuris valdav tüüpprojekteerimine valdav arhitektuuris Eesti NSV 1944–1991 NSV Eesti artiklid 1966–1969 memoriaali arhitektuurikonkursid 1964–1965 1964 1961 : nimetamiste uurimine : nimetamiste : meediatekstides teemade eenduvate 1960 Jääretke obeliski rajamine Maarjamäe puhul näitas analüüs, et teemad muutusid Maarjamäe puhul näitas analüüs, et teemad SAMM SAMM 1958 - alternatii või kontrolliks) tulemuste (ka lisaks Eelnevale objekti on eri uuritavat vina tasub analüüsida, kuidas märkamine, rühmitamine ja analüüs ja rühmitamine märkamine, mitu sisuanalüüsi käigus tuleb kvalitatiivse tekste Valitud korduvad olulised või ära märgistades lugeda, korda saab Seejärel tekstimustrid. või märksõnad tekstiosad, ja rühmadesse (kategooriatesse) sarnased koondada Esile kerkivad teemadeks. üldisemateks need omakorda objek uuritava mõista, kas aitavad ja teemad kategooriad teemasid tundlikke üldse seondub (ideoloogiliselt) tiga analüüs esile, toob Samuti need väljenduvad. ja kuidas millele saab tugineda objekti millised on võtmeteemad, ümbermõtestamisel. joonistusid Selgelt muutudes. lineaarselt, ühiskonnakorra uuritud olid esindatud peaaegu kõigil mis teemad, välja ja Need ongi memoriaali õrnad teemad ajajärkudel. millele saab edaspidi tugineda: esteetika võtmeteemad, ja uus algus. 4. 3. 1957 J. Nikonovi rajamine hauatähise - 1955 võimul Hruštšov (1953–1964) Hruštšov võimul 1952 1950ndad1944– arreteerimised, mahalaskmised 1949 1946 1945 kangelaskalmistu Saksa „Spartaki“likvideerimine, ja taasrajamine „Avtroili“ 1941–1944 Saksa okupatsioon 1943 1941,1949 küüditamised võimul Stalin (1929–1953) võimul : valiku tegemine tähendusliku tähendusliku tegemine : valiku 1941–1944 kangelaskalmistu Saksa rajamine 1939–1945 II maailmasõda Maarjamäele rajatud ja siit eemaldatud mäluobjektid on ajajoonel koos riigikorra ja konteksti muutustega. muutustega. ja konteksti riigikorra mäluobjektid on ajajoonel koos ja siit eemaldatud Maarjamäele rajatud vahel. toimunu muutumise ja ühiskonnas ning seoseid memoriaali tähenduste kujunemist Ajajoon aitab mõista Maarjamäe mälumaastiku Maarjamäe uurimuse puhul oli lisaks oluline välja oluline välja Maarjamäe uurimuse puhul oli lisaks SAMM 1940 Nõukogude Nõukogude okupatsioon 1940–1941 1940 kalmistu, punaväelaste „Spartaki“ ja „Avtroili“ rajamine mälestusmärgi perioodi meediatekstidest on tegelik arusaama kohaselt Sotsiaalkonstruktivistliku kus see, mida meedia tegelikkusena kujutab. Nii annavad Nii annavad kujutab. see, mida meedia tegelikkusena kus ajaleheartiklid analüüsida, kuidas võimaluse tänuväärse need on ja kuidas objektile tähendusi antud on uuritavale ehi- tähtsusega on kohaliku tegemist ajas muutunud. Kui küsitleda kirjutatud, võib millest on meedias vähe tisega, ja analüüsida nende vastuseid. elanikke kohalikke 2. selgitada, mis (ja jäi ehitamata, millised mis põhjustel) ning milliste alalt teisaldatud mäluobjektid on nüüdseks - Maarjamäel loomulikus võimu rituaalide ja legendidega tati ja mütologiseeriti. ajalise konteksti muutused, mis mõjutavad objekti muutused, mis mõjutavad ajalise konteksti tasub paigutada teave Kogutud mõtestamist. praegust ja ruumis mõistetavaks. ajas et muuta uuritav ajateljele, selgitada, millised perioodid on olnud See aitab välja tähenduslikud. 4.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 116 117 2018 justiitsminister justiitsminister Vikerraadios, meediatorm 23.08.2018 kommunismiohvrite memoriaali avamine 05.01.2018 artiklid 2018 aug artiklid 2018 jaan 2016 kommunismiohvrite memoriaali arhitektuurivõistlus 2015 2011 esimene kommunismiohvrite memoriaali arhitektuurivõistlus, Maarjamäele, võidutöö ei viidud ellu 2012 2014 Ajaloomuuseumi Eesti filiaali Maarjamäe rekonstrueerimine pannoo (Okase välialad skandaal, punamonumentidele) 2009 2009 suri A. Murdmaa, juubelinäitus ja raamat „Allan Murdmaa: monumentaalne“ 2006 Unustada ei tohi praegusi poliitilisi olusid, kus lääne- poliitilisi olusid, kus praegusi Unustada ei tohi ümbermõtestamisega lähiajaloo pärandi tegeleda Kui Eesti Vabariik Eesti Tööga saab lähemalt tuvuda veebilehel http://bit.ly/35j5ufR. saab lähemalt tuvuda veebilehel Tööga 2006–2007 2004, tüli Lihula ja Tõnismäe monumendi pärast

pidevalt. Selliseid probleeme ei ole võimalik lihtsal viisil lihtsal ei ole võimalik Selliseid probleeme pidevalt. võib Leevendust ainult leevendada. lahendada, neid võib sest neil puudub pealekasvamine, uue põlvkonna pakkuda objekt rajati, mille ülistamiseks side võimuga, otsene ideoloogiat ning mälestused rituaalidest, mille kaudu loomulikustati. ühiskonnas ja populism võib rahvuslus radikaalsus, maailmas leviv kii- laetud mälumaastikud muuta sellised tähendustest oma koldeks ja konflikti lavaks poliitilise näitemängu relt Lihula ja Tõnismäe Nii juhtus huvide väljamängimisel. tülides. seotud monumendiga - kõne on võimalus kaudu, kommunikatsiooni teadlikult, senisest enam nähtavaks tada asjaosalisi viisil, mis toob leida objekti ajaloo- ja kunstiväärtuse. Saame uuritava ja meie mälumaastikel koha väärika lähiajaloo pärandile muudame ajaloole esitatavaid kui sidususe ühiskonnas, küsimusi. * 2004 sõjameeste Eesti rajamine mälestusväljaku 2003

ndate lõpp vestlused 1999–2007 vestlused

Aljoša)

1990 „Spartaki“ ja „Avtroili“ ning J. Nikonovi monumendi teisaldamine 2000 → puuslik). lagunev, lagunev, 1998 sõjaväekalmistu Saksa avamine 1997 , reliikvia 1990ndate lõpp 1990ndate puna- pronksivargused, mahavõtmine monumentide 1994 Eestist vägede Vene tseremoonia lahkumise 1994

artiklid 1990–1998 iseseisvuse taastamine iseseisvuse pronkssõdur (Tõnismäe) memoriaali II etapi valmimine projekti 1991 1991 . Pärast Eesti iseseisvuse iseseisvuse Eesti memoriaalansambel. Pärast 1987–1991 1987–1991 perestroika ja perestroika revolutsioon laulev 1988 glasnost 1987–1989 etapi memoriaali II projekteerimine Maarjamäe memoriaali puhul näitas nimetuse uuri-

artiklid 1987–1988

TUNDLIKUOBJEKTI ÜMBERMÕTESTAMINE PROBLEEM NURJATU KUI mine, et kõige enam on eri aegadel kasutatud nimetusi, kasutatud enam on eri aegadel mine, et kõige liigi üld- (Maarjamäe) ja tulenevad mis on kohapõhised nimetusest , vana viited taastamist lisandusid osundavad memoriaal. Siiski ei punane ja Murdmaa nõukogude, - Võrdlu tähendusvarjundeid. esinenud läbini negatiivseid nimetuse jälgitav selgelt diskursuses sena on pronkssõduri monument vabastajate (Tallinna nii ideoloogiaga seotus nimetus) → (ametlik ajal nimetatud. Nimetamisega antakse kohale identiteet. identiteet. kohale antakse ajal nimetatud. Nimetamisega on ja kuivõrd Nii saab tulemusi analüüsides aru, kas objekt tundlik ning millised on nimetamise uuritav tähendusvarjundid. , , punaarmeelane, pronksmees (soldat võimuga ka kui , okupatsioonialtar , sõdur, pronkssõdur Ideoloogiliselt tundlike objektide ümbermõtestamine objektide ümbermõtestamine tundlike Ideoloogiliselt täpselt defineerimata ja ebaselge on nurjatu probleem: tingimused muutuvad mille käsitlemise probleem, võimul Gorbatšov (1985–1994) Gorbatšov võimul 1985 1980,1981, 1985 memoriaali täiendamine 1982 1979 Eesti NSV 1944–1991 NSV Eesti

Liliani professionaalne tee muinsuskaitse valdkonnas valdkonnas muinsuskaitse tee Liliani professionaalne sain käes: Annan endale aru, et mul oli hea materjal Lilian Hansaril ja minul oli kokku lepitud kohtuda lepitud kohtuda Lilian Hansaril ja minul oli kokku veidi ja ka Minnes olin põnevil Kunstiakadeemias. Eesti kokku põgusalt vaid olin varem pabinas, sest Lilianiga enne ja tunnen puutunud ning, mis seal salata, tundsin aukartust. ees märkimisväärset nüüd tema ka ülesandeid. ja keerukaid on olnud pikk ning täis huvitavaid lõpetamist asus ta Kunstiinstituudi Riikliku Eesti Pärast Restaureerimisvalitsusse, Vabariiklikku tööle arhitektina Projekteerimis- Riiklikus Kultuurimälestiste töötas seejärel aastast 1979. Alates instituudis osakonnajuhatajana. Lilian esmalt 15 aastat tegutses Maavalitsuses Saare 2003. aastani kuni ning seejärel maakonnaarhitektina aasta 2007. seda, kuni Pärast linnaarhitektina. Kuressaare maakonna Saare ta Muinsuskaitseameti lõpuni, töötas osakonna ja hiljem peainspektorite vaneminspektorina juhatajana. 2005. aastal asus Lilian Hansar Eesti 2007.– professorina. erakorralise tööle Kunstiakadeemias ja muinsuskaitse ta kunstiakadeemias aastani juhtis 2016. kunstikultuuri ning on praegu osakonda konserveerimise aastal 2010. Lilian Hansar kaitses dekaan. teaduskonna struktuuride linnaehituslike mis käsitles doktoritöö, sajandini. 13.–20. väikelinnades muutusi Eesti - see, et on Muinsus ajend pälvisite kõneluse Meie kaitseameti Seetõttu elutööpreemia. paslik on tähendab? tunnustus selline Teile mida küsida: Muinsuskaitseamet oli mulle suur üllatus, Elutööpreemia et mind Nii juhtuski, seda varjata. suutis viimse hetkeni väärikas väga tunnustusest teada Sain ei olnud kohal. Olen selle peale see selleks. aga saarel, – Kreeta kohas kiidab mõne asja eest, keegi mõelnud, et kui ka varem me ju kiituse ei tegutse siis tegelikult mis on hästi tehtud, kiitus ise- ongi juba – asi, mis on hästi tehtud, pärast enesest. oli nii palju säilitada ja lihtsalt kus Kuressaares, töötada Linda Lainvoo Linda

Lilian tudengipõlves. Lilian tudengipõlves. erakogu Foto

hingelt muinsuskaitsja Lilian Hansar, Hansar, Lilian Arhitekt, muinsuskaitsja muinsuskaitsja Arhitekt, Kunstiakadeemia Eesti ja teaduskonna kunstikultuuri pälvis Hansar Lilian dekaan - Muinsuskaitse aastal 2019. Temaga ameti elutööpreemia. Muinsuskaitseameti vestles juht valdkonna kunstipärandi nimelise Agneja Trummali preemia muinsuskaitsja noore Lainvoo. Linda laureaat 1.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 118 119 4 2 3 Kõnelemas Saaremaa Loodussõprade Seltsi Seltsi Loodussõprade Saaremaa Kõnelemas aastal. 1983. konverentsil pühendatud aastapäevale 70. Rahvusarhiiv Raun, Enno Foto Töölaua taga Kingissepa rajooni arhitektina arhitektina Kingissepa rajooni taga Töölaua Rahvusarhiiv aastal. Foto 1989. rõdul. kodu oma Kuressaare Lilian Hansar Hääl Masing, Saarte Maanas Foto

2. 3. 4.

