JUULI 2017 • • • Villike Ootab

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

JUULI 2017 • • • Villike Ootab TÄNA LEHES • Haldusreform lõpusirgel • Eterniit jäätmejaama • Südamest südamesse • Nõme lugu • Kaika rattamaraton Antsla Valla Leht • 100 aastase riide uus elu Nr 7 (77) JUULI 2017 • www.antsla.ee/vallaleht • www.facebook.com/Antslavald • Villike ootab meie, täiskasvanud rääkides, suunates, nõu andes, aga veelgi Antsla valla enam, oma valikute ja käitu- misega lastele olulisi väärtusi rikkus on meie MinaMina jään!jään! näidates. Laulu ja tantsupidu on üks osa meie juurtest, mille inimesed tähenduse sügavamaks mõist- Aeg liigub kiiresti, suvi hakkab miseks on oluline oma isiklik juba poole peale jõudma. Sellel kogemus – laulja, tantsija, pilli- aastal on ilmataat meile suvist mängija või pealtvaatajana. õhusooja väga napilt pakkunud, Tänan juhendajaid, dirigente juuli alguses oli mõnel pool lausa ja kõiki teisi, kes aitasid kaasa, et öökülmaoht. Maailm on hukas ja Antsla kandi laste ja noorte side kliima soojenemine on Eestimaa oma juurtega sai läbi laulu ja suve viinud hoopis jahenemiseni. tantsupeol osalemise tugevdatud! Meie tegemised käivad aga Tänan juhendajaid ja dirigente oma rada ja ilmast me ennast järjepideva ja pühendunud töö heidutada ei lase. eest, mida Antsla laste ja noortega Juuni lõpus algas Tallinnas tehakse peole eelnevate aastate suur laulu- ja tantsupidu, mis jooksul! Tantsuselts Pärliine seekord oli laste ja noorte päralt. juhendajale Leili Väisale oli täna- Oleme uhked, et meil on nii tubli foto: KALEV JOAB vuaastane pidu kui juubelipidu. järelkasv! Uskuge lapsevanemad, Osales ta juhendajana oma esi- sellist tunnet, mida kogeb osaleja Selle suve üheks tippsünd- vasid Tallinna koolimajades oma maa, kultuuri ja vanema mesel peol juba 1987. aastal, ehk suurel staadionil või laulukaare museks on olnud XII noorte Kaitseliidu Antsla üksikkompanii põlvkonnaga annavad tänastele 30 aasta tagasi. Seejuures pole all, seda kodukandis ei saa. Sama- laulu ja tantsupidu „Mina mehed. noortele tarkust ja jõudu, et osata selle 30 aasta jooksul vahele moodi on omaette elamus rong- jään!“. Tänavuse noorte laulu- ja hoida ja edasi kanda meie jäänud mitte ühtegi tantsupidu! käik. See ei ole raske, sellega saa- Võrumaa 13 omavalitsusest tantsupeo tegi eriliseks asjaolu, et esivanemate tarkust, meie ole- Ja eriline tänu kõigile lapse- vad ka kõige väiksemad hakkama osales noortepeol 8 omavalitsust kõik peol osalenud lapsed ja mise viisi. vanematele, kes võimaldasid oma ja see jääb meelde pikaks ajaks. kokku 50 erineva laulu, tantsu- noored on põlvkond, kes on Oma juuri saab noor inimene lastel luua isiklik side julgus- Prooviperiood, eriti just tantsi- ja pillikollektiiviga. Antsla vallast sündinud vabas Eestis. Peo ise otsida ja katkenud juurtega tades, lohutades, rõõmustades, jatel, on töörohke, aga hilisemates osales sellel suurel peol 8 kol- sõnumina kõlas korduvalt mõiste sidet taastada. Kuid veel parem on kaasa elades ja oma eeskujuga meenutustes jääb ka kauemaks lektiivi 95 esineja, 5 juhendaja „juured“. Meie noored on vabad kui noore inimese side oma toetades. meelde. Olen mitmel korral ise ning kümnekonna saatjaga, kel- ja neile on lahti kogu maailm, juurtega ei katke, vaid muutub peol osalenud ja võin kinnitada – lele lisandusid veel vabatahtlikest kuid nende juured jäävad alati ajas koguni tugevamaks. KALEV JOAB, mida