DOCSLIB.ORG

Isiksused Millenniumi Sugupuus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Isiksused illenniumi sugupuus / sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu / 1 Vambola Raudsepp Majandusdoktor, TÜ professor Vambo- la Raudsepp (1941) sündinud Võrumaal, õppinud Antsla Keskkoolis, lõpetanud TPI majandusteaduskonna, kaitsnud kandidaadi kraadi (1971 Tartus) ja doktorikraadi (1983 St Peterburis). Koduloolane ja genealoogia- huviline. Isapoolsed sugujuured Sangaste ja Paistu kihelkonnas, emapoolsed sugujuured Urvaste ja Karula kihelkonnas. Isiksused illenniumi sugupuus / sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu / Märksõnad: sugupuu; sugulased; sugu- lusseosed; veresugulus; uurimismetoodi- ka; sünnikoht ja -aeg; kihelkonnad; vallad; talud; kirikuraamatud; revisjoniraamatud; elukoht; perekond; pereliikmed; rahvus; isiksused; siniverelised; elukäik; tegevus- valdkonnad; edulugu; surmaaeg; kalmistud; hauaplatsid. Suured isiksused kaunistavad igatSaateks sugupuud, nende elu võib võrrelda nö säraküünlaga. Sellest ka kõrgendatud huvi nende vastu. Eestlased üldjuhul oma tuhandeaastaseid sugupuid uurida ei saa, sest pole lihtsalt vajalikku andmebaasi, kuid piisab ka poole lühemast ajaperioodist. Asi on selles, et nagu näitavad arvutlused on kõik eestlased, kes elasid ligikaudu 500 aastat tagasi, meie tänaste (põlis)eestlaste esivanemad. Paradoks. Nüüdisajal on meie käsutuses umbes 400 aasta taguseid andmeid, mistõttu saame omi sugujuuri uurida juba näiteks 15 ja enamgi põlvkonda tagasi. Just seda ongi taot- letud, ehkki ise kaugemale kui 8 põlvkonda ajas tagasi ei ole läinud. Niisiis, nendest kaugetest aegadest alates kuni nüüdisajani olen püüdnud leida enim tuntuid inimesi oma sugupuus, kusjuures olen järginud otsest sugulusliini, so nö veresugulust (need on geneetilised suhted, järglaste ja eellaste vahelised otseseosed). Ega see nii raske olnudki. Asi on selles, et 18., 19., ja 20. sajandi alguses olid Urvaste, Karula, Sangaste ja Paistu kihelkonna pered lasterikkad ja nii tagasivaatena 4…5…6 põlvkonda, võib iga tänapäeva eestlane leida sugulussidemeid mõne tuntud inimesega, kusjuures sugu- lusliinid langevad ühiste esivanemate näol kokku seal kauges möödanikus elanutega. Lühidalt, alljärgnevalt olen püüdnud leida enda seost tuntud inimestega meie ühiste esivanemateni jõudmise kaudu, so nendeni läbi aegade, kes elasid palju aastaid tagasi. Alljärgnevalt on teadlikult valik langenud vaid sajale tuntud isikule (sh kultuuri- ja haridustegelased, kirjanikud, kunstnikud, näitlejad, teadlased, sõjaväelased, poliitikud, sportlased, ettevõtjad jt), kuid ilmselt tulevikus täiendan neid veelgi. Kuna sugulus- seosed genis on täpsemalt esitatud inglisekeelses terminoloogias, siis on need antud kirjutises nii ka jäetud. Prof emer Vambola Raudsepp, küünlakuul 2018 2 Study the past if you would divine future. Confucius 3 Dünastia(te) sünd Iidse tammepuu põlisrahva sugu – Sellest pajatab Eesti rahva lugu. Oleme osake, leheke neist, Koha seal igaüks leidnud meist. Kõrgusse tõusnud selle maa keel, Kasvanud, kosunud Eesti rahva meel. Haritlas-, teadlasdünastiate sünd – See on kestva rahvuse tähetund. Kord kui leht emapuu juures hangumas, Läbi öise võre näen tähti langemas. 