Neljapäev, 9. oktoober 2008 Tsooru kandi rahva teabeleht

nr 42 ------Tsooru mõis, , , , , Savilöövi, ,

Tsooru park on nüüd kohaliku kaitse all Vallavolikogu 16. septembri koosolekul oli line inventuur ja sel kevadel ka esimene suurem kor- muude teemade kõrval päevakorras ka Tsooru pargi rastustöö. Kõnesoleval viimasel volikogu koosolikul küsimus. Viimasel aastal on nii vallavalitsuses kui ka kinnitati ka Tsooru pargi kaitse-eeskiri. Külaleht tahab volikogus korduvalt arutatud, mida teha Tsooru kor- mõnes kevadpoolses numbris seda eeskirja pikemalt ja rastamata ja räämas vana mõisapargiga. Astutud on kommenteeritult tutvustada. Kaitse- eeskiri on iseene- ka mitmeid konkreetseid samme. Näiteks on välja sest küll vajalik dokument, kuid paberiga pargi elu ja töötatud pargi kasutamise eeskiri, sel kevadel telliti kaitset ei korralda. Järgmiseks sammuks peaks olema asjatundjalt pargipuude ülevaatus, mille alusel raiuti pargi eest vastutava inimese leidmine. Külaleht teeb välja palju kuivanud ja võsana sirgunud puid. ettepaneku võtta tööle pargivaht, umbes nii, nagu pea- Külaaktiivi ärgitusel tuli kokku hulk vabatahtlike abi- linnas asuv valitsus on tööle võtnud saarevahid. Vil- lisi, kes koristasid lehti ja prahti kõige nähtavamatelt sandi, Abruka, Ruhnu, Hiiumaa ja teiste saarte saare- kohtadelt. Pargi ja Tsooru keskuse üldmulje on veidi vahtidest on lehtedes palju juttu olnud, nende töö on paranenud, sest külast läbisõitjate silma all pole enam leidnud tunnustust ja osutunud vajalikuks. Ka Tsoorus murdunud puid, risuhunnikuid ja olmeprügi. elab mitu vastava oskuse ja haridusega inimest, kes Kaks aastat tagasi korraldatud külaelanike küsitlus tõi võiksid ja suudaksid pargivahi ülesandeid täita. välja, et enim häirib inimesi just Tsooru keskuse Imelik on mõelda, et Nõukogude okupatsiooni ajal, kaupluste ja nendega piirneva pargi korrastamata nii nagu meil nüüd viimast poolsajaandit nimetatakse, ümbrus. Esimesed sammud kultuursema elukeskkon- oli Tsoorus kolhoos, kes korraldas pargi eest hoolitse- na loomisel on küll tehtud, kuid vaja oleks teha palju mise, see tegevus oli iseenestmõistetav, pealegi oli rohkem. See tõttu olidki viimasel volikogu istungil park ka riikliku looduskaitse all. taas päevakorras Tsooru pargiga seonduvad küsimu- Praegu, kus kolhoosi sed. Siinkohal on heameel tõdeda, et Külaleht on ko- enam ei ole ja keegi ei halikul valupunktil püsivalt silma peal hoidnud, meie sunni parki hooldama, lugejad on teinud mitu ettepanekut, kuidas tagada pa- on see töö ka tegemata. rem heakord ja pargi säilimine. Kõik need ettepane- Viimased kümme aastat kud tuleb taas kaalumisele võtta seoses asjaoludega, on pargi korrastamise et käesoleval volikogu istungil sai pargi olemasolu mõneti oma mureks võ- õigusliku aluse. tnud Tsooru Maanaiste Antsla vallavolikogu 16. septembri 2008 määru- Selts, kes kevadeti on sega nr 10 on Tsooru park võetud kohaliku oma- püüdnud korda luua ja valitsuse kaitse alla. Tuleb välja, et hulk aastaid oli puhtust hoida. Kuid meie park ametlikult eikellegi oma, sest Võru maava- sellest on abi olnud vaid nema 15. mai 