DOCSLIB.ORG

Eesti Loodus 6/2019

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

/2019 JUUNI 6 JUUNI Populaarteaduslik ajakiri.Populaarteaduslik Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € Vaatle loodust: see kirgastab! ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) ISSN 0131-5862 (trükis) Tunne Eesti mesilasi! Juhuvaatlused ja taimeatlas Milline on meie kliima sajandivahetusel? Sisukord Sinirind Foto: Remo Savisaar 70. aastakäik Nr 6, juuni 2019 www.eestiloodus.ee 2 Toimetaja veerg: Toomas Kukk Keskkonnaekspert Kristjan Piirimäed küsitlenud Juhan 3 Sõnumid Javoiš 11 EL küsib: vastab Nele 52 Maailma maad: Hendrikson Eesti linnuvaatle- jad Floridas 16 Kas looduse vaatlemine on Uku Paal mee- harrastus või teadus? nutab linnuvaat- Veljo Runnel arutleb loodusvaat- lusretke kavanda- 36 luste sisu ja tulemuste üle: see mist, tegelikkust ja tegevus pakub rõõmu nii loodus- tulemusi: tasub käia vaatlejale kui ka andmeid kasuta- Ameerikamaal linde vale teadlasele vaatlemas 24 Eesti mesilased 58 Milline on Eesti ilmastik Villu Soon annab ülevaate aastal 2100? kiletiivaliste rühmast, Ain Kallis on võtnud vaatluse kellest tunneme peamiselt alla kliimastsenaariumid: millised vaid kodustatud meemesilast muutused on tõenäolisemad ning mis võib juhtuda halvima stsenaa- 30 Taimede levikuatlas: riumi korral? uued liigid ja uued teadmised Toomas Kukk ja Ott Luuk mee- 62 Loodusmaja: nutavad uue taimeatlase koosta- Teadusringis saab selgeks, mise lugu, atlase tähendust ja töö kuidas toit lauale jõuab käigus kogunenud uut teavet Piret Pappel tutvustab Tartu loo- dusmaja tundi, kus toitu valmista- 36 Tegutse teadlikult: Nutikad või- des õpiti füüsikat malused õppida Eesti loodust 42 Triin Nõu ja Martin Tikk tutvus- 64 Malaaria ja Eesti II tavad nutiseadme omanikule või- Kuulo Kutsar jätkab halltõbe malusi, mis aitavad loodust tund- käsitlevat artiklisarja vanarahva ma õppida ja määrata tarkusega: mida arvati haigusest vanasti ja kuidas sellega võideldi? 38 Tiit Kändler mätta otsast: Inimeste peletamise volikogud 68 Veljo Ranniku 85. Meenutades Eesti looduskultuuri suurvaimu 40 Sada rida Eesti loodusest: Loodust saab ainult armastada! 70 Raamatud Kristel Vilbaste 71 Nuputa: ülesandeid loodus- 52 42 Üks Eesti paigake: Singli nart- valdkonna olümpiaadidelt sissid on läinud metsikuks Juhani Püttsepp kiidab 72 In memoriam: Tartumaal Sookaldusel niinime- Arno Kanal, Udo Margna tatud looduslike nartsisside kas- vuala: kevadisel õitseajal on vaa- 74 Kroonika tepilt muljet avaldav 78 Mikroskoop 44 Poster: Margus Opp 79 Ristsõna 46 Intervjuu: Mida kurja teeb tööjõumaks? 80 Ajalugu, sünnipäevad 68 JUUNI 2019 EESTI LOODUS |401| 1 Toimetaja veerg Pidev, kuid mõttetu võitlus taimestikuga 70. aastakäik Nr 6, juuni 2019 Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu ooliõpikutes tuuakse ökoloo- rite pahameel. Millegipärast peetak- e-post [email protected] gilise püramiidi piltidel esile, se nüüdisajal ilusaks ühtlast rohelist Peatoimetaja Toomas Kukk et kõige alus on taimestik, pinda, selmet tunda rõõmu mitmeke- 742 1143, [email protected] kõrgemal tulevad rohusööjad, siis sisest õierikkast rohustust. K Toimetaja Juhan Javoiš mitmesugusel tasemel lihasööjad ja Veetsin oma lapsepõlvest olu- 5661 0851, [email