Tamula Järve Kaldal Avatakse Kollane Aken 1

VLÕRU INNA L EHT

Mai 5 (134) 2018 Tamula järve kaldal avatakse kollane aken 1. juunil kell 20 toimub Tamula järve kaldal National Geographicu (NG) kollase akna pidulik avamine. Algatus Lõuna-Eestisse kollaste raamide paigaldamiseks tuli Leader-programmi Lõu- na-Eesti tegevusrühmadelt ja nii osalesid nad ühiselt rahvusvahelises koostööprojektis „Elu kahe maailma piiril”. „Eelmisel aastal viidi taas läbi konkurss uute asukohtade leidmiseks. Võru linn tegi ettepaneku raami paigaldamiseks Tamula järve kaldale,” meenutab Võru linnavalitsuse arendusnõunik Tiina Hallimäe kodulinna väärtustava akna sünnilugu. „Projekti autorite sõnul jutustavad säravkollased raamid lugu ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Need on kui aknad kultuuriruumi, kogukonda ja loodusesse,” selgitab ta. NG kollane raam on justkui kvaliteedimärk paikadele, mida tasub Lõuna-Eestis kindlasti külastada. „NG aknad on paigaldatud piirkonna avastamisväärsetesse paikadesse, et suurendada nende külastatavust ja tutvustada piirkonda laiemale avalikkusele. See algatus on tugevdanud piirkonna identiteeti ja elanike uhkust oma kodukoha üle,” lisab Tiina Hallimäe. Tamula kaldal, Roosisaare silla juures kauneid vaateid raamistav kollane aken läks maksma ligi 10 000 eurot. Raami tootis ja paigaldas Võru Hallid AS. Ulis Guth

Nüüdsest väärtustab NG kollane aken ka Tamula randa. >

Võru keskväljaku Muudatused liikluskorralduses ja bussiliikluses Seoses Võru keskväljaku ehitusega on suletud Jüri tänav Koidula tänavast kuni Tartu tänavani ning keskväljakuga piirnev Tartu tä- ehituse käigust nava lõik ja Jüri – Tartu ristmik. Katariina tänava mõlemad teelõigud on ehitusperioodiks muudetud kahesuunaliseks ning nende ääres enam parkida ei saa. Samuti on suletud töötsooni jääv Katariina kiriku esine parkla. 9. aprillil alanud Võru keskväljaku ehitustööde käigus on raadatud kõrg- Keskväljaku ehitaja TREV-2 Grupp AS on teinud taotluse väljakuga piirnevate tänavate sulgemiseks, et alustada tehnovõrkude haljastus, ümber tõstetud Estonia laevahuku monument, likvideeritud paigaldamisega. Plaanide kohaselt jäävad eespool nimetatud teelõigud suletuks kuni 4. juulini. Ümbersõidud toimuvad Koidula, väljaku alt vana kaugküttetrass koos künaga ja kooritud väljaku alalt Roosi ja Karja tänava kaudu. Kõigil, kes on harjunud parkima töötsooni vahetus läheduses, soovitame kasutada parkimiseks bussijaama juures asuvat, ehituseks kõlbmatu pinnas. Katariina alleele ning Jüri ja Tartu tänavatele Tartu tänava äärde jäävat ajutist parklat. on paigaldatud sademeveetorustikud. Käimas on liivast dreenkihi ehitus Muudatused on ka bussiliikluses – Katariina peatus on üle viidud Karja ja Roosi tänava vahele Jüri tänavale. Peatuses peatuvad ja väljakule tugevvoolukaabelduse rajamine. liin nr 1 ja linna sisenevad maakonnaliinid. Liinil nr 1 jääb teenindamata Seminari peatus, uus peatus asub Jüri – Karja ristmiku Järgmiseks on plaanitud alustada sademeveekanalisatsiooni ehitus- lähedal. Kaugliinid sõidavad bussijaama ja sealt välja ringtee kaudu. töödega L. Koidula tänaval ja väljakul ning ehituseks sobimatu pinnase Liinil nr 11 jäävad teenindamata Seminari väljaku ja Vanalinna peatused. Kasutusele võetakse peatus Kesklinn (kesklinna koorimise ja liivast dreenkihi ehitusega Jüri, Tartu ja L. Koidula tänavatel. Konsumi vahetus läheduses). Pärast liivaaluse valmimist alustatakse killustikust kandekihi ehituse ja Palume pöörata erilist tähelepanu liikluskorraldusvahenditele ning teel liikuda võivatele ehitusmasinatele ja -töölistele. katendi paigaldusega. Ootame kõigilt mõistvat suhtumist ja vabandame tekkida võivate ebamugavuste pärast!

UMA MEKK TALUTURG

1.-3. juunil kl 10-18 Tallinna Tornide Väljakul Vanalinna päevadel

www.umamekk.ee

ALUPID T A A J A A T M E

Õ Toores Jõud T

UMA V Euroopa Liit Eesti VTL Euroopa tuleviku heaks MEKK Regionaalarengu Fond Võru Vallavalitsus

2 Võru Linna Leht Mai 2018 Kohalik keel ja eripära Võru Võru linn – terav Lastefestivalil: Jänku-Juss õpib okas siili kasukas! koos lastega võru keelt ai esimeses pooles märkas arvatavasti suurem osa Võru- Koostöös Võru Instituudiga läks Järgmine sportlik-mänguline ja Valgamaa elanikke ringi liikumas ebatavaliselt palju aasta alguses hoogsalt käima projekt õpituba toimub Võru – Väimela M militaarsõidukeid ja sõjaväevormis inimesi. Toimus taas- õpetada lastele ja noortele Võrumaa maanteejooksul 31. mail. iseseisvumisjärgse aja suurim sõjaline õppus Siil 2018. Kokku ajalugu, kultuuri ja võru keelt läbi osales õppusel enam kui 13 000 kaitseväelast, kaitseliitlast, re- erinevate sündmuste. Õpitoad leia- vad aset Võrumaa Spordiliidu poolt Kristi Vals, servväelast ning liitlas- ja partnerriikide sõdurit 13 riigist. Võru korraldavatel jooksudel, suvel Võru lastefestivali projektijuht linn kui Eesti kaitsejõudude üks suuremaid tugibaase oli loomu- Lastefestivalil ja talvel Võru Kandles likult mitmekülgselt kaasatud. Esmajärjekorras muidugi Kuper- toimuval talvefestivalil. janovi jalaväepataljoni ja Kaitseväe Lahingukooli asukohana, Võru keelt õpib koos lastega kuid muuhulgas osalesid õppusel vähemal või suuremal määral kõigile tuntud Jänku-Juss, kes on kaitseliitlastena ka kõik kolm valitsuse liiget. Erineva pikkusega siiamaani lapsi rõõmustanud läbi perioodideks oli kutse õppusele nii linnapeal kui ka abilinna- Jänku-Jussi raamatute ja multifil- Võru Lastefestival 28.–29. juulil. Laste lemmiktöötoad: mide, millest osad on tõlgitud ka peadel. Kuna linna päris peata jätta ei saa, siis sai sõlmitud kok- „Välekil on tuli”: annab ülevaate muinasajast ja talulaste mängumaast, eesmärgiga elustada seeläbi kulepe Kaitseliiduga, et linnapea jääb oma liistude juurde ning võru keelde. Jänku-Juss on osalenud kahel ajalooõpikutest tuntud Tamula muinasala. allakirjutanu osaks langes pikim, 9-päevane õppuseperiood. Võru Instituudi hoovis saab koos Jänku-Jussiga õppida võru keelt, mängida võrukeelset Aliast, Võrumaa Spordiliidu poolt kor- Pärast õppuselt naasmist olen meediast lugenud õppusel laulda ja tantsida ringmänge, valmistada rinnamärki ja tutvuda võrukeelsete raamatutega. raldataval jooksul: Vaskna järve Jänku-Juss viib rõõmsaid mänge läbi ka vabal laval. osalenute erinevaid arvamusi toimunu kohta. On loomulik, et jooksul ja Tamula järve jooksul. 13 000 inimese kaasamisel saadakse üritusest erinevaid koge- Muinasjututehases saavad lapsed kehastuda oma lemmikmuinasjututegelasteks. Võrukeelsete sõnade õppimine läbi Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis rõõmustavad külastajaid Kreutzwaldi loomingust pärit musi ja kuulda saab nii kriitikat kui ka kiitust. Minul ilmselt jooksu ja mängulise tegevuse on muinasjututegelased, jutustatakse Kreutzwaldi muinasjutte ning meisterdatakse muuseumi meeneid. vedas, sest Kaitseliidu Võrumaa maleva miinipildujapatareil olnud väga vahva. Soojendusvõim- Mõlemal päeval on kohtumine Kalevipojaga, kes viib muuseumiõuel läbi liisu heitmist. jätkus tegevust kogu õppuse ajaks. Meeskonna koostöö sai lemist tehes oleme saanud koos Nädal enne festivali algust soovime kutsuda kõiki lastega peresid kohvikutesse ja viia läbi laste- paarikümnel korral erinevate lahingpositsioonide sissevõtmi- lastega võru keeles selgeks õppida päraste toitude nädala. Sel aastal tuleb lisategevusena kohapeal koos lastega võrukeelsete ristsõnade sel ja mahajätmisel põhjalikult läbi harjutatud. Lisaks rutiinsed kehaosad, laulnud võru keeles laulu lahendamine. ringkaitseharjutused, vahipostil olemine nii päeval kui ka öösel „Põdral maja metsa sees” ning Nii nagu eelmisel aastal on ka sellel aastal festivalil laadaala, kuhu kutsume kauplema kohalikke ja lahingumoonaga laskeharjutus, mille tulemused olid head. mänginud vanu häid rahvamänge. käsitöömeistreid, kes pakuvad tooteid lastega peredele. Lapsed ja noored on ka ise oodatud müüma Lahendasime ka koos lastega võru- enda meisterdatud küpsetisi, käsitööd jne. Vahelduva intensiivsusega ja mitmete äkiliste muudatustega keelset ristsõna. tegevus – just nagu see sõjategevuse ettenägematutes oludes enamasti on. Võru linna juhtide poolt õppustel veedetud aeg oli kahtle- mata kasulik Eesti kaitsevõimele, kuid mõjutas samal ajal mõ- Taara kaitseväelinnaku laienemine – kutse ja esmane info üleaedsetele nevõrra pärssivalt linnavalitsuse töövõimet. Üksinda kahe või kolme inimese tööd teha ei ole võimalik ja paratamatult said Miks Taara laieneb? Planeeringu protsess mõned linnavalitsuse töövaldkonnad õppuste ajal vajalikust Kaitseväe arenguplaanid näevad järgnevate aastate jooksul ette ühes aastas Praeguseks on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitanud Võru linnava- väiksema tähelepanu osaliseks. Midagi olulist siiski tegemata või väljaõppe läbivate ajateenijate arvu suurendamise seniselt 3200 inimeselt litsusele taotluse linnaku laiendamiseks vajaliku detailplaneeringu algata- päris seisma ei jäänud ja kindlasti jõuame linnavalitsuses kõi- 4000 mehe ja naiseni. Taara linnak on täna üks Kaitseväe moodsamaid väl- miseks. Pärast kohaliku omavalitsuse poolt detailplaneeringu algatamist gega jälle ilusti järje peale. Eesti riigi kaitsevõime peab praegusel jaõppekeskusi, kus on heal tasemel nii väljaõppe- kui ka olmetingimused. ning lähteseisukohtade väljastamist koostatakse lähteseisukohtadele vastav globaalpoliitiliselt äreval ajal olema meie esimeste prioriteetide Suurem arv ajateenijaid tähendab ka rohkem varustust ladudes, rohkem täpsustatud eskiislahendus ning seejärel ka detailplaneeringu põhilahendus. seas ja siin on Võru linnal suure väekontingendi asukohana ja sõidukeid parkimisplatsil ja muud sellega kaasnevat. Nii ongi lähitulevikus Mõlemaid tutvustatakse avalikult ning mõlema kohta saavad kõik huvilised võrumaalastel piiriäärsete asukatena mängida tähtis roll. vajadus linnaku praeguse territooriumi laiendamise järele, et ehitada täien- esitada omapoolseid ettepanekuid ja arvamusi, mida edasises planeerimis- davad transpordi hoiualad ja laod varustuse hoidmiseks. Ladudes ei hakata protsessis kaalutakse ja arvestatakse. Planeeringu kehtestamise otsustab Võru Kuigi suurõppus sai läbi, on linnavalitsusel ja -volikogul ak- hoidma lõhkeainet ega midagi muud sellist, mis oleks naabrusele ohtlik. linnavolikogu. tuaalsena päevakorras riigikaitseteemaline arutelu. Kaitseväe Ajateenijate arvu suurenemine tähendab Võru linnale ka lisatöökohti arenguplaanid näevad lähiaastatel ette kutsealuste arvu suuren- ning elavdab kaupade ja teenuste tarbimist piirkonnas. Mitte vähem oluline Esimene kohtumine damist veerandi võrra ning Kaitseväe tulejõu ja kiirreageeri- on ajateenijate arvu suurendamine ja selleks vajalike tingimuste loomine Kuna Taara linnaku laienemine on arusaadavalt oluline teema nii väeosa misvõime suurendamist. Selleks vajab Taara linnak täiendavat julgeolekuaspektist – 2. jalaväebrigaad arendatakse täielikult välja 2022. aas- lähiümbruse kui ka kaugemal elavate inimeste jaoks, on väga oluline kõik maad ning Kaitsevägi on esitanud linnale planeeringu algata- taks, mis suurendab oluliselt Kaitseväe tulejõudu, kiirreageerimisvõimet ja huvitatud isikud juba eos detailplaneeringu menetlusprotsessi kaasata. Info mise ettepaneku, et laiendada vaba riigimaa arvel Kuperjanovi Lõuna-Eesti julgeolekut tervikuna. jagamiseks ning võimalikele küsimustele vastamiseks toimub esimene koh- jalaväepataljoni kasutada olevat pinda. Tegemist on linna ühe tumine kõigile huvilistele 28. mail kell 18 Taara linnakus. Kohtumisel on suurema tööandja ja maksutulu tooja ülimalt olulise arengukü- Mida see Taara naabruskonnale tähendab? esindatud nii 2. jalaväebrigaadi, kaitseministeeriumi, Riigi Kaitseinvesteerin- simusega, mida linnavalitsus ja linnavolikogu juba sel kuul koos Nagu juuresolevalt jooniselt näha saab Taara linnak uue väljapääsutee läbi gute Keskuse kui ka Võru linnavolikogu ja linnavalitsuse esindajad. Osaleda Kaubajaama tee. Peapääsla ja igapäevane tihedam liiklus jääb käima Kose soovijad peaksid hiljemalt 17.45 olema Taara linnaku peapääslas (Kose tee Taara piirkonna elanikega täie tõsidusega vaagima hakkab. On tee 3a pääsla kaudu, täpselt nagu seni. Kaubajaama tee jääb varuväljapää- 3a), kust nad juhatatakse edasi kohtumise toimumispaika linnaku auditoo- loomulik, et pataljoni lähipiirkonna elanikel tekib seoses patal- suks, mida Kaitsevägi igapäevaselt kasutama ei hakka. Ümberkaudsetele riumis. Kindlasti tuleb Kaitseväe territooriumile sisenemiseks kaasa võtta joni laienemise plaaniga hulgaliselt küsimusi ja on erinevaid elanikele linnaku laiendamine suuri muudatusi ei tähenda, sest ka tulevikus isikut tõendav dokument. arvamusi. Soovime koos Kaitseväe esindajatega kõik arvamused jääb Kaitseväe territooriumi ja elamumaa vahele mõnekümne meetri laiune ära kuulata ja ühises arutelus jõuda kõigile osapooltele sobiva puhverala. Laiendatavale alale ei planeerita väljaõpperajatisi, seega pole ette lahenduseni. Linnavalitsuse ülesandeks on riigi kaitsestruk- näha ka harjutustegevustest tuleneva müra erilist suurenemist. Sander Mändoja, tuuride arengu võimaldamise Taara linnak on õigustatult uhke kõrghaljastuse ja heade teenistustingi- nooremleitnant, kõrval ka kohalike elanike muste üle, nii jääb see ka tulevikus. 2. jalaväebrigaadi teabeohvitser elukeskkonna ja heaolu eest hoolitsemine. Kaitsejõudude tegevus ja asumine Võrus on seni linna arengule vaid kasuks tulnud ja Võru on arenenud üheks tugevamaks okkaks Eesti siili kasukas. Kindlasti on võimalik leida mõistlik lahendus ka uuele arenguvajadusele. Soovin selleks meile kõi- gile head koostöötahet ja üksteisemõistmist!

Sixten Sild, abilinnapea

VLÕRU INNA L EHT

Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressil [email protected] Väljaandja: Võru Linnavalitsus Jüri tn 11, 65620 Võru Toimetaja: Ulis Guth Tel: 512 0787 Teostaja: OÜ Meedium Ajalehe järgmine number ilmub 21. juunil. Mai 2018 Võru Linna Leht 3

KESKKONNAHOID Sorteerimissüsteemidest Võru linna avalikel üritustel

Võru linnavalitsus on saanud Keskkonnainvesteeringute Kesku- selt (KIK) toetuse projektile "Sorteerimissüsteemid Võru linna Projektiga soetati 5 sorteerimissüsteemide avalikel üritustel". komplekti. Erivärvilised konteinerid ja Keskkonnaprogrammi projektimeede on ellu kutsutud piktogrammidega infotahvlid juhatavad inimesi avalikel kogunemistel jäätmete liigiti kogumise arendamiseks, õigesti käituma. Roheline prügikast on bioprügi sealhulgas jäätmete liigiti kogumise süsteemide soetamiseks. (kõik see, mis looduses laguneb), sinine prügikast Võru linnas toimub aastaringselt erinevaid rahvarohkeid Eesti pandipakendi märgiga taara ja kollane üritusi: rattapäev, Võru linna sünnipäev, lastefestival, jõululaat, prügikast segapakendi jaoks (plast, paber, metall, kus on väga oluline prügimajanduse korrektne toimimine, sest kile – kõik see, mida saab ümber töödelda ja vabas õhus toimuvatel üritustel tekib palju erinevaid jäätmeid. taaskasutada) ning punane prügikast jäätmetele, Korraldaja peab organiseerima prahi koristuse, mis on ka millega ei ole muud teha, kui prügimäele viia. üks kuludest. Siiani on kogutud prügi sorteerimata kujul ning Projekti kogusumma on 4710 eurot, tasutud selle äraviimise ja ladustamise eest, samas kui sorteeri- linna omaosalus 10%. tult peaks maksma vaid selle eest, mida keskkonnajaamas tasuta vastu ei võeta. Mida rohkem on erinevaid kohti, kus inimesed saavad prahti teadlikult sorteerida, seda loomulikum on seda teha, kuna inimeste sorteerimisharjumused kinnistuvad. Teretulemast üritustele ja käitume keskkonnateadlikult! < Sorteerimissüsteem hiljuti Võru linnas Anne Vahtla, toimunud rattapäeval. haljastuse ja linnakujunduse spetsialist

