DOCSLIB.ORG

Elu Roosiku Südames

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Elu Roosiku Südames Kolmapäev, 3. mai 2017 Tsooru kandi rahva teabeleht nr 123 Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu Elu Roosiku südames Roosiku süda tuksub täie võimsusega. ansamblis Rütmiallikal ja Eva-Lotta enda eestveda- Viimase paari aastaga on elu Roosiku südames teinud misel projektansamblis Puzle. Mõlema ansambliga on kannapöörde. Mõned aastad tagasi panid Liina (Jas- välja antud ka CD plaat. Eva-Lotta tunnistati Tartu ka) ja Kristjan Prii aastaid tühjalt seisnud koolimaja Jazz 2008 rahvusvahelisel konkursil parimaks vokaal- südame taas tuksuma. Aasta hiljem kostusid kooli- solistiks ja samal aastal sai Grand Prix tiitli Saaremaa õuelt juba lastekilked ning möödunud kevadel võttiski ühisgümnaasiumis toimunud vabariiklikul solistide koolihoone juhtohjad enda kätte perekond Alev. Li- konkursil. 2011. aastal omistati talle Viljandi linna saks suurtele sisetöödele puhastati vahepeal kasevõs- „Aasta Noor” preemia. Ansamblitest, milles Eva- sa kasvanud kooliaed. Tänavu varakevadest käib vil- Lotta osales, sai 2013. aastal vokaalansambel Mixtet gas tegevus pargis. Aivo on justkui Vargamäe Andres, Leipzigi rahvusvahelisel "A Capella" konkursil teise kes tööd tehes endale armu ei anna. Plaanid ja unistu- koha ja ansambel Maneo pärjati tiitliga Grand Prix sed on suured, mida üksi ära teha ei suuda. Ja enam üleriigilisel vokaalansamblite konkursil "Tuljak". pole tarviski. Lühikese ajaga on ta enda ümber koon- Madis Meister ja Eva-Lotta Vunder teevad koos duo- danud mitmeid mõttekaaslasi ja abilisi. Alates möö- projekti, millel kaks erinevat suunda - kontsertmuusi- dunud aasta kevadest võib igal päeval kooli ümbruses ka, mis inspireeritud nii eesti- kui maailmamuusikast märgata askeldamas Kalle Jäägerit. Oktoobris leidsid kombineeritult omaloominguga ning teine suund on endises koolimajas talvevarju ka muusikud Madis helirännakud ja lamamiskontserdid, kus inimesed Meister ja Eva-Lotta Vunder. saavad rahulikult lamades lõõgastuda ja sisekaemust pidada. Lõuna-Ameerikast Roosikusse Hetkelist tegevust nimetavad mõlemad naljatlemisi loominguliseks logelemiseks. Sai ju ikkagi aasta ta- gasi käidud viis kuud Lõuna-Ameerikas maad ja ise- ennast avastamas. See lõunapoolne osa hakkas nii meeldima, et tagasi Eestisse jõudes otsustati suvi mööda saata Lõuna-Eestis Viitina kandis Madise vana-vanemate talus. Kuna talu seal talvemõnusid ei võimaldanud nautima jääda, leitigi uus peatuskoht Roosikus perekond Alevite juures. Eva-Lotta regis- Madis Meister ja Eva-Lotta Vunder. Foto: internetist treeris end sisse Roosiku külla, Madis aga Viitinasse. Külmadel pimedatel talvekuudel küünlatule ja ahju- Madis Meister, kes elanud peamiselt Põhja-Eestis ja soojuse lähistel kuulasid mõlemad perekonnad muu- Viljandi tüdruk Eva-Lotta Vunder on läbi ja lõhki sikat ning üheskoos peeti ka tulevikuplaane. Aasta muusikalise taustaga. Mõlemal on muusikaline hari- alguseks jõutigi selleni, et neljakesi (Aivo, Merike, dus ja on tegevmuusikud mitmes ansamblis. Madis Madis ja Eva-Lotta) moodustasid nad mittetulundus- mängib ansamblites Gretagrund ja Abraham's Café. ühingu „Roosiku