Mõniste Valla Ühisveevärgi Ja - Kanalisatsiooni Arendamise Kava Kinnitamine
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Väljaandja: Mõniste Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2009, 35, 493 Mõniste valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Vastu võetud 11.11.2008 nr 11 Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 37 ning «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse» § 4 lõike 1 ja lõike 2 alusel. § 1. Kinnitada Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2008–2020 vastavalt lisale. § 2. Tunnistada kehtetuks Mõniste Vallavolikogu 28. aprilli 2005. a. määrus nr 7 «Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2005–2016 kinnitamine.» § 3. Määrus jõustub 15. novembril 2008. Volikogu esimees Tõnis–Koit PIHU Kinnitatud Mõniste Vallavolikogu 11. novembri 2008 määrusega nr 1-1.5/11 Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava SISSEJUHATUS Mõniste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on dokument, mis kirjeldab valdkonna arengut järgneva 12 aasta jooksul. Käesoleva kava keskmes on soov parandada üksikisiku, perekonna ja vahetu elukeskkonna elukvaliteeti. Elluviidavad projektid peavad olema jätkusuutlikud ja lähtuma alljärgnevatest aspektidest: · Mõjutab majanduslikku kasvu ja edukust ning ei koorma omanikke asjatute tegevuskuludega. Samuti tuleb garanteerida, et loodud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemid jätkavad oma toimimist pärast fondidest rahastamise lõppu. · Valla ressursside jätkusuutlik kasutamine keskkonnavaldkonnas. · Paraneb elukvaliteet ning tagatakse projekti tulemite jätkuv kasutus ning edasi arendamine. Investeeringute vajadus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadmetesse (veepuhastid, pumplad, reoveepuhastid) ja torustikesse ületab kaugelt valla rahalised võimalused. Piiratud ressursside tõttu peab arvestama Eesti riigi ja Euroopa Liidu toega. Vastavad keskkonnafondid toetavad ainult tegevusi, mis on hästi läbi mõeldud, planeeritud, usaldusväärse ja reaalse eelarvega, sotsiaalselt vastutusrikkad ja keskkonda arvestavad. Planeeritavad eesmärgid peavad olema täidetavad. Rahastamise taotlemise aluseks ja eelduseks on olemasolev strateegilise arengu raamistik ehk arendamise kava. Mõniste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on arvestatud, et see vastaks valla arengukavas, maakondlikus ja riiklikus arengukavas kirjeldatud eesmärkidele. Uue veeseaduse alusel ei korraldata Eestis veemajandust enam maakonna, vaid Eesti tasandil, mis moodustab ühe suure vesikonna, ning on omakorda jagatud üheksaks alamvesikonnaks. Iga alamvesikonna veemajanduse korraldamiseks koostatakse veemajanduskava. Võrumaa territooriumile jääb nendest alamvesikondadest kolm: Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 1 / 19 - Peipsi - Võrtsjärve - Mustjõe alamvesikond Iga alamvesikonna kohta koostatavad veemajanduskavad sisaldavad abinõusid põhja- ja pinnavee heaperemehelikuks majandamiseks. Vesikondade majandamiskavad koostatakse lähtudes veekogude olukorrast, reostustaluvusest, tegelikest reostusallikatest ning kohapealsetest huvidest. Mõniste vald jääb Mustjõe alamvesikonda. Arendamise kava koostamisel vaadeldakse detailsemalt Mõniste, Kuutsi, Saru küla ja Andruse. Teisi valla territooriumil paiknevaid asulaid vaadeldakse üldiselt ja pakutakse välja neile sobiv ühtne arendamise kava mudel. Töö üks peamisi väljundeid on valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni süsteemide olukorra väljaselgitamine selle renoveerimiseks, edasiseks väljaarendamiseks ja teenuse kvaliteedi parandamiseks, vajaliku investeeringuprogrammi koostamine koos tehnilismajanduslike kaalutluste ja soovitava ajagraafikuga selle realiseerimiseks. Koos veevarustuse laiendamisega kavandatakse ka investeerimisprojektid kanalisatsiooni süsteemide samaaegseks väljaarendamiseks, et tekkiv reovesi keskkonda kahjustamata puhastusseadmeile suunata. 1 ÕIGUSLIK BAAS 1.1 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Nimetatud seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 alusel on Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. § 37 lõige 2 Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla või linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. 