Antsla Valla Lumelükkamine M 1:26000
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Antsla Vallavolikogu
Antsla Vallavolikogu P R O T O K O L L Antsla 24. mai 2016 nr 5 Algus kell 15.00, lõpp kell 16.00 Istungi juhataja: volikogu esimees Kurmet Müürsepp Protokollija: sekretär-registripidaja Helle Savi Osa võttis 10 volikogu liiget (registreerimisleht lisatud protokollile). Istungil mitteosalemisest oli teatanud Kaia Pruuli Istungi juhataja pani hääletusele väljasaadetud päevakorra. Poolt hääletas 10 volikogu liiget, vastu hääli ja erapooletuid ei olnud. PÄEVAKORD: 1. Antsla valla 2015. a majandusaasta aruande kinnitamine Ettekandja: Eve Sikk, pearaamatupidaja Kaasettekandja: Rando Treimuth, revisjonikomisjoni esimees 2. Antsla valla 2016. aasta I lisaeelarve vastuvõtmine II lugemine Ettekandja: Eve Sikk, pearaamatupidaja 3. Lapsevanemate poolt õppekulude osaline katmine Lusti Lasteaias Ettekandja: Eve Sikk, pearaamatupidaja 4. Antsla valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine Ettekandja: Enn Vasar, ehitus- ja keskkonnaspetsialist 5. Alatise arengu- ja planeerimiskomisjoni esimehe valimine Ettekandja: Kurmet Müürsepp, volikogu esimees 6. Taotluse esitamine Võru maavanemale Antsla valla Antsu küla teede aluse ja teenindusmaa munitsipaalomandisse andmiseks Ettekandja: Ester Hommik, maakorraldaja 7. Taotluse esitamine Võru maavanemale Antsla valla Madise küla teede aluse ja teenindusmaa munitsipaalomandisse andmiseks Ettekandja: Ester Hommik, maakorraldaja 8. Taotluse esitamine Võru maavanemale Antsla valla Kaika küla ja Haabsaare küla teede aluse ja teenindusmaa munitsipaalomandisse andmiseks Ettekandja: Ester Hommik, maakorraldaja 9. Taotluse -
Riigi Teataja Lisa Toimetus Ja Talitus: Riigi Teataja Tellimishind Ühes Kuulutuste Ja Teada Lisadega: Riigi Trükikojas, Niine Uul
Hind 10 senti. Riigi Teataja Lisa Toimetus ja talitus: Riigi Teataja tellimishind ühes Kuulutuste ja teada lisadega: Riigi trükikojas, Niine uul. 11. annete hind : Kontor on avatud kella 8—14. 12 kuu peale 12 krooni, Kohtukuulutused 1 kuni 4 krooni, 6 „ ,, ......................^ ,, kaotatud isikutunnistuste kuulu Sealsamas lehe tellimiste vastu RT üksik nr. kuni 4 Ihk. 5 senti, võtmine. Kõnetraat: toimetus ,, »» ,, » 10 ,, .10 ,, j.n.e., tused — 50 senti, muud kuulu 441-13, kontor 441-02. RT Lisa üksik number . 10 „ tused iga mm-rida 8 senti. Nr. 28. 9. aprillil 1935. Nr. 28. Sisu: Riigivanema otsused on 315, nr. 310, nr. 317, nr. 318, nr. 319, nr. 320 ja nr. 321. Riigivanema käsukiri nr. 1. Nimetused, ametist vabastused. Viljandi ringkonnakohtu kohtupristavite tööpiirkondade muudatus. Teadaanne arstide koja valimiste kohta. Teadaanne Tartumaa valdade ja Kallaste alevi marutaudikahtlaseks piirkonnaks tunnistamisest. Riigikohtus arutusele määratud toimetused. Perekonnanimede kaitseregistrisse kandmised. Nimede muutmised. Perekonnanimede muutmised. Kuulutused. Riigivanema otsus nr. 315. Riigivanema otsus nr. 317. 3. aprillil 1935. 3. aprillil 1935. Vabastan dr. jur. Juhan Vaabel’1 Majan Nimetan senise Majandusministeeriumi dusministri abi ametkohalt ja nimetan tema rahandusosakonna direktori Artur Keller’i sama ministeeriumi nõunikuks, arvates 1. ap sama ministeeriumi rahandusosakonna direk rillist 1935. toriks ministri abi õigustega, arvates 1. ap K. Päts rillist 1935. Peaminister K. Päts Riigivanema ülesannetes. Peaminister K. Selter Riigivanema ülesannetes. Majandusminister. K. Selter Majandusminister. Riigivanema otsus nr. 316. 3. aprillil 1935. Riigivanema otsus nr. 318. Nimetan senise Põllutööministeeriumi põl 3. aprillil 1935. lumajandusosakonna direktori ajutise kohuste- Nimetan August Gutman’i Majandus täitja August Reinart’i Majandusministri ministeeriumi kaubandusosakonna direkto abiks, arvates 1. aprillist 1935. -
