DOCSLIB.ORG

Riigi Teataja Lisa Toimetus Ja Talitus: Riigi Teataja Tellimishind Ühes Kuulutuste Ja Teada­ Lisadega: Riigi Trükikojas, Niine Uul

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Riigi Teataja Lisa Toimetus Ja Talitus: Riigi Teataja Tellimishind Ühes Kuulutuste Ja Teada­ Lisadega: Riigi Trükikojas, Niine Uul Hind 10 senti. Riigi Teataja Lisa Toimetus ja talitus: Riigi Teataja tellimishind ühes Kuulutuste ja teada­ lisadega: Riigi trükikojas, Niine uul. 11. annete hind : Kontor on avatud kella 8—14. 12 kuu peale 12 krooni, Kohtukuulutused 1 kuni 4 krooni, 6 „ ,, ......................^ ,, kaotatud isikutunnistuste kuulu­ Sealsamas lehe tellimiste vastu­ RT üksik nr. kuni 4 Ihk. 5 senti, võtmine. Kõnetraat: toimetus ,, »» ,, » 10 ,, .10 ,, j.n.e., tused — 50 senti, muud kuulu­ 441-13, kontor 441-02. RT Lisa üksik number . 10 „ tused iga mm-rida 8 senti. Nr. 28. 9. aprillil 1935. Nr. 28. Sisu: Riigivanema otsused on 315, nr. 310, nr. 317, nr. 318, nr. 319, nr. 320 ja nr. 321. Riigivanema käsukiri nr. 1. Nimetused, ametist vabastused. Viljandi ringkonnakohtu kohtupristavite tööpiirkondade muudatus. Teadaanne arstide koja valimiste kohta. Teadaanne Tartumaa valdade ja Kallaste alevi marutaudikahtlaseks piirkonnaks tunnistamisest. Riigikohtus arutusele määratud toimetused. Perekonnanimede kaitseregistrisse kandmised. Nimede muutmised. Perekonnanimede muutmised. Kuulutused. Riigivanema otsus nr. 315. Riigivanema otsus nr. 317. 3. aprillil 1935. 3. aprillil 1935. Vabastan dr. jur. Juhan Vaabel’1 Majan­ Nimetan senise Majandusministeeriumi dusministri abi ametkohalt ja nimetan tema rahandusosakonna direktori Artur Keller’i sama ministeeriumi nõunikuks, arvates 1. ap­ sama ministeeriumi rahandusosakonna direk­ rillist 1935. toriks ministri abi õigustega, arvates 1. ap­ K. Päts rillist 1935. Peaminister K. Päts Riigivanema ülesannetes. Peaminister K. Selter Riigivanema ülesannetes. Majandusminister. K. Selter Majandusminister. Riigivanema otsus nr. 316. 3. aprillil 1935. Riigivanema otsus nr. 318. Nimetan senise Põllutööministeeriumi põl­ 3. aprillil 1935. lumajandusosakonna direktori ajutise kohuste- Nimetan August Gutman’i Majandus­ täitja August Reinart’i Majandusministri ministeeriumi kaubandusosakonna direkto­ abiks, arvates 1. aprillist 1935. riks, arvates 1. aprillist 1935. K. Päts K. Päts Peaminister Peaminister Riigivanema ülesannetes. Riigivanema ülesannetes. K. Selter K. Selter Majandusminister. Majandusminister. 1186 Nr. 28 Riigivanema otsus nr. 319. Riigivanema käsukiri nr. 1. 3. aprillil 1935. 30. märtsil 1935. Riigikantselei koosseisude ümberkorral­ Nimetan Majandusministeeriumi pea­ damise puhul nimetan Riigiraamatukogu ja sekretäri Mihkel Enno maksupeakomitee Riigiarhiivi direktoriks Riigisekretäri senise alaliseks liikmeks, arvates 1. aprillist 1935. abi (ühtlasi Riigiraamatukogu ja Riigiarhiivi K. Päts direktor) Richard övel’i ja Riigisekretäri Peaminister abiks Välisministeeriumi senise I sekretäri Riigivanema ülesannetes. Damasius Treude, mõlemad arvates 1. ap­ rillist 1935. K. Selter K. Päts Majandusminister. Peaminister Riigivanema ülesannetes. Riigivanema otsus nr. 320. Nimetused. 