4 Won Hugo Hermann Fürchegott Treffner (1845-1912) ja Konstantin Treffner (1885-1978) Kultuuritegelane, koolijuht Hugo Treffner (fifth cousin thrice removed). omanimelise kooli asutaja, oli minu isa vanaema Ann Vaher-Raudsepa sugupuust. Anne vanaema (Tiiu Vaheri) vaarisa oli Jüri Hällato (1678-1748) ja ta vend Hans Hällato (s 1670), kuid nende juurest minu ja Hugo sugujuured lahknevad. Niisiis, ühised sugujuured viivad meid Tartumaale (Valgamaale), Sangastesse, kus Jüri ja Hansu isa oli Hälla Mikk (ca 1640-1686). Viimane oli seega minu ja Hugo otsene eellane, kusjuures su- gujuured ulatuvad enne Põhjasõja aegadesse. Hugo Treffner on maetud Tartu Raadi Uue-Jaani kalmistule. Haridustegelane, koolijuht ja -õpetaja Konstantin Treffner (7th cousin once removed) oli Hugo Treffneri lellepoja pojapoeg. Ta on otseses sugulusliinis minu isapoolse vanaema (Ann Vaheri) sugupuus ning meie ühiseks eellaseks on Hälla Mikk (u 1640-1686). Maetud Tallinna Pärnamäe kalmistule. Alfred Karl Neuland (1895-1966), Aarne Hermlin (1940-2007) ja Mart Poom (1972) Tippsportlane olümpiavõitja (tõstmine, kuld Antwerpenis 1920) Alfred Karl Neuland (fifth cousin twice removed) juured on Võrumaal, Urvaste kihelkonnas, Uue-Antslas Lasokese talus. Paikneb minu vanaema Miina Pika sugupuus. Minu ja Alfredi ühine eellane on Lasokese Peep (u 1680) ning meie sugulusjuured hargnevad vendade (Lasokese Peebo) Tohwer (kangur) ja Lasokese Toomase juures. Maetud Tallinna Metsakalmistule. 5 Maletaja, rahvusvaheline meister (kirimale), Eesti meister (1968) Aarne Hermlin (6th cousin) juured Vana-Antsla vallas. Minu ja Aare sugujuured meie ühistest eellastest lahknevad õdede Letti Eva (1757-?) ja Katre (1773-1829) juurest. Tippjalgpalluri Mart Poomi (6th cousin once removed) juured pärinevad Võrumaalt Urvaste kihelkonnast Hänike külast. Minu ja Mardi ühine eellane Tints Kihho (u 1717-1787) oli pärit Sangaste kihelkonnast, Keenist, kuid meie sugujuured meie ühistest eellastest lahknevad Tintsu õdede Anu ja Liisu juurest. Aadu Lüüs (1878-1967), Livia Oras (Lüüs) (1909-1986), Juhan Jaik (1899-1948) ja Heljo Jaik-Corradi (1915-2009) Med dr prof Aadu Lüüs (fourth cousin twice removed) juured pärinevad Võrumaalt Vana-Antsla vallast. On seotud minu vanaisa Jaan Pika sugupuuga. Minu ja Aadu sugujuured lahknevad meie ühistest esivanematest vendade Hinni Reinu ja Hinni Samueli juurest. Kirjanik ja tõlkija Livia Oras (Lüüs) (fifth cousin once removed) on Aadu Lüüsi tütar. Kirjanik Juhan Jaiki (fifth cousin twice removed) juured asuvad Võrumaal, Urvaste kihelkonna Vana-Antsla vallas ning on seotud minu vanaisa ema Eva Sarv-Pika suguliiniga. Need liinid lahknevad vendade Letti Juhani (u 1727-1805) ja Letti Jüri (1725-1807) juures. Minu ja Juhani otsene eellane on Letti Pedo (1661-1721). Juhan Jaik on maetud Tallinnas Rahumäe kalmistule. Väliseesti kirjanik Heljo Jaik-Corradi (fifth cousin) ja Juhan Jaigi vanaisad olid vennad. 