Laupäev, 19. aprill 2008 Tsooru kandi rahva teabeleht

nr 32 ------Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu

Menukas näidendiõhtu tõi täissaali Ajaleht Võrumaa Teataja avaldas 26. veebruaril nenud tekstilõigu märkamatu väljamängimine tahab 1925 Pärli Jõgi varjunime all lühikese kirjutise peo- veel õppimist, anti nende poolt etendusele hea hin- õhtust Tsooru rahvamajas, selle taustal on hea vaa- nang. Kindlasti tullakse ka järgmist etendust vaatama. delda viimast, 5.aprilli näitemänguetendust samas Vaatajate hulgas oli ka Antsla KSK näitetrupp, mille rahvamajas lavastaja Helger Kavant ja Tsooru näiteringi lavastaja „Laupäeval 14. veebruaril k.a. korraldas Tsooru „Nas- Laine Keerov õppisid koos Tallinnas harrastusteatrite ka“ masinatarvitajate ühisus piduõhtu. Eeskavas oli: koolituse algkursusel. Antslalaste oma kahetunnine 1) „Mare“, neljavaatuseline Jakob Liivi tragöödia. uus näitemäng näeb lavavalgust alles mai kuus. Helger 2) Pantomiim „Sõduri surm“ orkestri saatel. 3) Naljapa- kiitis Tsooru näitlejaid, kes olid nõus lavale rahva ette lad ja lõpus tants. tulema. Tema teab omast käest, kui raske on leida näit- Mis puutub selle eeskava kohta, siis ei saa tähendamata, lejaid ja veel maakohast. Ka nooremad vaatajad jäid et paar aastat tagasi seda kõike juba mängis „Luhametsa mänguga igati rahule. rahvaraamatukogu ühing“. Näidend oli halvasti etteval- mistatud, olgugi, et ta`d ligi kaks kuud aega harjutati. Paljudel näitlejatel olid osad masinlikult pähe tuubitud ja lugesid ette nagu raamatust, mis selle ilusa näidendi väga kahvatuks muutis. Juba vähe paremini läks pantomiim. Naljapalad kanti rahulolevalt ette. Üldiselt tuleb öelda, et Tsooru publikut huvitab rohkem väike naljamäng, kui mõni draama või kurbmäng, mis küll ka osalt sellega seletatav, et meil on siin üks sajaaastane näitelava, mis ei võimaldagi neid hästi ette kanda.“ Kaheksakümmend kolm aastat hiljem, laupäeval, 5. aprillil korraldas MTÜ Tsooru Koidukiired näitering peoõhtu Tsoorus. Kolme kuuga jõuti esinemisküp- seks õppida Margus Mölli kahevaatuseline naljatükk „Laip sahvris ehk lõuna neljale“. Rahvas kogunes ju- ba saali, kui kulisside taga käis veel vilgas etteval- mistus. Marika Ermel lõpetas näitlejate grimeerimist, lavastaja Laine Keerov jagas viimaseid näpunäiteid oma hoolealustele, veel viimane pilguheit tekstile ja Pildil on näitemängu „Laip sahvris ehk lõuna neljale“ eesriie võiski avaneda. Üle poolesaja vaataja terased koosseis. Istuvad (vasakult) grimeerija Maarika Ermel, pilgud klammerdusid tegelaste külge. Näitemäng ke- näitlejad Liis Keerov ja Lily Keerov. Seisavad Evi Joosu, ris üha rohkem pingeid üles. Kohati kostvad naeru- Allan Kannimäe ja Väino Bergman. turtsatused andsid märku, et laval toimus midagi põ- Fotod : Kalle Nurk nevat. Kuna näitemängu oli tulnud vaatama peamiselt omaküla rahvas, võeti näitlejate etteastet kui eksa- Tähelepanelikumad vaatajad avastasid ka mõned nii- mit. öelda ämbrisse astumised. Nii asetati lauale pudru Külalehe toimetus küsiteles pärast näitemängu lõppu söömiseks noad ja kahvlid, õnneks pudrusöömiseni ei saalisoljaid, et välja selgitada rahva hinnang nähtu jõutud! Märkamata ei jäänud ka näidendi pereisa kohta. Seltsingu Elulõng liikmed kiitsid üksmeelselt „trikk“ ühte ja sama tooli kaks korda parandada. näitlejate pealehakkamist ja seda, et oma kandi rah- Tsooru näitemängud on varasematel aegadelgi avas- vale kultuurilist vaheldust pakutakse. Kuigi jah, alla tanud andekaid inimesi. Tihti meenutatakse Maarika jäädi kutseliste näitlejate meisterlikkusele ning unu- Ermeli üllatusesinemist, Ale Annuse tõsist suhtumist näitlejarolli, Laine Keerovit, kes alati lisas elevust ja vürtsi oma särtsaka esinemisega. Ka laupäevane esi- etendus lisas uue nime tsoorulaste andekate näitlejate nimistusse, sest Liis Keerovi esinemisoskusest räägiti sel õhtul palju. Meeleolukas koosviibimine veeres üle südaöö Sänna noorteansambli K.T.K tantsumuusika saatel jalga keerutades. Tänu näiteringi ettevõtmisele sai sadakond inimest meeldivalt sisustada oma lau- päevaõhtu. Toimetus tänab külarahvast, kes pidas lugu oma küla näitlejatest. Kingitud lilleõite kõrval oli täissaal vaevanägijatele kõige parem tasu. Tänusõnad ka vallavolikogu kultuurikomisjonile ning Võrumaa Kultuurkapitalile, kelle toetusel sai üle hulga aja teoks esietendus „Laip sahvris ehk lõuna neljale“. Pilt lavastusest (vasakult) Allan Kannimäe, Liis Keerov, Kalle Nurk Väino Bergman ja Lily Keerov. Kuna tükk on selgeks õpitud, tahetakse seda veel mitmeid kordi mängida, ka naabrite juures. Tsooru rahvatantsijad said hoo sisse Aasta alguses alustas Tsooru rahvamaja juures SAAME TUTTAVAKS tegevust uus liikumisring. Teatavasti jäi Tsooru Mina, Janika Tõntsel, olen sündinud 22 juunil 1979. rahvatantsulastel läinud suve Urvaste kihelkonna- Tartus tutvusin Antsla noormehega ja juba varsti asusin päevadel esinemine viimaseks, sest ring sügisel oma ka ise Antslasse elama. Meie seitsmeaastane poeg tegevust enam ei jätkanud. Noortele vaba aja veet- Martten õpib Antsla gümnaasiumi esimeses klassis. miseks oli tarvis leida uus tegevussuund. Lahendus Marttenile meeldib tegeleda kergejõustikuga ja judoga. leiti Janika Tõntseli abil, kes tantsuõpetajana moo- Oma tantsuteed alustasin Tar- dustas Tsoorus kaks tantsutruppi. Üks rühm koosneb tus Veeriku kooli teises klas- väikestest tüdrukutest, teises rühmas tantsivad suu- sis. Õppides kaheksandas remad poisid ja tüdrukud. Janika iseloomustab klassis, alustasin tasapisi ka Tsooru lapsi väga õpihimulistena, vahvatena ja kok- treeneritööga nii Veeriku kui kuhoidvatena. Möödas on juba ka esimene esinemine ka Ilmatsalu kooli tantsutrupis vabariigi aastapäeval, mis läks igati korda. Kevadel Panda nime all. Nime „Pan- ootab ees veel mitmeid esinemisi ja üritusi, kus da“ tõingi sealt Antslasse Tsooru lapsed kaasa löövad. Janikal on hea meel, et kaasa, moodustades Antsla tal avanes võimalus lähemalt tundma õppida Tsooru Kultuuri- ja Spordikeskuses kandi inimesi. Ta soostus meeleldi Külalehele end kolm lastegruppi ja ühe täis- tutvustama. kasvanute grupi. Lisaks Ants- KL lale ja Tsoorule on kaks tree- ninglaste rühma ka Mõnistes. Lastega tegelemine, eriti kui näha nende arengut ja saavu- tusi, on mulle kui õpetajale, alati rõõmu valmistanud. Juhatan ka Antsla kesklinnas apteegi vastas asuvat üsna populaarset kohvikut „ Kindel koht“ ning osalen veel ka Antsla näiteringis. Enesearendamiseks olen läbinud mitmeid täiendus- kursusi, sügisel on soov minna Viljandi kultuurikooli õppima. LIIKUMISES PEITUB JÕUD! Uued liikmed Tsooru rahvamaja liikumisrühmas on alati teretulnud. Pildil on Tsooru rahvamaja tantsutrupp. Keskel valge Tänan kõiki ja püüan anda endast parima. pluusiga Janika Tõntsel, tema ümber on rõõmsad tantsulapsed. Janika Tõntsel Fotod Janika erakogust. Suur tantsupidu tulekul

