Hind 10 senti. Riigi Teataja Lisa Toimetus ja talitus: Riigi Teataja tellimishind ühes Kuulutuste ja teada lisadega: Riigi trükikojas, Niine uul. 11. annete hind : Kontor on avatud kella 8—14. 12 kuu peale 12 krooni, Kohtukuulutused 1 kuni 4 krooni, 6 „ ,, ...... ^ ,, kaotatud isikutunnistuste kuulu Sealsamas lehe tellimiste vastu RT üksik nr. kuni 4 Ihk. . . 5 senti, võtmine. Kõnetraat: toimetus ,, »» ,, » 10 ,, .10 ,, j.n.e., tused — 50 senti, muud kuulu 441-13, kontor 441-02. RT Lisa üksik number . . . 10 „ tused iga mm-rida 8 senti. Nr. 28. 9. aprillil 1935. Nr. 28.
Sisu: Riigivanema otsused on 315, nr. 310, nr. 317, nr. 318, nr. 319, nr. 320 ja nr. 321. Riigivanema käsukiri nr. 1. Nimetused, ametist vabastused. Viljandi ringkonnakohtu kohtupristavite tööpiirkondade muudatus. Teadaanne arstide koja valimiste kohta. Teadaanne Tartumaa valdade ja Kallaste alevi marutaudikahtlaseks piirkonnaks tunnistamisest. Riigikohtus arutusele määratud toimetused. Perekonnanimede kaitseregistrisse kandmised. Nimede muutmised. Perekonnanimede muutmised. Kuulutused.
Riigivanema otsus nr. 315. Riigivanema otsus nr. 317. 3. aprillil 1935. 3. aprillil 1935. Vabastan dr. jur. Juhan Vaabel’1 Majan Nimetan senise Majandusministeeriumi dusministri abi ametkohalt ja nimetan tema rahandusosakonna direktori Artur Keller’i sama ministeeriumi nõunikuks, arvates 1. ap sama ministeeriumi rahandusosakonna direk rillist 1935. toriks ministri abi õigustega, arvates 1. ap K. Päts rillist 1935. Peaminister K. Päts Riigivanema ülesannetes. Peaminister K. Selter Riigivanema ülesannetes. Majandusminister. K. Selter Majandusminister.
Riigivanema otsus nr. 316. 3. aprillil 1935. Riigivanema otsus nr. 318. Nimetan senise Põllutööministeeriumi põl 3. aprillil 1935. lumajandusosakonna direktori ajutise kohuste- Nimetan August Gutman’i Majandus täitja August Reinart’i Majandusministri ministeeriumi kaubandusosakonna direkto abiks, arvates 1. aprillist 1935. riks, arvates 1. aprillist 1935. K. Päts K. Päts Peaminister Peaminister Riigivanema ülesannetes. Riigivanema ülesannetes. K. Selter K. Selter Majandusminister. Majandusminister. 1186 Nr. 28
Riigivanema otsus nr. 319. Riigivanema käsukiri nr. 1. 3. aprillil 1935. 30. märtsil 1935. Riigikantselei koosseisude ümberkorral Nimetan Majandusministeeriumi pea damise puhul nimetan Riigiraamatukogu ja sekretäri Mihkel Enno maksupeakomitee Riigiarhiivi direktoriks Riigisekretäri senise alaliseks liikmeks, arvates 1. aprillist 1935. abi (ühtlasi Riigiraamatukogu ja Riigiarhiivi K. Päts direktor) Richard övel’i ja Riigisekretäri Peaminister abiks Välisministeeriumi senise I sekretäri Riigivanema ülesannetes. Damasius Treude, mõlemad arvates 1. ap rillist 1935. K. Selter K. Päts Majandusminister. Peaminister Riigivanema ülesannetes. Riigivanema otsus nr. 320. Nimetused. 3. aprillil 1935. Kohtuministeeriumis: I. Kohtukoja kriminaal-osakonna abisekre- Nimetan Põllutööministeeriumis 1. april täri kohustetäitjaks nimetatakse vanem kohtu list 1935: ameti kandidaat August Kits, vabastades 1) Rudolf Allmann1! ministri abi ajuti teda vanema kohtuameti kandidaadi kohus seks kohustetäitjaks, test, arvates 1. aprillist 1935. 2) August Vodja kantselei direktoriks, 3) Toomas Sinberg’i katastri ja maa korralduse osakonna asunduse ameti juha Ametist vabastused. tajaks (ühtlasi direktori asetäitjaks) ja Kohtuministeeriumis: 4) Jaak Ümarik’u põllumajanduse-osa- Ülemääraline noorem kohtuameti kandi konna abidirektoriks (ühtlasi hariduse ja daat Tallinna ringkonnakohtu juures Erich katseasjanduse büroo juhatajaks). Lember (Lemberg) kustutatakse kohtu II. ameti kandidaatide nimekirjast tema oma Nimetan Karl (Karp) Liidemann1! Põl- sellekohasel palvel, arvates 1. aprillist. lutööministeeriumi põllumajanduse-osakonna direktoriks 15. aprillist 1935. K. Päts Viljandi ringkonnakohtu koh- Peaminister Riigivanema ülesannetes. tupristavite tööpiirkondade N. Talts muudatus. Põllutööminister. Riigi Teataja Lisas 81 — 16. oktoobrist 1931 ja 56 — 31. juulist 1934 avaldatud Viljandi ringkonnakohtu kohtupristavite töö piirkondade osaliseks muutmiseks määran Riigivanema otsus nr. 321. KS § 306 põhjal Pärnu 1. ja 2. jaoskonna kohtupristavite tööpiirkonnad arvates 1. maist 3. aprillil 1935. 1935 järgmiselt: * 1. Vabastan tööstusosakonna direktori Pärnu 1. jaoskond (asukoht Pärnus). O. Hinto Kopli kinnisvaravalitsuse direktori Pärnu linn alevikkudega, arvatud välja osa kohuste täitmisest, arvates 1. aprillist 1935. ülejõe olevast Pärnust, mis asub mõlemal pool Sauga jõge Pärnu j05 ja Jänesselja tä 2. Määran Nikolai Viitak’i Kopli kinnis nava vahel, viimane ühes arvatud; Sindi varavalitsuse direktoriks, arvates 1. aprillist alev; Taali vald. 1935. Pärnu 2. jaoskond (asukoht Pärnus). 3. Määran Ferdinand Jürine Kopli kin Pärnu linna osa, mis asub mõlemal pool Sauga nisvaravalitsuse direktori asemikuks, arvates jõge, Pärnu jõe ja Jänesselja tänava vahel, 1. aprillist 1935. viimane ühes arvatud; vallad Reiu, Sauga, K. Päts Audru, Seliste, Tõstamaa, Võlla, Koonga, Peaminister Jõõpre, Vee, Kihnu, Are, Hallinga, Kaelase, Riigivanema ülesannetes. Tori. K. Selter Ringkonnakohtu esimees J. Depman. Majandusminister. Sekretär Viidekop. Nr. 28 1187
Mäksa, Raadi, Kastre-Vonnu, Sootaga ja Teadaanne arstide koja vali Meeksi vallad osaliselt kuni 25 km kaugu miste kohta. seni, arvates Peipsiäärse valla Sofie külast. Alus: Arstide koja seaduse (RT 103 — 1934) Ülalnimetatud piirkonnas tuleb kõik § 52 pkt. 4 ja Arstide koja valimiste juhatus- koerad ja kassib pidada kinni kuni 22. juu kirja (RT 30 — 1935) §§ 5 ja 41. nini 1935. Ümberhulkuvad koerad ja kas Arstide koja elluviimise komitee teatab, sid hukatakse politseiametnikkude poolt. et arstide koja nõukogu valimised toimuvad Samuti on õigustatud hukkama neid ka kõik 21.j 22., 23. ja 26. mail 1935. teised ameti- kui ka eraisikud. Isiklik häälteandmine toimub 26. mail Tartus, 2. aprillil 1935. Nr. 5330. 1935 kella 12 kuni kella 16 Tallinnas, Narva Tartu-Valga prefekt V. Rotenbork. mnt. nr. 6-a, arstide koja elluviimise komitee büroo ruumides. Sekretäri as. J. Maasing. Posti teel häälteandmine toimub 21., 22. ja 23. mail hääletamisümbriku tähtkirjana äraandmise teel mõnda Vabariigi piires asu vasse postiasutisse. Kõik valimisõiguselised koja liikmed on Riigikohtus arutusele määra kohustatud võtma osa valimisest. tud toimetused. Nõukogu kandidaatide esitamiskirjad peavad olema esitatud koja elluviimise Riigikohtu kriminaal-osakonnas 17. ap komiteele isiklikult esitaja kaudu hiljemalt rillil 1935 arutusele määratud toime 25. aprillil 1935. tused: Arstide koja elluviimise komitee poolt 1. Aleksander Vända ja Konstantin Mäe volitatud komitee liige võtab vastu isiklikult süüd. Kr. s. § 141 lõike 2 p. 2 järgi. esitatavaid kandidaatide esitamiskirju 23. ja 2. Adolf Saare ja Emilie Selleri süüd. 25. aprillil 1935 kella 15—16 Tallinnas, NS § 942 jao 1 j.t. järgi. Narva mnt. nr. 6-a komitee büroo ruumides. 3. Elmar Palo süüd. RNS §§ 169 ja 170 Posti teel esitatud esitamiskirjad loetakse p. 8 järgi. õigel ajal esitatuiks, kui nad pandud mõnda 4. Jaan ja Alma Kunbergi süüd. Akts. Vabariigi piires asuvasse postiasutisse hilje sead. §§ Illi ja 1149 järgi. malt 25. aprillil 1935. 5. Jaan Miti süüd. NS § 581 jao 3 järgi. Hiljemalt 7. mail 1935 pannakse valimis 6. Rosalie Lillo süüd. UNS §§ 530 ja sedel avalikuks nägemiseks välja valimis- 531 järgi. ruumi, kus koja liikmed sellega võivad tut- 7. Martemjan Glubakovi süüd. RNS vuneda igal tööpäeval kella 15—16. §§ 173 ja 177 järgi. Ühtlasi arstide koja valimiste juhatuskirja 8. Karl Karu süüd. Akts. sead. § 1110 § 2 korras koja elluviimise komitee teatab, et järgi. üksikutes valimisringkondades valimisele tu 9. Villem Kiriku süüd. RNS § 129 järgi. levate koja nõukogu liikmete arv on: Tal 10. Karl Viktori süüd. RNS § 123 järgi. linnas — 9, Tartus — 7, Virumaal — 3, Pär 11. Jüri Ermiti süüd. RNS § 169, numaal — 2, Harjumaal — 1, Tartumaal — 1, NS § 16541 j.t. järgi. Läänemaal—1, Saaremaal—1, Viljandi 12. Johan Šenki süüd. NS § 362 järgi. maal — 1, Järvamaal — 1, Valgamaal — 1, 13. Rudolf Šultsi süüd. NS § 285 ja UNS Võrumaal — 1, Petserimaal — 1. § 532 p. 3 järgi. Tallinnas, 5. aprillil 1935. 14. Alfred Kõivu süüd. RNS §§ 174 p. 2, Arstide koja elluviimise komitee 175 p.p. 3, 4 ja 177 jao 1 järgi. esimees dr. A. Lübek. 15. Jaak Bernakoffi süüd. RNS § 169 järgi. 383 Sekretär dr. J. Vilms. 16. Kristjan Birkenthali süüd. RNS §§ 155 jao 1 ja 1581 järgi. 17. Ida-Lydia Eini süüd. UNS § 530 järgi. Teadaanded koertemarutaudi 18. Linda Kampuse süüd. UNS § 530 kohta. järgi. Loomataudide vastu võitlemise seaduse 19. Theodor Kuuse süüd. RNS §§ 29, § 27 (RT 60— 1923) ja määruse §§ 77—80 123 ja 128 järgi. (RT 42 — 1934) põhjal kuulutan maru- 20. Eduard Naritsa süüd. RNS § 143 taudikahtlaseks piirkonnaks kuni 22. juunini järgi. 1935 Peipsiäärse, Ranna, Pala, Kokora, 21. August Sommeri süüd. Kr. s. § 580 Alatskivi, Tammistu, Vara, Kavastu vallad lõike 1 ja 2 järgi. ja Kallaste alevi täieliselt ja Kasepää, Saare, 22. Loviise Kiini süüd. NS §§13 ja Roela, Kudina, Elistvere, Vesneri, Luunja 1622 jao 2 järgi. 1188 Nr. 28
23. Georg Sokolovi süüd. RNS § 38 4. järgi. Määrata Viljandis, Leola uul. nr. 7 24. Joosep Themase süüd. RNS § 143 elutsevale Reinhold-August Heinrichson’ile järgi. uueiks nimeks ,,Rein“. 25. Anna Vedleri ja Adele Vedleri süüd. 5. • UNS § 532 p. 3 järgi. Määrata Viljandis, Kivi uul. nr. 5 elut 26. Elmar Tariku süüd. RNS § 177 järgi. sevale Erich-Eduard Jaagusoo’le uueks 27. Jaan Karna süüd. RNS § 155 järgi. nimeks ,,Enn“. 28. Ivan Lebedevi süüd. RNS § 129 6. järgi. Määrata Viljandis, Uus uul. nr. 14 29. Friedrich Penderi süüd. UNS § 530 elutsevale Elisabeth Konn’ale uueks nimeks järgi. „Liidi“. 30. Johannes Tseichi süüd. RNS § 142 7. järgi. Määrata Viljandis, Tasuja p. nr. 4 elut sevale Eufrosine Kukk’ele uueks nimeks ,,Eve“. 8. Määrata Viljandis, Tallinna uul. nr. 15-a Perekonnanimede kaitsere elutsevale Hilda Laksberg’ile uueks nimeks „Hele“. gistrisse kandmised. 9. Siseministeerium teatab, et Perekonna Määrata Viljandis, Väike uul. nr. 14 nimede korraldamise seaduse § 16 (RT 30 elutsevale Adele-Ida Lääts’ale uueks nimeks — 1935) põhjal on kantud perekonnanimede „Aino“. kaitseregistrisse lisaks Riigi Teataja Lisas 10. 26 — 1935 avaldatud perekonnanimedele Määrata Viljandis, Tartu uul. nr. 3—8 järgmised perekonnanimed: elutsevale Boris Neljandike uueks nimeks Albert „Rein“. 48. Endla 11. Nikolai 49. Nurmiste Määrata Viljandis, Uuevesi tee nr. 3 Aavo 50. Aavelaid elutsevale Sinaida Padernik’ule uueks ni Eduard 51. Viiroja meks ,,$iina“. 52. Jugandi August-Friedrich 12. Richard 53. Lehtmets Määrata Viljandis, C. R. Jakobsoni 54. Jõudu Hugo Juhan uul. nr. 11 elutsevale Friedrich-August 55. Vellerand Saar’ele uueks nimeks ,,Vidrik“. 56. Arumaa Heino 57. Halliste Kaarel 13. 58. Ranno August-Voldemar Määrata Viljandis, Paala tee nr. 14 elut sevale Nikifor Sein’ale uueks nimeks ,,Mih- Tallinnas, 5. aprillil 1935. kel“. Abidirektori eest V. Jõgi. 14. Määrata Viljandis, Liiva uul. nr. 12 elutsevale Rudolf Sülla’le uueks nimeks ,,Ruudi“. 15. Nimede muutmised. Määrata Viljandis, Koidula uul. nr. 17 elutsevale Hermann Tõnson’ile uueks ni Viljandi linna perekonnaseisuametnik ot meks „VeIlo“. sustas 25. märtsil 1935 Perekonnanimede 16. korraldamise seaduse §§ 26 ja 13 (RT 91 — Määrata Viljandis, Laidoneri plats nr. 5-a 1934) põhjal: elutsevale Gustav Veesmann’ile uueks ni 1. meks ,,Kusta“. Määrata Viljandis, Vilja uul. nr. 6 elut Perekonnaseisuametnik O. Härm. sevale Johannes-Endel Brenner’ile uueks nimeks ,,Endel“. 2. Määrata Viljandis, Tallinna uul. nr. 5 Põltsamaa linna perekonnaseisuametnik elutsevale Alfred-Julius Heinrichson’ile otsustas 18. märtsil 1935 Perekonnanimede uueks nimeks ,,AIdis“. korraldamise seaduse §§ 26 ja 13 (RT 91 — 1934) põhjal: 3. 1. Määrata Viljandis, Tallinna uul. nr. 5 Määrata Põltsamaal, Lossi uul. nr. 3 elutsevale Johanna-Marie Heinrichson’ile elutsevale Leonid Stoljarov’ile uueks ni uueks nimeks ,,Maare“. meks ,,Aarno“. Nr. 28 1189
25. märtsil 1935: August Lätlane’Ie ühes laste Meeme ja
2. Hansuga, uueks perekonnanimeks ,,Leola“. Määrata Põltsamaal, Marja uul. nr. 13 Perekonnaseisuametnik R. Mälton. elutsevale Robert-Erich Perkmann’ile uueks nimeks „Eerik“. Erastvere valla perekonnaseisuametnik ot Perekonnaseisuametnik R. Vassil. sustas 25. märtsil 1935 Perekonnanimede korraldamise seaduse §§ 26 ja 13 (RT 91 Türi linna perekonnaseisuametnik otsus — 1934) põhjal määrata Erastvere vallas tas 2. aprillil 1935 Perekonnanimede korral elutsevale Gustav Brikker’ile (Brücker) damise seaduse §§ 26 ja 13 (RT 91 — 1934) uueks nimeks „Kusta“. põhjal määrata Türil, Vabaduse uul. nr. 6 Perekonnaseisuametnik E. Viljasto. elutsevale Hans Teinfeldt’ile uueks ni meks ,,Ants“. Tahkuranna valla perekonnaseisuametnik Perekonnaseisuametnik M. Kilkson. otsustas 26. märtsil 1935 Perekonnanimede korraldamise seaduse §§ 26 ja 13 (RT 91 — 1934) põhjal määrata Tahkuranna vallas, Mõisaküla alevi perekonnaseisuametnik Poes elutsevale Kristjan Martinson’ile otsustas 26. märtsil 1935 Perekonnanimede uueks nimeks , ,Jaan“. korraldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) Perekonnaseisuametnik (allkiri). põhjal: 1. Määrata Mõisaküla alevis, Aia uul. nr. 7 Kasaritsa valla perekonnaseisuametnik ot elutsevale August Toms’ile senise nime sustas 17. märtsil 1935 Perekonnanimede asemele uueks nimeks ,,Lembit“. korraldamise seaduse §§ 26 ja 13 (RT 91 — 1934) põhjal määrata Kasaritsa vallas elut 2. sevale Rudolf Mikson’ile senise nime asemele Määrata Mõisaküla alevis, Karjamaa uul. uueks nimeks ,,Enn“. elutsevale Vladimir Engelbrecht’ile senise nime asemele uueks nimeks ,,Valdo“. Perekonnaseisuametnik A. Perv. 3. Määrata Mõisaküla alevis, Karjamaa uul. Kärgula valla perekonnaseisuametnik elutsevale Rudolf Engelbrecht’ile senise otsustas 29. märtsil 1935 Perekonnanimede nime asemele uueks nimeks ,,Raimu“. korraldamise seaduse §§ 13 ja 26 (RT 91 — 4. 1934) põhjal: 1. Määrata Mõisaküla alevis, Pärnu uul. Määrata Kärgula vallas elutsevale Endel nr. 47 elutsevale Evald-Julius Kustasson’ile Armin Rätsep’ale uueks nimeks ,,Endel“. senise nime asemele uueks nimeks ,,Enn“. 2. Perekonnaseisuametnik E. Juurik. Määrata Kärgula vallas elutsevale Jo- hanna-Pauline Rätsep’ale uueks nimeks Narva-Jõesuu jaoskonnavalitsuse . pere ,,Ilmatar“. konnaseisuametnik otsustas 23. märtsil 1935 Perekonnaseisuametnik L. Hõrak. Perekonnanimede korraldamise seaduse §§ 26 ja 13 (RT 91 — 1934) põhjal määrata Uuemõisa valla perekonnaseisuametnik Narva-Jõesuus, Tuletorni uul. nr. 17 elut otsustas 1. aprillil 1935 Perekonnanimede sevale Rudolf-Aleksander Kristover’ile se korraldamise seaduse (RT 91 1934) nise nime asemel uueks nimeks ,,Raimu“. §§ 2 ja 7 põhjal määrata Uuemõisa vallas elutsevale Vassili KommePi alaealise poja Perekonnaseisuametnik P. E e r i k. Germannile uueks nimeks ,,Heino“. Perekonnaseisuametnik V. Komm ei. Kärdla alevi perekonnaseisuametnik otsustas 30. märtsil 1935 Perekonnanimede Mäetaguse valla perekonnaseisuametnik korraldamise seaduse §§ 26 ja 13 (RT 91 — otsustas 26. märtsil 1935 Perekonnanimede 1934) põhjal määrata Kärdla alevis, Vaba korraldamise seaduse §§ 26 ja 13 (RF 91 — duse uul. nr. 6 elutsevale Sevanja Pettai’le 1934) põhjal: uueks nimeks ,,Valdo". 1. Perekonnaseisu Määrata Mäetaguse vallas elutsevale ametnik G. Günter-A. Randla. Reinhold Kiiverele uueks nimeks „Rein“. 2. Aleksandri valla perekonnaseisuametnik Määrata Mäetaguse vallas elutsevale otsustas 23. märtsil 1935 Perekonnanimede Karl-Albert Soppe’Ie uueks nimeks ,,Kaa korraldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) rel". põhjal määrata Aleksandri vallas elutsevale Perekonnaseisuametnik A. Kers. 1190 Nr. 28
Emmaste valla perekonnaseisuametnik ot Roela valla perekonnaseisuametnik ot sustas 26. märtsil 1935 Perekonnanimede sustas 28. märtsil 1935 Perekonnanimede korraldamise seaduse §§ 13 ja 26 (RT 91 — korraldamise seaduse §§ 13 ja 26 (RT 91 — 1934) põhjal määrata Emmaste vallas elut 1934) põhjal: sevale Manas Metsalo’le uueks nimeks 1. ,,Mart“. Määrata Roela vallas elunevale Aurora Perekonnaseisuametnik (allkiri). Kalman’ile senise nime asemel uueks ni meks ,,Maie“. Skarjatina valla perekonnaseisuametnik 2. otsustas 26. märtsil 1935 Perekonnanimede Määrata Roela vallas elunevale Meeri korraldamise seaduse §§ 26 ja 13 (RT 91 — Leidecker’ile senise nime asemele uueks 1934) põhjal määrata Skarjatina vallas, nimeks ,,Mari“. Zagrivje külas elutsevale Emilie-Sophie 3. TruITile (Trulli) uueks nimeks „Endla“. Määrata Roela vallas elunevale Rastislav Vasilievile senise nime asemel uueks Perekonnaseisuametnik (allkiri). nimeks „Endel“. Perekonnaseisuametnik J. Ment. Vana-Põltsamaa valla perekonnaseisu ametnik otsustas 25. märtsil 1935 Perekonna nimede korraldamise seaduse §§ 26 ja 13 Mõniste valla perekonnaseisuametnik ot (RT 91 — 1934) põhjal: sustas 28. märtsil 1935 Perekonnanimede kor
1. raldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) Määrata Vana-Põltsamaa vallas elutsevale põhjal määrata Mõniste vallas elutsevale Alide PulVile senise nime asemele uueks Karl-Robert Kolberg’ile uueks nimeks nimeks ,,Aino“. „Toomas“. 2. Perekonnaseisuametnik Simberg. Määrata Vana-Põltsamaa vallas elutsevale Raimond Susi’le senise nime asemele uueks Siseminister kuulutab Perekonnanimede nimeks ,,Raimo“. korraldamise seaduse (RT 91 — 1934) §§ 6, Perekonnaseisuametnik O. Nurmberg. 12 ja 26 põhjal: 1. Albu valla perekonnaseisuametnik ot Suurupi komandantuuris elutsev Alviine- sustas 23. märtsil 1935 Perekonnanimede Rosalie J oli, sündinud 18. aprillil 1907 Pajusi korraldamise seaduse §§ 26 ja 13 (RT 91 — vallas, avaldas soovi võtta uueks nimeks „Malle“. 1934) põhjal: 2, 1. Määrata Albu vallas elutsevale Madlena- Vääna vallas elutsev Johannes-Martin Katharina Kroon’ile uueks nimeks ,,Leeni“. Kichlefeldt avaldas soovi võtta oma tütre Asta, sündinud 8. oktoobril 1927 Tallinnas, 2. nueks nimeks „Reet“. Määrata Albu vallas elutsevale Evich Heidmets’ale uueks nimeks ,,Eevi“. 3. Vääna vallas elutsev Johannes-Martin Perekonnaseisuametniku k.t. P. Liiv. Kichlefeldt avaldas soovi võtta oma poja Karli, sündinud 11. septembril 1922 Paides, Venevere valla perekonnaseisuametnik ot uueks nimeks „Kalev“. sustas 25. märtsil 1935 Perekonnanimede 4. korraldamise seaduse § 26 (RT 91 — 1934) Väätsa vallas elutsev Anton Mangmann põhjal: avaldas soovi võtta oma poja Kuno, sündinud 1. 26. oktoobril 1924 Väätsa vallas, uueks nimeks Määrata Venevere vallas Aru külas „Ahto“. elutsevale Marta AIterman’ile uueks nimeks 5. ,,Maret“. Suurupi komandantuuris elutsev Harald 2. Sein avaldas soovi võtta oma poja Harry- Määrata Venevere vallas Regisaare külas Lembitu, sündinud 7. märtsil 1928 Tallinnas, elutsevale Konstantin-Ferdinand Fried- uueks nimeks „Lembit“. richssohnile uueks nimeks ,,Ants“. 6. 3. Suurupi komandantuuris elutsev Maxi- Määrata Venevere vallas Regisaare külas milian Toater, sündinud 8. juulil 1906 Rand elutsevale Verner Leonile uueks nimeks veres, avaldas soovi võtta uueks nimeks „Rein“. „Jüri“. Perekonnaseisuametnik R. Alterman. Siseminister tunnustas nende nimemuut- miste sooviavalduste põhjused küllaldasteks. Nr. 28 1191
Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu Viljandi linna perekonnaseisuametnik tun lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on nustas nende nimemuutmiste sooviavalduste asjasthuvitatud isikutel õigus esineda nende põhjused küllaldasteks. nimemuutmiste vastu kirjalike vaidlustega. Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu Abidirektori eest V. Jõgi. lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende nimemuutmiste vastu kirjalikke vaidlusi. Haapsalu linna perekonnaseisuametnik Perekonnaseisuametnik O. Härm. kuulutab Perekonnanimede korraldamise sea duse (RT 91 — 1934) §§ 26, 12, 7 ja 6 põhjal : Põltsamaa linna perekonnaseisuametnik 1. kuulutab Perekonnanimede korraldamise sea Haapsalus, Posti uul. nr. 48—2 elutsev duse (RT 91 — 1934) §§ 26, 12, 7 ja 6 põhjal, Marie Kaltmann, sündinud 22. augustil 1889 et Põltsamaal, E.T.K. tehastes elutsev Ernst- Kuimetsa vallas, avaldas soovi võtta uueks J ohann-Leopold Pürkovsky(i), sündinud nimeks „Viive“. 13. mail 1890 Alavere vallas, avaldas soovi 2. võtta uueks nimeks „Enn“. Tallinnas, S.-Brookusmägi nr. 16—7 elut Põltsamaa linna perekonnaseisuametnik sev Eduard-Heinrich Mennik, sündinud tunnustas tema nimemuutmise sooviavalduse 4. detsembril 1908 Tartus, avaldas soovi põhjuse küllaldaseks. võtta uueks nimeks „Ennu“. Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on 3. asjasthuvitatud isikutel õigus esitada tema Haapsalus, S.-Lossi uul. nr. 16 elutsev nimemuutmise vastu kirjalikke vaidlusi. Agnes Metsmann, sündinud 28. veebruaril 1910 Martna vallas, avaldas soovi võtta uueks Perekonnaseisuametnik R. V ass il. nimeks „Aino“. 4. Narva linna perekonnaseisuametnik kuu Haapsalus, Tallinna mnt. nr. 42 elutsev lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse Alide-Loviise Pealu, sündinud 16. veeb (RT 91 — 1934) §§ 26, 12, 7 ja 6 põhjal: ruaril 1912 Haapsalus, avaldas soovi võtta 1. uueks nimeks „Aide“. Narvas, Rakvere uul. nr. 19—1 elutsev 5. Nikolai Jegorov avaldas soovi võtta oma Haapsalus, Kalda uul. nr. 16 elutsev lapse Voldemarile, sündinud 5. detsembril Helene Rosenthal, sündinud 13. augustil 1921 Tartus, uueks nimeks „Valdeko“. 1905 Tallinnas, avaldas soovi võtta uueks 2. nimeks „Ene“. Narvas, 2. Peetri uul. nr. 20 elutsev Vassili Haapsalu linna perekonnaseisuametnik Matvei, sündinud 9. juulil 1895 Õisu val tunnustas nende nimemuutmiste sooviaval las, avaldas soovi võtta uueks nimeks „Vil- duste põhjused küllaldasteks. lem“. Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu 3. lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on Narvas, Kreenholm-Kulgu nr. 1 — 1 elut asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende sev Alide Prontsus, sündinud 2. märtsil 1917 nimemuutmiste vastu kirjalikke vaidlusi. Narvas, avaldas soovi võtta uueks nimeks Perekonnaseisuametnik A. Viksten. „Maret“. 4. Narvas, 5. Peetri uul. nr. 17 elutsev Emi- Viljandi linna perekonnaseisuametnik lie-Amanda Villup, sündinud 6. oktoobril kuulutab Perekonnanimede korraldamise sea 1909 Narvas, avaldas soovi võtta uueks nimeks duse (RT 91 — 1934) §§ 26, 12, 7 ja 6 põhjal: „Viive“. 1. Narva linna perekonnaseisuametnik tun Kabala vallas elutsev Linda-Rosalie Oja, nustab nende nimemuutmiste sooviavalduste sündinud 20. septembril 1903 Kudina vallas, põhjused küllaldasteks. avaldas soovi võtta uueks nimeks „Linda“. Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on 2. asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende Kabala vallas elutsev Voldemar Oja, nimemuutmiste vastu kirjalikke vaidlusi. sündinud 16. veebruaril 1902 Ranna vallas, avaldas soovi võtta uueks nimeks „Valdur“. Perekonnaseisuametnik V. Aavisto. 3. Taevere vallas elutsev Rosalie Zups- Tapa linna perekonnaseisuametnik kuulu mann, sündinud 29. detsembril 1905 Vastse tab Perekonnanimede korraldamise seaduse mõisa vallas, avaldas soovi võtta uueks nimeks (RT 91 — 1934) §§ 26, 12, 7 ja 6 põhjal, et „Hella“. Tapal, Kooli uul. nr. 22 elutsev Benita 1192 Nr. 28
Krapp, sündinud 1. juulil 1913 Lokutal Tau, sündinud 15. septembril 1897 Uulu Saksi vallas, avaldas soovi võtta uueks nimeks vallas, avaldas soovi võtta uueks nimeks „Eda“. „Kaarin“. Tapa linna perekonnaseisuametnik tun Reiu valla perekonnaseisuametnik tun nustas selle nimemuutmise sooviavalduse nustas selle nimemuutmise sooviavalduse põhjuse küllaldaseks. põhjuse küllaldaseks. Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on asjasthuvitatud isikutel õigus esitada selle asjasthuvitatud isikutel õigus esitada selle nimemuutmise vastu kirjalikke vaidlusi. nimemuutmise vastu kirjalikke vaidlusi. Perekonnaseisuametnik J. Alamäe. Perekonnaseisuametnik M. Tau.