6 Karl Pärsimägi (1902-1942) ja Bernard Kangro (1910-1994) Maalikunstnik Karl Pärsimägi juured ulatuvad Võrumaale, Urvaste kihelkonna Va- na-Antsla mõisapiirkonda. Ta asub otseselt minu vanaema Minna Pormeister-Pika sugulusliinil (fifth cousin), sest Karl on Minna vaarisa Ott Pormeistri (s1755) õe Madle Pormeistri (1742-1800) otsene järeltulija. Hukkus Oswiecimi koonduslaagris. Kirjanik Bernard Kangro (fourth cousin once removed) sünnikodu, seega ka juured on Oe külas Võrumaal. Minu ja Bernardi ühised eellased on Hinni Rein (1743-1799) ja Lasokere Tiiu (1742-1779) ning meie sugujuured lahknevad õe Maria ja venna Ja- kobi juurest. Siiski meie ühiste sugulusjuurte uurimisel võib ka ajas tagasi kaugemale minna, sest siis on meie kaugeks eellaseks Hinni Matt (1665-1744) /mulle 7th great grandfather/, kes olla olnud peremees, kuid surres millegipärast väga vaene. Veljo Tormis (1930-2017) ja Silvia Laidla (1927-2012) Helilooja Veljo Tormise (8th cousin) juured on Sangaste kihelkonnas Valgamaal (Tar- tumaal) ning minu ja Veljo ühised vanavanemad on Hälla Mikk (s 1640) ning Matli Hällato (u 1649). Paikneb minu vanaisa Gustav Raudsepa sugupuus. Meie otseliinis sugujuured lahknevad vendade Jüri Hällato (1678-1748) ja Hans Hällato (u 1670- …) juures ning ulatuvad enne Põhjasõja aegadesse. Näitleja Silvia Laidla (7th cousin) sugujuured on pärit Võrumaalt, Urvaste kihelkonnast, Vana-Antsla vallast. Ta on seotud minu vanaema Minna Pika sugujuurtega. Minu ja Silvia ühiseks eellaseks on Hango Mikk (u1697) ning meie sugulusliinid lahknevad tema poegade Hango Ado (1724-…) ja Lanna Hango Jaagu (1722-1773) juures. Silvia Laidla on maetud Tallinna Metsakalmistule. 7 Vello Sermat (1925-2005), Helga Kurm (1920-2011), Heino Liimets (1928-1989), Airi Liimets (1959), Vambola Türk (1928-2016) ja Kulno Türk (1954) Psühholoog dr prof USA-s ja Kanadas Vello Sermat (fifth cousin) pärit Võrumaalt, juured minu vanaisa Jaan Pika sugupuus Vana-Antsla vallas. Minu ja Vello sugujuured lahknevad vendade Andres Haini (s 1778) ja Lotti Jakobi (s 1776) juurest, kuid meie ühised eellased on Tatreko Rein (s 1754?) ja Letti Eva (s 1757). Pedagoogikateadlane, tead kand Helga Kurm (fifth cousin once removed) kauged su- gujuured paiknevad Võrumaal, Urvaste kihelkonnas, Vana-Antsla vallas. On otseselt seotud minu vanaema Melaanie Pika suguliiniga. Minu ja helga sugujuured lahknevad venna-õe Hinni Reinu (1743) ja Pukka Tiiu (1751) juurest. Helga Kurm on maetud Raadi kalmistule Tartus). Akadeemik, pedagoogikakandidaat Heino Liimets (fourth cousin) on pärit Võrumaalt, Urvaste kihelkonnast Vana-Antsla vallast. Paikneb minu vanaema Miina Pika sugupuus. Minu ja Heino ühisteks eellasteks on Andrus Kroosman (1771-…) ja ta naine Liso (1775-…), kuid meie sugulusliinid lahknevad nende laste Karl Kroosmanni (1855-…) ja tema õe Sohvi Kenner/Kender (1808-1871) juures. Kasvatusteadlane, tead dr prof Airi Liimets on Heino Liimetsa tütar. Majandusteadlane, majandusdoktor, professor Vambola Türk (6th cousin once remo- ved) oma sugujuurtelt on pärit Võrumaalt, Urvaste kihelkonnast, Vana-Antsla vallast. Asub minu vanaisa Jaan Pika sugupuus. Minu ja Vambola Türgi ühisteks eellasteks on Kahro Hinni Juhan (s 1717) ja Reino Tio (Tiiu) ( s 1719), kuid meie sugulusliinid lahknevad õe Kahro Hinni Liso ja tema venna Kahro Juhani juurest. 8 Majandusteadlane TÜ professor Kulno Türk (6th cousin twice removed) on Vambola Türgi poeg. Peeter Hellat (1857-1912), Karl Hellat (1862-1935), Georg Hellat (1870-1943), Aleksander Hellat (1881-1843), Jüri (Georg) Hellat (1892-1942) ja Henn-Kaarel
Recommended publications
  • Urvaste Viiuldajad Otto Hiiop Ja Kristjan Joakit Ning Nende Repertuaar