keerulisem ilm, seda roh- lapsevanemad. Noorte und val- hoidma sidet Eestimaaga. Juured Sellele saame kaasa aidata arenguspetsialist kem jääb meelde igasuguseid põnevaid seiku ja ikka positiiv- Mis Sulle peost on meelde jäänud? Miks see oli eriline? Kas järgmine kord läheksid? selt. Tänan kõiki tantsu- ja laulu- Lenna (9, Mudilaskoor, esimest Heikko-Hardi (14, tantsuselts Pär- Otse loomulikult läheksin (ja ma mesed ei saa minna ja mul on hea peolisi, osalejaid, juhendajaid, korda peol). Pidu oli eriline selle- liine, esimest korda peol). Mulle on arvan et lähengi) järgmisele peole! meel minna laulupeole. saatjaid, lapsevanemaid, kes nõu pärast, et nii palju rahvast oli ja meelde jäänud tantsupeost toredad Hans Erik (8, Poistekoor, esimest Maik (12, Poistekoor, esimest kor- ja jõuga abiks olid. Meie ise oleme laulukaare all koos laulda oli hea proovid, kuigi need olid väsitavad. korda peol). Põnev. Rongkäik. da lauljana peol). Mulle jäi meelde need, kes Eesti traditsioonilist tunne. Järgmine kord läheksin Väga erilist tunnet tantsupidu küll Läheksin kindlasti uuesti. Sest see rahvaarv, kes olid kogunenud vaa- rahvakultuuri edasi kannavad ja kindlasti veel! Ja rongkäik läks nii ei tekitanud, aga ikkagi oli tore oli äge! Väga palju rahvast, et võib tama pidu. Olen varem käinud vaa- meie eest ei saagi seda keegi teine kiirelt, kuigi tee oli üsna pikk. See esindada oma rühmaga. Ja ikka isegi kaduma minna, nagu mina tamas, see oli esimene kord esi- teha. Kohtumiseni uutel pidudel! oli lahe, et kõik lehvitasid, ka ini- läheksin uuesti, sest väga tore on korraks kadusin. neda. Eriline oli tunne laulda mesed kortermaja akendest. tegelikult tantsupeol. Kaspar (11, Poistekoor, teine pi- laulukaare all. Läheksin ka järg- Ilmataadiga oli suurepärase Helen (12, Lastekoor, teist korda Laura (15, tantsuselts Pärliine, kol- du). Minule jäi meelde peost rong- mine kord peole. kokkuleppe saavutanud ka Jaanus peol. Mulle jäi meelde see, et seal mas pidu. Olen ise kahel suurel peol käik – see oli nii tore näha nii palju Robin (9, Poistekoor, esimest Kala, kes omanimelist viievõist- oli nii palju rahvast ja kuidas ma ei osalenud, esimesel peol olin 12. inimesi ja mul oli tunne nagu „wow, korda peol): Mulle meeldis pidu. lust korraldas juba 20. korda. leidnud vahepeal meie pesapaika aastane ja trennipäevad tundusid ma olen Eesti kõige suurimal laulu- Eriti meeldisid „Õunalaul“ ja Võimas tulemus! Osalejad oska- ülesse. Ma arvan et see pidu on lõputud ja oi, kui rasked. Nüüd, peol!“ Aga kõige ägedam asi mis „Minu juurte lugu“. Väga põnev vad seda hinnata. Läbi aastate on eriline, sest see toimub nii harva. Ja teisel peol oli ikka palju lihtsam, jääb alati meelde, on see kui lähed oli rongkäik. Natuke ebameeldivad sellel võistlusel osalenud ca 800 ma läheksin küll järgmine kord kogemust ka juba ja päevad olid laululava peale ja näed kui suur see oli pikad söögijärjekorrad ja Wc erinevat sportlast, aga põhituu- veel. kergemad. Kindlasti jääb meelde ka laululava on ja kui palju inimesi on järjekorrad. Ma ootan järgmist miku moodustavad ikka oma Berit (12, Lastekoor, esimest korda see mõnus tunne kui kõik pealt- selle all. See pidu oli eriline selle korda ja siis tahan kindlasti koos piirkonna inimesed. See on sünd- peol. Peost jäi see meelde kui palju vaatajate kohad on inimesi täis ja pärast, et seal olid kõik head emot- teiste poistega samas kohas ööbida