Uus Kergliiklusteede Võrgustik Võru Linnas
VLÕRU INNA L EHT November 10 (128) 2017 Uus kergliiklusteede võrgustik Võru linnas Kaardil on näidatud Võru linnas asuvate kergliiklusteede ja tänavate lõikude pikkused, mis võimaldavad liikumisharrastajal komplekteerida endale sobiva pikkusega terviseringe. Terviseringi näide 1, pikkus 9 km: Kreutzwaldi/Petseri rist – raudteeülesõit – Kose tee – Taara tn ots – Kubija rollerirada – Kubija suusabaas – Männiku tn – Kubija tee – raudteeülesõit – Kreutzwaldi/Petseri rist. Selle marsruudi läbimisele kõndides kulub 1,5-2 h sõltuvalt kõnnikiirusest. Selline ajaline koormus on liikumisharrastajale kõndimise puhul igati paras. Terviseringi näide 2, pikkus 6,7 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Räpina mnt – Koreli sild – Koreli kaldaala kergliiklustee Luha tänavani – Luha tn – Pikk tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub 1h 15 min – 1h 30 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Terviseringi näide 3, pikkus 4,4 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Luha tänav – Koreli tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub mudilasel 1h – 1h 15 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Sportides ära unusta liiklusohutust! Pimedal ajal kasuta alati helkureid ja helkuritega riideid. Ole ettevaatlik hoovidest väljasõidukohtades – veendu, et sealt ei tule sõidukit! Võrumaa Mängude liikumispäevakud märkejaama ja nutikoodiga Võru spordihalli juures kolmapäeviti kell 8-22. Täpsem info ja ettepanekud: www.vorumaaspordiliit.ee Väike matemaatika ja tervis tuleb – leia oma rada! (Loe ka lk 4) ADVENDIKONTSERT PÜHAPÄEV, 3. DETSEMBER VÕRU KANDLES — 18:00 PILETID PILETILEVIST JA KOHAPEAL EELMÜÜGIST 7 / 10 € — KONTSERDIPÄEVAL 10 / 12 € SOODUSHIND ÕPILASTELE, TUDENGITELE JA PENSIONÄRIDELE — LAPSED KUNI 7A TASUTA. 2 Võru Linna Leht November 2017 Võru linnavolikogu KUU PILDIS peab haarama liidrirolli F. -
VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade
VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna hetkeolukorra ülevaade Võru maakond Jaanuar 2019 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE 4 MAAKONNA HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE 9 1. RAHVASTIK 9 1.1. Senised arengud 9 1.2 Peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused 12 2. MAJANDUSVALDKOND 13 2.1. Maakonna majanduse üldiseloomustus 13 2.2. Ettevõtluse tugistruktuurid 19 2.3. Ettevõtlusalad maakonnas 21 2.4. Turism 21 2.5. Kaugtöö 30 2.6. Omavalitsuste finantsid 30 2.7. Peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 32 3. HARIDUSVALDKOND 33 3.1. Alusharidus 33 3.2. Üldharidus 35 3.3. Huviharidus 40 3.4. Kutseharidus 41 3.5. Noorsootöö 43 3.6. Peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 45 4. SOTSIAAL-JA TERVISHOIUVALDKOND 46 4.1. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus 46 4.2. Peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused 53 5. KODANIKUÜHISKOND, KULTUUR, SPORT JA ERIPÄRA. 