    Urvaste Viiuldajad Otto Hiiop Ja Kristjan Joakit Ning Nende Repertuaar

    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Pärimusmuusika osakond Marju Varblane URVASTE VIIULDAJAD OTTO HIIOP JA KRISTJAN JOAKIT NING NENDE REPERTUAAR Seminaritöö Juhendaja: Taive Särg, PhD VILJANDI 2007 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. Töö eesmärk.......................................................................................................3 2. Uurimisaines ......................................................................................................4 1. VIIULI JA VIIULIMÄNGU AJALOOST EESTI RAHVATRADITSIOONIS...6 2. RAHVAMUUSIKA HELIPLAADISTAMINE 1930. AASTATEL ....................8 2.1 August Pulsti elust ...........................................................................................8 2.2 August Pulst rahvaluule kogujana ja heliplaadistamise juhina........................9 2.3 Üldist heliplaadistamisest ................................................................................9 2.4 Otto Hiiopi ja Kristjan Joakiti salvestamine..................................................10 3. URVASTE VIIULDAJAD OTTO HIIOP JA KRISTJAN JOAKIT ......................12 3.1. Otto Hiiop .....................................................................................................12 3.2. Kristjan Joakit...............................................................................................13
  • Hankedokumendid

    Hankedokumendid

    Hankija nimi: ANTSLA VALLAVALITSUS Riigihanke nimetus: LUMETÕRJE TEOSTAMINE ANTSLA VALLAS AASTATEL 2014-2017 Viitenumber 156160 HANKEDOKUMENDID Hankemenetluse liik: LIHTMENETLUS SISUKORD 1. Üldandmed 2. Pakkujate kvalifitseerimise tingimused ning kvalifitseerimiseks nõutavad dokumendid 3. Pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine 4. Pakkumuse koostamise keel 5. Täiendavad dokumendid 6. Töövõtulepingu tingimused ja täitmise tähtpäev 7. Pakkumuse maksumus ja muud tingimused, millega peab pakkuja pakkumuse koostamisel arvestama 8. Pakkumuse vormistamine, esitamine ja muutmine 9. Selgitused 10. Pakkumuse jõusoleku aeg 11. Pakkumuste avamine 12. Pakkujate kvalifitseerimine 13. Pakkumuste vastavuse kontroll 14. Kõigi pakkumuste tagasilükkamise alused 15. Pakkumuste hindamise kriteeriumid, hindamine ja edukaks tunnistamine 16. Töövõtulepingu sõlmimine LISAD: Lisa I: Vormid Lisa II: Töövõtulepingu projekt Lisa III: Antsla valla tööpiirkonnad Lisa IV: Talviste teehoiutööde tehniline kirjeldus ja nõuded 1. Üldandmed 1.1. Hankija nimi ja andmed: Antsla Vallavalitsus, registrikood 75010418, Fr.R Kreutzwaldi 1, Antsla linn, 66403 Antsla vald. 1.2. Riigihanke nimetus: „LUMETÕRJE TEOSTAMINE ANTSLA VALLAS AASTATEL 2014-2017“ Hankelepingu esemeks on lumetõrje teostamine Antsla valla avalikes kasutuses olevatel teedel ja Antsla linna tänavatel ning Antsla Vallavalitsuse hallatavate asutuste ümbruses 2014-2017 a talveperioodil. Valla territoorium on jagatud kaheksaks tööpiirkonnaks. 1.2.1.Kehtestatud lumetõrje piirkonnad: Piirkond nr. 1: 1.2.1.1„Antsla linn“ (Põhjapiirkonna tänavad: Põllu, põik,Tuleviku, Ülesõidu, pumba, Oru, Oru- Põik, Kalda, Tamme, Kooli tee, Järve, haigla, Võidu, Võidu-Põik, Tiigi, Posti, Pargi, Metsa-Põik, Männi, Raudtee ja Tehnika, Lõunapiirkonna tänavad: Pärna, Lõuna, Kähri, Saare, Kanarbiku, Hämariku, Tööstuse, Nurme ning tee biopuhastini) lisaks riigiteedelt 25248 (Antsla-Sänna) kuni riigiteeni 25251 (Vaabina-Turumõisa-Säre) algavad erateed kuni taludeni. Bussijaama tee, plats ja parkla, kultuurikeskuse parkla, vallamaja parkla, gümnaasiumi territoorium.
  • Raamatukogud Võrumaal