3. aprillil 1935. Kohtuministeeriumis: I. Kohtukoja kriminaal-osakonna abisekre- Nimetan Põllutööministeeriumis 1. april­ täri kohustetäitjaks nimetatakse vanem kohtu­ list 1935: ameti kandidaat August Kits, vabastades 1) Rudolf Allmann1! ministri abi ajuti­ teda vanema kohtuameti kandidaadi kohus­ seks kohustetäitjaks, test, arvates 1. aprillist 1935. 2) August Vodja kantselei direktoriks, 3) Toomas Sinberg’i katastri ja maa­ korralduse osakonna asunduse ameti juha­ Ametist vabastused. tajaks (ühtlasi direktori asetäitjaks) ja Kohtuministeeriumis: 4) Jaak Ümarik’u põllumajanduse-osa- Ülemääraline noorem kohtuameti kandi­ konna abidirektoriks (ühtlasi hariduse ja daat Tallinna ringkonnakohtu juures Erich katseasjanduse büroo juhatajaks). Lember (Lemberg) kustutatakse kohtu­ II. ameti kandidaatide nimekirjast tema oma Nimetan Karl (Karp) Liidemann1! Põl- sellekohasel palvel, arvates 1. aprillist. lutööministeeriumi põllumajanduse-osakonna direktoriks 15. aprillist 1935. K. Päts Viljandi ringkonnakohtu koh- Peaminister Riigivanema ülesannetes. tupristavite tööpiirkondade N. Talts muudatus. Põllutööminister. Riigi Teataja Lisas 81 — 16. oktoobrist 1931 ja 56 — 31. juulist 1934 avaldatud Viljandi ringkonnakohtu kohtupristavite töö­ piirkondade osaliseks muutmiseks määran Riigivanema otsus nr. 321. KS § 306 põhjal Pärnu 1. ja 2. jaoskonna kohtupristavite tööpiirkonnad arvates 1. maist 3. aprillil 1935. 1935 järgmiselt: * 1. Vabastan tööstusosakonna direktori Pärnu 1. jaoskond (asukoht Pärnus). O. Hinto Kopli kinnisvaravalitsuse direktori Pärnu linn alevikkudega, arvatud välja osa kohuste täitmisest, arvates 1. aprillist 1935. ülejõe olevast Pärnust, mis asub mõlemal pool Sauga jõge Pärnu j05 ja Jänesselja tä­ 2. Määran Nikolai Viitak’i Kopli kinnis­ nava vahel, viimane ühes arvatud; Sindi varavalitsuse direktoriks, arvates 1. aprillist alev; Taali vald. 1935. Pärnu 2. jaoskond (asukoht Pärnus). 3. Määran Ferdinand Jürine Kopli kin­ Pärnu linna osa, mis asub mõlemal pool Sauga nisvaravalitsuse direktori asemikuks, arvates jõge, Pärnu jõe ja Jänesselja tänava vahel, 1. aprillist 1935. viimane ühes arvatud; vallad Reiu, Sauga, K. Päts Audru, Seliste, Tõstamaa, Võlla, Koonga, Peaminister Jõõpre, Vee, Kihnu, Are, Hallinga, Kaelase, Riigivanema ülesannetes. Tori. K. Selter Ringkonnakohtu esimees J. Depman. Majandusminister. Sekretär Viidekop. Nr. 28 1187 Mäksa, Raadi, Kastre-Vonnu, Sootaga ja Teadaanne arstide koja vali­ Meeksi vallad osaliselt kuni 25 km kaugu­ miste kohta. seni, arvates Peipsiäärse valla Sofie külast. Alus: Arstide koja seaduse (RT 103 — 1934) Ülalnimetatud piirkonnas tuleb kõik § 52 pkt. 4 ja Arstide koja valimiste juhatus- koerad ja kassib pidada kinni kuni 22. juu­ kirja (RT 30 — 1935) §§ 5 ja 41. nini 1935. Ümberhulkuvad koerad ja kas­ Arstide koja elluviimise komitee teatab, sid hukatakse politseiametnikkude poolt. et arstide koja nõukogu valimised toimuvad Samuti on õigustatud hukkama neid ka kõik 21.j 22., 23. ja 26. mail 1935. teised ameti- kui ka eraisikud. Isiklik häälteandmine toimub 26. mail Tartus, 2. aprillil 1935. Nr. 5330. 