Teisipäev, 14. august 2018 kandi rahva teabeleht

nr 132

Tsooru mõis, , , , , Savilöövi, ,

110 aastat Luhametsa küLa

tanud. Aga et vatsad liiga suureks ei paisuks, olid ka-

Luhametsa külapäev 28. juulil 2018. Fotod: Katrin Kullo Külavanema kandidaatidel Janyka Vellakul ja Alari Kolkil tuli mitmel korral vastamisi seista. Luhametsa küla 110. sünnipäeva tähistati 28. juulil külapäevaga nagu kombeks. Oma küla rahvas korral- vas ka teatevõistlused. Võistkonnad Luha ja Metsa das endale ja sõpradele mõnusa ning tegusa laupäeva. jäid lõppkokkuvõttes viiki - kes panustas stiilile, kes Hea ilma kaasabil oli kohal üle 60 inimese. kiirusele. Kiitus ja tänu teatevõistluse korraldajale Esindatud olid tõepoolest mitu põlvkonda - huumorisoone eest! põlvepikkustest latsekestest kuni tõeliselt väärikateni. Huvilised sõitsid ka Juhan Jaigi sünnikodu aladele Luhametsa küla mälestuskivi juures mälestati lah- uudistama. Tõsi, nii see kui mitmed teised kunagised kunuid, võeti kogukonda vastu küla uued elanikud võimsad talupaigad on Luhametsas loodusesse uppu- ning räägiti Luhametsa ajaloost. Mis peamine - suu- nud. Henri Otsing tutvustas Juhan Jaigi kooliteele rest tuulest hoolimata kuulati üksteist ja oldi koos. matkaraja loomise mõtet, mis võiks külaelu oma- Tundsin vastse Luhametsa elanikuna, et nüüd on meie moodi elavdada. pere küll tõeliselt omaks võetud. Tihedas programmis jätkas Krabi külateater eten- Arutati ka, mis uusasukaid ja juba mujal tegutsejaid dusega „Tondinaha“. Nii et meeled said lahutatud ja siia ikka tagasi toob. Üksmeelselt nenditi, et Luha- jahutatud. Traditsioone hoidis elus lõõtsamees Alo metsa on eriline paik, kus on alati olnud soojad ja Piho. Tänu tema pillisaatele tekkis ilusa-eheda peo abivalmid inimesed. atmosfäär - nagu ikka, kui olulise tähistuseks on koos Kui supp söödud ja meel ergas, valiti külavanem. lauldud ja tantsitud. Valituks osutus Janyka Vellak, kes ka külapäeva kor- Veel kord - õhkkond oli sõbralik ja soe (nagu Eesti raldustiimis väga tänuväärset rolli mängis. Alari Kolk suvi), üksteise vastu tunti huvi ja oldi lahked. Jääme jäi üsna napilt teiseks, ent kandidaadid pidasid mõist- lootma, et külarahvas üksteisega juba varem kui 10 likuks külaelu edendamiseks edaspidi sõbralikult aasta pärast jälle kohtub ja niisama juttu puhub. koostööd teha. Piknikulaud oli lookas, iga talu oli midagi küpse- Katrin Kullo, Kurgja talu juhataja Ene Sõmeri poole. Täpsemat informatsiooni eLustamisseade „aed” nüüd saab ka telefonil 7852535. MTÜ Vingerpussil on ka plaanis tervisetuba vajalike vahenditega veelgi enam sisustada. tsooru raamatukogus Roosiku külas tegutsev MTÜ Vingerpuss on kirju- tanud ka projekti Tsoorus 16tunnise esmaabi kooli- tuse läbiviimiseks, millele oodatakse rahastamis- vastust augustikuu lõpuks. Kui kõik õnnestub, on septembrikuu alguses oodata Tsooru rahvamajas jär- jekordset koolitust. Kindlasti tasub kasutada kõigil seda soodsat võimalust, sest ise teadmisi täiendades omandab oskusi ka teisi aidata. Kalle Nurk roosiku küLas tehakse massaaži Aleksei Štšegolihhin tutvustab elustamisaparaati AED, mille maaletoojaks ta alates 2009. aastast on. Pilt on tehtud 8. augustil 2018 Tsooru tervisetoa avamispäeval. Kay ja Beate Nicolaus ostsid 2012. aastal Roosiku Foto: Kalle Nurk külas asuva Puusepa talu, mis asub endise Hedo talu südamikus. Hedo talu kuulus möödunud sajandi al- Eelmises Külalehe ilmus artikkel „Tsooru rahva- guses Kay vanaisale. Kui 1939. aastal Saksamaa kut- majas avatakse tervisetuba”, mis saigi 8. augustil sus kõiki sakslasi Eestist naasma oma kodumaale, teoks. Tsooru raamatukokku, kus tervisetuba asub, ostis Eesti riik nende ligi 100 hektarise talu ära. saabus kohale 12 inimest. Kohal oli ka elustamis- Kõigest sellest on juttu ka raamatus „100 aastat seadme AED maaletooja Aleksei Štšegolihhin osa- Lepistu koolimaja Võrumaal” peatükis „Roosiku küla ühingust