Triigi valla perekonnaseisuametnik kuu lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse Rasina valla perekonnaseisuametnik kuu (RT 91 — 1934) §§ 26, 12, 7 ja 6 põhjal, et lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse Triigi vallas elutsev Theodor Penter, sündi (RT 91 — 1934) §§ 26, 12, 7 ja 6 põhjal, et nud 7. detsembril 1908 Triigi vallas, avaldas Rasina vallas elutsev Rudolf Virro, sündi soovi võtta uueks nimeks „Heino“. nud 15. juunil 1901 Rasina vallas, avaldas Triigi valla perekonnaseisuametnik tun soovi võtta uueks nimeks „Ruudi“. nustas selle nimemuutmise sooviavalduse Rasina valla perekonnaseisuametnik tun põhjuse küllaldaseks. nustas selle nimemuutmise sooviavalduse Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu põhjuse küllaldaseks. lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on Ühe kuu jooksul, arvates kuulutuse Riigi asjasthuvitatud isikutel õigus esitada selle Teatajas avaldamise päevast, on asjasthuvi nimemuutmise vastu kirjalikke vaidlusi. tatud isikutel õigus esitada selle nimemuut mise vastu kirjalikke vaidlusi. Perekonnaseisuametnik A. Kleesmann. Perekonnaseisuametnik Fr. Saava. Kaarepere valla perekonnaseisuametnik kuulutab Perekonnanimede korraldamise sea duse (RT 91 — 1934) §§ 26, 12, 7 ja 6 põhjal: Hageri valla perekonnaseisuametnik kuu lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse 1. §§ 26, 12, 7 ja 6 põhjal: Kaarepere vallas elutsev Karl-August Simmer ühes abikaasaga avaldas soovi muuta 1. oma alaealise poja Heinrichi, sündinud 7. ok Hageri vallas elutsev Johannes Reis- toobril 1920 Venemaal, nimi ja võtta temale mann avaldas soovi muuta oma tütre Meta- uueks nimeks „Ants“. Irene, sündinud 19. jaanuaril 1922 Hageri vallas, nimi ja võtta tema uueks nimeks „Vai- 2. ke“. Kaarepere vallas elutsev Voldemar Sim 2. mer, sündinud 21. märtsil 1916 Venemaal, Hageri vallas elutsev Rudolf Ruben, avaldas soovi võtta uueks nimeks „Vello“. sündinud 10. novembril 1905 Hageri vallas, 3. avaldas soovi võtta uueks nimeks „Ruudi“. Kaarepere vallas elutsev Euteemius-Efim Truus, sündinud 5. mail 1913 Tartus, aval 3. das soovi võtta uueks nimeks „Villu“. Hageri vallas elutsev Johannes-Voldemar Ruben, sündinud 17. oktoobril 1907 Hageri 4. vallas, avaldas soovi võtta uueks nimeks Kaarepere vallas elutsev Rodion Truus, „Juhan“. sündinud 30. jaanuaril 1911 Tartus, avaldas 4. soovi võtta uueks nimeks „Ruudu“. Hageri vallas elutsev Ida-Hermine Ru Kaarepere valla perekonnaseisuametnik ben, sündinud 8. novembril 1909 Hageri tunnustas nende nimemuutmiste sooviaval vallas, avaldas soovi võtta uueks nimeks duste põhjused küllaldasteks. „Urve“. Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu 5. lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on Hageri vallas elutsev Osvald-Herbert asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende Ruben, sündinud 10. veebruaril 1915 Hageri nimemuutmiste vastu kirjalikke vaidlusi. vallas, avaldas soovi võtta uueks nimeks Perekonnaseisuametnik F. Saag. „Ants“. Hageri valla perekonnaseisuametnik tun Reiu valla perekonnaseisuametnik kuu nustas nende nimemuutmiste sooviavalduste lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse põhjused küllaldasteks. (RT 91 — 1934) §§ 6, 7, 12 ja 26 põhjal, et Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu Reiu vallas elutsev Ekaterina (Katarina) lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on Nr. 28 1193 asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende 1911 Leisi vallas, avaldas soovi võtta uueks nimemuutmiste vastu kirjalikke vaidlusi. nimeks „Ago“. Perekonnaseisuametnik M. Siims. Liigvalla valla perekonnaseisuametnik tun nustas nende nimemuutmiste sooviavalduste kuu- põhjused küllaldasteks. Järve valla perekonnaseisuametnik Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuulu lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse tuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on (RT 91 — 1934) §§ 6, 7, 12 ja 26 põhjal: asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende 1. nimemuutmiste vastu kirjalikke vaidlusi. Järve vallas elutsev Johannes Johanson, Perekonnaseisuametnik. E. Valk. sündinud 19. jaanuaril 1903 Lõve vallas, avaldas soovi võtta uueks nimeks „Ermu“. 2. Uuemõisa valla perekonnaseisuametnik Järve vallas elutsev Albert-Aleksander kuulutab Perekonnanimede korraldamise sea Miron, sündinud 9. veebruaril 1889 Järve duse (RT 91 — 1934) §§ 26, 12, 7 ja 6 põhjal* vallas, avaldas soovi võtta uueks nimeks et Kuressaares, Muru uul. nr. 2 elutsev Vla „Märt“. dimir Ennemuist, sündinud 10. juunil 1907 3. Uuemõisa vallas, avaldas soovi võtta uueks Järve vallas elutsev Osvald Sabalotni, nimeks „Valdur“. sündinud 21. jaanuaril 1895 Iisakus, avaldas Uuemõisa valla perekonnaseisuametnik soovi võtta uueks nimeks „Juhan“. tunnustas selle nimemuutmise sooviavalduse põhjuse küllaldaseks. 4. Ühe kuu jooksul, arvates selle kuulutuse Järve vallas elutsev Marijanne-Lisette Riigi Teatajas avaldamise päevast, on asjast Sabalotni, sündinud 3. septembril 1891 huvitatud isikutel õigus esitada selle nime Järve vallas, avaldas soovi võtta uueks nimeks muutmise vastu kirjalikke vaidlusi. „Mari“. Järve valla perekonnaseisuametnik tun Perekonnaseisuametnik V. Komme 1. nustas nende nimemuutmiste sooviavalduste põhjused küllaldasteks. Märjamaa valla perekonnaseisuametnik Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu kuulutab Perekonnanimede korraldamise sea lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on duse (RT 91 — 1934) §§ 26, 12, 7 ja 6 põhjal, asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende et Märjamaa vallas elutsev Eduard Redel, nimemuutmiste vastu kirjalikke vaidlusi. sündinud 8. aprillil 1910 Märjamaa vallas, Perekonnaseisuametnik J. Peedo. avaldas soovi võtta uueks nimeks „Heiti“. Märjamaa valla perekonnaseisuametnik Pala valla perekonnaseisuametnik kuulu tunnustas tema nimemuutmise sooviavalduse tab Perekonnanimede korraldamise seaduse põhjuse küllaldaseks. (RT 91 — 1934) §§ 26, 12, 7 ja 6 põhjal, et Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu Pala vallas elutsev Pauliine Raja avaldas lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on soovi võtta oma 10. septembril 1918 Pala asjasthuvitatud isikutel õigus esitada tema vallas sündinud tütre Julie uueks nimeks nimemuutmise vastu kirjalikke vaidlusi. „Leida“. Perekonnaseisuametnik E. Haav. Pala valla perekonnaseisuametnik tun nustas tema nimemuutmise sooviavalduse põhjuse küllaldaseks. Mäetaguse valla perekonnaseisuametnik Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu kuulutab Perekonnanimede korraldamise sea lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on duse (RT 91 — 1934) §§ 26, 12, 7 ja 6 põhjal:
asjasthuvitatud isikutel õigus esitada selle 1. nimemuutmise vastu kirjalikke vaidlusi. Mäetaguse vallas elutsev Valter Anki- Perekonnaseisuametnik (allkiri). pov, sündinud 11. mail 1914 Mäetaguse vallas, avaldas soovi võtta uueks nimeks Liigvalla valla perekonnaseisuametnik „Valdur“. kuulutab Perekonnanimede korraldamise sea duse (RT 91 — 1934) §§ 26, 12, 7 ja 6 põhjal: Mäetaguse vallas elutsev Alfred-Johan- 1. nes Kreenmann, sündinud 3. detsembril Einmanni vallas elutsev Erich-Aleksander 1904 Mäetaguse vallas, avaldas soovi võtta Kivimaa (end. Grünberg), sünd. 25. no uueks nimeks „Ain“. vembril 1913 Liigvalla vallas, avaldas soovi 3. võtta uueks nimeks „Eerik“. Mäetaguse vallas elutsev Therese Kreen- 2. mann, sündinud 8. novembril 1903 Narva- Liigvalla vallas, Liigvalla asunduses elut Jõesuus, avaldas soovi võtta uueks nimeks sev Alfei Hendrikson, sündinud 23. juulil „Tiiu“. 1194 Nr. 28
4. Kahkva valla perekonnaseisuametnik kuu Mäetaguse vallas elutsev Jenni-Johanna lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse Kiiver, sündinud 24. juunil 1906 Mäetaguse (RT 91 — 1934) §§ 26, 12, 7 ja 6 põhjal, et vallas, avaldas soovi võtta uueks nimeks Kahkva vallas elutsev Vladimir Kristoving, „Senni“. sündinud 21. jaanuaril 1911 Kahkva vallas, 5. avaldas soovi võtta uueks nimeks Mäetaguse vallas elutsev Alfriede-Marga- Kahkva valla perekonnaseisuametnik tun rethe Kers, sündinud 24. veebruaril 1901 nustas selle nimemuutmise sooviavalduse Rägavere vallas, avaldas soovi võtta uueks põhjuse küllaldaseks. nimeks ,,Reet“. Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu 6. lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on Mäetaguse vallas elutsev Rudolf Kle- asjasthuvitatud isikutel õigus esitada selle mets, sündinud 17. augustil 1908 Mäetaguse nimemuutmise vastu kirjalikke vaidlusi. vallas, avaldas soovi võtta uueks nimeks Perekonnaseisuametnik K. Kreevald. „Ruudi“. Mäetaguse valla perekonnaseisuametnik Vaimastvere valla perekonnaseisuametnik tunnustas nende nimemuutmiste sooviaval kuulutab Perekonnanimede korraldamise sea duste põhjused küllaldasteks. duse (RT 91 — 1934) §§ 26, 12, 7 ja 6 põhjal, Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu et Vaimastvere vallas elutsev Leonhard lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on Zirkel, sünd. 21. veebruaril 1898 Erastvere asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende vallas, avaldas soovi võtta uueks nimeks nimemuutmiste vastu kirjalikke vaidlusi. „Lembit“. Perekonnaseisuametnik A. Kers. Vaimastvere valla perekonnaseisuametnik tunnustas selle nimemuutmise sooviavalduse põhjuse küllaldaseks. Anna valla perekonnaseisuametnik kuu Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal, et Anna asjasthuvitatud isikutel õigus esitada selle vallas elutsev Valentin Adler, sündinud nimemuutmise vastu kirjalikke vaidlusi. 19. märtsil 1911 Purdis, avaldas soovi võtta Perekonnaseisuametnik J. Sarapuu. uueks nimeks „Peeter“. Anna valla perekonnaseisuametnik tun nustas selle nimemuutmise sooviavalduse Kärgula valla perekonnaseisuametnik kuu põhjuse küllaldaseks. lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse (RT 91 —- 1934) § 26 põhjal: Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on 1. asjasthuvitatud isikutel õigus esitada selle Kärgula vallas elutsev Martha-Johanna nimemuutmise vastu kirjalikke vaidlusi. Perle, sündinud 28. jaanuaril 1913 Kärgu la vallas, avaldas soovi võtta uueks nimeks Perekonnaseisuametnik (allkiri). „Maret“. 2. Viluvere valla perekonnaseisuametnik kuu Kärgula vallas elutsev Voldemar Solom, lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse sündinud 11. novembril 1912 Veriora vallas (RT 91 — 1934) §§ 26, 12, 7 ja 6 põhjal: (Paulenhofis), avaldas soovi võtta uueks nimeks „Valdur“. 1. Kärgula valla perekonnaseisuametnik tun Viluvere vallas elutsev Theodor-Hendrik- nustas nende nimemuutmiste sooviavalduste Andrei Mihkelson, sündinud 8. veebruaril põhjused küllaldasteks. 1876, avaldas soovi võtta uueks nimeks Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu „Hendrik“. lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on 2. asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende Viluvere vallas elutsev Hans Kilusk, nimemuutmiste vastu kirjalikke vaidlusi. sündinud 25. augustil 1893 Õisu vallas, aval Perekonnaseisuametnik L. Hõrak. das soovi võtta uueks nimeks „Ants“. Viluvere valla perekonnaseisuametnik tun nustas nende nimemuutmiste sooviavalduste põhjused küllaldasteks. Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu Perekonnanimede muutmi lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on sed. asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende Tartu linna perekonnaseisuametnik ot nimemuutmiste vastu kirjalikke vaidlusi. sustas 20. märtsil 1935 Perekonnanimede Perekonnaseisuametnik A. Jalakas. korraldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) põhjal: Nr, 28 1195
J. 14. Määrata Tartus, Kalda uul. nr. 5—2 elut Määrata Tartus, Lutsu uul. nr. 24—11 sevale Albert Silbergleichile ühes abi elutsevale Ardo Hansenile uueks pere kaasa Maimu’ga ja laste Henn-Mardi ning konnanimeks „Haring“. Ants-Peepuga uueks perekonnanimeks „Sil- 15. vere“. Määrata Tartus, Kesk uul. nr. 31—5 2. elutsevale Viktor Mühlbergile uueks pe Määrata Tartus, Kalda uul. nr. 5—1 rekonnanimeks „Veskimäe“. elutsevale Laine Sirbergleich’ile uueks perekonnanimeks „Silvere“. 16. 3. Määrata Tartus, Ropka aiandus krunt Määrata Tartus, 3. suurtükiväe grupis nr. 45 elutsevale Peeter Laisk’ile ühes abi elutsevale Valter Grünberg’ile uueks pere kaasa Annaga ja tütre Elgaga uueks pere konnanimeks „Laes“. konnanimeks „Kivioja“. 4. 17. Määrata Tartus, Söögiturg nr. 3 elut Määrata Tartus, Karlova uul. nr. 68—12 sevale Georg-Helmut Hermburg’ile uueks elutsevale Liis Nusberg’ile ühes tütre perekonnanimeks „Härmatare“. Heljuga uueks perekonnanimeks „Pähkli- mäe“. 5. 18. Määrata Tartus, raudteemajas nr. 11 Määrata Tartus, Raadi mõisas elutsevale elutsevale Maret Veremejev’ile uueks pere Richard Tomson’ile ühes abikaasa Leida- konnanimeks „Laid“. Elmericega ja tütre Mare-Leetiga uueks 6. perekonnanimeks „Toomre“, Määrata Tartus, Jaama uul. nr. 26—1 19. elutsevale Edgar Jaansonile uueks pere Määrata Tartus, Kivi uul. nr. 26—3 konnanimeks „Jaansoo“. elutsevale Osvald-Villem Stammile uueks 7. perekonnanimeks „$aadre“. Määrata Tartus, Kuu uul. nr. 12—1 20. elutsevale Irja Pankovits’ale uueks pere Määrata Tartus, Kivi uul. nr. 26—3 konnanimeks „Paerand“. elutsevale Edgar Stammile uueks pere 8. konnanimeks „Saadre“. Määrata Tartus, Roosi uul. nr. 1:—11 21. elutsevale Jüri Ville m sonile ühes abi Määrata Tartus, Tööstuse uul. nr. 9—9 kaasa Viiu’ga uueks perekonnanimeks „Ja- elutsevale Heleene Gernile uueks pere laja“. 9. konnanimeks „Roorand“. Määrata Tartus, Aia uul. nr. 9—9 elut 22. sevale Kusta Nabbaie ühes abikaasa Anne’ga Määrata Tartus, Kesk-Kaar nr. 37 uueks perekonnanimeks „Lailaan“. elutsevale Linda-Johanna Neiman iie uueks perekonnanimeks „Halliste“. 10. Määrata Tartus, Piiskopi uul. nr. 15 23. elutsevale Jaanus Kleinile ühes abikaasa Määrata Tartus, Turu uul. nr. 84—14 Iida-Rosaaliega ja laste Juhani, Viima, Antsu elutsevale Eliisabet Parmakovile uueks ning Lembituga uueks perekonnanimeks perekonnanimeks „Põlluste“. „Tambet“. 11. 24. Määrata Tartus, Teguri uul. nr. 41 Määrata Tartus, Õnne uul. nr. 2a—3 elutsevale Juhan-Eduard Morgenile ühes elutsevale Villem Neubaum iie uueks pere abikaasa Juulie- Karoliinega ja laste Karli, konnanimeks „Uuspuu‘‘. Osvaldi, Aino ning Elleniga uueks pere konnanimeks „Meristo“. 25. Määrata Tartus, Meloni uul. nr. 17—1 12. Määrata Tartus, Tiigi uul. nr. 67—2 elutsevale Aleksander Lai s kile ühes abi kaasa Hilda’ga uueks perekonnanimeks elutsevale August Laus sonile ühes abi kaasa Ireenega uueks perekonnanimeks „Lii- „Laes“. vaste“. 26. 13. Määratg Tartus, Räni uul. nr. 26 elut Määrata Tartus, Põik uul. nr. 11 elut sevale Nikolai Borodkinile ühes abi sevale Evald-Hugo-Ferdinand Schmelteie kaasa Leenaga ja tütre Panniga uueks pere uueks perekonnanimeks „Suviste“. konnanimeks „Hein“. 1196 Nr. 28
27. 11. Määrata Tartus, Jakobsoni uul. nr. 8—2 Määrata Viljandis, Lossi uul. nr. 31 elutsevale Anna-Auguste Naba’le uueks elutsevale Hindrek Putnik’ule, ühes abi perekonnanimeks „Lailaan“. kaasa Annaga ja tütre Hilda-Elfreide-Mariega Perekonnaseisuametnik Ed. Metsik. uueks perekonnanimeks „Pärna“. 12. Määrata Viljandis, Lembitu p. nr. 5 Viljandi linna perekonnaseisuametnik ot elutsevale Karl Reimann’ile, ühes abi sustas 25. märtsil 1935 Perekonnanimede kaasa Lindaga ja poja Helmutiga uueks korraldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) perekonnanimeks „Reimo“. põhjal: 13. 1. Määrata Viljandis, C. R. Jakobsoni uul. Määrata Viljandis, Leola uul. nr. 7 nr. 34—9 elutsevale Alide Riisenberg’ile elutsevale Reinhold-August Heinrichson’ile uueks perekonnanimeks „Ridamäe“. ühes abikaasa Marta-Elisabethiga ja lapse Heikiga uueks perekonnanimeks „Heinsoo“. 14. Määrata Viljandis, Tartu uul. nr. 43 2. elutsevale Arnold-Leopold-August Tisch- Määrata Viljandis, Tallinna uul. nr. 5 ler’ile, ühes abikaasa Alma-Juliane-Vilhel- elutsevale Alfred-Julius . Heinrichson’ile, minega uueks perekonnanimeks „Tähiste“. ühes abikaasa Johanna-Mariega uueks pere 15. konnanimeks „Heinsoo“. Määrata Viljandis, Ilmarise uul. nr. 15-a 3. elutsevale Märt Torokoff’ile, ühes abi Määrata Narvas, Peetri uul. nr. 3 elut kaasa Liinaga ja tütre Mathilde-Katharinaga sevale Jaan Jürmann’ile, ühes abikaasa uueks perekonnanimeks „Toome“. Regina-Anettega ja tütre Ruthiga uueks 16. perekonnanimeks „Jürimaa“. Määrata Viljandis, C. R. Jakobsoni uul. 4. nr. 47 elutsevale Joann (Johan) Tont’ile Määrata Viljandis, Tallinna \ml. nr. 15-a (Toint’ile), ühes abikaasa Melaniaga (Mallega) elutsevale Hilda Laksberg’ile uueks pere uueks perekonnanimeks „Toomaru“. konnanimeks „Alamaa“. 17. Määrata Viljandis, Vaksali uul. nr. 20 5. elutsevale Johannes Trei’le, ühes abikaasa Määrata Viljandis, Lossi uul. nr. 35 Alvinega uueks perekonnanimeks „Roosi- elutsevale Õilme Laksberg’ile uueks pere oks“. konnanimeks „Alamaa“. 18. 6. Määrata Viljandis, Koidula uul. nr. 17 Määrata Viljandis, C. R. Jakobsoni uul. elutsevale Hermann Tõnson’ile uueks pere nr. 46 elutsevale Ida Lilienthal’ile, ühes konnanimeks „Saariste“. poja Kaljuga uueks perekonnanimeks „Hei- 19. naste“. Määrata Viljandis, Laidoneri plats nr. 5-a 7. elutsevale Gustav Veesmann’ile, ühes abi Määrata Viljandis, C. R. Jakobsoni uul. kaasa Annaga ja laste Krista-Loreida ning nr. 15 elutsevale Peeter Mühlberg’ile, Salli-Johannaga uueks perekonnanimeks ühes abikaasa Melaniega ja poja Mairold- „Rannik“. Toomasega uueks perekonnanimeks „Ves- 20. kimäe“. Määrata Viljandis, Uus uul. nr. 18 8. elutsevale Helene Vlekstein’ile, ühes laste Määrata Viljandis, C. R. Jakobsoni uul. Peeter-Helmuti, Hansu ja Elka-Helenega nr. 3-b elutsevale Jaan Naisson’ile, ühes uueks perekonnanimeks „Metsa“. abikaasa Kseniaga ja laste Uno ning Viiaga 21. uueks perekonnanimeks „Naissoo“. Määrata Viljandis, Vaksali uul. nr. 3 9. elutsevale Eduard-Karl-Friedrich Vuks’ile Määrata Viljandis, Tartu uul. nr. 35 (Fuchs’ile), ühes laste Leopold-Voldemari, elutsevale Hans Orik’ule, ühes abikaasa Alice-Beata ning Elsa-Annettega uueks pere Annaga ja laste Leida-Leonora ja Lembit- konnanimeks „Rannik“. Johanneeega uueks perekonnanimeks „Oru- Perekonnaseisuametnik O. Härm. maa“. 10. Määrata Viljandis, Koidula uul. nr. 14 Põltsamaa linna perekonnaseisuametnik elutsevale Anna Pirnberg’ile, ühes laste otsustas 25. märtsil 1935 Perekonnanimede Evald-Johanni ja Astaga uueks perekonna korraldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) nimeks „Pirnimäe“. põhjal: Nr. 28 1197
1. ühes abikaasa Lydia-Johannaga uueks pere Määrata Põltsamaal, Jaama uul. nr. 3 konnanimeks „Reinmets“. elutsevale Johannes Gern’ile ühes abikaasa 5. Emiiliega ja laste Helgi ja Ehaga uueks Määrata Rakveres, Lai uul. nr. 11 elut perekonnanimeks „Roorand“. sevale Richard-Johannes Schmidt’ile ühes 2. abikaasa Helmi-Alicega uueks perekonna Määrata Põltsamaal, Õuna uul. nr. 4 nimeks „Soidla“. k. 5 elutsevale Jüri Kasberg’ile uueks 25. märtsil 1935: perekonnanimeks „Kasemets“. 6. 3. Määrata Rakveres, Vabaduse uul. nr. 35 Määrata Põltsamaal, Lossi uul. nr. 23 elutsevale Hugo-Nikolai Eichhorn’ile ühes elutsevale Adele-Lydia Oksermann’ile abikaasa Maria ja lapse Taimaga uueks uueks perekonnanimeks „Neemekuru“. perekonnanimeks „Elvaste“. 4. 7. Määrata Põltsamaal, Marja uul. nr. 13 Määrata Rakveres, Balti uul. nr. 3 elut elutsevale Hindrik Perkmann’ile ühes abi sevale Leonti Gresch’ile ühes abikaasa kaasa Almaga uueks perekonnanimeks Elenaga ja laste Sergei, Paveli, Ralfi ja „Pähkel“. Raissaga uueks perekonnanimeks „Neeme“. 5. 8. Määrata Põltsamaal, Marja uul. nr. 13 Määrata Rakveres, Konstantini uul. nr. 7 elutsevale Robert-Erich Perkmann’ile uueks elutsevale Heinrich Stern’ile (Tern) ühes perekonnanimeks „Pähkel“. abikaasa Lilli-Rosaliega ja laste Elga ja Aino- 6. Esteriga uueks perekonnanimeks „Tähiste“. Määrata Põltsamaal, Pajusi mnt. nr. 11 9. elutsevale Jaan Veermann’ile uueks pere Määrata Kuressaares, Suve uul. nr. 11 konnanimeks „Veermaa“. elutsevale Franz Sketschuss’ile ühes abi kaasa Juliega ja lapse Signega uueks perekon 18. märtsil 1935: nanimeks „Saarela“. 7. 10. Määrata Põltsamaal, Välja uul. nr. 2 Määrata Rakveres, Vaksali uul. nr. 12 elutsevale Jaan Pull’ile ühes abikaasa Ma elutsevale Elmar Strömberg’ile ühes abi riega ja laste Leida, Erichi, Evaldi ning kaasa Hildegardiga uueks perekonnanimeks Vaikega uueks perekonnanimeks „Paala“. „Soosalu“. 8. 11. Määrata Põltsamaal, Lossi uul. nr. 3 Määrata Rakveres, Balti uul. nr. 11 elutsevale Leonid Stoljarov’ile ühes abi elutsevale Anette-Vilhelmine Fammannhle kaasa Lindaga uueks perekonnanimeks ühes laste Erich-Voldemari ja Õiega uueks „Kase“. perekonnanimeks „Tammaru“. Perekonnaseisuametnik R. Vassil. 12. Määrata Rakveres, Vaksali uul. nr. 31 elutsevale Johannes Treifeldt’ile ühes abi Rakvere linna perekonnaseisuametnik ot kaasa Augustega ja lapse Adoga uueks pe sustas Perekonnanimede korraldamise sea rekonnanimeks „Truupõld“. duse § 13 (RT 91 — 1934) põhjal 22. märt !3. sil 1935; Määrata Rakveres, Narva uul. nr. 3—4 1. Määrata Rakveres, Vabaduse uul. nr. 27 elutsevale Ernst-Aleksander Vilhelmson iie elutsevale Aleksander Grauberg’ile ühes uueks perekonnanimeks „Rannik“. abikaasa Almaga uueks perekonnanimeks Perekonnaseisuametnik Joh. Kadaja. „Rünk“. 2. Narva linna perekonnaseisuametnik ot- Määrata Rakveres, Rohuaia uul. nr. 5 süstas 25. märtsil 1935 Perekonnanimede elutsevale Artur Kranig’ile ühes abikaasa korraldamise seaduse § 13 (R4 91 1934) Leida ja lapse Hellaga uueks perekonna põhjal: nimeks „Kalviste“. 1. 3. Määrata Narvas, Kulgu uul. nr. 16—4 Määrata Rakveres, Kreutzvaldi uul. nr. 3 elutsevale Jaan Ahonen’ile ühes abikaasa elutsevale August Lambale ühes abikaasa Elfriedega ja lapse Elviga uueks perekon Idaga uueks perekonnanimeks ,,Haliste“. nanimeks „Kivioia“. 4. 2. Määrata Rakveres, Tartu uul. nr. 9 Määrata Narvas, 7. Peetri uul. nr. 13 elutsevale Hugo Reinmann’ile (Reimann) elutsevale Aleksander Beljäjev’ile ühes 1198 Nr. 28
