DOCSLIB.ORG

Nr 101 Tsooru Näitering

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Laupäev, 22. november 2014 Tsooru kandi rahva teabeleht nr 101 Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu Vabaduspark jälle Tsooru näitering pildis Tsooru näiteringi tegevusest küündivad andmed 20. Kahtlemata võib Tsooru kandis viimase kuu üheks täht- sajandi algusesse, kui Tsooru Haridusselts püüdis samaks ja suurimaks sündmuseks lugeda 11. novembril sammu pidada Luhametsa küla näitlejatega. Nii on Roosiku külas Kaitseliidu Võrumaa maleva uute liikmete näitlemine tsoorulastele läbi põlvkondade üpris tuge- vandetõotuse andmist. valt sisse juurdunud. Ajalugu tegi justkui väikese tagasivaate, kui teisipäeva õhtul enne kella kuut rivistusid kaitseliitlased Lepistu koo- limaja õuele. Siit suunduti, tõrvikud käes, kolonnis sõduri- tele kohase muusika saatel õueküünaldega valgustatud teed mööda Lepistu kooli parki. Mööduti mälestuskivide rivist, mille paigaldanud Lepistu kooli lõpuklasside õpila- sed. Noorkaitseliitlaste sihtpunktiks oli sel korral Vaba- dussõjas langenute mälestuseks paigaldatud kivi, mis oli samuti valgustatud elava tulega. Tsooru näitering 1961. aastal karnevalikostüümides. Pildid Helgi Jõgeva erakogust Helgi Jõgeva meenutab: Kui asusin tööle J. M. Sverdlovi nimelisse kolhoosi, on algusaastatest hästi meeles tsoorulastest näitlejate järjekordne esietendus. Rahvast oli saali kogunenud nii palju, et minule iste- kohta ei jätkunud. Imetlesin tol korral lava, mis ku- Seljaga koolimaja poole, vaade 11. novembril 1918. jundatud palkmaja seina meenutavate kulissidega. aastal loodud Eesti Kaitse Liidu mõned aastad hiljem Hiljem sain teada, et need oli valmistanud kunstni- vabaduse eest võideldes langenute nimedetahvlile, loeti kuandega Eduard Lepassaar. Neid kulisse kasutati üheskoos ette vandetõotus. Üksi aga astuti rivist välja, Tsooru rahvamajas veel mõned aastad tagasigi. asetati käsi mõõgale ning tõotati vannet täita. Mõned aastad hiljem olin juba ise näitlejate keskel. Need olid ülevad hetked. Õhtutundi mahtus veel mitu Ei mäletagi enam täpselt, kuidas see juhtus. Kutsu- sõnavõttu. Kaitseliitlane ning Lepistu kooli vilistlane jaks oli juhendaja Koidula Kuus. Minu esimeseks Aivar Kroonmäe andis lühiülevaate pargi rajamise ja rolliks oli peretütre osa näidendis Neetud talu. Heino mälestustahvli ajaloost. Tema jutust jäi kõlama, et ligi 70 aastat tagasi esimesi puid istutades nimetati umbes poole Paap mängis peigmeest. Heino ei olnud mulle süm- hektari suurune maalapike Vabaduse tammikuks. Sümbo- paatne ning seega oli osa raske mängida. Peremeest liseerib ju tamm ikkagi meie mõtetes midagi jäädavat. aga mängis meiereis töötav vanem mees, kelle nime Elus pole see päris nii. Tammedest on pargis järgi ainult ma kahjuks ei mäleta. Tema oli justkui lavalaudadele üksikud ja needki oma ilu kaotanud. On aga asi, mis veelgi loodud, nõnda hästi oskas oma rolli välja tuua. Oma jäädavam - NIMI. Nii ongi Tsooru juurtega kaitseliitlased osa oli kõigil ilusti pähe õpitud ja etendus õnnestus võtnud nõuks taastada pargi esialgse nime - Vabaduspark. väga hästi. Vaatamata sellele palusime ikkagi Koidil Edu neile oma eesmärgi poole pürgimisel! jälgida meie teksti ning vajaduse korral ette öelda. Tõenäoliselt