DOCSLIB.ORG

Muinsuskaitse Aastaraamat 2019

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Muinsuskaitse Aastaraamat 2019 Rahutu „Hommik“ Rahu kinos / Hoonete hoolduse ABC ABC hoolduse / Hoonete kinos Rahu „Hommik“ Rahutu Persoonilugu Lilian Hansarist / Muinsuskaitsealad muutuses muutuses / Muinsuskaitsealad Hansarist Lilian Persoonilugu Haapsalu linnuse muuseum / Noblessneri metamorfoosid / Kodu puitlossis / Elus linn linn / Elus puitlossis metamorfoosid / Kodu / Noblessneri muuseum linnuse Haapsalu Muinsuskaitse MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2019 KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2019 AUTORID Toimetaja Kais Matteus MUINSUSKAITSEAMET: peadirektor Siim Raie, kunstipärandi Keeletoimetaja Airi Männik (OÜ Päevakera) valdkonna juht – osakonna juhataja Linda Lainvoo, ehitus- Korrektor Kristel Ress (OÜ Päevakera) pärandi valdkonna juht Anni Martin, pärandihalduse osakonna Kujundaja Tuuli Aule juhataja Karin Merilo, Järvamaa nõunik Karen Klandorf, Saaremaa nõunikud Üllar Alev ja Keidi Saks, Valgamaa nõunik Margis Sein, Väljaandjad Muinsuskaitseamet, Tallinna Linnaplaneerimise allveearheoloogia nõunik Krista Karro, pühakodade nõunik Ameti muinsuskaitse osakond, Eesti Kunstiakadeemia Sille Sombri ja vanalinnade nõunik Kaarel Truu muinsuskaitse ja konserveerimise osakond EESTI KUNSTIAKADEEMIA: kunstikultuuri teaduskonna dekaan Lilian Hansar, muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna Kolleegium Boris Dubovik, Lilian Hansar, Hilkka Hiiop, professor Hilkka Hiiop, muinsuskaitse ja konserveerimise Juhan Kilumets, Madle Lippus, Anni Martin, Kais Matteus, osakonna juhataja Anneli Randla, nooremteadur Triin Talk Ilme Mäesalu, Oliver Orro, Carolin Pihlap, Siim Raie, ning tudeng Frank Lukk Anneli Randla, Triin Reidla, Tõnu Sepp, Leele Välja TALLINNA LINNAPLANEERIMISE AMET: muinsuskaitse osakonna kunstimälestiste peaspetsialist Eero Kangor, muinsuskaitse Esikaanel peaspetsialist Oliver Orro ja arheoloog Ragnar Nurk Haapsalu linnus. Foto Tõnu Tunnel TARTU LINNAVALITSUS: arhitektuuri ja ehituse osakonna Tagakaanel muinsuskaitse peaspetsialist Egle Tamm Noblessneri kvartal (Tallinn). Foto Monika Eensalu-Pihel Kastani 23 (Tartu) juugendlik peauks. Foto Toomas Tamm KONSERVEERIMIS- JA DIGITEERIMISKESKUS KANUT: maali, Paide keskväljak. Foto Maris Tomba puidu ja metalli konserveerimise osakonna juhataja Grete Nilp Estonia pst 7 / Teatri väljak 1 (Tallinn) väljakaevamised. (kuni märtsini 2020 Muinsuskaitseameti kunstipärandi nõunik) Foto Eero Heinloo ning konservaator Tuuli Trikkant Järva-Jaani kiriku uuringud. Foto Peeter Säre Pärnu Eliisabeti kiriku vitraažaken. Foto Rait Prääts SA EESTI MEREMUUSEUM: juhatuse liige Urmas Dresen Kuressaare muinsuskaitseala. Foto Kaarel Truu Kodu Loviisa vanalinnas Soomes. Foto Reesi Sild SA HAAPSALU JA LÄÄNEMAA MUUSEUMID: Haapsalu piiskopilinnuse juhataja Kaire Tooming TALLINNA ÜLIKOOL: humanitaarteaduste instituudi dotsent ja vanemteadur Linda Kaljundi, vanemteadur Marika Mägi ja doktorant Eero Heinloo TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL: küberneetika instituudi insenerid Lembit Kurik ja Veljo Sinivee SÄÄSTVA RENOVEERIMISE INFOKESKUSE TARTU ÜHENDUS: juhatuse liige Reesi Sild ARHITEKTID: Oliver Alver (OÜ Varblane Pihus), Margit Aule (KAOS Arhitektid OÜ), Pille Lausmäe, Kersti Lootus (OÜ Lootusprojekt) ja Juhan Põld AJALOOLASED: Lembi Anepaio, Monika Eensalu-Pihel (OÜ Eensalu & Pihel), Juhan Kilumets (OÜ Rändmeister), Tiina Tammet ja Leele Välja (OÜ Arhitektuuriväljad) RESTAURAATORID, KONSERVAATORID: Eva Mölder (OÜ Vana Tallinn), Kristiina Ribelus (OÜ Tartu Restauraator) ja Varje Õunapuu KIRJANIK: Urmas Vadi Autoriõigused Muinsuskaitseamet, Tallinna Linnaplaneerimise AJAKIRJANIK: Lauri Jürisoo Ameti muinsuskaitse osakond, Eesti Kunstiakadeemia KUNSTNIK: Jaanus Samma muinsuskaitse ja konserveerimise osakond, 2020 Trükkinud AS Pakett ISSN 2228-2033 Sisukord Juhtkiri Paide kirik Karen Klandorf 43 Kultuuripärandi katkematu säilitamine ja arendamine Kuressaare Laurentiuse kiriku tornikiiver Siim Raie 3 Tõnu Sepp 44 Oleviste kiriku torn Mõtisklus Eero Kangor 45 Urvaste kiriku katused Vanainimese raske koorem Sille Sombri 45 Urmas Vadi 4 Kaanelugu Kodu Puitlossi ja kahekorruselise kuuri Moodsa muuseumi nüüdisajastamine võimalikkusest varemetes Egle Tamm 46 Kaire Tooming, Margit Aule, Lilian Hansar 6 Vana ja uue kontrast Pärnu kuurordi alal Oliver Alver, Lauri Jürisoo 50 Arhitektuur Ühe vanalinnamaja pidulik trepikoda Vastseliina piiskopilinnuse Eva Mölder 54 ala maastikuarhitektuur Kersti Lootus 14 Linnaruum Metamorfoosid Noblessneris Monika Eensalu-Pihel 18 Elus linn Elo Kiivet 55 Suurtükitorni Paks Margareeta uuendamise lugu läbi nelja konkursi Kuressaare keskväljaku Urmas Dresen, Triin Talk 28 rekonstrueerimise rõõmud ja mured Üllar Alev 60 Sangaste mõisa tall-tõllakuurist külastuskeskuseks Pargivärskendus Tallinna vanalinnas Margis Sein 34 Tiina Tammet 64 Nõva kirik. Läänemaa peidetud pärl Juhan Kilumets, Eva Mölder 36 Arheoloogia Vilsandi tuletorn uues kuues Tallinna eeslinnade arheoloogiline Keidi Saks 40 kultuurkiht VÄRSKENDUSKUURI LÄBINUD PÜHAKOJAD Eero Heinloo, Ragnar Nurk 69 Hageri vennastekoguduse palvemaja Ohverduskoht ja kuldvõru Saaremaal Juhan Põld 42 Marika Mägi 74 1 KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA KROONIKA PERSOON PÄEVAKAJALINE PRAKTILINE KUNST UURINGUD ARHEOLOOGIA LINNARUUM KODU ARHITEKTUUR KAANELUGU Uuringud Kaduv maailm. 1970. ja 1980. aastate kihistus ajalooliste interjööride restaureerimises Huntide ülistustants granaatõuntele. Hilkka Hiiop, Linda Kaljundi, Linda Lainvoo, Pikk 68 siseviimistlusleiud Rakveres Pille Lausmäe, Grete Nilp, Jaanus Samma 105 Kristiina Ribelus 75 Kummitused ja koopiad. Hävinud ehitistest Järva-Jaani kiriku maalingud kultuurimälestiste nimekirjas Hilkka Hiiop, Anneli Randla 78 Oliver Orro 109 Tundliku pärandi ümbermõtestamine Kunst Maarjamäe memoriaali uurimuse näitel Anni Martin 114 Rahutu „Hommik“. Freskopannoo „Hommik“ hävi(ta)mine ja päästmine Rahu kinos Koplis Hilkka Hiiop, Frank Lukk 79 Persoon Kaasani kiriku maalingute restaureerimine Lilian Hansar, hingelt muinsuskaitsja Eero Kangor 84 Linda Lainvoo 118 Sõnum värvilisel klaasil. Pilguheit Eesti vitraažikunstile Kroonika Linda Lainvoo, Grete Nilp 86 Muinsuskaitseamet tunnustab 124 Polstri konserveerimise ja kulumisjälgede säilitamise seiku Muinsuskaitseameti eripreemiad Tuuli Trikkant 89 teadustööde riiklikul konkursil Lembi Anepaio, Varje Õunapuu 125 Praktiline Uued mälestised aastal 2019 Krista Karro 128 Hoonete hoolduse ABC. Sissejuhatus vanade majade hooldusesse Quo vadis, kultuurimälestiste register? Üllar Alev 91 Karin Merilo 129 Harju-Risti kiriku nutikas tuulutus Reisikiri. Põhjanaabritelt ideid näppamas Lembit Kurik, Veljo Sinivee 96 Reesi Sild 131 15 aastaraamatut Päevakajaline Leele Välja 136 Muinsuskaitsealade kaitsekordade koostamine koos kogukondadega Kaarel Truu 98 Arutelud muinsuskaitsealade hoonestuse väärtuste hindamise üle Triin Talk 101 2 Siim Raie Kultuuripärandi katkematu säilitamine ja arendamine „Kas nüüd on mõneks ajaks rahu majas?