Teisipäev, 14. august 2018 Tsooru kandi rahva teabeleht nr 132 Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu 110 aastat Luhametsa küLa tanud. Aga et vatsad liiga suureks ei paisuks, olid ka- Luhametsa külapäev 28. juulil 2018. Fotod: Katrin Kullo Külavanema kandidaatidel Janyka Vellakul ja Alari Kolkil tuli mitmel korral vastamisi seista. Luhametsa küla 110. sünnipäeva tähistati 28. juulil külapäevaga nagu kombeks. Oma küla rahvas korral- vas ka teatevõistlused. Võistkonnad Luha ja Metsa das endale ja sõpradele mõnusa ning tegusa laupäeva. jäid lõppkokkuvõttes viiki - kes panustas stiilile, kes Hea ilma kaasabil oli kohal üle 60 inimese. kiirusele. Kiitus ja tänu teatevõistluse korraldajale Esindatud olid tõepoolest mitu põlvkonda - huumorisoone eest! põlvepikkustest latsekestest kuni tõeliselt väärikateni. Huvilised sõitsid ka Juhan Jaigi sünnikodu aladele Luhametsa küla mälestuskivi juures mälestati lah- uudistama. Tõsi, nii see kui mitmed teised kunagised kunuid, võeti kogukonda vastu küla uued elanikud võimsad talupaigad on Luhametsas loodusesse uppu- ning räägiti Luhametsa ajaloost. Mis peamine - suu- nud. Henri Otsing tutvustas Juhan Jaigi kooliteele rest tuulest hoolimata kuulati üksteist ja oldi koos. matkaraja loomise mõtet, mis võiks külaelu oma- Tundsin vastse Luhametsa elanikuna, et nüüd on meie moodi elavdada. pere küll tõeliselt omaks võetud. Tihedas programmis jätkas Krabi külateater eten- Arutati ka, mis uusasukaid ja juba mujal tegutsejaid dusega „Tondinaha“. Nii et meeled said lahutatud ja siia ikka tagasi toob. Üksmeelselt nenditi, et Luha- jahutatud. Traditsioone hoidis elus lõõtsamees Alo metsa on eriline paik, kus on alati olnud soojad ja Piho. Tänu tema pillisaatele tekkis ilusa-eheda peo abivalmid inimesed. atmosfäär - nagu ikka, kui olulise tähistuseks on koos Kui supp söödud ja meel ergas, valiti külavanem. lauldud ja tantsitud. Valituks osutus Janyka Vellak, kes ka külapäeva kor- Veel kord - õhkkond oli sõbralik ja soe (nagu Eesti raldustiimis väga tänuväärset rolli mängis. Alari Kolk suvi), üksteise vastu tunti huvi ja oldi lahked. Jääme jäi üsna napilt teiseks, ent kandidaadid pidasid mõist- lootma, et külarahvas üksteisega juba varem kui 10 likuks külaelu edendamiseks edaspidi sõbralikult aasta pärast jälle kohtub ja niisama juttu puhub. koostööd teha. Piknikulaud oli lookas, iga talu oli midagi küpse- Katrin Kullo, Kurgja talu juhataja Ene Sõmeri poole. Täpsemat informatsiooni eLustamisseade „aed” nüüd saab ka telefonil 7852535. MTÜ Vingerpussil on ka plaanis tervisetuba vajalike vahenditega veelgi enam sisustada. tsooru raamatukogus Roosiku külas tegutsev MTÜ Vingerpuss on kirju- tanud ka projekti Tsoorus 16tunnise esmaabi kooli- tuse läbiviimiseks, millele oodatakse rahastamis- vastust augustikuu lõpuks. Kui kõik õnnestub, on septembrikuu alguses oodata Tsooru rahvamajas jär- jekordset koolitust. Kindlasti tasub kasutada kõigil seda soodsat võimalust, sest ise teadmisi täiendades omandab oskusi ka teisi aidata. Kalle Nurk roosiku küLas tehakse massaaži Aleksei Štšegolihhin tutvustab elustamisaparaati AED, mille maaletoojaks ta alates 2009. aastast on. Pilt on tehtud 8. augustil 2018 Tsooru