abikaasa Emmelinega uueks perekonnani 16. meks „Tammiste“. Määrata Narvas, Neitsimäe uul. nr. 8 3. elutsevale Ella Piilberg’ile uueks pere Määrata Narvas, linna tööstuskoolis elut konnanimeks „Pilve“. sevale David Bökler’ile ühes abikaasa Emii- 17. liega uueks perekonnanimeks „Aaring“. Määrata Narvas, Masuti uul. nr. 6—2 4. elutsevale Johannes-Eduard Tetlov’ile uueks Määrata Narvas, 6. Peetri uul. nr. 10—2 perekonnanimeks „Talvik“. elutsevale Adolf Didvi’le ühes abikaasa 18. Salme-Helenega ja lapse Reinuga uueks pe rekonnanimeks „Relli“. Määrata Narvas, Rahu uul. nr. 7/9—7 elutsevale Voldemar Tetlov’ile ühes abi 5. kaasa Ester-Elisabetiga ja laste Ilmari ning Määrata Narvas, Peetri plats nr. 7-a—10 Lindaga uueks perekonnanimeks „Talvik“. elutsevale Arnold-Elmar Eckbaum’ile uueks perekonnanimeks „Ehapalu“. 19. Määrata Narvas, Posti uul. nr. 43—3 6. Määrata Narvas, Posti uul. nr. 50—5 elutsevale Kaarel Tomsen’ile (Tomson) elutsevale Hilda Ennukson’ile uueks pere ühes abikaasa Mariega ning lapse Pauliga konnanimeks „Ennuksoo“. uueks perekonnanimeks „Talvik“. 7. 20. Määrata Narvas, 6. Peetri uul. nr. 4—5 Määrata Narvas, Kreenholmis nr. 8—48 elutsevale Tõno Franzdorff’ile uueks pere elutsevale Aleksander Treufelder’ile ühes konnanimeks „Aruküla“. abikaasa Valentinaga uueks perekonnanimeks „Kallaste“. 8. 21. Määrata Narvas, 2. Paemurru uul. nr. 18—1 elutsevale Juhan Glasberg’ile Määrata Narvas, Aleksandri uul. nr. 7—2 ühes abikaasa Paulinega uueks perekonna elutsevale Eduard-Alfred Veges’ile ühes abikaasa Madlenaga ja lapse Eldor-Alfred iga nimeks „Koidu“. 9. uueks perekonnanimeks „Vainola“. Määrata Narvas, 7. Peetri uul. nr. 7—7 Perekonnaseisuametnik V. Aavisto. elutsevale Simeon Ivanovale ühes abi kaasa Mariaga ja lapse Igoriga uueks pere> konnanimeks „Ranne“. Türi linna perekonnaseisuametnik ot HO. sustas 2. aprillil 1935 Perekonnanimede kor Määrata Narvas, Soldina uul. nr. 22-b—3 raldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) elutsevale Aleksei Jakovlevale ühes abi põhjal: kaasa Alide-Mariaga uueks perekonnanimeks 1. Määrata Türil, V.-Pärnu uul. nr. 15 „Jaagusaar“. elutsevale Voldemar-Heinrich Engel- 11. Määrata Narvas, Malmi uul. nr. 11—1 brecht’ile, ühes abikaasa Emma Alinega ja elutsevale Voldemar Kurman’ile (Kermann, laste Voldemari ning Elsaga, uueks pere Tubernik) uueks perekonnanimeks „Kur- konnanimeks „Lõõv“. miste“. 2. 12. Määrata Türil, Vabriku uul. nr. 7 elut Määrata Narvas, Kesk-Aguli uul. nr. 6 sevale Otto Voldemar Michelson’ile uueks elutsevale Johannes-August Laus’ile ühes perekonnanimeks „Mihklesoo“. abikaasa Emiilie-Johannaga uueks perekon 3. nanimeks „Laos“. Määrata Türil, Puiestee uul. nr. 6 elut 13. sevale Hans Pinkqvski’le, ühes abikaasa Määrata Narvas, Kreenholmis nr. 8—48 Miinaga ja poja Ludvigiga uueks perekonna elutsevale Richard Panierlein’ile uueks nimeks „Piir$alu“. perekonnanimeks „Kallaste“. 4. 14. Määrata Türil, Vabaduse uul. nr. 6 Määrata Narvas, Soldina uul. nr. 9 elutsevale Hans Teinfeldt’ile uueks pere elutsevale Aleksander Pappa’le ühes abi konnanimeks „Ajando“. kaasa Anette-Paulinega ja laste Aleksandri, Perekonnaseisuametnik M. Kilkson. Salme ning Karliga uueks perekonnanimeks „Pajuste“. 15. Keila alevi perekonnaseisuametnik ot Määrata Narvas, Soldina uul. nr. 9 sustas 24. märtsil 1935 perekonnanimede elutsevale Johannes Pappa’le uueks pere korraldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) konnanimeks „Pajuste“. põhjal: Nr. 28 1199
1. Meremäe valla perekonnaseisuametnik Määrata Keila alevis, Tallinna mnt. nr. 17 otsustas 25. märtsil 1935 Perekonnanimede elutsevale Katarina Laheberg’ile ühes laste korraldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) Johannese, Oskari, Salme, Leida ja Martaga põhjal määrata Meremäe vallas elutsevale uueks perekonnanimeks „Lumiste“. Vasili Saveljev’ile ühes abikaasa Irinaga 2. uueks perekonnanimeks „Tamsalu“. Määrata Keila vallas, Keila vahikoman- Perekonnaseisuametnik J. Tamm. dos elutsevale Johannes Kopp’ile ühes abi kaasa Elfride Rosaliega uueks perekonna Suure-Kõpu valla perekonnaseisuametnik nimeks „Kaljuvee“. otsustas 28. märtsil 1935 Perekonnanimede Perekonnaseisuametnik M. Keller. korraldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) põhjal määrata Suuie-Kõpu vallas elutsevale Villem Mihkelsonile ühes abikaasa Lii Mõisaküla alevi perekonnaseisuametnik saga ja laste Karli, Leida, Erna-Rosalie, otsustas 26. märtsil 1935 Perekonnanimede Jaani, Asta ning Jutaga uueks perekonnani korraldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) meks ,,MetsIa“. põhjal: Perekonnaseisuametnik J. Reinbach. 1. Määrata Mõisaküla alevis, Karjamaa uul. elutsevale Vladimir Engelbrecht’ile ühes Skarjatina valla perekonnaseisuametnik ot abikaasa Martaga ja poja Rudolfiga senise sustas 26. märtsil 1935 Perekonnanimede kor perekonnanime asemele uueks perekonna raldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) nimeks „Kaljula“. põhjal: 1. 2. Määrata Mõisaküla alevis, Kooli uul. Määrata Skarjatina vallas, Skamja külas nr. 23 elutsevale Voldemar-Evald Küren- elutsevale Nikolai-Friedrich Heinrich- berg’ile ühes abikaasa Almaga senise pere sen’ile ühes abikaasa Olgaga ja poja Leo konnanime asemele uueks perekonnanimeks nidiga uueks perekonnanimeks ,,Heina". „Kallaste“. 2. 3. Määrata Skarjatina vallas, Zagrivje külas Määrata Mõisaküla alevis, Aia uul. nr. 7 elutsevale August Trull’ile (Trulli) ühes elutsevale August Toms’ile senise pere abikaasa Emilie-Sophiega ja laste Heino, konnanime asemele uueks perekonnanimeks Loreida ning Hardiga uueks perekonnani „Järviste“. meks ,,Arusaar". 4. Perekonnaseisuametnik (allkiri). Määrata Mõisaküla alevis, Pärnu uul. nr. 47 elutsevale Evald-Julius Kustasson’ile senise perekonnanime asemele uueks pere Venevere valla perekonnaseisuametnik ot konnanimeks „Könno“. sustas 25. märtsil 1935 Perekonnanimede kor 5. raldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) Määrata Mõisaküla alevis, Pärnu uul. põhjal: nr. 39 elutsevale Eduard Kustavson’ile 1. ühes abikaasa Amalie-Alviinega senise pere Määrata Venevere vallas Marikülas elut konnanime asemele uueks perekonnanimeks sevale Aleksander Altermanile koos abi „Kallasmaa“. kaasa Liisaga ja laste Johannes-Theodori, Perekonnaseisuametnik E. Ju ürik. Villemi, Oskari, Elmari ja Martaga uueks perekonnanimeks ,,Arula“. 2. Jõgeva alevi perekonnaseisuametnik ot- Määrata Venevere vallas Regisaare külas süstas 30. märtsil 1935 Perekonnanimede elutsevale Verner Leonile uueks perekonna korraldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) nimeks ,,Jõgiste“. põhjal: Perekonnaseisuametnik R. Alterman. 1. Määrata Jõgeva alevis, Jaama uul. nr. 3 elutsevale Eduard Oskar’ile uueks pere Vana-Põltsamaa valla perekonnaseisuamet konnanimeks ,,Oks“. nik otsustas 25. märtsil 1935 Perekonnanime 2. de korraldamise seaduse § 13 (RI 91 1934) Määrata Jõgeva alevis, Jaama uul. nr. 14 põhjal määrata Vana-Põltsamaa vallas elutse elutsevale Kustav Tõnismann’ile uueks vale Alide Pull’ile uueks perekonnanimeks. perekonnanimeks „Ülo“. ,,Pellevere". Perekonnaseisuametnik O. Paju. Perekonnaseisuametnik O. Nurmberg.
z 1200 Nr. 28
Nursi valla perekonnaseisuametnik ot Viimsi valla perekonnaseisuametnik ot sustas 27. märtsil 1935 Perekonnanimede kor sustas 27. märtsil 1935 Perekonnanimede kor raldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) põh raldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) jal määrata Nursi vallas Vana-Nursi asundu põhjal: ses elutsevale Hendrik Ehrenpreisile ühes 1. abikaasa Almaga ja tütre Koidulaga uueks Määrata Viimsi vallas Kangru talus elut perekonnanimeks ,,Eelsalu". sevale Johannes-Voldemar Kristlieb’ile ühes Perekonnaseisuametnik K. Jeret. abikaasa Juuliga uueks perekonnanimeks ,,Kristlepp“. Lümmada valla perekqnnaseisuametnik ot 2. sustas 28. märtsil 1935 Perekonnanimede kor Määrata Viimsi vallas Mardi talus elutse raldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) põh vale Hilda-Elanda Silberfeldile uueks pe jal määrata Lümmada vallas elutsevale Alek rekonnanimeks „Hõbepõld“. sander Talp’ile uueks perekonnanimeks Perekonnaseisuametnik H. Starrkopf. ,,Kaljurand". Perekonnaseisuametnik K. Part. Mäetaguse valla perekonnaseisuametnik otsustas 26. märtsil 1935 Perekonnanimede Liigvalla valla perekonnaseisuametnik ot korraldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) sustas 30. märtsil 1935 Perekonnanimede kor põhjal määrata Mäetaguse vallas elutsevale raldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) Karl-Albert Soppe’le uueks perekonnani põhjal: meks ,,Kivimägi". 1. Määrata Liigvalla vallas, Jaola külas elut Perekonnaseisuametnik A. Kers. sevale Gustav Aleksander Grünberg’ile ühes abikaasa Paulinega ja tütre Helmiga Holdre valla perekonnaseisuametnik ot uueks perekonnanimeks ,,Kivimaa". sustas 26. märtsil 1935 Perekonnanimede 2. korraldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) Määrata Einmanni vallas, Einmanni valla põhjal määrata Holdre vallas, Sepakõrtsil majas elutsevale Erich Aleksander Grün- elutsevale Arnold Birnbaum’ile ühes abi berg’ile uueks perekonnanimeks ,,Kivimaa". kaasa Meetaga uueks perekonnanimeks „Ran- 3. nik“. Määrata Liigvalla vallas, Lahukülas elut Perekonnaseisuametnik Luukas. sevale Hugo Strundile uueks perekonna nimeks ,,Liivoja". Kokora valla perekonnaseisuametnik ot Perekonnaseisuametnik E. Valk. sustas 30. märtsil 1935 Perekonnanimede kor raldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) Laatre valla perekonnaseisuametnik otsus põhjal: tas 1. aprillil 1935 Perekonnanimede korral I. damise seaduse (RT 91 — 1934) § 13 põhjal Määrata Kokora vallas, Mustjärve talus, määrata Laatre vallas elutsevale Jaan Han elutsevale Eduard Sattik’ale ühes abikaasa senile ühes abikaasa Mariga ja laste Ernas- Anette-Mariega ja poja Lembituga uueks tine, Heinrichi ja Salmega uueks perekonna perekonnanimeks ,,Kalvi“. nimeks „Annsoo“. 2. Perekonnaseisuametnik R. Lapp. Määrata Kokora vallas, Mustjärve talus, elutsevale Jakob Sattik’ale ühes abikaasa Kärstna valla perekonnaseisuametnik ot- Liisaga ja laste Rudolfi, Augusti ja Lindaga süstas 28. märtsil 1935 Perekonnanimede uueks perekonnanimeks ,,Kalvi“. korraldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) 3. põhjal: Määrata Kokora vallas, Aruniidi talus 1. elutsevale August Laurson’ile uueks pere Määrata Kärstna vallas, Kangru talus konnanimeks ,,Halliste". elutsevale Jaan Vastissonile ühes abikaasa Perekonnaseisuametnik E. Limberg. Annaga ja laste Hilda, Linda, Marie-Johanna ja Saimaga uueks perekonnanimeks ,,Ain- soo". Kasaritsa valla perekonnaseisuametnik ot 2. sustas 24. märtsil 1935 Perekonnanimede kor Määrata Kärstna vallas, Niiduotsa talus raldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) elutsevale Jaan Bach’ile ühes abikaasa Elisega põhjal: ja laste Allani ja Erichiga uueks perekonna 1. nimeks ,,Ojarand". Määrata Kasaritsa vallas elutsevale Jakob Perekonnaseisuametnik (allkiri). Mikson’ile ühes abikaasa Annaga ja poja Rudolfiga uueks perekonnanimeks ,,Hinn“. Nr. 28 1201
2. Gustav Brikker’ile (Brücker) ühes abikaasa Määrata Kasaritsa vallas elutsevale Oskar Annaga ja laste Aino ning Üloga uueks pere KalPile ühes abikaasa Ellaga uueks pere konnanimeks „Sillaste“. konnanimeks „Hummal“. Perekonnaseisuametnik E. Viljasto. 3. Määrata Kasaritsa vallas elutsevale Ru Ravila valla perekonnaseisuametnik otsus dolf Jaska’le ühes abikaasa Mildaga uueks tas 27. märtsil 1935 Perekonnanimede korral perekonnanimeks ,,Kulleste". damise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) põhjal Perekonnaseisuametnik A. Perv. määrata Rae vallas elutsevale Robert Sim- son’ile uueks perekonnanimeks ,,Paas“. Tahkuranna valla perekonnaseisuametnik Perekonnaseisuametnik Rud. Põua. otsustas 26. märtsil 1935 Perekonnanimede korraldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) Petseri valla perekonnaseisuametnik ot põhjal määrata Tahkuranna vallas, Poes sustas 25. märtsil 1935 Perekonnanimede elutsevale Kristjan Martinson’ile ühes abi korraldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) kaasa Anastasiaga ja laste Lea, Endeli ja Jaa põhjal määrata Petseri vallas elutsevale Jo niga uueks perekonnanimeks „Maruste“. hann Kuhlberg’ile ühes abikaasa Minna- Perekonnaseisuametnik (allkiri). Rosaliega ja laste Arturi, Aino ja Uunoga uueks perekonnanimeks ,,Kungla“. Perekonnaseisuametnik R. Säkk. Narva-Jõesuu jaoskonnavalitsuse pere konnaseisuametnik otsustas 22. märtsil 1935 Taagepera valla perekonnaseisuametnik Perekonnanimede korraldamise seaduse § 13 otsustas 24. märtsil 1935 Perekonnanimede (RT 91 — 1934) põhjal: korraldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) 1. põhjal määrata Taagepera vallas, Alajaagu Määrata Narva-Jõesuus, Tuletorni uul. talus elutsevale Paul Nusberg’ile uueks pere nr. 17 elutsevale Rudolf-Aleksander Kris- konnanimeks ,,Pähklimäe". tover’ile uueks perekonnanimeks ,,Kalju Perekonnaseisuametnik V. Rebase. mäe". 2. Määrata Mõisaküla alevis, Aleksandri uul. Senno valla perekonnaseisuametnik otsus nr. 17 elutsevale Hans Ludvigsonile ühes tas 27. märtsil 1935 Perekonnanimede korral abikaasa Olgaga ja laste Harri ja Hillardiga damise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) põh uueks perekonnanimeks ,,Loit“. jal määrata Senno vallas elutsevale Varvara Sarapov’ile uueks perekonnanimeks ,,Sa- 3. rapik". Määrata Narva-Jõesuus, Poska uul. nr. 45 Perekonnaseisuametnik B. Maks on. elutsevale Alfred Regaberg’ile uueks pere konnanimeks ,,Roolaid". Mõniste valla perekonnaseisuametnik ot Perekonnaseisuametnik P. Eerik. sustas 28. märtsil 1935 Perekonnanimede kor raldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) Sõmeru valla perekonnaseisuametnik ot põhjal: sustas 25. märtsil 1935 Perekonnanimede kor 1. raldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) Määrata Mõniste vallas elutsevale Siimon põhjal: (Semen) Bogdanovale ühes abikaasa Marie- 1. Vilhelmine-Alicega ja laste Endel-Kaljula, Määrata Sõmeru vallas, Sõmeru asundu Ülo-Vambola, Ero-Fortunatuse ning Leon ses elutsevale Selma Krasmusele uueks hardiga uueks perekonnanimeks „Kann“. perekonnanimeks ,,Tali“. 2. 2. Määrata Mõniste vallas elutsevale Karl- Määrata Sõmeru vallas, Näpi külas Vaali Robert Kolberg’ile uueks perekonnanimeks talus elutsevale Gustav Vahlstein’ile ühes ,,Kuldvere". abikaasa Salme-Helenega ja laste Erika- Perekonnaseisuametnik Ed. Simberg. Endla, Helju, Villu ja Lembituga uueks pere konnanimeks ,,Vellamaa“. Koorküla valla perekonnaseisuametnik ot Perekonnaseisuametnik A. Sein. sustas 2. aprillil 1935 Perekonnanimede kor raldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) Erastvere valla perekonnaseisuametnik ot põhjal: sustas 25. märtsil 1935 Perekonnanimede kor 1. raldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) Määrata Kooraste vallas elutsevale Karl põhjal määrata Erastvere vallas elutsevale Oinasele uueks perekonnanimeks ,,Lehtla". 1202 Nr. 28
2. dega ja poja Ennuga uueks perekonnanimeks Määrata Koorküla vallas elutsevale Eduard „Veliste“. Oinasele uueks perekonnanimeks „Lehtla“. 8. 3. Määrata Albu vallas elutsevale Helmi- Määrata Koorküla vallas elutsevale Ann Lisette V i e 1 e m a n n’ile uueks perekon Oinasele uueks perekonnanimeks ,,Lehtla". nanimeks „Veliste“. Perekonnaseisuametnik J. Pärtel poeg. 9. Määrata Albu vallas elutsevale Elmar Roela valla perekonnaseisuametnik otsus Vieleman n’ile uueks perekonnanimeks tas 28. märtsil 1935 Perekonnanimede korral „Veliste“. damise seaduse (RT 91 — 1934) §§ 8 ja 13 Perekonnaseisuametniku k.t. P. Liiv. põhjal: 1. Võhmuta valla perekonnaseisuametnik ot Määrata Roela vallas elunevale Hermann- sustas 20. märtsil 1935 Perekonnanimede Albert L e i d e c k e r’ile ühes abikaasa Mee korraldamise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) riga ja laste Antsu ning Reinuga uueks põhjal: perekonnanimeks ,,Leet“. 1. 2. Määrata Võhmuta vallas elutsevale Karl Määrata Roela vallas elunevale Heinrich Robert Mänd s’ile ühes abikaasa Anna- Johannes V a s s i k a s’ele uueks perekon Paulinega ja laste Erichi ja Valteriga uueks nanimeks ,,Heinjärv“. perekonnanimeks ,,Metsmaa". 3. 27. märtsil 1935: Määrata Roela vallas elunevale Alide- 2. Marie V a s i 1 i e v’ile ühes abikaasa Ser Määrata Võhmuta vallas elutsevale Evald geiga ja laste Veronika-Helene ning Rasti- B o r k v e 1 l’ile ühes abikaasa Adelega uueks slaviga uueks perekonnanimeks „Kuuse- perekonnanimeks ,,Aarvel“. mets". 3. Perekonnaseisuametnik J. M e n t. Määrata Võhmuta vallas elutsevale Alek sander L o h m a n n’ile ühes abikaasa Eri Albu valla perekonnaseisuametnik otsustas kaga ja tütre Liiga uueks perekonnanimeks 23. märtsil 1935 Perekonnanimede korral ,Järvsoo". damise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) põhjal: 4. Määrata Võhmuta vallas elutsevale Alek 1. sei Kuharenko’le ühes abikaasa Renate- Määrata Albu vallas elutsevale Mart Feliciaga ja tütre Leaga uueks perekonna Grassman n’ile ühes abikaasa Annega nimeks „Kurme“. uueks perekonnanimeks „Rohula". 5. 2. Määrata Võhmuta vallas elutsevale Juuli Määrata Albu vallas elutsevale Aliide- N i p p o k’ile uueks perekonnanimeks ,Nii Aurelie Grassman n’ile uueks perekon nemäe". nanimeks ,,Rohula“. 6. 3. Määrata Võhmuta vallas elutsevale Jo Määrata Albu vallas elutsevale Elviine- hannes Heinrich Rosenbusc h’ile uueks Leonore Grassman n’ile uueks pere perekonnanimeks ,,VaIdme“. konnanimeks ,,Rohula“. 7. 4. Määrata Võhmuta vallas elutsevale August Määrata Albu vallas elutsevale Evald- Helmar Steingrub e’le uueks perekon August Grassman n’ile uueks perekon nanimeks , Järve". nanimeks ,,Rohula“. 8. 5. Määrata Võhmuta vallas elutsevale Oskar Määrata Albu vallas elutsevale Edgar- Eduard Vagenstei n’ile ühes abikaasa Alfred Grassman n’ile uueks perekon Maia-Amaliega ja poja Arvediga uueks pere nanimeks ,,Rohula“. konnanimeks „Varma“. 6. Perekonnaseisuametnik (allkiri). Määrata Albu vallas elutsevale Hans Vieleman n’ile ühes abikaasa Miinaga Rae valla perekonnaseisuametnik otsustas ja tütre Vanda-Vilhelminega uueks pere 26. märtsil 1935 Perekonnanimede korralda konnanimeks ,,VeIiste“. mise seaduse § 13 (RT 91 — 1934) põhjal: 7. 1. Määrata Albu vallas elutsevale Paul Määrata Rae vallas, Arukülas, Lepiku V i e 1 e m a nn’ile ühes abikaasa EIla-Elfrie- talus elutsevale Johannes L e h t m a n n’ile Nr. 28 1203
ühes abikaasa Lilliga ja tütre Saimaga uueks 9. perekonnanimeks „Lehtmaa“. Narvas, Sõduri uul. nr. 26—3 elutsev 2. Arnold-Eduard R o t k a, sündinud 6. juulil Määrata Rae vallas, Lagedil, Kepsu-Ado 1908 Narvas, avaldas soovi võtta uueks talus elutsevale Juhan M i k k e 1 s e n’ile perekonnanimeks „Virgaste“.