MedFirst. Aleksei on Tallinna kiirabis töö- kui Lepistu kooli kauane tagala ja praegune mäles- tanud juba 16 aastat ja teeb koostööd emaabi kooli- tuste varasalv”. Perekond Nicolaus elab Berliinis. tuskeskusega. See oli tema projekt, kui 2009. aastal Kuus aastat on nad elanud ka Põhja-Iisraelis, rajanud alustas pealinnas tegevust jalgrattapatrull, et Vana- sinna oliivikasvatuse ja toodavad oliivi õli. Suve vee- linnas kiiremini abivajajani jõuda. On seal ju kohati davad nad Eestis Puusepa talus. Kuue aastaga on autoga juurdepääs raskendatud. Rattapatrullil ei ol- hektari suurune maalapike korda tehtud, alustatud nud võimalik suurt elustusaparaati endaga kaasas elumaja restaureerimisega ning reisijatele pakutakse kanda. Tekkis vajadus väiksema ja käeparasema jä- kämpinguteenust. On võimalus duši all käia ja pesu rele. Nii saigi Alekseist mees, kes tõi Eestisse esi- pesta. 2013. aasta 1. aprillist asutasid nad Hedo talu mese elustamisaparaadi AED. Tänaseks on neid OÜ, mis registreeritud Roosiku külla. Eestimaal ligikaudu 250 kohas. Eriti on elustamis- aparaatide järgi nõudlus kasvanud viimase 2-3 aastaga, kui üha sagedamini spordisaalides või suur- tes inimeste kogunemiskohtades on esile tulnud äkk- surma juhtumeid. Äkksurma võivad põhjustada ter- vislik seisund (näiteks infarkt), võõrkeha sattumine hingetorru, uppumine ja veel mitmed muud juhud. Äkksurma puhul on abi andmisel kõige määravamaks esimese viie minuti tegutsemine. Eestis kiirabi koha- lejõudmise ajaks loetakse keskmiselt pool tundi. Ini- mene ei sure mitte siis, kui süda seiskub, vaid kui kaob aju hapnikuga varustamine. Beate Nicolaus Tsooru raamatukogus tervisetoa avamis- päeval. Foto: Kalle Nurk Aleksei Štšegolihhin andis avamispäevale tulnuile paaritunnise koolituse, kuidas tegutseda äkksurma Beate töötab füsioterapeudina ja on õppinud loo- puhul ning kuidas kasutada kriisiolukorras AED dusravi. 8. augustil Tsooru tervisetoa avamisel, kus aparaati. viibis ka Beate, tegi Külalehe toimetus Ruuta Küttimi Elustamisaparaat AED asub Tsooru raamatukogus vahendusel põgusa tutvuse Puusepa talu perenaisega. peauksest sisenedes otse raamaturiiuli peal. Raama- Beate Nicolaus pole Eestis eriti ringi käinud. Vaja- tukogus saab nüüd mõõta ka vererõhku ning võtta duse korral sõidetakse Võrru kauba järele. Kaks aas- vereproove. Selleks tuleb pöörduda raamatukogu- tat tagasi, kui tema isa Eestis külas oli, tutvuti lähe- malt Võrumaal asuvate mõisatega. Eestis puhkusel viibides pakub Beate massaažiteenust. Tal on õpitud mõttetaLgud oskused klassikalise- ja traditsioonilise hiina massaži roosiku küLas tegemiseks. Lisaks sellele omab lümfimassaaži tege- mise oskust, mida Berliinis ka igapäevaselt praktiseerib. Lümfimassaaž ehk manuaalne on nahka ja nahaalu- seid kudesid mõjutav pindmine massaaž, mis stimu- leerib lümfivedeliku voolu ja ergutab jääkainete eemaldamist kehast, lõdvestab ja leevendab lihaspin- geid, mõjub hästi tursete, vereringehäirete ja aine- vahetushaiguste puhul. Üldiselt on lümfidrenaaž Eestis vähe levinud. Beate teab ühte inimest Tallinnas, kes on käinud Saksamaal lümfimassaaži tegemist õppimas. Beate mõlgutab mõtteid, kuidas seda massaažiteenust Lõuna-Eestis laialdasemalt pakkuda saaks. Roosiku küla arengukava mõttetalgutele tuli kohale 1/3 Beate võtab oma patsiente vastu Puusepa talus elanikkonnast. Fotod: Kalle Nurk telgis maha pandud matil. Võimalus on teda aga ka koju kutsuda või leida muu neutraalne koht. Suhtlus- Roosiku küla arengukava kokkupanemine on täis- vormiks on inglise ja saksa keel. Seetõttu ongi soovi- tuules. Juuli kuu jooksul külastasid Ruuta Küttim ja tav, kui ei oska kumbagi keelt, massažile minnes esi- Kalle Nurk küla majapidamisi ning vestlesid ligi- mesel korral kaasa võtta keegi keeleoskaja, kes an- kaudu 30 inimesega. Koguti külaelanike mõtteid ja naks edasi info valu tekitavatest kohtadest. Füsiotera- tähelepanekuid. peudina