Karula Rahvuspargi Kogukonnakoosolek Koroonaaja Tingimustes
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
KARULA RAHVUSPARGI INFOLEHT NR. 73 SÜGIS 2020 Värbkakud pesitsevad vanades kuusikutes või kuuse-segametsades. Karula värbkaku püüdis fotole Janek Joab. Karula rahvuspargi kogukonnakoosolek koroonaaja tingimustes Kuna pole teada, kas ja kuna koosolekuid lubatakse ja Keskkonnaameti uus struktuur keelatakse, otsustasime sel korral anda Karula rahvuspargis Poollooduslike koosluste seisust toimuvast ülevaate kirjalikult. Seetõttu on Tarupettäi natuke RMK plaanid 2021. aastaks erandlik ja koosnebki peamiselt erinevate ametkondade Üraskikollete kaardistamine kokkuvõtetest, aruannetest ja plaanide tutvustustest. Karu- ja hundijuttu Paberväljaanne ei asenda võimalust koosolekul erinevaid Mure väikeveekogude ja märgalade teemasid arutada. Seepärast palume tekkivad küsimused ja pärast mõtted saata kirjalikult Keskkonnaameti töötajatele või Keskkonnaameti kooskõlastatud pöörduda telefoni teel. Lisaks palume tagasisidet, kas sellisel tegevused 2020. aastal kujul kord aastas ülevaate andmine on huvipakkuv? Või ollakse Keskkonnainspektsiooni ülevaade huvitatud tänapäevastest võimalustest, kus infotunde korraldatakse interneti vahendusel? Kindlasti on plaanis ka kohtumised silmast-silma. Kultuuripärandiga seotud tegevused Karulas 2021. aastal. Ootame huvilisi kolmapäeval, 11. novembril kell 10.00 Ähijärvele, et koos järgmise aasta tegevusi planeerida. 1 Uuest aastast Keskkonnaametis ja keskkonnainfo kättesaadavusest Õhema ja tublima riigi huvides hakkavad metsauuendust, kontrollitakse Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaamet uuest metsakultiveerimismaterjali ja VEPi lepingute aastast tegutsema ühe juhi ja Keskkonnaameti nime täitmist ning tehakse metsakaitseekspertiise. all. Klientide jaoks peaks sellest liitumisest elu ainult Eluslooduse ja kalanduse järelevalve selgemaks minema, sest pole vaja enam eristada, arendusosakond koordineerib ja planeerib milline asutus tegeleb lubade andmisega ja milline eluslooduse ning kalanduse järelevalvet, mida nende kontrollimisega – kõik on ühe katuse all. Uues teostavad kohalikud bürood, ning kontrollib asutuses muutub paratamatult ka struktuur. nende toimingute kvaliteeti. Suure osa tööst Regioonid kaovad küll ära, kuid Karula rahvuspargi moodustavad Euroopa Liidu ühise inimeste peamisteks kontaktideks jäävad endiselt kalanduspoliitika eesmärkide täitmisega seotud kultuuripärandi spetsialist Lilian Freiberg ja ülesanded, nt Eesti kalalaevade jälgimise looduskasutuse spetsialist Pille Saarnits. Ja kui ikka keskuse töö. on veel kõhklus, kelle poole oma küsimustega peaks Praeguseks on juba mõlemas asutuses kaardistatud täpsemalt pöörduma, võib alati pöörduda aadressile ühtsete seisukohtade kujundamist vajavad teemad. [email protected], kust need kindlasti õigele Ühendasutuses püütakse ajapikku neile lahendused inimesele suunatakse. leida ja niiviisi ka vastuskirjade koostamist kiirendada, õigusselgust suurendada ning klientide Rahvuspargi konteksti silmas pidades esitame elu sellega lihtsamaks muuta. Hetkel pingutatakse järgnevalt veidi täpsema tutvustuse eluslooduse kõvasti ühendasutuse kodulehte inimsõbralikuks valdkonna viie osakonna