DOCSLIB.ORG

110 Aastat Luhametsa Küla

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
110 Aastat Luhametsa Küla Teisipäev, 14. august 2018 Tsooru kandi rahva teabeleht nr 132 Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu 110 aastat Luhametsa küLa tanud. Aga et vatsad liiga suureks ei paisuks, olid ka- Luhametsa külapäev 28. juulil 2018. Fotod: Katrin Kullo Külavanema kandidaatidel Janyka Vellakul ja Alari Kolkil tuli mitmel korral vastamisi seista. Luhametsa küla 110. sünnipäeva tähistati 28. juulil külapäevaga nagu kombeks. Oma küla rahvas korral- vas ka teatevõistlused. Võistkonnad Luha ja Metsa das endale ja sõpradele mõnusa ning tegusa laupäeva. jäid lõppkokkuvõttes viiki - kes panustas stiilile, kes Hea ilma kaasabil oli kohal üle 60 inimese. kiirusele. Kiitus ja tänu teatevõistluse korraldajale Esindatud olid tõepoolest mitu põlvkonda - huumorisoone eest! põlvepikkustest latsekestest kuni tõeliselt väärikateni. Huvilised sõitsid ka Juhan Jaigi sünnikodu aladele Luhametsa küla mälestuskivi juures mälestati lah- uudistama. Tõsi, nii see kui mitmed teised kunagised kunuid, võeti kogukonda vastu küla uued elanikud võimsad talupaigad on Luhametsas loodusesse uppu- ning räägiti Luhametsa ajaloost. Mis peamine - suu- nud. Henri Otsing tutvustas Juhan Jaigi kooliteele rest tuulest hoolimata kuulati üksteist ja oldi koos. matkaraja loomise mõtet, mis võiks külaelu oma- Tundsin vastse Luhametsa elanikuna, et nüüd on meie moodi elavdada. pere küll tõeliselt omaks võetud. Tihedas programmis jätkas Krabi külateater eten- Arutati ka, mis uusasukaid ja juba mujal tegutsejaid dusega „Tondinaha“. Nii et meeled said lahutatud ja siia ikka tagasi toob. Üksmeelselt nenditi, et Luha- jahutatud. Traditsioone hoidis elus lõõtsamees Alo metsa on eriline paik, kus on alati olnud soojad ja Piho. Tänu tema pillisaatele tekkis ilusa-eheda peo abivalmid inimesed. atmosfäär - nagu ikka, kui olulise tähistuseks on koos Kui supp söödud ja meel ergas, valiti külavanem. lauldud ja tantsitud. Valituks osutus Janyka Vellak, kes ka külapäeva kor- Veel kord - õhkkond oli sõbralik ja soe (nagu Eesti raldustiimis väga tänuväärset rolli mängis. Alari Kolk suvi), üksteise vastu tunti huvi ja oldi lahked. Jääme jäi üsna napilt teiseks, ent kandidaadid pidasid mõist- lootma, et külarahvas üksteisega juba varem kui 10 likuks külaelu edendamiseks edaspidi sõbralikult aasta pärast jälle kohtub ja niisama juttu puhub. koostööd teha. Piknikulaud oli lookas, iga talu oli midagi küpse- Katrin Kullo, Kurgja talu juhataja Ene Sõmeri poole. Täpsemat informatsiooni eLustamisseade „aed” nüüd saab ka telefonil 7852535. MTÜ Vingerpussil on ka plaanis tervisetuba vajalike vahenditega veelgi enam sisustada. tsooru raamatukogus Roosiku külas tegutsev MTÜ Vingerpuss on kirju- tanud ka projekti Tsoorus 16tunnise esmaabi kooli- tuse läbiviimiseks, millele oodatakse rahastamis- vastust augustikuu lõpuks. Kui kõik õnnestub, on septembrikuu alguses oodata Tsooru rahvamajas jär- jekordset koolitust. Kindlasti tasub kasutada kõigil seda soodsat võimalust, sest ise teadmisi täiendades omandab oskusi ka teisi aidata. Kalle Nurk roosiku küLas tehakse massaaži Aleksei Štšegolihhin tutvustab elustamisaparaati AED, mille