Aastal Pum Tisklus Õ Õ 2007. Aasta Oli Tsooru Kandis Lasterikas
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Kolmapäev, 26. detsember 2007 Tsooru kandi rahva teabeleht nr 27 ------- Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu niiöelda suvetsoorulane, veetes oma puhkust vanaisalt Aastalõpumõtisklus saadud Puiestiku talus, mis asub parginurgas rahva- Jõulupühad on möödas, maja kõrval. Meie koostöö tulemusena on leht läinud ees on aastavahetus. Kui mahukamaks ja sisukamaks, 2007. aastal jõudsime jõulud on tavapäraselt vaik- välja anda tervelt 19 lehenumbrit. Need on Tsooru sed pühad ja enamasti pere- raamatukogus püsivalt nõutud kirjanduse hulgas. Eriti kesksed, siis vana aasta rõõmustab aga fakt, et meie Külalehte loetakse üsna ärasaatmine ja uue aasta usinalt Internetis üle Eesti. Ilmselt on need kunagi vastuvõtmine on palju kära- Tsooru kandist lahkunud inimesed, võib-olla tekib neis rikkam ja seltskondlikum. isegi soov siia tagasi tulla. Siis saaksid nii mõnedki Aastalõpupäevad on alati ka tühjalt seisvad kodukohad elu sisse. mõtiskluste ja kokkuvõtete Minule oli üsna üllatav, et materjali, mida avaldada, tegemise aeg. tuli kokku väga palju. Nii mõnigi kord tuli osa sõnu- meid järge ootama panna või neid tublisti lühendada. 2007. aasta kalendri viimased päevad on käes. On On ju meie Külalehel vaid neli väikest lehekülge! Kui paras aeg heita põgus pilk tehtule, kokku tõmmata tagantjärgi sirvida ilmunud lehti, mõistad, kui lai on mõtted ja plaanid, mida soovitakse uude aastasse kaa- olnud meie lehe teemadering ja kui lähedale oleme sa võtta. Tsooru kandi rahvale ja Külalehe toimetuse- jõudnud iga külainimeseni. Pean siinkohal silmas just le oli lõppev aasta mitmeti edukas, peaasjalikult aga neid kirjutisi, mis rääkisid külainimestest, nende töö- töine. Head ilma ja ilusat vilja- ning rapsisaaki pole dest ja kordaminekutest. Olgu siinkohal näiteks augus- siinkohal vajadust meelde tuletada, see annab end tikuine reportaaž Luhametsa põllumeestest, mis pälvis meeldivalt tunda veel terve 2008. aasta ja kauemgi. rohkesti lugejate kiitust. Tänu Antsla valla volikogu ja Võrumaa Kohaliku Toimetus tänab kõiki, kes lehe tegemisel kaasa lõid, Omaalgatuse programmi toetusele jõudis meie Küla- meile sõnumeid saatsid või juhatasid, kellest või mil- leht paberkandjal iga inimeseni, kes lugemiseks vaid lest kirjutada. Kallis Tsooru kandi rahvas, Külaleht soovi avaldas. Loodetavasti on see nii ka 2008. aastal. soovib oma lugejale toredat ja meeleolukat vana aasta Külalehe toimetajana pean kõige suuremaks kordami- ärasaatmist ja teguderohket 2008. aastat ! nekuks asjaolu, et saime endale hea nõuandja ja asja- Kalle Nurk, tundliku kaastoimetaja Peeter Lastingu näol. Ta on Külalehe toimetaja. 2007. aasta oli Tsooru kandis lasterikas Kristel-Elis Siidra 14. jaanuar Litsmetsa OH SINA VÄIKENE KELM, Janette Sisas 18. jaanuar Tsooru NII MUUTLIK JA SÄRAV SU SILM Birgit Palm 18. märts Litsmetsa SA ISE KUI ILUSAIM ÕIS Anelle Kosman 02. mai Roosiku JA ÜLENI VALLATUST TÄIS ! Kaisa Sulg 22. oktoober Roosiku õNNITLEME JÕULUKUU AUVÄÄRSEID SÜNNIPÄEVALAPSI 97 Berta Hall 01. detsember Litsmetsa Võib olla korraks sa tõsined , 76 Elsa Jaarma 25. detsember Savilöövi mõtlikult peeglisse vaatad 