Hingelt olen tõepoolest muinsuskaitsja. Ma olen muinsuskaitsja. olen tõepoolest Hingelt Maiste mind EKAsse kutsus, mõtlesin: „Jumal tänatud, siin „Jumal tänatud, mõtlesin: mind EKAsse kutsus, Maiste süvenenult õppida, uuesti, korralikult, ise ka saan lõpuks õppida.“ restauraatoriks saada, eks minagi hakkasin restaureerimist restaureerimist minagi hakkasin saada, eks restauraatoriks sisuliselt õppima alles VRVs. - muinsus või arhitekt rohkem oletehingelt Kas kaitsja? peab Arhitekt kindlasti. mõjutavad Arhitektuuriõpingud seega mõtlema, ette käiku mitukümmend projekteerides aja pikema kujunes analüütiline. Minust olen võrdlemisi ma loodan, et analüüsiv. muinsuskaitsja, jooksul - on äärmiselt väär et kultuuripärand täiesti veendunud, kultuursele Eesti asjana iseeneses, vaid mitte tuslik, kuid tulevikule. inimesele ja kultuursele valdkonna kaua muinsuskaitse nii Teid on Mis hoidnud? juures mänginud, suuna ette mulle muinsuskaitse Elu on kuidagi alus- kui juba siis, ise valinud ma olin selle ka küllap aga See ja ametnikuna. praktiku ja Kuressaares tasin VRVs häda, et muutud kohtade administratiivsete kõigi on aga Sul on piinlik isegi restaureerimis- pealiskaudseks. lõpuks ei ole ajaloolist õiendit läbi vaadata sest vaadata, projekti millessegi, sa pead kiiresti mitte jõudnud, sa ei süvene Juhan häirima. Kui ja see hakkab langetama, palju otsuseid

tööle asuda. Mis Mis asuda. tööle Elutööpreemiaga seoses tahan rõhutada, et eelkõige et eelkõige seoses tahan rõhutada, Elutööpreemiaga Esimesel Balti mere saarte arhitektuurikonverentsil sõna võtmas saarte arhitektuurikonverentsil Esimesel Balti mere Kuressaare linnale anti muuseas heade restaureerimis- muuseas heade linnale anti Kuressaare tõmbas üht noort arhitekti restaureerimise poole? noort üht restaureerimise tõmbas arhitekti Olen hariduselt puhas modernismiajastu arhitekt. – – nagu paljud teised ma õppisin, tahtsin ajal, kui Tol aru, et sain aga hetkel minna. Mingil tööle EKE projekti olid ande- poisid, kes meie kursuse ma ei ole nii hea kui põhjus oli pragmaatiline: Teine ja loojanatuuriga. kamad ajal keegi tol ei tahtnud Lisaks oli palk suurem. VRVs Ühes intervjuus olete öelnud, et restaureerimine et restaureerimine olete öelnud, Ühesintervjuus huvitas Teid kuid populaarne, ajal tollel polnud valdkonnas see selles soovisite ja olen tänulik kolleegide tunnustuse eest, samuti olen olen tänulik kolleegide teha. sellist tööd mis mul võimaldas tänulik paigale, tulemuste eest 1980. aastal Nõukogude Eesti preemia, preemia, Eesti aastal Nõukogude eest 1980. tulemuste omamoodi näidis, mida kiideti kujunes nii et Kuressaarest sai Selle varjus linnadelegi eeskujuks. teistele ja toodi võimalik. see oli tollal nii palju kui sisulisemalt toimetada, oli võimalik vanalinna kaitsega tegeleda. Teiseks, oli ikkagi oli ikkagi Teiseks, tegeleda. kaitsega vanalinna oli võimalik Fredi Mind aitas päris üksi. ei töötatud aeg, kus teine Vabariiklikust minu kolleegid käisid ja lisaks isiklikult Tomps aruta- Kuressaares, (VRV) tihti Restaureerimisvalitsusest ma ei saa öelda, et Kolmandaks, sime paljusid asju koos. takis- eriti meie tegevust oleksid võimuorganid nõukogude - hakka võimulolijad ka inimesed kui tanud. Nii Kuressaare tundma. üle uhkust ise vanalinna sid järjest enam ka 5.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 120 121 Tütar Mariaga Kuressaare raekoja trepil. Pilt kaunistas Pilt kaunistas trepil. raekoja Kuressaare Mariaga Tütar kaant. oktoobrinumbri aasta Naise 1989. Nõukogude Rahvusarhiiv Foto 6 6. - kesk- uusi hooneid ei õnnestu alati vanasse Kuigi Ma ei ütle, et koopiaid peab tingimata tegema, aga aga peab tingimata tegema, Ma ei ütle, et koopiaid Kuressaares, kunagises kuulsas kuurortlinnas, oli kuurortlinnas, kuulsas kunagises Kuressaares, Sageli ei kuku uusehitused lihtsalt hästi välja, neid hästi välja, uusehitused lihtsalt ei kuku Sageli konda sobitada, on siiski ka häid näiteid. Üks neist on Üks häid näiteid. sobitada, on siiski ka konda lahendusele aitasid Huvitavale Ferrum. Kuressaares eritingimused ja arhitektuurivõistlus. muinsuskaitse kaasa hoonemahu projekteerimisele sobiva vanalinna Lisaks ehitus- kogu oma meeskonnaga Alver Andres oli arhitekt detaile. käigus töö ja lahendas ka kohal vältel protsessi aspekte iseloomulikke hoonete ajaloolise keskkonna Üks et tänapäeva Ma olen veendunud, ongi detailirohkus. uusi, nüüdisaeg- disainida ka on võimalik arhitektuuris kontrastsetena viimasel ajal on levinud seid detaile, kuigi detailideta uusehitised. mõjuvad - korrali koopiat aga Kui keskkonda. ajaloolist nad loovad ei ole, siis pseudovana ajaloolist infot kui ei saa, teha kult olen ma küll. vastu rekonstrueerimise olukord, kus peaaegu kõik kuurordiaegsed hooned olid kuurordiaegsed peaaegu kõik kus olukord, ka mis läks viimaseid oli kuursaal, Üks järjest hävinud. ei oleks Toona mida edasi teha. küsimus, põlema. Tekkis tulnud uus puithoonet ehitada, asemele oleks tohtinud Ma konsulteerisin minna? Millist teed betoonhoone. arhitektuuri- Gens, kes neist oli Leo üks mitme inimesega, modernse suuna pooldaja. ajaloolasena oli pigem koopiat kuursaali ei või Miks ütles: „Milles küsimus? Tema on üldse mäng ja linnaehitus eriti – Arhitektuur ehitada? – nii keskkonna Kuurordiaegse linn on nagu teatrilava.“ inimesteni oli – pidi ju kuidagi seda Kuressaares kui vähe, mõned koopiad. tehtigi ja seepärast tooma näiteid on küllaga. See oli ka üks põhjus, miks vanalinnade vanalinnade põhjus, miks üks See oli ka on küllaga. näiteid kesk- tegu on tihtipeale üldse loodi. Teiseks kaitsealad hoidma. mida peabki ajaloolisena konnaga, rastne ega silmatorkav, pigem neutraalne ja vanast lugu- ja vanast neutraalne pigem silmatorkav, ega rastne hartadega Teisalt nõus. olen kõiksugu Selles mõttes pidav. ja seda mitmel põhjusel. koopiaid ma ei pane pahaks Kuni doktorikraadini välja … välja doktorikraadini Kuni peatükk mu elus. Alustasin on tähtis areng Akadeemiline alused määratlemise miljööalade koostasin magistritööga: pühendu- olin ju varem Kuna väikelinnale. Eesti kümnele Mulle õieti Eestimaad. ei tundnud ma nud Kuressaarele, seal täiesti avastasin Ida-Virumaa: põnev oli kohutavalt ajal Ja doktoritöö linnad. uue maailma, stalinistlikud õppima linnaehituse ajalugu. sisuliselt uuesti hakkasin mida ise järjest põnevamaks: aines Nii muutus uuritav see on, ühest asjast, seda huvitavam sa tead rohkem ka räägin tähendus asjadel on. Seepärast seda suurem sa ei saa aru, ajaloo õppimise vajalikkusest: tudengitele sa ei kui aru, mida sa kaitsed, sa ei saa mida sa vaatad, ja muutus. kujunes see tekkis, asja sisu, kuidas selle tea uued on paelub, väga mind mis Küsimus, suhtute? neisse Te Kuidas lisandused. kui on see, et nii uus hoone ajaloolises keskkonnas Selge peab juurdeehitis hoonele lisatud uus detail või vanale ka uus lisandus olla kont olema nüüdisaegne. Siiski ei tohi ajaga on paljudel inimestel isiklik, isiklik, inimestel paljudel on ajaga

Ruumidele tähenduste andmine on huvitav teema. teema. andmine on huvitav Ruumidele tähenduste Inimeste igapäevaelu ei peagi ehk nii palju reguleerima, ei peagi ehk nii palju reguleerima, igapäevaelu Inimeste uuendatud. Nüüd on ajast aega taluhooneid on ju ka - ja me ei saa panna inimest muldpõ teine elustandard tundub, et taluhoone puhul peale elama. Mulle aga randa säilitada. Paljud inimesed ise ajaloolist interjööri tahavad ühe ruumi ajaloolisena, eksponeerivad näiteks ju hoiavad ese- ajaloolistest rääkimata maakivi- ja palkseinu, vanu Eesti ja kiviaedadele paigutatakse. mida seintele metest, üsna pärandilembesed, mulle olevat inimesed tunduvad nõu. muinsuskaitselist veidi vaid nad vajavad Nõukogude - ka interjöö seostub mis mälestus, valuline sageli ettaikka, vihkab ütleb näiteks ema riga. Minu ka sedaaega Kuidas sektsioonkappe. pruune säilitada? ruumis küsi- ka põlvkondade aga küsimus, See on filosoofiline ei meeldi need pruunid sektsioon- veel mus. Mulle vist ka sest sel ajal tehtud asi on kindlasti kvaliteet, Üks kapid. halb. väga oli tihti asjade materjal ja ihaleb mõisaaega justkui rahvas Eesti Millegipärast teha. tahab seda järele