maaletoojaks ta alates 2009. aastast on. Pilt on tehtud 8. augustil 2018 Tsooru tervisetoa avamispäeval. Kay ja Beate NiColaus ostsid 2012. aastal Roosiku Foto: Kalle Nurk külas asuva Puusepa talu, mis asub endise Hedo talu südamikus. Hedo talu kuulus möödunud sajandi al- Eelmises Külalehe ilmus artikkel „Tsooru rahva- guses Kay vanaisale. Kui 1939. aastal Saksamaa kut- majas avatakse tervisetuba”, mis saigi 8. augustil sus kõiki sakslasi Eestist naasma oma kodumaale, teoks. Tsooru raamatukokku, kus tervisetuba asub, ostis Eesti riik nende ligi 100 hektarise talu ära. saabus kohale 12 inimest. Kohal oli ka elustamis- Kõigest sellest on juttu ka raamatus „100 aastat seadme AED maaletooja Aleksei Štšegolihhin osa- Lepistu koolimaja Võrumaal” peatükis „Roosiku küla ühingust MedFirst. Aleksei on Tallinna kiirabis töö- kui Lepistu kooli kauane tagala ja praegune mäles- tanud juba 16 aastat ja teeb koostööd emaabi kooli- tuste varasalv”. Perekond NiColaus elab Berliinis. tuskeskusega. See oli tema projekt, kui 2009. aastal Kuus aastat on nad elanud ka Põhja-Iisraelis, rajanud alustas pealinnas tegevust jalgrattapatrull, et Vana- sinna oliivikasvatuse ja toodavad oliivi õli. Suve vee- linnas kiiremini abivajajani jõuda. On seal ju kohati davad nad Eestis Puusepa talus. Kuue aastaga on autoga juurdepääs raskendatud. Rattapatrullil ei ol- hektari suurune maalapike korda tehtud, alustatud nud võimalik suurt elustusaparaati endaga kaasas elumaja restaureerimisega ning reisijatele pakutakse kanda. Tekkis vajadus väiksema ja käeparasema jä- kämpinguteenust. On võimalus duši all käia ja pesu rele. Nii saigi Alekseist mees, kes tõi Eestisse esi- pesta. 2013. aasta 1. aprillist asutasid nad Hedo talu mese elustamisaparaadi AED. Tänaseks on neid OÜ, mis registreeritud Roosiku külla. Eestimaal ligikaudu 250 kohas. Eriti on elustamis- aparaatide järgi nõudlus kasvanud viimase 2-3 aastaga, kui üha sagedamini spordisaalides või suur- tes inimeste kogunemiskohtades on esile tulnud äkk- surma juhtumeid. Äkksurma võivad põhjustada ter- vislik seisund (näiteks infarkt), võõrkeha sattumine hingetorru, uppumine ja veel mitmed muud juhud. Äkksurma puhul on abi andmisel kõige määravamaks esimese viie minuti tegutsemine. Eestis kiirabi koha- lejõudmise ajaks loetakse keskmiselt pool tundi. Ini- mene ei sure mitte siis, kui süda seiskub, vaid kui kaob aju hapnikuga varustamine. Beate Nicolaus Tsooru raamatukogus tervisetoa avamis- päeval. Foto: Kalle Nurk Aleksei Štšegolihhin andis avamispäevale tulnuile paaritunnise koolituse, kuidas tegutseda äkksurma Beate töötab füsioterapeudina ja on õppinud loo- puhul ning kuidas kasutada kriisiolukorras AED dusravi. 8. augustil Tsooru tervisetoa avamisel, kus aparaati. viibis ka Beate, tegi Külalehe toimetus Ruuta Küttimi Elustamisaparaat AED asub Tsooru raamatukogus vahendusel põgusa tutvuse Puusepa talu perenaisega. peauksest sisenedes otse raamaturiiuli peal. Raama- Beate NiColaus pole Eestis eriti ringi käinud. Vaja- tukogus saab nüüd mõõta ka vererõhku ning võtta duse korral sõidetakse Võrru kauba järele. Kaks aas- vereproove. Selleks tuleb pöörduda raamatukogu- tat tagasi, kui tema isa Eestis külas oli, tutvuti lähe- malt Võrumaal asuvate mõisatega. Eestis puhkusel