protected] kõige tipus troonib tippkiskja, näiteks lise osa vanavanemate suures aias inimene. Tallinnas Pääskülas. Vanaisa niitis Toimetaja Katre Palo 521 8771, [email protected] Fotosünteesivad taimed annavad muru vikatiga ning sealt pärineb ka meile, heterotroofidele, hädavajaliku minu oskus vikatiga niita. Aga eks Toimetaja Piret Pappel orgaanilise aine. Professor Kristjan ta niitis üsnagi juhuslikult, aeg-ajalt [email protected] Zobel räägib, et ta on ökoloogiaeksa- ja sedagi vanaema pealekäimisel, kui Keeletoimetaja Monika Salo mitel saanud küsimusele „Kust kohast rohi oli aias kõrgeks kasvanud. Suur [email protected] saavad inimesed oma elutegevuseks osa majaesisest muruplatsist, kus sai Küljendaja Raul Kask vajaliku süsiniku?“ küllalt tihti tuden- mängitud sulgpalli või midagi muud, [email protected] gitelt vastuseks „Õhust, süsihappe- oli üsna madalmurune pideva talla- Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri gaasist“. Paraku nii elukauge arvamu- mise ja toitainevaese mulla tõttu. Nii Endla 3, Tallinn 10122, 610 4105 se järgi süsiniku omastamine inimesel saangi oma lapsepõlvepaiku meenu- www.loodusajakiri.ee www.facebook.com/eestiloodus ei käi, süsinik tuleb ikka taimedest või tada laulusõnadega „Kus kasteheinas siis taimi söönud loomadest ning tai- põlvini / me lapsed jooksime“. med on seetõttu meie eluks hädavaja- Kas praegused lapsed saavad kas- likud. Isegi siis, kui otsustame toituda teheinas põlvini joosta? Kindlasti ainult lihast. tasub vähemasti mõelda, kas on ikka Teisalt kõneletakse üha suurene- vaja kogu oma aeda või aiatagust vast ökoloogilisest jalajäljest: inim- madalmurusena hoida. Muidugi võib Vastutav väljaandja Riho Kinks mõju olulisi ilminguid on üha suu- madal muru olla tarvilik näiteks jalg- 742 1186, [email protected] renev fossiilsete kütuste tarbimine. palliplatsil ja teerajad ukselt ukseni Turundus ja reklaam: Kaia-Liisa Jõesalu Taimede tähtsust ja inimmõju arves- võiksid samuti olla. Kuid kogu oma 742 1143, [email protected] tades on muruniitmine üks mõtte- aiamaad madalmurusena hoida pole Tellimine: www.tellimine.ee tumaid tegevusi, eriti kui selle põh- põhjendatud. 617 7717, [email protected] jenduseks tuua väited „Nii on ju alati Muruniitmine võib olla lõõgastav Ajakiri ilmub tehtud“ või „Mida meist siis arvatak- tegevus, aga küllap on ka rohkesti keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel se, kui muru on niitmata“. neid, kellele on see tüütu kohustus. Üks sagedase murupügamise Ma julgen nii esimestele kui ka teis- põhilisi pooltargumente on soeta- tele pakkuda muruniitmise aseme- tud niidumasinate eripära: kui rohi le märksa huvitavamat ja sisukamat kasvab liiga kõrgeks, siis muru- tegevust: loodusvaatlused. niitja seda enam ei võta. Püüdke kirja panna näiteks Arvatakse, et kõr- oma aia või elupaiga loodus- gest rohust tule- likud taime- ja loomaliigid, © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2019 nevad puugid kogu ümbritsev elurikkus. Summaries of some articles can be found at Anname selles ajakirjanumb- our web site www.eestiloodus.ee WAN E S CO ris nõu nii linnu- kui ka IC L D A B R E O L taimevaatluste kohta. N Võidab see, kellel Trükitoode on rohkem loo- 4041 0820 Foto: Ott Luuk dusvaatlusi and- Trükitud trükikojas