ARENDUSTEGEVUS LINLANE KÜSIB

Miks on lõpetamata Kuperjanovi pataljoni ja Laane võrgupiirkonna Paju tänav sai uue asfaltkatte kaugküttetrassi ehituse taastamistööd? Mai alguses Võrus alanud teetööde käigus sai esmalt uue asfalt- Vastab Danpower Eesti AS tehnikajuht Juhan Aguraiuja katte Paju tänav. Tööde lõpetamine on viibinud tulenevalt peatöövõtja KVL Tehnika OÜ pankrotimenetlusest, mis sai alguse aasta alguses. Pärast pankro- Tööde käigus freesiti olemasolev amortiseerunud asfaltbetoon- timenetluse lõppu saab Danpower Eesti AS alustada uue hanke läbiviimisega ehitustööde lõpetamiseks. Tööde teostamisele kulub hinnan- kate ning paigaldati uus kate u 3400 m2 ulatuses Paju tänava Jüri ja guliselt paar kuud. Me ei oska hetkel öelda, kuidas pankrotimenetlus edasi kulgeb, kuid usume, et hiljemalt sügiseks on tööd lõpetatud. Petseri tänavate vahelisele alale ning linnasauna parklasse. Peale Hetkel on taastamata Kubja ja Kose teede kõnniteed ning ajutine kate Kubja tee sõiduteel tuleb asendada püsiva kattega. Lisaks tuleb teha selle on Paju tänava F. R. Kreutzwaldi ja Petseri tänavate vahelisele väiksemaid parandustöid ning ehitusplatside korrastamist. lõigule kavas rajada ka purukruusast teepeenrad. Kuniks tööd pole lõpetatud, palume jalakäijatel kasutada Kose ja Kubja teedel kõnniteid teisel pool teed. Mujal ei tohiks inimeste ta- Linnamajanduse osakonna juhataja Raiko Palmi sõnul on plaa- vapärane liikumine häiritud olla. Kui objekti seisukord põhjustab kellelegi probleeme ligipääsuga oma kinnistule, siis palun andke sellest nis uus asfaltkate sel kevadel paigaldada veel Luha tänavale Olevi Danpowerile teada. Palume tekkinud ebamugavuste pärast vabandust! tn 33 korterelamu sissesõidule ja Jüri tänavale Jüri tn 71 ja 73 korterelamute vahelisele sissesõidule. „Asfaltkatte remonttööde kohustus 5000 m2 ulatuses ühes aastas sisaldub tänavahoolduse KUU PILDIS hankelepingus ja selle kuumaksumuses ning selle eest eraldi ei tasuta,” täpsustas ta. Lisaks on Võru linnavalitsus peagi korraldamas riigihanget Võru linnavalitsuse eestvedamisel toimus Võru kalmistu kinnistul toimusid hea- 2 Hetki Võru linnas u 36 000 m mustkatte paigaldamiseks. Tööde täpne maht ja Tallinna mnt 2, Abris OÜ kinnistut piirava korratööd ning Luha tn kergliiklustee ääres katte paigaldamise asukohad selguvad pärast hanketulemuste toimunud talgutest aia värvimine Põlva ja Rõuge kihelkonna kodanikualgatusel prügikoristustalgud. selgumist. tunnusvärvidesse. Triibukangast meenutav Peale nimetatud ettevõtmiste oli linnas Ulis Guth 5. mail toimunud Teeme Ära talgupäeval kunstiteos "Kahe kihelkonna piiril" valmis kavas veel terve rida erineva iseloomuga Võrus võis mitmel pool näha linnaruumi nii, et iga aialipp värviti etteantud koodi aktsioone. korrastavaid ja kaunistavaid vabatahtlikke. järgi, proportsioonis mustriga. Võru linna rajatakse EOK ja Coca-Cola Fondi toel välijõusaal

Eesti Olümpiakomitee ja Coca-Cola Fondi toel rajatakse 12 omavalitsuse, sealhulgas Võru linna territooriumile välijõusaal (pildil). Toetuse vääriliseks osutunud omavalitsused valiti konkursil „Lii- kumine teeb erksaks” 61 taotluse seast. Võru linn soovib konkursi raames rajatava välijõusaali paigaldada Tamula ranna piirkonda (Vee tn 4b), Eestis ainulaadse betoo- nist skatepargi vahetusse lähedusse. „Asukoha valikul lähtusime sellest, et piirkond on kujunemas populaarseks erinevast vanusest inimeste aktiivse liikumisharrastuse ja õuespordi harrastamise kohaks,” selgitas Võru linnavalitsuse arendusnõunik Tiina Hallimäe. Lisaks Võru linnale hakkavad välijõusaalid asuma Toilas, Sil- lamäel, Märjamaal, Haapsalus, Paides, Pärnus, Tõrvas, Sauel, Rak- veres, Kosel ja Vormsil, teatas Eesti Olümpiakomitee büroojuht Jaanika Eilat. Ulis Guth Talgulised Tallinna maanteel, taustal ühise kätetööna valminud kunstiteos "Kahe kihelkonna piiril".

Heakorratööd Võru kalmistu kinnistul ja kodanikualgatusel toimunud prügikoristustalgud Luha tn kergliiklustee ääres. 4 Võru Linna Leht Mai 2018

LINNAVALITSUSE JA LINNAVOLIKOGU TEATED

Isikliku kasutusõiguse seadmine Võru linna seisukohalt enam otstarbekas ning Võru linnavalitsuse istungitel Anti nõusolek Võlsi tee T1 ja Metsa tänav T1 antud koostöövorm on ennast ammendanud. kinnistutele isikliku kasutusõiguse seadmiseks Ürituste koos- katastriüksus aadressiga Järve tn 39, Võru Elektrilevi OÜ kasuks. Määrati isikliku kasutus- Projektis osalemine kõlastamine ja (100% elamumaa, pindala 1588 m²), õiguse alad ja tingimused. Võru linnavalitsusele anti luba osaleda siht- maa-alade sulge- enampakkumise võitja 15 000 euroga Võru asutuse Innove poolt väljakuulutatud Euroopa mine Tarbijate Ühistu; Projekteerimistingimuste kinnitamine Sotsiaalfondi taotlusvooru meetmes „Lapse- Mittetulundus- katastriüksus aadressiga Järve tn 41, Kinnitati projekteerimistingimused aadressil hoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toe- ühingule Võro Selts Võru (100% elamumaa, pindala 1551 m²) Kalevipoja tn 3 kinnistul asuva kuuri laienda- tamine 0–7-aastastele lastele” projektiga „Võru VKKF anti nõus- enampakkumise võitja 15 000 euroga Võru miseks üle 33% esialgu kavandatud mahust ilma linna täiendava tasandusrühma loomine”. Pro- olek avaliku ürituse Tarbijate Ühistu. detailplaneeringut koostamata. jekti kestvus on kuni 24 kuud (2018–2020), abi- „Uma Pido laat" kõlblikud kulud kokku kuni 70 560 eurot ning korraldamiseks Enampakkumise korraldamine Võru linna 2018. aasta eelarvest kultuuri- Võru linna abikõlblik omaosalus projektis kuni 2. juunil kell 9-14 linnavara kasutusse andmiseks ja spordiürituste toetuste andmine 17 640 eurot. Projektile lisanduvad mitteabi- ning luba sulgeda Otsustati korraldada kirjalik enampakkumine Kinnitati Võru linna eelarvest kultuuri- ja spor- kõlblikud kulud on kuni 64 440 eurot. liikluseks kell 6-15 linnavara, asukohaga Võru, Tartu tn 25 II korrus diürituste antavad täiendavad toetused 2018. vastavalt asendiplaanile Jüri tänav Tartu tn ja kasutusse (üürile) andmiseks järgmiselt: aastaks – kokku 5150 eurot. Projektigarantii andmine Vabaduse tn vahel kauplejate alana ning Kesk- üldpindala 109,9 m², alghinnaga 2,24 eurot/ m²; Volikogu andis garantii, et Võru linn jätkab linna park õpitubade läbiviimiseks. üldpindala 13,9 m², alghinnaga 2,24 eurot/ m². Riigihanke kehtetuks tunnistamine ja uue vähemalt viie aasta jooksul, arvates projektide Kristiina Mustole anti nõusolek avaliku üri- Otsustati korraldada kirjalik enampakku- riigihanke korraldamine abikõlblikkuse perioodi lõppemisest, puudest tuse „Tamula rannazumba” korraldamiseks 3., mine Tamula supelrannas asuva bangalo ja selle Tunnistati kehtetuks riigihanke „Võru laste- tuleneva tegevuspiiranguga inimeste eluruu- 10. ja 17. juulil kell 18–20 Võru linnas Tamula juurde kuuluvate rajatiste kasutusse andmiseks aed Päkapikk hoone rekonstrueerimise pro- mide kohandamist seaduses sätestatud ulatuses. supelrannas. 5 aastaks alghinnaga 600 eurot suveperioodi eest. jekteerimine” hankemenetlus ning otsustati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahin- korraldada uus riigihange „Lasteaed Päkapikk Muinsuskaitsealal paikneva hoone toetuse gukoolile anti nõusolek avaliku ürituse "Lahin- Loa andmine linnavara võõrandamiseks projekteerimine”. kord gukooli 98. aastapäevale pühendatud teatejooks” Võru Muusikakoolile anti luba võõrandada lin- Võeti vastu muinsuskaitsealal paikneva hoone korraldamiseks 6. juunil kell 9.45–10.30. Jooks navara, tiibklaver ESTONIA 104 (inventari nr Riigihanke tulemuse kinnitamine toetuse kord, mis reguleerib Võru vanalinna viiakse läbi Võru linna ja valla teedel Kubija 0001711, soetatud 2005. aastal, soetusmaksumus Riigihanke „Rannavalve teenuse osutamine muinsuskaitsealal paikneva väärtusliku hoone järve ümbruses. 70,30 eurot) läbi enampakkumise. Enampakku- Võrus Tamula ja Kubija järvel 2018-2020” võitis restaureerimiseks ja remondiks ette nähtud toe- Füüsilisest isikust ettevõtjale Sirle Sillastele miste läbiviijaks kinnitatud Võru Muusikakool 77 391,60 euroga (hind ei sisalda käibemaksu) tuse taotlemist, taotluse menetlemist ja toetuse anti nõusolek avaliku ürituse „Võru laat” korral- valmistab ette ja korraldab esmalt kirjaliku AS G4S Eesti. maksmist. damiseks 25. mail kell 9–16. Liikluseks suletakse suunatud enampakkumise Võru Muusikakooli Toetuse eesmärk on kaasa aidata muinsus- Vabaduse väljak kell 7–17. õpilastele, selle ebaõnnestumisel kirjaliku enam- Riigihanke korraldamine kaitseala arhitektuuripärandi, linnaehitusliku pakkumise oksjonikeskkonnas www.osta.ee. Otsustati korraldada riigihange „Võru Kesklinna eripära ja ajalooliselt väljakujunenud miljöö Detailplaneeringu koostamise algatamine Kooli sisustus”. säilitamisele, kaitsmisele ja teadvustamisele ning Algatati F. R. Kreutzwaldi tn 59c kinnistu ja lä- Ehituslubade väljastamine Võru vanalinna välisilme parandamine. hiala detailplaneeringu koostamine eesmärgiga Otsustati väljastada ehitusload laohoone ehita- Korra kohaselt on toetuse maksimaalne kaaluda võimalusi ehitusõiguste määramiseks ja miseks asukohaga Kivi tn 18 ja kontorihoone määr kuni 30% toetatava ehitustegevuse mak- sihtotstarbe muutmiseks. Planeeritava maa-ala ümberehitamiseks asukohaga Männiku tn 22 Võru linnavolikogu sumusest, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot suurus on u 0,7 ha. Maakasutuse sihtotstarbeks ning ehitusluba kaugküttetorustiku ehitamiseks ühe hoone kohta. soovitakse määrata 100% elamumaa. asukohtadega Tartu tänav T1, Vilja tänav, Vaba- duse tänav T1, Võrumõisa tee 2, Võrumõisa tee istung 16. mail MTÜ Terve Võrumaa ja MTÜ Võrumaa Enampakkumise tulemuste kinnitamine 4, Võrumõisa tee 4a. Omavalitsuste Liit ühendamine Kinnitati kirjaliku enampakkumise tulemused Võru linna osalemise lõpetamine Anti luba mittetulundusühingu Terve Võrumaa järgmiselt: Lasteaedades uute rühmade avamine Läänemere Linnade Liidus ühinemiseks mittetulundusühinguga Võrumaa katastriüksus aadressiga Järve tn 28, Alates 1. augustist 2018 moodustatakse Võru Otsustati, et Võru linn astub välja Läänemere Omavalitsuste Liit, milles ühendatavaks mitte- Võru (100% elamumaa, pindala 1789 m²) Lasteaias Sõleke täiendav tasandusrühm ning Linnade Liidust. Võru on saanud hea kogemuse tulundusühinguks on mittetulundusühing Terve enampakkumise võitja 10 125 euroga Maarja- Võru Lasteaias Päkapikk 9. rühma baasil kaastöös rahvusvahelises organisatsioonis, kuid Võrumaa ja ühendavaks mittetulundusühing Liisa Kuklase; sobitusrühm. täna ei ole antud organisatsioonis osalemine Võrumaa Omavalitsuste Liit.

OLULINE TEADA TASUB TEADA Muudatustest rahvastikuregistris Võru ja Põlva maakonnaliinid lähevad üle tasuta bussipiletile Maanteeameti poolt Võru ja Põlva maakonnas Tänavuseks eelarveks on Kagu Ühistranspor- 01.01.2019 jõustub uus rahvastikuregistri seadus, mille § 110 kohaselt kaotavad enne seaduse jõus- avalikku liinivedu korraldama volitatud Kagu dikeskus planeerinud ligi 4 miljonit eurot. Kui tumist ruumi omaniku nõudmisel tekkinud kohaliku omavalitsuse (Võru linn) täpsusega elukoha Ühistranspordikeskus soovib sel suvel üle minna seni tuli 70 protsenti rahast riigilt, 20 protsenti aadressid kehtivuse. See tähendab, et pärast seda teie elukohaandmeid rahvastikuregistris enam pole. tasuta bussisõidule. piletitulust ja 10 protsenti kohalikelt omavalitsus- Elukoha andmete kehtivuse lõppemine rahvastikuregistris toob inimesele kaasa ebameeldivusi, „Üldkoosolek jõudis seisukohale, et olemas- telt, siis edaspidi laekub kogu tulu riigieelarvest. kuna enam ei saa taotleda toetusi ega kasutada riigi ja linna poolt pakutavaid teenuseid (näiteks las- olevaid võimalusi arvestades oleks tark majan- „Omavalitsuste rahastada jääb nende territoo- teaiakoht, elukohast sõltuvad toetused, juhiloa pikendamine jms), samuti ei saa osaleda valimistel. dusministeeriumi pakutud lahendus vastu võtta,” riumil enda korraldatud koolitransport ja val- Seetõttu on väga oluline, et linnakodanikud, kellel puudub rahvastikuregistris konkreetne aadress, ütles ühistranspordikeskuse juhatuse liige Sander laliinid,” täpsustas Kagu Ühistranspordikeskuse enne uue aasta saabumist oma aadressandmed korrastaksid. Saar. logistik Rein Rusch. Keskus tegi 23. mail Maanteeametile ettepa- Kuidas toimida? neku kehtestada 0-eurone piletihind alates juu- Palun esitage aegsasti linnavalitsusele praeguse elukoha andmed aadressi täpsusega, et ka järgmisel list, edasine on Maanteeameti otsustada. Ulis Guth aastal oleks teil võimalik kasutada mitmesuguseid omavalitsuse ja/või riigi teenuseid.

Elukohaandmeid saate uuendada, kui esitate linnavalitsusele elukohateate: ÜLESKUTSE riigiportaalis eesti.ee; digiallkirjastatuna e-posti teel; linnavalitsuses kohapeal; Enne ehitamist konsulteerige ehitusjärelevalve spetsialistiga! postiga, lisades koopia isikut tõendava dokumendi leheküljest, millel on teie Ilusate ilmade saabumisega on Võrus näha ak- ehitusdokumentideta püstitamisel on vajalik isikuandmed. tiivset ehitustegevust, paraku ka omavolilist. järgida tuleohutuse ning Muinsuskaitseameti Kui teil ei ole täpseid elukohaandmeid võimalik esitada (nt pole üürilepingut ja omanik ei Ehitusloata ehitustegevusega kaasnevate nõudeid. Linnavalitsuse poole tasub pöörduda anna registreerimiseks nõusolekut), palun pöörduge linnavalitsuse poole, kes saab teid arusaamatuste vältimiseks palub Võru linnava- ka juhul, kui teile kuuluvate hoonete andmed ei aidata. litsus eelnevalt konsulteerida ehitusjärelevalve vasta ehitisregistri andmetele. spetsialistiga. Täpsem info: Esitades täpsed elukohaandmed aegsasti, saate ka uuel aastal soovitud teenuseid ega jää neist ilma Paljudele on teadmata, et ehitusseadustiku Rain Raitar, ning annate oma panuse rahvastikuregistri andmete õigsusesse. kohaselt on nõutav hoone püstitamisele, katu- Võru linnavalitsuse Enamik Eesti elanikke on oma õiged elukohaandmed esitanud, tehke seda teiegi! sekatte muutmisele, välisseina katte muutmisele, ehitusjärelevalve spetsialist, hoone laiendamisele jne eelnev ehitusprojekt ja tel 785 0934, Sirje Randver, ehitusluba (ehitusteatis). Ka alla 20 m2 ehitise- e-post [email protected] registripidaja aluse pinnaga hoone, tünnisauna või varjualuse Mai 2018 Võru Linna Leht 5

ETTEVÕTLUS Arengusprint ärgitab tulevasi naisettevõtjaid tegudele Eesti mööblitööstuse ettevõtjad