Restaureeritava Kuressaare vanalinna kvartali joonis. vanalinna Kuressaare Restaureeritava 1980ndad Lilian Hansar, Autor Arhitektuur ei ole ainult eksterjöör, vaid eksterjöör, ainult ei ole Arhitektuur lahendused Sisearhitektuursed ka interjöör. on Millised vorm. arhitektuuri häviv kergesti on Olemasoleva hoone ja sellele lisanduste tegemise puhul tegemise lisanduste hoone ja sellele Olemasoleva palju on ehitis säilinud. Omaette sõltub palju sellest, kui ja Haapsalu Vastseliina varemed: on keskaegsed teema omad. Narva ja Kuressaare ka natuke linnuse varemed, oldi alguses Haapsalus, kus Õpetlik on see, mis toimus Eskiisidega konservatiivsed. väga suhtes lisanduste tutvudes olime kriitilised, sest me ei näinud komisjonis Hea arhi- lahendatakse. sõlmi konstruktiivselt neilt, kuidas suudab ka kes peab olema hea konstruktor, kõrval tekti hästi lahendada. Ma arvan, detaili tehniliselt väikse väga visuaalselt hea tulemus. lõpuks et Haapsalus saavutati 7. kaitstavõimalused silmapaistvaid interjööri- funktsioon ruumi kus olukorras, lahendusi muutub? näiteks tehakse mõni mõis, kuhu Esimesena tuleb ette siiski paika, pannakse eritingimustes Muinsuskaitse hotell. teiste Paljude suurt tükeldada. saali ei tohi et näiteks puhul ei mõelda eriti ruumilahenduse peale, hoonete elemendid ja detailid. säilitatavad vaid loetletakse

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 122 123 -

- pole kultuuripä varem kunagi on nii, et mitte Samas või – kaitsta rägastikus küsimuste keeruliste Selliste Linda Lainvoo, Agne Trummali nimelise Agne Trummali Linda Lainvoo, laureaat. preemia muinsuskaitsja noore Purje Kadri Foto on Leila Pärtelpoja interjöörilahendused tema looming, looming, tema interjöörilahendused Pärtelpoja on Leila eeskujude tehti Mõni asi rekonstruktsioon. see ei ole kasutati ajal Tol autorilooming. see oli ikkagi aga järgi, siseuksed raekoja Tallinna lisandusi, näiteks moodsaid ka selle aja Need on materjalist. klaverivabriku on tehtud sellele, mismoodi siis moderniseeriti. viited märgid, restau- on hea kvaliteediga et kui Ma olen seda meelt, looming, siis arhitekti ja sellele lisandub reerimistöö seda peab hoidma. ühe perioodi, ära et pühime me mure, on Mul et see pärast, meeldi ei selle lihtsalt ühekihistuse, ja ühenäha ajajärgu praegu ei oska meile me ja väärtust. ühekihistuse iseennast, sest me oleme mõjutatud Me ei saa usaldada pruugi teada, Sina ja mina ei ja ajastutest. olukordadest Meil on pidada. väärtuslikuks tulevikus mida võidakse põlv järgmine hoiak, aga mingi mingi suhtumine, praegu - heita, et me pole oma ajastu arhi meile ette võib kond on mõni detail ongi ebakvaliteetne, säilitanud. Kui tektuuri tal samas väärtus selle objekti ja ajastu osana. On tõesti ja lammutamise piir siis säilitamise kuhu öelda, keeruline eriti on see veel asja sees olles panna. Praktikuna ikkagi heidavad kes teoreetikuid, ongi vaja Seetõttu keeruline. ja mõtestada nüüdisaega ning aitavad pilgu väljastpoolt mõelda. ettepoole endale aru Peab tänapäeval. kui nii palju kaitstud randit ei jõua. Me ei ole võtnud lihtsalt kaitsta andma, et kõike alla, sest seda kaitse hruštšovkat tüüpelamut ega ühtegi sajandi oma 20. on nii palju. Maris Mändel soovitab kõike tüüphoonete teha doktoritöös käsitlevas ehitusmaterjale alusuuringud. Ilmselt vähemalt kohta ja säilimise leviku mõni hoone on alles jäänud vaid läheb paar sajandit, kuni mida tule- ette, Ei kujuta neid kaitsma. ja siis hakatakse kirja kuskile Peame meist mõtlevad. põlvkonnad vased osanud. ei jõudnud ega panema, et meie lihtsalt – mitte või restaureerida mitte, lammutada või mitte, pole kus mateerial filosoofia, idamaine lohutab mõnikord Olen loomeprotsess. ka oluline on protsess, tähtsust, seda ise tundnud. 9. - 2019. aasta lõpus ilmus Eesti linnaehituse aasta lõpus ilmus Eesti 2019. Mis puudutab nõukogude aega, mis meie silmade mis meie silmade aega, Mis puudutab nõukogude – siis sinna nagu polegi eriti midagi teha all hävineb, - vastu väheseid ei mäleta. Üks heaga inimesed seda aega ja selle uus omanik kontor KEKi on Saare pidiseid näiteid tabanud, et nõukogudeaegne on ära Helle Susi. Tema ja on väärtuslik, mööbliga ning ta kogub koos interjöör seal elamus, kui Mulle oli tohutu hoiab seda teadlikult. Helle Susi aga vahetanud, välja uksed oleks igaüks käisin: - ehe!“ Mullegi tuli meelde, kui ja ütleb: „Näed, kui vaatab see, kui Meeles on ka käisin. kunagi das ma sealt uksest arhitek sai ja olime selle elegantse KEKi uus maja valmis 8. mille koostaja raamat, mahukas ajalugu käsitlev on Lilian Hansar Mälu ja mälestus uhked. ajal väga üle tol tuuri ja interjööri moel. mõjutab meid nii erineval peame hakkama kus Praegu olukorras, oleme restaureeri- karestaureerima nõukogudeaegseid kus Õnnepalee, Tallinnas on näide Hea miskihistusi. Leenaongi Uusbeki Zaporožetsi Sirje ja kaitse all - restaureerimis hiljutiste ning lahendus aasta 1982. tagust aasta 35 restaureeriti käigus tegelikult tööde mõisatega, on Sama lugu restaureerimiskihistust. kapeame seal tõite, suhestuma näiteks Te mille restaureerimisega. omaaegse - restauree täiesti nõus, et varasemad Mina olen sellega andma aru, väärtus. Peab omaette olla rimised võivad Kuressaare kui Näiteks just nii, nagu tehti. seda tehti miks võtta, polnud kuskilt ja lühtreid restaureeriti raekoda alusel tüüpvalgustite Maasik olemasolevate Aet kavandas säilinud. Tänapäeval on ka neist üks Õnneks uued lühtrid. restaureerimisest, tüdinud nõukogudeaegsest ollakse ju mõtles Aet ja mõeldi asju välja. mil rekonstrueeriti originaalkihistusest polnud raekojas – ega samuti välja suurepärase ta kavandas sisuliselt midagi alles –, aga Samuti ja eeskujudele. tuginedes analoogiatele interjööri,

sai sel aastal Muinsuskaitseameti kunstipärandi kunstipärandi sai sel aastal Muinsuskaitseameti Ajaloolisesse keskkonda hästi kavandatud kavandatud hästi keskkonda Ajaloolisesse 25 Kalevi aadressil Tartus tunnistati Aastaleiuks Varje konservaator tunnustati uurijana Hea puidu- esile toodi restauraatoritena Heade tutvustajatena tähelepanu pälvisid Pärandi kirikuõpetaja Hedi Viluma said kirikuõpetaja hoidja tiitli Pärandi pälvisid koostööpartneri Hea tunnustuse pannoo Hoffmanni Dolores Aasta esile teona toodi muinsuskaitsja noore nimelise Agne Trummali arhitekt, pälvis elutööpreemia Muinsuskaitse Muinsuskaitseamet tõstis 2019. aasta oktoobris toimunud toimunud oktoobris aasta 2019. tõstis Muinsuskaitseamet On hea tõdeda, esile 35 tunnustatavat. tänuüritusel ees- hulgal nõnda suurel aastast jääb meelde et 2019. mõtestamist mälestisi, valdkonna taastatud kujulikult - koos restauraatoreid, leide ning pühendunud mõjutanud tutvustajaid pärandi ja hoidjaid. tööpartnereid, taastatud hästi Aasta tähelepanuväärseimad peahoone, Narva raudteejaama on mälestised 23 Kastani aadressil Tartus mõisa tall-tõllakuur, Sangaste ikoon pärinev kirikust Kolmainu asuv elamu, Nõo Püha maalingud, kiriku Kaasani Tallinna Nevski“, „Aleksander riideait, talu ait, Korsi Ruhnu pastoraadi Vilsandi tuletorn, ja valukoda, laevaehitustsehh Noblessneri laevatehase peahoone. ning Inju mõisa Haapsalu linnuse varemed 7d asuv hoone Tartu Viljandis aadressil on uusehitised Uus 20 asuv elamuskeskus. aadressil ja Kuressaares kloostri kirikust Padise kalmistu, tulnud keskaegne välja unikaalne ja Saaremaa polükroomia leitud keskaegne kuldehteleid. MartinÕunapuud, arheoloog ja arhitektuuriuurija Malvet Valget. Claudia ning Leilop ja Ergo Küünarpuu Kerttu restauraatorid Jurjev. Jelena ja Aleksandr kunstirestauraatorid - organiseeri Tammisti ja Kaspar Kesküla Maiko Elo Kiiveti, Klandorfi, Karen ruumieksperiment, keskväljaku tud Paide raamat Viljar Visseli ja Kristiina Ribeluse koostatud ning Lõuna-Eesti mustrid“ linna suured „Väikese rööpad“. „Rohelised projekt tutvustav raudteeajalugu Päästeamet koguduses, ja Suure-Jaani eest Kõpu töö - põlengu kustu kabeli eest Liiva tegutsemise operatiivse parkide ja alal paiknevate riigitee tamisel, Maanteeamet Jurman eest, Koidu korraldamise alleede hooldustööde hoidmise kodumaja asuva muinsuskaitsealal Rakvere Tartu juhataja Enn Veenpere Kalmistute eest ning Tartu eest. korrastamise kalmistute silma paistev teostajana järelevalve muinsuskaitselise ja kaardistajad pärandi seotud elektrivõrguga Alo Peebo, OÜst ning Elektrilevi ja Alo Kotkas Rebane säilitajad Raivo Riisalo. Tõnu antikvaar austav ja pärandit vastutustundlik kinost. Rahu „Hommik“ päästmine Tallinna preemia Linda Lainvoo. juht valdkonna kunstikultuuri Kunstiakadeemia ja Eesti muinsuskaitsja Lilian Hansar. dekaan teaduskonna 1 2 3 4

Reio Avaste Reio ait restaureeritud Ruhnu pastoraadi aadressil ühendamine Kuressaares Uue ja vana OÜ Asum Arhitektid Projekteerija Uus 20.