jäädi minu mänguga rahule, sest mängi- Kalle Nurk sin edaspidi veel paljudes etendustes. Roosiku külavanem Ikka ja alati juhtus ka midagi naljakat, mida hiljem meenutati. Kord pidin Viktor Uduga maha pidama Kultuurielu Tsoorus on pika dialoogi ja seejärel ta lavalt ära saatma. Minul greenis aga ununes märkamatult tekst ja hakkasin juba pärast mõningaid lauseid Viktorit lava taha saatma. Tema On teada, et aktiivne kultuurielu Tsoorus on kest- aga vaatas mind mõistmatu näoga, puikles vastu ja nud vähemalt üle saja aasta. Oleme uhkust tundnud, püüdis mõista anda, et temal ka veel osa teksti ette et tänu Tsooru mõisniku soetatud vaskpuhkpillidele kandmata. Mina aga ei jätnud enne jonni, kui olin osales Tsooru puhkpilliorkester esimesel üldlaulu- kaaspartneri kulisside taha toimetanud. Hiljem nalja peol. Väga palju kõneainet tekitas Eesti Vabariigi kui palju. Kõik soovisid teada saada, mis minuga juh- esimesel paarikümnel aastal Luhametsa küla kultuuri- tus. Ja kindlasti oli ka vaatajatel huvitav jälgida män- elu, millega püüdsid sammu pidada ka seltsingud gu, mida polnud harjutatud ja ei kuulunud üldse eten- Sännas ja Tsoorus. Nõukogude võimu ajal võttis duse juurde. ideoloogilise kultuuri juhtimise enda kätte rajooni- keskus ja kommunistlik partei. Siiski tänu kolhoosi- elule suudeti elus hoida ka eesti rahvale omane laul, tants ja pillimäng. Kerkisid majandite vahenditest ehitatud kultuurikeskused. Ametiühingu ja kolhoosi toetaval käel lustis rahvas kohapeal ja sai ka ilma näha. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel anti ehitised vallavalitsuse haldustesse ning juba paarkümmend aastat on üle vabariigi vaba aja veetmise võimalused oma valla nägu. Ega päris õiget mõõdupuud polegi, kuidas rahvamajasid kokku lugeda, sest tänu külaelu aktiivsele liikumisele on paljudes kohtades rahva- ja kultuurimajade kõrvale kerkinud seltsimajad. Antsla vallas võime tänasel päeval kokku lugeda kuus suure- Näitlejad Kalev Tigane (vasakul) ja tema kõrval Helgi Jõgeva. Pilt on tehtud 1973. aastal. mat keskust: Antsla kultuuri- ja spordikeskus, milles asub ka Antsla muusikakool, Antsla gümnaasium, Enne esietendust tehti tavaliselt pikalt proove. Mõnikord Tsooru rahvamaja, Boose seltsimaja ja Kaika endine kutsus Koidi Võru kultuurimajast spetsialisti näpunäiteid koolimaja. jagama. Ega me selle järgi hiljem suurt mänginud, sest Võib julgelt öelda, et Tsooru kandis poliitilised il- tõeline näitekunst on ikkagi midagi muud mis meie tegi- mamuutused pole kultuurielu seganud. Läbi aastate me. Aga midagi jäi ikkagi nendest õppetundidest ka külge. on ühiste jõududega ikka edasi lauldud, mängitud ja Näitlejatest meenub Aarne Leimann etenduses „Var- tantsitud. Nii ka viimased paarkümmend aastat. Val- gad“. Eino ja Helju Soikkast sai paar tänu näitemängule. lavalitsuse mõistval ja abistaval toel on kohapeal loo- Väga hästi mängis Kalev Tigane.