tervisetoa avamispäeval. Kay ja Beate NiColaus ostsid 2012. aastal Roosiku Foto: Kalle Nurk külas asuva Puusepa talu, mis asub endise Hedo talu südamikus. Hedo talu kuulus möödunud sajandi al- Eelmises Külalehe ilmus artikkel „Tsooru rahva- guses Kay vanaisale. Kui 1939. aastal Saksamaa kut- majas avatakse tervisetuba”, mis saigi 8. augustil sus kõiki sakslasi Eestist naasma oma kodumaale, teoks. Tsooru raamatukokku, kus tervisetuba asub, ostis Eesti riik nende ligi 100 hektarise talu ära. saabus kohale 12 inimest. Kohal oli ka elustamis- Kõigest sellest on juttu ka raamatus „100 aastat seadme AED maaletooja Aleksei Štšegolihhin osa- Lepistu koolimaja Võrumaal” peatükis „Roosiku küla ühingust MedFirst. Aleksei on Tallinna kiirabis töö- kui Lepistu kooli kauane tagala ja praegune mäles- tanud juba 16 aastat ja teeb koostööd emaabi kooli- tuste varasalv”. Perekond NiColaus elab Berliinis. tuskeskusega. See oli tema projekt, kui 2009. aastal Kuus aastat on nad elanud ka Põhja-Iisraelis, rajanud alustas pealinnas tegevust jalgrattapatrull, et Vana- sinna oliivikasvatuse ja toodavad oliivi õli. Suve vee- linnas kiiremini abivajajani jõuda. On seal ju kohati davad nad Eestis Puusepa talus. Kuue aastaga on autoga juurdepääs raskendatud. Rattapatrullil ei ol- hektari suurune maalapike korda tehtud, alustatud nud võimalik suurt elustusaparaati endaga kaasas elumaja restaureerimisega ning reisijatele pakutakse kanda. Tekkis vajadus väiksema ja käeparasema jä- kämpinguteenust. On võimalus duši all käia ja pesu rele. Nii saigi Alekseist mees, kes tõi Eestisse esi- pesta. 2013. aasta 1. aprillist asutasid nad Hedo talu mese elustamisaparaadi AED. Tänaseks on neid OÜ, mis registreeritud Roosiku külla. Eestimaal ligikaudu 250 kohas. Eriti on elustamis- aparaatide järgi nõudlus kasvanud viimase 2-3 aastaga, kui üha sagedamini spordisaalides või suur- tes inimeste kogunemiskohtades on esile tulnud äkk- surma juhtumeid. Äkksurma võivad põhjustada ter- vislik seisund (näiteks infarkt), võõrkeha sattumine hingetorru, uppumine ja veel mitmed muud juhud. Äkksurma puhul on abi andmisel kõige määravamaks esimese viie minuti tegutsemine. Eestis kiirabi koha- lejõudmise ajaks loetakse keskmiselt pool tundi. Ini- mene ei sure mitte siis, kui süda seiskub, vaid kui kaob aju hapnikuga varustamine. Beate Nicolaus Tsooru raamatukogus tervisetoa avamis- päeval. Foto: Kalle Nurk Aleksei Štšegolihhin andis avamispäevale tulnuile paaritunnise koolituse, kuidas tegutseda äkksurma Beate töötab füsioterapeudina ja on õppinud loo- puhul ning kuidas kasutada kriisiolukorras AED dusravi. 8. augustil Tsooru tervisetoa avamisel, kus aparaati. viibis ka Beate, tegi Külalehe toimetus Ruuta Küttimi Elustamisaparaat AED asub Tsooru raamatukogus vahendusel põgusa tutvuse Puusepa talu perenaisega. peauksest sisenedes otse raamaturiiuli peal. Raama- Beate NiColaus pole Eestis eriti ringi käinud. Vaja- tukogus saab nüüd mõõta ka vererõhku ning võtta duse korral sõidetakse Võrru kauba järele. Kaks aas- vereproove. Selleks tuleb pöörduda raamatukogu- tat tagasi, kui tema isa Eestis külas oli, tutvuti lähe- malt Võrumaal asuvate mõisatega. Eestis puhkusel viibides pakub Beate massaažiteenust. Tal