2001. korraldusega oli Tsooru park väl- hetkeks, hooldustööd ja arvatud kohaliku tähtsusega parkide nimistust. tuleks teha aasta läbi. Teiste sõnadega, põlised pargipuud kui niisugused Vähese hoolduse tõttu olid kaitseta, võrdses olukorras kõigi siinkandi kasva- on pargi olukord järjest vate puudega. Praeguseks on Eesti Vabariigi valitsus halvemaks läinud, see on igaühele silmaga näha ja andnud nõusoleku, mille alusel Antsla Vallavalitsus ninaga tunda. Külaleht võtab pargiteema kevadpoole munitsipaliseeris Tsooru pargi maa, nüüdseks on siis taas tähelepanu alla. viimase volikogu otsusega kohaliku kaitse alla võetud Kalle Nurk ka pargipuud. Juba varem on tehtud pargipuude osa- Tsooru endise ja tänase kirjakandja vestlus 1. osa

Viiskümmend aastat tagasi vedas Tsoorus suviti daselt, mistõttu tekkisidki igasugused jutud. Nüüd, posti praegune pensionär Peeter Lasting. Ta teenis kus ümberkorraldused on jõus üle kolme kuu, on sel moel lisa talvisele koolirahale. Tänane Tsooru näha, et posti kättesaamine on kindel, pealegi osutab kandi rahva kirjakandja on Liidia Väits, kes on Tsooru postkontor ja selle väga tähelepanelik ning selles ametis varsti kuus aastat. Järgnevas pakub abivalmis perenaine Luule Kask endiselt kõiki posti- Külaleht oma lugejatele vana ja noore kirjakandja teenuseid peale ajalehtede ja kirjade kojukande. vestluse. Liidia: Antsla postkontoris on töö hästi korraldatud, posti sorteerimiseks ja väljakandeks ettevalmistami- Peeter : Kuidas sa ise oma ametit kõige meelsamini seks on ruumi küllalt. Ka on head riiulid, kuhu posti kutsud, kas postiljon, postimees, postikandja, kirja- sorteerida. Kohe ei taha mõeldagi, kuidas Tsoorus sai kandja või veel mõnel muul moel. kaupluse kitsikuses nurgas seda tööd aastaid tehtud. Liidia: Pole ise kunagi selle peale mõelnud. Tööle- Peeter: Ka mina kui lehetellija ja muidu Eesti Posti pingus on kirjas, et võtan enda peale autojuht-kirja- klient olen väga rahul. Panin oma talu teeotsa post- kandja kohustused. kasti, kus minu lemmikajaleht Postimees on iga päev Peeter: Tuleb välja, et sinu ametinimetuse puhul on nii kell 10.30 olemas. Mul on selleks ajaks valmis ka Eesti Post teinud head tööd, sest keeleteadlased soo- värske kuum kohv ja siis algabki pensionäri päeva vitavad kasutada ilusat eestikeelset ja kaua kasutusel kõige tähtsam aeg ehk mõnusad hetked värske ajalehe olnud sõna kirjakandja. Sõna postipoiss on kõigile seltsis. teada ühest rahvalikust laulust ja tähendab möödani- Liidia: Jah, kõik ei ole nii tublid peremehed kui sina. kust tuntud postijaama kutsarit. See viimane nimetus Minu kõige suurem tööprobleem ongi lagunenud, ei sobi sulle kuidagi, sest vajutad sa ju vaheldumisi ajast ja arust postkastid või hoopiski nende puudu- kahe võimsa Volkswageni gaasipedaalile ja sinu kii- mine. Vene ajal olid ajalehed õhukesed, mistõttu va- rus teel on postipoisi omast üle kümne korra suurem. nadel postkastidel on pilud kitsad. Praegused suured Keelemehed ei soovita kasutada ka sõna postiljon, ja paksud lehed ei lähe sealt sisse, toppimine võtab sest see tuleneb prantsuskeelsest sõnast postillon ja