viibides pakub Beate massaažiteenust. Tal on õpitud mõttetaLgud oskused klassikalise- ja traditsioonilise hiina massaži roosiku küLas tegemiseks. Lisaks sellele omab lümfimassaaži tege- mise oskust, mida Berliinis ka igapäevaselt praktiseerib. Lümfimassaaž ehk manuaalne on nahka ja nahaalu- seid kudesid mõjutav pindmine massaaž, mis stimu- leerib lümfivedeliku voolu ja ergutab jääkainete eemaldamist kehast, lõdvestab ja leevendab lihaspin- geid, mõjub hästi tursete, vereringehäirete ja aine- vahetushaiguste puhul. Üldiselt on lümfidrenaaž Eestis vähe levinud. Beate teab ühte inimest Tallinnas, kes on käinud Saksamaal lümfimassaaži tegemist õppimas. Beate mõlgutab mõtteid, kuidas seda massaažiteenust Lõuna-Eestis laialdasemalt pakkuda saaks. Roosiku küla arengukava mõttetalgutele tuli kohale 1/3 Beate võtab oma patsiente vastu Puusepa talus elanikkonnast. Fotod: Kalle Nurk telgis maha pandud matil. Võimalus on teda aga ka koju kutsuda või leida muu neutraalne koht. Suhtlus- Roosiku küla arengukava kokkupanemine on täis- vormiks on inglise ja saksa keel. Seetõttu ongi soovi- tuules. Juuli kuu jooksul külastasid Ruuta Küttim ja tav, kui ei oska kumbagi keelt, massažile minnes esi- Kalle Nurk küla majapidamisi ning vestlesid ligi- mesel korral kaasa võtta keegi keeleoskaja, kes an- kaudu 30 inimesega. Koguti külaelanike mõtteid ja naks edasi info valu tekitavatest kohtadest. Füsiotera- tähelepanekuid. peudina töötav Beate leiab oskuslikult üles kõik sõlm- punktid ja vastavalt haiguskohtadele kasutab kombi- neeritult eelnimetatud massaaži viise. Inimesed, kes on käinud Beate juures massaažil, on vaimustuses. Seal kogetu on midagi muud, millega oleme harjunud. Beate pühendub just haigete kohtade leidmisele ja sõlmede lahtiharutamisele. Pool tundi massaaži läheb patsiendile maksma 10 eurot. Augustikuu lõpus sõidab Beate Saksamaale tagasi ning tuleb Eestisse taas järgmisel suvel. Enne ärasõitu on tal plaanis käia mingil kohalikul kontserdil. Selleks sobiks väga hästi Urvaste kihelkonnapäev, mis toimub 25. augustil Uhtjärve ääres. Roosiku küla arengukava koostamise mõttetalgutel Soovime Beatele ja Kayle toredat suve jätku ning moodustati ka võõrkeelne töögrupp, mida juhtis Aivar Küttim abivajajatele kerget teeleidmist Roosiku külas (vasakul). asuvasse Puusepa tallu Hedole. Kalle Nurk 6. augusti keskpäeval koguneti Roosiku Šokolaadi- EstWin baasvõrgu vahendusel võrdsed võimalused tuppa, et teha kolmetunnine esimene koondrünnak oma tarbijateni jõudmiseks, ühendatakse baasvõrgu arengukava valmimiseks. Päeva juhtis eraettevõtja ehituse käigus kõik sidetrassi lähistele jäävad side- Maila Kuusik, kes tegutsenud mõttetalgute läbivii- operaatorite sõlmed. misega enam kui 20 aastat. Kohaletulnud jagunesid Projekti lõppedes peaks 98% Eestis paiknevatest kolme gruppi, millest üks oli inglisekeelne, sest külas majapidamistest, ettevõtetest ja asutustest asuma ra- elavad ju ka sakslased ja hollandlased. jatud baasvõrgust mitte kaugemal kui 1,5km. Selle Järgmises etapis tehakse päevatööst kokkuvõte ning eesmärgi saavutamiseks tuleb välja ehitada üle 6000 koostatakse esialgne arengukava versioon, mis saade- km optilisi kaableid ning peab ühendama ja looma takse kõigile külaelanikele tutvumiseks.
