KOP 2016 Kevadvoor Meede 1 Kogukonna Areng Toetuse Summa

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

KOP 2016 Kevadvoor Meede 1 Kogukonna Areng Toetuse Summa

KOP 2016 kevadvoor Meede 1 Kogukonna areng Projekti projekti elluviimise piirkond maksumus Toetuse saaja Projekti nimi küla, alevik, alev, kohalliku Toetuse summa linn (Tallinna omavalitsuse üksus puhul asum) MTÜ Võru Naisteklubi Loodusega sõbraks! 359,97 € Võru linn Võru linn MTÜ Revolutsioon Kogukonnaüritused sündmusteks 1 725,00 € Rõuge vald Rõuge alevik MTÜ Võru Folkloorifestival Pärimuspühapäevad Võru linna lastega perede kogukonnale 597,89 € Võru linn Võru linn MTÜ Muinasjutumaa Koolitused lapsevanemate kogukonna soovil 858,00 € Võru linn Võru linn MTÜ Mõniste Jahiselts Lõunatipu inimesed 522,00 € Mõniste vald Karisöödi küla MTÜ Tule Maale Missomaa kogukonna turundusplaani koostamine 1 965,00 € Misso vald Kärina küla MTÜ Võru Päevakeskuse Ühing Loodus kui tervise varaait! 1 610,00 € Võru linn Võru linn MTÜ Tagaküla Laulu Mängu Selts Kungla Kodukandipäev- Kungla Seltsimaja 80 400,00 € Võru vald Tagaküla küla MTÜ Sõmerpalu Külaselts Ärka Sõmerpalu! 775,00 € Sõmerpalu vald Sõmerpalu alevik MTÜ Ostrova Festival Ostrova Festiva 2016 2 000,00 € Meremäe vald Ostrova küla MTÜ Labritsa Koemetsa, Singa ja Sakurgi külade päev 781,00 € Mõniste vald Koemetsa küla MTÜ Omatehtud Muusika, kunst, käsitöö- kultuurisuvi Kunstikuuris 920,00 € Rõuge vald Jaanipeebu küla MTÜ Noorsooühing Rõuge Noorteklubi Rõuge Paadiralli 2016 1 996,00 € Rõuge vald Rõuge alevik MTÜ Luutsniku Külaselts Vaadates minevikku, sirutume julgelt tulevikku! 600,00 € Haanja vald Luutsniku küla MTÜ Kodukant Võrumaa Aktiivne Kodukant 935,00 € Võrumaa Võrumaa MTÜ Loosi Kandi Selts Loosi kandi seltsielu edendamine 750,00 € Vastseliina vald Loosi küla 16 794,86 € KOP 2016 kevadvoor Meede 2 Elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Projekti projekti elluviimise piirkond maksumus Toetuse saaja Projekti nimi küla, alevik, alev, kohalliku Toetuse summa linn (Tallinna omavalitsuse üksus puhul asum) MTÜ Toetuskeskus Meiela Samm edasi II 963,93 € Võru linn Võru linn MTÜ Aila Näpustuudio Kokkupandavad taburetid MTÜ Aila Näpustuudiosse 450,00 € Võru linn Võru linn MTÜ Kangsti Külaselts Kangsti külaplatsi lavapõranda uuendamine 687,00 € Varstu vald Kangsti küla MTÜ Hauka Veloklubi Antsla valla rattatuur 566,00 € Antsla vald Antsla linn MTÜ Vastseliina Hokiklubi MTÜ Vastseliina Hokiklubile väravakomplekti ostmine 1 950,00 € Vastseliina vald Vastsleiina alevik MTÜ Urvaste külade Selts Pesumasin hajaasustuse veemurede leevendamiseks 539,00 € Urvaste vald Urvaste küla MTÜ Viitina Tehnikaklubi Viitina tehnikaklubi klubihoone osaline renoveerimine II etapp 1 800,00 € Rõuge vald Viitina küla MTÜ Navi Külaselts Sportimis- ja vabaajaveetmisevõimaluste avardamine Navi külas 1 314,00 € Võru vald Navi küla MTÜ Ääremaa Noored Noortekeskuse ATS süsteemi ja õhksoojuspumba paigaldamine 2 000,00 € Mõniste vald Mõniste küla MTÜ Maana Pesutoa teenuse täiendamine 940,00 € Sõmerpalu vald Osula küla MTÜ Haanja Suusaklubi Disc Golf Haanjasse II etapp (10 korvi) 1 791,00 € Haanja vald Haanja küla MTÜ Kääpa küla Discgolfi rada Kääpa külla 2 000,00 € Lasva vald Kääpa küla 15 000,93 € .