    Raamatukogud Võrumaal

    Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Raamatukogud Võrumaal Võru 2011 Koostajad: Inga Kuljus, Ere Raag Toimetaja: Anne Valmas Keeletoimetaja: Kaile Kabun Fotod: Kalle Jõgeva, erakogud Kujundaja: Priit Pajusalu Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Võru Linnavalitsus Hasartmängumaksu Nõukogu Baltic Rural Broadband Project Saateks Eessõna „Mitte midagi pole nii jõuline kui idee, mille aeg on kätte jõudnud." Hea lugeja! (Victor Hugo) Sinu käes on Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu. Alates raamatukogunduse alg- aastatest kuni tänase päevani välja on maakonna raamatukogud olnud pidevas arengus. Kogumiku „Raamatukogud Võrumaal" idee autor on Võrumaa Keskraamatukogu pea- Esimeste raamatukogude asutajaks olid haridusseltsid ning tolleaegsed aktiivsed tegelased raamatukoguhoidja Ere Raag. Eesmärgiks on anda ülevaade praegu Võrumaal tegutsevast 34 olid täis entusiasmi ja usku oma ettevõtmisse. Olulise tõuke raamatukogunduse arengule rahvaraamatukogust. andis haridusministeeriumi rahvahariduspäev Tallinnas 9.–10. novembril 1919, kus tunnistati Kogumiku aluseks on Võrumaa rahvaraamatukogude juhatajate 2003. aastal koostatud vajalikuks asutada rahvaraamatukogud igasse valda, kihelkonda ning linna. 1921. aasta koduloolised ülevaated. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal valmis 2007. aastal jaanuaris tegi haridusministeerium maakoolivalitsustele ettepaneku koostada raamatu- Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav trükis „Raamatukogud Võrumaal", mida kogude võrk ning kaasata sinna seltside ja koolide
  • Antsla Valla Arengukava Aastateks 2003-2011 Vastuvõtmine

    Antsla Valla Arengukava Aastateks 2003-2011 Vastuvõtmine

    Väljaandja: Antsla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 202, 2654 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Vastu võetud 25.11.2003 nr 22 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96; 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõiked 1 ja 3 ning Antsla Vallavolikogu 15. aprilli 2003. a määrusega nr 9 kinnitatud «Antsla valla põhimääruse» (KO 2003, 56, 1387) punktid 26.1.7 ja 63, Antsla Vallavolikogu määrab: 1.Võtta vastu «Antsla valla arengukava aastateks 2003–2011» vastavalt lisale. 2.Tunnistada kehtetuks Antsla Vallavolikogu 10. aprilli 2001. a määrus nr 8 «Antsla valla arengukava vastuvõtmine». 3.Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 4.Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Hele ANGERJÄRV Antsla Vallavolikogu 25. novembri 2003. a määruse nr 22 lisa ANTSLA VALLA ARENGUKAVA 2003–2011 SISSEJUHATUS Strateegiline planeerimine kui omavalitsuse strateegilise juhtimise olulisemaid komponente on üheks peamiseks arenguprotsesside mootoriks. Omavalitsuse arengukava kui strateegiline arengudokument määratleb pikaajalised strateegilised eesmärgid. Arengukava koostamine on protsess, mille käigus esitatakse kohalike elanike aktiivsel osalusel koostatud valla edasist arengut käsitlev kokkulepete süsteem, mis põhineb olemasolevate ressursside võimalikult otstarbekal ja säästlikul kasutamisel (skeem Omavalitsuse strateegiline juhtimine). Skeem 1. Omavalitsuse strateegiline juhtimine Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 1 / 32 Analüüsides, ära kasutades või vältides sisemisi tugevusi-nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte, on võimalik saavutada strateegiliste eesmärkidena määratletud soovitud tulevik.
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
  • Iron in the Middle Devonian Aquifer System and Its Removal at Võru County Water Treatment Plants, Estonia

    Iron in the Middle Devonian Aquifer System and Its Removal at Võru County Water Treatment Plants, Estonia

    Estonian Journal of Earth Sciences, 2012, 61, 3, 181–190 doi: 10.3176/earth.2012.3.04 Iron in the Middle Devonian aquifer system and its removal at Võru County water treatment plants, Estonia Mariina Hiiob and Enn Karro Department of Geology, Institute of Ecology and Earth Sciences, University of Tartu, Ravila 14A, 50411 Tartu, Estonia; [email protected] Received 16 April 2012, accepted 18 April 2012 Abstract. Groundwater abstracted from the Middle Devonian aquifer system is the main source of drinking water in South Estonia. High iron and manganese concentrations in groundwater are the greatest problems in this region. The total iron concentrations up to 16 mg L–1 are mainly caused by a high Fe2+ content in water, pointing to the dominance of reducing conditions in the aquifer system. A pilot study was carried out to estimate the effectiveness of 20 groundwater purification plants with eight different water treatment systems (aeration combined with Manganese Greensand, Birm, Nevtraco, Hydrolit-Mn, Magno-Dol and quartz sand filters) in Võru County. The results demonstrate that in most cases the systems with pre-aeration effectively purify groundwater from iron, but only 13 out of 20 water treatment plants achieved a reduction of iron concentration to the level fixed in drinking water requirements (0.2 mg L–1). Manganese content decreased below the maximum allowed concentration in only 25% of systems and in cases where the filter media was Birm or quartz sand and pre-oxidation was applied. The study showed that the high level of iron purification does not guarantee effective removal of manganese.
  • Maakondliku/Piirkondliku Mõjuga Projektid