Inju mõisa peahoone Lääne-Virumaal. Fotod Fotod Inju mõisa peahoone Lääne-Virumaal. 1.–2. 3. 4.

tunnustab Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 124 125 - Lembi Anepaio Lembi

1. Stiftide põhikirjade järgi muutus nende sihtrühm aja muutus nende sihtrühm Stiftide põhikirjade järgi Eeldati, et pojad peavad ülal ka oma õdesid või ema- oma õdesid või ülal ka et pojad peavad Eeldati, NAISTE VALIKUD kuma neidudele ja naistele viisakat elupaika aastateks, aastateks, elupaika viisakat neidudele ja naistele kuma nende elu lõpuni. korral vajaduse Vinni stifti põhikiri aastast 1783 sätestab, Näiteks jooksul. aadlisoost nei- teismelistele et see on mõeldud eelkõige elada ja seisusekohaselt pole muidu võimalik dudele, kel stift oli 1911. aastast pärit põhi- haridust saada. Oriküla eluaastast. Sellest 40. alates mõeldud naistele kirja järgi naine abiellub ja saab et peale oli tõenäosus, vanusest pidi Stifti kandideerijal kindla elujärje, äärmiselt väike. seis. iseloom ja varaline taust, sugukondlik olema õige Tihti tehti seda tütarde hariduse ja kaasavara arvelt, mis hariduse ja kaasavara seda tütarde tehti Tihti oli aga abielluda, abiellumine nende lootust vähendas kindlustada. enda tulevik peamine võimalus naiste läks ja raha sid. Enamasti lõid pojad endale perekonna tuli naistel, Seetõttu õdede toetuseks. mitte uuele perele, kindlus- abielu kaudu enda toimetulekut ei saanud kes leida mitu sisse- tada, leida muid lahendusi. Nad üritasid ei piisanud. ühest tavaliselt kuna tulekuallikat, endast oli astuda stifti. See kujutas võimalus üks Naiste suletud asutust, mis oli mõeldud pak rohkem või vähem Vaesuse riskirühma kuulusid põhiliselt vallalised nai- põhiliselt vallalised riskirühma kuulusid Vaesuse Soovisin luua senisest tõepärasema pildi aadlisoost luua senisest tõepärasema Soovisin Lembi Anepaio „Baltisaksa aadlidaamid ja vaesus“ aadlidaamid ja vaesus“ Anepaio „Baltisaksa Lembi Ülikool); (Tartu „Injekteerimismörtide Õunapuu hindamine Varje näitel“ Maarja kiriku Pöide ja kasutus Kunstiakadeemia). (Eesti KITSIKUSE TAGAMAAD sed, lesed, orvud sattumist naised. Kitsikusse ja puudega - res majanduslikke harjumus kasutada soodustas perede poegadele. jätta pärandus või sursse harimiseks poegade Aadlisoost naiste vaesuse põhjused jagunesid sotsiaal- põhjused vaesuse Aadlisoost naiste Aadlidaamide puhul oli kitsikus ja juriidilisteks. seteks enda seisusest teiste seisusesisene: naised olid vaesed võrreldes. talupoegadega mitte kuid võrreldes, inimestega naistest, keda on nähtud homogeense massina, ilusates massina, ilusates homogeense on nähtud keda naistest, peale puudusid muud mured kellel kleitides pereemadena, on magistri- Laiemas mõttes ja kleidiatlassi valimise. prae arenemist emantsipatsiooni et näidata naiste vajalik, töö oli sajandeid mille järgi reeglid, oludes, kui kohalikes enam. elatud, ei toiminud Vaene, aga ikka daam ikka aga Vaene, Anepaio Lembi aadlidaamide baltisaksa eesmärk oli uurida Magistritöö Liivi- ja Eestimaa ja vaesuspiirile sattumist vaesusesse naiste tagamaid, vaesuse naiste Vaatlesin kubermangus. toimetulemiseks kitsikusega ja meetodeid strateegiaid probleemi. vaesuse naiste suhtumist ning ühiskondlikku 2019. aastal tunnustas Muinsuskaitseamet Eesti Eesti aastal tunnustas Muinsuskaitseamet 2019. teadustööde üliõpilaste korraldataval Teadusagentuuri magistritööd: kahte konkursil riiklikul – – kokkuvõtte. tööst oma autorid Allpool teevad riiklikul konkursil riiklikul eripreemiad teadustööde eripreemiad teadustööde Muinsuskaitseameti . Elisabeth von Wahl 1891. aastal Vinni stifti saalis õpetajatele 1891. aastal Vinni stifti saalis õpetajatele Wahl Elisabeth von Livenstroem, Jakob mängimas. Foto klaverit ja kaasõpilastele

JÄRELDUSED Üldjuhul ei tunnistanud avalikkus aadlinaiste kitsikust, kitsikust, aadlinaiste avalikkus ei tunnistanud Üldjuhul poole ajaleheartiklid sajandi teise näitavad, 19. kuid naiste hariduse ja vallaliste naiste arutleti et ühiskonnas põhiliselt või õnnes halvas kas Süüd nähti üle. rohkuse vallalise võtta omaks ei soovinud nad endis, kui naistes rolli. tante puhul oli probleemi nähtuse kui vaesuse Aadlinaiste seisus. Ühiskond nende sugu ja teiseks esiteks keskmes neile kehtivaid õigustamaks mõlemat tegurit, kasutas ühis- kitsendusi ja eelistusi. Ühelt poolt tekitas piiranguid, poolt ei lasknud naistel ja teiselt sel moel probleemi kond vähe naistele mis pakkus Süsteem, endal seda lahendada. seisus- jätkas mõjutada, ise enda sissetulekut võimalusi maailmas Muutuvas ja patriarhaalsuse nõuetega. likkuse perspektiivis kaugemas polnud sel viisil jätkatamine jätkusuutlik. tutvuda saab lähemalt veebilehel Tööga https://bit.ly/2LNwYT0 2. Rahvusarhiiv Aadliseisusest naiste haridus ei olnud üldjuhul haridus Aadliseisusest naiste Vähe levinud võimalus oli teenida endale tööga endale tööga oli teenida võimalus levinud Vähe mõeldud elukutse omandamiseks. 19. sajandi esimesel 19. omandamiseks. mõeldud elukutse - elatist käsi poolel sündinud naised eelistasid teenida poolel sündinud naised valisid sajandi teisel 19. tööga, Aadlidaamidele peeti sobi- elukutse. guvernandi pigem stifti eestseisjannaks või diakooniaõeks saada ka likuks vähe, oli väga kohti Eestseisjanna juhatajaks). (ehk sääste. korralikke ei taganud aga muud tööd elatist. ehk legaa- toetust rahalist viis oli taotleda levinud Teine perekonna- annetus, leidus rohkelt oli rahaline Legaat te. ning äraelamiseks Neist ei piisanud tegelikult legaate. naistele, varatutele mitte esmajärjekorras neid ei antud taas meestele. vaid Aadlinaiste vaesuse kui kui vaesuse Aadlinaiste probleemi oli puhul nähtuse sugu nende esiteks keskmes Ühiskond seisus. teiseks ja tegurit, kasutas mõlemat kehtivaid neile õigustamaks ja kitsendusi piiranguid, eelistusi.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 126 127 - Varje Õunapuu Varje

4. Injekteerimismörtide voolavuse katsetamine krohvipaneelil. krohvipaneelil. katsetamine Injekteerimismörtide voolavuse Õunapuu Varje Foto Injekteerimissegu retsepti koostamiseks katsetasin katsetasin koostamiseks retsepti Injekteerimissegu injek kuid näitel, kiriku Pöide valmis Magistritöö süveneda teemasse Olen tänulik, et mul oli võimalus

3. laboris 41 segu: ja ülejäänud olid valmissegud neist kuus abil selgitasin Katsete variatsioonid. mördi isevalmistatud ja millised on kasutada milliseid lisaaineid mördis välja, - põhjal vali juba kivistunud segude omadused. Tulemuste mida hiljem katsetasin retsepti, sobivaimat kolm sin välja objektil. objektidel. Olen teistel ka sobib kasutada teerimissegu ajaloo- kloostri kiriku Padise ka kasutanud sama retsepti kinnitamisel. Julgustan konservaatoreid krohvide liste katsetama injekteerimissegusid ̈os pakutud magistrito edasi arendama. korral ja vajaduse ja inspireerivate kogenud niivõrd koostööd ning teha Bayer ja Karol nagu Jan Vojtěchovský juhendajatega restaureerimisteaduskonnast. ülikooli Pardubice Tšehhist saab lähemalt tutvuda veebilehel Tööga . https://bit.ly/2si1Wf8

