Tsooru Park on N D Kohaliku Kaitse All Üü
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Neljapäev, 9. oktoober 2008 Tsooru kandi rahva teabeleht nr 42 ------- Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu Tsooru park on nüüd kohaliku kaitse all Antsla Vallavolikogu 16. septembri koosolekul oli line inventuur ja sel kevadel ka esimene suurem kor- muude teemade kõrval päevakorras ka Tsooru pargi rastustöö. Kõnesoleval viimasel volikogu koosolikul küsimus. Viimasel aastal on nii vallavalitsuses kui ka kinnitati ka Tsooru pargi kaitse-eeskiri. Külaleht tahab volikogus korduvalt arutatud, mida teha Tsooru kor- mõnes kevadpoolses numbris seda eeskirja pikemalt ja rastamata ja räämas vana mõisapargiga. Astutud on kommenteeritult tutvustada. Kaitse- eeskiri on iseene- ka mitmeid konkreetseid samme. Näiteks on välja sest küll vajalik dokument, kuid paberiga pargi elu ja töötatud pargi kasutamise eeskiri, sel kevadel telliti kaitset ei korralda. Järgmiseks sammuks peaks olema asjatundjalt pargipuude ülevaatus, mille alusel raiuti pargi eest vastutava inimese leidmine. Külaleht teeb välja palju kuivanud ja võsana sirgunud puid. ettepaneku võtta tööle pargivaht, umbes nii, nagu pea- Külaaktiivi ärgitusel tuli kokku hulk vabatahtlike abi- linnas asuv valitsus on tööle võtnud saarevahid. Vil- lisi, kes koristasid lehti ja prahti kõige nähtavamatelt sandi, Abruka, Ruhnu, Hiiumaa ja teiste saarte saare- kohtadelt. Pargi ja Tsooru keskuse üldmulje on veidi vahtidest on lehtedes palju juttu olnud, nende töö on paranenud, sest külast läbisõitjate silma all pole enam leidnud tunnustust ja osutunud vajalikuks. Ka Tsoorus murdunud puid, risuhunnikuid ja olmeprügi. elab mitu vastava oskuse ja haridusega inimest, kes Kaks aastat tagasi korraldatud külaelanike küsitlus tõi võiksid ja suudaksid pargivahi ülesandeid täita. välja, et enim häirib inimesi just Tsooru keskuse Imelik on mõelda, et Nõukogude okupatsiooni ajal, kaupluste ja nendega piirneva pargi korrastamata nii nagu meil nüüd viimast poolsajaandit nimetatakse, ümbrus. Esimesed sammud kultuursema elukeskkon- oli Tsoorus kolhoos, kes korraldas pargi eest hoolitse- na loomisel on küll tehtud, kuid vaja oleks teha palju mise, see tegevus oli iseenestmõistetav, pealegi oli rohkem. See tõttu olidki viimasel volikogu istungil park ka riikliku looduskaitse all. taas päevakorras Tsooru pargiga seonduvad küsimu- Praegu, kus kolhoosi sed. Siinkohal on heameel tõdeda, et Külaleht on ko- enam ei ole ja keegi ei halikul valupunktil püsivalt silma peal hoidnud, meie sunni parki hooldama, lugejad on teinud mitu ettepanekut, kuidas tagada pa- on see töö ka tegemata. rem heakord ja pargi säilimine. Kõik need ettepane- Viimased kümme aastat kud tuleb taas kaalumisele võtta seoses asjaoludega, on pargi korrastamise et käesoleval volikogu istungil sai pargi olemasolu mõneti oma mureks võ- õigusliku aluse. tnud Tsooru Maanaiste Antsla vallavolikogu 16. septembri 2008 määru- Selts, kes kevadeti on sega nr 10 on Tsooru park võetud kohaliku oma- püüdnud korda luua ja valitsuse kaitse alla. Tuleb välja, et hulk aastaid oli puhtust hoida. Kuid meie park ametlikult eikellegi oma, sest Võru maava- sellest on abi olnud vaid nema 15. mai 