73 Ilse Kalda 06. detsember Piisi 73 Theodor Liebert 10. detsember Litsmetsa ja äkki sa isegi aru ei saa, 70 Linda Mõttus 26. detsember Luhametsa kuhu kadunud on aastad ! Sada aastat Suure -Lahu talu Luhametsa külas põllul kõblates. Emal oli üksi raske peret toita ning Linda pidi 16aastaselt minema tööle Savilöövi tellise- tehasesse, kus ta töötas pensionile jäämiseni. Seal koh- tus ka Haraldiga, kellega on koos elatud juba 52 aastat. Pildil Suure-Lahu esimene 100-aastane elumaja, mis praegu on veel püsti Mäe talus. Fotod Kalle Nurk Linda Mõttus Luhametsa külast on kolmas põlv- kond, kes elab Suure-Lahu talus. Enam kui sada aastat tagasi laiusid siin Tsooru mõisniku metsad. Mõisnik lõikas metsa maha ning müüs maa taludeks. Nii saigi Pildil on Harald ja Linda Mõttus kamina ees jõulude ootel. alguse Luhametsa küla tekkimine. 1908.aastal ostis ka Jakob Kattai seitsme kuldraha eest omale talukoha. Pärast Eesti taasiseseisvumist esitas ka Linda avalduse See oli suur raha. Kiiresti löödi künka otsa üles väike Suure- Lahu tagasi saamiseks. Alates 1999 aastast on ühetoaline onnikene, mis hiljem viidi Piisi külla ning ta talu ühe peretütrena selle teine täisõiguslik peremees. mille palkseinad on tänaseni säilinud Mäe talus. Rah- Kes saab kolmandaks peremeheks? Valik on veel tege- vasuu räägib, et endistel aegadel eraldi Piisi küla ei mata. Töökas perekonnas on sirgunud kaks poega- olnud, olnud ainult üks väga suur Luhametsa küla. Sulev ning Margus. Üksmeelne pere on talu hoidnud nii Suure-Lahu talus asuti kännustikku välja juurima, et korras, et võiks olla kaunite kodude nimistus. Ka 11 saada põllumaad. Jakobi pere kasvas ning vanemale lapselast on töökad. Igal aastal jõulude ajal saab kokku pojale Indrekule eraldati talumaast ühe hobukoha, mis kogu see suur pere. Koos jõuludega tähistatakse pere- on umbes 15 hektarit suurune talukoht. Kuni tänapäe- ema sünnipäeva. Selle aasta jõulud on eriti tähtsad, sest vani mäletavad vanemad inimesd talude suurusi hobu- Linda saab 70aastaseks. kohtade järgi. Jakob ise ehitas uue elumaja mõnisada meetrit kaugemale. Juurde ehitati kõrvalhoone looma- dele, mille katuseks oksad. Savistel Luhametsa maadel kasvas hästi lina, mis tõi talule sisse rikkust. Linaleo- tustiigist võetud savist ehitati suur kõrvalhoone ning uus suur paksude seintega elumaja. Perepoeg Peeter pidas 1934.aastal seal oma pulmad, võttes Vaabinast pärit Berta-Vihelmine naiseks. Tütar Emilie abiellus raudteelasega ning kolis suurlinna Tallinna. Jakob sai veel enne suurte talumurede algust rõõmu tunda Peetri laste, Linda ning kaks aastat noorema Leili, esimestest arenguaastatest. 1940.aastal alanud uus riigikord võõrandas talumaad, samal aastal lahkus jäädavalt Jakob. Sõjakeerises jäi kadunuks perepoeg August ning vahepeal oli surnud ka Peeteri pisipoeg Kalju. Pärast kaheksa aastast koos- elu viis raske haigus noore, 42aastase Peetri, maa- mulda. 