Isiksused illenniumi sugupuus / sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu /

1 Vambola Raudsepp

Majandusdoktor, TÜ professor Vambo- la Raudsepp (1941) sündinud Võrumaal, õppinud Keskkoolis, lõpetanud TPI majandusteaduskonna, kaitsnud kandidaadi kraadi (1971 Tartus) ja doktorikraadi (1983 St Peterburis). Koduloolane ja genealoogia- huviline. Isapoolsed sugujuured Sangaste ja Paistu kihelkonnas, emapoolsed sugujuured ja Karula kihelkonnas. Isiksused illenniumi sugupuus / sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu /

Märksõnad: sugupuu; sugulased; sugu- lusseosed; veresugulus; uurimismetoodi- ka; sünnikoht ja -aeg; kihelkonnad; vallad; talud; kirikuraamatud; revisjoniraamatud; elukoht; perekond; pereliikmed; rahvus; isiksused; siniverelised; elukäik; tegevus- valdkonnad; edulugu; surmaaeg; kalmistud; hauaplatsid. Suured isiksused kaunistavad igatSaateks sugupuud, nende elu võib võrrelda nö säraküünlaga. Sellest ka kõrgendatud huvi nende vastu. Eestlased üldjuhul oma tuhandeaastaseid sugupuid uurida ei saa, sest pole lihtsalt vajalikku andmebaasi, kuid piisab ka poole lühemast ajaperioodist. Asi on selles, et nagu näitavad arvutlused on kõik eestlased, kes elasid ligikaudu 500 aastat tagasi, meie tänaste (põlis)eestlaste esivanemad. Paradoks.

Nüüdisajal on meie käsutuses umbes 400 aasta taguseid andmeid, mistõttu saame omi sugujuuri uurida juba näiteks 15 ja enamgi põlvkonda tagasi. Just seda ongi taot- letud, ehkki ise kaugemale kui 8 põlvkonda ajas tagasi ei ole läinud. Niisiis, nendest kaugetest aegadest alates kuni nüüdisajani olen püüdnud leida enim tuntuid inimesi oma sugupuus, kusjuures olen järginud otsest sugulusliini, so nö veresugulust (need on geneetilised suhted, järglaste ja eellaste vahelised otseseosed). Ega see nii raske olnudki. Asi on selles, et 18., 19., ja 20. sajandi alguses olid Urvaste, Karula, Sangaste ja Paistu kihelkonna pered lasterikkad ja nii tagasivaatena 4…5…6 põlvkonda, võib iga tänapäeva eestlane leida sugulussidemeid mõne tuntud inimesega, kusjuures sugu- lusliinid langevad ühiste esivanemate näol kokku seal kauges möödanikus elanutega. Lühidalt, alljärgnevalt olen püüdnud leida enda seost tuntud inimestega meie ühiste esivanemateni jõudmise kaudu, so nendeni läbi aegade, kes elasid palju aastaid tagasi.

Alljärgnevalt on teadlikult valik langenud vaid sajale tuntud isikule (sh kultuuri- ja haridustegelased, kirjanikud, kunstnikud, näitlejad, teadlased, sõjaväelased, poliitikud, sportlased, ettevõtjad jt), kuid ilmselt tulevikus täiendan neid veelgi. Kuna sugulus- seosed genis on täpsemalt esitatud inglisekeelses terminoloogias, siis on need antud kirjutises nii ka jäetud.

Prof emer Vambola Raudsepp, küünlakuul 2018

2 Study the past if you would divine future.

Confucius

3 Dünastia(te) sünd

Iidse tammepuu põlisrahva sugu – Sellest pajatab Eesti rahva lugu.

Oleme osake, leheke neist, Koha seal igaüks leidnud meist.

Kõrgusse tõusnud selle maa keel, Kasvanud, kosunud Eesti rahva meel.

Haritlas-, teadlasdünastiate sünd – See on kestva rahvuse tähetund.

Kord kui leht emapuu juures hangumas, Läbi öise võre näen tähti langemas.