(Mihkelsonile, Mikelson’iIe) ühes abikaasa 10. Anna-Helenega ja laste Aino, Johannese Tallinnas, Jüri Viimsi uul. nr. 11—8 ning Eviga uueks perekonnanimeks elutsev Ottomar-Gottfried S c h m i d t, kelsoo“. sündinud 29. mail 1893 Tallinnas, ühes Perekonnaseisuametnik M. G o 1 d. abikaasa Olgaga ja laste John-Villiami ning Ritta-Sobeidaga avaldas soovi võtta uueks Siseministeerium kuulutab Perekonna perekonnanimeks ,,Sepa“. nimede korraldamise seaduse (RT 91 — 1934) 11. §§ 12 ja 6 põhjal: Karksi vallas elutsev Jaak Tops, sün 1. dinud 13. mail 1897 Karksi vallas, ühes Võhmuta vallas elutsev Anna-Maria H a- abikaasa Ellaga ja tütre Astriida-Elinega gelberg, sündinud 13. jaanuaril 1883 avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks Kuksema vallas, ühes laste Leida-Marie ning ,,Randsalu“. Juta-Kardaliaga, avaldas soovi võtta uueks 12. perekonnanimeks ,,Sammel“. Suurupi komandantuuris elutsev Jaan 2. Veidemann, sündinud 6. ' novembril Vääna vallas elutsev Johannes-Martin 1889 Viljandi vallas, ühes abikaasa Mariaga Kichlefeldt, sündinud 23. novembril avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks 1901 Tallinnas, ühes abikaasa Alvinega ja ,,Vellemaa“. laste Karli ning Astaga avaldas soovi võtta 13. uueks perekonnanimeks „Uik“. . Pati vallas elutsev Erich Võhrmann, 3. sündinud 15. veebruaril 1906 Paides, avaldas Nõmküla vallas elutsev Jakob-August soovi võtta uueks perekonnanimeks ,,Kreek“. Kuuskmann, sündinud 2. augustil 1893 Siseminister tunnustas nende perekonna Anijas, ühes abikaasa Alidega ja laste Ülo, nimede muutmiste sooviavalduste põhjused Endeli ning Lainega avaldas soovi võtta küllaldasteks. uueks perekonnanimeks ,,Kuuskand“. Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on 4. asjasthuvitatud isikutel õigus esineda nende Suurupi komandantuuris elutsev Hans perekonnanimede muutmiste vastu kirjalike Lilienthal, sündinud 12. detsembril vaidlustega. 1904 Võhmuta vallas, ühes abikaasa Hilda- Abidirektori eest V. Jõgi. Eliisega avaldas soovi võtta uueks perekonna nimeks ,,Liivand“. Tartu linna perekonnaseisuametnik kuu 5. lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse Väätsa vallas elutsev Anton Mang- (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal: m a n n, sündinud 29. aprillil 1895 Väätsa vallas, ühes abikaasa Alidega ja laste Kuno 1. ning Astaga avaldas soovi võtta uueks pere Tartus, Tähe uul. nr. 86—4 elutsev konnanimeks ,,Talvi“. Elmar (Ermil) M a a 1 m a n, sündinud 8. juulil 1901 Konguta vallas, avaldas soovi 6. võtta uueks perekonnanimeks „Maanvere“. Rakveres 5. üks. jalav. pataljonis elutsev Johann Muhk, sündinud 2. aprillil 1906 2. Hummuli vallas, avaldas soovi võtta uueks Tartus, Pepleri uul. nr. 13 elutsev Endel- perekonnanimeks ,,Laine“. Lembit Vaademann, sündinud 10. no 7. vembril 1914 Roela vallas Virumaal, avaldas Pati vallas elutsev Hans Oinas, sün soovi võtta uueks perekonnanimeks ,,Vahe- dinud 15. aprillil 1872 Pati vallas, ühes salu“. abikaasa Mariga ja laste Alma-Johanna, 3. Linda-Alice, Ella-Pauline ning Eduard-Lem- Tartus, Kuperjanovi uul. nr. 9-a elutsev bituga avaldas soovi võtta uueks perekonna Kamilla-Elfriide P i k k a n t, sündinud nimeks „Ojalaid“. 22. jaanuaril 1912 Tartus, avaldas soovi 8. võtta uueks perekonnanimeks ,,Helisalu“. Narvas Kreenholmis, Kulgu uul. nr. 1—1 4. elutsev Alide Prontsus, sündinud Tartus, Pärna uul. nr. 23 elutsev Elmar 2. märtsil 1917 Narvas, avaldas soovi võtta L i m b a k, sündinud 13. märtsil 1908 uueks perekonnanimeks ,,Neem“. Saare vallas, ühes abikaasa Gertrudiga avaldas 1204 Nr. 28 soovi võtta uueks perekonnanimeks ,,Pedas- 15. saar“. Tartus, Kooli uul. nr. 20 elutsev Olga 5. Berdanosov (Bordonosov), sündinud Tartus, Oa uul. nr. 16—6 elutsev Volde- 21. märtsil 1886 Tartus, ühes laste Aino-Õie mar T e n s b e k, sündinud 20. juulil ja Jüriga avaldas soovi võtta uueks pere 1911 Petrogradi kub., avaldas soovi võtta konnanimeks ,,Viirand“. uueks perekonnanimeks ,,Tammessaar“. 16. 6. Tartus, Kuperjanovi uul. nr. 46 elutsev Tartus, Tallinna uul. nr. 31-a elutsev Aleksei Berdanosov (Bordonosov), Osvald-Elmar Neufeldt, sündinud sündinud 24. detsembril 1891 Kasaritsa 18. augustil 1877 Kuremaa vallas, ühes vallas, avaldas soovi võtta uueks perekonna abikaasa Amaalie-Vilhelminega avaldas soovi nimeks „Viirand“. võtta uueks perekonnanimeks „Uuspõld“. 17. Tartus, Õpetaja uul. nr. 13 elutsev Karl 7. Krootmann, sündinud 12. märtsil Tartus, Lille uul. nr. 10—3 elutsev 1892 Aru vallas, ühes abikaasa Mariega ja Peeter Lammas (Pusik), sündinud laste Hugo ning Maimuga avaldas soovi 27. märtsil 1904 Lüke vallas, avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks ,,Kallastu“. võtta uueks perekonnanimeks „Luiges“. 18. 8. Tartus, Tolstoi uul. nr. 2—4 elutsev Tartus, Vallikraavi uul. nr. 12 elutsev August S c h ü t z, sündinud 6. juunil Voldemar Juhanson, sündinud 21. ap 1896 Väinjärve vallas, ühes abikaasa Helgaga rillil 1906 Valgas, avaldas soovi võtta uueks ja laste Raigo ning Iivo-Aatiga avaldas soovi perekonnanimeks ,,Juhandi“. võtta uueks perekonnanimeks ,,Soidra“. 9. 19. Tartus, Kesk uul. nr. 30—12 elutsev Tartus, Päeva uul. nr. 13 elutsev Juulie- Gustav-Johannes S p a 1 v a (Spalve, Spal- Auguste Hofrichter, sündinud 3. det ving), sündinud 11. juunil 1892 Koiola sembril 1890 Vana-Tänassilma vallas, vallas, ühes abikaasa Ellaga ja laste Endeli, avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks Kalju ning Ellen-Ehalainega avaldas soovi ,,Haldna“. võtta uueks perekonnanimeks ,,Sinissaar“. 20. 10. Tartus, õnne uul. nr. 19—4 elutsev Tartus, Kesk uul. nr. 8—6 elutsev Juhan Eliisabet-Rosaalie B u n d t, sündinud Antonov, sündinud 1. oktoobril 1884 8. veebruaril 1893 Pindi vallas, avaldas soovi Vana-Otepää vallas, ühes abikaasa Rosaalie- võtta uueks perekonnanimeks ,,Helgna“. Sophiega avaldas soovi võtta uueks pere 21. konnanimeks ,,Abar“. Tartus, Eliisabeti uul. nr. 17—7 elutsev sündinud 11. Iida-Alviine Müllerson, Tartus, Viljandi uul. nr. 8—2 elutsev 23. augustil 1900 Härjanurme vallas, avaldas Maria M ü h 1 b e r g, sündinud 7. det soovi võtta uueks perekonnanimeks sembril 1907 Konguta vallas, avaldas soovi ,,Meidla“. võtta uueks perekonnanimeks ,,Kauri“. 22. Tartus, Vabriku uul. nr. 3—14 elutsev 12. Johannes Treumann (Treimann), sün Tartus, Piiri uul. nr. 3 elutsev Pauliine dinud 26. jaanuaril 1880 Vao vallas, ühes Märtinson, sündinud 26. augustil 1909 abikaasa Elviine-Lisetega ja laste Jenni, Tartus, avaldas soovi võtta uueks perekonna Meeri, Aino ning Maimoga avaldas soovi nimeks ,,Maigre“. võtta uueks perekonnanimeks „Truumees“. 13. 23. Tartus, Tähe uul. nr. 103—10 elutsev Tartus, J. Kuperjanovi uul. nr. 5-a—5 Peeter Truumann, sündinud 9. mail elutsev Viktor Rotenbork, sündinud 1898 Venemaal, ühes abikaasa Anna-Helee- 19. oktoobril 1898 Jõgeveste vallas, ühes nega ja laste Aare ning Velloga avaldas abikaasa Pärja-Valentiinega avaldas soovi soovi võtta uueks perekonnanimeks ,,Truu- võtta uueks perekonnanimeks ,,Roovere“. maa“. 14. 24. Tartus, Gustav Adolfi uul. nr. 38—1 Tartus, Kalmistu uul. nr. 26 elutsev elutsev Gustav Rosenblatt, sündinud Oskar J ä g e r, sündinud 6. mail 1903 1. jaanuaril 1910 Väinjärve vallas, aval Roela vallas, ühes abikaasa Ekaterinaga das soovi võtta uueks perekonnanimeks avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks „Tarmu“. ,,Jõelaid“. Nr. 28 1205
25. 36. Tartus, Risti uul. nr. 4 elutsev Nikolai Tartus, Gustav Adolfi uul. nr. 13—9 (Karl) Johanson, sündinud 21. märtsil elutsev Emiilie N i k m a n n, sündinud 1884 Tartus, ühes abikaasa Valentiinaga ja 20. jaanuaril 1898 Kasaritsa vallas, avaldas tütre Nataaliaga avaldas soovi võtta uueks soovi võtta uueks perekonnanimeks ,,Raid- perekonnanimeks ,,Arukask“. aru“. 26. 37. Tartus, Roosi uul. nr. 45-a—11 elutsev Tartus, Kastani uul. nr.' 31—3 elutsev Kristjan-Juhan B r a u n, sündinud 3. juu Linda-Felicitas G e r n, sündinud 21. juulil nil 1878 Raadi vallas, ühes abikaasa Heleene- 1914 Pensa kub., avaldas soovi võtta uueks Katariinaga avaldas soovi võtta uueks pere perekonnanimeks „Roorand“. konnanimeks ,,Rajasild“. 38. 27. Tartus, Suurturg nr. 17—5 elutsev August Tartus, Kastani uul. nr. 31—3 elutsev Schmelzbach, sündinud 19. augustil Ferdinand G e r n, sündinud 28. detsembril 1903 Tartus, ühes abikaasa Olga-AIiidega 1890 Tartus, ühes abikaasa Minna-Rosaaliega ja tütre Ingega avaldas soovi võtta uueks ja laste Aino, Heino ning Üloga avaldas perekonnanimeks „Randvoog“. soovi võtta uueks perekonnanimeks ,,Roo- Tartu linna perekonnaseisuametnik tun rand“. nustab nende perekonnanimede muutmiste 28. sooviavalduste põhjused küllaldasteks. Tartus, Fortuuna uul. nr. 44—3 elutsev Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu Pauliine Pani (Pann), sündinud 5. det lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on sembril 1899 Tähtvere vallas, avaldas soovi asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende võtta uueks perekonnanimeks ,,Ilmre“. perekonnanimede muutmiste vastu kirjalikke 29. vaidlusi. Tartus, Ülikooli 2. sisehaiguste kliinikus Perekonnaseisuametnik Ed. Metsik. elutsev Oskar H ü t e r, sündinud 10. märtsil 1905 Märjamaa vallas, avaldas soovi võtta Põltsamaa linna perekonnaseisuametnik uueks perekonnanimeks ,,Vaikna“. kuulutab Perekonnanimede korraldamise sea 30. duse (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal, Tartus, Jaama uul. nr. 91—8 elutsev et Põltsamaal, ETK tehastes elutsev Ernst- Mihkel Bogdanov, sündinud 30. märt Johann-Leopold Pürkovsky(i), sündinud sil 1914 Tartus, avaldas soovi võtta uueks 13. mail 1890 Alavere vallas, ühes abikaasa perekonnanimeks ,,Ehamaa“. Juliaanega avaldas soovi võtta uueks pere 31. konnanimeks ,,Piirimäe“. Põltsamaa linna perekonnaseisuametnik Tartus, Sõbra uul. nr. 20 elutsev Rudolf tunnustas tema perekonnanime muutmise Laurberg, sündinud 19. jaanuaril 1909 sooviavalduse põhjuse küllaldaseks. Kudina vallas, avaldas soovi võtta uueks Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu perekonnanimeks ,,Laumäe“. lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on 32. asjasthuvitatud isikutel õigus esitada tema Tartus, Mäe uul. nr. 34—1 elutsev Vol perekonnanime muutmise vastu kirjalikke demar V ä 11 m a n n, sündinud 25. märtsil vaidlusi. 1892 Väätsa vallas, ühes abikaasa Adeelega Perekonnaseisuametnik R. V a s s i 1. ja tütre Margitiga avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks ,,Vellamaa“. 33. Tapa linna perekonnaseisuametnik kuu Tartus, Raekoja uul. nr. 91—1 elutsev lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse Albert T õ n s s o n (Tõns), sündinud (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal:
1. detsembril 1907 Koiola vallas, avaldas soovi 1. võtta uueks perekonnanimeks ,,Valtnre“. Tapal, Pikk uul. nr. 12 elutsev Johannes- 34. Voldemar B a u m a n n, sündinud 19. juu Tartus, Raekoja uul. nr. 91—1 elutsev nil 1905 Narvas, ühes abikaasa Marta-Hele- Elmar Tõns (Tõnsson), sündinud 15. ap nega ja tütre Luulega avaldas soovi võtta rillil 1909 Tartus, avaldas soovi võtta uueks uueks perekonnanimeks „Palundi“. perekonnanimeks ,,Valmre“. 2. 35. Tapal, Ambla mnt. nr. 6 elutsev Peeter Tartus, Gustav Adolfi uul. nr. 13—9 Grossmann, sündinud 7. novembril elutsev Voldemar N i k m a n n, sündinud 1902 Vana-Karistes, ühes abikaasa Amanda- 11. veebruaril 1913 Võrus, avaldas soovi Leontinega avaldas soovi võtta uueks pere võtta uueks perekonnanimeks ,,Raidaru“. konnanimeks ,,Ümera“. 1206 Nr. 28
3. Türi linna perekonnaseisuametnik tun Tapal, Valgejõe puiestee nr. 10 elutsev nustas nende perekonnanimede muutmiste Jakob Kiegske-Kigske, sündinud sooviavalduste põhjused küllaldasteks. 14. septembril 1877 Kehras, Raasiku vallas, Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu ühes abikaasa Liisaga ja laste Arturi ja lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on Robertiga avaldas soovi võtta uueks pere asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende konnanimeks „Kalme“. perekonnanimede muutmiste vastu kirjalikke 4. vaidlusi. Tapal, Kooli uul. nr. 22 elutsev Benita Perekonnaseisuametnik M. Kiiks on. Krapp, sündinud 1. juulil 1913 Lokuta 1, Saksi vallas, avaldas soovi võtta uueks pere konnanimeks ,,Ehasalu". Paldiski linna perekonnaseisuametnik kuu lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse 5. (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal, et Paldis Tapal, Pikk uul. nr. 38 elutsev Evald kis, Katariina uul. nr. 18 elutsev Rudolf Krapp, sündinud 6. septembril 1911 Truumann, sünd. 21. aprillil 1901 Vihter Lokutal, Saksi vallas, avaldas soovi võtta palu vallas, ühes abikaasa Elisega ja laste Virve uueks perekonnanimeks ,,Ehasalu". ja Üloga avaldas soovi võtta uueks perekonna 6. nimeks ,,Laidsalu“. Tapal, Hommiku puiestee nr. 7 elutsev Paldiski linna perekonnaseisuametnik tun Eduard Pflug, sündinud 27. novembril nustas perekonnanime muutmise sooviaval 1899 Undla vallas, ühes abikaasa Hilda- duse küllaldaseks. Margaretega ja laste Helmi, Viima ja Aimega Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on ,,Piiroja". asjasthuvitatud isikutel õigus esitada pere 7. konnanime muutmise vastu kirjalikke vaid Tapal, Pikk uul. nr. 36 elutsev Johannes lusi. Reinmann, sündinud 10. oktoobril Perekonnaseisuametnik J. Odres. 1884 Vao vallas, ühes abikaasa Mariega ja laste Aino ja Maimoga avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks ,,Reidla". Kärdla alevi perekonpaseisuametnik kuu Tapa linna perekonnaseisuametnik tun lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse nustas nende perekonnanimede muutmiste (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal: sooviavalduste põhjused küllaldasteks. 1. Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu Kärdla alevis, Poska uul. nr. 12 elutsev lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on Hans Rosenbaum, sündinud 1. juunil 1872 asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende Kuivajõe vallas, ühes abikaasa Elisabetiga perekonnanimede muutmiste vastu kirjalikke avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks vaidlusi. „Roosipuu“. Perekonnaseisuametnik J. Alamäe. 2. Kärdla alevis, Poska uul. nr. 12 elutsev Emma-Elisabet Rosenbaum, sündinud Türi linna perekonnaseisuametnik kuulu 19. aprillil 1913 Kärdla alevis, avaldas soovi tab Perekonnanimede korraldamise seaduse võtta uueks perekonnanimeks „Roosipuu“. (RT 91 — 1934) § 12 ja 6 põhjal: Kärdla alevi perekonnaseisuametnik tun 1. nustab nende perekonnanimede muutmiste Järvamaal, Kolu asunduses, elutsev Uudo sooviavalduste põhjused küllaldasteks. Jürgenson, sündinud 20. augustil 1904 Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuulu Käru vallas, ühes abikaasa Evaga ning tütre tuse Riigi Teatajas ilmumise päevast, on Iivega avaldas soovi võtta uueks perekonna asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende nimeks „Ilomets“. perekonnanimede muutmiste vastu kirjalikke 2. vaidlusi. Türil, Vabriku majas nr. 3 elutsev Villem Perekonnaseisuametnik G. Günter- Nahkurkriitmann, sündinud 21. detsemb A. Randla. ril 1900 Särevere vallas, ühes abikaasa Alvii- nega ja laste Aino ning Ellaga, avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks „Kriitmaa“. Vee valla perekonnaseisuametnik kuulu 3. tab Perekonnanimede korraldamise seaduse WtälTüril, Vabaduse uul. nr. 5 elutsev Alek (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal: sander-Voldemar Bachmann, sündinud 1. 15. novembril 1905 Nõmmküla vallas, ühes Tapal elutsev Hugo Alberg, sünd. 6. no abikaasa Haritaga avaldas soovi võtta uueks vembril 1912 Nehatu vallas, avaldas soovi perekonnanimeks „Mõte“. võtta uueks perekonnanimeks „Alamäe“. Nr. 28 1207
2. vallas elutsev Alfred Peterson, sündinud Vee vallas elutsev Karl Alberg, sünd. 16. märtsil 1903 Torma vallas, ühes abikaasa 24. märtsil 1888 Taali vallas, ühes abikaasa Salme-Elisabetiga ja laste Kaljo ja Lainega Liisaga ja laste Lilli, Karli, Maimu ja Ainoga, avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks „Ojasalu“. „Alamäe“. Torma valla perekonnaseisuametnik tun- 3. nustas tema perekonnanime muutmise soovi Vee vallas elutsev Juta Alberg, sündinud avalduse põhjuse küllaldaseks. Taali vallas 1. augustil 1914, avaldas soovi Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu võtta uueks perekonnanimeks „Alamäe“. lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on 4. asjasthuvitatud isikutel õigus esitada tema Vee vallas elutsev Mihkel Mühlmann, perekonnanime muutmise vastu kirjalikke sündinud 7. augustil 1911 Vee vallas, avaldas vaidlusi. soovi võtta uueks perekonnanimeks „Merila“. Perekonnaseisuametnik J. Kokemägi. 5. Vee vallas elutsev Jaan Hins, sünd. Meremäe valla perekonnaseisuametnik 10. mail 1884 Vee vallas, ühes naise Juuliga kuulutab Perekonnanimede korraldamise sea ja laste Ilmari ja Astaga avaldas soovi võtta duse (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal, et uueks perekonnanimeks „Heinlaid“. Meremäe vallas elutsev Gustav Hoffmann, Vee valla perekonnaseisuametnik tunnus sündinud 7. juunil 1893 Sootaga vallas, ühes tas nende perekonnanimede sooviavaldused abikaasa Hedvigiga ja laste Helgi ja Harryga põhjendatuks. avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuulu „Härm“. tuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on Meremäe valla perekonnaseisuametnik asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende tunnustas selle perekonnanime muutmise perekonnanimede muutmiste vastu kirjalikke sooviavalduse põhjuse küllaldaseks. vaidlusi. Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu Perekonnaseisuametnik A. Lõhmus. lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on asjasthuvitatud isikutel õigus esitada selle perekonnanime muutmise vastu kirjalikke Nabala valla perekonnaseisuametnik kuu- vaidlusi. . lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse Perekonnaseisuametnik J. Tamm. (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal: 1. Nabala vallas elutsev Hindrek Johann- Kahkva valla perekonnaseisuametnik kuu sonn, sündinud 4. septembril 1872 Vaimõi- lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse sas, ühes abikaasa Mariega ja laste Salme ja (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal, et Kahkva Johannesega avaldas soovi võtta uueks pere vallas elutsev Vladimir Kristoving, sündi konnanimeks „Salukivi“. nud 21. jaanuaril 1911 Kahkva vallas, avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks „Kase- 2. küli“. Nabala vallas elutsev Liisa Neuhaus, Kahkva valla perekonnaseisuametnik tun sündinud 16. oktoobril 1875 Nabalas, ühes nustas selle perekonnanime muutmise soovi tütre Anettega avaldas soovi võtta uueks pere avalduse põhjuse küllaldaseks. konnanimeks „Nurmiste“. Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu 3. lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on Nabala vallas elutsev Johannes Neu asjasthuvitatud isikutel õigus esitada selle haus, sündinud 13. juunil 1891 Nabalas, perekonnanime muutmise vastu kirjalikke avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks vaidlusi. „Nurmiste“. Perekonnaseisuametnik K. Kreevald. Nabala valla perekonnaseisuametnik tun nustas nende perekonnanimede muutmiste sooviavalduste põhjused küllaldasteks. Vahastu valla perekonnaseisuametnik kuu Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal, et Vahastu asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende vallas elutsev Jaan Kustmann, sündinud perekonnanimede muutmiste vastu kirjalikke 15. märtsil 1887 Vahastu vallas, ühes laste vaidlusi. Theodori, Loreida-Hermine, Elvi ja Leaga Perekonnaseisuametnik M. Martinsoo. avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks „Altsoo“. Torma valla perekonnaseisuametnik kuu Vahastu valla perekonnaseisuametnik tun lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse nustas tema perekonnanime muutmise soovi (RT 91 — 1934) §§ 6 ja 12 põhjal, et Torma avalduse põhjuse küllaldaseks. 1208 Nr. 28
Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu avalda soovi võtta uueks perekonnanimeks lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, „Akenpärg“. on asjasthuvitatud isikutel õigus esitada tema Penuja valla perekonnaseisuametnik tun perekonnanime muutmise vastu kirjalikke nustas nende perekonnanimede muutmiste vaidlusi. sooviavalduste põhjused küllaldasteks. Perekonnaseisuametnik H. Neutal. Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuulu tuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende Uuemõisa valla perekonnaseisuametnik perekonnanimede muutmiste vastu kirjalikke kuulutab Perekonnanimede korraldamise sea vaidlusi. duse (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal, et Perekonnaseisuametnik J. Parts. Uuemõisa vallas elutsev Ivan Noss, ühes abikaasa Julianaga avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks „Tappel“. Lehtse valla perekonnaseisuametnik kuu Uuemõisa valla perekonnaseisuametnik lutab Perekonnanimede korraldamise sea tunnustas selle perekonnanime muutmise duse (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal: sooviavalduse põhjuse küllaldaseks. 1. Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu Ambla vallas elutsev Arnold-Ferdinand lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on Alliin, sündinud 28. juulil 1903 Kuksema asjasthuvitatud isikutel õigus esitada selle vallas, ühes abikaasa Elfride-Johannaga ja perekonnanime muutmise vastu kirjalikke laste Erichi, Karli ja Evaldiga avaldas soovi vaidlusi. võtta uueks perekonnanimeks „Sirel“. Perekonnaseisuametnik V. Kommel. 2. Lehtse vallas elutsev Kaarel Heimberg, Venevere valla perekonnaseisuametnik sündinud 27. detsembril 1869 Koiga vallas, kuulutab Perekonnanimede korraldamise sea ühes abikaasa Elisabeth-Cäciliega ja laste duse (RT 91 — 1934) §§ 7, 6, 12 ja 26 põhjal: Endel-Johannese, Leida-Magdalena, Leo ja Jutaga avaldas soovi võtta uueks perekonna 1. nimeks „Heinloo“. Venevere vallas, Metsakülas elunev Ed- 3. vard Kaarli p. Freienthal, sünd. 30. augus Ambla vallas elutsev Leonhard Puutsa til 1914 Veneveres, avaldas soovi muuta oma (ai. Puuts), sündinud 26. mail 1898 Elistvere senine perekonnanimi ja võtta endale uueks vallas, ühes abikaasa Lidiaga ja laste Viiu perekonnanimeks „Vari“. ja Jüriga avaldas soovi võtta uueks perekonna 2. nimeks „Puusta“. Venevere vallas, Regisaare külas elunev Lehtse valla perekonnaseisuametnik tun Konstantin-Ferdinand Friedrichssohn, nustas nende perekonnanimede muutmiste sünd. 22. novembril 1906 Avanduse vallas, sooviavalduste põhjused küllaldasteks. avaldas soovi muuta oma senine perekonna Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu nimi ja võtta uueks perekonnanimeks „Rohu- lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on mets“. asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende Venevere valla perekonnaseisuametnik perekonnanimede muutmiste vastu kirjalikke tunnustas perekonnanimede muutmiste soo vaidlusi. viavalduste põhjused küllaldasteks. Perekonnaseisuametnik K. Laupa. Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on Kirepi valla perekonnaseisuametnik kuu asjasthuvitatud isikuil õigus esitada nende lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse perekonnanimede muutmiste vastu kirjalikke (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal: vaidlusi. Perekonnaseisuametnik R. Alterman. 1. Kirepi vallas elutsev Juhan-Aleksander Grünfeldt, sündinud 20. juulil 1874 Kirepi Penuja valla perekonnaseisuametnik kuu vallas, ühes abikaasa Alvinega ja laste Endeli, lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse Juhani ja Salmega avaldas soovi võtta uueks (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal: perekonnanimeks „Haljasmaa“. 1. 2. Penuja vallas elutsev Jaan Akerberg, Kirepi vallas elutsev Adele Grünfeldt, sündinud 26. veebruaril 1874 Penuja vallas, sündinud 30. juunil 1885 Konguta vallas, ühes abikaasa Liisaga ja laste Linda ja Jaa ühes laste Endla, Heino ja Jutaga avaldas soo niga avaldas soovi võtta uueks perekonnani vi võtta uueks perekonnanimeks „Haljas- meks „Akenpärg“. maa“. 2. Kirepi valla perekonnaseisuametnik tun Penuja vallas elutsev Johann Akerberg, nustas nende perekonnanimede muutmiste sündinud 18. märtsil 1915 Penuja vallas, sooviavalduste põhjused küllaldasteks. Nr. 28 1209
Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuulu 1. tuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on Järvakandi vallas elutsev Jaan Lustig, asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende sünd. 23. märtsil 1877 Järvakandi vallas, perekonnanimede muutmiste vastu kirjalikke ühes abikaasa Annega avaldas soovi võtta vaidlusi. uueks perekonnanimeks „Orumaa“. Perekonnaseisuametnik K. Püssa. 2. Järvakandi vallas elutsev Helmi Lustig, sünd. 26. aprillil 1907 Järvakandi vallas, Pala valla perekonnaseisuametnik kuulu ühes tütre Maioga avaldas soovi võtta uueks tab Perekonnanimede korraldamise seaduse perekonnanimeks „Orumaa“. (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal: Järvakandi valla perekonnaseisuametnik 1. tunnustas nende perekonnanimede muutmiste Pala vallas elutsev Hugo Rosenberg, sooviavalduste põhjused küllaldasteks. sündinud 3. juunil 1902 Pala vallas, ühes Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu abikaasa Leidaga avaldas soovi võtta uueks lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, perekonnanimeks „Rajamäe“. on asjasthuvitatud isikutel õigus esitada 2. nende perekonnanimede muutmiste vastu Pala vallas elutsev Villem Rosenberg, kirjalikke vaidlusi. sündinud 6. juunil 1872 Pala vallas, ühes Perekonnaseisuametnik J. Verro. abikaasa Aliinega ja tütre Ellaga avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks „Raja- mäe“. Kalvi valla perekonnaseisuametnik kuu Pala valla perekonnaseisuametnik tunnus lutab Perekonnanimede korraldamise sea tas nende perekonnanimede muutmiste soo duse (RT 91 — 1934) §§ 7, 6, 12 ja 26 põhjal: viavalduste põhjused küllaldasteks. 1. Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu Kalvi vallas, Viru-Nigulas elunev Johannes lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, Sandberg, sünd. 16. septembril 1906 on asjasthuvitatud isikutel õigus esitada Kalvi vallas, avaldas soovi muuta oma senine perekonnanimede muutmiste vastu kirjalikke perekonnanimi ja võtta endale uueks pere sooviavaldusi. konnanimeks „Liivik“. Perekonnaseisuametnik (allkiri). 2. Kalvi vallas, Nugeri külas elunev Jo- hannes-Eduard Hellmann, sünd. 19. ap Uue-Vändra valla perekonnaseisuametnik rillil 1908 Varangu vallas, ühes abikaasa kuulutab Perekonnanimede korraldamise sea Helmi-Helenega ja laste Liia, Harry ja duse (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal: Ennoga avaldas soovi muuta oma senine
1. perekonnanimi ja võtta endale uueks pere Uue-Vändra vallas elutsev Martin Karls- konnanimeks „Torm“. frei, sündinud 11. mail 1881 Vana-Vändra Kalvi valla perekonnaseisuametnik tun vallas, ühes abikaasa Kaiega ja laste Aino nustas perekonnanimede muutmiste soovi ja Anniga avaldas soovi võtta uueks pere avalduste põhjused küllaldasteks. konnanimeks „Kare“. Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuulutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, 2. on asjasthuvitatud isikuil õigus esitada Uue-Vändra vallas elutsev Karl Karls- perekonnanimede muutmiste vastu kirjalikke vrei, sündinud 10. augustil 1912 Uue- vaidlusi. Vändra vallas, ühes abikaasa Metaga ja poja Perekonnaseisuametnik (allkiri). Ülluga avaldas soovi võtta uueks perekonna nimeks „Kare“. Uue-Vändra valla perekonnaseisuametnik Järve valla perekonnaseisuametnik kuu tunnustas nende perekonnanimede muut lutab Perekonnanimede korraldamise sea miste sooviavalduste põhjused küllaldasteks. duse (RT 91 — 1934) §§ 6 ja 12 põhjal: Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, 1. on asjasthuvitatud isikutel õigus esitada Järve vallas, Kohtla-Järvel elutsev Jo nende perekonnanimede muutmiste vastu hannes Johanson, sündinud 19. jaanuaril kirjalikke vaidlusi. 1903 Lõve vallas, avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks ,Jõesalu". Perekonnaseisuametnik H. Raid. 2. Järve vallas, Kukruse külas elutsev Järvakandi valla perekonnaseisuametnik Osvald Sabalotni, sündinud 21. jaanuaril kuulutab Perekonnanimede korraldamise sea 1895 Iisakus, ühes abikaasa Marijanne-Liset- duse (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal: tega ja laste Henno-Voldemari, Evide-Er- 1210 Nr. 28 lande ja Hiljaga avaldas soovi võtta uueks Tunnustan sooviavalduses perekonnanime perekonnanimeks „Soosalu“. muutmiseks esitatud põhjuse küllaldaseks. 3. Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu Järve vallas, Kohtla-Järvel elutsev Johan lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, nes Viik man, sündinud 9. detsembril on asjasthuvitatud isikutel õigus esineda 1904 Narvas, ühes abikaasa Alidega ja poja perekonnanime muutmise vastu kirjalike Kaljuga avaldas soovi võtta uueks pere vaidlustega. konnanimeks „Viikmaa“. Perekonnaseisuametnik (allkiri). Järve valla perekonnaseisuametnik tun nustas nende perekonnanimede muutmiste sooviavalduste põhjused küllaldasteks. Einmanni valla perekonnaseisuametnik Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu kuulutab Perekonnanimede korraldamise sea lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, duse (RT 91 — 1934) §§ 6 ja 12 põhjal: on asjasthuvitatud isikutel õigus esitada 1. nende perekonnanimede muutmiste vastu Einmanni vallas elunev August Zeder- kirjalikke vaidlusi. vald, sündinud 10. juulil 1894 Vao vallas, ühes abikaasa Linda-Anete-Elviinega aval Perekonnaseisuametnik J. Peedo. das soovi võtta uueks perekonnanimeks „Saarmets“. 2. Irboska valla perekonnaseisuametnik Einmanni vallas elunev Priidik Krieg, kuulutab Perekonnanimede korraldamise sea sündinud 17. aprillil 1884 Hagudis, ühes duse (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal, et abikaasa Annega ja poja Herbertiga avaldas Irboska vallas elutsev Eduard-Heinrich Pa- soovi võtta uueks perekonnanimeks „LiIle- raprits, sündinud 27. juulil 1910 Vao vallas, põld“. avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks Einmanni valla perekonnaseisuametnik „Vahur“. tunnustas perekonnanimede muutmiste soovi Irboska valla perekonnaseisuametnik avalduste põhjused küllaldasteks. tunnustas selle perekonnanime muutmise Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu sooviavalduse põhjuse küllaldaseks. lutuse Riigi Teatajas ilmumise päevast, on Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu asjasthuvitatud isikuil õigus esitada pere lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, konnanimede muutmiste vastu kirjalikke et asjasthuvitatud isikuil õigus esitada selle vaidlusi. perekonnanime muutmise vastu kirjalikke Perekonnaseisuametnik Eiskop. vaidlusi. Perekonnaseisuametnik V. Järg. Hageri valla perekonnaseisuametnik kuu Kokora valla perekonnaseisuametnik kuu lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse lutab Perekonnanimede korraldamise sea §§ 12 ja 6 põhjal: duse (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal, et 1. Kokora vallas elutsev Hugo Freivaldt, Hageri vallas elutsev Johannes Reis- sündinud 23. augustil 1901 Kokora vallas, mann, sündinud 30. novembril 1883 Ha avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks geri vallas, ühes abikaasa Juuliga ja laste „Vabamets“. Helmi-Mahvalda, Meta-Irene ja Valve-Ar- Kokora valla perekonnaseisuametnik tun miidaga, avaldas soovi võtta uueks perekon nustas selle perekonnanime muutmise soo nanimeks „Reisalu“. viavalduse põhjuse küllaldaseks. 2. Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu Hageri vallas elutsev Mari Ruben, lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, sündinud 13. novembril 1875 Hageri vallas, on asjasthuvitatud isikutel õigus esitada laste Rudolfi, Johannes-Voldemari, Ida- selle perekonnanime muutmise vastu kirja Hermine ja Osvald-Herbertiga avaldas soovi likke vaidlusi. võtta uueks perekonnanimeks „Reidma“. Perekonnaseisuametnik E. Limberg. Hageri valla perekonnaseisuametnik tun nustas nende perekonnanimede muutmiste sooviavalduste põhjused küllaldasteks. Mäksa valla perekonnaseisuametnik kuu lutab Perekonnanimede korraldamise sea Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva duse (RT 91 — 1934) § 12 ja 6 põhjal, et kuulutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, Mäksa vallas elutsev Leonhard Stein, on asjasthuvitatud isikutel õigus esitada sünd. 27. jaanuaril 1902 Mäksa vallas, aval nende perekonnanimede muutmiste vastu das soovi muuta oma senine perekonnanimi kirjalikke vaidlusi. ja võtta enesele uueks perekonnanimeks Perekonnaseisuametnik M. Siims. „Keskpalu“. Nr. 28 1211
Orajõe valla perekonnaseisuametnik Narva-Jõesuu jaoskonnavalitsuse pere kuulutab Perekonnanimede korraldamise sea konnaseisuametnik tunnustas nende pere duse (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal: konnanimede muutmiste sooviavalduste põh
1. jused küllaldasteks. Orajõe vallas, Ikla külas elutsev Osvald- Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu Eugen Tomson, sündinud 6. juulil 1906 lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, Abja vallas, avaldas soovi muuta oma ja on asjasthuvitatud isikutel õigus esitada abikaasa Ella-Helene senine perekonnanimi nende perekonnanimede muutmiste vastu ja võtta uueks perekonnanimeks „Toome“. kirjalikke vaidlusi. 2. Perekonnaseisuametnik P. Eerik. Orajõe vallas, Mõisa külas elutsev Au gust Ehrmann, sündinud 3. septembril Kaiu valla perekonnaseisuametnik kuu 1890 Orajõe vallas, avaldas soovi muuta lutab Perekonnanimede korraldamise sea oma, abikaasa Aleksandra, laste Laine, duse (RT 91 — 1934) § 6 põhjal, et Kaiu Kaljo, Ilmari ja Ustavi senine perekonna vallas elutsev Anton Vundermann, sün nimi ja võtta uueks perekonnanimeks „Ei- dinud 5. veebruaril 1902 Kaiu vallas, ühes naste“. abikaasa Raissaga ja tütre Lainega avaldas Perekonnaseisuametnik tunnustas nende soovi võtta uueks perekonnanimeks „Saar- perekonnanimede muutmiste sooviavalduste salu“. põhjused küllaldasteks. Kaiu valla perekonnaseisuametnik tun- Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu nustas selle perekonnanime muutmise lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, sooviavalduse põhjuse küllaldaseks. on asjasthuvitatud isikutel õigus esineda Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu nende perekonnanimede muutmiste vastu lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, kirjalike vaidlustega. on asjasthuvitatud isikutel õigus esitada selle Perekonnaseisuametnik O. Kender. perekonnanime muutmise vastu kirjalikke vaidlusi. Perekonnaseisuametnik H. Hanšmitt. Torgu valla perekonnaseisuametnik kuu lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse (RT91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal et, Torgu Rasina valla perekonnaseisuametnik kuu vallas elutsev Jakob Kristomann, sündinud lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse 1. jaanuaril 1875 Torgu vallas, ühes abi (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal, et Rasina kaasa Miinaga avaldas soovi võtta uueks vallas elutsev Hans Pertmann, sündinud perekonnanimeks „Lillemaa“. 24. jaanuaril 1884 Võisiku vallas, ühes abi Torgu valla perekonnaseisuametnik tun kaasa Selma-Rosaliega ja laste Ülo, Rai- nustas tema perekonnanime muutmise soovi monti ja Eviga avaldas soovi võtta uueks avalduse põhjuse küllaldaseks. perekonnanimeks „Pärtmaa“. Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu Rasina valla perekonnaseisuametnik tun lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, nustas selle perekonnanime muutmise soo- on asjasthuvitatud isikutel õigus esitada viavalduse põhjuse küllaldaseks. tema perekonnanime muutmise vastu kir Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu jalikke vaidlusi. lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on asjasthuvitatud isikutel õigus esitada Perekonnaseisuametnik J. Köster. selle perekonnanime muutmise vastu kirja likke vaidlusi. Narva-Jõesuu jaoskonnavalitsuse pere Perekonnaseisuametnik Pr. Saava. konnaseisuametnik kuulutab Perekonnanime de korraldamise seaduse (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal: Reiu valla perekonnaseisuametnik kuulu 1. tab Perekonnanimede korraldamise seaduse Narvas, Lai uul. nr. 2 elutsev Johannes (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal: Heinrichson, sündinud 1. oktoobril 1895 1. Venemaal, ühes abikaasa Mariega ja poja Reiu vallas elutsev Mart Tau, sündinud Edgariga avaldas soovi võtta uueks pere 24. oktoobril 1896 Reius, ühes abikaasa konnanimeks „Heinat“. Ekaterinaga ja laste Ilmi ja Hillariga avaldas 2. soovi võtta uueks perekonnanimeks „Ta- Narva-Jõesuus, Poska uul. nr. 28 elut liste“. sev Villem-Arnold Mäe b erg, sündinud 2. 16. aprillil 1901 Rapla vallas, ühes abikaasa Reiu vallas elutsev Johannes Tau, sün Alma-Juuliga ja tütre Milviga avaldas soovi dinud 14. märtsil 1902 Reius, avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks „Mäepere“. võtta uueks perekonnanimeks „Taliste“. 1212 Nr. 28
Reiu valla perekonnaseisuametnik tun Kärgula valla perekonnaseisuametnik kuu nustas nende perekonnanimede muutmiste lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse sooviavalduste põhjused küllaldasteks. (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal:
Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu 1. lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on Kärgula vallas elutsev Adele Perle, asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende sündinud 17. novembril 1910 Kärgula vallas, perekonnanimede muutmiste vastu kirja avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks likke vaidlusi. „Pärli“. Perekonnaseisuametnik M. Tau. 2. Kärgula vallas elutsev Ida Perle, sündi Lümmada valla perekonnaseisuametnik nud 1. septembril 1882 Urvaste vallas, aval kuulutab Perekonnanimede korraldamise sea das soovi võtta uueks perekonnanimeks duse (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal: „Pärli“. 3. 1. Kärgula vallas elutsev Martha-Johanna Lümmada vallas elutsev Irina Stiil, Perle, sündinud 28. jaanuaril 1913 Kärgula sünd. 29. septembril 1896 Lümmada vallas, vallas, avaldas soovi võtta uueks perekonna avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks nimeks „Pärli“. „Säde“. 4. 2. Kärgula vallas elutsev Voldemar Solom, Lümmada vallas elutsev Aleksander Stiil, sündinud 11. novembril 1912 Veriora vallas sünd. 1. jaanuaril 1898 Lümmada vallas, (Paulenhofis), avaldas soovi võtta uueks pere avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks „Liivango“. „Säde“. konnanimeks 3. Kärgula valla perekonnaseisuametnik tun Lümmada vallas elutsev Leonhard-Er- nustas nende perekonnanimede muutmiste vin Mihkelson, sünd. 1. juulil 1913 Ki sooviavalduste põhjused küllaldasteks. helkonna vallas, avaldas soovi võtta uueks Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuulu perekonnanimeks „Asto“. tuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende 4. perekonnanimede muutmiste vastu kirjalikke Lümmada vallas elutsev Eduard-Julius vaidlusi. Krebs, sünd. 15. juulil 1898 Lümmada vallas, ühes abikaasa Hilda-Rosaliega ja Perekonnaseisuametnik L. Hõrak. laste Enno ning Astaga avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks „Kallaste“. Jõhvi valla perekonnaseisuametnik kuulu Lümmada valla perekonnaseisuametnik tab Perekonnanimede korraldamise seaduse tunnustas nende perekonnanimede muutmiste (RT 91 — 1934) §§ 7, 6, 12 ja 26 põhjal, et sooviavalduste põhjused küllaldasteks. Jõhvi vallas, Mägaral elunev Johannes Kaar- . Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu li p. Michelsohn, sünd. 20. detsembril 1870 lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on Jõhvi vallas, avaldas soovi muuta oma senine asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende perekonnanimi ja võtta endale uueks pere perekonnanimede muutmiste vastu kirjalikke konnanimeks „Meriste“. vaidlusi. Jõhvi valla perekonnaseisuametnik tun Perekonnaseisuametnik (allkiri). nustas perekonnanime muutmise sooviaval duse põhjuse küllaldaseks. Loosi valla perekonnaseisuametnik kuu Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuulu lutab Perekonnanimede korraldamise sea tuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on duse (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal, et asjasthuvitatud isikuil õigus esitada selle Loosi V3Ü3S elutsev Rudolf Johsni p. Cjuth5 perekonnanime muutmise vastu kirjalikke sündinud 11. märtsil 1900 Haanjas, ühes vaidlusi. abikaasa Meetaga ja laste Heli ja Eviga Perekonnaseisuametnik A. Sarap. avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks „Kuut“. Loosi valla perekonnaseisuametnik tun Leisi valla perekonnaseisuametnik kuulu nustas selle perekonnanime muutmise soovi tab Perekonnanimede korraldamise seaduse avalduse põhjuse küllaldaseks. (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal, et Leisi Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva vallas elutsev Johannes Janson, sündinud kuulutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, 11. juulil 1899 Leisi vallas, ühes abikaasa on asjasthuvitatud isikutel õigus esitada Liidiaga ja lastega Heino ja Luulega avaldas selle perekonnanime muutmise vastu kirja soovi võtta uueks perekonnanimeks „Saare“. likke vaidlusi. Leisi valla perekonnaseisuametnik tunnus Perekonnaseisuametnik R. Hallap. tas selle perekonnanime muutmise soovi avalduse põhjuse küllaldaseks. Nr. 28 1213
Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu Triigi valla perekonnaseisuametnik tun lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on nustas nende perekonnanimede sooviavalduste asjasthuvitatud isikutel õigus esitada selle põhjused küllaldasteks. perekonnanime muutmise vastu kirjalikke Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuulu vaidlusi. tuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on Perekonnaseisuametnik P. Toop. asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende perekonnanimede muutmiste vastu kirjalikke vaidlusi. Kaarepere valla perekonnaseisuametnik Perekonnaseisuametnik A. Kleesmann. kuulutab Perekonnanimede korraldamise sea duse (RT 91 — 1934) §§ 6 ja 12 põhjal: Mõniste valla perekonnaseisuametnik kuu V. lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse Kaarepere vallas elutsev Voldemar Kor (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal, et Mõniste jus, sündinud 20. augustil 1912 Saadjärve vallas elutsev Hugo Ivanov, sündinud vallas, ühes abikaasa Leonore-Alicega avaldas 18. septembril. 1910 Säru vallas, ühes abikaasa soovi võtta uueks perekonnanimeks „Kasela“. Liidiaga ja tütre Heldi-Ilonaga avaldas soovi 2. võtta uueks perekonnanimeks „Hainoja“. Kaarepere vallas elutsev Karl-August Mõniste valla perekonnaseisuametnik tun Simmer, sündinud 27. juunil 1881 Laius- nustab perekonnanime muutmise põhjuse Tähkvere vallas, ühes abikaasa Helmiga ja küllaldaseks. laste Linda, Voldemari ning Heinrichiga Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on „Siniallik“. asjasthuvitatud isikutel õigus esitada selle Kaarepere valla perekonnaseisuametnik perekonnanime muütmise vastu kirjalikke tunnustas nende perekonnanimede muut vaidlusi. miste sooviavalduste põhjused küllaldasteks. Perekonnaseisuametnik V. Simberg. Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuulu tuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on Mäetaguse valla perekonnaseisuametnik asjasthuvitatud isikutel õigus esineda nende kuulutab Perekonnanimede korraldamise sea perekonnanimede muutmiste vastu kirjalikke duse (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal: vaidlustega. Perekonnaseisuametnik F. Saag. 1. Mäetaguse vallas elutsev Johannes Anki- pov, sündinud 5. mail 1870 Mäetaguse vallas, Triigi valla perekonnaseisuametnik kuu- ühes abikaasa Miiliga avaldas soovi võtta lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse uueks perekonnanimeks ,,Aljaste“. (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal: 2. Mäetaguse vallas elutsev Oskar-Aleksan- 1. Triigi vallas elutsev Eduard Riiu, sündi der Ankipov, sündinud 4. septembril 1902 Mäetaguse vallas, ühes abikaasa Lisettega ja nud 23. märtsil 1912 Triigi vallas, avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks „Kirss- tütre Mailaga avaldas soovi võtta uueks pere puu“. konnanimeks „Aljaste“. 2. 3. Triigi vallas elutsev Maria Sarv, sündi Mäetaguse vallas elutsev Ida-Helena nud 25. detsembril 1876 Triigi vallas, avaldas Ankipov, sündinud 25. jaanuaril 1896 soovi võtta uueks perekonnanimeks „Tael“. Mäetaguse vallas, avaldas soovi võtta uueks 3. perekonnanimeks „Aljaste“. Triigi vallas elutsev Karl-Eduard Mühl- 4. heim, sündinud 10. septembril 1908 Ingliste Mäetaguse vallas elutsev Alfred-August vallas, ühes abikaasa Helenega ja laste Leo ja Ankipov, sündinud 12. aprillil 1910 Mäe Kaljoga avaldas soovi võtta uueks perekonna taguse vallas, avaldas soovi võtta uueks pere nimeks „Männisalu“. konnanimeks „Aljaste“. 4. 5. Triigi vallas elutsev Theodor Penter, Mäetaguse vallas elutsev Valter Anki- sündinud 7. detsembril 1908 Triigi vallas, pov, sündinud 11. mail 1914 Mäetaguse val- avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks las, avaldas soovi võtta uueks perekonna „Kaljuste“. nimeks „Aljaste“. 5. 6. Triigi vallas elutsev Artur Kaumann, Mäetaguse vallas elutsev Aleksander sündinud 2. oktoobril 1906 Triigi vallas, Plumthal, sündinud 16. jaanuaril 1883 avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks Illuka vallas, ühes abikaasa Maiega ja laste „Kasera“. Harald-Eduardi, Lembit-Aleksandri ja Lo- 1214 Nr. 28 reida-Johannaga avaldas soovi võtta uueks las, avaldas soovi võtta uueks perekonnani perekonnanimeks „Tali“. meks „Kaljula“. 7. 7. Mäetaguse vallas elutsev Vilhelmine- Oru vallas elutsev Hugo-Evald Petroff, Aurelie Plumthal, sündinud 5. oktoobril sündinud 28. jaanuaril 1893 Suuremõisa 1911 Järve vallas, avaldas soovi võtta uueks vallas, ühes abikaasa Alinega ja laste Selma- perekonnanimeks „Tali“. Renata, Richardi ning Helmi-Rosaliega aval das soovi võtta uueks perekonnanimeks 9. „Põlluste“. Mäetaguse vallas elutsev Arnold Plum thal, sündinud 25. jaanuaril 1913 Kaarli Oru valla perekonnaseisuametnik tunnus vallas, avaldas soovi võtta uueks perekonna tas nende perekonnanimede muutmiste soo nimeks „Tali“. viavalduste põhjused küllaldasteks. 9. Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuulu Mäetaguse vallas elutsev Egor S orja nov, tuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on sündinud 17. aprillil 1898 Venemaal, ühes asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende abikaasa Martaga ja laste Raouli, Podo ja perekonnanimede muutmiste vastu kirjalikke Lindaga avaldas soovi võtta uueks perekonna vaidlusi. nimeks „Kännu“. Perekonnaseisuametnik Ed. Jõe. Mäetaguse valla perekonnaseisuametnik tunnustas nende perekonnanimede soovi avalduste põhjused küllaldasteks. Märjamaa valla perekonnaseisuametnik Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu kuulutab Perekonnanimede korraldamise sea lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on duse (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal: asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende perekonnanimede muutmiste vastu kirjalikke 1. vaidlusi. Haimre vallas elutsev Aleksander-Eduard Perekonnaseisuametnik A. Kers. Elster, sündinud 5. juunil 1901 Märjamaa vallas, ühes abikaasa Mariga avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks „Elismäe“.
