DOCSLIB.ORG

Maakondliku/Piirkondliku Mõjuga Projektid

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Maakondliku/Piirkondliku Mõjuga Projektid TERVISHOIU JA SOTSIAALHOOLEKANDE VALDKONNA RAKENDUSKAVA AASTANI 2020 Võrumaa tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande valdkonna rakenduskava aastani 2020 on Võrumaa arengustrateegia lahutamatuks lisaks. Kava sisaldab tegevusi, mis on vajalikud strateegilise eesmärgi "Võrumaa on koht, kus inimesed elavad täisväärtuslikult ja kaua" täitmiseks. Tegevused jagunevad kahe tasandi vahel: maakondliku/piirkondliku (mitut omavalitsust hõlmavad) ja kohaliku (ühte omavalitsust hõlmavad) mõjuga projektid. Valdkondlikud fookused 1 Tervislike eluviiside edendamine 2 Esmatasandi tervisekeskuste välja arendamine 3 Eriarstiabi säilitamine ja arendamine 4 Sotsiaalhoolekande teenuste kättesaadavuse tagamine 5 Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna teenuste eksportimine 6 Vähema konkurentsivõimega inimeste toetamine Horisontaalsed fookused 1 Ü̈ henduste parendamine (teed, sh kergteed, ühistransport, raudtee, soojatrassid, vee- ja kanalisatsioonitrassid jms) 2 Keskkonna hoidmine, sh energiasääst 3 Piirkondliku, riigisisese ja rahvusvahelise (eelkõige Venemaa ja Läti) koostöö arendamine Maakondliku/piirkondliku mõjuga projektid Valdkondlik Horisontaalne Vastutaja / Jrk KOV Projekti nimi Projekti lühikirjeldus / tulemus Tähtaeg Maksumus fookus fookus partnerid Esmatasandi tervisekeskuse 1 Antsla 2, 3 Antslasse kolme perearstiga esmatasandi tervisekeskuse rajamine KOV 2018 800 000 ehitamine Antsla linna 2 Antsla Antsla valda ujula ehitamine 1, 6 2 Antsla valda ujula ehitamine KOV 2020+ 2 200 000 Paraneb järvede Boose Suurjärv, Nässmõisa järv ja Vana-Antsla Looduslike ujumiskohtade 3 Antsla 1 2 Ülemine järv looduslik seisund ning kasvab kasutus KOV 2020+ 800 000 (järvede) tervendamine rekreatiivsetel eesmärkidel Intellektipuudega lastele ja Vana-Antsla ühiselamu renoveerimine, soojustamine ning KOV, Antsla EKB 4 Antsla 4, 6, 5 3 2020+ 800 000 noortele kodu rajamine sisustamine. Kogudus Antsla EKB Koguduse Antsla EKB 5 Antsla 1, 4, 6 Misjonimaja renoveerimine (küttesüsteemid, katus, ruumid) 2020 1 000 000 misjonimaja arendamine Kogudus / KOV TERVISHOIU JA SOTSIAALHOOLEKANDE VALDKONNA RAKENDUSKAVA AASTANI 2020 MTÜ Toetuskeskus Meiela / Võrumaa Omavalitsuste Liit, Meiela Toetuskeskuse Küla tüüpi toetuskeskuse välja arendamine intellektipuudega 6 Lasva 4, 6 Sotsiaal- 2020 2 500 000 rajamine noortele. 3 peremaja koos taristuga rajamine 36 elanikule ministeerium, KOVid, Eesti Töötukassa Hooldekeskuse rajamine 7 Meremäe 4, 6 2, 3 Meremäe valda hooldekeskuse rajamine KOV 2020+ 2 000 000 Meremäe valda Meremäe vallas kergliiklusteede süsteemi loomine - Meremäe KOV / Setomaa Meremäe valda 8 Meremäe 1 1 külast Obinitsa külani, Meremäe küla ja Meremäe torni Valdade Liit, 2017 2 000 000 kergliiklusteede rajamine ühendamine, rattahoikohtade rajamine Setomaa Turism Misso alevikku praeguse Misso Sotsiaalkeskuse (Riia mnt 47) KOV / Green City 9 Misso Misso hooldekodu ehitamine 4, 5 2, 3 taga olevale reformimata riigimaale kõigile tingimustele vastava OÜ, MTÜ PEA, 2020 1 000 000 hooldekodu ehitamine kuni 60 eakale Setomaa Valdade Liit Kergliiklustee Mõniste- 10 Mõniste 1 1 Kergliiklustee rajamine Mõniste-Kuutsi tee äärde KOV 2019 1 200 000 Kuutsi Mõniste-Ape kergliiklustee Kergliiklustee, mida kasutavad turistid, tervisesportlased, 11 Mõniste 1 1 KOV / Maanteeamet 2020+ 3 700 000 rajamine kohalikud elanikud, rajamine Mõniste ja Ape vahele Spordihoone, jääväljaku ja rajatava staadioni vahetusse 12 Rõuge Rõuge ujula rajamine 1 3 KOV 2020 2 000 000 lähedusse ujula rajamine Rõuge spordikompleksi Spordikompleksi rajamine, sh täismõõtmetes