Kagu-Eesti Innovatsioonikeskus tehakse ringkäik praeguste KEIK-i osalesid Salone Del Mobile 2018 (KEIK) korraldas 10. mail Võrus naisettevõtjate juurde. esimese arengusprindi ettevõtlus- Teisele arengusprindile saavad messil Itaalias Milanos huvilistele naistele, kel soov luua tulla Hoole sõnul ka kõik need, kes tulevikus oma äri. esimesele etapile ei jõudnud, kuid 18.-20. aprillini kestnud messikü- KEIK-i juhatuse liige ning soov ennast ettevõtluses teostada lastuse raames külastati Salone Del arengusprindi peakorraldaja Anita on olemas. Kolmas etapp toimub 23. Mobile 2018 messi Milanos, mis Hoole sõnul meelitas kolmeetapili- augustil. „Siis toimub äriideede esit- on üks maailma suurimaid mööb- seks planeeritud üritustesarja ava- lemine ning kuuleme oma ala tippu- litööstusele suunatud disaini ja päev Võrru kohale üle kuuekümne delt tuult tuubadesse andvaid nõu- uusi suundi tutvustav mess maail- huvilise nii Võru, Valga kui ka Põlva andeid,“ lausus Anita Hoole ning mas. Mess toimub iga aasta april- maakonnast. julgustas kõiki ennast registreerima. likuus Milano messikeskuses Fiera Tasuta üritust modereeris tun- Kelle äriidee sprindi lõpus Milano-Rho. tud ettevõtja Kuldar Leis. Inspirat- edukaks osutub, saab tuntust ko- Messikülastuse teisel päeval siooni jagasid Aigar Pindmaa ning guda EAS-i korraldataval ettevõt- külastati Itaalias Meda to Monza mitmed kohalikud edukad ärinai- lusnädalal ning võimaluse ennast piirkonnas asuvat kolme ettevõtet. sed – teiste hulgas terapeut-kooli- Sissejuhatuse üritusele tegi Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige sisse seada Kagu-Eesti suurimas Ettevõte Penelope Oggi Spa toodab taja Kreet Rosin, käsitööküünalde Tiit Toots. Foto: erakogu ettevõtluskeskuses. mööblitööstuse jaoks nahka, seda valmistaja Merilin Alve, maaelu Endises Võru mööblitehase toodetakse kõikidele mööblitööstuse edendaja Karin Sepp ja rahvariiete valmistaja Margit Mehilane. ruumides tegutsev KEIK on koduks juba rohkem kui sajale ettevõttele. sektoritele. Caimi Giuseppe teeb ai- „Meie eesmärk on soosida ettevõtlust ning inspireerida kõiki neid Anita Hoole sõnul pole KEIK siiski pelgalt ruumide rentija, vaid on võtnud nult disaintooteid (pehme mööbel) Kagu-Eesti naisi, kes on mõelnud ettevõtlusega alustamisele,“ selgitas Anita endale ka sotsiaalse vastutuse kohaliku elu edendamiseks. Kolm nädalat eritellimuste alusel ja Vimercati on Hoole arengusprindi ideed. „Arengusprindi vaba õhkkond loob suurepä- tagasi toimus KEIK-is Võru maakonna arengustrateegia avaüritus. luksusliku mööbli tegija, nendelt rase võimaluse astuda oma äriidee elluviimiseks esimesi samme.“ tulevad kõik mööblitoodete niker- Hoole sõnul olid kõik esimese arengusprindi ettekanded inspireerivad Lisainfo: datud/kullatud osad. Ettevõtete kü- Eesti, sealhulgas Võrumaa ette- ja hoogu andvad ning osalejatelt saadi hulganisti positiivset tagasisidet. Anita Hoole, KEIK-i juhataja, tel 510 6976 lastuse Itaalias korraldas ettevõtjatele võtjad Milanos. Arengusprindi partneriteks on ka Võrumaa Arenduskeskus ning Eesti Eesti Suursaatkond Roomas. Töötukassa. Järgmisel etapil, mis toimub 7. juunil, tutvustavadki viima- Jaan Olmaru, Salone Del Milano mööblimessil osalesid ettevõtjad kuuest Eesti sed juba konkreetsemaid võimalusi oma ettevõtte käivitamiseks. Samuti kommunikatsioonijuht maakonnast sh 11 ettevõttest. Messikülastusel osalesid: Võrumaa, Jär- vamaa, Saaremaa, Viljandimaa, Tartumaa, Hiiumaa ettevõtted. Messil osalesid ettevõtted: A&EdWood OÜ, Woodman OÜ, Velma Mööbel OÜ, Sternoberg OÜ, Rectus Wood OÜ, Conectra OÜ, Võru EMPAK Võrumaa Turismiinfokeskuses saab vaadata meenekonkursi töid AS, Taikse Puit OÜ, Welcomest OÜ, Jürgeni Tisleritööd ja Wermo AS. 1. mail avati Võrumaa Turismiinfo- kogunes Võrumaa omavalitsuste, ettevõtlusringi minifirma RaKS Ettevõtjate messikülastuse organiseeris SA Võrumaa Arenduskeskus keskuses koos turismihooajaga ka käsitöö-, kultuuri- ja turismiorga- esitatud Vurrile, mida on võima- koostöös maakondlike arenduskeskuse võrgustikuga. Messireisil osales Võru maakonna meenekonkursile nisatsioonide esindajatest koosnev lik kasutada ka näpuvurrina ja ka MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu esindaja. Messikülastust kaasra- laekunud tööde näitus. žürii ja valis välja parima Võrumaa nöörvurrina. hastas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Euroopa Regionaalarengu Möödunud aasta lõpul Võru- turismimeene ja esindusmeene. Võru linn andis välja eripree- Fondi toel. maa Arenduskeskuse väljakuulu- Esindusmeene kategooria mia esindusmeene kategoorias Ettevõtjad jäid korraldatud messiga rahule ja tagasiside messikülas- tatud meenekonkursi eesmärk oli võitjaks tunnistati Riine Latseruse keraamikasarjale „Linnud”, autor tusele oli positiivne. Ettevõtjad hindasid messikülastuse kasuks kõige laiendada valikut Võru maakonnas kootud torusallid, mille idee oli Eerika Aasa, ja turismimeenele enam seda, et nähti uusi lahendusi ja saadi uusi ideid ning hangiti pakutavatest meenetest, mis seovad inspireeritud erinevate rahvariiete Pross-Tamula järv, autor Eduabi uusi kontakte. meie piirkonna külalisi toredate seelikutriibustikust ja kirivöö OÜ. elamustega ning on meeldejäävaks motiividest. Turismimeene kate- Konkursile laekus 23 eset Ivi Martens, kingiks ja meenutuseks umma- gooria võitjaks tunnistati Roosiku esindusmeeneks ja 19 eset turis- Esindusmeene kategooria SA Võrumaa Arenduskeskuse atesteeritud muudu kandist. Konkursile esita- OÜ toodetud käsitööšokolaad, kus mimeeneks. Valikus oli väga palju võitja – Riine Latseruse kootud ettevõtluskonsultant tud tööd iseloomustasid uut Võru tahvlite ümbrise disainisid Võru- originaalseid ja toredaid ideid, mis torusallid. maakonda, siinset looduslikku ja maalt pärit noored kunstnikud. väärivad tunnustamist. Kõiki esita- Katrin Volman, kultuurilist eripära, Vana-Võromaa Eripreemia otsustati välja tud töid saab Võrumaa Turismiin- SA Võrumaa Arenduskeskuse ja Setomaa kultuuriruumi. 4. aprillil anda Võru Kreutzwaldi Kooli fokeskuses vaadata juuni lõpuni. kodanikuühenduste konsultant

SOOJAMAJANDUS

kõrge tõhususe ning tänu uutele soojusvõrguga kuus väiksemat tulev energia. Lisaks puhastab seade Danpower Eesti langetas Võrus kaugkütte hinda suurtele soojusvõrguga liitujatele hoonet. suitsugaase tolmust ehk Võru kaug- saame lõpphinda sel aastal alan- Wolffi sõnul jätkab Danpower küte muutub seeläbi veelgi kesk- Võru kaugkütteettevõte Dan- teenuse osutamist, on ettevõte in- Võru soojatootmine põhineb dada,” selgitas Wolff. Võru kaugküttevõrgu arendami- konnasõbralikumaks ning tõhusa- power Eesti AS langetas alates vesteerinud Võru kaugküttevõrkku ca 97% ulatuses biomassil – hakk- Danpower Eesti kaugkütte- sega, investeerides sel aastal 1,2 mil- maks,” nentis Wolff. 1. maist 2018 Võrus kaugkütte 4,5 miljonit eurot. puidul. Möödunud aasta vihmased võrguga liitus möödunud aastal jonit eurot efektiivsesse tootmisesse Ta lisas, et lisaks pikendatakse hinda seniselt 55,27 €/MWh-lt „Viie aasta suurimad investee- ilmad viisid alla toormaterjali kva- muuhulgas Kaitseväe Taara linnak ning võrgu laiendamisse. soojavõrku Vilja ja Tartu tänavatel 54,53 €/MWh-ni, millele lisan- ringud on olnud 1,3 miljonit eurot liteedi ning kuna toormaterjali kät- – selle projekti raames ühendati „Planeeritud tööde hulgas on kuni Võru vallamajani, mis samuti dub käibemaks. Soojusenergia maksma läinud Võrusoo katlamaja tesaamine metsast oli raskendatud, Võru kesklinna võrguga ka muidu näiteks Võrusoo katlamaja hakk- sel aastal kaugkütet tarbima hak- hind alanes tänu efektiivsemale renoveerimine, mis on aidanud siis ka hakkpuidu hind tõusis. amortiseerunud katlamajaga Laane puidukatelde juurde suitsugaaside kab. Suve teises pooles liidetakse tootmisele ning kaugküttevõrgu suurendada katlamaja efektiivsust „Oleme pidanud sama energia võrk. Teiseks suuremaks liitujaks kondensaatori paigaldamine, mis Võru soojavõrguga Räpina maantee laienemisele. ca 10% võrra, ning ka Võru kaug- kättesaamiseks suurendama kütuse oli mööblitootja AS Wermo, kes võimaldab muidu keskkonda kadu- uusarendused ja sealsed kauplused. Danpower Eesti juhatuse liige küttevõrgu laiendamine investee- kogust, kuid ometigi on meie kat- otsustas kaugkütte kasuks tänu nud soojust suunata soojusvõrku. Kairi Wolff selgitas, et alates 2012. ringumahuga ca 1,2 miljonit eurot,” lamajade energiatõhusam sooja- aastaringsele tarnekindlusele. Li- Seadmes kondenseeritakse veeaur Danpower Eesti nimel head soovides, aastast, mil Danpower alustas Võrus täpsustas Wolff. tootmine taganud kaugküttevõrgu saks neile liitus 2017. aastal Võru ning kasutatakse ära faasimuutusest Mari-Liis Ahven

TULEKUL KUU PILDIS Kagu-Eesti eelarvamusfestival toob arvajaid kokku üle kogu hukas ilma Euroopa päeva tähistamine ja

Kagu-Eesti eelarvamusfestival toob tänavu 9. juunil juba kolmandat korda kokku mõelda ja arutleda armas- Uma Mekk kevadlaat Võrus tavad inimesed, et otsida tõde ja valet eelarvamusest – ilm on hukas. Festivali ilm on hukas täiesti otseses, aga ka ülekantud tähenduses. Ebakõlasid, eelarvamusi ja eksitusi 3. mail tähistati Võru otsitakse eelarvamusfestivalil kokku kuueteistkümnel teemal, sh näiteks metsa tuleviku, Rail Balticu ja muude Kesklinna pargis Eu- megataristute planeerimise teemal, odava viina, maaelu võimalikkuse ja eestlaste kestmise teemal. roopa päeva ja peeti Võrumaa Arenduskeskus ning rahandusministeeriumi Võru talitus veavad festivalil kahte arutelu. Sport- Uma Mekk kevadlaata. liku väitluse formaadis vaieldakse läbi see, kas haldusreformiga paika saanud uus haldusstruktuur on see Toimusid Euroopa Liidu õige järgmisteks aastakümneteks või tuleks viivitamata haldusreformiga edasi minna, eeldades, et jõutud on teemalised debatid ko- alles vahefinišisse. Väitluses asuvad vastamisi Hiiumaa vallavolikogu esimees Aivar Viidik ning Lõunalehe halike noorte osalusel. vanemtoimetaja Ülle Harju. Kohtuniku rolli täidab Tallinna Ülikooli avaliku halduse õppejõud Kersten Kattai. Mõnusa meeleolu lõid Teise aruteluteemana küsitakse, miks 21. sajandil kaugtöötamist endiselt võõristatakse ning kui kaugtöö- noortebänd Kvint,et, tamise levikule õlg alla panna, kas see võiks kompenseerida äärealadelt riigitöökohtade järjepidevat kadumist. segarahvatantsurühm Arutelu modereerib riigihalduse minister Janek Mäggi ning ühes mõtlevad kaugtöötava Saue vallavalitsuse Hopser ja Nedsaja Küla juht Andres Laisk ja praktiseeriv kaugtöötaja Kerli Kõiv. Bänd. Põnevust pakkusid Kagu-Eesti eelarvamusfestival on Paide arvamusfestivali sõsarüritus, mille fookus on regionaalselt kõne- interaktiivne rattamäng katel teemadel ning teemasid käsitletakse festivali nimest tingituna eelarvamuslikult. ja viktoriin. Ühtlasi toi- Eelarvamusfestivali kavaga saab tutvuda veebiaadressil facebook.com/eelarvamusfestval. mus Uma Mekk laat, avatud oli kohvik ja lasteala. Eveli Kuklane, Päeva juhtis teleekraanilt Rahandusministeeriumi Võru talituse kohalike omavalitsuste nõunik tuntud Urmas Vaino. 6 Võru Linna Leht Mai 2018

SOTSIAALHOOLEKANNE

osutama, võtma kontakti Võru linnavalitsuse sotsiaaltööosakonna juhataja Eve Ilissoniga e-posti aadressil Lapsehoiuteenus on toeks abivajavale perele [email protected] või helistades numbril 785 0921. Võru linnavalitsuse sotsiaalosakond on valmis koostööks parimate lahenduste otsimisel, mis kergen- daks raske ja sügava puudega laste perede hoolduskoormust. Järgnev info on mõeldud raske ja sügava puudega laste vanematele või hooldajatele, kellel on vajadus lapse- Eve Ilisson, hoiuteenuse saamiseks. Võru linna sotsiaaltööosakonna juhataja 2017. aasta algusest kehtib sotsiaalhoolekande seaduse järgi kohalikul omavalitsusel lapsehoiuteenuse osutamise korraldamise kohustus. Lapsehoiuteenuse osutamise eesmärgid on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist ning Lapsehoiuteenuse osutajale (lapsehoidjale) sotsiaalhoolekande seaduse järgi vähendada last kasvatava isiku lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust. Teenuse saajateks on raske ja kehtestatud nõuded sügava puudega lapsed, kelle lapsehoiuteenuse vajaduse hindab kohalik omavalitsus. Lapsehoidja: Võru linnavolikogu on 14.06.2017 vastu võtnud määruse nr 6 „Lapsehoiuteenus raske ja sügava puudega peab olema teovõimeline; lapsele”, mille järgi lähtuvalt abivajaduse hindamise tulemustest ja arvestades linna eelarvesse planeeritud raha- lisi vahendeid võib linnavalitsus lapsehoiuteenuse osutamist raske ja sügava puudega lapsele toetada järgmiselt: peab olema lapsehoiuteenuse osutamiseks vajaliku füüsilise ja vaimse tervisega; peab olema täisealine; peab omama lapse kasvatamiseks vajalikke isikuomadusi; sügava puudega lapsele kuni 4000 euro ulatuses kalendriaasta jooksul; peab omama kutseseaduse alusel antud lapsehoidja kutset või vähemalt kesk- või raske puudega lapsele kuni 1000 euro ulatuses kalendriaasta jooksul. kutseharidust ja töökogemust lastega; peab olema läbinud 16-tunnise esmaabikoolituse viimase 36 kuu jooksul; Julgustame raske ja sügava puudega laste vanemaid või hooldajaid vajadusel pöörduma Võru linnavalit- ei tohi olla inimene, kellelt on perekonnaseaduses sätestatud alustel hooldusõigust ära suse sotsiaalosakonda taotlusega lapsehoiuteenuse saamiseks. Täpsem info vajaminevatest dokumenti- võetud või hooldusõigust piiratud; dest asub Võru linna kodulehel www.voru.ee teenuste ja toetuste kirjelduses. ei tohi olla inimene, keda on kõrvaldatud eestkostja kohustuste täitmiselt; Samuti kutsume üles inimesi, kellele on olemas juba omandatud lapsehoidja kutse või kes vastavad ei tohi olla karistatud lastekaitseseaduse §-s 20 nimetatud alustel. allpool olevatele lapsehoiuteenuse osutaja kohta kehtestatud nõuetele ning oleksid valmis lapsehoiuteenust

TASUB TEADA Lasterikkad pered saavad taotleda KredExi kodutoetust

Taotlusvoor avati 7. mail ja taotlusi saab KredExile esi- eluase või ei vasta olemasolev eluase elementaarsetele asendamisega seotud kulutusteks. Lisaks võib seda ka- Toetuse tingimused, juhend ja taotlusvorm koos tada käesoleva aasta 11. juunini. elamistingimustele, sealjuures puudub vee- ja kana- sutada eluaseme soetamiseks juhul, kui leibkonnal ei ole lisadega on kättesaadavad KredExi kodulehelt http:// Riiklik toetus elamistingimuste parandamiseks ja lisatsioonisüsteem või pesemisvõimalus, katus ei ole päris oma kodu või leibkonna omandis olev maja või www.kredex.ee/eraisik/eraisiku-laenud-ja-teenused/ kaasajastamiseks on mõeldud vähekindlustatud las- vettpidav või küttekolded ei taga eluaseme optimaalset korter ei vasta kaasaegsetele elamistingimustele. kodutoetus-lasterikastele-peredele-2/. terikastele peredele, kus kasvab vähemalt kolm kuni siseõhu temperatuuri. Leibkonna moodustavad taot- Ühe projekti maksimaalseks toetussummaks Kodutoetuse taotlemisel tekkivate lisaküsimuste kor- 19-aastast (kaasa arvatud) last, kes elavad rahvastiku- leja ja vähemalt kolm kuni 19-aastast last, kes jagavad on 8000 eurot. Taotleja, kellele on varasemalt kodu- ral palume kirjutada e-posti aadressil [email protected] registri kande alusel projekti objektiks olevas eluruumis ühiseid toidu- ja raharessursse ning elavad või asuvad toetust eraldatud mitte rohkem kui ühe korra, võib või võtta ühendust KredExi toetuste halduriga: (v.a uue eluaseme soetamise, elamiskõlbmatu eluaseme elama toetuse objektiks olevale elamispinnale. Täpsem toetust taotleda kuni 5000 eurot. Teistkordse toetuse ümberehitamise või püstitamise korral). Toetust saavad taotleja ja leibkonna mõiste kodutoetuse andmise tingi- taotlemise hetkeks peab eelmine toetus olema kasuta- Anu Holmberg taotleda leibkonnad, kelle 2017. aastal saadud maksusta- muste tähenduses on toodud selgitavas juhendis. tud sihtotstarbeliselt, projekt tähtaegselt lõpetatud ja [email protected] tav tulu leibkonna ühe liikme kohta kuus ei ole suurem Toetust saab kasutada mitmeti. Näiteks eluaseme KredExile esitatud toetuse kasutamise lõpparuanne. tel 667 4110 kui 355 eurot. püstitamise, renoveerimise, ümberehitamise või laien- Pered, kes on eelnevalt kodutoetuse meetme raames Kersti Saar Toetusskeemi sihtgrupiks on madala sissetulekuga damisega seotud väljaminekuteks, aga ka eluaseme saanud toetust enam kui ühe korra, kodutoetust roh- [email protected] leibkonnad, kellel kas puudub oma vajadustele vastav tehnosüsteemide või -võrkude rajamise, muutmise või kem taotleda ei saa. tel 667 4109 MTÜ Muinasjutumaa koolitused lapsevanematele – valik mõtteid kolmanda õppeaasta loengutest, 2. osa

