Kolmapäev, 3. mai 2017 kandi rahva teabeleht

nr 123

Tsooru mõis, , , , , Savilöövi, , Elu Roosiku südames

Roosiku süda tuksub täie võimsusega. ansamblis Rütmiallikal ja Eva-Lotta enda eestveda- Viimase paari aastaga on elu Roosiku südames teinud misel projektansamblis Puzle. Mõlema ansambliga on kannapöörde. Mõned aastad tagasi panid Liina (Jas- välja antud ka CD plaat. Eva-Lotta tunnistati Tartu ka) ja Kristjan Prii aastaid tühjalt seisnud koolimaja Jazz 2008 rahvusvahelisel konkursil parimaks vokaal- südame taas tuksuma. Aasta hiljem kostusid kooli- solistiks ja samal aastal sai Grand Prix tiitli Saaremaa õuelt juba lastekilked ning möödunud kevadel võttiski ühisgümnaasiumis toimunud vabariiklikul solistide koolihoone juhtohjad enda kätte perekond Alev. Li- konkursil. 2011. aastal omistati talle Viljandi linna saks suurtele sisetöödele puhastati vahepeal kasevõs- „Aasta Noor” preemia. Ansamblitest, milles Eva- sa kasvanud kooliaed. Tänavu varakevadest käib vil- Lotta osales, sai 2013. aastal vokaalansambel Mixtet gas tegevus pargis. Aivo on justkui Vargamäe Andres, Leipzigi rahvusvahelisel "A Capella" konkursil teise kes tööd tehes endale armu ei anna. Plaanid ja unistu- koha ja ansambel Maneo pärjati tiitliga Grand Prix sed on suured, mida üksi ära teha ei suuda. Ja enam üleriigilisel vokaalansamblite konkursil "Tuljak". pole tarviski. Lühikese ajaga on ta enda ümber koon- Madis Meister ja Eva-Lotta Vunder teevad koos duo- danud mitmeid mõttekaaslasi ja abilisi. Alates möö- projekti, millel kaks erinevat suunda - kontsertmuusi- dunud aasta kevadest võib igal päeval kooli ümbruses ka, mis inspireeritud nii eesti- kui maailmamuusikast märgata askeldamas Kalle Jäägerit. Oktoobris leidsid kombineeritult omaloominguga ning teine suund on endises koolimajas talvevarju ka muusikud Madis helirännakud ja lamamiskontserdid, kus inimesed Meister ja Eva-Lotta Vunder. saavad rahulikult lamades lõõgastuda ja sisekaemust pidada. Lõuna-Ameerikast Roosikusse Hetkelist tegevust nimetavad mõlemad naljatlemisi loominguliseks logelemiseks. Sai ju ikkagi aasta ta- gasi käidud viis kuud Lõuna-Ameerikas maad ja ise- ennast avastamas. See lõunapoolne osa hakkas nii meeldima, et tagasi Eestisse jõudes otsustati suvi mööda saata Lõuna-Eestis Viitina kandis Madise vana-vanemate talus. Kuna talu seal talvemõnusid ei võimaldanud nautima jääda, leitigi uus peatuskoht Roosikus perekond Alevite juures. Eva-Lotta regis- Madis Meister ja Eva-Lotta Vunder. Foto: internetist treeris end sisse Roosiku külla, Madis aga Viitinasse. Külmadel pimedatel talvekuudel küünlatule ja ahju- Madis Meister, kes elanud peamiselt Põhja-Eestis ja soojuse lähistel kuulasid mõlemad perekonnad muu- Viljandi tüdruk Eva-Lotta Vunder on läbi ja lõhki sikat ning üheskoos peeti ka tulevikuplaane. Aasta muusikalise taustaga. Mõlemal on muusikaline hari- alguseks jõutigi selleni, et neljakesi (Aivo, Merike, dus ja on tegevmuusikud mitmes ansamblis. Madis Madis ja Eva-Lotta) moodustasid nad mittetulundus- mängib ansamblites Gretagrund ja Abraham's Café. ühingu „Roosiku südames”. Eva-Lotta loomingulise Ta on koostööd teinud paljude erinevate artistidega, logelemise all tuleb mõelda raamatu „Aeg avada sü- sealhulgas Kadri Voorannaga, Meelis Vindiga, Marten da” kirjutamist, mis jutustab läbielatut ja nähtut Altroviga, Mick Pedajaga, Siim Aimlaga, Holger Lõuna-Ameerikas. Raamatu esitlus on kavandatud Marjamaaga. Ta on osalenud seitsme heliplaadi 15. juuliks, kui Roosiku küla pargis algab kahepäe- väljaandmises ning pälvinud ka Tiit Pauluse nimelise vane „Südamemuusika festival”. Kuna mõlemad on noore kitarrimängija preemia (2014). „Südamemuusika festivali” kunstilised juhid, siis on Eva-Lotta laulab vokaalansamblis Maneo, millega neil kuhjaga niinimetatud loomingulist logelemist. 2016. aastal ilmus ka CD plaat "Kodu kaugel". Madis ja Eva-Lotta, olles kaugel tempokast linna- Varemalt on ta osalenud paljudes erinevates vokaal- elust, tunnevad ennast Roosikus maaelu vaikuses ja instrumentaal koosseisudes nii jazz-, pop-, kui hästi. maailmamuusika suunal. Sealhulgas Tanel Rubeni Mittetulundusühing „Roosiku Südames” Üheks üle-eestiliseks talgupäeva üleskutseks on tä- moodustamise vajadus tekkis seetõttu, et korraldada navu lipuväljakute korrastamine ning lipumastide siinset elu selle nurga alt, nagu ühingu liikmed seda püstitamine ja seoses 12. noorte laulu- ja tantsupeoga näevad. Samuti vajab iga ettevõtmine ka juriidilist oma kodukandi väikeste ja suurte laululavade ning alust. Moodustatud ühingu eesmärk on elavdada tantsuplatside korda tegemine. Roosiku külaelu ning tutvustada seda üleriigiliselt. Kutsume ka kõiki tsoorulasi ühinema MTÜ Esimeseks suuremaks ettevõtmiseks ongi korraldada „Roosiku südames” algatusega Roosikus park korda 15.–16. juulil Roosikus endise Lepistu kooli vastas teha, sest muutub tänavu südasuvel just see maa-ala asuvas pargis „Südamemuusika festival”. Selleks suureks laulu- ja tantsulavaks. taotlesid nad vallalt pargi oma ühingu kasu- Talgutööd Roosikus algavad 6. mail kell 10. Kaasa tusse. 21. märtsil rahuldaski Antsla vallavolikogu võiks võtta töökindad ja kui võimalik, ka reha. Tore taotluse ning andis kümneks aastaks pargi MTÜ oleks, kui see päev kirjutataks Tsooru kandi ajalukku Roosiku südames haldusesse. nagu on laulusõnades – „Käib töö ja vile koos”.

Südamemuusika Festival.