Copy Link

Recommended publications

Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
[Show full text]
Rõuge Valla 2019. Aasta Eelarve Seletuskiri
SELETUSKIRI Rõuge valla 2019. aasta eelarve juurde Eelarve eelnõu menetlemine Eelarve I lugemine toimus 18. detsembri volikogu istungil. I lugemise järgselt oli volikogu ja komisjonide liikmetel kuni 14. jaanuarini võimalik esitada oma parandusettepanekuid, mida arutati 23. jaanuari majanduskomisjoni koosolekul. II lugemise ajaks on täpsustatud tulusid ja kulusid - lisatud toetusfondiga eraldatud üldhariduskoolide toetused, korrigeeritud teisi toetusfondiga eraldatavaid toetusi. Kulude poole pealt on eelarve tasakaalustamiseks vähendatud reservfondi vahendeid ning vallavalitsuse ja hallatavate asutuste majandamiskulusid. Eelarve struktuur Rõuge valla 2019. aasta eelarve on koostatud arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust, riigieelarve seadusest tulenevaid muudatusi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendit. Eelarve koostatakse üheks aastaks, mis algab 01.01.2019 ja lõpeb 31.12.2019. Eelarve on koostatud eurodes. 2019. aasta eelarve on esmakordselt koostatud tekkepõhiselt. 2018. aasta võrdlusandmed on kassapõhised. Tekkepõhises eelarveprojektis on nõuete/kohustuste muutuse real kajastatud eelmisel aastal lõppenud projektide toetuste lõppmaksed, mis laekuvad kassapõhiselt ka sel aastal, kuid ei ole tekkepõhiselt selle aasta tulu. Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele koosneb eelarve viiest osast: PÕHITEGEVUSE TULUD Maksutulud Tulud kaupade ja teenuste müügist Saadavad toetused Muud tegevustulud PÕHITEGEVUSE KULUD Antavad toetused Muud tegevuskulud INVESTEERIMISTEGEVUS
[Show full text]
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
[Show full text]
291 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
291 buss sõiduplaan & liini kaart 291 Valga Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 291 buss liinil (Valga Bussijaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Valga Bussijaam: 6:40 (2) Võru Bussijaam: 16:45 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 291 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 291 buss saabub. Suund: Valga Bussijaam 291 buss sõiduplaan 46 peatust Valga Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:40 teisipäev 6:40 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 6:40 Turu neljapäev 6:40 Jüri, Võru reede 6:40 Soo laupäev 6:40 110 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Võru pühapäev 6:40 Kubja Käätso Lompka 291 buss info Suund: Valga Bussijaam Nursi Peatust: 46 Reisi kestus: 102 min Ahitsa Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Turu, Soo, Kubja, Käätso, Lompka, Nursi, Ahitsa, Järvepalu, Sänna- Järvepalu Mäe, Rõuge