töötav Beate leiab oskuslikult üles kõik sõlm- punktid ja vastavalt haiguskohtadele kasutab kombi- neeritult eelnimetatud massaaži viise. Inimesed, kes on käinud Beate juures massaažil, on vaimustuses. Seal kogetu on midagi muud, millega oleme harjunud. Beate pühendub just haigete kohtade leidmisele ja sõlmede lahtiharutamisele. Pool tundi massaaži läheb patsiendile maksma 10 eurot. Augustikuu lõpus sõidab Beate Saksamaale tagasi ning tuleb Eestisse taas järgmisel suvel. Enne ärasõitu on tal plaanis käia mingil kohalikul kontserdil. Selleks sobiks väga hästi kihelkonnapäev, mis toimub 25. augustil Uhtjärve ääres. Roosiku küla arengukava koostamise mõttetalgutel Soovime Beatele ja Kayle toredat suve jätku ning moodustati ka võõrkeelne töögrupp, mida juhtis Aivar Küttim abivajajatele kerget teeleidmist Roosiku külas (vasakul). asuvasse Puusepa tallu Hedole. Kalle Nurk 6. augusti keskpäeval koguneti Roosiku Šokolaadi- EstWin baasvõrgu vahendusel võrdsed võimalused tuppa, et teha kolmetunnine esimene koondrünnak oma tarbijateni jõudmiseks, ühendatakse baasvõrgu arengukava valmimiseks. Päeva juhtis eraettevõtja ehituse käigus kõik sidetrassi lähistele jäävad side- Maila Kuusik, kes tegutsenud mõttetalgute läbivii- operaatorite sõlmed. misega enam kui 20 aastat. Kohaletulnud jagunesid Projekti lõppedes peaks 98% Eestis paiknevatest kolme gruppi, millest üks oli inglisekeelne, sest külas majapidamistest, ettevõtetest ja asutustest asuma ra- elavad ju ka sakslased ja hollandlased. jatud baasvõrgust mitte kaugemal kui 1,5km. Selle Järgmises etapis tehakse päevatööst kokkuvõte ning eesmärgi saavutamiseks tuleb välja ehitada üle 6000 koostatakse esialgne arengukava versioon, mis saade- km optilisi kaableid ning peab ühendama ja looma takse kõigile külaelanikele tutvumiseks. Uuesti saa- tuhandeid võrguühenduskohti, millest on tulevaste dakse kokku septembrikuu alguses, et arengukava jätkuprojektide raames võimalik juba tarbijateni vii- üheskoos veel üle vaadata ning parandusi ja täiendusi davaid juurdepääsuühendusi rajada. teha. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) ees- Maila Kuusiku sõnade kohaselt on ideaalne arengu- märgiks ongi ellu viia EstWin projekt, mis tagab kiire kava see, mille valmimisele on kaasatud võimalikult interneti baasvõrgu kättesaadavuse maapiirkondades. palju inimesi, arvestatud nende mõtteid ning inimesed 2019. aasta kevadel alustas ELA SA kaheteistküm- on huvitatud ka arengukava läbilugemisest. Arengu- nendat ja ühtlasi ka viimast suuremat hanketööd kava peaks olema võimalikult lühike ja loetav. Kas EstWin baasvõrgu objektide rajamiseks kokku kuuel Roosiku küla arengukava tegemine õnnestub, selgub eraldiseisval objektil kogupikkuses ~400 km. paari aasta pärast külas tekkinud muutuste põhjal. Kuue baasvõrgu objekti valmimisega, eeldatavalt Roosiku külaelanikud tunnevad ennast vallast 2019. aasta jooksul, jõutakse Eesti baasvõrkude ula- tõrjututena. Juba teist korda on vallavalitsus leidnud tuse osas algselt seatud eesmärgini – viia kiire inter- põhjuse rahaliselt mitte toetada Roosiku küla arengu- net 98% Eestis paiknevatest majapidamistest, ette- kava tegemist. Vallavolikogu on vallavalitsusele eral- võtetest ja asutustest keskmiselt umbes 1,5km kaugu- danud eelarvesse vahendid, millega kaetakse projek- sele. tide omaosalust. Kohalik omaalgatuse programm kii- Arvestades tehnoloogia arengut ja uute elukeskkon- tis heaks ja rahastas MTÜ Vingerpussi projekti dade teket, vajab baasvõrk kindlasti edasiarendamist Roosiku küla arengukava tegemiseks, kuid ka tulevikus, kuid seda juba oluliselt väiksemas ma- vallavalitsus ei pidanud seda omalt poolt 10%ga hus ja konkreetsest täiendavast vajadusest lähtuvalt. kaasfinantseerimise vääriliseks. Nüüd peavad projekti eestvedajad Ruuta ja Kalle puudujääva summa (ligi- kaudu 100 eurot) omast taskust välja käima.