vastutusaladest. muutmisega, et igaüks sealt lihtsalt ja kiirelt vajaliku Looduskaitse planeerimise osakonnas info ning õige spetsialisti kontaktid üles leiaks. valmistatakse ette looduskaitse eesmärgid, mida Eelpool kirjeldatud liitmisega paralleelselt toimub ja kuidas tuleb teha ning hinnatakse, kui Keskkonnaministeeriumi haldusalas ka uue tulemuslik kaitse on. Suurima tegevusmahuga on Keskkonnaportaali arendus, mis hakkab veebis kaitse-eeskirjade, kaitsekorralduskavade ja riiklikku keskkonnainfot koondama. Sealtkaudu püsielupaikade ettevalmistamine. Lisaks sellele peaks kodanikud tulevikus leidma hõlpsasti vajaliku valmistatakse ette tegevuskavad liikidele, keskkonnateabe, käitumisjuhised ja saama ka riigiga elupaikadele ja kooslustele. Osakonna alla jääb keskkonnateemadel suhelda. Praegu aga võib iga ka praegune liigikaitsebüroo. maaomanik ennast Metsaportaalis Looduskaitse korraldamise osakonnas https://register.metsad.ee/#/ ID-kaardiga tegeletakse praktiliste tööde korraldamisega identifitseerides ehk sisse logides saada enda nagu pärandkoosluste taastamine ja omandit puudutava looduskaitseobjektide info ka hooldamine, võõrliikide tõrje, liikide inventuurid, siis, kui ta pole metsaomanik. Selleks tuleb valida loomakahjude hindamine, abitute loomadega menüüst ’KIHID’ ja sisse lülitada ’Looduskaitse’. tegelemine ning jahilubade väljastamine. Kaitsealuste liikide nägemiseks tuleb teha nn päring. Osakonna alla kuuluvad jahinduse ja vee-elustiku Selleks: 1.) Vali teile kuuluv eraldis ning vajuta büroo, maahoolduse büroo ning parema klahviga eraldisele. loodushoiutööde büroo. 2.) Vali avanevast menüüst „Näita piiranguid“. Looduskasutuse osakonnas tehakse Paljud veel ei tea seda võimalust oma maadel igapäevaseid otsuseid, mis kaitsealustel kaitsealuste I ja II kaitsekategooria infot näha. objektidel on lubatud või keelatud ning siia Ja alati võib eeltoodud teemadel selgituste osakonda jäävad ka maade omandamisega saamiseks allakirjutanu poole pöörduda. seotud toimingud ja kultuuripärandi kaitse Kaili Viilma, Keskkonnaameti Lõuna regiooni korraldamine. looduskaitse juhtivspetsialist Metsaosakond tegeleb endiselt metsateatiste Tel. 505 1955, [email protected] väljastamisega, lisaks sellele hinnatakse 2 Keskkonnaameti struktuur alates 1. jaanuarist 2021 Riigiinfo telefon 1247 on 2021. aastast ka keskkonnainfo ja rikkumiste telefon (telefoninumbri seletus: 1 number 24 h 7 päeva nädalas) Looduskaitselisi piiranguid ja infot saab vaadata praegu Metsaregistrist ennast maaomanikuna ID- kaardiga identides. Arendamisel on uus ja maksimaalselt kasutajasõbralikusk disainitud Keskkonnaportaal (nagu väike eesti.ee portaali analoog), mille kaudu riik tulevikus hakkab klientidega suhtlema ja mille kaudu kliendid saavad keskkonnainfot ning omakorda riigiga suhelda. 