Load more

Recommended publications
  • Urvaste Viiuldajad Otto Hiiop Ja Kristjan Joakit Ning Nende Repertuaar
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Pärimusmuusika osakond Marju Varblane URVASTE VIIULDAJAD OTTO HIIOP JA KRISTJAN JOAKIT NING NENDE REPERTUAAR Seminaritöö Juhendaja: Taive Särg, PhD VILJANDI 2007 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. Töö eesmärk.......................................................................................................3 2. Uurimisaines ......................................................................................................4 1. VIIULI JA VIIULIMÄNGU AJALOOST EESTI RAHVATRADITSIOONIS...6 2. RAHVAMUUSIKA HELIPLAADISTAMINE 1930. AASTATEL ....................8 2.1 August Pulsti elust ...........................................................................................8 2.2 August Pulst rahvaluule kogujana ja heliplaadistamise juhina........................9 2.3 Üldist heliplaadistamisest ................................................................................9 2.4 Otto Hiiopi ja Kristjan Joakiti salvestamine..................................................10 3. URVASTE VIIULDAJAD OTTO HIIOP JA KRISTJAN JOAKIT ......................12 3.1. Otto Hiiop .....................................................................................................12 3.2. Kristjan Joakit...............................................................................................13
    [Show full text]
  • VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade
    VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna hetkeolukorra ülevaade Võru maakond Jaanuar 2019 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE 4 MAAKONNA HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE 9 1. RAHVASTIK 9 1.1. Senised arengud 9 1.2 Peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused 12 2. MAJANDUSVALDKOND 13 2.1. Maakonna majanduse üldiseloomustus 13 2.2. Ettevõtluse tugistruktuurid 19 2.3. Ettevõtlusalad maakonnas 21 2.4. Turism 21 2.5. Kaugtöö 30 2.6. Omavalitsuste finantsid 30 2.7. Peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 32 3. HARIDUSVALDKOND 33 3.1. Alusharidus 33 3.2. Üldharidus 35 3.3. Huviharidus 40 3.4. Kutseharidus 41 3.5. Noorsootöö 43 3.6. Peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 45 4. SOTSIAAL-JA TERVISHOIUVALDKOND 46 4.1. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus 46 4.2. Peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused 53 5. KODANIKUÜHISKOND, KULTUUR, SPORT JA ERIPÄRA. 53 5.1. Kodanikuühiskonna areng 53 5.2. Sport 57 5.3. Kultuur ja omapära 58 5.4. Peamised kodanikuühiskonna, eripära-, kultuuri- ja spordivaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 63 6. TARISTU JA KESKKOND 64 6.1. Ühendused 64 6.2. Keskkond 66 7. HALDUSKORRALDUS JA MAINE 72 2 7.1. Halduskorraldus 72 7.2. Maine 74 7.3. Riiklikud struktuurid 76 KASUTATUD MATERJALID 78 3 LÜHIKOKKUVÕTE Rahvastik Võru maakond asub Kagu-Eestis, piirnedes lõunas Läti Vabariigi, idas Vene Föderatsiooni, põhjas, kirdes Põlva maakonnaga ning läänes Valga maakonnaga. Maakonna administratiivseks keskuseks on Võru linn. Kokku on maakonnas haldusreformi järgselt 5 omavalitsust: Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vallad ning Võru linn (vt joonis 1). Võru maakonna kogupindala on 2 773 km2, moodustades 6,1% Eesti Vabariigi pindalast.
    [Show full text]
  • Valev Uibopuu Bibliograafia
    V Õ R U M A A T O E T U B V A I M U K U L T U U R I L E VALEV UIBOPUU 19.10.1913 – 18.03.1997 BIBLIOGRAAFIA Koostaja: Maie Elstein Võru, 2013 Sisukord VALEV UIBOPUU ELULUGU ................................................................................................ 4 SAATEKS .................................................................................................................................. 9 KIRJANDUSNIMESTIK ......................................................................................................... 11 I. VALEV UIBOPUU LOOMING ....................................................................................... 11 A. ILUKIRJANDUS EESTI KEELES ........................................................................... 11 B. ILUKIRJANDUS VÕÕRKEELES ............................................................................. 22 C. ILUKIRJANDUS KOGUMIKES JA PERIOODIKAS ............................................. 25 II VALEV UIBOPUU TOIMETAJA, KOOSTAJA, KAASAUTOR, JUHENDAJA .......... 33 A. RAAMATUD EESTI KEELES ................................................................................... 33 B. AJAKIRJAD, RAAMATUD VÕÕRKEELES ........................................................... 38 III KIRJANDUSTEADUS JA -TEOORIA .......................................................................... 39 IV KIRJANDUSKRIITIKA. ARVUSTUSED. ÜLEVAATED EESTI JA VÕÕRKEELES 41 V VALEV UIBOPUU KEELETEADUSLIKUD TÖÖD. ................................................... 48 A. RAAMATUD. ARTIKLID EESTI JA VÕÕRKEELES .............................................
