Nr 101 Tsooru Näitering
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Laupäev, 22. november 2014 Tsooru kandi rahva teabeleht nr 101 Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu Vabaduspark jälle Tsooru näitering pildis Tsooru näiteringi tegevusest küündivad andmed 20. Kahtlemata võib Tsooru kandis viimase kuu üheks täht- sajandi algusesse, kui Tsooru Haridusselts püüdis samaks ja suurimaks sündmuseks lugeda 11. novembril sammu pidada Luhametsa küla näitlejatega. Nii on Roosiku külas Kaitseliidu Võrumaa maleva uute liikmete näitlemine tsoorulastele läbi põlvkondade üpris tuge- vandetõotuse andmist. valt sisse juurdunud. Ajalugu tegi justkui väikese tagasivaate, kui teisipäeva õhtul enne kella kuut rivistusid kaitseliitlased Lepistu koo- limaja õuele. Siit suunduti, tõrvikud käes, kolonnis sõduri- tele kohase muusika saatel õueküünaldega valgustatud teed mööda Lepistu kooli parki. Mööduti mälestuskivide rivist, mille paigaldanud Lepistu kooli lõpuklasside õpila- sed. Noorkaitseliitlaste sihtpunktiks oli sel korral Vaba- dussõjas langenute mälestuseks paigaldatud kivi, mis oli samuti valgustatud elava tulega. Tsooru näitering 1961. aastal karnevalikostüümides. Pildid Helgi Jõgeva erakogust Helgi Jõgeva meenutab: Kui asusin tööle J. M. Sverdlovi nimelisse kolhoosi, on algusaastatest hästi meeles tsoorulastest näitlejate järjekordne esietendus. Rahvast oli saali kogunenud nii palju, et minule iste- kohta ei jätkunud. Imetlesin tol korral lava, mis ku- Seljaga koolimaja poole, vaade 11. novembril 1918. jundatud palkmaja seina meenutavate kulissidega. aastal loodud Eesti Kaitse Liidu mõned aastad hiljem Hiljem sain teada, et need oli valmistanud kunstni- vabaduse eest võideldes langenute nimedetahvlile, loeti kuandega Eduard Lepassaar. Neid kulisse kasutati üheskoos ette vandetõotus. Üksi aga astuti rivist välja, Tsooru rahvamajas veel mõned aastad tagasigi. asetati käsi mõõgale ning tõotati vannet täita. Mõned aastad hiljem olin juba ise näitlejate keskel. Need olid ülevad hetked. Õhtutundi mahtus veel mitu Ei mäletagi enam täpselt, kuidas see juhtus. Kutsu- sõnavõttu. Kaitseliitlane ning Lepistu kooli vilistlane jaks oli juhendaja Koidula Kuus. Minu esimeseks Aivar Kroonmäe andis lühiülevaate pargi rajamise ja rolliks oli peretütre osa näidendis Neetud talu. Heino mälestustahvli ajaloost. Tema jutust jäi kõlama, et ligi 70 aastat tagasi esimesi puid istutades nimetati umbes poole Paap mängis peigmeest. Heino ei olnud mulle süm- hektari suurune maalapike Vabaduse tammikuks. Sümbo- paatne ning seega oli osa raske mängida. Peremeest liseerib ju tamm ikkagi meie mõtetes midagi jäädavat. aga mängis meiereis töötav vanem mees, kelle nime Elus pole see päris nii. Tammedest on pargis järgi ainult ma kahjuks ei mäleta. Tema oli justkui lavalaudadele üksikud ja needki oma ilu kaotanud. On aga asi, mis veelgi loodud, nõnda hästi oskas oma rolli välja tuua. Oma jäädavam - NIMI. Nii ongi Tsooru juurtega kaitseliitlased osa oli kõigil ilusti pähe õpitud ja etendus õnnestus võtnud nõuks taastada pargi esialgse nime - Vabaduspark. väga hästi. Vaatamata sellele palusime ikkagi Koidil Edu neile oma eesmärgi poole pürgimisel! jälgida meie teksti ning vajaduse korral ette