53 5.1. Kodanikuühiskonna areng 53 5.2. Sport 57 5.3. Kultuur ja omapära 58 5.4. Peamised kodanikuühiskonna, eripära-, kultuuri- ja spordivaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 63 6. TARISTU JA KESKKOND 64 6.1. Ühendused 64 6.2. Keskkond 66 7. HALDUSKORRALDUS JA MAINE 72 2 7.1. Halduskorraldus 72 7.2. Maine 74 7.3. Riiklikud struktuurid 76 KASUTATUD MATERJALID 78 3 LÜHIKOKKUVÕTE Rahvastik Võru maakond asub Kagu-Eestis, piirnedes lõunas Läti Vabariigi, idas Vene Föderatsiooni, põhjas, kirdes Põlva maakonnaga ning läänes Valga maakonnaga. Maakonna administratiivseks keskuseks on Võru linn. Kokku on maakonnas haldusreformi järgselt 5 omavalitsust: Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vallad ning Võru linn (vt joonis 1). Võru maakonna kogupindala on 2 773 km2, moodustades 6,1% Eesti Vabariigi pindalast. -
Comenius Antsla Gümnaasiumis
Jälgi meid ka sotsiaalmeedias: http://www.facebook.com/Antslavald Nr 6 (40) DETSEMBER 2012 • www.antsla.ee/vallaleht Comenius Antsla Kätte on jõudnud talv ning mahasadanud lumi või- Gümnaasiumis maldab kõigil soovijatel Sel õppeaastal algas tega koolitöös. Õpetajad ana- Antsla Terviserajal suusa- Antsla Gümnaasiumis taas lüüsisid tehtut ning arutasid Comeniuse koostööprojekt, tulevikuplaane. Pärast kooli- mõnusid nautida. Suusarada foto: JANEK JOAB on valgustatud iga päev kella mille rahvusvahelises mees- lõunat ja tunnikest vaba aega 21-ni ja ootab kõiki tervise- konnas osalevad 10 kooli valmistuti esinemisteks. sportlasi. Neil, kes soovivad üheksast erinevast Euroopa Sportlaste plakatitest sai mul- rajal kõndida, palume seda riigist: Saksamaa, Poola, jetavaldav näitus. Fuajeesse teha raja välimises servas. Leedu, Rumeenia, Ungari, püstitatud laval tervitasid Suusaraja hooldamine Itaalia, Hispaania, Eesti, projektis osalejaid kõigepealt nõuab spetsiaalseid raja- Türgi. Projekti teema on kohalikud võimuesindajad. seadmeid. Siiani oleme püüd- “Tervislikud eluviisid teis- Seejärel tutvustasid õpilased nud rada hooldada ja hoida meliste seas erinevates Eu- põgusalt oma riiki ja kooli sõidetavana käepäraste va- roopa riikides”. Kahe aasta ning valitud sportlasi. Järg- henditega. Seoses sellega tegevuste sisse mahub muu- neva õhtuse koosviibimise kutsume kõiki suusaspordi hulgas kuus projektikoos- käigus tekitas näitus nii huvilisi üles toetama spet- olekut, neist esimene toimus mõnegi diskussiooni, üks- siaalse rajatallaja soetamist, 5.-8. novembril Saksamaal teise väljapanekuid uuriti millega suusarada paremini Viersenis. Meie koolist osa- huviga. ette valmistada ja hooldada. lesid selles kolm õpetajat Kolmas päev algas kooli Seade maksab 920 €, seni on (Aive Trummal, Kalle Sama- kokandushuviliste valmis- kogunenud 520 eurot 17 toe- rüütel ja Merle Paat) ja kaks tatud tervisliku hommiku- tajalt. Kui soovid samuti oma Aastas on kolm suurt usu- üldse, Luukas alustab Ristija Jumala armastusest. -
Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11
Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28. -
Elu Roosiku Südames
Kolmapäev, 3. mai 2017 Tsooru kandi rahva teabeleht nr 123 Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu Elu Roosiku südames Roosiku süda tuksub täie võimsusega. ansamblis Rütmiallikal ja Eva-Lotta enda eestveda- Viimase paari aastaga on elu Roosiku südames teinud misel projektansamblis Puzle. Mõlema ansambliga on kannapöörde. Mõned aastad tagasi panid Liina (Jas- välja antud ka CD plaat. Eva-Lotta tunnistati Tartu ka) ja Kristjan Prii aastaid tühjalt seisnud koolimaja Jazz 2008 rahvusvahelisel konkursil parimaks vokaal- südame taas tuksuma. Aasta hiljem kostusid kooli- solistiks ja samal aastal sai Grand Prix tiitli Saaremaa õuelt juba lastekilked ning möödunud kevadel võttiski ühisgümnaasiumis toimunud vabariiklikul solistide koolihoone juhtohjad enda kätte perekond Alev. Li- konkursil. 