aega, lõhub lehti ja minu käsi. Mul on ligi 160 post- tähendab nii postipoissi kui ka postimeest. Pealegi kasti läbi käia, just ebasõbralikud postkastid röövivad tuli postiljon nõukaajal meie keelepruuki just vene- minu tööaega. keelse asjaajamise kaudu. Liidia: Ilusa eesti keele seisukohalt on kirjakandja minu ameti puhul muidugi kõige õigem nimetus, kuid sõna-sõnalt võttes on see kõige kitsam määratlus, kõi- ge väiksemapiirilisem mõiste. Lisaks kirjadele vean ma postkastidesse ka ajalehti, reklaamlehti, partei- lehti, müün postivahendeid, võtan vastu lehetellimusi ja kõige tagatipuks maksan välja ka pensioneid. Peeter: Kui nii laialt võtta, siis oled sa sisuliselt ASi Eesti Post klienditeenindaja. Keegi sind vist Tsoorus küll klienditeenindajaks kutsuma ei hakka, see oleks veider. Las siis igaüks kutsub sind oma nimega, kas siis kirjakandja, postimees või postiljon. Öeldakse, et heal lapsel mitu nime. Liidia: See viimane variant meeldiks ka mulle endale kõige rohkem, ametlikult olen ikkagi edasi autojuht- kirjakandja. Liidia tööpäev Peeter: Suve hakul oli rahva seas väike paanika, algab kell 8.30 räägiti, et Tsoorust kaob postkontor ära, et posti ei väljasõiduga Tsoorust, seejärel poolteist tundi posti saa enam Tsoorust kätte ja et see hakkab käima Ants- sorteerimist Antslas ja ongi aeg ots tagasi Tsooru last. Ilmselt ei teavitanud Eesti Post rahvast küllal- poole keerata, ees ootab 160 tühja postkasti. Foto: Kalle Nurk Peeter: Ja seetõttu tuleb paljudel ka kauem posti ilus hoone lõhuti, praegu oleks seda saanud kergesti oodata, see jõuab hiljem kohale. Kuid siinkohal ei saa restaureerida. Postiautot oodates uurisime tihti seda ütlemata jätta, kui palju on minu töötamise ajaga võr- puude varjus puhkavat romantilist aidahoonet. reldes ehk viiekümne aastaga elu edasi läinud. Sina Tollal tuli postiautot sageli oodata tundide viisi. Kirja- teed praegu üksi kogu selle töö, mida toona tegid viis kandjatel polnud aga kunagi igav, sest juttu jätkus. inimest. Mäletan, et Roosiku piirkonnas oli postive- Ilmselt oli see seltskond kõige paremini kursis koha- daja Juhan Haltsonen, Luhametsas Agnes Kookmaa, liku eluga, sest oldi niiöelda esimesed pealtnägijad. Pulsti-Kikkaoja kandis Amanda Rood, Tsooru kesku- Vaheldust tõi ka telefonisti jutu pealtkuulamine, kes ses ja Viirapalus Valve Pill, Tsooru keskuses ja Savi- kõnede soovijaid käsitsi ühendas. Väga tihti tüüdati löövi kandis Meeta Lasting. Kõik käisid jala, ainult telefonineiut, et ta helistaks ja küsiks, kui kaugel on Haltsonen sõitis jalgrattaga ja Kookmaa käis vahel postiauto, kas juba Varstus või Kõrgepalus. hobuse ja vankriga. Tagantjärgi on huvitav meenutada, et neil pikkadel ootamise tundidel ei räägitud kunagi poliitikast, ka siivutuid jutte ei kuulnud. Nende sunnitud koosviibi- miste kangelane oli Juhan Haltsonen, väikest kasvu ja väga elavaloomuline mees. Ta oli ingerisoomlane, en- ne sõda elanud Leningradi oblastis. Ta oli hästi ära õppinud eesti keele, omapärane aktsent oli meeldiv. Juhan oli maailma ja inimesi näinud mees, Tsooru kolkaküla inimestel oli põnev kuulata elust Venemaal. Juhani