DOCSLIB.ORG

Tsooru Pargi Kohaliku Kaitse Alla Võtmise Avalik Arutelu Tõstatas Hulganisti Muid Küsimusi 4

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tsooru Pargi Kohaliku Kaitse Alla Võtmise Avalik Arutelu Tõstatas Hulganisti Muid Küsimusi 4 Neljapäev, 29. mai 2008 Tsooru kandi rahva teabeleht nr 35 ------- Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu Tsooru pargi kohaliku kaitse alla võtmise avalik arutelu tõstatas hulganisti muid küsimusi 4. osa mus, et vallavalitsus kulutab asjata raha ja aega Tsooru pargi kohaliku kaitse alla võtmisega ja et kohalik rahvas on ise võimeline kaitsma siinset loodust ilma eeskirja- deta, ei pidanud paika. Hetkel on pargi omanik valla- valitsus ja edaspidisteks rahataotlusteks peab tegema teatud ettevalmistuskulutusi. Kellele vallavalitsus voli- tab edaspidi pargi haldamise õigused, on vallavolikogus otsustamata. Edaspidiste arusaamatuste ärahoidmiseks tahab Külaleht oma lugejaid teavitada, millega peab arvestama pärast vallavolikogu otsust kuulutada Tsooru park kohaliku kaitse loodusobjektiks. Tsooru pargi loodusobjektina kohaliku kaitse alla Tsooru pargi kaitseeskirja alusel võetakse munitsipaal- võtmise aruteluks on ümber laua kohad sisse võtnud omandis olev pargiosa kaitse alla puhke- ja vaba aja (vasakult) Krista Puija, Heli Palm, Ustav Allas ja Arvo võimaluste loomiseks, samuti loodusobjektiga piirneva Tamm. Foto: Kalle Nurk avalikult kasutatava Tsooru paisjärve kaldariba sidumi- Kolmapäeval, 21. mail toimus Tsooru raamatu- seks ülejäänud pargiosaga. Eesmärgiks on loodusobjekti kogu ruumides Tsooru pargi kui loodusobjekti ko- ajaloolis-kultuurilise väärtuse säilitamine ja arendamine haliku tasandi kaitse alla võtmise avalik arutelu. ning kavakohane majandamine. Vaatamata küllaldasele teavitamisele koosviibimise Kaitseala kaitsekorra alusel: toimumisest, jäi kohaliku rahva huvi pargi edasise * on inimestel lubatud viibida, korjata marju ja seeni saatuse osas jahedaks. Asjast huvitatuid oli kõigest kogu kaitseala maa-alal. seitse inimest, nendest viis Tsooru küla elanikku. * jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning Vallavalitsuse esindaja abivallavanem Ustav Allase mootorsõidukitega liiklemine ja parkimine väljaspool sissejuhatav sõnavõtt oli lühike ja konkreetne. Kahe selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud. nädala jooksul ei laekunud ühtegi ettepanekut tutvu- *telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult miseks välja pandud dokumentide täiendamiseks selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. ega muutmiseks. Sellega oleks võinud koosolek Kaitseala omaniku loata on keelatud: lõppedagi, sest polnud, mida arutada. * muuta kaitseala piire ja sihtotstarvet Samas oli aga Tsooru külavanem Arvo Tamm ette * rajada uusi teid, õhuliine ja muid kommunikatsioone valmistanud küsimusi teistel teemadel. Rahva nimel ning püstitada ehitisi esinedes tõestas ta, kui tähtsat rolli mängib külas * maaparandussüsteemide rajamine külavanem ja seda eriti siis, kui rahva usaldust võe- * kaldajoone kahjustamine või muutmine takse tõsiselt. Esitatud küsimuste loetelu oli pikk. *jäätmete ladustamine Kahjuks enamus nendest ei langenud kokku koos- * pargipuistu raie oleku päevakorraga, mistõttu sai nii mõnigi küsi- Kohustuslik on niitmine, puu- ja põõsarinde kujunda- mus pooliku vastuse ja Tammel tuleb vastused mu- mine ja poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu jalt leida. säilitamine. Külalehe toimetusele jäi mulje, et külarahvas tahab Kaitseala järelvalvet teostab omanik või selleks volita- küll korda saata midagi suurt ja kasulikku, kuid tud isik. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitseeeskirja vaevleb infopuuduses. Elatakse külajuttude baasil ja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja nähakse iga nurga taga mingit tonti. Rahva arva- tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. Vallavalitsuse poolt tellitud kaheksa tuhande kroo- se kohad, võimalikud ehitised, juurdeistutavate põõsaste nine tellimustöö ei piirdu mitte ainult puudele risti- ja puude nimistu ja asukohad. Lisaks tuleb määrata töö- keste tõmbamisega. Haljastusprojekti käigus kirjel- de teostamise järjekord ja ajakava ning orienteeruv datakse olemasolevat olukorda ning tehakse dendro- maksumus. loogiline analüüs. Kavandatakse puude hooldusrai- Tsooru kandi aktiivi poolt käimalükatud pargihooldus- et, allesjääva loodusliku uuenduse märkimist ja võ- projekt on tuult tiibadesse saamas. Jääb vaid loota, et sa raiumist. Koostatakse pargiprojekt, kus nähakse rahvas lööb selles töös veelgiaktiivsemalt kaasa. ette teeradade paiknemine, pargipinkide ja valgustu- Kalle Nurk Luhametsa küla Zarenkosoo talu jääb ellu Zarenkosoole. Peetri elupäevad lõpetas mürk. Nimelt oli tal kurguvähk ja valudest pääsemiseks neelas ta tundmatu päritoluga mürki. Esimesel korral mürgisurm ei õnnestunud, sest ta jõi mürgile piima peale. Leiba teenis Jakob puidutööga, valmistades regesid, punudes korve ja valmistades muid kodumajapidamises vajaminevaid tarbeesemeid. Hätta ei jäänud ta ühegi tööga. Nõutud mees oli ta ka potsepana. Ladumistöö- dele võttis ta alatihti lapsi endale abiks. Tänu sellele õppisid kõik viis poega selle ameti selgeks. Jakob oli kirglik jahimees. Kord läks ta Vaabina metsa metsiseid küttima, kuid jäi metsavahtidele vahele. Põ- genedes tekkis tulevahetus ja ta sai puusa haavata, tema Pildil on Zarenkosoo taluhooned 1938. aastal. kuul aga riivas ühte metsavahti kaela. Haavatud Jakob Fotod: Helve Henningu erakogust veeti okstest kanderaamil raudteejaama ja sealt edasi haiglasse. Kannatada saanud metsavaht ei nõudnud Jakob Tuvikene (15.II 1882- 20.XI 1959) sugupuu juu- karistust, mis päästis Jakobi 12- aastasest sunnitööst . red ulatuvad Luhametsa küla Padusepa talumaadele Siiski tulid tal paar aastat Harakus vanglaleiba maitsta. Aadsonite suguvõssa, kust on pärit ema Matli, kes Seal tuli kasuks potsepatöö oskused. Ladudes vangla- abiellus Tartumaalt pärit ametnikele ahjusid ja pliite, ostis teenitud raha eest Mäksa kandi noormehe koju peegli, mis tütre Linda kodus veel praegust alles Peeter Tuvikesega. Nende on. Raha jäi veel ülegi, nii et koju tulles oli tal kaasas peres sündis neli last, nen- ka uus hakklihamasin. Lisaks jahiannile käidi metsas dest vanim oli Jakob. marjul, seenel, Mustjõest püüti kala ja jaanipäeval söö- Pärast Jakobi abiellumist di isegi vähke. Lastelastel on meeles , kuidas vanaisa Viljandimaa Kaagvere tõi kord koju kaks suurt kartulikorvitäit pohli. Pohlal kandi tüdruku Katri Koo- käidi Sänna metsas, mustikal Heedu metsas. Sügisel bakesega asuti otsima käidi Kurenurmes pähkleid korjamas. omale uut eluaset. Valik Pereema Katri (27.X 1888-7. VI 1968) oli tubli käsitöö- langetati Riigipanga poolt tegija. Kui ta kuskil käis ja linikut müüki pandud Luhamatsa või kudumit nägi, siis koju tulles küla ühele vabale krundi- oli võimeline selle järgi tegema. le, mis asus emakodu lä- Kangastelgedel kooti riiet nii voo- heduses. Talumaad mõõ- dilinade kui käterättide jaoks, sa- distava maamõõtja Zarenko ja soise koha järgi