“ küsis kolleeg, inimestele juurdepääs, vaid küsitakse, kuidas seda saavu- kui uus muinsuskaitseseadus oli 2019. aasta mais jõustu- tada. See, et lifte, tõstukeid ja kaldteid on paigaldatud juba nud. Muidugi mitte, sest seadusega ei alga ega lõppe ei ka varemetesse (Padise klooster) ja plaanitud paljudesse muinsuskaitse ega kogu kultuuripärandi valdkond. Seadus avalikesse hoonetesse (Tartu raekoda, Niguliste muu- on üks osa pärandi haldamisest: kokkulepe, kuidas selles seum), on aja märk. Avaliku otstarbega ehitiste puhul valdkonnas asju aetakse, millistest põhimõtetest lähtu- on loomulik mõelda külastajate ligipääsetavusele juba takse, millised õigused ja kohustused on asjaosalistel. projekteerimise käigus. Seaduse rakendamise esimene aasta on juba andnud Sama oluline on ligipääs pärandit puudutavale tea- positiivseid tulemusi: menetluste paindlikkuse ja kiiruse bele. Mõlemat Muinsuskaitseameti suurt infosüsteemi – ning kulude hüvitamise. Ka uute, muuseumidega seotud mälestiste registrit ja muuseumide infosüsteemi – uuen- ülesannete täitmisel on Muinsuskaitseamet oma rolli datakse ning parandatakse nende kasutusmugavust ja leidnud, kuid nii mõndagi on veel teha. -lihtsust. Tulevikus peaks nende kahe infosüsteemi abil Alates 2019. aasta suvest on Muinsuskaitseamet kultuuripärandi valdkonnas saama kõik asjad aetud ja info asunud hoogsalt koostama uusi muinsuskaitsealade leitud. Lisaks funktsionaalsusele vajab tähelepanu and- kaitsekordasid ja määrama hoonete väärtusklasse. Ees- mete kvaliteet, kasutatavus ja leitavus kõigile huvilistele. märgiks on taas seatud senisest suurem paindlikkus ehk Muinsuskaitsjad on ammu rääkinud, et kõige kesk- sekkutakse vaid seal, kus vaja ja kus kultuuriväärtus on konnasäästlikum on maja, mis on juba olemas, sest just selgelt olemas. Vaat et kõige tähtsam on olnud see, et ehitusmaterjali tootmine moodustab enamiku hoone väärtuste kokkuleppimisse ning nõuete ja leevenduste ökoloogilisest jalajäljest (mitte küttekulu). Nüüd on kesk- üle otsustamisse kaasatakse kohalik kogukond – need, konna- ja kliimamuutused toonud meie valdkonda uusi kelle pärandit ja elukeskkonda see puudutab. muresid. 2019. aasta suur sademete hulga ja seeläbi Samalaadne ülesanne on lähiaastatel ees seisev veetaseme kõikumine põhjustas palju probleeme näiteks kultuurimälestiste nimekirjade ajakohastamine. Igal põlv- ajaloolistele vesiveskitele. Sellised muutused tingivad konnal ei ole mitte ainult õigus, vaid ka kohustus hinnata, vajaduse olla pidevalt valmis avariidele reageerima, aga mis osa kultuuripärandist vajab säilitamist läbi
Load more

Recommended publications
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa Talu, Osula Küla