mus, mille jaoks sõidavad kohale rahvast seal oli ja kui vinge see oli. mitte ainult, palju on ka seisjaid. Ja sioonid ja see kuidas laulupeo tuli ka! ka need, keda elumere lained on Eriline oli see, sest olin seal esimest siis kui on sinu tantsu kord ja sa põlema pandi. Ja samas oli eriline Antslast kaugemale kandnud. korda ja kui hästi kõik läks. lähed lavale, siis on selline tunne, kõikide sõpradega seal koos olla. Laste muljeid peost küsis Soovin Jaanusele indu jätkami- Läheksin hea meelega järgmine et kõik vaatavad ainult sind! Ja ei Lähen kindlasti järgmine kord, sest KADRI KÕIV seks, sest järelkasv astub juba kord. saa üle ega ümber rongkäikudest! laulupidu on koht, kuhu paljud ini- kandadele, ka spordirajal. Suvises rutus aga ei tohi ära unustada tuleviku tegemisi. Meie XII noorte laulu- ja tantsupeol piirkonnas on käivitumas inter- „Mina jään“ osalesid: netiprojekt, mis toob lõpuks ometi kiire, valguskaabliga interneti Antsla Gümnaasiumi mudilaskoor, kodudeni. Täpsem info valla 18 last, dirigent Tiit Raud kodulehel www.antsla.ee. Palun Antsla Gümnaasiumi lastekoor, rääkige sellest ka kõigile oma 12 noort, dirigent Eda Hirson naabritele, sõpradele ja tuttava- Antsla Gümnaasiumi poistekoor, tele, et vajalik info jõuaks võima- 12 poissi, dirigendid Tiit Raud ja Eda Hirson likult paljudeni. See on suur või- malus tulevikuks, et meie oma Antsla Muusikakooli rivitrummarite ansambel, lapsed ja lapselapsed saavad elada 9 noort ja orkester, 14 muusikut, dirigent Ene Jõgi kodukohas Antslas ja tegutseda Tantsuselts Pärliine lasterühm, tööalaselt üle kogu maailma. 14 last, juhendaja Leili Väisa Liitumisavalduste tähtaeg on 31. Tantsuselts Pärliine 7.-9.kl.segarühm, august. Ära maga maha! 9 noort, juhendaja Leili Väisa Mõnusat suve jätku! foto: Tantsuselts Pärliine võimlejad, KALEV JOAB 7 noort, juhendajad Leili Väisa ja Ester Tamm MERIKE PRÄTZ, Antsla vallavanem 2 ANTSLA VALLA LEHT JUULI 2017 Ülevaade vallavalitsuse Antsla on nüüd Urvaste ja vastupidi istungitest Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub hal- 14. juuni 2017 21. juuni 2017 dusreform ning varasema Vallavalitsus andis nõusoleku Anti nõusolek kolme avaliku 213 asemel jääb Eestis alles kahe avaliku ürituse korralda- ürituse korraldamiseks. MTÜ 79 omavalitsust, mille hulgas miseks. Monster Music OÜ-le Kraavi külaselts korraldatav ka Antsla ja Urvaste valla avalik ürituse „Hauka Laadapidu avalik ürituse „Kraavi küla ühinemisel tekkiv Antsla vald. 2017” toimub 12.08.-13.08. külapäev” toimub 29. juulil 2017. a Antsla spordistaadionil. 2017. a. Arutati sotsiaalvald- Antsla ja Urvaste valla inimesed Arutati sotsiaalvaldkonnaga konnaga seotud küsimusi ning seda valdavalt soovisid ning seotud küsimusi. Väljastati pro- kodanike avaldusi. Vabariigi Valitsus 15. juunil nii ka jekteerimistingimused ja üks Arutati läbi vallavolikogule vormistas. Kui varem oli Antsla ehitise kasutusluba. Riigihanke esitamiseks
Recommended publications
  • Uus Kergliiklusteede Võrgustik Võru Linnas