Oru valla perekonnaseisuametnik kuulu 2. tab Perekonnanimede korraldamise seaduse Märjamaa vallas elutsev Jüri Kareta, (RT 91 — 1934) §§ 12 ja 6 põhjal: sündinud 2. detsembril 1875 Märjamaa vallas, 1. ühes abikaasa Mariga avaldas soovi võtta Oru vallas elutsev Mihkel Albert (Ahl- uueks perekonnanimeks „SoopÕld“. bert), sündinud 2. oktoobril 1855 Sutlepa Märjamaa valla perekonnaseisuametnik vallas, ühes abikaasa Annega avaldas soovi tunnustas -nende perekonnanimede muutmiste võtta uueks perekonnanimeks „Allpere“. sooviavalduste põhjused küllaldasteks. 2. Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu Oru vallas elutsev Voldemar Albert lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on (Ahlbert), sündinud 9. oktoobril 1893 Oru asjasthuvitatud isikutel õigus esitada nende vallas, avaldas soovi võtta uueks perekonna perekonnanimede muutmiste vastu kirjalikke nimeks „Allpere“. vaidlusi. 3. Perekonnaseisuametnik E. Haav. Haapsalus, Väike-Liiva uul. nr. 13 elut sev Johannes Albert (Ahlbert), sündinud 4. detsembril 1884 Oru vallas, avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks „Allpere“. Laeva valla perekonnaseisuametnik kuu 4. lutab Perekonnanimede korraldamise seaduse Vigala vallas elutsev Marta (Martha) (RT 91 — 1934) §§12 ja 6 põhjal, et Laeva Albert (Ahlbert), sündinud 7. augustil 1886 vallas elutsev Nikolai Avstriski, sündinud Oru vallas, avaldas soovi võtta uueks pere 14. detsembril 1907 Külje vallas, ühes abi konnanimeks „Allpere“. kaasa Marta-Euphrosinega avaldas soovi võtta uueks perekonnanimeks „Pajuleht“. 5. I Oru vallas elutsev Aleksander Laan- Laeva valla perekonnaseisuametnik tun berg, sündinud 28. aprillil 1889 Oru vallas, nustas selle perekonnanime sooviavalduse ühes abikaasa Elvinega ja laste Leida-Melita, põhjuse küllaldaseks. Erna-Elise ning Aksel-Aleksandriga avaldas Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kuu soovi võtta uueks perekonnanimeks „Laa- lutuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, on nest“. asjasthuvitatud isikutel õigus esitada selle 6. perekonnanime muutmise vastu kirjalikke Oru vallas elutsev Lonni-Robilde Lam vaidlusi. mas, sündinud 3. septembril 1915 Oru val- Perekonnaseisuametnik O. Jaagund. Nr. 28 1215
Kohtukoda kuulutab KS § 382 põhjal Vannutatud advokaadid. üldiseks teadmiseks, et kohtukoja üldkoosole Kohtukoda kuulutab KS § 382 põhjal kul 28. märtsil 1935 vannutati vannutatud üldiseks teadmiseks, et kohtukoja üldkoosole advokaatide kutsele määratud korras ja kanti kul 28. märtsil 1935 vannutati vannutatud Vabariigi vannutatud advokaatide nimekirja advokaatide kutsele määratud korras ja kanti vannutatud advokaatide nõukogu poolt sel Vabariigi vannutatud advokaatide nimekirja lesse seisusse vastu võetud advokaat Jaan vannutatud advokaatide nõukogu poolt sel Poska, kelle elukoht Tallinnas, Vana-Posti lesse seisusse vastu võetud advokaat Karl uul. nr. 8. Talts, kelle elukoht Tallinnas, Valli uul. nr. 4. Kohtukoja esimees J. Reichmann. Kohtukoja esimees J. Reichmann. 483 Sekretär Nortmann. 478 Sekretär No rt ma nn. Kohtukoda kuulutab KS § 382 põhjal Kohtukoda kuulutab KS § 382 põhjal üldiseks teadmiseks, et kohtukoja üldkoos üldiseks teadmiseks, et kohtukoja üldkoosole olekul 28. märtsil 1935 vannutati vannutatud kul 28. märtsil 1935 vannutati vannutatud advokaatide kutsele määratud korras ja kanti advokaatide kutsele määratud korras ja kanti Vabariigi vannutatud advokaatide nimekirja Vabariigi vannutatud advokaatide nimekirja vannutatud advokaatide nõukogu poolt sel vannutatud advokaatide nõukogu poolt sel lesse seisusse vastu võetud advokaat Lembit lesse seisusse vastu võetud advokaat Rene Paap, kelle elukoht Tallinnas,Viru uul. nr. 16. Beermann, kelle elukoht Paides, Tallinna Kohtukoja esimees J. Reichmann. uul. nr 25. 484 Sekretär Nortmann. Kohtukoja esimees J. Reichmann. 479 Sekretär Nortmann. Eesti Vabariigi vannutatud advokaatide nõukogu Tartu osakond teatab oma otsuse Kohtukoda kuulutab KS § 382 põhjal põhjal 21. märtsist 1935, et vann. adv. abi üldiseks teadmiseks, et kohtukoja üldkoosole Johannes Tuul, kes elab Otepää alevis, on kul 28. märtsil 1935 vannutati vannutatud palunud ennast vannutatud advokaadiks advokaatide kutsele määratud korras ja vastu võtta. kanti Vabariigi vannutatud advokaatide nime Protesti avaldamiseks on üks kuu aega, kirja vannutatud advokaatide nõukogu poolt arvates teadaande Riigi Teatajas avaldamisest. sellesse seisusse vastu võetud advokaat Märt 754 Esimees F. Karlson. Nurk, elukoht Tartus, J. Kuperjanovi uul. nr. 1. Kohtukoja esimees J. Reichmann. Eesti Vabariigi vannutatud advokaatide nõukogu Tartu osakond teatab oma otsuse 480 Sekretär Nortmann. põhjal 21. märtsist 1935, et vann. adv. abi Rudolf Goldberg, kes elab Tartus, Narva uul. Kohtukoda kuulutab KS § 382 põhjal nr. 36, on palunud ennast vannutatud advo üldiseks teadmiseks, et kohtukoja üldkoosole kaadiks vastu võtta. kul 28. märtsil 1935 vannutati vannutatud Protesti avaldamiseks on üks kuu aega, advokaatide kutsele määratud korras ja kanti arvates teadaande Riigi Teatajas avaldami Vabariigi vannutatud advokaatide nimekirja sest. vannutatud advokaatide nõukogu poolt sellesse 755 Esimees F. Karlson. seisusse vastu võetud advokaat Edmund Sakkeus, elukoht Hiiu-Kärdlas, Poska uul. nr. 6. Eesti Vabariigi vannutatud advokaatide Kohtukoja esimees J. Reichmann. nõukogu Tartu osakond teatab oma otsuse põhjal 21. märtsist 1935, et õigusteadlane 481 Sekretär Nortmann. August Link, kes elab Tartus, Riia uul. nr. 64—1, on palunud ennast vannutatud Kohtukoda kuulutab KS § 382 põhjal advokaadiks vastu võtta. üldiseks teadmiseks, et kohtukoja üldkoosole Protesti avaldamiseks on üks kuu aega, kul 28. märtsil 1935 vannutati vannutatud arvates teadaande Riigi Teatajas avaldamisest. advokaatide kutsele määratud korras ja kanti Vabariigi vannutatud advokaatide nimekirja 756 Esimees F. Karlson. vannutatud advokaatide nõukogu poolt sel lesse seisusse vastu võetud advokaat Samuel Lurje, kelle elukoht Tallinnas, Vene uul. nr. 7. Võõraste kohtuasjade ajami Kohtukoja esimees J. Reichmann. seks luba antud. 482 Sekretär Nortmann. Tartu ringkonnakohus teatab KS § 4068 põhjal, et üldkoosoleku otsusega 28. märtsist 1216 Nr. 28
1935 anti vannutatud advokaadi abile Elmar tud konkursivalitsus järgmises koosseisus: Kriisale, kelle elukoht Tartus, Lodja uul. esimees Johannes Raik, elukoht Tapal, nr. 4, luba võõraid kohtuasju ajada Tartu Veski uul. nr. 7 ja liikmed Karl Kotkas, elu ringkonnakohtus kui II astme kohtus ja selle koht Tapal ja Hans Einberg, elukoht Nõm- ringkonnakohtu jaoskonnakohtunikkude juu küla vallas. res. Kuulutus Kristjan Masingi maksujõue Ringkonnakohtu esimees J. Sass. tuks tunnistamise üle ilmus RT Lisas 74 — 752 Sekretär A. Pill. 2. oktoobril 1934. Esimees Ü. Vahtrik. Tartu ringkonnakohus teatab KS § 4068 354 Sekretär U. Tenneberg. põhjal, et üldkoosoleku otsusega 28. märtsist 1935 anti vannutatud advokaadi abile Ernst Kullile, kelle elukoht Tartus, Kastani uul. nr. 65—2, luba võõraid kohtuasju ajada Tartu Varanduse hoolekanne. ringkonnakohtus kui II astme kohtus ja selle Tartu ringkonnakohtu tsiviil-osakond ringkonnakohtu jaoskonnakohtunikkude juu kuulutab, et Juhan Miku p. Hinni palvel on res. kohus 28. detsembril 1934 määranud Leon Ringkonnakohtu esimees J. Sass. hard Juhani p. Hinn, kes pärit Võrumaalt, 751 Sekretär A. Pill. Vana-Antsla vallast, „Põdra“ talust, tunnis tada vaimuhaigeks ja tema isikule ning varan dusele seada hoolekanne, millest täitmiseks on teatatud Vana-Antsla vallakohtule. Maksujõuetuks tunnistamine. Ringkonnakohtu abiesimees F. Niggol. Maksujõuetuse toimetuse lõpetamine. 735 Abisekretäri k.t. F. Kõiv. Rakvere ringkonnakohus kuulutab Käub. kp. s. § 532 põhjal, et kohtumäärusega 14. märtsist 1935 on Nadežda Stepanova maksujõuetuks tunnistamise toimetus lõpe tatud ja vannutatud hooldaja vann. adv. Abieluvaranduse lahutamise August Pahla tema peale pandud kohustest lepingud. vabastatud. Rakvere ringkonnakohus kuulutab Balti Kuulutus Nadežda Stepanova maksujõue eraseaduse § 36 — 1890 a. väljaande põhjal, tuks tunnistamise üle ilmus RT Lisas 59 — et Eesti kodanikud Ivan ja Paraskeva Vas 3. augustil 1933. siljevad, kes elavad Narvas, Valge uul. Ringkonnakohtu esimees Ü. Vahtrik. nr. 6, on sõlminud Narva notari Jaak Vaa- 351 Sekretär U. Tenneberg. beli kontoris 22. jaanuaril 1935 not. reg. nr. 65 all järgmise abieluvaranduse lahu Rakvere ringkonnakohus kuulutab Kaub. tamise lepingu: kp. s. § 532 põhjal, et kohtumäärusega 1. Arvesse võttes, et üksikutes Balti 21. veebruarist 1935 on Rakvere-Paide rahu eraseaduse õiguspiirkondades abikaasade vara kogu määrus 4. oktoobrist 1934, millega abiellumisel liidetakse ühisvaraks või ühen Voldemar Põiklik maksujõuetuks tunnis datakse abielumehe valitsemisele ja kasuta tati mittekaubanduslikul alal, muudetud ja misele, oleme oma abielu suhtes vastastiku Voldemar Põikliku maksujõuetuks tunnista kokkuleppel otsustanud käesoleva lepinguga mise toimetus on lõpetatud ning vannutatud need seaduses ette nähtud määrused avali hooldaja vann. adv. Paul Randmeis tema peale kult muuta ja korraldada järgmiselt. pandud kohustest vabastatud. 2. Vara, mis kumbki meist omandab Kuulutus Voldemar Põikliku maksujõue abielu kestel, olgu ostu, pärimise, kinkimise tuks tunnistamise üle ilmus RT Lisas 92 — või mõnel muul teel, jääb eravarana selle 3. detsembril 1934. abielupoole piiramata omanduseks, valitse miseks ja kasutamiseks, kellele see tegelikult Ringkonnakohtu esimees Ü. Vahtrik. kuulub. Ühes sellega kustub abielumehe 352 Sekretär U. Tenneberg. õigus valitseda ja kasutada oma abikaasa vara ilma sellekohase volituseta. 3. Kummalgi abielupoolel on õigus abi elu kestvusel ja oma surma korraks teha oma Konkursivalitsused. vara suhtes vabalt korraldusi ja talitada sellega Rakvere ringkonnakohus kuulutab Kaub. vabalt oma äranägemise järgi, seda müüa, kp. s. §§ 441 põhjal, et kohtumäärusega pantida, kinkida ja muul teel võõrandada, sa 21. märtsist 1935 on kinnitatud maksujõue muti on mõlemal õigus teha iseseisvalt oma tuks tunnistatud Kristjan Masing’i kreedi nimel võlga, võtta enese peale kohustusi ja toride üldkoosolekul 8. veebruaril 1935 vali- teha igasuguseid seaduslikke akte, ilma et Nr. 28 1217 oleks tarvis paluda üksteiselt seaduses ette päranduse kohta, oma õigusi, vaidlusi ja nähtud abikaasalikku nõu. Ka abikaasade nõudmisi jaoskonnakohtunikule üles andma omavahelisteks tehinguteks ei vaja Paraskeva kuue kuu kestel, arvates selle kuulutuse ilmu Vassiljev enam erilist nõuandjat. mise päevast Riigi Teatajas, hoiatusega, et 4. Meie abielus ei kanna üks abielupool kõik õigeks ajaks üles andmata nõudmised, edaspidi mingisugust vastutust teise abi õigused ja vaidlused tunnistatakse kustunuks kaasa võlgade ja kohustuste eest, vaid kumbki ja testament seadusejõusseastunuks. meist kannab oma eravarandusega ühendu- Jaoskonnakohtunik J. Lambi. sesolevad kulud ja kohustused. 476 Sekretär A. Sinem. 5. Kogu vallasvara, nagu korterisisse- sead, pildid, pesu, riided, laua- ja köögi- nõud ning -riistad, ehteasjad j.n.e., mis lei Rapla jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. dub meie ühises korteris Narvas, Valge uul. kp. s. §§ 2011, 2014 ja 2019 põhjal ja Luise nr. 6, on Paraskeva Vassiljevi eravara. Vilhelmine Masing’u palvel kõiki isikuid, 6. Mõlemad lepinguosalised võivad avada kellel kui pärijad, võlausaldajad j.n.e. on ja pidada kõiksuguseid kaubanduslikke ja õigusi, nõudmisi ja vaidlusi 5. veebruaril 1935 tööstuslikke ettevõtteid, ilma et selleks vaja Nõmmel (alalise elukohaga Juuru vallas) oleks teise abielupoole nõusolekut. surnud Julius Jaani p. Masing’u päranduse 7. Käesoleva lepinguga ei muudeta sea kohta, oma nõudmisi ja õigusi jaoskonnakoh duses ette nähtud abikaasade pärimiseõigust tunikule üles andma kuue kuu kestel, arvates üksteise surma korraks. selle kuulutuse ilmumise päevast Riigi Tea 8. Et omandada kohustavat jõudu kol tajas, hoiatusega, et vastasel korral kõik üles- mandate isikute suhtes, tuleb käesolev leping andmata õigused ja nõudmised tunnistatakse kuulutada seaduses ette nähtud korras. kustunuks. 9. Lepinguosalised hindavad selle lepingu Jaoskonnakohtunik Luuk. väärtuse 1.500 krooni. Kõige eelseisva tõen duseks oleme selle lepingu alla kirjutanud. 25 Sekretär A. Pallik. 349 Rapla jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. kp. s. §§ 1967, 2011—2014, 2079 ja Balti eraseaduse § 2451 põhjal ja Oskar Soltner’i Pärijate üleskutsed. ning teiste palvel kõiki isikuid, kellel kui Tallinna 6. jaoskonnakohtunik kutsub pärijad, võlausaldajad j.n.e. on nõudmisi, Tsiv. kp. s. §§ 2011, 2014 ja 2019 põhjal kõiki õigusi ja vaidlusi 28. detsembril 1933 Triigi isikuid, kellel kui pärijad, võlausaldajad vallas Ojasoo asunduses surnud Johan Solt- j.n.e. on õigusi, nõudmisi ja vaidlusi: ner’i testamendi vastu, mis on tehtud 18. det sembril 1933 ja avatud avalikul kohtuistungil I 25. märtsil 1935, kui ka tema päranduse Magda Adamson’i palvel — 29. juulil kohta, oma õigusi, vaidlusi ja nõudmisi 1934 Tallinnas surnud Liisa Tõnise t. Põllu, jaoskonnakohtunikule üles andma kuue kuu sünd. Roberg, päranduse kohta, 491 kestel, arvates selle kuulutuse ilmumise päe II vast Riigi Teatajas, hoiatusega, et kõik õigeks Anna TeUer’i palvel — 6. veebruaril 1934 ajaks üles andmata nõudmised, õigused ja Tallinnas surnud Jüri Estrik’u päranduse vaidlused tunnistatakse kustunuks ja testa kohta, — oma nõudmisi ja õigusi jaoskonna ment seadusejõusseastunuks. kohtunikule üles andma kuue kuu jooksul, Jaoskonnakohtunik Luuk. arvates selle kuulutuse ilmumise päevast Sekretär A. Pallik. Riigi Teatajas, hoiatusega, et vastasel korral 23 kõik ülesandmata õigused ja nõudmised tun nistatakse kustunuks. Lihula jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. Jaoskonnakohtunik R. Bodisco. kp. s. §§ 2011, 2014 ja 2019 põhjal kõiki isi 490 Sekretär H. Korknobel. kuid, kellel kui pärijad, võlausaldajad j.n.e. on õigusi, nõudmisi ja vaidlusi: Tallinna 10. jaoskonnakohtunik kutsub I Tsiv. kp. s. §§ 1967, 2011—2014, 2079 ja Raiitiund Varrese palvel — 20. märtsil Balti eraseaduse § 2451 põhjal ja Osvald 1929 Vigala vallas surnud Johann Varres’e Merikülli palvel kõiki isikuid, kellel kui päri päranduse kohta, 168 jad, võlausaldajad j.n.e. on nõudmisi, õigusi II ja vaidlusi 21. mail 1934 surnud Leno Jaan Priidu p. Jõekallase palvel — 5. det MerikülPi notariaalse testamendi vastu, mis sembril 1933 Lihula vallas surnud Priido on tehtud 30. mail 1933 ja avatud avalikul Jaanuse p. Jõekallas’e päranduse kohta. kohtuistungil 9. märtsil 1935, kui ka tema 167 1218 Nr. 28
III kuu kestel, arvates selle kuulutuse ilmumise Jüri Keerd’i palvel — 8. augustil 1934 päevast Riigi Teatajas, hoiatusega, et kõik Tallinna linna keskhaiglas surnud Mihkel õigeks ajaks üles andmata nõudmised, õigused Jaani p. Keerd’i, kelle viimane alaline elu ja vaidlused tunnistatakse kustunuks ja testa koht oli Vigala vallas, päranduse kohta, 161 ment seadusejõusseastunuks. IV Jaoskonnakohtunik A. Verlin. Mari Jaani t. Einsteini palvel — 4. augus 165 Sekretär A. Randmeis. til 1918 Paadremaa vallas surnud Hans Jaani p. Vastupäe (Vastupä) päranduse kohta, — oma nõudmisi ja õigusi jaoskonna- Tartu 2. jaoskonnakohtunik kutsub kõiki kohtunikule üles andma kuue kuu kestel, isikuid, kes arvavad enesel õigusi, nõudmisi arvates selle kuulutuse ilmumise päevast ja vastuvaidlusi olevat 11. septembril 1934 Riigi Teatajas, hoiatusega, et vastasel korral Tartus Riia uul. nr. 67—14 surnud Oskar- kõik ülesandmata õigused ja nõudmised Gustav Kruse testamendi vastu, mis Tartu tunnistatakse kustunuks. 2. jaoskonnakohtuniku avalikul kohtuistun gil 26. märtsil 1935 ette loeti, oma õigusi, Jaoskonnakohtunik K. Kuuskmann. nõudmisi ja vaidlusi jaoskonnakohtunikule 162 Sekretär A. Roos. üles andma kuue kuu jooksul, arvates käes oleva kuulutuse Riigi Teatajas avaldamise Lihula jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. päevast, hoiatades, et kõik selleks tähtajaks kp. s. §§ 1967, 2011—2014, 2079 ja Balti üles andmata õigused, nõudmised ja vastu eraseaduse § 2451 põhjal ja Joann Valdeki vaidlused loetakse kustunuks ja testament palvel kõiki isikuid, kellel kui pärijail, võla tunnistatakse seadusejõusseastunuks. usaldajad j.n.e. on nõudmisi, õigusi ja vaid Jaoskonnakohtunik H. Maru. lusi 24. augustil 1934 Velise vallas surnud 733 Sekretär J. Org. Anton Hansu p. Valdek’! koduse kirjaliku testamendi vastu, mis on tehtud 1. veebruaril 1930 ja avatud avalikul kohtuistungil 1. ap Tartu 4. jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. rillil 1935, kui ka tema päranduse kohta, oma kp. s. §§ 2011, 2014 ja 2019 põhjal kõiki õigusi, vaidlusi ja nõudmisi jaoskonnakohtu isikuid, kellel kui pärijail, võlausaldajad j.n.e. nikule üles andma kuue kuu kestel, arvates on õigusi, nõudmisi ja vaidlusi: selle kuulutuse ilmumise päevast Riigi Tea I tajas, hoiatusega, et kõik õigeks ajaks üles Hedvig-Alma-Emilie KikerpilVi palvel — andmata nõudmised, õigused ja vaidlused 15. märtsil 1935 Tartus Riia maantee nr. 15 tunnistatakse kustunuks ja testament seaduse surnud Leena-Helene Vuks-Fuchs’i, sünd. jõusseastunuks. Laur, päranduse kohta, 721 Jaoskonnakohtunik K. Kuuskmann. II 163 Sekretär A. Roos. Karl Ein’i palvel — 30. septembril 1934 Tartus Õnne uul. nr. 33—1 surnud Juhan Jüri p. Ein’i päranduse kohta, — oma nõud Saaremaa 2. jaoskonnakohtunik kutsub misi ja õigusi jaoskonnakohtunikule üles Tsiv. kp. s. §§ 1967, 2011—2014, 2079 ja Balti andma kuue kuu kestel, arvates selle kuulu eraseaduse § 2451 põhjal kõiki isikuid, kellel tuse ilmumise päevast Riigi Teatajas, hoia kui pärijail, võlausaldajad j.n.e. on nõudmisi, tusega, et vastasel korral kõik ülesandmata õigusi ja vaidlusi: õigused ja nõudmised tunnistatakse kustu I nuks. Aleksander Ivani p. Loo palvel---- 1. juulil Jaoskonnakohtunik J. Õunapuu. 1933 Uuemõisa vallas surnud Ekaterina (Jekateriina) Mihaili t. Loo koduse suusõna 720 Sekretär Puu. lise testamendi vastu, mis on tehtud 22. april lil 1921 ja avatud avalikul kohtuistungil Võru 1. jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. 25. märtsil 1935, kui ka tema päranduse kp. s. §§ 2011, 2014 ja 2019 põhjal kõiki 160 kohta. isikuid, kellel kui pärijail, võlausaldajad j.n.e. II on õigusi, nõudmisi ja vaidlusi: Aleksei Kanemägi alaealiste laste hooldaja Andrei Ivani p. Kanemägi palvel— 14. no I vembril 1932 Pärsama vallas Mätja külas Paul Rüster-Püvi palvel — 24. veebruaril surnud Aleksei Martini p. Kanemägi koduse 1921 Pindi vallas surnud Karl Mango p. 713 kirjaliku testamendi vastu, mis on tehtud Rüster’i päranduse kohta, 30. märtsil 1931 ja avatud avalikul kohtu II istungil 25. märtsil 1935, kui ka tema päran Peeter Astla ja Nikolai Astla palvel — duse kohta, — oma õigusi, vaidlusi ja nõudmi 27. märtsil 1934 Pindi vallas surnud Arhip si jaoskonnakohtunikule üles andma kuue Jegori p. Astla päranduse kohta, 732 Nr. 28 1219
III Järv) päranduse kohta, oma nõudmisi ja Iida-Lisette Lange palvel — 28. veeb õigusi jaoskonnakohtunikule üles andma kuue ruaril 1934 Võrus Liiva uul. nr. 19 surnud kuu kestel, arvates selle kuulutuse ilmumise Osvald-Paul-Johannes-Andreas Theodori p. päevast Riigi Teatajas, hoiatusega, et vastasel Lange päranduse kohta, — oma nõudmisi ja korral kõik ülesandmata õigused ja nõudmi õigusi jaoskonnakohtunikule üles andma kuue sed tunnistatakse kustunuks. kuu kestel, arvates selle kuulutuse ilmumise Jaoskonnakohtunik A. Ammon. päevast Riigi Teatajas, hoiatusega, et vastasel 716 korral kõik ülesandmata õigused ja nõudmi Sekretäri as. E. Sallo. sed tunnistatakse kustunuks. Jaoskonnakohtunik Jaan Treumuth. Valga 2. jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. 731 Sekretäri as. I. Šveinek. kp. s. §§ 1967, 2011—2014, 2079 ja Balti eraseaduse § 2451 põhjal ja Miina Sarapuu palvel kõiki isikuid, kellel kui pärijail, võla Võru 2. jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. usaldajad j.n.e. on nõudmisi, õigusi ja vaid kp. s. §§ 2011, 2014 ja 2019 põhjal ja Osvald lusi 23. oktoobril 1934 Keeni vallas surnud Torop’i palvel kõiki isikuid, kellel kui pärijail, Karl Arnoldi p. Michelson’1 endistatud võlausaldajad j.n.e. on õigusi, nõudmisi ja testamendi vastu, mis on endistatud 4. märt vaidlusi 8. mail 1924 Aleksandri vallas surnud sil 1935 ja avatud avalikul kohtuistungil Jaan Jakobi p. Torop’i päranduse kohta, 29. märtsil 1935, kui ka tema päranduse koh oma nõudmisi ja õigusi jaoskonnakohtunikule ta, oma õigusi, vaidlusi ja nõudmisi jaoskon üles andma kuue kuu kestel, arvates selle nakohtunikule üles andma kuue kuu kestel, kuulutuse ilmumise päevast Riigi Teatajas, arvates selle kuulutuse ilmumise päevast hoiatusega, et vastasel korral kõik ülesandmata Riigi Teatajas, hoiatusega, et kõik õigeks õigused ja nõudmised tunnistatakse kustunuks. ajaks üles andmata nõudmised, õigused ja Jaoskonnakohtunik H. Oert. vaidlused tunnistatakse kustunuks ja testa 715 Sekretäri as. H. Pelska. ment seadusejõusseastunuks. Jaoskonnakohtunik A. Ammon. Valga 1. jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. 734 Sekretäri k. t. Luks. kp. s. §§ 1967, 2011—2014, 2079 ja Balti eraseaduse § 2451 põhjal kõiki isikuid, kellel kui pärijail, võlausaldajad j.n.e. on nõudmisi, Petseri 1. jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. õigusi ja vaidlusi: kp. s. §§ 2011, 2014 ja 2019 põhjal ja Olga I Kleinson’i, Helene Kleinson’i ja teiste palvel Arnold Horg’i palvel — 21. jaanuaril 1934 kõiki isikuid, kellel kui pärijail, võlausaldajad Tartus surnud Hendrik (Hindrik) Roberti p. j.n.e. on õigusi, nõudmisi ja vaidlusi 7. ok Horg’i testamendi vastu, mis on tehtud toobril 1929 Petseris surnud Gotlieb Jakobi p. 14. aprillil 1933 ja avatud avalikul kohtu Kleinson’i päranduse kohta, oma nõudmisi istungil 28. märtsil 1935, kui ka tema päran ja õigusi jaoskonnakohtunikule üles andma duse kohta, 743 kuue kuu kestel, arvates selle kuulutuse ilmu II mise päevast Riigi Teatajas, hoiatusega, et Alfred Villist’! palvel — 29. septembril vastasel korral kõik ülesandmata õigused ja 1934 Sooru vallas surnud Ado Vares’e testa nõudmised tunnistatakse kustunuks. mendi vastu, mis on tehtud 1934 a. ja avatud Jaoskonnakohtunik T. Mart ins on. avalikul kohtuistungil 26. märtsil 1935, kui ka Sekretär Ploomipuu. tema päranduse kohta, — oma õigusi, vaid 714 lusi ja nõudmisi jaoskonnakohtunikule üles andma kuue kuu kestel, arvates selle kuulu Elva jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. kp. s. tuse ilmumise päevast Riigi Teatajas, hoia §§ 2011, 2014 ja 2019 põhjal ja Paul Märtsoni tusega, et kõik õigeks ajaks üles andmata palvel kõiki isikuid, kellel kui pärijail, võla nõudmised, õigused ja vaidlused tunnista usaldajad j.n.e. on õigusi, nõudmisi ja vaid takse kustunuks ja testamendid seadusejõus lusi 9. augustil 1933 Valguta vallas surnud seastunuks. Peeter Jaani p. Märtson’1 päranduse kohta, Jaoskonnakohtunik A. Kõiv. oma nõudmisi ja õigusi jaoskonnakohtunikule 719 Sekretär Oona. üles andma kuue kuu kestel, arvates selle kuulutuse ilmumise päevast Riigi Teatajas, Valga 2. jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. hoiatusega, et vastasel korral kõik ülesand kp. s. §§ 2011, 2014 ja 2019 põhjal ja Moorits mata õigused ja nõudmised tunnistatakse Kurvits’a palvel kõiki isikuid, kellel kui päri kustunuks. jail, võlausaldajad j.n.e. on õigusi, nõudmisi Jaoskonnakohtunik P. Tamm. ja vaidlusi 31. oktoobril 1931 Tõlliste vallas 729 Sekretär H. R. Tamm. Surdi talus surnud Liisa Kurvits’! (sünd. 1220 Nr. 28