Võsast puhastatud Roosiku pargist avaneb ilus vaade Mustjõe äärsele karjamaale. Pilt on tehtud 30. märtsil 2017. Foto: Kalle Nurk

Juba mitmendat nädalat on Roosiku küla elanik Kalle Jääger puhastanud parki võsast. Suvel, kui puud Suve südames 15. juulil kell 15 alustab Roosiku külas lehes, vaadatakse park veelkord hindava pilguga üle. „Südamemuusika Festival”. Internetist aadressil Plaan on siia rajada teed, paigaldada pargipingid ja https://www.facebook.com/sudamemuusika/ saame ehitada väike lava suveetenduste tarbeks. Unistused elle suve südames näeb ilmavalgust uus on lennulised, kuid esialgu on suurem energia suuna- teada, et s muusika- ja maitseelamuste festival "Südamemuusika tud südasuvise festivali ettevalmistamisele. Samuti Festival", mis toob Eesti tippmuusikud jagama oma soovib perekond Alev võimalikult kiiresti tööle saada loomingut ning südant Võrumaa kauni looduse rüppe, šokolaadivabriku ning avada kohviku. Roosiku küla parki. Šokolaadivabrikust ja kohvikust pikemalt juba Kahel päeval on võimalik kuulajatel oma hinge ko- järgnevas Külalehes. sutada hea muusika saatel ning nautida ka maitseela- musi kohaliku magusameistri šokolaadi- ning jäätise- 6. mail letist. Kohapeal on vegansõbralik toitlustus ning Teeme Ära! ööbimist korraldame festivalile kohaselt telkimisplat- Talgud. sil. Peavarju pakuvad läheduses ka mitmed majutus- asutused. Teeme Ära talgupäev on kuju- Festivali teisel päeval toimuvad lisaks mitmed töö- nenud tuhandete eestimaalaste toad ning kohalike meistrite laat "Südamest igakevadiseks suursündmuseks, südamesse". kui tullakse kokku ning võetakse Esinevad ESTONIAN VOICES, MICK PEDAJA ühiselt käsile kodukandis kõige pakilisemad tööd. JA ANGEELIA, RÄNDAJA, MARI KALKUN, Nüüd, kui on peagi saabumas Eesti Vabariigi 100. GRETAGRUND, ANNA PÕLDVEE JA ERKI sünnipäev, kutsutakse talgutega tegema kingitust oma PÄRNOJA, NDIOBA (Senegal-Soome) kodukohale. Austusest esinejate, looduse ja üksteise vastu on Eesti riigi sünniprotsessi alguseks peetakse Eesti- üritus alkoholivaba. maa ja Põhja-Liivimaa ühendamist 1917. aastal. 16. Korraldajad loodavad, et siia tuleb inimene, kes aprillil anti Kurgjal Carl Robert Jakobsoni talumuu- oskab hinnata siinset vaikust ja ilu ning saab omalt seumis Eesti 100. juubeliaastale avapauk. Pidustused poolt midagi vastu anda. kestavad kuni 2020. aastani. Madis Meister räägib, kuidas ta on Roosiku looduse Vargamäe karjamaa ja soo asub Roosiku külas. rüpes avastanud sõnade „Aigu om” tähenduse. Neis Aprillikuu esimestel päevadel võis Mustjõe silla lä- kahes sõnas on peidus kogu Võrumaa iva. Suures histel märgata imelikku askeldamist. Üles pandi rii- linnas, kus elutempo kiire, on selle sõna mõttest raske dest varjualune ja kohale toodi mõni heinarullgi. aru saada. Alles siin, pargis ringi jalutades saab aru, Olukord kulmineerus, kui väikesesse aedikusse pai- mida see tähendab. „Aigu om” ei tähenda kaugeltki gutati paariks päevaks beeži värvi lehm vasikaga. mitte seda, et midagi peab tegemata jätma. Üritus Rahvasuus käis ringi igasugu jutte toimuva kohta. „Südamemuusika Festival” ei ole ellu kutsutud raha Kuna see karjamaa on Lehar Neve renditud, siis seos- teenimiseks. Korraldajad on täis entusiasmi, aga peale tati toimuvat peamiselt temaga. maksta neil pole. Seetõttu on kõik sponsorid tere- Selgus tuli majja pühapäeval, 9 aprillil, kui algas esi- tulnud. Kõige esmane toetamise võimalus on soetada mene „Tõe ja õiguse” filmimise võttepäev. Kuigi fil- pilet festivalile, mida jagatakse mis Vargamäe taluhooned ehitati Vastse-Roosa külla, http://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/muusika/suda toimuvad karjamaaga ja sooga seotud filmivõtted memuusika-festival-2017-49092/ Roosiku külas Mustjõe luhal Peesus. Külalehe toimetus soovib edu ettevõtlikele roosiku- lastele ning ootab südasuvist romantilist, hingelist ja südamlikku festivali. Kalle Nurk

Vargamäe karjamaa ja soo asub Roosiku külas

Lätlastest udu tekitamise meistrid Tõe ja õiguse filmivõtete päeval Roosikus Mustjõe äärsel karjamaal. Fotod: Kalle Nurk