(Algus aprilli Võru Linna Lehes) kriitika süüdistust ning võib olla alavääristav. Tagasiside talle meeldivat tegevust, mõnuringi katkestamiseks on julgeks rääkida, kellega ta suhtleb ja kuhu läheb. Ühelegi keskendub sellele, mida saab parandada, kirjeldab käitu- vaja täiskasvanu abi ja järjekindlust. lapsele ei meeldi etteheited ja näägutamine, küll aga toi- „Tark lapsevanem – õnnelik laps” (lektor Ilona Sillak) mist (halb tegu, mitte halb laps), on suunatud tulevikku Peres peaksid olema reeglid, mis piiravad arvuti ja mivad rahulikud selgitused ja vastastikused kokkulepped. Kasvatuse juhtija on lapsevanem. Lapsed õpivad läbi ja otsib lahendust. Halvustamisele tuleks eelistada olu- nutiseadmete kasutamist (ja kehtivad ka täiskasvanu- selle, mida nad näevad (kui vanemad on nutiseadmes või korra analüüsimist ja lahenduse otsimist. Inimest kannab tele). Lapse tegevust nutiseadmetega saab kontrollida Lõpetuseks arvutis, siis ka laps matkib neid). Iga päev tuleks vähe- edasi see, kui ta teab oma tugevusi. erinevate äppide abil (ka uneaja blokeering telefonis). Koolitusmaterjali saab pikemalt lugeda veebiaadressilt malt 15 minutit mängida lapse algatatud mängu (vanem Alkoholist ja sõltuvusainetest tuleks rääkida kohe, http://www.voruokasroosike.ee/upload/fck/Loenguma- ei vasta sel ajal telefonile, ei vaata telekat). Suhtlemisel „Kuidas kasvatada oma lapsi nii, et nad ei satuks sõltu- kui laps selle kohta küsib (see juhtub juba 3.-4. eluaas- terjal%2008_03_18%20docx.pdf. lapsega tuleb saada silmside. vuste küüsi?” (lektor Kadri Järv-Mändoja) tal). Enne teismeea algust on laps vanema antud infole Järgmise õppeaasta koolituskava on tänu veebrua- Kui vanema ja lapse vahel on tüli, peab laps saama Sõltuvus tähendab seda, et mingi aine või tegevus kontrol- vastuvõtlik, hiljem saab määravaks kaaslaste mõju. Lapse rikuu netiküsitlusel vastanud vanematele olemas. Loo- andestamise kogemuse. Teda ei tohi peale tüli üksi jätta lib inimese tähelepanu. Sõltuvuses oleval inimesel on raske tervise eest vastutab vanem, kes peaks teadma, kus laps dame rääkida nii lapse andekusest kui ka konfliktide (näiteks jätta laps eraldi tuppa ning panna uks kinni). rõõmu tunda igapäevaelus leiduvatest lihtsatest asjadest. käib ja mida oma raha eest ostab. lahendamisest – läheks vaid projektitoetuse taotlemisel Tüli tuleb lõpetada leppimisega. Laps peab teadma, et Mõnutunne tekitab sõltuvust. Mõnutunde allikaks võib olla Selleks, et lapse ja vanema vahelised vestlused toimik- hästi ja jätkuks toredaid lapsevanemaid, keda õhtuti kõigest hoolimata teda armastatakse. nii maiustus kui ka alkohol, samuti interneti poolt pakutav sid, peab toimima ka nendevaheline suhe. Nii väike kui loengutele ja töötubadesse oodata! Probleemist rääkimise puhul peab lapsevanem te- uudsus (nutisõltuvus) ja põnevus (arvutimängud). ka suurem laps vajab tähelepanu ja ärakuulamist. Lapsega Krista Hütsi, gema vahet kriitikal ja tagasisidel. Kriitika keskendub Sõltuvused tekivad sageli stressi tõttu – hetkeline mõ- peab rääkima ja huvi tundma, kuidas tema maailmaasja- MTÜ Muinasjutumaa liige, halvustamisele ja sellele, mis on valesti, samuti sisaldab nutunne aitab mure unustada. Lapsel on raske lõpetada dest aru saab. Vastastikust usaldust on vaja selleks, et laps koolitusprojektide juht

vähemalt kaaluvad seda võimalust. Meie Eesti neljas Riik on peredele toeks osakaal ning iga laps, kes mingil põhjusel ei saa kasvada Lapse kindlus on perekond piirkonnas töötavad asendushoolduse spetsialistid on Hoolduspereks saamiseks valmistumisel ja ka pärast oma sünniperes, leiaks endale armastava ja hooliva pe- valmis huvilistega kohtuma ja hoolduspereks saami- lapse perre saabumist on perekonnal võimalik kasutada rekonna. Kui te tunnete, et see teema teid kõnetab, või Iga laps peaks kasvama kodus, pere keskel. Paraku ei ole sega seotud küsimustele vastuste leidmisel toeks olema. erinevaid tugiteenuseid, mida rahastatakse Euroopa teate kedagi, kes võiks hoolduspereks saamise vastu kõikidel lastel võimalust üles kasvada oma sünnivane- Peale esmavestlust, kus arutatakse vastastikuseid oo- Sotsiaalfondi projekti „Asendushoolduse kvaliteedi- huvi tunda, siis võtke palun julgelt ühendust sotsiaal- mate juures. Eesti riik on seadnud eesmärgiks, et need tusi, hoolduspereks saamise soovi ja motiive ning an- tõstmine“ raames. Teenused on tasuta kõigile eest- kindlustusameti lastekaitseosakonnaga. Asendushool- lapsed, kel mingil põhjusel pole võimalik oma sünnipe- takse ülevaade edasistest sammudest ja tugiteenustest, koste-, hooldus- ja lapsendajaperedele. duse kohta saab täpsemalt lugeda ka ameti veebilehelt. res sirguda, saaksid võimaluse elada mõnes teises, just saab üks vanematest esitada sotsiaalkindlustusametile Individuaalset psühholoogilist nõustamist saab neile sobivas peres. Seda eesmärki toetavad käesoleva hoolduspereks saamise sooviavalduse. pere kasutada siis, kui vajab tuge lapse vajadustest läh- „...Suhted on ainsad, mis kestavad igavesti. Perspektii- aasta algusest jõustunud seadusemuudatused, millega Pärast sooviavalduse esitamist lepitakse potent- tuvalt. Lisaks on perel võimalus saada endale mentor, vis pean ma hooldusperet selliseks toetavate lähedaste arendatakse mh asendushooldust pakkuvate perede siaalse hooldusperega kokku kodukülastus ja pereuu- kellega kohtudes on hea arutada näiteks lapse etteval- suhete hälliks. Ka siis, kui ollakse juba täiskasvanu... koolitussüsteemi, peredele nõustavaid tugiteenuseid ringu läbiviimine, mille raames tutvutakse pere elamis- mistust perre tulekuks, lapse ja pere kohanemist, pere- Me kõik vajame enda kõrvale eri eas inimesi, võimalust ning tugiteenuseid lastele, kes on pärast asendushool- tingimustega ja kogutakse perekonna kohta põhjaliku- kondlikke konfliktisituatsioone ning muid teemasid, anda ja vastu võtta, armastada ja olla armastatud.”* dusel viibimist astumas iseseisvasse ellu. mat teavet. Vestluse tulemusel valmib kirjalik kokkuvõte, mis perele on olulised. Lapsevanemad on alati oodatud Täna on Eestis ligi tuhat last, kes viibivad institutsio- kuhu lisatakse uuringu läbiviija soovitused ning hinnang ka grupinõustamistele, samuti on lapsevanematel või- Nadežda Leosk, naalsel asendushooldusel, endise nimega lastekodudes. pere valmisolekule ja suutlikkusele lapse kasvatamisega malus saada osa temaatilisest toetusgrupist, kus vastava Sotsiaalkindlustusameti Nende arv oleks veelgi suurem, kui meil poleks pere- toime tulla. Hoolduspereks soovijatel tuleb läbida ka valdkonna spetsialist vastab grupiliikmete jaoks olulis- lastekaitse osakonna kondi, kes on avanud oma südame ja kodu lastele, kes Eestis tunnustatud eestkoste-, hooldus- ja lapsendaja- tele küsimustele ning teeb teemast ülevaate. Asendus- asendushoolduse pole küll sündinud nende perre, kuid saavad võimaluse peredele kohandatud koolitusprogramm PRIDE. hoolduselt või eestkosteperest elluastuvatele noortele valdkonna juht seal üles kasvada. Selliste perede puhul räägime me pe- Hoolduspere sooviavaldus ja sellega kaasnevad korraldab sotsiaalkindlustusamet tugiisikuteenust. repõhisest asendushooldusest. Need pered võivad lap- dokumendid kantakse üleriigilisse hooldusperede *Oma kogemusi ja tundeid kirjeldab üks vahva lapsendaja- sele olla hooldus-, eestkoste- või lapsendajapereks. Kui andmeregistrisse. Kohalike omavalitsuste lastekait- „...Kooskasvamine on läinud hästi, kui lapse endaga ja hoolduspere. lapsendamise ja eestkostega ollakse üldjuhul kursis, siis setöötajatel, kes otsivad lapsele hooldusperet, on või- kaasa võtsime, siis see oli väga emotsionaalne...”. „...Al- hoolduspereks olemise vorm tekitab rohkem küsimusi. malik registris oleva perekonnaga ühendust võtta ja guses oli talle võõras, kui keegi talle pai tegi, samuti ei Tähelepanu! hoolduspereks olemise võimalust juba täpsemalt ja tahtnud ta olla süles muul ajal kui ainult süües. Nüüd „...Oleme juba mitu aastat olnud lapsendamise järjekor- põhjalikumalt arutada. Lapse ja perekonna vastasti- vaatab ta süles hea meelega raamatuid ja on mõnikord Kõik eestkoste-, hooldus- ja lapsendajapered ras ja kuna lapsendamise registris on peale meie veel 250 kusel sobivusel sõlmitakse kohaliku omavalitsuse ja ka niisama. Ta on uuriv ja uudishimulik, väga rõõm- ning need, kes soovivad rohkem teada saada peret, kes last ootavad, siis otsustasime, et kuna on palju perekonna vahel hoolduspere leping. sameelne, ei karda ega võõrasta. Pean ütlema, et ta on hoolduspere võimaluse kohta, on oodatud lapsi, keda lapsendada ei saa, aga kes vajaksid peret ja meile kõigile väga palju andnud ning rõõmu pakkunud. 18. juunil kell 17 kohtumisele Võru linna- tuge oma kasvamisele, siis oleme valmis ka hoolduspereks „...Lapse tulek perre oli väga emotsionaalne ning toi- Ükski tõeliselt tähtis asi pole küll tema pärast tegemata valitsuse saali (Tartu tn 25, IV korrus). olema...”.* mus tegelikult väga lühikese aja jooksul. Puutusime või olemata jäänud...”.* kohe kokku ka lapse perega. Hommikul meile helistati, Palun anna teada enda osalemissoovist Kes ja kuidas saab hoolduspereks? lõunaajal kohtusime kohaliku lastekaitsetöötajaga Lapsed ootavad kodu telefonil 5393 7684 või e-posti aadressil Sotsiaalkindlustusamet otsib täna aktiivselt neid pere- ning pärastlõunal läksime lapse perre, kus kohtusime Sotsiaalkindlustusamet soovib panustada perede toe- [email protected]. sid, kes tunnevad endas soovi hoolduspereks saada või pereliikmetega...”.* tamisse, et suureneks perepõhise asendushoolduse Mai 2018 Võru Linna Leht 7

UUED TULIJAD Võrus avas uksed keha ja meele tervisekeskus Sakrum LE Füsioteraapia ja ortopeedilise osteopaatiaga ravitakse lihas-, liiges- ja närviprobleemidest tulenevaid valusid nagu nt seljavalu, õlavalu, peavalu, käte suremine, operatsioonijärgne taastumine jne. Abivahendina seljavalude ravis ja ennetamises on kasutusel ainulaadne Manuthera selja venitusravi. Angeelika Kreek on õppinud manuaalmeditsiini Soomes ja rajanud Tallinnasse koolituskeskuse, mis Hea Võroke! on juba üheksa aastat koolitanud tervishoiutöötajaid. Oled oodatud meie Psühholoogilise nõustamise järele on väga suur vajadus nii lastel kui ka galerii-stuudio täiskasvanutel. Selguse leidmine oma peas on inimese kvaliteetse elu üks avamisnädalale, alustaladest. Seetõttu on keskusega liitunud psühholoog Kätlin Juurik. mis algab 25. mail kell 11! Lümfiteraapia aitab inimesi, kellel on näiteks turses jalad, venoossed haavandid või rinnavähioperatsiooni järgne lümfiturse käevarrel. Lümfiterapeut Kersti Toots tuleb Stuudios saab vaadata, soetada Tartust. ja tellida autorikeraamikat, Toitumisnõustaja Eva-Liisa Kaaristo annab nõu nt kaaluprobleemide korral ja võtta osa erinevatest koostab toitumiskavasid. töötubadest ja vajadusel tellida Massöör Merliin Kookmaa valdab klassikalise rootsi massaaži, sportmassaaži ja erinevaid reklaammaterjale. Keskuse loomise taga on Angeelika Kreek ja Merliin Kookmaa. laavakivi massaaži võtteid, samuti kristallteraapiat. Maikuu esimesel päeval avas Võrus pangamaja 3. korrusel pidulikult uksed keha AVAMISNÄDALA ja meele tervisekeskus Sakrum. Tervisekeskus koondab endas mitmeid eriala- TÖÖTOAD spetsialiste, kes tegelevad inimese tervise taastamisega, hoidmisega ja ravimisega 29. mail kella 17.30–19.30 on Sakrumis tutvustusõhtu, kus on huvilistel võimalik kuulata mees- kõikidele töötubadele on konservatiivsete meetoditega ehk siis ilma tablettide ja operatsioonideta. Sakrumis konnaliikmete tutvustusi ja näha praktilisi töövõtteid. vajalik eelregistreerimine töötavad massöör, lümfiterapeut, psühholoog, toitumisnõustaja, füsioterapeut ja tel 5665 1416 ortopeediline osteopaat. Marianne Mett 25. mai Väikese savikausi voolimise TASUB TEADA töötuba Töötoa käigus valmib väike kausike, mille osaleja peale põletamist endale saab. Tasuta õigusabi osutamisest erivajadustega inimestele Maksumus 12 €/inimene (sisaldab kõiki materjale). Selle aasta aprillis täitus Eesti Puue- sageli tuleb selleks kohtuuksi kulu- Esimene õigusabiaasta möödus Õigusmurede esikolmikusse Ja veel, alati nimetage, kui Algus k 18, kestus 1-2 tundi. tega Inimeste Kojal ja SA Õigustee- tada ja hiljem ka kohtutäituri poole töörohkelt kuuluvad perekonnaõigusega tundub, et teil on oma murega nuste Bürool esimene tegevusaasta, pöörduda. Üle Eesti pöördus õigusteenusele seotud teemad 44% juhtumitest, kiire, eriti kui tegevused on seotud 28. mai kus üle Eesti on jagatud erivaja- Juristi poole pöördutakse võl- 874 puudega isikut. Piirkondade millest omakorda elatiseasju 40%, kohtasjadega ja tähtajad on väga Kruusi valmistamise töötuba dustega inimestele tasuta õigusabi. gade, lepingute, tööalaste, eluaset esikolmikusse ja planeeritust ak- hooldusõigusemuresid 17%, lahu- lühikesed! Töötoa käigus valmib kruus, Tänu justiitsiministeeriumi rahas- ja sotsiaalteenuseid puudutavate tiivsemad olid Harjumaa, Tartu- tusi ja varajagamisi 29%. Teisel Loodame, et 2018. aasta saab mille osaleja peale tusele saame osutada sihtgrupi- küsimustega. 2018. aasta algus on maa ja Pärnumaa erivajadustega kohal on 31% pöördujatest muresid olema murranguline ning teenuse põletamist endale saab. keskselt disainitud teenust, mis on olnud täitemenetlusasjade rohke. isikud. Aktiivsemad piirkonnad seoses võlasuhetega (kohustustega) avastavad enda jaoks eelmise aasta kavandatud lahendama keskmise, Muudatused täitemenetluse sea- said nõustamisvõimalust juurde ning kolmanda suurema teemana vähemaktiivsed piirkonnad, et abi- Maksumus 20 €/inimene raske ja sügava puudega isikute õi- dustikus on toonud kaasa täiturite Hiiumaa, Võrumaa, Jõgevamaa, vajatakse 13% juhtumitel abi täite- võimaluse info jõuab senisest enam (sisaldab kõiki materjale). gusmuresid. Pärast esimest aastat uusi praktikaid ja sellega seoses as- Järvamaa ja Raplamaa arvelt. ÕTB asjade lahendamisel. 57% kliendi- raske ja sügava puudega kaasmaa- Algus k 18, on sobiv aeg anda väike ülevaade, jaajamismuresid väga viletsas sis- kliendiportfelli analüüsist nähtub, juhtumistest on pikemat koostööd lasteni. Märgake, hoolige ja edas- kestus 1,5-2,5 tundi kuidas on abi osutamine kulgenud. setulekuolukorras erivajadustega et enim oli klientide seas kesk- nõudvad – õigusdokumentide koos- tage info! isikutele. Täitemenetlus ei tähenda, mise puudega isikuid (52%), raske tamised, juhendamised, IT-abi ning 29. mai Õigusmurede ring on ulatuslik et kohustusi ei tuleks täita. Seadu- puudega kliente oli 38% ja sügava asjaajamine. Hille Raud, Polümeersavist ehte Juristid on valmis juhendama ja ses on alles ka põhimõte, millisele puudega abistatuid 10%. Puude- SA Õigusteenuste Büroo juhataja valmistamise töötuba Otsi lahendusi esimesel abistama peresuhetest tekkinud sissetulekule ei saa sissenõuet pöö- spetsiifilist statistikat ÕTB ei kogu, Töötoa käigus valmib pross, probleemide, näiteks laste ülal- rata. Kuid juurde on loodud 20% kuna ei pea seda põhjendatuks võimalusel! kõrvarõngad või kaelaripats. pidamis- või hoolduskohustuse sissetuleku arestimise erand ja ebaproportsionaalse isikuandmete Juristid panevad südamele, et mu- mittetäitmisega seotud murede la- klausel, et sissetulekut ei arestita, töötlemise vaates. redele tuleb asuda lahendusi otsima Valminud töö saab hendamisel, elatise väljanõudmisel. kui see jääb alla kehtestatud toime- Esimese aasta statistikale tu- esimesel võimalusel. Erivajadustega kohe kaasa. 2017. aastal rakendus täitemenet- tulekupiiri (140 eurot). Muudatus ginedes iseloomustab õigusnõus- isikud on oodatud õigusnõustamis- Maksumus 12 €/inimene luseaegne elatisabi nõudmise või- on põhjustanud alates veebruarist tamise teenust saanud „keskmist” teenust saama 15 tõmbekeskuses, (sisaldab kõiki materjale). malus. Sõltuvalt elatise suurusest võlglastele ootamatuid 140 eurot klienti: 47,4% on üksikud ini- kus juristid on valmis vastu võtma Algus k 18, kohtuotsuses maksab riik kuni 100 kasutada jätmise sissenõudmisi. mesed – majanduslik/sotsiaalne keskmiselt üks kord kuus – seda ei kestus 1,5-2 tundi. eurot kuus (kui kohtuotsuses on Täituri tegevuse kohta „protestee- toimetulek enamasti keerulisem; ole liiga palju, kuid telefonid töö- elatis väiksem, siis kohtu poolt ot- rimise” tähtajad on väga lühikesed, 25–49-aastaseid kliente on 40%, üle tavad ÕTB-s kõikidel tööpäevadel, 30. ja 31mai sustatu). Oma last abistada on iga kuna avaldus tuleb esitada kolme 55-aastaseid kliente on 41%; vene helistada ja asja joonelhoidmist Suure kausi valmistamise vanema kohustus. Kahju, et liiga tööpäeva jooksul. keelt kõnelevaid isikuid 40%. saab alustada ikka. töötuba (kahel järjestikusel õhtul) Võrus osutatakse õigusnõustamise teenust Võrumaa Puuetega Inimeste Kojas Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) sõlmis justiitsministeeriumiga koostöölepingu, Töötoa käigus meisterdame (Lembitu tn 2) iga kuu 2. kolmapäeval. millega kohustus osutama õigusnõustamise teenust 15 nõustamiskohas üle Eesti. „lapitehnikas” suure kausi. Soovime, et hädasolija teaks, et abi on helistamise kaugusel! ÕTB telefonid on Õigusteenuse geograafiliselt ulatuslikum korraldamine toob kaasa võrdse kohtlemise Esimesel õhtul vormime 5385 0005 ja 601 5122. „saartest setuni ja lõunast põhjarannikuni“ ning on üks puuetega inimestele uuenenud kausi, teisel viimistleme ja Täpsem info: www.epikoda.ee/oigusnoustamine, www.otb.ee. õigusnõu tagamise eesmärke. kaunistame. Maksumus 30 €/inimene (sisaldab kõiki materjale). Algus k 18, kestus 1.5-2 tundi.