1935 kella 12 kuni kella 16 Tallinnas, Narva Tartu-Valga prefekt V. Rotenbork. mnt. nr. 6-a, arstide koja elluviimise komitee büroo ruumides. Sekretäri as. J. Maasing. Posti teel häälteandmine toimub 21., 22. ja 23. mail hääletamisümbriku tähtkirjana äraandmise teel mõnda Vabariigi piires asu­ vasse postiasutisse. Kõik valimisõiguselised koja liikmed on Riigikohtus arutusele määra­ kohustatud võtma osa valimisest. tud toimetused. Nõukogu kandidaatide esitamiskirjad peavad olema esitatud koja elluviimise Riigikohtu kriminaal-osakonnas 17. ap­ komiteele isiklikult esitaja kaudu hiljemalt rillil 1935 arutusele määratud toime­ 25. aprillil 1935. tused: Arstide koja elluviimise komitee poolt 1. Aleksander Vända ja Konstantin Mäe volitatud komitee liige võtab vastu isiklikult süüd. Kr. s. § 141 lõike 2 p. 2 järgi. esitatavaid kandidaatide esitamiskirju 23. ja 2. Adolf Saare ja Emilie Selleri süüd. 25. aprillil 1935 kella 15—16 Tallinnas, NS § 942 jao 1 j.t. järgi. Narva mnt. nr. 6-a komitee büroo ruumides. 3. Elmar Palo süüd. RNS §§ 169 ja 170 Posti teel esitatud esitamiskirjad loetakse p. 8 järgi. õigel ajal esitatuiks, kui nad pandud mõnda 4. Jaan ja Alma Kunbergi süüd. Akts. Vabariigi piires asuvasse postiasutisse hilje­ sead. §§ Illi ja 1149 järgi. malt 25. aprillil 1935. 5. Jaan Miti süüd. NS § 581 jao 3 järgi. Hiljemalt 7. mail 1935 pannakse valimis­ 6. Rosalie Lillo süüd. UNS §§ 530 ja sedel avalikuks nägemiseks välja valimis- 531 järgi. ruumi, kus koja liikmed sellega võivad tut- 7. Martemjan Glubakovi süüd. RNS vuneda igal tööpäeval kella 15—16. §§ 173 ja 177 järgi. Ühtlasi arstide koja valimiste juhatuskirja 8. Karl Karu süüd. Akts. sead. § 1110 § 2 korras koja elluviimise komitee teatab, et järgi. üksikutes valimisringkondades valimisele tu­ 9. Villem Kiriku süüd. RNS § 129 järgi. levate koja nõukogu liikmete arv on: Tal­ 10. Karl Viktori süüd. RNS § 123 järgi. linnas — 9, Tartus — 7, Virumaal — 3, Pär­ 11. Jüri Ermiti süüd. RNS § 169, numaal — 2, Harjumaal — 1, Tartumaal — 1, NS § 16541 j.t. järgi. Läänemaal—1, Saaremaal—1, Viljandi­ 12. Johan Šenki süüd. NS § 362 järgi. maal — 1, Järvamaal — 1, Valgamaal — 1, 13. Rudolf Šultsi süüd. NS § 285 ja UNS Võrumaal — 1, Petserimaal — 1. § 532 p. 3 järgi. Tallinnas, 5. aprillil 1935. 14. Alfred Kõivu süüd. RNS §§ 174 p. 2, Arstide koja elluviimise komitee 175 p.p. 3, 4 ja 177 jao 1 järgi. esimees dr. A. Lübek. 15. Jaak Bernakoffi süüd. RNS § 169 järgi. 383 Sekretär dr. J. Vilms. 16. Kristjan Birkenthali süüd. RNS §§ 155 jao 1 ja 1581 järgi. 