Printall ja hall tõbi (vt artiklit mebaasis! malaaria kohta lk 64) ning muidugi ka naab- 2 |402| EESTI LOODUS JUUNI 2019 Sõnumid Anna ornitoloogiaühingule teada teedel hukkunud lindudest! esti ornitoloogiaühing (EOÜ) ootab autojuhtidelt, ratturitelt ja jalakäijatelt infot liikluses surma saanud lindude kohta. Aasta E Triin Leetmaa Foto: linnu veebilehel www.eoy.ee/oosorr on avatud kaardirakendus, kuhu saab sisestada hukkunud linnu leidmi- se aja, koha ja liigi või kirjelduse. Ornitoloogiaühing kogub andmeid novembri alguseni ja teeb vaatlustest kokkuvõtte, mis aitab täpsustada liik- luse mõju Eesti linnustikule. 2019. aasta lind öösorr on üks linnuliike, kes sageli hukkub teedel, sest ta käib sõiduteedel toitumas ja puhkamas. Teedel hukkub ka teisi linde. Seetõttu soovibki EOÜ välja selgitada liikluse mõju öösorrile ja Kui palju linde Eesti liikluses surma saab, pole siiani teada teistele linnuliikidele. Praegu ei ole korralikku üle-eestilist andmestik- ku teedel hukkunud lindude kohta. Pea kinni lubatud piirkiirusest. pimesta erk valgus linde. Enamasti registreeritakse kokkupõr- Vajaduse korral aeglusta, kui märkad Ära jäta teeservadesse prügi. ge linnu või loomaga siis, kui on tek- teed ületavaid või vahetult tee ser- Toidujäätmed meelitavad ligi nii kinud märkimisväärne varaline kahju vas toituvaid linde. Arvesta, et linnud linde, kes sealt kõhutäit otsivad, kui või on inimesed saanud kannatada. võivad ootamatult oma liikumissuun- ka pisiimetajaid ja teisi loomi, kellele Linnuvaatlejad on märkinud üles da muuta. röövlinnud jahti peavad. juhuleide, kuid andmeid on liiga vähe, Vajaduse korral peata auto, et lin- Lisainfot andmekogumise kohta et teha järeldusi. Samas sõidab teedel nud (eelkõige lennuvõimetute poe- saab EOÜ aasta linnu projekti mees- üha rohkem autosid ja liiklus avaldab gadega pesakonnad) saaksid ohutult konna liikmelt Renno Nelliselt (tel elusloodusele järjest suuremat mõju. tee ületada. Anna teel olevast ohust 5302 1377, e-post renno.nellis@ Selleks et vältida liikluses kokku- teistele liiklejatele märku ohutule- gmail.com). põrget linnuga, tasub arvestada järg- dega. Pimedal ajal peatudes vaheta Eesti ornitoloogiaühing / misi nõuandeid. kaug tuled lähitulede vastu: nõnda ei Loodusajakiri Värske Lepinfo pakub põnevat lugemist lmunud on Eesti liblikateadu- Liblikahuviliste ajakiri vaate andmetest Eesti kiresvamplas- se ajakirja Lepinfo 23. num- sisaldab nii professio­ te kohta. ber. Veljo Runnel kirjutab naalsete kui ka ama­ Lepinfot annab välja Eesti loo- Iloodusteaduslike erakogude digi- töörentomoloogide duseuurijate seltsi entomoloogia- teerimisest. Mati Martin ja Erki kirjutisi sektsioon koos Eesti lepidoptero- Õunap annavad ülevaate 2016. ja loogide seltsiga. Ajakirja saab tellida 2107. aasta huvitavamatest suurlib- e-posti teel: aleksander.pototski@ Allikas: Eesti lepidopteroloogide selts lepidopteroloogide Eesti Allikas: likaleidudest Eestis. gmail.com. Antakse teada uutest liikidest kroonika. Värsket numbrit tasub meie faunas, samuti on kokku võe- lugeda ka neil, kes huvituvad kile- Eesti lepidopteroloogide selts / tud Eesti lepidopteroloogide seltsi tiivalisest: Villu Soon on teinud üle- Loodusajakiri JUUNI 2019
Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On

    Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On

    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
  • Natural Communities of Michigan: Classification and Description

    Natural Communities of Michigan: Classification and Description

    Natural Communities of Michigan: Classification and Description Prepared by: Michael A. Kost, Dennis A. Albert, Joshua G. Cohen, Bradford S. Slaughter, Rebecca K. Schillo, Christopher R. Weber, and Kim A. Chapman Michigan Natural Features Inventory P.O. Box 13036 Lansing, MI 48901-3036 For: Michigan Department of Natural Resources Wildlife Division and Forest, Mineral and Fire Management Division September 30, 2007 Report Number 2007-21 Version 1.2 Last Updated: July 9, 2010 Suggested Citation: Kost, M.A., D.A. Albert, J.G. Cohen, B.S. Slaughter, R.K. Schillo, C.R. Weber, and K.A. Chapman. 2007. Natural Communities of Michigan: Classification and Description. Michigan Natural Features Inventory, Report Number 2007-21, Lansing, MI. 314 pp. Copyright 2007 Michigan State University Board of Trustees. Michigan State University Extension programs and materials are open to all without regard to race, color, national origin, gender, religion, age, disability, political beliefs, sexual orientation, marital status or family status. Cover photos: Top left, Dry Sand Prairie at Indian Lake, Newaygo County (M. Kost); top right, Limestone Bedrock Lakeshore, Summer Island, Delta County (J. Cohen); lower left, Muskeg, Luce County (J. Cohen); and lower right, Mesic Northern Forest as a matrix natural community, Porcupine Mountains Wilderness State Park, Ontonagon County (M. Kost). Acknowledgements We thank the Michigan Department of Natural Resources Wildlife Division and Forest, Mineral, and Fire Management Division for funding this effort to classify and describe the natural communities of Michigan. This work relied heavily on data collected by many present and former Michigan Natural Features Inventory (MNFI) field scientists and collaborators, including members of the Michigan Natural Areas Council.
  • 17 Mägede Hääl 31.12.2019.Pdf

    17 Mägede Hääl 31.12.2019.Pdf

    NR 17 31. DETSEMBER 2019 Soovime kõigile oma lugejatele rõõmurohket aastavahetust ning kõikide soovide täitumist uuel aastal! Rõuge Vallavolikogu 17. detsembri 2019 istungil vastu võetud õigusaktid Volikogu: 4. Võttis vastu Rõuge valla 2019. aasta teise 1. Andis loa Luutsniku külas Pääste katastri- lisaeelarve. üksuse (katastritunnus nr 69801:001:0380, 5. Lubas vallavalitsusel võtta eelarveaastateks üldpind 8400 m2, sihtotstarve riigikaitsemaa 2020–2022 rahalisi kohustusi Rõuge 100%) tasuta võõrandamiseks Luutsniku rahvamaja rekonstrueerimiseks kuni 2 000 Pääste Ennetuskeskus MTÜ-le. MTÜ 000 eurot laenutähtajaga kuni 10 aastat. soovib kinnistul asuva majandushoone Rekonstrueerimistööde käigus hoone rekonstrueerida ning juurde ehitada uue olemasolevat maapinna planeerimislahendust depoohoone. oluliselt ei muudeta. Hoonet püütakse muuta 2. Andis loa Taudsa külas Vanatare kinnistust (katastritunnus nr 69701:005:0023, üldpind kaasaegsemaks ja energiasäästlikumaks 2,3 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ning seda võimalikult väikeste ümber- Rõuge vallale kuuluva ½ kaasomandi osa projekteerimistöödega. võõrandamiseks Krista Kütile hinnaga 1000 6. Nimetas Varstu Kooli hoolekogusse volikogu eurot. liikme volituste kehtivuse ajaks Rõuge 3. Võttis vastu Rõuge valla eelarvest Vallavolikogu esindajaks Kadri Giannakaina eraüldhariduskooli pidajale tegevuskulude Laube. katmiseks toetuse andmise tingimused ja Järgmine korraline volikogu istung toimub 21. Rõuge vallavolikogu 2019. aasta viimane istung Mõniste rahvamajas. Foto: Kadri Laube korra. jaanuaril. 2019 oli suuna sättimise aasta on selles analüüsis ettepanekuid, millega tasub Raamatukogud on tähtsad, nende olulisust Haanjamaa Sport. Selle algne idee pärineb edasi minna ja realiseerida, kuid on ka täiesti saime kõik hinnata aasta lõpus toimunud ühinemiseelsest ajast, kuid nüüd oleme ulme valdkonda kuuluvaid soovitusi. Mõned rahvaküsitlusel, pannes kirja just oma mõtted jõudnud selle teostada ja valinud juhiks teemad, millega ei ole mõistlik kaasa minna, sellest, kuidas raamatukogud võiksid töötada.
  • VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade

    VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade

    VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna hetkeolukorra ülevaade Võru maakond Jaanuar 2019 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE 4 MAAKONNA HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE 9 1. RAHVASTIK 9 1.1. Senised arengud 9 1.2 Peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused 12 2. MAJANDUSVALDKOND 13 2.1. Maakonna majanduse üldiseloomustus 13 2.2. Ettevõtluse tugistruktuurid 19 2.3. Ettevõtlusalad maakonnas 21 2.4. Turism 21 2.5. Kaugtöö 30 2.6. Omavalitsuste finantsid 30 2.7. Peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 32 3. HARIDUSVALDKOND 33 3.1. Alusharidus 33 3.2. Üldharidus 35 3.3. Huviharidus 40 3.4. Kutseharidus 41 3.5. Noorsootöö 43 3.6. Peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 45 4. SOTSIAAL-JA TERVISHOIUVALDKOND 46 4.1. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus 46 4.2. Peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused 53 5. KODANIKUÜHISKOND, KULTUUR, SPORT JA ERIPÄRA. 53 5.1. Kodanikuühiskonna areng 53 5.2. Sport 57 5.3. Kultuur ja omapära 58 5.4. Peamised kodanikuühiskonna, eripära-, kultuuri- ja spordivaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 63 6. TARISTU JA KESKKOND 64 6.1. Ühendused 64 6.2. Keskkond 66 7. HALDUSKORRALDUS JA MAINE 72 2 7.1. Halduskorraldus 72 7.2. Maine 74 7.3. Riiklikud struktuurid 76 KASUTATUD MATERJALID 78 3 LÜHIKOKKUVÕTE Rahvastik Võru maakond asub Kagu-Eestis, piirnedes lõunas Läti Vabariigi, idas Vene Föderatsiooni, põhjas, kirdes Põlva maakonnaga ning läänes Valga maakonnaga. Maakonna administratiivseks keskuseks on Võru linn. Kokku on maakonnas haldusreformi järgselt 5 omavalitsust: Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vallad ning Võru linn (vt joonis 1). Võru maakonna kogupindala on 2 773 km2, moodustades 6,1% Eesti Vabariigi pindalast.
  • 03. Mägede Hääl 05.03.2020.Pdf

    03. Mägede Hääl 05.03.2020.Pdf

    NR 3 5. MÄRTS 2020 Rõuge vald jagas tunnustusi Laupäeval, 22. veebruaril toimus Rõuge rahvamajas pidulik kontsert-aktus, kus anti laureaatidele üle valla elutööpreemia ning 2019. aasta aunimetused. Aitäh teile kõigile, kes olete meile eeskujuks ja inspiratsiooniks! Rõuge valla elutööpreemia – Linda Kender Rõuge valla kohaliku elu täht 2019 – Mariliis Rõuge valla külaelu täht 2019 – Peep Kimmel Rõuge valla sporditäht 2019 – Gätly Valge Hinnatud pedagoog ja kolleeg Linda Kender Raidma Peep on pikalt olnud Viitina külavanem ning Gätly Valge on viie lapse ema, kelle suur kirg on matemaatikaõpetajana töötanud 61 aastat, Aktiivne missokas Mariliis on viimaste aastate Rõuge vallavolikogu liige. Ta on Viitinas eest ja igapäevane tegevus on jooksmine. Töökas olles jaganud teadmisi ja oskusi Varstu jooksul andnud märkimisväärse panuse Misso vedanud erinevaid talgupäevi ja üritusi, näiteks ja usin naine alustas enda jooksuteekonnaga piirkonna mitmele põlvkonnale. Vaatamata kultuurielu rikastamisse. Tema eestvedamisel Viitina talverallit ning üle 20 aasta toimunud juba 2011. aastal ning hakkas enda tegemiste pikale tööstaažile on ta ennast pidevalt on Misso kandis läbi viidud projekt MissoFest, Viitina kuuritsapüügivõistlust. Samuti on ta ja toimetamiste jäädvustamiseks pidama täiendanud ja silmaringi värskena hoidnud, et mis koondas enda alla mitmeid kultuuri ja tulihingeline MTÜ Viitina Jahimeeste Seltsi blogi. Tänaseks on Gätly Facebooki lehel olla nooremale põlvkonnale vajalik ja huvitav. kogukonda liitvaid sündmusi. 2019. aastal eestvedaja ja toetaja. Tema algatusel ehitati umbes 5000 jälgijat. 2019. aastal algatas Ka praegu jätkab Linda matemaatika ja füüsika toimus Mariliisi eestvedamisel üle mitmete Viitina Jahimaja ning renoveeriti Viitina Gätly väljakutse, mille sisuks oli iga päev aastate Missos taas jaanipidu ning sügisel õpetamist Varstu ja Krabi koolides – ikka oma Järvesaare laululava ja tantsuplatvorm.
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS

    LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS

    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest

    Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest

    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
  • Traduction EUNIS

    Traduction EUNIS

    European Nature Information System Système d’information européen sur la nature Classification des habitats Traduction française Habitats terrestres et d’eau douce Janvier 2013 Coordination : Justine Louvel (MNHN-SPN1) Traduction, rédaction et mise en page : Justine Louvel (MNHN-SPN) et Vincent Gaudillat (MNHN- SPN) d’après une traduction préliminaire de l’entreprise DIXIT Sous la direction de : Laurent Poncet (MNHN-SPN) Nous remercions toutes les personnes sollicitées pour leurs renseignements et leur relecture, ces contributions participent à la cohérence de ce document : Olivier Argagnon (CBN2 méditerranéen de Porquerolles), Farid Bensettiti (MNHN-SPN), Jan-Bernard Bouzillé (Université Rennes 1), Emmanuel Catteau (CBN de Bailleul), Mathieu Clair (MNHN-SPN), Gilles Corriol (CBN des Pyrénées et de Midi-Pyrénées), Marc Dufrêne (SPW/DGARNE/DEMNA/OFFH3), Douglas Evans (Centre thématique européen sur la diversité biologique), Jean-Claude Felzines (Société française de phytosociologie), Hermann Guitton (CBN de Brest), Jean Ichter (MNHN-SPN), Arnault Lalanne (Ministère de l’écologie, du développement durable et de l’énergie), Noëmie Michez (MNHN-SPN), Virgile Noble (CBN méditerranéen de Porquerolles), Julie Reymann (CBN de Corse), Gilles Thébaud (Université de Clermont-Ferrand). Crédits photographiques : Stéphane Cordonnier (CEN Auvergne), Vincent Gaudillat (MNHN-SPN), Philippe Gourdain (MNHN-SPN), Arnaud Horellou (MNHN-SPN), Jean Ichter (MNHN-SPN), Alain Lagrave - CBN de Corse, Justine Louvel (MNHN-SPN), Stéphane Perera (CBN du Massif Central), Renaud Puissauve (MNHN-SPN), Manuelle Richeux (MNHN-SPN), Romain Sordello (MNHN-SPN). Cette traduction est un outil de travail pour une meilleure appropriation de la classification des habitats EUNIS. Dans tous les cas, la version originale fait référence. Elle est diffusée sur le site de l’INPN dans sa version 2008 (http://inpn.mnhn.fr/, rubrique « Téléchargements »).
  • Mõniste Valla Ühisveevärgi Ja - Kanalisatsiooni Arendamise Kava Kinnitamine

    Mõniste Valla Ühisveevärgi Ja - Kanalisatsiooni Arendamise Kava Kinnitamine

    Väljaandja: Mõniste Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2009, 35, 493 Mõniste valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Vastu võetud 11.11.2008 nr 11 Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 37 ning «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse» § 4 lõike 1 ja lõike 2 alusel. § 1. Kinnitada Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2008–2020 vastavalt lisale. § 2. Tunnistada kehtetuks Mõniste Vallavolikogu 28. aprilli 2005. a. määrus nr 7 «Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2005–2016 kinnitamine.» § 3. Määrus jõustub 15. novembril 2008. Volikogu esimees Tõnis–Koit PIHU Kinnitatud Mõniste Vallavolikogu 11. novembri 2008 määrusega nr 1-1.5/11 Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava SISSEJUHATUS Mõniste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on dokument, mis kirjeldab valdkonna arengut järgneva 12 aasta jooksul. Käesoleva kava keskmes on soov parandada üksikisiku, perekonna ja vahetu elukeskkonna elukvaliteeti. Elluviidavad projektid peavad olema jätkusuutlikud ja lähtuma alljärgnevatest aspektidest: · Mõjutab majanduslikku kasvu ja edukust ning ei koorma omanikke asjatute tegevuskuludega. Samuti tuleb garanteerida, et loodud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemid jätkavad oma toimimist pärast fondidest rahastamise lõppu. · Valla ressursside jätkusuutlik kasutamine keskkonnavaldkonnas. · Paraneb elukvaliteet ning tagatakse projekti tulemite
  • Nomenclatural and Taxonomic Notes on Jacobaea Borysthenica (Asteraceae) and Some Related Taxa Sergei L

    Nomenclatural and Taxonomic Notes on Jacobaea Borysthenica (Asteraceae) and Some Related Taxa Sergei L

    https://doi.org/10.15407/ukrbotj76.06.473 Nomenclatural and taxonomic notes on Jacobaea borysthenica (Asteraceae) and some related taxa Sergei L. MOSYAKIN, Natalia M. SHIYAN M.G. Kholodny Institute of Botany, National Academy of Sciences of Ukraine 2 Tereschenkivska Str., Kyiv 01004, Ukraine [email protected] Mosyakin S.L., Shiyan N.M. 2019. Nomenclatural and taxonomic notes on Jacobaea borysthenica (Asteraceae) and some related taxa. Ukrainian Botanical Journal, 76(6): 473–485. Abstract. Following our recent lectotypification (with a specimen from G-DC) of the name Senecio praealtus Bertol. var. borysthenicus DC. validated by de Candolle based on Andrzejowski's and Besser's specimens from Ukraine, we provide here information on additional original specimens of that taxon (KW: Besser and Turczaninow historical collections), which is now recognized as Jacobaea borysthenica (DC.) B.Nord. & Greuter and which was until recently widely accepted as Senecio borysthenicus (DC.) Andrz. ex Czern. (Asteraceae). In particular, there are two isolectotypes in KW collected by Andrzejowski near Kyslyakivka (now Lymany, Mykolayiv Region, Ukraine), as well as some other specimens collected near Zaporizhzhya (Andrzejowski) and in southern Podolia (Besser and/or Andrzejowski). Some related Eastern European taxa of the taxonomically complicated Jacobaea vulgaris Gaertn. (= Senecio jacobaea L.) aggregate and misapplied names are discussed as well. The identity of the name Senecio divaricatus Andrz. (nom. illeg., non L.) is clarified; it is a synonym of Jacobaea borysthenica. It is also confirmed that Senecio podolianus Panigrahi is an illegitimate replacement name for S. borysthenicus. Jacobaea borysthenica seems to be closely related to J. andrzejowskyi (Tzvelev) B.Nord. & Greuter and J.
  • Dokumentacja Przyrodnicza Projektowanego Rezerwatu Przyrody "Bagienna Dolina Rospudy"

    Dokumentacja Przyrodnicza Projektowanego Rezerwatu Przyrody "Bagienna Dolina Rospudy"

    Klub Przyrodników Dokumentacja przyrodnicza projektowanego rezerwatu przyrody "Bagienna Dolina Rospudy" wykonano w ramach projektu: LIFE11 NAT/PL/423 „Ochrona torfowisk alkalicznych (7230) w młodoglacjalnym krajobrazie Polski północnej” Ewa Gutowska, Filip Jarzombkowski, Katarzyna Kotowska, Arkadiusz Gawroński, Agnieszka Gawrońska Świebodzin 2016 Strona 1 z 74 Projekt i zakupy finansowane ze środków Narodowego Funduszu Ochrony Środowiska i Gospodarki Wodnej oraz unijnego instrumentu finansowania LIFE+ Dokumentacja przyrodnicza projektowanego rezerwatu przyrody "Bagienna Dolina Rospudy" Spis treści 1 WSTĘP ............................................................................................................................. 4 2 METODYKA PRAC PRZEPROWADZONYCH NA POTRZEBY DOKUMENTACJI ...................................................................................................... 4 2.1 METODY PRAC PRZEPROWADZONYCH NA POTRZEBY SPORZĄDZENIA NINIEJSZEJ DOKUMENTACJI .................................................................................................................................. 4 3 OGÓLNE DANE O PROJEKTOWANYM REZERWACIE......................................... 8 3.1 TYPOLOGIA REZERWATU .................................................................................................................. 8 3.2 REJESTR POWIERZCHNIOWY - WYKAZ DZIAŁEK EWIDENCYJNYCH ............................................ 8 3.3 STAN WŁASNOŚCI GRUNTÓW .........................................................................................................
  • KODUTUNNE Detsember 2007

    KODUTUNNE Detsember 2007

    TEEMALEHT ANTUD VÄLJAANNE ON MEDIAPLANETI TOODETUD TEEMALEHT TEEMALEHT KODUTUNNE Detsember 2007 Ideest teostuseni! Meeldivad ja toimivad lahendused vastavalt Sinu soovile tKONTORIMÖÖBEL tKÖÖGIMÖÖBEL tELUTOA SISUSTUS KÖÖK ON KODU SÜDA- IGA TEINE KODU ON EESTIS TALVINE AED KUIDAS ÜMBRITSEVAT KESKKONDA JÕULUD JA AASTAVAHETUS MEKS KINDLUSTUSKAITSETA Et praegune aastaaegt GARDEROOBon SOOJEMAKS JA HUBASEMAKS MUUTA EESTI TELEKANALITE SELTSIS Juba tuhandeid aastaid tagasi Iga kolmas on vaid panga jaoks kohus- külm ja pime, peaksid ini- Lahenduseks on igasugused küttekehad - ah- Talvel ja eriti pühade ajal leiab eesti te- peeti Hiinas kööki kodu kõi- tusliku kattega. Minimaalse vajaliku ja mesed oma kodu niit seestVANNITOAMÖÖBEL jud ja kaminad, pakkudes lisaks otsesele soo- lekanalite programmist nii huumorit, ge tähtsamaks kohaks – süda- kõiki riske hõlmaval kindlustusel on va- kui väljast julgemalt ehti- jasaamise eesmärgile ka silmailu disaini ja ku- muusikalist meelelahutust kui ka fil- meks. he vaid 100 krooni aastas. ma. junduse läbi. miklassikat. Kvaliteetne lahendus saab teoks väljaõppinud spetsialis- LK 4 LK 8 LK 9 LK 10 LK 14-15 tide käes. KÖÖGITEHNIka DETSEMBRIS JA JAANUJulgeARIS lähenemine -15 tagab % just www.dsk.ee • [email protected] • +372 53Sinule 489 812 sobiva • +372 58lahenduse! 230 663 XXXETLFFtEJTBJO!ETLFFt t 2 KODUTUNNE TEEMALEHT TEEMALEHT ANTUD VÄLJAANNE ON MEDIAPLANETI TOODETUD TEEMALEHT TEEMALEHT KODUTUNNE Detsember 2007 kodutunne Pilt: Are Jaama Minu praegune kodu tekitab minus tunde, et ma olengi alati just seal ela- nud.