Võru maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamine 1. juuni Vaasi valmistamise töötuba Riigihalduse minister kehtestas elukvaliteet olukorras, kus maa- paindlike teenuslahenduste raken- Lisaks on koostamisel arvesse võe- valitsemisalas olevaid küsimusi Töötoa käigus valmib vaas, 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/81 konna asustus on jaotunud eba- damisel ning mugavatel ühendus- tud üleriigilises planeeringus „Eesti planeering käsitleb, ja teiste huvi- mille pärast põletamist endale maakonnaplaneeringu Võru maa- ühtlaselt ja elanikkond on pikema tel oluliste keskustega, eelkõige Võ- 2030+” sätestatud eesmärke. tatud isikutega. saab. konnas Antsla vallas, Rõuge vallas, ajaperioodi jooksul kahanemas. ruga. Sellega on tagatud kvaliteetne Planeeringu koostamise käigus Kehtestatud Võru maakonna- Maksumus 25 €/inimene Võru linnas ning osaliselt Setomaa Maakonnaplaneeringu läbivateks elukeskkond erinevates Võrumaa viidi läbi keskkonnamõju stratee- planeeringuga 2030+ on võimalik (sisaldab kõiki materjale). vallas ja Võru vallas. teemadeks on asustusstruktuur ja piirkondades.” giline hindamine (KSH). Maakon- tutvuda veebilehel http://www. Algus k 18, Võru maakonnaplaneering asustuse suunamine, ruumiliste Kehtestatud maakonnaplanee- naplaneeringu lahendus tugineb maavalitsus.ee/voru-maakonna- on koostatud ja kehtestatud maa- väärtuste võrgustikud, arengut ring on aluseks kohalike omava- KSH aruandele, millega selgitati, planeering ja paberil rahandus- kestus 2-2,5 tundi. konnapiirides, mis kehtisid enne suunavad keskkonnatingimused ja litsuste üldplaneeringute koosta- kirjeldati ja hinnati planeeringu el- ministeeriumi regionaalhalduse haldusreformi. Võru maakon- tehnilised võrgustikud. misele. Sellega on vaja arvestada luviimisega kaasnevat mõju nii ma- osakonna Võru talituses (Jüri 12, Asume Võrus Karja 9 naga liitunud endisel Põlva maa- Maakonnaplaneering näeb ette ka riigi ja kohalike omavalitsuste janduslikule, sotsiaalsele, kultuuri- Võru) lahtiolekuaegadel. Galerii-stuudio on konna territooriumil (Värska vald, Võrumaa ruumilise arengu visiooni arengudokumentide koostamisel. lisele kui ka looduskeskkonnale. avamisnädalal uudistajatele Mikitamäe vald ja Orava vald) aastani 2030+ järgmiselt: „Võru- Maakonnaplaneeringu ajaline Maakonnaplaneeringuga ei kavan- Ülle Luuk, avatud tööpäevadel kell 11–19. kehtib Põlva maavanema poolt maa on atraktiivne, ajaloolist jätku- perspektiiv on sarnaselt üleriigili- datud tegevusi, millega kaasneks Rahandusministeeriumi Edaspidi lahtioleku kellaajad 18.08.2017 kehtestatud „Põlva vust ja looduslähedust väärtustava sele planeeringule 2030+. oluline piiriülene keskkonnamõju. regionaalhalduse osakonna Võru muutuvad, jooksvalt maakonnaplaneering 2030+” ruumistruktuuriga maakond. Sel- Maakonnaplaneeringu koos- Võru maakonnaplaneeringu talituse ruumilise planeerimise planeeringulahendus. gelt eristuvad siin traditsioonilised tamisel on olnud sisendiks ole- koostamist korraldas Võru maa- peaspetsialist jagame infot Loov Energia Maakonnaplaneeringu pea- külamaastikud ning kompaktsena masolevad riiklikud ja maakond- valitsus koostöös planeeringu Keraamikastuudio mine ülesanne on anda suunised hoitud asulad ja linnad, mis koon- likud arengukavad, strateegiad, konsultandi OÜ-ga Hendrikson & Facebooki lehel. maakonna kestliku ruumilise davad ka mahukamat ettevõtlust ja planeeringud, uuringud, erinevate Ko, KSH läbiviija Skepast&Puhkim Info tel 5665 1416, arengu loomiseks, tagades tasa- tootmistegevust. Elanike igapäeva- ametkondade või huvigruppide OÜ-ga, Võrumaa kohalike oma- www.loovenergia.ee kaalustatud ruumistruktuur ning elu toimimine tugineb nutikate ja arenguvajadused, seisukohad jm. valitsustega, riigiasutustega, kelle 8 Võru Linna Leht Mai 2018

KUU PILDIS Kauneid hetki maailma suurimalt aerutamismaratonilt Võhandul

Stardieelne hetk Tamula järvel. Sixten Sild ja Tõnu Jõgi seiklemas Võhandu kärestikel. Sajad paatkonnad Tamula järvel.

21. aprilli varahommikul anti Võru linnas Tamula järvel ühisstart 13. Võhandu aerutamismaratonile – maailma suurimale võistlusele omataoliste seas. Ka sel aastal löödi kõik varasemad osalusrekordid, kui ligi 100-kilomeetrise teekonna mööda Võhandu alajõge kuni Võõpsuni võtsid ette 942 paatkonda rohkem kui 2000 aerutajaga 15 riigist. Finišisse jõudis 832 paatkonda. Võitsid leedukad Vaidas Linkevicius ja Arūnas Dubauskas kahesüstal ajaga 7 tundi ja 46 minutit. Seitse minutit hiljem lõpetasid teisena Eesti Aerutamisföderatsiooni peasekretär Kristo Sepp ja aerutaja Tarmo Tootsi. Parimate võrulastena said abilinnapea Sixten Sild ja Tõnu Jõgi kahesüstal 60. koha (aeg 10.04.16).

< Aerutajate katkematu jada Võhandu jõel. Fotod: Sven Zacek

HEATEGEVUS Heategevuslik Teatejooks Võrus

10. mail Võru Kesklinna pargis toimunud heategevuslikul Teatejooksul andsid Võru- maa koolinoored (pildil) oma panuse liiku- misvõime kaotanud laste ravi toetuseks.

Oma panuse saavad anda kõik – annetami- seks on kaks moodust: helistades heategevus- numbril 900 7777 (ühe kõne hind on 7 eurot) või tehes ülekande MTÜ Tallinnmeeting heategevuskontole EE603300332077210009 Danske Bank pangas. Nii heategevustelefon kui ka -konto on avatud aastaringselt.

> Võrumaa koolinoored Teatejooksul.

PALJU ÕNNE! TUNNUSTUS Omaaegne Euroopa meister Jaanus Lillepuu sai 55-aastaseks Võru politseinik Kristo Lindsalu 1987. aastal Euroopa võrkpallimeistriks kroonitud võrukas Jaanus Lillepuu (pildil) sai pälvis Rotary klubi tunnustuse 14. mail 55-aastaseks. Treener Aksel Saali esimesest kuldsest lennust tuule tiibadesse saanud mees kuulus aastaid Nõukogude Liidu koondisse ning võitis sellega ka juunio- Tallinna Rotary klubi autasustas 10. mail nelja noort ride Euroopa meistri tiitli (1982). Oma parimatel päevadel mängis Lillepuu NSVL-i politseinikku ja koerajuhti, kes on silma paistnud tur- kõrgliigas Tallinna Kalevi (1985-1986) ja Riia Radiotehnikise (1987) ridades ning 1989. valisuse loomisel. Ühe preemiatest sai Võru patrullpo- aastal esimese eestlasena piiri taha siirdununa ka maailma tugevaimas võrkpalliliigas litseinik Kristo Lindsalu (pildil), kes lähtub väljakutsete Itaalias – Bologna (1989) värvides. Pallinud kõvades saapamaa liigades kokku kuus aastat lahendamisel inimlikkusest ja otsib alati lahendusi, et jätkus Lillepuu karjäär Soome meistriliigas (1995-1996) ning seejärel kuni 41. eluaastani kogukond jääks politseitööga rahule. Ta teeb oma tööd Eesti erinevates klubides. nii hästi, et talle usaldatakse ka välijuhi asendamine. See Palju õnne Jaanus ja tänud ilusate hetkede eest palliplatsil! on suur tunnustus kolleegile, kellel on tööstaaži kolm aastat. Kristo on avatud uutele võimalustele ja väljakut- 1 KÜSIMUS setele. Sel põhjusel on ta ka politsei regionaalse tugiük- Millised on olnud Sinu karjääri meeldejäävaimad mängud? suse liige, mis tähendab, et ta on valmis lisaks töö ajal tehtavale patrullimisele ka igal ajahetkel oma vabast ajast Vastab Jaanus Lillepuu välja tulema, kui olukord seda nõuab. Kindlasti EM-il mängimine oli väga eriline tunne, nii juuniori kui ka täiskasvanuna. Meeldisid ka need mängud, Teised preemiasaajad olid Jõhvi patrullpolitseinik mida mängisime Balti matšil Soomes – Soome, Rootsi ja Lääne-Saksamaaga, keda võitsime. Ja võib-olla kuidagi Sofia Islevskaja, Ida-Harju patrullpolitseinik Henri Rauk tolleaegse rivaalitsemise ning kõrge taseme ja meeletu publiku tõttu on meelde jäänud ka Nõukogude Liidu ja Ida prefektuuri narkokuritegude uurija Mari Kraav. koondise USA turnee, kus ma küll mängida ei saanud, aga sain kõrvalt vaadata, kuidas mängud kulgesid ja kuidas Parimaks koerajuhiks nimetati Rakvere koerajuht Tarmo publik sellesse suhtlus – need olid väga erilised hetked. Nukka, kelle paariliseks on belgia lambakoer Nitro. Mai 2018 Võru Linna Leht 9

KUU PILDIS

Rattasõit Minu ratas Traditsiooniline rattapäev Võru linnas Kiiver tuleb panna pähe Väljas kevad, ilm on ilus, enne, kui sa sõitma lähed, tahaks võtta ratta peidust. 1. mail toimus Võrus traditsiooniline rattapäev, millest võttis hinnan- siis on kaitstud sinu pea ja Terve talve seisnud kuuris, guliselt osa ligi pooltuhat inimest. Rohke ratta- ja liiklusohutuste- Rattapäeva korraldasid: Võru Linnavalitsus, Maanteeamet, maatikaga sisustatud ja kogu perele suunatud ürituse raames toimus Orienteerumisklubi Võru, Haanja Rattaklubi, Loodus Allikas, miskit kartma sa ei pea. nüüd on vaja teha uuring! ratastel linnaorienteerumine, osavussõidud vigurrajal, Atleet laste Hawaii Express, SiljaSport, Võru Noortekeskus, Toetuskeskus Meiela, Võru Järve Kool ning Politsei- ja Piirivalveamet. jalgrattasõit, rataste ja kiivri kontroll, üles oli seatud mudilaste telk, Pea veel meeles väike reegel, Isa, isa – tule ruttu, kus sai meisterdada ja vaadata multifilme, tutvustati põnevaid jalg- Rattapäeva toetasid: Maanteeamet, Valio Eesti AS, Eesti Pagar, rattaid ning sai proovida rulluiskudel ja suuskadel sõitmist. Kubija hotell-loodusspaa, G4S AS, Hawaii Express, SiljaSport, sõita tuleb rattateedel, miskit vist on läinud viltu. Osalejate vahel loositi välja palju erinevaid auhindu. Maratonsport, Jaagumäe toidukeskus, Võru Tarbijate Ühistu, palju autosid on linnas. Ratta kumm on täitsa tühi, Atleet laste jalgrattasõidus oli rekordarv osalejaid – 177 last – ja Vastseliina Piiskopilinnuse Keskaja elamuskeskus, Maantee- Tähelepanu, see on hinnas! nüüd pean ootama veel veidi. orienteerumas käidi 140 korral. Tänuväärt üritust aitasid läbi viia muuseum, Laste Lõunamaa ja Võru Lastefestival. 53 inimest. Kui on õues juba pime, Mõne aja möödudes siis on helkur väike ime, istun rattal, rõõmus meel. autojuhid seda näevad, Küll on tore rattaga nõnda mööduvadki päevad. mööda linna kimada!

Oliver Keel, 3.a klass, Võru Romek Loorits, 5.c klass, Kesklinna Kool, juhendaja Inga Kirss Võru Kesklinna Kool, juhendaja Inga Kirss Ohutu liiklemine Kui autoga teele asud sa, Jalgratas on lahe siis turvavöö ka kinnita. Jalgrattaga saab sporti teha Kui talve ajal suverehv, ehk siis treenida oma keha. siis liigelda on väga kehv. Kui sa rattaga sõita ei oska, kutsu sõber appi – tema ju oskab! Kui suvi kätte jõuab taas, Hetki osavõturohkeks ja emotsionaalseks kujunenud Atleet laste jalgrattasõidust. siis lund ei ole enam maas. Jalgrattaga saab igale poole minna, Nüüd rattaga ma kihutan sõida kas või maalt linna. ja kiivri pähe kinnitan. Raske on ilma rattata sõpra kaasa võtta, las ta siis lihtsalt kaasa tõttab. Kui uue tõuksi kingiks saan, siis skatepargis trikitan. Kui sa enda arust oled paks, On ohutu, kui kiiver peas, siis võta ratas ja tee üks tiir või kaks. peapõrutuseta on hea. Ratas on ju väga lahe ja minul sõiduks on väga suur tahe. Seadusi ma eal ei riku, liigun väga rahulikult. Andri Pilv, 6.b klass, Politsei mind kinni ei pea, Võru Kesklinna Kool, Rattapäeval pakuti muuhulgas heategevuslikku suppi, mille nii on väga-väga hea. juhendaja Aigi Musto müügist saadi 202,75 eurot. Raha kasutatakse Meiela Liiva tn majade arenduseks. MTÜ Toetuskeskus Meiela ja Võru Mia-Anette Undrus, 5.a klass, Rattaralli Võrus Linnapea Anti Allas lastele auhindu jagamas. Rattapäeva juhtis Järve Kool tänab kõiki rattapäeval osalenuid ja suppi söönud abilinnapea Toomas Sarapuu. inimesi! Võru Kesklinna Kool, juhendaja Tulemas on rattaralli Kaare Lill selleks pole vaja palli. Palju rattasõiduteid Rattasõit on elu! ootamas on täna meid. Sõidan jalgrattaga, Oma ratta korda sean, tundub lust ja lõbu. lähen lendan Võru peal. Ratas on mul valge, Sõidan kahe ratta peal, seal on palju kange. uhke kiiver on mul peas. Sõita saan ma sõbraga või ka täitsa üksinda. Seimo Pihu, 4.v klass, Rattasõit annab hea tunde, Võru Kreutzwaldi Kool, võin ma sõita mitmeid tunde. juhendaja Silvia Valdmann Rattasõit on lõbus!

Rasmus Märtin, 5.b klass, Võru Väike valik põnevaid jalgrattaid. Trikiratturid puhkehetkel. Kesklinna Kool, juhendaja Aigi Musto

KORVPALL Parksepa SK/Võru korvpallimeeskond krooniti Võru maakonna meistriks

Tänavuseks Võru maakonna korvpallimeistriks krooniti Parksepa SK/ Mikson, Richard Jõgi, Markus Post, Tanel Zupsman, Taavi Leok, Egert Võru meeskond (pildil), kes 5. mail Võru Spordikeskuses toimunud Suvi, Martin Kulberg, Mirko Märdimäe, Rael Kalmus, Ervin Ranna, finaalimängus alistas tulemusega 80:66 Urvaste. Võitjate ridades mängi- Tanel Kimask ja Robert Peterson. Meeskonda juhendasid Kalev Palo ja sid Phil-Benjamin Paju, Andre Treial, Juss Jürisaar, Elari Laine, Roland Tanel Paju. Pronksimängus oli Sõmerpalu 110:79 parem KK Rõugest.

Poisid said koduturniiril hinnatava teise koha

Parksepa SK/Võru korvpallurid said 21.–22. aprillil toimunud Park- Sass (SK Torma Sport), Phil-Benjamin Paju (Parksepa SK/Võru, sepa V rahvusvahelisel kevadturniiril U15 poiste konkurentsis hin- treenerid Kalev Palo ja Tanel Paju), Raivo Bukovskis (Gulbene SK), natava teise koha. Kaheksa võistkonna osalusel peetud turniiri võitis Kermo Kuld (Kuldre Kool, treener Margus Klaar), Arturs Sablis (I. SK Torma Sport, kolmanda poodiumikoha hõivas Gulbene spordi- Miglinieksi korvpallikool), Jekabs Zadumins (Aluksne spordikool), kool Lätist. Kogu turniiri parimaks mängijaks tunnistati võitjate Robin Luik (BC Tartu) ja Kevin Liblik (Värska/KK Valgamaa). ridades mänginud Kert Pärn. Võistkondade parimad olid Andreas 10 Võru Linna Leht Mai 2018

Mudilaste jooks.

Põhidistantsi start. Kõndijate start.

10. mai õhtupoolikul oli Tamula rannas sagimist rohkem kui “Sellest saab peagi 40 aastat, kui ma esimest korda Võro keeles selgeks tegema. Järgmine õpetlik lastehoid taas Väimela mõnel tõeliselt palaval suvepäeval. Kuigi õhutemperatuur oli ümber Tamula järve silkasin. 20 kilo kergema noore jooksul. vägagi suvine, ei kogunenud see rahvahulk rannamõnusid kergejõustiklasena mõtlesin juba toona järve taha Sel korral oli Tamula jooksul uuendus – võimalik oli aja peale joosta nautima, vaid hoopis juba 37. korda toimuvale jooksule ümber mätaste ja mülgaste vahele jõudes, mida ma ometi ka 1,8 km minidistantsi, mis andis küll tulemuse protokollis, kuid mille siin jälle teen! Ja nii ka iga kord hiljem. Täna, üle raames ei selgitatud ega autasustatud parimaid. Seda võimalust kasutas Tamula järve. Tegemist oli Võrumaa pikamaajooksude sarja pika aja, tabas mind jälle jooksuhullus ja tuttav 2018. aasta II etapiga. 47 väikest ja suurt jooksusõpra. See on hea võimalus harjutada tunne. Aga �nišis oli ikkagi tore, et tegin seda jälle.” üleminekut mudilaste jooksult juba pikematele ja tõsisematele Kui kell seitse õhtul lähetati Võlsilt Tamula ranna poole teele enam väljakutsetele. Kõikide jooksude juures sel hooajal, kus selline distants kui 300 inimest, kes olid valinud distantsiks lühema ehk 4 kilomeetrit, Ulis Guth, Võru Linna Lehe toimetaja võimalik on, seda ka rakendatakse. Et kõikidel oleks võimalus end siis sama palju startis viis minutit hiljem Tartu tänava järvepoolsest proovile panna ja elamusi koguda endale jõukohasel distantsil. Iga otsast. Vaatamata põnevust tekitanud soistele lõikudele oli lühema osaleja isiklik saavutus loeb – olgu see siis kiirem aeg või hoopis distantsi kiireim Tallinna poiss Risto Kalju, �ni�is juba pisut rohkem kui järjepidev osalemine. Sest iga osalemine ükskõik millisel distantsil annab 16 minutiga. Pikema distantsi väledaim, suusataja Raido Ränkel läbis osalejamedali, milleks on tükk hooaja lõpuks kogunevast puslereast. oma ringi ajaga 24:16,4. Lühema distantsi kiireim tüdruk oli kohalik Tamula jooksul jagati selliseid medaleid välja 851 inimesele! kahevõistleja Carolina Roomets, kes jooksis pool distantsi ühe jooksutossuga, sest teine jäi lihtsalt mutta kinni ning selle päästmiseks heale tulemusele jooksnud tüdrukul aega ei olnud. Vaatamata sellele kaotas ta kiiremale poisile ajas ainult poolteist minutit. Põhidistantsi kiireima naisena jõudis pärale taas suusataja – Tatjana Mannima ajaga Ühtegi spordisündmust ei ole võimalik korraldada üksinda ning 28:5,2. Oma tee autasustamispoodiumile leidsid kõik esikolmikud kunagi varem pole meil olnud sedavõrd palju väga lahedaid ja toimekaid kõikides vanuseklassides, mida selles sarjas on koguni 18. abilisi! AITÄH TEILE: Andreas Pall, Andreas Parksepp, Annabel Huik, Kuigi alati on hea, kui osaleja võtab ette väikese pingutuse ja on Ats Virumäe, Carl Ülejõe, Eerik Eiche, Erlis Paltsepp, Ester Seim, Gendra seadnud eesmärgiks ajalist tulemust parandada – seda nimetatakse Piirisild, Germo Michelson, Karolin Vanatalo, Kerli Kubi, Koidu suuremal või vähemal määral tulemusspordiks –, pole see Võrumaa Süvaorg, Kristina Märtin, Külli Leola, Marcus Jäger, Mati Ojandu, pikamaajooksude sarja ainus eesmärk. Motoga “tähtis pole võit, vaid Merilin Nopason, Ott Piirisild, Patric Aasmäe, Pärt Dolenko, Robi Zuts, osavõtt” käib rajal väga suur hulk osalejaid – joostes või kõndides, Sirly Tamberg, Taavi Tamm, Teodor Manivald Toomik, Timo al. lühemal või pikemal distantsil. Kõnnidistantsi läbis Tamula jooksul 128 Võrumaa Arenduskeskus tegi esimesena laheda ettepaneku, et soovivad inimest, kes said vabalt valida, kas teevad terve ringi või piirduvad osaleda vabatahtlikena väärtuslikul sündmusel – seekord siis Elis Luik, lühema distantsiga. Kõikide selliste osalejate jaoks on tulemusest Sandra Sild, Tiia Allas ja Tiina Jaanimägi! Täname ka Panoraami 1 väärtuslikum osalemisjulgus. Ja väga tublid on nad kõik! pererahvast Võlsilt joogipunkti tegemise eest ning Võru Lastefestivali Programmist ei puudunud ka mudilaste jooks, mis joosti rannaalal ja lastehoiu läbiviimise eest! millest võttis osa 174 vahvat last. Lastega jooksid kaasa suure jooksu SUUR AITÄH KA KÕIKIDELE TOETAJATELE NING võitja Raido Ränkel ning Võru Lastefestivali korraldajate poolt läbiviidud KOOSTÖÖPARTNERITELE JA LOOMULIKULT OSALEJATELE! lastehoiu patroon Jänku Juss. Nalja ja emotsioone oli oi kui palju! Koostöö lastefestivaliga peaks sarja hooaja lõpuks lastele mõne sõna Kaksikõed Lisete ja Janete – üheskoos ka jooksurajal! Mai 2018 Võru Linna Leht 11