2011. aastal omistati talle Viljandi linna saks suurtele sisetöödele puhastati vahepeal kasevõs- „Aasta Noor” preemia. Ansamblitest, milles Eva- sa kasvanud kooliaed. Tänavu varakevadest käib vil- Lotta osales, sai 2013. aastal vokaalansambel Mixtet gas tegevus pargis. Aivo on justkui Vargamäe Andres, Leipzigi rahvusvahelisel "A Capella" konkursil teise kes tööd tehes endale armu ei anna. Plaanid ja unistu- koha ja ansambel Maneo pärjati tiitliga Grand Prix sed on suured, mida üksi ära teha ei suuda. Ja enam üleriigilisel vokaalansamblite konkursil "Tuljak". pole tarviski. Lühikese ajaga on ta enda ümber koon- Madis Meister ja Eva-Lotta Vunder teevad koos duo- danud mitmeid mõttekaaslasi ja abilisi. Alates möö- projekti, millel kaks erinevat suunda - kontsertmuusi- dunud aasta kevadest võib igal päeval kooli ümbruses ka, mis inspireeritud nii eesti- kui maailmamuusikast märgata askeldamas Kalle Jäägerit. Oktoobris leidsid kombineeritult omaloominguga ning teine suund on endises koolimajas talvevarju ka muusikud Madis helirännakud ja lamamiskontserdid, kus inimesed Meister ja Eva-Lotta Vunder. -
Invest in Võru County
Invest in www.investinvoru.com Võru County Contents Foreword 3 Estonia is a country of modern solutions 4 Liberal enterprise policy promoting investments 5 Võru County – connecting 3 countries 6 Qualified workforce 8 Support services for investors 10 Wood and furniture industry 12 Food industry 14 Metal and machinery industry 16 Logistic possibilities 18 Plastics industry 20 Light industry 22 Invest in Võru County 23 Võrusoo industrial area 24 Misso industrial area 26 Väimela industrial area 28 Kobela industrial area 30 Vastseliina industrial area 32 Rõuge industrial area 34 Võru County – a place for living and resting 36 This document has been produced with the financial assistance of the Estonia – Latvia – Russia Cross Border Cooperation Programme within the European Neighbourhood and Partnership Instrument of 2007 – 2013. The contents of this document are the sole responsibility of Võru Maavalitsus and can under no circumstances be regarded as reflecting the position of the Programme, countries participating in the Programme, or the European Union. part-nanced by the European Union The Estonia – Latvia – Russia Cross Border Cooperation Programme within the European Neighbourhood and Partnership Instrument of 2007- 2013 financially supports joint cross-border development activities for the improvement of the region’s competitiveness by utilising its potential and beneficial location on the crossroads between the EU and Russian Federation. The Programme’s web-site is www.estlatrus.eu. The project is titled “Fostering Socio-economic Development and Encouraging Business in Border Areas” The project partner and beneficiary is Võru Maavalitsus Contact person: Mihkel Värton Phone: +372 502 5936 E-mail: [email protected] Compiler/designer: (Why OÜ) Foreword www.koda.ee/en stonia is a small and flexible country. -
Isiksused Millenniumi Sugupuus