Tee, Haabsilla, Kangsti, Jaama, Matsi, Pilpa, Varstu, Parmupalu, Mõniste, Kalda, Andruse, Sänna-Mäe Saru, Peede, Tõrvase Oja, Saru Lauatehas, Kalliküla, Hargla Kool, Hargla, Nõude, Sooblase, Taheva Sanatoorium, Taheva, Laanemetsa Kauplus, Rõuge Tee Laanemetsa, Pügeri, Koikküla, Lepa, Ruusa, Süldina, Londi, Palu, Toogipalu, Laatsi, Andrese, Turu Park, Haabsilla Valga Bussijaam Kangsti Jaama Matsi Pilpa Varstu 11 Kesk, Estonia Parmupalu Mõniste Kalda Andruse Saru Peede Tõrvase Oja Saru Lauatehas Kalliküla Hargla Kool Hargla Nõude Sooblase Taheva Sanatoorium Taheva Laanemetsa Kauplus Laanemetsa Pügeri Koikküla 3 Keskuse Tee, Estonia Lepa Ruusa Süldina Londi Palu Toogipalu Laatsi 2 Laatsi Tänav, Valga
[Show full text]
17 Mägede Hääl 31.12.2019.Pdf
NR 17 31. DETSEMBER 2019 Soovime kõigile oma lugejatele rõõmurohket aastavahetust ning kõikide soovide täitumist uuel aastal! Rõuge Vallavolikogu 17. detsembri 2019 istungil vastu võetud õigusaktid Volikogu: 4. Võttis vastu Rõuge valla 2019. aasta teise 1. Andis loa Luutsniku külas Pääste katastri- lisaeelarve. üksuse (katastritunnus nr 69801:001:0380, 5. Lubas vallavalitsusel võtta eelarveaastateks üldpind 8400 m2, sihtotstarve riigikaitsemaa 2020–2022 rahalisi kohustusi Rõuge 100%) tasuta võõrandamiseks Luutsniku rahvamaja rekonstrueerimiseks kuni 2 000 Pääste Ennetuskeskus MTÜ-le. MTÜ 000 eurot laenutähtajaga kuni 10 aastat. soovib kinnistul asuva majandushoone Rekonstrueerimistööde käigus hoone rekonstrueerida ning juurde ehitada uue olemasolevat maapinna planeerimislahendust depoohoone. oluliselt ei muudeta. Hoonet püütakse muuta 2. Andis loa Taudsa külas Vanatare kinnistust (katastritunnus nr 69701:005:0023, üldpind kaasaegsemaks ja energiasäästlikumaks 2,3 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ning seda võimalikult väikeste ümber- Rõuge vallale kuuluva ½ kaasomandi osa projekteerimistöödega. võõrandamiseks Krista Kütile hinnaga 1000 6. Nimetas Varstu Kooli hoolekogusse volikogu eurot. liikme volituste kehtivuse ajaks Rõuge 3. Võttis vastu Rõuge valla eelarvest Vallavolikogu esindajaks Kadri Giannakaina eraüldhariduskooli pidajale tegevuskulude Laube. katmiseks toetuse andmise tingimused ja Järgmine korraline volikogu istung toimub 21. Rõuge vallavolikogu 2019. aasta viimane istung Mõniste rahvamajas. Foto: Kadri Laube korra. jaanuaril. 2019 oli suuna sättimise aasta on selles analüüsis ettepanekuid, millega tasub Raamatukogud on tähtsad, nende olulisust Haanjamaa Sport. Selle algne idee pärineb edasi minna ja realiseerida, kuid on ka täiesti saime kõik hinnata aasta lõpus toimunud ühinemiseelsest ajast, kuid nüüd oleme ulme valdkonda kuuluvaid soovitusi. Mõned rahvaküsitlusel, pannes kirja just oma mõtted jõudnud selle teostada ja valinud juhiks teemad, millega ei ole mõistlik kaasa minna, sellest, kuidas raamatukogud võiksid töötada.