4 Won Hugo Hermann Fürchegott Treffner (1845-1912) ja Konstantin Treffner (1885-1978) Kultuuritegelane, koolijuht Hugo Treffner (fifth cousin thrice removed). omanimelise kooli asutaja, oli minu isa vanaema Ann Vaher-Raudsepa sugupuust. Anne vanaema (Tiiu Vaheri) vaarisa oli Jüri Hällato (1678-1748) ja ta vend Hans Hällato (s 1670), kuid nende juurest minu ja Hugo sugujuured lahknevad. Niisiis, ühised sugujuured viivad meid Tartumaale (Valgamaale), Sangastesse, kus Jüri ja Hansu isa oli Hälla Mikk (ca 1640-1686). Viimane oli seega minu ja Hugo otsene eellane, kusjuures su- gujuured ulatuvad enne Põhjasõja aegadesse. Hugo Treffner on maetud Tartu Raadi Uue-Jaani kalmistule. Haridustegelane, koolijuht ja -õpetaja Konstantin Treffner (7th cousin once removed) oli Hugo Treffneri lellepoja pojapoeg. Ta on otseses sugulusliinis minu isapoolse vanaema (Ann Vaheri) sugupuus ning meie ühiseks eellaseks on Hälla Mikk (u 1640-1686). Maetud Tallinna Pärnamäe kalmistule.

Alfred Karl Neuland (1895-1966), Aarne Hermlin (1940-2007) ja Mart Poom (1972) Tippsportlane olümpiavõitja (tõstmine, kuld Antwerpenis 1920) Alfred Karl Neuland (fifth cousin twice removed) juured on Võrumaal, Urvaste kihelkonnas, Uue-Antslas Lasokese talus. Paikneb minu vanaema Miina Pika sugupuus. Minu ja Alfredi ühine eellane on Lasokese Peep (u 1680) ning meie sugulusjuured hargnevad vendade (Lasokese Peebo) Tohwer (kangur) ja Lasokese Toomase juures. Maetud Tallinna Metsakalmistule.

5 Maletaja, rahvusvaheline meister (kirimale), Eesti meister (1968) Aarne Hermlin (6th cousin) juured Vana-Antsla vallas. Minu ja Aare sugujuured meie ühistest eellastest lahknevad õdede Letti Eva (1757-?) ja Katre (1773-1829) juurest. Tippjalgpalluri Mart Poomi (6th cousin once removed) juured pärinevad Võrumaalt Urvaste kihelkonnast Hänike külast. Minu ja Mardi ühine eellane Tints Kihho (u 1717-1787) oli pärit Sangaste kihelkonnast, Keenist, kuid meie sugujuured meie ühistest eellastest lahknevad Tintsu õdede Anu ja Liisu juurest.

Aadu Lüüs (1878-1967), Livia Oras (Lüüs) (1909-1986), Juhan Jaik (1899-1948) ja Heljo Jaik-Corradi (1915-2009) Med dr prof Aadu Lüüs (fourth cousin twice removed) juured pärinevad Võrumaalt Vana-Antsla vallast. On seotud minu vanaisa Jaan Pika sugupuuga. Minu ja Aadu sugujuured lahknevad meie ühistest esivanematest vendade Hinni Reinu ja Hinni Samueli juurest. Kirjanik ja tõlkija Livia Oras (Lüüs) (fifth cousin once removed) on Aadu Lüüsi tütar. Kirjanik Juhan Jaiki (fifth cousin twice removed) juured asuvad Võrumaal, Urvaste kihelkonna Vana-Antsla vallas ning on seotud minu vanaisa ema Eva Sarv-Pika suguliiniga. Need liinid lahknevad vendade Letti Juhani (u 1727-1805) ja Letti Jüri (1725-1807) juures. Minu ja Juhani otsene eellane on Letti Pedo (1661-1721). Juhan Jaik on maetud Tallinnas Rahumäe kalmistule. Väliseesti kirjanik Heljo Jaik-Corradi (fifth cousin) ja Juhan Jaigi vanaisad olid vennad.

6 Karl Pärsimägi (1902-1942) ja Bernard Kangro (1910-1994) Maalikunstnik Karl Pärsimägi juured ulatuvad Võrumaale, Urvaste kihelkonna Va- na-Antsla mõisapiirkonda. Ta asub otseselt minu vanaema Minna Pormeister-Pika sugulusliinil (fifth cousin), sest Karl on Minna vaarisa Ott Pormeistri (s1755) õe Madle Pormeistri (1742-1800) otsene järeltulija. Hukkus Oswiecimi koonduslaagris. Kirjanik Bernard Kangro (fourth cousin once removed) sünnikodu, seega ka juured on Oe külas Võrumaal. Minu ja Bernardi ühised eellased on Hinni Rein (1743-1799) ja Lasokere Tiiu (1742-1779) ning meie sugujuured lahknevad õe Maria ja venna Ja- kobi juurest. Siiski meie ühiste sugulusjuurte uurimisel võib ka ajas tagasi kaugemale minna, sest siis on meie kaugeks eellaseks Hinni Matt (1665-1744) /mulle 7th great grandfather/, kes olla olnud peremees, kuid surres millegipärast väga vaene.