“ dud mitmed rahvaühendused, kes sellele omalt poolt kaasa aidanud. Nii võib ära nimetada Tsooru Maa- naiste Seltsi, MTÜ Tsooru Koidukiired ja V-klubi tegevuse. Tasapisi hakkasid seltsingute eestvedajad väsima, oma mõju avaldas majanduskriis ja rahva maalt väljavool. Ühtäkki arvas grupp tsoorulasi, et elu pole enam selline nagu tahaks ja midagi peaks muutma. Pead pandi kokku, peeti nõu ja plaan tehti teoks. Paberile kirjutati oma pahameel ning selle la- hendamiseks pakuti välja, et edaspidi võiks Tsooru rahvamaja olla V-klubi halduses. Et asjal oleks ilmet, korjati juurde veel üle poolesaja allkirja. See kõik toimus tänavu maikuu alguses. Poole aastaga on pinged Tsoorus üpris tuliseks köetud. Mõni püüab Tsoorulased ootavad alati põnevusega päeva, millal tablettidega vererõhku madalamale saada. On ka publiku ette jõuab uus etendus. Praegu harjutatav „abivalmis inimesi“, kes aegajalt endast märku an- „Pühapäev on tore päev“ peaks esietenduma 21. märtsil. Rahvale juba tuntud näitlejate hulgas on ka uusi. Näiteks navad ja hoolt kannavad, et pinged ei väheneks. Kus Kangsti külast Annely Visseli (pildil keskel seismas) on lahendus? Kaua see edasi kestab? Kes on need mängu kohta jagab juhendaja Laine Keerov ainult poolsada inimest, kes räägivad 450 tsoorulase nimel? kiidusõnu. Millist rolli peab Tsooru rahvamaja täitma kohapeal- Kalle Nurk ses elus? Ja nii edasi ja nii edasi. Küsimustel pole Tsooru rahvamaja juhataja lõppu, kuid vastused on vaevalised tulema. Tsooru rahvas on lõhestunud ja tundub, et kohalikus kultuuri- elus pole varem nii suuri vastuolusid olnud. Kultuuri- Tsooru rahvamaja laevuke on greenis. Kui sellele ei suudeta piiri panna, katlamaja läheb üle võime peagi seista olukorra ees, kus rahvamaja pole enam kellelegi vaja. Kas tõesti laseme asjal minna nii uuele küttele kaugele kui Lepistu kooliga! Lõpptulemusena näida- takse ikka meile endile näpuga, et saatsime oma lap- Tsooru rahvamaja saalis on säilinud suur puuküt- sed teistesse koolidesse, ei sünnitanud lapsi juurde. tega ahi. Teine samasugune raudahi paiknes saali Aeg on see, mis toob lahenduse. Peagi aasta aega teises otsas ning lõhuti maha kui ruume hakati kütma kohalikku elu juhtinud uus võim on suutnud mõndagi vedelküttega. Veel on majas säilinud mõned väikse- ära teha. 20. novembriks pidid seltsingud ja üksikisi- mad ahjud, mis aegade jooksul ükshaaval välja lõhu- kud esitama vallavalitsusse oma tegemiste rahasta- takse. Vanemad tsoorulased mäletavad talvekuudel mise taotlused. Lähipäevadel selgub, palju on järgi jahedaid rahvamaja ruume. Saal oli enamasti külm ja jäänud tegusaid seltsinguid ja kas jätkub raha või pole köeti soojaks pidude ajaks. Seepärast toimusid ringi- hoopis rahastamist väärt planeeritavad ettevõtmised. tööd peamiselt tubades. Aasta lõpuks peab vallavalitsus kokku saama ka järg- mise aasta eelarve. Meele teeb kurvaks, et teisipäeval, 18. novembril istus koos vallavolikogu kultuuri- ja hariduskomisjon ning seal vaieldi tuliselt, kas jätta Tsooru rahvamaja ringis osalemine maksuvabaks või maksustada samamoodi, nagu on seda tehtud pea 15 aastat Antsla kultuuri- ja spordikeskuses. Esialgne seisukoht jäi, et Tsooru rahvamajas tegutsevatel ringidel tuleb endale selgeks teha, miks nad koos käivad ja mida tahavad teha. Valla poolt on soojad ja valged ruumid ning ringijuhendaja töötasu, ülejäänud taskud peavad osalised ise täitma. Eks raha olegi see, mis paljudel kordadel elu paika paneb. Võib-olla ha- katakse paremini mõistma, millist rolli täidab valla- Tarmo Rimm (vasakul), Meelis Raudhein ja Aivar Niklus
Recommended publications
  • Antsla Valla Leht Aprill.Indd