kunstmuru kattega 13 Rõuge 1 3 KOV 2020 1 000 000 rajamine staadion ja jäähall Kompleksi rajamine, kus asuvad hooldekodu, perearstikeskus, Rõuge Sotsiaalkeskuse 14 Rõuge 2, 3, 4, 5 apteek, hambaarst, juuksur, füsioterapeut, maniküür/pediküür, KOV 2020+ 2 000 000 rajamine ortodont ja massöör Pastoraadi renoveerimine ning taastusravikeskuseks EELK Rõuge Maarja Pastoraat kui tulevane 15 Rõuge 3,4,5,6 3 kohandamine. Rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks vajaliku kogudus / 2020+ 2 500 000 taastusravikeskus inventaari soetamine KOV/Kaitseliit KOV / Vastseliina Hooldekodu OÜ, Vastseliina Vastseliina Vastseliina Internaatkooli baasil tervisehoolduskeskuse rajamine - Hambaravi OÜ, Dr 16 Vastseliina tervisehoolduskeskus - 2 füsiaatria vees ja kuival, koduõendusteenus, perearstiabi, 2018 1 000 000 Aune OÜ, Haridus- „Hooli ja hoia “ kooliõendus, hambaravi ja teadusministeerium, Riigi Kinnisvara AS TERVISHOIU JA SOTSIAALHOOLEKANDE VALDKONNA RAKENDUSKAVA AASTANI 2020 Koreli oja kaldaalale Aktiivset ja tervislike eluviise propageeriva keskkonna loomine. 17 Võru l rekratsiooni ala rajamine 1 2, 3 KOV 2020 640 000 Tervisesporti väärtustava kogukonna kujundamine Aktiivset ja tervislike eluviise propageeriva keskkonna loomine. Tervisesporti väärtustava kogukonna kujundamine. Noortele 18 Võru l Skatepargi edasiarendamine 1 2 KOV 2018 120 000 aktraktiivse vaba aja veetmise koha loomine Kubija tervise- ja rekreatsioonikeskuse Lumetootmissüsteemi väljaarendamine, peahoone KOV / SA Võru 19 Võru l 1 3 2018 270 000 edasiarendamine rekonstrueerimise projekti koostamine ja rekonstrueerimine Spordikeskus Mini jalgpalliväljakute Vabaduse, Olevi ja Laane tn asuvate miniväljakute 20 Võru l 1 MTÜ FC Võru 2020 165 000 rekonstrueerimine rekonstrueerimine ja 3 uue minijalgpalliväljaku rajamine KOV, SA Võru 21 Võru l Heitealade väljaku rajamine 1 2 Roosi tn heitealade väljakute projekteerimine ja rajamine 2020 50 000 Spordikeskus F.R. Kreutzwaldi tn 16 Riigigümnaasiumi ja Kesklinna kooli tundide läbiviimiseks 22 Võru l spordihoone 1 2 KOV 2020 1 300 000 spordihoone rekonstrueerimine rekonstrueerimine 23 Võru l Võru linna jäähalli rajamine 1 3 Jäähalli rajamine SA / MTÜ, erasektor 2020 3 000 000 Võru linna veekeskuse 24 Võru l l 3 Veekeskuse rajamine SA / MTÜ, erasektor 2020 8 000 000 rajamine Rattateede ning liikumis- ja Linna läbivate ning maakonna kergliiklusteede võrgustiga 25 Võru l terviseradade võrgustiku 1 1, 3 KOV 2020 5 000 000 liituvate kergliiklusteede ja terviseradade rajamine arendamine Nöörimaa Tugikodu hoone rekonstrueerimisprojekti koostamine ja Nöörimaa Tugikodu hoone rekonstrueerimisprojekti koostamine 26 Võru l 4, 6 2 Võru l ja Võru v 2020 3 000 000 rekonstrueerimine (sh ja rekonstrueerimine (sh sotsiaaleluruumide arvu suurendamine) sotsiaaleluruumide arvu suurendamine) Eakatele ja erivajadustega MTÜ, Erasektor, 27 Võru l inimestele uue keskuse 4, 6 2 Eakatele ja erivajadustega inimestele keskuse loomine 2020 3 000 000 KOV loomine Liiva tn 21 ruumide kohandamine MTÜ Liiva tn 21 ruumide kohandamine MTÜ Toetuskeskus Meiela KOV, MTÜ 28 Võru l 4, 6 2 2017 50 000 Toetuskeskus Meiela teenuste laiendamiseks Toetuskeskus Meiela teenuste laiendamiseks TERVISHOIU JA SOTSIAALHOOLEKANDE VALDKONNA RAKENDUSKAVA AASTANI 2020 Võru linna sauna 29 Võru l 4, 6 2 Ventilatsiooni projekteerimine ja rajamine KOV 2018 200 000 rekonstrueerimine Tennise harrastamiseks vajalike tingimuste laiendamine (kolm 30 Võru l Võru tennisehall 1 3 Tenniseklubi VSOP 2020 1 500 000 väljakut) ja erinevatele vanusegruppidele võistluste korraldamine Esmatasandi tervisekeskuse Perearstid, LEH AS, 31 Võru l rajamine koostöös teiste 2, 3 3 Tervisekeskuse rajamine 2020 3 000 000 KOVid omavalitsustega Munitsipaalmajade