südames”. Eva-Lotta loomingulise Ta on koostööd teinud paljude erinevate artistidega, logelemise all tuleb mõelda raamatu „Aeg avada sü- sealhulgas Kadri Voorannaga, Meelis Vindiga, Marten da” kirjutamist, mis jutustab läbielatut ja nähtut Altroviga, Mick Pedajaga, Siim Aimlaga, Holger Lõuna-Ameerikas. Raamatu esitlus on kavandatud Marjamaaga. Ta on osalenud seitsme heliplaadi 15. juuliks, kui Roosiku küla pargis algab kahepäe- väljaandmises ning pälvinud ka Tiit Pauluse nimelise vane „Südamemuusika festival”. Kuna mõlemad on noore kitarrimängija preemia (2014). „Südamemuusika festivali” kunstilised juhid, siis on Eva-Lotta laulab vokaalansamblis Maneo, millega neil kuhjaga niinimetatud loomingulist logelemist. 2016. aastal ilmus ka CD plaat "Kodu kaugel". Madis ja Eva-Lotta, olles kaugel tempokast linna- Varemalt on ta osalenud paljudes erinevates vokaal- elust, tunnevad ennast Roosikus maaelu vaikuses ja instrumentaal koosseisudes nii jazz-, pop-, kui hästi. maailmamuusika suunal. Sealhulgas Tanel Rubeni Mittetulundusühing „Roosiku Südames” Üheks üle-eestiliseks talgupäeva üleskutseks on tä- moodustamise vajadus tekkis seetõttu, et korraldada navu lipuväljakute korrastamine ning lipumastide siinset elu selle nurga alt, nagu ühingu liikmed seda püstitamine ja seoses 12. noorte laulu- ja tantsupeoga näevad. Samuti vajab iga ettevõtmine ka juriidilist oma kodukandi väikeste ja suurte laululavade ning alust. Moodustatud ühingu eesmärk on elavdada tantsuplatside korda tegemine. Roosiku külaelu ning tutvustada seda üleriigiliselt. Kutsume ka kõiki tsoorulasi ühinema MTÜ Esimeseks suuremaks ettevõtmiseks ongi korraldada „Roosiku südames” algatusega Roosikus park korda 15.–16. juulil Roosikus endise Lepistu kooli vastas teha, sest muutub tänavu südasuvel just see maa-ala asuvas pargis „Südamemuusika festival”. Selleks suureks laulu- ja tantsulavaks. taotlesid nad Antsla vallalt pargi oma ühingu kasu- Talgutööd Roosikus algavad 6. mail kell 10. Kaasa tusse. 21. märtsil rahuldaski Antsla vallavolikogu võiks võtta töökindad ja kui võimalik, ka reha. Tore taotluse ning andis kümneks aastaks pargi MTÜ oleks, kui see päev kirjutataks Tsooru kandi ajalukku Roosiku südames haldusesse. nagu on laulusõnades – „Käib töö ja vile koos”. Südamemuusika Festival. Võsast puhastatud Roosiku pargist avaneb ilus vaade Mustjõe äärsele karjamaale. Pilt on tehtud 30. märtsil 2017. Foto: Kalle Nurk Juba mitmendat nädalat on Roosiku küla elanik Kalle Jääger puhastanud parki võsast. Suvel, kui puud Suve südames 15. juulil kell 15 alustab Roosiku külas lehes, vaadatakse park veelkord hindava pilguga üle. „Südamemuusika Festival”. Internetist aadressil Plaan on siia rajada teed, paigaldada pargipingid ja https://www.facebook.com/sudamemuusika/ saame ehitada väike lava suveetenduste tarbeks. Unistused elle suve südames näeb ilmavalgust uus on lennulised, kuid esialgu on suurem energia suuna- teada, et s muusika- ja maitseelamuste festival "Südamemuusika tud südasuvise festivali ettevalmistamisele. Samuti Festival", mis toob Eesti tippmuusikud jagama oma soovib perekond Alev võimalikult kiiresti tööle saada loomingut ning südant Võrumaa kauni looduse rüppe, šokolaadivabriku