3 Poollooduslikest kooslustest 2020. aastal Rahvuspargi poollooduslikest kooslustest (PLK) on hooldatud ka teiste pindalatoetuste raames (vt suurem osa (ca 4/5) aruniidud, millest omakorda tabel). umbes kolmveerand on kultuuristamise mõjuga Tänavu on Keskkonnaametil kavas hinnata kõigi niidud (elupaigatüüp 6510) ja umbes veerand rahvuspargi poollooduslike koosluste liigirikkad aruniidud (elupaigatüüp 6270*) (vt tabel). majandamisperspektiivi, mille alusel saab kujundada Liigendatud reljeefiga maastikule omaselt leidub plaani ka hooldusest väljas olevate koosluste (ca 22% madalamates kohtades ka niiskeid niite kõigist PLK-dest) säilimiseks vajalike sammude (elupaigatüüp 6430), mis on tihti raskesti kohta. hooldatavad – vajavad sageli tänapäevaste võtete puhul heinateoks eritehnikat või on vaid Poollooduslike koosluste taastamine karjatatavad. Teisi niiduelupaigatüüpe on 2020. aastal jätkub loodushoiutoetuse raames rahvuspargis võrdlemisi väikesel pinnal (vt tabel). taastamine Saera poollooduslikel kooslustel. Poollooduslike koosluste hooldamine Taastataval alal eemaldatakse juure- ja Sel aastal taotletakse rahvuspargis poolloodusliku kännuvõsusid ning purustatakse mättaid 2,75 ha koosluse hooldamise toetust 310 hektaril (vt tabel). ulatuses. Sel aastal teostatakse Saera taastamisalal Sellest ca 265 ha taotletakse toetust karjatamise eest (0,83 hektaril) ka kändude freesimine, mis on vajalik ja ca 45 ha niitmise eest. Karjamaade suurem osakaal raiejärgse taastamise etapina, et ala oleks tulevikus on ilmselt tingitud sellest, et karjatatavalt alalt võib täies ulatuses hooldatav niitmise teel. Kändude eelnevalt teha ka heina ja seejärel ädalal karjatada – freesimise puhul on tegu loodushoiutööga, mille paljud alad on seega sama aasta jooksul kasutuses nii tellib Keskkonnaamet. heina- kui karjamaana. Lisaks PLK hooldamise Riigimaadel asuvate poollooduslike koosluste toetusele on ca 88 ha poollooduslikke kooslusi taastamisest saab lugeda järgnevast artiklist (lk 5). Karula rahvuspargi poollooduslike koosluste (sulgudes kooslusetüübi kood, * märgib esmatähtsat kooslusetüüpi) pindalad, hooldusalade pindalad toetusliikide kaupa ning toetuste raames hooldatava ala osakaal kogupindalast (EELIS 2020, PRIA 2020) Kogupindala 2020. aastal PLK 2020. aastal teiste Hooldatava ala Kooslusetüüp rahvuspargis hooldustoetusega pindalatoetustega osakaal (ha) (ha) (ha) kogupindalast Kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised käpaliste 2,8 0,4 1,4 64,3% kasvukohad) (6210*) Liigirikkad aruniidud 106,6 70,3 10,3 75,6% lubjavaesel mullal (6270*) Niiskuslembesed 79,7 43,1 6,3 62,0% kõrgrohustud (6430) Lamminiidud (6450) 5,6 0,0 0,0 0% Aas-rebasesaba ja ürt- 309,0 192,6 70,0 85,0% punanupuga niidud (6510) Puisniidud (6530*) 0,9 0,5 0,0 55,6% Liigirikkad madalsood (7230) 2,6 2,0 0,3 88,5% Puiskarjamaad (9070) 3,0 1,1 0,0 36,7% Kokku: 510,2 310,0 88,3 78,1% Kadri Kuusksalu, Keskkonnaameti maahoolduse spetsialist 4 RMK kavandatavad looduskaitsetööd Karula rahvuspargis 2021. aastal Plaanis on tööd kolmes valdkonnas: liigikaitsetööd, Taastamisala kattub meil rendialaga ja taastamise pool-looduslike koosluste taastamine ja pool- eesmärgiks on servadest pealetungiva võsa ja põlde looduslike koosluste hooldamise taristu ehituses. killustavate üksikpuude raiega ala hooldustingimusi parandada. Raiejärgselt kännud freesitakse. Liigikatsetööd Taastamisala pindala on 14,3 ha (kaardil). Plaagi virgiinia võtmeheina kasvukoha hooldus. Tegu on värske Karula kaitsekorralduskava järgse Pool-looduslike koosluste taastamiseks on esitatud tegevusega. 315 meetri pikkusel metsaraja lõigul raietaotlus ka Vana-Mendo ja Vastse-Mendo aladel raiutakse tee