- väi olema võimalikult keskkonnas, -vaeses 2 Uurimistöö ühe osana mõõtsin originaalkrohvi ja originaalkrohvi ühe osana mõõtsin Uurimistöö Vajadus sellise uurimuse järele oli olemas juba varem, oli olemas juba varem, sellise uurimuse järele Vajadus MÖRDI VALIK INJEKTSIOONIMEETOD mördisegude survetugevust, tihedust ja vee kapillaarset kapillaarset tihedust ja vee survetugevust, mördisegude Kogutud võrrelda. imendumist, et andmeid omavahel - injektee kas kontrollida, põhjal oli võimalik andmestiku sar- krohviga kiriku rimismörtide omadused on Pöide pisut sama või on säilitada originaaliga nased. Eesmärk ja müüri taasluua krohvi elastsus ja tihedus, kuid väiksem et segu vastaks tulebki tagada, Seetõttu hea nake. vahel Kokkuvõttes kriteeriumitele. ülalpool mainitud tõhususe välja töötada eesmärgi juhendajatega töö koos võtsime ja majandusli- sobivam segu, mis on kommertstoodetest soodsam. kult kese mahukahanemisega ja sisaldama võimalikult vähe vähe võimalikult ja sisaldama mahukahanemisega kese segu olema originaal- peab sooli. Samuti lahustuvaid vees omadustega. ja mehaaniliste füüsikaliste sarnaste krohviga töö tehtud tagab kuna tegur, sobivus on tähtis Materjalide mille valmissegusid, on kasutada võimalus Üks kestvuse. omadused kommertstoodete on turul palju, kuid tootjaid omadustega. ajaloolise krohvi ei ole alati vastavuses Mördile kehtivad kindlad kriteeriumid, mis tagavad selle mis tagavad kindlad kriteeriumid, kehtivad Mördile hästi, ja voolama Segu peab olema süstitav efektiivsuse. kivistuma CO Krohvi kui originaalsubstantsi iga ruutmeeter on kirikus on kirikus ruutmeeter iga originaalsubstantsi kui Krohvi krohvi on kinnitamist vajava väärtuslik, mistõttu väga on suurte krohv kus olukorras, Mida teha pindala suur. liigub cm võrra), 2–5 (enamasti aladena müürist irdunud - konserveeri Otsustasime koos äärel? ja on allakukkumise injektsioo- levinud tänapäeval kasutada mismeeskonnaga ja liikuvad täidetakse tühemikud suuremad nimeetodit: spetsiaalse injekteerimismördiga, kinnitatakse krohvitükid korral taha. Vajaduse krohvitüki läbi vooliku mis süstitakse lisamise ja esmase injekteerimissegu krohv toestatakse ajaks. kuivamise kuid valdkonna spetsiifilisuse ja erialainimeste nappuse nappuse spetsiifilisuse ja erialainimeste valdkonna kuid teema selleni jõutud. Uurimistöö veel ei oldud Eestis tõttu krohvide kiriku tingituna Pöide järk-järgult, välja arenes seisukorrast. avariilisest Varje Õunapuu Varje kinnitamiseks uurisin ajaloolise krohvi Magistritöös materjalid et leida sobivad mõeldud injekteerimismörte, sellega ja koos siseviimistluskrohvi kiriku Maarja Pöide - valmis oli Eesmärk säilitamiseks. maalingute keskaegsete ja kinnitamiseks fragmentide lahtiste tada segu, mis sobib need on just kuna täitmiseks, tühemike suuremõõtmeliste esinevad. krohvidel mis kiriku kahjustused, valdavad Injekteerimismörtide Injekteerimismörtide hindamine ja kasutus kasutus ja hindamine näitel kiriku Maarja Pöide Rahuste lauter Saaremaa edelarannikul Sepana nina ja edelarannikul Saaremaa lauter Rahuste vahel Sepana rahu kivi peremärgiga üks kiviridadest leiti ka rannalautri Koovi Rannalauter Saaremaa lääne-edelarannikul Kuusnõmme lahes. Kuusnõmme lääne-edelarannikul Saaremaa Rannalauter Maili Roio Fotod Ütsa nina rannikul Saaremaa lauter Päniska - ja rannikukogu meremaastiku on Eesti Rannalautrid sajandi 20. tunnistati kultuurimälestiseks Vrakkidest kiviaegne asulakoht osaliselt veealune Tänapäeval

4. 1. 2. 3. 2019. aastal täienes kultuurimälestiste nimekiri 13 uue 13 nimekiri kultuurimälestiste täienes aastal 2019. oli merendusajaloole öelda, et tegemist Võib mälestisega. mälestistest uutest sest kõigist aastaga, pühendatud laevavrakki neli arheoloogiamälestiseks tunnistati ning ajaloomäles - 31005) 30979, 30945, 30978, (reg-nr 31012). 31006–31010, (reg-nr rannalautrit kuus tiseks asulakoht hulka mälestiste uute kuuluvad Lisaks 30948) (reg-nr ja asulakoht kalmistu 30977), (reg-nr 30391). (reg-nr ja ohverdamiskoht ning kalme nimega teise osa. Lauter, tähtis mälumaastiku kondade Merre randumispaik. on kalapaatide valgma, joom või nendevaheline kivivallid, vahedega paadilaiuste laoti mida tasandati ja sinna asetati veerpuud, merepõhi kividele Suurematele vedada. paate mööda oli mugavam - perekond et tähistada paadiredeli uuristati peremärgid, ja/või võrgu- ka kuulusid juurde Lautri kasutust. likku - ning muu kalastus võrgukuivatuskohad paadikuurid, hoiu ja hoolduse taristu, mis enamasti ei ole vahendite ajal okupatsiooni säilinud. Nõukogude tänapäevani ja paljud lautrid rannikumaastik muutus traditsiooniline on osa lautritest 1990ndail ei leidnud enam kasutust. võetud. taas kasutusele ning Nõukogude vrakk Bungsberg alguse kaubaauriku ja Štš-408 vrakk. M-103 S-12, allveelaevade Lahepera järvega seotud Peipsi tunnistati mälestiseks on seal elatud meso- Esialgse hinnangu järgi järve ääres. kiviajal). Arheoloogiamälestiseks (keskmisel liitikumis asuv kalmistu külas Järveküla vallas Võru tunnistati ka ja asuv Viidumäe kalme ning Saaremaal ja asulakoht Viimane on ainulaadne maastikuobjekt, ohverdamiskoht. ja ohverdamisele matustele on säilinud rauaaegsetele kus pinnasekiht. leide sisaldav inimluid ja arheoloogilisi viitav matusekombestiku, rauaaegse Selle muistise tähtsus ja eluolu uurimisel on hindamatu usundi, ohverdamise leiuainest on väärtusega, sest matusekombestikuga — sellest perioodist vähe. Eestis Krista Karro

1 2 3 4

aastal 2019 aastal Uued mälestised

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 128 129 - Infosüsteemi arendati vähehaaval ja vajadust mööda. ja vajadust vähehaaval arendati Infosüsteemi Kultuurimälestiste riiklik register asutati Vabariigi Vabariigi asutati riiklik register Kultuurimälestiste aastate 2000. võimaldas areng kiire Tehnoloogia ESIMESED SAMMUD: SAMMUD: ESIMESED LIIDESTAMINE JA TURVALISUS - senise tabeltöötlusprog samm: See oli tähtis konnaga. - kätte internetis teave asemel muutus mälestiste rammi sest nüüd avalikustamises, ka toimus Murrang saadavaks. igaühele andmed esimest korda olid kultuurimälestiste kättesaadavad. taanduma, asendudes Hirm masina ees hakkas otsimisega. lahenduste tehnoloogiliste uudishimu ja uute infosüsteemide üha rohkem 2000. aastate alguses räägiti e-riigi mude- ja ühtsest andmevahetusest omavahelisest - süstee sai liidestada teiste infosüsteemi list. Veebipõhise registrile liideti mälestiste Maa-ametiga Koostöös midega. objekti otse liikuda võimaldas mis kaardiandmebaas, kaardil. asukohale 2009. aastal, muudatus toimus kui Suurim tehnoloogiline tehniliselt üles ehitada. Nüüdseks on sellel ka ajalooline on sellel ka üles ehitada. Nüüdseks tehniliselt algusest pärit infosüsteemide aastate väärtus, sest 1990. loeme muigega, analüüse ei ole eriti säilinud. Praegu peeti analüüsis vajalikuks et peaaegu 30 aastat tagasi „inimene-masin barjääri“, riskina ka hinnata võimaliku - uuen tööprotsessides mille all mõeldi harjumuspärastes juurutamisel dusena arvuti „Arvutustehnika kasutamist: - psühholoo töötajate eelnevalt on vaja muinsuskaitses hindavad analüüsid Tänapäevased gilist ettevalmistust.“ andmete äriloogikat, keerulist riskidena näiteks võimalike päringuid, (X-tee) andmevahetuskihtide lekkimist või hirme enam riskidena ei käsitata. psühholoogilisi kuid Esimene aasta määrusega. 1994. oktoobri 14. Valitsuse - digiteeri hõlmas sisuliselt mälestiste register mälestiste serveris oli kasutatav ja tud nimekirju, see asus lokaalses kontoris. Tallinna ainult Muinsuskaitseameti kesk internetipõhise võrgu alguses asendada lokaalse Karin MeriloKarin

, MASIN VERSUS INIMENE 2019. aasta oli Muinsuskaitseametile mitmes mõttes mitmes mõttes aasta oli Muinsuskaitseametile 2019. ja peamurdmist rohkelt pakkus oluline. Muu hulgas registri jaanuaris alanud kultuurimälestiste loomisrõõmu - info registri ei ole mälestiste Varem projekt. arendamise uuendatud. Ettevalmistusajal ulatuslikult niivõrd süsteemi - info olemasolevat ja ameti tööprotsessi analüüsiti kogu välja ja töötati optimeerimislahendusi pakuti süsteemi, ligi viis aastat ning kestis Eeltöö täiesti uusi teenuseid. ebaõnnestumisi, ka nii õnnestumisi kui selle sisse mahtus on andnud kindlasti palju õppetunde. Arendusprojekt aga - tehnoloogi pildi infosüsteemide ja suurema uusi teadmisi ja võimalustest. lahendustest listest - aasta 1990. ulatuvad juured registri Kultuurimälestiste nime- seni paberil olnud arheoloogiamuististe kui tesse, säilitama arvutis. aastat hiljem kasvas kirja hakati Paar luua lähteülesanne välja projektist arheoloogiapärandi - info automatiseeritud koondav kultuurimälestisi kõiki trükimasinal kirjutatud infosüsteemi Toonane süsteem. oli kavas süsteem kuidas analüüs annab ettekujutuse, register? Quo vadis kultuurimälestiste Praegu loeme muigega, Praegu muigega, loeme et peaaegu aastat tagasi 30 vajalikuks peeti analüüsis ka riskina võimaliku hinnata barjääri“, „inimene-masin mille all mõeldi harjumus- mõeldi all mille pärastes tööprotsessides tööprotsessides pärastes arvuti kasutamist. uuendusena