ristiti- muti kaltsuvaipu. gi talu nimeks Zarenkosoo. Loomadest oli talul siga, hobune Esialgne magamiskoht seati suure kuuse alla, köö- nimega Vana Valge, lambad, leh- giks oli kividega ümbritsetud lõkkease, pada oli mad, kanad. Aastas käidi kaks- koogu otsas. Algas ränk töö- asuti metsa maha võt- kolm korda linnas, Tsooru kaup- ma, kände juurima ning põletama. Palkidest ehitati lusest osteti silku ja soola. Peres saun, millest sai esimene kodu mitmeks aastaks. Esi- sündis kokku seitse last. mesele valminud põllulapile pandi kartul kasvama. Vanim lastest poeg Eedu sai oma 6-klassilise hariduse Saunas sündisid ka esimesed lapsed. Pärast elumaja Lepistu koolist. Nõukogude ajal pandi taludele suured valmimist kolisid ema Matli ja isa Peeter laste juurde normid peale. Et norme vähendada, jagati talust üks osa poeg Eedu perele. Eedu sooviks aga oli saada kogu ta- lu. Kuna seda ei saanud, asus ta elama abikaasa Elmar oli ka suur jahimees, kes tähistas isegi 50 põdra Anna koju Haanjasse. Hiljem kolisid sealt edasi laskmise juubelit. Kõrgepallu. Iseloomult oli Eedu Tuvikeste peres Noorima pereliikme Linda (20. VII 1925) koolitee jäi kõige vaiksem, teenides elatist potsepana. Tema Lepistu kooli viiendas klassis pooleli, sest ema haiges- harrastuseks oli kirjutada luuletusi, mida hiljem tus ning talutööd vajasid tegemist. Lindale meenub, luges maki peale ning mängis siis teistele ette. kuidas esmaspäeval viidi ta kooli ning laupäeval sai Kaareli (21.VII 1910- 19.IV 1987) haridustee oli pikem, koju tagasi. Vahepealne aeg veedeti kooli internaadis. lisandudes Lepistu haridusele ka gümnaasiumi oma. Kaasa võeti valmis toit. Korrapidaja õpilane tegi köögis Ta oli kõva laulumees, meisterdades omale isegi ba- tule pliidi alla, mille peal sai siis valmistada teed ning lalaika. Noorusaastatel töötas Võru trükikojas, kus soojendada sööki. Koduseid koolitöid õpiti klassis. õppis ära kellade parandamise. Vennanaisel Meetal Laes põlesid petroolilambid. Õpetajate suhtes tunti olevat kell katki olnud. Kaarel öelnud, et kui sul kah- austust ning samas ka hirmu. Seetõttu koolis eriti ula- ju ei ole, anna, ma parandan ära. Kell hakkaski uues- kust tehtudki. Meenub juhtum, kus talvel sai joostud ti tööle. Siit areneski huvi kellade vastu, mis tasapisi paljajalu lumes. Õpetaja märkas seda ning pani karis- kasvas üle kutselise kellassepa ametiks. Õmblusma- tuseks paljajalu lumele seisma. Pärast abiellumist suun- sinast tehti ümber treipink, millega oli võimalik trei- dus Linda elama Alatskivile. Alates 1974. aastast elab da kelladele võlle. Võrus töötas ta pikki aastaid kel- Võrus koos pojaperega. lassepana. Viienda pojana sündis peres Endel (15.IV 1918- 15.XI 1989). Alfred (01.I 1913-06.XII 1997) omandas samuti kooli-- Ka tema lõpetas Lepistu kooli kuus klassi, sõjaväes hariduse Lepistus. Esimesed tööaastad möödusid
Load more

Recommended publications
  • Riigi Teataja Lisa Toimetus Ja Talitus: Riigi Teataja Tellimishind Ühes Kuulutuste Ja Teada­ Lisadega: Riigi Trükikojas, Niine Uul