Veljo Tormis (1930-2017) ja Silvia Laidla (1927-2012) Helilooja Veljo Tormise (8th cousin) juured on Sangaste kihelkonnas Valgamaal (Tar- tumaal) ning minu ja Veljo ühised vanavanemad on Hälla Mikk (s 1640) ning Matli Hällato (u 1649). Paikneb minu vanaisa Gustav Raudsepa sugupuus. Meie otseliinis sugujuured lahknevad vendade Jüri Hällato (1678-1748) ja Hans Hällato (u 1670- …) juures ning ulatuvad enne Põhjasõja aegadesse. Näitleja Silvia Laidla (7th cousin) sugujuured on pärit Võrumaalt, Urvaste kihelkonnast, Vana-Antsla vallast. Ta on seotud minu vanaema Minna Pika sugujuurtega. Minu ja Silvia ühiseks eellaseks on Hango Mikk (u1697) ning meie sugulusliinid lahknevad tema poegade Hango Ado (1724-…) ja Lanna Hango Jaagu (1722-1773) juures. Silvia Laidla on maetud Tallinna Metsakalmistule.

7 Vello Sermat (1925-2005), Helga Kurm (1920-2011), Heino Liimets (1928-1989), Airi Liimets (1959), Vambola Türk (1928-2016) ja Kulno Türk (1954) Psühholoog dr prof USA-s ja Kanadas Vello Sermat (fifth cousin) pärit Võrumaalt, juured minu vanaisa Jaan Pika sugupuus Vana-Antsla vallas. Minu ja Vello sugujuured lahknevad vendade Andres Haini (s 1778) ja Lotti Jakobi (s 1776) juurest, kuid meie ühised eellased on Tatreko Rein (s 1754?) ja Letti Eva (s 1757). Pedagoogikateadlane, tead kand Helga Kurm (fifth cousin once removed) kauged su- gujuured paiknevad Võrumaal, Urvaste kihelkonnas, Vana-Antsla vallas. On otseselt seotud minu vanaema Melaanie Pika suguliiniga. Minu ja helga sugujuured lahknevad venna-õe Hinni Reinu (1743) ja Pukka Tiiu (1751) juurest. Helga Kurm on maetud Raadi kalmistule Tartus). Akadeemik, pedagoogikakandidaat Heino Liimets (fourth cousin) on pärit Võrumaalt, Urvaste kihelkonnast Vana-Antsla vallast. Paikneb minu vanaema Miina Pika sugupuus. Minu ja Heino ühisteks eellasteks on Andrus Kroosman (1771-…) ja ta naine Liso (1775-…), kuid meie sugulusliinid lahknevad nende laste Karl Kroosmanni (1855-…) ja tema õe Sohvi Kenner/Kender (1808-1871) juures. Kasvatusteadlane, tead dr prof Airi Liimets on Heino Liimetsa tütar. Majandusteadlane, majandusdoktor, professor Vambola Türk (6th cousin once remo- ved) oma sugujuurtelt on pärit Võrumaalt, Urvaste kihelkonnast, Vana-Antsla vallast. Asub minu vanaisa Jaan Pika sugupuus. Minu ja Vambola Türgi ühisteks eellasteks on Kahro Hinni Juhan (s 1717) ja Reino Tio (Tiiu) ( s 1719), kuid meie sugulusliinid lahknevad õe Kahro Hinni Liso ja tema venna Kahro Juhani juurest.

8 Majandusteadlane TÜ professor Kulno Türk (6th cousin twice removed) on Vambola Türgi poeg.

Peeter Hellat (1857-1912), Karl Hellat (1862-1935), Georg Hellat (1870-1943), Aleksander Hellat (1881-1843), Jüri (Georg) Hellat (1892-1942) ja Henn-Kaarel Hellat (1932-2017) Meditsiinidoktor Peeter Hellat (fifth cousin thrice removed), jurist, Venemaa riigiduuma saadik Karl Hellat (1862-1935) (fifth cousin thrice removed), esimene Eesti arhitekt, ehitusinsener Georg Hellat (1870-1943) (6th cousin twice removed), EW riigimees, sh välisminister Aleksander Hellat (1881-1843) (6th cousin twice removed), Jüri (Georg) Hellat (1892-1942) (6th cousin twice removed) ning viimase poeg kirjanik Henn-Kaarel Hellati (7th cousin once removed) sugujuured pärinevad Sangaste kihelkonnast Val- gamaalt (Tartumaalt). Hellatitega minu sugujuured lahknevad vendade Jüri ja Hans Hällato juures, sealjuures meie ühiseks eellaseks on Hälla Mikk (u 1640-1686). Hellatid asuvad minu vanaisa Gustav Raudsepa vanaisa Jaan Vaheri sugupuus. EW välisministeeriumis töötas samal ajal Aleksander Hellatiga tema vend Herman Hellat (1876-1954). Peeter Hellat on maetud kõrvuti samale hauaplatsile Sangaste kalmistul, Aleksander Hellat mõrvati KGB poolt ning Jüri (Georg) Hellat suri Keme- rovo vangilaagris.