nalja - ja vigurjuttude varasalv oli põhjatu. Liidia: Sinu jutustust ja vanu fotosid oli huvitav kuulata- vaadata. Mina küll ei saa praegu kusagil tun- dide viisi juttu ajada, kogu aeg on kõva tamp peal. Pealegi pole kellegagi juttu ajada, sest ma suhtlen ju ainult postkastidega. Peeter: Minu ajal jooksis elu aeglasemalt, kuid selle eest oldi terve päev tegevuses, õhtust tundide viisi teleri eest istumist ju polnud. Mina olin suviti ametis isegi kahe koha peal. Vedasin poole ema postiringist ja olin telefonineiu puhkuse Foto: Peeteri erakogu ajal tema asendaja. Sidejaoskond lõpetas töö kell kaks, telefonikeskjaam kell viis. Ilusatel juulipäevadel Viiskümmend aastat tagasi kutsuti postkontorit oli lausa piin istuda üksi kella viieni ja kõnesoove täi- ametlikult sidejaoskonnaks, mis on näha ka juures- ta. Kell viis ühendasin kolhoosi esimehe ja partorgi olevalt fotolt. See on eesti keeles võõras nimetus, ol- telefoni Võru keskjaamaga ja misjärel sain tulema. les otsetõlge venekeelsest otdelenie svjazi. Nõukaaja Ja usud sa või mitte, kuid õhtul sõitsin veel koos teiste mälestusena püsib see nimetus veel paljude kõne- poistega jalgrattal Lepistu kooli alla Mustjõkke uju- pruugis, kirjalikes tekstides on selle kasutamine eba- ma. Praegused noored logelevad poe juures või tiiru- soovitav. Pildil teevad postiautot oodates aega para- tavad rolleritega pargiteedel, seda on mul imelik jaks kirjakandjad Meeta Lasting (vasakul) ja Agnes vaadata. Kookmaa. Liidia: Ma olen tähele pannud, et sa sõidad jalgrattaga Pildil asuva postkontori ruum asus sõjaeelses valla- ka praegugi, autot pole ostnud. Kuid eks jalgrattasõit majas, kus nõukogude ajal oli sees jaoskonnahaigla. ole ka palju tervislikum kui autorooli keeramine, sina Suure hoone tagaküljel ühes nurgatoas asuski side- oma tervise üle ju ei kurda. jaoskond ja telefonikeskjaam. Ka praegu on see uhke punasest tellisest hoone alles ja asub Tsooru-Roosiku / Järgneb/ tee ääres, olles kasutuses ühe perekonna eramuna. Teisel pool teed oli imeilus väike tellisäärtega maa- kivist seintega magasiait, mille üks kommunistlik funktsionäär lasi maha lõhkuda, kuna selle lagunenud sindlikatus häirivat möödasõitjate ilumeelt. Paljudel, sealhulgas minul on väga kahju, et see romantiline ja Tsooru seltsingutel uueks aastaks lennukad plaanid Tsooru rahva järjekordne tegus aasta on jõudnud Pärast seda, kui Koidukiirte poolt ellukutsutavad ringid viimasesse veerandisse. Õige aeg on alustada mõt- on ilusti tööle saanud, on neil kavas korraldada ka muid tetalgutega, mida korda saata tuleval aastal. See oli- üritusi. Halvemas olukorras on endiselt tsooru spordi- gi üheks põhjuseks, miks möödunud esmaspäeva, lembeline rahvas, kus välja kujunemata spordiaktiiv 29. septembri õhtusel tunnil tulid Tsooru raamatu- ehk oma tuumik. Seetõttu peab igaüks ise otsima endale kokku nõu pidama algul Tsooru Maanaiste Seltsi sobiva tegevuse. Tulevikusõbralikum on Tsooru noorte liikmed ja mõni tund hiljem MTÜ Tsooru Koidu- elu, sest vallas on selleks palgale võetud noortejuht. kiired juhatus. Samuti jätkub tuleval aastal Tsooru noortekeskuse