    [Show full text]
  • Comenius Antsla Gümnaasiumis
    Jälgi meid ka sotsiaalmeedias: http://www.facebook.com/Antslavald Nr 6 (40) DETSEMBER 2012 • www.antsla.ee/vallaleht Comenius Antsla Kätte on jõudnud talv ning mahasadanud lumi või- Gümnaasiumis maldab kõigil soovijatel Sel õppeaastal algas tega koolitöös. Õpetajad ana- Antsla Terviserajal suusa- Antsla Gümnaasiumis taas lüüsisid tehtut ning arutasid Comeniuse koostööprojekt, tulevikuplaane. Pärast kooli- mõnusid nautida. Suusarada foto: JANEK JOAB on valgustatud iga päev kella mille rahvusvahelises mees- lõunat ja tunnikest vaba aega 21-ni ja ootab kõiki tervise- konnas osalevad 10 kooli valmistuti esinemisteks. sportlasi. Neil, kes soovivad üheksast erinevast Euroopa Sportlaste plakatitest sai mul- rajal kõndida, palume seda riigist: Saksamaa, Poola, jetavaldav näitus. Fuajeesse teha raja välimises servas. Leedu, Rumeenia, Ungari, püstitatud laval tervitasid Suusaraja hooldamine Itaalia, Hispaania, Eesti, projektis osalejaid kõigepealt nõuab spetsiaalseid raja- Türgi. Projekti teema on kohalikud võimuesindajad. seadmeid. Siiani oleme püüd- “Tervislikud eluviisid teis- Seejärel tutvustasid õpilased nud rada hooldada ja hoida meliste seas erinevates Eu- põgusalt oma riiki ja kooli sõidetavana käepäraste va- roopa riikides”. Kahe aasta ning valitud sportlasi. Järg- henditega. Seoses sellega tegevuste sisse mahub muu- neva õhtuse koosviibimise kutsume kõiki suusaspordi hulgas kuus projektikoos- käigus tekitas näitus nii huvilisi üles toetama spet- olekut, neist esimene toimus mõnegi diskussiooni, üks- siaalse rajatallaja soetamist, 5.-8. novembril Saksamaal teise väljapanekuid uuriti millega suusarada paremini Viersenis. Meie koolist osa- huviga. ette valmistada ja hooldada. lesid selles kolm õpetajat Kolmas päev algas kooli Seade maksab 920 €, seni on (Aive Trummal, Kalle Sama- kokandushuviliste valmis- kogunenud 520 eurot 17 toe- rüütel ja Merle Paat) ja kaks tatud tervisliku hommiku- tajalt. Kui soovid samuti oma Aastas on kolm suurt usu- üldse, Luukas alustab Ristija Jumala armastusest.
    [Show full text]
  • Karula Rahvuspargi Kogukonnakoosolek Koroonaaja Tingimustes
    KARULA RAHVUSPARGI INFOLEHT NR. 73 SÜGIS 2020 Värbkakud pesitsevad vanades kuusikutes või kuuse-segametsades. Karula värbkaku püüdis fotole Janek Joab. Karula rahvuspargi kogukonnakoosolek koroonaaja tingimustes Kuna pole teada, kas ja kuna koosolekuid lubatakse ja Keskkonnaameti uus struktuur keelatakse, otsustasime sel korral anda Karula rahvuspargis Poollooduslike koosluste seisust toimuvast ülevaate kirjalikult. Seetõttu on Tarupettäi natuke RMK plaanid 2021. aastaks erandlik ja koosnebki peamiselt erinevate ametkondade Üraskikollete kaardistamine kokkuvõtetest, aruannetest ja plaanide tutvustustest. Karu- ja hundijuttu Paberväljaanne ei asenda võimalust koosolekul erinevaid Mure väikeveekogude ja märgalade teemasid arutada. Seepärast palume tekkivad küsimused ja pärast mõtted saata kirjalikult Keskkonnaameti töötajatele või Keskkonnaameti kooskõlastatud pöörduda telefoni teel. Lisaks palume tagasisidet, kas sellisel tegevused 2020. aastal kujul kord aastas ülevaate andmine on huvipakkuv? Või ollakse Keskkonnainspektsiooni ülevaade huvitatud tänapäevastest võimalustest, kus infotunde korraldatakse interneti vahendusel? Kindlasti on plaanis ka kohtumised silmast-silma. Kultuuripärandiga seotud tegevused Karulas 2021. aastal. Ootame huvilisi kolmapäeval, 11. novembril kell 10.00 Ähijärvele, et koos järgmise aasta tegevusi planeerida. 1 Uuest aastast Keskkonnaametis ja keskkonnainfo kättesaadavusest Õhema ja tublima riigi huvides hakkavad metsauuendust, kontrollitakse Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaamet uuest metsakultiveerimismaterjali
    [Show full text]