9 Helvi Jürisson (1928), Peeter Volkonski (1954) ja Kerttu Soans (1961) Kirjanik Helvi Jürisson (fifth cousin once removed), poeg näitleja Peeter Volkonski (1954) ( 6th cousin) ning Helvi tütar kirjanik Kerttu Soans (1961) (6th cousin) on oma juurtelt pärit Urvaste kihelkonnast, Vana-Antsla vallast. Nad on minu emapoolses su- gupuus ning minu ja Helvi sugujuured lahknevad õdede Lasokese Tiiu ja Mai juurest.

Jaak Raudsepp, Rein Raamat (1941) ja Anu Raudsepp (1962) Teadlane, uurimisasutuse juht ja õppejõud USA-s Jaak Raudsepp (fourth cousin) on oma sugujuurtelt Tartumaa (Valgamaa) Sangaste Mäeküla (ajaloolise Piisaste küla) Raudseppade otsene järeltulija. Minu ja Jaagu ühine eellane on Kärige Henno, kuid sugujuured hargnevad vendade Peetri (1760-1818) ja Juhani (1750- …) juures. Füüsik, tehnikateaduste kandidaat Rein Raamat (6th cousin) on oma sugujuurtelt pärit Sangaste ja Urvaste kihelkonnast. Mul on Reinuga ühine eellane Utsu Hendrik (1721-1779) ning sugujuured lahknevad Hendriku laste Lõõndre Utsu/Hansu ja Madli Smidt/Mitt juures. Ajaloolane, PhD ajaloo alal, Tartu Ülikooli õppejõud Anu Raudsepp (fourth cousin) on oma juurtelt Tartumaalt (Valgamaalt) Sangastest, Zäpste külast Utsu-Matsilt. Minu ja Anu ühised esivanemad on Utsu Andres Vaher (1778-1854) ja Tiiu Vaher (1784- 1865) ning meie sugulusliinid lahknevad venna-õe Jaan Vaheri (1806-1879) ja Madli Lüdi (1810-1877) juures.

10 Leo Talgre (1919-1944) ja Harald Keem (1923-1945) Eesti luuraja Leo Talgre (6th cousin) sugujuured Urvaste kihelkonna Vana-Antsla vallas. Meie sugujuured lahknevad venna-õe, so Hinni Reinu (1743-1799) ja Pukka Tiiu (1751-1824) juures. Hukkus NKVD poolt kinnivõtmisel. Eesti luuraja (Hauka grupis) Harald Keemi (fifth cousin twice removed) sugujuured on Karula kihelkonnas ning meie sugulusliinid lahknevad vendade Letti Juhani (u 1727-1805) ja Letti Jüri (u 1725-1807) juurest. Harald Keem hukkus NKVD poolt korraldatud haarangul Võrumaal Nursipalus.

Arkadi Altosaar (1921-2014) ja Friedrich Räägo (1913-1953) Soomepoiss, muusik (klarnetist) Arkadi Altosaare (6th cousin) eellased pärinevad Urvaste kihelkonna Vastse-Antsla mõisapiirkonnast. Minu ja Arkadi ühiseks eellaseks on Hinni Juhan (1722-1797). Osales tõrjelahengutes Viiburi lahel ja Vuoksil, kuid pärast JR200 likvideerimist emigreerus Rootsi ja sealt Kanadasse. Sõjamees, soomepoiss Friedrich Räägo (grandpa`s sister`s son) oli pärit Võrumaalt, Kärgula mõisapiirkonna Lustivere talust. Ta oli minu isa Richard Raudsepa (1910-1971) tädi Liisa Raudsepp-Räägo poeg. Minu ja Friedrichi ühiseks otseseks esivanemaks oli Peeter Raudsepp (1850-1905), so vastavalt Friedrichi vanaisa ja minu vaarisa. Friedrich Räägo on maetud Põlva kalmistule.