rajamine Sotsiaalkorterite projekteerimine ja ehitus ning Sotsiaalkorterite 32 Võru l 6 3 KOV 2020 18 000 000 ja sotsiaalkorterite soetamine soetamine sotsiaalteenuste pakkumiseks Kreutzwaldi tn 16 asuvate võrkpalliväjakute rekonstrueerimine Kreutzwaldi tn 16 võrkpalli (üks väljakutest on universaalväljak, kus saab mängida nii KOV / MTÜ Võru 33 Võru l välisväljakute 1 3 võrkpalli kui korvpalli). Lisaks treeningutele toimub väljakutel 2018 35 000 Võrkpalliklubi rekonstrueerimine Eesti noortemängude turniirid ja võrkpalliturniir "Tamula Vanake" Ümber Tamula järve kulgeva matka- ja Ümber Tamula järve kulgeva matka- ja tervisesporditrassi 34 Võru l tervisesporditrassi 1 1,3 Võru l ja Võru v 2020 20 000 puhastamine ja maastikul tähistamine puhastamine ja maastikul tähistamine MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste 35 Võru l 4, 6 3 Erihooldusteenuste peremajade rajamine Erihooldusteenuste 2020 3 000 000 peremajade rajamine Keskus Intellektipuudega noortele kogukonnas elamise teenuse Intellektipuudega noortele kogukonnas elamise teenuse teenuskohtade arvu teenuskohtade arvu suurendamine ja vajaminevate MTÜ Toetuskeskus 36 Võru l suurendamine ja 4,6 3 2020 700 000 erihoolekandeteenuste arendamine. Vaja on luua 18 uut Meiela vajaminevate kogukonnas elamise kohta Võru linna. erihoolekandeteenuste arendamine Koreli oja rohekoridori rekreatsiooniala Koreli oja rohekoridori rekreatsiooniala arendamine, sh 37 Võru l arendamine, sh 2, 3 1, 3 KOV 2019 1 200 000 mänguväljakud ja väliõppeklass mänguväljakud ja väliõppeklass TERVISHOIU JA SOTSIAALHOOLEKANDE VALDKONNA RAKENDUSKAVA AASTANI 2020 Tamula-Vagula 38 Võru l 2, 3 1, 2, 3 Tamula-Vagula veematkaraja loomine KOVid 2020 150 000 veematkaraja loomine Uute pallimänguväljakute Pallimängute (võrk-, jalg- ja korvpalliväljakute) rajamine ja/või 39 Võru l rajamine ja olemasolevate 2, 3 3 KOV 2020 150 000 rekonstrueerimine rekonstrueerimine Andsumäe suusahüppetorni 40 Võru l 2, 3 3 Andsumäe suusahüppetorni rekonstrueerimine KOV 2020 200 000 rekonstrueerimine Võru Spordikeskuse 41 Võru l 2, 3 3 Võru Spordikeskuse pallisaali juurdeehitus KOV 2020 200 000 pallisaali juurdeehitus Veespordi harrastusvõimaluste loomise Veespordi harrastusvõimaluste loomise toetamine Võru linna 42 Võru l 2, 3 3 KOV 2020 150 000 toetamine Võru linna veekogudel, sh välibassein veekogudel, sh välibassein
Load more

Recommended publications
  • Urvaste Viiuldajad Otto Hiiop Ja Kristjan Joakit Ning Nende Repertuaar
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Pärimusmuusika osakond Marju Varblane URVASTE VIIULDAJAD OTTO HIIOP JA KRISTJAN JOAKIT NING NENDE REPERTUAAR Seminaritöö Juhendaja: Taive Särg, PhD VILJANDI 2007 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. Töö eesmärk.......................................................................................................3 2. Uurimisaines ......................................................................................................4 1. VIIULI JA VIIULIMÄNGU AJALOOST EESTI RAHVATRADITSIOONIS...6 2. RAHVAMUUSIKA HELIPLAADISTAMINE 1930. AASTATEL ....................8 2.1 August Pulsti elust ...........................................................................................8 2.2 August Pulst rahvaluule kogujana ja heliplaadistamise juhina........................9 2.3 Üldist heliplaadistamisest ................................................................................9 2.4 Otto Hiiopi ja Kristjan Joakiti salvestamine..................................................10 3. URVASTE VIIULDAJAD OTTO HIIOP JA KRISTJAN JOAKIT ......................12 3.1. Otto Hiiop .....................................................................................................12 3.2. Kristjan Joakit...............................................................................................13