  • Isiksused Millenniumi Sugupuus
    Isiksused illenniumi sugupuus / sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu / 1 Vambola Raudsepp Majandusdoktor, TÜ professor Vambo- la Raudsepp (1941) sündinud Võrumaal, õppinud Antsla Keskkoolis, lõpetanud TPI majandusteaduskonna, kaitsnud kandidaadi kraadi (1971 Tartus) ja doktorikraadi (1983 St Peterburis). Koduloolane ja genealoogia- huviline. Isapoolsed sugujuured Sangaste ja Paistu kihelkonnas, emapoolsed sugujuured Urvaste ja Karula kihelkonnas. Isiksused illenniumi sugupuus / sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu / Märksõnad: sugupuu; sugulased; sugu- lusseosed; veresugulus; uurimismetoodi- ka; sünnikoht ja -aeg; kihelkonnad; vallad; talud; kirikuraamatud; revisjoniraamatud; elukoht; perekond; pereliikmed; rahvus; isiksused; siniverelised; elukäik; tegevus- valdkonnad; edulugu; surmaaeg; kalmistud; hauaplatsid. Suured isiksused kaunistavad igatSaateks sugupuud, nende elu võib võrrelda nö säraküünlaga. Sellest ka kõrgendatud huvi nende vastu. Eestlased üldjuhul oma tuhandeaastaseid sugupuid uurida ei saa, sest pole lihtsalt vajalikku andmebaasi, kuid piisab ka poole lühemast ajaperioodist. Asi on selles, et nagu näitavad arvutlused on kõik eestlased, kes elasid ligikaudu 500 aastat tagasi, meie tänaste (põlis)eestlaste esivanemad. Paradoks. Nüüdisajal on meie käsutuses umbes 400 aasta taguseid andmeid, mistõttu saame omi sugujuuri uurida juba näiteks 15 ja enamgi põlvkonda tagasi. Just seda ongi taot- letud, ehkki ise kaugemale kui 8 põlvkonda ajas tagasi ei ole läinud. Niisiis, nendest kaugetest aegadest alates kuni nüüdisajani olen
    [Show full text]
  • Valgamaa Aastaraamat 2014
    Valgamaa aastaraamat 2014 Valga 2015 Valga maavalitsus Kesk 12, 68203 Valga Internetis http://www.valga.maavalitsus.ee Koostanud Valga maavalitsus. Kui ei ole tegemist Valga maavalitsuse andmetega, siis on tabelitele lisatud vastav viide. Täname kõiki, kes aitasid kaasa raamatu valmimisele! Valga maavalitsus 2015 Keeleline korrektuur Sirje Ääremaa Kujundus ja küljendus Katrin Põdra Trükk Vali Press OÜ 300 eks, 160 lk Esikaane foto autor Elmo Saul, Nõuni Purjeklubi. Tagakaas: Valgamaa aasta tegu 2014 – Võidupüha paraad Valgas (Foto: Arvo Meeks) Valgamaa aasta teo 2014 nominent – Tõrva kinomaja taasavamine ja esimene Tõrva Dokfest (Foto: Andra Sööt) Valgamaa aasta teo 2014 nominent – Eesti lipu juubeli üle-eestiline tähistamine Otepääl (Fotod: Monika Otrokova) Raamatu väljaandmist rahastati siseministeeriumi vahenditest. VALGAMAA AASTARAAMAT 2014 3 Sisukord 1. Eessõna . 6 2. Elu Valgamaal 1914. aastal . 8 3. Valik 2014. aasta tähtsamatest sündmustest . 10 4. Juhtimine ja regionaalhaldus . 16 Valga maakond. Asend ja haldusjaotus. 16 Maakonna kujunemine. 17 Lipp ja vapp . 18 4.1. Haldusjaotus ja rahvastik . 19 4.2 Riiklikud institutsioonid. 22 Valga maavalitsus . 22 Kaitseliidu Valgamaa malev . 29 Päästeameti Lõuna päästekeskuse Valgamaa päästepiirkond. 30 Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskond . 32 Lõuna ringkonnaprokuratuuri Valga prokurörid . 36 Tartu maakohtu Valga kohtumaja . 36 Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Valga esindus . 36 Keeleinspektsiooni Lõuna-Eesti järelevalvetalitus . 37 Muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalveosakond. 37 Riigiarhiivi Valga osakond . 38 Tarbijakaitseamet . 39 Sihtasustus Innove Valgamaa Rajaleidja keskus . 39 Valgamaa nõustamiskomisjon . 40 4.3 Kohalikud omavalitsused. 41 Kohalike omavalitsuste eelarve. 41 MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit . 45 Olulisemad kohtumised, üritused ja sündmused . 47 Korraldatud suuremad üritused ja ettevõtmised. 48 Peamised koostööpartnerid, lõpule viidud ja käsilolevad projektid ning uued algatused .