Kalle Nurk

kaevamistööd tsoorus EstWin projekti raames rajatakse üle-Eestilist fiiber- optilisel kaablil põhinevat baasvõrku, mille ülesan- deks on viia uue põlvkonna lairibaühendused kõikjale Eesti maapiirkondadesse. Rajatav baasvõrk peab opti- lise kaabliga katma eelkõige need piirkonnad, kus tä- na puudub valguskaablil põhinev internetitaristu täie- likult või kus olemasoleva taristu võimalused on am- Tsooru rahvamaja juures paigaldati valguskaabel poolilt otse mendunud. mulda. Foto: Krista Puija Valguskaabel on kiudoptiline kaabel, mille soon- teks on klaas- või plastkiust valgusjuhtmed. Kaabel Maikuu viimastel päevadel jõudsid kaablipaigal- tervikuna koostatakse paljudest kiududest, vajadusel dustööd Tsooru. Töid teostati kahes osas. Üks osas sadadest kiududest. Valguskaabli infoedastusvõime on hõlmas neid lõike, kus kaabel tuli vedada läbi tee- sadu kordi suurem kui keskmise koaksiaalkaabli oma. või siis põlispuude juurte alt. Sellises olukorras suruti Kuigi EstWin baasvõrgu projekt ei too optilist side- kõigepealt plasttoru maa sisse, millest hiljem tõmma- kaablit tarbija ukseni, on projekti peamiseks ülesan- ti läbi valguskaabel. Teistel juhtudel vedas kopp deks viia lairibaühendused tarbijale palju lähemale kaabli suurelt poolilt otse maasse. ning lihtsustada neile internetipõhiste teenuste pakku- Külalehe toimetus pöördus selgituste saamiseks mist. EstWin baasvõrk võimaldab mitmel erineval si- ELA SA keskusess, kust saadi Priit Soomilt ka kiire deoperaatoril samaaegselt ühes piirkonnas oma teenu- vastus. seid pakkuda. Selleks, et sideoperaatoritel oleks „Tõepoolest, tegemist on ELA SA objektiga ELA113, 1934. aastal Luhametsa külla Laaneotsa tallu elama millega rajatakse kõnealuses piirkonnas kolinud Julius Perv valmistas Tsooru rahvamaja üm- valguskaab-lil põhinevat baasvõrku. Baasvõrk oma berehitusprojekti. Ümberehitustöödeks leiti raha ning olemuselt on suunatud võrgusõlmede (mis sageli alustati töödega. 1939. aasta 17. septembril avatigi paiknevad mas-tide juures) ja juurdepääsuvõrkude, ümbruskonna ilusaim rahvamaja 300 koha ja pöörd- mitte ainult mo-biilimastide, ühendamiseks st lavaga. lõpptarbijaid selle pro-jekti käigus ei ühendata. Tolle aja Lepistu valla üheks tähtsamaks kultuuriju- Nimetatud mastid (Tsooru, Kikkaoja ja Sänna. KL hiks peetakse valla politseiülemat Johannes Mõrda. toimetus) on projekti skoobis küll, kuigi Sänna on juba varasemalt meie optilise baasvõrguga ühendatud, aga sealt läheb nüüd võrk Tsooru suunas. Tsoorus on samuti üks mobiilimasti juures paiknev võrgusõlm. Lisaks neile ehitatakse välja mitmed avalikes hoonetes paiknevad ühendus- punktid, nagu näiteks raamatukogu, Tsooru rahvamaja. Täna on projekt sellises faasis, kus olulisi muuda- tusi enam teha võimalik ei ole - KOV-delt küsime si- sendit planeerimisfaasis, millega siis ühenduspunkti- de valiku ja trassi kulgemise juures võimalusel arves- tame. Samas, kui on kellelgi konkreetne huvi endale Johannes ja Anna Mõrd koos lastega. Foto on tehtud 18. ühenduse saamiseks (mingi kogukond või ettevõte, augustil 1939. Foto: Perekond Puija erakogu aga ka eraisik), siis tasub rääkida ELA SA projekti- juhi Toomas Kallastega näiteks võimalusest võimalik Tsooru kandi kultuurielu helgeks tulevikuks oli liitumiskaev trassil sobivamasse asukohta saada vmt, justkui kõik vajalik olemas. Siiski mitte kauaks. mis võib mõningal määral vähendada juurdepääsu- 1941. aasta 17. juunil küüditati koos, enam kui võrgu rajamise kulu. Taolised olukorrad saab alati 10 000 eestlasega Siberisse ka siinse kandi ärksamad üle vaadata juhtumipõhiselt, sest baasvõrgu tervik- tegelased, nende hulgas nii Johannes Mõrd kui ka likkuse ja kvaliteedi tagamiseks tuleb iga muudatuse Julius Perv. juures vaadata võrku laiemalt. 1949. aasta märtsikuisel peoõhtul gaasilambi täit- Lõpptarbijate seisukohalt saan soovitada silma peal misel tekkis Tsooru rahvamajas tulekahju. Kuna as- hoidmist ja enda huvi registreerimist Elektrilevi juu- jaosalised olevat olnud napsused ning pidu juba lõpu- res, kes tundub olema oluline pretendent lõpptarbija faasis, ei võetud algul olukorda kõige tõsisemalt. ühenduste rajamisele. ELA SA-l antud initsiatiiviga Puumajas levis tuli kiiresti edasi ning sellele ei suu- side puudub, kuid kuna meilt sageli küsitakse lõpptar- detudki enam piiri panna. Raske oli uskuda, et uhke bija ühendamise võimaluste kohta, siis tasub see vast maja maapealt hävitamiseks läks nii vähe vaja. Kui- välja tuua. dagi tuli olukorda leevendada ja rahva käsutusse anti uus mõisahoone - naabruses asuv endine