Neljapäev, 29. mai 2008 kandi rahva teabeleht

nr 35 ------Tsooru mõis, Litsmetsa, , , , Savilöövi, ,

Tsooru pargi kohaliku kaitse alla võtmise avalik arutelu tõstatas hulganisti muid küsimusi 4. osa mus, et vallavalitsus kulutab asjata raha ja aega Tsooru pargi kohaliku kaitse alla võtmisega ja et kohalik rahvas on ise võimeline kaitsma siinset loodust ilma eeskirja- deta, ei pidanud paika. Hetkel on pargi omanik valla- valitsus ja edaspidisteks rahataotlusteks peab tegema teatud ettevalmistuskulutusi. Kellele vallavalitsus voli- tab edaspidi pargi haldamise õigused, on vallavolikogus otsustamata. Edaspidiste arusaamatuste ärahoidmiseks tahab Külaleht oma lugejaid teavitada, millega peab arvestama pärast vallavolikogu otsust kuulutada Tsooru park kohaliku kaitse loodusobjektiks. Tsooru pargi loodusobjektina kohaliku kaitse alla Tsooru pargi kaitseeskirja alusel võetakse munitsipaal- võtmise aruteluks on ümber laua kohad sisse võtnud omandis olev pargiosa kaitse alla puhke- ja vaba aja (vasakult) Krista Puija, Heli Palm, Ustav Allas ja Arvo võimaluste loomiseks, samuti loodusobjektiga piirneva Tamm. Foto: Kalle Nurk avalikult kasutatava Tsooru paisjärve kaldariba sidumi- Kolmapäeval, 21. mail toimus Tsooru raamatu- seks ülejäänud pargiosaga. Eesmärgiks on loodusobjekti kogu ruumides Tsooru pargi kui loodusobjekti ko- ajaloolis-kultuurilise väärtuse säilitamine ja arendamine haliku tasandi kaitse alla võtmise avalik arutelu. ning kavakohane majandamine. Vaatamata küllaldasele teavitamisele koosviibimise Kaitseala kaitsekorra alusel: toimumisest, jäi kohaliku rahva huvi pargi edasise * on inimestel lubatud viibida, korjata marju ja seeni saatuse osas jahedaks. Asjast huvitatuid oli kõigest kogu kaitseala maa-alal. seitse inimest, nendest viis Tsooru küla elanikku. * jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning Vallavalitsuse esindaja abivallavanem Ustav Allase mootorsõidukitega liiklemine ja parkimine väljaspool sissejuhatav sõnavõtt oli lühike ja konkreetne. Kahe selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud. nädala jooksul ei laekunud ühtegi ettepanekut tutvu- *telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult miseks välja pandud dokumentide täiendamiseks selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. ega muutmiseks. Sellega oleks võinud koosolek Kaitseala omaniku loata on keelatud: lõppedagi, sest polnud, mida arutada. * muuta kaitseala piire ja sihtotstarvet Samas oli aga Tsooru külavanem Arvo Tamm ette * rajada uusi teid, õhuliine ja muid kommunikatsioone valmistanud küsimusi teistel teemadel. Rahva nimel ning püstitada ehitisi esinedes tõestas ta, kui tähtsat rolli mängib külas * maaparandussüsteemide rajamine külavanem ja seda eriti siis, kui rahva usaldust võe- * kaldajoone kahjustamine või muutmine takse tõsiselt. Esitatud küsimuste loetelu oli pikk. *jäätmete ladustamine Kahjuks enamus nendest ei langenud kokku koos- * pargipuistu raie oleku päevakorraga, mistõttu sai nii mõnigi küsi- Kohustuslik on niitmine, puu- ja põõsarinde kujunda- mus pooliku vastuse ja Tammel tuleb vastused mu- mine ja poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu jalt leida. säilitamine. Külalehe toimetusele jäi mulje, et külarahvas tahab Kaitseala järelvalvet teostab omanik või selleks volita- küll korda saata midagi suurt ja kasulikku, kuid tud isik. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitseeeskirja vaevleb infopuuduses. Elatakse külajuttude baasil ja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja nähakse iga nurga taga mingit tonti. Rahva arva- tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. Vallavalitsuse poolt tellitud kaheksa tuhande kroo- se kohad, võimalikud ehitised, juurdeistutavate põõsaste nine tellimustöö ei piirdu mitte ainult puudele risti- ja puude nimistu ja asukohad. Lisaks tuleb määrata töö- keste tõmbamisega. Haljastusprojekti käigus kirjel- de teostamise järjekord ja ajakava ning orienteeruv datakse olemasolevat olukorda ning tehakse dendro- maksumus. loogiline analüüs. Kavandatakse puude hooldusrai- Tsooru kandi aktiivi poolt käimalükatud pargihooldus- et, allesjääva loodusliku uuenduse märkimist ja võ- projekt on tuult tiibadesse saamas. Jääb vaid loota, et sa raiumist. Koostatakse pargiprojekt, kus nähakse rahvas lööb selles töös veelgiaktiivsemalt kaasa. ette teeradade paiknemine, pargipinkide ja valgustu- Kalle Nurk

Luhametsa küla Zarenkosoo talu jääb ellu

Zarenkosoole. Peetri elupäevad lõpetas mürk. Nimelt oli tal kurguvähk ja valudest pääsemiseks neelas ta tundmatu päritoluga mürki. Esimesel korral mürgisurm ei õnnestunud, sest ta jõi mürgile piima peale. Leiba teenis Jakob puidutööga, valmistades regesid, punudes korve ja valmistades muid kodumajapidamises vajaminevaid tarbeesemeid. Hätta ei jäänud ta ühegi tööga. Nõutud mees oli ta ka potsepana. Ladumistöö- dele võttis ta alatihti lapsi endale abiks. Tänu sellele õppisid kõik viis poega selle ameti selgeks. Jakob oli kirglik jahimees. Kord läks ta metsa metsiseid küttima, kuid jäi metsavahtidele vahele. Põ- genedes tekkis tulevahetus ja ta sai puusa haavata, tema Pildil on Zarenkosoo taluhooned 1938. aastal. kuul aga riivas ühte metsavahti kaela. Haavatud Jakob Fotod: Helve Henningu erakogust veeti okstest kanderaamil raudteejaama ja sealt edasi haiglasse. Kannatada saanud metsavaht ei nõudnud Jakob Tuvikene (15.II 1882- 20.XI 1959) sugupuu juu- karistust, mis päästis Jakobi 12- aastasest sunnitööst . red ulatuvad Luhametsa küla Padusepa talumaadele Siiski tulid tal paar aastat Harakus vanglaleiba maitsta. Aadsonite suguvõssa, kust on pärit ema Matli, kes Seal tuli kasuks potsepatöö oskused. Ladudes vangla- abiellus Tartumaalt pärit ametnikele ahjusid ja pliite, ostis teenitud raha eest Mäksa kandi noormehe koju peegli, mis tütre Linda kodus veel praegust alles Peeter Tuvikesega. Nende on. Raha jäi veel ülegi, nii et koju tulles oli tal kaasas peres sündis neli last, nen- ka uus hakklihamasin. Lisaks jahiannile käidi metsas dest vanim oli Jakob. marjul, seenel, Mustjõest püüti kala ja jaanipäeval söö- Pärast Jakobi abiellumist di isegi vähke. Lastelastel on meeles , kuidas vanaisa Viljandimaa Kaagvere tõi kord koju kaks suurt kartulikorvitäit pohli. Pohlal kandi tüdruku Katri Koo- käidi Sänna metsas, mustikal Heedu metsas. Sügisel bakesega asuti otsima käidi Kurenurmes pähkleid korjamas. omale uut eluaset. Valik Pereema Katri (27.X 1888-7. VI 1968) oli tubli käsitöö- langetati Riigipanga poolt tegija. Kui ta kuskil käis ja linikut müüki pandud Luhamatsa või kudumit nägi, siis koju tulles küla ühele vabale krundi- oli võimeline selle järgi tegema. le, mis asus emakodu lä- Kangastelgedel kooti riiet nii voo- heduses. Talumaad mõõ- dilinade kui käterättide jaoks, sa- distava maamõõtja Zarenko