    [Show full text]
  • Estonian Ministry of Education and Research
    Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Authors: Language Education Policy Profile for Estonia (Country Report) has been prepared by the Committee established by directive no. 1010 of the Minister of Education and Research of 23 October 2007 with the following members: Made Kirtsi – Head of the School Education Unit of the Centre for Educational Programmes, Archimedes Foundation, Co-ordinator of the Committee and the Council of Europe Birute Klaas – Professor and Vice Rector, University of Tartu Irene Käosaar – Head of the Minorities Education Department, Ministry of Education and Research Kristi Mere – Co-ordinator of the Department of Language, National Examinations and Qualifications Centre Järvi Lipasti – Secretary for Cultural Affairs, Finnish Institute in Estonia Hele Pärn – Adviser to the Language Inspectorate Maie Soll – Adviser to the Language Policy Department, Ministry of Education and Research Anastassia Zabrodskaja – Research Fellow of the Department of Estonian Philology at Tallinn University Tõnu Tender – Adviser to the Language Policy Department of the Ministry of Education and Research, Chairman of the Committee Ülle Türk – Lecturer, University of Tartu, Member of the Testing Team of the Estonian Defence Forces Jüri Valge – Adviser, Language Policy Department of the Ministry of Education and Research Silvi Vare – Senior Research Fellow, Institute of the Estonian Language Reviewers: Martin Ehala – Professor, Tallinn University Urmas Sutrop – Director, Institute of the Estonian Language, Professor, University of Tartu Translated into English by Kristel Weidebaum, Luisa Translating Bureau Table of contents PART I.
    [Show full text]
  • Invest in Võru County
    Invest in www.investinvoru.com Võru County Contents Foreword 3 Estonia is a country of modern solutions 4 Liberal enterprise policy promoting investments 5 Võru County – connecting 3 countries 6 Qualified workforce 8 Support services for investors 10 Wood and furniture industry 12 Food industry 14 Metal and machinery industry 16 Logistic possibilities 18 Plastics industry 20 Light industry 22 Invest in Võru County 23 Võrusoo industrial area 24 Misso industrial area 26 Väimela industrial area 28 Kobela industrial area 30 Vastseliina industrial area 32 Rõuge industrial area 34 Võru County – a place for living and resting 36 This document has been produced with the financial assistance of the Estonia – Latvia – Russia Cross Border Cooperation Programme within the European Neighbourhood and Partnership Instrument of 2007 – 2013. The contents of this document are the sole responsibility of Võru Maavalitsus and can under no circumstances be regarded as reflecting the position of the Programme, countries participating in the Programme, or the European Union. part-nanced by the European Union The Estonia – Latvia – Russia Cross Border Cooperation Programme within the European Neighbourhood and Partnership Instrument of 2007- 2013 financially supports joint cross-border development activities for the improvement of the region’s competitiveness by utilising its potential and beneficial location on the crossroads between the EU and Russian Federation. The Programme’s web-site is www.estlatrus.eu. The project is titled “Fostering Socio-economic Development and Encouraging Business in Border Areas” The project partner and beneficiary is Võru Maavalitsus Contact person: Mihkel Värton Phone: +372 502 5936 E-mail: [email protected] Compiler/designer: (Why OÜ) Foreword www.koda.ee/en stonia is a small and flexible country.