ning avada kohviku. Roosiku küla parki. Šokolaadivabrikust ja kohvikust pikemalt juba Kahel päeval on võimalik kuulajatel oma hinge ko- järgnevas Külalehes. sutada hea muusika saatel ning nautida ka maitseela- musi kohaliku magusameistri šokolaadi- ning jäätise- 6. mail letist. Kohapeal on vegansõbralik toitlustus ning Teeme Ära! ööbimist korraldame festivalile kohaselt telkimisplat- Talgud. sil. Peavarju pakuvad läheduses ka mitmed majutus- asutused. Teeme Ära talgupäev on kuju- Festivali teisel päeval toimuvad lisaks mitmed töö- nenud tuhandete eestimaalaste toad ning kohalike meistrite laat "Südamest igakevadiseks suursündmuseks, südamesse". kui tullakse kokku ning võetakse Esinevad ESTONIAN VOICES, MICK PEDAJA ühiselt käsile kodukandis kõige pakilisemad tööd. JA ANGEELIA, RÄNDAJA, MARI KALKUN, Nüüd, kui on peagi saabumas Eesti Vabariigi 100. GRETAGRUND, ANNA PÕLDVEE JA ERKI sünnipäev, kutsutakse talgutega tegema kingitust oma PÄRNOJA, NDIOBA (Senegal-Soome) kodukohale. Austusest esinejate, looduse ja üksteise vastu on Eesti riigi sünniprotsessi alguseks peetakse Eesti- üritus alkoholivaba. maa ja Põhja-Liivimaa ühendamist 1917. aastal. 16. Korraldajad loodavad, et siia tuleb inimene, kes aprillil anti Kurgjal Carl Robert Jakobsoni talumuu- oskab hinnata siinset vaikust ja ilu ning saab omalt seumis Eesti 100. juubeliaastale avapauk. Pidustused poolt midagi vastu anda. kestavad kuni 2020. aastani. Madis Meister räägib, kuidas ta on Roosiku looduse Vargamäe karjamaa ja soo asub Roosiku külas. rüpes avastanud sõnade „Aigu om” tähenduse. Neis Aprillikuu esimestel päevadel võis Mustjõe silla lä- kahes sõnas on peidus kogu Võrumaa iva. Suures histel märgata imelikku askeldamist. Üles pandi rii- linnas, kus elutempo kiire, on selle sõna mõttest raske dest varjualune ja kohale toodi mõni heinarullgi. aru saada. Alles siin, pargis ringi jalutades saab aru, Olukord kulmineerus, kui väikesesse aedikusse pai- mida see tähendab. „Aigu om” ei tähenda kaugeltki gutati paariks päevaks beeži värvi lehm vasikaga. mitte seda, et midagi peab tegemata jätma. Üritus Rahvasuus käis ringi igasugu jutte toimuva kohta. „Südamemuusika Festival” ei ole ellu kutsutud raha Kuna see karjamaa on Lehar Neve renditud, siis seos- teenimiseks. Korraldajad on täis entusiasmi, aga peale tati toimuvat peamiselt temaga. maksta neil pole. Seetõttu on kõik sponsorid tere- Selgus tuli majja pühapäeval, 9 aprillil, kui algas esi- tulnud. Kõige esmane toetamise võimalus on soetada mene „Tõe ja õiguse” filmimise võttepäev. Kuigi fil- pilet festivalile, mida jagatakse mis Vargamäe taluhooned ehitati Vastse-Roosa külla, http://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/muusika/suda toimuvad karjamaaga ja sooga seotud filmivõtted memuusika-festival-2017-49092/ Roosiku külas Mustjõe luhal Peesus. Külalehe toimetus soovib edu ettevõtlikele roosiku- lastele ning ootab südasuvist romantilist, hingelist ja südamlikku festivali. Kalle Nurk Vargamäe karjamaa ja soo asub Roosiku külas Lätlastest udu tekitamise meistrid Tõe ja õiguse filmivõtete päeval Roosikus Mustjõe äärsel karjamaal. Fotod: Kalle Nurk Lepistu talu rahvas Roosiku külas sai filmimisest teada sama päeva hommikul, kui õuele ilmusid kaks lätlast, kes soovisid bensiinimootorilt küünla maha- Suurima mastaabiga film vabas