    Maakondliku/Piirkondliku Mõjuga Projektid

    TERVISHOIU JA SOTSIAALHOOLEKANDE VALDKONNA RAKENDUSKAVA AASTANI 2020 Võrumaa tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande valdkonna rakenduskava aastani 2020 on Võrumaa arengustrateegia lahutamatuks lisaks. Kava sisaldab tegevusi, mis on vajalikud strateegilise eesmärgi "Võrumaa on koht, kus inimesed elavad täisväärtuslikult ja kaua" täitmiseks. Tegevused jagunevad kahe tasandi vahel: maakondliku/piirkondliku (mitut omavalitsust hõlmavad) ja kohaliku (ühte omavalitsust hõlmavad) mõjuga projektid. Valdkondlikud fookused 1 Tervislike eluviiside edendamine 2 Esmatasandi tervisekeskuste välja arendamine 3 Eriarstiabi säilitamine ja arendamine 4 Sotsiaalhoolekande teenuste kättesaadavuse tagamine 5 Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna teenuste eksportimine 6 Vähema konkurentsivõimega inimeste toetamine Horisontaalsed fookused 1 Ü̈ henduste parendamine (teed, sh kergteed, ühistransport, raudtee, soojatrassid, vee- ja kanalisatsioonitrassid jms) 2 Keskkonna hoidmine, sh energiasääst 3 Piirkondliku, riigisisese ja rahvusvahelise (eelkõige Venemaa ja Läti) koostöö arendamine Maakondliku/piirkondliku mõjuga projektid Valdkondlik Horisontaalne Vastutaja / Jrk KOV Projekti nimi Projekti lühikirjeldus / tulemus Tähtaeg Maksumus fookus fookus partnerid Esmatasandi tervisekeskuse 1 Antsla 2, 3 Antslasse kolme perearstiga esmatasandi tervisekeskuse rajamine KOV 2018 800 000 ehitamine Antsla linna 2 Antsla Antsla valda ujula ehitamine 1, 6 2 Antsla valda ujula ehitamine KOV 2020+ 2 200 000 Paraneb järvede Boose Suurjärv, Nässmõisa järv ja Vana-Antsla Looduslike ujumiskohtade
  • Here for the Taking? References to Proverbs in Newspaper Texts

    Here for the Taking? References to Proverbs in Newspaper Texts

    Media & Folklore Contemporary Folklore IV 1 2 Publication of the Folk Belief Department of the Estonian Literary Museum, ELM Scholarly Press Media & Folklore Contemporary Folklore IV Edited by Mare Kõiva Tartu 2009 3 Editor Mare Kõiva Language editor Harri Mürk Layout Liisa Vesik Design Andres Kuperjanov Editorial Board: Larisa Fialkova (University of Haifa, Israel) Maria Yelenevskaya (Israel Institute of Technology, Israel) Diane Goldstein (Memorial University of Newfoundland Canada) Irina Sedakova (Russian Academy of Sciences) Eda Kalmre (Estonian Literary Museum) All rights reserved. No part of this publication may be repro- duced, stored in retrival system or transmitted in any form or by any means, without the permission of the copyright holder. The publication of this book was supported by: ESF grant 6824, project SF0030181s08 Estonian Cultural Endowment ISBN 978-9949-446-53-7 ISSN 1406-3778 © ELM Scholarly Press, Authors Front Cover designed by Andres Kuperjanov 4 Contents Introduction 7 ELECTRONIC MEDIA Sabine Wienker-Piepho 13 Das Handy – oder: vom erzählerischen Umgang mit dem Mobiltelefon Helmut Fischer 39 Magazingeschichten. Erzählen in berichtend-kommentierenden Rundfunksendungen Anu Vissel 61 Media as a Mediator of Games and the Source of New Ones Mare Kõiva, Liisa Vesik 97 Contemporary Folklore, Internet and Communities at the beginning of the 21st Century INTERNET Aado Lintrop 121 Shamanism and the Internet Maris Kuperjanov 143 Means of Online Communication in the 1990s Sander Vesik 152 Folklore on the Internet: About
  • Antsla Valla Arengukava 2015-2024