    Antsla Valla Leht Aprill.Indd

    Antsla Valla Leht N 4 (110) A 2020 • www.antsla.ee/vallaleht • www.facebook.com/Antslavald Antsla ehitab! Kui otsida midagi positiivset tänases eriolukorras, siis seda ikka leiab! Näiteks pole Meie pere lapsed kunagi nii terved olnud kui nad on sellel kevadel, sest kui püsid kodus, kus kohast nad ikka selle pisiku külge saavad. Teise positiivse asjana võib välja tuua koos veedetud aja lastega, mida tavapäraselt võib väheks jääda. Kahju on sellest, et lastelastel pole võimalik vanavanematega kokku saada. Kolmanda olulise asjana võib välja tuua, et Antsla linnas on tunduvalt lihtsam ehitustöid korraldada kuna koolid, raama- tukogud, juuksur, töötukassa on suletud. Lasteaias käivate laste arvu võib mõnel päeval üles lugeda ühe käe sõrmedel ning kaup- lusi külastatakse harva. Antslas on pooleli mitu olulist ehitust. Jaanuaris alustati Antsla Gümnaasiumi C-korpuse rekonstrueerimistöödega, millega on lehe ilmumise hetkeks jõutud umbes poole peale. Tööde käigus renoveeritakse võimla, aula, jõusaal, saunad, lasketiir ning poiste- ja tüdrukute tööõpetuseklassid. See on oluline objekt väga palju- dele Antsla valla elanikele: õpilastele, õpetajatele, kaitseliitlastele, spordihuvilistele ja saunalistele. 30. märtsil jätkati Antsla linna läbivate riigimaanteede rekonst- rueerimistöödega, mille käigus rajatakse linna seni olematute kõnniteede asemele üle 3 km uusi teid. Lisaks panustab Antsla vald üle 200 000 euro Antsla linna ja Kraavi küla vahelise kergliik- lustee rajamisse. Samal ajal alustati Antsla linna kaugküetorus- tiku rekonstrueerimise töödega. Tööde tellijaks on SW Energia. Projekti tulemusena rekonstrueeritakse olemasolev soojatorus- tik ning lisaks rajatakse uus torustik vallamajale, postkontorile, kaarhallile, Jaani 4 kompleksile ning kaugküesoojaga haka- F: J J takse varustama ka uut kauplust. Olen kuulnud ütlusi: „Viimati oll Antsla keskliin nii vussin kui sakslase liinast sõjaaigu pagesi- vad”.
  • Riigi Teataja Lisa Toimetus Ja Talitus: Riigi Teataja Tellimishind Ühes Kuulutuste Ja Teada­ Lisadega: Riigi Trükikojas, Niine Uul

    Riigi Teataja Lisa Toimetus Ja Talitus: Riigi Teataja Tellimishind Ühes Kuulutuste Ja Teada­ Lisadega: Riigi Trükikojas, Niine Uul

    Hind 10 senti. Riigi Teataja Lisa Toimetus ja talitus: Riigi Teataja tellimishind ühes Kuulutuste ja teada­ lisadega: Riigi trükikojas, Niine uul. 11. annete hind : Kontor on avatud kella 8—14. 12 kuu peale 12 krooni, Kohtukuulutused 1 kuni 4 krooni, 6 „ ,, ......................^ ,, kaotatud isikutunnistuste kuulu­ Sealsamas lehe tellimiste vastu­ RT üksik nr. kuni 4 Ihk. 5 senti, võtmine. Kõnetraat: toimetus ,, »» ,, » 10 ,, .10 ,, j.n.e., tused — 50 senti, muud kuulu­ 441-13, kontor 441-02. RT Lisa üksik number . 10 „ tused iga mm-rida 8 senti. Nr. 28. 9. aprillil 1935. Nr. 28. Sisu: Riigivanema otsused on 315, nr. 310, nr. 317, nr. 318, nr. 319, nr. 320 ja nr. 321. Riigivanema käsukiri nr. 1. Nimetused, ametist vabastused. Viljandi ringkonnakohtu kohtupristavite tööpiirkondade muudatus. Teadaanne arstide koja valimiste kohta. Teadaanne Tartumaa valdade ja Kallaste alevi marutaudikahtlaseks piirkonnaks tunnistamisest. Riigikohtus arutusele määratud toimetused. Perekonnanimede kaitseregistrisse kandmised. Nimede muutmised. Perekonnanimede muutmised. Kuulutused. Riigivanema otsus nr. 315. Riigivanema otsus nr. 317. 3. aprillil 1935. 3. aprillil 1935. Vabastan dr. jur. Juhan Vaabel’1 Majan­ Nimetan senise Majandusministeeriumi dusministri abi ametkohalt ja nimetan tema rahandusosakonna direktori Artur Keller’i sama ministeeriumi nõunikuks, arvates 1. ap­ sama ministeeriumi rahandusosakonna direk­ rillist 1935. toriks ministri abi õigustega, arvates 1. ap­ K. Päts rillist 1935. Peaminister K. Päts Riigivanema ülesannetes. Peaminister K. Selter Riigivanema ülesannetes. Majandusminister. K. Selter Majandusminister. Riigivanema otsus nr. 316. 3. aprillil 1935. Riigivanema otsus nr. 318. Nimetan senise Põllutööministeeriumi põl­ 3. aprillil 1935. lumajandusosakonna direktori ajutise kohuste- Nimetan August Gutman’i Majandus­ täitja August Reinart’i Majandusministri ministeeriumi kaubandusosakonna direkto­ abiks, arvates 1. aprillist 1935.
  • VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade

    VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade

    VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna hetkeolukorra ülevaade Võru maakond Jaanuar 2019 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE 4 MAAKONNA HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE 9 1. RAHVASTIK 9 1.1. Senised arengud 9 1.2 Peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused 12 2. MAJANDUSVALDKOND 13 2.1. Maakonna majanduse üldiseloomustus 13 2.2. Ettevõtluse tugistruktuurid 19 2.3. Ettevõtlusalad maakonnas 21 2.4. Turism 21 2.5. Kaugtöö 30 2.6. Omavalitsuste finantsid 30 2.7. Peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 32 3. HARIDUSVALDKOND 33 3.1. Alusharidus 33 3.2. Üldharidus 35 3.3. Huviharidus 40 3.4. Kutseharidus 41 3.5. Noorsootöö 43 3.6. Peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 45 4. SOTSIAAL-JA TERVISHOIUVALDKOND 46 4.1. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus 46 4.2. Peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused 53 5. KODANIKUÜHISKOND, KULTUUR, SPORT JA ERIPÄRA. 53 5.1. Kodanikuühiskonna areng 53 5.2. Sport 57 5.3. Kultuur ja omapära 58 5.4. Peamised kodanikuühiskonna, eripära-, kultuuri- ja spordivaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 63 6. TARISTU JA KESKKOND 64 6.1. Ühendused 64 6.2. Keskkond 66 7. HALDUSKORRALDUS JA MAINE 72 2 7.1. Halduskorraldus 72 7.2. Maine 74 7.3. Riiklikud struktuurid 76 KASUTATUD MATERJALID 78 3 LÜHIKOKKUVÕTE Rahvastik Võru maakond asub Kagu-Eestis, piirnedes lõunas Läti Vabariigi, idas Vene Föderatsiooni, põhjas, kirdes Põlva maakonnaga ning läänes Valga maakonnaga. Maakonna administratiivseks keskuseks on Võru linn. Kokku on maakonnas haldusreformi järgselt 5 omavalitsust: Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vallad ning Võru linn (vt joonis 1). Võru maakonna kogupindala on 2 773 km2, moodustades 6,1% Eesti Vabariigi pindalast.
  • Comenius Antsla Gümnaasiumis