1948. aastal asuti Tsooru kandis moodustama kolhoo- Pildil on Linda 60. sünnipäeval oma laste peredega. Linda süles (vasakult) Marko ja Timo.Taga seisavad väiksemad se. Esimene oli Leegeni kolhoos. Linda mäletab hästi lapsed (vasakult) Siim, Tanel, Mikk ja Jane. Jane taga sei- aegu, kui tema kodust sai Leegeni kolhoosi kontor. savad Sirle ning Janek. Tagareas (vasakult) Anna, Sulev, Maad ja hooned anti kolhoosi kasutusse. Talu lauta Margus ja Ülle. Pildil olevatele lastelastele on hiljem juurde toodi üheksa lehma. Olles 12aastane, pidi ta minema sündinud veel Rene, Maive ja Mario. lehmakarja. Järgnevad aastad möödusid karjas vasika- Foto perekond Mõttuse erakogust tega võidu joostes või kuuma päikese käes kolhoosi- Suure-Lahu talu teine peretütar ja siis peol ette lugema. Samas oli ka kinoruum, kus Leili Kattai elab Kobela külas. rahvale filme näidati. Linda oli peres vanem laps. Leili Suured vihmad uhtsid maja ühe saviseina õhukeseks. meelest pidi Linda kui temast Maja hävingu ärahoidmiseks tuli seintele ümber ehitada vanem õde ka rohkem ja raske- vooderdus. Tavaline mööduja ei oska aimatagi, et mat tööd tegema. Nii oli tollal tegemist on savimajaga. taludes kombeks. Lindale jäänud Ema oli õppinud õmblemist ja neil oli oma õmblusma- seetõttu mulje, et ema hoidis sin. Lastele meeldis sellega õmmelda, kuid nad said Leilit rohkem. Veel meenuvad selle eest ka alati pahandada. kolhoosiaegsed tantsupeod nen- Tsooru kandi rahvas tervitab Külalehe kaudu Suure- de kodu suures toas, mis kestsid Lahu talu tegusat peret ja soovib neile õnne ja tervist hommikuni. Nemad pidid alati luuletusi pähe õppima uuel aastal. Kalle Nurk Külaleht käis telestaar Silveril külas selgeks õpitud. Tubli tüdruk saab järgmise aasta 14. jaanuaril aastaseks. Silver juhatas mind avarasse elutuppa, kus olid kohad sisse võtnud Kristel-Elise vanaema Esta, tädi Heret ja muidugi selle loo „peasüüdlane“ Eleri. Kuna kõigil oli teguderohke päev seljataga, asusin kohe asja juurde. Läbi küsimuste ja vastuste ning meeldivate meenutuste sain väikese ülevaate Silveri ja Eleri senisest elust ning tulevikuplaanidest. Iseenesestmõistetav, et kõige roh- kem huvitas mind see, kuidas nad kokku said. Jooksid mul ju kogu aeg vaimusilma ees telesaatest nähtud sündmused ja pildid. Silver on oma peres pesamuna, tal on vanem õde ja kaks venda. Ema-isa hoolitseva käe all ja õe-vendade seltsis möödus Silveri lapsepõlv pea märkamatult, ko- Pildil on Silver koos oma kaasa Eleri ja tema tütre dus kõigis töödes kaasalöömine oli iseenesestmõistetav. Kristel-Elisega. Foto Kalle Nurk Silveri isa oli kolhoosi metsavaht. Võib arvata, et tema Kanal 2e telesaade „Maamees otsib naist“ tekitas poegadest oleks mõni kindlasti hakanud metsameheks, enneolematut suurt huvi just Võrumaal, sest mitu kuid raske haigus viis isa liiga varakult oma pere juu- peigmehekandidaati oli Lõuna-Eestist pärit. Tänu saa- rest. Lasterikka pere toitmine ja laste suureks kasvata- tele sai üleriigiliselt tuntuks ka Kaika kandi Mähkli mine jäi ema Vilma õlgadele. Silver lõpetas 1997.aas- küla Hauka talu noorperemees Silver Dräbtšinski. Sel tal Vana-Antsla tehnikumi ehituse erialal ja hakkas sügisel, kui pimedatel pühapäevaõhtutel televaatajad palksaunu ehitama, kuid siis halvenes ka ema tervis ja elasid kaasa kesksuvisele naiseotsimiseloole ja mõis- Silver tuli koju ning võttis talupidamise enda peale. tatasid, kas ta valib Ülle või Margoti, oli Silver ise ju- Piimatalu sai alguse 1999.aastal, kui lüpsma tulid ka- ba naaberkülast leidnud oma õige ja praeguse kaasa, heksa mullikat, mis olid ise vasikatest