11 Elmar Vasar (1926-2004), Eero Vasar (1954) ja Veikko Vasar (1956-2015) TÜ med prof Elmar Vasar (6th cousin) ja tema pojad professorid Eero /ETA akadeemik/ ja Veikko (6th cousin once removed) oma sugujuurtelt pärinevad Valgamaalt Sangaste kihelkonnast Mäekülast. Minu ja Elmari sugujuured lahknevad õdede Ann Hellamiku (1761-…) ja Liis Rusa (1764-1810?) juurest. /Ann Hellamik oli Ann Raudsepa vanaema ema/. Või teisisõnu, minu ja Elmari ühisteks eellasteks olid Tints Kihho (1717-1787) ja Marret Kihho (1721-…?). Sellesse teadlasdünastiasse kuulub ka vet prof Rudolf Säre, kes minule on nn hõimlane (so puudub veresideliin).

Ahto Vesmes (1932-2017) ja Rein Järlik (1935) Filmimees, TV saatejuht Ahto Vesmes (6th cousin) oli oma sugujuurtega seotud Uue-Antsla mõisaga, mis asub Võrumaal Urvaste kihelkonnas. Minu ja Ahto ühisteks eellasteks olid Lasokese Peebo Tohwer ja ta naine Ann. Meie suguliinid lahknevad Lasokese Tiiu (u 1742-1779) ja ta venna Lasokese Karli (1732-1807) juures. Ajakirjanik ja Poliitik Rein Järlik (6th cousin) on minupoolselt Pikkade sugupuust, kusjuures meie ühiseks eellaseks on Kubja Mihkle (s 1650ndatel), kelle kahe poja Hindriku ja juurest meie sugujuured lahknevad. Meie eellased on pärit Urvaste kihelkonnast, enamasti Vana-Antsla vallast.

12 Ülo Tootsen (1933-2006) ja Toivo Tootsen (1943) Poliitikud, ajakirjanikud ja mitmete teiste huvidega Ülo Tootsen ja Toivo Tootsen (fourth cousin) on vennad ning otsesed sugulased Antsla Pikkadega, so vahetult järg- nev sugulusliin alates minu emast Liidia-Adeele Pikk-Raudsepast. Ülo Tootsen on maetud Rõuge Vana kalmistule.

Karl Õiger (1933), Ülo Ennuste (1932) ja Olev Lugus (1935-2014) Professor, tehnikadoktor Karl Õigeri (6th cousin) isapoolsed sugujuured asuvad Urvaste kihelkonna Vana-Antsla vallas. Minu ja Karli ühised sugujuured lahknevad venna-õe Hinni Juhani (1743-1799) ja Hinni Marta (1757-1819) juurest, nende vanemad olid Hinni Juhan ja Kärige Liisa. Majandusmatemaatik, teaduste doktor Ülo Ennuste (fifth cousin) juured on Võrumaal, Urvaste kihelkonnas, Vana-Antsla vallas. Meie ühised eellased on Püssa Isak (u 1750) ja tema naine Anne (u 1752). Sugulusliinid lahknevad nende poegade Püssa Jaagu ja Märt Pogi juures. Majandusteadlane, teaduste kandidaat Olev Lugus (8th cousin) pärineb oma sugujuurtelt Sangastest, Mäekülast (ajaloolisest Piisaste külast). Minu ja Olevi ühiseks eellaseks on selles külas 1640ndail elanud Kärig, kuid meie sugulusliinid lahknevad Kärigi poegade Henno ja Hansu järglastes. Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.

13 Erich Arrak (1925-1997), Eevart Arrak (1936-2014) ja Andres Arrak (1958-2017) Eesti maalikunstnike vendade Erch ja Eevart Arraku (6th cousin) ning Eevarti poja majandusteadlase, -õppejõu Andres Arraku (6th cousin once removed) ühised kauged sugulusjuured viivad Vana-Antsla valda, Urvaste kihelkonda Võrumaale. Minu ja Arrakute ühised eellased on Hinni Juhan (1722-1799) ja ta naine Kärige Liisa (1722- 1788), kes elasid toona Hinni talus, kuid meie sugulusliinid lahknevad nende laste Hinni Reinu (1743-1799) ja Pukka Tiiu (1751-1824) juures.