1.2 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus Nimetatud seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase –ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 4 lõige 1 sätestab, et ühisveevärk ja –kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kava peab sisaldama vähemalt: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; 3) ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust. 1.3 Veeseadus Nimetud seaduse ülesanne sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Veeseaduse § 8 lõike 1 alusel peab vee erikasutuseks kasutajal olema tähtajaline luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek. 1.4 Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord Mõniste vallas (Mõniste vallal puudub). Määrusega kehtestatakse kriteeriumid veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimiseks Mõniste vallas. Kriteeriumid peavad sisaldama majandusliku põhjenduse vajalikkust. Leht 2 / 19 Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine 1.5 Mõniste ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri Mõniste Vallavolikogu 29. novembri 2001. a määrusega nr 19 on kinnitatud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri. 2 PLANEERINGUD Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise alusmaterjalina on kasutatud Mustjõe alamvesikonna veemajanduskava eelnõu, Võru maakonna planeeringut, Võru maakonna arengustrateegia 2007-2017 tööversiooni ja Mõniste valla arengukava. 2.1 Mustjõe alamvesikonna veemajanduskava eelnõu Mustjõe alamvesikond paikneb Lõuna-Eestis, piirnedes lõunast Läti Vabariigiga. Alamvesikonna suurem osa paikneb Võru maakonnas ning väike osa jääb Valga maakonna piiridesse. Valdadest jääb vesikonda ka Mõniste vald. Mustjõe alamvesikond on territoriaalselt Eesti väikseim, pindalaga 1334 km2. Suuremateks jõgedeks on Koiva jõgi (pikkus 452 km, valgala 8900 km2, millest Eesti territooriumil umbes 24 km, 1100 km2), Mustjõgi (pikkus 89 km, valgala 1820 km2), Vaidava jõgi (pikkus 75 km, valgala 597 km2), Peetri jõgi (pikkus 45 km, valgala 435 km2) ja Pedetsi jõgi (pikkus 56,15 km, valgala 119 km2) Suuremateks järvedeks on Aheru järv (pindala 233 ha), Hino järv (pindala 207 ha) ja Ähijärv (pindala 181 ha) Alamvesikonna territooriumil ei paikne ühtegi linna, suuremateks asulateks on Varstu, Rõuge, Meremäe, Mõniste, Misso ja Taheva alevikud. Kokku on vesikonnas elanikke 6825.. Hõreda asustuse tõttu ei ole väga paljudes piirkondades ühisveevärgi rajamine majanduslikult põhjendatud. Inimesed kasutavad joogivee saamiseks kas isiklike puurkaevude või enamuses isiklike salvkaevude vett, mille vesi on kõige rohkem ohustatud võimalikust reostumisest. Mõniste vald asub Mustjõe alamvesikonna lääne osas, piirnedes lõunast Läti Vabariigiga. Valla kogupindala on17 670 ha, millest haritavat maad (põld, heinamaa) on5548 ha ning metsamaad on 5548 ha. Mõniste vald on elanike arvult Mustjõe alamvesikonnas suuruselt teine omavalitsus. Elanikke joogiveega varustavad ettevõtted kuuluvad enamuses omavalitsustele. Tavaliselt pakub ettevõte nii ühisveevärgi - kui ka kanalisatsiooni teenust. Seega on Mustjõe alamvesikonnas vee hinna ja tehtavate investeeringute üle otsustajaks omavalitsused. Mustjõe alamvesikonna alal puuduvad suured tööstusettevõtted, mis vajavad oma tootmises vett. On väikseid ettevõtteid, mis kasutavad vett vaid olmevajadusteks, kuid võetud vee koguste kohta andmed puuduvad, kuna enamikul ettevõtetest on olemas oma kaev ning veevõtt jääb alla 5 m3/ööpäevas. Ka turismiettevõtluses jäävad võetud vee kogused niivõrd väikeseks, et vastavad andmebaasid puuduvad. Peamiseks vett tarbivaks majandusharuks Mustjõe alamvesikonnas on põllumajandus. Mustjõe alamvesikonna veemajanduskavas on välja töötatud meetmete kava, millest on otstarbekas lähtuda valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel. Meetmekavade koostamise eesmärgiks on leida kõige kuluefektiivsemad lahendused alamvesikonna veemajanduse kaitseks ning heaperemehelikuks kasutamiseks. 2.2 Võru maakonna planeering Võru maakonna planeeringus Mõniste valla veemajanduse valdkonna tegevusi ja investeeringuid aastani