ja soise koha järgi ristiti- muti kaltsuvaipu. gi talu nimeks Zarenkosoo. Loomadest oli talul siga, hobune Esialgne magamiskoht seati suure kuuse alla, köö- nimega Vana Valge, lambad, leh- giks oli kividega ümbritsetud lõkkease, pada oli mad, kanad. Aastas käidi kaks- koogu otsas. Algas ränk töö- asuti metsa maha võt- kolm korda linnas, Tsooru kaup- ma, kände juurima ning põletama. Palkidest ehitati lusest osteti silku ja soola. Peres saun, millest sai esimene kodu mitmeks aastaks. Esi- sündis kokku seitse last. mesele valminud põllulapile pandi kartul kasvama. Vanim lastest poeg Eedu sai oma 6-klassilise hariduse Saunas sündisid ka esimesed lapsed. Pärast elumaja Lepistu koolist. Nõukogude ajal pandi taludele suured valmimist kolisid ema Matli ja isa Peeter laste juurde normid peale. Et norme vähendada, jagati talust üks osa poeg Eedu perele. Eedu sooviks aga oli saada kogu ta- lu. Kuna seda ei saanud, asus ta elama abikaasa Elmar oli ka suur jahimees, kes tähistas isegi 50 põdra Anna koju Haanjasse. Hiljem kolisid sealt edasi laskmise juubelit. Kõrgepallu. Iseloomult oli Eedu Tuvikeste peres Noorima pereliikme Linda (20. VII 1925) koolitee jäi kõige vaiksem, teenides elatist potsepana. Tema Lepistu kooli viiendas klassis pooleli, sest ema haiges- harrastuseks oli kirjutada luuletusi, mida hiljem tus ning talutööd vajasid tegemist. Lindale meenub, luges maki peale ning mängis siis teistele ette. kuidas esmaspäeval viidi ta kooli ning laupäeval sai Kaareli (21.VII 1910- 19.IV 1987) haridustee oli pikem, koju tagasi. Vahepealne aeg veedeti kooli internaadis. lisandudes Lepistu haridusele ka gümnaasiumi oma. Kaasa võeti valmis toit. Korrapidaja õpilane tegi köögis Ta oli kõva laulumees, meisterdades omale isegi ba- tule pliidi alla, mille peal sai siis valmistada teed ning lalaika. Noorusaastatel töötas Võru trükikojas, kus soojendada sööki. Koduseid koolitöid õpiti klassis. õppis ära kellade parandamise. Vennanaisel Meetal Laes põlesid petroolilambid. Õpetajate suhtes tunti olevat kell katki olnud. Kaarel öelnud, et kui sul kah- austust ning samas ka hirmu. Seetõttu koolis eriti ula- ju ei ole, anna, ma parandan ära. Kell hakkaski uues- kust tehtudki. Meenub juhtum, kus talvel sai joostud ti tööle. Siit areneski huvi kellade vastu, mis tasapisi paljajalu lumes. Õpetaja märkas seda ning pani karis- kasvas üle kutselise kellassepa ametiks. Õmblusma- tuseks paljajalu lumele seisma. Pärast abiellumist suun- sinast tehti ümber treipink, millega oli võimalik trei- dus Linda elama Alatskivile. Alates 1974. aastast elab da kelladele võlle. Võrus töötas ta pikki aastaid kel- Võrus koos pojaperega. lassepana. Viienda pojana sündis peres Endel (15.IV 1918- 15.XI 1989). Alfred (01.I 1913-06.XII 1997) omandas samuti kooli-- Ka tema lõpetas Lepistu kooli kuus klassi, sõjaväes hariduse Lepistus. Esimesed tööaastad möödusid teenis sidepataljonis. Noorena osales aktiivselt Tsooru Savilöövi potivabrikus, kus ta valmistas lillepotte. rahvamaja näiteringis ja teeõhtutel. Ta oli ka suur raa- Sealt suundus edasi ehituskontorisse, elades matuhuviline ja kirjamees. Tema kirjutised nägid trüki- linnakorteris. Ehitustööde nimistu on pikk, alates valgust kohalikus lehes. Armastusest muusika vastu Antsla kultuurimaja sammastest kuni Võrus Avan- meisterdas ta kandle ning kitarri. Samuti peitis ta endas gard kinohooneni. Alfred ostis omale Roosiku külla