Lepistu talu rahvas Roosiku külas sai filmimisest teada sama päeva hommikul, kui õuele ilmusid kaks lätlast, kes soovisid bensiinimootorilt küünla maha- Suurima mastaabiga film vabas Eestis keeramise võtit. Saadi teada, et talust kilomeetri kau- Eesti riigi 100. sünnipäevaks vändatakse mitu filmi, gusel toimuvad mingisugused filmivõtted ja neil ei aga kõige suurem ja vastutusrikkam on kahtlemata lähe elektrigeneraator käima. Filmivõtted seal pidid Tammsaare "Tõe ja õiguse" esimese osa ekranisee- vältama terve päeva. Kuna Lepistu pererahvas toime- ring, mille režissöör on vaid 34aastane Tanel Toom, tabki seda Külalehte, siis võib öelda, et „õnn tuli kes on oma lühifilmidega osalenud paljudel rahvus- meie õuele”. Filmigrupiga olid esimesed sidemed vahelistel festivalidel ja võitnud arvukalt auhindu. loodud. Päeval sai kohapealset saginat salvestatud ja Andrese ja Krõõda kodu ehk Vargamäed otsiti filmi filmi tegevprodutsendi Johanna Trassiga juttu aetud. jaoks pea pool aastat. Lõpuks leiti see Läti piiri ääres Vastse-Roosa külas. "Tõe ja õiguse" filmi jaoks ehita- ti üles seitse maja, mis on uued, aga näevad välja na- gu vanad. Pika otsingu tulemusena leitud Vargamäe pole siiski lõplikult täiuslik. Siin muudetakse hiljem arvutigraa- fika abil palju ümber, et luua ideaalselt sobiv maastik. Filmi peategelasteks on Endla teatri näitleja Priit Loog (Andres), Linnateatri näitleja Maiken Schmidt (Krõõt) ja vabakutseline Priit Võigemast (Pearu). Kokku on plaanitud 70 võttepäeva, mis on jaotatud Filmi „Tõde ja õigus” tegevprodutsent Johanna Trass. kahele aastale läbi nelja aastaaja. Sellise mastaabiga pole vabas Eestis filmi salvestatud. Filmi pikkuseks Miks just Roosiku küla valiti välja filmi „Tõe ja planeeritakse kaks ja pool tundi. õiguse” üheks võttekohaks? "Tõde ja õiguse" esilinastust plaanitakse 2019. aasta Me leidsime Mõniste kandis Vastse-Roosas Varga- veebruaris. mäe. Et mitte sõita pikki vahemaid, hakkasime selle lähedalt otsima võimalikult palju teisi võttekohti. Lõuna-Eestist leidsimegi soo, kus me praegu asume. Siin on Vargamäe lepikualune ja Vargamäe soine kar- jamaa. Lõuna-Eestist leidsime veel Aasamäe kõrgen- tsooru rahvamaja saatus diku, Aasamäe veski, Vastseliina kõrtsi ja veel mõned on lahtine karja-heinamaad. Palju inimesi korraga filmivõtetel ametis on? Pärast väikeses võimuladviku ringis arutletud ver- Igapäevane põhigrupp koosneb 45 inimesest. Lisaks siooni, et Tsooru rahvamaja võiks seltsimajaks muuta, sellele on kaks kuni seitse inimest igapäevaselt juures on tsoorulaste hulgas tekkinud erinevaid arvamusi. vastavalt vajadusele. Seda näitas ka 22. märtsil vallavalitsuse kokkukutsu- Kas Roosikus veel on ees ootamas mõned tud rahvakoosolek Tsoorus. Taotles ju V-klubi 1. ap- filmivõtted? rillist Tsooru rahvamaja oma haldusesse ülevõtmist. Siia tuleme tagasi veel mai keskel ja ka suvel oleme V-klubi esindaja Jarek Jõela on mitmel korral rõhu- ühe päeva. Alati, kui on tarvis filmida soist karja- tanud, et neile on see ettepanek välja käidud ning nad maad, tuleme siia. haarasid sellest kinni. Kuidas on lugu massistseenidega? Neid eriti ei ole. Kui, siis ainult küla kogunemine õuele. Külainimesteks on enamuses valitud professio- naalsed näitlejad, vabakutselised, teatrikooli õpilased ja noored tudengid. Suuremad massistseenid on Kesk- Eestis. Seal on valitud filmimiseks ka Järva-Peetri ja Järva-Madise kirik. Filmimispäev kestis kella üheksani, mis kujunes töökaks ja küllaltki raskeks. Pärastlõunal hakkas sa- Tsooru kandi rahva üldkoosolekul osales veerandsada inimest. dama rahet ja vihma. Viimased filmiga seotud ini- Pildil räägib V-klubi liige Jarek Jõela, mis on praegu Tsooru mesed lahkusid võttekohalt pimedusevarjus kella 10 kultuurielus halvasti ja mida nad paremini teeksid. paiku. Foto: Kalle Nurk Külalehe toimetus tänab filmivõtete peret, kes meid lahkesti vastu võttis ja selgitusi jagas. Soovime, et Tõenäoliselt puudub ümberkorraldajatel Tsooru nad lisaks vihmasele ja jahedale kevadele saaksid elust täielik ülevaade. Ega seda ei saagi olema, kui nautida päikeselist Võrumaa suve. Kindlasti kohtume võimuorganid asja tõsiselt ei võta! Nii näiteks oli nendega veel edaspidigi. Kavas on panna kokku oma- rahvaga kohtuma tulnud 13 volikogu liikmest ainult poolne nägemus „Tõe ja õiguse” filmimise kulgemi- Kristina Kreevald. Vallavolikogu haridus- ja kultuuri- sest ning 2019. aastal, pärast filmi esilinastust, saab komisjoni kümnest liikmest oli kohal vaid valla noor- seda vaadata. Internetileheküljel Tsooru kant on juba soo- ja kultuurispetsialist Merle Tombak ning arengu- üleval kokkuvõted ka filmide „Rehepapp” ja „Need ja planeerimiskomisjoni kaheksast liikmest valla päevad ajasid segadusse” valmimisloost. arenguspetsialist Kalev Joab. Vallavalitsuse neljast Kalle Nurk liikmest puudusid pooled. Kui arvestada sellega, et eelnimetatud juhtorganites pole ühtegi Tsooru kandi eluga igapäevaselt seotud inimest ja otsustajad ei leia Valguskaabel võimalust nii määrava tähtsusega koosolekulegi tulla, Roosiku külla siis mille järgi nad valla otsuseid vastu võtavad Võib-olla siin peitubki iva, miks Antsla vald on Kuigi haldusreformi käigus uute piirijoonte tõmbamise- jõudnud sellisesse olukorda. Kui piltlikult võrrelda, ga jääb Roosiku küla ääremaa staatusesse, jätkub siinne siis nii nagu ei teata Tallinnas Võrumaa probleemi- elutegevus kasvavas tempos. Roosiku küla võib eeskujuks dest, ei teata Antslas, mis Tsoorus toimub. tõsta juba selle poolest, et see on ainuke koht Antsla vallas, Ega jäägi muud üle, kui Tsooru kandi kaheksa küla kus aasta jooksul pärast küla-vanemate statuudi vastuvõt- elanikud peavad ise oma huvide eest seisma hakkama mist on valitud külavanem. ning mitte jääma lootma infovaeguses viibivate otsus- Tänavu sügiseks peaks maasse paigaldatama kaasaegne tajate otsustele. valguskaabel, mis läbib Roosiku küla ja ühendatakse Pulsti mäe otsas asuva mobiilimastiga. Iga kilomeetri järel asub Rahvakoosoleku käigus toodi välja pikk loetelu välja-võttekoht, mis siis hiljem võimaldab külal ühise taot- aasta jooksul toimuvatest üritustest ja tegevustest, luse alusel tõmmata kaabel oma majani. Selline kaabelsüs- millega on võimalus vabal ajal tegeleda. Enim huvi- teemi väljaarendamine Roosikus annab soodsa aluspõhja tavad rahvast kevadlaat (19), mälumäng (13), näite- küla veelgi lootusrikkamale tulevikule. ringi etendused (13), kesksuve pidu (10), jaaniõhtu 13. mail kell 11 toimub järjekordne Roosiku küla (9), kodukandipäev (8) ja jäärajasõit (6). koosolek, kus siis külavanem Aivo Alev jagab täpse- Siit saame teha järelduse, et hinnatakse nii rahva- mat informatsiooni valguskaabli paigaldamisest. maja, seltsingute kui ka aktiivsete külaelanike tege- KL misi. Kui arvestada sellega, et viimase 20 aasta jook- sul on Tsooru kandi kogukond kahanenud 800 inime- Kes meist ei tahaks rõõmsat kevadet ja elada ikka selt poole võrra, peame tugevamalt ühte hoidma, et demokraatlikus riigis edasi!? Kerkib ainult küsimus, suudaksime alles hoida oma lemmiktegemised. miks astus vallavolikogust välja lugupeetud vallako- Et hundid oleksid söönud ja lambad terved, saab danik Peeter Lemats. Samuti ei soovinud pärast pike- V-klubi oma tegemisi teha jätkuvalt edasi ilma rahva- malt haiguslehel olekut volikogu liikmest väljaarva- maja sulgemise taotluseta. Seisab ju tema tegevus- tud Kalle Nurk naasta volikokku ja osaleda otsuste plaanis pärast rahvamaja ülevõtmist Tsooru pargi vastuvõtmisel. Aprilli kuu Antsla Valla lehest saame hooldamine ja parki valgustatud jalgtee rajamine. Sa- teada, et volikogus koalitsioonile lojaalsust näidanud muti on tema haldusesse antud juba viis aastat tagasi sotsiaalkomisjoni aseesimees Ly Kalmet on ühtäkki endise kolhoosikontori esine parkimisplats, et see kor- loobunud tööst komisjonis. Otsustajate ridades on da teha tantsu- ja korvpalli mängimiseks. Üheks põh- mõned isikud, kes mõjutavad ametnikke maha salga- jenduseks, miks parkla eraldati rahvamaja haldusest ma kodanikukohust ning täitma lojaalselt vastuvõetud neile, oli ka V-klubi kesksuve pidude korraldamine. otsuseid. Siin peaks siiski toetuma vanasõnale: „Kus Takistuseks ei tohiks olla ka savivoolimise ringi viga näed laita, tule ja aita!“, mitte summutama maha avamine ning V-klubi liikmetele sobiva rahvatantsu- tähelepanekuid. ringi juhendaja leidmine. Ka Tsooru kevadlaat areneb 17. aprillil ilmus „Postimehes“ Tiiu Kuurme tõusvas joones ning ei näe põhjust, miks selle korral- artikkel „Eesti ühiskond elab totalitarismi varjus“, dusõigus V-klubile tagasi peaks minema. mille sisu paneb võrdlema meie vallas toimuvaga. Edasi võiks tegutseda ikka nii, et üks kõigi, kõik ühe eest, sest kaigaste kodaratesse loopimine kahan- dab teotahtelistes tegutsemislusti. Kalle Nurk