KARJÄÄRINÄDAL Karjääripäev tõi lauluisa kooli õpilased AS-i Võru Vesi Kesklinna kooli külaskäik jalatsivabrikusse Abris

19. aprillil, karjääripäeva raames külastasid 16.-20. aprillil oli Võru Kesklinna kõndima. Kohale jõudes ootas meelde rõõmsad, lahked ja toredad Võru Kreutzwaldi Kooli kolmanda klassi Koolis karjäärinädal, mille eesmärk meid personalijuht, kes kõigepealt inimesed, kes nende masinatega õpilased AS-i Võru Vesi tootmisterritoo- oli külastada õpilastega erinevaid rääkis natuke vabriku ajaloost ning töötasid. Karjääripäev täitis kind- riumi. Õpilastele tutvustati AS-i Võru Vesi firmasid ning tutvustada ameteid. tutvustas seejärel põhjalikult erine- lasti oma eesmärgi, sest 4.c klassi tegevusi ja reoveepuhasti tööpõhimõtteid, 4.c klass käis 16. aprillil jalatsivab- vate jalatsite valmistamise etappe. õpilased said hea ülevaate sellest, tutvustati ametikohti, näidati survepesuau- rikus Abris. Õpilased kuulasid huviga ja said kuidas jalanõud valmivad. tot ja muud eritehnikat, samuti tutvustavat Sellel päeval tunde ei toimunud. teada, et üks jalatsipaar käib umbes videomaterjali vee- ja reoveetrasside re- Kella üheksaks kogunesid õpilased viie inimese käest läbi, enne kui val- Mare Veiderpass, mondi ja hooldustööde kohta. Lisaks sellele koolimaja juurde ning siis hakka- mis saab. Kõige rohkem meeldisid Võru Kesklinna Kooli 4.c anti lastele ülevaade, kuidas toimub kesk- sime üheskoos jalatsivabriku poole lastele masinad, kuid kõigile jäid klassijuhataja konnas veeringlus ning kuidas keskkonna- sõbralikult ja loodussäästvalt käituda. ÕPILASTE VAHETUD MULJED õmblemisel kasutatakse samuti erinevaid masinaid ja et „Keskkonnaga seotud teemade tutvus- tallad sulatatakse kinni. Sain ka teada, et Abris on Võru tamine maast ja madalast on määrava täht- Karin üks vanimaid töökohti. susega, kui me soovime, et nii Eestis kui ka Abrises oli tore. Meil oli isegi giid, kes juhatas meid ruumist ruumi. Seal oli lõikamisruum, õmblemisruum, Ketlin kogu maailmas säiliks elamiskõlblik kesk- Abris on vabrik, kus toodetakse jalanõusid (tööjalat- kond nii 100 kui ka 1000 aasta pärast,” ütles ladu jne. Soomest tuleb materjal ja nemad õmblevad. Töötajad teevad päevas väga palju jalanõusid. Sain sid, sussid, kingad meestele ja naistele). Soomest tuleb AS-i Võru Vesi juhatuse liige Juri Gotmans. materjal, Abrises lõigatakse detailid välja ning õmmel- AS Võru Vesi on maakonna suurim teada, et ühe paari valmistamiseks on vaja mitut erine- vat masinat. dakse mitme õmblusmasinaga kokku. Siis pakitakse ja vee-ettevõte, kes teenindab 40 piirkonda saadetakse Soome tagasi, kus pannakse tallad alla. viies omavalitsuses. Devon Minu külaskäik Abrisesse oli kasulik. Sain teada, Steven AS Võru Vesi Õpilased uudistamas AS-i Võru Vesi tootmisterritooriumil. et saapadetaile lõigatakse masinaga ning et nende Meelde jäi masin, mis lõikas šablooni järgi kingatükke välja.

PIIRIÜLESED PRAKTIKAD

Õppijatele on tagatud stipendiumid, Taanis oli, millest eeskuju võtta mis soodustab kindlasti õppesse minemist ja seal ka püsimist. Eestis 3.-6. aprillil oli Eesti täiskasvanute Den Okologiske Produktionsskolet, tähelepanuta, ei lähe n-ö kaotsi. võib täheldada, et tihti jääb haridus- gümnaasiumide juhtidel suurepä- kus õpib 140 noort vanuses 17–25. Kahjuks puudub Eestis täpne üle- tee pooleli just seetõttu, et noorel rane võimalus tutvuda Taani täis- Produktsioonikooli tullakse koha- vaade, ka register neist noortest, puudub kõige väiksemgi elatusraha, kasvanuhariduse korraldusega. liku omavalitsuse haridusnõustaja kes on õpingud pooleli jätnud. See mistõttu valitakse tööle minemine. Külastasime ka Eesti Suursaatkonda suunamisel aastaringselt – ise ei on jäänud täiskasvanute koolide Aga haridustee jääbki pooleli, tead- Kopenhaagenis, kus Eesti suursaa- saa seda kooli valida. Kooli suuna- mureks ning ühtlasi ka probleem- mised ja oskused omandamata. dik Märt Volmer rääkis Taanist ja takse need noored, kes ei õpi ega kohaks. Usun, et ka Eesti noortel Mainimata ei saa jätta sedagi, et õp- taanlastest eestlase pilgu läbi. tööta või kes pole suutnud erine- peaks olema suurem valikuvaba- pekavad on Taanis väga paindlikud Kõige enam huvitas meid, kui- vatel põhjustel mujal kohaneda. dus, faktipõhist õpet on liiga palju, ning rohkete valikutega. das on Taanis korraldatud vähese Produktsioonikool erineb oluliselt õpirõõmu samas aga vähe. Hea meel, et meie täiskasvanute haridusega noorte kooli tagasitoo- traditsioonilisest õppest – siinne Lisaks eelpoolnimetatud koo- gümnaasiumid on viimastel aasta- mine ning nende õppes püsimine ja õppetöö on elulähedane. Lisaks eri- litüüpidele on Taanis ka täiskas- tel suuri samme teinud, sest lisa- väljalangemise vähendamine. nevatele töötubadele (puutöö, ko- vanute koolituskeskused, kus saab rahastust on saadud ESF projektist Pärast põhikooli lõppu on kandus, fotograafia, tants vms) saa- õppida üksikuid õppeaineid või „Teisel ringil targaks”. Tänu sellele noortel üldjuhul kaks valikut: kas vad noored võimaluse õppida taani omandada puuduolev keskharidus. projektile on meiegi koolides ame- minna gümnaasiumi või ameti- keelt ja matemaatikat. Oluline on, et Meie külastasime Kopenhaagenis Andrase ja täiskasvanute gümnaasiumide esindajad koos suursaadik tis sotsiaalpedagoogid, õpinõusta- kooli. Võrreldes Eestiga on Taani noored õpivad omavahel suhtlema, HF & VUC København Syd (HF – Märt Volmeriga Eesti Suursaatkonnas Kopenhaagenis. jad, IT-spetsialistid jt. Arendatud noortel ka muid võimalusi. Kes midagi oma kätega ise tegema, too- gümnaasium, VUC – põhikool). on e-õppe võimalusi, valikaineid, ei suuda otsustada või soovib dangut müüma ja vastutust võtma. Erinevus meie täiskasvanute güm- on klassid ainult neile, kes on va- aitab ellu viia Taani riiklikku ees- tugiõpet, mõnes koolis on avatud oma õpitulemusi parandada, saab Muljet avaldas nn kampaaniaklass, naasiumidest on märgatav. Põhi- lastehoid. Toimuvad tasandus- ja üks-kaks aastat õppida tasulises mis tegutses Palestiina projektiga. kooli tulnute puhul selgitab õppe- linud täisprogrammi, ülejäänud on märki, et 92% kuni 40-aastastest taas tasemerühmades (vastavalt 40 elanikest oleksid haritud. Ka im- individuaalkursused, õppekäigud põhikoolijärgses nn järelkoolis Õpilased külastasid ka Palestiinat, nõustaja/teejuht välja, millisel tase- ning muud tegevused, mis toetavad (efterskole). Seda võimalust kasu- tutvusid sealsete noorte olukorraga mel õppija on ning millised on tema ja 60%). Kooli gümnaasiumiosa eri- migrandid saavad omandada just neb tavalisest gümnaasiumist – eda- neis koolides edasiseks eluks vaja- igapäevast faktipõhist õpet. Hea- tavad noored vanuses 14–18. Kuna ning koguvad nüüd raha nende teadmistes lüngad. Üle 18-aastastele meel on tõdeda, et täiskasvanute koolide juures on ühiselamud, siis abistamiseks meediakeskuse raja- täiskasvanutele pakutakse õppeai- sistest valikutest sõltub, mitu aastat likke oskusi. õppija tahab kulutada. Näiteks kui Kokkuvõtvalt võib öelda, et gümnaasiumid saavad veel järgne- õpitakse lisaks õppeainetele ka va- misel. Selline projekt aitab arendada netest taani keelt (lugemine) ja ma- vad kaks aastat projektipõhist lisa- nematest eraldi elamist, iseseisvu- kodanikuaktiivsust ja hoolivust. temaatikat, lisaks ka inglise keelt ja tahetakse edasi õppida medõeks või Taani haridussüsteemist on palju politseinikuks, piisab ühest güm- õppida. Kindlasti seda, kuidas noor- rahastust, mille taotlemisel saame mist ja endas selgusele jõudmist. Huvitav oli kuulda noori endid IT-oskusi. Näiteks füüsikat ja arvu- Taanis õpitut kenasti ära kasutada. Niisugused järelkoolid on Taanis oma projektist rääkimas. Loomuli- tiõpetust eraldi ainena ei õpetata. naasiumiaastast. Võib õppida ka mehed, kel faktipõhine õpe meelt- väga populaarsed. kult tundsime huvi, kui palju alus- Õppetöö käib eranditult taani kee- üksikuid aineid. Kindlasti on õpi- mööda ei ole ega tavakooli ei kipu, laskontingent kirevam, märgata võis uuesti õppimise juurde tuua. Meel- Lisaks neile koolidele on Taa- tanud õppijatest lõpetab ning mis les – ka sisserännanuile, kes peavad Merike Ojamaa, nis 80 riiklikku nn produktsioo- neist saab edaspidi. Vastati, et 1/3 eelnevalt tegema taani keele testi. erinevast rahvusest või nahavärviga div oli näha, millise kaasaelamise õppureid. On väga palju erinevaid ja innuga probleemsed poisid puu- Võru Täiskasvanute Gümnaasiumi nikooli, kus õpib ligikaudu 6000 valib ametikooli, 1/3 läheb edasi Meie mõistes klasse seal ei ole – direktor noort. Taani produktsioonikoolid gümnaasiumi ja ülejäänud lähevad õppeainetes on erinevad taseme- põhjusi, miks valitakse see kooli- tööd või ehitustööd tegid. Muidugi tüüp. Sellist nõuet, et gümnaasium olid neile selleks kõik tingimused ehk töökoolid töötavad meistriõppe tööle, meistri juurde õpipoisiks või rühmad. Õppija valib, millise ta- Anneli Suits, põhimõttel. Kooli põhimõte on taas nõustaja hoole alla. Taani ha- semega rühmas ta käib, sest mõnes tuleb lõpetada kindla ajaga, Taanis loodud. Võis tähendada väga head ei ole – kooli võib tulla uuesti ja tugistruktuuride olemasolu, sh õpi- Paide Täiskasvanute Keskkooli teach by do – õppimine töö kaudu. ridussüsteemis on väga positiivne, aines võib ta olla kõrgemal, mõnes direktor Meie külastasime Kopenhaagenis et ükski probleemidega noor ei jää madalamal tasemel. Gümnaasiumis uuesti ja uuesti. HF- ja VUC-kool nõustajate ehk teejuhtide paljusust.

Helsingis Senati väljakul, lugesime saime teha ringkäigu uues majas. maanduvaid lennukeid. Üks lennuk nii Korea, Jaapani, Prantsusmaa kui kokku toomkiriku trepiastmed Meile tutvustati taimi, mida nad maandus otse üle meie peade, nii ka teiste riikide esindajatele ning ele- Lõpuks ometi Soome! ning külastasime toomkirikut, Si- kasvatavad, näiteks sidruni-, apel- et tundsime, et kui suudaks natuke vust võimendas see, kui mõned neist Seekordne koolivaheaeg oli kolmele et väljasõit oli öösel kell 2 ning nii beliuse parki ning Templiväljaku sini-, banaani- ja kakaopuid. Saime kõrgemale hüpata, võiks lennuki- ka vastu lehvitasid. Võru Kesklinna Kooli klassile teist- mõnigi otsustas sel ööl magama kirikut. Neist viimane on kalju sisse ka proovida mängu, kus pidime rattaid puudutada. Enne sadamasse Tagasi Tallinnasse jõudsime sugune. Nimelt said õpilased lisaks mitte minna. Rõõmus meeleolu ehitatud ning meid valdas tunne, komplekteerima tervisliku eine. minekut jalutasime turuväljakul, Es- umbes üksteist õhtul. Jätsime gii- tavapärastele vaheajategevustele saatis meid aga terve päeva. nagu oleksime koopasse sisenenud. Seejärel saime virtuaalsete prillide planaadi pargis ning Havis Amanda diga hüvasti ning asusime kodu- minna uudistama meie naaber- Tallinna sadamas kohtusime Meid ümbritses kaljune kivisein abil vaadata, kuidas tooted tehases ehk purskkaevuga merineitsi kuju teele. Meid ootas ees bussisõit täie- riiki. Ekskursiooni oodati pikalt. Nordland Traveli giidiga, kes oli ning ruumi valgustas klaaslaest valmivad, ning lõpuks degusteeri- juures. Teel purskkaevu juurde likus vaikuses, kuna kõik magasid Ootamisele lisas põnevust seegi, hilisõhtuni meiega kaasas. Käisime sissetungiv päike. Lisaks saime osa sime maiustusi. Seda nii palju, kui olime millegi erilise tunnistajaks. sügavalt. ootamatust orelikontserdist. See hing ihkas! Nimelt toimus Soome suursaatkon- Reis oli huvitav ja avardas sil- on uskumatu, kui vaikselt suutsid Pärastlõunal veetsime aega kau- nas riikide esindajate vastuvõtt ning maringi. Päev oli küll väga pikk, aga 10–12-aastased õpilased kirikus olla. banduskeskuses Jumbo. Seejärel me jäime täpselt saabujate keskele. lapsed olid tublid ja nautisid kõike, Päeva oodatuim hetk oli kind- läksime Vantaa lennujaama vaa- Politseinik peatas me teekonna ning mida nägid ja kogesid. lasti Fazeri kommivabriku külastus, teplatvormi kaljudele ronima ning me pidime laskma esindajatel saat- kus meile tutvustati ettevõtet ning vaatasime ühtlasi õhku tõusvaid ja konna ette sõita. Lapsed lehvitasid Merlin Mürk ja Triinu Kärbla

ÕPILASTE VAHETUD MULJED Anne Lee Kõige rohkem meeldis mulle üks suur kalju, mille otsa me ronisime ja Karl Einar millest lennuk üle lendas. Mulle meeldis Soome reisi juures kõige rohkem laev, millega sõitsime. Seal oli hea toit ja ilus vaade merele. Uuesti tahaksin minna ka Fazeri kommi- Carol vabrikusse, kuna seal sai süüa nii palju kommi, kui tahtsin. Reisi juures Ma tahaksin minna tagasi kaubanduskeskusesse Jumbo, kuna see oli nii oleks võinud olla teisiti see, et see oleks võinud olla pikem, kuna Soomes suur ning mul jäi seal veel palju avastamata. Minu arust ei oleks pidanud on nii palju huvitavaid kohti, mida külastada. midagi teisiti olema, sest mulle meeldis kõik. Karl Marlon Kaisa Senati väljakul toomkiriku trepil. Mulle meeldis väga meie giid Peeter, kes oli väga lahke ja rõõmsameelne. Tahaksin seda reisi uuesti läbi elada – kõik oli super! 12 Võru Linna Leht Mai 2018

100 AASTAT EESTIKEELSET GÜMNAASIUMIHARIDUST VÕRU LINNAS

asendada märgi sinine värv puna- umbes 120 rinnamärki. Õnneks terve gümnaasiumiaja, siis märk Võru Gümnaasiumi lõpumärkidest sega. Õpilased omalt poolt püüdsid mõni märk õnnestus päästa, sest jä- kingitakse kooli poolt kõigile kompromissina asendada sinine relkogumist ei tehtud ja nii on muu- 10. klassi õpilastele. mustaga ja „ideoloogiliselt” rikas- seumi kogudes Elsa Aia lõpumärk, 1 Elsa Aia lõpumärk Arthur Ruusmaa, 1947. aastast. tada punase lipukesega tornis, kuid mille muuseumise saamist korraldas Võrumaa muuseumi 2 Hilisemate lendude see ei läinud läbi, sest märgis nähti koolikaaslane Valve Kiisk-Soolätte. (1959–1981) lõpumär- Eesti Vabariigi lipuvärve. Kavand K. Tuusov kui lõpumärgi tegemise peavarahoidja kide kavandi aluseks on tagastati 15. novembril 1947. aastal peamine organisaator viidi NKVD Vello Asi märgi kavand EK(b)P Võrumaa Komitee esimese majja ülekuulamisele ja mõne päeva veidi töödeldud varian- sekretäri Tõnissoo resolutsiooniga: pärast ta vabastati, kuna ei leitud va- „Kinnitan Wõru Keskkooli 28. lennu jalikke süütõendeid. 15. juunini on avatud dis ja lisatud on Võru veebiviktoriini linna vapikuusk. abiturientide lõpumärgi vastavalt Hilisemate lendude (1959– Fotod: Võrumaa kujutisele, kui must wärv asendada 1981) lõpumärkide (vaata foto) 5. etapp, mis asub lingil 1 2 Muuseumi kogudest punasega”. V. Asi ja K. Tuusov läksid kavandi aluseks on Vello Asi märgi https://goo.gl/iuMhyY Tallinnasse lõpumärki tellima ja siin kavand veidi töödeldud variandis ja 1927. aastast pärit esimene lõpumärkidega foto. selgus, et sellisena seda märki tellida lisatud on Võru linna vapikuusk. Eesti Vabariigi gümnaasiumidel, okupatsiooni esimestel aastaküm- põhikujundiks oli Munamäe vaate- ei saa, sest must ja punane email on Mõnel aastal tehti märgi ase- kesk- ja kutsekoolidel oli kujune- netel olid lõpumärgid keelatud, torni hõbedane siluett sinise taeva nii kehva kvaliteediga, et see tuleb mele lõpusõrmused. Tänasel päe- nud kenaks kombeks lõpetamise kuigi salaja neid ikka valmistati. taustal. Idee kasutada Munamäe asendada sinisega. Nii tuldigi Tal- val jäävad lõpetajatele mälestuseks puhuks valmistada pro memoria Võru Keskkooli 1947/48 õppeaasta torni kui Võrumaad sümboliseeri- linnast lõpumärkidega. Kandsime klassikaaslastest ja kooliajast lõ- lõpumärk. Muuseumi kogudes on abituurium kavatses ka traditsiooni vat kujundit andis abiturient Valve uhkesti märke rinnas, kuid oota- pualbumid. Võru Gümnaasiumis esimene lõpumärkidega foto pärit järgides jätta kevadel kooliga hü- Hermlin (Ilveste) ning kavandi tegi matult tulid klassi mornide nägu- on lõpumärgi asemel koolimärk ja 1927. aastast. vasti lõpumärgiga rinnas. Etteval- Vello Asi. Kavand esitati kooskõ- dega mehed ja nõudsid märkide -sõrmus, mis on hõbedast ja mille Ka järgnevate aastate fotodel mistustöid juhtis 11.a klassi klassi- lastamiseks direktsioonile, maa- rinnast võtmist. Nn „hõbedarööv” kujundusel on lähtutud kooli lo- on lõpumärgid au sees. Igal aastal vanem Konstantin Tuusov. Märgi konna haridusosakonnale ja par- korraldati kõikides abituuriumi gost. Kui sõrmus on vabatahtlik oli märk eri kujundusega. Vene kavand sai valmis oktoobris. Selle teikomiteele. See tagastati nõudega klassides korraga ja saagiks langes ja seda on võimalik osta ja kanda