mõisavalit- Priit Soom” seja maja. Mis lihtsalt tulnud, on ka kerge käest mi- Kalle Nurk nema. Ei möödunud viit aastatki, kui 1953. aastal talvisel valimiste ajal köeti rahvamaja ruumides asu- vas valimisjaoskonnas ahi ülearu kuumaks ning järg- juubeLite rüüs tsooru mise päeva hommikuks oli ka mõisavalitseja maja maha põletatud. Kolm on kohtu seaduseks. Nii oldigi rahvamaja sunnitud ehitama Tsooru kolmas rahvamaja, milleks valiti mõisaaegne sõiduhobuste tall kus kolhoos nüüd 28. aprillil tähistati Tsooru rahvamaja 90. tegevus- sigu kasvatas. Praegune rahvamajahoone avati 60. aastat. Enam kui kaks tundi kestnud kontserdile ja aastat tagasi 1958. aastal suurte oktoobripidustustega. õnnitluste voorule järgnes tants ansambliga Absoluut Teadaolev Tsooru kultuurielu ajalugu ulatub aasta- Lühis. kümneid varasematesse aegadesse. Juba 1869. aastal Alates 1918. aastast on eesti rahvas nelja inimpõlve käidi mõisniku soetatud vaskpillidega Tartus esime- vältel tunda saanud nii rõõme kui ka raskeid katsu- sel üldlaulupeol. 1930. aastatel juhatas siinset puhk- musi. Selle aja jooksul on tekkinud olukordi, mida on pilliorkestrit Lepistu kooli direktor Heinrich Pill. põhjust meelest pidada. 90 aastat tagasi otsustati Teine puhkpilli mängimise kõrghetk oli aastatel Tsooru mõisahäärber anda seltsirahva käsutusse. Seni 1965-1972, kui Lepistu kooli direktor Aksel Koppel oli siinkandis suuremate kultuurisündmuste korralda- taas mehed kokku kutsus ja pasunatele puhuti hääled miseks kasutatud Lepistu koolimaja saali. 1930. aas- sisse. tal ostis Tsooru Haridusselts hoone enda valdusesse. „Tsooru rahvamaja 90“ juubelipidustusel osales üle 120 inimese. Peoliste hulgas oli nii lauljaid, muusikuid, tantsijaid kui ka publikumi, oma inimesi ja külalisi. Pilt on tehtud pärast kontserti enne juubelitordi lahtilõikamist. Foto: Talvar Nurk Sverdlovi nimelise kolhoosi abiga soetati ka uued Ajalooridu uurides selgub, et lisaks puhk- vaskpillid ning vanad anti kooli kasutusele. Nii oligi pilliorkestrile on sajand täis ka siinse kandi siinkandis koguni kaks puhkpilliorkestrit. Pärast teatritegevusest. Eriti populaarsed olid Luhametsa Aksel Koppeli elukohamuutust võttis mõneks aastaks kandis noorusaastad mööda saatnud kirjanik Juhan juhtohjad enda kätte eesti muusik, rahvalaulude Jaigi nii lavastused kui ka tema kirjapandud näite- koguja, pedagoog, dirigent ja orkestrijuht Karl Lembit mängud. Viimased kümmekond aastat aga on Laine Sibul. Keerovi juhendamisel Tsooru külateater oma män- gudega rahvast lõbustanud kõigis Lõuna-Eesti maakondades. Ka Tsooru kandi laululembusest on mõndagi teada. Juba sadakond aastat tagasi oli Luhametsa külas oma laulukoor. 1970. aastal oli esindatud isegi nii nais- ansambel kui ka meesansambel. Küla pillimeeste akordioni ja kandlemuusika vahetas 1970. aastate alguses välja esimene kitarristide ansambel, mille järjepidev kuulsusrikas tegevus Tsoorus kestis 35 aastat. Nii näiteks ansambli „Melismid” ajal oli tantsupidude järgi nii suur nõudlus, et suvekuudel Tsooru puhkpilliorkester Võrus kultuurimaja Kannel ees. Pilt on tehtud 1971. aastal. toimusid siinses rahvamajas isegi kahel korral nädalas tantsuõhtud. Ühele aastalõpu peole oli rahvast kohale saabunud niivõrd palju, et kõik ei mahtunud saaliuksest sissegi, rääkimata siis veel ruumis tantsimisest. Sama ansambli mängu võis korra vaadata ka läbi teleekraani. Ansamblite üheks alussambaks oli Henn Ploom, kes koolitas välja noori pilli mängima, luues üha uusi ansambleid. Alates 1993. aastast kuni 2009. aastani juhtis ta Tsooru rahvamaja tegevust. Tema juhendamisel on mänginud nii Tsooru külakapell kui ka kümmekond aastat laulnud lauluansambel. Aprillikuisel rahvamajas toi- munud juubelite pidustustel pidas Tsooru sega- ansambel „Laululust“ Ive Ruusamäe juhendamisel Tsooru külateater esietenduse „Mis teil viga on?” 10. märtsil oma kümnendat kooskäimise aastapäeva. 2018 toimunud esietenduspäeval. Pildil istuvad Jarek Jõela (vasakul), Ragne Jõela, Marge Annus, Ale Annus ja Janek Sisas. Seisavad Herki Hillak, Lily Keerov, Annely Vissel, Rainer Hillak, Ly raudsepp ja lavastaja Laine Keerov. Foto: Liis Keerov algusaastatel. Ükski Tsooru tantsurühmadest pole aga nii pikalt ilma vahepausideta vastu pidanud. Rühma esimesed kaks aastat juhendas Koidula Kuus ja andis siis juhtohjad üle Kalle Nurgale. Mitmed praeguse rühma algaastate liikmed löövad veel praegugi kaasa (Ene Sõmer, Helle Ilves, Sirle Nurk, Tiiu Vassiljeva). Mai kuus toimunud Kagu-Eesti tantsupidu sundis neidki tuge otsima Lüllemäe naisrahvatantsurühma liikmete hulgast.