Isiksused illenniumi sugupuus / sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu / 1 Vambola Raudsepp Majandusdoktor, TÜ professor Vambo- la Raudsepp (1941) sündinud Võrumaal, õppinud Antsla Keskkoolis, lõpetanud TPI majandusteaduskonna, kaitsnud kandidaadi kraadi (1971 Tartus) ja doktorikraadi (1983 St Peterburis). Koduloolane ja genealoogia- huviline. Isapoolsed sugujuured Sangaste ja Paistu kihelkonnas, emapoolsed sugujuured Urvaste ja Karula kihelkonnas. Isiksused illenniumi sugupuus / sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu / Märksõnad: sugupuu; sugulased; sugu- lusseosed; veresugulus; uurimismetoodi- ka; sünnikoht ja -aeg; kihelkonnad; vallad; talud; kirikuraamatud; revisjoniraamatud; elukoht; perekond; pereliikmed; rahvus; isiksused; siniverelised; elukäik; tegevus- valdkonnad; edulugu; surmaaeg; kalmistud; hauaplatsid. Suured isiksused kaunistavad igatSaateks sugupuud, nende elu võib võrrelda nö säraküünlaga. Sellest ka kõrgendatud huvi nende vastu. Eestlased üldjuhul oma tuhandeaastaseid sugupuid uurida ei saa, sest pole lihtsalt vajalikku andmebaasi, kuid piisab ka poole lühemast ajaperioodist. Asi on selles, et nagu näitavad arvutlused on kõik eestlased, kes elasid ligikaudu 500 aastat tagasi, meie tänaste (põlis)eestlaste esivanemad. Paradoks. Nüüdisajal on meie käsutuses umbes 400 aasta taguseid andmeid, mistõttu saame omi sugujuuri uurida juba näiteks 15 ja enamgi põlvkonda tagasi. Just seda ongi taot- letud, ehkki ise kaugemale kui 8 põlvkonda ajas tagasi ei ole läinud. Niisiis, nendest kaugetest aegadest alates kuni nüüdisajani olen -
Maareformi Läbiviimine Võrumaa Misso Ja Petserimaa Pankjavitsa Valdades 1922-1940 Bakalaureusetöö
Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Matis Leima Maareformi läbiviimine Võrumaa Misso ja Petserimaa Pankjavitsa valdades 1922-1940 Bakalaureusetöö Juhendaja: Professor Tiit Rosenberg Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus…………………………………………………………………………………………………………………………1 1. Agraarsuhete areng Eestis 1919. aastani ja maaseaduse vastuvõtmine 1.1. Maareformid………………………………………………………………………………………..…………….4 1.2. Suhtumine maareformi XX sajandil……………………………………………………………………..4 1.3. Maaseaduse vastuvõtmine…………………………………………..…………………………………….5 1.4. Maaseadus…………………………………………………………………..……………………………………..6 1.5. Maaseadust täiendavad seadused ja reformi täideviimise kord………………..………..7 2. Petserimaa erinevus ülejäänud Eesti Vabariigist 2.1. Petserimaa kujunemine………………………………..…………………………………………………….8 2.2. Petserimaa agraarolud................................................…………………………………………9 2.3. Petserimaalaste elatusalad ja haridusolud……………………………..…………………………10 2.4. Eesti Vabariigi püüdlused Petserimaa integreerimisel……………….…………….………..11 2.5. Petserimaa ja Narva tagused vallad…………………………………………………………………..11 3. Maareformi erinevus Petserimaal ja ülejäänud Eestis 3.1. Maareformi visioon ja õiguslikud alused uutes piirkondades…………………………….13 3.2. Maareform Petseri maakonnas……………………………………………………….………………..15 3.3. Maareform Võru maakonnas………………………………………….…………………………………16 3.4. Hinnanguid maareformile ja Petserimaal toimunule……………….………………………..17 4. Misso ja Pankjavitsa valdade etnilised olud ja neist tingitud probleemid………………..……19 5. Administratiivsed -
Hankedokumendid