on õpitud mõttetaLgud oskused klassikalise- ja traditsioonilise hiina massaži roosiku küLas tegemiseks. Lisaks sellele omab lümfimassaaži tege- mise oskust, mida Berliinis ka igapäevaselt praktiseerib. Lümfimassaaž ehk manuaalne on nahka ja nahaalu- seid kudesid mõjutav pindmine massaaž, mis stimu- leerib lümfivedeliku voolu ja ergutab jääkainete eemaldamist kehast, lõdvestab ja leevendab lihaspin- geid, mõjub hästi tursete, vereringehäirete ja aine- vahetushaiguste puhul. Üldiselt on lümfidrenaaž Eestis vähe levinud. Beate teab ühte inimest Tallinnas, kes on käinud Saksamaal lümfimassaaži tegemist õppimas. Beate mõlgutab mõtteid, kuidas seda massaažiteenust Lõuna-Eestis laialdasemalt pakkuda saaks. Roosiku küla arengukava mõttetalgutele tuli kohale 1/3 Beate võtab oma patsiente vastu Puusepa talus elanikkonnast. Fotod: Kalle Nurk telgis maha pandud matil. Võimalus on teda aga ka koju kutsuda või leida muu neutraalne koht. Suhtlus- Roosiku küla arengukava kokkupanemine on täis- vormiks on inglise ja saksa keel. Seetõttu ongi soovi- tuules. Juuli kuu jooksul külastasid Ruuta Küttim ja tav, kui ei oska kumbagi keelt, massažile minnes esi- Kalle Nurk küla majapidamisi ning vestlesid ligi- mesel korral kaasa võtta keegi keeleoskaja, kes an- kaudu 30 inimesega. Koguti külaelanike mõtteid ja naks edasi info valu tekitavatest kohtadest. Füsiotera- tähelepanekuid. peudina töötav Beate leiab oskuslikult üles kõik sõlm- punktid ja vastavalt haiguskohtadele kasutab kombi- neeritult eelnimetatud massaaži viise. Inimesed, kes on käinud Beate juures massaažil, on vaimustuses. Seal kogetu on midagi muud, millega oleme harjunud. Beate pühendub just haigete kohtade leidmisele ja sõlmede lahtiharutamisele. Pool tundi massaaži läheb patsiendile maksma 10 eurot. Augustikuu lõpus sõidab Beate Saksamaale tagasi ning tuleb Eestisse taas järgmisel suvel. Enne ärasõitu on tal plaanis käia mingil kohalikul kontserdil. Selleks sobiks väga hästi Urvaste kihelkonnapäev, mis toimub 25. augustil Uhtjärve ääres. Roosiku küla arengukava koostamise mõttetalgutel Soovime Beatele ja Kayle toredat suve jätku ning moodustati ka võõrkeelne töögrupp, mida juhtis Aivar Küttim abivajajatele kerget teeleidmist Roosiku külas (vasakul). asuvasse Puusepa tallu Hedole. Kalle Nurk 6. augusti keskpäeval koguneti Roosiku Šokolaadi- EstWin baasvõrgu vahendusel võrdsed võimalused tuppa, et teha kolmetunnine esimene koondrünnak oma tarbijateni jõudmiseks, ühendatakse baasvõrgu arengukava valmimiseks. Päeva juhtis eraettevõtja ehituse käigus kõik sidetrassi lähistele jäävad side- Maila Kuusik, kes tegutsenud mõttetalgute läbivii- operaatorite sõlmed. misega enam kui 20 aastat. Kohaletulnud jagunesid Projekti lõppedes peaks 98% Eestis paiknevatest kolme gruppi, millest üks oli inglisekeelne, sest külas majapidamistest, ettevõtetest ja asutustest asuma ra- elavad ju ka sakslased ja hollandlased. jatud baasvõrgust mitte kaugemal kui 1,5km. Selle Järgmises etapis tehakse päevatööst kokkuvõte ning eesmärgi saavutamiseks tuleb välja ehitada üle 6000 koostatakse esialgne arengukava versioon, mis saade- km optilisi kaableid ning peab ühendama ja looma takse kõigile külaelanikele tutvumiseks.