    VLÕRU INNA L EHT November 10 (128) 2017 Uus kergliiklusteede võrgustik Võru linnas Kaardil on näidatud Võru linnas asuvate kergliiklusteede ja tänavate lõikude pikkused, mis võimaldavad liikumisharrastajal komplekteerida endale sobiva pikkusega terviseringe. Terviseringi näide 1, pikkus 9 km: Kreutzwaldi/Petseri rist – raudteeülesõit – Kose tee – Taara tn ots – Kubija rollerirada – Kubija suusabaas – Männiku tn – Kubija tee – raudteeülesõit – Kreutzwaldi/Petseri rist. Selle marsruudi läbimisele kõndides kulub 1,5-2 h sõltuvalt kõnnikiirusest. Selline ajaline koormus on liikumisharrastajale kõndimise puhul igati paras. Terviseringi näide 2, pikkus 6,7 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Räpina mnt – Koreli sild – Koreli kaldaala kergliiklustee Luha tänavani – Luha tn – Pikk tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub 1h 15 min – 1h 30 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Terviseringi näide 3, pikkus 4,4 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Luha tänav – Koreli tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub mudilasel 1h – 1h 15 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Sportides ära unusta liiklusohutust! Pimedal ajal kasuta alati helkureid ja helkuritega riideid. Ole ettevaatlik hoovidest väljasõidukohtades – veendu, et sealt ei tule sõidukit! Võrumaa Mängude liikumispäevakud märkejaama ja nutikoodiga Võru spordihalli juures kolmapäeviti kell 8-22. Täpsem info ja ettepanekud: www.vorumaaspordiliit.ee Väike matemaatika ja tervis tuleb – leia oma rada! (Loe ka lk 4) ADVENDIKONTSERT PÜHAPÄEV, 3. DETSEMBER VÕRU KANDLES — 18:00 PILETID PILETILEVIST JA KOHAPEAL EELMÜÜGIST 7 / 10 € — KONTSERDIPÄEVAL 10 / 12 € SOODUSHIND ÕPILASTELE, TUDENGITELE JA PENSIONÄRIDELE — LAPSED KUNI 7A TASUTA. 2 Võru Linna Leht November 2017 Võru linnavolikogu KUU PILDIS peab haarama liidrirolli F.
    [Show full text]
  • VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade
    VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna hetkeolukorra ülevaade Võru maakond Jaanuar 2019 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE 4 MAAKONNA HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE 9 1. RAHVASTIK 9 1.1. Senised arengud 9 1.2 Peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused 12 2. MAJANDUSVALDKOND 13 2.1. Maakonna majanduse üldiseloomustus 13 2.2. Ettevõtluse tugistruktuurid 19 2.3. Ettevõtlusalad maakonnas 21 2.4. Turism 21 2.5. Kaugtöö 30 2.6. Omavalitsuste finantsid 30 2.7. Peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 32 3. HARIDUSVALDKOND 33 3.1. Alusharidus 33 3.2. Üldharidus 35 3.3. Huviharidus 40 3.4. Kutseharidus 41 3.5. Noorsootöö 43 3.6. Peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 45 4. SOTSIAAL-JA TERVISHOIUVALDKOND 46 4.1. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus 46 4.2. Peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused 53 5. KODANIKUÜHISKOND, KULTUUR, SPORT JA ERIPÄRA. 53 5.1. Kodanikuühiskonna areng 53 5.2. Sport 57 5.3. Kultuur ja omapära 58 5.4. Peamised kodanikuühiskonna, eripära-, kultuuri- ja spordivaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 63 6. TARISTU JA KESKKOND 64 6.1. Ühendused 64 6.2. Keskkond 66 7. HALDUSKORRALDUS JA MAINE 72 2 7.1. Halduskorraldus 72 7.2. Maine 74 7.3. Riiklikud struktuurid 76 KASUTATUD MATERJALID 78 3 LÜHIKOKKUVÕTE Rahvastik Võru maakond asub Kagu-Eestis, piirnedes lõunas Läti Vabariigi, idas Vene Föderatsiooni, põhjas, kirdes Põlva maakonnaga ning läänes Valga maakonnaga. Maakonna administratiivseks keskuseks on Võru linn. Kokku on maakonnas haldusreformi järgselt 5 omavalitsust: Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vallad ning Võru linn (vt joonis 1). Võru maakonna kogupindala on 2 773 km2, moodustades 6,1% Eesti Vabariigi pindalast.