öelda. Tõenäoliselt jäädi minu mänguga rahule, sest mängi- Kalle Nurk sin edaspidi veel paljudes etendustes. Roosiku külavanem Ikka ja alati juhtus ka midagi naljakat, mida hiljem meenutati. Kord pidin Viktor Uduga maha pidama Kultuurielu Tsoorus on pika dialoogi ja seejärel ta lavalt ära saatma. Minul greenis aga ununes märkamatult tekst ja hakkasin juba pärast mõningaid lauseid Viktorit lava taha saatma. Tema On teada, et aktiivne kultuurielu Tsoorus on kest- aga vaatas mind mõistmatu näoga, puikles vastu ja nud vähemalt üle saja aasta. Oleme uhkust tundnud, püüdis mõista anda, et temal ka veel osa teksti ette et tänu Tsooru mõisniku soetatud vaskpuhkpillidele kandmata. Mina aga ei jätnud enne jonni, kui olin osales Tsooru puhkpilliorkester esimesel üldlaulu- kaaspartneri kulisside taha toimetanud. Hiljem nalja peol. Väga palju kõneainet tekitas Eesti Vabariigi kui palju. Kõik soovisid teada saada, mis minuga juh- esimesel paarikümnel aastal Luhametsa küla kultuuri- tus. Ja kindlasti oli ka vaatajatel huvitav jälgida män- elu, millega püüdsid sammu pidada ka seltsingud gu, mida polnud harjutatud ja ei kuulunud üldse eten- Sännas ja Tsoorus. Nõukogude võimu ajal võttis duse juurde. ideoloogilise kultuuri juhtimise enda kätte rajooni- keskus ja kommunistlik partei. Siiski tänu kolhoosi- elule suudeti elus hoida ka eesti rahvale omane laul, tants ja pillimäng. Kerkisid majandite vahenditest ehitatud kultuurikeskused. Ametiühingu ja kolhoosi toetaval käel lustis rahvas kohapeal ja sai ka ilma näha. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel anti ehitised vallavalitsuse haldustesse ning juba paarkümmend aastat on üle vabariigi vaba aja veetmise võimalused oma valla nägu. Ega päris õiget mõõdupuud polegi, kuidas rahvamajasid kokku lugeda, sest tänu külaelu aktiivsele liikumisele on paljudes kohtades rahva- ja kultuurimajade kõrvale kerkinud seltsimajad. Antsla vallas võime tänasel päeval kokku lugeda kuus suure- Näitlejad Kalev Tigane (vasakul) ja tema kõrval Helgi Jõgeva. Pilt on tehtud 1973. aastal. mat keskust: Antsla kultuuri- ja spordikeskus, milles asub ka Antsla muusikakool, Antsla gümnaasium, Enne esietendust tehti tavaliselt pikalt proove. Mõnikord Tsooru rahvamaja, Boose seltsimaja ja Kaika endine kutsus Koidi Võru kultuurimajast spetsialisti näpunäiteid koolimaja. jagama. Ega me selle järgi hiljem suurt mänginud, sest Võib julgelt öelda, et Tsooru kandis poliitilised il- tõeline näitekunst on ikkagi midagi muud mis meie tegi- mamuutused pole kultuurielu seganud. Läbi aastate me. Aga midagi jäi ikkagi nendest õppetundidest ka külge. on ühiste jõududega ikka edasi lauldud, mängitud ja Näitlejatest meenub Aarne Leimann etenduses „Var- tantsitud. Nii ka viimased paarkümmend aastat. Val- gad“. Eino ja Helju Soikkast sai paar tänu näitemängule. lavalitsuse mõistval ja abistaval toel on kohapeal loo- Väga hästi mängis Kalev Tigane.