Teo Krüüner (1943), Avo Toom (1941-1997) ja Paul Himma (1953) Kindralmajor Teo Krüüneri (third cousin once removed) sugujuured paiknevad Võrumaal, Urvaste kihelkonnas, Vana-Antsla vallas ja ta on otseselt seotud minu vanaisa Jaan Pika sugupuuga. Minu ja Teo ühine eellane on Karl Pikk (1766-1864), kuid sugujuured hargnevad Karli poja Märt Pika (1837-1907) ja ta õe Mari Vungi (1823-1884) juures. Meremees (tüürimees) Avo Toom (fifth cousin once removed) kaugemad sugujuured asuvad Võrumaal, Karula kihelkonnas. Minu ja Avo ühine eellane on Hindrik Kollin (1750-1808), kuid sugujuured lahknevad õe-venna Koljo Hinno Liiso ja Märt Kollini juures. Avo Toom on maetud Osula kalmistule.

14 Eesti muusik ja kultuurikorraldaja Paul Himma (third cousin once removed) juured pärinevad Urvaste kihelkonnast, Vana-Antsla vallast. Minu ja Pauli ühised eellased on Karl Pikk (1793-1864) ja Liso Pikk (1796-1855), kuid sugujuured lahknevad nende laste Märt Pika ja Mai Posti juurest.

Heigo Mirka (1944), Toomas Jõesaar (1945-2012), Anu Saluäär (1948) ja Ivar Raig (1953) Muusik, basskitarrist Heigo Mirka (second cousin) on minu vanaema Kadri Kin- gu-Raudsepa õe (Ann Mirka) pojapoeg. Minu ja Heigo ühised juured Viljandimaal Paistu kihelkonnas, esivanemad Hans Kingu (1832-1913) ja Mari Kingu (1938-1916). Laulja Toomas Jõesaare (6th cousin) juured pärinevad Tartumaalt (Valgamaalt), San- gastest. Minu ja Toomase ühine otsene eellane oli Utsu Hendrik (1721-1779), kuid suguliinid hargnevad Hendriku poja Lõõndre/Utsu Hansu ja tütre Madli Mitt/Smidt juures. Toomas Jõesaar on maetud Tallinna Pärnamäe kalmistule. Tõlkija ja toimetaja Anu Saluäär (fourth cousin) on minu vanaema Ann Vaher-Raud- sepa tädi Liis Vaheri (1825-1885) otseliinis järeltulija. Nad pärinesid Tartumaalt (Valgamaalt) Sangaste mõisapiirkonnast, Mäekülast. Majandusteadlane, teaduste kandidaat, õppejõud ja poliitik Ivar Raig (6th cousin) juu- red pärinevad Sangaste kihelkonnast, Valgamaalt (Tartumaalt). Minu ja Ivari ühised esivanemad on Utsu Hendrik (1721-1779) ja ta naine (Väsa) Madli (1722-1786), kuid sugujuured hargnevad Lõõndre Utsu Hansu (1746-1807) ja Madli Mitt/Smidt juurest.

15 Väino Puura (1951), Väino Puura (1935-2018), Ivar Puura (1961-2012), Erik Puura (1964) ja Uku Suviste (1982) Laulja, Rahvusooperi solist Väino Puura (8th cousin) juured asuvad Võru- maal, Urvaste kihelkonnas, Keemal. Minu ja Väino ühine eellane on Kährige Johann (1710-…), kuid sugujuured hargnevad Johanni poja Pedo ja tütre Matle juures. Geo- loogiadoktor tippteadlase Ivar Puura (7th cousin) sugujuured ulatuvad Võrumaale ning põimuvad otseliinis laulja Väino Puura sugujuurtega. Minu ja Ivari otsene eellane on Kärige Pedo (u 1695-1755), kuid sugujuured hargnevad viimase laste Liisa ja Jüri juures. Edasi. Ivar Puura ja Erik Puura (1964) on geoloog Väino Puura (1935-2018) (6th cousin once removed) ja Sirje Puura pojad, kuid tähelepanu (!) nende (laulja ja geoloogi) puhul on tegemist nimekaimudega, mille vastu sageli eksitakse. (Muide, laulja Väino Puura vanavanaisa poolvenna pojapojapoeg on geoloog Väino Puura). Laulja, pianist ja muusikaprodutsent Uku Suviste (8th cousin once removed) onu on tuntud ooperilaulja Väino Puura, mistõttu sugulussidemed on leitavad viimase kaudu.

Aleksander Parika (1918-1996), Laine Roht (Laas) (1927-2013) ja Olari Taal (1953) Sotsialistliku töö kangelane vedurijuht Aleksander Parika (fourth cousin) juured on Urvaste kihelkonnas Vana-Antsla vallas. Meie ühine eellane on Markus Sarv, kuid meie sugujuured lahknevad venna-õe Peep Sarve (1807-1885) ja tema õe Kattre Kaik (1804- …) juurest. Aleksandri poja Ants Parika (1941) lahutatud abikaasa on popu- laarne laulja ja TV saadetejuht Reet Linna.