Hankija nimi: ANTSLA VALLAVALITSUS Riigihanke nimetus: LUMETÕRJE TEOSTAMINE ANTSLA VALLAS AASTATEL 2014-2017 Viitenumber 156160 HANKEDOKUMENDID Hankemenetluse liik: LIHTMENETLUS SISUKORD 1. Üldandmed 2. Pakkujate kvalifitseerimise tingimused ning kvalifitseerimiseks nõutavad dokumendid 3. Pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine 4. Pakkumuse koostamise keel 5. Täiendavad dokumendid 6. Töövõtulepingu tingimused ja täitmise tähtpäev 7. Pakkumuse maksumus ja muud tingimused, millega peab pakkuja pakkumuse koostamisel arvestama 8. Pakkumuse vormistamine, esitamine ja muutmine 9. Selgitused 10. Pakkumuse jõusoleku aeg 11. Pakkumuste avamine 12. Pakkujate kvalifitseerimine 13. Pakkumuste vastavuse kontroll 14. Kõigi pakkumuste tagasilükkamise alused 15. Pakkumuste hindamise kriteeriumid, hindamine ja edukaks tunnistamine 16. Töövõtulepingu sõlmimine LISAD: Lisa I: Vormid Lisa II: Töövõtulepingu projekt Lisa III: Antsla valla tööpiirkonnad Lisa IV: Talviste teehoiutööde tehniline kirjeldus ja nõuded 1. Üldandmed 1.1. Hankija nimi ja andmed: Antsla Vallavalitsus, registrikood 75010418, Fr.R Kreutzwaldi 1, Antsla linn, 66403 Antsla vald. 1.2. Riigihanke nimetus: „LUMETÕRJE TEOSTAMINE ANTSLA VALLAS AASTATEL 2014-2017“ Hankelepingu esemeks on lumetõrje teostamine Antsla valla avalikes kasutuses olevatel teedel ja Antsla linna tänavatel ning Antsla Vallavalitsuse hallatavate asutuste ümbruses 2014-2017 a talveperioodil. Valla territoorium on jagatud kaheksaks tööpiirkonnaks. 1.2.1.Kehtestatud lumetõrje piirkonnad: Piirkond nr. 1: 1.2.1.1„Antsla linn“ (Põhjapiirkonna tänavad: Põllu, põik,Tuleviku, Ülesõidu, pumba, Oru, Oru- Põik, Kalda, Tamme, Kooli tee, Järve, haigla, Võidu, Võidu-Põik, Tiigi, Posti, Pargi, Metsa-Põik, Männi, Raudtee ja Tehnika, Lõunapiirkonna tänavad: Pärna, Lõuna, Kähri, Saare, Kanarbiku, Hämariku, Tööstuse, Nurme ning tee biopuhastini) lisaks riigiteedelt 25248 (Antsla-Sänna) kuni riigiteeni 25251 (Vaabina-Turumõisa-Säre) algavad erateed kuni taludeni. Bussijaama tee, plats ja parkla, kultuurikeskuse parkla, vallamaja parkla, gümnaasiumi territoorium. -
JUULI 2017 • • • Villike Ootab
TÄNA LEHES • Haldusreform lõpusirgel • Eterniit jäätmejaama • Südamest südamesse • Nõme lugu • Kaika rattamaraton Antsla Valla Leht • 100 aastase riide uus elu Nr 7 (77) JUULI 2017 • www.antsla.ee/vallaleht • www.facebook.com/Antslavald • Villike ootab meie, täiskasvanud rääkides, suunates, nõu andes, aga veelgi Antsla valla enam, oma valikute ja käitu- misega lastele olulisi väärtusi rikkus on meie MinaMina jään!jään! näidates. Laulu ja tantsupidu on üks osa meie juurtest, mille inimesed tähenduse sügavamaks mõist- Aeg liigub kiiresti, suvi hakkab miseks on oluline oma isiklik juba poole peale jõudma. Sellel kogemus – laulja, tantsija, pilli- aastal on ilmataat meile suvist mängija või pealtvaatajana. õhusooja väga napilt pakkunud, Tänan juhendajaid, dirigente juuli alguses oli mõnel pool lausa ja kõiki teisi, kes aitasid kaasa, et öökülmaoht. Maailm on hukas ja Antsla kandi laste ja noorte side kliima soojenemine on Eestimaa oma juurtega sai läbi laulu ja suve viinud hoopis jahenemiseni. tantsupeol osalemise tugevdatud! Meie tegemised käivad aga Tänan juhendajaid ja dirigente oma rada ja ilmast me ennast järjepideva ja pühendunud töö heidutada ei lase. eest, mida Antsla laste ja noortega Juuni lõpus algas Tallinnas tehakse peole eelnevate aastate suur laulu- ja tantsupidu, mis jooksul! Tantsuselts Pärliine seekord oli laste ja noorte päralt. juhendajale Leili Väisale oli täna- Oleme uhked, et meil on nii tubli foto: KALEV JOAB vuaastane pidu kui juubelipidu. järelkasv! Uskuge lapsevanemad, Osales ta juhendajana oma esi- sellist tunnet, mida kogeb osaleja Selle suve üheks tippsünd- vasid Tallinna koolimajades oma maa, kultuuri ja vanema mesel peol juba 1987. aastal, ehk suurel staadionil või laulukaare museks on olnud XII noorte Kaitseliidu Antsla üksikkompanii põlvkonnaga annavad tänastele 30 aasta tagasi.