Kes TEGELIKULT otsustab? Aprilli kuu Antsla Valla Lehe esilehel artiklis „Kes TEGELIKULT otsustab? tõstatab vallavanem Merike Prätz üles küsimuse, kes tegelikult Antsla vallas ot- sustab. Küsimuse püstitamine on õige ja päevakoha- ne. Pikalt selgitab vallavanem, kui demokraatlikult meie vallas ikkagi juhitakse ning kui olulised ja mää- Tiiu Kuurme Foto: internetist ravad on vallavalitsuse ja volikogu otsused. Artiklist „Eesti ühiskond elab totalitarismi varjus“ võib välja lugeda, et isegi infovaeguses ja kiirustatult kirjutise autor, 1953. aastal sündinud Tiiu Kuurme, on vastu võetud volikogu otsust pole soovitav muuta, eesti kasvatusteadlane, Tallinna Ülikooli sest sellest võib tekkida päris korralik segadus ja ka pedagoogikadotsent alates 2004. Tiiu Kuurme arvates nende ettevõtete pahameel, kes on planeerinud, et nad on tema kutsumuseks läbi teadliku elu olnud mõtelda, saavad hakata teetöid teostama. Milline roll on aga lugeda ja kirjutada. Millest siis kirjutab Tiiu Kuurme? tema arvates rahva arvamusel, seda ei loe mitte ühest- ki lausest välja. Küll on teksti sisse põimitud volikogu „Igal hommikul läheb märkimisväärne hulk inimesi komisjonide tegevus, mis omab vallavalitsusest veel meie omas, end demokraatlikuks deklareerinud riigis laiemat vaadet. Ometi on komisjoni otsused vallava- tööle asutustesse, mille juhtimine on autokraatlik. litsusele ainult soovituslikud. Nad veedavad seal oma päevi ja aastaid, kujundades muu kaasandena ühtaegu isikliku arusaama sellest, Vallavanemal ja vallavalitsusel on otsuste vastuvõt- «kuidas elu tegelikult käib». misel väga kandev roll. Et kõik kulgeks korrektselt, peab täitevorgan otsustajatele ette valmistama põhja- Nende isiksus paindub ja muutub pigem igapäevako- liku eelinformatsiooni ja jälgima, et otsused oleks gemuste, mitte deklareeritud seaduste alusel. Kas on kooskõlas seadustega. Seega volikogu teeb küll need inimesed aga enam demokraatliku riigi demo- suuremad poliitilised otsused, kuid valitsuse liikmete- kraatliku eluhoiakuga kodanikud, kes järgivad vaba- le jääb siiski kaudne vastutus. Jälgides meediat, näe- del valimistel südametunnistuse häält? me, et just vallaametnike nõrga eeltöö tulemusena on Kas tohibki riik end määratleda demokraatlikuna, kui nii mõneski omavalitsuses avaldatud vallavanemale märkimisväärne hulk tema kodanikke elab igapäeva- umbusaldust ning vallavalitsus on sunnitud tagasi ses autokraatlikus õhustikus, mille seinaääri mööda astuma. hiilib hirm? Teame, et sedalaadi riikides jätkavad «läbi vabade valimiste» needsamad juhid 98-prot- sendilise tõenäosusega. Miks peaks see olema teisiti vastava iseloomuga asutustes? Autoritaarses õhustikus on palju keelatud teemasid sundimiseks teised meetodid. Kuna vallavanemale on ning puudub solidaarsus ja usaldus. Kõigil tasanditel antud õigus ainuisikuliselt vallaametnike töölevõtmi- valitseb seadus: teha võib, aga rääkida sellest ei või. ne ja vabastamine, siis on Antsla vallas ta paljudele Inetu või kahjulik tegu kaotab tähenduse olenevalt inimestele justkui tööandjaks. Üldiselt võib Antsla tegija positsioonist. Võimu ja temale lähedal seisvate vald olla uhke selle üle, et suurem osa vallaametnikke isikute teod ei kuulu isegi mainimisele, või siis sosinal on jätkuvalt pikaajalise tööstaažiga. On aga ka neid, ja koridoris kempsu ukse taga. Jutud keerlevad selle kes pannud avalduse lauale ja sunnitud minema tööd ümber, kuidas häda kellestki mööda läks ja seekord otsima kodukohast kaugemalt. vähema valuga pääseti. Seintel on mõistagi kõrvad. Hea ja vastutustundlik juht kuuleks sedalaadi seintelt Allasutuste juhtide nõupidamisel 18. aprillil väitis kiitust ja poolehoidu, ent tema kõrvadega seinu ei vallavanem, et rahva seas leviv jutt, nagu ta piiraks vajagi. Neid vajab ebakindel juht. Ta on leidnud va- inimeste sõnavabadust ja ei arvesta rahva soovidega, hendid palgata ametisse fassaadimeistrid, moodsas on järjekordne vale süüdistus tema vastu. Ometi tegi kõnes PR-tegelased, kelle professioonile ei käi üle jõu ta järgneva sõnavõtuga teatavaks, et mitmed valla- Kim Jong-Ili moodi pimestava naeratuse ja töövõitu- valitsuse palgal olevad ametnikud ei kuuletu vallava- de loosungite tootmine ja levitamine. litsuse ja vallavolikogu otsustele ning ütlevad ava- likult välja oma arusaama ja nägemuse toimuvast. Toimuva avalikum arutamine ja arvustamine pälvib Sellised ametnikud, kui meelt ei muuda, peavad leid- karistuse. Meie päevil on selleks väljaheitmine. Kuu- ma endale uue töökoha. Kes on vallamajas need led näiteks pereliikmelt, kuidas meie suurim kontser- ametnikud, kes sattunud vallavanema „kulliküünte” diorganisatsioon laskis lahti inimese, kes julges asu- vahele, jäi sel korral teadmata. Küll aga selgus kolm tuse siselistis kritiseerida asutuse bürokraatide suhtu- häbiposti pandud allasutuse juhti: mist loovisiksustesse. Ly Kalmet- kes ei poolda Antsla linna kahe 30. Ebasoosingus olija on kui katkupisiku kandja, kellest kohaga erihoolekandeasutuse maja ehitamist. pöördutakse ära. Sest esiplaanil on autoritaarses Internetis on avatud isegi portaal „Hoiame Antslat”, õhustikus ellujäämisväärtused, mis väljenduvad ellu- kus on hulgaliselt vallaametnikele suunatud halvusta- jäämisstrateegiates – tõmbuda seina sisse, olla näh- vaid väljaütlemisi. Teisipäevases 18. aprilli Võrumaa tamatu, teeselda juhmi, kes pole näinud ega kuulnud, Teatajas selgitab Kadri Kõiv, millise eesmärgi nimel olla olemas olematuna. Et nad ei saaks aru, et mina on ellu kutsutud erihooldekodude ehitamine Euroopa saan aru. Õiglus ja muu selletaoline enam ei loe. Liidus ja kuidas seda rakendatakse Antsla vallas. Ar- tikli lõpus on pikk küsimuste loetelu, millele Antsla Rahvusvaheliselt tuntud väärtuste uurija Ronald kandi elanikud soovivad vastust saada. Inimesed on Inglehart on aastaid võrdlevalt analüüsinud erinevate alustanud allkirjade korjamisega, et peatada praegune maailma riikide kodanikkonnas domineerivaid vää- tegevus ning võtta aeg maha selguse saamiseks palju- rtusi. Eesti püsib endiselt nende liigas, kus dominee- dele lahendamata ja vastusteta küsimustele. rivad ellujäämisväärtused, seevastu kui kõrge õnne- Liana Allas – kes ei jaga Võrumaa Teataja leheveer- indeksiga maades on esiplaanil eneseteostuslikud gudel tegelikku olukorda, mis Antsla vallas toimub, väärtused. ...“ vaid kajastab omapoolset arusaamist. Mõned kuud oleme nautinud Võrumaa Teataja pea igas numbris Antsla kanti puudutavaid huvitavaid ar- Järjekordne rünnak Külalehe tikleid. Leheveergudelt oleme saanud mahukamat teavet sündmuste kohta, mis varem ilmus mõnesõna- väljaandmise lõpetamiseks liselt kas Antsla Valla Lehes või Võrumaa Teataja „Nädal vallas” rubriigis. Vallavanem on varasemalt Külalehes ilmuvates artiklites esineb sageli valla- isegi Liana Allasele avaldanud tunnustust selle eest, valitsuse vaenulikke kirjutisi. Suhtudes mõnes ar- et Linda raamatukogu juhataja on leidnud võimaluse tiklis vallavalitsuse tegevusse kriitiliselt, on infoleht endale põhipalgale lisa teenida. Nüüd aga selgus, et ühtlasi tunnistatud niinimetatud vallavaenulikuks. Lianal põhitöökoha kõrvalt lisasissetuleku saamise Sellised süüdistused pole Tsooru kandi rahva teabe- valik polnud ikkagi päris õige. Nii ongi Liana Alla- lehe toimetajale esmased. Vallavanem Merike Prätzi sele saanud esimeseks komistuskiviks artikkel, mis sõnade kohaselt on isegi paar Tsooru kandi inimest kajastab Antsla linnas toimunud suurt rahvakoos- anonüümselt helistanud ja soovinud teada, kas valla- olekut. valitsusel tõesti pole jõudu ning vahendeid Külalehe Kalle Nurk - ei ole lojaalne vallavalitsusele Küla- ilmumise lõpetamiseks. Et õigustada oma ametikohta, lehe toimetamisel. ongi vallavanem sunnitud rahva soovidele vastu tule- Oleme palju kuulnud ja lugenud lugusid kui kitsast ma. Tõsi, sõnavabaduse vastu ta ei saa. Elame ikkagi ja ohtlikku teed mööda peavad mõnikord info edas- vabas Eestis. Seetõttu tuleb leida inimeste kuuletuma tajad käima. Nii on ka Külalehe toimetamisega. Sa- mas me kogeme tihti, kuidas inimesed oma õigusi Sealne elu aktiviseerus veelgi enam, kui Varstu otsides põrkuvad vastu poliitikute või ametnike bar- vallavalitsus andis külaseltsi kasutusse peremehetuks jääri ja õiguse saamiseks on võimalik ainult kohtutee jäänud maja. Omavalitsus leidis igal aastal ka vahen- jalge alla võtta. deid, et halvas olukorras olnud elumaja muutuks ka- Eks aeg näitab, mis edasi juhtub juba enne haldus- sutuskõlblikumaks. Korrastati välisfassaad, pandi reformi. uued plastikaknad, korda tehti köögiruum ja kaks Kalle Nurk tuba. Valla abiga saadi LEADER programmi kaudu raha mänguväljaku rajamiseks ja igal aastal saab selts Tsooru - ja Kõrgepalu kandi rahalist toetust ürituste korraldamiseks. Möödunud aastal aga ehitasid kõrgepalulased oma vahendite ja sidemed tihenevad jõududega laululava. 14. aprillil võtsid mõned tsoorulased vastu Kõrge- Kõrgepalulased on Tsoorus sagedased külalised ja palu seltsi kutse osaleda sealsetel lauatennise võist- ka rahvamajas on nad oma temperamendiga silma lustel, mida sealmail peetakse juba kolmandat aastat. paistnud. Tunduvalt vähem teavad tsoorulased, mis Kõrgepalu kandist on kujunemas maakonnas kõige toimub naaberkogukonnas. enam väljaarenenud lauatennisistide kogukond. Nad Kuni 1955. aastani moodustasid kaks suurt kogu- võivad uhkust tunda, et just nende külas elab maa- konda Tsooru valla. 1971. aastani suunas kogukonda- konna parim naislauatennisist Kristella Valge. Tol de elu Varstu külanõukogu, siis viidi Tsooru kandi päeval oli Tsooru kandist esindatud neli võistlejat, rahvas Antsla külanõukogu alluvusse. 1967. aastal kellest meeste arvestuses võtsid kaksikvõidu vennad suleti Kõrgepalu kool ja paljud õpilased valisid koo- Janel ja Janek Sisas. Kalle Nurk sai viienda koha ja litee jätkamiseks Lepistu kooli. Sirle Nurk oli naiste arvestuses neljas. Laste arvestu- Tol korral ei küsitud rahvalt, kas nad tahavad seda ses Tsooru esindatud ei olnud. Mängiti ühel laual ja või mitte. Vahepeal on peale kasvanud mitu põlvkon- võistluspäev kestis seitse tundi. da ja sisse-väljarännegi on oma töö teinud. Tihti on Kalle Nurk just jõuliselt vahele tõmmatud piir üheks põhjuseks, mille tulemusena on inimene sunnitud valima harju- muspärasele vastupidise tee. Pool sajandit sai seda Lauatennisevõistlus olukorda tunda kogu eesti rahvas. Lähikuul peaks Tsooru karikale lõplikult selguma, kas pool sajandit tagasi ise otsuseid teinud Tsooru muutub veelgi väiksemaks täpiks suu- Esimene Tsooru karikavõistlus lauatennises toimus res poliitilises elus. 2012. aasta kevadel ning seega 16. aprillil selgusid Tsooru meistrid lauatennises juba kuuendat korda. Kõrgepalus on mõndagi kadestamapanevat. Elu Rõõmu valmistab see, et nii Kõrgepalus kui ka Tsoo- on näidanud, et vaatamata ajale ja muutustele säilib rus on märgata mängijate juurdekasvu noorte hulgas. põlvkondade vahel side, mis loomulik ja looduslähe- Nii näiteks on Roosikus endise koolihoone saalis üles dane. Nõnda on lugu ka Tsooru ja Kõrgepalu kandi pandud lauatennise laud, millel on Kaspar Avo Šults rahvaga. Üha rohkem on tsoorulaste hulgas kõneai- ja Kaspar Alev ennast üpris heasse vormi mänginud. neks Kõrgepalu seltsielu.