16 Rahvaravitseja Laine Roht (Laas) tuntud kui Kaika Laine (fourth cousin once removed) juured asuvad Kaika külas Vana-Antsla vallas Võrumaal. Laine paikneb minu vana- isa Jaan Pika ema Eva Pikk (Sarv) sugupuus. Minu ja Laine sugujuured lahknevad õe-venna Püssa Marda (s 1771) ja Markus Sarve (s 1777) juurest. Kaika Laine on maetud Iüllemäe kalmistule. Ärimees ja poliitik Olari Taal (fifth cousin once removed) on seotud otseliinis minu emapoolsete Liidia Adeele Pikk-Raudsepa sugujuurtega, kuid need nö käänduvad Olari suunda Hinni Reinu (1742-1799) ja tema tütre Liisa Verniku (1792-1840) juures. Teisisõnu, minu ja Olari ühiseks eellaseks on Hinni Rein, kes elas Võrumaal, Urvaste kihelkonna Vana-Antsla mõisapiirkonnas Kovela külas Hinni talus.

Harri Kingo (1955) ja Juhan Parts (1966) Ajakirjanik Harri Kingo (third cousin once removed) on minu isapoolse vanaema Kadri Kingu sugupuust, so Viljandimaalt Paistu kihelkonnast Loodilt. Meie ühine eellane on Kusta Kink (1800-1866), kuid sugujuured hargnevad Kusta poegade Hansu ja Johani juurest. Poliitik ja euroametnik Juhan Parts (second cousin once removed) on otseselt seotud minu isapoolse vanaema, so Viljandimaalt Paistu kihelkonnast, Loodilt pärit Kadri Kingu sugujuurtega. Meie ühine eellane on Hans Kink/Kingu (1832-1913), kuid sugujuured lahknevad Hansu tütarde Kadri ja Eppu juures.

17 Marju Varkki, Harvi Varkki (1959) ja Toomas Mürk Õde-vend maalikunstnik Marju ja metallikunstnik Harvi Varkki (daughter and son of aunt`s daughter) emapoolsed juured on Võrumaal Urvaste kihelkonnas, Vana-Antsla vallas. Minu ja Marju/Harvi ühine eellane on Jaan Pikk (1877-1968), kuid sugulus lahkneb Jaani tütarde Mareti ja Liidia-Adeele juures. Teisisõnu, Marju ja Harvi on minu tädi Mareti tütre Valve Varkki lapsed. Ooperilaulja Belgias, multitalent Toomas (Thomas) Mürk(son of uncle`s daugther) on Aleksander Pika tütre Malle poeg, seega Antsla Pikkade sugupuust. Minule on Toomas onu Aleksandri tütre poeg. Meie ühine eellane on Jaan Pikk (1877-1968), minule vanaisa ja Toomasele vanaisa (Aleksanderi) isa, kes on sündinud Võrumaal Urvaste kihelkonnas Vana-Antsla vallas Pika talus.

Vilja Savisaar-Toomast (Laanaru) (1962), Kauksi Ülle (1962) ja Margus Konnula (1974) Poliitik (olnud Riigikogu ja Euroopa Parlamendi liige) Vilja Savisaar Toomast (Laa- naru) (6th cousin) sugujuured lähtuvad Hinni talust, mis asub Võrumaal Vana-Antsla vallas Urvaste kihelkonnas. Minu ja Vilja vahel on üksteist suguluslüli ning need lahk- nevad vendade Hinni Reinu (1743-1799) ja Hinni Samueli (1748-1805) juures. Minuni jõuab otsene sugulusliin Antsla Pikkade, ema Liidia-Adeele vanavanemate kaudu. Kirjanik ja kultuuritegelane Ülle Kauksi (7th cousin) juured on Urvaste ja Karula ki- helkonnas. Minu ja Ülle ühine eellane on Letti Pedo ning meie sugujuured hargnevad vendade Letti Juhan (Liba Johann) (u1727-1805) ja Letti Jüri (1725-…) juurest. Kirjanik Margus Konnula (Contra) (6th cousin twice removed) sugupuu ühtib paljuski

18 Antsla Pikkade sugupuuga, sh Jaan Pika omaga. Need juured asuvad Võrumaal Urvaste kihelkonnas Vana-Antsla vallas. Minu ja Marguse ühiseks kaugeks eellaseks on Mih- kel Kubja (1657-1717), kuid meie sugujuured hargnevad Mihkli poegade Hindriku ja Petri (Peetri) juurest.