2001. korraldusega oli Tsooru park väl- hetkeks, hooldustööd ja arvatud kohaliku tähtsusega parkide nimistust. tuleks teha aasta läbi. Teiste sõnadega, põlised pargipuud kui niisugused Vähese hoolduse tõttu olid kaitseta, võrdses olukorras kõigi siinkandi kasva- on pargi olukord järjest vate puudega. Praeguseks on Eesti Vabariigi valitsus halvemaks läinud, see on igaühele silmaga näha ja andnud nõusoleku, mille alusel Antsla Vallavalitsus ninaga tunda. Külaleht võtab pargiteema kevadpoole munitsipaliseeris Tsooru pargi maa, nüüdseks on siis taas tähelepanu alla. viimase volikogu otsusega kohaliku kaitse alla võetud Kalle Nurk ka pargipuud. Juba varem on tehtud pargipuude osa- Tsooru endise ja tänase kirjakandja vestlus 1. osa Viiskümmend aastat tagasi vedas Tsoorus suviti daselt, mistõttu tekkisidki igasugused jutud. Nüüd, posti praegune pensionär Peeter Lasting. Ta teenis kus ümberkorraldused on jõus üle kolme kuu, on sel moel lisa talvisele koolirahale. Tänane Tsooru näha, et posti kättesaamine on kindel, pealegi osutab kandi rahva kirjakandja on Liidia Väits, kes on Tsooru postkontor ja selle väga tähelepanelik ning selles ametis varsti kuus aastat. Järgnevas pakub abivalmis perenaine Luule Kask endiselt kõiki posti- Külaleht oma lugejatele vana ja noore kirjakandja teenuseid peale ajalehtede ja kirjade kojukande. vestluse. Liidia: Antsla postkontoris on töö hästi korraldatud, posti sorteerimiseks ja väljakandeks ettevalmistami- Peeter : Kuidas sa ise oma ametit kõige meelsamini seks on ruumi küllalt. Ka on head riiulid, kuhu posti kutsud, kas postiljon, postimees, postikandja, kirja- sorteerida. Kohe ei taha mõeldagi, kuidas Tsoorus sai kandja või veel mõnel muul moel. kaupluse kitsikuses nurgas seda tööd aastaid tehtud. Liidia: Pole ise kunagi selle peale mõelnud. Tööle- Peeter: Ka mina kui lehetellija ja muidu Eesti Posti pingus on kirjas, et võtan enda peale autojuht-kirja- klient olen väga rahul. Panin oma talu teeotsa post- kandja kohustused. kasti, kus minu lemmikajaleht Postimees on iga päev Peeter: Tuleb välja, et sinu ametinimetuse puhul on nii kell 10.30 olemas. Mul on selleks ajaks valmis ka Eesti Post teinud head tööd, sest keeleteadlased soo- värske kuum kohv ja siis algabki pensionäri päeva vitavad kasutada ilusat eestikeelset ja kaua kasutusel kõige tähtsam aeg ehk mõnusad hetked värske ajalehe olnud sõna kirjakandja. Sõna postipoiss on kõigile seltsis. teada ühest rahvalikust laulust ja tähendab möödani- Liidia: Jah, kõik ei ole nii tublid peremehed kui sina. kust tuntud postijaama kutsarit. See viimane nimetus Minu kõige suurem tööprobleem ongi lagunenud, ei sobi sulle kuidagi, sest vajutad sa ju vaheldumisi ajast ja arust postkastid või hoopiski nende puudu- kahe võimsa Volkswageni gaasipedaalile ja sinu kii- mine. Vene ajal olid ajalehed õhukesed, mistõttu va- rus teel on postipoisi omast üle kümne korra suurem. nadel postkastidel on pilud kitsad. Praegused suured Keelemehed ei soovita kasutada ka sõna postiljon, ja paksud lehed ei lähe sealt sisse, toppimine võtab sest see tuleneb prantsuskeelsest sõnast postillon ja aega, lõhub lehti ja minu käsi. Mul on ligi 160 post- tähendab nii postipoissi kui ka postimeest. Pealegi kasti läbi käia, just