Kaspar Alev (vasakul) ja Kaspar Avo Šults Tsooru lauatennise võistlustel. Foto: Sirle Nurk Kõrgepalulaste seltsielu keskus. Pildil ees on näha mänguväl- jak, vasakul laululava ning taga valge laudisega seltsimaja. Pilt on tehtud 14. aprillil 2017. Foto: Kalle Nurk On teada, et peale Kõrgepalu ja Tsooru peetakse veel lähiümbruses kohalikke võistlusi Sõmerpalus (kinnised) ja Harglas ning maakondlikke võistlusi Väimelas. Kristella Valge Kõrgepalust on tänavu naiste arvestuses kõigil võistlustel parim olnud. Lauatennis on spordiala, mis ei vaja suuri kulutusi „Võrumaa Mängude” arvestuse pidamisega alustas ning sobib igati just talviseks sportlikuks tegevuseks. Võrumaa Spordiliit 10 aastat tagasi esialgu EXEL-i Seetõttu ongi mõtteid mõlgutatud, et olemasolevaid tabeliga, kuid 2009. aastal koostöös Põlvamaaga võistlusi võiks kuidagi omavahel siduda. Keegi peaks saadi LEADER programmist toetust ja kasutusele ainult juhtohjad enda kätte võtma. võeti spordi-ID-kaart. Igal sarjaga liitunud inimesel ehk mänguril on oma numbriline elektrooniline kaardike, mis salvestab osaluskorra spordikalendris oleval rahvaspordiüritu- sel ja vajab „piiksutamist” orienteerumisest tuttaval SI-lugemisjaamal. Kaardikesi saab Võrumaa Spor- diliidust. 2014. aastal täienes süsteem veelgi. Kui telefonis on QR-koodi 16. aprillil Tsooru lautennise võistlustel osalejad. Kuna päev lugemise rakendus, võib langes kokku munapühadega, sai iga võistleja auhinnaks ka nutikas mängur sisse värvilise õhupalli. astuda oma telefoni mängupoodi, kust saab Tsoor u kar ikavõistl used l auatennises laadida tasuta rakenduse nimega „Võrumaa nutimängud”. Lingi rakendusele leiab ka „Võrumaa mängude” veebist. Seejärel on Aasta Meister Teine Kolmas Osalejaid tähtsaim tegevus oma andmete sisestamine. Ja kui 2012 M Janek Sisas Kalle Nurk Jaan Veide 5 rakendus seadistatud, saab telefoniga pildistamine 2013 M Germo Alliksoo Janek Sisas Kustas Puija 16 hoopis teise tähenduse senise selfide tegemise 2013 N Liia Sibul Egle Veinberg Evelin Veinberg 6 asemel. Ennem kui astute kõige raskema sammu – lähete 2014 M Eerik Paas Leho Laidver Janek Sisas 8 sportima – on eelnevalt üks lihtne ülesanne: leidke 2015 M Janel Sisas Küllo Kender Janek Sisas 8 üles ja tutvuge Võrumaa interaktiivse spordikalend- 2015 N Kati Rästa Kristella Valge Kristiina Demant 6 riga, et teada saada, kuhu oma liikumise järgi igatsev 2016 M Rando Vent Peeter Veedler Janek Sisas 4 samm seada, SI-kaart või nutitelefon taskus. Kõigest sellest ja muustki rääkis Võrumaa Spordi- 2016 N Kristella Valge Karin Kender Kati Baranov 6 liidu tegevjuht Merike Õun, kes oli kokku kutsunud 2017 M Janek Sisas Kalle Nurk Janel Sisas 5 Võrumaa kultuurijuhid, et anda uut infot ja innustust 2017 N Kristella Valge Sirle Nurk Kersti Jõgi 4 Võrumaa Mängude kümnendast hooajast osa võtma. 2017 (kuni 16) Kaspar Avo Šults Kaspar Alev Karin Kender 4 Tsooru karikavõistluste kuue aasta kolm paremat