    Hajaasustuse programmist toetuse saajad 2018 Toetuse Nr Toetuse saaja/kaastaotleja Projekti nimetus suurus (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa talu, Osula küla - kvaliteetse joogivee tagamine(veepuhastusseadmed) 1038,50 2 Ats Aniott/Liis Aniott Atsi ja Mattiase, Tagaküla kanalisatsioonisüsteemi rajamine 2056,90 3 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi truubi vahetus 1514,77 4 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi kanalisatsiooni ehitus 2154,43 5 Madis Davõdov Lohu , Sika küla veesüsteemid 1388,91 6 Madis Davõdov Lohu , Sika küla kanalisatsioon 2887,97 7 Ene Andrejev Turnu talu, Tagaküla kanalisatsioon 1961,76 8 Aarne Rätsepp Nõela talu, Hanikase kanalisatsioonisüsteem 2225,00 9 Ainar Ilumäe Kapera kauplus, Kapera küla puurkaevu rajamine 3031,08 10 Mirelle Vetemäe Vahtse-Luka, Navi küla septik-imbsüsteemi ehitus 2733,60 11 Jane Kupp Vahtra, Lompka küla kaevu ja trassi ehitus 2713,50 12 Piia Raamat Jaama, Plessi küla salvkaevu rajamine 2347,69 13 Heljut Veske Saia kinnistu, Alaküla veevarustusüsteemide rajamine, puurkaev 6500,00 14 Adele Raag Tammiku talu, Loosu küla veesüsteemi rajamine 1132,30 15 Tiina Pettai Pedaja, Heinasoo küla juurdepääsutee, sh sild 5246,78 16 Reger Alla Pragi talu, Kirumpää küla ühisveevärgiga liitumine 4695,36 17 Helle Truija Nurmeotsa Kliima küla veesüsteemid 1067,71 18 Kristina Tiganik Kübarsepa, Majala küla kanalisatsioon 1744,67 19 Rein Toome Mändsaare, Hindsa küla kanalisatsioonisüsteem 2130,60 20 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi salvkaevu pump 473,93 21 Margus Parv Katla talu, Mõisamäe küla kanalisatsiooni rajamine 4720,00 22
    [Show full text]
  • Uuriv Õppetöö B
    B. G. Forseliusc Seltsi Toimetised nr Studia Forseiiana I Uuriv õppetöö B. G. Forseliuse Seltsi XII suvekool Laelatu puisniidul augustis 2001. Selgitusi jagab Peeter Vissak (vt “Orhideedest...” lk 88). STUDIA FORSELIANA I UURIV ÕPPETÖÖ SISUKORD Madis Linnamägi. Studia Forseiiana...........................................................................................................3 JUHENDAJAD JAGAVAD KOGEMUSI Inge Unt. Uurimismeetod kui õpimeetod Johannes Käisi loomingus....................................................4 Maie Kitsing. Rahvusliku identiteeditunde kujundamine Eesti koolis................................................... 6 Viivi Rohtla. Uuriva õppetöö planeerimisest ja juhendamisest.......................................... ................... 8 Vilja Vendelin. Õpilasuurimistööde juhendamise kogemus Tartu Descartes’i Lütseumis............... 11 Anu-Merike Eenmäe. Rakvere Gümnaasiumi uurimistöö aluste kursusest......................................... 13 Silva Kärner. Uurimine kui õppevorm.....................................................................................................17 Tiiu Ojala. Uuriv õppimine ja ainetevaheline integratsioon ajaloo õpetamisel .................................18 Tiina Kapten. Uuriva õppetöö vajalikkusest ja võimalikkusest loodusainete õpetamisel............... ..21 Marje Loide. Uuriv õppetöö arendab last............................... ................................................................23 Eha Jakobson. Rahvusvahelised projektid väikekoolis........................................................................26
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • Orava Valla Arengukava 2003-2015 Kinnitamine