Ansambel „Laululust“ Kati Harak (vasakult), Mare Mägi, Vladimir Vassiljev, Ly Raudsepp, Sirle Nurk, Sylva Viin, Liia Sibul, Kerli Koobak, Kaire Niilus ja juhendaja Ive Ruusamäe. Foto: Talvar Nurk Tsoorulase August Kroonmäe mälestustest on meil teada, et ta tantsis rahvatantsurühmas juba 1932. aas- tal. Vanim olemasolev foto rahvatantsijatest pärineb aastast 1939 rahvamaja avamispeolt.

Tsooru ja Lüllemäe koondnaisrahvatantsurühm kolmandal Kagu-Eesti tantsupeol. Esimeses reas Liis Neve (vasakul), Silva Viin, Aronika Nõmme ja Kaire Vaga.Keskel juhendajad Elin Lihten ja Kalle Nurk. Tagareas Sirle nurk, Ene Sõmer, Kati Harak, Helle Ilves, Kaidi Tsimmer, Ulvi Sarapuu, Liia kalvet ja Karmen Dräbtsinski .

Kas ka 2017. aasta sügisel Merle Kuke juhendami- sel alus pandud line-tantstrupp „Tsooruline” (loe tsoorulain) jõuab ümmarguse tähtpäevani, näitab tulevik. Rahvamaja juubelipeole saabunud külalisesinejad Tsooru segarahvatantsurühm 17. septembril 1939. aasta. Pildil Päivake, Pärliine, Antsla muusikakool ja Võru istuvad Erna Kõivupuu (vasakult), Pokk, Pärja Leer (Leinus), segarahvatantsurühm Kannel sisustasid kontserdi osa tantsuõpetaja, Juku Kattai ja Raivo Must. Seisavad Ülo Pärg, oma etteastetega. Segarühm Võru Kannel tõi kingitu- Valter Puija, Senni Vaab (Vähi), August Lüüs, Linda (Saarna) seks kaasa poolmagusa kirsipuu „Huvimaja“, mille Lüüs, Eduard Ploom, Hilda Kõivupuu (Must) ja Evald Jänes. istutasid 3. mail mulda Tsooru rahvamajja õppepäe- Foto: Hilda Musti erakogust. vale tulnud Võrumaa rahvamajade juhatajad. Uue tõuke sai rahvatants 1947. aastal, kui Roosiku külla asus elama ja kohalikus koolis õpetajaametit pi- dama Koidula Rajala, hiljem Kuus. 55 aastat sai tema südameasjaks rahvatants Lepistu koolis ja Tsooru rahvamajas. Aastatel 1963 kuni 1991. töötas ta ka 28 aastat rahvamaja juhatajana. Tema juhendamisel on kokku ligi pooltuhat tantsijat rahvatantsu keerutanud. On olnud hetki, kui korraga on Tsoorus tantsinud ligi poolsada inimest. Nii näiteks osaleti 2006. aastal Kubija tantsupeol nelja rühma ja 35 tantsijaga. Täna- ne olukord on sundinud Tsooru segarühma otsima tuge Mõnistest. 2013. aastal ühinesid kahe rahvamaja segarühma tantsijaid, kes on esinenud nii Mõniste segarühma kui ka MõHaTso nime all. Võrumaa rahvamajade juhid istutatsid 3. mail Tsooru rahva- Naisrahvatantsurühm Koidukiired on koos tantsi- maja ette Koidula Kuusile püstitatud mälestuspingi taha nud juba 20 aastat. Ajaloomärkmed pajatavad, et kirsipuu „Huvimaja“. Tsooru naisrahvatantsurühm on mõningatel varase- Kalle Nurk, matelgi aegadel olnud esindatud, seda eeskätt 1950. Tsooru rahvamaja juhataja aastast 2009 Ka Külalehe toimetus hoidis sündmuste käigul õppused „siiL 2018” tsoorus silma peal. Nii saime teada, et üks rahvamaja juures peatunud väeosa oli sunnitud maha jätma eelmise peatuskoha. Seda ei loeta mitte taganemiseks. Õp- puste käigus lihtsalt mängitakse erinevaid situ- atsioone. Selleks on mitmed vaatlejad, kes siis edastavadki vastavaid korraldusi. Seega pikalt ette ei teatud, milline ja millal uus käsk tuleb. Kahe nädalaga kogeti nii mõndagi. Kohalik elanikkond suhtus sõjategevusse mõistvalt. Igati püü- ti olla vastutulelikud. Oli kuulda, et mõnes kohas saa- nud sõdurpoisid saunas käidud, teises aga kutsutud talutarre sööma. Teisalt aga sõdurid võtnud metsas maha surnud puud, need ära tükeldanud ja omanikule ka koju toonud. Nii mitmegi suust kuuldus lugusid, Sõjamasinad rajvamaja juures kolhoosiaegse kontoriesisel kuidas sõdurpoisid sõjategevusest vabal hetkel tsi- parklas. Fotod: Kalle Nurk viilelanikele oma abistavat kätt pakkunud. Taasiseseisvumise aja suurim sõjaline õppus Siil Need olid siiski ainult õppused ning hirmu asemel 2018 toimus ajavahemikul 2.