Kultuurimälestiste registrit on seni arendatud jupi- on seni arendatud registrit Kultuurimälestiste hanke 2018. aasta sügisel õnnestus jõuda eduka ei ole arendusprojekt registri Kultuurimälestiste lõpp ei tähenda seda, et kultuurimälestiste Projekti ARENDUSPROJEKT - kaar kus ärianalüüs, eelneb arendusprotsessile Tavaliselt nõue ning kirjeldatakse olukord olemasolev distatakse tagasi Ligi 30 aastat tulemust. soovitud nõude haaval keerukas kasvanud nüüdseks on loodud nimekirjavaatest jää- protsessid toimuvad süsteemis andmebaas. Paljud - aset raken ja leiavad märkamatuks tavakasutajale vadki teenused või info nähtav Kasutajaliideses duse tagatoas. - kee andmebaasid ning infosüsteemi seotud on omavahel mõista, et vajadus- on tähtis Seega ülesehitusega. ruka ülesan- ei lahenda ainult konkreetset põhine arendustöö ja muutu- analüüsima ja mõistma peab seoseid net, vaid suur kui hinnatakse, öeldes Piltlikult jaid mujal süsteemis. süs- lisamisel kogu ühe välja ja milline mõju on näiteks vaates. teemi peamine puudus on eas infosüsteemi ja küpses kaupa puudumine. arendusdokumentatsiooni varasema aruandes sama moodi nagu konserveerimistööde Täpselt vaja oleks ja materjale, meetodeid tuleb kirjeldada valitud puudu- Dokumentatsiooni arendades. infosüsteemi teha lahendused aima- et loodavad juhtuda, võib mise korral ning seetõttu arhitektuuri süsteemi olemasoleva vaid vad suurem hulk olla märkimisväärselt arendusvigade võib soovitule. ja lõpplahendus ei pruugi vastata kasutame Arendusmeetodina ja arenduslepinguni. tükkide kaupa, arendatakse infosüsteemi välearendust: - samuti loogi kasutajateni alusel ja tulemus jõuab teema riske, vähendama peaks tükkidena. Selline meetod liste tervikarenduse lõpus tellijale projekti mis kaasnevad üleandmisega. eesmärk on infosüsteem Projekti päris lõppenud. veel Vaja selle kasutusmugavust. ja parandada ajakohastada muuta menetlus- on luua uusi iseteeninduslahendusi, andmed. kvaliteetsed ja tagada tänapäevaseks keskkond lahendus uuenduslikum on kõige kõrval Parendustööde - vee (In-ADS) aadressiotsingu Maa-ameti integreeritava otsinguloaga See võimaldab kasutuselevõtt. biteenuse ja -aruannet esitades märkida otsinguteavitust kasutajal süs- teavitab Sealjuures leiuala). (või otsinguala kaardile mälestise alaga, nt ala kattub märgitud sellest, kui teem üle- kasutajale tekib Lisaks on keelatud. otsimine kus otsingutest. eelnevatest tema kaart kõigist vaatlik järgneb arendusele Suuremahulisele on valmis. register kasvab stabiliseerimine. Lisaks ja süsteemi tasandustöö oodatakse infosüsteemilt süües isu ning tänapäevaselt aasta analüüsis on asjakohane üha enamat. Juba 1994. andmebaas on nagu Tallinna „Kultuurimälestiste võrdlus ei saa“. valmis linn, mis kunagi - 2015. aastal algas ettevalmistus kultuurimälestiste kultuurimälestiste ettevalmistus 2015. aastal algas E-TEENUSED Projekti eesmärk on Projekti eesmärk on ajakohastada infosüsteem kasutus- selle parandada ja uusi luua on Vaja mugavust. iseteeninduslahendusi, menetluskeskkond muuta tagada ja tänapäevaseks kvaliteetsed andmed. - Esmalt analüüsiti töö uuendamiseks. täielikuks registri palju Hinnati, kui teenuseid. ja osutatavaid protsesse edaspidi automatiseerimine toimingute teatud võimaldab tööd mõistlikum kõige oleks säästa. Arutleti, kuidas aega kasutada sooviksid ja milliseid e-teenuseid optimeerida meie partnerid. samm äriana- Selle tulemusel oli järgmine Liidu Euroopa taotlemine lüüsi kirjutamine ja rahastuse tõukefondist. 1994. aastal süsteemi analüüsis kirjeldatud umbusklikkus kirjeldatud umbusklikkus analüüsis aastal süsteemi 1994. masinate oli asendunud nõudlikkusega vastu masinate varem Kui seadmisega. neile suurte ja ootuste suhtes ja avalike töökeskkond ametnike register oli mälestiste - aastal lisandus autendi siis 2014. infoallikas, kasutajate Esimese mõeldud iseteeninduskeskkond. tud kasutajatele funkt taotlemise toetuste kasutusele võeti e-teenusena esi- ligi neljandik taotluse sioon, mida sel aastal kasutas iseteeninduskeskkonna et vajadus See tõestas, tanutest. on e-teenuste aastatel Järgnevatel oli olemas. järele arv üha kasvanud. kasutajate vahetati välja infosüsteemi platvorm, et see oleks turvali - et see oleks platvorm, infosüsteemi välja vahetati - tavakasu uuendus ei olnud See hallatav. sem ja paremini samal märgata igaüks võis aga küll nähtav, tajale kuigivõrd märkimisväärselt kujundust, infosüsteemi ajal muutunud ning filtreerimisvõimalusi ja otsingu- andmete paranenud üleüldist kasutusmugavust.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 130 131 - Seal toime 2

Kas sarnase ürituse saaks korraldada ka Eestis, Eestis, ka korraldada sarnase ürituse saaks Kas AVAME RESTAUREERIMIST NÄITLIKUSTAVADKESKUSED VÄIKELINNADES tavad asjatundjad, kes tutvustavad kohalikku Unesco kohalikku tutvustavad asjatundjad, kes tavad paigaldatud tualetid. Kohaliku laste jalgpalliklubi lapse- laste tualetid. Kohaliku paigaldatud majade turvamist ja ühing aitab korraldada vanemate pileti müügist ühing iga saab vastutasuks piletikontrolli, arved on seotud ürituse korraldamisega kõik oma osa. Kui ürituse kindlustusele –, piletitulust kulub tasutud – lõviosa eest sümboolse avamise uste on alati saanud oma kodu ühine tänu- peetakse Lõpuks majaomanikud. tänutasu ka ürituse korraldamine Järgmise on rahul. pidu ja kõik juba jaanuaris. algab Vaja Kindlasti! sõpruslinnas Haapsalus? Loviisa näiteks linnaosa ning aktiivseid või linnakest kompaktset on vaid kodude ja avada palju väiksemalt Alustada võib kohalikke. ajaks linnaosapäeva(de) päevaks üheks näiteks uksed - raa ürituse osana. Muinsuskaitsepäevade mõne muu või hulka tööstuspärandi külastada mes on olnud võimalik hooneid. hooneid ja muid, peamiselt avalikke kuuluvaid naabrite oleme saanud kiigata Hoovikohvikupäevadel korterinäituste korraldatud galerii Voronja õuele ja Tartus ja nüüd algus on tehtud tuppa. Seega ka ajal lubatakse ju pii- oleks Nii põnev jätkata. ideedega uute vaja oleks ajakirja lähemalt kui interjööre koduseid luda huvitavaid said alguse ees- majade päevad vanade Loviisa kaanelt. hooneid hindavaid ajaloolisi meelitada väikelinna märgist väike- meie ka teenida eesmärk võiks Sama uusi elanikke. ja sündmuse abil tekkiv oleks Lisaväärtus linnade huve. kolides mis on uude kohta kogukonnatunne, tugevnev ära? teeme Kas alati tähtis. käegakatsutavad eeskujuna toimivad paremini Kõige hoonete ajalooliste linnale on tähtis Kui näited. siis tuleb ja asjastutruu ilme säilitamine, restaureerimine linna- näidisobjektidega sellesse panustada positiivsete Tammela. on selline keskus ruumis. Raumas Reesi Sild Reesi

, mille ajal avatakse umbes 40 vana maja uksed maja uksed umbes 40 vana , mille ajal avatakse 1 Sel aastal toimus 17. korda üritus „Loviisa vanad vanad üritus „Loviisa 17. korda Sel aastal toimus Korraldus- mittetulundusühing. Üritust korraldab Festivalil osalevad majad peavad olema vähemalt olema vähemalt majad peavad osalevad Festivalil ideid näppamas Reisikiri Põhjanaabritelt AVAME VANADE MAJADE UKSED MAJADE VANADE AVAME majad“ Helsingist tunnise autosõidu kaugusel asub väikelinn asub väikelinn kaugusel Helsingist tunnise autosõidu 15 000 kui aastal asutatud vähem ela- See 1745. Loviisa. poolest. tuumareaktori kahe on tuntud rannikulinn nikuga rajatud 18. sajandi lõpukümnenditel ka Linn on koduks puitmajadele, mis oma hulgale ja suurele merekindlusele linnamiljöö. romantilise moodustavad autentsuses 2019. aasta augustis käis Säästva Renoveerimise Renoveerimise Säästva käis aasta augustis 2019. SRIK) ja Eesti ühenduse (Tartu Tartu Infokeskuse seltskond keskuse maaarhitektuuri Vabaõhumuuseumi neis riikides kultuuri- kuidas vaatamas, Soomes ja Rootsis ja arhitektuuri- propageeritakse piirkondi väärtuslikke Nimelt sai sama aasta meeles hoitakse. inimestel pärandit vana üle-eestiline aktsioon „Vaata korraldatud kevadel akna toimunud Rootsis aasta varem eeskuju akent!“ Sellest ajendatult mõtlesime, päevast. restaureerimise muudki üle võtta. naabritelt eesrindlikelt ehk oleks tõime? põhja poolt kaasa Millised ideed me endaga meeskonda kuulub kümme inimest, kellest vaid projekti projekti vaid inimest, kellest kümme kuulub meeskonda - vaba saab tasu, ülejäänud on õnnelikud koordinaator parkimine ja korraldatud on linnaga Koostöös tahtlikud. 100aastased ja osalejaid valitakse, kuna tahtjaid on tahtjaid kuna ja osalejaid valitakse, 100aastased olema, et üritusel kohal peavad Omanikud rohkem. ja sise- ehitustööde küsimustele uudishimulike vastata ehituseel- pandud fotod on välja Tihti kohta. lahenduste ning selle 18 eurot seisust. Pilet maksab sest ja -järgsest osaleda seminaridel nägemisele kodude eest saab lisaks ja õpitubades. kaheks päevaks külalistele, et need saaksid uudistada saaksid et need külalistele, päevaks kaheks 17 000 ligikaudu linnakesse sealset eluolu. Üritus toob u 5000, maju külastab kellest ülejäänud külastajat, laadamelu ja muid ettevõtmisi. naudivad 1 2 Loviisa on armas väike rannikulinn, mis kaheks päevaks aastas täitub vanade majade huvilistega. Fotod Reesi Sild Reesi Fotod majade huvilistega. aastas täitub vanade päevaks mis kaheks rannikulinn, on armas väike Loviisa on põnevad interjöörid kodude Loviisa 1. 2.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 132 133 Rauma vanalinnas on säilinud u 600 peamiselt on säilinud u 600 peamiselt vanalinnas Rauma sajandil puumaja, mis ehitati 18. ja 19. ühekorruselist ehitus- Põhjamaade vanalinnast ning teevad Andrus Rehemaa Fotod näite. esindusliku traditsiooni saab tutvuda keskuses Tammela asuvas Raumas mitmest küljest. ajaloolise hoone restaureerimisega ahju taastamise protsess Fotol 3. 4. 3 4