    [Show full text]
  • Lisa 2 Antsla Valla Investeeringute Kava 2020-2023
    Lisa 2 Antsla valla arengukava 2019-2030 juurde LISA 2 ANTSLA VALLA INVESTEERINGUTE KAVA 2020-2023 Meede 1. Avalike teenuste arendamine M1.1 Haridus ja noorsootöö arendamine 2020 2021 2022 2023 Märkused Antsla Gümnaasiumi B korpuse etapiviisiline rekonstrueerimine* 1 780 000 1 000 000 toetus 50%, KOV 50% Antsla Gümnaasiumi C korpuse rekonstrueerimine 1 100 000 Antsla noortekeskuse ruumide laiendamine / väljaehitamine* 100 000 toetus 40%, KOV 60% Lusti lasteaia II tiiva renoveerimine Kuldre kooli lasteaia ventilatsiooni rajamine Antsla Gümnaasiumi katlamaja fassaadi renoveerimine Lusti lasteaia kõnniteede uuendamine Lusti lasteaia ventilatsiooni väljaehitamine Kuldre kooli katlamaja renoveerimine * 150 000 Linnaraamatukogu kolimine sobivamale pinnale Kuldre rmtk kolimine sobivamale pinnale M1.2 Kultuuri, spordi ja vaba aja võimaluste arendamine 2020 2021 2022 2023 Antsla Kultuuri ja Spordikeskuse renoveerimine* 100 000 KOV Linda Rahvamaja renoveerimine* 400 000 toetus 80 %, KOV 20 % Keeritiigi pargi mänguväljaku arendamine Kasumetsa terviseraja kunstlume tootmise süsteem Urvaste seltsimaja II korruse ruumide renoveerimine* Lisa 2 Antsla valla arengukava 2019-2030 juurde Uue-Antsla Rahvamaja keldriruumide remont II etapp* Antsla staadioni rekonstrueerimine* Pump track rattaraja ehitus Antsla valda M1.3. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu arendamine 2020 2021 2022 2023 Märkused Antsla valla elamufondi arendamine 600 000 toetus 50%, KOV 50% MTÜ Antsla Tervisekeskus (hooldekodu) laiendamine ja soojustamine Sotsiaalteenuste keskuse rajamine sh
    [Show full text]
  • Isiksused Millenniumi Sugupuus
    Isiksused illenniumi sugupuus / sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu / 1 Vambola Raudsepp Majandusdoktor, TÜ professor Vambo- la Raudsepp (1941) sündinud Võrumaal, õppinud Antsla Keskkoolis, lõpetanud TPI majandusteaduskonna, kaitsnud kandidaadi kraadi (1971 Tartus) ja doktorikraadi (1983 St Peterburis). Koduloolane ja genealoogia- huviline. Isapoolsed sugujuured Sangaste ja Paistu kihelkonnas, emapoolsed sugujuured Urvaste ja Karula kihelkonnas. Isiksused illenniumi sugupuus / sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu / Märksõnad: sugupuu; sugulased; sugu- lusseosed; veresugulus; uurimismetoodi- ka; sünnikoht ja -aeg; kihelkonnad; vallad; talud; kirikuraamatud; revisjoniraamatud; elukoht; perekond; pereliikmed; rahvus; isiksused; siniverelised; elukäik; tegevus- valdkonnad; edulugu; surmaaeg; kalmistud; hauaplatsid. Suured isiksused kaunistavad igatSaateks sugupuud, nende elu võib võrrelda nö säraküünlaga. Sellest ka kõrgendatud huvi nende vastu. Eestlased üldjuhul oma tuhandeaastaseid sugupuid uurida ei saa, sest pole lihtsalt vajalikku andmebaasi, kuid piisab ka poole lühemast ajaperioodist. Asi on selles, et nagu näitavad arvutlused on kõik eestlased, kes elasid ligikaudu 500 aastat tagasi, meie tänaste (põlis)eestlaste esivanemad. Paradoks. Nüüdisajal on meie käsutuses umbes 400 aasta taguseid andmeid, mistõttu saame omi sugujuuri uurida juba näiteks 15 ja enamgi põlvkonda tagasi. Just seda ongi taot- letud, ehkki ise kaugemale kui 8 põlvkonda ajas tagasi ei ole läinud. Niisiis, nendest kaugetest aegadest alates kuni nüüdisajani olen
    [Show full text]
  • KOV Ühinemiste Finantsmõjude Analüüs 1996-2011