Elva jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. kp. s. III §§ 1967, 2011—2014, 2079 ja Balti eraseaduse Hans Grünbergi, kui oma abikaasa Anna- § 2451 põhjal ja Anna Meltsase palvel kõiki Rosalie Grünbergi seadusliku eestkostja pal isikuid, kellel kui pärijail, võlausaldajail j.n.e. vel— 16. juunil 1877 Laiuse vallas surnud on nõudmisi, õigusi ja vaidlusi 21. oktoobril Leeno (Leena) Jaani t. Kask’i päranduse 1934 Rannu vallas surnud Kusta Mari p. kohta, 726 Oder’i (Tamme) testamendi vastu, mis on IV tehtud 2. juunil 1933 ja avatud avalikul koh Johannes Kirjutaja palvel — 27. juulil tuistungil 4. veebruaril 1935, kui ka tema 1914 Laiuse vallas surnud Jaan Aleksandri p. päranduse kohta, oma õigusi, vaidlusi ja Kirjutaja päranduse kohta, 721 nõudmisi jaoskonnakohtunikule üles andma V kuue kuu kestel, arvates selle kuulutuse ilmu Voldemar Visseri, kui oma abikaasa Emilie mise päevast Riigi Teatajas, hoiatusega, et Rosalie Visseri seadusliku eestkostja pal kõik õigeks ajaks üles andmata nõudmised, vel — 22. septembril 1933 Kudina vallas õigused ja vaidlused tunnistatakse kustunuks surnud Madis Jaani p. SasmiVi päranduse ja testament seadusejõusseastunuks. kohta, 724 Jaoskonnakohtunik P. Tamm. VI 748 Sekretär H. R. Tamm. Gustav Leichteri, kui oma alaealiste laste seaduslik eestkostja palvel — 19. augustil 1934 Otepää jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. Venevere vallas Luusikul surnud Johanna kp. s. §§ 2011, 2014 ja 2019 põhjal kõiki isi Augusti t. Leichter’i päranduse kohta, — kuid, kellel kui pärijail, võlausaldajail j.n.e. oma nõudmisi ja õigusi jaoskonnakohtunikule on õigusi, nõudmisi ja vaidlusi: üles andma kuue kuu kestel, arvates selle kuulutuse ilmumise päevast Riigi Teatajas, I hoiatusega, et vastasel korral kõik ülesandmata Leopold Johani p. Kompuse palvel — õigused ja nõudmised tunnistatakse kustu 10. septembril 1934 Palupera vallas Madsa nuks. talus surnud Johan Andrese p. Kompus’e Jaoskonnakohtunik Osv. Anton. päranduse kohta, 711 723 Sekretär Arno Kull. II Ludvig Tina palvel — 23. aprülil 1929 Otepää alevis surnud Karl Johani p. Väl Jõgeva jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. 710 jan’! päranduse kohta, kp. s. §§ 1967, 2011—2014, 2079 ja Balti III eraseaduse § 2451 põhjal ja‘Marie Pihu pal Minna Mõistus’e palvel — 20. aprillil 1919 vel kõiki isikuid, kellel kui pärijail, võlausal Marienburgi lahingus surnud Karl Simona p. dajail j.n.e. on nõudmisi, õigusi ja vaidlusi Valdmann’! päranduse kohta, 709 15. jaanuaril 1935 Puurmanni vallas Kursi IV asunduses surnud Juhan Peetri p. Pihu testa Peeter Org’i ja Karl-Emil Org’i palvel — mendi vastu, mis on tehtud 25. aprillil 1933 9. juunil 1933 Palupera vallas surnud Mari ja avatud avalikul kohtuistungil 15. märtsil Peetri t. Org’! päranduse kohta, — oma 1935, kui ka tema päranduse kohta, oma nõudmisi ja õigusi jaoskonnakohtunikule õigusi, vaidlusi ja nõudmisi jaoskonnakohtu üles andma kuue kuu kestel, arvates selle nikule üles andma kuue kuu kestel, arvates kuulutuse ilmumise päevast Riigi T eatajas, selle kuulutuse ilmumise päevast Riigi Tea hoiatusega, et vastasel korral kõik ülesand- tajas, hoiatusega, et kõik õigeks ajaks üles mata õigused ja nõudmised tunnistatakse andmata nõudmised, Õigused ja vaidlused kustunuks. tunnistatakse kustunuks ja testament seaduse Jaoskonnakohtunik H. Priimägi. jõusseastunuks. 708 Sekretär A. Kase. Jaoskonnakohtunik Osv. Anton. 722 Sekretär Arno Kull. Jõgeva jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. kp. s. §§ 2011, 2014 ja 2019 põhjal kõiki isi kuid, kellel kui pärijail, võlausaldajail j.n.e. Mustvee jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. on õigusi, nõudmisi ja vaidlusi: kp. s. §§ 2011, 2014 ja 2019 põhjal ja Kadri I Müür’i palvel kõiki isikuid, kellel kui pärijail, Aleksander Joonas’e palvel — 22. det võlausaldajail j.n.e. on õigusi, nõudmisi ja sembril 1918 Laiuse vallas surnud Joosep vaidlusi 5. septembril 1934 Avinurme vallas Hindriku p. Joonas’e päranduse kohta, 728 Kõrve külas surnud Mart Abrami p. Müür’! II päranduse kohta, oma nõudmisi ja õigusi Ann Kirsi palvel — 21. jaanuaril 1911 jaoskonnakohtunikule üles andma kuue kuu Laiuse vallas surnud Kaarel Mardi p. Kirs’! kestel, arvates selle kuulutuse ilmumise päranduse kohta* 727 päevast Riigi Teatajas, hoiatusega, et vastasel Nr. 28 1221 korral kõik ülesandmata õigused ja nõudmi nõudmisi ja vaidlusi 12. mail 1933 Aidu sed tunnistatakse kustunuks. vallas surnud Liisu Jakobi t. Allik’u päran Jaoskonnakohtunik K. Hiob. duse kohta, oma nõudmisi ja õigusi jaoskon- nakohtunikule üles andma kuue kuu kestel, 745 Sekretär V. Sorgus. arvates selle kuulutuse ilmumise päevast Riigi Teatajas, hoiatusega, et vastasel korral Mustvee jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. kõik ülesandmata õigused ja nõudmised tun kp. s. §§ 1967, 2011—2014, 2079 ja Balti nistatakse kustunuks. eraseaduse § 2451 põhjal kõiki isikuid, kellel Jaoskonnakohtunik K. Güldenstubbe. kui pärijail, võlausaldajail j.n.e. on nõudmisi, 340 Sekretär A. Taal. õigusi ja vaidlusi: I Johannes Kalaus’e (Kallavus) palvel — Pärnu 1. jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. 16. detsembril 1930 Avinurme vallas Kaevu- kp. s. §§ 1967, 2011—2014, 2079 ja Balti saare külas ja talus surnud Joosep Jaani p. eraseaduse § 2451 põhjal ja testamendi täitja Kalaus’e (Kallavus) testamendi vastu, mis on vann. adv. Verner Johansoni palvel kõiki tehtud 19. juulil 1921 ja avatud avalikul isikuid, kellel kui pärijail,võlausaldajail j.n.e. kohtuistungil 30. märtsil 1935, kui ka tema on nõudmisi, õigusi ja vaidlusi 5. veebruaril päranduse kohta, 744 1935 Pärnus surnud Konstantin Filaretov’i II notariaalse testamendi vastu, mis on tehtud Ivan ja Vassili Mihaili p. Kalinkin’ite 26. veebruaril 1934 ja avatud avalikul kohtu palvel — 27. augustil 1916 Lohusuu vallas istungil 27. märtsil 1935, kui ka tema päran surnud Mihail Sergei p. Kalinkin’i testa duse kohta, oma õigusi, vaidlusi ja nõudmisi mendi vastu, mis on tehtud 25. juunil 1913 jaoskonnakohtunikule üles andma kuue kuu ja avatud avalikul kohtuistungil 22. märtsil kestel, arvates selle kuulutuse ilmumise päe 1935, kui ka tema päranduse kohta, 718 vast Riigi Teatajas, hoiatusega, et kõik õigeks ajaks üles andmata nõudmised, õigused ja III vaidlused tunnistatakse kustunuks ja testa Julie-Marie Avi palvel—17. detsembril ment seadusejõusseastunuks. 1932 Pala vallas Lea talus surnud Ida-Adele Jaoskonnakohtunik Kurg. Müürsepp’a testamendi vastu, mis on teh tud kirjalikult 3. oktoobril 1932 ja avatud 326 Sekretär Mitt. avalikul kohtuistungil 21. märtsil 1935, kui ka tema päranduse kohta, — oma õigusi, Pärnu 2. jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. vaidlusi ja nõudmisi jaoskonnakohtunikule kp. s. §§ 2011, 2014 ja 2019 põhjal ja Jaan üles andma kuue kuu kestel, arvates selle Saartsoni palvel kõiki isikuid, kellel kui päri kuulutuse ilmumise päevast Riigi Teatajas, jail, võlausaldajail j.n.e. on õigusi, nõudmisi hoiatusega, et kõik õigeks ajaks üles andmata ja vaidlusi 13. märtsil 1935 Pärnus surnud nõudmised, õigused ja vaidlused tunnista Liisu Peetri t. Kruusberg’i päranduse kohta, takse kustunuks ja testamendid seadusejõus oma nõudmisi ja õigusi jaoskonnakohtuni seastunuks. kule üles andma kuue kuu kestel, arvates selle Jaoskonnakohtunik K. Hiob. kuulutuse ilmumise päevast Riigi Teatajas, 717 Sekretär V. Sorgus. hoiatusega, et vastasel korral kõik ülesandma ta õigused ja nõudmised tunnistatakse kustu Viljandi 1. jaoskonnakohtunik kutsub nuks. Tsiv. kp. s. §§ 2011, 2014 ja 2019 põhjal ja Jaoskonnakohtunik J. Sang. Feliks Märtson’i palvel kõiki isikuid, kellel 336 Sekretär Lusik. kui pärijail, võlausaldajail j.n.e. on õigusi, nõudmisi ja vaidlusi 27. juulil 1928 Viljandi Pärnu 2. jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. vallas ,,Siniallikul“ surnud Johan Märt- kp. s. §§ 1967, 2011—2014, 2079 ja Balti son’i päranduse kohta, oma nõudmisi ja eraseaduse § 2451 põhjal ja Aleksander Reini õigusi jaoskonnakohtunikule üles andma kuue palvel kõiki isikuid, kellel kui pärijail, võla kuu kestel, arvates selle kuulutuse ilmumise usaldajail j.n.e. on nõudmisi, õigusi ja vaidlusi päevast Riigi Teatajas, hoiatusega, et vastasel 6. oktoobril 1934 Hallinga vallas surnud Mart korral kõik ülesandmata õigused ja nõudmi Mardi p. (Martin Martini p.) Rein’i testa sed tunnistatakse kustunuks. mendi vastu, mis on tehtud 18. aprillil 1931 Jaoskonnakohtunik A. Kurik. ja avatud avalikul kohtuistungil 25. märtsil 330 j® Sekretär Padjus. 1935, kui ka tema päranduse kohta, oma õigu si, vaidlusi ja nõudmisi jaoskonnakohtunikule Viljandi 2. jaoskonnakohtunik kutsub üles andma kuue kuu kestel, arvates selle Tsiv. kp. s. §§ 2011, 2014 ja 2019 põhjal ja kuulutuse ilmumise päevast Riigi Teatajas, Johannes Bekker’i palvel kõiki isikuid, kellel hoiatusega, et kõik õigeks ajaks üles andmata kui pärijail, võlausaldajail j.n.e. on õigusi, nõudmised, õigused ja vaidlused tunnistatakse 1222 Nr. 28 kustunuks ja testament seadusejõusseastu- Kohila vallas Salutaguses surnud Hans Vil- nuks. lemi p. Ernesaks’a kirjalik testament, mis J aoskonnakohtunik J. Sang. on tehtud 17. novembril 1933. 341 Sekretär Lusik. Jaoskonnakohtunik Luuk. 24 Sekretär A. Pallik. Põltsamaa j aoskonnakohtunik kutsub Tsiv. kp. s. §§ 2011, 2014 ja 2019 põhjal ja Anna Saaremaa 2. jaoskonnakohtunik kuulutab Paia palvel kõiki isikuid, kellel kui pärijail, Tsiv. kp. s. § 1958 põhjal, et tema avalikul võlausaldajad j.n.e. on õigusi, nõudmisi ja kohtuistungil Kuressaares, Lossi uul. nr. 2, vaidlusi 7. juulil 1932 Põltsamaal surnud 10. aprillil 1935 kell 13 loetakse avalikult Tõnis Jaani p. Paia päranduse kohta, oma ette 26. novembril 1933 Kogula vallas Türgi nõudmisi ja õigusi jaoskonnakohtunikule külas surnud Liisu (Liisa) Tõnise t. Varvas’e üles andma, kuue kuu kestel, arvatas selle kodune kirjalik testament, mis on tehtud kuulutuse ilmumise päevast Riigi Teatajas, 23. novembril 1933. hoiatusega, et vastasel korral kõik ülesand- J aoskonnakohtunik A. Verlin. mata õigused ja nõudmised tunnistatakse kustunuks, "-j 164 Sekretär A. Randmets. J aoskonnakohtunik J. Vare. 334 Sekretär J. Roosa. Tartu 6. jaoskonnakohtunik kuulutab Tsiv. kp. s. § 1958 põhjal, et tema avalikul Põltsamaa jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. kohtuistungil 26. aprillil 1935 kell 9 loe kp. s. §§ 1967, 2011—2014, 2079 ja Balti takse avalikult ette: eraseaduse § 2451 põhjal kõiki isikuid, kellel I kui pärijail, võlausaldajad j.n.e. on nõudmisi, 16. juulil 1934 Kavilda vallas surnud Hans õigusi ja vaidlusi: Johani p. Koni testament, mis on tehtud I 14. juunil 1934. 740 Hugo Poboli palvel — 2. augustil 1934 II Kurista vallas surnud Tõnis Jaani p. Poboli 28. novembril 1934 Kavilda vallas surnud kirjaliku testamendi vastu, mis on tehtud Peeter Jaani p. Hallik’u testament, mis on 27. veebruaril 1934 ja avatud avalikul kohtu tehtud 25. oktoobril 1934. 739 istungil 21. märtsil 1935, kui ka tema päran III duse kohta, 331 Saadjärve vallas 17. jaanuaril 1933 surnud II Jüri Hansu p. Peiker’i testament, mis on Marie Kampuse palvel — 5. aprillil 1929 tehtud Saadjärve vallas 24. veebruaril 1929. Võisiku vallas surnud Mihkel Mihkli p. Jaoskonnakohtunik J. Pähn. Kampuse kirjaliku testamendi vastu, mis on tehtud 17. märtsil 1929 ja avatud avalikul 738 Sekretär A. Luha. kohtuistungil 21. märtsil 1935, kui ka tema päranduse kohta, 332 Võru 2. jaoskonnakohtunik kuulutab III Tsiv. kp. s. § 1958 põhjal, et tema avalikul Marie Orri palvel — 25. augustil 1934 kohtuistungil Võrus 17. aprillil 1935 kell 11 Vana-Põltsamaa vallas surnud Juhan Jaani p. loetakse avalikult ette: Orri kirjaliku testamendi vastu, mis on tehtud 19. augustil 1934 ja avatud avalikul I kohtuistungil 21. märtsil 1935, kui ka tema Kusta Adami p. Hausmanni testament, päranduse kohta, — oma õigusi, vaidlusi ja mis on tehtud 24. märtsil 1906. 760 nõudmisi jaoskonnakohtunikule üles andma II kuue kuu kestel, arvates selle kuulutuse ilmu Hans Peetri p. Mürk’i testament, mis mise päevast Riigi Teatajas, hoiatusega, et on tehtud 4. septembril 1934. 759 kõik õigeks ajaks üles andmata nõudmised, õigused ja vaidlused tunnistatakse kustunuks III ja testamendid seadusejõusseastunuks. Jaan Ado p. Kuus’e testament. 758 Jaoskonnakohtunik J. Vare. IV 333 Sekretär J. Roosa. Karl Tohvri p. Laatsaruse testament, mis on tehtud 6. mail 1923. Jaoskonnakohtunik H. Oert. Etteloetavad testamendid. 757 Sekretäri as. H. Pelska. Rapla jaoskonnakohtunik kuulutab Tsiv. kp. s. § 1958 põhjal, et tema avalikul kohtu Elva jaoskonnakohtunik kuulutab Tsiv. istungil Raplas 16. aprillil 1935 kell 12 kp. s. § 1958 põhjal, et tema avalikul kohtu loetakse avalikult ette 21. novembril 1933 istungil 12. aprillil 1935 kell 9 Elvas loe- Nr. 28 1223 takse avalikult ette 15. novembril 1934 Uderna arvates käesoleva kuulutuse ilmumise päe vallas surnud Andres Karli p. Kalk’i testa vast Riigi Teatajas, nõudekorras vaielda ment. nimetatud testamendi vastu ja taotleda selle Jaoskonnakohtunik P. Tamm. tühistamist. 747 Sekretär H. R. Tamm. J aoskonnakohtunik L. Kaasik. 737 Sekretäri as. K. Olesk. Jõgeva jaoskpnnakohtunik kuulutab Tsiv. kp. s. § 1958 põhjal, et tema avalikul kohtu istungil 16. aprillil 1935 kell 10 loetakse avalikult ette: Tagaselja tehtud kohtuotsu i sed. Kaarepere vallas 2. detsembril 1934 sur Tartu ringkonnakohtu tsiviil-osakond nud Johannes Gustavi p. Otsalt’i kirjalik kuulutab Tsiv. kp. s. § 726 põhjal, et kohus testament, mis on tehtud Kuremaa vallas kinnisel kohtuistungil 5. detsembril 1934 21. oktoobril 1934. 741 Marie Sotska nõudeasjas Johannes Sotska II vastu abielulahutamise pärast, otsustas taga Laius-Tähkvere vallas 21. aprillil 1931 selja: 1) Marie Sotska käesoleva nõudmise surnud Ludvi Kristjani p. Sepp’a kirjalik osaliseks rahuldamiseks Abielu seaduse § 23 testament, mis on tehtud 23. detsembril 1914. põhjal lahutada abielu, mis sõlmitud 12. juu J aoskonnakohtunik Anton. lil 1914 Johan (Johannes) Jüri p. Sotska ja 742 Sekretäri as. E. Kreevald. Maria Peeti t. Sotska, sünd. Vares, vahel Põltsamaal, selles abielus sündinud lastena Pärnu 2. jaoskonnakohtunik kuulutab registreeritud lapsed: poeg Aleksander, tütar Tsiv. kp. s. § 1958 põhjal, et tema avalikul Elvi ja poeg Erich jätta nende ema, Marie kohtuistungil 16. aprillil 1935 kell 10 loe Sotska, kasvatamisele ning hoole alla ja vii takse avalikult ette: masele tema endine perekonnanimi Vares I tagasi anda 5 2) sisse nõuda nõudjalt Marie 10. oktoobril 1934 Audru vallas surnud Sotskalt riigikassa kasuks kümme (10) krooni Andres Andrese p. Petersoni testament, mis kohtulõivu ja kostjalt Johan (Johannes) on tehtud 25. juunil 1933 notar Kullaseppa Sotska’lt nõudja Marie Sotska kasuks kantud kontoris Pärnus. 337 kohtukulude katteks üheksa (9) krooni 70 sen II ti. Nõudmine kõigi kohtukulude ja asjaaja- 15. jaanuaril 1935 Are vallas surnud Mart miskulu kostja peale paneku kohta jätta taga Hansu p. Loorentsi kodune kirjalik testa järjeta. ment, mis on tehtud 26. novembril 1928 Ringkonnakohtu abiesimees F. Niggol. tunnistajate juuresolekul. 753 Abisekretär Raamat. J aoskonnakohtunik J. Sang. 338. Sekretär Lusik. Kutsed abielulahutamise Vastuvaieldavad testamendid. Petseri 2. jaoskonnakohtunik kuulutab asjus. VSK X k. I j. § 1066® põhjal, et tema seaduse- Tallinna ringkonnakohtu tsiviil-osakond jõulise kohtumäärusega 26. märtsist 1935 on: Marta Pitkve palvel ja Abielu seaduse § 22 põhjal kutsub paluja äraolijat abikaasat Ar I nold Pitkve’t, ette pannes temale ilmuda 22. novembril 1934 Laura vallas surnud kolme kuu jooksul, arvates käesoleva kuulu Jakob (Jakov) Ilja p. Deržavski testament, tuse Riigi Teatajas avaldamise päevast, oma milline on tehtud 12. novembril 1934, täit perekonna alalisse elukohta Tallinna, Väike- miseks kinnitatud. Asjasthuvitatuil isikuil on Ameerika uul. nr. 10—6, hoiatusega, et vas VSK X k. I j. § 106612 alusel õigus kahe aasta tasel korral on palujal õigus abielulahutamist jooksul, arvates käesoleva kuulutuse ilmu nõuda Abielu seaduse § 22 alusel. mise päevast Riigi Teatajas, nõudekorras Ringkonnakohtu abiesimees A. Rost. vaielda nimetatud testamendi vastu ja taot leda selle tühistamist. 736 486 Abisekretäri eest P. Tiideman. II 28. märtsist 1935: Tallinna ringkonnakohtu tsiviil-osakond 30. augustil 1933 Irboska vallas surnud kutsub Tsiv. kp. s. §§ 293 ja 3091 põhjal Anna Jakovi t. Sadovin’i testament, milline Aleksandra Stepani t. Korobeinikov’i, sünd. on tehtud 24. juulil 1933, täitmiseks kinnita Grigorjev, kelle elukoht teadmata, nelja kuu tud. Asjasthuvitatuil isikuil on VSK X k. jooksul, arvates kuulutuse ilmumise päevast I j. § 106612 alusel õigus kahe aasta jooksul, Riigi Teatajas, kui kostjat vastust andma Vla- 1224 Nr. .28
dimir Nikifori p. Korobeinikovi nõudmis- 1935 ning ärakirjad nõudepalvest ja selle asjas Aleksandra Korobeinikov’i vastu abielu lisadest kostja tarvis. lahutuse pärast, hoiatusega, et mitteilmumise Ringkonnakohtu abiesimees J. Pirn. korral kutse kostjale kätteantuks loetakse ja Sekretär O. Koovit. asi arutusele tuleb. 339 Mitteilmumise tagajärjed on tähendatud Tsiv. kp. s. §§ 718 ja 719. Nõudepalvele, mis kohtus saadud 28. märt üleskutsed. sil 1935, on juurde lisatud politseitunnistus, Tallinna ringkonnakohtu tsiviil-osakond tunnistajate seletuste põhjal politsei poolt kutsub Liiso Jüri t. OoIup’i, sünd. Lukk, kinnitatud tunnistus abielusõlmimise üle, palvel Tsiv. kp. s. § 1950 põhjal, teadmata Tallinna 9. jaoskonnakohtuniku tunnistus äraolijat Priidu Peetri p. Oolup’i ilmuma nr. 121, Siseministeeriumi teadaande nr. 7696 kohtusse, või endast andma teateid tähtaja ärakiri ja tarvilised ärakirjad vastaspoolele. lise aasta jooksul, arvates käesoleva kuulutuse Ringkonnakohtu abiesimehe eest R. Konts. ilmumisest Riigi Teatajas, hoiatades, et vas tasel korral järgneb tema surnuks tunnista 489 Sekretäri eest E. Tiits. mine kohtu poolt. Samuti palub ringkonnakohus kõiki kõr valisi isikuid, kellel kindlad andmed teadmata äraolija Priidu Peetri p. Oolup’i asukoha või Kohtukutsed. surma kohta, teatada sellest ringkonnakoh Elva jaoskonnakohtunik, kelle asukoht tule. Elvas, Jõe uul. nr. 2, kutsub Tsiv. kp. s. Ringkonnakohtu abiesimees A. Rost. §§ 58 ja 581 põhjal Tyko Bruks Aktiebo- 488 Abisekretäri k.t. P. Tiideman. iag’i, kelle asukoht teadmata, kui kostjat vastust andma Eduard Schütz’i nõudeasjas Rakvere ringkonnakohus kutsub Mai tema vastu 316kr. 40sendi suuruses summas Hartmanni palvel ja Tsiv. kp. s. §§ 1949 ja nelja kuu jooksul, arvates kuulutuse Riigi 1950 põhjal Jüri Otto p. Nimvals’i, kes sün Teatajas ilmumise päevast, ja üles andma oma dinud 4. veebruaril 1863 ning kelle endine asupaika, hoiatusega, et vastasel korral määra elukoht oli Virumaal, Järve vallas, Saka külas, takse nimetatud asi kuulamisele ja kõik koh ühe aasta kuue nädala kolme päeva jooksul, tukutsed ja paberid jäetakse jaoskonnakohtu arvates käesoleva kuulutuse Riigi Teatajas kantseleisse. ilmumise päevast, ilmuma ringkonnakohtusse Mitteilmumise tagajärjed on näidatud või teatama oma elukohta, hoiatusega, et Tsiv. kp. s. § 145 ja järgmistes. vastasel korral ta tunnistatakse surnuks. J aoskonnakohtunik (allkiri). Ühtlasi ringkonnakohus kutsub kõiki isi kuid, kellel peaks teateid olema Jüri Otto p. 746 Sekretär H. R. Tamm. Nimvals’i elukoha või surma kohta, neid üles andma ringkonnakohtule sama aja jooksul. Viljandi ringkonnakohtu tsiviil-osakond Esimees Ü. Vahtrik. kutsub Tsiv. kp. s. §§ 293, 312 ja 3091 põh 353 Sekretär U. Tenneberg. jal Johan Johani p. Kass’i, kelle elukoht tead mata, nelja kuu jooksul, arvates kuulutuse ilmumise päevast Riigi Teatajas, kui kostjat Saaremaa põllupidajate ja • ringkonnakohtule kirjalikku seletust andma kalurite võlgade korralda Johanna Jaani t. Kass’i, sünd. Must, nõude asjas tema vastu abielulahutamise pärast, ja mise komisjon kuulutab, samuti ka oma kohtuaadressi ringkonnakohtu et komisjoni otsusega 28. detsembrist 1934 asupaigas Viljandis üles andma, hoiatusega, on maksmapandud keelud lõpetatud enne et vastasel korral määratakse nimetatud asi tähtaega keeldude tingimiste mittetäitmise kuulamisele ja kõik kostjale Johan Kass’ile pärast: saadetavad kohtukutsed ja paberid jäetakse 1 Tsiv. kp. s. § 311 põhjal ringkonnakohtu Leisi valla Laugu asunduse talupidaja kantseleisse. Konstantin Peetres’i ja Mitteilmumise tagajärjed on Tsiv. kp. s. II §§ 718, 719 ja 726 tähendatud. Kaarma-Suure valla Kellamäe asund. Nõudepalvele, mis ringkonnakohtus saa talupidaja Vassili Aschtemenko kohta. dud 21. veebruaril 1935, on ligi lisatud Vil Kuulutused keeldude maksmapanemise jandi valla perekonnaseisuameti poolt kohta ilmunud RT Lisas 18 ja 7— 1934. 21. veebruaril 1935 väljaantud perekonna- seisutunnistus ja Vana-Tänasilma vallava Komisjoni esimees M. Õispuu. litsuse tunnistus nr. 193—11. veebruarist 172 Sekretär P. Toll. Nr. 28 1225 Saaremaa põllupidajate ja Läänemaa põllupidajate ja kalurite võlgade korralda kalurite võlgade korralda mise komisjon kuulutab, mise komisjon kuulutab et komisjoni otsusega on tagasi lükatud Põllupidajate ja kalurite võlgade korraldamise järgmised palved kohustusvahekordade kor seaduse muutmise seaduse (RT 97 — 1934) raldamise asjas ja asjatoimetused lõpetatud, § 6 põhjal, et: ilma et oleks pandud maksma Põllupidajate I ja kalurite võlgade korraldamise seaduses Läänemaal Vigala vallas asuva ,,Salmisto“ ette nähtud keelde: nr. 37 talundi pidaja Jüri Kaisu, I Muhu-Hellama valla, Aadu nr. 44 talu II omaniku ja tegeliku pidaja Jaan Prii palve, Läänemaal Lihula vallas asuva'Matsalu millele käiguandmise kuulutus ilmus RT Li mõisa nr.nr. 90, 93, 96 talundite pidaja Karl sas 77 — 1934. Stockmar, II on andnud palved oma kohustusvahe Leisi vallas asuva Villemi nr. 18 talu kordade korraldamiseks võlausaldajatega, mil pidaja Villem Vaher’i palve, millele käigu lele komisjon otsustas anda käigu ja kutsub andmise kuulutus ilmus RT Lisas 71 — 1934. kõiki palujate võlausaldajaid teatama oma III nõudmised ja elukohad komisjonile 1 kuu Kärla valla Lauri talu omaniku ja pidaja jooksul, arvates käesoleva kuulutuse avalda Johannes Lauri palve, millele käiguandmise mise päevast, ühtlasi hoiatades, et tähtajaks kuulutus ilmus RT Lisas 79— 1934. teatamata nõudmised võlausaldajate häälte arvestamisel ülaltähendatud seaduse § 11 IV põhjal jäävad arvestamata, ning need võla Leisi vallas asuva Murika nr. 53 talu usaldajad, kes seaduse § 18 teises lõikes pidaja Elvine LÕhmus’e ja Miia Vaher’i tähendatud tähtajaks jätavad üles andmata palve, millele käiguandmise kuulutus ilmus oma nõudmised komisjonile, kaotavad õiguse RT Lisas 49 — 1934. saada osa komisjoni deposiiti makstud sum V madest nende jaotamisel. Leisi vallas asuva Nõmme nr. IX-39 talu pidaja Isak Kuusk’i palve, millele käigu Komisjoni esimees Kasterbusch. andmise kuulutus ilmus RT Lisas 77 — 1934. 