luulemehe andi, kirjutades luuletusi juubilaridele, luu- väikese Sepa maakoha, mida rahvasuus kutsuti Kit- levõistlustele, kolhoosi tähtpäevadeks. Viljakad töö- semajaks. Alfred oli vilgas kirjamees, kirjutades ar- aastad möödusidki kolhoosis, kus töökohtade loetellu tikleid kohalikule lehele kodukandi tublidest inimes- mahuvad saekaater, farmijuhataja Pulli laudas Luha- test. Viimaseks töökohaks oli teedevalitsus. Tema metsas ja traktorist Sverdlovi kolhoosis. Veel oli ta kol- hooldada oli ka Roosiku bussipeatus, millest räägiti hoosi juhatuse liige. Temast kasvas välja ka Zarenko- üle Eesti. Sellest kirjutati lehtedes ja räägiti raadios. soo talu järeltulija-peremees. Tolleaegsed bussiootepaviljonid olid räämas, sisse- Endeli elukaaslase Laivi Rohtmetsa (21.IV 1922- 28.IX 2003) pekstud akende ja ümberkallatud prügikastisodi täis. sünnikodu on Kasaritsa kandis. Nende peres sündisid Tema suutis bussiootajates kasvatada korraarmas- pojad Agu ja Heino ning tütred Helve (Henning ) ja tust, ja seda isegi koolilastes. Akende ees olid kar- Virve (Valusk). dinad, lugemismaterjaliks ajalehed laual, pimedatel talvistel aegadel isegi küünal ja jõulupühade ajal ko- duveini pudel. Ka Alfred oli hinnatud pottsepp, te- ma hobiks oli puidutöö. Näiteks oma väikesel trei- pingil treis ta sadakond suveniirvokki, millele põletas peale Päka nime. Tema 80 sünnipäeva puhul ilmus Võrumaa Teatajas pikk artikkel tema elust. Elmar (15.VII 1913- 22.08.1994) tegemistest võib mee- nutada tuuleveskite meisterdamist. Kooliharidust sai Elmar Lepistus ainult neli klassi, sest pidi asuma ta- lutööd tegema. Zarenkosoo talust eraldatud hektari- suurusele maa-alale ehitati elumaja koos saekaatri ja kõrvalhoonetega. Saekaater ühendati lameda rihma abil tuuleveskiga. Tööd sai teha vaid siis, kui puhus Pildil on Laivi Tuvikene koos laste ja lastelastega oma tuul. Kord tuulevaiksel ilmal unustati tiiviku labad 80.juubelipäeval Zarenkosoo taluõuel. kinni siduda. Öösel tõusis tugev tuul, mis lõhkus Talude tagastamise ajal sai Jakobile kuulunud Zaren- tuuleveski labad. Hommikul olid tiiviku tükid laiali kosoo maade uueks omanikuks minija Laivi. Laivi as- pillatud kaugele naabertalu maadele. Siis oli Elmar tus kolhoosi liikmeks 1950. aastal, töötades kolhoosis sõnanud, et ega tuule peale küll saa elu üles sättida, põllutöölisena, tallimehena, piimavedajana ja lamba- kuid peagi asus uuesti tuulikut korda tegema. Maja talitajana. Kuni vanemad elasid, oli lastele kokkusaa- hävis tulekahjus ja hiljem hävisid ka kõrvalhooned. miskohaks kodu, kus tähistastati sünnipäevi, oldi vane- Eluaset meenutavad tänapäeval allesolev õunaaed. matele abiks nende töödes ja tegemistes. Kokkuhoidvas peres on võõrad õelus, kadedus ja viha. Aastatega olid omale uued kodud rajanud, oli see paratamatu. on traditsiooniks saanud üheskoos veedetud Kaua käidi ringi murekoormaga, otsustamata, mis sünnipäevad ja perekesksed jõulud. Koos tehes saadi Zarenkosoo talust saab. Teadmisega, et talu jääb ellu ja eluks kaasa oskused ja teadmise, et kui on vaja, siis et sinna tulnud inimesed päästavad lagunemast ühe tuleb teha. Pärast ema surma jäi talu tühjaks. pika ajalooga talukoha, müüdi Zarenkosoo talu 2008. Talumaa päris vanem poeg Agu. Otsus, et kodu tuleb aasta kevadel. maha müüa, ei olnud kerge. Kuna aga kõik lapsed Helve Henning