17. Ida-Lydia Eini süüd. UNS § 530 järgi. Teadaanded koertemarutaudi 18. Linda Kampuse süüd. UNS § 530 kohta. järgi. Loomataudide vastu võitlemise seaduse 19. Theodor Kuuse süüd. RNS §§ 29, § 27 (RT 60— 1923) ja määruse §§ 77—80 123 ja 128 järgi. (RT 42 — 1934) põhjal kuulutan maru- 20. Eduard Naritsa süüd. RNS § 143 taudikahtlaseks piirkonnaks kuni 22. juunini järgi. 1935 Peipsiäärse, Ranna, Pala, Kokora, 21. August Sommeri süüd. Kr. s. § 580 Alatskivi, Tammistu, Vara, Kavastu vallad lõike 1 ja 2 järgi. ja Kallaste alevi täieliselt ja Kasepää, Saare, 22. Loviise Kiini süüd. NS §§13 ja Roela, Kudina, Elistvere, Vesneri, Luunja 1622 jao 2 järgi. 1188 Nr. 28 23. Georg Sokolovi süüd. RNS § 38 4. järgi. Määrata Viljandis, Leola uul. nr. 7 24. Joosep Themase süüd. RNS § 143 elutsevale Reinhold-August Heinrichson’ile järgi. uueiks nimeks ,,Rein“. 25. Anna Vedleri ja Adele Vedleri süüd. 5. • UNS § 532 p. 3 järgi. Määrata Viljandis, Kivi uul. nr. 5 elut­ 26. Elmar Tariku süüd. RNS § 177 järgi. sevale Erich-Eduard Jaagusoo’le uueks 27. Jaan Karna süüd. RNS § 155 järgi. nimeks ,,Enn“. 28. Ivan Lebedevi süüd. RNS §
Load more

Recommended publications
  • Comenius Antsla Gümnaasiumis
    Jälgi meid ka sotsiaalmeedias: http://www.facebook.com/Antslavald Nr 6 (40) DETSEMBER 2012 • www.antsla.ee/vallaleht Comenius Antsla Kätte on jõudnud talv ning mahasadanud lumi või- Gümnaasiumis maldab kõigil soovijatel Sel õppeaastal algas tega koolitöös. Õpetajad ana- Antsla Terviserajal suusa- Antsla Gümnaasiumis taas lüüsisid tehtut ning arutasid Comeniuse koostööprojekt, tulevikuplaane. Pärast kooli- mõnusid nautida. Suusarada foto: JANEK JOAB on valgustatud iga päev kella mille rahvusvahelises mees- lõunat ja tunnikest vaba aega 21-ni ja ootab kõiki tervise- konnas osalevad 10 kooli valmistuti esinemisteks. sportlasi. Neil, kes soovivad üheksast erinevast Euroopa Sportlaste plakatitest sai mul- rajal kõndida, palume seda riigist: Saksamaa, Poola, jetavaldav näitus. Fuajeesse teha raja välimises servas. Leedu, Rumeenia, Ungari, püstitatud laval tervitasid Suusaraja hooldamine Itaalia, Hispaania, Eesti, projektis osalejaid kõigepealt nõuab spetsiaalseid raja- Türgi. Projekti teema on kohalikud võimuesindajad. seadmeid. Siiani oleme püüd- “Tervislikud eluviisid teis- Seejärel tutvustasid õpilased nud rada hooldada ja hoida meliste seas erinevates Eu- põgusalt oma riiki ja kooli sõidetavana käepäraste va- roopa riikides”. Kahe aasta ning valitud sportlasi. Järg- henditega. Seoses sellega tegevuste sisse mahub muu- neva õhtuse koosviibimise kutsume kõiki suusaspordi hulgas kuus projektikoos- käigus tekitas näitus nii huvilisi üles toetama spet- olekut, neist esimene toimus mõnegi diskussiooni, üks- siaalse rajatallaja soetamist, 5.-8. novembril Saksamaal teise väljapanekuid uuriti millega suusarada paremini Viersenis. Meie koolist osa- huviga. ette valmistada ja hooldada. lesid selles kolm õpetajat Kolmas päev algas kooli Seade maksab 920 €, seni on (Aive Trummal, Kalle Sama- kokandushuviliste valmis- kogunenud 520 eurot 17 toe- rüütel ja Merle Paat) ja kaks tatud tervisliku hommiku- tajalt. Kui soovid samuti oma Aastas on kolm suurt usu- üldse, Luukas alustab Ristija Jumala armastusest.