-14. mai Lõuna-Eestis. tunti ja kogeti rohkem põnevust. Kahjuks käib maa- Õppus, kus osales üle 15 000 ajateenija, reservväe- ilmas mitmel pool sõjategevus, mille tegelikkust sai- lase, kaitseväelase, kaitseliitlase, naiskodukaitsja ja me me tunda kolm põlvkonda tagasi. Riigid teevad liitlasvägede sõduri, haaras endasse ka Tsooru kandi. suuri kulutusi, et sõda ära hoida. Samas kogeme, kui Kahe nädala jooksul puutusid paljud siinsete külade vähe on vaja ja kui palju võtab aega, et suunata relva- elanikud õppustega kokku. Esimese etapi jooksul torud vastamisi. Me ei tohiks kunagi valvsust uinuta- (kuni 4. mai) saavutasid õppusel osalevad üksused da ja olema kõigeks valmis. lahinguvalmiduse. 5.-7. maini harjutas 1. ja 2. jala- väebrigaad koostööd Kaitseliidu lahingugruppide ja Kalle Nurk liitlastega. Nii saabusidki 4. mai õhtul Tsoorumaile autodega esimesed sõdurpoisid. Kõikjal võis kohata maskeerunud sõdalasi. Nii näiteks oli üheks peatus- südamemuusika festivaL kohaks ka Tsooru rahvamaja, staap aga asus Savilöövi küla metsas. Tore oli kirjuks võõbatud nägude hulgas ja „ the heart way” pLaat näha tuttavaid kaitseliitlasi. Muusika ei helise mitte ainult Madis Meisteri ja Õppuste kolmas ehk õppelahingute etapp, mis kestis Eva-Lotta Vunderi sisemuses, vaid seda kiirgab välja 8. maist 12. maini käigus oli tunda tihedat väeosade nende südamest. Nii toimuski 14.- 15. juulil liikumist. Erinevatesse rollidesse olid kaasatud nii Roosikus juba teine „Südamemuusika festival“. NATO lahingugrupi üksused kui ka kaitseväelased Ukrainast, Gruusiast, Iirimaalt Soomest ja Rootsist - Palavaid päiksekiiri leevendas pargipuude alt läbi- kokku 15. riigist. Tsooru alevikus laskmist ei puhuvad tuuleiilid. Kahe päeva jooksul oli võimalus toimunud, küll aga olid sissesõiduteed mineeritud. nautida Lenna, Curly Stringsi, Andre Maakeri, Teistes külades aga võis kuulda nii suuremad kui Adeele Sepa, Hajime Sakita (Jaapan), Laulupesa väiksemad relvatäringud. laste ja Eva-Lotta Vunder & Madis Meisteri muusikaesitlusi. Nii mõnigi tunnistas, et kõik see kogetu pani mõneski asjas teistmoodi mõtlema ja ümbritsevat nägema. Coop Pank oli festivalipargis üles seadnud info- telgi. Nemad pakkusid ka kontsertide ajaks mugavaid vaatamistoole ning võimalust köierõnga täpsusviset. Rõngas pidi läbima Coop Panga asukohti märgista- vaid tokikesi, mille hulgas oli ka Tsooru kauplus. Coop panga turundusjuht Tiina Tali tutvustas, et Coop Panga ja Coopgrupi ühiseks huviks ja missioo- niks on hoida elu igas Eestimaa nurgas. Augustikuu alguseks saab kõikides Coopi kauplustes olema või- Miinipaigaldajate rühm Tsooru paisjärveäärsel teel. malus võtta kassast sularaha. Siis ei pea enam otsima pangaautomaate, vaid raha saab välja võtta ka kas- sast. aastal toimuks, tuleb nii mõnigi asi ümber mängida. Üks neist on valla suhtumine noorte ettevõtmistesse. Nii suurt ja laiapõhjalist üritust ei korralda mõnesaja euroga. Raha aga mängib olulist rolli. See pole heate- gevusüritus ja kurb on kuulda, kui noortest koosnev korraldustoimkond peab enda poolt lisaks tööle ja ajale veel välja käima tuhandeid eurosid. Peab põhja- likult analüüsima, kellele ja kui vaja on, et toimuks ka kolmas Südamemuusika festival. Hetkel on selle toimumine suure küsimärgi all.