    [Show full text]
  • Hankedokumendid
    Hankija nimi: ANTSLA VALLAVALITSUS Riigihanke nimetus: LUMETÕRJE TEOSTAMINE ANTSLA VALLAS AASTATEL 2014-2017 Viitenumber 156160 HANKEDOKUMENDID Hankemenetluse liik: LIHTMENETLUS SISUKORD 1. Üldandmed 2. Pakkujate kvalifitseerimise tingimused ning kvalifitseerimiseks nõutavad dokumendid 3. Pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine 4. Pakkumuse koostamise keel 5. Täiendavad dokumendid 6. Töövõtulepingu tingimused ja täitmise tähtpäev 7. Pakkumuse maksumus ja muud tingimused, millega peab pakkuja pakkumuse koostamisel arvestama 8. Pakkumuse vormistamine, esitamine ja muutmine 9. Selgitused 10. Pakkumuse jõusoleku aeg 11. Pakkumuste avamine 12. Pakkujate kvalifitseerimine 13. Pakkumuste vastavuse kontroll 14. Kõigi pakkumuste tagasilükkamise alused 15. Pakkumuste hindamise kriteeriumid, hindamine ja edukaks tunnistamine 16. Töövõtulepingu sõlmimine LISAD: Lisa I: Vormid Lisa II: Töövõtulepingu projekt Lisa III: Antsla valla tööpiirkonnad Lisa IV: Talviste teehoiutööde tehniline kirjeldus ja nõuded 1. Üldandmed 1.1. Hankija nimi ja andmed: Antsla Vallavalitsus, registrikood 75010418, Fr.R Kreutzwaldi 1, Antsla linn, 66403 Antsla vald. 1.2. Riigihanke nimetus: „LUMETÕRJE TEOSTAMINE ANTSLA VALLAS AASTATEL 2014-2017“ Hankelepingu esemeks on lumetõrje teostamine Antsla valla avalikes kasutuses olevatel teedel ja Antsla linna tänavatel ning Antsla Vallavalitsuse hallatavate asutuste ümbruses 2014-2017 a talveperioodil. Valla territoorium on jagatud kaheksaks tööpiirkonnaks. 1.2.1.Kehtestatud lumetõrje piirkonnad: Piirkond nr. 1: 1.2.1.1„Antsla linn“ (Põhjapiirkonna tänavad: Põllu, põik,Tuleviku, Ülesõidu, pumba, Oru, Oru- Põik, Kalda, Tamme, Kooli tee, Järve, haigla, Võidu, Võidu-Põik, Tiigi, Posti, Pargi, Metsa-Põik, Männi, Raudtee ja Tehnika, Lõunapiirkonna tänavad: Pärna, Lõuna, Kähri, Saare, Kanarbiku, Hämariku, Tööstuse, Nurme ning tee biopuhastini) lisaks riigiteedelt 25248 (Antsla-Sänna) kuni riigiteeni 25251 (Vaabina-Turumõisa-Säre) algavad erateed kuni taludeni. Bussijaama tee, plats ja parkla, kultuurikeskuse parkla, vallamaja parkla, gümnaasiumi territoorium.