    [Show full text]
  • Comenius Antsla Gümnaasiumis
    Jälgi meid ka sotsiaalmeedias: http://www.facebook.com/Antslavald Nr 6 (40) DETSEMBER 2012 • www.antsla.ee/vallaleht Comenius Antsla Kätte on jõudnud talv ning mahasadanud lumi või- Gümnaasiumis maldab kõigil soovijatel Sel õppeaastal algas tega koolitöös. Õpetajad ana- Antsla Terviserajal suusa- Antsla Gümnaasiumis taas lüüsisid tehtut ning arutasid Comeniuse koostööprojekt, tulevikuplaane. Pärast kooli- mõnusid nautida. Suusarada foto: JANEK JOAB on valgustatud iga päev kella mille rahvusvahelises mees- lõunat ja tunnikest vaba aega 21-ni ja ootab kõiki tervise- konnas osalevad 10 kooli valmistuti esinemisteks. sportlasi. Neil, kes soovivad üheksast erinevast Euroopa Sportlaste plakatitest sai mul- rajal kõndida, palume seda riigist: Saksamaa, Poola, jetavaldav näitus. Fuajeesse teha raja välimises servas. Leedu, Rumeenia, Ungari, püstitatud laval tervitasid Suusaraja hooldamine Itaalia, Hispaania, Eesti, projektis osalejaid kõigepealt nõuab spetsiaalseid raja- Türgi. Projekti teema on kohalikud võimuesindajad. seadmeid. Siiani oleme püüd- “Tervislikud eluviisid teis- Seejärel tutvustasid õpilased nud rada hooldada ja hoida meliste seas erinevates Eu- põgusalt oma riiki ja kooli sõidetavana käepäraste va- roopa riikides”. Kahe aasta ning valitud sportlasi. Järg- henditega. Seoses sellega tegevuste sisse mahub muu- neva õhtuse koosviibimise kutsume kõiki suusaspordi hulgas kuus projektikoos- käigus tekitas näitus nii huvilisi üles toetama spet- olekut, neist esimene toimus mõnegi diskussiooni, üks- siaalse rajatallaja soetamist, 5.-8. novembril Saksamaal teise väljapanekuid uuriti millega suusarada paremini Viersenis. Meie koolist osa- huviga. ette valmistada ja hooldada. lesid selles kolm õpetajat Kolmas päev algas kooli Seade maksab 920 €, seni on (Aive Trummal, Kalle Sama- kokandushuviliste valmis- kogunenud 520 eurot 17 toe- rüütel ja Merle Paat) ja kaks tatud tervisliku hommiku- tajalt. Kui soovid samuti oma Aastas on kolm suurt usu- üldse, Luukas alustab Ristija Jumala armastusest.
    [Show full text]
  • Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11
    Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28.
    [Show full text]
  • Elu Roosiku Südames
    Kolmapäev, 3. mai 2017 Tsooru kandi rahva teabeleht nr 123 Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu Elu Roosiku südames Roosiku süda tuksub täie võimsusega. ansamblis Rütmiallikal ja Eva-Lotta enda eestveda- Viimase paari aastaga on elu Roosiku südames teinud misel projektansamblis Puzle. Mõlema ansambliga on kannapöörde. Mõned aastad tagasi panid Liina (Jas- välja antud ka CD plaat. Eva-Lotta tunnistati Tartu ka) ja Kristjan Prii aastaid tühjalt seisnud koolimaja Jazz 2008 rahvusvahelisel konkursil parimaks vokaal- südame taas tuksuma. Aasta hiljem kostusid kooli- solistiks ja samal aastal sai Grand Prix tiitli Saaremaa õuelt juba lastekilked ning möödunud kevadel võttiski ühisgümnaasiumis toimunud vabariiklikul solistide koolihoone juhtohjad enda kätte perekond Alev. Li- konkursil. 2011. aastal omistati talle Viljandi linna saks suurtele sisetöödele puhastati vahepeal kasevõs- „Aasta Noor” preemia. Ansamblitest, milles Eva- sa kasvanud kooliaed. Tänavu varakevadest käib vil- Lotta osales, sai 2013. aastal vokaalansambel Mixtet gas tegevus pargis. Aivo on justkui Vargamäe Andres, Leipzigi rahvusvahelisel "A Capella" konkursil teise kes tööd tehes endale armu ei anna. Plaanid ja unistu- koha ja ansambel Maneo pärjati tiitliga Grand Prix sed on suured, mida üksi ära teha ei suuda. Ja enam üleriigilisel vokaalansamblite konkursil "Tuljak". pole tarviski. Lühikese ajaga on ta enda ümber koon- Madis Meister ja Eva-Lotta Vunder teevad koos duo- danud mitmeid mõttekaaslasi ja abilisi. Alates möö- projekti, millel kaks erinevat suunda - kontsertmuusi- dunud aasta kevadest võib igal päeval kooli ümbruses ka, mis inspireeritud nii eesti- kui maailmamuusikast märgata askeldamas Kalle Jäägerit. Oktoobris leidsid kombineeritult omaloominguga ning teine suund on endises koolimajas talvevarju ka muusikud Madis helirännakud ja lamamiskontserdid, kus inimesed Meister ja Eva-Lotta Vunder.