    Hind 10 senti. Riigi Teataja Lisa Toimetus ja talitus: Riigi Teataja tellimishind ühes Kuulutuste ja teada­ lisadega: Riigi trükikojas, Niine uul. 11. annete hind : Kontor on avatud kella 8—14. 12 kuu peale 12 krooni, Kohtukuulutused 1 kuni 4 krooni, 6 „ ,, ......................^ ,, kaotatud isikutunnistuste kuulu­ Sealsamas lehe tellimiste vastu­ RT üksik nr. kuni 4 Ihk. 5 senti, võtmine. Kõnetraat: toimetus ,, »» ,, » 10 ,, .10 ,, j.n.e., tused — 50 senti, muud kuulu­ 441-13, kontor 441-02. RT Lisa üksik number . 10 „ tused iga mm-rida 8 senti. Nr. 28. 9. aprillil 1935. Nr. 28. Sisu: Riigivanema otsused on 315, nr. 310, nr. 317, nr. 318, nr. 319, nr. 320 ja nr. 321. Riigivanema käsukiri nr. 1. Nimetused, ametist vabastused. Viljandi ringkonnakohtu kohtupristavite tööpiirkondade muudatus. Teadaanne arstide koja valimiste kohta. Teadaanne Tartumaa valdade ja Kallaste alevi marutaudikahtlaseks piirkonnaks tunnistamisest. Riigikohtus arutusele määratud toimetused. Perekonnanimede kaitseregistrisse kandmised. Nimede muutmised. Perekonnanimede muutmised. Kuulutused. Riigivanema otsus nr. 315. Riigivanema otsus nr. 317. 3. aprillil 1935. 3. aprillil 1935. Vabastan dr. jur. Juhan Vaabel’1 Majan­ Nimetan senise Majandusministeeriumi dusministri abi ametkohalt ja nimetan tema rahandusosakonna direktori Artur Keller’i sama ministeeriumi nõunikuks, arvates 1. ap­ sama ministeeriumi rahandusosakonna direk­ rillist 1935. toriks ministri abi õigustega, arvates 1. ap­ K. Päts rillist 1935. Peaminister K. Päts Riigivanema ülesannetes. Peaminister K. Selter Riigivanema ülesannetes. Majandusminister. K. Selter Majandusminister. Riigivanema otsus nr. 316. 3. aprillil 1935. Riigivanema otsus nr. 318. Nimetan senise Põllutööministeeriumi põl­ 3. aprillil 1935. lumajandusosakonna direktori ajutise kohuste- Nimetan August Gutman’i Majandus­ täitja August Reinart’i Majandusministri ministeeriumi kaubandusosakonna direkto­ abiks, arvates 1. aprillist 1935.
    [Show full text]
  • Comenius Antsla Gümnaasiumis
    Jälgi meid ka sotsiaalmeedias: http://www.facebook.com/Antslavald Nr 6 (40) DETSEMBER 2012 • www.antsla.ee/vallaleht Comenius Antsla Kätte on jõudnud talv ning mahasadanud lumi või- Gümnaasiumis maldab kõigil soovijatel Sel õppeaastal algas tega koolitöös. Õpetajad ana- Antsla Terviserajal suusa- Antsla Gümnaasiumis taas lüüsisid tehtut ning arutasid Comeniuse koostööprojekt, tulevikuplaane. Pärast kooli- mõnusid nautida. Suusarada foto: JANEK JOAB on valgustatud iga päev kella mille rahvusvahelises mees- lõunat ja tunnikest vaba aega 21-ni ja ootab kõiki tervise- konnas osalevad 10 kooli valmistuti esinemisteks. sportlasi. Neil, kes soovivad üheksast erinevast Euroopa Sportlaste plakatitest sai mul- rajal kõndida, palume seda riigist: Saksamaa, Poola, jetavaldav näitus. Fuajeesse teha raja välimises servas. Leedu, Rumeenia, Ungari, püstitatud laval tervitasid Suusaraja hooldamine Itaalia, Hispaania, Eesti, projektis osalejaid kõigepealt nõuab spetsiaalseid raja- Türgi. Projekti teema on kohalikud võimuesindajad. seadmeid. Siiani oleme püüd- “Tervislikud eluviisid teis- Seejärel tutvustasid õpilased nud rada hooldada ja hoida meliste seas erinevates Eu- põgusalt oma riiki ja kooli sõidetavana käepäraste va- roopa riikides”. Kahe aasta ning valitud sportlasi. Järg- henditega. Seoses sellega tegevuste sisse mahub muu- neva õhtuse koosviibimise kutsume kõiki suusaspordi hulgas kuus projektikoos- käigus tekitas näitus nii huvilisi üles toetama spet- olekut, neist esimene toimus mõnegi diskussiooni, üks- siaalse rajatallaja soetamist, 5.-8. novembril Saksamaal teise väljapanekuid uuriti millega suusarada paremini Viersenis. Meie koolist osa- huviga. ette valmistada ja hooldada. lesid selles kolm õpetajat Kolmas päev algas kooli Seade maksab 920 €, seni on (Aive Trummal, Kalle Sama- kokandushuviliste valmis- kogunenud 520 eurot 17 toe- rüütel ja Merle Paat) ja kaks tatud tervisliku hommiku- tajalt. Kui soovid samuti oma Aastas on kolm suurt usu- üldse, Luukas alustab Ristija Jumala armastusest.