    EESTIS AASTATEL 1996-2009 ÜHINENUD KOHALIKE OMAVALITSUSTE FINANTSMÕJUDE ANALÜÜS 2012 Koostaja: Ave Viks, Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond Sissejuhatus Kohalike omavalitsuste ühinemise eesmärgiks on eelkõige kohaliku omavalitsuse üksuste haldussuutlikkuse tõus, kohaliku omavalitsuse üksuste poolt tema territooriumil pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ning kohaliku omavalitsuse üksuste koostöövõime arenemine1. Kohaliku omavalitsuse võimekuse kasv ja avalike teenuste kvaliteedi tõus on saavutatavad eelkõige suuremas omavalitsusüksuses võimaliku ametnike spetsialiseerumise ning efektiivsema töökorralduse arvelt. Lisaks territoriaalsele terviklikkusele ja avalike teenuste kvaliteedi paranemisele ei saa mööda vaadata ka ühinemise mõjust kohaliku omavalitsuse eelarvetele. Ühinemistel on hulgaliselt poliitilisi valikuid, millisele tasemele uue omavalitsuse teenuse tase seatakse ja neist sõltub ka eelarveline mõju. Samuti sõltuvad need valikud ja nende mõju ühinemise perioodist ning sellest, kas tegemist on majanduskasvu aastatega või vastupidi jpm. Ent siiski on võimalik välja tuua üldised trendid ühinenud omavalitsuste eelarvetes, mis ongi käeoleva analüüsi eesmärgiks. Ülevaade kohalike omavalitsuste ühinemistest Eestis Eestis on toimunud omavalitsuste vabatahtlikud ühinemised alates 1996. aastast, mil toimus esimene vabatahtlik kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemine, kui senise Halinga valla ja Pärnu- Jaagupi valla baasil moodustati uus Halinga vald. Sellele järgnesid 1998. aastal Abja-Paluoja
    [Show full text]
  • 167 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    167 buss sõiduplaan & liini kaart 167 Võru Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 167 buss liinil (Võru Bussijaam) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Võru Bussijaam: 12:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 167 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 167 buss saabub. Suund: Võru Bussijaam 167 buss sõiduplaan 71 peatust Võru Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 12:10 teisipäev 12:10 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 12:10 Koidula neljapäev 12:10 7b Jüri Tänav, Võru reede 12:10 Linavabrik laupäev Ei sõida 42 Tallinna Maantee, Võru pühapäev Ei sõida Savioru Vagula Vagula, Estonia 167 buss info Soe Kõrts Suund: Võru Bussijaam Soe, Estonia Peatust: 71 Reisi kestus: 170 min Järvere Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Koidula, Järvere, Estonia Linavabrik, Savioru, Vagula, Soe Kõrts, Järvere, Sõmerpalu Hooldekodu, Sõmerpalu, Mällipalu, Sõmerpalu Hooldekodu Varese, Tööstuse, Tinnipalu, Utita, Linnamäe Mõisa, Vallamaja, Estonia Linnamäe, Lõõdla, Palumõisa, Vaabina Tee, Vaabina, Matteuse, Kraavi, Antsla, Keskus, Nässmetsa, Vana- Sõmerpalu Antsla, Kuldre Rist, Kuldre, Kassi, Restu, Madise, Koigu, Kirikuküla, Urvaste, Urvaste Mõisa, Urvaste, Mällipalu Kirikuküla, Nõude, Kuldre, Kuldre Rist, Vana-Antsla, Nässmetsa, Keskus - Kuuseparkla, Antsla, Mööbli, Varese Pärsimäe, Reidle, Kauksi, Rimmi, Litsmetsa, Tsooru, Mustamäe, Lepistu, Roosiku, Viru Küla, Sänna, Tööstuse Sänna-Mäe, Järvepalu, Ahitsa, Nursi, Lompka, Käätso, Kubja, Veskijärve, Laane, Soo, Market, Turu, Tinnipalu Paju, Kesklinn, Võru
    [Show full text]
  • Omavalitsuste Ühinemised Eestis Perioodil 1996-2014
    Ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuste vabatahtlikest ühinemistest 1996-2014 Aasta Aastatel 1996-2014 ühinenud KOV üksused Uus KOV üksus 2014 Kaarma vald Kärla vald Lümanda vald Lääne-Saare vald Saarepeedi Viljandi vald 2013 Pärsti vald Viiratsi vald Paistu vald vald Kose vald Kõue vald Kose vald Audru vald Lavassaare vald Audru vald Püssi linn Lüganuse vald Maidla vald Lüganuse vald Põlva linn Põlva vald Põlva vald Oru vald Risti vald Taebla vald Lääne-Nigula vald Kõrgessaare Hiiu vald Kärdla linn ja vald 2009 Kaisma vald Vändra vald Vändra vald 2005 Jõhvi linn Jõhvi vald Jõhvi vald Kuusalu vald Loksa vald Kuusalu vald Kilingi-Nõmme linn Saarde vald Tali vald Saarde vald Suure-Jaani Suure-Jaani Vastemõisa Olustvere vald linn vald vald Suure-Jaani vald Tamsalu linn Tamsalu vald Tamsalu vald Tapa linn Saksi vald Lehtse vald Tapa vald Türi linn Türi vald Oisu vald Kabala vald Türi vald Avanduse vald Väike-Maarja vald Väike-Maarja vald 2002 Kehra linn Anija vald Anija vald Rapla linn Rapla vald Rapla vald Räpina linn Räpina vald Räpina vald Kohila vald Kohila alev Kohila vald Märjamaa vald (alev) Märjamaa vald Loodna vald Märjamaa vald 1999 Otepää linn Pühajärve vald Otepää vald Lihula linn Lihula vald Lihula vald Vihula vald Võsu vald Vihula vald Karksi-Nuia linn Karksi vald Karksi vald Kaarma vald Kuressaare vald Kaarma vald Antsla linn Antsla vald Antsla vald 1998 Abja-Paluoja linn Abja vald Abja vald 1996 Halinga vald Pärnu-Jaagupi vald Halinga vald 1996 1. Halinga valla ja Pärnu-Jaagupi valla baasil moodustati uus Halinga vald. “Haldusterritoriaalse korralduse muutmine” (VV määrus 16.07.1996).