    [Show full text]
  • 167 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    167 buss sõiduplaan & liini kaart 167 Võru Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 167 buss liinil (Võru Bussijaam) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Võru Bussijaam: 12:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 167 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 167 buss saabub. Suund: Võru Bussijaam 167 buss sõiduplaan 71 peatust Võru Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 12:10 teisipäev 12:10 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 12:10 Koidula neljapäev 12:10 7b Jüri Tänav, Võru reede 12:10 Linavabrik laupäev Ei sõida 42 Tallinna Maantee, Võru pühapäev Ei sõida Savioru Vagula Vagula, Estonia 167 buss info Soe Kõrts Suund: Võru Bussijaam Soe, Estonia Peatust: 71 Reisi kestus: 170 min Järvere Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Koidula, Järvere, Estonia Linavabrik, Savioru, Vagula, Soe Kõrts, Järvere, Sõmerpalu Hooldekodu, Sõmerpalu, Mällipalu, Sõmerpalu Hooldekodu Varese, Tööstuse, Tinnipalu, Utita, Linnamäe Mõisa, Vallamaja, Estonia Linnamäe, Lõõdla, Palumõisa, Vaabina Tee, Vaabina, Matteuse, Kraavi, Antsla, Keskus, Nässmetsa, Vana- Sõmerpalu Antsla, Kuldre Rist, Kuldre, Kassi, Restu, Madise, Koigu, Kirikuküla, Urvaste, Urvaste Mõisa, Urvaste, Mällipalu Kirikuküla, Nõude, Kuldre, Kuldre Rist, Vana-Antsla, Nässmetsa, Keskus - Kuuseparkla, Antsla, Mööbli, Varese Pärsimäe, Reidle, Kauksi, Rimmi, Litsmetsa, Tsooru, Mustamäe, Lepistu, Roosiku, Viru Küla, Sänna, Tööstuse Sänna-Mäe, Järvepalu, Ahitsa, Nursi, Lompka, Käätso, Kubja, Veskijärve, Laane, Soo, Market, Turu, Tinnipalu Paju, Kesklinn, Võru
    [Show full text]
  • Hankedokumendid
    Hankija nimi: ANTSLA VALLAVALITSUS Riigihanke nimetus: LUMETÕRJE TEOSTAMINE ANTSLA VALLAS AASTATEL 2014-2017 Viitenumber 156160 HANKEDOKUMENDID Hankemenetluse liik: LIHTMENETLUS SISUKORD 1. Üldandmed 2. Pakkujate kvalifitseerimise tingimused ning kvalifitseerimiseks nõutavad dokumendid 3. Pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine 4. Pakkumuse koostamise keel 5. Täiendavad dokumendid 6. Töövõtulepingu tingimused ja täitmise tähtpäev 7. Pakkumuse maksumus ja muud tingimused, millega peab pakkuja pakkumuse koostamisel arvestama 8. Pakkumuse vormistamine, esitamine ja muutmine 9. Selgitused 10. Pakkumuse jõusoleku aeg 11. Pakkumuste avamine 12. Pakkujate kvalifitseerimine 13. Pakkumuste vastavuse kontroll 14. Kõigi pakkumuste tagasilükkamise alused 15. Pakkumuste hindamise kriteeriumid, hindamine ja edukaks tunnistamine 16. Töövõtulepingu sõlmimine LISAD: Lisa I: Vormid Lisa II: Töövõtulepingu projekt Lisa III: Antsla valla tööpiirkonnad Lisa IV: Talviste teehoiutööde tehniline kirjeldus ja nõuded 1. Üldandmed 1.1. Hankija nimi ja andmed: Antsla Vallavalitsus, registrikood 75010418, Fr.R Kreutzwaldi 1, Antsla linn, 66403 Antsla vald. 1.2. Riigihanke nimetus: „LUMETÕRJE TEOSTAMINE ANTSLA VALLAS AASTATEL 2014-2017“ Hankelepingu esemeks on lumetõrje teostamine Antsla valla avalikes kasutuses olevatel teedel ja Antsla linna tänavatel ning Antsla Vallavalitsuse hallatavate asutuste ümbruses 2014-2017 a talveperioodil. Valla territoorium on jagatud kaheksaks tööpiirkonnaks. 1.2.1.Kehtestatud lumetõrje piirkonnad: Piirkond nr. 1: 1.2.1.1„Antsla linn“ (Põhjapiirkonna tänavad: Põllu, põik,Tuleviku, Ülesõidu, pumba, Oru, Oru- Põik, Kalda, Tamme, Kooli tee, Järve, haigla, Võidu, Võidu-Põik, Tiigi, Posti, Pargi, Metsa-Põik, Männi, Raudtee ja Tehnika, Lõunapiirkonna tänavad: Pärna, Lõuna, Kähri, Saare, Kanarbiku, Hämariku, Tööstuse, Nurme ning tee biopuhastini) lisaks riigiteedelt 25248 (Antsla-Sänna) kuni riigiteeni 25251 (Vaabina-Turumõisa-Säre) algavad erateed kuni taludeni. Bussijaama tee, plats ja parkla, kultuurikeskuse parkla, vallamaja parkla, gümnaasiumi territoorium.