    [Show full text]
  • Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11
    Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28.
    [Show full text]
  • Karula Rahvuspargi Kogukonnakoosolek Koroonaaja Tingimustes
    KARULA RAHVUSPARGI INFOLEHT NR. 73 SÜGIS 2020 Värbkakud pesitsevad vanades kuusikutes või kuuse-segametsades. Karula värbkaku püüdis fotole Janek Joab. Karula rahvuspargi kogukonnakoosolek koroonaaja tingimustes Kuna pole teada, kas ja kuna koosolekuid lubatakse ja Keskkonnaameti uus struktuur keelatakse, otsustasime sel korral anda Karula rahvuspargis Poollooduslike koosluste seisust toimuvast ülevaate kirjalikult. Seetõttu on Tarupettäi natuke RMK plaanid 2021. aastaks erandlik ja koosnebki peamiselt erinevate ametkondade Üraskikollete kaardistamine kokkuvõtetest, aruannetest ja plaanide tutvustustest. Karu- ja hundijuttu Paberväljaanne ei asenda võimalust koosolekul erinevaid Mure väikeveekogude ja märgalade teemasid arutada. Seepärast palume tekkivad küsimused ja pärast mõtted saata kirjalikult Keskkonnaameti töötajatele või Keskkonnaameti kooskõlastatud pöörduda telefoni teel. Lisaks palume tagasisidet, kas sellisel tegevused 2020. aastal kujul kord aastas ülevaate andmine on huvipakkuv? Või ollakse Keskkonnainspektsiooni ülevaade huvitatud tänapäevastest võimalustest, kus infotunde korraldatakse interneti vahendusel? Kindlasti on plaanis ka kohtumised silmast-silma. Kultuuripärandiga seotud tegevused Karulas 2021. aastal. Ootame huvilisi kolmapäeval, 11. novembril kell 10.00 Ähijärvele, et koos järgmise aasta tegevusi planeerida. 1 Uuest aastast Keskkonnaametis ja keskkonnainfo kättesaadavusest Õhema ja tublima riigi huvides hakkavad metsauuendust, kontrollitakse Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaamet uuest metsakultiveerimismaterjali
    [Show full text]
  • 167 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    167 buss sõiduplaan & liini kaart 167 Võru Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 167 buss liinil (Võru Bussijaam) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Võru Bussijaam: 12:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 167 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 167 buss saabub. Suund: Võru Bussijaam 167 buss sõiduplaan 71 peatust Võru Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 12:10 teisipäev 12:10 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 12:10 Koidula neljapäev 12:10 7b Jüri Tänav, Võru reede 12:10 Linavabrik laupäev Ei sõida 42 Tallinna Maantee, Võru pühapäev Ei sõida Savioru Vagula Vagula, Estonia 167 buss info Soe Kõrts Suund: Võru Bussijaam Soe, Estonia Peatust: 71 Reisi kestus: 170 min Järvere Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Koidula, Järvere, Estonia Linavabrik, Savioru, Vagula, Soe Kõrts, Järvere, Sõmerpalu Hooldekodu, Sõmerpalu, Mällipalu, Sõmerpalu Hooldekodu Varese, Tööstuse, Tinnipalu, Utita, Linnamäe Mõisa, Vallamaja, Estonia Linnamäe, Lõõdla, Palumõisa, Vaabina Tee, Vaabina, Matteuse, Kraavi, Antsla, Keskus, Nässmetsa, Vana- Sõmerpalu Antsla, Kuldre Rist, Kuldre, Kassi, Restu, Madise, Koigu, Kirikuküla, Urvaste, Urvaste Mõisa, Urvaste, Mällipalu Kirikuküla, Nõude, Kuldre, Kuldre Rist, Vana-Antsla, Nässmetsa, Keskus - Kuuseparkla, Antsla, Mööbli, Varese Pärsimäe, Reidle, Kauksi, Rimmi, Litsmetsa, Tsooru, Mustamäe, Lepistu, Roosiku, Viru Küla, Sänna, Tööstuse Sänna-Mäe, Järvepalu, Ahitsa, Nursi, Lompka, Käätso, Kubja, Veskijärve, Laane, Soo, Market, Turu, Tinnipalu Paju, Kesklinn, Võru
    [Show full text]
  • Raamatukogud Võrumaal
    Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Raamatukogud Võrumaal Võru 2011 Koostajad: Inga Kuljus, Ere Raag Toimetaja: Anne Valmas Keeletoimetaja: Kaile Kabun Fotod: Kalle Jõgeva, erakogud Kujundaja: Priit Pajusalu Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Võru Linnavalitsus Hasartmängumaksu Nõukogu Baltic Rural Broadband Project Saateks Eessõna „Mitte midagi pole nii jõuline kui idee, mille aeg on kätte jõudnud." Hea lugeja! (Victor Hugo) Sinu käes on Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu. Alates raamatukogunduse alg- aastatest kuni tänase päevani välja on maakonna raamatukogud olnud pidevas arengus. Kogumiku „Raamatukogud Võrumaal" idee autor on Võrumaa Keskraamatukogu pea- Esimeste raamatukogude asutajaks olid haridusseltsid ning tolleaegsed aktiivsed tegelased raamatukoguhoidja Ere Raag. Eesmärgiks on anda ülevaade praegu Võrumaal tegutsevast 34 olid täis entusiasmi ja usku oma ettevõtmisse. Olulise tõuke raamatukogunduse arengule rahvaraamatukogust. andis haridusministeeriumi rahvahariduspäev Tallinnas 9.–10. novembril 1919, kus tunnistati Kogumiku aluseks on Võrumaa rahvaraamatukogude juhatajate 2003. aastal koostatud vajalikuks asutada rahvaraamatukogud igasse valda, kihelkonda ning linna. 1921. aasta koduloolised ülevaated. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal valmis 2007. aastal jaanuaris tegi haridusministeerium maakoolivalitsustele ettepaneku koostada raamatu- Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav trükis „Raamatukogud Võrumaal", mida kogude võrk ning kaasata sinna seltside ja koolide
    [Show full text]
  • Antsla Valla Arengukava Aastateks 2003-2011 Vastuvõtmine
    Väljaandja: Antsla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 202, 2654 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Vastu võetud 25.11.2003 nr 22 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96; 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõiked 1 ja 3 ning Antsla Vallavolikogu 15. aprilli 2003. a määrusega nr 9 kinnitatud «Antsla valla põhimääruse» (KO 2003, 56, 1387) punktid 26.1.7 ja 63, Antsla Vallavolikogu määrab: 1.Võtta vastu «Antsla valla arengukava aastateks 2003–2011» vastavalt lisale. 2.Tunnistada kehtetuks Antsla Vallavolikogu 10. aprilli 2001. a määrus nr 8 «Antsla valla arengukava vastuvõtmine». 3.Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 4.Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Hele ANGERJÄRV Antsla Vallavolikogu 25. novembri 2003. a määruse nr 22 lisa ANTSLA VALLA ARENGUKAVA 2003–2011 SISSEJUHATUS Strateegiline planeerimine kui omavalitsuse strateegilise juhtimise olulisemaid komponente on üheks peamiseks arenguprotsesside mootoriks. Omavalitsuse arengukava kui strateegiline arengudokument määratleb pikaajalised strateegilised eesmärgid. Arengukava koostamine on protsess, mille käigus esitatakse kohalike elanike aktiivsel osalusel koostatud valla edasist arengut käsitlev kokkulepete süsteem, mis põhineb olemasolevate ressursside võimalikult otstarbekal ja säästlikul kasutamisel (skeem Omavalitsuse strateegiline juhtimine). Skeem 1. Omavalitsuse strateegiline juhtimine Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 1 / 32 Analüüsides, ära kasutades või vältides sisemisi tugevusi-nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte, on võimalik saavutada strateegiliste eesmärkidena määratletud soovitud tulevik.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Antsla Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Ja Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Väljatöötamise Kavatsus
    Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast LISA 2 – ÜLEVAADE ANTSLA VALLAST Antsla valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. Asend 3 2. Asustus ja rahvastik 3 3. Sotsiaalne taristu 6 4. Ettevõtlus 7 5. Puhke- ja külastustaristu 8 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus 9 6.1. Radoonioht 10 7. Kaitstavad loodusobjektid 11 7.1. Kaitsealad 13 7.2. Hoiualad 18 7.3. Kaitsealused liigid 20 7.4. Püsielupaigad 21 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid 22 7.6. Kohalikul tasandil kaitstavad objektid 22 8. Natura 2000 võrgustiku alad 24 9. Vääriselupaigad 29 