    Antsla Valla Arengukava 2015-2024

    ANTSLA VALLA ARENGUKAVA 2015-2024 Antsla Vallavalitsus 2015 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................... 3 1. ANTSLA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................................................................... 4 2. ARENGUKAVA TÄITMINE PERIOODIL 2011-2014 .................................................................................. 10 3. ANTSLA VALLA ARENGU MÕJUTAJAD .................................................................................................. 10 4. ANTSLA OMAVALITSUSE MISSIOON 2024 .............................................................................................. 12 5. ANTSLA VALLA VISIOON 2024 .................................................................................................................. 12 6. VALDKONDADE KIRJELDUSED JA ARENGUVAJADUSED ................................................................. 12 6.1. JUHTIMINE, MAINE JA KOOSTÖÖ ...................................................................................................... 12 6.2. HARIDUS .................................................................................................................................................. 14 6.3. KULTUUR SPORT JA VABA AEG .......................................................................................................
  • Antsla Valla Arengukava 2011-2024

    Antsla Valla Arengukava 2011-2024

    ANTSLA VALLA ARENGUKAVA 2011-2024 Antsla Vallavalitsus 2010 Sisukord SISSEJUHATUS 3 ASEND JA LOODUSKESKKOND 4 AJALOOLINE ÜLEVAADE 5 ANTSLA VALLA ARENGUKAVA TÄITMINE 2008-2010 6 ANTSLA VALLA HETKEOLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED 7 VÕIMALIKUD ARENGUD ANTSLA VALLAS 7 RAHVASTIK JA ASUSTUS 8 ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE 13 MAAKASUTUSE STRUKTUUR JA KINNISVARATURG 16 TEHNILINE INFRASTRUKTUUR JA KESKKONNATINGIMUSED. 17 HARIDUS, VABA AEG, TERVIS JA SOTSIAALNE KAITSE 19 FINANTSOLUKORD 21 ÜLDINE HINNANG ANTSLA VALLA ARENGUTASEMELE 26 ANTSLA VALLA MISSIOON JA VISIOON 2024 31 ANTSLA VALLA STRATEEGILISED EESMÄRGID JA ÜLESANDED 2011-2014 32 LÕPPSÕNA 37 ARENGUKAVA TÄITMISE HINDAMINE 38 TABELITE, JOONISTE JA LISADE LOETELU Tabel 1. Eesti majanduse põhinäitajad aastatel 2006- 2009 ning prognoos 2010-2012 7 Joonis 1. Antsla valla asulad ja nende rahvaarv 2010 juuli 8 Joonis 2. Antsla valla elanike arvu dünaamika 1979- 2010 9 Joonis 3. Antsla valla rahvastikusündmuste dünaamika aastatel 2000–2009 10 Joonis 4. Antsla valla rahvastiku soolis-vanuseline struktuur juulil 2010 11 Joonis 5. Vanuskoosseis (%) ja selle muutumine aastatel 1997-2010 12 Joonis 6. Antsla valla maksumaksjate arvu dünaamika 13 Joonis 7. Registreeritud töötute arv Antsla vallas 2005 - 2010 14 Joonis 8. Keskmise brutopalga dünaamika Eestis ja Antsla vallas, kroonides 15 Joonis 9. Tulumaksu laekumine Antsla vallas elaniku kohta aastas kroonides 15 Joonis 10. Maa jaotumine kasutuse alusel 16 Joonis 11. Antsla valla kõigi kinnistute ostumüügitehingute arv ja koguväärtus 2006-2009 17 Joonis 12. Antsla valla tulumaksu laekumised kuude lõikes 2004-2010 22 Joonis 13. Maksumaksjate keskmine arv Antsla vallas 2004- 2010 22 Joonis 14. Keskmine brutopalk Antsla vallas 2004-2010 23 Joonis 15. Antsla valla 2009.a eelarve tulude struktuur 23 Joonis 16 Investreeringud valla poolt hallatavatesse ning valla omanduses olevatesse objektidesse 2005-2010 (2010 - eelarve alusel).
  • 110 Aastat Luhametsa Küla