Võru linna koolide lõpuaktused Võru Kunstikool 25. mail kell 18 Kandles Võru Kesklinna Kool 18. juunil kell 16 Võru Muusikakooli saalis Võru Muusikakool 1. juunil kell 17 kooli saalis Võru Kreutzwaldi Kool 19. juunil kell 13 Kandles Võru Spordikool 6. juunil kell 18 Võru Spordikeskuses Võru Täiskasvanute Gümnaasium 21. juunil kell 16 kooli aulas Võru Järve Kool 8. juuni kell 11 kooli saalis Võru Gümnaasium 22. juunil kell 12 kooli siseõuel (vihma korral aulas) Kaks kevade suursündmust Võru Kunstikoolis

Kõigil eestlastel on meelel ja keelel tundmaõppimise viise, nii iseenda Netty Künnerpä, Birgit Leetjõe ja enam kui sada põnevat kostüümi. Eesti juubeliaasta – 100 on maagi- kui ka meid ümbritsevaga – ja sel- Kertu Peelo. Noored kunstnikud Etenduse lavastajaks on nii Võrus line number. Sellest on saanud ins- leks on enam kui 100 viisi ja võima- kaitsevad oma töid näituse avamisel, kui ka kaugemalgi tuntud tantsuõpe- piratsiooni ka kunstikooli tänavune lust: vaadelda, mõtiskleda, arutleda, 21. mail algusega kell 16 Võru Linna- taja Ly Berišvili. Tantsud on lavaküp- aastanäitus. kavandada, harjutada, analüüsida, galeriis. Tänavusi lõputööde tegijaid seks seadnud õpetaja Ly koos noore Võru Kunstikooli näituse „Roh- korrigeerida, visualiseerida, panus- juhendasid õpetajad Angela Orro, tantsuõpetaja, kunagise tantsutrupi kem kui 100!” näol on tegemist kingi- tada, parandada, tunnetada, süve- Tanel Tolsting ja Tiina Suumann. kasvandiku Janeli Sikastega. Olete tusega Eesti Vabariigile ning see kät- neda jne. Kunstikooli aastanäitusel Kunstikooli tantsutrupp Kata- oodatud Kandle teatrisaali noortele keb endas visualiseeritud Eesti lugu. esineb rohkem kui sada kunstihu- riina tuleb Eesti sünnipäevaks välja tantsijatele kaasa elama ja „Kata- Lugu ajaloost ja minevikust, meie vilist last ja noort ning linnagalerii kontsert-etendusega „Katariina riina unenägu” vaatama 31. mail või kunstiajaloost, lugu tänapäevast, selle kõikides saalides on eksponeeritud unenägu”. Pöiasirutused on lihvitud, 1. juunil kell 18. aktuaalsetest probleemidest, Eestimaa suurnäitus üle 300 käesoleval õp- kõik sammud, hüpped ja keerutused Kunstikooli kevade suur- looduse rikkusest, vaatamisest iseen- peaastal valminud tööga. Näitusel selged. Kui tantsule oled kord sõrme sündmused ei ole ainult Võru dasse ning laste ja noorte arusaamu astuvad üles kõik kunstiõpilased, andnud, siis tantsid kogu elu – Kata- linna laste, vaid kogu maakonna tulevikust, ajast, mil nemad on kord noorimad neist on alles 5-aastased. riinas on lapsi, kes tantsivad siin juba suursündmused, sest koolis õpib suured. Näitus annab külastajale Kunstikooli põhiõppe lõpetami- 5, 8 või isegi 12 aastat. lapsi kõikidest ümberkaudsetest võimaluse äratundmisrõõmuks ja sel teeb iga õpilane praktilise uuri- „Katariina unenägu” räägib väi- valdadest. Ilusat kevadet ja toredaid mõtisklusteks nii mineviku kui ka tu- musliku töö. Selle hulka kuulub ka kese Katariina ja Võluri seiklustest ja elamusi kõigile koos noorte kunsti ja leviku Eesti kontekstis. Vahetu ja vär- oma töö kaitsmine. Kunstikooli XV ülesandest äratada inimesed unest. tantsuga! vikas noorte kunst on alati nauditav, lennu lõpetajaid on tänavu 9 vap- See on metafooriline lugu ärkvel- sest tööd on tehtud sajaga! rat noort: Sandra Sulg, Aliis Lang, ja kohalolekust. Laval on rohkem Kunsti ja loominguga tegele- Emma Anete Samuel, Katre Harak, kui 100 tantsijat. Selgeks on õpitud Liia Leppik, mine on noorele inimesele üks elu Elise Marie Kõiv, Elise Marie Olesk, mitmed uued kavad ja valminud on Võru Kunstikooli direktor Mai 2018 Võru Linna Leht 13

TUNNUSTUS FESTIVALI EEL Võru tüdruk võitis rahvusvahelise Pärimustantsufestival panustab koostantsimisele muusikaõpetuse olümpiaadi Vähem kui kaks kuud on aega XXIV Võru pärimustantsu festivalini, Kahes vanuserühmas osales kokku mis sel korral kutsub kõiki ise- ja 30 noort muusikut kaheksast riigist: kaasatantsimisele. Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Hor- Juba on toimunud esimene talve- vaatia, Sloveenia, Küpros. tantsupäev, tantsutoad ja aprillikuine Ülesanneteks olid kuulamisküsimu- teatetants Võru tänavatel. Neil kõigil sed, muusikalised teadmised ja oskused on koos õpitud ja tantsitud enamasti teoorias, silmaringi küsimused muusi- Kagu-Eestist pärit tantse. Selle aasta kaelu kohta, noodist lugemine relatiiv- festival pöörabki eriliselt palju rõhku ses süsteemis ja rütmiharjutuse plaksu- isetantsimisele, kavas on mitmeid tamine, lauluoskuse demonstreerimine tantsuõpitubasid ning ühistantsimisi. avalikul kontserdil ja omaloomingulise Motiiv – päeval õpin, õhtul tantsin – muusikapala esitamine üheksaliikme- läbib tervet festivali. lise žürii ees, mida juhtis professor Olav Festivali avapäeval, 5. juuli õhtul Ehala. tantsitakse koos kõikide peo külalis- Hellika Otsar koos oma õpetaja Silja Pealinnast kulddiplomiga naasnud tega Võru vallas Juba küla platsil eri Otsariga Eesti Muusika- ja Teatri- 15-aastasel Hellika Otsaril on tänavu akadeemias vahetult pärast olümpiaadi maade pärimustantse. Nii saavad kõik autasustamist. kirjas veel mitu muusikaga seotud kõr- festivalihuvilised ja külalised tutta- get saavutust: ta on üleriigilise viiulda- vaks. On tore, et Juba küla ärgas ko- Parksepa Keskkooli tüdruk Hellika jate konkursi „Parim noor instrumen- gukond tantsijaid juba mitmel aastal Otsar võitis läinud kuul Tallinnas toi- talist” laureaat, Võru Muusikakooli las- järjest vastu võtab. munud IV rahvusvahelisel muusika- tekoori Ritsik koosseisus rahvusvaheli- Ka see on aastaid kestnud tore õpetuse olümpiaadil oma vanusegrupis sel koorikonkursil Poolas kulddiplomi Tänavune festival pöörab eriliselt palju rõhku isetantsimisele. tava, et festivali ühe rahvarohkema Foto: Aivar Sepp (12–15-aastased) kulddiplomi ja esi- võitja ning maakondliku noorte lauljate sündmuse –tänavatantsude eel saab koha. Vanemas grupis (16–19-aastased) lauluvõistluse Laulukarussell võitja. ühiselt koostantsimisele tulevaid pa- rekordit. Siiani pikima tantsurivi pik- igas punktis tantsitakse elava muusika pälvis Mirjam Leesalu (Võru Gümnaa- Kunagi varem pole Võrumaa noo- lasid õppida. 6. ja 7. juulil kutsuvad kuseks mõõdeti 2183 meetrit. Järgne- saatel kaks pärimustantsu. Punktides sium) pronksdiplomi. red rahvusvahelisel muusikaõpetuse tantsuõpetajad Maire Udras ja Ma- vatel aastatel pole eesmärgiks olnud on õpetamisel abiks Võrumaa rahva- Mõlema Võrumaa neiu muusika- olümpiaadil auhinnalistele kohtadele rianne Jaanson Kesklinna pargi lavale rekordid, vaid lihtsalt rõõm tantsust tantsurühmade tantsupaarid. õpetaja on Silja Otsar, kuid kindlasti tulnud. jalga keerutama. ja koosolemisest. Kindlasti saab tantsuarmastaja tuleb tänada ka neidude varasemaid ja „Oleme välja valinud 18 tantsu, Erinevaid tantsuõpitubasid on fes- lustida lisaks kontsertidele ja tantsu- Võru Muusikakooli õpetajaid. Ulis Guth neist üheksas saab tantsida erinevaid tivali ajal iga päev. Neis saab õppida tubadele ka tantsuõhtutel. Festivali polkasamme,” selgitab Udras. „Pal- nii eesti kui ka teiste rahvaste tantse. ajal tantsitab huvilisi Kadri Lepasson, jud neist on pärit Vana-Võromaalt.” Kaugeim külaline on sel korral Hii- Leanne Barbo, Maarja ja Jaan Sarv, an- KOMMENTAAR Tänavatants ise toimub aga laupäe- nast. Näis, kui omaseks saavad eest- sambel Lõõtsavägilased, DJ-d Smaddy val, 7. juulil Vabaduse väljakul. Plat- lastele nende tantsud. ja Daysleeper rühmitusest Maailma- Hellika Otsar sile on oodatud kõik tantsuhuvilised Tantsutoad valguvad üle linna mustrid ning ansambel Konterbant. Kommentaariks võin öelda, et olen väga õnnelik. See, et sain esimest korda elus rahvusvahe- üle Eesti, loomulikult püüavad meie laiali. Nii on õppimiskohtadeks Võru Festivalile paneb punkti koos linna- lisele olümpiaadile, oli minu jaoks juba nii suur saavutus, et ei oodanud nii head tulemust, tantse kaasa tantsida ka välisrühmad. väljakud ja Võru Täiskasvanute Güm- rahva ja ansambliga Veskikivi peetav kuna konkurents oli väga tihe. Eesti tiim oli väga toetav ja kokkuhoidev, mis tegi terve Nende jaoks on eesti tantsud läbi naasiumi ala, Stedingu maja ja Kandle pika laua pidu Kesklinna pargi laval. olümpiaadikogemuse meeldejäävaks. aastate tundunud väga keerulised. aed, folkaeroobikaks Kreutzwaldi Nõnda saab juulikuu esimesel nädalal Tantsude õppevideosid on võimalik park. Tervet linna läbib ka pühapäe- terve linn tantsu täis. vaadata MTÜ Võru Folkloorifestivali val, 8. juulil toimuv tantsuorientee- NOORSOOTÖÖ kodulehel www.vorufolkloor.ee. rumine. Orienteerumiskaardi järgi Esimesel tänavatantsu aastal kut- tuleb igal vähemalt neljaliikmelisel Võru folkloorifestivali suti rahvast üles püstitama Guinessi toimkond Võru Noortekeskuse kevadisi tegemisi meeskonnal läbida 9 kontrollpunti, KUU PILDIS Teatetants Võru linnas rahvusvahelisel tantsupäeval Rahvusvahelist tantsupäeva 29. aprillil tähistati Võrus teatetantsu ja ühistantsimisega. Teatetants algas Maksimarketi juurest ning liikus linna tänavatel 2,5 kilomeetrit kesklinnani. Kokku läbiti Võru linn 18 tantsu saatel. Kell 12.05 häälestati Võru Kesklinna pargis raadio Vikerraadio sagedusele ja tantsiti rahvusvaheliseks tantsupäevaks valitud rahvapärimuslikku tantsu „Pärliine”, et osaleda Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi väljakuulutatud tradit- sioonilisel ühistantsimisel.

Noored Pärnus siserulapargis.

Aprill Võru Noortekeskuses möödus 22. mail toimus väljasõit Tartu tegusalt. Igapäevaste tegevuste kõrvale vanglasse, mis oli suunatud noortele, mahtus palju erinevaid ettevõtmisi. kes näevad endal võimaliku tulevikku Noorteaktiivi noored korraldasid luule- vanglaametnikuna. õhtu, kus oli võimalik ette kanda enda 29. mail matkame Kublitsa järve ja teiste loomingut. Käidi väljasõidul äärde, kus lõpetame noortekeskuse hooaja Pärnus ja Viljandis, kus külastasime vahvate mängude ja grilliga ning veedame Pärnu „Raba 5” siserulaparki ning Vil- veel viimase päeva koos meie suurepärase jandi Avatud Noortetuba. Kummaski oli vabatahtliku Fabioga. võimalus sõita kaasavõetud trikirataste Aprillis algas registreerimine Võru või tõukeratastega, samal ajal aga need, õpilasmalevasse, mille kohad täitusid kii- kes sõita ei soovinud, said võimaluse kü- resti, kuid võimalus on veel registreerida lastada Pärnu linna ja tutvuda Viljandi end linnamalevasse, mis toimub 9. juulist noortekaga. kuni 20. juulini. Malev on hea töövõima- Aprillis toimus ka suur maakondlik lus suveks 13–18-aastastele noortele. Osa- karjääripäev, mida külastas kogu maa- lemiseks saada sooviavaldus ja CV e-posti konnast üle 300 noore. aadressile [email protected]. Maikuu möödus suuresti väljasõitu- Alates juunist võib meid kohata lin- dega. 9. mail käisime külas tantsustuudios napildis ja kindlasti jälgige Võru Noorte- Põlvas Meie Stuudiol. keskust Facebookis või kodulehelt www. 14. mail külastasime Leoki talu kala- vorumaanoor.ee. kasvandust ja 21. mail Võrtsjärve Mõnusat päikselist kevadet ning olge järvemuuseumit. lahedad! Kalastusega seotud väljasõite toetas Keskonnainvesteeringute Keskus. Kauri Kaljuste Teatetantsijate seltskond Võru kesklinnas. Teatetantsu korraldas MTÜ Võru Folkloorifestival. 14 Võru Linna Leht Mai 2018

JUTUVÕISTLUS Raamatukogus tunnustati tublisid noori autoreid

4. mail tunnustati Võrumaa Keskraamatukogus VIII õpilaste omaloominguvõistlusel osalenud tublisid NÄITUSED noori autoreid. „Sajand eestikeelset gümnaasiumiharidust Võrus” lugemisaalis. Tänavusel omaloominguvõistlusel kirjutati lemmikloomalugusid. Võistlusele laekus 43 tööd Võru Raamatunäitus „Sinilillemets. Rännumees Hendrik Relve 70” Kreutzwaldi Kooli, Võru Kesklinna Kooli, Varstu lugemissaalis. Kooli ja Parksepa Keskkooli õpilastelt. Tööde tase oli väga ühtlane ja žürii ülesanne pa- Tatjana Kutsjuba digigraafika näitus „Nostalgia” Dr. Fr. R. Kreutzwaldi rimate valimisel seetõttu raske. Kõikidest lugudest Memoriaalmuuseumi kogust trepigaleriis. õhkus hoolivust ja armastust lemmikute vastu või unistus ja igatsus oma lemmiklooma järele. Ingmar Muusikuse fotonäitus „Soos” konverentsisaalis. Selgus, et laste lemmikuteks on hobuste, koerte ja kasside kõrval ka pisut teistlaadi tegelasi: hamst- Ühe maali näitus – Karl Pärsimägi “Lugeja roosa päevavarjuga” (1926) – rid, kalad, eksootilised hiidprussakad ja isegi tigu. Vana-Võrumaa muuseumide kogust mõttetoas.

Tunnustamisüritusel aitas auhindu jagada kirjanik Marko Kaldur koos uhke samojeedi koera Valge ÜRITUSED Tähekiirega, kelle vahvatest tegemistest saab lugeda 6. juunil kell 10 ühe maali näituse – Karl Pärsimäe õlimaali „Lugeja raamatust „Valge Tähekiire seiklused“. Autori sõnul on seiklustele oodata peagi järge. roosa päevavarjuga” – avamine mõttetoas. Raamatukogu tänab ajakirja Lemmik toimetust, kes kinkis kolmele parimale autorile ajakirja aasta- VIII jutuvõistluse tunnustusüritusel osalenud koos Marko Kalduri ja Valge Tähekiirega. 12. juunil kell 17 mälumängutund mõttetoas. tellimuse ja raamatud parimale kassi-, koera- ja nä- Foto: Signe Pärnaste rilise loo kirjutajale. Toimetusele enim meeldinud LASTEOSAKOND lemmikloomalugusid saab loodetavasti lugeda juba Žürii arvates väärisid esikohta Älis Valge ja Stella Männiste Varstu Koolist, Hanna Hiielo, ajakirja juuninumbrist. 15. maist 15. augustini toimub kõigis Võru maakonna Liisa Provotorov, Hanna Provotorov ja Kadri-Triin Kõoleht Võru Kreutzwaldi Koolist ning Täname kõiki omaloominguvõistluse osalejaid rahvaraamatukogudes lugemismäng „Laste-Raamatu-Suvi 2018”. ja õpilaste juhendajaid! Hellika Otsar Parksepa Keskkoolist. Uute lugudeni järgmisel kevadel! Hästi kirjutasid ka Loona-Maria Soe, Kaija-Liisa Kuklane, Aarne Kink, Laura Kirke Edukad osalejad kohtuvad sügisel kirjanik Reeli Reinausiga. Bertel Pertel ja Emma Joonas jt. Täielik nimekiri jutuvõistluse võitjatest on raamatu- Tuuli Kütt, Juuni keskel avatakse Tähesaalis Vanessa Victoria Pildi joonistuste näitus. Võrumaa Keskraamatukogu kogu kodulehel lib.werro.ee. teenindusosakonna juhataja