[Show full text]
03. Mägede Hääl 05.03.2020.Pdf
NR 3 5. MÄRTS 2020 Rõuge vald jagas tunnustusi Laupäeval, 22. veebruaril toimus Rõuge rahvamajas pidulik kontsert-aktus, kus anti laureaatidele üle valla elutööpreemia ning 2019. aasta aunimetused. Aitäh teile kõigile, kes olete meile eeskujuks ja inspiratsiooniks! Rõuge valla elutööpreemia – Linda Kender Rõuge valla kohaliku elu täht 2019 – Mariliis Rõuge valla külaelu täht 2019 – Peep Kimmel Rõuge valla sporditäht 2019 – Gätly Valge Hinnatud pedagoog ja kolleeg Linda Kender Raidma Peep on pikalt olnud Viitina külavanem ning Gätly Valge on viie lapse ema, kelle suur kirg on matemaatikaõpetajana töötanud 61 aastat, Aktiivne missokas Mariliis on viimaste aastate Rõuge vallavolikogu liige. Ta on Viitinas eest ja igapäevane tegevus on jooksmine. Töökas olles jaganud teadmisi ja oskusi Varstu jooksul andnud märkimisväärse panuse Misso vedanud erinevaid talgupäevi ja üritusi, näiteks ja usin naine alustas enda jooksuteekonnaga piirkonna mitmele põlvkonnale. Vaatamata kultuurielu rikastamisse. Tema eestvedamisel Viitina talverallit ning üle 20 aasta toimunud juba 2011. aastal ning hakkas enda tegemiste pikale tööstaažile on ta ennast pidevalt on Misso kandis läbi viidud projekt MissoFest, Viitina kuuritsapüügivõistlust. Samuti on ta ja toimetamiste jäädvustamiseks pidama täiendanud ja silmaringi värskena hoidnud, et mis koondas enda alla mitmeid kultuuri ja tulihingeline MTÜ Viitina Jahimeeste Seltsi blogi. Tänaseks on Gätly Facebooki lehel olla nooremale põlvkonnale vajalik ja huvitav. kogukonda liitvaid sündmusi. 2019. aastal eestvedaja ja toetaja. Tema algatusel ehitati umbes 5000 jälgijat. 2019. aastal algatas Ka praegu jätkab Linda matemaatika ja füüsika toimus Mariliisi eestvedamisel üle mitmete Viitina Jahimaja ning renoveeriti Viitina Gätly väljakutse, mille sisuks oli iga päev aastate Missos taas jaanipidu ning sügisel õpetamist Varstu ja Krabi koolides – ikka oma Järvesaare laululava ja tantsuplatvorm.
[Show full text]
Mõniste Valla Ühisveevärgi Ja - Kanalisatsiooni Arendamise Kava Kinnitamine
Väljaandja: Mõniste Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2009, 35, 493 Mõniste valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Vastu võetud 11.11.2008 nr 11 Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 37 ning «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse» § 4 lõike 1 ja lõike 2 alusel. § 1. Kinnitada Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2008–2020 vastavalt lisale. § 2. Tunnistada kehtetuks Mõniste Vallavolikogu 28. aprilli 2005. a. määrus nr 7 «Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2005–2016 kinnitamine.» § 3. Määrus jõustub 15. novembril 2008. Volikogu esimees Tõnis–Koit PIHU Kinnitatud Mõniste Vallavolikogu 11. novembri 2008 määrusega nr 1-1.5/11 Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava SISSEJUHATUS Mõniste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on dokument, mis kirjeldab valdkonna arengut järgneva 12 aasta jooksul. Käesoleva kava keskmes on soov parandada üksikisiku, perekonna ja vahetu elukeskkonna elukvaliteeti. Elluviidavad projektid peavad olema jätkusuutlikud ja lähtuma alljärgnevatest aspektidest: · Mõjutab majanduslikku kasvu ja edukust ning ei koorma omanikke asjatute tegevuskuludega. Samuti tuleb garanteerida, et loodud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemid jätkavad oma toimimist pärast fondidest rahastamise lõppu. · Valla ressursside jätkusuutlik kasutamine keskkonnavaldkonnas. · Paraneb elukvaliteet ning tagatakse projekti tulemite
[Show full text]
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
[Show full text]
Arengustrateegia 2014 – 2020
Arengustrateegia 2014 – 2020 Sisukord Mõisted ................................................................................................................................................................................... 4 Sissejuhatus .......................................................................................................................................................................... 6 1. Kohalik tegevusgrupp ja liikmeskond ............................................................................................................. 7 1.1. MTÜ Võrumaa Partnerluskogu kirjeldus .............................................................................................. 