10. Taimestik ja loomastik 29 10.1. Metsad 29 10.2. Sood 30 10.3. Niidud 30 10.4. Loomastik 30 11. Rohevõrgustik 30 12. Põhjavesi 33 12.1. Põhjavee kaitstus 33 12.2. Hajukoormus 34 12.3. Punktkoormus 35 13. Pinnavesi 35 13.1. Vooluveekogud 37 13.2. Seisuveekogud 39 14. Maaparandussüsteemid 50 15. Üleujutusohuga alad 50 1 Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast 16. Väärtuslik põllumajandusmaa 50 17. Väärtuslik maastik 51 18. Kultuuriväärtused 51 18.1. Kultuurimälestised 51 18.2. XX saj arhitektuuripärandi objektid 55 18.3. Maaehituspärandi objektid 56 18.4. Miljööväärtuslikud alad 57 19. Pärandkultuuri objektid 57 20. Kalmistud 59 21. Maavarad ja maardlad 59 22. Taristu 61 22.1. Teedevõrk 61 22.2. Raudtee 63 22.3. Lennuväli 63 22.4. Vee- ja kanalisatsioonivõrk 63 22.5. Sademevesi 65 22.6. Tuletõrje veevõtukohad 66 22.7. Soojavarustus 66 22.8. Elektrivõrk 66 22.9. Sidevõrk 67 23. Taastuvenergeetika 67 24.
    [Show full text]
  • Võru Maakonna Energiakasutuse Ja Potentsiaalsete Energiaressursside Uuring
    Võru maakonna energiakasutuse ja potentsiaalsete energiaressursside uuring Koostaja: MTÜ Piiriäärne Energiaarendus VÕRU 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 2 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................. 3 Regulatsioonid ja seadusandlik raamistik energiamajanduses ............................................................... 7 Energiasektori regulatsioonid: ............................................................................................................. 7 Võru Maakonna energiamajandusega seotud dokumendid ............................................................. 12 1. VÕRUMAA POTENTSIAALSETE ENERGIARESSURSSIDE UURING .................................... 15 1.1 Hüdroressurss .............................................................................................................................. 17 1.2 Päikeseenergia ressurss ............................................................................................................... 21 1.3 Tuuleenergiaressurss ................................................................................................................... 30 1.4 Biomass ....................................................................................................................................... 33 1.4 Maaressurss ................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Antsla Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    Antsla valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine ARUANNE Tellija: Antsla Vallavalitsus Töö koostaja: OÜ Alkranel Juhtekspert: Alar Noorvee Vastutav täitja: Tanel Esperk Tartu 2010-2012 Antsla valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................5 1. Üldosa ............................................................................................................................7 1.1. Üldplaneeringu eesmärk, vajadus ja üldiseloomustus ................................................7 1.2. Üldplaneeringu seos teiste strateegiliste dokumentidega ...........................................7 1.2.1. Euroopa Liidu planeerigu dokumendid ..............................................................7 1.2.2. Üleriigiline planeering “Eesti 2010” ..................................................................8 1.2.3. Ülevaade Võrumaa ja Antsla valla strateegiliste arengudokumentide eesmärkidest ....................................................................................................................9 2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ................................................................................ 17 2.1. Asukoht .................................................................................................................. 17 2.2. Looduskeskkond ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]