    [Show full text]
  • Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11
    Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28.
    [Show full text]
  • Karula Rahvuspargi Kogukonnakoosolek Koroonaaja Tingimustes
    KARULA RAHVUSPARGI INFOLEHT NR. 73 SÜGIS 2020 Värbkakud pesitsevad vanades kuusikutes või kuuse-segametsades. Karula värbkaku püüdis fotole Janek Joab. Karula rahvuspargi kogukonnakoosolek koroonaaja tingimustes Kuna pole teada, kas ja kuna koosolekuid lubatakse ja Keskkonnaameti uus struktuur keelatakse, otsustasime sel korral anda Karula rahvuspargis Poollooduslike koosluste seisust toimuvast ülevaate kirjalikult. Seetõttu on Tarupettäi natuke RMK plaanid 2021. aastaks erandlik ja koosnebki peamiselt erinevate ametkondade Üraskikollete kaardistamine kokkuvõtetest, aruannetest ja plaanide tutvustustest. Karu- ja hundijuttu Paberväljaanne ei asenda võimalust koosolekul erinevaid Mure väikeveekogude ja märgalade teemasid arutada. Seepärast palume tekkivad küsimused ja pärast mõtted saata kirjalikult Keskkonnaameti töötajatele või Keskkonnaameti kooskõlastatud pöörduda telefoni teel. Lisaks palume tagasisidet, kas sellisel tegevused 2020. aastal kujul kord aastas ülevaate andmine on huvipakkuv? Või ollakse Keskkonnainspektsiooni ülevaade huvitatud tänapäevastest võimalustest, kus infotunde korraldatakse interneti vahendusel? Kindlasti on plaanis ka kohtumised silmast-silma. Kultuuripärandiga seotud tegevused Karulas 2021. aastal. Ootame huvilisi kolmapäeval, 11. novembril kell 10.00 Ähijärvele, et koos järgmise aasta tegevusi planeerida. 1 Uuest aastast Keskkonnaametis ja keskkonnainfo kättesaadavusest Õhema ja tublima riigi huvides hakkavad metsauuendust, kontrollitakse Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaamet uuest metsakultiveerimismaterjali
    [Show full text]
  • 167 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    167 buss sõiduplaan & liini kaart 167 Võru Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 167 buss liinil (Võru Bussijaam) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Võru Bussijaam: 12:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 167 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 167 buss saabub. Suund: Võru Bussijaam 167 buss sõiduplaan 71 peatust Võru Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 12:10 teisipäev 12:10 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 12:10 Koidula neljapäev 12:10 7b Jüri Tänav, Võru reede 12:10 Linavabrik laupäev Ei sõida 42 Tallinna Maantee, Võru pühapäev Ei sõida Savioru Vagula Vagula, Estonia 167 buss info Soe Kõrts Suund: Võru Bussijaam Soe, Estonia Peatust: 71 Reisi kestus: 170 min Järvere Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Koidula, Järvere, Estonia Linavabrik, Savioru, Vagula, Soe