Load more

Recommended publications
  • VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade
    VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna hetkeolukorra ülevaade Võru maakond Jaanuar 2019 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE 4 MAAKONNA HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE 9 1. RAHVASTIK 9 1.1. Senised arengud 9 1.2 Peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused 12 2. MAJANDUSVALDKOND 13 2.1. Maakonna majanduse üldiseloomustus 13 2.2. Ettevõtluse tugistruktuurid 19 2.3. Ettevõtlusalad maakonnas 21 2.4. Turism 21 2.5. Kaugtöö 30 2.6. Omavalitsuste finantsid 30 2.7. Peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 32 3. HARIDUSVALDKOND 33 3.1. Alusharidus 33 3.2. Üldharidus 35 3.3. Huviharidus 40 3.4. Kutseharidus 41 3.5. Noorsootöö 43 3.6. Peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 45 4. SOTSIAAL-JA TERVISHOIUVALDKOND 46 4.1. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus 46 4.2. Peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused 53 5. KODANIKUÜHISKOND, KULTUUR, SPORT JA ERIPÄRA. 53 5.1. Kodanikuühiskonna areng 53 5.2. Sport 57 5.3. Kultuur ja omapära 58 5.4. Peamised kodanikuühiskonna, eripära-, kultuuri- ja spordivaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 63 6. TARISTU JA KESKKOND 64 6.1. Ühendused 64 6.2. Keskkond 66 7. HALDUSKORRALDUS JA MAINE 72 2 7.1. Halduskorraldus 72 7.2. Maine 74 7.3. Riiklikud struktuurid 76 KASUTATUD MATERJALID 78 3 LÜHIKOKKUVÕTE Rahvastik Võru maakond asub Kagu-Eestis, piirnedes lõunas Läti Vabariigi, idas Vene Föderatsiooni, põhjas, kirdes Põlva maakonnaga ning läänes Valga maakonnaga. Maakonna administratiivseks keskuseks on Võru linn. Kokku on maakonnas haldusreformi järgselt 5 omavalitsust: Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vallad ning Võru linn (vt joonis 1). Võru maakonna kogupindala on 2 773 km2, moodustades 6,1% Eesti Vabariigi pindalast.
    [Show full text]
  • Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11
    Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Karula Rahvuspargi Kogukonnakoosolek Koroonaaja Tingimustes
    KARULA RAHVUSPARGI INFOLEHT NR. 73 SÜGIS 2020 Värbkakud pesitsevad vanades kuusikutes või kuuse-segametsades. Karula värbkaku püüdis fotole Janek Joab. Karula rahvuspargi kogukonnakoosolek koroonaaja tingimustes Kuna pole teada, kas ja kuna koosolekuid lubatakse ja Keskkonnaameti uus struktuur keelatakse, otsustasime sel korral anda Karula rahvuspargis Poollooduslike koosluste seisust toimuvast ülevaate kirjalikult. Seetõttu on Tarupettäi natuke RMK plaanid 2021. aastaks erandlik ja koosnebki peamiselt erinevate ametkondade Üraskikollete kaardistamine kokkuvõtetest, aruannetest ja plaanide tutvustustest. Karu- ja hundijuttu Paberväljaanne ei asenda võimalust koosolekul erinevaid Mure väikeveekogude ja märgalade teemasid arutada. Seepärast palume tekkivad küsimused ja pärast mõtted saata kirjalikult Keskkonnaameti töötajatele või Keskkonnaameti kooskõlastatud pöörduda telefoni teel. Lisaks palume tagasisidet, kas sellisel tegevused 2020. aastal kujul kord aastas ülevaate andmine on huvipakkuv? Või ollakse Keskkonnainspektsiooni ülevaade huvitatud tänapäevastest võimalustest, kus infotunde korraldatakse interneti vahendusel? Kindlasti on plaanis ka kohtumised silmast-silma. Kultuuripärandiga seotud tegevused Karulas 2021. aastal. Ootame huvilisi kolmapäeval, 11. novembril kell 10.00 Ähijärvele, et koos järgmise aasta tegevusi planeerida. 