“ dud mitmed rahvaühendused, kes sellele omalt poolt kaasa aidanud. Nii võib ära nimetada Tsooru Maa- naiste Seltsi, MTÜ Tsooru Koidukiired ja V-klubi tegevuse. Tasapisi hakkasid seltsingute eestvedajad väsima, oma mõju avaldas majanduskriis ja rahva maalt väljavool. Ühtäkki arvas grupp tsoorulasi, et elu pole enam selline nagu tahaks ja midagi peaks muutma. Pead pandi kokku, peeti nõu ja plaan tehti teoks. Paberile kirjutati oma pahameel ning selle la- hendamiseks pakuti välja, et edaspidi võiks Tsooru rahvamaja olla V-klubi halduses. Et asjal oleks ilmet, korjati juurde veel üle poolesaja allkirja. See kõik toimus tänavu maikuu alguses. Poole aastaga on pinged Tsoorus üpris tuliseks köetud. Mõni püüab Tsoorulased ootavad alati põnevusega päeva, millal tablettidega vererõhku madalamale saada. On ka publiku ette jõuab uus etendus. Praegu harjutatav „abivalmis inimesi“, kes aegajalt endast märku an- „Pühapäev on tore päev“ peaks esietenduma 21. märtsil. Rahvale juba tuntud näitlejate hulgas on ka uusi. Näiteks navad ja hoolt kannavad, et pinged ei väheneks. Kus Kangsti külast Annely Visseli (pildil keskel seismas) on lahendus? Kaua see edasi kestab? Kes on need mängu kohta jagab juhendaja Laine Keerov ainult poolsada inimest, kes räägivad 450 tsoorulase nimel? kiidusõnu. Millist rolli peab Tsooru rahvamaja täitma kohapeal- Kalle Nurk ses elus? Ja nii edasi ja nii edasi. Küsimustel pole Tsooru rahvamaja juhataja lõppu, kuid vastused on vaevalised tulema. Tsooru rahvas on lõhestunud ja tundub, et kohalikus kultuuri- elus pole varem nii suuri vastuolusid olnud. Kultuuri- Tsooru rahvamaja laevuke on greenis. Kui sellele ei suudeta piiri panna, katlamaja läheb üle võime peagi seista olukorra ees, kus rahvamaja pole enam kellelegi vaja. Kas tõesti laseme asjal minna nii uuele küttele kaugele kui Lepistu kooliga! Lõpptulemusena näida- takse ikka meile endile näpuga, et saatsime oma lap- Tsooru rahvamaja saalis on säilinud suur puuküt- sed teistesse koolidesse, ei sünnitanud lapsi juurde. tega ahi. Teine samasugune raudahi paiknes saali Aeg on see, mis toob lahenduse. Peagi aasta aega teises otsas ning lõhuti maha kui ruume hakati kütma kohalikku elu juhtinud uus võim on suutnud mõndagi vedelküttega. Veel on majas säilinud mõned väikse- ära teha. 20. novembriks pidid seltsingud ja üksikisi- mad ahjud, mis aegade jooksul ükshaaval välja lõhu- kud esitama vallavalitsusse oma tegemiste rahasta- takse. Vanemad tsoorulased mäletavad talvekuudel mise taotlused. Lähipäevadel selgub, palju on järgi jahedaid rahvamaja ruume. Saal oli enamasti külm ja jäänud tegusaid seltsinguid ja kas jätkub raha või pole köeti soojaks pidude ajaks. Seepärast toimusid ringi- hoopis rahastamist väärt planeeritavad ettevõtmised. tööd peamiselt tubades. Aasta lõpuks peab vallavalitsus kokku saama ka järg- mise aasta eelarve. Meele teeb kurvaks, et teisipäeval, 18. novembril istus koos vallavolikogu kultuuri- ja hariduskomisjon ning seal vaieldi tuliselt, kas jätta Tsooru rahvamaja ringis osalemine maksuvabaks või maksustada samamoodi, nagu on seda tehtud pea 15 aastat Antsla kultuuri- ja spordikeskuses. Esialgne seisukoht jäi, et Tsooru rahvamajas tegutsevatel ringidel tuleb endale selgeks teha, miks nad koos käivad ja mida tahavad teha. Valla poolt on soojad ja valged ruumid ning ringijuhendaja töötasu, ülejäänud taskud peavad osalised ise täitma. Eks raha olegi see, mis paljudel kordadel elu paika paneb. Võib-olla ha- katakse paremini mõistma, millist rolli täidab valla- Tarmo Rimm (vasakul), Meelis Raudhein ja Aivar Niklus