Kõrts, Järvere, Sõmerpalu Hooldekodu, Sõmerpalu, Mällipalu, Sõmerpalu Hooldekodu Varese, Tööstuse, Tinnipalu, Utita, Linnamäe Mõisa, Vallamaja, Estonia Linnamäe, Lõõdla, Palumõisa, Vaabina Tee, Vaabina, Matteuse, Kraavi, Antsla, Keskus, Nässmetsa, Vana- Sõmerpalu Antsla, Kuldre Rist, Kuldre, Kassi, Restu, Madise, Koigu, Kirikuküla, Urvaste, Urvaste Mõisa, Urvaste, Mällipalu Kirikuküla, Nõude, Kuldre, Kuldre Rist, Vana-Antsla, Nässmetsa, Keskus - Kuuseparkla, Antsla, Mööbli, Varese Pärsimäe, Reidle, Kauksi, Rimmi, Litsmetsa, Tsooru, Mustamäe, Lepistu, Roosiku, Viru Küla, Sänna, Tööstuse Sänna-Mäe, Järvepalu, Ahitsa, Nursi, Lompka, Käätso, Kubja, Veskijärve, Laane, Soo, Market, Turu, Tinnipalu Paju, Kesklinn, Võru
    [Show full text]
  • Raamatukogud Võrumaal
    Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Raamatukogud Võrumaal Võru 2011 Koostajad: Inga Kuljus, Ere Raag Toimetaja: Anne Valmas Keeletoimetaja: Kaile Kabun Fotod: Kalle Jõgeva, erakogud Kujundaja: Priit Pajusalu Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Võru Linnavalitsus Hasartmängumaksu Nõukogu Baltic Rural Broadband Project Saateks Eessõna „Mitte midagi pole nii jõuline kui idee, mille aeg on kätte jõudnud." Hea lugeja! (Victor Hugo) Sinu käes on Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu. Alates raamatukogunduse alg- aastatest kuni tänase päevani välja on maakonna raamatukogud olnud pidevas arengus. Kogumiku „Raamatukogud Võrumaal" idee autor on Võrumaa Keskraamatukogu pea- Esimeste raamatukogude asutajaks olid haridusseltsid ning tolleaegsed aktiivsed tegelased raamatukoguhoidja Ere Raag. Eesmärgiks on anda ülevaade praegu Võrumaal tegutsevast 34 olid täis entusiasmi ja usku oma ettevõtmisse. Olulise tõuke raamatukogunduse arengule rahvaraamatukogust. andis haridusministeeriumi rahvahariduspäev Tallinnas 9.–10. novembril 1919, kus tunnistati Kogumiku aluseks on Võrumaa rahvaraamatukogude juhatajate 2003. aastal koostatud vajalikuks asutada rahvaraamatukogud igasse valda, kihelkonda ning linna. 1921. aasta koduloolised ülevaated. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal valmis 2007. aastal jaanuaris tegi haridusministeerium maakoolivalitsustele ettepaneku koostada raamatu- Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav trükis „Raamatukogud Võrumaal", mida kogude võrk ning kaasata sinna seltside ja koolide
    [Show full text]
  • Antsla Valla Arengukava Aastateks 2003-2011 Vastuvõtmine
    Väljaandja: Antsla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 202, 2654 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Vastu võetud 25.11.2003 nr 22 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96; 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõiked 1 ja 3 ning Antsla Vallavolikogu 15. aprilli 2003. a määrusega nr 9 kinnitatud «Antsla valla põhimääruse» (KO 2003, 56, 1387) punktid 26.1.7 ja 63, Antsla Vallavolikogu määrab: 1.Võtta vastu «Antsla valla arengukava aastateks 2003–2011» vastavalt lisale. 