1 Uuest aastast Keskkonnaametis ja keskkonnainfo kättesaadavusest Õhema ja tublima riigi huvides hakkavad metsauuendust, kontrollitakse Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaamet uuest metsakultiveerimismaterjali
    [Show full text]
  • 167 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    167 buss sõiduplaan & liini kaart 167 Võru Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 167 buss liinil (Võru Bussijaam) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Võru Bussijaam: 12:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 167 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 167 buss saabub. Suund: Võru Bussijaam 167 buss sõiduplaan 71 peatust Võru Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 12:10 teisipäev 12:10 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 12:10 Koidula neljapäev 12:10 7b Jüri Tänav, Võru reede 12:10 Linavabrik laupäev Ei sõida 42 Tallinna Maantee, Võru pühapäev Ei sõida Savioru Vagula Vagula, Estonia 167 buss info Soe Kõrts Suund: Võru Bussijaam Soe, Estonia Peatust: 71 Reisi kestus: 170 min Järvere Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Koidula, Järvere, Estonia Linavabrik, Savioru, Vagula, Soe Kõrts, Järvere, Sõmerpalu Hooldekodu, Sõmerpalu, Mällipalu, Sõmerpalu Hooldekodu Varese, Tööstuse, Tinnipalu, Utita, Linnamäe Mõisa, Vallamaja, Estonia Linnamäe, Lõõdla, Palumõisa, Vaabina Tee, Vaabina, Matteuse, Kraavi, Antsla, Keskus, Nässmetsa, Vana- Sõmerpalu Antsla, Kuldre Rist, Kuldre, Kassi, Restu, Madise, Koigu, Kirikuküla, Urvaste, Urvaste Mõisa, Urvaste, Mällipalu Kirikuküla, Nõude, Kuldre, Kuldre Rist, Vana-Antsla, Nässmetsa, Keskus - Kuuseparkla, Antsla, Mööbli, Varese Pärsimäe, Reidle, Kauksi, Rimmi, Litsmetsa, Tsooru, Mustamäe, Lepistu, Roosiku, Viru Küla, Sänna, Tööstuse Sänna-Mäe, Järvepalu, Ahitsa, Nursi, Lompka, Käätso, Kubja, Veskijärve, Laane, Soo, Market, Turu, Tinnipalu Paju, Kesklinn, Võru
    [Show full text]
  • Hankedokumendid
    Hankija nimi: ANTSLA VALLAVALITSUS Riigihanke nimetus: LUMETÕRJE TEOSTAMINE ANTSLA VALLAS AASTATEL 2014-2017 Viitenumber 156160 HANKEDOKUMENDID Hankemenetluse liik: LIHTMENETLUS SISUKORD 1. Üldandmed 2. Pakkujate kvalifitseerimise tingimused ning kvalifitseerimiseks nõutavad dokumendid 3. Pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine 4. Pakkumuse koostamise keel 5. Täiendavad dokumendid 6. Töövõtulepingu tingimused ja täitmise tähtpäev 7. Pakkumuse maksumus ja muud tingimused, millega peab pakkuja pakkumuse koostamisel arvestama 8. Pakkumuse vormistamine, esitamine ja muutmine 9. Selgitused 10. Pakkumuse jõusoleku aeg 11. Pakkumuste avamine 12. Pakkujate kvalifitseerimine 13. Pakkumuste vastavuse kontroll 14. Kõigi pakkumuste tagasilükkamise alused 15. Pakkumuste hindamise kriteeriumid, hindamine