    Väljaandja: Orava Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2004, 26, 222 Orava valla arengukava 2003-2015 kinnitamine Vastu võetud 19.12.2003 nr 23 Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 9 ja § 22 lõike 1 punktist 7, Orava Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Orava valla arengukava 2003–2015 vastavalt lisale. 2.Määrus avalikustada Orava valla põhimääruses sätestatud korras. 3.Määrus jõustub 22. detsembril 2003. a. Volikogu esimees Riina SABALISK Orava Vallavolikogu 19. detsembri 2003. a määruse nr 23 lisa ORAVA VALLA ARENGUKAVA 2003–2015 1. SISSEJUHATUS Eesmärgiks on muuta Orava valla piirkond turvaliseks elukeskkonnaks, säilitada loodust, hoida kultuurilist omapära. Pakkuda piirkonna elanikele kvaliteetseid hariduse-, kultuuri, meditsiini- ja sotsiaalteenuseid. 2. Arengukava ülesanded antud perioodiks • Koostada visioon 2020. aastaks • Määrata Orava Vallavalitsuse arengu põhisuunad ja põhialused ning koostada tööplaan aastateks 2003–2015 • Määrata Orava valla sektorarengukavad 3. ARENGUTRENDID JA -MÕJURID 3.1. GLOBAALMUUTUSED Ülemaailmsed suundumused: • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengu ning liberaalse majanduse tulemusena süveneb globaliseerumine. Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu mobiilsuse tulemusena toimuvad kiired muutused maakera eri paikades. Uus lisaväärtus ei teki enam mitte niivõrd loodusressursside kasutuselevõtust ja massitööst, kuivõrd teadmistest ja oskustest, mis mõjutavad kapitali kasutamist, suunavad tehnoloogia arengut ja iseloomustavad tööjõu kvaliteeti; •
    [Show full text]
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • 21A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    21A buss sõiduplaan & liini kaart 21A Tartu Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 21A buss liinil (Tartu Bussijaam) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Tartu Bussijaam: 6:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 21A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 21A buss saabub. Suund: Tartu Bussijaam 21A buss sõiduplaan 89 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:20 teisipäev 6:20 Orava 2 Pargi Tee, Estonia kolmapäev 6:20 Korgõmõisa neljapäev 6:20 Kliima reede 6:20 laupäev 6:20 Luuska pühapäev Ei sõida Piusa Kolodavitsa Koidula Jaam 21A buss info Suund: Tartu Bussijaam Koidula Peatust: 89 Reisi kestus: 205 min Koidula Jaam Liini kokkuvõte: Orava, Korgõmõisa, Kliima, Luuska, Piusa, Kolodavitsa, Koidula Jaam, Koidula, Koidula Jaam, Kolodavitsa, Kõliküla, Kliima, Korgõmõisa, Kolodavitsa Orava, Siimsilla, Hanikase, Süvaoja, Suuremetsa, Lepassaare, Jantra Tee, Otsa, Liivamäe, Lasva, Kõliküla Lasva Kauplus, Pässa, Voki-Tamme, Kääpa Kool, Puusepa, Mustjärve, Nöörimaa, Vilja, Autobussijaam, Kliima Seminari Väljak, Polikliinik, Turu, Kaubamaja, Luhasoo, Leivakombinaat, Autobaas, Vilja, Võru Korgõmõisa Bussijaam, Toome, Linnuse, Kirumpää, Loosu, Teppo, Väimela Tee, Lapi, Raiste, Ridali, Leega, Tilsi, Orava Mustajõe, Sikajala, Puskaru Põik, Laane, Kähri Küla, 2 Pargi Tee, Estonia Juudakäpa, Kiriku, Tännassilma, Põlva Bussijaam, Perämõtsa, Metsanurga, Aarna, Ihamaru, Palojärve, Siimsilla Alamusti, Talurahvamuuseum, Karilatsi, Leevijõe, Lammi, Risti, Vastse-Kuuste Kool, Vastse-Kuuste, Hanikase
    [Show full text]
  • Tamula Järve Kaldal Avatakse Kollane Aken 1