    [Show full text]
  • Maareformi Läbiviimine Võrumaa Misso Ja Petserimaa Pankjavitsa Valdades 1922-1940 Bakalaureusetöö
    Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Matis Leima Maareformi läbiviimine Võrumaa Misso ja Petserimaa Pankjavitsa valdades 1922-1940 Bakalaureusetöö Juhendaja: Professor Tiit Rosenberg Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus…………………………………………………………………………………………………………………………1 1. Agraarsuhete areng Eestis 1919. aastani ja maaseaduse vastuvõtmine 1.1. Maareformid………………………………………………………………………………………..…………….4 1.2. Suhtumine maareformi XX sajandil……………………………………………………………………..4 1.3. Maaseaduse vastuvõtmine…………………………………………..…………………………………….5 1.4. Maaseadus…………………………………………………………………..……………………………………..6 1.5. Maaseadust täiendavad seadused ja reformi täideviimise kord………………..………..7 2. Petserimaa erinevus ülejäänud Eesti Vabariigist 2.1. Petserimaa kujunemine………………………………..…………………………………………………….8 2.2. Petserimaa agraarolud................................................…………………………………………9 2.3. Petserimaalaste elatusalad ja haridusolud……………………………..…………………………10 2.4. Eesti Vabariigi püüdlused Petserimaa integreerimisel……………….…………….………..11 2.5. Petserimaa ja Narva tagused vallad…………………………………………………………………..11 3. Maareformi erinevus Petserimaal ja ülejäänud Eestis 3.1. Maareformi visioon ja õiguslikud alused uutes piirkondades…………………………….13 3.2. Maareform Petseri maakonnas……………………………………………………….………………..15 3.3. Maareform Võru maakonnas………………………………………….…………………………………16 3.4. Hinnanguid maareformile ja Petserimaal toimunule……………….………………………..17 4. Misso ja Pankjavitsa valdade etnilised olud ja neist tingitud probleemid………………..……19 5. Administratiivsed
    [Show full text]
  • Introducing Setos on Stage: on the Early Performances of Seto Singing Culture
    https://doi.org/10.7592/FEJF2017.68.kalkun INTRODUCING SETOS ON STAGE: ON THE EARLY PERFORMANCES OF SETO SINGING CULTURE Andreas Kalkun Abstract: The article introduces the choirs who were active in Räpina Parish, south-eastern Estonia, in the late nineteenth century, and toured Estonian towns with their concerts in which they impersonated Setos. The performances of the “Setos” were entertaining or commercial, and humorous dialogues and plays in the Seto language1 or its imitation were as important as the music at these per- formances. The “Setos” and the “Seto language” were presented to the audiences as a curiosity next to other entertaining attractions. The performances of Seto culture by men from Räpina Parish followed the traditional models of represent- ing exotic cultures at the time. On the one hand, the peculiar construction of Seto culture by the “Setos” from Räpina represented a revival of the imagined past and, on the other hand, it was a demonstration of ethnic culture foreshadowing the modern folklore movement in the commercial space between folk tradition and elite culture. The early performances of the Seto singing culture represent the searches coinciding with the period of national awakening in Estonia and the curious detours from own national heritage to explore the close Others, the Seto people, though in a very peculiar manner. Keywords: commercial demonstration of Seto culture, impersonating Setos, Räpina Parish, Seto folklore, singing and drama societies In September 2008, the Republic of Estonia submitted an application for the Seto polyphonic singing culture to be included in the UNESCO Representative List of Intangible Cultural Heritage of Humanity.