2.Tunnistada kehtetuks Antsla Vallavolikogu 10. aprilli 2001. a määrus nr 8 «Antsla valla arengukava vastuvõtmine». 3.Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 4.Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Hele ANGERJÄRV Antsla Vallavolikogu 25. novembri 2003. a määruse nr 22 lisa ANTSLA VALLA ARENGUKAVA 2003–2011 SISSEJUHATUS Strateegiline planeerimine kui omavalitsuse strateegilise juhtimise olulisemaid komponente on üheks peamiseks arenguprotsesside mootoriks. Omavalitsuse arengukava kui strateegiline arengudokument määratleb pikaajalised strateegilised eesmärgid. Arengukava koostamine on protsess, mille käigus esitatakse kohalike elanike aktiivsel osalusel koostatud valla edasist arengut käsitlev kokkulepete süsteem, mis põhineb olemasolevate ressursside võimalikult otstarbekal ja säästlikul kasutamisel (skeem Omavalitsuse strateegiline juhtimine). Skeem 1. Omavalitsuse strateegiline juhtimine Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 1 / 32 Analüüsides, ära kasutades või vältides sisemisi tugevusi-nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte, on võimalik saavutada strateegiliste eesmärkidena määratletud soovitud tulevik.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Antsla Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Ja Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Väljatöötamise Kavatsus
    Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast LISA 2 – ÜLEVAADE ANTSLA VALLAST Antsla valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. Asend 3 2. Asustus ja rahvastik 3 3. Sotsiaalne taristu 6 4. Ettevõtlus 7 5. Puhke- ja külastustaristu 8 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus 9 6.1. Radoonioht 10 7. Kaitstavad loodusobjektid 11 7.1. Kaitsealad 13 7.2. Hoiualad 18 7.3. Kaitsealused liigid 20 7.4. Püsielupaigad 21 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid 22 7.6. Kohalikul tasandil kaitstavad objektid 22 8. Natura 2000 võrgustiku alad 24 9. Vääriselupaigad 29 10. Taimestik ja loomastik 29 10.1. Metsad 29 10.2. Sood 30 10.3. Niidud 30 10.4. Loomastik 30 11. Rohevõrgustik 30 12. Põhjavesi 33 12.1. Põhjavee kaitstus 33 12.2. Hajukoormus 34 12.3. Punktkoormus 35 13. Pinnavesi 35 13.1. Vooluveekogud 37 13.2. Seisuveekogud 39 14. Maaparandussüsteemid 50 15. Üleujutusohuga alad 50 1 Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast 16. Väärtuslik põllumajandusmaa 50 17. Väärtuslik maastik 51 18. Kultuuriväärtused 51 18.1. Kultuurimälestised 51 18.2. XX saj arhitektuuripärandi objektid 55 18.3. Maaehituspärandi objektid 56 18.4. Miljööväärtuslikud alad 57 19. Pärandkultuuri objektid 57 20. Kalmistud 59 21. Maavarad ja maardlad 59 22. Taristu 61 22.1. Teedevõrk 61 22.2. Raudtee 63 22.3. Lennuväli 63 22.4. Vee- ja kanalisatsioonivõrk 63 22.5. Sademevesi 65 22.6. Tuletõrje veevõtukohad 66 22.7. Soojavarustus 66 22.8. Elektrivõrk 66 22.9. Sidevõrk 67 23. Taastuvenergeetika 67 24.