Kalle Nurk

Võrumaa Mängud

Sõnapaar- Võrumaa mängud- võib tekitada kahte moodi mõtlemist. Üks nendest on Võrumaal toimuvad võistlused, teine aga Võrumaa Mängude sari. Nüüd on SI-lugemisjaam ka Tsooru rahvamaja Meil on palju kauneid ja turvalisi liikumisradu, pal- käsutuses. Piiksumasin on seni aktiivses kasutuses liplatse ja muid spordirajatisi, et harrastus- ja tervise- olnud Kubijal, Misso rahvamajas ja Lasva valla raa- spordiga tegelemine oleks mugav, meelepärane ja matukogudes. Mõned aastad tagasi võttis piiksu- motiveeriv. Kuigi Võrumaa Mängudel kaasalöömise masina enda vastutusele ka Antsla vallas Ülar Morel. tulemuseks on osaluskordade kogumine, on soovi Aparaadi haldamine käib vabatahtlikkuse alusel. korral alati võimalik kontrollida ka oma sooritusvõi- Selle kasutamine pole küll keeruline, kuid paneb met erinevatel kavas olevatel spordialadel, -sarjades aparaadi eest vastutaja ajaliselt üpris rakkesse, sest ja -sündmustel ning seda igas eas nii individuaalselt igal päeval teatud kellaajal tuleb see tühjaks laadida. kui ka pere või sõpruskonnana. See on ka üheks põhjuseks, miks selline ettevõtmine pole Põlvamaal käivitunud ning Võrumaa valdades nii vähestes kohtades kasutusel. Et elavdada sportlikku liikumist Tsoorus, haakus Aare Kroonmäe on suure panuse andnud Tsooru Merike Õuna hasardiga ka Tsooru rahvamaja ning kandi reklaamimisele. omab nüüd piiksumasinat. Siit saab ka endale spordi- ID-kaardi. Tule, võta kaart, tutvu Võrumaa interak- tiivse spordikalendriga ja astu julgelt tervisele vastu! Tsooru SI-lugemisjaama on juba kasutatud Kõrge- palus ja Tsoorus toimunud lauatennise võistlustel.