7 2. Eelmiste perioodide kogemus ............................................................................................................................. 9 2.1. Toetuste jagunemine ..................................................................................................................................... 9 2.2. Strateegia eelmise perioodi eesmärkide täitmine ......................................................................... 11 3. Tegevuspiirkonna olukorra analüüs ............................................................................................................. 13 3.1. Geograafiline ühtsus: külgnevus, rahvastik, looduslik aspekt .................................................. 13 3.2. Majanduslik ühtsus: tegevusalad, tööhõive ja selle kvaliteet, infrastruktuur .................... 13 3.3. Kultuuriline ja sotsiaalne
[Show full text]
Esikaane Foto
Foto: Piusa jõgi saadab matkajat. Nils Rebane Nils matkajat. saadab jõgi Piusa Foto: © Keskkonnaamet 2015 Keskkonnaamet © Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnainvesteeringute SA toetas väljaandmist Trükise Küljendus: AS Regio AS Küljendus: Kujundus: Areal Disain OÜ Disain Areal Kujundus: ääne-Virumaa L vald, Vinni eremäe ja Vastseliina vald, Võrumaa vald, Vastseliina ja eremäe M Kaart: AS Regio AS Kaart: Esikaane foto: Kõlgusniidu müür, Arne Ader Arne müür, Kõlgusniidu foto: Esikaane Toimetajad: Kerttu Elm, Margit Turb, Tiia Ilmet Tiia Turb, Margit Elm, Kerttu Toimetajad: maastikukaitseala maastikukaitseala Trükise koostaja: Helen Kivisild Helen koostaja: Trükise tähistatud valge-rohelise-valge värvimärgistusega. valge-rohelise-valge tähistatud kulgevast RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateest, mis on on mis matkateest, Peraküla-Aegviidu-Ähijärve RMK kulgevast Vinni-Pajusti Piusa jõe ürgoru jõe Piusa www.loodusegakoos.ee www.keskkonnaamet.ee juures asuvatel lõkkeplatsidel. Matkarada on osaks läbi Eesti Eesti läbi osaks on Matkarada lõkkeplatsidel. asuvatel juures [email protected] [email protected] lase teelt eksida. Lõket saab teha Kõlgusniidu ja Make müüri müüri Make ja Kõlgusniidu teha saab Lõket eksida. teelt lase Tel: 5304 3504 5304 Tel: Tel: 786 8360 786 Tel: pikkuses rõõmustab jõgi matkalist tasase veevulinaga ega ega veevulinaga tasase matkalist jõgi rõõmustab pikkuses Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti Karja 17a, Võru 65608 Võru 17a, Karja RMK Loodushoiu osakond Loodushoiu RMK Lindora
[Show full text]
Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989
Plans for the Adminis trativeTerritorial Restructuring of Estonia from 1989 to 2005 MADIS KALDMÄE The restored Republic of Estonia inherited its administrative division from the Soviet system, consisting of districts (raions), state-governed cities, cities, towns and village councils. These administrative entities and their boundaries had emerged as a result of largely arbitrary waves of centralised restructuring. In 1988, a shift towards the re-establishment of local government was initiated as part of the development of the concept of a self-managing Estonia (isemajandav Eesti). At first, there were two main alternatives, with counties and municipalities as the contenders for the status of primary entities of local government. There was also a third option, of establishing approximately 40 new entities with completely redrawn borders. 359 It was an administrative organisation based on cities and rural municipalities that eventually prevailed. In 1989, the Principles of Local Government Act and implementing acts for the transition period were adopted. In the following year, the then administrative units (raions) were renamed counties; the village councils and cities would be granted self-governing rights within three years depending on their readiness. Until then, county councils would perform local government functions by proxy, as it were. During the transitional period, several existing municipalities were divided into two, forming Saku and Kiili, Juuru and Kaiu, Orissaare and Pöide, as well as Kuressaare and Kaarma. The rural municipality of Torgu was separated from Salme at the initiative of the Independent Royalist Party faction in the Riigikogu (Estonian Parliament). No elec- tions were held in the city of Paldiski, which remained under the city of Keila until the 1996 elections.