    [Show full text]
  • Raamatukogud Võrumaal
    Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Raamatukogud Võrumaal Võru 2011 Koostajad: Inga Kuljus, Ere Raag Toimetaja: Anne Valmas Keeletoimetaja: Kaile Kabun Fotod: Kalle Jõgeva, erakogud Kujundaja: Priit Pajusalu Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Võru Linnavalitsus Hasartmängumaksu Nõukogu Baltic Rural Broadband Project Saateks Eessõna „Mitte midagi pole nii jõuline kui idee, mille aeg on kätte jõudnud." Hea lugeja! (Victor Hugo) Sinu käes on Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu. Alates raamatukogunduse alg- aastatest kuni tänase päevani välja on maakonna raamatukogud olnud pidevas arengus. Kogumiku „Raamatukogud Võrumaal" idee autor on Võrumaa Keskraamatukogu pea- Esimeste raamatukogude asutajaks olid haridusseltsid ning tolleaegsed aktiivsed tegelased raamatukoguhoidja Ere Raag. Eesmärgiks on anda ülevaade praegu Võrumaal tegutsevast 34 olid täis entusiasmi ja usku oma ettevõtmisse. Olulise tõuke raamatukogunduse arengule rahvaraamatukogust. andis haridusministeeriumi rahvahariduspäev Tallinnas 9.–10. novembril 1919, kus tunnistati Kogumiku aluseks on Võrumaa rahvaraamatukogude juhatajate 2003. aastal koostatud vajalikuks asutada rahvaraamatukogud igasse valda, kihelkonda ning linna. 1921. aasta koduloolised ülevaated. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal valmis 2007. aastal jaanuaris tegi haridusministeerium maakoolivalitsustele ettepaneku koostada raamatu- Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav trükis „Raamatukogud Võrumaal", mida kogude võrk ning kaasata sinna seltside ja koolide
    [Show full text]
  • Antsla Valla Arengukava Aastateks 2003-2011 Vastuvõtmine
    Väljaandja: Antsla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 202, 2654 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Vastu võetud 25.11.2003 nr 22 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96; 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõiked 1 ja 3 ning Antsla Vallavolikogu 15. aprilli 2003. a määrusega nr 9 kinnitatud «Antsla valla põhimääruse» (KO 2003, 56, 1387) punktid 26.1.7 ja 63, Antsla Vallavolikogu määrab: 1.Võtta vastu «Antsla valla arengukava aastateks 2003–2011» vastavalt lisale. 2.Tunnistada kehtetuks Antsla Vallavolikogu 10. aprilli 2001. a määrus nr 8 «Antsla valla arengukava vastuvõtmine». 3.Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 4.Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Hele ANGERJÄRV Antsla Vallavolikogu 25. novembri 2003. a määruse nr 22 lisa ANTSLA VALLA ARENGUKAVA 2003–2011 SISSEJUHATUS Strateegiline planeerimine kui omavalitsuse strateegilise juhtimise olulisemaid komponente on üheks peamiseks arenguprotsesside mootoriks. Omavalitsuse arengukava kui strateegiline arengudokument määratleb pikaajalised strateegilised eesmärgid. Arengukava koostamine on protsess, mille käigus esitatakse kohalike elanike aktiivsel osalusel koostatud valla edasist arengut käsitlev kokkulepete süsteem, mis põhineb olemasolevate ressursside võimalikult otstarbekal ja säästlikul kasutamisel (skeem Omavalitsuse strateegiline juhtimine). Skeem 1. Omavalitsuse strateegiline juhtimine Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 1 / 32 Analüüsides, ära kasutades või vältides sisemisi tugevusi-nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte, on võimalik saavutada strateegiliste eesmärkidena määratletud soovitud tulevik.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Iron in the Middle Devonian Aquifer System and Its Removal at Võru County Water Treatment Plants, Estonia
    Estonian Journal of Earth Sciences, 2012, 61, 3, 181–190 doi: 10.3176/earth.2012.3.04 Iron in the Middle Devonian aquifer system and its removal at Võru County water treatment plants, Estonia Mariina Hiiob and Enn Karro Department of Geology, Institute of Ecology and Earth Sciences, University of Tartu, Ravila 14A, 50411 Tartu, Estonia; [email protected] Received 16 April 2012, accepted 18 April 2012 Abstract. Groundwater abstracted from the Middle Devonian aquifer system is the main source of drinking water in South Estonia. High iron and manganese concentrations in groundwater are the greatest problems in this region. The total iron concentrations up to 16 mg L–1 are mainly caused by a high Fe2+ content in water, pointing to the dominance of reducing conditions in the aquifer system. A pilot study was carried out to estimate the effectiveness of 20 groundwater purification plants with eight different water treatment systems (aeration combined with Manganese Greensand, Birm, Nevtraco, Hydrolit-Mn, Magno-Dol and quartz sand filters) in Võru County. The results demonstrate that in most cases the systems with pre-aeration effectively purify groundwater from iron, but only 13 out of 20 water treatment plants achieved a reduction of iron concentration to the level fixed in drinking water requirements (0.2 mg L–1). Manganese content decreased below the maximum allowed concentration in only 25% of systems and in cases where the filter media was Birm or quartz sand and pre-oxidation was applied. The study showed that the high level of iron purification does not guarantee effective removal of manganese.
    [Show full text]