Kalle Nurk

Kevadpidu Tsoorus

Igal kevadel on rahvamaja isetegevuslased püüdnud ikka meeles pidada omakandi rahvast ning andnud neile väikese kontserdi hooajal õpitust. Nii ka tänavu 21. aprillil esinesid nii naisrahvatantsurühma tantsi- jad, segarahvatantsurühm kui ka lauljad. Ansambel Irena&Ivar Hansen Tsooru kevadpeol. Foto: Kalle Nurk

Kevadpeol mängis tantsuks ansambel Irena&Ivar Hansen Tallinnast, kes tundis huvi Aare vastu. On varemgi ette tulnud, et kaugema kandi rahvas on Tsooru kandiga tuttav „AareVideo“ kaudu. Nii jutus- taski Irena, et kui nad kaks aastat tagasi Tsoorus kevadpeol mängisid, jäädvustas Aare filmi, mis oli neist esimene. Seda filmiklippi kasutasid nad hiljem oma reklaamileheküljel. 22. märtsi Tsooru rahvakoosolekul rääkis Aare ise, kuidas ta on maailma erinevatest kohtadest saanud enda tehtud filmide kohta kiidusõnu. Kuigi ta võtab filmimist hobina, on tunnustuse saamine teinekord määravama tähtsusega kui krõbisev rahatäht. Kahjuks Aare seda pidu jäädvustada ei saanud, sest viibib juba pikemat aega Tallinnas haiglas. Soovime talle kiiret paranemist, sest Tsooru kroonika ootab jäädvustamist! Kalle Nurk

Tsooru mälumängu karikas jäi Tsooru

19. märtsil järjestus lõplikult 16 võistkonda, kes osales mälumänguturniiril „Tsooru mälumängur Segarahvatantsurühma tantsijad kolisid Mõniste 2017“. Kui 2014 hooajal võidutses perekond Eili ja rahvamaja katuse alla. Neli hooaega on käinud Tõnu Valling Tsoorust, siis kolm aastat hiljem võitsid tsoorukad Mõniste segarühmas tantsimas ja nii jätkub taas tsoorulased Krista, Kustas ja Mariann Puija ka esinemislusti kahel pool. Huvi Mehkamaa ja tsoo- „Mäha“ (93 punkti) võistkonna nime all. Kaks punkti rulaste tegemiste vastu on vastastikune. 12. mail kell sai neist vähem „Võru“ (91 punkti) võistkond, kes 20 tähistab Mõniste segarühm Mõniste rahvamajas omakorda „Hauka Serviti“ (90 punkti) võistkonda Kalle juhendamisel koosveedetud kümmet aastat. edestas ühe punktiga. Tänavu oli Tsooru kant esinda- Kontserdil esinevad ka Tsooru naisrühma tantsijad. tud kolme võistkonnaga, kus „Mälujad“ ja „300+“ Peole on oodatud kõik, kel soov üks mõnus õhtu koos kogusid võrdselt 71 punkti. Tsooru mälumängurid on veeta. olnud esindatud ka Võrumaa teistes sarjades. MÄHA TALU 20 18 0 20 18 17 93 20. sajandi alguses arvas suurkuju Johannes Aavik VÕRU 13 20 0 18 20 20 91 Fr. R. Kreutzwaldi „Kalevipoeg“ põhjal, et Kalevi- HAUKA SERVITI 16 17 0 19 19 19 90 poeg on eesti viletsuse, armetuse, hõreduse, viriluse, MAM 19 0 17 17 18 18 89 lodevuse, lohakuse, maitsetuse ja puuduliku keeleos- 17 13 19 17 0 13 79 kuse hästivastav sümbol ja hästivastav mälestusmärk. RUUDA 14 19 15 13 15 0 76 Täna me näeme hoopis, et vast polegi Kalevipoeg VELLED 15 16 20 0 14 11 76 inimesena meile nii võõras ja kauge, nagu võiks arva- MÄLUJAD 10 16 18 17 10 0 71 ta. Nii võiski etendust jälgides tunda kohati meile 300+ 18 12 17 11 13 0 71 omast tänapäeva. METSAPOOLE 13 0 12 14 16 14 69 KOSTILISED 10 12 15 11 10 0 58 MENDIS 11 14 13 12 0 6 56 INNO 10 8 0 11 13 10 52 ME ELAME SIIN 6 10 9 6 0 11 42 FAASID 7 0 9 7 8 10 41 MUHV 0 0 0 0 7 7 14 Mitte osaletud 0 Mahaarvatud väikseimad punktid 0 Tsooru mälumängur 2017 kuuest viie Enim kogutud punktide koondtabel

Janno Rüütle ja Aveli Asber etendusega „Kalevipoeg” Tsooru rahvamaja laval. Pilt on tehtud 17. märtsil 2017. Foto: Kalle Nurk

Etendus „Kalevipoeg“ oli Tsooru lavalaudedel mi- dagi sellist, mida varem pole siin kutselised teatridki esitanud. Oli kohe aru saada, et Lutsu teater võtab oma tööd tõsiselt. Hiljem arutluste käigus hinnati Janno Rüütle lavalolekut kõrgemaks Jan Uuspõllust. Muusika ja värvide mäng lisas näitlejate kõrgetase- Võistkond „Mäha“ võidukarikaga. Foto: Kalle Nurk melisele etteastele veel omajagu juurde. Pole ime, et Lõuna-Eesti maateatrite päeval tunnistati parimaks Nii näiteks tulid Aivar Jõevere, Krista ja Kustas naisnäitlejaks Siili, Saarepiigat, Soome seppa, Lindat, Puija koju Sõmerpalu mälumängusarja üldvõiduga, Sõnumitoojat, Vetevaimu, Soolasortsi, Põrgupiigat ja Rõuges jäädi neljandaks ja Võrus „Õlle 17“ jõukat- Teetöölist mänginud Aveli Asber. sumises viiendaks. Võrus võistlesid tsoorulastega Sel korral kahjuks paljud Tsooru teatrihuvilised ko- koos ka Viljar Libba ja Väino Villemson. hale ei jõudnud. Suurimad tänud neile, kes oskavad 9. aprillil toimus teine Võrumaa maakondlik mälu- hinnata näitlejate tööd. Maateater jääb püsima vastas- mäng Rõuges, aga kolmandat maakondlikku mälu- tikul mõistmisel. Kui pole publikut, sureb välja teater mängu korraldab taas Tsooru. ja kui pole teatrit, pole publikul midagi vaadata. Kalle Nurk Kalle Nurk