    Comenius Antsla Gümnaasiumis

    Jälgi meid ka sotsiaalmeedias: http://www.facebook.com/Antslavald Nr 6 (40) DETSEMBER 2012 • www.antsla.ee/vallaleht Comenius Antsla Kätte on jõudnud talv ning mahasadanud lumi või- Gümnaasiumis maldab kõigil soovijatel Sel õppeaastal algas tega koolitöös. Õpetajad ana- Antsla Terviserajal suusa- Antsla Gümnaasiumis taas lüüsisid tehtut ning arutasid Comeniuse koostööprojekt, tulevikuplaane. Pärast kooli- mõnusid nautida. Suusarada foto: JANEK JOAB on valgustatud iga päev kella mille rahvusvahelises mees- lõunat ja tunnikest vaba aega 21-ni ja ootab kõiki tervise- konnas osalevad 10 kooli valmistuti esinemisteks. sportlasi. Neil, kes soovivad üheksast erinevast Euroopa Sportlaste plakatitest sai mul- rajal kõndida, palume seda riigist: Saksamaa, Poola, jetavaldav näitus. Fuajeesse teha raja välimises servas. Leedu, Rumeenia, Ungari, püstitatud laval tervitasid Suusaraja hooldamine Itaalia, Hispaania, Eesti, projektis osalejaid kõigepealt nõuab spetsiaalseid raja- Türgi. Projekti teema on kohalikud võimuesindajad. seadmeid. Siiani oleme püüd- “Tervislikud eluviisid teis- Seejärel tutvustasid õpilased nud rada hooldada ja hoida meliste seas erinevates Eu- põgusalt oma riiki ja kooli sõidetavana käepäraste va- roopa riikides”. Kahe aasta ning valitud sportlasi. Järg- henditega. Seoses sellega tegevuste sisse mahub muu- neva õhtuse koosviibimise kutsume kõiki suusaspordi hulgas kuus projektikoos- käigus tekitas näitus nii huvilisi üles toetama spet- olekut, neist esimene toimus mõnegi diskussiooni, üks- siaalse rajatallaja soetamist, 5.-8. novembril Saksamaal teise väljapanekuid uuriti millega suusarada paremini Viersenis. Meie koolist osa- huviga. ette valmistada ja hooldada. lesid selles kolm õpetajat Kolmas päev algas kooli Seade maksab 920 €, seni on (Aive Trummal, Kalle Sama- kokandushuviliste valmis- kogunenud 520 eurot 17 toe- rüütel ja Merle Paat) ja kaks tatud tervisliku hommiku- tajalt. Kui soovid samuti oma Aastas on kolm suurt usu- üldse, Luukas alustab Ristija Jumala armastusest.
  • Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11

    Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11

    Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28.
  • Karula Rahvuspargi Kogukonnakoosolek Koroonaaja Tingimustes

    Karula Rahvuspargi Kogukonnakoosolek Koroonaaja Tingimustes

    KARULA RAHVUSPARGI INFOLEHT NR. 73 SÜGIS 2020 Värbkakud pesitsevad vanades kuusikutes või kuuse-segametsades. Karula värbkaku püüdis fotole Janek Joab. Karula rahvuspargi kogukonnakoosolek koroonaaja tingimustes Kuna pole teada, kas ja kuna koosolekuid lubatakse ja Keskkonnaameti uus struktuur keelatakse, otsustasime sel korral anda Karula rahvuspargis Poollooduslike koosluste seisust toimuvast ülevaate kirjalikult. Seetõttu on Tarupettäi natuke RMK plaanid 2021. aastaks erandlik ja koosnebki peamiselt erinevate ametkondade Üraskikollete kaardistamine kokkuvõtetest, aruannetest ja plaanide tutvustustest. Karu- ja hundijuttu Paberväljaanne ei asenda võimalust koosolekul erinevaid Mure väikeveekogude ja märgalade teemasid arutada. Seepärast palume tekkivad küsimused ja pärast mõtted saata kirjalikult Keskkonnaameti töötajatele või Keskkonnaameti kooskõlastatud pöörduda telefoni teel. Lisaks palume tagasisidet, kas sellisel tegevused 2020. aastal kujul kord aastas ülevaate andmine on huvipakkuv? Või ollakse Keskkonnainspektsiooni ülevaade huvitatud tänapäevastest võimalustest, kus infotunde korraldatakse interneti vahendusel? Kindlasti on plaanis ka kohtumised silmast-silma. Kultuuripärandiga seotud tegevused Karulas 2021. aastal. Ootame huvilisi kolmapäeval, 11. novembril kell 10.00 Ähijärvele, et koos järgmise aasta tegevusi planeerida. 1 Uuest aastast Keskkonnaametis ja keskkonnainfo kättesaadavusest Õhema ja tublima riigi huvides hakkavad metsauuendust, kontrollitakse Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaamet uuest metsakultiveerimismaterjali
  • 167 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    167 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    167 buss sõiduplaan & liini kaart 167 Võru Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 167 buss liinil (Võru Bussijaam) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Võru Bussijaam: 12:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 167 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 167 buss saabub. Suund: Võru Bussijaam 167 buss sõiduplaan 71 peatust Võru Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 12:10 teisipäev 12:10 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 12:10 Koidula neljapäev 12:10 7b Jüri Tänav, Võru reede 12:10 Linavabrik laupäev Ei sõida 42 Tallinna Maantee, Võru pühapäev Ei sõida Savioru Vagula Vagula, Estonia 167 buss info Soe Kõrts Suund: Võru Bussijaam Soe, Estonia Peatust: 71 Reisi kestus: 170 min Järvere Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Koidula, Järvere, Estonia Linavabrik, Savioru, Vagula, Soe Kõrts, Järvere, Sõmerpalu Hooldekodu, Sõmerpalu, Mällipalu, Sõmerpalu Hooldekodu Varese, Tööstuse, Tinnipalu, Utita, Linnamäe Mõisa, Vallamaja, Estonia Linnamäe, Lõõdla, Palumõisa, Vaabina Tee, Vaabina, Matteuse, Kraavi, Antsla, Keskus, Nässmetsa, Vana- Sõmerpalu Antsla, Kuldre Rist, Kuldre, Kassi, Restu, Madise, Koigu, Kirikuküla, Urvaste, Urvaste Mõisa, Urvaste, Mällipalu Kirikuküla, Nõude, Kuldre, Kuldre Rist, Vana-Antsla, Nässmetsa, Keskus - Kuuseparkla, Antsla, Mööbli, Varese Pärsimäe, Reidle, Kauksi, Rimmi, Litsmetsa, Tsooru, Mustamäe, Lepistu, Roosiku, Viru Küla, Sänna, Tööstuse Sänna-Mäe, Järvepalu, Ahitsa, Nursi, Lompka, Käätso, Kubja, Veskijärve, Laane, Soo, Market, Turu, Tinnipalu Paju, Kesklinn, Võru
  • Raamatukogud Võrumaal