    [Show full text]
  • Antsla Valla Arengukava Aastateks 2003-2011 Vastuvõtmine
    Väljaandja: Antsla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 202, 2654 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Vastu võetud 25.11.2003 nr 22 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96; 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõiked 1 ja 3 ning Antsla Vallavolikogu 15. aprilli 2003. a määrusega nr 9 kinnitatud «Antsla valla põhimääruse» (KO 2003, 56, 1387) punktid 26.1.7 ja 63, Antsla Vallavolikogu määrab: 1.Võtta vastu «Antsla valla arengukava aastateks 2003–2011» vastavalt lisale. 2.Tunnistada kehtetuks Antsla Vallavolikogu 10. aprilli 2001. a määrus nr 8 «Antsla valla arengukava vastuvõtmine». 3.Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 4.Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Hele ANGERJÄRV Antsla Vallavolikogu 25. novembri 2003. a määruse nr 22 lisa ANTSLA VALLA ARENGUKAVA 2003–2011 SISSEJUHATUS Strateegiline planeerimine kui omavalitsuse strateegilise juhtimise olulisemaid komponente on üheks peamiseks arenguprotsesside mootoriks. Omavalitsuse arengukava kui strateegiline arengudokument määratleb pikaajalised strateegilised eesmärgid. Arengukava koostamine on protsess, mille käigus esitatakse kohalike elanike aktiivsel osalusel koostatud valla edasist arengut käsitlev kokkulepete süsteem, mis põhineb olemasolevate ressursside võimalikult otstarbekal ja säästlikul kasutamisel (skeem Omavalitsuse strateegiline juhtimine). Skeem 1. Omavalitsuse strateegiline juhtimine Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 1 / 32 Analüüsides, ära kasutades või vältides sisemisi tugevusi-nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte, on võimalik saavutada strateegiliste eesmärkidena määratletud soovitud tulevik.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Iron in the Middle Devonian Aquifer System and Its Removal at Võru County Water Treatment Plants, Estonia
    Estonian Journal of Earth Sciences, 2012, 61, 3, 181–190 doi: 10.3176/earth.2012.3.04 Iron in the Middle Devonian aquifer system and its removal at Võru County water treatment plants, Estonia Mariina Hiiob and Enn Karro Department of Geology, Institute of Ecology and Earth Sciences, University of Tartu, Ravila 14A, 50411 Tartu, Estonia; [email protected] Received 16 April 2012, accepted 18 April 2012 Abstract. Groundwater abstracted from the Middle Devonian aquifer system is the main source of drinking water in South Estonia. High iron and manganese concentrations in groundwater are the greatest problems in this region. The total iron concentrations up to 16 mg L–1 are mainly caused by a high Fe2+ content in water, pointing to the dominance of reducing conditions in the aquifer system. A pilot study was carried out to estimate the effectiveness of 20 groundwater purification plants with eight different water treatment systems (aeration combined with Manganese Greensand, Birm, Nevtraco, Hydrolit-Mn, Magno-Dol and quartz sand filters) in Võru County. The results demonstrate that in most cases the systems with pre-aeration effectively purify groundwater from iron, but only 13 out of 20 water treatment plants achieved a reduction of iron concentration to the level fixed in drinking water requirements (0.2 mg L–1). Manganese content decreased below the maximum allowed concentration in only 25% of systems and in cases where the filter media was Birm or quartz sand and pre-oxidation was applied. The study showed that the high level of iron purification does not guarantee effective removal of manganese.