    110 Aastat Luhametsa Küla

    Teisipäev, 14. august 2018 Tsooru kandi rahva teabeleht nr 132 Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu 110 aastat Luhametsa küLa tanud. Aga et vatsad liiga suureks ei paisuks, olid ka- Luhametsa külapäev 28. juulil 2018. Fotod: Katrin Kullo Külavanema kandidaatidel Janyka Vellakul ja Alari Kolkil tuli mitmel korral vastamisi seista. Luhametsa küla 110. sünnipäeva tähistati 28. juulil külapäevaga nagu kombeks. Oma küla rahvas korral- vas ka teatevõistlused. Võistkonnad Luha ja Metsa das endale ja sõpradele mõnusa ning tegusa laupäeva. jäid lõppkokkuvõttes viiki - kes panustas stiilile, kes Hea ilma kaasabil oli kohal üle 60 inimese. kiirusele. Kiitus ja tänu teatevõistluse korraldajale Esindatud olid tõepoolest mitu põlvkonda - huumorisoone eest! põlvepikkustest latsekestest kuni tõeliselt väärikateni. Huvilised sõitsid ka Juhan Jaigi sünnikodu aladele Luhametsa küla mälestuskivi juures mälestati lah- uudistama. Tõsi, nii see kui mitmed teised kunagised kunuid, võeti kogukonda vastu küla uued elanikud võimsad talupaigad on Luhametsas loodusesse uppu- ning räägiti Luhametsa ajaloost. Mis peamine - suu- nud. Henri Otsing tutvustas Juhan Jaigi kooliteele rest tuulest hoolimata kuulati üksteist ja oldi koos. matkaraja loomise mõtet, mis võiks külaelu oma- Tundsin vastse Luhametsa elanikuna, et nüüd on meie moodi elavdada. pere küll tõeliselt omaks võetud. Tihedas programmis jätkas Krabi külateater eten- Arutati ka, mis uusasukaid ja juba mujal tegutsejaid dusega „Tondinaha“. Nii et meeled said lahutatud ja siia ikka tagasi toob. Üksmeelselt nenditi, et Luha- jahutatud. Traditsioone hoidis elus lõõtsamees Alo metsa on eriline paik, kus on alati olnud soojad ja Piho. Tänu tema pillisaatele tekkis ilusa-eheda peo abivalmid inimesed. atmosfäär - nagu ikka, kui olulise tähistuseks on koos Kui supp söödud ja meel ergas, valiti külavanem.
  • Metsast Leitud Kirik/Mõtsast Löütü Kerik. Urvastõ Kohapärimus

    Metsast Leitud Kirik/Mõtsast Löütü Kerik. Urvastõ Kohapärimus

    Metsast leitud kirik Mõtsast löütü kerik Urvastõ kohapärimus EESTI RAHVALUULE ARHIIVI TOIMETUSED COMMENTATIONES ARCHIVI TRADITIONUM POPULARIUM ESTONIAE 28 Metsast leitud kirik Mõtsast löütü kerik Urvastõ kohapärimus Koostanud Valdo Valper EESTI KIRJANDUSMUUSEUMI TEADUSKIRJASTUS TARTU 2010 Toimetaja: Mall Hiiemäe Kujundus, joonistused: Eve Valper Korrektuur: Mari Sarv Kaardid: Tõnu Laos Trükk: Trükikoda Greif Esikaanel kasutatud foto: Urvastõ Kerikumägi. ERM Fk 139:7, B. Kangro 1913 Sarja peatoimetaja: Risto Järv. Toimetuskolleegium: Irma-Riitta Järvinen (Soome Kirjanduse Selts), Eda Kalmre (Eesti Kirjandusmuuseum), Aado Lintrop (Eesti Kirjandusmuuseum), Raimo Raag (Uppsala Ülikool), Jonathan Roper (Tartu Ülikool), Pille Runnel (Eesti Rahva Muuseum), Taive Särg (Eesti Kirjandusmuuseum), Ergo-Hart Västrik (Tartu Ülikool) Sarja kodulehekülg: http://www.folklore.ee/kirjastus/?sari=7 Indekseeritud: Internationale Volkskundliche Bibliographie / International Folklore Bibliography Raamatu valmimisele aitasid kaasa: Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Haridus- ja teadusministeerium (programm Eesti keel ja kultuurimälu 2009–2013) Kultuuriministeerium (Vana Võrumaa kultuuriprogramm 2010–2013) Autoriõigus: Valdo Valper, 2010, tekst Eve Valper, 2010, kujundus Kontakt: Valdo Valper Eesti Rahvaluule Arhiiv Eesti Kirjandusmuuseum Vanemuise 42 Tartu 51003, Eesti Tel.: +372-7377 738 e-post: [email protected] ISBN 978-9949-446-80-3 ISSN 1406-636X Sisukord Hea lugeja! 6 Kohapärimusest 8 Rahvaluule