väl- jaehitamine. Teadmata, kuidas katta tuleva aasta üritused raha- liselt, panid Koidukiired kokku tiheda aastaplaani. Ainult rõõmu saab tunda Tsooru eakate seltsi Kõigepealt langetati paljudele tsoorulastele vaba aja „Elulõng“ üle, kelle tegevus on saanud ilusti tuule veetmise suhtes otsus- peagi hakkavad MTÜ Tsooru purjedesse. Tänu sellele ei tundugi paljudele lähenev Koidukiired eestvedamisel uuesti tööle näitering, vanadusepõlv nii sünge. Nüüd on, kuhu minna, mida lauluring ja tantsuring. Algusajad on küll veel paika teha ja kellega koos olla. panemata, kuid juhendajatega kokkulepped sõlmi- Ka Külaleht omalt poolt otsib lahendusi, et ka tuleval tud. aastal näeks päevavalgust Tsooru rahva häälekandja ja Ive Ruusamäe ootab lauluringi nii endisi kui ka uu- et see jõuaks koju iga tellija lauale. Kel aga pole võima- si liikmeid. Laine Keerov otsib juba uusi näitemän- lik lehte omalt poolt rahaliselt aidata, võib kasutada ge, mida õppima hakata. Kavas on õppida isegi mitu Interneti teenust, sest jätkame ka edaspidi oma kodu- pala, et võimalikult palju rahvast saaks lavalaudadel lehe Internetti ülesriputamist. kaasa lüüa. Laine osutus ka väljavalituks, kes kutsu- Siinjuures on õige aeg vabandust paluda neilt inimes- ti Tallinnasse harrastusnäitemängu lavastajate ühek- telt, kes võtsid 27. septembril tee jalge alla, et osaleda sapäevalisele jätkukursusele. Kalle Nurk viibis 5. eelmises Külalehes rutakalt väljakuulutatud Roosiku oktoobril Tartus tantsujuhtide koolitusel, kus õpetati kooliõuel toimuval Sügislaadal. Teatavasti pandi sel järgmisel aastal Tallinnas toimuva üldtantsupeo kevadel Lepistu kool kinni. Kirjutasime sel puhul Kü- tantse. Tsoorulastel on veel viimane aeg selgusele lalehes, et sel sündmusel on kohalikule elule kaugele- jõuda, kes soovivad konkureerida tantsupeole pääse- ulatuvad tagajärjed. Laada ärajäämine ongi üks selline miseks. Igatahes tantsuringid alustavad peagi suure tagasilöök, sest koht ei tõmba enam. Igaks juhuks ko- peo repertuaari õppimist. Kahjuks on tantsurühma- hale tulnud laadalised said aga meeldiva elamuse osa- des palju täitmata vabu kohti. Kuhu on kadunud liseks- vana koolimaja on ilusti alles, kooliõue muru tsoorulaste rahvatantsuhuvi?! Jonni ei taheta jätta ka hooldatud. Loodame kogu hingest, et koolimaja ärkab Tsooru kapellile elu sisse puhumises. Paar ponnis- uues rakenduses taas ellu. tust on küll karile jooksnud, kuid uued lootussäde- med jälle pea kohal. Äkki sel aastal õnnestub! KL

ÕNNITLEME OKTOOBRIKUU SÜNNIPÄEVALAPSI 90 Amanda-Marie Alamets 67 Evi Laidver 53 Liidia Saaremägi 87 Õie Alasoo 65 Olev Otsus 52 Kalev Udras 78 Kalju Jänes 60 Helgi Kikas 52 Mati Talja 76 Asta Kalanüp 60 Lehte Tammiksaare 52 Aivar Jõevere 76 Aino Niilus 59 Aime Pärna 51 Esper Horg 75 Endel Niilus 59 Laine Bergmann 50 Kersti Kroonmäe 74 Arnold Püvi 58 Helju Soikka 50 Eduard Harro 72 Tiiu Jänes 54 Sirje Kruus Toimetaja Kalle Nurk tel: 5193 0084

Kuulutused ja kaastööd : [email protected] Tsooru kandi rahva teabeleht Trükiarv : 35 tellijat Väljaandja MTÜ Tsooru Koidukiired Külaleht Internetis:www.antsla.ee/tsoorukant/