AJALUGU TULEKUL Elust Võrus 1928. aasta mais Suvelavastus „Needid ja suhkruvatt” toob lavale Võru oma kangelaste loo Sõidawad numbrita Linna tänawatele ja ümbruskonda on wiimaseil päewil haruldaselt rohkesti 18. juulil esietendub Võrus Stedingu maja hoovis suvelavastus „Needid ja suhk- jalgrattasõitjaid ilmunud. Suur osa ratastest on aga veel ilma numbrita. ruvatt”. Loo toob publiku ette kahe võro keelt ja kultuuri hindava sõbra Tarmo Politsei on wiimastel päewadel paljudele niisuguste sõitjate kohta proto- Tagametsa ja Siim Sareali asutatud MTÜ Müüdud Naer, mis koondab oma tegevuses Lõuna-Eesti taustaga teatritegijaid. kolli teinud. Rattal sõitmine, mille eest linnamaks maksmata, wõib kuni Laulvat revolutsiooni mäletatakse kui uskumatute sündmuste jada, mis 30-kroonise trahwi kaela tuua. võimsa jõena murdis hirmupaisudest vabaks ühe väikse rahva. Aga iga jõgi „Wõru Teataja” nr. 49 , 3. mail 1928 saab kuskilt alguse. Sügis 1987 ühes Eesti väikelinnas: paar punkarit, mõni maavillane dissident, igavlevad diskopepud, usinad koolinoored ning tuhan- P.S. Võrumaa muuseumi kogudes on kaks Võrumaa jalgrattanumbrit, üks ded tavalised inimesed. Ei tundu just väga ohtliku seguna... juhul, kui see linn O tähega ja teine kirjaga WõruW. Jalgrattaid müüsid kaupmees J. Tibbing, poleks VÕRU! August Tall ja Eiche. Viimane parandas ja hooldas ka jalgrattaid. Jalgratta- Suvelavastus „Needid ja suhkruvatt” on lugu Võru sündmustest 30 aastat markidena olid müügil Royal-Enfield, Swith-Imperial, Indian ja Husqvarna. tagasi, kus nõukogudeaegsetest veidrustest tüdinud noored otsustasid hakata Muuseumi kogudes on kõige rohkem jalgratturitega pilte Võru advokaadi Eesti vabaduse eest võitlema. Sinimustvalge lipu toomine rahva sekka oli en- August Plaksi tehtuna. diselt kriminaalkorras karistatav, kuigi perestroika tuuled muutsid piiri lubatu ja lubamatu vahel ähmaseks. Oli see siiras isamaalisus või lapselik põnevus, Uus sõiduk Wõrus. Jalgratturid väljasõidul loodusesse 1920. aastatel. millega noored KGB huviorbiiti sattusid? Missugused tagajärjed olid tegudel, Sõidud mootorpaadil wõimalikud ka Wõhandul. mis praegu igapäevasena tunduvad? Näidend põhineb Võru inimeste lugudel, kes olid sel ajaperioodil toimunud sündmuste keskel. Omnibusside omanik hr Rosenberg on muretsenud Wõrru mootor- Kogu lavastuse trupi moodustavad Lõuna-Eesti taustaga teatritegijad. paadi, mis hakkab sõitusid tegema Tammulal ja Wõhandul. Näidendi kirjutas Kerttu Rakke ning lavastajaks on Ain Mäeots (Vanemuine) Pühapäewal oli korraldatud esimene proowisõit, mis andis häid taga- Wõru wõistluste wastu suur tähelepanu isegi wälismaal – mõlemad on sündinud Võrus. Kunstnikutöö teeb Karmo Mende. Lavastuses järgi. Wesi on praegu madalam kui suwel. Pääle selle on jõgi ummistatud Wõru ajakirjanikkude ja „Kandle” jalgpalli wõistlus on äratanud suurt mängivad Marje Metsur, Ago Soots (VAT Teater), Liina Tennosaar, Helgur mitmes kohas igasuguse prahiga, jõe põhja on taotud waiasid jne. Siiski tähelepanu kogu maal. Alatasa kõlises eile telefon ja päriti mitmelt poolt Rosental, Markus Truup, Martin Liira, Agu Trolla, Maive Käos, Gertrud Kinna, wõis paat täiesti wabalt jõel edasi sõita. Paat on wõrdlemisi suur, mahutab järele rongide ja omnibusside liikumise kohta, et õigeks ajaks wõistlusele Rika Rohumets ja Aureelia Talv. kuni 35 inimest. jõuda. Etendused toimuvad 18., 19., 20., 21., 22., 24., 25., 26., 27., 28., 29. ja 30. Kuuldawasti korraldatakse paadiga wäljasõitusid pühapäewiti rohe- Wõistlus on tähelepanu äratanud isegi wälismaal. Eile pöörati meie juulil Võrus, Stedingu maja hoovis (Kreutzwaldi 15). lisse ning paadi juurde jääb alaliselt juht, nii et soowi korral wõib paati lehe toimetuse poole ühe naaberriigi suurema ajalehe poolt, et selgusele Piletid on eelmüügis Piletilevis. tarwitada ka öösel. jõuda, kas on Wõrus wõimalik lennukil maanduda, millega külalised Vaata lisaks: www.facebook.com/MuududNaer. kawatsewad kohale sõita. MTÜ Müüdud Naer „Wõru Teataja” nr. 51, 8. mail 1928 „Wõru Teataja“ nr. 56, 19. mail 1928 P.S. Võistlus lõppes ajakirjanike kasuks 2:1 ja auhinnaks saadi 7. rügemendi Woorimeeste ülewaatus ohvisteride kogu poolt välja pandud suur hõbekarikas. Möödunud reedel toimiti politsei poolt Wõru sõiduwoorimeeste ülewaa- tus. Nagu sääl selgus, on Wõru sõiduwoorimehed eranditult wiletsad, lagu- nenud sõidukite, wiletsate hobuseriistadega ja hobustega. Woorimeestele Hää muusika kinos anti igasuguste puuduste kõrwaldamiseks ühekuuline tähtaeg. Kui selle Kolmapäewal ja neljapäewal on „Kandle” kino etendused korraldatud or- aja jooksul puudused kõrwaldatud ei ole, siis wõetakse woorimehel sõi- kestri ja teenijaskonna tuluõhtudena. Sel puhul on orkester walinud eriti duluba käest. wäärtusliku eeskawa, mis filmi sisule wastawalt kohandatud. Ekraanil jookseb põnew film „Lorrine lõwide keskel” (nais Tarzan) 8 suures jaos. „Wõru Teataja” nr. 54, 15. mail 1928 Pääosades esinewad parimad kinotähed. „Wõru Teataja” nr. 57, 22. mail 1928

Linnawolikogu otsustas. Linnapuiestikku kaks kohwikut. Esmaspäewasel linnawolikogu koosolekul lubati W. Märkile ja E. Mülle- rile linnapuiestikus Laury majas awada kohwik. Samasugune luba anti ka Reinhold Sprohgele linnapuiestikus Resourscei seltsimajas. „Wõru Teataja” nr. 59, 26. mail 1928

P.S. Esimene kohvik asus selles kohas, kus Kreutzwaldi samba kõrval on nn „kohtunike maja” ja teine kohvik samba vastas teed mõõda Karja tänava suunas asuvas majas.

Vanu ajalehti sirvis Võrumaa muuseumi peavarahoidja Jalgpallurid hõbekarikaga. Arthur Ruusmaa Mai 2018 Võru Linna Leht 15

TULEKUL Jaanika Peerna toob oma kunsti New Yorgist Võrru New Yorgis elav, Eestis üle kasvanud kunstnik Jaanika Peerna toob tuleval vertikaalsed orgaanilised vormid muutuvad Vana-Võromaa Kultuuriko- @zz kuul oma loomingu Võrru. Tema näitus avatakse Vana-Võromaa Kultuu- jas installeeritult horisontaalselt laiuvaks mereks, justkui oleks vahepeal rikojas (Katariina allee 11) 20. juunil kell 18, kui publiku osalusel toimub sulamisprotsess toimunud. performance ja avamispidu. Tallinnas toimuva performance’i käigus sündiv 15-meetrine joonistus Euroopa Eelmisest aastast Eesti kultuuriesindajana New Yorgis tegutsev Peerna rullub taas lahti Võrus ning saab seal performance’i käigus kastetud kul- toob Eestisse uue versiooni oma eri maailma paigus kahe aasta jooksul tuurikoja läheduses asuvasse Tamula järve. Mõlemas paigas on sarnaseks aiad arendatud „Liustike Eleegia” projektist. Näitus koosneb sajast õhukesest elemendiks performance’is kasutatavad jäätükid, mis sõna otseses mõttes

plastik-paberist joonistamise ja lõikamise abil tehtud elemendist koosne- sulatavad sündivat joonistust. rendezvousauxjardins.fr 2018 vast installatsioonist ning koostöös publikuga sündivast performance’ist, Projekti pealkiri „Liustike Eleegia” räägib iseenda eest: Peerna elab mille käigus nii sünnib kui ka sulab 15-meetrine joonistus. Performance’i kaasa polaaraladel kliima muutumise põhjustatud jäävormide kadumisele. käigus tehtud joonistus jääb näituste ajaks välistingimustes tuulte, päikese Ja seda moel, mis temale kõige omasem. Laiemalt vaadates võib seda pro- ja vihma kätte oma elu edasi elama; joonistused galeriides muudavad oma jekti vaadata kui empaatilist suhte arendamist loodusega üldse. Seda nii asukohti ning külastajad saavad lisada näitusele enda jooni. Lisaks mai- omaette kui kunstnik kui ka kollektiivselt koos publiku osalusega. nitud skulpturaalsele installatsioonile on näituse osaks joonistused, mis sisaldavad endas eri tugevuse ja suunaga loodusenergiaid. Lisainfo: Eesti Põnevaks eripäraks Eestis juunis toimuva „Liustike Eleegia” projekti Jana Huul suhtes on see, et see toimub kaheosalisena: algab see ArtDepoo galeriis [email protected] avatud Tallinn Art Week’i ajal ja liigub sealt edasi nädal hiljem Vana-Võromaa tel 5803 8819 Kultuurikotta. Installatsioon koosneb mõlemas paigas samadest osadest Vana-Võromaa Kultuurikoda aiad ja materjalidest, ometi toob iga lokatsioon projekti omapära. Nagu ei saa Katariina allee 11, Võru kaks korda samasse jõkke astuda, pole ka samast mateeriast koosnev näitus Avatud: K–P k 11–19 ootavad eri paigus sama näoga. Kõrge laega ArtDepoo galerii ruumides olevad külalisi 1. - 3. Jaanika Peerna on „Liustike Eleegia“ projektiga esinenud nii New Yorgis, Londonis kui ka juuni mujal Ühendkuningriikides. Viimati oli see suurema grupinäituse „These Waters Have Storeis Graphic design: Chevalvert

to Tell“ osaks Glynn Viviani muuseumis Swanseas (http://www.ephemeralcoast.com/these- 2018Lähem teave Eesti Muinsuskaitse Seltsist: waters-have-stories-to-tell/ ), kus performance osutus nii hästi vastuvõetuks, et muuseum muinsuskaitse.ee ostis selle oma püsikogusse märtsis 2018. parandiaasta.ee

Teisi näitusi Vana-Võromaa Kultuurikojas Henrik Martini (HUN) isikunäitus „VIDYA” kuni 17. juunini. Jimbino Vegani (UK) isikunäitus „ALASTI MAALID EESTIS JA LIIBANONIS” kuni 17. juunini. Jaan Pärna ehtenäitus „PEOMEELEOLU” kuni 2. septembrini. @zz

Homme, 25. mail on Kirikute Öö KIRIKUTEATED 9. Muuseumiöö ja Teadlaste Öö festivali kõrval on Eestimaal ka Kirikute Öö ning põhjamaiselt valged ja värskelt juunil tärkavast loodusest lõhnavad õhtud lausa kutsuvad jalutama ühe kiriku juurest teise juurde ning saama osa ela- EELK Võru Postitee äärsel mustest, mida pakuvad kirikute vaimsus, arhitektuur ja Jumalat teenivad inimesed. Sel aastal on Kirikute Öö 25. Katariina Koguduses: 2018 neljarealisel kasealleel mail, täpsem info selle kohta, mida mingis kirikus tehakse, on veebiaadressil http://www.kirikuteoo.ee. algus kell 9.00 Kanepi vallas, Ihamaru külas Kirikute Öö moto on võetud Piiblist: „Nemad jäid Jumala koja ümber ka siis, kui tuli öö, [sest nende hooleks 25. mail – „Kirikute oli valve ja igahommikune avamine].” Alati on olnud inimesi ja on ka tänapäeval, kes hoolivad kirikuhoonetest, öö”. Võru Katariina hoiavad neil silma peal ning kelle rõõm on olla osaline selles, mis kirikus toimub, nii jumalateenistustes kui ka IIHAMARUH A M A R U igapäevases teenimistöös kaasinimeste hüvanguks. Üks Piibli kauneimatest psalmidest lõpeb lausega: „Ainult kirik on avatud headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad ja ma jään Issanda kotta eluajaks.” kell 18–23. Kogu elu, nii öösel kui ka päeval Jumala kojas olemine on võimalik mitte ainult neile, kes tõepoolest kiri- kumajas elavad – jah, tõepoolest, on neidki, kelle kodud on seal. Ometi korratakse Piiblis vähemalt kaks korda 26. mail kell 16 – tähendusrikast lauset: „Eks teie tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala Vaim?” Inimene on tervenisti restaureeritud Kriisade KÕIVU- loodud Jumala templiks, selleks et igapäevaselt olla Jumalaga lähedases suhtes nii päeval kui ööl. koduoreli pidulik Adventkirik avab Kirikute Ööl oma uksed kell 18.45, et kell 19 alustada programmiga, mille pealkirjaks on avamine EELK Võru „Loomine”. Meisterdamise töötoas lastele (kell 19–22) luuakse ja vormitakse midagi oma kätega. Täiskasvanute koguduse pastoraadis kavas on psalmide lugemine (kell 19–19.30) ning alates 19.30-st räägivad koguduseliikmeid kogemusi oma elust (Tartu 42). Orelil musit- Jumalaga seni, kuni juttu jätkub. Kirik on avatud kuni südaööni. ALUTSE Kutsun üles külastama kõiki Kirikute Ööl avatud kirikuid! seerib Hardo Kriisa, video näitamine. LLAADAPÄEVAADAPÄEV Hele Kulp, 26. mail kell 18 Seitsmenda Päeva Adventistide Võru Koguduse pastor Võru Katariina kirikus: SIIN ON MURUL LUSTIMIST laulab vokaalansambel jaanieelset kauplemist D-harmoonia. Päeva programmi koostamine, koostööpakkumised: [email protected] Sissepääs vabade Laadal kauplejate registreerimine kuni 8. juunini: [email protected] annetustega. Infotelefon: 513 6470 www.ihamaru.eu JUUBÕL Õnnitleme maikuu juubilare!

UMA PIDO 5 101 Laine Pille 75 Andres Luiga EESTI 100 Agnia Linnamäe Salme Mõttus Aili Sänna Vello Ojaveer 95 Antonina Asartarjan Tamara Lill Heikki Ploom Linda Umda Aino Kääpakaust Monika Kihulane Arvu Kender Erich Paeglis Ano Vahtra Silja Põldsaar Roman Rammo 90 80 Helve Valling Gennadi Tšerkašin Lehte Kets Milvi Melts Malle Horn Vladimir Kundelev Ekaterina Raudvassar Milvi Hellas Ene Küngas Koit Kodaras Hermiine Käärik Galina Komyakova Arvo-Feliks Berg Maria Päevalill Viive Torop Johannes Siidra Manfred Hermann Gennadi Lukjanov Aado Helemets *Juunikuu juubilaridel, kes ei Kalju Ilves Valdek Daniel Arvo Kikas soovi äramärkimist ajalehes, palume sellest teada anda 85 Mart Hellas 70 1. juuniks tel 785 0914 ja/või Eha Nurk Harri Mitrauskis Tiina Mähar [email protected]. Võrokeeline laulu- ja rahV apido 2. juunil 2018 Alexandra Sukhaya Stanislav Šlejev Kaja Guk *Võru linnas oli 1.05.2018 kell 18 Võrol, k ubija laululaV a pääl Haida Allikvee Ants Sunts Lea Taalveldt seisuga 12 179 elanikku, neist laaT, konTSõrdi’, TÜÜTarõ’ Võro keS kliinan kell 9-14 www.umapido.ee Helju Kõiv Maie Orula mehi 5488 ja naisi 6691. 16 Võru Linna Leht Mai 2018

Kuna? 6. juunil 19.00 Kus? Kultuurimaja Kannel

VÕRU ERI Piletid saadaval Piletilevis Võru linn ootab kõiki oma 234. sünnipäevale! Sel aastal 234. sünnipäeva tähistav Võru ootab kuse parklast sadade sõpradega rongkäik. Ühisele pastapliiats. Osaleda saavad neljaliikmelised võist- linlasi, sõpru ja külalisi osa saama pidustustuste suurejoonelisele sünnipäeva avalöögile koos vana- konnad nii organisatsioonide, klubide kui ka perede mitmekesisest programmist 17. ja 18. augustil. tehnikaklubi Vänt imeliselt vahva autokolonniga on kategoorias. Ka sel aastal jätkame väljakujunenud oodatud kõik linnakodanikud ja külalised. Kaasa võt- traditsiooni, kus lisaks linna auhindadele loositakse Reedel, 17. augustil kella 10-st äratatakse linnarah- ke kogukonnale omast sümboolikat, riietuge kostüü- kõigi osalevate perede vahel välja eriauhind. vast pidupäeva kohviga Võrumaa Keskraamatukogus midesse või olge lihtsalt heas tujus viisteist minutit Reedese perepäeva lõpetab Kesklinna pargis kell ning kes on hilisema tõusmisega, ei pea ka pettuma enne rongkäigu algust kohal, et ühineda teistega 20 algav ning südaööni kestev tantsuõhtu ansambli- – lustlikku meeleolu raamatute maailmas jagub kella teekonnal spordikeskuse parkla – Petseri tn – Jüri tn tega Projekt ja Eldorado. 18-ni. – Kesklinna park. Ootame! Laupäeval, 18. augustil ootab varahommikust Kuna sel aastal täitub 100 aastat eestikeelse güm- Kõik „rongilt“ tulijad saavad sünnipäevapeo jätku- peale külastajaid sünnipäevalaat Lembitu tänaval. naasiumihariduse andmisest Võrus, viiakse huvilised des nautida perepäeva kesklinna laval ja külastada Ostumelu keskel jätkub eelmisel päeval alanud pe- ringkäigule „Keskkooli majad läbi aegade“. Kahel päe- vanatehnika näitust Vabaduse väljakul. Ja muidugi ei repäev „100 sõpra” rohke muusika ja noortealadega, val, 17. ja 18. augustil algusega kell 10 Kreutzwaldi puudu pidustuselt ka maiuspala – reedel kell 17 pa- kus muuhulgas leiab omaniku laste hulgas nn algaja kooli (Kooli tn 7) eest saab osaleda haridusmaastiku kutakse Kesklinna pargis traditsioonilist hiigelsuurt jõumehe tiitel. Sportlikku kaasaelamist pakub atrak- ajarännakul (Kooli tn 7 – Jüri tn 39 – Jüri tn 42 – Va- sünnipäevatorti. tiivne kell 15 algav võistlus, mille käigus selgub Võru baduse tn 12 – Seminari tn 1) koos põneva jutuvestja Linna asutamisaastale pühendatud jooks, mis linna selle aasta vägilane. Päeva lõpus saab sammud Artur Ruusmaaga. viiakse läbi reedel kell 18, on viimastel aastatel üha seada kell 20 algavale pidupäevakontserdile, kus jär- 17. augustil kell 11–16 jagub uudistamist memo- populaarsust kogunud ja osavõtjate arv kasvas ka velaval pakub fantastilise elamuse diiva Anne Veski. riaalmuuseumis, sest seal avanevad dr Kreutzwaldi mullu. Et stardijärjekorda vältida ja veel rohkem Samal õhtul antakse üle linna teenetemärk. Linna aardelaekad. Mis täpsemalt nendes peitub, selgub võistkondi saaks osaleda, palume teha eelregistree- 234. sünnipäeva lõpetab kirev ilutulestik. juba kuulsaima võrulase kodus kohapeal. rimine spordiliidu veebilehel. 14. korda toimuv 1784 Mõnusat pidustuste ootust ja rohket osavõttu Nagu traditsiooniks on saanud, kihab linn sünni- meetri linnajooks toimub teatejooksu põhimõttel, 2018. aasta linnapäevadest! päeval paljudest välisündmustest. Kesklinna pargi kus üks võistkonna liige jookseb 1000 m, teine 700 m, Linnapäevade täpne ajakava on üleval Võru linna perepäeval „100 sõpra”, mis saab alguse reedel kell kolmas 80 m, ankrumees 4 m. Stardiks kogunetakse veebilehe kultuurikalendris. 14, saab osaleda meisterdamise töötubades ja nauti- Kesklinna parki, joostakse mööda Vabaduse tänavat Inge Tolga, da muusikalisi etteasteid. Kell 16.15 algab spordikes- ja seal ka finišeeritakse; teatepulgaks on Võru linna kultuurispetsialist