    Raamatukogud Võrumaal

    Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Raamatukogud Võrumaal Võru 2011 Koostajad: Inga Kuljus, Ere Raag Toimetaja: Anne Valmas Keeletoimetaja: Kaile Kabun Fotod: Kalle Jõgeva, erakogud Kujundaja: Priit Pajusalu Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Võru Linnavalitsus Hasartmängumaksu Nõukogu Baltic Rural Broadband Project Saateks Eessõna „Mitte midagi pole nii jõuline kui idee, mille aeg on kätte jõudnud." Hea lugeja! (Victor Hugo) Sinu käes on Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu. Alates raamatukogunduse alg- aastatest kuni tänase päevani välja on maakonna raamatukogud olnud pidevas arengus. Kogumiku „Raamatukogud Võrumaal" idee autor on Võrumaa Keskraamatukogu pea- Esimeste raamatukogude asutajaks olid haridusseltsid ning tolleaegsed aktiivsed tegelased raamatukoguhoidja Ere Raag. Eesmärgiks on anda ülevaade praegu Võrumaal tegutsevast 34 olid täis entusiasmi ja usku oma ettevõtmisse. Olulise tõuke raamatukogunduse arengule rahvaraamatukogust. andis haridusministeeriumi rahvahariduspäev Tallinnas 9.–10. novembril 1919, kus tunnistati Kogumiku aluseks on Võrumaa rahvaraamatukogude juhatajate 2003. aastal koostatud vajalikuks asutada rahvaraamatukogud igasse valda, kihelkonda ning linna. 1921. aasta koduloolised ülevaated. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal valmis 2007. aastal jaanuaris tegi haridusministeerium maakoolivalitsustele ettepaneku koostada raamatu- Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav trükis „Raamatukogud Võrumaal", mida kogude võrk ning kaasata sinna seltside ja koolide
  • Antsla Valla Arengukava Aastateks 2003-2011 Vastuvõtmine