Kalevipoeg Tsoorus Külaskäik

17. märtsil tõi Lutsu teater Tsooru rahvamaja lava- vanemuise teatrisse laudadele Aidi Valliku kirjapandud etenduse „Kalevi- poeg ehk Kroonikad kuninga elust“. Etendus tekitas 22. aprilli pärastlõunal võttis 28 teatrihuvilist bus- vaatajaskonnas erinevaid arvamusi. Need, kes panus- sis istet ja sõit Tartu poole võis alata. Puhus külm tuul tasid naljatükile, pidid seekord pettuma. ja sadas vihma-lume segu, kuid seltskond bussis oli Teated Kalevipoja elust ja tööst on levinud pikki sa- lusti täis. Tsooru rahvamaja soovis tsoorulastele kor- jandeid, ehk isegi aastatuhandeid, suusõnaliselt edasi- raldada tasuta sõidu Tartu, teha seal tunniajase eks- kantavas vormis, omistades legendaarsele hiiule nii-, kursiooni Vanemuise teatrimajas ning pärast seda küll naasuguseid iseloomuomadusi, võimeid ja soo- vaadata (seda muidugi oma rahakoti arvelt) komöö- ritusi. dialavastust „Minu järel, seltsimees!”. See jättis aga rahva ükskõikseks. Raske on inimeste Ei tohi ära unustada, et üritusi teeme ja pingutame sisse näha ja siis nende soove täita. Tsooru kandi 400 nende nimel, kes soovivad kaasa lüüa. Peame lugu inimesest oli esindus nelja inimese näol siiski olemas. pidama ka nendest vähestest, kes seda vankrit veavad. Suurem seltskond täitis bussi Antslas, kes tänu Kraavi külas elava Anne Uppini üleskutsele suurima heamee- lega soodsa teatriskäiguvõimaluse ära kasutas. Anne on suurte reisikogemustega ja teab täpselt, kuidas bussis seltskonna olemist mõnusaks muuta. Teatrimajas meid juba oodati. Tunnike mööda maja liikudes ja oma silmaga salapärast teatrimaailma tel- gitagust nähes ning giidi juttu kuulates möödus ime- kähku. See, mida nähti lava taga, pani nii mõnegi üm- ber mõtlema ning tunnistama, et 19 eurot maksev pi- let pole sugugi kallis. Seda enam, kui rahvas etenduse ajal näitlejate mängu nautis ja üpris kõvasti naerda sai. Oli isegi natuke üllatuseks, et ka eestlane oskab ennast vabaks lasta ja nii südamest naerda. Tsooru rahva mõttetalgud 22. märtsil 2017. Foto: Sirle Nurk

Rekvisiidid, mis olid lava taga näitlejate jaoks valmis pandud. Foto: Kalle Nurk

Oskasime ka ise oma elu põnevaks teha. Etendust ettevalmistav meeskond paneb lava taha näitlejate jaoks valmis alati kindlas asetuses olevad rekvisiidid, mida siis näitleja pimedas lavale minnes peab kaasa haarama. Meile meeldis ära arvata ja vaadata, milline näitleja mida sealt laualt endaga kaasa lavale oli too- Tsooru noorte mõttetalgud 31. märtsil 2017. Antsla valla nud. noorsoo- ja kultuurispetsialist Merle Tombak tutvustab, mida Tagasiteel peeti plaani, millist etendust ja millal arvasid täiskasvanud, et noored vajavad. Foto: Kalle Nurk võiks jälle vaatama sõita. Teine lugu on laste ja noortega. Nemad on alles Kalle Nurk arenguteel ja siin mingi väike tegemata asi võib hil- jem kalliks maksma minna. Nii kutsusidki valla noor- Midad Tsooru rahvas tejuhid 31. märtsil Tsooru noored kokku, et arutada nendega rahvakoosoleku tulemusi. See, mida kardeti, ootab ja vajab? ka juhtus. Rahvakoosolekul pöörati mitmel korral tä- helepanu sellele, et vanemad inimesed võivad küll ar- Millega sisustada tsoorulase vaba aega, et ta tuleks vata, mis noortele meeldib, kuid ei tea noorte arva- koduseinte vahelt välja ja naudiks seltsielu? Just see must. Tänapäeva noortel ongi teised huvid, mis ena- oli 22. märtsil toimunud rahvakoosoleku peaeesmärk. muses suunatud IT valdkonda. Teiseks suuremaks Seda, millega rahvas rahul pole, on juba aastaid koge- probleemiks on see, et Tsoorus on kõigest kümme- tud, aga mida oodatakse? Kuigi valla esindus oli ko- kond noort, kelle vanusevahe suur ja soolised huvidki hale kutsunud mõttetalgute läbiviijateks vastava ala erinevad. Noorte juhtidel ja lapsevanematel on, mille spetsialistid, arvas hiljem nii mõnigi, et mõttetu koos- üle pead murda. olek. Teatud mõttes õiguski, sest need paarkümmend Kalle Nurk inimest, kes kohal olid, on peaaegu alati seltskonnas näha. Võib küll igasugu tegevusi välja pakkuda ja äragi teha, aga see oleks justkui väikese lapse lusika- ga söötmine. Me ei tea iial, kas ta võtab söögi vastu või mitte. Elulõnga õnnitleme 10. aastakäik sünnipäevalapsi

86 PÜTSEP LILLI 30.05.1931 Roosiku küla 84 HORG ERIKA 11.05.1933 Savilöövi küla 78 TALJA ILME 11.05.1939 Tsooru küla 73 BERGMANN VÄINO 15.05.1944 Tsooru küla 70 VÕRO TOIVO 14.05.1947 Kikkaoja küla 70 PÄRNA MALLE 06.05.1947 Savilöövi küla 69 KIKAS HEINO 03.05.1948 Roosiku küla 69 VAAB ELMAR 16.05.1948 Tsooru küla 63 VEIDE MATI 05.05.1954 Tsooru küla 61 JÜRISOO ARNOLD 18.05.1956 Savilöövi küla 60 LUST MAIA 11.05.1957 Tsooru küla 59 ORG SIRJE 31.05.1958 Savilöövi küla Elulõnga 10. sünnipäev. Foto: Krista Puija 58 SPRENK PEETER 06.05.1959 Tsooru küla 56 MANDEL EHA 20.05.1961 Luhametsa küla 12. aprillil kogunes eakate seltsing „Elulõng” igakuisele 56 VIIMNE ENE 09.05.1961 Tsooru küla kokkusaamisele. Sel korral oli rohkem teemaks möödunud 55 NIILUS ANDRUS 31.05.1962 Tsooru küla kümme aastat. Algusaastatel oli neid, kes kahtlesid Elulõn- 55 NIILUS MART 31.05.1962 Tsooru küla ga ellujäämises. Hetkel püsib ta küll raudselt koos. Ainult 51 NIILUS VIRGE 21.05.1966 Tsooru küla haigus ja surm lahutab seda seltskonda. Hetkelise vaikuse ning heade sõnadega mälestati igavikuteele lahkunud Tiiu Jänest ja Elmo Meierit. Haiguse tõttu on pikemat aega seltskonnast eemal Enda Väits ja Hilja Valling. Kaugemas- se kanti oli sunnitud kolima Eha Uibo ja ka Elsa Jaarma viibib suurema aja laste läheduses. Rõõmu tunti Tiiu Leimanni üle, kes liitus nendega hiljem ja on püsima jää- nud. Üksmeelel oldi sellega, et samal päeval, kui laiali minnakse, hakatakse pikisilmi ootama taaskohtumist.

17. detsembril 2008 Elulõng Toomeoru baaris.

Aastad teevad oma töö. Kahjuks ei jõua Elulõnga liikmed enam külastada rahvamaja kõiki ettevõtmisi. Pole hullu, jäägu rahvamaja elushoidmine pealegi teiste õlule. Rahvamaja perel on hea meel, kui te kor- ra kuuski siia teel olete. Jätkugu teil vastupidavust järgnevateks aastateks! Kalle Nurk Rahvamaja juhataja

Tsooru kandi rahva teabeleht Väljaandja ja toimetaja: Kalle Nurk tel: 5193 0084 Kuulutused ja kaastööd: [email protected]

Külaleht Internetis: http:/tsoorukant.planet.ee