4 on aga kohaliku Satakunna muuseumi allasutus Satakunna kohaliku on aga 3 Kuidas võiks seda Eestis teha? Meil on juba olemas teha? Eestis seda võiks Kuidas Pori linnas tegutsev sarnane ehituskultuurikeskus sarnane ehituskultuurikeskus linnas tegutsev Pori Keskuse juures on ka väike vana hoone varuosade hoone varuosade vana väike on ka juures Keskuse ANNAME VÄLJA RESTAUREERIMISAJAKIRJA Soomes Turu linnas kohtusime ühenduse Tuuma linnas kohtusime Soomes Turu Tallinna SRIK, kellele kuulub eeskujulikult restaureeritud restaureeritud eeskujulikult kuulub SRIK, kellele Tallinna sellest on aga kõrvalhoonetega, puitmaja koos Kalamaja väiksematesse ka vaja oleks keskuseid Sarnaseid vähe. ajaloolised hooned linnapildis dominee- linnadesse, kus ei pea ju on siin suur roll: omavalitsusel Kohalikul rivad. alusel seisma hea vabatahtlikkuse mittetulundusühing ja puidust eeslinnade kujul selle eest, et vanalinnade mida paljud tulevad peamine turismiatraktsioon, püsiks haarata võimalus on hea Praegu vaatama. välismaaltki härjal sarvist Majanduspiirkonna ning osaleda Euroopa rahastatud projektis finantsmehhanismist ja Norra areng ja kohalik elavdamine linnasüdamete „Ajalooliste mõel- avalikkusele korda et teha kaudu“, kultuuripärandi osaliselt näidis- või kas dud hooneid, mis hiljem toimiksid kultuurihariduse ja objektide, restaureerimisnõustamise ei väärtuse, mitte püsiva looksime Sellega keskusena. ajutiselt. teadlikkust parandaks - osana. Seal on ajastukoha püsiekspositsiooni ja toimib sellele sobilik hoones eksponeeritud selt restaureeritud Keskuses ehitusvõtted. ja kasutatud interjöör eri ajastute kooliaasta ja teemapäevasid, ekskursioone korraldatakse kus hariduskeskusena, hooned peamiselt toimivad jooksul minevikku, reisina teemat kultuuripärandi tutvustatakse Haridusprogrammid lapsepõlve. vanavanemate praeguste - Kes täiskasvanuteni. lasteaialastest alates kõigile sobivad kaupu, seotud osta restaureerimisega saab kaasa kusest meie olema ka peaks kirjandust. See võimalus kitti või nt (maakonna)muuseumides, ja suuremates väiksemates ülesanne on selgitada arhitektuuritraditsiooni mille tähtis selle sõnumi koju paremini viiks Mis hoidmise vajalikkust. kitti? potsik väike kui Toivo - detaili restau mõnd eset või töökojas ladu ja võimalus läinud, tööle ei ole neil siiski eriti hästi See teenus reerida. seega motiveeri on tasuta ega kasutamine töökoja kuna Meie külaskäigu lõpule viima. kiirelt restaureerimisprojekti Jagasime poolik töö. kellegi aega pikemat ajal oli töökojas kasutamine meil on töökoja SRIKi kogemust: seal Tartu pidevalt kohapeal on võimalik tasuline ning meistrilt iga avatud on suvel keskus nõu ja abi saada. Tammela linn. peab üleval Keskust muul ajal kokkuleppel. päev, - korralda maailmapärandit, Tammelas vanalinna. Rauma laatasid ja kultuuriüritusi, üritusi, teemakohaseid takse - restauree hoonete ajalooliste nõu saab küsida kohapeal konstruktsioonidega, ning tutvuda avatud rimise kohta eksponeeritud. käigus restaureerimise mis on hoone esindajaga, kes tutvustas, kuidas nad annavad neli korda neli korda tutvustas, nad annavad kuidas kes esindajaga, ajakirja. samanimelist restaureerimisteemalist aastas välja kes huvitatud liiget, Ühenduses on u 2500 valdkonnast neli mille eest saavad aastamaksu, 40eurost tasuvad 5 -

on kõik varasemad varasemad on kõik 6 leht. Ajakirjas eksponeeritakse eeskujulikult nüüdis- eeskujulikult Ajakirjas eksponeeritakse leht. 5 Võib ju öelda, et meil on Pööningu kujul selline ajakiri kujul ju öelda, et meil on Pööningu Võib Väljaanne majandab end tavalise ajakirjana, millel on majandab end tavalise Väljaanne Rootsis antakse välja kuukirja Gård och Torp. See och Torp. Gård kuukirja välja antakse Rootsis artiklid üleval ning kõikvõimsa Google’i abil saab need Google’i artiklid ning kõikvõimsa üleval tõlkida. inglise keelde loetavasse vägagi ajakiri ja on väga juba olemas. Jah, see on suurepärane - entusias et seda on juba viis aastat suurest rõõmustav, ajakirjadega Soome ja Rootsi Võrreldes antud. mist välja paha tuua siia kõrvale Poleks praktilist. vähe on seal aga - inspireeri mis koondab aastas ilmuv ajakiri, mõni kord ja meistrite restaureerimisvõtteid lugusid, põnevaid vaid ülesanne ja kindlasti lihtne See ei oleks kontaktandmeid. ühise eesmärgi koondumist valdkonnahuviliste eeldaks - tegutse Turus Sarnaselt mittetulundusühinguks. nimel nt mis seda majandada liikmemaksudest, võiks Tuumale vale liituksin Mina küll ajakirja postkastis. tasujatele tagaksid sellise ettevõtmisega. aegseks muudetud ajaloolisi hooneid ning kirjutatakse muudetud ajaloolisi hooneid ning kirjutatakse aegseks ja praktilised on nõuanderubriik Lisaks restaureerimisest. - restaureeri on ajakirja lõpus olev kasulik Eriti näpunäited. veerg, spetsialistide kontaktandmete misvaldkonna head tegijad kõik mis on asjaarmastajale puhas kuld: ja helista. välja vali kirjas, muudkui kaupa piirkondade vanad huvitavad inimene, keda sihtrühm: konkreetne väga on vaid vahel ajakirja majad. Kinnisvarakuulutusedki Isegi kultuuripärandihuvilisele kohta. sama tüüpi hoonete on seal palju põne- ei valda, keelt rootsi eestlasele, kes on, et ajakirja veebilehel Eriti tore vat. saab mitte- tegevustoetust ajakirjanumbrit. 7000eurost alusel Soome Kesk taotluse tulundusühing iga-aastase Ühing on ostnud ajaloolise maja, konnaministeeriumist. seda ning kasutab mida on tasapisi restaureeritud, poenurk. ei puudu ka kust hubase kokkusaamiskohana, ise ka ehitushoolduse ajakiri, millest sain sisukas on väga Vana et anda välja inspiratsiooni, aastat tagasi kaheksa Maja Tuuma ühenduse ajalooline maja Turu linnas. ühenduse ajalooline maja Turu Tuuma Elo Lutsepp Fotod ühenduse õdusas ajastutruus interjööris Tuuma poekesele restaureerimistarvikute ka on koht Kui linnale on tähtis ajalooliste tähtis ajalooliste on linnale Kui hoonete restaureerimine säilitamine, ilme asjastutruu ja panustada sellesse tuleb siis näidisobjektidega positiivsete linnaruumis. 5. 6. 6

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 134 135 - Gysinge kompleksi peamaja tagasein on kirju, et näidata on kirju, et näidata peamaja tagasein kompleksi Gysinge Maria Helena Fotod võimalusi. värvide kasutamise ajalooliste uut otstarvet 28 hoonest paljud alles ootavad Kompleksi 7. Sõnajalg 8. 7 8 Rootsis ja Soomes oli palju põnevat. Kindlasti on Kindlasti põnevat. oli palju ja Soomes Rootsis Eestis, kui kultuuripärandit rikkumata rohkem seal hulga oma edulugusid ja olla ka jagada reisil saime õnneks kuid Tartu (nt ja inspiratsiooniks eeskujuks põhjanaabritele maaarhitek ja vabaõhumuuseumi töökojaga SRIKi avatud jäi meelde Kogetu nõustamisvõrgustikuga). tuuri keskuse ja saadud uusi ideid genereerima mõtlema, ja ärgitab ühendusi initsiatiivi teisi ka Ärgitame levitama. teadmisi ellu kohalikku et tuua tegema, teoks mõtteid ja haarama väärtustades ja seda uut hingamist, pärandit ajaloolist hoides. taustal vaikselt -

. 8 on see juba suuresti on see juba suuresti 7 Kuidas teha midagi sarnast Eestis? Meil on maapiir- midagi sarnast Eestis? teha Kuidas - res on järk-järgult tegutsedes äriettevõttena Puhtalt Ühenduse Tuuma veebileht www.tuuma.net. veebileht Ühenduse Tuuma Kolme Sõsara Hõrgutised https://www.facebook.com/kolmsosarat/. Hõrgutised Sõsara Kolme Tammela keskuse veebileht https://www.vanharauma.fi/en/tammela-of- veebileht keskuse Tammela https://www.pori.fi/toivo. https://www.pori.fi/toivo. veebileht Toivo Ehituskultuurikeskuse Vana Maja leht https://issuu.com/reesi/docs. Maja leht Vana Gysinge keskuse veebileht https://www.gysinge.com/. veebileht keskuse Gysinge Ürituse „Loviisa vanad majad“ veebileht https://loviisanwanhattalot.fi/. majad“ veebileht Ürituse „Loviisa vanad HAKKAME TOOTMA TRADITSIOONILISI VÄRVE HAKKAMETOOTMA TRADITSIOONILISI VÄRVE AJALOOLISES KESET KOMPLEKSIS PÄRAPÕRGUT konnas piisavalt mõisakomplekse, mis ootavad uut funkt mis ootavad mõisakomplekse, piisavalt konnas õnnestunud, kuid järjepidev töö selle nimel jätkub. selle nimel jätkub. töö järjepidev õnnestunud, kuid on head Vaja siooni. Linaõlivärvi on meil ka. traditsioon mis teineteist funktsioone, ja mitmekülgseid ärivaistu kohalik see, kui ka tuleks Kasuks ja toetaksid. täiendaksid hoonete ajalooliste soodsa hinnaga pakuks omavalitsus ja laia müüa ettevõtlikule kahju poleks mida kompleksi, verd värsket piirkonda tooks kes ettevõtjale, silmaringiga või kohvik teha kompleksi ja uusi tuuli. Kindlasti tuleks populaarsus restorani Põhjaka sest näiteks restoran, nimel on eestlane on näidanud, et hea toiduelamuse läbima pikki maid. See ei pea siiski olema just mõis valmis üks ka Sobiks vabrikukompleks. 28 hoonest koosnev ega ja tehakse metsa korda või küla armas maja, mis keset elamusi kaugemalt et pakkuda täidetakse, uue eluga Lüllemäel Sõsarat Kolm nagu tegid tulijatele, Ajakirja Gård och Torp veebileht https://gardochtorp.se/. veebileht och Torp 6 Ajakirja Gård 3 4 5 7 8 1 2 taureeritud kompleksi kuuluvaid ajaloolisi hooneid. Üks hooneid. Üks ajaloolisi kuuluvaid kompleksi taureeritud - eksponee näidismajana, kus võetud neist on kasutusele objektil. reaalsel kasutamist toodete pakutavate ritakse majade detaile: vanade Mõnes hoones eksponeeritakse semina- toimuvad jms. Põhihoones aknaid, ahjupotte uksi, kaupluse on avara ning esimene korrus rid ja koolitused ela- endised vabrikutööliste ootavad Oma aega päralt. hooajaliselt juba praegu on plaanis panna tööle mud, kus majutust edaspidi ka soovitakse ja kus kohvik avatud Gysinge on väike küla kahe tunni autosõidu kaugusel kaugusel autosõidu tunni kahe küla väike on Gysinge 28 aja- vabriku tegutsenud kunagi Seal Stockholmist. soodsalt pakkus kompleksi koosnevat loolisest hoonest otsustaski ettevõte ning üks omavalitsus kohalik müügiks - väi kinnitada. Alustati linaõlivärvi tootmisest seal kanda järjest suu- aastatega kasvas ettevõte mahus, kuid keses mida vana kõike, alla kaubamärgi oma koondades remaks, ja restaureerimiseks ajastutruuks kodu maja omanik vajab seotud linaõliga siiani vaid Ise toodetakse sisustamiseks. Linaõlivärvi nüüd nende menukaim asemel on tooteid. majapidamises koduses mida võib linaõliseep, toode seebita- põrandate näiteks mitmel otstarbel, kasutada taimede pritsimiseks. või miseks ja festivale, laagreid Seal on seni korraldatud pakkuda. ja tulla maale lõõgastuma meeldib sest linnainimestele seda kasutada mitte saama – miks kogemust teistsugust kultuuripärandi neid püsivamalt ja pöörata kogemust Gysinges usku! ja maapiirkonna old-rauma/.