    [Show full text]
  • Võru Maakonna Energiakasutuse Ja Potentsiaalsete Energiaressursside Uuring
    Võru maakonna energiakasutuse ja potentsiaalsete energiaressursside uuring Koostaja: MTÜ Piiriäärne Energiaarendus VÕRU 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 2 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................. 3 Regulatsioonid ja seadusandlik raamistik energiamajanduses ............................................................... 7 Energiasektori regulatsioonid: ............................................................................................................. 7 Võru Maakonna energiamajandusega seotud dokumendid ............................................................. 12 1. VÕRUMAA POTENTSIAALSETE ENERGIARESSURSSIDE UURING .................................... 15 1.1 Hüdroressurss .............................................................................................................................. 17 1.2 Päikeseenergia ressurss ............................................................................................................... 21 1.3 Tuuleenergiaressurss ................................................................................................................... 30 1.4 Biomass ....................................................................................................................................... 33 1.4 Maaressurss ................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Antsla Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    Antsla valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine ARUANNE Tellija: Antsla Vallavalitsus Töö koostaja: OÜ Alkranel Juhtekspert: Alar Noorvee Vastutav täitja: Tanel Esperk Tartu 2010-2012 Antsla valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................5 1. Üldosa ............................................................................................................................7 1.1. Üldplaneeringu eesmärk, vajadus ja üldiseloomustus ................................................7 1.2. Üldplaneeringu seos teiste strateegiliste dokumentidega ...........................................7 1.2.1. Euroopa Liidu planeerigu dokumendid ..............................................................7 1.2.2. Üleriigiline planeering “Eesti 2010” ..................................................................8 1.2.3. Ülevaade Võrumaa ja Antsla valla strateegiliste arengudokumentide eesmärkidest ....................................................................................................................9 2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ................................................................................ 17 2.1. Asukoht .................................................................................................................. 17 2.2. Looduskeskkond ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • Nr 101 Tsooru Näitering
    Laupäev, 22. november 2014 Tsooru kandi rahva teabeleht nr 101 Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu Vabaduspark jälle Tsooru näitering pildis Tsooru näiteringi tegevusest küündivad andmed 20. Kahtlemata võib Tsooru kandis viimase kuu üheks täht- sajandi algusesse, kui Tsooru Haridusselts püüdis samaks ja suurimaks sündmuseks lugeda 11. novembril sammu pidada Luhametsa küla näitlejatega. Nii on Roosiku külas Kaitseliidu Võrumaa maleva uute liikmete näitlemine tsoorulastele läbi põlvkondade üpris tuge- vandetõotuse andmist. valt sisse juurdunud. Ajalugu tegi justkui väikese tagasivaate, kui teisipäeva õhtul enne kella kuut rivistusid kaitseliitlased Lepistu koo- limaja õuele. Siit suunduti, tõrvikud käes, kolonnis sõduri- tele kohase muusika saatel õueküünaldega valgustatud teed mööda Lepistu kooli parki. Mööduti mälestuskivide rivist, mille paigaldanud Lepistu kooli lõpuklasside õpila- sed. Noorkaitseliitlaste sihtpunktiks oli sel korral Vaba- dussõjas langenute mälestuseks paigaldatud kivi, mis oli samuti valgustatud elava tulega. Tsooru näitering 1961. aastal karnevalikostüümides. Pildid Helgi Jõgeva erakogust Helgi Jõgeva meenutab: Kui asusin tööle J. M. Sverdlovi nimelisse kolhoosi, on algusaastatest hästi meeles tsoorulastest näitlejate järjekordne esietendus. Rahvast oli saali kogunenud nii palju, et minule iste- kohta ei jätkunud. Imetlesin tol korral lava, mis ku- Seljaga koolimaja poole, vaade 11. novembril 1918. jundatud palkmaja seina meenutavate kulissidega. aastal loodud Eesti Kaitse Liidu mõned aastad hiljem Hiljem sain teada, et need oli valmistanud kunstni- vabaduse eest võideldes langenute nimedetahvlile, loeti kuandega Eduard Lepassaar. Neid kulisse kasutati üheskoos ette vandetõotus. Üksi aga astuti rivist välja, Tsooru rahvamajas veel mõned aastad tagasigi. asetati käsi mõõgale ning tõotati vannet täita. Mõned aastad hiljem olin juba ise näitlejate keskel. Need olid ülevad hetked. Õhtutundi mahtus veel mitu Ei mäletagi enam täpselt, kuidas see juhtus.
    [Show full text]