    [Show full text]
  • Tamula Järve Kaldal Avatakse Kollane Aken 1
    VLÕRU INNA L EHT Mai 5 (134) 2018 Tamula järve kaldal avatakse kollane aken 1. juunil kell 20 toimub Tamula järve kaldal National Geographicu (NG) kollase akna pidulik avamine. Algatus Lõuna-Eestisse kollaste raamide paigaldamiseks tuli Leader-programmi Lõu- na-Eesti tegevusrühmadelt ja nii osalesid nad ühiselt rahvusvahelises koostööprojektis „Elu kahe maailma piiril”. „Eelmisel aastal viidi taas läbi konkurss uute asukohtade leidmiseks. Võru linn tegi ettepaneku raami paigaldamiseks Tamula järve kaldale,” meenutab Võru linnavalitsuse arendusnõunik Tiina Hallimäe kodulinna väärtustava akna sünnilugu. „Projekti autorite sõnul jutustavad säravkollased raamid lugu ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Need on kui aknad kultuuriruumi, kogukonda ja loodusesse,” selgitab ta. NG kollane raam on justkui kvaliteedimärk paikadele, mida tasub Lõuna-Eestis kind- lasti külastada. „NG aknad on paigaldatud piirkonna avastamisväärsetesse paikadesse, et suurendada nende külastatavust ja tutvustada piirkonda laiemale avalikkusele. See algatus on tugevdanud piirkonna identiteeti ja elanike uhkust oma kodukoha üle,” lisab Tiina Hallimäe. Tamula kaldal, Roosisaare silla juures kauneid vaateid raamistav kollane aken läks maksma ligi 10 000 eurot. Raami tootis ja paigaldas Võru Hallid AS. Ulis Guth Nüüdsest väärtustab NG kollane aken ka Tamula randa. > Võru keskväljaku Muudatused liikluskorralduses ja bussiliikluses Seoses Võru keskväljaku ehitusega on suletud Jüri
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Keele Ajaloo Ja Murrete Õppetool
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE AJALOO JA MURRETE ÕPPETOOL Mariko Faster VÕRU- JA SETUMAA KOHANIMEDE DETERMINANDID Magistritöö Juhendaja professor Karl Pajusalu TARTU 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................4 1.1. Uurimuse eesmärk ................................................................................................4 1.2. Ainestik .................................................................................................................5 1.3. Varasemad uurimused ...........................................................................................7 1.4. Uurimisalast ..........................................................................................................8 1.4.1. Loodus ...........................................................................................................8 1.4.1. Ajalugu ........................................................................................................10 1.4.2. Keel .............................................................................................................15 2. Determinanditeooriat ..................................................................................................20 2.1. Determinandi mõistest ........................................................................................20 2.2. Determinantide hämardumine .............................................................................21 2.3. Kohanimede
    [Show full text]