ebasõbralikud postkastid röövivad tuli postiljon nõukaajal meie keelepruuki just vene- minu tööaega. keelse asjaajamise kaudu. Liidia: Ilusa eesti keele seisukohalt on kirjakandja minu ameti puhul muidugi kõige õigem nimetus, kuid sõna-sõnalt võttes on see kõige kitsam määratlus, kõi- ge väiksemapiirilisem mõiste. Lisaks kirjadele vean ma postkastidesse ka ajalehti, reklaamlehti, partei- lehti, müün postivahendeid, võtan vastu lehetellimusi ja kõige tagatipuks maksan välja ka pensioneid. Peeter: Kui nii laialt võtta, siis oled sa sisuliselt ASi Eesti Post klienditeenindaja. Keegi sind vist Tsoorus küll klienditeenindajaks kutsuma ei hakka, see oleks veider. Las siis igaüks kutsub sind oma nimega, kas siis kirjakandja, postimees või postiljon. Öeldakse, et heal lapsel mitu nime. Liidia: See viimane variant meeldiks ka mulle endale kõige rohkem, ametlikult olen ikkagi edasi autojuht- kirjakandja. Liidia tööpäev Peeter: Suve hakul oli rahva seas väike paanika, algab kell 8.30 räägiti, et Tsoorust kaob postkontor ära, et posti ei väljasõiduga Tsoorust, seejärel poolteist tundi posti saa enam Tsoorust kätte ja et see hakkab käima Ants- sorteerimist Antslas ja ongi aeg ots tagasi Tsooru last. Ilmselt ei teavitanud Eesti Post rahvast küllal- poole keerata, ees ootab 160 tühja postkasti. Foto: Kalle Nurk Peeter: Ja seetõttu tuleb paljudel ka kauem posti ilus hoone lõhuti, praegu oleks seda saanud kergesti oodata, see jõuab hiljem kohale. Kuid siinkohal ei saa restaureerida. Postiautot oodates uurisime tihti seda ütlemata jätta, kui palju on minu töötamise ajaga võr- puude varjus puhkavat romantilist aidahoonet. reldes ehk viiekümne aastaga elu edasi läinud. Sina Tollal tuli postiautot sageli oodata tundide viisi. Kirja- teed praegu üksi kogu selle töö, mida toona tegid viis kandjatel polnud aga kunagi igav, sest juttu jätkus. inimest. Mäletan, et Roosiku piirkonnas oli postive- Ilmselt oli see seltskond kõige paremini kursis koha- daja Juhan Haltsonen, Luhametsas Agnes Kookmaa, liku eluga, sest oldi niiöelda esimesed pealtnägijad. Pulsti-Kikkaoja kandis Amanda Rood, Tsooru kesku- Vaheldust tõi ka telefonisti jutu pealtkuulamine, kes ses ja Viirapalus Valve Pill, Tsooru keskuses ja Savi- kõnede soovijaid käsitsi ühendas. Väga tihti tüüdati löövi kandis Meeta Lasting. Kõik käisid jala, ainult telefonineiut, et ta helistaks ja küsiks, kui kaugel on Haltsonen sõitis jalgrattaga ja Kookmaa käis vahel postiauto, kas juba Varstus või Kõrgepalus. hobuse ja vankriga. Tagantjärgi on huvitav meenutada, et neil pikkadel ootamise tundidel ei räägitud kunagi poliitikast, ka siivutuid jutte ei kuulnud. Nende sunnitud koosviibi- miste kangelane oli Juhan Haltsonen, väikest kasvu ja väga elavaloomuline mees. Ta oli ingerisoomlane, en- ne sõda elanud Leningradi oblastis. Ta oli hästi ära õppinud eesti keele, omapärane aktsent oli meeldiv. Juhan oli maailma ja inimesi näinud mees, Tsooru kolkaküla inimestel oli põnev kuulata elust Venemaal. Juhani nalja - ja vigurjuttude varasalv oli põhjatu. Liidia: Sinu jutustust ja vanu fotosid oli huvitav kuulata- vaadata. Mina küll ei saa praegu kusagil tun- dide viisi juttu ajada, kogu aeg on kõva tamp peal. Pealegi pole kellegagi juttu ajada, sest ma suhtlen