170 Sekretär Aamisepp. Komisjoni esimees M. Õispuu. 173 Sekretär P. Tõll. Valgamaa põllupidajate ja Võrumaa põllupidajate ja ka kalurite võlgade korralda lurite võlgade korraldamise mise komisjon kuulutab komisjon kuulutab Põllupidajate ja kalurite võlgade korraldamise Põllupidajate ja kalurite võlgade korraldamise seaduse muutmise seaduse (RT 97 — 1934) seaduse muutmise ja täiendamise seaduse § 6 põhjal, et Karl Grossberg, kelle elukoht (RT 97 — 1934) § 6 põhjal, et Karl Rät- Hummuli vallas, Palu nr. 33 talus, on and sepp, kelle elukoht Vana-Antsla vallas, nud palve kohustusvahekordade korralda Litsmetsa nr. 118 talus, on andnud palve miseks oma võlausaldajatega, millele komis kohustusvahekordade korraldamiseks oma võ jon otsustas anda käigu ja kutsub kõiki lausaldajatega, millele komisjon otsustas anda palujate võlausaldajaid teatama oma nõud käigu ja kutsub kõiki paluja võlausaldajaid mised ja elukohad komisjonile ühe kuu jook teatama oma nõudmised ja elukohad komis sul, arvates käesoleva kuulutuse avaldamise jonile 1 kuu jooksul, arvates käesoleva kuu päevast, ühtlasi hoiatades, et tähtajaks tea lutuse avaldamise päevast, ühtlasi hoiatades, tamata nõudmised võlausaldajate häälte ar et tähtajaks teatamata nõudmised võlausalda vestamisel ülaltähendatud seaduse §11 põh jate häälte arvestamisel ülaltähendatud sea jal jäävad arvestamata, ning need võlausalda duse § 11 põhjal jäävad arvestamata, ning jad, kes seaduse § 18 teises lõikes tähendatud et need võlausaldajad, kes seaduse § 18 tähtajaks jätavad üles andmata oma nõud teises lõikes tähendatud tähtajaks jätavad mised komisjonile, kaotavad õiguse saada üles andmata oma nõudmised komisjonile, osa komisjoni deposiiti kantud summadest kaotavad õiguse saada osa komisjoni depo (§ 18) nende jaotamisel. siiti kantud summadest nende jaotamisel. Komisjoni esimees (allkiri). Komisjoni esimees K. Ebber. 168 Sekretär Anso. 167 Sekretär A. Saukas. 1226 Nr. 28 Virumaa põllupidajate ja ka lurite võlgade korraldamise i komisjon kuulutab oma põhikirja § 38 alusel-(Riigi Teataja 115 Põllupidajate ja kalurite võlgade korraldamise — 1927 seadus 99), et tema poolt on täien seaduse muutmise ja täiendamise seaduse davalt pandiks võetud Riigi Teataja Lisas 76 § 6 (RT 97 — 1934) põhjal, et: — 1929 ja 51 — 1933 kuulutatud varandustele I Adolf Jaanson’i päralt olevad Pärnumaal, Johannes Schulbach, elukoht Peetri Vana-Vändras asuvad tööstusemasinad ja vallas, Mereküla nr. 1 talus, sisseseaded järgmises koosseisus: Jahuveski: II Jaan Kairo pärandusetomp, asukoht 1 manna masin, ehitatud P. Pentsoni töö Auvere-Joala vallas, Repniku as. kr. nr. 42, kojas, Järva-Jaanis, on andnud palved kohustusvahekordade 1 filter 8x8 voolikuga manna masina korraldamiseks võlausaldajatega, millele ko juures, misjon otsustas anda käigu ja kutsub kõiki transmissioon: võll 50 mm X 6 m, 4 kuul- palujate võlausaldajaid teatama oma nõud laagrit lae pukkidega ja 4 rihmaseibi puust, mised ja elukohad komisjonile ühe kuu 3 kahekordset elevaatorit, komplektselt, jooksul, arvates käesoleva kuulutuse avalda 1 tsilinder-sõel ca 3 m pikk, tiguga, mise päevast, ühtlasi hoiatades, et tähtajaks 1 kotikaal „Vega“ 1929 a. nr. 4615, kande teatamata nõudmised võlausaldajate häälte jõud 320 kg, arvestamisel ülaltähendatud seaduse § 11 1 automaat koorija nr. 21828, trummli põhjal jäävad arvestamata, ning et need välimised mõõdud 0 lxl m, võlausaldajad, kes sama seaduse § 18 teises 1 tangulõikaja fa ,,Malmö“ Kwarnstens- lõikes tähendatud tähtajaks jätavad üles fabrik, andmata oma nõudmised komisjonile, kao 1 triöör 0 400 X 1800 mm ,,ETK“ mär tavad õiguse saada osa komisjoni deposiiti giga, raudraamil, kantud summadest nende jaotamisel. 1 valtstool ,,Stilles Patent“ ühe paari valtsidega 500 mm pikad, Komisjoni esimees K. Pajos. 1 valtstool ,,Stilles Patent“ ühe paari 171 Sekretär M. Sooman. valtsidega 250 mm pikad. Villatöökojas: 1 villahunt puust kerega, trumli pikkus 800 mm, Saaremaa põllupidajate ja 3 kraasimise masinat, töölaius 44", firma kalurite võlgade korralda Oskar Schimmel & Co ühes continue apa raadiga 60 eie jaoks, mise komisjon kuulutab 1 iseketraja 140 spindliga. % Põllupidajate ja kalurite võlgade korraldamise Linatööstuses: seaduse (RT 85 — 1933) muutmise ja täien damise seaduse (RT 76 — 1934) § 6 põhjal, Transmissioon: võll 0 55 mm X ca 16 m, et Sander Tänak, kelle elukoht Saaremaal, 6 kuul-Iaagrit, 1 rõngas määrdelaager, 3 lae- Kärla vallas, Kandla I külas, on andnud pukki, 3 raud konsooli, 3 puust seibi, palve kohustusvahekordade korraldamiseks 4 puust virri. oma võlausaldajatega, millele komisjon ot Värvitöökojas: sustas anda käigu ja kutsub kõiki paluja 1 pesemis-sissesead teravilja jaoks, koos võlausaldajaid teatama oma nõudmised ja neb pesumasinast, kuivatustrumlist ja torus elukohad komisjonile 1 kuu jooksul, arvates tikust. käesoleva kuulutuse avaldamise päevast, üht Ülaltähendatud varandused on võetud lasi hoiatades, et tähtajaks teatamata nõud Adolf Jaanson’i laenu kindlustuseks ja Pika mised võlausaldajate häälte arvestamisel ülal laenu Panga põhikirja § 38 vastavalt jäetud tähendatud seaduse § 11 põhjal jäävad ar Adolf Jaanson’i pidamisele, hoidmiseks ja vestamata, ning et need võlausaldajad, kes kasutamiseks. seaduse § 18 teises lõikes tähendatud tähtajaks 10 Pikalaenu Pank. jätavad üles andmata oma nõudmised komis jonile, kaotavad õiguse saada osa komisjoni deposiiti kantud summadest (§ 18) nende Kadunud jaotamisel. Jõgeva Munamüügi ühisuse põhikiri, mis Komisjoni esimees M. Õispuu. registreeritud 1923 a. Tartu-Võru rahukogus. 169 Sekretär P. Tõli. 556 Nr. 28 1227
0 3 A.-s. „Rotermnnn'i tehaste juhatus teatab seltsi aktsionäridele, et 30. ap aktsionäride rillil s.a. kell 17 Tallinnas, seltsi ruumides, Jaama uul. nr. 1, peetakse
peetakse Tallinnas 2. mail 1935 kell 17 Päevakord: vabriku juhatuse ruumes, Soo uul. nr. 27. 1. 1934 a. aruande läbivaatamine ja kin Päevakord: nitamine. 1. Koosoleku juhataja ja kirjatoimetaja 2. 1935 a. eelarve. valimine. 3. Valimised. 2. 1934 a. aruande kinnitamine. 4. Kinnisvara omandamine. 3. 1935 a. eelarve kinnitamine. 5. Jooksvad asjad. 4. Valimised põhikirja järgi. Peakoosolekust osa võtta soovijaid palu 5. Jooksvad asjad. takse esitada oma aktsiad või tunnistused Märkus. Nimeta aktsiate omanikud, 22. aprillil s.a. aktsiaseltsi juhatusele. kes peakoosolekust hääleõigusega osa võt 377 Juhatus. ta soovivad, peavad oma aktsiad hilje malt kuni 25. aprillini 1935 juhatuse kassasse sisse andma. Aktsiate asemel võib esitada kviitungid aktsiate hoiule võtmise kohta peale kodumaa pankade veel järgmiste välismaa pankade poolt: Osaühisuse TILGA & Ko Midland Bank, London, Banque E. Hos- kier & Cie, Paris, Comptoir d’Escompte, Paris, Dresdener Bank, Berlin, Göte- borgs Handelsbank, Stockholm, Rigaer 111 Credit-Bank, Riga. peetakse 23. aprillil 1935 kell 17 Eesti 382 Juhatus. Laenu Panga ruumes, S.-Karja uul. nr. 18. Päevakord: 1. Koosoleku juhatuse valimine. 2. 1934 a. aruanne. Eesti lelmilalise Järelvalve Seltsi 3. 1935 a. eelarve. 4. Valimised. korraline 5. Kinnisvara omandamine, pantimine ja müük. peakoosolek 6. Koosolekul algatatud küsimused. 3 Juhatus. peetakse 29. aprillil 1935 kell 13 Estonia sinises saalis, Estonia teatrimajas, Tallinnas. Päevakord: 1. Koosoleku juhataja ja protokollikirju- taja valimine. A.-s. Lisnuml tehaste 2. 1934 a. aruanne. 3. Ametnike kassa põhikirja heakskiit llhvideerlmlskamlslon mine. 4. 1935 a. eelarve. teatab, et seltsi peakoosolek peetakse 9. mail 5. Valimised põhikirja järgi. 1935 kell 18 seltsi ruumes Tallinnas, Tellis 6. Läbirääkimised. kivi uul. nr. 61. Ei tule kokku määratud ajaks tarvilist Päevakord: arvu liikmeid, peetakse samal päeval, 29. ap 1. Koosoleku juhataja valimine. rillil 1935 kell 14 samades ruumides, teine 2. Ülevaade likvideerimiskomisjoni tege korraline peakoosolek sama päevakorraga, vusest. mis on otsusevõimeline kokkutulnud liikmete 3. Valimised. arvule vaatamata (seltsi põhikirja § 50). 4. Koosolekul ülesvõetavad küsimused. 1088 Juhatus. 369 1228 Nr. 28 A.-s. Vennad POPOVI juhatus teatab härradele aktsionäridele, et lj seltsi
peakoosolek juhatus teatab aktsionäridele, et kesknädalal peetakse põhikirja § 52 põhjal 29. aprillil s.a. 15. mail 1935 kell 16 peetakse Tallinnas, kell 17 seltsi ruumes, Tallinnas, Lai uul. S.-Karja uul. nr. 15, seltsi juhatuse ruumides, nr. 34—2. seltsi Päevakord: 1. Koosoleku juhataja ja protokollija va korraline limine. 2. 1934 a. aruande kinnitamine. 3. 1935 a. eelarve kinnitamine. 4. Valimised põhikirja järgi. peakoosolek. 5. Jooksvad küsimused ja nende otsusta Päevakord: mine. 1. Koosoleku avamine, juhataja ja sekre 381 Juhatus. täri valimine. 2. 1934 a. aruande ja bilansi läbivaata mine ja kinnitamine. Ülejäägi jaotus. 3. 1935 aasta eelarve kinnitamine. Kompveki- ja šokolaadivabrik 4. Valimised põhikirja järgi. 5. Kinnisvarade ostmine, müümine, koor o.-ii. ..Riola" mamine ja väljarentimine. 6. Volituste andmine juhatusele laenude tegemiseks ja pikemaajaliste rendile korraline peakoosolek pingute sõlmimiseks. 7. Juhatuse otsuste kinnitamine: a) Leedu peetakse 4. mail 1935 kell 17 osaühisuse Manufaktuuri aktsiate küsimus; b) ga ruumes Tallinnas, Kreutzvaldi uuk nr. 2. rantii andmine maksudevalitsusele Eesti Niidivabriku osaühisuse eest; c) Riia Päevakord: osakonna kapitali uuendamine; d) Sin 1. Koosoleku juhataja valimine. di Tekstiilvabrikute ühisuse aktsiate 2. 1934 a. aruande kinnitamine. juurde ost. 3. 1935 a. eelarve kinnitamine. 8. Jooksvad asjad. 4. Valimised põhikirja järgi. 5. Jooksvad asjad. Peakoosolekust osavõtmiseks peavad ni 365 Juhatus. metute aktsiate omanikud esitama juhatusele hiljemalt 30. aprilliks 1935 oma aktsiad või hoiutunnistused selle kohta, et nende aktsiad on antud hoiule või pandiks mõnesse kodu Aktsiaseltsi maa krediidiasutisse. 370 Juhatus. Tallinna Köievabrik JOMM CflRRI PÄRIJAD Haapsalu vangimaja direktor annab välja suusõnalisel vähempakkumisel 10. aprillil Korraline peakoosolek 1935 kell 10 Haapsalu vangimajas peetakse Tallinnas köievabriku kontoris, Kopli uul. nr. 33, 30. aprillil 1935 kell 17. 400 kg loomaliha ja 150 kg seapeki muretsemise Haapsalu vangimajale 10. april Päevakord: list kuni 1. oktoobrini 1935. 1. Koosoleku juhataja valimine. Tagatistrahviks tuleb igal pakkujal vangi 2. 1934 a. aruanne. maja kassasse maksta 20 krooni. 3. 1935 a. eelarve. Lähemaid teateid saab vangimaja kantse 4. Valimised. leist igal tööpäeval kella 9—14. 5. Jooksvad küsimused. Juhatus. 380364 Haapsalu vangimaja direktor. Nr. 28 1229 u Aktsiaseltsi 1 V
peetakse 29. aprillil 1935 kell 10 Tallinnas, Gonsiori uul. nr. 9. end. Tofer Päevakord: 1. 1934 a. aruande kinnitamine. aktsionäride korraline 2. 1935 a. eelarve vastuvõtmine. 3. Valimised põhikirja järgi. peakoosolek 4. Jooksvad küsimused. 363 Juhatus. peetakse 9. mail 1935 kell 1330 Tallinnas, Kadaka tee nr. 8, vabriku kontoris. Päevakord: 1. 1934 aasta aruande läbivaatamine ja kinnitamine. Laevasõidu a.-s.Mer!IaitI&Co 2. 1935 aasta eelarve ja töökava. teatab, et 3. Kinnisvara omandamine ja pantimine. 4. Valimised põhikirja järgi. 5. Läbirääkimised. Märkus. Nimeta aktsiate omanikud, peetakse 5. mail 1935 kell 15 Tallinnas, kes peakoosolekust soovivad osa võtta, Koidula uul. nr. 22 k. 3. peavad põhikirja § 43 järgi oma aktsiad vähemalt 7 päeva enne peakoosolekut Päevakord: juhatusele ette panema. 182 1. Koosoleku juhataja ja protokollikirju- taja valimine. 2. 1934 a. aruande kinnitamine ja puhta- kasu jaotamine. 3. 1935 a. eelarve kinnitamine. 4. Valimised põhikirja järgi. 5. Jooksvad asjad. 366 Juhatus. Oksjonid
Aktsiaseltsi IW, ..Metalli- ]a puutoõstosevabriK WEDAG“ Maneesi uul. nr. 4, on 25. ja 27. aprillil s.a. ja kui kõike pante ei- jõuta neil päevil ära erakorraline peakoosolek müüa, siis kestab oksjon edasi 29. aprillil s.a. Oksjonite algus kell 10. peetakse 27. aprillil 1935 kell 10 juhatuse ruumes Tallinnas, Suur-Tartu mnt. nr. 105. Müügile tulevad augustikuus 1934 ja enne seda panditud asjad, mille vastu antud Päevakord: laenude protsentide õiendamise tähtaeg oli veebruarikuus 1935, kuid %% tasumata. 1. Põhikirja muutmine. 2. Valimised. 25. aprillil tulevad müügile pandid pu 3. Mitmesugust. naste piletite järgi (riidekaubad) ja 27. ap rillil — valgete piletite järgi (kuld- ja hõbe- Märkus. Aktsiate omanikud, kes asjad, grammofonid j.n.e.). erakorralisest peakoosolekust soovivad osa võtta, peavad põhikirja § 46 järgi oma Viimane tähtaeg oksjonile määratud pan aktsiad vähemalt 7 päeva enne peakoos tide ümberpantimiseks on 17. aprill s.a., olekut juhatusele ette panema. pärast seda tähtaega neid ümber ei pandita. 378 183 Pandimaja juhatus. 1230 Nr. 28
Tartu ülikooli valitsuse loal teatab üli O.-ü, „Rahvaülikool“ kooli majandusosakond, et ülikool annab välja kinnisel vähempakkumisel majandusosakonnale vajalikkude peetakse 26. aprillil 1935 kell 17 ühisuse ruumes Harju uul. nr. 48. ehitut- ju muude materjalide Päevakord: müügi kontsessiooni, 1. Koosoleku juhatuse valimine. mis Teedeministeeriumi poolt 1. novembril 2. 1934 a. aruande kinnitamine. 1933 kinnitatud nimestikus loetletud. 3. 1934 a. puhtakasu jaotamine. Kontsessiooni tingimused on endised ja 4. 1935 a. eelarve kinnitamine. nendega võib tutvuda ülikooli majandusosa 5. Valimised põhikirja järgi. konnas töötundidel. 6. Jooksvad küsimused. Tempelmaksustatud kirjalikud pakkumi 379 sed kinnistes ümbrikkudes märgusõna all ,,Ehitus- ja muude materjalide pakkumine11 tuleb esitada majandusosakonda kuni 11. ap \ Kaubanduslikul alal maksujõuetuks rillini 1935 kella 10. Ühes pakkumisega tunnistatud tuleb ka pakkumise tagatiseks 250 krooni ülikooli kassasse maksta. Ervin Falek’i Iga materjali liigi jaoks võib eri müügi- konkursivalitsus kontsessionäär olla. Soovitavad on aga nii koosseisus: esimees vannut. adv. Roman Bir- sugused vabrikud, firmad ja ärid, kellel on kenberg ja liikmed: vannut. adv. Siegfried materjalide esindus Tartus, kust ülikool saab Bremen ja Tõnis Käsebier on Tallinna ring ka vähemal arvul materjalide tellimisi teha konnakohtu määrusega 15. märtsist 1935 Võrdse või ligikaudu võrdse hinnaalanduse ametisse kinnitatud. protsendi juures jätab ülikool enesele õiguse Konkursivalitsuse asukoht on Tallinnas, müügi kontsessiooni anda sellele firmale, Kinga uul. nr. 3 k. 3, ning on oma tegevuse kes majanduskomisjoni arvates osutub soliid alanud. semaks materjalide muretsejaks. Konkursivalitsus. Pakkumiste avamine toimub II. aprillil 1935 kell 12 majanduskomisjoni koosolekul, kuhu pakkumisest osavõtjad võivad ilmuda. Tubakatehase 184 Ülikooli majandusosakond. a.-s. „»i ici:\a Kaitseväe vabatahtlikkude ühingute ja nende liitude seadluse §§ 14 ja 15 põhjal on asutatud peetakse teisipäeval 30. aprillil 1935 kell 16 2. suurtükiväegrupi Ohvitseride juhatuse ruumes Tallinnas, Põhja puiestee Laskespordi ühing, nr. 19. juhatuse asukohaga Rakveres. Päevakord: 1. Koosoleku juhataja valimine. Juhatus tegutseb Kärnini ksk. nr. 142 — 2. 1934 a. aruande kinnitamine. 1931 avaldatud põhikirja alusel. 3. 1935 a. eelarve kinnitamine. Esimees kapten (allkiri). 4. Valimised põhikirja järgi. 27 Sekretär leitnant (allkiri). 5. Jooksvad asjad. 367 Juhatus. :=* E 3 <= e 3 c=: c o Sõmerpalu-Järvere kõla masinatamtajate ühisuse piirivalve Vergi kordonis 11. mail s.a. peakoosolekul 17. märtsil 1935 on otsustatud kell 12 saelaudu 43 tk., alghinnaga 3 kr. 44 s., ühisus piirivalve Letipea kordonis 11. mail s.a. likvideerida. kell 12 saelaudu 93 tk., alghinnaga 8 kr. 85 s. ja kalapaat, alghinnaga 20 kr., Palutakse kõiki võlausaldajaid, kellel nõud misi ühisuse vastu, oma nõudmistega esi piirivalve Kunda kordonis 11. mail s.a. neda nelja kuu jooksul. kell 12 saelaudu 400 tk., alghinnaga 36 kr. 346 Juhatus. 368 Kunda tolliinspektor. Nr. 28 1231 Avalikul enampakkumisel müüakse: Äri alal maksujõuetuks tunnistatud Tallinna tolliinspektsioonis 25. aprillil Balti Puuvilla Vabriku tööliste ja teenijate s.a. kell 10 RT Lisas 20 — 12. märtsil 1935 kaubatarvitajate ühisuse kuulutatud kaupu ja peale nende veel aia- konkursivalitsus teatab, et nimetatud konkursi viljaseemneid 7,200 kg. Tartu tubakavabriku laos (Tartus, Kom kreeditoride üldkoosolek panii uul. nr. 2) 24. aprillil s.a. kell 10 peetakse 17. aprillil 1935 kell 19 Tallinna lehttubakat 50 palli — 2101 kg, alghinnaga ringkonnakohtu ruumides Tallinnas, Jaani 5.043 kr. uul. nr. 7, millest kõiki kreeditore palutakse Lääne tolliinspektsioonis 25. aprillil s.a. osa võtta. kell 10 RT Lisas 5—17. jaanuaril 1935 Päevakord: (kuulutuse järg 24, 25 ja 26) kuulutatud 1. Koosoleku juhatuse valimine. oksjonil müümata jäänud kaupu, nagu: 2. Konkursivalitsuse aruanne. puuvillane ihupesu, pussnuga ja mitmesugune 3. Raha jagamine kreeditoride vahel. kaup. 4. Maksujõuetuse iseloomu kindlaksmää Tallinna tolliinspektsioonis 30. aprillil ramine. s.a. kell 10 riigivarandusena (Tsiviil sead. 5. Konkursi lõpetamise küsimus. ettenähtud korras) — rauast kuivatuskapp, 6. Koosolekul algatatud küsimused. hinnaga 100 kr. ja müügiks välismaale 385 Konkursivalitsus. 14 kasti tubakajäänuseid — 2328 kg, hin naga ä 10 senti kg. 181 Eesti maaMiitseltsi Kaitseväe varustusvalitsus annab välja kirjalikul vähempakkumisel suuremale arvule mitmesugust sorti juhatusel on au teatada, et 20. aprillist 1935 selts lõpetab Tartu agentuuri tegevuse ja agen kaitseväe villase riide tuuri asjaajamine koondatakse Tallinna seltsi juhatuse juurde. hankimise. Kirjavahetus, mis tingitud asjatoimetu Vähempakkumised toimetatakse 12. ap sest Tartu agentuuriga, samuti rahasaadetised rillil 1935 kell 12 Tallinnas Pagari uul. palume, alates nimetatud päevast, adresseerida nr. 1 tuba nr. 9. Eesti maakrediitseltsile, Tallinn, postkast Vähempakkumiste tagatistrahvi suurus on nr. 172. 10% pakutavast hinnast. Tähtaja- ja igasuguste muude maksude Vähempakkumiste tingimused saadaval tasumine on ka võimalik Eesti maakrediit- eelpoolnimetatud kohas igal äripäeval kella seltsi posti jooksva arve nr. 331 kaudu. 10—13. 371 Eesti maakrediitseltsi juhatus. 180 Var.-val. intendantuuriosakond. Oksjonid. Metallitööstuse Tallinna ringkonnakohtu 2. jaoskonna kohtupristav kuulutab, et müüakse esi a.-s. M. Seiler’1 mesel avalikul enampakkumisel 17. ap rillil 1935 kell 11 Tallinnas, Väike-Karja uul. nr. 12, võlglaste Johannes ja Alma Paal korraline aktsionäride peakoosolek mannide vallasvara — korteri- ja trükikoja- on 28. aprillil 1935 kell 11 Pärnus, Jalaka sissesead ning masinad, hinnatud 2.295 kr. uul. nr. 2. 1095 Kohtupristav J. Unt. Päevakord: 1. Koosoleku juhataja ja protokollikirju- Tallinna ringkonnakohtu 3. jaoskonna taja valimine. kohtupristav kuulutab, et müüakse avalikul 2. 1934 a. aruanne ja puhtakasu jaotuse enampakkumisel 17. aprillil 1935 kell 14 kava kinnitamine. Tallinnas, Graniidi uul. nr. 23—3, võlglase 3. 1935 a. eelarve kinnitamine. Johannes Hanikat’i vallasvara — pianiino 4. Valimised. ja korterisissesead, hinnatud 400 kr. 5. Jooksvad asjad. 1097 Kohtupristav R. Tiik. 384 Juhatus. 1232 Nr. 28
Tallinna ringkonnakohtu Raasiku jaos konna kohtupristav kuulutab, et müüakse Kadunud isikutunnistused esimesel avalikul enampakkumisel 17. ap ja muud dokumendid, mis maks rillil 1935 kell 1030 Tallinnas, Veneturg, vusetuks tunnistatakse. Kalevi m. nr. 6, võlglase k.-m. „A. Trumm 553) Madis Kristmann’i hobusepass ja Ko“ vallasvara 300 elektrilampi, nr. 333, v. a. Venevere vallaval. 7. märts. 1933. 72 karpi gileti teri ja 950 viili, hinnatud 474 kr. 1103 554) Neme Rabba teenistuskiri nr. 4936, Kohtupristav P. Lehto. v. a. Tallinna meremeestekodust. Aleks. Kipper’i teenistuskiri nr. 4504, 4. jaoskonna politseikomissar Tallinnas v. a. Tallinna meremeestekodust. teatab, et 10. aprillil 1935 kell 11 müüakse avalikul enampakkumisel Lembitu uul. 555) Juhan Rõigas’e Tallinna ühise nr. 12, trahvi- ja kinnisvaramaksu võla kat haigekassa liikmeraamat nr. 2432. teks Georg Väeden’i vallasvara — korteri- 152) Jaak Ado p. Henn’i kv. vab. tünn. sissesead, hinnatud 350 krooni. nr. 11488, v. a. Viljandimaa rhv. ja k.-l. ül. Müüdavaid asju võib näha oksjonipäe 18. okt. 1920. val kohal. 153) Vassili Karli p. Kollo tünn. nr. 85, Pakkumine algab hinnatud summast. v. a. Tartu kaitseväeteenistuse komisjonilt 29 Politseiabikomissar (allkiri). 24. märtsil 1925. TflhelcptinemiseKs Riisi Teataja tellfiaile.
Ilmus trükist Riigi Teataja Süstemaatiline Üldjuht 1. jaan. 1935 maksvate normide alal. Korraldanud A. Buldas. Hind Kr. 2.—
Nagu Üldjuhi tellijaiit eelmiste aastate jooksul saabunud tellimistest nähtub, on paljud tellijad arvamusel, et järjekordne iga-aastane Üldjuht annab ülevaate vaid neist normidest, mis on viimase aasta jooksul juurde tulnud. Et see seisukoht on ekslik, loeb RT talitus tarvilikuks selgitada, et iga-aastane järjekordne Üldjuht sisaldab mitte ainult viimase aasta jooksul juurde tulnud normide nimestiku, vaid kõikide nende normide nimestiku, mis on üldse Riigi Teataja kõikides aastakäikudes avaldatud niivõrd, kuivõrd need on veel maksvad. Üldjuhi iga-aastane ilmumine on mõeldud selleks, et anda RT tarvita j aile alatise tervikliku ülevaate meie seadusandlusest, mis möödapääsematult tarvilik, sest teatavasti ühe ainsa aasta kestel luuakse juurde, muudetakse ja täiendatakse sajandeid norme (üksi Uue Krs. maksmapanemine toob muudatusi üle 100 teises seaduses). Raamatud on müügil: Viljandis: Tallinnas: Tartus: Riigi trükikojas — Niine uuL 11. Viljandimaa õpetajate liidu koope Ajakirjanduse kontoris „Pressa" ratiivis „Opistu“. Kirj. o.-ü. „Rahvaülikool “ raama Rüütli uul. 11. Pärnusr tukauplustes. Raamatukaupluses ,, Kultuur** J. Raudsepa raamatukaupluses, Rüütli uul. 35. ..Päevalehe** raamatukauplustes. Küüni uul. 1. Rakveres: G. Paju rmtkL Harju 43 ja Viru 2. J. Triefcldti raamatukaupluses.
Vastutav toimetaja J. Reinhold. Riigi trükikoja trükk.