Näiteringi väljasõit Harglasse tõi kokku saalitäie teatrisõpru lilledega. Ilusa valgetest roosidest lillekimbu andis meile naljakatüki „Laip sahvris ehk lõuna neljale“ autor Margus Möll. Otepääl rahvateatri juht ja lavastaja Margus Möll sattus Internetis juhuslikult lugema meie Külalehte, milles kirjutati näitemängu õppimisest. Tal tekkis soov näha, kuidas teised lavastajad on mõistnud tema lavatükki. Pärast etendust toimus ümarlauavestlus. Saime teada, et naljatükk on õppimisel ka Hiiumaal. Pala on kirjutatud festivali jaoks ning teine osa lisandus alles mõned aas- tad hiljem. Seega võib vajadusel esitada ka ainult esi- mest osa. Kirjutamisel on arvestatud Otepää näitlejate iseloomujooni. Kõige enam tabas tsoorulastest autori Pilt on tehtud Harglas Tsooru näitlejate kohtumisest mõtteid Liis Keerov. Just sellist tüdrukut oli autor vai- „Laip sahvris ehk lõuna neljale“ näitemängu autori musilmas ette kujutanud. Veel rääkis Möll üksikasja- Margus Mölliga. Vasakult Liis Keerov, Margus Möll ja likult oma lavastajatöö kogemustest, meenutas huvita- Allan Kannimäe. Foto : Kalle Nurk vaid seiku näitlejatega ning jutustas otepäälaste kultuu- MTÜ Tsooru Koidukiired näitering oli 23.mail rielust. Nimelt töötavad Otepää rahvamaja kõik ringid väljasõiduesinemisel Harglas, kus on teatrisõbralik MTÜ-dena, mis võimaldab lisaks omavalitsuse toetu- rahvas. Tehakse ise näitemängu ja meeleldi käiakse sele hankida täiendavaid toetusi projektide kaudu. Sel- vaatamas teiste esinemisi. Aga et tsoorulaste mängu line süsteem on paindlikum raha kasutamisel ning ini- tuleb vaatama üle poolesaaja inimese, oli üllatuseks mesed õpivad ise otsustama ja majandama. Vallavalit- isegi rahvamaja juhataja Külli Mannasele. suse poolt on kindlustatud vaid kokkuleppeline ringi- Valmispandud toolidele tuli lisa tuua. Hargla rahva- juhi kuutöötasu. Möll teadis rääkida, et sellist süsteemi maja lava on väike, mistõttu oli näitlejatel vähe lii- kasutatakse ka mitmel pool mujal. Nendes kohtades , kumisruumi. Õudusega meenutatakse aprillilõpu esi- kus rahvast vähe, piisab ühest MTÜ-st, sest muidu võib nemist Kaikamäel, kus vanas ümberehitatud kooli- tekkida liikmete dubleerimine erinevate seltsingute majas mängiti sama lugu veelgi kitsamates oludes. vahel. Hargla näitering tänas sealse rahva nimel tsoorulasi Kalle Nurk

Õnnitleme juunikuu sünnipäevalapsi Irina Viljasoo 91 Helbe Laidver 69 Lembit Liping 55 Tiiu Ilves 51 Peeter Krüner 83 Tiiu Šmeiman 65 Aivar Sloog 54 Esta Sloog 50 Valve Pill 82 Toivo Toom 65 Ülle Ploom 52 Õie Tamm 80 Helve Adamson 64 Marje Küppar 52 Mirka Aleksander 79 Milvi Sulg 58 Mare Mägi 52

Külalehele on esitatud mitu järelepärimist, et miks ei ole enam Tsooru kandi rahva teabeleht võimalik kaupluse lettilt saada Külalehe värskeid numbreid? Pärast vallavalitsuse toetuse lõppemist hakkas vahepeal ilmumise katkestanud Väljaandja MTÜ Tsooru Koidukiired Külaleht taas trükivalgust nägema kolmekümne külainimese toetusel. Tänuks Toimetaja Kalle Nurk 5193 0084 Kuulutused ja kaastööd : [email protected] abi eest on neil alati postkastis ka trükisoe Külalehe number. Teised huvilised, Trükiarv : 30 tellija Külaleht kes ei ole Külalehte toetanud, peavad lugemiseks kasutama internetilehekülge. internetis:www.antsla.ee/tsoorukant/ Palun mõistke meid, sest nagu ei ole tasuta lõunaid, nii ei ole ka tasuta ajalehti. Hea paber maksab, eriti kallis on printeri trükivärv. Kirjutamise ja toimetamise töö eest ei maksta, see on puhas rõõm.