Festivalil osalejad seadsid ennast mugavalt sisse Coop Panga poolt laenutatud toolides. Fotod: Kalle Nurk

Südamemuusika festivalile pani lõpppunkti ansambel Curly Strings, kes meelitas rahva tantsulatsile.

Kalle Nurk

õnnitLeme septembrikuu sünnipäevaLapsi Nii nagu Südememuusika festival, sai ka plaadi „The Heart Way” (Südametee) valmimine alguse sisemisest tundest ja tungist midagi luua. Plaadi `”The Heart Way” on kujundanud Tuuli Laumets ning sisaldab Eva-Lotta Vunderi ja Madis 83 SISAS ILME 07.09.1935 Tsooru küla Meisteri loomingut. 81 VALLING HILJA 26.09.1937 Kikkaoja küla Südamemuusika festivalil esitlesid Eva-Lotta Vunder 77 KIVI IVI 15.09.1941 Luhametsa küla ja Madis Meister oma vastvalminud plaati „The Heart 77 PIHU ENDEL 01.09.1941 Savilöövi küla Way“. Eva-Lotta jutustas, et sellesse plaati on pannud 74 MAIS VIRVE 01.09.1944 Roosiku küla nad kogu oma armastuse. Madis Meister aga 74 REILJAN MAIE 06.09.1944 Viirapalu küla mõtestas lahti plaadil „The Heart Way“ nimiloo sün- 64 VASSILJEVA TIIU 28.09.1954 Tsooru küla ni, saades inspiratsiooni autoga pimedas sõites. Tea- 61 VÄITS LIIDIA 03.09.1957 des küll sihtkohta, näed ometi teed läbides ette vaid Tsooru küla 60 PLOOM MAIRE 30.09.1958 lühikesi lõikusid. Eks ole nende mõlema elugi prae- Tsooru küla gusel hetkel kui pimeduses kompimine. Eesmärki- 56 KOOBAK LIILI 28.09.1962 Kikkaoja küla deni jõudmiseks on valgustatud ainult väike osa, val- 56 REHEMETS RIINA 25.09.1962 Tsooru küla mis peab olema ootamatusteks. 55 PUKK LUULE 24.09.1963 Litsmetsa küla 55 SIBUL TIIT 02.09.1963 Tsooru küla Aitäh korraldajatele. Jääb loota, et Madis Meister ja 55 TALJA AAVO 28.09.1963 Eva-Lotta Vunder taastuvad kiiresti suurürituse Tsooru küla korraldamisest ning neil jagub tahet ja armastust ka 53 PÜTSEP HEILI 25.09.1965 Roosiku küla kolmanda Südamemuusika festivali korraldamiseks. Et Südamemuusika festival Roosikul ka järgmisel Pühapäeval, 19. augustil kell 12 Tsooru rahvamaja juures

LAUPÄEVAL, 25. AUGUSTIL KELL 20 SUVELÕPUSIMMAN TSOORUS

29. septembril kell 12 Tsooru rahvamajas pLayback

"heino tartes ja noored sõbrad"

Tsooru kandi rahva teabeleht Väljaandja ja toimetaja: Kalle Nurk tel: 5193 0084 Kuulutused ja kaastööd: [email protected] Külaleht Internetis: http:/tsoorukant.planet.e Kalle Nurga filmimaterjal youtube`s: Tsooru Kant