    [Show full text]
  • Raamatukogud Võrumaal
    Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Raamatukogud Võrumaal Võru 2011 Koostajad: Inga Kuljus, Ere Raag Toimetaja: Anne Valmas Keeletoimetaja: Kaile Kabun Fotod: Kalle Jõgeva, erakogud Kujundaja: Priit Pajusalu Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Võru Linnavalitsus Hasartmängumaksu Nõukogu Baltic Rural Broadband Project Saateks Eessõna „Mitte midagi pole nii jõuline kui idee, mille aeg on kätte jõudnud." Hea lugeja! (Victor Hugo) Sinu käes on Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu. Alates raamatukogunduse alg- aastatest kuni tänase päevani välja on maakonna raamatukogud olnud pidevas arengus. Kogumiku „Raamatukogud Võrumaal" idee autor on Võrumaa Keskraamatukogu pea- Esimeste raamatukogude asutajaks olid haridusseltsid ning tolleaegsed aktiivsed tegelased raamatukoguhoidja Ere Raag. Eesmärgiks on anda ülevaade praegu Võrumaal tegutsevast 34 olid täis entusiasmi ja usku oma ettevõtmisse. Olulise tõuke raamatukogunduse arengule rahvaraamatukogust. andis haridusministeeriumi rahvahariduspäev Tallinnas 9.–10. novembril 1919, kus tunnistati Kogumiku aluseks on Võrumaa rahvaraamatukogude juhatajate 2003. aastal koostatud vajalikuks asutada rahvaraamatukogud igasse valda, kihelkonda ning linna. 1921. aasta koduloolised ülevaated. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal valmis 2007. aastal jaanuaris tegi haridusministeerium maakoolivalitsustele ettepaneku koostada raamatu- Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav trükis „Raamatukogud Võrumaal", mida kogude võrk ning kaasata sinna seltside ja koolide
    [Show full text]
  • The New Territorial Pattern in Estonia
    The New Territorial Pattern in Estonia VEIKO SEPP Factors that affected the new administrative-territorial organisation of municipalities The new map of Estonian municipalities emerged from the cumu- lative effect of various factors. At the most general level, these can be grouped into national and local factors. As far the national factors are concerned, the Administrative Reform Act and the criteria for the minimum and recommended popula- tion size of a municipality stipulated in the Act definitely stand out as the most important, as these and the geographical distribution of the popu- lation shaped the general territorial layout of the new municipalities. 599 With some new municipalities, the decisive factor may also have been their compatibility with the exemption conditions stipulated by law. To begin with, the Act allowed for creating a municipality with a popu- lation size falling below the minimum criterion in sparsely populated regions with a total area of at least 900 square kilometres, provided that it had at least 3,500 residents (Article 9(3)1)). This exemption was used very little during the voluntary merger stage – only the merger of Alutaguse and Saarde rural municipalities during the voluntary stage corresponds to this exemption, although the government later initiated merger proceedings also for these rural municipalities. The effect of the so-called Setomaa exemption (Article 9(3)2) of the Administrative Reform Act) on the new administrative division is more complex, as the rural municipalities concerned did not use the option described in the Act to form the Setomaa rural municipality during the voluntary merger stage.
    [Show full text]