    Antsla Valla Arengukava Aastateks 2003-2011 Vastuvõtmine

    Väljaandja: Antsla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 202, 2654 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Vastu võetud 25.11.2003 nr 22 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96; 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõiked 1 ja 3 ning Antsla Vallavolikogu 15. aprilli 2003. a määrusega nr 9 kinnitatud «Antsla valla põhimääruse» (KO 2003, 56, 1387) punktid 26.1.7 ja 63, Antsla Vallavolikogu määrab: 1.Võtta vastu «Antsla valla arengukava aastateks 2003–2011» vastavalt lisale. 2.Tunnistada kehtetuks Antsla Vallavolikogu 10. aprilli 2001. a määrus nr 8 «Antsla valla arengukava vastuvõtmine». 3.Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 4.Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Hele ANGERJÄRV Antsla Vallavolikogu 25. novembri 2003. a määruse nr 22 lisa ANTSLA VALLA ARENGUKAVA 2003–2011 SISSEJUHATUS Strateegiline planeerimine kui omavalitsuse strateegilise juhtimise olulisemaid komponente on üheks peamiseks arenguprotsesside mootoriks. Omavalitsuse arengukava kui strateegiline arengudokument määratleb pikaajalised strateegilised eesmärgid. Arengukava koostamine on protsess, mille käigus esitatakse kohalike elanike aktiivsel osalusel koostatud valla edasist arengut käsitlev kokkulepete süsteem, mis põhineb olemasolevate ressursside võimalikult otstarbekal ja säästlikul kasutamisel (skeem Omavalitsuse strateegiline juhtimine). Skeem 1. Omavalitsuse strateegiline juhtimine Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 1 / 32 Analüüsides, ära kasutades või vältides sisemisi tugevusi-nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte, on võimalik saavutada strateegiliste eesmärkidena määratletud soovitud tulevik.
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
  • Antsla Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Ja Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Väljatöötamise Kavatsus

    Antsla Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Ja Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Väljatöötamise Kavatsus

    Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast LISA 2 – ÜLEVAADE ANTSLA VALLAST Antsla valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. Asend 3 2. Asustus ja rahvastik 3 3. Sotsiaalne taristu 6 4. Ettevõtlus 7 5. Puhke- ja külastustaristu 8 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus 9 6.1. Radoonioht 10 7. Kaitstavad loodusobjektid 11 7.1. Kaitsealad 13 7.2. Hoiualad 18 7.3. Kaitsealused liigid 20 7.4. Püsielupaigad 21 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid 22 7.6. Kohalikul tasandil kaitstavad objektid 22 8. Natura 2000 võrgustiku alad 24 9. Vääriselupaigad 29 10. Taimestik ja loomastik 29 10.1. Metsad 29 10.2. Sood 30 10.3. Niidud 30 10.4. Loomastik 30 11. Rohevõrgustik 30 12. Põhjavesi 33 12.1. Põhjavee kaitstus 33 12.2. Hajukoormus 34 12.3. Punktkoormus 35 13. Pinnavesi 35 13.1. Vooluveekogud 37 13.2. Seisuveekogud 39 14. Maaparandussüsteemid 50 15. Üleujutusohuga alad 50 1 Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast 16. Väärtuslik põllumajandusmaa 50 17. Väärtuslik maastik 51 18. Kultuuriväärtused 51 18.1. Kultuurimälestised 51 18.2. XX saj arhitektuuripärandi objektid 55 18.3. Maaehituspärandi objektid 56 18.4. Miljööväärtuslikud alad 57 19. Pärandkultuuri objektid 57 20. Kalmistud 59 21. Maavarad ja maardlad 59 22. Taristu 61 22.1. Teedevõrk 61 22.2. Raudtee 63 22.3. Lennuväli 63 22.4. Vee- ja kanalisatsioonivõrk 63 22.5. Sademevesi 65 22.6. Tuletõrje veevõtukohad 66 22.7. Soojavarustus 66 22.8. Elektrivõrk 66 22.9. Sidevõrk 67 23. Taastuvenergeetika 67 24.
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Keele Ajaloo Ja Murrete Õppetool

    Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Keele Ajaloo Ja Murrete Õppetool

    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE AJALOO JA MURRETE ÕPPETOOL Mariko Faster VÕRU- JA SETUMAA KOHANIMEDE DETERMINANDID Magistritöö Juhendaja professor Karl Pajusalu TARTU 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................4 1.1. Uurimuse eesmärk ................................................................................................4 1.2. Ainestik .................................................................................................................5 1.3. Varasemad uurimused ...........................................................................................7 1.4. Uurimisalast ..........................................................................................................8 1.4.1. Loodus ...........................................................................................................8 1.4.1. Ajalugu ........................................................................................................10 1.4.2. Keel .............................................................................................................15 2. Determinanditeooriat ..................................................................................................20 2.1. Determinandi mõistest ........................................................................................20 2.2. Determinantide hämardumine .............................................................................21 2.3. Kohanimede