    VLÕRU INNA L EHT Mai 5 (134) 2018 Tamula järve kaldal avatakse kollane aken 1. juunil kell 20 toimub Tamula järve kaldal National Geographicu (NG) kollase akna pidulik avamine. Algatus Lõuna-Eestisse kollaste raamide paigaldamiseks tuli Leader-programmi Lõu- na-Eesti tegevusrühmadelt ja nii osalesid nad ühiselt rahvusvahelises koostööprojektis „Elu kahe maailma piiril”. „Eelmisel aastal viidi taas läbi konkurss uute asukohtade leidmiseks. Võru linn tegi ettepaneku raami paigaldamiseks Tamula järve kaldale,” meenutab Võru linnavalitsuse arendusnõunik Tiina Hallimäe kodulinna väärtustava akna sünnilugu. „Projekti autorite sõnul jutustavad säravkollased raamid lugu ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Need on kui aknad kultuuriruumi, kogukonda ja loodusesse,” selgitab ta. NG kollane raam on justkui kvaliteedimärk paikadele, mida tasub Lõuna-Eestis kind- lasti külastada. „NG aknad on paigaldatud piirkonna avastamisväärsetesse paikadesse, et suurendada nende külastatavust ja tutvustada piirkonda laiemale avalikkusele. See algatus on tugevdanud piirkonna identiteeti ja elanike uhkust oma kodukoha üle,” lisab Tiina Hallimäe. Tamula kaldal, Roosisaare silla juures kauneid vaateid raamistav kollane aken läks maksma ligi 10 000 eurot. Raami tootis ja paigaldas Võru Hallid AS. Ulis Guth Nüüdsest väärtustab NG kollane aken ka Tamula randa. > Võru keskväljaku Muudatused liikluskorralduses ja bussiliikluses Seoses Võru keskväljaku ehitusega on suletud Jüri
    [Show full text]
  • Orava Valla Üldplaneeringu Seletuskiri
    ORAVA VALLA ÜLDPLANEERING ORAVA VALLAVALITSUS ORAVA 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................4 2. ÜLDPLANEERINGUS KASUTATAVAD MÕISTED............................................6 3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALAD JA JUHUD ......................................................................................................................................9 4. MAAKASUTUSE JUHTOTSTARBED................................................................11 4.1. ÜLDISED MAAKASUTUSTINGIMUSED.......................................................11 4.2. ELAMUMAA (E)................................................................................................13 4.2.1. Planeeritud tegevused.......................................................................................13 4.2.2. Maakasutustingimused.....................................................................................13 4.3. ÄRIMAA (Ä).......................................................................................................15 4.3.1. Planeeritud tegevused.......................................................................................16 4.3.2. Maakasutustingimused.....................................................................................16 4.4. TOOTMISMAA (T)............................................................................................16 4.4.1. Planeeritud tegevused.......................................................................................17
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Põlvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Ahja Mooste Alaküla Vastse-Kuuste Ihamaru Põlva Räpina Valgjärve PÕLVA Mikitamäe Kanepi Veriora Mustajõe Värska Suuremetsa Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Põlvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 20 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Põlvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Põlvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-67-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre.
    [Show full text]