Kolleegium tuli esimest korda kokku 2004. aasta kokku tuli esimest korda Kolleegium et see on mul suur rõõm, ellukutsujana Raamatu palju olnud õige on nüüdseks Aastaraamatul kokku kolleegiumi, kuhu kuulusid lisaks väljaandjate väljaandjate lisaks kuulusid kuhu kolleegiumi, kokku ja muinsus- restaureerimis- mitme kandi esindajatele kaitsespetsialistid. kontseptsiooni sügisel ning selle esimene ülesanne oli nii mahuline kui Pildi ja teksti ja struktuuri heakskiitmine. mis peamisi kriteeriume, oli üks visuaalne tasakaal ka - tee Jaotus katsetustest. varasematest eristas väljaannet ajakirjade maplokkidesse, mis tundus mulle varasemast ja sisu loomisel hea abivahend kogemusest väljaandmise osutus töökindlaks tagamisel, tasakaalu eri valdkondade et on loogiline, siiani. Samas ja on kasutusel meetodiks isegi. sisustruktuur on muutumises nagu muinsuskaitse - kao tähtsuse mõni on ka on tulnud juurde, Teemasid Idee, mida on tanud, mõnest on saanud külalisesineja. ellu ei ole eri põhjustel arutatud, aga algusest peale küll aasta- diskussiooniplatvorm: kui viidud, on aastaraamat tuua mõnda aktuaalset teemat, käsitleda võiks raamatus ka vastuargumendid kui esile nii selle poolt- ja kutsuda - diskus päevakajaline kus Praegu, lugejaid. arutlema ka küsida, võib aset sotsiaalmeedias, sioon leiab sageli kas seda vaja ka kestvamal oleks.pisut et siiski, Usun uurijatele- on ehk hilisematele mõtted jäädvustatud viisil lugejatele abiks sellearusaamade aja muinsuskaitseliste tõlgendamisel. leidnud. ja lugejad ning on oma koha osutus elujõuliseks väärtusest et selle päevakajalisest Ajaloolasena näen aga, hiljem on ajaloo talletajana. Kui on roll tähtsam sootuks muu muinsus- või mõne objekti restaureerimise infot vaja olnud esimene on aastaraamat kohta, seiga kaitselise lisandunud ka on aastatega abimees. Nagu elus ikka, on muutunud soliidse- väljanägemine raamatu väärikust, ja paber paksemaks. maks tehtud. mitmekesi mõnel aastal on seda ka toimetajaid, Välja see rida esile tuua: Leele on kohane Lõpetuseks (2007, Matteus 2018), Kais (2004, 2005, 2006, 2014, 2011, Liina Jänes 2012, 2015, 2019), 2010, 2008, 2009, 2015), (2011, 2012, 2013, Mari Loit 2010), (2008, 2009, 2017). Sild (2016, ja Reesi (2013) Elle Lepik

-

Leele Välja

-

Aastaraamatu väljaandjateks said Muinsuskaitseamet, said Muinsuskaitseamet, väljaandjateks Aastaraamatu 15 aastaraamatut 15 Aastal 2004 töötasin Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti Kultuuriväärtuste Tallinna Aastal 2004 töötasin pärandi- juhatajana. Tegutsesin miljööalade osakonna alles neljandat aastat, mu huvi väljaspool valdkonnas oli suur, ja teadmisjanu üha kasvas vastu toimuva Tallinna kes et ehk on teisigi, Mõtlesin, rahuldatav. raskesti aga Tegin toimub. vallas mis muinsuskaitse teada, tahaksid mis aastaraamat, asutada muinsuskaitse ettepaneku on olulisemast, mis aasta jooksul kõigest ülevaate annaks üldarusaadavas vaid akadeemilises, aset leidnud, ja mitte pärandihuviline. iga lugeda saaks et seda võtmes, Kunstiakadeemia Amet ja Eesti Kultuuriväärtuste Tallinna nimetus mitme üksuse Kuigi restaureerimisteaduskond. jäänud samaks. muutunud, on väljaandjad on nüüdseks kutsusime mitmekesisus, sisuline ja piirkondlik Et tagada Mõttega tuli kaasa toonane kultuuriväärtuste ameti ameti kultuuriväärtuste toonane tuli kaasa Mõttega veenda õnnestus meil ning juhataja Agne Trummal Kunstiakadeemiast Eesti Juhan Maiste liituma ka endaga olin tormi Kuna Muinsuskaitseametist. ja Anneli Randla ajakirja väljaandmise, kolme algatanud 1990ndatel listel - keeru midagi ülemäära ei tundunud selles ettevõtmises - ameti muin kultuuriväärtuste toonane list. Hiljem on küll meenutanud, juhataja Boris Dubovik osakonna suskaitse et see õnnestub – olevat ta üldse ei uskunud, kuidas - ja hakka ma seda ei teadnud Õnneks proovitud. varemgi tegutsema. hoogsalt sin aga 15 aastat on tore iga – iga tore aastat on 15 teismeline. tubli selline aga võib puhul Sariväljaande vanu väärikast rääkida lausa on Juubelisünnipäevadel sest. vaadata tagasi elule kombeks ja meenutada hällilapse elukäiku. varasemat

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 136 MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2019 AUTORID Toimetaja Kais Matteus MUINSUSKAITSEAMET: peadirektor Siim Raie, kunstipärandi Keeletoimetaja Airi Männik (OÜ Päevakera) valdkonna juht – osakonna juhataja Linda Lainvoo, ehitus- Korrektor Kristel Ress (OÜ Päevakera) pärandi valdkonna juht Anni Martin, pärandihalduse osakonna Kujundaja Tuuli Aule juhataja Karin Merilo, Järvamaa nõunik Karen Klandorf, Saaremaa nõunikud Üllar Alev ja Keidi Saks, Valgamaa nõunik Margis Sein, Väljaandjad Muinsuskaitseamet, Tallinna Linnaplaneerimise allveearheoloogia nõunik Krista Karro, pühakodade nõunik Ameti muinsuskaitse osakond, Eesti Kunstiakadeemia Sille Sombri ja vanalinnade nõunik Kaarel Truu muinsuskaitse ja konserveerimise osakond EESTI KUNSTIAKADEEMIA: kunstikultuuri teaduskonna dekaan Lilian Hansar, muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna Kolleegium Boris Dubovik, Lilian Hansar, Hilkka Hiiop, professor Hilkka Hiiop, muinsuskaitse ja konserveerimise Juhan Kilumets, Madle Lippus, Anni Martin, Kais Matteus, osakonna juhataja Anneli Randla, nooremteadur Triin Talk Ilme Mäesalu, Oliver Orro, Carolin Pihlap, Siim Raie, ning tudeng Frank Lukk Anneli Randla, Triin Reidla, Tõnu Sepp, Leele Välja TALLINNA LINNAPLANEERIMISE AMET: muinsuskaitse osakonna kunstimälestiste peaspetsialist Eero Kangor, muinsuskaitse Esikaanel peaspetsialist Oliver Orro ja arheoloog Ragnar Nurk Haapsalu linnus. Foto Tõnu Tunnel TARTU LINNAVALITSUS: arhitektuuri ja ehituse osakonna Tagakaanel muinsuskaitse peaspetsialist Egle Tamm Noblessneri kvartal (Tallinn). Foto Monika Eensalu-Pihel Kastani 23 (Tartu) juugendlik peauks. Foto Toomas Tamm KONSERVEERIMIS- JA DIGITEERIMISKESKUS KANUT: maali, Paide keskväljak. Foto Maris Tomba puidu ja metalli konserveerimise osakonna juhataja Grete Nilp Estonia pst 7 / Teatri väljak 1 (Tallinn) väljakaevamised. (kuni märtsini 2020 Muinsuskaitseameti kunstipärandi nõunik) Foto Eero Heinloo ning konservaator Tuuli Trikkant Järva-Jaani kiriku uuringud. Foto Peeter Säre Pärnu Eliisabeti kiriku vitraažaken. Foto Rait Prääts SA EESTI MEREMUUSEUM: juhatuse liige Urmas Dresen Kuressaare muinsuskaitseala. Foto Kaarel Truu Kodu Loviisa vanalinnas Soomes. Foto Reesi Sild SA HAAPSALU JA LÄÄNEMAA MUUSEUMID: Haapsalu piiskopilinnuse juhataja Kaire Tooming

TALLINNA ÜLIKOOL: humanitaarteaduste instituudi dotsent ja vanemteadur Linda Kaljundi, vanemteadur Marika Mägi ja doktorant Eero Heinloo

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL: küberneetika instituudi insenerid Lembit Kurik ja Veljo Sinivee

SÄÄSTVA RENOVEERIMISE INFOKESKUSE TARTU ÜHENDUS: juhatuse liige Reesi Sild

ARHITEKTID: Oliver Alver (OÜ Varblane Pihus), Margit Aule (KAOS Arhitektid OÜ), Pille Lausmäe, Kersti Lootus (OÜ Lootusprojekt) ja Juhan Põld

AJALOOLASED: Lembi Anepaio, Monika Eensalu-Pihel (OÜ Eensalu & Pihel), Juhan Kilumets (OÜ Rändmeister), Tiina Tammet ja Leele Välja (OÜ Arhitektuuriväljad)

RESTAURAATORID, KONSERVAATORID: Eva Mölder (OÜ Vana Tallinn), Kristiina Ribelus (OÜ Tartu Restauraator) ja Varje Õunapuu

KIRJANIK: Urmas Vadi Autoriõigused Muinsuskaitseamet, Tallinna Linnaplaneerimise AJAKIRJANIK: Lauri Jürisoo Ameti muinsuskaitse osakond, Eesti Kunstiakadeemia KUNSTNIK: Jaanus Samma muinsuskaitse ja konserveerimise osakond, 2020

Trükkinud AS Pakett ISSN 2228-2033 Rahutu „Hommik“ Rahu kinos / Hoonete hoolduse ABC ABC hoolduse / Hoonete kinos Rahu „Hommik“ Rahutu Persoonilugu Lilian Hansarist / Muinsuskaitsealad muutuses muutuses / Muinsuskaitsealad Hansarist Lilian Persoonilugu Haapsalu linnuse muuseum / Noblessneri metamorfoosid / Kodu puitlossis / Elus linn linn / Elus puitlossis metamorfoosid / Kodu / Noblessneri muuseum linnuse Haapsalu Muinsuskaitse

MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2019

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA