Eesti Loodus 6/2019

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € JUUNI 6/2019

ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ISSN 0131-5862 (trükis) 0131-5862 ISSN

Milline on meie kliima sajandivahetusel? onmeie kliima Milline

loodust see kirgastab! Juhuvaatlused ja taimeatlas Vaatle Tunne Eesti mesilasi! :

Sisukord

Sinirind Foto: Remo Savisaar

70. aastakäik Nr 6, juuni 2019 www.eestiloodus.ee

2 Toimetaja veerg: Toomas Kukk Keskkonnaekspert Kristjan Piirimäed küsitlenud Juhan 3 Sõnumid Javoiš 11 EL küsib: vastab Nele 52 Maailma maad: Hendrikson Eesti linnuvaatlejad Floridas 16 Kas looduse vaatlemine on Uku Paal mee- harrastus või teadus? nutab linnuvaat- Veljo Runnel arutleb loodusvaat- lusretke kavanda- 36 luste sisu ja tulemuste üle: see mist, tegelikkust ja tegevus pakub rõõmu nii loodus- tulemusi: tasub käia vaatlejale kui ka andmeid kasuta- Ameerikamaal linde vale teadlasele vaatlemas 24 Eesti mesilased 58 Milline on Eesti ilmastik Villu Soon annab ülevaate aastal 2100? kiletiivaliste rühmast, Ain Kallis on võtnud vaatluse kellest tunneme peamiselt alla kliimastsenaariumid: millised vaid kodustatud meemesilast muutused on tõenäolisemad ning mis võib juhtuda halvima stsenaa- 30 Taimede levikuatlas: riumi korral? uued liigid ja uued teadmised Toomas Kukk ja Ott Luuk mee- 62 Loodusmaja: nutavad uue taimeatlase koosta- Teadusringis saab selgeks, mise lugu, atlase tähendust ja töö kuidas toit lauale jõuab käigus kogunenud uut teavet Piret Pappel tutvustab Tartu loodusmaja tundi, kus toitu valmista- 36 Tegutse teadlikult: Nutikad või- des õpiti füüsikat malused õppida Eesti loodust 42 Triin Nõu ja Martin Tikk tutvus- 64 Malaaria ja Eesti II tavad nutiseadme omanikule või- Kuulo Kutsar jätkab halltõbe malusi, mis aitavad loodust tund- käsitlevat artiklisarja vanarahva ma õppida ja määrata tarkusega: mida arvati haigusest vanasti ja kuidas sellega võideldi? 38 Tiit Kändler mätta otsast: Inimeste peletamise volikogud 68 Veljo Ranniku 85. Meenutades Eesti looduskultuuri suurvaimu 40 Sada rida Eesti loodusest: Loodust saab ainult armastada! 70 Raamatud Kristel Vilbaste 71 Nuputa: ülesandeid loodus- 52 42 Üks Eesti paigake: Singli nart- valdkonna olümpiaadidelt sissid on läinud metsikuks Juhani Püttsepp kiidab 72 In memoriam: Tartumaal Sookaldusel niinime- Arno Kanal, Udo Margna tatud looduslike nartsisside kas- vuala: kevadisel õitseajal on vaa- 74 Kroonika tepilt muljet avaldav 78 Mikroskoop 44 Poster: Margus Opp 79 Ristsõna 46 Intervjuu: Mida kurja teeb tööjõumaks? 80 Ajalugu, sünnipäevad 68

JUUNI 2019 EEsti LOODUs |401| 1 Toimetaja veerg Pidev, kuid mõttetu võitlus taimestikuga 70. aastakäik Nr 6, juuni 2019 Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu ooliõpikutes tuuakse ökoloo- rite pahameel. Millegipärast peetak- e-post [email protected] gilise püramiidi piltidel esile, se nüüdisajal ilusaks ühtlast rohelist Peatoimetaja Toomas Kukk et kõige alus on taimestik, pinda, selmet tunda rõõmu mitmeke- 742 1143, [email protected] kõrgemal tulevad rohusööjad, siis sisest õierikkast rohustust. K Toimetaja Juhan Javoiš mitmesugusel tasemel lihasööjad ja Veetsin oma lapsepõlvest olu- 5661 0851, [email protected] kõige tipus troonib tippkiskja, näiteks lise osa vanavanemate suures aias inimene. Tallinnas Pääskülas. Vanaisa niitis Toimetaja Katre Palo 521 8771, [email protected] Fotosünteesivad taimed annavad muru vikatiga ning sealt pärineb ka meile, heterotroofidele, hädavajaliku minu oskus vikatiga niita. Aga eks Toimetaja Piret Pappel orgaanilise aine. Professor Kristjan ta niitis üsnagi juhuslikult, aeg-ajalt [email protected] Zobel räägib, et ta on ökoloogiaeksa- ja sedagi vanaema pealekäimisel, kui Keeletoimetaja Monika Salo mitel saanud küsimusele „Kust kohast rohi oli aias kõrgeks kasvanud. Suur [email protected] saavad inimesed oma elutegevuseks osa majaesisest muruplatsist, kus sai Küljendaja Raul Kask vajaliku süsiniku?“ küllalt tihti tuden- mängitud sulgpalli või midagi muud, [email protected] gitelt vastuseks „Õhust, süsihappe- oli üsna madalmurune pideva talla- Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri gaasist“. Paraku nii elukauge arvamu- mise ja toitainevaese mulla tõttu. Nii Endla 3, Tallinn 10122, 610 4105 se järgi süsiniku omastamine inimesel saangi oma lapsepõlvepaiku meenu- www.loodusajakiri.ee www.facebook.com/eestiloodus ei käi, süsinik tuleb ikka taimedest või tada laulusõnadega „Kus kasteheinas siis taimi söönud loomadest ning tai- põlvini / me lapsed jooksime“. med on seetõttu meie eluks hädavaja- Kas praegused lapsed saavad kas- likud. Isegi siis, kui otsustame toituda teheinas põlvini joosta? Kindlasti ainult lihast. tasub vähemasti mõelda, kas on ikka Teisalt kõneletakse üha suurene- vaja kogu oma aeda või aiatagust vast ökoloogilisest jalajäljest: inim- madalmurusena hoida. Muidugi võib Vastutav väljaandja Riho Kinks mõju olulisi ilminguid on üha suu- madal muru olla tarvilik näiteks jalg- 742 1186, [email protected] renev fossiilsete kütuste tarbimine. palliplatsil ja teerajad ukselt ukseni Turundus ja reklaam: Kaia-Liisa Jõesalu Taimede tähtsust ja inimmõju arves- võiksid samuti olla. Kuid kogu oma 742 1143, [email protected] tades on muruniitmine üks mõtte- aiamaad madalmurusena hoida pole Tellimine: www.tellimine.ee tumaid tegevusi, eriti kui selle põh- põhjendatud. 617 7717, [email protected] jenduseks tuua väited „Nii on ju alati Muruniitmine võib olla lõõgastav Ajakiri ilmub tehtud“ või „Mida meist siis arvatak- tegevus, aga küllap on ka rohkesti keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel se, kui muru on niitmata“. neid, kellele on see tüütu kohustus. Üks sagedase murupügamise Ma julgen nii esimestele kui ka teis- põhilisi pooltargumente on soeta- tele pakkuda muruniitmise aseme- tud niidumasinate eripära: kui rohi le märksa huvitavamat ja sisukamat kasvab liiga kõrgeks, siis muru- tegevust: loodusvaatlused. niitja seda enam ei võta. Püüdke kirja panna näiteks Arvatakse, et kõr- oma aia või elupaiga loodus- gest rohust tule- likud taime- ja loomaliigid, © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2019 nevad puugid kogu ümbritsev elurikkus. Summaries of some articles can be found at Anname selles ajakirjanumb- our web site www.eestiloodus.ee

WAN E S CO ris nõu nii linnu- kui ka IC L D A B R E O L taimevaatluste kohta. N Võidab see, kellel

Trükitoode on rohkem loo- 4041 0820

Foto: Ott Luuk dusvaatlusi and- Trükitud trükikojas Printall ja halltõbi (vt artiklit mebaasis! malaaria kohta lk 64) ning muidugi ka naab-

2 |402| EEsti LOODUs JUUNI 2019 Sõnumid Anna ornitoloogiaühingule teada teedel hukkunud lindudest!

esti ornitoloogiaühing (EOÜ) ootab autojuhtidelt, ratturitelt ja jalakäijatelt infot liikluses surma saanud lindude kohta. Aasta E Triin Leetmaa Foto: linnu veebilehel www.eoy.ee/oosorr on avatud kaardirakendus, kuhu saab sisestada hukkunud linnu leidmi- se aja, koha ja liigi või kirjelduse. Ornitoloogiaühing kogub andmeid novembri alguseni ja teeb vaatlustest kokkuvõtte, mis aitab täpsustada liikluse mõju Eesti linnustikule. 2019. aasta lind öösorr on üks linnuliike, kes sageli hukkub teedel, sest ta käib sõiduteedel toitumas ja puhkamas. Teedel hukkub ka teisi linde. Seetõttu soovibki EOÜ välja selgitada liikluse mõju öösorrile ja Kui palju linde Eesti liikluses surma saab, pole siiani teada teistele linnuliikidele. Praegu ei ole korralikku üle-eestilist andmestikku teedel hukkunud lindude kohta. Pea kinni lubatud piirkiirusest. pimesta erk valgus linde. Enamasti registreeritakse kokkupõr- Vajaduse korral aeglusta, kui märkad Ära jäta teeservadesse prügi. ge linnu või loomaga siis, kui on tek- teed ületavaid või vahetult tee ser- Toidujäätmed meelitavad ligi nii kinud märkimisväärne varaline kahju vas toituvaid linde. Arvesta, et linnud linde, kes sealt kõhutäit otsivad, kui või on inimesed saanud kannatada. võivad ootamatult oma liikumissuun- ka pisiimetajaid ja teisi loomi, kellele Linnuvaatlejad on märkinud üles da muuta. röövlinnud jahti peavad. juhuleide, kuid andmeid on liiga vähe, Vajaduse korral peata auto, et lin- Lisainfot andmekogumise kohta et teha järeldusi. Samas sõidab teedel nud (eelkõige lennuvõimetute poe- saab EOÜ aasta linnu projekti mees- üha rohkem autosid ja liiklus avaldab gadega pesakonnad) saaksid ohutult konna liikmelt Renno Nelliselt (tel elusloodusele järjest suuremat mõju. tee ületada. Anna teel olevast ohust 5302 1377, e-post renno.nellis@ Selleks et vältida liikluses kokku- teistele liiklejatele märku ohutule- gmail.com). põrget linnuga, tasub arvestada järg- dega. Pimedal ajal peatudes vaheta Eesti ornitoloogiaühing / misi nõuandeid. kaugtuled lähitulede vastu: nõnda ei Loodusajakiri

Värske Lepinfo pakub põnevat lugemist lmunud on Eesti liblikateadu- Liblikahuviliste ajakiri vaate andmetest Eesti kiresvamplas- se ajakirja Lepinfo 23. num- sisaldab nii professio te kohta. ber. Veljo Runnel kirjutab naalsete kui ka ama Lepinfot annab välja Eesti loo- Iloodusteaduslike erakogude digi- töörentomoloogide duseuurijate seltsi entomoloogia- teerimisest. Mati Martin ja Erki kirjutisi sektsioon koos Eesti lepidoptero- Õunap annavad ülevaate 2016. ja loogide seltsiga. Ajakirja saab tellida 2107. aasta huvitavamatest suurlib- e-posti teel: aleksander.pototski@ Allikas: Eesti lepidopteroloogide selts lepidopteroloogide Eesti Allikas: likaleidudest Eestis. gmail.com. Antakse teada uutest liikidest kroonika. Värsket numbrit tasub meie faunas, samuti on kokku võe- lugeda ka neil, kes huvituvad kile- Eesti lepidopteroloogide selts / tud Eesti lepidopteroloogide seltsi tiivalisest: Villu Soon on teinud üle- Loodusajakiri

JUUNI 2019 Eesti LOODUS |403| 3 Sõnumid Foto: Ove Maidla Foto:

Tänavused looduskaitsemärgid enne kätteandmist Foto: Viktor BurkivskiViktor / keskkonnaministeeriumFoto: Näitus annab ülevaate Eerik Kumari looduskaitsepreemia ajaloost artus Baeri majas (Veski 4) saab juuni lõpu- Rattaringluse eesmärk on anda tartlastele võimalus eri laadi ühissõidukitega kii ni vaadata näitust „30 resti ja mugavalt liikuda Taastat Eerik Kumari looduskaitsepreemia asutamisest“. Alates 1989. aastast on keskkonnaministeerium maikuus kuuluta- Tartu rattaringlus meelitab nud välja selle auhinna saaja. 2010. aastast on laureaat üht- inimesi ühissõidukeid kasutama lasi saanud looduskaitse kuld- artu linn avab 8. juunil rat- saaks pileti olemasolu kontrollida. märgi. Esimesena pälvis Eerik taringluse: 69 rattaringluse Kui perioodipilet on olemas, võib Kumari preemia Fred Jüssi. Seni parkla vahel hakkab ringlema ringlusratast kasutada kuni 60 minu- on auhinnasaajaid 35, sest viiel T750 jalgratast. Nendest 510 on elekt- tit tasuta, aga iga järgmine tund korral on valitud kaks laureaati. rijalgrattad ja 240 tavalised rattad. maksab 1 euro. Kui linnaliinibus- Näitusel näeb auhinna asuta- Elektrijalgrattad on kasutuses kuni si perioodipiletit ei ole, tuleb soeta- misega seotud kirjavahetust ja miinuskraadide tulekuni. Külmal ajal da rattaringluse päevapilet (5 eurot), dokumente. Samuti saab tutvuda on ringluses ainult tavalised jalgrat- nädalapilet (10 eurot) või aastapilet preemia laureaatidega, välja on tad. (30 eurot). Ka siin kehtib sama põhi- pandud näiteks preemia kätte- Rattaparklatega on kaetud terve mõte, et kuni tund aega rattasõitu on andmise fotod ja sel puhul ilmu- linn. Iga parkla juures on teabetahvel, tasuta ja iga järgmine tund maksab nud artiklid. kus on kirjas täpsed juhised, kuidas 1 euro. Rataste maksimaalne kasutus- Ühtlasi hõlmab näitus Kumari ratast tuleb kasutada. Ratta saab võtta aeg on viis tundi, ja pärast seda tuleb preemia 2001. aasta laureaadi Ann mistahes parklast ja tagastada mis maksta 80 eurot hilinemistasu. Marveti 80 aasta juubelile pühen- tahes parklasse. Hinnad on kujundatud, pidades datud väljapaneku. Marvet on Selleks et rattaringlust kasutada, silmas inimesi, kes sõidavad alata- botaanik, teaduste akadeemia loo- tuleb endale teha rattaringluse konto sa linnaliinibussiga või ostavad ratta- duskaitse komisjoni liige ja loodus- mobiilirakenduses Tartu Smart Bike ringluse perioodipileti. Rattaringluse ajakirjanik, endine Eesti Looduse või veebilehel ratas.tartu.ee. Siduge eesmärk on suunata inimesi ühissõi- toimetaja. Ta on kirjutanud raama- konto pangakaardiga. Ratta laenutajal dukeid kasutama. Näiteks kui sõita tuid, koostanud ja toimetanud 15 peab olema kas kehtiv Tartu linnalii- autoga Tartusse Jõhvi, Tallinna või Eesti Looduse erinumbrit. nide perioodipilet või tuleb osta ratta- Elva poolt, võib auto jätta linna piiril Näituse materjalid pärine- ringluse perioodipilet. Kui rattaring- parklasse ja edasi liikuda jalgrattaga. vad teaduste akadeemia loodus- luse kasutajal on õigus sõita Tartu lin- Nii saab liikuda tervislikult ja vältida kaitse komisjoni arhiivist ja Ann naliinibussis tasuta või ostetud Tartu kesklinna parkimistasu. Marveti erakogust. linna 10, 30 või 90 päeva pilet, siis ei Loe lisaks: www.tartu.ee/et/ratta- Teaduste akadeemia loodus- pea eraldi soetama rattaringluse pile- ringlus. kaitse komisjon / Loodusajakiri tit, kuid isikustatud bussikaart tuleb siduda rattaringluse süsteemiga, et Tartu linnavalitsus / Loodusajakiri

4 |404| Eesti LOODUS JUUNI 2019 TIIT REISID OÜ Täpsem info kodulehelt TALLINN Tatari 6, tel 662 3762, [email protected] www.tiitreisid.ee KÄRDLA Sadama 13, tel 463 2077, [email protected] või telefonil 662 3762

EESTIMAAL 2019 HIIUMAA 13.-14.07.; 03.-04.08...... Hind al 145 € Võrtsjärve Jõesuu kala- ja käsitöölaat 08.06...... Hind al 45 € SAAREMAA JA KURESSAARE MEREPÄEVAD 10.-11.08...... Hind al 145 € VORMSI 15.06; 13.07; 10.08...... Hind al 50 € KIHNU 15.06; 20.07; 10.08...... Hind al 95 € RUHNU 24.-26.07...... Hind al 215 € NOAROOTSI JA HAAPSALU 15.06; 24.08...... Hind al 45 € SETO KUNINGRIIGI PÄEV 03.-04.08...... Hind al 130 € LENNUREISID 2019 KIRDE-EESTI 20.07...... Hind al 55 € PARIIS 16-19.08...... Hind al 780 € PEIPSI RANNIK Kallaste laat 24.8; VIIN uus! 25.07-28.07...... Hind al 650 € Varnja laat 14.09...... Hind al 50 € PATMOS – KORINTOS – ATEENA PAUNVERE väljanäitus ja laat 21.09...... Hind al 45 € 18-24.09; reisisaatja Dr. Arne Hiob...... Hind al 1100 € SILMUFESTIVAL NARVA-JÕUESUUS 28.09.....Hind al 45 € SIBER JA BAIKAL uus! 30.07-08.08 PÕHJARANNIKU PÄRLID 19.07., 30.08...... Hind al 55 € reisisaaja resisaatja Einike Sooväli...... Hind al 1600 € LINDORA LAAT 28.10...... Hind al 50 € ODESSA uus! 24-28.09...... Hind al 650 € USBEKISTAN (kõik hinnas) 17-28.10...... Hind al 1800 € TEATRIREISID PÜHA MAA IISRAEL: 09-17.11.2019...... Hind al 1350 € Narva ja etendus „Kremli ööbikud“ 19.-20.08., 20.-21.08., 25.-26.08...... Hind al 165 € BUSSIREISID 2019 Narva ooperipäevade etendus PETERBURI 18-21.07; 15-18.08; 19-22.09...... Hind al 280 € ,,Norma’’ 31.08.2019...... Hind al 70 € NÄHTUD JA NÄGEMATA PETERBURI uus! Koguperemuusikal ,,Juku’’ (Juku anektootide ainetel) 27-30.06; 22-25.08...... Hind al 350 € Narva ooperipäevad 7-8.09.2019...... Hind al 160 € VIIBURI-PETERBURI 01-04.08 Hind al 280 € ...... täiskasvanud / 90 € lapsed KALININGRAD JA JANTARNY 02-05.08...... Hind al 285 € VENE KARJALA 10-15.07...... Hind al 420 € REISISARI EESTIMAA KIRIKUD JA ORELID Harjumaa 31.05...... Hind al 45 € SIGULDA TAIME- JA LILLELAAT 04.05...... Hind al 40 € Hiiumaa 28.-29.06...... Hind al 155 € AHVENAMAA 28-31.07...... Hind al 250 € Võru- ja Põlvamaa 23.-24.08...... Hind al 160 € VALGEVENE RINGREIS 09-14.07; 13- 18.08; Peipsiääre 14.09...... Hind al 55 € kõik hinnas ...... Hind al 435 € PETSERI-PIHKVA-NOVGOROD 25-28.07...... Hind al 280 € LEEDU 27-30.06 ; 08-11.08...... Hind al 280 € SOOME KARJALA uus! 21-25.08...... Hind al 440 € Fännireis Võrkpalli EM-ile Hollandis 11 – 20.09 ...... Hind al 740 € (mängude piletid hinna sees) Riia valgusfestival - Staro Riga 16-17.11.2019 ...... Hind al 120 € Sõnumid Allikas: keskkonnaamet Allikas:

Igaühe loodushoid aitab hoida liigirikkust Looduskaitsekuu soovitus: niida vähem muru änavuse looduskaitsekuu Vähem kasutatavates aiaosades tee kivi. Hoia väikseid veesilmi: lombid, teema on „Igaühe loodus- pigem suvel heina. tiigid, kraavid ja ojakesed on tähtsad hoid“. Keskkonnaamet jagab Kasvata peenras, rõdukastis ja aia- paljudele liikidele nii elupaiga kui ka Tsoovitusi, kuidas hoida Eesti loodust. servades rohkelt ja kaua õitsevaid joogikohana. Igaühe loodushoid on iga vaba- taimi: need pakuvad toitu mesilas- Kasuta sünteetiliste taimekaitse tahtlik ja teadlik tegu, mis aitab kaasa tele, kimalastele ja liblikatele. Korja vahendite asemel looduslikke, näiteks liikide ja nende elupaikade säilimise- loodusest meie niiduliikide seem- nõgesevett. Ära sõdi umbrohuga seal, le. Targad valikud igaühe koduaias, neid ja kasvata neid taimi oma aias. kus see sind ei sega: naat, võilill, oha- -külas või -linnas on olulised, et hoida Põõsad ja hekid pakuvad lindudele kas ning paljud teised tülikaks pee- meie elurikkust. pesitsus- ja varjepaiku. Paigalda aeda tud liigid on tolmeldajatele ja teistele Iga inimene saab elurikkuse heaks lindude pesakaste ja putukahotelle. putukatele väga olulised. palju ära teha. Õpi tundma liikide- Elurikkust soosib niitmata aianurk, le olulisi elupaiku, et osata neid mär- kõdunev puutüvi, vana kiviaed, lehe- Keskkonnaamet/ gata ja hoida. Niida harvem muru! hunnik, oksakuhil ja sammaldunud Loodusajakiri Muutuva teabega liiklusmärgid hoiatavad ulukite eest una alanud on ulukite aktiiv- märgid, mis on maikuust saati hoiata- ki kokkupõrget, mille tõttu tekib susperiood, satub neid üha nud ulukite eest. Sõnum ilmub info- varaline kahju või saavad inimesed rohkem ka maanteedele. tabloodele kuni jaanipäevani, täpse- vigastada. Selliseid õnnetusi, mil- MaanteeametK tuletab seda autojuh- malt päikese loojumisest kuni hommi- les saab inimene viga, põhjustab ligi tidele meelde hämarikus ja pimedal kul kella kuueni, kui oht kõige suurem. 52 protsendil juhtudest põder ja 17 ajal, kui loomad on rohkem liikvel. Maanteeameti statistika järgi protsendil metskits. Tallinna–Pärnu maantee äärde on registreeritakse Eesti teedel igal aas- paigaldatud muutuva teabega liiklus- tal keskmiselt 120 looma ja sõidu- Maanteeamet/Loodusajakiri

6 |406| Eesti LOODUS JUUNI 2019 Sõnumid Foto: TÜ Foto: teaduskool Allikas: Tartu loodusmaja Tartu Allikas:

Uuel näitusel saab palju teadmisi putukate kohta Suvel tasub vaadata suurt putukanäitust Võistkond ja mentorid pärast autasustamistseremooniat. Vasakult Martin Rahe, Sofia Marlene Haug, Andreas Simson, Liis Siigur, Anna Pauliina Rumm, Joana nimesed ja putukad erine- Jõgela, Rudolf Bichele ja Andreas Valdmann vad esmapilgul üksteisest nagu kosmosesüstik ja aeru- Ipaat. Inimesed on suured loo- Eesti noored olid Euroopa mad, aga putukad on väikesed. Inimese keha katab pehme nahk, putukate keha aga kõva kitiin- Liidu loodusteaduste kest. Inimesed oskavad rääkida, ent putukate helimaailm on meile olümpiaadil väga edukad sageli mõistatus. Ometigi oleme paljudel juhtu- ortugalis Almadas peeti jatel põhjalikult uurida merelaine- del pigem sarnased. Sellest kõi- 4.–11. mail 17. Euroopa Liidu test elektri tootmist lainegeneraato- gest räägib Tartu loodusmajas loodusteaduste olümpiaad ri mudeli abil, merevetikate võimet tänavu suvel avatud näitus „Elu P(EUSO), kus osales 150 õpilast 24 siduda raskmetalle ja mitmesuguseid putuka/na/ta/ga”. riigist. EUSO on eri loodusteadusi, mereökosüsteemides leiduvaid mik- Näitus on lahti 22. augustini ennekõike bioloogiat, keemiat ja füü- roorganisme. teisipäevast reedeni 10–18 ja lau- sikat ühendav olümpiaad, kus tehakse Võistkondlikus üldarvestuses sai päeviti 10–16. Piletiinfot vaata võistkondlikke eksperimente; osaleda suurepärase neljanda koha ja kuld- Tartu loodusmaja kodulehelt saavad kuni 16-aastased õpilased EL-i medali Eesti A-võistkond koosseisus www.tartuloodusmaja.ee. liikmesriikidest. Anna Pauliina Rumm Tallinna reaal- Sama näitus on üleval ka Korraldajad olid koostanud põne- koolist ning Hendrik Vija ja Liis Sagadi metsakeskuses. Seal näeb vad ülesanded, mis keskendusid kahe- Siigur Miina Härma gümnaasiumist. näitust 11., 18. ja 25. juulil pere- le Portugali rahvuslikule varale: korgi- Eestit esindanud B-võistkond tuli päeval ning 3. ja 4. augustil puu- tammest saadavale korgile ja merele. üldarvestuses 50 võistkonna hulgas päevadel. Alates septembrist saa- Esimesel võistluspäeval tegid õpilased samuti kõrgele 11. kohale ja sai kaela vad näitust laenutada looduskes- põhjalikult tutvust korgitamme koo- hõbemedalid. B-võistkonda kuu- kused, koolid, noortekeskused ja rega. Mitme taimenäidise seast pidi lusid Tallinna reaalkooli õpilased muuseumid. tegema kindlaks korgitamme, uurima Martin Rahe, Sofia Marlene Haug ja Küsi lisateavet ja broneeri: korgi soojusjuhtivust, et hinnata selle Andreas Simson. Olümpiaadi üld- Tartu loodusmajas: krista@tartu- sobivust soojusisolaatorina, ning hin- võit läks sel aastal taas Saksamaa loodusmaja.ee; Sagadi metsakes- dama kooreribade kvaliteeti, et valida võistkonnale, kes näitas väga head kuses: [email protected]. välja parim partii veinipudelikorkide taset. Tartu loodusmaja / tarbeks. Loodusajakiri Teisel võistluspäeval tuli võistle- TÜ teaduskool / Loodusajakiri

JUUNI 2018 EEsti LOODUs |407| 7 Välismaalt

sUURBRitANNiA

Linnulaul on jõudnud muusikaedetabelisse Wikimedia Commons Matěj Baťha / Foto: Mai alguses tõusis Suurbritannia singliedetabelisse lugu „Let Nature Sing“, mille on välja andnud kuninglik linnukait- seühing. Salvestisel teeb häält 25 linnuliiki, teiste seas näiteks musträstas, punarind, hüüp ja ööbik. Hüüp ja ööbik kuuluvad Suurbritannias ohustatud liiki- UsA de nimekirja. Loo on aidanud kokku panna tunnustatud folk- muusik Sam Lee, kelle meelest peaks linnuliikide hääbumine kõiki murelikuks tegema, pealegi on linnulaul loomeinimestele tähtis inspiratsiooniallikas. Allikas: Kuninglik Linnukaitseühing

Linnapuud surevad noorelt Wikimedia Rick Commons Harris / Foto: Linnakeskkonda soovitakse muuta loodushoidlikumaks, LÕUNA-AAFRiKA VABARiiK istutades puid. Paraku tunneme linnaökosüsteeme keh- vasti. Selgub, et linnas kulgeb puude elu hoopis teises rütmis kui metsas kasvavatel liigikaaslastel. Bostoni ülikooli teadlaste uuringu järgi kasvavad linnapuud kiiresti, kuid nende eluiga jääb lühikeseks. Rotimürk ohustab Allikas: ScienceDaily karakale ja meemäkri Wikimedia Commons Matěj Baťha / Foto: Vere hüübimisvõimet pärssiv rotimürk on jõudnud Lõuna- Aafrikas Kaplinna lähedal toi- duahelasse ja ohustab seal- seid röövloomi. Tõenäoliselt on mürk pärit hotellidest ja restora- nidest, kus sellega närilisi tõrju- takse. Enim on ohustatud kara- kalid, meemägrad, genetid ja saarmad ning lindudest kakud. Teadlasi teeb murelikuks see, et mürki leidub ka imetavate emas- loomade kehas ja nii mõjutab see noorte loomade tervist. Allikas: AlphaGalileo

8 |408| EEsti LOODUs JUUNI 2019 PRANtsUsMAA-itAALiA KOREA POOLsAAR Kahe Korea piirialal elutsevad haruldased loomad Põhja- ja Lõuna-Koread eral- dav 250 kilomeetri pikkune ja 4 kilomeetri laiune ala on üks maailma kõige rangemalt valvatud piiritsoone. Inimesi seal ei ela. Piirkond pakub elupaika paljudele haruldastele liikidele:

Mont Blanci jää kätkeb Wikimedia Commons Monto / Tiia Foto: Lõuna-Korea keskkonnaministeeriumi andmetel elab rangelt valvatud alal koguni 102 kaitsealust liiki. Hiljuti rõõmustas looduskaitsjaid piiri- Rooma-aegse reostuse jälgi Wikimedia Commons / Roy Bateman Foto: tsooni paigutatud kaamerate ette jäänud noor kaeluskaru. Ajakirjas Geophysical Research Letters ilmunud uuringu järgi Allikas: Yonhap on Alpide kõrgeima tipu kõige sügavamad jääkihid paljastanud roomlaste tekitatud õhusaaste. Roomlased kuumutasid hõbeda eraldamiseks maaki umbes 1200 Celsiuse kraadini, samal ajal len- dusid paraku atmosfääri plii ja antimon. Jääs sisalduvate rask- metallide kogus klapib ajaloolis- te andmetega Rooma majanduse kohta: kui linnad olid heal järjel, kaevandati ka rohkem metalle. VAiKNE OOKEAN Allikas: EurekAlert Plastireostus on jõudnud Mariaani süvikusse Maailmamere sügavamaid Allikas: Pixabay Allikas: kohti kaardistav USA ärimees Victor Vescovo laskus 1. mail Mariaani süviku lõunapool- sesse otsa. 10 927 meetri sügavusse jõudnud Vescovo nimel on nüüd üksinda sukel- dumise sügavusrekord. Uurimisretkel kohtas ta nelja teadusele tundma- tut kirpvähiliiki, kuid nägi ka plastkotti ja kommipabereid. Allikas: CNN

UUs-MEREMAA Haruldasele papagoipojale tehti keerukas operatsioon Uus-Meremaa loomaarstid ope- reerisid kolju väärarenguga sün- dinud kakkpapagoi ehk kakapo tibu, kes nüüd jõudsalt terveneb. Linnule polnud sedalaadi ope- ratsiooni kunagi varem tehtud. Allikas: Massey ülikooli Facebook Massey Allikas: ülikooli Paarsada aastat tagasi oli kakapo Uus-Meremaal ülitavaline, kuid küttimise, võõrliikide surve ja elupaikade kao tõttu on see liik väljasuremise äärel. Praegu on maailmas vaid 147 täiskasvanud kakkpapagoid ja iga kooruv tibu on rangelt arvel. Allikas: Guardian

JUUNI 2019 EEsti LOODUs |409| 9 Sõnumid Allikas: kulastusmang.ee Allikas: Foto: Viktor BurkivskiViktor / keskkonnaministeeriumFoto:

Suvel saab muuseumides ja loo duskeskustes käies lahendada üles andeid ja koguda templeid

Vasakult Karin Poola, Aiki Jõgeva, Ester Valdvee, keskkonnaminister Rene Kokk, Anne Nurgamaa, Eerik Kumari preemia saanud Marju Kõivupuu ja Uudo Timm Alanud on H2O külastusmäng Kumari preemia on pälvinud a sel suvel saab osa võtta Eesti loodus- ja teadus- keskuste külastusmän- folklooriteadlane Marju Kõivupuu gust,K mille korraldavad Tartu loo- ooduskaitsekuu avamisel kuu- ja, looduskaitse edendaja, arendaja dusmaja ja Saadjärve sihtasutus. lutati välja Eerik Kumari loo- või tutvustajana nii üleriigilisel kui Neil, kes soovivad kaasa lüüa, duskaitsepreemia ja kuue loo- ka rahvusvahelisel tasandil. Tänavu tuleb muuseumist või looduskes- Lduskaitsemärgi saajad. Eerik Kumari on looduskaitsemärgi saajaid kuus: kusest võtta külastusmängu vihik preemia on pälvinud teadlane Marju Alutaguse loodus- ja kultuuriloo ja lahendada igas keskuses üles- Kõivupuu. uurija ja kaitsja Anne Nurgamaa, kel- anne, mille annab administraa- Marju Kõivupuu on järjekindlalt lel on silmapaistev roll Alutaguse rah- tor. Kui ülesanne on lahendatud, tutvustanud rahvapärimuse ja loo- vuspargi loomisel; Palade keskkon- lüüakse vihikusse tempel. duse seoseid. Tänu tema uurimustele nahariduskeskuse looja ja arendaja Kõik, kes on tänavu 1. juu- on Eestis laiemalt tuntuks saanud ris- Karin Poola, kes on öelnud, et õpe- nist kuni 30. septembrini kogu- tipuude traditsioon ning tema pide- tama peab mõistmise ja ilu kaudu; nud vihikusse vähemalt kaheksa va selgitustöö tulemusena on neid pühendunud puisniiduhooldaja ning templit, osalevad auhindade loo- hakatud rohkem märkama ja hoidma. pärandkultuuri hoidja Avo Rosenvald, simises. Eriauhinnad on mõeldud Marju Kõivupuu on väga hinnatud kes hooldab puisniite käsitsi, vika- neile, kes on kogunud kõigi 20 ekspert ka looduslike pühapaikade ti, reha ja hanguga; Kääpa kooli bio- keskuse templid. valdkonnas, tema käsitlusviis on tea- loogia-, keemia- ja inglise keele õpe- Selleks et osaleda loosimises, duspõhine ja tasakaalukas. taja Aiki Jõgeva, kes on ühtlasi Eesti tuleb vihikust lõigata välja templi- Kultuurist ja meie pärimusest rää- bioloogiaõpetajate ühingu president; leht, täita sellel kontaktandmete väl- kides on ta innustanud inimesi mär- lendorava ja Eesti loomastiku uurija jad ja jätta viimati käidud keskuses- kama ja mõistma loodust ning seo- ja kaitsja, looduskaitseekspert Uudo se või saata postiga: Jääaja keskus, seid meie igapäevase tegevuse ja loo- Timm, kes on põhjalikult käsitlenud Saadjärve 20, 60543 Äksi alevik, duse vahel. Selliste seoste loomisele lendorava ökoloogiat, levikut ja süs-

Tartumaa; märgusõna on „H2O“. on aidanud kaasa Marju Kõivupuu temaatikat; orhideede tutvustaja ja Külastusmängus osalevate kes- arvukad esinemised televisioonis ja kaitsele kaasa aitaja Ester Valdvee, kuste nimekirja ja täpsed mängu- raadios, artiklid ajakirjanduses ja raa- kelle eestvõttel on alates 2010. aastast reeglid leiad kodulehelt kulastus- matud. Marju Kõivupuu on ka Eesti valitud aasta orhideed, samuti on ta mang.ee. Looduse püsiautor. pühendunud linnuvaatleja. Looduskaitsemärk antakse ini- SA Saadjärve / Loodusajakiri mestele, kes väärivad tunnustust loo- Keskkonnaministeerium/ duse uurija, loodusteadmiste levita- Loodusajakiri

10 |410| Eesti LOODUS JUUNI 2019 EL küsib Kuidas kulges esimene pokuloendus?

Foto: erakogu Foto: Nele Hendrikson Pokumaa

perenaine pokude andmebaas Foto:

elleks kevadeks oleme saanud ajaloo esimese pokurahva loen- dusega ühele poole. 10. aprillist, Smis on pokukalendris väikese matka päev, kuni 17. mai õiesoengupäeva- ni pakkusime nii loodushuvilistele peredele kui ka koolidele-lasteaeda- dele võimaluse kanda kõik teele jäävad pokud kaardile. Tulemus sai tõtt-öel- da isegi vahvam, kui meie kõige vanemad pokud oleks osanud ette näha: Peipsiääre vallas Punikvere külas loendati tänavu 18. mail ligi 500 pokut. hea ajastus varakevadest täpilise keva- Botaaniku hinnangul on siin pokusid loonud mätastarn (Carex cespitosa) deni (kuni kased veel läbi paistavad) võimaldas saada ägeda sarja pilte nii talveunest ärkavatest pokudest kui ka Seega ei jää mul üle muud, kui öelda tatud ja illustreeritud lasteraamatu. kevade tulekust üleüldse. suur-suur tänu kõigile neile, kes mõt- Järgnesid „Pokulood“ ja „Pokuaabits“; Nüüdseks on kaardile kantud test kinni haarasid, sealhulgas Regio sel kevadel ilmus täiskasvanutele mõel- (pokumaa.ee/pokuloendus) täpselt kollektiiv ning looduse asjatundjad, dud „Aastaring pokudega“, mille autor 1 055 442 pokut ehk tarnamätast, ilma kelleta poleks meil olnud nii head on Valteri kasutütar Külli Leppik. kuid neid leidub meie kraavikallastel, kaarti. Eestimaa märgalasid ja soid Inspiratsiooni pokusid märgata ja ära loduservades ja niitudel päris kind- inventeerinud Eerik Leibak (Eestimaa tunda sai Valter loodusest endast: tähe- lasti palju rohkem. Loomulikult on looduse fondist) ning oma teadmis- lepanelik silm leidis ümbruses üles ka see hulk tinglik, sest märgaladel elut- tega panustanud Toomas Kukk, Ott varjatud ilu ja olendid. Pokud on tarna- sevaid tegelasi saabki vaid oletamisi Luuk ja Uudo Timm – kõigile sügav mättad, meie märgalade püsielanikud. kokku lugeda: distantsilt nende arvu tänukummardus. Need tutvustasid end tulevasele ja kõrgust hinnata. Praegu on kaar- Nüüdsest läheme üle uude faasi: lastekirjanikule otse tema koduõuel. dile kantud 132 asuala ehk poku- laekunud toredamate fotode autorite- Peagi tekkis mõte tuua see muinas- peret. Mõned naljaninad on jõud- le oleme mõelnud välja väikesed ülla- jutt meie keskele ja luua Eesti esime- nud juba sotsiaalmeedias teatada, et tusauhinnad. Peale žürii otsuse korral- ne teemapark. Pika otsimise peale nende meelest kasvas Eesti rahvaarv dame väikese rahvahääletuse. Leidke leiti sobiv koht vaid mõne kilomeet- sel kevadel hüppeliselt. Väga tore! Pokumaa sotsiaalmeediast üles! ri kaugusel Pöörismäest; aastal 2000 Isegi kui selgub, et miljonilise pokude Mis saab kogutud andmetest? loodi Pokumaa sihtasutus. Pokukoda asuala kaardile kandnud kaardistaja Pokumaa plaan on koostada paari avati pidulikult 2008. aasta juunis. on veidi liialdanud. aasta jooksul lasteaedade ja koolide Edgar Valter ise kahjuks seda ajaloo- Juba praeguseks on selge, et esime- õpetajatele abimaterjalid, mis võimal- list päeva enam ei näinud: haigus viis ne loendus ei jää viimaseks. Võimalus daksid õuesõppe vormis loodusloo ta meie seast 2006. aasta kevadel. pokuperesid kaardistada ja teha viga- tunde anda. Valteri soov oli oma loomin- de parandus avaneb taas siis, kui 2019. aasta septembris tähistame gu kaudu lähendada meid loodu- kevadine päike usinamalt lund sula- Edgar Valteri 90. sünniaastapäeva. sele, panna meid märkama elu ja tama hakkab. Vanameistri auks korraldame mitme- karaktereid, kellest muidu ignorant- Kokku aitas pokusid kaardista- suguseid üritusi, mille hulka kuulub selt mööda jalutaksime. Pokud on da 101 inimest. Mõne kasutajakon- ka seesama pokurahvaloendus. Nüüd selle parim näide: kunstnik on võt- to taga on loomulikult terve pere või tasub meelde tuletada sedagi, kuidas nud meile niivõrd tuttavad märgala- lausa kollektiiv: kas lasteaiarühm või sündisid pokud ja Pokumaa. de rohumättad ja muutnud nad ela- mõne raamatukogu ümber koondu- 1994. aastal avaldas Edgar Valter vateks tegelasteks, kes iga päev kuskil nud seltskond. „Pokuraamatu“, esimese omakirju- toimetavad ja oma elu elavad.

JUUNI 2019 Eesti LOODUS |411| 11 Looduse vaatlemisel on abiks

määrajad ja teatmikud raamatud, mis sisaldavad dihhotoomset määramis- Elusloodusega aitavad tutvuda ning liike määrata liigimäärajad ja muud tabelit teatmikud. Mõned neist on avaldatud juba aastakümneid tagasi, sestap teatmikud või välimäärajad, tasub liiginimetuste vasteid vaadata ka internetist. Määrajad aitavad liike st tunnuste kogumitel põhi- kindlaks teha väliste tunnuste järgi. Teatmikest leiab aga sageli lisateavet, nevad määramisjuhised mis liigi tuvastamist hõlbustab, näiteks on neis toodud elupaikade kirjeldused, pesitsus- või õitsemisaeg, leviku piir- kondlikud eripärad jms. Alljärgnev on valik trükistest ja veebilehtedest, millest on looduse tundmaõppimisel palju abi.

Valge helvell Foto: Katre Palo Seened „400 Eesti seent“, 2015. Kuulo Kalamees, Vello Liiv Samblikud Samblad „100 Eesti söögiseent“, 2007. „Eesti puudel kasvavad Õhuke kilpsamblik „Eesti sammalde Kuulo Kalamees, Vello Liiv suursamblikud“, 2011. Foto: Robert Reisman / määraja“, 1998. „Puuseened pargi- ja ilu- Tiina Randlane jt Wikipedia Commons Nele Ingerpuu, puudel“, 2006. Sulev Järve „Eesti suursamblikud“, Kai Vellak 1994. Hans Trass, Tiina „Väike sammalde Randlane ja samblike raamat“, Linnud „Eesti pisisamblikud“, 2015. Tiina Rand- „Linnumääraja: 2004. Tiina Randlane jt lane jt Euroopa ja Vahe- „Eesti kividel kasvavad mere maade lindude suursamblikud“, 2015. välimääraja“, 2015. Ljudmilla Martin jt Lars Svensson „Euroopa linnud“, Kahepaiksed ja 2000. Lars Jonsson „Eesti röövlinnud“, roomajad 2014. Tarvo Valker „Linnuatlas“, 2018. Rohukonn Foto: Katre Palo Eesti ornitoloogia- ühing

„Euroopa kahe- Punarind paiksed ja roo- Foto: Aleksander Kaasik / majad“, 2004. Wikipedia Commons Edwin Nicholas Kalad Arnold „Eesti kalad“, 2012. „Eesti kahe- Tiit Hunt paiksete väli- „Euroopa kalad“, määraja“, 2010. 2006. Peter J. Miller, Lars Christian Michael J. Loates Arados jt „Matk kalariiki“, 1987. Ervin Pihu

12 |412| EEsti LOODUs JUUNI 2019 Taimed Putukad Internetis kättesaadavad „Eesti taimede „Mardikate määraja“, 1976. määramise abivahendid määraja“, 2010. Ermer Merivee, Hans Remm Heljo Krall jt „Eesti liblikate määraja“, Naturegate eLoodus, „Eesti taimede kuke- 1996. Jaan Viidalepp, Hans e.loodus.ee aabits“, Toomas Kukk Remm Veebileht rajaneb „Põhjamaa taimed“, „Eesti kiilide määraja“, tunnusepõhistel määra- 2009. Seppo Vuokko 2013. Mati Martin jatel. Valides ja kombi- „Puude ja põõsaste „Eesti päevaliblikad“, 2014. neerides iseloomulikke tunnu- välimääraja“, 1995. Erki Õunap, Urmas Tartes seid, vähendatakse võimalike Olev Henno „Putukate liikide hulka, kuni saab foto järgi välimääraja I“, teha lõpliku valiku või jääbki sõelale ainult üks liik. Määrajaid 1966. Hans Remm Hiidämblik „Euroopa Foto: Katre Palo on võimalik kasutada liigirühma- putukad“, 2005. de kaupa. Michael Chinery KeyToNature Eesti eFloora, „Putukad ja dbiodbs.univ.trieste.it/ ämblikud: carso/chiavi_pub21?sc=367 käsiraamat“, Puude, põõsaste ja rohttaimede 2005. George dihhotoomne määramistabel. C. McGavin Nutirakendustest, mille abil saab liike „Liblikad“, määrata või tundma õppida, saate täp- 2004. Andrew semalt lugeda Triin Nõu ja Matin Siku Mackay, Paul artiklist. Sterry Loomade määra- mine häälte järgi Linnuhäälte Metsnugis portaal xeno-canto, Foto: Green Yoshi / www.xeno-canto.org Wikipedia Commons Tegu on pidevalt täieneva koguga, linnuhäälte salvestisi saab üles laadida igaüks. Portaali kasutajatel on võimalik teha märge ebaõigete salvestusmää- rangute kohta. Helisid saab ka enda tarbeks alla laadida ja koostada mee- Palu-karukell lepärase valiku, mida oma nutitele- Foto: Katre Palo fonis ette mängida. Nõnda on looduses kuuldavaid hääli mugav kohe kontrollida. Teised Eesti loodushäälte portaal selgrootud www.loodusheli.ee „Eesti sisevete suurselg- Kätkeb eri loomarühmi: imetajad, rootute määraja“, 2015. linnud, kahepaiksed, putukad. Tegu Henn Timm ei ole täieliku „Eesti kojaga maismaa- koguga liikidest. tigude määraja“, 2014. Piret Kiristaja jt Imetajad „Eesti NSV imetajad“, 1957. Juhan Aul, Harri Ling, Põdra Kalju Paaver väljaheited „Eesti imetajad“, 2015. Foto: Katre Palo Epp Moks jt Muud „Euroopa imetajad“, 2002. „Euroopa magevee-elustik“, David MacDonald, Priscilla 2008. Malcolm Greenhalgh, Denys Barrett Ovenden „Põhjamaade imetajad“, „Kes siin oli? Loomade ja lindude 2011. Torkel Hagström, jäljed“, 2007. Preben Bang, Preben Elisabeth Hagström Dahlstrom

JUUNI 2019 EEsti LOODUs |413| 13 Loodusvaatluste portaalid meil ja mujal Eesti: loodusvaatluste andmebaas, lva.keskkonnainfo.ee Aita koostada imetajate levikuatlast! Praegu koostatakse uut Eesti imetajate levikuatlast, mis annab ülevaate looduses vabalt levinud imetaja- liikidest Eestis. Levikukaarte koostades lähtutakse ka loodusvaatluste andmebaasi sisestatud vaatlustest. Nõnda on oodatud iga loodushuvilise panus: regist- Eesti: elurikkuse portaali reeri portaalis lva.keskkonnainfo.ee oma kohtumised loodusvaatlused, imetajatega, ühtlasi pane kirja tähelepanekud nende tegevusjälgede kohta. Uue levikuatlase projekti koor- elurikkus.ee/observations dineerib tänavu keskkonnaagentuur. Portaalis elurikkus.ee saab loodusvaatlusi sisestada infosüs- teemi PlutoF kaudu. Portaali on koondatud kõik Eesti looduse andmed: juba on talletatud 29 000 liiki ja üle 3,8 miljoni andmekirje. Liivi lahes vaadeldi Läti: Dabas Dati, del ini www.dabasdati.lv Lätlaste vaatlusportaali Meie lõunanaabrite sisestatud andmetest loodusvaatluste portaalis oli tänavuse esimese Dabas Dati oli mai kesk- Laiksilm-del in kvartali suurim üllatus Foto: Nasa paigaks registreeritud afaliin ehk laiksilm- ligi 655 000 vaatlust. delin (Tursiops trunca- Lätlased peavad seda tus). 16. veebruaril õn- portaali üheks oma nestus Riia linna külje all edukaimaks loodus- vaadelda kahte isendit. valdkonna projektiks Tõenäoliselt on tegu viimaselviimase kümnendil. kümnendil. samade delinidega, keda nähti juba jaanuaris Liepāja sadamas. Tegu on tuntuima ja levinuima deliniga maailmas. Eesti vetes ei ole seda liiki teadaolevalt kohatud.

Norra: Artsobservasjoner, www.artsobservasjoner.no Portaalis artsobservasjoner.ee saab salvestada Norras vaadeldud liike: taimi, loomi ja seeni. Andmebaas hõlmab üle 20,5 miljoni vaatluse; tänavu on vaatlusi tehtud ligi 675 000.

Hispaania: Natusfera, natusfera.gbif.es Hispaania loodusvaatluste portaali on sisestatud üle 192 000 vaatluse 10 400 liigi kohta.

Põnevad loodus- Märka lähiümbruses vaatlused 1. kasvavaid ja tegusevaid liike! 14 EEsti LOODUs JUUNI 2019 Rootsi: Artportalen, Maailm: linnuvaatlusportaal www.artportalen.se eBird, www.ebird.org Rootsi taimede, loomade ja seente vaatlusi Portaal eBird on alguse saanud koondav veebileht, mis hõlmab ka muud tea- USA-s tegutsevast Cornelli üli- Maailm: rakendus vet Rootsi loodusliku mitmekesisuse kohta. koolist, praegu võib seda por- iNaturalist, taali pidada üheks maailma www.inaturalist.org Tänavu on tähelepanu all ulatuslikuimaks loodusvaat- Loodusvaatluste portaal märgalade liigid luste projektiks. Portaal on iNaturalist on alguse saa- Artportalen on tänavu innustanud koguma keskendunud linnuliikide- nud USA-st üliõpilaste andmeid märgalade liigirikkuse kohta. Märg- le; aastas sisestatakse sin- lõputööst. alasid kui elupaiku on viimase saja aasta jook- na üle saja miljoni linnu- Nüüdseks on sellest kuju- sul tunduvalt vähemaks jäänud, sh on kaha- vaatluse. nenud üks enim tuntud ja nenud põllumajandusmaastikul periooditi üle kasutatud rakendus, ujutatud alade pind. Seega on selliseid elu- mille kaudu on kirja paiku vajavate liikide olukord muutunud märk- pandud üle 20 sa kehvemaks. miljoni vaatluse Portaal on koostanud vaatlejatele kontroll- umbes 214 000 nimekirjad liikidest, keda võiks liigi kohta. neil aladel kohata. Aasta suursündmus on Liitunud kasu- Global Big Day tajaid on um- Iga aasta mai esimesel poolel kor- bes Eesti riigi raldab eBird üleilmse suure linnu- jagu inimesi: vaatluspäeva Global Big Day. 1,4 miljonit. Tänavu peeti see 4. mail, üritusest võttis osa ligikaudu 34 000 linnu- Flamingo vaatlejat 171 riigist. Kokku vaa- Foto: deldi 6877 liiki linde. Kõige The Photographer / Wikipedia Commons enam liike õnnestus ühe Lauk ööpäevaga kirja Foto: Philippe Amelant / panna Lõuna- Wikipedia Commons Ameerikas Colombias: 1591 liiki.

Koaalad Foto: bm iphone / Wikipedia Commons

Austraalia: Atlas of Living Australia, AUSTRAALIA www.ala.org.au Austraalia loodusvaatlustega saab tutvuda portaalis „Altas of Living Australia“. Selles leiab teavet 125 271 liigi kohta, vaatlusi on tehtud üle 86 miljoni. Tänavu mais sai portaal ka üleilmse rakenduse iNaturalist liikmeks. Austraalia sümbolliigid Loodusvaatluste portaali ala.org.au on koondatud Austraalia enim tuntud liigid, sümbolliigid. Nende hulka kuulub 19 õistaime-, 2 okaspuu-, 6 sõnajalgtaime-, 5 seene-, 12 kala-, 7 konna-, 18 selgrootu-, 23 linnu-, 20 imetaja- ja 25 roo- majaliiki. Eestlastele küllap tuntuimad on neist koaala, kängurud, nokkloom ja emu.

Kui liiki ei tunne või Sisesta oma vaatlus 2. Oluline on 3. kahtled määrangus, 4. mõnda loodusvaat- vaadeldu kirja püüa teha temast foto luste portaali. Sellest tea- panna. See ei või helisalvestis või best on palju kasu tead- nõua kuigi kirjeldada võimalikult lastele, looduskaitsjatele palju aega. täpselt välimust ja elupaika. ja teistele huvilistele. JUUNI 2019 EEsti LOODUs 15 Looduse vaatlemine Foto: Veljo Veljo Runnel Foto:

Tunne loodust! See soovitus kehtib nii algajale kui ka edasijõudnule. Eestis on kirjeldatud ligikaudu 29 000 liiki, nende tundmaõppimise rõõmu jagub aastateks. Fotol on kirjusüsik (Diaperis boleti) Kas looduse vaatlemine on harrastus või teadus? Looduse vaatlemine on tänuväärne harrastus: ühelt da oma maailmatunnetust ja mõist- poolt harib see vaatlejat ja pakub tohutut rõõmu, tei mist. Vaatlus kui esimene maailmast selt poolt võib kogunenud andmestikust olla teadlastele arusaamise samm on väga praktiline suur abi nende uurimuste tarbeks. oskus ka teistele liikidele peale inimese. Näiteks vareslased, kes üldiselt on Veljo Runnel jem, pakub looduse vaatlemine mulle teada-tuntud arukad elusolendid, on endiselt rõõmu. Ent olen jõudnud suurepärased vaatlejad. lin juba poisikesena suur ka arusaamisele, et loodusvaatlus on Mitmel vareslasel on kombeks loodushuviline: üritasin pii- üks maailma mõistmise alustalasid. oma toidutagavarasid peita. Nutikatel luda iga kivi ja puutüki alla Võiks öelda, et vaatlusoskus üldi- liigikaaslastel on aga terav silm: kui ningO vaadata, kes seal ennast varjata selt tuleb kasuks kõigil elualadel. See nad märkavad teist mänsakut või võib. Gerald Durrelli „Minu pere ja aitab avastada seaduspärasusi ka ini- pasknääri midagi lehtede alla peitvat, muud loomad“ oli mulle justkui loo- mese maailmas ja õppida uusi oskusi, lähevad kontrollima. Samas püüavad dusvaatluste aabits, samas rõõmsa et elus hakkama saada. peitjad olla samuti tähelepanelikud: äratundmise allikas: ka mind vaimus- Loodusvaatluste käigus saadud nähes, et keegi neid jälgib, ei tõtta nad tab loodus samamoodi nagu raamatu teabest vormib teadus üldisi aru- kohe toitu peitma, vaid otsivad kõr- minategelast. saamu ja tõekspidamisi. Iga inimene valisema paiga. Vaatlemine on neile Nüüd, nelikümmend aastat hil- saab aga loodust vaadeldes arenda- üks edukuse põhialus!

16 |416| Eesti LOODUS JUUNI 2019 Tänapäeval pildistatakse, omal ajal joonistati. Nüüdsel digiajastul võib pildistamist pidada otsekui inime- seks olemise osaks. Sestap on raske ette kujutada, kui vaevarikas oli looduse tundmaõppijatel sadu aastaid tagasi taimi, loomi või kivistisi kirjeldada, nende tunnuseid üles joonistada ja selle põhjal teadmisi süs- tematiseerida. Hea joonistusanne oli tollastele loodushuvilistele õnnis- tus. Möödunud sajandite suurte loo- der Surinaamsche Insecten, 1705 Verandering Allikas: dusuurijate põhiline abivahend oli ka tulirelv ning enamik ekspeditsiooni- del kogutud eksemplare koguti just püssi abil. Vahest üks tuntuim 17.‒18. sajandi loodusvaatleja ja -uurija oli sakslanna Maria Sibylla Merian, tal oli ka suu- repärane kunstianne. Maria Sibylla sai kunstiõpetust oma kasuisalt Jacob Marrelilt. Seevastu loodusuurijaks õppis ta omal käel, hakates juba teismelisena putukaid koguma. Aastatel 1699‒1701 viibis ta koos oma täis- ealise tütrega Surinamis, et õppida tundma sealsete putukate elutsükleid. Ta tegi looduses vaatlusi ja joonistas, seejuures ei tähendanud ta üles mitte ainult liike, vaid ka liikide vastastikust mõju, kooslusi. Maria Sibylla Meriani peetakse üheks esimeseks ökoloogiks ajal, kui valdav suund oli koguda, karpidesse panna ja süstematiseerida isendeid. Peale taimede ja loomade joonistami- se kirjeldas ta Surinamis looduse ja inimese kokkupuuteid: kuidas kohalikud kasutasid taimi toiduks ja raviks, mismoodi putukad istandusi kahjus- tasid. Samuti kirjeldas ta maailma- Maria Sibylla Meriani kujutatud ananass ja sellega seotud putukaliigid: liblika tunnetuse konflikti istanduste pidaja- Periphoba hircia röövik, liblika Philaethria dido dido valmik ja nukk, lepatriinulane tega: ta ei saanud aru, miks peab loo- Chilocorus cacti ja tema nukk dust nõnda hävitama. Looduse jälgimine ja kujutamine oli Maria Sibylla Meriani kirg, mis diks ja müük oleks hea“ (.. another les Beagle’i ekspeditsioonil õigupoo- täitis kogu tema elu, aga sellel ei puu- whole book could follow about such lest asjaarmastajana. Tema isa maksis dunud siiski majanduslik pool. Oma creatures, if I see that this work is app kinni sõidukulud ning väga lihtsus- kogemuste põhjal koostas ta rikka- reciated by amateur naturalists and tatult võiks öelda, et ta võeti parda- likult illustreeritud raamatuid, mis sells well). le selleks, et teistel oleks pikal reisil olid abiks ka teistele. Tema raamatuid Tolleaegsed loodusvaatlejad olid veidi huvitavam, kui kaaslaseks on osteti ilmselt päris hästi. Näiteks kui tänapäevases mõttes sageli harras- mõneti veidrate huvidega isik. teda olid hakanud huvitama rooma- tusteadlased. Nad olid jõukad inime- jad, kirjutas ta: „.. neist olendeist võib sed, kes rahastasid oma loodushuvi Mis on loodusvaatlus? Kõige lihtsa- terve raamatu kokku panna, kui on ja reise ise ja said selle eest vaimse ma loodusvaatluse puhul talletatakse näha, et loodushuvilistele see meel- rahulduse. Ka Charles Darwin osa- teave, mis vastab kolmele küsimusele:

JUUNI 2019 EEsti LOODUs |417| 17 Looduse vaatlemine Foto: Veljo Veljo Runnel Foto:

Keda vaadeldi? Hallkärbsenäppi Millal vaadeldi? 2008. a 12. juunil kell 12.09 Kus vaadeldi? Tartus Veski tänaval, koordinaadid 58.381374, 26.709996

keda vaadeldi, millal vaadeldi ja andmed, mis juhatavad meid täp- kus vaadeldi? selt vaatluskohta. Küsimustele „millal?“ ja Küsimus „keda vaadeldi?“ on „kus?“ saab üsna lihtsasti vas- neist kolmest kõige probleem- tata. Kuupäev ja kellaaeg anna- sem. Esiteks võib määrang osutu- vad meile enamasti kogu da valeks. Mõnikord ilmneb see teabe, mis on aja kohta vaja- juhuslikult, kui valesti määratud lik teada. Siiski: maakera on liigi leiuaeg ja -koht äratavad kaht- jaotatud ajavöönditeks, nõnda lust mõnes selle liigi tundjas, kes on võib üks ja sama hetk looduses andmetega tegelnud näiteks teadus- olla seotud eri kellaaegadega. töö raames. Vaatluse juurde lisa- Kui näiteks vaatleja reisib USA-st Nõukogude ajal olid levinud lihtsad tud fotod või helisalvestised aitavad Euroopasse ning teeb kõikidest siin vaatlusvormid harrastajatele määrangut parandada. vaadeldud liikidest fotosid, võib ta Teiseks tuleb teaduses ikka ette, et hiljem oma vaatluste kuupäevaks ja arusaam liikidest muutub. Mõnikord kellaajaks märkida selle, mis on apa- minna. Näiteks lindude hommikuse liidetakse kaks liiki kokku, mõnikord raadis talletatud. Ent kui ta on enne laulu kellaaeg, õite avanemine jms. jagatakse üks liik kaheks või rohke- seda unustanud seadme kellaaja sätti- Ka küsimusele „kus?“ võib vasta- maks liigiks. Juhul kui meil napib da täpse ajavööndi järgi, võibki vaat- ta eri täpsusega. Ülal fotol kujutatud vaatluse kohta lisaandmeid, ei pruu- lusesse tekkida viga. hall-kärbsenäpi vaatluskohana võib gi me teada saada, millist liiki tegeli- Muidugi saab nähtud liigi kirja kirja panna lihtsalt Tartu, kuid võib kult nähti. panna ka ainult kuupäeva täpsuse- väljenduda täpsemalt: Veski tänav, Ent usin loodusvaatleja ei piirdu ga: siis ei põhjusta reisimisel tek- ornitoloogiaühingu kontori hoone ainult nende kolme küsimusega (liik, kiv mõnetunnine ajavahe problee- või lisada lähima aadressi. Mõistagi vaatluse asukoht ja -aeg). Kirja saab mi. Samas on küllaltki palju olulisi on veelgi täpsemad koordinaatide- panna veel palju muud: milline oli nüansse, mis võivad nõnda kaduma na (laius- ja pikkuskraadid) esitatud ilm, kuidas vaadeldav loom käitus,

18 |418| EEsti LOODUs JUUNI 2019 Sageli joonistavad lapsed loomi ja taimi spontaanselt: nad on hingelt kindlasti loodusvaatlejad. Nelja-aastase Saskia joonis tus pärast nahkhiirte vaatlusretke ja kuueaastase Villemi joonistus ämblikust millises biotoobis vaatlus tehti. Nii li tähendab see põhjalikku pühen- Nõnda välistatakse, et kogemata ei vaadeldavast objektist kui ka vaatlus- dumist, suuremat ajakulu või oma loetaks sama isendit mitu korda. paigast saab teha foto; häält tegevate aja täpsemat planeerimist. Näiteks BioBlitz on osaliselt standardi- liikide kohta on võimalik teha helisal- võttes osa lindude punktloendusest, seeritud vaatlusformaat, kus samu- vestis jne. Päris paljud muuseumides tuleb linde loendada kindlal mars- ti antakse ette vaatluste ajavahemik, talletatud vaatluspäevikud on olnud ruudil teatud punktides ja ette antud tavaliselt 24 tundi kindlal kuupäeval. väärtuslik teabeallikas. ajavahemiku jooksul. Vaatlusandmeid Seevastu isendite arvule tähelepanu saab arvesse võtta ainult siis, kui kogu ei pöörata, vaid soovitakse mingil Teavet saadakse nii juhu- kui ka protseduur on algusest lõpuni läbi alal kindlaks teha võimalikult palju metoodiliste vaatluste käigus. tehtud. Kui vaatlusi ei ole tehtud liike. BioBlitzil on ka sotsiaalne siht: Puhkepäeval on tore looduses jaluta- reeglite järgi, ei ole nende andme- see ühendab sama tegevuse kaudu nii da ning linnulaulu ja õite värvikirevu- tega suurt midagi teha, kuna neid ei harrastajad kui ka eksperdid ning just se üle rõõmu tunda. Kui selle käigus selle ürituse kaudu võib mõni avasta- nähtu kirja pannakse ja teistega jaga- Kui pikema da endas sügavama loodushuvi. takse, võib sellest olla kasu ka teadu- aja vältel on sele. Niisuguseid spontaanseid vaat- kogunenud küllaltki Kuivõrd kallutatud on vaatlused? lusi nimetatakse juhuvaatlusteks. palju juhuvaatlusi, võib Eksimine on inimlik, ükskõik millise Kui pikema aja vältel on kogune- eluala või tööga on tegu. Statistiliselt nende põhjal teha järeldusi. nud küllaltki palju juhuvaatlusi, võib on peaaegu võimatu inimlikku eksi- nende põhjal teha järeldusi. Näiteks must välistada. Nõnda juhtub seda ka seda, kas rändlindude saabumise või saa eelmiste ega järgnevate aastatega loodusvaatlustel. taimede tärkamise aeg kevadel on võrrelda. Selleks et loodusvaatluste Uuringud on näidanud, et kuul- muutunud. Paraku on juhuvaatlused harrastajatel oleks metoodilisi vaatlu- mise järgi linnuliike määrates tehak- ja niimoodi teabe jagamine suuresti si võimalikult lihtne teha, kasutatakse se üsna sageli vigu. Valesti määratud korrapäratu tegevus ning nende põh- veebipõhiseid vaatlusvorme, selgeid liikide hulk oli ühe uuringu järgi 9%, jal on raske vastata keerukamatele ja konkreetseid vaatlusjuhendeid. teise järgi koguni 14%. Kui võrrelda teaduslikele küsimustele. Üle maailma korraldatav suur aia- väga kogenud linnutundjaid keskmi- Metoodiliste vaatluste puhul linnuvaatlus on üks lihtsaim süsteem- sel tasemel asjatundjatega, siis esime- antakse ette teatud tingimused, kus, ne vaatlus, millest harrastaja saab osa sed tegid rohkem vigu haruldaste lii- millal ja kuidas vaatlusi tuleb teha. võtta. Kindlaks määratud kuupäeva- kide puhul. Seevastu keskmise tase- Nõnda saab vaatlusandmeid oma- del valib iga huviline endale sobiva mega linnutundjad eksisid sagedami- vahel paremini võrrelda. Ka harras- aia ning teeb seal ühe tunni jooksul ni tavalisi linde määrates [2]. tusteadlased võivad osaleda mee- linnuvaatlusi. Kirja pannakse iga liigi Kui looduse vaatlemine on hobi, todikindlates vaatlustes, kuid sage- suurim korraga nähtud isendite hulk. mida tehakse teiste tööde ja tege-

JUUNI 2019 Eesti LOODUS |419| 19 Looduse vaatlemine

Alavaadeldud linnuliigid miste kõrval, siis on selge, et vaatlus- aeg on piiratud. Enamasti tehakse Vaatluste pingerivi ja arvukushinnangu pingerivi erinevus vaatlusi nädalavahetustel. 2007. aastal võtsid teadlased Inglismaal ette lindude rände fenoloogilised vaatlused ja uurisid, kas neid mõjutavad nädalavahetused. Selgus, et nädala- vahetusel tehti 44% vaatlustest. Kui Soo- vaatlusi oleks võrdselt tehtud kõigil roolind nädalapäevadel, oleks nädalavahe- Eesti tuste vaatlusprotsent pidanud olema juhuvaatluste 28,6% [4]. (PlutoF-i süsteemi andmed) põhjal hinnatud Võttes arvesse, et üha laiemalt levi- ülevaadeldud ja alavaadeldud linnuliigid. nud kaugtöö tõttu on tööaeg muutu- Selleks on võrreldud kahte pingerida: linnu- nud paindlikumaks, on ilmselt suure- liigid nende vaatluste arvu järgi pesitsuspe- nenud võimalused teha linnuvaatlusi rioodil ja pesitsuspaaride arvukuse hinnangu järgi. Kui liik oli vaatluste pingerivis eesotsas, argipäevadel. kuid arvukuse hinnangu pingerivis taga, siis Juhuvaatlusi tehes kipuvad nii har- Ülevaadeldud linnuliigid on ta saanud ülevaadeldud liigi staatuse. rastus- kui ka elukutselised teadlased Vaatluste pingerivi ja arvukushinnangu eelistama mõningaid liike. Ent mitte Laululuik 164 pingerivi ainult liike, vaid terveid liikide rühmi. Laululuik erinevus Merikotkas 160 Linnud on ilmselgelt ühed kõige Viupart 153 populaarsemad olevused, keda inimestele meeldib pildistada, vaadel- Hallõgija 147 da ja talvel toita. Üleilmse elurikkuse Valgepõsk-lagle 144 teabevõrgustiku ehk GBIF-i portaali Roo-loorkull 123 analüüsi põhjal on selles valdkonnas taksonitest ülekaalukalt esirinnas lin- Jääkoskel 117 nud, samas on putukate kohta kirjeid Hallhaigur 112 kõige vähem [5]. Mõned teadlased on Soopart 108 teatud elustikurühmade eelistamist uuringutes nimetanud taksonoomili- Foto: Kühmnokk-luik 106 2x Remo Savisaar seks šovinismiks [1]. Loogiliselt arutledes võiks eeldada, et kõige arvukamaid liike kohatakse kõige sagedamini ja ka nende vaatluste kirjeldusi võiks andmebaasides olla kõige rohkem. Samamoodi võiks

Foto: Veljo Veljo Runnel Foto: arvata, et haruldasi, väikese arvukuse- ga liike kohatakse palju harvem ning nende vaatluskirjeid on vähem. Ent tegelikkuses see nii ei ole. PlutoF-i süsteemi Eesti juhuvaatluste põhjal saab hõlpsasti välja selgitada, millised on meie ülevaadeldud ja alavaadeldud linnuliigid, st milliseid on vaadeldud vähem või rohkem, kui arvukuse järgi võiks eeldada. Selleks võrdlesin kahte pingerida: linnuliigid nende vaatluste arvu järgi pesitsus perioodil ning pesitsuspaaride arvukuse hinnangu järgi. Kui liik oli vaatluste pingerivis eesotsas, kuid arvukuse hinnangu pingerivis taga, siis sai ta Rohukonnad on meie ühed tavalisimad kahepaiksed, keda kevadel näeme-kuule ülevaadeldud liigi staatuse. me kodutiikides Mis selle nimekirja põhjal ilmneb?

20 |420| Eesti LOODUS JUUNI 2019 Loodusvaatleja abivahendid

Binoklid ja vaatlustorud on eel- automaatselt aja- ja kohamärgise. kõige abiks lindude ja imetajate Enamasti tuginevad need rakendu- vaatlejatele. Kui fookuskaugus või- sed andmesüsteemidele, mis aval- maldab piisavalt lähedale teravus- davad vaatlusi kindlates portaalides. tada, saab binoklit edukalt kasuta- Nüüdsel ajal on paljud vaatluspor- da ka liblikavaatlusteks. Mõnikord taalide andmesüsteemid ühenda- on sellised binoklid isegi eritähis- tud ülemaailmse elurikkuse infosüs- tusega. teemiga GBIF (Global Biodiversity Fotoaparaati kui eraldi sea- Information Facility). Nõnda ei ole det kasutatakse praegusajal järjest tegelikult vahet, kas tehakse vaatlusi vähem, kuna tavapärase foto saami- kohaliku või ülemaailmse lahendu- seks sobib imehästi ka nutitelefon. se kaudu, maailmaga jagatakse neid Väike nipp: nutitelefoniga saab pil- ikkagi. distada ka läbi vaatetoru või binok- Mõned näited loodusvaatlus li, selleks tuleb telefoni tilluke objek- rakendustest, mis saadavad oma tiiv seada täpselt kohakuti vaateriis- andmeid GBIF-i süsteemi: ta okulaariga (vt pilti lk 22). Selleks • Eestis saab vaatlusi sisestada et saada väga kvaliteetne linnufoto, loodusvaatluste andmebaasi vee- GBIF-i andmeportaalis on üle 2,7 mil on siiski vaja teleobjektiiviga foto- biaadressil lva.keskkonnainfo.ee joni kirje Eesti kohta. Enamik neist on kaamerat. (Android, iOS); rakendus „Minu vaatluskirjed Kõrge helisagedusega laulvaid loodusheli“ (Android), mille kohta putukaid ja kajalokatsioonil ultrahe- on teave veebilehel www.loodusheli. li kasutavaid nahkhiiri aitab kindlaks ee; veebilehitsejas toimiv rakendus üleilmsesse GBIF-i andmesüsteemi teha ultrahelidetektor. Legulus aadressil www.legulus.tools. jõuavad vaid teiste kasutajate ühel Vaatluste tegemist hõlbustavad • Maailmas on levinud nutiraken- häälel kinnitatud vaatlused. Teine nutirakendused ja veebilahendu- dus iNaturalist. Kõik vaatlused on väga levinud nutirakendus on eBird sed, mis lisavad vaatlusandmetele nähtavad iNaturalist.org lehel, kuid (www.ebird.org).

Kõigepealt tuleb esile, et ülevaadel- Kuidas oma vaatlust tõendada? saame vaatluse tõenduseks teha heli- dud on suured ja atraktiivsed liigid, Mida teha, kui vaatlejat ei taheta salvestise. Ka sel puhul on suur abi kevadel Eestist hulgaliselt läbi rända- uskuda või kui talle esitatakse mää- nutitelefonist. Enamasti on mobii- vad liigid ja ka linnud, kes avamaasti- rangu kohta küsimus, millele ta vas- lides juba vaikimisi mõni rakendus, kul kaugelt silma jäävad, nagu näiteks tata ei oska. Nagu mainitud, prae- mis salvestab helisid. Ent saab kasu- üksikutel põõsastel varitsev hallõgi- gusajal on väga lihtne vaadeldavast tada ka spetsiaalset vaatlusrakendust ja või madalal roostiku või põldude objektist teha nutiseadmega foto. „Minu loodusheli“, mis aitab heli sal- kohal liuglev roo-loorkull. Tõsi, mobiilikaamera ei aita meil vestada ning selle vaatluse kujul and- Alavaadeldud liikide seas on aga kaugemaid objekte määrata, kuid mebaasi edastada. esirinnas raskesti määratavad või ka taimi või ka putukaid pildistada on taimestikus vähem märgatavad vär- väga lihtne. Kaugemal asuvatest loo- Loodusvaatluste portaalid. Omal vulised. Soo-roolindu ja aed-põõsa- madest on võimalik teha mobiiliga ajal, kui tuli saada hakkama paberi lindu ei pruugi algajal linnuhuvilisel pilt ka läbi vaatlustoru või isegi läbi ja pastakaga, oli tükk tegu, et vaatlu- olla kerge määrata ei välimuse ega binokli. si teistega jagada. Tänapäeval on või- laulu järgi ja nõnda võib nähtu jääda- Ülesvõtteid tehes tasub teada, et malik juba vaatluse hetkel seda kasvõi gi vaatluseks vormistamata. kui nutitelefonil on GPSi-funktsioon tervele maailmale jagada. Seda saab Mõnikord võivad vaatlustulemu- sisse lülitatud, siis salvestuvad ena- teha loodusvaatlusportaalide vahen- si mõjutada ka ealised iseärasused. masti ka foto koordinaadid. Pildistada dusel. Viimaste aastate jooksul on Näiteks vanemas eas ei pruugi me tasub ka vaatlusobjekti elukeskkonda: need muutunud aina menukamaks: enam kuulda kõrgeid helisid, mistõttu see info aitab liiki paremini määrata, nende kaudu saab oma vaatlustest jäävad mõned liigid looduses märka- kuid piltide põhjal saab muudki huvi- teada anda iga asjahuviline. mata, näiteks ritsikad või isegi mõned tavat lisateavet. Osa portaale on ülemaailmsed, näi- linnud, nagu pöialpoiss. Juhul kui vaadeldav liik teeb häält, teks iNaturalist või eBird. Mõlemad

JUUNI 2019 Eesti LOODUS |421| 21 Looduse vaatlemine

Tänapäeval on enamikul taskus nutitelefonid, millega saab vaadeldud objekte pildistada. Nutitelefoniga on võimalik teha foto ka läbi binokli: foto haneparvest ja sama parve pilt läbi binokli

alustasid tegevust tagasihoidlikult, käigus kogutud andmetes kallutatust, vead ei ole nii määravad, kui uuritak- hõlmates vaid piiratud ala: iNatura- mis võib teadlase kõhklema panna. se laialdasi nähtusi, mille kohta on list oli kolme USA üliõpilase magist- Kas selliste andmete põhjal saab ikka harrastajatelt kogunenud väga palju riprojekt ning eBird Cornelli ülikooli teha vettpidavaid järeldusi? andmeid. portaal läänepoolkeral tehtud linnu- Harrastusteaduse käigus kogutud Ühise pingutusena kogunenud vaatluste jaoks. Nüüdseks on mõle- andmed on sageli tendentsliku ise- andmed annavad ühtlasi võima- mal kümneid piirkondlikke omakeel- loomuga, vaatlusi tehakse teatud aja- luse loodusnähtusi näidata nõnda, seid veebilehti üle maailma. liste või geograafiliste eelistuste põh- nagu seda ei ole kunagi varem teh- Oma vaatlusi avalikult jagades jal, lähtudes harrastaja mugavusest tud. Näiteks kogub portaal eurobird- saame kogeda ka võistlusmomen- või isiklikest huvidest, mitte niivõrd portal.eu pidevalt eri loodusvaatlus- ti: see innustab suurt osa loodus- teadusliku metoodika printsiipidest, portaalidest lindude vaatlusandmeid huvilisi asjaga aktiivselt tegelema. vaadeldakse liike, kes on atraktiiv- ning koostab nende põhjal hämmas- Sportlikust hasardist võrdleme eri semad või keda on lihtsam määrata. tava animeeritud ülevaate, kuidas lin- aastate liiginimestikke; uurime järe- Kuna selline käsitus vähendab nende nud oma rändeteedel liiguvad. See on le, millal on märgatud haruldasi liike andmete kasutamist teadustöös, võimalik tänu 100 000 linnuvaatlejale, või pandud kirja esimeste rändurite võiks küsida, kas harrastaja looduskes teevad aastas umbes 40 miljonit saabumine. vaatlustel on üldse teadusväärtust. vaatlust. Ent põhjus, miks teadlased ikka ja Loodusvaatlused on ühislooming. 1. Bonnet, X. et al 2002. Taxonomic chauvi- jälle kaasavad vaatlustesse harrasta- nism. ‒ Trends in Ecology & Evolution, 17 Sageli küsitakse, kas asjaarmastaja- jaid, on väga lihtne: teadlastel ei ole (2002): 1‒3. te panusest on kasu. Mida teadlased võimalik globaalseid nähtusi uuri- 2. Farmer, Robert G. et al 2012. Observer selle teabega peale hakkavad? Nagu da, kuna lihtsalt ei leidu piisavalt Effects and Avian-Call-Count Survey Quality: Rare-Species Biases and eespool selgus, ongi harrastusteaduse erialaeksperte, keda saata andmeid Overconfidence. ‒ Auk 129: 76–86. https:// koguma, või ei ole raha, et kõiki eks- doi.org/10.1525/auk.2012.11129. peditsioone korraldada. Kaugseire, 3. Samplonius, Jelmer M. 2019. Interspecific aggression declines seasonally in bree- Tammekirjurähn on Eestis automaatvaatlusjaamad ja asjaarmas- tajate kogutud andmed on üks ding great tits Parus major. ‒ Ethology 125 uustulnuk, kelle nägemine (3): 159–163. https://doi.org/10.1111/ 10–15 aastat tagasi oli õnne lahendus. eth.12830. asi, kuid praegu teatud paika Tehtud on ka uurin- 4. Sparks, Tim H. et al 2008. Something for the des üsna tavapärane guid, kuidas saaks suu- weekend? Examining the bias in avian phe- rendada harrastus- nological recording. ‒ International Journal of Biometeorology 52 (6): 505–510. https:// teaduse kvalitee- doi.org/10.1007/s00484-008-0146-7. ti; kuidas and- 5. Troudet, Julien et al 2017. Taxonomic bias meid nõnda sor- in biodiversity data and societal preferences. tida, et eksitusi ‒ Scientific Reports 7 (1): 9132. https://doi. org/10.1038/s41598-017-09084-6. välistada. Siin on teadlaste- Veljo Runnel (1971) on bioloog, loodus- le abiks statis- häälte ja looduse tutvustaja, üle-eestilise tilised võtted; loodusvaatluste maratoni korraldaja. Foto: Veljo Runnel

22 |422| EEsti LOODUs JUUNI 2019 Sest iga sõna on oluline.

Broneeri tasuta kuulmiskontroll ja nõustamine kodulehel või lühinumbril

Kuulmine ei pea olema pingutus, oleme aidanud üle 5000 inimesel Eestis muuta kuulmise taas lihtsaks!

TALLINN Tulika 19 C, 2. korrus TARTU Ülikooli 8 NARVA Narva Haigla polikliinik PÄRNU Ülejõe Tervisekeskus Telefon: 53 011 529 Telefon: 53 807 287 Vestervalli 15, 3. korrus Jannseni 7a [email protected] [email protected] Telefon: 53 011 529 Telefon: 53 011 529 [email protected] [email protected]

Lasnamäe Medicum, Punane 61, RAKVERE Tuleviku 1, kab. 32 VILJANDI Viljandi Tervisekeskus PAIDE AS Järvamaa Haigla kab 344, 3. korrus, Telefon: 324 3253 Turu 10, kab. 303 Tiigi 8, kab. 412 Telefon: 53 011 529 [email protected] Telefon: 433 3783 Telefon: 53 011 529 JUUNI 2019 Eesti LOODUS 23 [email protected] [email protected] [email protected] Saame tuttavaks! Eesti mesilased Liigirikka kiletiivaliste seltsi tuntuimaid rühmi on mesilased. Seda ennekõike panuse tõttu õistaimede tolmeldamisse, KILEMESILASED aga ka tänu mesindusele. Eelkõige tuntakse mesilaste seast meemesilast ja kimalasi [1]. Ent suurem jagu mesilaseliike on hoopis väiksemad ja erakelulised. Fotod: Villu Villu Soon Fotod:

Villu Soon hakkama Maximilian Sagemehl aastal 1882, koostades ja avaldades Eesti esilased kuuluvad mesi- mesilaste nimestiku [2]. Paraku ongi laselaadsete (Apoidea) see jäänud viimaseks trükis avalda- ülemsugukonda, aga mitte tud nimestikuks, mis hõlmab kõiki Mkõik mesilaselaadsed ei ole mesila- Eesti mesilasi. Ka uurimistöös jäe- sed. Mesilasteks nimetatakse selle takse pahatihti erakelulised mesila- ◊ 1. Kilemesilane: meemesilase ülemsugukonna taimtoidulisi liike, sed kõrvale, kuna nende liike on pal- suurune või veidi väiksem, võrd kes toituvad nektarist ja õietolmust. judel juhtudel võrdlemisi keeruline lemisi karvane, tagakeha kitiinkest Nektarit kui suhkrurohket vedelik- eristada ja samas on neid ka looduses must, heledate karvavöötidega; ku vajavad ennekõike täiskasvanud raskem märgata kui ühiselulisi liike. lendab suve keskel või teisel poo mesilased oma tohutu energiakulu Seetõttu on uut teavet Eesti mesilaste lel. Colletes similis katteks. Valgurikas õietolm sobib aga kohta raske leida. hästi vastsete arenguks. Ülejäänud Ometi on praeguseks Eesti mesi- mesilaselaadseid nimetatakse laste liigirikkusest võrdlemisi hea üle- kaevurherilasteks; nende vastsed on vaade, kuna mesilasi on uuritud ja eranditult lihatoidulised ja neile varu- andmeid kogutud vahelduva eduga takse toiduks teisi putukaid. alates Sagemehlist tänapäevani. Eesti Mesilasi tuntakse ikka karvase mesilaste uurimisele on andnud tubli välimuse järgi ja laias laastus peab see tõuke ka keskkonnainvesteeringute paika. Enamik mesilasi ongi karva- keskuse toetatud projekt „Eesti mesi- sed, vähe sellest: erinevalt enamikust laste fauna baasuuring“, mille käigus putukatest on mesilaste karvad harg- revideeritakse senised teadmised ja nevad ja see tunnus ühendab kõiki kogutakse uut infot. Kuigi Eesti mesi- ◊ 2. Erandina lendab üks kileme mesilaste sugukondi. Karvu vajab laste fauna ei ole veel täiel määral silase liik, Colletes cunicularius, ka mesilane selleks, et koguda õietol- välja selgitatud, on juba praeguseks kevadel ning tema tagakeha pole mu: õietolm jääb mesilase karvadesse leitud 280 mesilaseliiki, mis jagune- nii vöödiline kinni ning sealt on mesilasel lihtne vad kuue sugukonna vahel. see välja kammida ja kokku koguda. Järgnevalt tutvustan kõiki kuut Ent mesilaste seas leidub ka erand- Eesti mesilasesugukonda ning nende likke liike, kel tihe karvkate puudub. lihtsamini äratuntavaid ja tavalisemaid Näiteks parasiitsed liigid, kes ise õie- perekondi. Piltide juures on esitatud tolmu ei kogu: nende vastsed toituvad lihtsamad eristustunnused. Ent ena- teiste mesilaste kogutud toiduvarust. mikku liike saab paraku eristada üks- Mesilasi määrata on keerukas isegi nes mikroskoobi ja põhjalike määraja- kogenud putukateadlasel. Ainuüksi te abil (ka siin artiklis on mõnigi mesi- perekondade eristamiseks tuleb lane fotol jäänud liigini määramata). loomi uurida suurendusklaasi või Sugukond kilemesilased mikroskoobiga. Kui on piisavalt koge- ◊ 3. Maskmesilane: väike (alla musi, saab mesilaste perekondi siiski (Colletidae) 6 mm), karvutu või väga vähe kar määrata ka välitingimustes. Kilemesilaste sugukond on saanud vane, nägu osalt või üleni kollane, Eesti mesilaste uurimisel sai esi- nime omapärasest kombest katta ülejäänud keha must mese tähelepanuväärse saavutusega pesa sisepind iselaadi eritisega, mis

24 |424| Eesti LOODUS JUUNI 2019 kuivab kilejaks vooderdiseks. Kõik kilemesilased on erakelulised ja selles LIIVAMESILASED sugukonnas ei ole ka parasiitseid liike. Liivamesilane: kuni meemesilase suurune, karvane, karvastik sageli hõre Kilemesilastel on võrdlemisi lühike- või tagakeha läikiv, emasel liitsilmade juures viltjad laigud ja tagajalad sed suised, mistõttu on nende toi- tihedalt karvased. dutaimede valik piiratud. Eelistatult toituvad nad korvõielistel ja sarikalis- tel, kuna on võimelised nende taimede õitest nektarit ammutama. Eestis elutseb sellest sugukonnast 26 liiki, mis jagunevad kahe võrdlemisi eri ilmelise perekonna vahel. Kilemesilase (Colletes) perekonnas on enamasti karvased ja vöödi- lise tagakehaga keskmise suurusega (st meemesilase suurused või veidi väiksemad) mesilased (◊ 1, 2), kes ◊ 4. Andrena clarkella ◊ 5. Andrena haemorrhoa pesitsevad valdavalt liivases pinnases. Eestis on teada kaheksa liiki. Maskmesilase (Hylaeus) perekonda kuuluvad väikesed mustad peaaegu karvutud mesilased (◊ 3). Perekonnale on iseloomulik heledate laikude paiknemine näol; laikude paigutus ja kuju on hea tunnus, mille järgi liike määrata. Olenevalt liigist pesitsevad nad nii pinnases kui ka maapinnast kõrgemal leitud õõnsus- Foto: James K. Lindsey / Wikimedia James K. Commons Lindsey / Foto: tes. Maskmesilastel ei ole õietolmu ◊ 6. Andrena vaga ◊ 7. Suvemesilane: meemesilasest kandmiseks välja kujunenud karva- veidi väiksem, üsna karvane ja must, de kogumikke: selle asemel neelavad vaid emaste tagajalad on kaetud nad õietolmu alla ja väljutavad selle tihedate heledate karvadega hiljem pesas. Eestist on leitud 18 liiki maskmesilasi. on vähe uuritud. Põhjus seisneb vases pinnases sageli väga arvukalt. Sugukond liivamesilased ennekõike selles, et liivamesilase Valmikud on aktiivsed suve keskel (Andrenidae) liike on mõnel juhul väga keeruline ning korjavad õietolmu valdavalt Liivamesilased on väikesed kuni kesk- eristada. Liivamesilased on väikesed mõnedelt koeratubaka ja hundituba- mise suurusega (meemesilase suuru- kuni keskmise suurusega rohkem või ka liikidelt. Eestist on seni leitud vaid sed) mesilased; nende keha võib olla vähem karvased mesilased (◊ 4, 5, 6). üks liik, Panurgus calcaratus. tihedalt karvane või siis võrdlemisi Karvastik võib olla valkjas kuni must, paljas. Eranditult kõik liivamesilased aga enamasti domineerivad siiski Sugukond vagumesila- pesitsevad pinnases, eelistades liiva- pruunid toonid. Perekonna iseloo- sed (Halictidae) semat ja avatumat pinnast. Soodsas mulik tunnus on silmade kõrval paik- Vagumesilased (mõnes allikas nime- pesitsuspaigas võivad nad pesitseda nevad viltjad laigud (◊ 5). Enamik lii- tatud ka ahasmesilasteks) on samu- väga lähestikku tiheda kolooniana, vamesilasi on aktiivsed kevaditi ning ti liigirikas (Eestis 50 liiki) ja paha- kuid eluviisilt on nad siiski erakeluli- nende peamine toiduallikas on pajud. tihti raskesti määratav rühm lühi- sed. Ka liivamesilaste suised on lühi- Seni on Eestis teada 56 liivamesila- kesesuiselisi mesilasi. Enamasti on kesed ning see mõjutab toidutaime- se liiki. nad lühikesekarvased ja üsna läi- de valikut. Õietolmu kandmiseks on Suvemesilase (Panurgus) pere- kivad ning kasvult pigem väiksed, tagajalad ja rindmiku tagaosa küljed kond on kehakuju ja karvastiku poo- kuid on ka meemesilase suurusi liike. tihedalt karvased. Eestist on leitud lest liivamesilaste sarnane. Nad on Mõne perekonna, näiteks kuldmesi- kaks perekonda. meemesilasest veidi väiksemad, üsna lase (Seladonia; ◊ 8) ja ahasmesila- Liivamesilase (Andrena) pere- karvased ja mustad, üksnes emas- se (Lasioglossum) liigid võivad olla ka kond on kaugelt kõige liigirikkam te tagajalad on kaetud tihedate hele- metalse roheka helgiga. Enamasti on mesilaste perekond Eestis, ent neid date karvadega (◊ 7). Pesitsevad lii- isaseid vagumesilasi emastest kerge

JUUNI 2019 Eesti LOODUS |425| 25 Saame tuttavaks!

VAGUMESILASED VÖÖTMESILASED Kuni meemesilase suurused, enamasti lühikese- ja hõredakarvased, Meemesilasest väiksemad, aga üle mõnikord metalse roheka helgiga, emase tagakeha tipus pikivagu. 6 mm, võrdlemisi karvased ja liivamesilaste sarnased, ent liitsilmade juures puuduvad viltjad laigud; vagumesilastest eristab neid piki- vao puudumine tagakeha tipus.

◊ 8. Kuldmesilane Seladonia ◊ 9. Vagumesilane Halictus

tumulorum maculatus Wikimedia Commons / Christian Fischer Foto: ◊ 12. Emane püksmesilane: taga jalgadel tihedad pikad punased karvad, meemesilase suurune, tagakeha musta-valgevöödiline

◊ 10. Ahasmesilane ◊ 11. Herilmesilane on vagumesi laste seas erand: keha karvadeta, läikiv, tagakeha punane. Sphecodes ◊ 13. Isane püksmesilane ei kanna albilabris uhkeid pükse

eristada märksa saledama keha järgi del esimeste mesilaste seas juba april- mes perekonnas. Kõik vöötmesilased (◊ 9). Emased isendid on n-ö tüüpili- li alguses. on erakelulised ja pesitsevad kuivemas sema mesilase kehaehitusega ja esma- Herilmesilase (Sphecodes) pere- pinnases, sageli suurte kolooniatena. pilgul võrdlemisi sarnased liivamesi- konna liigid on peaaegu karvutud Püksmesilase (Dasypoda) pere- lastega. Emastele vagumesilastele on ja punase läikiva tagakehaga (◊ 11). konna Eesti ainsa liigi (D. hirtipes) iseloomulik pikivagu tagakeha viima- See on erandlik perekond vagume- tunneb hästi ära tagajalgadel paik- sel lülil (◊ 10), mille järgi ongi sugu- silaste sugukonnas, sest kõik selle neva tiheda karvastiku järgi (◊ 12). kond oma nime saanud. Siiski, mõnel perekonna liigid on parasiitse eluvii- Paraku on see tunnus omane ainult perekonnal see tunnus puudub. siga, munedes valdavalt teiste sama emastele, isased on meemesilasest Kõik vagumesilased pesitsevad sugukonna liikide pesadesse. Samuti veidi väiksemad ja saledamad, neid pinnases, eelistades liivasemaid ja puudub neil tagakeha tipus pikiva- on raskem ära tunda (◊ 13). avatumaid elupaiku. Mitmes pere- gu. Neid kohtab enamasti hõreda tai- Teistel perekondadel nii iseloo- konnas (ahasmesilane, kuldmesilane, mestikuga maapinnal sobilikke pere- mulikke tunnuseid ei ole ja seepä- vagumesilane (Halictus)) on rohkem meeste pesi otsimas. rast võib neid liivamesilastega ker- või vähem ühiselulise eluviisiga liike. gesti segi ajada. Perekonna metsvit- Paljude vagumesilaste liikide ema- Sugukond vöötmesila- sa-mesilane (Macropis) mõlema liigi sed elavad talve üle valmikuna ning sed (Melittidae) omapära on suur valivus toidutaime- asuvad kevadel varakult pesa ehita- Vöötmesilaste sugukond ei ole eriti de suhtes: sobivad üksnes metsvit- ma. Seetõttu võib neid kohata keva- liigirikas: Eestis leidub kuus liiki kol- sa liigid.

26 |426| Eesti LOODUS JUUNI 2019 Sugukond lehemesilased (Megachilidae) LEHEMESILASED Meemesilase suurused või väiksemad, tagakeha alaküljel tihedatest har- Lehemesilaste sugukond on oma nime jastest korjeaparaat. saanud kombe järgi vooderdada pesa- õõnsust lehetükikestega. Selline käitu- mine on siiski omane vaid perekonnale lehemesilane (Megachile; ◊ 14, 17), sugukonnas kasutatakse mitmeid tei- sigi pesaehitusviise. Enamik lehemesi- lasi pesitseb leitud õõnsustes, aga nad võivad pesitseda ka pinnases või meis- terdada ise savist pesa mõnda kivi- õnarusse. Paljude lehemesilaseliikide ◊ 14. Lehemesilane Megachile ◊ 15. Räästamesilane Chelostoma arvukust piirabki pesitsuseks sobivate rotundata campanularum õõnsuste hulk. Näiteks räästamesila- se (Chelostoma; ◊ 15) perekonna liigid võivad suurel hulgal pesitseda rooka- tuses, kuna sealsetes pilliroovartes leidub väga palju sobivaid õõnsusi. Lehemesilaste sugukond on väga liigirikas (Eestis 63 liiki) ja mitme- kesine nii eluviisilt kui ka välimuselt. Nad võivad olla väga väikesed kuni meemesilasest veidi suuremad, rohkem või vähem karvased ja eri tooni- ◊ 16. Heriades truncorum ◊ 17. Lehemesilane (Megachile sp.) des. Kehakuju on enamasti jässakam kui näiteks liivamesilastel ning õõn- sustes pesitsevad liigid on võrdlemisi silinderjad (◊ 15, 16). Sugukonnale on iseloomulik kanda õietolmu tagakeha alaküljel (◊ 16, 17), kus on selleks otstarbeks spetsiaal- ne harjaste kogumik. Parasiitse eluviisiga perekondades pantsermesila-

ne (Stelis; ◊ 18) ja koonusmesilane Wikimedia Commons / gailhampshire Foto:

(Coelioxys; ◊ 19) mõistagi see harjas- ◊ 18. Pantsermesilane: meemesila ◊ 19. Koonusmesilane: meemesilase te kogumik puudub. Neil ei ole vaja sest väiksem, keha must või hele suurune või veidi väiksem, tagakeha õietolmu koguda, kuna nende vast- date laikudega, tugevate katetega. koonusjas, terava tipuga ja hõredalt sed pistavad nahka teiste lehemesilas- Parasiitne, korjeaparaati pole karvane. Parasiitne, korjeaparaati te kogutud õietolmuvarud (peremehe pole. Coelioxys mandibularis vastsed jäävad ilma ja hukkuvad). Villamesilase (Anthidium) perekond on erksavärvilised kollase-mustakirjud mesilased. Isaste omapära on territoriaalne käitumine: nad patrulli- vad parematel toidutaimedel ja kaitse- vad oma territooriumi raevukalt teiste putukate eest, lastes ligi ainult oma liigi emased. Teine perekonna eripära on kasutada pesaehitusel taimset villa. Müürimesilase (Osmia) perekonnas (◊ 20) leidub samuti väga oma- pärase käitumisega liike. Ainsa Eesti mesilasena ehitab näiteks Osmia ◊ 20. Müürimesilane Osmia bicornis bicolor oma pesa tühja teokarbi sisse.

JUUNI 2019 Eesti LOODUS |427| 27 Saame tuttavaks!

PÄRISMESILASED

◊ 21. Kimalane: meemesila ◊ 22. Meemesilane ehk kodumesi ◊ 23. Kägumesilane: meemesilasest se suurune või suurem, jässaka lane (Apis mellifera) väiksem, karvutu, läikiv, tagakehal kehaehitusega, tihedalt karvane, punased ja/või kollased vöödid. tagajalgadel läikiv korjeaparaat Nomada roberjeotiana (parasiitsed liigid on ilma läikiva kor jeaparaadita ja hõredamalt karvased). Triipkimalane (Bombus cryptarum) Foto: Ailura / flickr.com Foto: Foto: Lucarellir / Wikimedia Commons / Lucarellir Foto:

◊ 24. Pikktundel-mesilane, isane: ◊ 25. Karusmesilane Anthophora ◊ 26. Puidumesilane Xylocopa valga. meemesilase suurune, tundlad plumipes Seda suurt ja silmatorkavat liiki on kehast pikemad. Eucera longicornis mõnikord Eestist leitud

Sugukond pärismesi laste pesadesse. Enamasti on pere- lub ka perekond puidumesilane lased (Apidae) meesteks liivamesilased. Välimuselt (Xylocopa; ◊ 26). Seda väga suurt ja on nad läikivad erksavärvilised kolla- tähelepanuväärset mesilast on Eestist Sellesse suurde (Eestis 79 liiki) ja se-, punase- ja mustakirjud, sarnane- küll leitud, kuid püsivalt ta meil siis- mitmekesisesse mesilaste sugukon- des selle poolest herilastega. ki ei ela. da kuuluvad hästi tuntud ühiselulised Pikktundel-mesilase (Eucera) Pärismesilaste liigirikkusest suur putukad, nagu kimalased (perekond perekond torkab silma isaste era- osa on ühiselulised kimalased (◊ 21). Bombus; ◊ 21) ja meemesilane ehk kordselt pikkade tundlate poolest Siiski mitte kõik kimalased ei ole kodumesilane (perekond Apis; ◊ 22), (◊ 24). Kuid emastel sedavõrd iseloo- ühiselulised, osa liike on hoopis teiste aga üle poole sugukonna liike on siiski mulikud tunnused puuduvad ning kimalaste pesaparasiidid. Kimalaste erakelulised. Valdavalt pesitsevad nad esmapilgul võivad nad kergesti teis- kohta võib pikemalt lugeda Eesti pinnases, eelistades kuivemaid ja ava- te keskmise suurusega mesilastega Looduse artiklist „Kimalane – teda tumaid elupaiku. Ka välimuse poolest segi minna. me teame küll...“ [1]. on sugukonnas võrdlemisi eriilmeli- Karusmesilase (Anthophora) 1. Mänd, Marika 1999. Kimalane – teda me si perekondi, alates suurtest karvas- perekond on esmapilgul kimalastega teame küll... – Eesti Loodus 50 (4): 141–144. test kimalastest kuni väikeste läikiva- sarnane: keskmise kimalase töölise 2. Sagemehl, Maximilian. 1882. Verzeichniss der in Est-, Liv- und Curland bisher gefun- te kollasevöödiliste kägumesilasteni suurused ja tihedalt karvased (◊ 25). denen Bienen. – Archiv für die Naturkunde (perekond Nomada; ◊ 23). Olulisema erinevusena on nende kor- Liv-, Ehst- und Kurlands. 2. Serie, Kõige liigirikkam ongi parasiitse jeaparaat tagumisel jalal tihedakarva- Biologische Naturkunde 8: 451–466. eluviisiga perekond kägumesilane. ne, mitte keskelt läikivsile nagu kima- Villu Soon (1979) on entomoloog, töö- Nemad ise pesa ei ehita, vaid mune- lastel. tab zooloogiateadurina Tartu ülikooli loovad teiste pinnases pesitsevate mesi- Pärismesilaste sugukonda kuu- dusmuuseumis.

28 |428| Eesti LOODUS JUUNI 2019 JUUNI 2019 Eesti LOODUS 29 Looduse vaatlemine Foto: Hannes Pehlak Foto:

Uue taimeatlase koostamisel on botaanikud teinud alates 2014. aastast arvukalt välitöid, kus õhtud veedeti ühiselt taimi määrates ja herbariseerides Taimede levikuatlas: uued taimeliigid ja uued teadmised Üks loodusvaatluse erivorm on atlase koostamine, olgu Toomas Kukk, Ott Luuk siis elustikurühmaks linnud, soontaimed või putukad. aimede levikuatlase metoo- Elustikurühmade iseärasuste tõttu erineb ka atlaste koos dika eripärad tulenevad eel- tamise metoodika, kuid välitööde sisu jääb sarnaseks: loo kõige taimeliikide rohkusest. duses tuleb liigid võimalikult täpselt kirja panna ja and TEestis kasvab looduslikult umbes 1500 liiki soontaimi (sõnajalg-, pal- mebaasi kanda. Vaatleme, kuidas on koostatud uut taime jasseemne- ja õistaimed). Peale nende atlast; nüüdseks on seda tööd tehtud viis aastat. on meil naturaliseerunud, püsivalt või

30 |430| Eesti LOODUS JUUNI 2019 Suurelehine soosalat (Cicerbita macrophylla) on suurt kasvu ja silmapaistev taim. Tema leiukoht Ida-Virumaal võib olla tekkinud ka kultuurist metsistumise tõttu juhuslikult metsistunud liigid ja tul- Taimeliikide sarnasuse tõttu on hulk vakestest või muudest taimeosadest. nukliigid, keda on teada tuhatkond. perekondi ja liigirühmi, kus liigi vaat- Mõnikord asub oluline tunnus hoo- Seega peaks vaatleja suutma looduses lusel ei ole tõendusmaterjalita kuigi pis mullas. eristada umbkaudu 2500 taimeliiki. suurt kaalu, ole kuitahes hea taime- Välimäärangut hästi tõendavat Praeguses taimeatlase tööversioo- tundja. Herbariseerimine erineb suu- fotot on võimalik teha üksnes siis, kui nis on avaldatud 2021 levikukaarti resti näiteks linnuvaatlustest (vt Veljo antud taimerühma tähtsamad eris- (vt veebilehte ottluuk.github.io/atlas), Runneli avalugu), kus tänapäeval sal- tustunnused on meeles. Foto on asen- nende seas näiteks ainult kuue võilil- vestatakse tõendusmaterjal fotoapa- damatu juhul, kui on teada, et tunnu- leliigi kaardid, kuigi meil on teada ligi raadi abil ja helisalvestisena. sed, näiteks käpaliste õiemuster või 160 võililleliiki. Neid liike tunnevad Sageli on vaja taimi määrata foto- lihakate taimede üldkuju, ei säili kui- Eestis rohkem või vähem vaid mõned delt, kuid selleks sobilike piltide saa- vatatud eksemplaril kuigi hästi, või on botaanikud ning pole lootustki, et mine välitöödel nõuab omajagu tead- tegu rangelt kaitstava liigi või väheste kunagi võiksime saada kõikide takso- misi ja oskusi. Tihti ei piisa üldvaa- isenditega. nite pädevad levikukaardid. test, vaid on tarvis piisava suurendu- Herbariseerimise korral on mõis- Taimeatlase välitööde üks eesmärk sega lähivõtteid taimelehe alaküljest, tetav, et tuleb säästa looduslike tai- on koguda uut herbaarmaterjali. vilja pealispinnast, keelekesest, kõr- mede populatsioone. Ent pildistamise

JUUNI 2019 Eesti LOODUS |431| 31 Looduse vaatlemine Fotod: Ott Luuk Fotod:

Harilik nõmmkann ja muda-nõmmkann (Androsace septentrionalis ja A. filiformis) kuuluvad samasse perekonda, ent üks kas vab kuival mullal ja teine märjal mudal. Muda-nõmmkanni (paremal) õisikuraod on eri pikkusega ja taim seetõttu käharam

kohta võib selline hoiatus kõlada nal- kahtlemata vajalik täiendus ka taime- ja asulates. Eelmise taimeatlase lii- jana. Paraku pole fotograafide tege- atlasele ning niiviisi saame olulist tea- girikkuse kaardil eristus aga selgelt vus kahjutu: parima võttenurga otsin- vet hästi eristatavate liikide kohta. Ent Lõuna-Järva ja Põhja-Viljandi piir- gul kiputakse harulduste ilusamate juhuvaatlused kipuvad tulema vaid konna „madalik“: piirkond, mis ei isendite ümber tallama sõõre ja kom- huvitavamatest, käidavamatest paika- ole botaanikutele ega taimehuvilistele positsiooni segavaid võsusid välja dest ja silmapaistvamate liikide kohta. erilist huvi pakkunud. Igavaks peetud rohima. Halvemal juhul sõtkutakse Näiteks võib olla kindel kauni alade kohta saab uut teavet üksnes ära sama liigi noortaimed või mur- kuldkinga (Cypripedium calceolus) sihipäraste välitöödega. rab varjava rohustu vahelt välja talla- vaatlustes: seda taime on isegi ainult tud harulduse hiljem tuul, hoolimatu lehtede järgi võimatu mõne teisega Uus taimeatlas on rangelt tõen- mööduja või uudishimulik rohusööja. segi ajada. Pealegi tekitab kodumaise duspõhine. Eesti soontaimede uue Nii kogutud eksemplaride kui ka suurima õiega orhidee nägemine igas levikuatlase leiuandmed esitatak- tehtud fotode puhul on tehnilisest taimesõbras soovi oma vaatlus and- se ruudustiku abil, ruudu küljepikkus vormistusest isegi tähtsam liik kor- mebaasi jäädvustada. Märksa har- on 6 × 10 kraadiminutit (9 × 11 km). ralikult dokumenteerida. Just täpsete vem näeme sellist entusiasmi näiteks Taimeatlase ruute on kokku 540, kõigil leiuandmete (kes?, kus?, millal?) ole- soo-kasteheina (Agrostis canina) või neil on mingilgi määral maismaad [2]. masolu eristab teadusliku väärtuse- kahvatu tähtheina (Stellaria pallida) Õigupoolest on ruutvõrk midagi ga tõendusmaterjali raamatu vahele korral. Neid taimi on raskem tähele enamat kui lihtsalt andmete esitamise pressitud kuivlilledest ja muidu kena- panna ja määrata, mistõttu oskavad viis: ruut on keskne kaardistusühik, dest lillepiltidest. neid enamasti märgata ainult kutseli- mille kaupa planeerime välitöid ja sed botaanikud. analüüsime tulemusi. Maailmakaardil Vaja on sihipäraseid välitöid. Atlaste Samasugune mure on leiupaikade- nii väike Eesti osutub lootusetult suu- välitöödel ja valmis atlase toimetami- ga. Juhuvaatlusi tehakse huvipakku- reks, kui tahta registreerida viimast sel tuleb ette rohkesti selliseid and- vates kohtades näiteks puhkuste ajal kui ühte taimeliiki igas kaardiruudus. meid, mida ei saa koguda juhuvaat- või oma püsiva elukoha ümbruses: Seda võimatut eesmärki pole õnneks luste abil. Tõesed juhuvaatlused on Eestis eelkõige saartel, Lääne-Eestis siiski vaja saavutada. Kui kõigis ruu-

32 |432| Eesti LOODUS JUUNI 2019 tudes on tehtud samalaadne uurimis- pingutus, tulevad liikide levikualad ja suured liigirikkuse mustrid välja ammu enne seda, kui kõik lüngad teadmistes on täidetud. Uus taimeatlas on rangelt tõendus- põhine: kuni pole konkreetsete leiuand- metega vaatlust või tõenduseksemplari, jääb kaardiruut tühjaks, isegi kui koge- muse põhjal on väga tõenäoline, et liik seal kasvab. Sellisel rangel viisil saadud levikukaardid jäävad paratamatult auk- likumaks kui tunde järgi või mudelda- misega täiendatud pildid. Uut taimeatlast on pärandkooslus- te kaitse ühing koostanud koostöös Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi botaanikutega ning instituudi herbaariumi abil alates 2014. aastast. Välitöid tehakse ajava- hemikul 2015–2020 keskkonnainvesteeringute keskuse rahalisel toetusel. Taimeatlast on koostatud kolmes AS TOODE KATUSEABI: www.toode.ee Tasuta infotelefon üle Eesti 800 7000 e-kiri: [email protected] etapis: 2015–2016 tehti üle-eestili- AS Toode soovitab katuste turvatooteid paigaldama vaid kogemustega meistreid, sed välitööd ja koostati atlase esimene sest lahenduste läbimõeldus ja korrektne paigaldus võib päästa elusid. tööversioon; 2017–2018 jätkati väli- töid vähem uuritud piirkondades ja loodi veebirakendus, mis aitab taimeatlase andmestikku kasutada (uues eElurikkuse portaalis elurikkus.ee); nistatakse mingisugune vaatlus keh- Kuidas satutakse uute liikide 2019–2020 täpsustatakse ja kontrol- tetuks, kaob eksitav teave kaardilt. peale? Uued liigid või muud takso- litakse levikuandmeid ning kogu töö Seega saab kõige värskema pildi liigi nid (alamliigid, teisendid) lisandu- tulemusena ilmub atlas ka raamatuna. levikust ikkagi interneti vahendusel, vad Eesti taimede loendisse mõne- Atlase andmekogu talletatakse ja mitte raamatust. ti juhuslikult, aga ka süstemaatilise arendatakse infosüsteemis PlutoF. Paradoksaalsel kombel annab raa- uurimistöö käigus. Tänavu 24. aprilli seisuga oli uue atlase matu muutumatu loomus talle mõne Üsna sageli satume uuele liigile loo- andmekoguga seotud 485 026 vaatlust eelise pidevalt täieneva ja areneva duses peale juhuslikult. Ent neid võib ning 18 312 herbaareksemplari kirjet. andmevoo ees. Nõnda võimaldab trü- leida ka siis, kui teadlikult käime sobi- Uuesti on digiteeritud enamik eelmi- kis jäädvustada hetkeseisu, ühtlasi on vates elupaikades või kasvukohtades. se taimeatlase aluseks olnud liigiloen- see kindla sisuga ja üksüheselt vii- Vahel oskab asjatundja uuele liigile deid ning töö jätkub herbaarandme- datav allikmaterjal. Raamat ei võta juba väljas nime pakkuda, enamasti tega: püüame võimalikult suure osa kokku mitte ainult toorandmete het- selgub taimeliik aga hiljem määrates. seni ainult vaba tekstina üles märgi- keseisu, vaid ka nende andmete kriiti- Näiteks leidis Maret Gerz tud leiukohakirjeldusi seostada atla- lise toimetamise ja tõlgendamise töö 2014. aastal Karisöödi ümbruse met- se kaardiruutudega. Nii koguneb uusi kogu atlase projekti kestel. saväljaveotee mudaselt pinnalt muda- teadmisi ka vanemate leidude kohta. Leiuandmeid oleks võrdlemisi liht- nõmmkanni (Androsace filiformis): ne aasta-aastalt edasi koguda. Seevastu see osutus Eestis esmasleiuks [1]. Milleks meile paberatlas? Võib üle Eesti kõigi liikide levikukaartidel Välitöödel jäid silma harilikku nõmm- väita, et raamatuna on taimeatlas pidevalt sama hoolsalt silma peal hoida kanni meenutavad taimed, kes kas- juba ilmumise ajal vananenud, sest ei ole ilmselt mõeldav ega otstarbekas. vasid nõmmkanni jaoks ootamatus veebiväljundis (eElurikkuse portaa- Tarkvaraarenduse keeles võiks öelda, et kasvukohas: mudal. See on üks tava- lis) uuenevad andmed pidevalt: kui aktiivselt täienevast andmebaasist saa- lisim võimalus leida uusi taksoneid: liigile lisandub uus leiukoht ja vaatlus dud levikupilt on beetaversioon: see on taim tundub välimuselt teistsugune, on kinnitatud, siis ilmub uus punkt värskete uuendustega ja üldiselt õige, teda kohtab veidras kasvukohas või on levikukaardile; kui aga herbaarmater- kuid lõpuni kontrollimata ega anna ootamatu tema õitseaeg; liiginimetus jal määratakse teiseks liigiks või tun- täielikku garantiid. selgub hilisemal määramisel.

JUUNI 2019 Eesti LOODUS |433| 33 Looduse vaatlemine

Harilik kuldkann ja ovaalne kuldkann (Helianthemum nummularium ja H. ovatum) on esmapilgul väga sarnased. Selleks et liiki täpselt määrata, on vaja vaadata lehe alapinda: harilikul kuldkannil on see tihedalt tähtkarvane, ovaalsel kuldkannil ainult hõredate lihtkarvadega

Suurelehine soosalat (Cicerbita leiukohas veidi ringi ja nägin seal- see oluline tõendusmaterjal, mis või- macrophylla) pälvis Thea Kulli samas kuldkanni, kelle lehe alumine maldab ka aastakümnete pärast võtta ja Eerik Leibaku tähelepanu Ida- pind oli kaetud üksnes lihtkarvadega, putukas kogust välja ja ära määrata. Virumaa Moldova külas teeserval. seega meil uus liik. Oluline on ka uurija usaldusväär- Taim on suurekasvuline ja siniste Ovaalse kuldkanni leid oli küll sus; kogu jääb uurijast maha ja hili- korvõisikutega ning seetõttu tuletab juhuslik, aga liik oli mulle värskelt semad teadlased saavad otsustada, pisut meelde sigurit, ent lehed erine- tuttav: olin temast varem teadlik ning kas ta on õigesti määranud või mida vad siguri omadest tugevasti, meenu- kindlasti soodustas see avastust. Olin uurija kirjutistest üldse arvata. Mõne tades pigem linnukapsa või jänese mõned nädalad varem üle vaadanud putuka püüdmine ei ole sellele liigile salati lehti. Lõpuks määrati liik taime meie hariliku kuldkanni herbaariumi, katastroof, kui pidada silmas putuka- atlase ühistööde õhtul. Ilmselt on et kontrollida, kas ovaalne kuldkann te keskmist viljakust. Seda enam keh- soosalatit kasvatatud ilutaimena ja ta võib Eestis olla juba leitud, aga valesti tib see taimede kohta, kuivõrd taimed on kultuurist metsistunud. määratud. Piusa kandis on seda liiki on evolutsioonis kohastunud herbi- Tunamullu leidis üks siinkirjuta- hiljem mujalgi kohatud. vooridega hea regeneratsioonivõime nu, nimelt Toomas Kukk, Kagu-Eestist ja paljunemise kaudu. Voropi küla juurest juhuslikult ovaalse Ka praegusajal on hädavaja- Teaduslikus taimekogus talleta- kuldkanni (Helianthemum ovatum). lik taimi herbariseerida. Putukate tava herbaareksemplari määrang on Käisin vaatamas Ain Piiri leitud aas- kogumise vajalikkusest on kõnele- omamoodi teaduslik hüpotees, mida salvei leiukohta: olin seal kandis jaa- nud liblikateadlane Erki Õunap Eesti saab uuesti kinnitada või ümber lüka- nipäeval ja tagasiteel tegin kõrvalepõi- Loodusele antud intervjuus (EL 2014, ta. Etiketid määrangutega jäävad ke, et leiukohaga tutvuda. Kaaslased nr 10). Niisama tarvilik on koguda herbaareksemplari juurde ning niivii- ootasid autos, aassalvei leiukoht oli taimi. Nimelt on liblikaid tunduvalt si saab jälgida ka uurija taimetundmi- teest saja meetri kaugusel: korjasin kii- lihtsam õppida kogutud isendit vaada- se või kontseptsiooni arengut. relt taimed ja pildistasin neid. Vaatasin tes kui fotode vahendusel. Samuti on Kahtlemata on herbaarium tähtis

34 |434| Eesti LOODUS JUUNI 2019 uute liikide allikas. Võimalik, et kogutud taimed olid välitöödel paelunud pilku mingisuguse eripära tõttu, ent määrangud antakse taimedele hiljem, kui neid on võrreldud teiste herbaarleh- tedega ja võetud appi kirjandusallikad.

Taimeatlase kaartide toimetami- ne tekitab uusi küsimusi. Mitme taimeliigi levikukaart on varasemaga võrreldes muutunud tunduvalt hõre- damaks või tihedamaks ning see tekitab paratamatult küsimusi: kas uus atlas väljendab muutust adekvaat- selt või tuleneb see atlase koostamise metoodika puudustest? Kevadtaimede levik on laienenud seetõttu, et uut taimeatlast on tehtud uue metoodika järgi: kevadel käidi kõikides taimeatlase ruutudes vähe- malt ühel korral. Vana taimeatlast koostades ei olnud eraldi kevadkäi- gu nõuet. Niiviisi jääb ekslik mulje, et näiteks käopäkk (Lathraea squama ria) on oma levikut Eestis märkimis- väärselt laiendanud. Mitu sissetoodud, naturaliseerunud taimeliiki ongi muutunud mär- gatavalt sagedamaks. Pärsia mailane (Veronica persica) on nüüd üldlevi- nud umbrohi põldudel ja aedades. Teda on teada umbes 250 taimeatlase ruudus ning taime sagedus on vana atlase viimase perioodiga võrreldes suurenenud viis korda. Võimalik, et vana taimeatlas ei kajastanud pärsia Gustav Vilbaste kogus 1934. aastal Hobulaiult pehmekarvase karutubaka, ent kui mailase levikut täielikult. Ent üsna ta oli karutubakaid täpsemalt uurinud, nimetas taime ümber liiv-koeratubakaks, veenvalt võib väita, et liigi sagedus on kuigi küsimärgiga. 15 aastat hiljem liiv-koeratubakate pakki üle vaadates jäi varem Eestis tublisti suurenenud. kahtlust äratanud herbaarleht silma ja sai ilmselt õigema määrangu: lood-ristirohi. Küsimusi tekitavad taimeliigid, See liik on uue taimeatlase andmetel muutunud varasemast haruldasemaks keda vanadest leiukohtadest ei ole enam õnnestunud leida. Kas oleme välitöödel jätnud liigi tähelepanuta ainult 11 ruudust. Enne kui liik kadu- või ongi tema arvukus vähenenud? esti taimede uut levikuatlast nuks tunnistada, tuleks tema seisundit Mõningate selliste liikide vanu leiu- koostatakse veel tänavusel ja eraldi uurida. kohti on kavas sel suvel põhjalikumalt järgmisel aastal. Taimeatlase E 1. Kukk, Toomas 2014. Muda-nõmmkann, uurida. Taimeliigi leviku laienemist toimkond on huvitatud igasugus uus taimeliik Eestis. – Eesti Loodus 65 (9): on lihtne tõestada, seevastu märksa test teadetest huvitavate ja uute 56. keerulisem on tõendada, et mõne liigi taimeleidude kohta e-posti aad 2. Kukk, Toomas 2015. Uue taimeatlase väli- leiukoht on kadunud [3]. ressil [email protected]. tööd on alanud. – Eesti Loodus 66 (3): Uusi andmeid pole näiteks muda- 25–27. 3. Luuk, Ott; Kukk, Toomas 2017. Umbrohud ristirohu (Senecio congestus) leidu- kaovad koos põlluharijaga. – Eesti Loodus mise kohta Eestis. See suurekasvuline mugavates kohtades. Eelmine taimeat- 68 (4): 66–69. üheaastane korvõieline kasvab mudas- las näitas veenvalt, et selle liigi arvukus Toomas Kukk (1971) ja Ott Luuk (1985) tel kaldapealsetel, õõtsikute servadel ja on vähenenud: 1921–1970 oli teda lei- on botaanikud, uue taimeatlase töörüh- mujal loodusvaatleja jaoks üsna eba- tud atlase 49 ruudust, aga 1971–2005 ma liikmed.

JUUNI 2019 Eesti LOODUS |435| 35 Tegutse teadlikult Foto: Märt KoseFoto:

Nutirakendused võimaldavad looduses liikujal mitmed paberkandjal määrajad koju jätta

määrata kõiki liike, kes talviti toidu- majas käivad. Kuna paljud liigid ela- Nutikad võimalused vad meie lähikonnas muudelgi aas- taaegadel, siis saab joonistelt abi ka siis, kui puud ja põõsad on juba õppida Eesti loodust lehte läinud. Operatsioonisüsteem: iOS. Triin Nõu, Martin Tikk „Eesti linnud“. Mää rajast leiab kõik regu- Kahepaikseid on Eestis levinud küm- alutad metsarajal ja kuuled laarselt Eestis pesitse- mekond liiki ja täiskasvanud isen- eemalt linnulaulu ja tahaksid vad, talvituvad ja läbi- deid on üsna lihtne määrata. Põnev teada, kes häälitseb. Või mär- rändavad linnuliigid, kokku 267. Iga on õppida liike eristama ka hääle ja J kad edasi liikudes üht tigu, kelle liigi kohta on nutirakenduses esitatud krooksumise järgi. nime ei tea. Kui sul on taskus kirjeldus, pildid, helisalvestis, levi- internetiühendusega nutitelefon, kukaart ja rahvapärased nimetused. „Eesti kahepaiksed“. saad selle kohe välja uurida, kasuta- Helinäidiste kuulamine eeldab inter- Määraja annab ülevaa- des mitmesuguseid tasuta saadavaid netiühenduse olemasolu, muud tea- te kõigist Eesti kahe- rakendusi. vet saab näha ilma ühenduseta. paiksetest, kokku 11 Operatsioonisüsteem: Android, iOS. liiki. Liike saab määrata nii tunnus- Lindude tundmaõppimist on hea te kui ka piltide ja nimetuse järgi, nii alustada näiteks koduaias või linna- „Talvine aialinnu täiskasvanud isendeid kui ka kulle- pargis. Mahuka määraja võib asen- aabits“. Levinumate tal- seid. Määramist hõlbustavad jooni- dada hoopis mõni digimääraja, mis viste aialindude joonis- sed tunnustega, värvifotod ja häälit- aitab huvilist nii linnuvaatlustel kui tused koos lühikese kir- sused. Peale Eestis leiduvate liikide ka linnulaule õppides. jelduse ja helisalvestistega. Võimaldab leiab määrajast juhised, mille järgi

36 |436| Eesti LOODUS JUUNI 2019 saab teha kindlaks lehekonna, väle- konna ja punakõht-ungi, keda võib kohata Lätis, Leedus ja Rootsis.

Operatsioonisüsteem: iOS. Začek Sven Foto:

Kalasid eristades on oluline meeles pidada kala elupaika, mis aitab paljusid liike välistada.

„Eesti kalad“. Eesti vetest püütud kalaliiki- de määraja, kokku 102 liiki. Kirjeldatud liikide hulgas on ka mõned, keda ei ole Eesti vetes veel kohatud, aga kes võivad lähipiirkonnast siia sattuda. Sisaldab dihhotoomset määrajat. Operatsioonisüsteem: Android, iOS.

Tigusid on Eestis umbes 150 liiki. Suur osa neist on niivõrd pisikesed, et kui niisama jalutada, ei hakka nad silma, kuid lähemalt uurides võib neid leida hulganisti.

„Eesti Looduse teo- aabits“. Rakendus, mis aitab tundma õppida ja määrata 71 Eesti kojaga maismaatigu. Tigude liigid on esitatud kolme alarühmana, lähtudes koja kujust ja mõõtmetest. Tegemist on 2014. aastal ilmunud raamatu „Eesti kojaga maismaatigude määra- ja“ nutiversiooniga. Operatsioonisüsteem: Android.

Peale otseselt loomade määramise on võimalik teha kindlaks nende Kojaga maismaatigude, näiteks viinamäeteo määramisel saab abi Eesti Looduse tegevusjälgi. Saab uurida nende elu- välja antud tigude määrajast, ent pilvi aitab ära tunda „Horisondi pilveaabits“ paiku, jälgi ja ekskremente.

„Kes käis?“. Eesti ulu- laks mitmesuguseid ilmastikunähtusi halod jm). kite jälgede määra- ja uurida, mida huvitavat võib pakku- Operatsioonisüsteem: Android. ja nii loodusesõbra- da Eestimaa taevas. le kui ka jäljekütile. Nutirakendusi kasutades on soovita- Nutirakenduses on talvised jäljefotod, „Horisondi pilve tav jälgida, kas need vajavad interne- peale selle on esitatud jälgede skee- aabits“. Midagi nen- tiühendust. Moodsad looduse tund- mid, lühike kirjeldus uluki elupaiga ja dele, kellele meeldib maõppimise võimalused aitavad raa- toidueelistuste kohta. Määraja sisal- aeg-ajalt pilku kõrge- matukoormat vähendada ning muudab ainult jahimeeste talvise ruut- male tõsta. Rakendus aitab määra- davad looduse määramise lihtsamaks loenduse liike. ta pilvi ja teisi atmosfäärinähtusi: ja kaasahaaravamaks. Operatsioonisüsteem: iOS. ülevaade eri pilvetüüpidest, mida Triin Nõu (1986) on loodus- ja aiandus- Eesti taevas võib kohata, ühtlasi huviline. Kui eluslooduse tundmaõppimisest on kirjeldatud mõnda erilist ilmas- Martin Tikk (1997) on EMÜ loodusturis- on saanud villand, võib teha kind- tikunähtust (harvemad sademed, mi üliõpilane, kasutab tahvelarvutit.

JUUNI 2019 Eesti LOODUS |437| 37 Mätta otsast

hakati siinmail välja andma suvila krunte, oli mu isa üks esimesi ehita- Inimeste peletamise jaid. Nüüd ulatub mu õu Treppojani välja, jõe äärde olen jätnud mõne- le võsana tunduva, minu arust vää- riselupaigakese igasugustele taimedele ja loomadele. Nüüdseks olen volikogud selle paigaga Treppojal olnud seotud umbes 60 aastat, sama saab ütelda mu Tiit Kändler naabrite kohta. Tean, et lõhe tuli üles veel paarikümne aasta eest. eie omamüüdi järgi 1960. aastatel hakati on Eesti loodus Treppoja ümbrusesse suvi- metsik, mit- laid juurde ehitama. Kui Mmekesine ja puhas. veidi jalutada, siis leiab Võib-olla see prae- siit, aga ka põhja pool gu nõnda ongi, ent kulgeva Liiva tee hoolimatu raha- äärest ning lõuna- ahnuse pealetung gi poolt, põnevaid asetab meie loo- suvilate tüüppro- duse ühes selle jektide näiteid olendite ja mul- nii 1960. aasta- laga üha suure- test kui ka hili- ma surve alla, semast perioo- vaesestades seda dist. Lisaks on ägedalt ja elani- siin-seal säili- kele suisa näkku nud tsaariajal ja irvitades. Eesti ajal ehitatud Esirinnas on siin suvevillasid, mil- kahjuks mõned koha- lest mõne on omani- likud omavalitsused. kud kenasti restauree- Haldusreform on viinud rinud. Tänu endisele pio- otsustajad elanikest eema- neerilaagrile on siiani säili- le ja nõnda on omavalitsustesse nud männikud ning parasjagu pugenud elukutselistel pättidel sood- lai kruusatee, mis lõpeb sadakond ne täita nn arendajate vähimgi soov, meetrit enne luiteid. hoolimata sellest, et minnakse vastu- Treppoja trepistik on Eestis haruldane. ollu varasemate detailplaneeringute, Reostuse mõju võib ulatuda ka üles Laiemalt tuntud on ala Klooga piirangute või puhtinimlike tavadega. voolu. 2008. a rannana, kuigi ajalooliselt kannab Kahjuks ei ole mul võimalik piirduda see Tuulna küla nime siinse kalu- vaid üldiste arutlustega, vaid on võtta riküla järgi, millest mõned majad piinlik ja valus näide oma elukoha lähe- Treppoja kuus astangut on kokku on isegi säilinud. Kloogaranna on dusest. Võib-olla on Lääne-Harju val- 150 meetrit pikad, kõrguste vahe on nõukogude ajal edukalt välja mõel- las toimuv sarnane nii mõneski teises 5,56 meetrit. Treppoja langeb oma dud kaubamärk ala arendamiseks. omavalitsuses sündivaga. treppidel Balti klindil, ent on võr- Siinsed luited on haruldased, siin- reldes teiste suuremate Põhja-Eesti ne liiv üks Euroopa peenemaid ja Treppoja on voolanud oma sängis jugadega hulga noorem. On ütlema- valgemaid. 1960. aastatel rajati siia vähemalt 50 miljoni aasta eest alanud tagi selge, et see looduse meistriteos Tallinna mererand. Ehitati raudtee, muutuste tulemusena ja ehk kujunes on kaitse all. Paldiski maanteelt lähtuvad teed. selliseks nagu praegu viimase jääaja Treppoja voolab Lahepera lahte Rajati müügiputkad, pallimänguplat- mõjul, hiljemalt 12 000 aasta eest. ning on siiani olnud lõhejõgi. Kui sid ja legendaarne restoran Kajakas. Võib-olla ka hiljem. Homo sapiens vaid röövpüüdjad ei asetaks keva- Randa rajati igal aastal merre supel- elas siit kaugel lõunas. Balti klindi diti jõe mõõtmed võtvale ojale risti sild, kiiged ja liumäed, ehitati vetel- kujunemise lugu ei ole täpselt teada ette võrke ja püüaks välja need har- päästemaja. Hämmastaval kombel ei ja siinkohal ma variante ei paku, jätan vad lõhed, kes veel mäletavad, kuhu lagastatud metsa: mereäärne oligi selle loo müstiliseks [1]. kudema tulla. Kui 1950. aastate lõpul rannaheinamaa. Nüüd on kõik need

38 |438| Eesti LOODUS JUUNI 2019 Fotod: Tiit Tiit KändlerFotod:

Treppoja poe ees seisis enne teeremonti kuus saja-aastast mändi. Hea tahte korral oleks saanud need alles jätta. 2015. a rajatised hävinud, plats aga ootab Ma ei hakka siin kirjutama muudest häda, vaid kogu Eesti mereäärse- uusi tuuli. valedest, toon vaid pärli vallaamet- te mure. Metsade lageraiujad ei ole Tõsi, viimastel aastakümnetel oli niku suust: „Äriprojekt aitab vähen- ainult RMK või ahned metsaoma- suvitajate huvi Lahepera lahe vastu dada maanteemüra“. Tegutseva noor- nikud, need on uusasukad, kes kar- raugenud, rännati lõunamaadesse. telaagri ülemuse sõnul tuleb kruusa- davad loodust ja kel oleks seetõttu Nüüd näib huvi kasvavat. Selle ase- teed kindlasti laiendada ja asfaltee- parem eladagi linnas. mel et arendada juba välja arendatut, rida ning kasvavad puud eemaldada, Kui Lahepera luite peale kerkis on nüüd plaani võetud hakata hävita- kuna need on lastele ohtlikud. Ja üle- mõnekümne aasta eest kuulsusrikka ma väiketeede võrgustiku äärde ker- üldse, kuni luiteni peab saama sõita „loodusemehe“ Villu Reiljani loal üks kinud loodus- ja miljööväärtuslikku autoga. Olgu öeldud, et Kloogarannas elamu, lootsin, et Reiljani languse- ala. Pioneerilaagri endisele spordiväl- on kaks suurt autoparklat, kuhu vii- ga lõpevad sellised vandaalitsemised. jakule kavatsetakse ehitada kaks paa- vad mõistlikud asfaltteed ning kust Kus sa sellega! Nüüd, kui maailma riselamut, ja miks ka mitte. Ent peale jääb mereni minna 150 meetrit. teadlased on avaldanud usaldusväär- nende on plaanis osa maast muuta äri- Ümbruskonna elanikud on miljöö- se prognoosi meie planeedi elustiku maaks ühes äripinna ja hotelliga. Selle väärtusliku ala (mida väärtustab ka allakäigu kohta, on muidugi Lääne- kõige tarbeks plaanitakse biopuhastit muinsuskaitseamet) kaitseks loonud Harju vallal kõige õigem aeg seda (mitte reoveehoidlat). Selle jääkvesi mittetulundusühingu. Muidugi mõis- allakäiku kiirendada. plaanitakse lasta Treppojja, mis suviti ta pole ühingu kirjale vallalt õigel ajal Pole siis ime, et meie vallavalitsus- on suisa nire. Kui mujal Eestis lastak- vastust saabunud. test ja -volikogudest on saanud ini- se õhku elektrijaamade paise, et lõhe meste peletamise volikogud. Nende saaks kudema tulla, siis siin kavatse- Mida sellest järeldada? Seda, et suhtumine elanike õigustatud ootus- takse hävitada osalt looduskaitse all surve ehitada mereranda üha kas- tesse on üks kangidest, mis kangu- oleva Treppoja jõe veepuhtus. Ning vab. See käib nii: võetakse lagedaks tab eestlasi valima elukohaks muid reostada elanike salvkaevud. Pealegi krundil kasvav männimets (mitte maid: seal ei tule vähemalt tunda häbi eitatakse, et puurkaevu ümber kehtib ainult mõned lõunapäikest varja- ja valu kodumaa looduse lagastamise oma piirkond, mis välistab ärimaa. vad puud), sillutatakse pool krun- pärast, mida korraldavad justkui meie Kuidas vastab elanikele Lääne- dist ja teine pool kaetakse tehismu- eneste valitud esindajad. Harju valla ametnik? Valetab, et bio- ruga. Pole siis ime, et linnulaulu kos- 1. Tuuling, Igor 2008. Kuidas on tekkinud puhasti kohta on kooskõlastus kesk- tab kevaditi üha vähem, ja ka oravaid Balti klint? – Eesti Loodus 59 (9): 470‒478. konnaametilt olemas, ja tunnistab näeb vähem kui veel mõne aasta eest. otse, et „nii on arendajale odavam“. Tean, et see ei ole ainult Kloogaranna Tiit Kändler (1948) on teaduskirjanik.

JUUNI 2019 Eesti LOODUS |439| 39 Sada rida Eesti loodusest

saabLoodust ainult armastada!

40 |440| EEsti LOODUs JUUNI 2019 sed selliseid asju ei tea, kuidas nad koolist üldse läbi on saanud. Aga alati vastan neile. Vahel nad isegi ehmatavad nii lihtsa vastuse peale, siis kir- Foto: Mikk SarvFoto: jutan juurde, et just julgus seda küsida on tähe- lepanu väärt. Ainult rumal ei küsi. Oma viimaste aastate kirjutistes olengi keskendunud kõige lihtsamate liikide tut- Kristel Vilbaste vustamisele. Selles vallas oli eriti osav mu vanaisa Gustav Vilbaste, kes on koostanud idamast-aadamast on olnud nii, et juu- omajagu määrajaid ja raamatuid. Neid mäle- nikuus korjavad bioloogid oma komp- tatakse ja kasutatakse ka nüüd, sada aastat sud kokku ning lähevad metsa ja merele hiljem. Nende kõige olulisem väärtus seis- Iloodust vaatlema. Seljakotti saavad siis kaasa neb ilmselt selles, et ta on kirjeldanud taimi binokkel, taimeraam ja kuhi määrajaid. Just selle järgi, kuidas neid saab kasutada. On see määrajaid, sest paraku on nii, et eelmistel taim siis rahvaravim, õnnetaim, lastemängu- aastatel õpitu on kas juba ununenud või koh- de kangelane või tarvitatud villavärvimisel. tame midagi senitundmatut, mille määrami- Kurbusega jälgin meie loodushariduse prae- seks vajame teadjamatelt vihjeid. gust tava õpetada taimi tundma eelkõige selle Tõsi, selleks et määrajast abi oleks, läheb järgi, kui mürgised need on. vaja tugevaid eelteadmisi. Muidu võid mää- Kümme aastat tagasi panin oma taime- ramisega rappa minna. Seepärast tasub iga mängude raamatu jaoks kirja mängu, mida paari aasta tagant kaubelda ennast kaasa väli- olime maal lastena harrastanud: putkeprit- töödele koos mõne targaga. Sellisega, kelle si. Kirjastus oli nõus selle raamatus avalda- matkasaapad iial kuivaks ei saa. ma üksnes siis, kui lisatakse lehekülg mür- Ja just siis on mind alati hämmastanud see, giste putkede kirjelduste ja piltidega. See on et kui viitad taevalaotuses kribelevale mus- minu raamatutes ainus lehekülg, mida ma ei tale täpile, ühmab linnumees sulle vastuseks ole ise kirjutanud: selle on koostanud toime- „kolmeaastane emane merikotkas“. Enamasti taja. Keeldusin seda tegemast, sest see tühis- nii ongi! Asjatundmatu ei tea, et seesama lin- tas mu raamatu mõtte. Heinputke iseloo- numees teab ka seda, kus asub linnu pesa, ja mulik lõhn ja väljanägemine on hästi teada et see ongi tema pesitsusterritoorium. neile, kes on lapsena koos vanemate või teis- Nõndasamuti tunnevad botaanikud mõnes te lastega lõiganud tema punakaid sõlmelisi paigas ära viimase kui rohulible. Teadmatule varsi. Lastemängudega püütigi vanasti õpeta- jätab see ääretult võimsa mulje. Ent nende tar- da eluks vajalikke teadmisi. kuse taga on meeletult palju töötunde, määra- Kunagi kuulsin indiaani lugu sellest, mis misõhtuid ja pealepassimisi sellessamas kohas. vahe on põlisrahva ja praegusaja linnainime- Seevastu täiesti tundmatule alale sattudes se suhtumises taimedesse. Kui linnalaps tõt- ei pruugi nad ära tunda sugugi kõiki linnu- tab leitud põneva taimega vanaema juurde, või taimeliike. Eestis on vaid kümmekond küsides, mis taim see on, hüüatab vanaema botaanikut, kes suudavad une pealt kõikidele enamasti „Viska see kohe minema, see võib taimedele nimed anda, ja sama palju ornito- olla mürgine!“. Seevastu põlisrahva laps saab looge, kelle määrangutes võib kindel olla. oma esivanemalt hoopis teistsuguse vastuse: Kuidas saada heaks loodusetundjaks? „Oi, kui kena ja huvitav taim! See võib väga Selleks on kindlasti vaja kahte asja: oskust kasulik olla. Lähme ja küsime vanemate ja küsida ja oskust tunnistada, et ei tea. Vahel targemate käest, kuidas seda kasutatakse!“ ei tea tõesti kõige lihtsamaid asju. Mäletan Tänapäeval ei peeta enam vajalikuks tunda oma esimest käiku pärast ülikooli lõpetamist paljude looduslike liikide tarvitusalasid. Kuid Endla looduskaitsealale ning seal kohatud võiks teada neid liike, kes kuidagi meiega ussilille. Taimi kasvas seal korraga nii palju! seostuvad. Seejuures võiks loobuda eesmär- Kuna parasjagu oli Eesti loodusuurijate seltsi gist tuupida koolis pähe võimalikult palju tai- kokkutulek, oli suisa häbi küsida, kes see on. menimetusi ja tohutus koguses meile ohtlik- Minu kodukohas ja hilisematel matkateedel ke liike. Tundma peaksime neid, keda armasta polnud kasvanud. tame. Aga siis juba ilmeksimatult. Praegu küsitakse minult tihti emase leevi- Kristel Vilbaste (1965) on bioloog ja looduse- kese või vahtraõite kohta, teadmata, kellega on tundja, paljude loodusraamatute ja -kirjutiste

Foto: Peeter Laurits Peeter Foto: tegu. Küllap mõnda hämmastab, kuidas inime- autor.

JUUNI 2019 EEsti LOODUs |441| 41 Üks Eesti paigake Fotod: Ingmar Muusikus Fotod:

Millest nartsissiväli alguse sai? Dokumentalist Vallo Kepp jutus- tab oma filmis „Ustavus raamatule. Singli nartsissid Aleksander Sibula aeg“ (2014) loo Vara valla Sookalduse küla Singli talu on läinud metsikuks aias metsistunud kollastest nartsis- sidest. Alatskivi ümbruse mõisnikel Juhani Püttsepp paistvat inimest meenutab terve koos- olnud komme anda oma talupoe- lus looduses, näiteks Vilbaste allikad gadele käsu korras puu- ja põõsa- estimaal leidub sissetäksi- Endla looduskaitsealal. Jalutad kristall- istikuid ning hiljem kontrollida, kui- tud kirjatähtedega kivirahne, selge Võlingi jõe kallastel ja vaatad põh- das need kasvavad. Singli nartsissid pasunalugude saatel istutatud jaliivas vaikselt keevaid tõusuallikaid olevat alguse saanud 1880.‒1890. aas- puidE ning parkidesse rajatud istepin- ning mõtled meie looduskaitse suur kuju tail Saare mõisast pärit sibulast. ke, mis on mõeldud meelde tuletama Gustav Vilbaste (1885‒1967) peale! „Vahest tuli esimene nartsissisibul meie kunstnikke, luuletajaid, heliloo- Samalaadne kaunis memoriaal koos viljapuuistikuga kaasavaraks?“ jaid ja kultuuritegelasi. on osaks saanud meie raamatu- küsib Vallo Kepp oma filmiloos. „Ühe Tallinna lennuväli kannab president kogunduse rajajale Aleksander Sibu- nartsissisibula väärtus 19. sajandi Lennart Meri nime. Ent märksa haru- lale (1884‒1981), keda meenutab lõpus oli kindlasti teine kui täna- kordsem on olukord, kui mõnda silma- terve nartsissiväli. sel päeval. Singli Peep pidi millega-

42 |442| EEsti LOODUs JUUNI 2019 Nartsissiväli Sookaldusel on püsinud ja isegi pisitasa laienenud

„Et raamatukogu võiks oma kultuurilist ülesannet edukalt täita, on tarvis, et ta oleks elavaks organismiks, et ta oleks orga nismiks, kellel on hing,“ on öelnud bibliofiil Aleksander Sibul, keda Sookaldusel meenutavad ka pink ja kivi

tud. Ent 1964. aastast on paik olnud looduskaitse all. Kui Vara vald hakkas taasiseseis- vunud Eestis endale vormistama vappi, leidus esimeste proovijooniste seas ka kavand nartsissidega.

u g o „Need pole ju kodumaised lilled! k tu a Miks te nartsissid vapile panete, oleks m a ra li siis juba parem liiliad nagu „Kolme o o lik ü musketäri“ loos,“ pidi vallavanem rtu Ta o: Rain Sangernebo kuulma pooltõsi- Fot ses toonis etteheiteid. Aga kohe avanes tal võimalus selgitada nartsisside gi mõisnikule või vähemalt kärnerile Ilmselt oli see kogum tekkinud nii kohanemisimet Vara mail. Metsane ja silma paistma.“ mugulate kui ka seemnete abil levides. sooderikas vald saigi vapi, kus roheli- Kindlasti kujunes silmapaistvaks sel taustal kolm kuldkollast õit. See Peebu poja Aleksander Sibula elu- Kohanemisime tõi vapilille au. vapp oli kasutusel kuni Vara liitumi- töö: autodidaktina, tänu oma tohu- Säärase metsistumise kohta ei olnud seni Peipsiääre vallaga. tule lugemusele, huvile ja pühendu- enne teateid mujalt Eestist ega teis- Tänu meediale jõudis kuuldus musele ehitas ta üles Tallinna kesk- test Balti riikidest, küll aga näiteks Sookalduse lilleimest 1990. aastate raamatukogu. Ojamaalt ja Gdanski lähedalt, märgib keskpaigaks peaaegu igasse Eestimaa Singli talu hooned rändasid aega- botaanik Karl Eichwald looduseuuri- kodusse. de kestel sadakond meetrit eemale, jate seltsi aastaraamatus (1957) ilmu- „Kevadel kolm-neli nädalat jär- aga kollased nartsissid jäid paiga- nud artiklis. Liigi areaali kese asub jest haugub meie taksikoer Messi le ja laiendasid vähehaaval oma kas- Prantsuse madalikul. nagu pea peal. Paiga külastatavus on vuala. Pärast teist maailmasõda jäid Karl Eichwaldi sõnul on tegu natu- nii võimsaks läinud,“ kõneleb Singli nad silma kutselistele botaanikutele, ralisatsiooniga. Lõunapoolse pärit- talus elav Koosa raamatukogu juha- kes tutvusid paigaga 1953. aasta mais. oluga taimeliikide kohanemine kar- taja Sirje Leini. „Kahjuks on nartsissi Selgus, et Kallaste rajooni mima kliima oludes on tavaline näh- väljale tallatud radasid. Hoiame ikka Murrangu kolhoosi maal, endises tus. seda ilusat kohta!“ Singli talus, olid nartsissid hõivanud Oli ka andmeid, et Sookalduse Juhani Püttsepp (1964) on bioloog ja umbes 140 ruutmeetri suuruse ala. nartsisse on Tartus rohkesti turusta- kirjanik.

JUUNI 2019 Eesti LOODUS |443| 43 Poster

44 |444| Eesti LOODUS JUUNI 2019 Kevadsuvine Altja oja len sündinud Kuressaares ja elanud siin suurema osa elust. Juba teismelisena kip- pusinO ma metsa, kuid oluline etapp algas minu elus siis, kui hakkasin looduses käima kaameraga. Pärast seda märkasin metsas olles rohkem ja tekkis tahtmine loodust paremini tundma õppida. Ennekõike meeldib mulle pildistada ürgseid vaateid, näiteks põliseid metsi või siis lihtsalt metsaoja keset puutumatut loodust. Vahetevahel meeldib pildistada ka loomi ja taimi. On kujunenud välja lemmikpai- gad, kus käin ja ammutan vaim- set energiat. Üks neist on Oandu Lahemaa rahvuspargis. Mul on hästi meeles üks maikuuõhtu Altja oja ääres. Laanesõnajalad olid juba suu- reks kasvanud. Päev läbi tibuta- nud vihm oli lõppenud, kuid ilm oli endiselt sombune ja valgust vähe. Lehtmetsa all valitsev hämarus teki- tas salapärase sügava metsa atmo- sfääri. Kuulda oli ainult veevulinat. Imeline hetk! Õnnelikud on need, kes oskavad tunda rõõmu lihtsatest asjadest, mida loodus pakub. Täiesti tasuta! Praegusajal on pildistada lihtne ja kõik kaamerad on head, et teha kül- laltki kvaliteetseid pilte. Võib rahus keskenduda teemale ja nautida tegevust. Selle ülesvõtte olen teinud kaameraga Sony Alpha 580 ja Tamroni 17–50 F/2,8 objek- tiiviga. Seaded: ISO 100, F/9 ja 2 s. Praegu kasutan Sony Alpha 58 kaamerat.

Margus Opp

Foto: Margus Opp

JUUNI 2019 EEsti LOODUs |445| 45 Intervjuu Mida kurja teeb tööjõumaks?

Keskkonnaekspert Kristjan ole paigas, siis on vaatlusel tegelikult niiviisi, et algaja ja kogenu, mees ja Piirimäed küsitlenud Juhan Javoiš vähe mõtet. Eestis on tõesti sellised, naine saavad sama tulemuse, kui sei- nagu sa ütlesid, sturmadega tüübid, ravad samal ajal sama kohta. Seekordse Eesti Looduse teema kes suudavad üles leida ja ära tunda on loodusvaatlused. Sõnaga „loo- palju liike. See on väga hea. Aga kui Kas niivõrd lihtsad vaatlused on dusvaatlused“ seostuvad tavaliselt piirdume niisuguste lihtsate nimekir- üldse informatiivsed? sturma ja binokliga karused habe- jadega, siis tegelikult vaatleme suu- On küll. Selles asi ongi, et vastupi- mega mehed, kes suudavad hetkega relt jaolt ikkagi neidsamu vaatlejaid: di ei ole piisavalt informatiivne. Ilma ära määrata kõik korraga laulvad saame infot selle kohta, kui kõva loo- igasuguse ettevalmistuseta seire ei linnud ja iga õiel kükitava putuka. dusetundja keegi on. ole mõeldav, aga näiteks kahepäevane Aga mis on sinul pistmist loodus- Et usaldusväärselt jälgida loodu- koolitus ei ole palju tahetud: üks päev vaatlustega? se ajalisi ja ruumilisi muutusi, tuleks teoreetiline, teine praktiline. Selle Ega ma ei oska väga hästi määrata ei palju rakendada ka lihtsustatud loo- järel võiks ametnik suuta teha seiret. linde ega putukaid, mõnda ikka tun- dusvaatlusi. Umbes nõnda, et mini- Vaadeldavad tunnused peavad olema nen. Ent elan maal ja seetõttu näen maalselt koolitatud ametnik saab piisavalt robustsed (lihtsad ja lolli- loodust. Varasemast rohkem hakka- vaatlusel võrreldava tulemuse sellega, kindlad – JJ), ja see kõik on võimalik. sin loodust vaatlema siis, kui võtsin kes on ääretult kogenud liikide tundja Nõnda tagame, et kui näiteks sei- hobused. Hobused on muutnud mind ja nende märkaja. raja läheb pensionile, saab seiret jät- loodusvaatlejaks. Käin nüüd karja- kata endisel moel ja tänu sellele jälgi- maadel ringi ja vaatan neid hobu- Et usaldusväärselt da ajalisi suundumusi. Riik võiks selle se pilguga. See on täiesti teistmoo- jälgida looduse peale mõelda: mis saab siis, kui sei- di pilk, see ei ole süstemaatiku pilk raja läheb pensionile? Või kui hanke ega isegi mitte ökoloogi pilk. Näiteks ajalisi ja ruumilisi võidab teine seiraja? Kas siis ajali- kevade arengut olen jälginud väga muutusi, tuleks palju sed muutused andmestikus näitavad usinalt ja tiheda graafikuga. Ja küsi- rakendada ka lihtsustatud midagi usaldusväärset looduse kohta mus on eelkõige selles, et kas on, loodusvaatlusi. või pigem seda, et seiraja on muu- mida süüa. Ja kuidas võiks maitsta tunud? see söök. Ja mis võiks nädala pärast olla süüa. Selline loodusvaatleja olen. Kas pead silmas seda nii-öelda Kas pead silmas mingisuguseid citizen science’it ehk rahvateadust, standardiseeritud nimekirju, et Väga tagasihoidlik jutt, kuid tege- hästi laia loodusvaatlejate võrku? näiteks õpitakse ära kümme harul- likult oled ju hiljuti teinud Eesti Nagu olid Eestis kuuekümnendatel dast sammalt ja selle põhjal tehak- looduse seire auditi [ELME projek- loodusuurijate seltsi kirjasaatjad, se siis järeldusi keskkonnamuutus- ti raames]. Mis olid selle põhilised kes hoidsid loodusel silma peal ja te kohta? tulemused? andsid teadlastele teada, mis kus- Mõned samblad on tõepoolest head See on selline, ütleme, metavaatlus, kil toimub. Kas midagi sellist saaks indikaatorid. ehk siis olen vaadelnud seda, kui- rakendada ka tänapäeva Eestis? Oletame, et meid huvitab soode das loodust vaadeldakse. (Muigab.) Sellisel laiapõhjalisel asjal on natuke seisund. Seda on võimalik seirata Seal oli väga palju tulemusi, aga kui teine mõte. Näiteks meil toimub iga- väga erinevalt. Praegune süsteem on nüüd tahta kriitiline olla, siis ütlek- talvine aialinnuvaatlus, igaüks võib selline, et vaadatakse, mitut liiki taimi sin, et seire võiks olla palju-palju siis saata keskkonnaagentuurile info, sealt soost leiab, tehakse põhjalik flo- tulusam, tõhusam, informatiivsem. mis liike nägi. Nii tekib laiem huvi ristiline analüüs. Vaadeldakse palju, aga järeldusi saab ja armastus looduse vastu. Selline Aga seejärel, paraku, sageli ei jaga- teha suhteliselt vähe. Süsteemil, lai huvi on demokraatlikus süsteemis ta [leitud taimeliikide arvu uuritava metodoloogial on kõvasti arenguruu- vältimatult vajalik, et riigijuhid üldse soo] pindalagagi läbi. Ja ka pindala- mi. saaksid keskkonnakaitsele valija toe- ga läbijagamisest ei piisa. Tegelikult tuse. Ja võib-olla tõesti üht-teist olu- tuleks seirata kindlal pindalal, ja ka Mida siis tänapäeval liiga palju vaa- list tuleb välja selle vaatluse käigus, seiratava polügooni (ala – JJ) kuju deldakse ja mida liiga vähe? näiteks märgatakse mõnda haruldast peaks olema väga selgelt defineeritud. Ma ütleksin niimoodi, et seire käib liiki. Siin on palju nüansse. eesmärgist mööda. Kitsaskoht on Seire võiks laias laastus siiski olla Kui meid huvitavad muutused planeerimine, eeltöö. Kui eeltöö ei üles ehitatud professionaalidele. Ent mingi soo seisundis või veelgi laie-

46 |446| Eesti LOODUS JUUNI 2019 Kristjan Piirimäe (1975) on lõpe tanud Tartu ülikooli bioloogina ja kaitsnud samas vee mikrobioloo gina doktoritöö; töötanud kesk konnamõjude hindaja ja Eestimaa looduse fondi eksperdina ning Tallinna tehnikaülikoolis teadlase ja õppejõuna. Aastatel 2005–2011 oli Järva-Jaani gümnaasiumis loo dusainete õpetaja. Ta on tuntud ka ETV keskkonnasaate „Mõistlik või mõttetu“ (2012–2015) ökoloo giku rollis. Foto: Mari Niitra Foto:

JUUNI 2019 Eesti LOODUS 47 Intervjuu

Mõni näide? Näiteks mul oli selline põhimõte, et kui laps käitub halvasti, siis ta saab halva hinde või täiendava koduse Fotod: Kuno Kasak Fotod: ülesande või midagi taolist: saab sisu- liselt mingi karistuse. Selline heataht- lik piitsa ja prääniku poliitika. Ja siis avastasin, et see toimib hästi poiste puhul, aga tüdrukute puhul ei toimi. Tüdrukud tahavad, et sa ise läheksid pärast [probleemset käitumist] nende juurde ja prooviksid ära leppida. Selline sooline erinevus tuli välja inimestega suhtlemises. Tüdrukud ajavad seda oma jonni kuni kooli lõpuni välja, kui sa ise oma jonni vastu ajad. Juba ainuüksi teadliku maaharimisega on võimalik vähendada nitraatide leostu mist põhjavette. Fotol on näha, kuidas põld on haritud piki nõlva ning vihmasa Nii et tüdrukute puhul karistus ei dude korral juhivad moodustunud mikrokraavid toitainerikka vee kiirelt karsti toimi? lehtrisse ja otse põhjavette. Risti nõlva harimine vähendaks leostumist tunduvalt Tüdrukute puhul toimib ka, aga kuigi ja hoiaks toitained põllul. Nõnda saaks ühtaegu suurema majandusliku kasu ja ma olen õpetaja, pean ikkagi mina säästa keskkonda olema see, kes läheb, kõrvad lontis, selle tüdruku juurde ja proovib ära leppida.

Kas see tõesti toimib kooliõpilas- te puhul? Ja-jaa, siis on kõik korras, siis on tüd- rukud väga rõõmsad. Poiste puhul on niimoodi, et ta ise tuleb, kõrvad lontis.

Tuleb, kõrvad lontis, ja mida ta sulle ütleb siis? Küsib, mis ta peab tegema, et oma töödega joonele saada. Ja on usin ja korralik. Ühesõnaga, paistab, et pois- tele meeldivad sellised lihtsad süstee- mid, kindel värk, kes on „võll“ (või- mupositsioonil – JJ) ja võlli sõna peab Pinnasesetted on vooluveekogudes suur keskkonnaprobleem. Kui rajada maa kuulama. Ja neid huvitab see karistus- paranduskraavi settebasseinid ning neid korrapäraselt ja oskuslikult tühjendada, te küsimus. Aga tüdrukutele on võib- saab vooluveekogusid vähese vaevaga setetest säästa olla natukene tähtsam mingisugune väärikuse teema ja nad ei kiirusta ise küll kõrvu lonti laskma. malt, Eesti keskkonnaseisundis, siis MAA SOOL minu arust peaksime minema üle Tuleme korra tagasi inimeste vaat- LOODUSHUVI juhuvalimile, millest väga vähesed lemise juurde. Oled aastaid tööta- Su vanemad ja vennad on kõik tun- [spetsialistid] kahjuks kuulda taha- nud ka kooliõpetajana. Mida sa ise tud ajaloolased, aga sina oled loovad midagi. Peaksime tekitama stra- õppisid selle käigus? dusemees. Kuidas see niiviisi juh- tifitseeritud juhuvalimi, sel moel vali- Õppisin inimesi kantseldama. tus? Kas mäletad, kuidas sa üldse ma kaardilt juhuslikud punktid ja kir- Õppisin selgeks mõned inimese käi- sattusid looduse uurimise juurde? jeldama keskkonda nende punktide tumismustrid: kuidas inimesi veenda, Vaidlen vastu, minu isa (professor ümber olevates ringides: tegema flo- kuidas neid juhtida, mida nad võik- Helmut Piirimäe – JJ) oli ka väga suur ristilise analüüsi või mis meil see seire sid minust tahta ja kuidas neile vastu loodusemees. Ta korraldas ajaloorin- teema parasjagu on. tulla. giga matku, oli väga kõva matkamees.

48 |448| Eesti LOODUS JUUNI 2019 Isal oli ka suur bioloogiahuvi, ta isegi vahel kahetses, et oli õppinud ajalugu, oleks tahtnud bioloogiat õppida. Ta kogu aeg toetas minu loodusehuvi.

Aga su enda loodushuvi, kust see alguse sai? Kas mäletad seda esimest hetke, kui panid sipelga tiku- topsi sisse ja tundsid sellest suurt vaimustust. Tead, mul oli hoopis teistsugune esimene kogemus: bioloogiaõpetaja saa- tis mind hoopiski noorte bussiakt- sioonile. Aktsiooni mõte oli selles, et Tartu kesklinnas bussid kanges- ti tossasid (1980. aastate lõpus – JJ), et see on suur keskkonnaprobleem. Kristjan Piirimäe truu välitöökaaslane Ats uudistab maaparanduskraavi dreeni Et tuleks Tartusse seada sisse tran- suudmesse kujunenud looget. Isetekkelisi lookeid tuleks soosida ega tohiks siitliinid (sellised, mille lõpp-pea- õgvendada, sest need loovad vee-elustikule olulisi elupaiku tus ei ole kesklinnas – JJ) ja elektri transport. Läksingi loodusmajja, kus oli ökoloogiaring, mida vedasid Külli Mida tavakodanik kogu aeg pildil, välja arvatud vali- Kalamees ja Kaia Oras. Nad tõmbasid saab teha: ta saab miskampaania ajal, kui pildile ilmub mind keskkonnaaktsioonidesse, käisi- nõuda, proovida küsimus maksudest, küsimus pensio- me keskkonnaministriga kohtumas ja valitsust korrale kutsuda. nidest, küsimus Putini ohust, ja kesk- temalt aru pärimas, tulime oma ette- konnaküsimus kaob äkki ära. panekutega välja, tänavatel korraldasi- Pealegi, suured erakonnad on nii me aktsioone, välismaal käisime: võit- Tegelikult on jäme ots valitsuste ja tugevad, et suudavad ise määrata, mis lesime Öresundi silla vastu. Sellised suurettevõtete käes. Mida tavakoda- teema kerkib valimiste eel üles. Ja nii- huvitavad seiklused ja toredad tegevu- nik saab teha: ta saab nõuda, proovida kaua kui suurte peavooluerakondade sed. See oli kümnendas klassis. valitsust korrale kutsuda. Aga ka seda huvides ei ole keskkonnateemat aru- on väga raske teha. tada, niikaua suudavad nad seda ka Ja seejärel oli bioloogia loomulik vältida. valik? Tavakodanik saab muidugi ka hää- Sel ajal ei olnudki niisuguseid õppe- letada, kes üldse seal valitsuses on. Alati on muidugi lihtne olla sõna- suundi ega instituute, mis oleks tege- Kas valitsejaid üldse huvitab ... des tohutu sõber ja tegudes midagi lenud keskkonnakaitsega. Tõepoolest, See on seesama. See ongi praktili- muud, rääkida valimiste ajal üht, ja tuli minna lihtsalt bioloogiat õppima, selt üksainus asi, mida tavainime- pärast teha teist. aga mul ei olnudki niivõrd bioloogia- ne teha saab, hääletada keskkonna- Päris nii ei tarvitse olla, elu näitab, et huvi, kuivõrd just keskkonnakaitse- sõbralikuma poliitiku poolt. Aga ka pikka aega edukad on ikka need polii- huvi. see on üpris hüpoteetiline võimalus. tikud ja erakonnad, kes oma lubadu- Näiteks, kes meie praegustest poliiti- si täidavad ka. Aga märgin, et prae- KESKKONNAKAITSE kutest siis ikkagi on keskkonnasõbra- gused riigijuhid ja võimuparteid pole Mis Eesti keskkonnakaitses või likum ja keskkonnavaenulikum? Päris keskkonna vallas eriti midagi luba- keskkonna seisundis sulle praegu raske on seda vahet teha, sest valimis- nudki, mis siis veel rääkida sellest, et põhiliselt silma torkab? Kes ja mis- debattides keskkonnaprobleemid vai- midagi teinud oleksid. moodi peaks end rohkem liigutama kitakse maha. hakkama? VEEKESKKOND Üks asi, mis mind väga häirib: amet- Miks nii? Kas inimesi ei huvita? Oled põhiliselt ja väga professio- nikud räägivad suure häälega, kui- Siin on eri põhjusi. Näiteks ajakirjani- naalsel tasemel tegelenud veekesk- das igaüks peaks panustama kesk- kud, kes korraldavad valimisdebatte, konnaga. Mida peaksime Eestis konnakaitsesse. See on natuke sel- ei ole ise keskkonnavaldkonnas eriti veekeskkonnaga tegema teisiti, kui line – kuidas ma ütlen – salakaval kompetentsed. Võib-olla nad õigus- oleme seni teinud? tähelepanu kõrvalejuhtimine iseenda tavad end sellega, et teema pole kuu- Praegu näiteks tehakse uusi veema- tegematajätmistelt. Üks tavakodanik lajale huvitav. Nii on meil absurd- janduskavu. Meil on teada, et vete saab väga vähe keskkonna heaks teha. ne olukord, kus keskkonnateema on seisund ei ole hea ja seda on vaja

JUUNI 2019 Eesti LOODUS |449| 49 Intervjuu

parandada. Aga veemajanduskavad nitsiooni järgi kindla asukohata alli- sutus. Mitte lihtsalt ideid ei tule välja on hambutud. Veemajanduskavadest kast, konkreetset punkti ei ole. Ja selle mõelda, nad ka arendavad neid ideid ega nende meetmeprogrammidest ei taha on asjad takerdunud, üks samm päris kaugele. nähtu, kes, mida ja mis ajaks ikkagi on jäänud astuda. tegema peab. Toon võrdluse põhjavee majan- Aga keskkonnaökonoomika? Kas Kõik need kavad on liiga üldised, damisest. Eestis on piirkondi, kus jutt käib sellest, kuidas keskkonna- nad on täpselt „paraja“ üldistus reostus jõuab maapinnalt põhjavet- kasutust õiglaselt maksustada? tasemega. Sõnu on seal palju ja te kergemini, põhjavesi on nii-öelda Keskkonnaökonoomika on teadusha- palju on ka Exceli tabeleid. Aga väga reostustundlikum. Seetõttu on defi- ru, mis uurib igasuguseid keskkon- vähe selgub konkreetseid kohustusi neeritud nitraaditundlik ala: Adavere, na ja raha seoseid. Näiteks tõesti, kui kellelegi. Põltsamaa ja Pandivere kant. Sellel palju peaks maksma selle või teise Näiteks kirjeldatakse, mida ühel alal on rangemad keskkonnanõuded, keskkonnakahju tekitaja. Igasuguste või teisel valglal tuleks teha. Väga mis on väga õige. projektide puhul peab analüüsima õige, reostus koguneb valglast ja seda Samasuguseid konkreetseid geo- tasuvust, aga et seda õigesti hinnata, üldist pilti on kindlasti tarvis silmas graafilisi erisusi nõuetes pole aga peab keskkonna rahasse ümber hin- pidada. Ent valgla on väga suur, seal paika pandud pinnaveekogude puhul. dama. Kuidas peaks keskkonnakasu- on palju kinnistuid, palju ettevõt- Seda tuleks kindlasti teha. tuse tasusid ja trahve optimeerima teid. Vaja on väga konkreetselt kirja avalik võim ja kuidas ettevõtted. Üks panna, kes mida tegema peaks või ÕPPEJÕUD suur valdkond on niinimetatud öko- jätma tegemata. Oled Tallinna tehnikaülikooli süsteemi teenused. õppejõud. Mida sa seal õpetad? Vana hea tehtagu-stiil? Õpetan keskkonda säästvat toote- Millise maksu peaks Eesti riik kii- Just, liiga umbisikuline. Kui tabelis arendust ehk ökoinnovatsiooni, õpe- remas korras kehtestama? Või mil- on näiteks kirjas, et maaomanikud tan keskkonnaökonoomikat ja kesk- list maksu tõstma, millist alanda- (rõhutab mitmust – JJ) peaksid tege- konnamõju hindamist. ma, millise maksu ära kaotama? ma seda või teist, siis tegelikult on see Mõni näide? liiga umbisikuline. See on üks teema, millega meil Väga sageli tudengid tegelevadki. Võtame mak- Seleta lihtsurelikule ära, mis asi on ökomaksureform sude nimekirja ette ja hakkame veemajanduskava. lööb valusasti just mõtlema. Näiteks käibemaks: selle- Kui veekogud ei ole heas seisundis, vaesema inimese rahakoti ga maksustatakse tarbimist ja tar- siis nad tuleb saada heasse seisundis- pihta. bimine on üks keskkonnaproblee- se. Selleks on vaja teha kava. mide kurja juur – niisiis, käibemak- su tasuks tõsta. Aga näiteks kõr- Mis näiteks on eri valglate veema- Too mõni näide ökoinnovatsiooni ged tööjõumaksud on keskkonna- janduskavades erinevat? Kas kõi- kohta! vaenulikud, sest see kallutab majan- gis ei ole enam-vähem niiviisi, et Just täna lehest vaatasin, et on välja dust väiksema tööjõumahukuse ja vähendame reostust ja suurenda- töötatud vetsupott, mille loputuskasti suurema keskkonnamahukuse suu- me, sedasamustki, hoolivust? peal on kraanikauss. Mõtle, kui tore: nas. Selle loogika järgi peaks töö- Nii küündimatud need ka ei ole. Eri istud potil ära, tõused, pesed käed, jõumakse alandama. Ja tõstma peaks veekogudel on ikkagi erinevad prob- käte loputusvesi voolab loputuskasti. muidugi keskkonnatasusid ja kesk- leemid ja need on korralikult tuvas- konda kahjustavate toodete aktsii- tatud, tõsi, hulk olulisi väiksemaid Ja su tudengid hakkavad siis tule- se: näiteks kütus, maavarad, elekter. veekogusid on veemajanduskavadest vikus selliseid lahendusi välja mõt- Muidugi ei saa seda teha järsult ja paraku välja jäänud. Aga diagnos- lema? üleöö, need asjad peavad käima ikka tika osa on siiski väga detailne ja Kursusel on palju praktilist tegevust. tasapisi ja kindla plaani järgi. Väga tugev. Nõrgaks jääb just määratlus, Nad peavadki neid lahendusi välja sageli ökomaksureform lööb valu- kes, mida ja mis ajaks tegema peab. mõtlema õppetöös. Kogu aeg käib sasti just vaesema inimese rahako- ajurünnak. ti pihta. Nii et on täpselt välja selgitatud, et reostus tuleb punktist A, aga seejä- Nimeta mõni särav idee, mis tuden- Sellest tööjõumaksu jutust jääb rel üksnes korraldus, et „vähenda- gid on välja käinud! mulje, et kas inimkond on oma tagu“ punktis A reostust? Viimati nad tulid välja uut tüüpi kerg- tööstusrevolutsiooniga natuke liia- Päris punktini A pole enamasti jõu- liiklusteega, mis on tehtud taaskasu- le läinud ja peaks panema käima tud. Suur osa reostust tuleb hajualli- tusplastist. Jalgrattad taaskasutatud tagurpidi tööstusrevolutsiooni? katest. Hajureostus pärineb juba defi- alumiiniumpurkidest, hallvee taaska- Seda mitte. Aga näiteks, kui töötaja

50 |450| Eesti LOODUS JUUNI 2019 koondatakse ja tema asemele võetak- se robot tööle, siis see tundub olevat keskkonnavaenulik muutus ega tee ju ka seda inimest õnnelikuks tingimata. Ma ei ütle, et ärge kasutage roboteid, et robotid on kurjast, aga see on tõsi- ne mõtlemise koht.

Robot tarbib fossiilkütust ja inimene tarbib taastuvat kütust, eks ole? See pole päris niimoodi. Meil on tudengid välja mõelnud ka väga öko- loogilisi robotsüsteeme. Näiteks kui tehases töötavad robotid, siis ei pea kütma ega ventileerima. Ja nad ei pea tulema autodega tööle igal hommikul. Pole vaja ülal pidada topelt mugavusi ja -teenuseid, lisaks kodule ka töökohas. Kui väga tõhusalt korraldada robottootmist, siis see võib- olla keskkonnasõbralik. Aga väga õige, robotid ikkagi tar- bivad väga palju elektrit. Ja ega me inimesest lahti ei saa ju – loodetavasti – inimene on ikka alles ja tema töö tuleb mõnes mõttes tasuta kätte, aga roboti peab eraldi juurde tegema, roboti tarbimine lisandub inimese tarbimisele. Sealhulgas nii roboti ehitamine, remont kui ka elektritar- ve. Kui keegi ehitab roboti, saab inimese küll vallandada ja töötuks jätta, aga me peame ikkagi teda toitma ja katma.

Ja lisaks maksma tema töötusest tingitud tervisehäirete ravi kinni küllaltki suure rahaga. Ei oska öelda, teisalt on tööõnnetu- Ebapärlikarp on Eestis väljasuremisvõlas liik: isendeid on veel elus, aga tõenäoli sed, kokkuvõttes võib teha sama välja. selt ei suuda nad paljuneda. Põhjus on liigne toite- ja settekoormus veekogudes, mida nutikalt majandades saaks vältida HOBUSED Lõpetuseks üks jaantootsenlik küsimus. Oled nüüd elanud aastaid seid keskkonna hüvanguks. Kuidas mestele, aga tegelikult paljudele ran- maal ja hakanud maailma vaatama see käib? nikuliikidele. hobuse pilguga. Kas oled selle käi- Jah, mul on väike eksperiment. Seadus lubab veekogude ääres gus ka inimesena midagi uut mõist- Veeseaduse uus redaktsioon lubab karjatamist alustada kevadel alates nud või kuidagi targemaks saanud? siseveekogude kallastel loomi karja- 1. maist. Võiks kaaluda seda, et nihu- Natuke paremini olen hakanud loo- tada ja kasutan seda seadusemuuda- tada see tähtaeg tugevatel looduslikel duskeskkonda tunnetama küll. tust: karjatan hobuseid Peipsi kaldal. kallastel varasemaks: nii hilja alus- Näiteks näen niivõrd täpselt, kuidas Lasen neil roogu süüa ja loodan, et tades ei pruugi loomad roost enam pilliroog tärkab ja kasvab, et kui uurin niimoodi nad suudavad taastada lii- jagu saada. Seevastu järskudel tehis- eutrofeerumise teemat, siis tean üpris varanna. Tartule lähim Peipsi kallas likel kraavikallastel tuleks karjatami- hästi, millest jutt käib. Varnja ja Kolkja kandis on praegu sega olla senisest ettevaatlikum, sest puha roostunud. Karjatamisega võib- seal võivad loomad talluda vette palju Kuuldavasti kasutad ka oma hobu- olla saaks ranna avada. Eelkõige ini- setet ja teha veekogule liiga.

JUUNI 2019 Eesti LOODUS |451| 51 Maailma maad Foto: Mariliis Paal Foto:

Kui heas linnukohas ei ole vaatlusteks sobilikke rajatisi, siis tuleb ise olla leidlik

tal (inglise keeles). Eesti linnuvaatlejad 1980. aastatel elavnenud linnu- turism on nüüdseks muutunud suu- reks äriks. Linnuvaatlustele keskendunud kallite reisipakettide valik on lai, sadade sihtkohtade hulgast leiab isegi Põhja-Korea. Linnuvaatlejatele mõeldud reis hõlmab üldjuhul korralikku majutust, toitlustust ja trans- HeidameFloridas valgust sellele, kuidas linnuhuvilised linnuvaatlus porti; reisijuhid on sihtkoha parimad reisi planeerivad ja kui edukas oli hiljutine Florida linnuretk. linnutundjad. Enamasti on nende klient eakam ja hea sissetulekuga linnuvaatleja. Uku Paal paikade lindude kohta. Aastate jooksul oleme kasutanud Selleks et retk õnnestuks, tasus kohalikke reisijuhte ainult Indias ja eisimine on lahutamatu osa tutvuste kaudu üles otsida piirkon- Birmas. Paljudes riikides ei pääsegi loo- linnuvaatlejate elust. Peale nas varem seigelnud vaatlejate reisi- duskaitsealadele ilma kohaliku giidi- põnevuse ja eksootika saa- päevikud: nõnda sai täpsustada lin- ta ning mitmes piirkonnas on giidid ja dakseR reisidelt kaasa haruldaste liiki- dude asukohti ja oma liikumisteed. eriload vajalikud poliitilistel põhjustel de määramise kogemus ning nähakse Seda laadi päevikute sissekanded jär- (sisekonfliktid, piirialad). Muus mõt- juba tuttavaid liike teistsuguses kesk- givad kindlat vormi ja neid peetakse tes oleme aga reisi alati ise planeerinud. konnas ja sulestikus. praegugi meelsasti. Pühendunud linnuhuvilised eelistavad Enne digiajastut olid esmased Mõne piirkonna kohta on juba vaadelda ilma kõrvalise abita. sihtkoha teabeallikad linnumäärajad mitukümmend aastat tagasi koosta- Eelmisel sügisel tekkis meie selts- ja Lonely Planet. Heal juhul õnnes- tud linnupaikade juhendid, millest konnal soov võtta ette kiire linnuretk tus hankida võõramaa lindude hääl- on samuti olnud väga suur abi. Eesti mõnda uude piirkonda. Sõelale jäi tega helikandja. Iseäranis keeruline kohta on sellised raamatud ilmunud Florida: sinna on reisi lihtne planeeri- oli leida salvestisi eksootilisemate 2008. aastal (eesti keeles) ja 2018. aas- da ja samas on paikkonna linnuliikide

52 |452| EEsti LOODUs JUUNI 2019 arv üsna suur. Reisiseltskonda kuulu- 50 km sid peale minu Mariliis Paal ja Rene Kissimmee jõgi Ottesson. Arvestasime, et seitsme päevaga saame Florida lõunaosas käia enamikus biotoopides ja näha ära kõik huvi- St. Lucie jõgi pakkuvad linnuliigid, sealhulgas ühe Okeechobee Babcocki järv endeemi. Floridat peetakse talvekuudel kaitseala Ameerika Ühendriikide kõige linnu- rikkamaks osariigiks. Samuti pole siis Caloosahatchee jõgi kuumus ja sääsed nii suur nuhtlus kui Stormwater Fort Myers Treatment Area 5 suvel, ühtlasi ei pea muretsema orkaa- veekäitlusjaam niohu pärast. Mõistetavalt ei kohta talvel neid liike, kes talvituvad Kariibi mere saartel ja Lõuna-Ameerikas. Naples Digimaailm võimaldab reisi kavan- FLORIDA dada väga üksikasjalikult, ometi on POOLSAAR MIAMI kiire elutempo tõttu harva aega kõiki Tigertail Beach pisiasju läbi vaadata. Suur infohulk on abiks, aga ka segadust tekitav. Kanada Key Linnuvaatlejad peavad reisi pla- Biscaynei EVERGLADESI saar neerides silmas kindlaid aspekte. USA Long Esiteks pakub suurt huvi, mitut seni RAHVUSPARK Pine Key vaatlemata linnuliiki õnnestuks piir- Mehhiko Mahogany Hammock Anhinga konnas kohata. Kiire pilk linnumää- Kuuba Nine Mile Pond rajasse võib anda ligikaudse hinnan- Eco Pond gu. Ent sageli on regionaalsete mää- rajate levikukaardid üsna ebatäpsed ega anna head ettekujutust mõne liigi Florida sininäär (Aphelocoma asustustihedusest. Pealegi tuleb coerulescens) on Florida arvestada lindude rändefenoloo- ainuke endeemne linnuliik, giaga. keda meil õnnestus tänu Liigiinfot on võimalik täp- kohalikelt linnuhuvilis sustada, kasutades linnuvaa- telt saadud infole ka tluste andmebaase. Neist vaadelda kõige levinum on Cornelli ornitoloogialabori hallatav eBird (veebileht ebird.org). Regiooni valides saab selle abil koostada nimekirja linnu- na turvalisus, ilmas- liikidest, keda seal piirkonnas tik, liiklus ja elukallidus. kindlal perioodil kohtab. Ühtlasi Troopilistes maades tuleb saab sealt ülevaate hiljuti kohatud sageli arvestada vaktsineeri- haruldustest. misega. Oma välisriikides tehtud vaatlu- Suurim oht turvalisuse mõttes sed olen aastate jooksul kandnud on enamikus riikides liiklus. Nii mina just eBirdi andmebaasi, Eesti vaatlus- kui ka Rene oleme oma linnuretkedel te puhul eelistan kodumaist PlutoFi tud vaatluste andmebaase loovad liikluskeerises luid murdnud. Kuna (plutof.ut.ee). Mobiilirakendustega samuti liiginimekirju, eelistan ise sel- vaatlusseadmed on kallid, võivad lin- saab vaatlusi ka kohe väljas olles leks spetsiaalset arvutiprogrammi nuhuvilised pälvida ka sulide tähele- sisestada, kuid sageli eeldab see võr- (Scythebill, vt www.scythebill.com), panu. guühenduse olemasolu. kuhu saab vaatlusandmeid eBirdist, Linnuvaatlejate jagatavaid rei- Leidub ka tarkvarasid, mis aita- Observadost ja PlutoFist importida. sipäevikuid leiab hõlpsasti portaa- vad nähtud liikide ja alamliikide üle Reisi teine tahk on seotud muude list Cloudbirders (www.cloudbirders. arvestust pidada. Kuigi enamik tun- asjaomaste teemadega: piirkon- com). Tavaliselt on päevikusse pan-

JUUNI 2019 EEsti LOODUs |453| 53 Maailma maad Foto: Mariliis Paal Foto:

Babcocki kaitseala männikute alustaimestik koosneb madalatest palmidest. Vihmaperioodil on sellistel aladel suured üleujutused

dud kirja, kus käidi ja mis liiki linde Seega on linnuhäälte tundmine isegi internetiühendust. Ka sinna kandsime kohati (sageli on mainitud ka imeta- olulisem kui lapata määrajatest lin- kõik vajalikud koordinaadid. Kuna rei- jaid, liblikaid, kiile ja roomajaid), ning nupilte. Vähemalt Florida reisi puhul sikaaslane Rene on endine orienteeru- selgitatud reisiga seotud probleeme. leidsin aega, et tavalisemad hääled missportlane, ei ole meil üldjuhul eksi- Põhjalikumad päevikud sisaldavad ka selgeks teha, ja juba esimesel päeval misi ette tulnud. detailseid kaarte. kuulsin metsas tuttavaid linnulaule. Iga edukas reis eeldab head mees- Harva leiab piisavalt aega, et See säästab märkimisväärselt aega, konnatööd. Aastate jooksul on välja varem selgeks saada, mismoodi siht- kui ei pea iga tundmatu hääle peale kujunenud nii, et minu hooleks jääb kohas elavad linnuliigid häälitsevad. otsima mõnda fooniliiki (s.o tavaline, lindudega seotu: linnukohad, -hääled, Kui plaanida retke troopilistesse piir- üldlevinud liik). liikide määramine. Rene ja Mariliis kondadesse, tuleks ära õppida üle tegelevad reisilogistikaga. tuhande linnuliigi hääle; see on aas- Harva leiab piisavalt Linde õpivad kõik osalejad nii palju, tatepikkune töö, mis õnnestub ainult aega, et varem kui vaba aeg võimaldab. Seega, sihtko- seal piirkonnas elades. selgeks saada, ha linnumääraja tuleb hankida vara- Õnneks leiab tänapäeval lindu- mismoodi sihtkohas elavad kult. Minul oli seekord ees juba kol- de hääled internetist hõlpsalt üles. linnuliigid häälitsevad. mas Põhja-Ameerika reis, mistõttu Näiteks Xeno-canto linnuhäälte and- sealsed fooniliigid olid üsna tuttavad. mebaas veebilehel www.xeno-canto. Oma reisimarsruudi planeerisime Pärast saabumist veetsime öö org sisaldab üle 10 000 linnuliigi hääle Google Mapsi abil, kuhu kandsime Miami linnas odavas teeäärses motel- ja üle 400 000 lindistuse. See on parim kõik ööbimiskohad ja meie jaoks uute lis. Viimases õhtuvalguses kohtasime veebileht, mille põhjal koostada endale linnuliikide koordinaadid. Loomulikult suurlinnas vaid sissetoodud linnulii- vajalik häälekogu. Sellele võib kuluda tasub arvestada, et halva ilma korral ke, nagu kaelus-turteltuvi, kuldnokk, isegi nädal, sest failid tuleb alla laadida tuleb liikumisteed muuta, seetõttu me maina ja paar aarat. ja süsteemselt järjestada. reisi lõpuks ööbimiskohti ei reservee- Võõrliigid on Floridas hästi koha- Igal juhul tasub arvestada, et met- rinud. MapsMe mobiilirakendus on nenud. Peale mitmekümne sissetoo- samaastikus saab üle 90% linnuliiki- üks lihtsaim vahend, mille abil planee- dud papagoiliigi elutseb siin ka birma dest üles leida vaid häälitsuste kaudu. rida oma teekonda, kui ei ole pidevat püüton (Python bivittatus), kellest on

54 |454| Eesti LOODUS JUUNI 2019 saanud kohalikele imetajatele ja lindudele suur oht. Ka sissetoodud taimeliigid on paljudel aladel probleem. Austraaliast toodi sajand tagasi siia 2 x fFoto: Uku Paal 2 x fFoto: melaleukad (Melaleuca spp.), et taime abil alasid kuivendada ja nõnda ehitus- maad juurde saada ning sääskede arvukust vähendada. Nüüdseks on melaleukad suurtel aladel välja tõrjunud kohalikud taimeliigid. Need on vaid üksikud näited probleemide kohta, mida seal põhjustavad võõrliigid.

Esimene sihtkoht oli kuulus Evergladesi rahvuspark, kus kavatsesime ööbida telgis. Evergladesi tel- kimisalad on mugavad ja kohe pari- mate linnualade kõrval. Niisiis aitab Ameerika alligaatoreid (Alligator mississippiensis) saab Evergladesi matkaradadel see aega säästa. Üllatuseks oli veeb- uudistada üsna lähedalt ruari lõpus päris kuum ilm ja kuulsad Evergladesi sääsed ei andnud meile mangrooviradadel kuigivõrd rahu. Subtroopilisele piirkonnale tüüpi- liste kõrgete puistute asemel laiub siin madalate mõõkrohtude ja küp- ressidega palistatud savanni-ilmeline madalsoo, kus vahel kõrguvad tihe- dama metsaga soosaared (hammock). Evergladesi jõgi on madal ning kohati hõlmab see kuni 80 kilomeetri laiuse ala. Kunagi siin asunud seminoolide suguharu kutsus seda aeglaselt voolavat veevälja „rohus- teks veteks“. Rahvuspargi pindala on üle 6000 ruutkilomeetri; see katab Evergladesi jõest alla 20%. Üle poole jõejooksust ja seda pii- ravatest märgaladest on hävitatud: Ronkkondorite (Coragyps atratus) tõttu tuli olla tähelepanelik: neile lindudele peamiselt on need alad kuivendatud meeldib auto kummitihendite kallal nokitseda põllumaaks. Eriti suur ökoloogiline kahju on tekitatud põhja pool asuva Okechobee järve ümbruses, kus järve da linnuliiki ja seejärel tegime taga- linnurikas. Ent nägime ka paari liiki on rajatud tamme ja paise ning sinna sipõike Miami äärelinna, et vaadelda madusid. suubuv Kissimee jõgi muudetud kiirtee silla all pesitsevaid koopapää- Järgmisel hommikul läksime kanaliks. Nüüd kasutatakse järvevett sukesi (Petrochelidon fulva). pimedas liikvele, et näha öölinde. joogiveeks ja põllumaade niisutuseks, Kuumal keskpäeval on kõige Neist õnnestus hästi vaadelda aed- mistõttu muudetakse veetaset pide- mõnusam aega veeta kõrgema metsa- pälli (Megascops asio) ning üle tee valt. Kuivadel aastatel hoitakse vett ga soosaartel. Siinsetel loodusradadel vilksatas paar ameerika metskakku Okechobee järves kinni ja suurvee liigub palju inimesi, kuid vaatlemist (Strix varia). Tanutuvi (Patagioenas aegadel lastakse liigne vesi märgala- see ei sega. Evergladesi rahvuspargis leucocephala) on ahta levilaga liik, dele. Paraku ohustab see neid loomi, käib aastas üle miljoni turisti, kelle keda on varahommikul hea vaadelda kes kõrget veetaset ei talu. liikumine on hästi korraldatud. Nii Nine Mile Pondi ümbruses. Meie retke ajal oli veetase võrdle- ei tundu, et selline inimhulk rahvus Siin liikudes tuleb kogu aeg olla misi kõrge, kuigi parajasti oli kuivem pargile kahjulikult mõjuks. tähelepanelik, et kohalikud ronkkon- aastaaeg. Esimesel hommikul nägime Püstitanud õhtu eel telgi, tegime dorid (Coragyps atratus) autot rüüs- rahvuspargi ümbruses kiirelt pooltsa- ringi Eco Pondi rajal, mis on väga tama ei pääseks. Millegipärast meel-

JUUNI 2019 Eesti LOODUS |455| 55 Maailma maad

Ürgse välimusega ameerika madukael (Anhinga anhinga) on Evergladesi rahvuspargis arvukas

Foto: Uku Paal

dib neile hirmsasti autode kojamehi Inimeste ligi tikkuvad isendid tuleb käega suisa sabast kinni võtta. ja kummitihendeid rappida. Ka meie hukata, kuigi ründamisjuhud on era- Kuigi olime telgis magamisest ja autole jõudsid nad nokad sisse lüüa. kordselt harvad. Alates 1948. aastast reisist üleväsinud, ajasin pahurad Rahvusparki läbivalt põhiteelt peetud statistika järgi on alligaatori- kaaslased juba kell viis hommikul hargneb mitu loodusrada, mis läbi- te tõttu hukkunud 14 inimest, rünna- üles, sest olin telgi lähedal kuulnud vad valdavalt üleujutatud leht- kuid on registreeritud üle kolmesaja. suur-öösorri (Antrostomus caroli metsa ja mangroove, vahel avaneb Samuti elutseb Floridas teravkoon- nensis) piuksumist. Nõnda algas taas vaade mõnele suuremale veekogule. krokodill (Crocodylus acutus), kes on ööretk. Kuulsime tol ööl seitset suur- Liigiline mitmekesisus on siin suur: üsna peiduline ja vähearvukas. öösorri ja viit ameerika kassikakku peale lindude näeme mitut liiki kiile Oma retke käigus saime kohali- (Bubo virginianus). ja liblikaid ning loomulikult kohalikke kelt linnuvaatlejatelt teada, et lähedal Mahogany Hammocki raja juu- ameerika alligaatoreid (Alligator mis on kohatud käärsaba-tikatit (Tyrannus res saime vaadeldud liikide loendisse sissippiensis). Seda liiki jahiti kunagi forficatus), mistõttu õnnestus seda üles märkida ohustatud randsidriku üsna armutult, kuid nüüd on Florida toredat lindu ka vaadelda. Sama päeva (Ammospiza maritima), ehkki nägi- populatsioon taastunud kuni miljo- õhtuks seadsime end sisse Long Pine me väga palju vaeva, et kaugel soos ni isendini ja jaht on vähesel määral Key kämpingusse ning enne ööd jõud- laulvaid linde näha. taas lubatud. sime ära käia Anhinga matkarajal, kus Tavaliselt üsna unise olekuga alli- oli palju turiste, aga ka alligaatoreid. Käigud väljaspool rahvusparki gaatorid on võimelised tegema kii- Tore koht, aga õhtusel ajal ei ole lin- täiendasid meie liiginimistut. Kui reid sööste ‒ päris lähedale ei tohi nuelu seal kuigi aktiivne. Seevastu olime olulisimad liigid Evergladesis minna. Samuti on keelatud loomi ameerika madukaeltel (Anhinga ära näinud, suundusime loodes- toita, kuna selle tõttu võib alligaa- anhinga) ja ameerika kormorani- se Naplese poole. Teel sinna läbisi- tor inimesi üleliia usaldama hakata. del (Phalacrocorax auritus) saab seal me kultuurmaastiku, mis on kunagi

56 |456| EEsti LOODUs JUUNI 2019 Anhinga matkarada on Evergladesi populaarseim sihtkoht. Laudteed viivad märg ala keskele ja siin elutsevad loomaliigid on inimestega väga harjunud

Beach, kuhu läksime lootuses näha si, habehüüpi (Botaurus lentiginosus) kahlajaid. Neid linde on sel aastaajal ja kuulsime taas suur-öösorri. piirkonnas vähe, kuid pärast pikka matka rannas sattus meie vaatevälja Reisil tuleb ette ka ootamatuid tantsuhaigur (Egretta rufescens). Meil olukordi. Tuntud veekäitlusjaam ei olnud täpset teadmist, mismoodi Stormwater Treatment Area 5 oli võiks mõõn ja tõus siin linde mõju- parajasti suletud, kui sinna linnu- tada. Tõus võib linnud rannajoone vaatlusele kavatsesime minna. lähedale meelitada, kuid ka kauge- Pettumus oli suur. Saime vaid tõdeda, male peletada. Mõõna puhul on oht, et oleksime pidanud jaama lahtiole- et avanev mudaväli loob soodsamad kuaegu põhjalikumalt uurima. toitumisolud kuskil väga kaugel ja lin- Siinsed arvukad veekäitlusjaa- nud hajuvad laiale alale. mad puhastavad vee põllumaadelt Kuna keskpäev oli kuum, pidasime pärit liigsest fosforist, et see ei jõuaks mõistlikuks võtta ette pikem auto- Evergladesi jõkke. Ent need rajatised sõit. Nõnda liikusime Naplese linnast on ka head veelindude talvitusalad. põhja poole Fort Myersisse, kus oli Nagu kiuste järgnes teine üllatus: plaan motellis ööbida. Linnaosa tun- Google’i abil leitud öömaja osutus dus üsna kõhe: kahtlasi kodanikke oli kinniseks geiklubiks (see asus kaht- igat masti, kuldkettidega ja ilma. laselt kõrvalises paigas keset suhkru- Õhtuse linnuretke tegime aga roovälju). Meid klubiliikmeteks ei Fort Myersi lähedal asuval mahajäe- võetud, mistõttu näis ainus lahendus tud lennuväljal, kus lootsime koha- veeta öö indiaani reservaadis. Ka see ta koopakakke (Athene cunicularia). ei tundunud sugugi mõistlik, seetõttu Väikesed urgudes pesitsevad kakud tuli meil linnuvaatluste mõttes heast end meile ei näidanud, aga üllatuseks märgalapiirkonnast lahkuda. Foto: Mariliis Paal Foto: ajasime lendu kaks ameerika kassi- Nõnda sõitsime hilisõhtul kakku. Lahkusime kiiresti nende või- Miamisse. Teel sinna sattusime just- olnud tohutult lai sooala. Teeäärsete maliku pesapuu lähedalt, soovimata kui kompensatsiooniks ühe pisikese kanalite ääres märkasime traati- linde häirida. linnurikka lombi juurde, kus õnnes- del passivaid põhja-kuningkalureid Kaks järgmist päeva veetsime tus näha mitut otsitavat pardiliiki. (Megaceryle alcyon), ameerika tuule- Babcocki kaitsealal ja selle lähiümb- Kaks viimast reisihommikut veet- tallajaid (Falco sparverius) ja kalakot- ruses. Babcocki peamine metsatüüp sime üsna kasulikult Miami lähiümb- kaid (Pandion haliaetus). Öö veetsi- on männik, mis on sageli üle ujutatud ruses. eBirdi veebilehe kaudu saime me taas ühes teeäärses kämpingus, ja mille alustaimestikus domineeri- teada, kus on viimati kohatud harul- mis asub keset soid ja metsi. vad madalad palmid (palmetto). Tegu dusi. Kohe hommikul sattusimegi Naplese linna lähedal võtsime minu on endeemse ja ohustatud florida Key Biscayne saarel kokku suurema leitud koordinaatide põhjal suuna sininääri (Aphelocoma coerulescens) hulga kohalike linnuvaatlejatega, kes elupaika, kus võiks tõenäoliselt koha- ning palu-kirjurähni elualaga. samu liike otsisid. ta palu-kirjurähni (Leuconotopicus Palu-kirjurähnid näitasid end vara- Lühikeseks ajaks põikasime taga- borealis). Ei pannud tähelegi, et olime hommikul pesitsuskoloonias kenas- si Evergladesi lähedale, et näha veel sisenenud eravaldusesse. Pärast sõb- ti, kuid sininääri leidmiseks pidime mõnda vaatlusloendis puuduvat ralikku suhtlust hämmeldunud koha- palju vaeva nägema. Õnneks saime lindu. Florida Keysi saarestikku ei likega jõime oma priimusel tehtud kohalikelt linnuvaatlejatelt vihje teise olnud meil aga vaja minna, kuna seal- kohvi siiski lõpuni. Ent otsitav liik jäi hea sininääri-piirkonna kohta, kus se piirkonna haudelinnud saabuvad meil leidmata, seevastu nägime retke kulus vaid paar minutit, et liik üles alles aprilli lõpus. Koos paadiretkega ainukest punapea-rähni (Melanerpes leida. Reisil olles tasub alati suhelda Dry Tortugase saarele võiks see olla erythrocephalus) ja väikese levilaga teiste linnuinimestega, sest nii saab üks järgmise retke osa. pisi-puukoristajat (Sitta pusilla). hankida kõige operatiivsemat infot. Uku Paal (1979) on vabakutseline ornito- Naplese linnast umbes poole tunni Peale nende liikide kohtasime loog ja loodusgiid, Eesti linnuharulduste tee kaugusel lõunas on Tigertail Babcocki kaitsealal põnevaid värvuli- komisjoni liige.

JUUNI 2019 EEsti LOODUs |457| 57 Kliima

Fotod: Timo Timo Palo Fotod: ILMATEENISTUS 100

Eesti kohta on koostatud erisuguseid kliimamuutusega kaasnevaid stsenaariume. Ühe pessimistlikuma stsenaariumi järgi on tõenäoline, et maailmamere taseme tõusu tõttu kaotame maismaad rannikul

Kes on kliima muutumises süüdi? Teatud kahtlus ilmateadete suhtes on omane peaaegu kõigile inimestele kõi- kides maades. Viimasel ajal on siiski midagi muutunud. Ilmselt on aru saa- Milline on dud, et lühiajaliste prognooside täp- Eesti ilmastik aastal 2100? sus on tunduvalt paranenud. Seetõttu ei räägita enam niivõrd ilmast, kui- Kõigega maamuna peal võib mida pihta. Vaid harvad kuuma- või kül- võrd sellest, mis on juhtunud kliima- gi peale hakata, kõike on võimalik malained, tormid ja üleujutused või- ga. Arutletakse, kes või mis on selles parandada ja reformida, kuid ilma vad meie elurütmi ajutiselt segi pai- süüdi. Valitsustevahelise kliimamuu- vastu pole midagi võimalik ette võtta. sata. Kui aga sääraste õnnetuste hulk tuste nõukogu (Intergovernmental (Karel Čapek) sageneb tuntavalt, st muutub kliima, Panel on Climate Change, IPCC) hakkab olukord ka meile suuremat viienda raporti järgi oleme nüüdseks Ain Kallis muret tekitama. teada saanud, et peaaegu 95-protsen- Muidugi, kliima on muutunud dilise tõenäosusega lasub süü inimes- eie rahvas on siinse niis- ja muutub edaspidigi. Muutlikkus tel: me ise oleme ilmastiku ära rikku- ke ja jaheda ilmastikuga ongi üks kliima kõige iseloomuli- nud [1]. sajandite jooksul kohane- kum omadus. Küllap sooviksid paljud Maakera on suur ja ilmastiku- Mnud. Võime rahuldustundega nenti- juba nüüd teada saada, milline elu- protsessid väga eripärased, mistõt- da, et meil on kodupaigaga kõvasti keskkond ootab meid aastakümnete tu on algatatud palju uurimispro- vedanud. Pean siin silmas looduslik- pärast. Millistes oludes elavad meie jekte, et selgitada välja võimalike ke olusid, mitte geopoliitilist aspekti. järglased sajandi lõpul? Kas saame muutuste ulatus. See omakorda on Vägevamad looduskatastroofid ise neid aidata? Vastuse peaks andma ajendanud koostama riikide arengu on läinud Eestist mööda, suurriikide kliimamudelitega tehtavad arvutused. strateegiaid.

58 |458| Eesti LOODUS JUUNI 2019 Uputus! Juba praeguseks on Eesti valmistunud selleks, kui veetase mõnes piirkonnas tõuseb: on tehtud kindlaks kõige suurema üleujutusohuga alad. Nende kohta on koostatud kaardid, mis kajastavad veetaseme tõenäolist tõusu 10, 50, 100 ja 1000 aasta jooksul. Ühtlasi on olemas kavad, kuidas üleujutusega kaasnevate ohtudega toime tulla TALLINN (üleujutusohtude maandamise kavad). Ohupiirkonnad on välja selgitatud nii rannikualadel kui ka sisemaal (siseveekogude lähedal).

Üleujutusalade ohupiirkonnad rannikul

KÄRDLA Pärnu HAAPSALU

Pärnu jõgi

Üleujutuse ulatus järgmise Kuressaare 100 aasta Mullutu Suurlaht jooksul laht VIRTSU Nasva

PÄRNU Üleujutuse ulatus järgmise 100 aasta VÕISTE KURESSAARE jooksul

HÄÄDEMEESTE

Õhutemperatuuri absoluutne muutus Eestis Celsiuse Meretaseme tõus eri 1,0 m kraadides võrreldes kontrollperioodiga 1971–2000 stsenaariumide korral realistlik stsenaarium pessimistlik stsenaarium pessimistlik stsenaarium realistlik stsenaarium TALV KEVAD SUVI SÜGIS AASTA meetrites 0,8 m 5 KESKMINE Valitsustevahelise kliimamuutuste nõu- 4,9 4,9 kogu (IPCC) andmeil on aastatel 1901– 2010 globaalne meretase tõusnud keskmiselt 0,19 meetrit. Aastate 4,3 4 2081–2100 keskmisena on eri 0,6 m 3,8 kliimastsenaariumide järgi maa- 3,6 ilma mereveetaseme tõusuks 3,4 prognoositud 47–63 cm. 3 3,1 3,1 Arvestades Eesti isostaatilist 2,9 maakerget ja maailmamere 0,4 m 2,7 2,6 taseme tõusu, võib mere- 2,4 2,3 tase meie rannikul 2 2,2 2,2 2,2 2,2 2 realistliku stsenaa- 1,7 riumi põhjal tõusta 1,6 20–40 cm, pes- 0,2 m 1 simistliku järgi 40–60 cm. aastad TEMPERATUUR KRAADIDES TEMPERATUUR 0 0 m 2041– 2071– 2041– 2071– 2041– 2071– 2041– 2071– 2041– 2071– 2000 2020 2040 2060 2080 2100 2070 2000 2070 2000 2070 2000 2070 2000 2070 2000

JUUNI 2019 EEsti LOODUs |459| 59 Kliima

Kliimaprojektidest Eestis. Eesti on osa võtnud mitmest rahvusvaheli- sest kliima uurimise programmist. Kaks ulatuslikku programmi oli käsil 1990. aastate teisel poolel: neist esimene Jaan-Mati Punningu ja teine Andres Tarandi ning Tiit Kallaste juhatusel [loe 2, 5]. Tartu klimatoloogid-fenoloogid kaasati aastail 2014‒2016 kolmandas- se suurde kliimaprojekti, mis kannab nime KATI: „Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise stra- teegia ja rakenduskava“ [4]. Sellest võttis osa mitu Eesti uurimisasutust. Projekti raames tehtud arvutused näitavad, mis võiks Eestiga juhtuda paarikümne aasta pärast ja sajandi lõpul, kui lähtuda erisugustest kliimamuutuste stsenaariumidest. Läänemere maade ilmastikumuu- tusi on käsitlenud ka teised projektid ja asutused, näiteks Balti mere eksperiment ehk BALTEX, Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon ehk HELCOM jt. Mainitud programmide-projektide raames on matemaatiliste mude- lite abil tehtud rohkesti arvutusi selle kohta, mis ootaks siinseid maid, kui kliima muutuks edaspidi ühes või Mõndagi on juba päral: maaüli- muste raames rakendatud kliima- teises suunas. Variante on mitu: väi- kooli metsapatoloogid teatasid küm- mudelid. kesed (optimistlikud), tõepärased ja mekond aastat tagasi, et Eestisse on Tulevikku vaadati kahe stsenaariu- suured muutused. Ajakirjandus on jõudnud mitu uut mändide seen- mi järgi. Realistlik stsenaarium eeldas, tavaliselt kajastanud just kõige hulle- haigust, mis on lõunapoolsetel ala- et riigid võtavad majandustegevuses mate stsenaariumide andmeid: need del ammu tuntud ja seal palju kurja meetmeid, mis kliimamuutusi olulisel on ju kõige mõjusamad ja hirmuta- teinud. Nende seas on üks ohtliku- määral leevendavad. Teine, pessimist- vamad! maid punavöötaud (loe ka artiklit lik stsenaarium lähtus sellest, et riikide Arvutuste tulemused näitavad Eesti Looduse 2007. a juulinumbrist). koostöö on nõrk, fossiilseid kütuseid poliitikutele ja riigijuhtidele kätte Taudi ohtlikkus (eriti okastele, võib- kasutatakse edasi jmt. ohud, mis võiks maad tabada. Näiteks olla ka inimestele) seisneb võimes Esimese (realistliku) stsenaariu- üks neist eespool viidatud projekti- toota tugevat toksiini dothistromiini. mi kohaselt võiks Eestis keskmi- dest [5] osutab, et ühemeetrise mere- ne aastase õhutemperatuuri abso- pinna tõusu korral (väga pessimistlik Eesti aastal 2100: kas soe troopika luutne muutus (°C) võrreldes kont- stsenaarium) võiks Tallinnas jääda või jäine põhjamaa? Selle üle arutle- rollperioodiga 1971‒2000 olla järg- vee alla 23,4, Pärnus 45 ja Haapsalus ti 2016. aasta kevadel Tallinnas peetud mine: kevad peaks muutuma aas- 12 kilomeetrit tänavaid! seminaril, kus tutvustati KATI projekti tail 2041‒2070 soojemaks 2,4 kraa- Teine suurprojekt [2] ennustas, et tulemusi: kliimamuutustega kohane- di võrra ja teised aastaajad vähem, kliima soojenemise korral võiks Eesti mise arengukava aastani 2030 ja selle aasta keskmine temperatuur kerkib ilmastiku poolest (õnneks!) sarna- juurde kuuluvat rakendusplaani [3]. aga 2,0 kraadi jagu. Järgmisel perioo- neda Valgevenega. Põllumajanduses Keskkonnaagentuur koostas pro- dil (2071‒2100) tõuseks aasta kesk- tooks see kaasa muutusi sortide kasu- jekti raames kliimastsenaariumide mine õhutemperatuur juba 2,7 kraa- tamisel. Märksa enam mõjutaks uus mudelarvutused, mida on kasutatud di, seevastu hullema, st pessimist- kliima aga metsanduse arengut, sest paljude elualade tulevikuprognoosi- likuma stsenaariumi järgi koguni suureneb üraskite ja muude kahjurite des. Arvutuste aluseks olid Rootsi, 4,3 kraadi võrra. ning haiguste levik. Taani ja Hollandi samalaadsete uuri- Sademete kogus võib suureneda

60 |460| Eesti LOODUS JUUNI 2019 Kliima soojenemise korral võivad Eesti olud põllumajandusele mõnest aspektist soodsamaks muutuda, näiteks saame hakata kasvatama uusi sorte

Muutuv kliima toob uusi muresid metsakasvatajatele: suureneb üraskite ja muude kahjurite ning haiguste levik. Pildil on üraskipüünis

üle 15%, merel jääb jääd ja maismaal tumist igapäevaelus säästlikumaks. tatud uuele aspektile: me satume sil- lund üha vähemaks, merepind tõu- Meil tuleb märksa jõulisemalt muuta mitsi muutuva kliima tõttu aset leidva seb, ekstreemsed ilmastikunähtused tööstuste tehnoloogiaid, iseäranis rahvasterändega. sagenevad. Seevastu tormide sage- suurtes riikides. nemist arvutused nii kindlalt esile ei Riigid peavad nihkunud aastaaega- 1. AR5 Syntesis Report: Climate Change 2014 – www.ipcc.ch/report/ar5/syr. too. de tõttu üle vaatama oma arengustra- 2. Country case study on climate change impacts Nende mudelarvutuste alusel ongi teegiad ja planeeringud. Näiteks Eesti and adaptation assessments in the Republic of teinud oma prognoosid nii energee- ehitusnormatiivide puhul tuleb arves- Estonia 1998. Ministry of the Environment. tika, ehituse, metsanduse, meditsiini, tada, et talved on pehmemad ja maa- Republic of Estonia, SEI-Tallinn. 3. Eesti kliimamuutustega kohanemise aren- turisminduse kui ka muude valdkon- pind ei külmu korralikult. Seda pea- gukava aastani 2030 ja selle juurde kuu- dade eksperdid. Pole midagi parata: vad silmas pidama ka metsamehed. luv rakendusplaan. Vastu võetud Vabariigi vast tuleks spordis hakata pöörama Samuti peaks olema kõigile mõiste- Valitsuses 2. märtsil 2017. ‒ www.envir. rohkem tähelepanu rullsuusatamisele tav, mida toob kaasa merepinna või- ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti- tegevused/kliimamuutustega-kohanemise- ja rannavõrkpallile? malik tõus jne. arengukava. Aastakümneid on inimene lähtu- Kokkuvõttes tuleb nentida, et 4. Kliimamuutuste mõjude hindamine ja koha- nud põhimõttest: me ei saa ooda- midagi rõõmustavat selles tuleviku- nemismeetmete väljatoomine planeeringu- te, maakasutuse, inimtervise ja päästevõi- ta looduselt armuande, meie kohus nägemuses ei ole: õhutemperatuu- mekuse teemas (KATI). ‒ www.geograafia. on neid temalt võtta. Seda mõttevii- rid kerkivad ka optimistlikumate ja ut.ee/et/teadus/kati-kliimakohanemine. si tuleb nüüdsest mõista teisiti: me realistlikumate stsenaariumide järgi! 5. Punning, Jaan-Mati; Mandre, Malle et ei saa oodata looduselt armuande Seega kehtivad ka siin Murphy ootus- al. 1995. Estonia: Greenhouse gas emis- sions. ‒ Ramos-Mane, Cecilia; Benioff, Ron pärast seda, mis me temaga teinud te mittevastastikused seadused: nega- (eds.). Interim Report on Climate Change oleme. tiivsed ootused annavad negatiivseid Country Studies. US Government Printing Loomulik on ka see, et peame ise tulemusi ning positiivsed ootused Office. Washington, DC. oma elukeskkonda parandama ning annavad negatiivseid tulemusi. Ain Kallis (1942) on meteoroloog ja kli- kohastuma muutustega. Ei piisa Muide, ühes eespool viidatud klii- matoloog, Eesti keskkonnaagentuuri pea- enam sellest, kui muudame oma käi- maprojektis on juba 1998. aastal osu- spetsialist.

JUUNI 2019 Eesti LOODUS |461| 61 Loodusmaja Foto: Tormi Kotkas Tormi Foto:

Isabella ja Poppy peegelglasuuriga katsetamas Teadusringis saab selgeks, kuidas toit lauale jõuab

Piret Pappel kis täiesti spontaanselt teadushuviringi Loodusmaja kodulehel on ringi juhendajate koolitusele eelneval õhtul, kirjeldatud niimoodi: „Huviring avapäraselt arvatakse, et loo- kui ta luges Eesti teadusagentuuri välja „Teadus toidus“ võtab vaatluse alla dusmajas õpitakse tundma antud raamatut „Arenev teadushuvi toidu, selle valmistamise ning prot- taime- ja loomaliike, tehak- haridus. Õpime kogemustest“. sessid, mis toimuvad toidu valmista- seT loodusvaatlusi, matkatakse ning Tormi Kotkas selgitab: „Mulle mise käigus. Kuigi huviring hõlmab kunstilembesed saavad looduses endale meeldib süüa teha ja küpse- ka toidu valmistamist, ei tähenda see maalida-joonistada. Tartu loodusma- tada ning järsku käis minus nii-öel- retseptiraamatust näpuga järje aja- jas tegutseb seevastu üsna ootamatu da klõps: miks ei võiks loodustea- mist. Pigem avastame toidu valmista- ja huvitava nimega ring „Teadus toi- dusi õpetada kõhu kaudu. Järgmisel mise käigus, miks ja kuidas…“. dus“. Seal saab selgeks näiteks see, päeval kohtusin koolitusel Tartu loo- Kuidas kulgeb tavaline ringitund? mis otstarve on koogitaina igal koos- dusmaja teiste huviringide juhen- „Kooliaasta alguses teeme osalejate- tisosal ja kuidas puuduvat kompo- dajatega, kellega oma ideed jagasin. ga ajurünnaku, et leida need toidud, nenti asendada. Nemad soovitasid võtta ühendust mida noored valmistada sooviksid, ja Ringi juhendab Tartu ülikooli loo- Tartu loodusmaja huvikooli direkto- sinna juurde küsimused või teemad, dusteadusliku hariduse keskuse dok- ri Signe Söömeriga, sest loodusma- mis neid huvitavad. Selle plaani järgi torant Tormi Kotkas, kelle uurimis- jas oli olnud juttu, et köök on olemas püüame tegutseda. Igas tunnis on oma töö on seotud õpilaste karjääritead- ja toiduring võiks ka neil valikus olla. teema ning tunni lõpuks valmib mida- likkusega loodusteaduste valdkonnas. Signe andis oma nõusoleku ja nüüd gi söödavat suppidest kuni tortide ja Tormi meenutab, et huviringi idee tek- juhendan seda ringi juba teist aastat.“ kookideni välja,“ räägib juhendaja.

62 |462| Eesti LOODUS JUUNI 2019 Köögifüüsika Toiduturunduse õppeks saab ära „Minu roll on õpilasi suunata, leida Peegelglasuur kasutada loodusmaja üritusi. Näiteks retseptid ning luua tingimused sel- peetakse seal mitmesuguseid laatu, leks, et õpilased hakkaksid mõtlema, • 300 ml vett kus õpilased saavad omatehtud too- küsimusi küsima, vaatlema, avasta- • 300 g suhkrut teid müüa. See kasvatab osalejates ma. Näiteks mai keskel proovisime • 1 purk (395 g) kondenspiima ettevõtlikkust. Huvitaval kombel on teha tordile peegelglasuuri. Sellele • 15 želatiinilehte ringi töökeel inglise keel. „Kuidagi on on iseloomulik tagasipeegeldumine, • 735 g valget šokolaadi juhtunud nii, et suur osa osalevatest kui valgus sellele langeb. Glasuur • meelepärast toiduvärvi õpilastest ei ole Eesti päritolu, kuid on ei õnnestunud küll täiuslikult, kuid (allikas: veebileht tasty.co) sattunud siia seoses oma vanemate töö õpilased said avastada, kui hästi või õppimisega,“ selgitab juhendaja. maitseb želatiinileht – omal algatu- ega vesi, suhkur ja kon- Kes huvituvad toidust ja teadu- sel – ja mis juhtub, kui želatiinilehed denspiim ja kuumuta potis sest ja millised on kõige menuka- külma vette panna ja kui see kuuma ühe minuti jooksul. Leota mad teemad? „Huviring on mõeldud glasuuri sisse kasta.“ Sželatiinilehti kahes liitris külmas seitsmenda kuni kaheteistkümnenda Nüüd saabki Eesti Looduse lugeja vees, seejärel pigista liigne vesi klassi õpilastele, kuid seni on osale- kaasa teha maikuise ringitunni, kus välja ning vala želatiin kuuma nud eelkõige põhikooliõpilased. Ma käsitleti peegelglasuuri ja peegeldu- segu hulka. ei oska öelda, kas on kõige populaar- mist (toimi kõrval esitatud retsep- Vala saadud vedelik tükelda- semaid ja vähem populaarseid tee- ti järgi). tud šokolaadile ja lase sel paar masid. Toit on üsna hea motivaator. Tormi Kotkas tunnistab, et ta pole minutit pehmeneda. Võta sau- Pigem pakub väljakutset see, kuidas päris kindel, miks glasuuritegu pisut mikser ja sega hoolikalt, nii et innustada õpilasi uurima ja vahel ka luhta läks: „Nägime, et tulemus oli ei tekiks õhumulle. Need riku- midagi lugema.“ liiga vedel ja tardumine ei toimuvad glasuuri. Et mullid eemal- Tormi kinnitab, et sõna „õppima“ nud piisavalt kiiresti. Minu hüpo- dada, kurna segu ettevaatlikult on huviringi kontekstis tabu: „Minu tees on, et želatiini sai glasuuri sisse läbi sõela näiteks suurde kannu. kogemus näitab, et õpilased õpivad liiga vähe, sest õpilastele maitses see Vajaduse korral kurna kaks küll, kuid see õppimine toimub tege- liiga hästi.“ korda. Mullikesi saab eemaldada vuse kaudu ja lähtub loomulikust Igatahes saab glasuuriga selgita- ka hambatikuga või surudes segu uudishimust.“ da peegliefekti. Tormi Kotka sõnul: pinnale toidukile. Kui ringi nimes on sõna „teadus“, „Selle põhimõte on pinnale langeva- Lisa toiduvärv ja sega, kuni võib see olla isegi hirmutav. „Teadus te valguskiirte täielikus tagasipeegel- glasuur on ühtlaselt värvunud. on lastele seni huvitav, kui saab dumises meie silma. Peegelglasuuri Seejärel kata glasuurinõu toidu- teha katseid, veel ägedam, kui saab puhul oleks palju eeldada, et näeks kilega, asetades selle tihedalt gla- teha pauku. Koolis ei ole võimalik ennast kui peeglist, sest glasuur ei suuri pinnale. iga teema korral lahendada praktilisi ole nii sile, et valgus täielikult tagasi uurimuslikke ülesandeid ja ka pide- peegelduks. Küll aga peaks see gla- vad uurimuslikud ülesanded muutu- suuritud koogi pind olema piisavalt vad lõpuks igavaks.“ sile, et efekti oleks võimalik näha. Aiandus, turundus ja teadus Tormi arvates on loodusainete Ma ise ei ole füüsik, kuid niimoodi Kõiki tunde ei peeta siiski köögis tunnid koolis väga sisutihedad, aga on ka minul põnev uurida füüsikali- ja alati ei maitsta head-paremat. neil ei pruugi õpilaste meelest olla si protsesse.“ Käsitletakse mitmesuguseid teema- seost igapäevaeluga. Selline õpe aga Küsimuse peale, mis on tunde ette sid, mis haakuvad toiduvalmistamise- kujundab tahes-tahtmata õpilaste valmistades kõige raskem, tunnistab ga: aiandusest turunduseni. suhtumist teadusesse kui igavasse noor juhendaja, et ettevalmistus on „Õnneks on Tartu loodusmajal oma valdkonda, mis pole argieluga seotud loov protsess, kuid vahel tuleb inspi- ürdipeenar, kus saab erinevaid maitse- ja millega tegelemiseks peab olema ratsioon väga viimasel minutil. „Siiski taimi tundma õppida. Sel aastal osale- väga tark. „Teaduses on rutiinseid püüan tundi valida sellised retseptid, sime ka Räpina aianduskooli projek- ja süvenemist ning aega nõudvaid millega annaks seostada midagi õpet- tis „Tomatisõbrad“, mille abil saame etappe ja põnevaid katseid. Leian likku loodusteaduste vallast ja mis tundma õppida tomati hingeelu,“ toob siiski, et teadushuviringi ülesanne saaksid valmis tunni lõpuks. Paaril Tormi näiteid. Tomatisõbrad alustasid ongi anda võimalus õpilastel näha korral on õpilased valinud sellised tegevust juba talvel. Veebruaris hak- seoseid teaduse ja päriselu vahel ja toidud, mis ei valmi kahe tunniga. kasid õpilased kasvatama kahte sorti seejuures kujundada arusaam, kui- Näiteks brüleekreemi ja jäätise maits- tomateid, mida väetati kahe loodus- das teadus tegelikult toimib. Kõigile miseks tulid õpilased järgmisel päeval liku väetisega. Seejärel uuriti, kuidas see ei sobi. Nii nagu kõigist ei saa uuesti loodusmajja.“ taimed kasvavad. baleriine või viiuldajaid.“

JUUNI 2019 Eesti LOODUS |463| 63 Luubi all Malaaria ja Eesti II

Kolmeosalise sarja teises artiklis heidame pilgu malaaria Esimesed kinnitatud andmed ajaloole Euroopas ja eeskätt Eestis. Mismoodi vanarahvas malaaria kohta Eestis pärinevad 18. sajandist kirikukoguduste meet- halltõvega rinda pistis? rika- ehk perekonnaseisuraamatu- test, kuhu kanti sisse ka surmapõh- Kuulo Kutsar Arvatavasti põhjustas Euroopa jused. Esimesed kaks kirjalikku mär- parasvöötmemaades malaariat kust malaaria ehk halltõve kohta on alaaria oli Euroopas ula- 18.–19. sajandil peamiselt Plasmo teada 1736. aastast. Sagedad hall- tuslikult levinud juba dium vivax [2]. Mõningatel andme- tõve surmajuhtude sissekanded Vana-Kreekas ja -Rooma tel jõudis see liik Vahemere maa- Eestimaal pärinevad 1793. aastast. Mimpeeriumis. Ajalooliselt ongi selle dest põhjapoolsematesse Euroopa Eriti palju halltõvesurmi on kirja pan- tõve levik meie maailmajaos koondu- riikidesse hiljemalt 673. aastal [5]. dud 1799. aastal (224), misjärel püsis nud eeskätt Vahemere maadesse. Edasi põhja ja ida poole, sealhulgas malaaria Eestis ilmselt üle 30 aasta. Põhjapoolsemates Euroopa riiki- Läänemere maadesse, liikus ta aega- Inimesi hauda viinud malaariaepidee- des on malaariat suure probleemi- misi koos ristisõdijate, palveränduri- miad kordusid aastatel 1798–1800, na märgitud alates varajasest kesk- te, meremeeste ja kaupmeestega. 1827–1832 ja 1847–1849. ajast. Varasematest allikatest pole vii- Suurim epideemia oli neist kesk- teid malaariataolisele haigusele teada. Malaaria leviku mine, aastail 1827–1832. Enim sur- Kindlasti soodustasid malaaria levi- kõrgaeg Euroopas majuhtumeid selle epideemia ajal – kut Euroopas paranenud reisimisvõi- oli varajane uusaeg. 383 – on kirja pandud 1830. aastal, malused ja tihenenud kaubavahetus. 19. sajandi esimesel poolel ent kogu epideemia jooksul suri hall- Malaaria leviku kõrgaeg Euroopas võtsid malaariaepideemiad tõppe 930 inimest. Epideemia haaras oli varajane uusaeg. 19. sajandi esi- Eesti alal peamiselt praegust Võru- ja matti nii Madalmaades kui ka mesel poolel võtsid malaariaepidee- Tartumaad. Võib öelda, et toonane miad matti nii Madalmaades kui ka Põhjamaades. ilmastik soosis tõve levikut: keskmine Põhjamaades [1]. Küllap levis hai- temperatuur juunist augustini oli kõi- gus ka Eestisse, sest malaaria oli Teise liigi, P. falciparum’i põh- gil kuuel aastal üle 16 ºC ja sajupäe- toona endeemiliselt ehk püsivalt levi- justatud malaariat tuli põhja pool vi oli näiteks 1829. aasta suvekuudel nud Saksamaal (Põhja-Saksamaal, ette ilmselt harva, sest see plasmoo- kuus keskmiselt 17 ning 1830. aastal Reinimaal, Tüüringis, Baierimaal jm), dium vajab arenemiseks vähemalt keskmiselt 12 [6]. Madalmaades, Inglismaal, Taanis, 18–19 ºC temperatuuri mitme kuu Kokku saab Eestis aastatel 1751– Rootsis ja Norras. Millal malaaria muu- jooksul. Ent soojade suvede kor- 1850 loendada 2280 malaaria surma- tus Läänemere maades endeemiliseks, ral võis levida temagi. Nii mõne- juhtu ning malaaria osatähtsus kõiki- ei ole täpsemalt teada. Loodetavasti gi malaariaepideemia Madalmaades, de surmapõhjuste seas oli Eestimaa annavad selle kohta selgitust tuleviku Põhja-Saksamaal, Inglismaal, Taanis kubermangus umbes 0,1% ja arheoloogilised uuringud. ja ka Baltimaades võis põhjustada Liivimaa kubermangus umbes 0,4%. just P. falciparum. Mõningatel and- Võrdluseks: Soomes on malaariasur- Mis liigid? Loode- ja Põhja-Euroopas metel puhkesid P. vivax’i epideemiad made osakaaluks kõigi surmajuhtu- levitasid malaariat eeskätt sääseliigid pigem kevadel ja P. falciparum’i epi- mite seas aastail 1750–1850 rehken- Anopheles atroparvus ning Anopheles deemiad sügisel [2]. Põhjamaades datud koguni 4,7% [14] – võimalik, et messae. Viimati nimetatu omapära on (Rootsis, Soomes, Taanis, Norras) võrreldes Eesti- ja Liivimaaga regist- asjaolu, et ta suudab malaaria tekita- haigestuti malaariasse suuremalt reeriti Soomes toona haigusjuhtu- jaid levitada ka küllaltki jaheda ilmaga: jaolt kahel ajal aastas: mais ja mõne- meid korralikumalt. alates 6 ºC. Kuuekraadise temperatuu- võrra vähem oktoobris. Enamasti surdi Eestis malaarias- ri korral kulub sääsel aga vähemalt 44 Omaaegse Nõukogude Liidu kesk- se soojal aastaajal, aprillist augusti- päeva alates nakkuskandja vere ime- osas levis malaaria põhiliselt juuni. Aastail 1751–1800 langes sellesse misest, et muutuda nakatamisvõime- nist augustini. Peamine põhjustaja perioodi 83% halltõve surmajuhtu- liseks. Teine sääseliik, A. atroparvus, oli P. vivax’i alamliik P. v. hibernans, dest, järgmisel poolsajandil, 1801– vajab plasmoodiumide arenguks vähe- kelle lõimetusaeg inimestes on mitu 1850, oli see osakaal umbes sama, malt 15 ºC temperatuuri [4]. kuud [2]. 82%. Ent tähtsusetu ei olnud ka tal-

64 |464| Eesti LOODUS JUUNI 2019 Pilt: KristjanPilt: Raud

Kristjan Raud, „Magav Kalevipoeg“ (1933). Karl Ernst von Baer on oma doktoritöös (1814) sõidelnud eestlasi ebatervislike elu kommete pärast: tihti jäänud nood pärast põllutööd otse põllule magama. Nõnda pääsevat halvad maa-aurud inimese ter vist rikkuma. Malaaria levikut ongi ajalooliselt seostatud halva, niiske õhuga: ka haiguse nimetus tähendab otsetõlkes halba õhku. Baer ise langes raputaja küüsi Kaspia ekspeditsioonil 1855. aastal vekuudel levinud nn siseruumide Eesti vabariigis hakati malaariasse lest septembrini. Seega olid kevadel malaaria. haigestumise kohta koguma andmeid haigestunud inimesed nakatunud ilm- Tõppe surdi igas vanuses, ent sage- 1921. aastal. Tollest aastast on kirja selt juba eelmisel või isegi üle-eelmisel damini surid kõige nooremad ja kõige pandud 31 haigusjuhtu: Harjumaal, suvel, või siis saanud nakkuse toas tal- vanemad: alla viieaastased ja üle viie- Virumaal, Tartumaal ning Saaremaal. vitunud sääskedelt. kümnesed. Kõige rohkem oli halltõ- 1922. aastal haigestus 10 inimest: vesurmi Tartu-, Võru- ja Virumaal Virumaal, Tartumaal, Pärnumaal Suur haigestumiste laine tabas ning suhteliselt vähe Tallinnas ja ja Järvamaal. Surmajuhte ei olnud Eestit pärast teist maailmasõda. Harjumaal [8, 12]. [3]. Järgmistel aastatel jäi haigestu- Viiel sõjajärgsel aastal, 1945–1949 misi märksa vähemaks: 1925. aastal registreeriti Eestis võrreldes varase- Alates 19. sajandi teisest poolest malaariajuhte ei olnud, 1926. a oli maga üüratu hulk, 3355 malaarias- on kirikuraamatute kõrvale lisandu- üks, 1927. a neli ja 1928. a kuus juhtu se nakatumise juhtu. Kohalikke elanud teist tüüpi teavet: Vene keisri- [13]. 1932. aastal oli üks haigusjuht nikke oli nende seas siiski ainult 6%. riigis kehtestati nõue koguda and- ning aastatel 1934–1936 igal aastal Kohalike elanike malaariajuhte pandi meid nakkushaigustesse haigestumi- üks haigusjuht. Alates 1937. aastast 1945. aastal kirja 15, 1946. a 8, 1947. a se kohta. Aastatel 1877–1882 põdes tõbi taas sagenes: 1937. a 4, 1938. a 11, 1948. a 170 ja 1949. aastal 7. Nagu Eesti alal malaariat kokku 5067 ini- 12, 1939. a 15, 1942. a 26 ja 1943. aas- näha, tõuseb siin aegrivis teravalt mest, neist enamik (4173) Liivimaa tal 5 juhtu. Enamasti haigestusid maa- esile 1948. aasta, kuid võimalik, et kubermangus, st Lõuna-Eestis. inimesed [7]. põhjus on lihtsalt toonane formaalne Aastatel 1887–1895 põdes malaariat Nii nagu 19. sajandil sagenes ka kriteerium, mille järgi arvestati haige 2284 inimest, seekord enamik (1826) Eesti vabariigi ajal haigestumine april- Eestis nakatunuks juhul, kui ta oli siin Eestimaa kubermangu, st Põhja-Eesti lis. Nii vara kevadel õues elavad sää- elanud kaks aastat. Seega sattus koha- maakondades. Enne esimest maail- sed veel ei saa malaariaplasmoodiume like nakkusjuhtumite nimekirja ilm- masõda, ajavahemikus 1909–1914, levitada, sest jaheda ilma tõttu pole selt hulk neid, kes olid nakkuse saa- võis täheldada vähenenud haigestu- plasmoodiumide sporosoide sääse nud sõja ajal mõnes muus riigis. mist: näiteks Eestimaa kubermangus kehas veel tekkinud. Eesti ilmastik või- Epideemia lõppes 1949. aastaga, haigestus nendel aastatel malaariasse maldab õueoludes malaariasse naka- suurt rolli mängisid selles nii sot- 134 inimest [9]. tuda peamiselt vaid juuni teisest poo- siaalsed muutused kui ka tõrjemeet-

JUUNI 2019 Eesti LOODUS |465| 65 Luubi all

Tsaariarmee soldat Eesti rahvapärane August Herman malaariakäsitlus 1916. aastal. Eesti talupoegi värvati alaaria on üks vanemaid soldatiteks mitme inimkonna tervist ja saa- saja aasta jooksul ja tust mõjutanud nakkus- saadeti sageli võitle Mhaigusi. Lemming Rootsmäe andma Lõuna ja Kesk metel viitasid esimesed kirjalikud Foto: eesti rahva muuseum / muis.ee eesti rahva Foto: Euroopa malaaria allikad malaaria levikule Läänemere kolletesse. Pikapeale idapoolsetes maades juba 12. sajan- hakkas maarahvas dil [12]. Esimesed kinnitatud and- taipama, et halltõbe med malaaria leviku kohta Eestis toovad kaasa väe pärinevad 18. sajandi kolmandast teenistusest naas aastakümnest. Nendel aegadel ei nud. Malaaria edasi teadnud Eesti talurahvas ilmselt, kandumise sääskede et halltõbi on nakkav parasitaar- kaudu tõestas šoti haigus. Vaatleme halltõvega seotud arst Ronald Ross rahvapärimust, tuginedes folklo- alles 1897. aastal, rist Pille Paali koostatud ülevaatele saades selle avas „Halltõbi“ [11]. tuse eest Nobeli meditsiiniauhinna Kuidas maarahvas malaariat nimetas? Lõuna-Eestis (Mulgi, Tartu, Võru, kesk- ja idamurde alal) nimetati malaariat halliks või halltõveks, Ida-Eestis öeldi ork või orgatõbi, Saaremaal viluhaigus, Hiiumaal kül mahaigus, Setumaal vauhk, Põhja- ja Lääne-Eestis külmtõbi. Lõuna- ja Ida-Eestis tunti halltõbe ka Lapimaa haiguse nime all, mis põhines rahva uskumusel, et Lapi nõiad käisid hin- med. Tõrjet tehti eriti hoogsalt aasta- valdavalt kolmandapäevitist malaariat, gede kujul Eestimaal inimesi piina- tel 1950–1958: veekogude pinda töö- sest see oli Nõukogude Liidus kõige mas ning neile halltõbe kaela saat- deldi putukamürgi heksakloraaniga, ulatuslikumalt levinud. Ent aastatel mas. Harvem on malaariat nime- talvituvate sääsekolooniatega ruume 1959–1961 ei registreeritud Eestis ka tatud väristehaiguseks, väristajaks, pihustati putukamürgiga DDT ning ühtegi sisse toodud malaaria juhtumit. raputajaks ja sõidutõveks. sanitaar-karantiiniteenistus kontrol- Olukord muutus 1962. aastal, kui lis sääskede leidumist epideemiapiir- Eesti kaubalaevastik hakkas tegema Mida peeti halltõve põhjuseks? kondadest saabunud lennukites, lae- reise troopilise Aafrika riikidesse, Arvati, et halltõbi tekkis soodest, vades ja kaubapakendites. kus malaaria oli levinud. 1980. aas- metsast, veest, tuulest, õhust või Pärast 1949. aastat ei ole Eestis tate lõpus tõid malaariat Eestisse ka nigela riietuse, külmetamise, puu- enam kirja pandud kohalikke nakatu- Afganistani sõjas osalenud. Aastatel duliku toidu, särjepeade söömise, misi, registreeritud on üksnes välis- 1962–1996 on Eestis kirja pandud 271 värske kala nägemise, ehmatamise, riikidest saabunute haigusjuhtumeid. haigusjuhtu, kõik haigestunud olid nõiduse, kurja nimetamise või van- Võrdlusena võib nimetada, et näi- nakatunud välismaal: 87% mereme- dumise tõttu. Usutavasti tõid halltõ- teks Madalmaades on viimane koha- hed ja 8% Afganistanis teeninud sõja- be laplased, põhjustas kurat, saatsid lik malaariajuht teada aastast 1961 ja väelased. 58% juhtudest oli haiguste- kuningas Herodese tütred või jumal ametlikult tunnistati riik malaaria- kitaja P. falciparum, 25% P. vivax (kol- karistuseks pattude eest. vabaks maaks 1970. aastal. mandapäevitine malaaria) ning üle- Otto August von Jannau Enamik nõukogude aja algaastatel jäänud juhtudel P. ovale [10]. 1857. aastal ilmunud käsiraamat Eestis malaariasse haigestunutest oli Praegusel ajal toovad malaariat „Ma-rahwa Koddo-Arst ehk lüh- sisse rännanud teistest liiduvabariiki- Eestisse üksikud ravimprofülaktikat hikenne juhhataja, kuidas iggaüks dest. Mis liiki malaariaplasmoodiume eiranud reisijad. Aastail 2009–2018 mõistlik innimenne ommas maias sealt Eestisse toodi, selle kohta ei ole on igal aastal kirja pandud üks kuni ja perres, kui kegi haigeks saab, andmed säilinud. Tõenäoliselt toodi kuus juhtu. aga arsti ep olle sada, woib aidata“

66 |466| EEsti LOODUs JUUNI 2019 seletab külmtõve ehk halltõve tek- taimi, süte- ja tuhavett, lehkavaid see läbi, et 20 wai 30 pipari tera wii- kimist järgmiselt: „Niisugune hai- aineid, arvumaagiat, maagilise toi- naga sisse wõtab, siis hästi ratsa sõi- gus tuleb kõige enamast sest, kui mega kehaeritisi ning loomaliha ja dab nõnda, et ihu läbi ja läbi pala- inimene ennast külmetab, palawast leivaga seotud maagiat; haiget soo- vaks saab ning higistama hakab. Siis külma kätte lähäb, ehk kui ihu higi- jendati või lasti tal haududa, joodi heidab inimene ennast sängi maha ne, et teda äkitselt jahutakse ehk kui ohtralt viina. Rohkesti kasutati sõna- ning katab ennast soojalt kinni ning külma, märja maa peal, liialt sooses dega ravimist („kadugu halltõbi“, enne ei tohi ülestõusta, kuni ihu kohtades ööseti magatakse. Kui hai- „abrakadabra“, „varesele valu“ jms koguniste jahedaks saanud, ega tohi gus ka kaub, wõib ta ommeti seda- väljendid), sh piibliteksti ja piib- ka mitte külma tuulesse minna. Kui maid, kui sa hooletu oled, liiaste liainelisi loitsusid. Tuntud oli sau- palju niisugune arstimine awitanud, sööd ehk jood, ehk palawalt tuule nas tervendamine, ravitseti salaja- ehk kui sagedaste sest kahju tõus- kätte lähäd, rängem, kui ennegi jälle ses kohas või vanatüdruku ja lesk- nud, ei ole mitte teada“. Juhis soo- tagasi tulla“ [15]. naise sängis. Tõbe aeti kehast välja vitab külmtõve ravimiseks kasutada veel mitmel moel: näidati rusikat või selliseid ravimtaimi nagu nääred ehk Kuidas maarahva meelest halltõ- paljast tagumikku, haiget peksti ese- harilik näär, põldhumal ehk hari- bi levis? Arvati, et halltõbi ilmub metega, millel teati olevat maagili- lik maasapp, raudnõges ehk kõrve- vanamehe, ilusa preili, tundma- ne vägi, lavastati enesetapp, kasuta- nõges, ubaleht, tammekoor ja maa- tu mehe, vaevaja poisikese, looma, ti tera- või tööriistu, suitsutati tuge- mõõl ning lisab „kõige parem arsti linnu või putuka kujul või hallil valõhnaliste ainetega. Et halltõvest rohi, ehk kül kallis on, kui jõuab hobusel ratsutades. Hilisemal ajal vabaneda, püüti seda üle kanda ese- osta: Kinin. Seadasinast rohtu jae- kujunes tõepärane arvamus, et hall- metesse (puusse, vette, kasukasse) takse apteekis, paljuks iga kord tuleb tõve tõid kaasa tsaariarmees teeni- või loomadesse (kehastudes loo- wõtta“ [15]. nud soldatid. Pole ime, et vanarah- maks). Külmtõve eest püüti pugeda 1. Anderssen, O. 1980. A malaria epidemic in vas seda tähele pani, sest Eesti talu- peitu, näiteks kirstu, või roniti puu Denmark. – The great mortalities. Liege. rahva poegi värvati soldatiteks mit- otsa; usuti, et haigus ei pääse läbi 2. Bruce-Chewatt, L.; Zulueta, J. 1980. The mesaja aasta jooksul ja saadeti sage- tulest ega veest. Malaariahoo raviks rise and fall of malaria in Europe: a histo- li võitlema Lõuna- ja Kesk-Euroopa soovitati haige nägemata püssi lasta, rico-epidemiological study. Oxford. malaariaepideemiatest hõivatud temale külma vett peale visata või 3. E.V. Tervishoiu Peavalitsuse aruanne 1921–1922. Tallinn, 1923. maadesse. Seal nakatunud nakata- ehmatada. 4. Knottnerus, O. 2002. Malaria around the sid isatallu tagasi jõudes siinsete North Sea: a survey. – Climatic development sääskede kaudu oma pereliikmeid Tihtipeale kõige and history of the North Atlantic Realm. jm lähikondseid. Hanse Conference Report: 339–353. viimasena pöörduti 5. MacArthur, W. 1951. A brief history on koolitatud tohtri English malaria. – Br. Med. Bull. 8: 76–79. Kuidas halltõbe ära tunti? Vana poole, sest kaua aega 6. Meitern, H. Esimesed kestvamad ilmavaat- rahvas teadis hästi halltõve haigus- lused Tartus 1821–1834. Teaduse ajaloo nähtusid, nende kordumist ja kulgu. umbusaldas talurahvas neile lehekülgi Eestist VIII: 51–62. tundmatuid ravivõtteid 7. Nakkus- ja parasiithaigused Eestis. Riigi Malaariale iseloomulikku palaviku- Tervisekaitseamet, 1995. hoogu ehk paroksüsmi nimetati halli kasutavaid tohtreid. 8. Nakkus- ja parasiithaigused Eestis. sõitmiseks, halli ajamiseks, raputa Tervisekaitseamet, 1996. miseks, vappumiseks või väristami 9. Nakkus- ja parasiithaigused Eestis. seks. Haige kohta öeldi, et tal on hall Kui kodune ravi ei aidanud, mindi Tervisekaitseinspektsioon, 1998. 10. Nakkus- ja parasiithaigused Eestis. peal või hall seljas. abi saama küla ravitsejalt, ent kui Tervisekaitseinspektsioon, 2000. „Ma-rahwa Koddo-Arst“ kirjel- seegi ei aidanud, pöörduti kirikuõpe- 11. Paal, Piret (koost) 2014. Halltõbi. Eesti dab halltõbe niimoodi: „Selle haigu- taja, kohaliku mõisniku või mõisni- Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, se juures hakab esiteks külm peale, ku kaasa poole. Hilisemal ajal võis Tartu. 12. Rootsmäe, L. 1987. Nakkushaigused surma et hambad suus wabisewad. Siis saab abi ja nõu saada ka apteekrilt ning põhjusena Eestis 1711–1850. Tallinn. ihu nii palawaks, et ta higistab. Kui ravimeid ja ravimtaimi vahendanud 13. Riigi Statistika Keskbüroo. Rahvastik ja see mööda on, näitab kui oleks ini- rändkaupmehelt. Seda said lubada tervishoid Eestis. Tallinn, 1930. mene jälle terwises. Aga pääwa kaks siiski suhteliselt vähesed, sest selle 14. Vattula, K. 1983. Historical statistics. The economic history of Finland. ehk kolm wahet, hakab ta uueste kül- eest tuli maksta. Tihtipeale kõige 15. von Jannau, Otto August 1857, 1870. metama, palawat tundma ning higis- viimasena pöörduti koolitatud toht- Ma-rahwa Koddo-Arst. Tartu. tama“ [15]. ri poole, sest kaua aega umbusaldas Kuulo Kutsar (1939) on viroloog-epide- talurahvas neile tundmatuid ravivõt- mioloog, arstiteaduste doktor. Töötanud Kuidas halltõbe raviti? Rakendati teid kasutavaid tohtreid. maailma terviseorganisatsiooni eksperdi- mitmesuguseid ravivõtteid ja „Ma-rahwa Koddo-Arst“ kirjel- na ja Euroopa haiguste ennetamise kes- -vahendeid: väriheina ja muid ravim- dab, et „maarahvas ravis külmtõbe kuse nõukoja liikmena.

JUUNI 2019 Eesti LOODUS |467| 67 Looduskaitse ajalugu Veljo Ranniku 85 Meenutades Eesti looduskultuuri suurvaimu

ga mul olnud temaga tavapä- rast isa ja poja suhet, mis eel- danuks näiteks ühist arupida- mist,E kuhu minna õhtul kelgutama või mida õhtuks süüa. Kuna vanemate perekond purunes ja meie elasime seejärel Tartus, Veljo aga Tallinnas, ei olnud kohtumised eriti tihedad. Tal oli ka väga palju ühiskondlikke kohustusi ja ta elaski rohkem välja- poole. Võib-olla ei olnudki väiksema- te lastega tegelemine talle omane, tema loomulikku suhtlusringkonda kuulusid täiskasvanud. Lapsepõlves olid meie pikemad koosolemised enamasti seotud tema muu tegevusega: mäletan helikopterisõitu, kus loodus- kaitsjad ajasid ilmselt salakütte taga, jahilkäiku ja raadiolindistusi looduses Veljo Ranniku ning bussiekskursioone. Seda laadi • loodus- ja keskkonnakaitsja, mitee tehnik, inspektor, vanem retki ja käike ei olnud teab kui palju, muinsuskaitse- ja ühiskonnate- arhitekti kohusetäitja aga need on siiani meeles. gelane, üks tänapäevase loodus- • 1963–1966 Tartu metsamajandi Kõik jutud said siiski räägitud, kaitse alusepanijaid looduskaitseinspektor aga pigem hiljem, umbkaudu sel • 27. juuni 1934 Võsu – 21. august • 1966–1990 Eesti NSV metsama- ajal, kui käisin juba ülikoolis. Eks 2012 Tallinn janduse ja looduskaitse minis- tema olemust ja suhtumist maail- • 1942–1944 Tartu 4. algkool teeriumis vaneminsener, vanem- ma oli tugevalt kujundanud ka noo- • 1944–1950 Tartu 6. keskkool inspektor, peainspektor rusaeg Siberis vasekoobastes. Me • 1950–1954 vangistus osalu- • 1990–2001 keskkonnaministee- keegi ei kujuta ette, mida seal tuli se eest Tartu noorte rahvus- riumi nõunik üle elada. likus liikumises (Tartu noorte • 1979 sai suure looduskaitsemär- sinine leegion), rehabiliteeriti gi Palju on räägitud ja kirjutatud Veljo 23. novembril 1990 • 1998 pälvis Valgetähe V klassi Ranniku panusest ühiskonda: tema • 1957–1959 Tartu 1. töölisnoorte teenetemärgi tegevus muinsuskaitse ja looduskait- keskkool • 2000 sai Eerik Kumari loodus- se vallas; tema korraldatud retked • 1959–1963 Tartu linna ja rajoo- kaitsepreemia ja matkad; päevad täis askeldusi ja ni töörahva saadikute täitevko- • vt ka Eesti Loodus 2012, nr 9 koosolekuid, kauneid, aga ka mõru- võitu hetki. Ilmselt pakub eelkõige huvi hoopis muu: mismoodi on järgmised põl- vaid mu enda mõeldud, aga neid mõt- sedakaudu leitud lahenduste järgi. ved kandnud meeles tema mõtteid ja teid vormides olen tundnud, et tema Ära usalda kaarti (geoalust) ega arusaamu. Märkamatult olen paljutki arvas nõnda. Kuna olen linnaplaneeri- joonist, vaid mine alati kohale: laua neist elus arvestanud, aluseks võtnud, ja, ei puuduta need kuigi palju loodust, taga võib projektiala tunduda kas suu- tähelepanekuna meelde jätnud ja oma aga just see võibki paeluda. rem või hoopis väiksem kui tegelikult. lastele rääkinud. Esitan need mõtte- Maastikku ja linna ei kujundata Tunneta tervikut: mets ei ole ainult kildude, -välgatustena, mitte viimist- ilusate pildiraamatute ega pidulike puud, linn ei ole ainult majad, teed letud jutuna. kõnede alusel, vaid kohapeal, kohtu- pole ainult teed. Ära pea keskkonnas Ega need pruugigi olla tema öeldud, mistel projekteerija ja tellijaga ning ühtki valdkonda teisest olulisemaks,

68 |468| Eesti LOODUS JUUNI 2019 Fotod: erakogu Fotod:

Noorte looduskaitsjatega Lahemaal: Veljo Ranniku teab, mis suunas liikuda. Helve Võsamäe muusikasaadete reis: Edgar Selberg on valvel, et kogu Veljo jutt Neid matku korraldas ta igal aastaajal. saaks salvestatud. Ilmselt 1984. a Foto aastast 2007

arkus annab rahu. Ka tulistes Veljo Ranniku – Eesti looduskaitse legend vaidlustes jäi ta naeratavalt Koostanud Taimi Tulva, toimetanud Anto Raukas. Lisana raadiosaadete CD ja rahulikuks. Imetlusväärse teleesinemiste DVD. 2014. 352 lk TEesti looduse ja varasemate aegade kultuuri tundja, avarate teadmistega eljo Ranniku kes- sioonijuht ja tuntud esineja teejuhi hingerahu tulenes südame kendus Eesti maas- raadios. tarkusest. Seda tundsime kõik tema tike, mõisasüda- Mälestuskogumik sisal- kaasteelistena. meteV ja parkide uurimise- dab paljude kaasteeliste Veljost kui selgitajast, vestjast kiir- le, pidas tähtsaks luua kait- meenutusi ja fotosid Veljo gas ühteliitvat soojust. See kandus sealasid, ta on sõnastanud Rannikust kui loodus- ja hingest hinge nagu lõkkesoojus. Seda ranna- ja kaldakaitse sea- muinsuskaitsjast, tee- ja ei saa samastada südasuvise roiuta- duse ja igaüheõiguse põhimõtted. rännujuhist. Ühtlasi on avaldatud va keskpäevapäikesega. Meeliköitvad Ranniku tundis Eestimaad nii maalt Veljo Ranniku bibliograafia ja lisa- olid vestlused pärast päevatööd, loo- kui ka õhust, ta oli võrratu ekskur- na CD ja DVD. juva päikese paistel mõisa aidatre- pil, laagris lõkkel õhtueinet valmistades või une-eelsed sõnamaalingud telgipõrandal kotis lamades. Veljost kõik on tähtis, kõik on seotud. kampaaniaga – kulub aastakümneid; õhkus äratavat, sisendavat, kaasakut- Kui midagi on korda saadetud, tegijal tuleb sellega leppida. suvat vaimsust. pole tähtis tegija nimi, vaid asjaolu, Mida rohkem sa tead kas linnast Ei mäleta esimest kohtumist et see on tehtud, valmis saanud. See või metsast, seda huvitavam on elada. Veljoga, seda nagu poleks olnudki, ongi tänu tegijale. Ekskursioonil linnas tuleb üles leida justkui oleksime teineteist tundnud Kui planeeringutes ette nähtust turg, kirik, kõrts ja kalmistu: siis hoo- algusest peale. Esimene kokkupuude on teoks saanud 60%, on väga hästi. mad linna olemust. ministeeriumis oli pankranniku kait- Võib teha kui tahes palju ettekirjutusi, Üks kõrghoone röövib linnalt terve seala seaduse eelnõud arutades. muinsuskaitsealuse maja saatus ole- kvartali. Vaade merele, jõele on kõigi Meenub reis paeliidu rahvaga neb lõpuks ikkagi omanikust. oma. Ölandile, kuhu ta väga soovis tulla ja Mis on looduskaitsjate suurim tegu Oluline ei ole läbitud kilometraaž, koos geoloogidega olla. Olla paljan- Eestis? Mitte mõisapargid, puhas- vaid saadud elamused. dis tähendas kaasa mõelda, küsida ja tusseadmed ega muu selline; täht- Linnaruumist: inimesed lähevad vastata, arutleda paekihtidesse mae- saim on kaitsealade loomine jõgede sinna, kus juba on inimesi. tud kauge mineviku meres toimunud lähetel, see on igavikulise väärtuse- Kõiki kavandatud muudatusi tuleb sündmuste üle. Veljo mõistis sügavu- ga. Eesti vereringe ei ole mitte teede- selgitada, alatasa selgitada. Ära alati, et ka kivis on elu, ja aitas meil seda võrk, vaid vetevõrk. hinda ühtki arvamust. tajutavaks muuta, ta oli tuline rahvus- Nii maastik kui ka linn on visad kivi idee toetaja ja elluviija. muutuma, seda ei muuda aastase Indrek Ranniku Rein Einasto

JUUNI 2019 Eesti LOODUS |469| 69 Raamatud

Teoreetilisest bio- tavaliste ja hästi tuntud metsloomade Tallinna-Tartu maanteel, võõrliikide loogiast. Eluteadus kõrval mõnedki vähem tuntud, nagu piirid, taimepimedus ja pimetaim- matemaatika ja naarits või karihiir, ning alles hilju- sus, kaardistamine biogeograafias, semiootika vahel ti meie maale saabunud uustulnukad biogeograafia ajalugu Eestis; Eduard Kalevi Kull. Kaane (kährik, šaakal). Autor on tekste vali- Markuse käsitlus looduskompleksi- kujundanud Kalle des eelistanud usundilise maailma- dest, ülevaade Balti taimegeograafia Paalits, küljendanud pildi kajastusi ning tekke- ja seletus- ühingust ja Teodor Lippmaa osast Tiia Ilus. Tartu ülikooli kirjastus, 2019. muistendeid, samuti pajatusi ja koge- selles; kirjutised Eesti zoogeograafia 495 lk muslugusid. Nii saab jälgida, kuidas suurkujude Juhan Vilbaste ja Hans põlvest põlve edasi kantud pärimus ja Remmi kohta ning Gustav Vilbaste eoreetilise bioloogia ja bio isiklikult kogetu on põimunud. artikkel taimegeograafiast. semiootika mõte on aru saada Teose tekstinäited pakuvad ära- elust, elamisest nii, nagu see tundmisrõõmu nii loodusuurijatele Maapõuevisioon. Ton omane erisugustele elusolendite- kui ka teistele lugejatele, aga tekita- Schola geologica le. Et aru saada, on tarvis mõisteid ja vad ka küsimusi. Esimene käsitletud XIV mudeleid, teooriaid, selget üleulatu- loom on meie looduses juhuslikult Toimetanud Oive vat mõtet ning pingsalt ja põhjalikult kohatav ahm, kelle kohta on Iisakult Tinn, Karin Kungla, mõtelda. 2017. a üles kirjutatud järgmist: Kaidi Sarv, Kairi Kalevi Kull on raamatusse koon- „Meil oli ahm kaks või kolm aastat Põldsaar, Triine Nirgi. danud lood, mis on kirjutatud teoree- tagasi. Ta tuli jahipuki või -kantsli Eesti looduseuurijate selts, 2018. 78 lk tilise bioloogia kevadkoolides arut- alla, sõi seal, mis toodud oli mets- lemiseks. Artiklid on esitatud ajali- sigadele ja karudele. See jahimees, eljateistkümnenda geoloo- ses järgnevuses, aastase sammuga, 45 kes sinna süüa viis, nägi teda kaks gia sügiskooli ettekannete aasta kirjutised üksteise järel. Nõnda või kolm korda. Tema tunneb ahmi lühikokkuvõtted. Neliteist ilmneb, kuidas arusaamine on aega- ära küll. Õhtul hilja, kui see passimi- Nartiklit käsitlevad eesti aluspõhja pidi süvenenud. 1970.–1980. aastase aeg on, siis käis. Tema tahtis siga 3D-mudeli loomist, Eesti maapõue- tel oli teoreetilises bioloogias ideaa- saada, ahmi ta ei lasknud. Agusalu visiooni ja ka e-maapõue visiooni, liks matemaatiline teooria, aga tasa- pool oli see. Veel oli ükskord ahm Talsinki tunnelit, põlevkivituha käit- pisi ilmub eluteadusse semiootika. elektritrassi all metskonna juures. lemist; avaldatud on ka mitmesu- Ühtaegu arenevad oskused ja kon- Tereesa läks lehma edasi panema guseid mõtisklusi ja memuaare. tekst. ja nägi ligidalt, see loom nägi välja Kogumikku saab endale LUS-i majast „Mitmed neist lugudest on olnud nagu ahm tema kirjelduse järgi. Läks Tartust. (ja arvatavasti on veel) algatuseks kraavi põhja peitu, vist arvas, et ini- põhjalikumatele uurimustele akadee- mene siis teda ei näe“. Läänemaa kalmis- milistes väljaannetes mõnes muus tud III. Kullamaa, keeles. Ent esmalt läbi mõeldud eesti Schola Karuse ja Kirbla keeles. Kõigepealt väärib ikka ema- Biotheoretica XLV. kihelkondade kal- keeles kirjutada.“ Väärt lugemisvara Biogeograafia mistutest kõigile, kes tunnevad huvi loodustea- Toimetanud Lauri Koostanud Lembitu duste, eriti bioloogia vastu. Laanisto, Inga Twerdianski. Kullamaa Hiiesalu, Maarja Öpik, kihelkonnamuuseumi toimetised IV. Väike loomaraamat Alo Vanatoa, Oive Tinn 2018. 109 lk rahvapärimusest ja Kalevi Kull. Keeletoimetanud Szilvia Mall Hiiemäe. Szokk. Eesti looduseuurijate selts, 2019. rtiklikogumikus on vaatlu- Illustreerinud Mari 208 lk se all surnuaedade eri kül- Hiiemäe, korrektuuri jed: Eesti kalmistukultuur, lugenud Kadri Tamm, eoreetilise bioloogia kevad- eAestikeelsed hauakirjad, kalmis- küljendanud ja kooli järjekordsest kogumi- tuturism kui meil veel avastama- kujundanud Pille Niin. EKM teaduskir kust leiab 17 artiklit, alates ta turismiharu; mitme kalmistu jastus, 2019. 256 lk TKalevi Kulli saatesõnast ja Alexander kohta (Kullamaa, Piirsalu, Kuijõe, von Humboldti taimegeograafia Rehemäe, Kirbla jt) on esitatud põh- aamat on tore järg teosele esseest kuni Lauri Laanisto järele- jalikum ülevaade. Kogumiku lõpe- „Väike linnuraamat rahvapäri- hüüdeni Mart Viikmaale. Käsitletavad tab Tiit Salumäe 2016. aastal Rapla musest“ (2016). Sedapuhku on teemad on mitmekesised: makroöko- kirikus jõuluõhtul peetud jutluse valimisseR võetud 30 looduskeskkon- loogia, saarte biogeograafia, kaelu- tekst. Kogumikku saab osta koosta- na imetajaliiki või suuremat üksust, sega märgistatud põtrade liikumine jalt ([email protected]).

70 |470| Eesti LOODUS JUUNI 2019 Nuputa

Kutsume lahendama bioloogia- ja geograa aolüpiaadidel Milliseid inimtekkelisi olnud ülesandeid. Proovi järele, kas leiad neile õiged vastused! 3 pinnavorme on reljee - kaartidel kujutatud? Igal taimerühmal on isesugune varre anatoomiline ehitus. Pildil on kolme varre E. Paekarjäär ristlõigud (1–3). Märgi vastava tähega, millise rühma taime varre ristlõikudega on tegu. A. Gol väljak 1 B. Vajunud F. Silohoidla kaevandus- G. Kala- käigud kasvandus C. Freesturba- H. Tuhaplatoo väli I. Krossirada D. Aheraine- J. Lennuki mägi angaarid A. Sammaltaim, nt teravalehine JUHTKIMBUD 1 turbasammal

B. Sõnajalg- taim, nt harilik naistesõnajalg 1 2 3 2

D. Kahe- iduleheline veetaim, nt valge vesiroos

C. Kahe- iduleheline puittaim, 3 nt harilik mänd

E. Koldtaim, F. Üheiduleheline vee- G. Üheiduleheline õistaim, H. Kaheiduleheline rohttaim, nt kattekold taim, nt harilik luigelill nt harilik maikelluke nt metsmaasikas

2 Kirjuta, millisele numbrile mingi protsess vastab.

1 4 2 5 7 6 S 6 8 N

A – vee B – vee kon- C – vee D – jää aurumine denseerumine külmumine sulamine E – vabaneb F – neeldub G – vabaneb H – neeldub 540 kalorit 540 kalorit 80 kalorit 80 kalorit

Fotod: Wikipedia Commons, maa-ameti geoportaal J. – 6 B, – 5 H, – 4 I, – 3 C, – 2 A, – 1 3) G; – 8 C, – 7 H, – 6 D, – 5 E, – 4 B, – 3 F, – 2 A, – 1 2) C; – 3 H, – 2 , G – 1 1) Vastused:

JUUNI 2019 EEsti LOODUs |471| 71 In memoriam

metsateadlaste maastiku-uuringutes- se. Tema lemmikteema oli keskkonna- Arno Kanal muutuste mõju mullaprotsessidele ja mullastiku roll ökosüsteemi tasandil.

29. jaanuar 1964 – 7. mai 2019 Heli Raagmaa Foto: Arno Kanali viimaseks suuremaks ooduse õidepuhkemise ajal tööks jäi Eesti digitaalse mullasti- lahkus 55-aastasena ootama- kukaardi üleviimine rahvusvahelisse tult meie hulgast mullateadus- WRB-süsteemi. Tema loengutest ja Lte dotsent Arno Kanal. praktikumidest said olulisi teadmisi Järvamaalt Koerust pärit Arno lii- tuse peaeksperdina, kuid hakkas samal mullateaduse kohta nii geograafia kui tus geograafide perega aastatuhande ajal pidama loenguid geograafidele. ka loodusteaduste teiste valdkondade alguses, võttes enda õlule geograafide Geograafiaosakonnas sai temast üliõpilased. traditsioonilise põhikursuse – mulla- kiiresti maastikuökoloogia valdkon- Loengutes näis ta esmapilgul teaduse – õpetamise. Akadeemilise nas hinnatud kaastöötaja, kes mulla- range, ent selle pealiskihi alla oli pei- päritolu mõttes oli ta aga maaülikoo- teaduse kaudu oli ühenduslüli klas- tunud huumorit hindav ning aususele li kasvandik: lõpetas selle 1987. aastal sikalise loodusgeograafia ning teiste ja õiglusele tähelepanu pöörav hing, agronoomina cum laude. Samas kait- erialade vahel, alates metsandusest mis tihti avanes alles välipraktikal ses ta 1996. aastal ka filosoofiadoktori ja mikrobioloogiast kuni kasvuhoo- olles ja pikema koostöö korral. väitekirja, mis käsitles põllumuldade negaaside uurimiseni. Lai silmaring Arno oli üks sportlikumaid geo- orgaanilise aine ringet („Organic mat- ja alatine püüd täpsuse poole, nõud- graafiaosakonna töötajaid, tema suur ter turnover in arable Podzoluvisols“). likkus iseenda ja teiste suhtes oli talle hobi oli tennisemäng, milles talle ei Aastatel 1997–2001 töötas ta Eesti omane nii õppe- kui ka teadustöös. leidunud osakonnas vastast. maaülikooli mullateaduse ja agrokee- Arno Kanal oli üks Eesti enim vii- mia instituudis dotsendina ja 2001– datud mullateadlasi, ta on andnud Kolleegid 2002 haridusministeeriumi teadustali- oma panuse mitmete geograafide ja ka TÜ geograafiaosakonnast

1990‒2000 oli ta peasekretär, esinda- Udo Margna des parimal moel akadeemilist stiili ja häid tavasid. Akadeemiast lähtuva- Foto: erakogu Foto: 18. november 1934 – 17. mai 2019 te sõnumite sisu ja vorm pidid olema perfektsed. do Margna sündis Viljandis Akadeemik on alati ka innusta- ja lõpetas samas 1952. a ja ja teenäitaja. Üle 25 aasta tegut- keskkooli. Juba koolipäevil ses Udo Margna Tartu ülikoolis, kaldusU ta huvi maa- ja loodustea- Tallinna ülikoolis ja Eesti maaüli- duste, eelkõige bioloogia ja geoloo- ning kandis aastail 1967–1987 tea- koolis, aga ka külalisprofessorina gia poole. Ent ta valis farmaatsia eri- dusdirektori vastutust. Münsteri ülikoolis (1994). Aastail ala Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, Bioloogiakandidaadi väitekirjas 2000–2018 panustas ta farmatseuti- mille lõpetas 1957. aastal cum laude (1963) valgustas ta taimede aineva- de väljaõppesse Tallinna tervishoiu proviisorina. hetusprotsesside omavahelisi seoseid. kõrgkoolis. Tema viimane raamat Kutsetööd alustas Udo Margna Selle teadmise alusel saab otsida uusi „Fütoteraapia. Ravimine taimedega“ Muhu saarel apteegi juhatajana; pide- meetodeid, mille kaudu suunata tai- (2015) on teejuht neile, kes tahavad va töö tõttu ja enesetäienduse kaudu mede kasvu ja arengut. Seejärel sel- teada, miks ja millised taimed tege- kasvas ta enese sõnul järk-järgult far- gitas ta flavonoidide (varem nime- likult ravivad. matseudist-proviisorist ümber bio- tatud P-vitamiiniks), sh nii mõnegi Udo Margna tegevust on kõr- loogiks. Õigupoolest veelgi enam: taimepigmendi rolli taimede ja meie gelt hinnanud nii teaduste akadee- temast kujunes bioloogia ja arsti- endi elus. Tehniliselt süvenes ta oli mia (Eesti teaduste akadeemia medal teaduse piirimail paikneva valdkon- flavonoidide biosünteesi metabool- 1987, Karl Ernst von Baeri medal na, ravimtaimeteaduse ehk farmako sesse tausta ja regulatsioonimehha- 1998), kutsekaaslased (apteekrite gnoosia Eesti teadmuse tugisambaid. nismidesse. 1984. aastal kaitses ta liidu aastapreemia 1998, Eesti aka- Üle 30 aasta oli Udo Margna teine bioloogiadoktori väitekirja. deemilise farmaatsiaseltsi tunnustus kodu teaduste akadeemia eksperi- 1987. aastal valiti Udo Margna 2006) kui ka Eesti riik (Valgetähe mentaalbioloogia instituut Harkus. teaduste akadeemia liikmeks tai- IV klassi teenetemärk 2014). Seal töötas ta nooremteaduri, pea- mefüsioloogia ja -biokeemia alal. teaduri ja laboratooriumi juhatajana Akadeemiale väga rasketel aastatel Tarmo Soomere

72 |472| Eesti LOODUS JUUNI 2019 2018. aastal pälvis Eesti Looduse fotovõistluse loomafoto peaauhinna Roger Erikson Eesti Looduse 20. fotovõistlus Tähtajad Arvesse lähevad digifotod, mille pikema hind), elurikkus (keskkonnaministeeriumi Võistlusfotod palume üles laadida külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit eriauhind), looduse maastikud ja mustrid Eesti Looduse kodulehel 1. augustist (noortel 2000). Faili vorming peab olema ning linnaloodus (TÜ loodusmuuseumi 31. oktoobri keskööni. Võistluse lõpu vähima tihendamisega JPG. ja botaanikaaia eriauhind). Ainult noorte õhtu aja ja koha saab teada novembris kategoorias on eriauhind aiataime ja Eesti Looduse kodulehelt. Kategooriad kodulooma, sh lemmiklooma pildi eest. Arvestust peetakse kahes vanuseklassis: Eriauhindu jagavad ka võistluse toetajad. Nõuded fotole noored kuni 16 eluaastat (kaasa arvatud) Foto peab olema tehtud Eestis ning jääd ja täiskasvanud. Välja antakse looma, Fotode saatus vustatud vabalt looduses elavad loomad, taime ja seenefotode peaauhind ja Korraldajatel on õigus auhinnatud foto taimed või seened üksi või mitmekesi. esimene auhind nii üld kui ka noorte sid tasuta avaldada ajakirjades ja teistes Fotod inimesega harjunud loomadest või arvestuses. Ühtlasi jagatakse eriauhin trükistes. Kõiki võistlusele saadetud pilte istutatud taimedest võistlevad ainult noor du järgmistes kategooriates: aasta lind võivad korraldajad tasuta kasutada võist te kategooriates („Koduloom“ ja „Aiataim“). (Eesti ornitoloogiaühingu eriauhind), lust tutvustavatel üritustel (näitused, Pildistatud loom, taim või seen peab käituv loom, väike loom (lähi või mak ettekanded jms). olema äratuntav ja autoril võimalikult rovõte), veeloom, parim liigikaitsefoto täpselt määratud. Iga foto juurde oota (Tallinna loomaaia eriauhind), väike taim Lisainfo: me kindlasti lühikest lugu (200–500 (lähi või makrovõte), sammal (auhind www.eestiloodus.ee tähemärki): kus ja kuidas pilt on tehtud Samblasõbra ajakirjalt), veetaim, aasta epost [email protected], ja kes on pildil. orhidee (Eesti orhideekaitse klubi eriau tel 742 1143

TUULINGU PUHKEMAJA

LOODUSKALENDER.EE Samblasõbrad Eesti Mets Eesti Loodusmuuseum Kroonika

Erakordselt kuiv kevad 18. kuni 21. nädal

aikuu esimesele päike selisele päevale järgne ornitoloogiaühing Eesti Allikas: sid sajused ja kõledad ilmad. Kuu keskel – Milmateenistuse juubelinädalal – oli lehekuul juba suve nägu. Siis kerkis õhutemperatuur paljudes kohtades Linnuvaatlus Harjumaal Paljassaare tornis üle 20 kraadi ja päev-päevalt läks veelgi soojemaks. Mai algul esitas ilmateenistus aprilli Rändlindude päeval kuukokkuvõtte, mille järgi oli keva de algus rekordiliselt kuiv. Aprillis oli Eesti keskmine sajuhulk märkasid vaatlejad 170 liiki linde 4 mm, mis on 14% normist (pal ahvusvahelisel rändlindude Just Kablis jäid linnuvaatlejatele juaastane keskmine on 31 mm). päeval, 11. mail, kutsusid Eesti silma kõige põnevamad liigid: raba- Maksimaalseks ööpäevaseks ornitoloogiaühing, Estbirding pistrik, vaenukägu ja valgetiib-viires. sademete hulgaks mõõdeti 5 mm jaR Linnuvaatleja inimesi tornides- Mitmel pool nähti ka hiliseid saabujaid, (9. aprill, Türi). Eesti keskmisena oli se linde vaatlema. Vaatlustornidesse nagu piiritajat, käosulast, aed-põõsalin- päikesepaistet 306 tundi, s.o 159% kogunes 172 linnuhuvilist. Hoolimata du, peoleod ja karmiinleevikest. normist (paljuaastane keskmine on udusest ja vihmasest ilmast vaadel- Eesti ornitoloogiaühing on tor- 193 tundi). di 26 tornis kokku 170 liiki linde, mis nide linnuvaatluspäeva korraldanud Eesti keskmine õhutemperatuur oli aprillis 6,8 °C, mis on 2,2°C normist on peaaegu pool Eestis kohatud lin- alates 2011. aastast, sel aastal koos- kõrgem (paljuaastane keskmine nuliikidest. töös Estbirdingu ja Linnuvaatlejaga. on 4,6 °C). Kõige äärmuslikum oli Kõige rohkem linnuliike nähti ja Tänavu tähistati vaatluspäevaga loo- jürikuu ilm Võru linnas. Seal regist kuuldi Pärnumaal Kabli tornis: 112 duskaitsekuu „Igaühe loodushoid“ reeriti nii temperatuurimaksimum liiki. Üheksa aasta jooksul on see juba algust; vaatluspäeva toetas keskkon- (26. aprillil 24,9 °C) kui ka miinimum viies kord, kui Kabli saab kõige linnu- naamet. Kõik tulemused on kirjas (13. aprillil –6,7 °C). rikkama torni tiitli. 93 liigiga järgnes ornitoloogiaühingu veebilehel www. Tartumaal asuv Ilmatsalu torn, mis eoy.ee. Looduse Omnibussi 01.05 reisi mullu oli osutunud kõige liigirohke- Eesti ornitoloogiaühing / siht oli Rapla- ja Pärnumaa ava maks torniks. Loodusajakiri tud talud. 04.05 korraldati suur räimeretk Kihnu, 05.05 reis Lätti Sigulda taimelaadale, 11.05 retk Jaan Mettikuga Riia botaanikaaeda Baeri maja avas õitsvaid magnooliaid ja rododend roneid vaatama. 12.05 sõideti Riia loomaaeda kaelkirjakuid, sebrasid muuseumiööl uksed ja lendoravaid uudistama, 18.05 Türi lillelaadale, Väätsa rappa ja änavusel muuseumiööl 18. mail avas uksed ka Baeri Liisa Orula

jalgrattamuuseumi. 19.05 imetleti - maja. Kuulsa loodusteadla- se kunagises elukohas Tartus Veski 4 T Eva Foto: võeti huvilisi vastu hiliste õhtutundi- deni. Muuseumiöö teema oli „Öös on

Foto: Piret Pappel Piret Foto: mustreid“. Looduse mustreid tutvustasid praegu Baeri majas tegutsevad Eesti loodushoiu keskus, Eesti ornito- loogiaühing, Eesti Looduse toimetus ja teadusloo keskus. Toomemäe nõl- Hilisõhtusel ekskursioonil rääkis Baeri Maikuu soojus pani võililled õit val kuulati ööhääli ja maja aias käis maja teadusloo keskuse juhataja Erki sema aardejaht. Loodusajakiri Tammiksaar Karl Ernst von Baerist

74 |474| Eesti LOODUS JUUNI 2019 Kroonika

Nedrema puisniidul ja Kurese külas õitsvaid nurmenukke, kullerkuppe ja metsõunapuid. 23.05 korraldati Foto: Heiko Kruusi Foto: teatriretk Pärnusse.

29.04 Loodusõhtu rahvusraama tukogus: Sahhalin ja Kuriilid täna ja 30 aastat tagasi; Hendrik Relve ja Salongitrio õhtu. Õ-hääliku lõppu tähistava sildi avamine Reina külas. Esiplaanil vasakul on idee 01.05 Tallinna botaanikaaias avati autor geograaf Taavi Pae suvehooaeg. Hullu teadlase sünnipäev „Helisev maailm“ TÜ muuseumis. Roheliste rattaretkel 02.05 TÜ loodusmuuseumis sai osaleda tudengipäevade loodusõhtul „Seiklusjutte märgiti ära Õ-hääliku piir džunglist kõrbeni“. oheliste rattaretke ajal 18. mail Seda laadi teabetahvlite koht on seega 04.05 Hullu teadlase eksperimen dihommikul TÜ muuseumis märkisid retkelised ära õ- ja pigem parklas või puhkepaigas. uuriti elastsust. Linnumess ö-hääliku piiri, seda tehti eesti Idee tähistada Saaremaal õ-hääli- Haeskas. keele aasta raames ja emakeele toetu- ku piirkond tegi saare juurtega geo- R 08.05 TÜ loodusmuuseumi loo seks. Põripõllu küla algust tähistava graaf Taavi Pae. Tema sõnul käis mõtte dusõhtu „Eestimaa suured sildi külge kinnitati pruuni värvi tea- 1990. aastatel poolnaljatades välja Juhan paugud ja suured augud”. betahvel „Õ-hääliku algus“ ja Reina Peegel, kes on sündinud Reina külas. Õ- 09.–17.05 Maapõuenädal. küla silt sai tähise „Õ-hääliku lõpp“. ja ö-hääliku piiri on uurinud Theodor 10.05 Hullu teadlase V teaduskon Paraku ei andnud maanteeamet Kaljo, kes sai 1928. aastal valmis selle- verents „Mine metsa!“. luba jätta märgid ka edaspidi tee teemalise magistritöö. Theodor Kaljo 10.–12.05 Näitus „Tulbid ja teised äärde. Nimelt on amet seisukohal, selgitas kahe hääliku piiri välja, käies kevadised sibullilled“ Tallinna et riigiteede ääres ja vahetus lähedu- talust tallu ja uurides inimeste hääldust. botaanikaaias. ses on liiga palju liiklemist häirivaid infokandjaid, mistõttu võib liiklemi- Meie Maa / Eesti rahvusringhää- seks vajalik info jääda tähelepanuta. ling / Loodusajakiri

Stroomi rannas peeti botaanikaaed Tallinna Foto:

Valgete õitega tulbisort ’Eesti’ Eesti suurimad talgud Tallinna botaanikaaias allinna heakorrakuu raames peeti 4. mail Stroomi 11.05 Hullu teadlase eksperimen rannas talgud „Puhas rand“. dihommikul TÜ muuseumis TTalgupäeval puhastati Stroomi ran- uuriti puuvilju. TÜ loodus naala ja park sügisel maha jäänud muuseumi huvipäev „Rännak lehtedest ja talvel kogunenud prahist. maapõue“. Rahvusvahelise Talgulistele räägiti plastprügi kahju- rändlindude päeva linnu likkusest. Organisatsiooni „People Stroomi rannatalgud on osa Tallinna linnaosavalitsus Põhja-Tallinna Allikas: vaatlused linnutornides. for the Sea“ vabatahtlikud korralda- heakorrakuust Putukahotellide meisterda sid lastele mänge, et selgitada plasti mine Muraste looduskoolis. ohtlikkust Läänemere keskkonnale. Õpperetk Tallinna loomaaia Tavapärast talgusuppi ja teed pakuti ning Turu linnas Aurajoki jõe kaldal. Veskimetsa püsinäitu biolagunevatest nõudest. 18. mai oli talgupäev ka Peterburis. sel. Perehommik „Minu, sinu ja meie loodushoid“ Rannatalguid korraldati samal päe- Eesti loodusmuuseumis. val ka Helsingis ja Turus. Helsingis Tallinna linnavalitsus / Looduskaitsekuu matk tehti rannatalgud Lapinlahti rannas Loodusajakiri

JUUNI 2019 Eesti LOODUS |475| 75 Kroonika

Marimetsa matkarajal. Perehommik Pernova loodusmajas. Kanuumatk

Soomaa rahvuspargis Kaisa Põhako Foto: Halliste jõel. 12.05 TÜ loodusmuuseumi loodu se õpperetk Ida-Virumaale. Perehommik „Minu, sinu ja meie loodushoid“ Eesti loo dusmuuseumis. Loodusmatk Astangul. Matkapäev „Rõuge avastamata loodusväärtused“. Teadlased ja teaduse toetajad haridus- ja teadusministeeriumi ees 13.05 Avati looduskaitsekuu „Igaühe loodushoid“. Teaduse toetajad marssisid ministeeriumi ette artus korraldati 4. mail jär- kinnitasid, et eesti teadlased soovivad jekordne teadusmarss, mille oma uurimistööd teha Eestis. eesmärk oli avaldada toetust Teadusmarss on rahvusvaheli- Keskkonnaminister Rene Kokk TEesti teadlastele ja rõhutada teadu- ne kodanikualgatus, mis sai alguse kuulutas Tallinna botaanikaaias se tähtsust ühiskonnas. Teadlased ja 2017. aastal Ameerika Ühendriikidest. looduskaitsekuu avatuks BurkivskiViktor / keskkonnaministeerium Foto: teadushuvilised ning akadeemiliste Selle algatuse siht on rõhutada teadu- ametiühingute esindajad kogunesid se rolli tänapäeva ühiskonnas ja tead- 14.05 TÜ raamatukogus peeti Raekoja platsile. Sealt liikusid nad mispõhiste otsuste tähtsust poliiti- sümpoosion „Eesti I takso Rüütli tänavat mööda haridus- ja tea- kas. Mullu toimus Eesti teadusmarss noomiapäev: väheuuritud ja dusministeeriumi ette kõnekoosole- Tallinnas. ohustatud liigid“. kule. Osavõtjad kandsid loosungeid, Bioteaduste üliõpilaste selts / 16.–19.05 Säntpooliate näitus mis nõudsid teadlastele palgatõusu ja Loodusajakiri Tallinna botaanikaaias. 18.05 Riigi ilmateenistuse 100 aasta juubel. Muuseumiöö. Hullu teadlase eksperimen Viljandimaal peeti dihommikul TÜ muuseumis uuriti kuivjääd. Tallinna botaanikaaias korraldati vereta koprajahti teemamatk „Argised imed“. Looduskaitsekuu matk Silma iljandimaal korraldati 17.– looduskaitsealal. Loksa lin 19. mail loodusfotovõistlus nas sai osaleda Lahemaa Vereta Jaht, kus jahiloomaks looduskooli uurimusmatkal on traditsiooniliselt aasta loom, seega V Remo Savisaar Foto: „Loodushoiu hetkeseisu tal tänavu kobras. letamine Loksa linnas“. Kohila Vereta Jahi peakorraldaja Tiit Hundi keskkonnahariduse kes sõnul tuli tänavu fotojahile peaaegu 40 kuse nutikas jalgrattamatk fotograafi, kelle hulgas oli nii iga-aas- Kohila ümbruses. Allikamatk tasi osalejaid kui ka uustulnukaid. Kobras toiduotsingul Võhandu jõe ürgorus. Kolme päeva jooksul pildista- 19.05 Tallinna botaanikaaias tud loodusfotodest valis iga osale- korraldati teemamatk ja välja kuni kümme parimat. Nende korraldavad RMK ja Overall Eesti „Argised imed“. Palade loo seast selekteerib žürii omakorda välja AS. Tänavune Vereta Jaht oli juba 22. dushariduskeskuse matk umbes 60 huvitavamat fotot, mille- Saakloom on olnud kobras, metssiga, Tahkuna poolsaare metsa ga saab tutvuda sügisesel fotonäitu- metsis, põder, hirv, ilves, metsnugis, des. Looduskaitsekuu matk Raplamaal Vardi looduskait sel RMK Tallinna kontoris. Samal ajal mäger, teder, saarmas, metskurvits, sealal. kuulutatakse välja võidutööd. metskits, ronk ja kährik. Loodusfotovõistlust Vereta Jaht RMK/Loodusajakiri

76 |476| Eesti LOODUS JUUNI 2019 Kroonika tartu loodusmajas õitsesid taas öökuningannad

artu loo- kuni 30 sentimeet- dusmaja oli rini. Loodusmajas loodusmuuseum Eesti Foto: 3. mail huvi- tundub suursugus- Tlistele lahti kuni tele lilledele meeldi- Muuseumiööl oli Eesti loodusmuu hilisõhtuni, sest tal- vat, sest kauneid õisi seum lahti hiliste õhtutundideni veaias oli puhkenud nägi loodusmajas ka õide kaks öökunin- mullu ja tunamullu. 21.05 Marju Tamm kaitses Eesti gannat. Õite lahtimine- maaülikoolis doktoritöö Suureõielise kuu- kust annab loo- „Pigmentidel põhinev kaktuse ehk ööku- dusmaja teada kemotaksonoomia – tõhus ninganna õis on Öökuninganna ehk suureõieline Facebookis, tai- vahend fütoplanktoni avatud ainult paar kuukaktus (Selenicereus grandiflorus) mehuvilistel tasub koosseisu selgitamiseks tundi ja närbub see- seda jälgida. järvedes ja rannikumeres“. järel. Üürikest ilu pakkuv õis on hii- Margot Sepp kaitses Eesti Tartu loodusmaja / Loodusajakiri maaülikoolis doktoritöö gelsuur, läbimõõt võib ulatuda isegi talvel selga paksema palitu või Pääs lumealusest ruumist kampsuni, on ka loomade tal- „Orgaaniline ainelume paras pinnale. Selliste lume- vekarv soojem. Huvitaval kom- vöötme järvedesurgude – seire tähtis roll on ka venti- bel pole enamikul imetajatel, ka ning seosed valgalaga“.latsioon näiteks leethiirel, talvekarv kui- TRKVKRT givõrd pikem kui suvekarv, küll Astronoomialoeng Tartu Mõistetav ainult kiisudele aga on talvine aluskarv palju tihe- tähetornis: Tõnu Viik rääkis dam kui suvine. Öpikust ja Kuust. Õnneks on meil (veel) talvel lund, Tähelepanelikud lugejad võisid 22.05 Looduskaitsekuu linnulau Eesti Looduse veebruarinumb- mis pakub kaitset nii külma kui ka paljude kiskjate ja röövlindude eest. luhommik Rapla kalmistu er ri 31. leheküljel märgata sala- Kõik, kes on lumekoobast kaevanud e Ad Foto: Arn juures. pärast numbririda. Esi mese ja sinna peitu pugenud, teavad, et koopas tuul ei puhu (tuulekülm ei Karihiir on talvele23.05 alla van Varakambrilood- TÜ muu ehmatusega pani see trüki- pääse näpistama) ja seal on palju soo- dunud. Kraadiklaas on jubaseumis: Uno Veismann, kuradi temp ka toimetajad jem kui väljas. viiendat päeva püsinud 30 kül„Mikron:- kosmose või Kui lumikate on piisavalt paks ja mapügala ligi kukalt kratsima. Kuidas küll stabiilne, pole väikestel imetajatel dujooksust kaugseireni“. need numbrid sinna said? vaja eriti lume peal mütata ega ka Looduskaitsekuu linnulaulu Süüdlast ei tulnud tegeli- väga palju kaevetöid teha. Talve ede- hommik Kohilas. nedes ja lumikatte tüsenedes kuju- kult kaugelt otsida. Juba kõne- neb lumekihi ja maapinna vahele 24.05 Rahvusparkide päev. k omaette maailm – lumealune ruum as aluse artikli sisu – pisiimetajate l K 25.05 Tuulekala festival Hiiumaal au (subnivean space). Kui lumekiht on R : Remo Savisaar 2 x foto: to Orjaku sadamas. Tartu elu ja tegevus lume all – andis juht- vähemalt paarkümmend sentimeetrit Fo lõnga. Nimelt meeldib ajakirja kujun-paks, püsib temperatuur lumealuses loodusmaja kalastuspäev ruumisIsehakanud üsna stabiilselt ajakirjanik 0 ºC lähedal. Jennifer daja kassile oma peremehele abiks Palupõhjas. Hullu teadlase Lumealune ruum tekib keerukate eksperimendihommikul TÜ olla, kui arvutiga tööd tehakse. On jumuutuste tulemusel, milles on oluline talvel selga paksema palitu või Pääs lumealusest ruumist muuseumis uuriti ronge. osa maastkampsuni, on katõusvatel loomade tal- soojadel õhuvoolume- pinnale. Selliste lume- tore ekraani peal liikuvaid asju käpa- vekarv soojem. Huvitaval kom- urgude tähtis roll on ka venti- bel pole enamikul imetajatel, ka latsioon ludel,näiteks lume leethiirel, talvekarvsulamisel kui- ja taaskülmumi- Looduskaitsekuu matkad givõrd pikem kui suvekarv, küll ga püüda, ja mis koht saab magamiseks aga on talvine aluskarv palju tihe- sel. Justdam kui suvine.selles paari sentimeetri kõr- Õnneks on meil (veel) talvel lund, PõhjaKõrvemaale, Uljaste gusesmis ruumis, pakub kaitset nii külma kus kui ka on suhteliselt kerge veel parem olla kui arvuti klaviatuur. paljude kiskjate ja röövlindude eest. r Kõik, kes on lumekoobast kaevanud Ade : Arne ja sinna peitu pugenud, teavad, et Foto oosile ja Padaorgu, Puisest liikudakoopas ja tuul toituei puhu (tuulekülm kätte ei saada,Karihiir on talvele allategutsevad van- Tavaliselt on peremees küll natu- pääse näpistama) ja seal on palju soo- dunud. Kraadiklaas on juba meie jemleet-, kui väljas. uru- ningviiendat karihiired. päeva püsinud 30 kül- Nirgile on lumi meeltmööda: see muudab ta nähtamatuks. Lume all tegutsedes Kui lumikate on piisavalt paks ja mapügala ligi Kiidevasse, Alutaguse rah stabiilne, pole väikestel imetajatel vaja eriti lume peal mütata ega ka ke tähelepanelikum ega luba oma kii- väga palju kaevetöid teha. Talve ede- saab ta hästi hakkama ja on röövlite eest rohkem varjatud nedes ja lumikatte tüsenedes kuju- vusparki, Kõnnult Rabiverre, Pisiimetajadneb lumekihi ja maapinna teevad vahele lume alla pikki omaette maailm – lumealune ruum sul kirjutistesse muudatusi teha, aga (subnivean space). Kui lumekiht on käike, Remo Savisaar 2 x foto: vähemaltmille paarkümmend kaarjakssentimeetrit laeks on lumi Sänna taevarajale, Kaisma paks, püsib temperatuur lumealuses ruumis üsna stabiilselt 0 ºC lähedal. ju siis oli artikkel pisiimetajatest jaja põhjaksLumealune ruumsurnud tekib keerukate taimeosadega kae- vahelduvate temperatuuriolude tõttu arvukuse kõikumisel oluline tegur. muutuste tulemusel, milles on oluline hoiualale, Sõrve, Soosaare osa maast tõusvatel soojadel õhuvoo- tud võiludel, lume paljassulamisel ja taaskülmumi maapind,- samblad ja võib lumele tekkida jäätunud koorik, Niisiis käib lume all sootuks vilkam eriti see lõik, kus räägiti uruhiirtest, sel. Just selles paari sentimeetri kõr- sohu, Lemmjõe keelemetsa guses ruumis, kus on suhteliselt kerge samblikud,liikuda ja toitu kätte olenevalt saada, tegutsevad elupaigast. Talve mis takistab õhuvahetust ja süsihap- elu, kui võiks arvata väheste tegevus- meie leet-, uru- ning karihiired. Nirgile on lumi meeltmööda: see muudab ta nähtamatuks. Lume all tegutsedes seda väärt, et peremehe tähelepanu saab ta hästi hakkama ja on röövlite eest rohkem varjatud jooksulPisiimetajad koguneb teevad lume alla pikki käigu seintele mit- pegaasi tase lumealuses ruumisja Luhasohu. võib jälgede järgi hangede peal. Ent kliima käike, mille kaarjaks laeks on lumi mesugustja põhjaks surnud taimset taimeosadega kae- javahelduvate muud temperatuuriolude materjali tõttu arvukuse kõikumisel olulinetõusta tegur. loomadele ohtlikult kõrgeks. muutudes muutuvad meil järjest tava- korraks kõrvale juhtida ja ka oma tud või paljas maapind, samblad ja võib lumele tekkida jäätunud koorik, Niisiis käib lume all sootuks vilkam 26.05 Keskkonnaameti korraldatud samblikud, olenevalt elupaigast. Talve mis takistab õhuvahetust ja süsihap- elu, kui võiks arvata väheste tegevus- jooksul koguneb käigu seintele mit- pegaasi tase lumealuses ruumis võib jälgede järgi hangede peal. Ent kliima ja kevadelmesugust taimset lume ja muud materjali sulades tõusta loomadele võib ohtlikult kõrgeks. selliseidmuutudes muutuvad meil järjestPeale tava- soojustuse pakub lumi selle lisemaks vähese lumega talved. Lume mõtted sinna kirja panna. Kassid ja kevadel lume sulades võib selliseid Peale soojustuse pakub lumi selle lisemaks vähese lumega talved. Lume looduskaitsekuu matkad looklevaid vorstikesi 1201201201301 all tegutsevatele pisinärilistele roh- vähesus muudab loomad kaitsetumaks looklevaid2011011010010080120120120120110 vorstikesikem või1201201201301 vähem kaitset ka paljude nii kiskjate kui ka ilmastikuall ees. tegutsevateleSee pisinärilistele roh- vähesus muudab loomad kaitsetumaks 11010010080– uruhiirte käike – siin- röövloomade eest, kuid mitte kõi- on üks paljusid põhjusi, miks inimesel ei saa ju Eesti loodusajakirjades 2011011010010080120120120120110seal põldudel silmata. Metsas võib kide eest. Eelkõige tuleb karta just tasuks teha kõik endastkem olenev, et klii - või vähem kaitset ka Kadrinassepaljude nii jakiskjate Neerutisse, kui ka ilmastiku ees. See kevadel lume sulades näha sammal- kõige väiksemat kiskjat – nirki. Nirgi masoojenemist vaos hoida. Mida pare- de ja samblike sisse tekkinud vagusid: keha on umbes sama jäme nagu hiir- mini seda suudame, seda parem lume- 11010010080–enamasti on need jäljed leethiirte uruhiirte tal- tel: just selline, etkäike mahub käikudesse – siin-le ja lume kaitset vajavaleröövloomade elustikule. eest, kuid mitte kõi- on üks paljusid põhjusi, miks inimesel vistest liikumisteedest. ja pääseb lume all tegutsevaid pisinä- Vooremaale, Peetri jõe maas kuigi tihti oma arvamust avalda- Et pääseda paksu lume alt välja, rilisi kollitama. On isegi arvatud, et Üllar Rammul (1967) on loomaökoloog, kaevavad loomad lume pinnale käike, kuulsaid hiire- ja lemmingutsükleid uurinud pisinäriliste arvukuse dünaami- seal põldudel silmata. Metsas võibkat Põhja-Norras ja Eestis.kide eest. Eelkõige tuleb karta just tasuks teha kõik endast olenev, et klii- nn lumeurge. Need käigud aitavad põhjustavad eelkõige nirgid, kusjuu- da. Toimetus palub artikli autori- kevadelühtlasi lumealustlume ruumi ventileerida:sulades res just lumealunenäha jaht on sammalnäriliste Krister Põllupüü- (1975) onkõige aastail 1995– väiksemat kiskjat – nirki.tikukaitsealale Nirgi masoojenemist ja teistesse vaos hoida. Mida pare- VEEBRUAR 2019 EEsti LOODUs |111| 31 telt vabandust. de ja samblike sisse tekkinud vagusid: keha on umbes sama jäme nagulooduskaunitesse hiir- mini seda suudame, kohtadesse. seda parem lume- enamasti on need jäljed leethiirte tal- tel: just selline, et mahub käikudesse le ja lume kaitset vajavale elustikule. vistest liikumisteedest. ja pääseb lume all tegutsevaid pisinä- Et pääseda paksu lume alt välja, rilisi kollitama. On isegi arvatud, et Üllar Rammul (1967) on loomaökoloog, kaevavad loomad lume pinnale käike, kuulsaid hiire- ja lemmingutsükleid uurinud pisinäriliste arvukuse dünaami- JUUNI 2019 kat EEsti Põhja-Norras LOODUs ja Eestis. |477| 77 nn lumeurge. Need käigud aitavad põhjustavad eelkõige nirgid, kusjuu- ühtlasi lumealust ruumi ventileerida: res just lumealune jaht on näriliste Krister Põllupüü (1975) on aastail 1995– Mikroskoop Nägemisest, vaatamisest ja vaatlemisest Georg Aher

e oleme õnnega koos, sest peaaegu kõigil meil on või- Foto: Georg Aher Georg Foto: malik päeva jooksul näha Mloodust. Suurlinnades elavad inimesed, kes näevad harva ehedat loodust, võib-olla ainult midagi looduslikku. Neid inimesi on kahjuks palju ning osa neist ei adugi, et on jäänud ilma millestki väga tähtsast. Vahel tõmbab miski tähelepanu ja jääme vaatama, mis looduses juhtub: tuvid ajavad teineteist taga, toonekurg klõbistab nokka, kimalane sumiseb sirelipõõsas, väikesed kalad Uudishimu on hea omadus: see tõukab ümbruskonda märkama, tundma õppima hüppavad veest välja, et hoiduda ja mõistma haugi hammaste eest, vms. Selliseid olukordi tuleb ette tihti, kuid need köidavad meid ainult hetkeks, ja pungad pakatavad või kus ja millal paneme nähtu kirja. Kui kohe üles pärast ei pruugi me täpselt mäletada, nähti esimesi liblikaid. Samuti on ju ei märgi, siis võib varem nähtu või kus, millal ja mismoodi kõik juhtus. huvitav teada, kus Eesti piirkonnas kuskilt kuuldu seguneda seekordse Need inimesed, kes armastavad nurmenukk esimesena õitsema hakkab elamusega. Nõnda võibki mälestus täpsust ja korda, märgivad seepärast ja millised on tema õied. moonduda, näiteks muutub nähtud oma vaatlused hoolikalt üles. Mida Tunnen sügavalt kaasa inimestele, rästik iga jutustamiskorraga pikemaks üksikasjalikumalt, seda kergem on kes pole loodusest huvitatud. ja sisisevamaks. Igaühel võiks olla hiljem seoseid luua ja järeldusi teha. Nende maailm on väga lihtne. Sealt oma loodusvaatluste päevik. Kasvõi Õnneks on meil palju loodus- puuduvad üllatused: näe, see loom selleks, et vahel seda vaadata ja ilusaid vaatlejaid, kes teevad seda oma lõbuks võib ka niimoodi käituda ja see taim loodushetki ning kohtumisi meelde ja teadlaste rõõmuks. Eriti populaarsed sellises kohas kasvada! tuletada. on linnuvaatlused ja kevadised Loodusvaatlused eeldavad, et fenoloogilised vaatlused: millal puude märkame looduses toimuvat ja Georg Aher, bioloog ja loodusemees

F o d t NUPUtA! o : b K a Arva ära, kelle tegevus- t r e

jäljed on fotodel! a

l o e

s n

n o

m m

m o o C o al C e P ia atr a Foto: K i d d e e p o i l ip ik a c ik P W W / re / t i ak a an sa : K P aa to nu o: M

Fo : Tõ Fot

Foto Vastused: A – herilaseviu, B – põder, C – kuusekooreürask, D – metsis, E – kaldapääsuke – E metsis, – D kuusekooreürask, – C põder, – B herilaseviu, – A Vastused:

78 |478| EEsti LOODUs JUUNI 2019 Ristsõna

Vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame 20. juuniks kas [email protected] või postiaadressil Veski 4, 51005 Tartu. Lahenduse saatjal palume ära märkida ka selles numbris kõige enam meeldinud kirjutis(ed)! Õigesti vastanute vahel loosime välja Toomas Kuke „Eesti taimede kukeaabitsa“ uusima trüki (2018). Eelmise ristsõna õige vastus on „... lausa omanimeline taim – saaremaa robirohi“, ... isiklik väikeloom, ... euroopa naaritsa hoidja“. Kokku saime 41 õiget vas tust. Mainumbris meeldis kõige enam Heino Mardiste ja Arne Kivistiku artikkel „Millal ilmusid LääneEesti saared maakaarti dele?“. Ristsõna auhinna, Horisondi aastatellimuse, võitis Maret Lina Viljandimaalt.

JUUNI 2019 EEsti LOODUs |479| 79 Ajalugu/sünnipäevad

80 aastat tagasi

Kogu seda rikkalikku ainest iseloomustab

spekulatiivsete andmete peaaegu täielik Rein Kuresoo Foto: puudumine ja tumedate või vaieldavate küsimuste asendamine küsimärgiga. Nii on võimalik hõlpsasti eraldada tuntu tundmatust ja suunata oma töö esma joones väheuuritud probleemide lahen damisele. Peale muu on seegi teose üks suuri praktilisi väärtusi. Raamatu kirjutajad on ammutanud täiendavaid ja kõrvutavaid andmeid peale oma maa mujaltki. Vilksatab mitmes kohas Eestis ja eesti teadlaste poolt toimetatud uurimis te tulemusi, niivõrra kui need on olnud Händkaku pojad tuterdavad pesast välja enamasti juba siis, kui nad lennatagi ei kättesaadavad autoreile keelelt ja ilmu oska. Looduslikud händkaku pesad paiknevad sageli murdunud tüükas ning seal mispaikadelt. [E(erik) K(umari): Günther Niethammer. Handbuch der deutschen läheb pesakonnal kitsaks. Nagu kakupojad ikka, äratavad nad inimestes enamasti Vogelkunde. Band I (1937) und II (1938), kõige soojemaid tundeid. Ent händkaku poegi on päris ohtlik nunnutada, sest 1939: 102] händkakul on tugevad küünised ja nokk, mida ta ei kõhkle käiku lasta

40 aastat tagasi Jaanikuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi 180 (snd 1839) (srn 2013) Peab aastaid mööda maid ja metsi 06.06 Carl Adolph Emil Masing, rohu 27.06 Helve Kotli, meteoroloog käima ning aeg-ajalt üle õla tagasi vaa teadlane (srn 1898) 27.06 Veljo Ranniku, loodus- ja muinsus tama, et mõista: nii mõndagi oleks pida kaitsja (srn 2012) nud jääma tegemata. Ei ole rumalamat 165 (snd 1854) õigustust oma tegudele kui väita: kõik, 10.06 Julius Thomas von Kennel, zooloog, 80 (snd 1939) mis tehtud, on hästi tehtud! Viidumäe TÜ professor (srn 1939) 09.06 Mart Enneveer, ihtüoloog allikasoos kasvab üliharuldane saaremaa 12.06 Wilhelm Konstantin Petersen, 10.06 Tiina Raitviir, geograaf ja sotsioloog robirohi. Põlvitasin ta ees ja ootasin päi baltisaksa entomoloog ja pedagoog 12.06 Tõnu Möls, matemaatik, Eesti LUS-i kest, mis lille kollase rüü helkima paneks. (srn 1933) auliige, president 1994–2003 Kui pildistamise lõpetasin ja lahkusin, 130 (snd 1889) 16.06 Jaan Toom, algoloog (srn 1999) jäid kidurate mändide vahele inetud 12.06 Harald Gottfried Perlitz, füüsik 75 (snd 1944) teerajad, minu enda sammude jäljed... (srn 1973) 16.06 Jaak Nõlvak, paleontoloog Austus kõige elava vastu ei ole inimesele 120 (snd 1899) 70 (snd 1949) hällist kaasa antud. Selliseks, nagu me 27.06 Ants Laur, keemik (srn 1996) 01.06 Tiit Leito, ornitoloog ja loodusfoto oleme, kasvatasid meid vanemad, kool, 110 (snd 1909) graaf ühiskond – elu. [Edgar Kask: Fotojaht nii 25.06 Artur Miljan, põllumajandusteadlane 04.06 Laimdota Truus, botaanik, ökoloog ja teisiti, 1979: 364] ja sordiaretaja (srn 1992) 07.06 Andres Hanso, bioloog 21.06 Arvo Iho, filmioperaator ja -lavastaja 105 (snd 1914) 29.06 Mart Saarma, molekulaarbioloog, 06.06 Oskar Raudmets, kodu-uurija Eesti TA liige 20 aastat tagasi (srn 2003) 29.06 Agu Eensaar, ökoloog 100 (snd 1919) 65 (snd 1954) Rahvatarkus ütleb küll, et nimi ei riku 18.06 Hans Sarap, geoloog (srn 2008) meest, kuid alati see ei kehti. Kõrvahargi 07.06 Andres Levald, maastikuarhitekt 90 (snd 1929) nimi on tema maine ja elugi ära rikku 13.06 Sirje Vabrit, aiandusteadlane 09.06 Paul Juurikas, aiandusteadlane nud. Inimene ei armasta seda loomakest 20.06 Kersti Tormis, raamatugraafik, (srn 2008) üldse, isegi pelgab teda. Ometi mõttetult. Horisondi kujundaja 15.06 Taimo Rea, majandusgeograaf Arvatakse, et kõrvahark poeb magavale 22.06 Tõnu Lember, füüsik (srn 1970) inimesele kõrva ja teeb muid pahandusi. 60 (snd 1959) 20.06 Arnold Hasselblatt, Eestist pärit saksa Kõrva võib ta pugeda vaid siis, kui suisa 04.06 Lia Rosenberg, Lääne-Eesti saarte farmakoloog ja toksikoloog, põõsa alla põõnutama jääda, sest kõr biosfääriala koordinaator TÜ audoktor vahargile meeldivad kõik soojad, kitsad 19.06 Lea Luik, keemik 30.06 Ülo Lumiste, matemaatik, Eesti TA ja pimedad kohad. Tegelikult inimene 19.06 Tõnu Traks, jahindustegelane liige (srn 2017) teda ei huvita, ööd kuluvad kasulikumale 23.06 Jaan Luig, entomoloog tegevusele. Kõrvahargi headest külgedest 85 (snd 1934) 30.06 Peep Palumaa, biokeemik 01.06 Leo Kaagjärv (Karlov), füüsik ja teatakse aga vähe. --- Kui kõrvahark on 55 (snd 1964) kord mahlakatest lehetäidest kõhu täis keelemees 09.06 Ilmatar Tammaru, taimekaitse 10.06 Reet Mändar, mikrobioloog puginud, on raske teda panna puulehti 15.06 Aavo Lang, füsioloog ja psühho sööma. Üks täiskasvanud isend sööb öö teadlane (srn 2011) 13.06 Ado Köstner, biokeemik (srn 1993) farmakoloog jooksul ära rohkem kui 100 lehetäi valmi 30.06 Siiri Kõljalg, mikrobioloog kut. [Külli Hiiesaar: Ärge kartke kõrvaharki!, 14.06 Enn Kundla, füüsik (srn 2006) 1999: 230] 25.06 Enn Jaama, põllumajandusteadlane 50 (snd 1969) 26.06 Aare Kirsipuu, ihtüoloog ja füsioloog 08.06 Jüri Plado, geoloog

80 |480| Eesti LOODUS JUUNI 2019 Zetod, Esko Järvelä Epic Male Band, Estonian Voices, Dobranotch, Duo Ruut, Silver Sepp jpt ... UNUSTA PAELAD

SULGEMISEKS VAJUTA ALLA PAELTE PINGUTAMISEKS VõtaVõta KEERA KIIREKS MUGAVAM AVAMISEKS TÕMBA ÜLES PUHTAM OHUTUM BOABOAMugavus, mida saab usaldada. Täpselt projekteeritud, kulumiskindlad materjalid, testitud äärmuslikes tingimustes. Täiuslikult sujuv ja ühtlane peenhäälestus isegi ühe käega reguleerides. Jalanõude jalgapanek ja ära võtmine pole kunagi olnud nii kiire, mugav ja lihtne. Garantii - BOA kinnitussüsteemi garantii kestab terve jalanõude eluea.

UUS MUDEL TÄISNAHAST PEALSED

BOA JAOKS KAVANDATUD OPTIMAALSED KULUMISKINDLA AASAD, NAILONIGA KAETUD VÄLISTAVAD KERGED, ROOSTEVABAST ÜLELIIGSE TERASEST SUPERTUGEVAD HÕÕRDUMISE. TROSSID ON ÄÄRMISELT VASTUPIDAVAD JA KINDLAD KA KÕIGE ÄÄRMUSLIKEMAS OLUDES.

LUX S3 SRC ESD 73001-000 COFRA JALANÕUDE COFRA JALANÕUDE LISAOMADUSED PÕHIOMADUSED Äärmiselt vastupidav uuenduslik kulumis- ja rebenemiskin- € 100% polüester. Anti- del kangas. Hingavast mikroﬁ ibrist õmblusteta ühes tükis Alates nr 37 136 bakteriaalne, hingav pealsed on vetthülgavad. ja niiskust eemale INNOVAATILINE KINNITUSSÜSTEEM Täiuslikult sujuv ja Kui ostad ükskõik juhtiv kulumiskindel ühtlane jalanõude avamine või sulgemine isegi ühe käega vooder. reguleerides. UUS MUDEL Äärmiselt õhuline kattematerjal ja väga hingav vooder lõhnastatud sisetald millised soodustavad jalanõust niiskuse väljajuhtimist. kinnitussüsteemiga Lai liist - Hingavast tekstiilist, ilma õmblusteta ühes tükis pealsed. 11 mondopointi. jalanõud tavahinnaga, TÄISNAHAST MONDOPOINT anname sulle PEALSED Torkekindel Elektrostaatiline kaitse – ESD jalatsitel on ühtlane ja efek- metallivaba APT tiivne staatilise elektrilaengu maandamise ja ärajuhtimise SNICKERS Workwear PLATE, mida ei omadus. läbista isegi 3 mm läbimõõduga nael POLY-GREEN ECO-TECH sisetald. Taaskasutatud biolagune- sokid vast polüuretaanist. Anatoomiline, antistaatiline, perforeeri- Kergest alumiiniumist tud, lõhnastatud, pehme ja mugav. Kaetud antibakteriaalse turvanina (200 J) kangaga, mis neelab niiskust ja hoiab jalad alati kuivana. Ülikerge, painduv, isepuhastuv õli- ja Eelvormitud mäluvahust ergonoomiliselt kohanduv sisetald. RECUPERATOR S3 SRC ESD libisemiskindel PU/ Anatoomiline, perforeeritud, antistaatiline, antibakteriaalne, TASUTA TPU välistald. hingav, niiskust imav ja kaetud kulumiskindla tekstiiliga. 9200/0700 väärtus 19 € 73001-001 134 € UUS MUDEL

STACK S1 P SRC ESD YARD S3 SRC ESD CHARGER S3 SRC INCH S1 P SRC ESD Alates nr 37 79420 120 € 79490 121 € 79442 121 € 73081-000 121 € Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub. Kampaania kestab kuni tasuta sokke jätkub. Kampaania ei kehti www.tamrex.ee e-poes.

TAMREX OHUTUSE OÜ Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: [email protected] www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Türi-Alliku • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a