ja edukaks tunnistamine 16. Töövõtulepingu sõlmimine LISAD: Lisa I: Vormid Lisa II: Töövõtulepingu projekt Lisa III: Antsla valla tööpiirkonnad Lisa IV: Talviste teehoiutööde tehniline kirjeldus ja nõuded 1. Üldandmed 1.1. Hankija nimi ja andmed: Antsla Vallavalitsus, registrikood 75010418, Fr.R Kreutzwaldi 1, Antsla linn, 66403 Antsla vald. 1.2. Riigihanke nimetus: „LUMETÕRJE TEOSTAMINE ANTSLA VALLAS AASTATEL 2014-2017“ Hankelepingu esemeks on lumetõrje teostamine Antsla valla avalikes kasutuses olevatel teedel ja Antsla linna tänavatel ning Antsla Vallavalitsuse hallatavate asutuste ümbruses 2014-2017 a talveperioodil. Valla territoorium on jagatud kaheksaks tööpiirkonnaks. 1.2.1.Kehtestatud lumetõrje piirkonnad: Piirkond nr. 1: 1.2.1.1„Antsla linn“ (Põhjapiirkonna tänavad: Põllu, põik,Tuleviku, Ülesõidu, pumba, Oru, Oru- Põik, Kalda, Tamme, Kooli tee, Järve, haigla, Võidu, Võidu-Põik, Tiigi, Posti, Pargi, Metsa-Põik, Männi, Raudtee ja Tehnika, Lõunapiirkonna tänavad: Pärna, Lõuna, Kähri, Saare, Kanarbiku, Hämariku, Tööstuse, Nurme ning tee biopuhastini) lisaks riigiteedelt 25248 (Antsla-Sänna) kuni riigiteeni 25251 (Vaabina-Turumõisa-Säre) algavad erateed kuni taludeni. Bussijaama tee, plats ja parkla, kultuurikeskuse parkla, vallamaja parkla, gümnaasiumi territoorium.
    [Show full text]
  • JUULI 2017 • • • Villike Ootab
    TÄNA LEHES • Haldusreform lõpusirgel • Eterniit jäätmejaama • Südamest südamesse • Nõme lugu • Kaika rattamaraton Antsla Valla Leht • 100 aastase riide uus elu Nr 7 (77) JUULI 2017 • www.antsla.ee/vallaleht • www.facebook.com/Antslavald • Villike ootab meie, täiskasvanud rääkides, suunates, nõu andes, aga veelgi Antsla valla enam, oma valikute ja käitu- misega lastele olulisi väärtusi rikkus on meie MinaMina jään!jään! näidates. Laulu ja tantsupidu on üks osa meie juurtest, mille inimesed tähenduse sügavamaks mõist- Aeg liigub kiiresti, suvi hakkab miseks on oluline oma isiklik juba poole peale jõudma. Sellel kogemus – laulja, tantsija, pilli- aastal on ilmataat meile suvist mängija või pealtvaatajana. õhusooja väga napilt pakkunud, Tänan juhendajaid, dirigente juuli alguses oli mõnel pool lausa ja kõiki teisi, kes aitasid kaasa, et öökülmaoht. Maailm on hukas ja Antsla kandi laste ja noorte side kliima soojenemine on Eestimaa oma juurtega sai läbi laulu ja suve viinud hoopis jahenemiseni. tantsupeol osalemise tugevdatud! Meie tegemised käivad aga Tänan juhendajaid ja dirigente oma rada ja ilmast me ennast järjepideva ja pühendunud töö heidutada ei lase. eest, mida Antsla laste ja noortega Juuni lõpus algas Tallinnas tehakse peole eelnevate aastate suur laulu- ja tantsupidu, mis jooksul! Tantsuselts Pärliine seekord oli laste ja noorte päralt. juhendajale Leili Väisale oli täna- Oleme uhked, et meil on nii tubli foto: KALEV JOAB vuaastane pidu kui juubelipidu. järelkasv! Uskuge lapsevanemad, Osales ta juhendajana oma esi- sellist tunnet, mida kogeb osaleja Selle suve üheks tippsünd- vasid Tallinna koolimajades oma maa, kultuuri ja vanema mesel peol juba 1987. aastal, ehk suurel staadionil või laulukaare museks on olnud XII noorte Kaitseliidu Antsla üksikkompanii põlvkonnaga annavad tänastele 30 aasta tagasi.