Katrin Lust ja Priit Pullerits (1965) Ajakirjanik Katrin Lust (fourth cousin once removed) juured on Urvaste kihelkonnas Vana-Antsla vallas. Meil on ühine sugulusseos, kusjuures minu sugulusliin lähtub minu vanaema Minna Pormeister-Pikast. Ajakirjanik Priit Pulleritsu (8th cousin once removed) juured on Urvaste kihelkonnas Vana-Antsla vallas. Minu ja priidu sugulus- liinid lahknevad Hinni Hindreku ja Hinni Antsu juures.

Gustav Raudsepp (1882-1935), Olev Raudsepp (1919-1999), Peeter Raudsepp (1970) ja Erik Raudsepp (1990) Koduloolane, taluperemees Gustav Raudsepp oli minu vanaisa (grandfather). Ta oli pärit Võrumaalt, Urvaste kihelkonna Kärgula mõisapiirkonna Hänike külast Lustivere talust. Kaugemad juured oma isa Peeter Raudsepa kaudu Sangaste kihelkonnas, Mäe- külas. Omavalitsustegelane, poliitik ja sõjamees Olev Raudsepp (uncle) oli minu isa Richardi poolvend, Gustav Raudsepa (1882-1935) poeg teisest abielust. Gustav ja Olev on maetud Osula kalmistule. Majandustegelase, mag oec Peeter Raudsepa ja ta poja, IT-spetsialist USA-s, Erik Raudsepa sugujuured on Võrumaal, Hänike külas Lustivere talus. Nende ühine eellane on TÜ prof emer Vambola Raudsepp, so Peetri isa ja Eriku vanaisa.

19 Kerttu Rakke (1970), Kaur Kender (1971) ja Andres Puustusmaa (1971) Kirjanikud Kerttu Rakke /Kadi Kuus/ (fifth cousin once removed) ja Kaur Kender (fifth cousin twice removed) paikneb minu ema Liidia-Adeele Pikk-Raudsepa sugupuus, juured ulatuvad Võrumaa Urvaste kihelkonna Vana-Antsla valda. Minu, Kerttu ja Kauri ühine esivanem on Hinni Rein (1743-1799), kellest sugujuured hargnevad (nö pöörduvad tagasi). Filmilavastaja ja näitleja Andres Puustusmaa (fifth cousin four times removed) juured on Võrumaal Urvaste kihelkonnas. Minu ja Andrese ühised eellased Pormeister Jaan (u1700-1768) ning ta naine Liso (1706-1766).

Rainer Kuuba (1971) ja Sven Kunsing (1972) Magister (maastikuökoloog), Võru Instituudi direktor Rainer Kuuba (third cousin once removed) juured Urvaste kihelkonnas, Vana-Antsla vallas. Minu ja Raineri suguluslii- nid lahknevad minu vaarisa Märt Pika (s 1837) ja tema õe Mai Posti (s 1825) juurest. Ühised eellased Karl ja Liiso Pikk. Majandusmagister, pankur (investeeringute juht) Sven Kunsing (fifth cousin) on oma juurtelt pärit Tartumaalt (Valgamaalt) Sangastest, Zäpste külast. Minu ja Sveni sugujuured lahknevad Ann Vaher-Raudsepa vanaisa venna Ando Kunsingu (1787- 1836) järglaste juurest.

20 Meie ühistest eellastestLõpetuseks on võrsunud mitmeid tipptegijaid, keda tinglikult võime ni- metada aristokraatideks hariduse, kultuuri või teaduse alal. Või teisisõnu. Eestis puudub aadliseisus, küll aga on meil olemas omad siniverelised, ennekõike haritlas- ja õpetlaskond. Meie sugupuudes esivanemad olid valdavalt talupoeglikku päritolu, sh taluperemehed ja –perenaised, oskustöölised, ärimehed vms. Nende anded ja võimed vallandusid eriti peale 1816/19ndaid aastaid, so peale pärisorjusest vabanemist. Kui aga tipptegijatele kasvavad võimekad järglased ja seda juba mitme põlvkonna puhul, siis võime rääkida dünastiatest erinevatel aladel. Aga sellest tekib sugupuude uus kvaliteet, mille poole püütakse ning mida toetab ka ühiskonna üldine areng.

Allikad: Geni: isikute kohta koostatud materjalid. EE 14. Eesti elulood. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000, 669 lk. Fred Puss. Mitmesugused avalikud esinemised ja kirjutised.

22