[Show full text]
Õdagumeresoomõ Kodo / Võro Instituudi
Õdagumeresoomõ kodo Läänemeresoome kodu VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLICATIONS OF VÕRO INSTITUTE 20 Õdagumeresoomõ kodo Läänemeresoome kodu Toimõndanuq Helen Koks ja Jan Rahman Konvõrents Võrol, 19.–21. rehekuul 2006 Võro 2007 Võro kiil: Helen Koks, Jüvä Sullõv Inglüse kiil: Mari Mets Makett: Jan Rahman Kaasõpilt: Aapo Ilves Nõvvomiis: Karl Pajusalu ISBN: 978-9985-9640-2-6 ISSN: 1406-2534 ALOSTUSÕS Võro instituudi ja Tarto ülikooli eesti ja soomõ-ugri keeletiide osakunna kõrraldõdul riikevaihõlidsõl konvõrendsil Võrol 2006. aastaga 19.–21. re- hekuu pääväl püüti löüdäq vastussit küsümiisele, kon ja määne om olluq õdagumeresoomõ rahvidõ kodo ja määne om katõkeeline kodo. Arotõldi ka tuud, kuimuudu umma kiilt, kultuuri ni ilmanägemist alalõ hoitaq. Seon kogomikun ommaq konvõrendsi ettekandidõ perrä kirotõduq artik- liq ja esseeq. Edimädsen jaon “Õdagumeresoomõ kodo” om artikliid mitmõ ala päält. Saarõ Evar kõnõlõs Lõuna-Eesti kotussõnimmist. Autor tuu Võromaa eri nukkõ kotussõnimmi põâal vällä näütäjäq, miä mõotasõq kotussõnimesüs- teemi kujonõmist. Péter Pomozi tutvustas “Agenda Parva” lõunaeestikeelid- se jao kiräviit. Marjatta Normani artiklist tulõvaq vällä katõkeelidse kodo hääq ja halvaq küleq. Pia poolõq artikliist pututasõq väiküide õdagumeresoomõ kiili ja kul- tuurõ saisu. Enn Ernits kõnõlõs isuriist, näide elopaigust ni algkodost. Hei- nike Heinsoo seletäs uma kogomiskäüke põâal, ku häste vaèalasõq viil taimõnimetüisi mälehtäseq. Muusiän võrdõlõs tä ummi illatsit kogomistulõ- muisi Gustav Vilbaste kogot keelematõrjaaliga. A Anitta Viinikka-Kallinen näütäs, kuimuudu om kveene kunstkirändüsen kujutõt ni kõnõlõs artiklin edimädsest kveeni keelidsest romaanist. Helen Kõmmusõ artikli tutvustas Hiiumaal elävä, a Võromaalt peri olõva lauligu Mäe Laine käest kogotuid rahvalaulõ. Kogomigu tõsõn jaon “Kodo kullanõ…” ommaq essesitlikuq kirotusõq. Madis Arukask ja Õie Sarv kaesõq, määne om rahvalaulõ kodo.
[Show full text]