    [Show full text]
  • Antsla Valla Arengukava Aastateks 2003-2011 Vastuvõtmine
    Väljaandja: Antsla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 202, 2654 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Vastu võetud 25.11.2003 nr 22 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96; 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõiked 1 ja 3 ning Antsla Vallavolikogu 15. aprilli 2003. a määrusega nr 9 kinnitatud «Antsla valla põhimääruse» (KO 2003, 56, 1387) punktid 26.1.7 ja 63, Antsla Vallavolikogu määrab: 1.Võtta vastu «Antsla valla arengukava aastateks 2003–2011» vastavalt lisale. 2.Tunnistada kehtetuks Antsla Vallavolikogu 10. aprilli 2001. a määrus nr 8 «Antsla valla arengukava vastuvõtmine». 3.Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 4.Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Hele ANGERJÄRV Antsla Vallavolikogu 25. novembri 2003. a määruse nr 22 lisa ANTSLA VALLA ARENGUKAVA 2003–2011 SISSEJUHATUS Strateegiline planeerimine kui omavalitsuse strateegilise juhtimise olulisemaid komponente on üheks peamiseks arenguprotsesside mootoriks. Omavalitsuse arengukava kui strateegiline arengudokument määratleb pikaajalised strateegilised eesmärgid. Arengukava koostamine on protsess, mille käigus esitatakse kohalike elanike aktiivsel osalusel koostatud valla edasist arengut käsitlev kokkulepete süsteem, mis põhineb olemasolevate ressursside võimalikult otstarbekal ja säästlikul kasutamisel (skeem Omavalitsuse strateegiline juhtimine). Skeem 1. Omavalitsuse strateegiline juhtimine Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 1 / 32 Analüüsides, ära kasutades või vältides sisemisi tugevusi-nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte, on võimalik saavutada strateegiliste eesmärkidena määratletud soovitud tulevik.
    [Show full text]
  • Karula Rahvuspargi, Karula Loodusala Ja Karula Linnuala Kaitsekorralduskava (Edaspidi Ka KKK) Eesmärk On
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 04.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/13 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029 Keskkonnaamet 2020 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................................................... 2 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 9 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................................................ 9 1.1.1. Karula rahvuspark ..................................................................................................................................... 10 1.1.2. Karula linnuala ja Karula loodusala ......................................................................................................... 11 1.1.3. Püsielupaigad ............................................................................................................................................ 12 1.1.4. Alal esinevad liigid ja loodusdirektiivi elupaigatüübid ............................................................................. 12 1.1.5. Kaitsekorraldusperioodi visioon ................................................................................................................ 14 1.2. MAAKASUTUS ..................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Tamula Järve Kaldal Avatakse Kollane Aken 1
    VLÕRU INNA L EHT Mai 5 (134) 2018 Tamula järve kaldal avatakse kollane aken 1. juunil kell 20 toimub Tamula järve kaldal National Geographicu (NG) kollase akna pidulik avamine. Algatus Lõuna-Eestisse kollaste raamide paigaldamiseks tuli Leader-programmi Lõu- na-Eesti tegevusrühmadelt ja nii osalesid nad ühiselt rahvusvahelises koostööprojektis „Elu kahe maailma piiril”. „Eelmisel aastal viidi taas läbi konkurss uute asukohtade leidmiseks. Võru linn tegi ettepaneku raami paigaldamiseks Tamula järve kaldale,” meenutab Võru linnavalitsuse arendusnõunik Tiina Hallimäe kodulinna väärtustava akna sünnilugu. „Projekti autorite sõnul jutustavad säravkollased raamid lugu ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Need on kui aknad kultuuriruumi, kogukonda ja loodusesse,” selgitab ta. NG kollane raam on justkui kvaliteedimärk paikadele, mida tasub Lõuna-Eestis kind- lasti külastada. „NG aknad on paigaldatud piirkonna avastamisväärsetesse paikadesse, et suurendada nende külastatavust ja tutvustada piirkonda laiemale avalikkusele. See algatus on tugevdanud piirkonna identiteeti ja elanike uhkust oma kodukoha üle,” lisab Tiina Hallimäe. Tamula kaldal, Roosisaare silla juures kauneid vaateid raamistav kollane aken läks maksma ligi 10 000 eurot. Raami tootis ja paigaldas Võru Hallid AS. Ulis Guth Nüüdsest väärtustab NG kollane aken ka Tamula randa. > Võru keskväljaku Muudatused liikluskorralduses ja bussiliikluses Seoses Võru keskväljaku ehitusega on suletud Jüri
    [Show full text]
  • Antsla Valla Arengukava 2015-2024
    ANTSLA VALLA ARENGUKAVA 2015-2024 Antsla Vallavalitsus 2015 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................... 3 1. ANTSLA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................................................................... 4 2. ARENGUKAVA TÄITMINE PERIOODIL 2011-2014 .................................................................................. 10 3. ANTSLA VALLA ARENGU MÕJUTAJAD .................................................................................................. 10 4. ANTSLA OMAVALITSUSE MISSIOON 2024 .............................................................................................. 12 5. ANTSLA VALLA VISIOON 2024 .................................................................................................................. 12 6. VALDKONDADE KIRJELDUSED JA ARENGUVAJADUSED ................................................................. 12 6.1. JUHTIMINE, MAINE JA KOOSTÖÖ ...................................................................................................... 12 6.2. HARIDUS .................................................................................................................................................. 14 6.3. KULTUUR SPORT JA VABA AEG .......................................................................................................
    [Show full text]
  • Antsla Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Ja Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Väljatöötamise Kavatsus
    Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast LISA 2 – ÜLEVAADE ANTSLA VALLAST Antsla valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. Asend 3 2. Asustus ja rahvastik 3 3. Sotsiaalne taristu 6 4. Ettevõtlus 7 5. Puhke- ja külastustaristu 8 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus 9 6.1. Radoonioht 10 7. Kaitstavad loodusobjektid 11 7.1. Kaitsealad 13 7.2. Hoiualad 18 7.3. Kaitsealused liigid 20 7.4. Püsielupaigad 21 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid 22 7.6. Kohalikul tasandil kaitstavad objektid 22 8. Natura 2000 võrgustiku alad 24 9. Vääriselupaigad 29 10. Taimestik ja loomastik 29 10.1. Metsad 29 10.2. Sood 30 10.3. Niidud 30 10.4. Loomastik 30 11. Rohevõrgustik 30 12. Põhjavesi 33 12.1. Põhjavee kaitstus 33 12.2. Hajukoormus 34 12.3. Punktkoormus 35 13. Pinnavesi 35 13.1. Vooluveekogud 37 13.2. Seisuveekogud 39 14. Maaparandussüsteemid 50 15. Üleujutusohuga alad 50 1 Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast 16. Väärtuslik põllumajandusmaa 50 17. Väärtuslik maastik 51 18. Kultuuriväärtused 51 18.1. Kultuurimälestised 51 18.2. XX saj arhitektuuripärandi objektid 55 18.3. Maaehituspärandi objektid 56 18.4. Miljööväärtuslikud alad 57 19. Pärandkultuuri objektid 57 20. Kalmistud 59 21. Maavarad ja maardlad 59 22. Taristu 61 22.1. Teedevõrk 61 22.2. Raudtee 63 22.3. Lennuväli 63 22.4. Vee- ja kanalisatsioonivõrk 63 22.5. Sademevesi 65 22.6. Tuletõrje veevõtukohad 66 22.7. Soojavarustus 66 22.8. Elektrivõrk 66 22.9. Sidevõrk 67 23. Taastuvenergeetika 67 24.
    [Show full text]