Liis Keerov Sandra Kroonmäe Eleri Siidra

Piltidel on tantsupäeva juubilarid. Vasakult Irina Horg, Ene Sõmer, Egle Laine (Sõmer), Tiiu Vassiljeva, Kalle Nurk, Helle Ilves, Sirle Nurk, Krista Puija, Liia Sibul. Fotod Kalle Nurga erakogust Devia Paap, Kirsika Karjus ja Piret Palm läinud suvel koolinoorte laulu ja tantsupeol. 28. märtsil 1998.aastal organiseeris tollane rahvamaja Sõprade ja fännide seltsis ongi kavas tantsides ja juhata Koidula Kuus endiste Tsooru rahvatantsijate koosveedetud aegu meenutades mööda saata aprillikuu kokkutuleku. Tema poolt kirja pandud märkmetest viimane laupäev. Kuna pidu on laudadega ning meie saame teada, et kokkutulek algas rivistumisega, mil- rahvamaja saal väike, siis peol osalemiseks on kutseid lele järgnes „Oige ja vasemba“ tantsimine. Eeskavana välja jagatud piiratud arv. Väljastpoolt osalevad mit- tantsisid Ene Sõmer, Helle Ilves, Aasa Koobak ja El- med kollektiivid, kellede etteastetega mööduvad esi- vi Iin „Mälestuste valssi“. Neid saatsid lauluga Henn mesed tunnid. Laval võib näha Tsooru Koidukiirte Ploom ja Riina Kööts. lauluringi, Tsooru laste tantsutruppi, Mõniste segarah- Seda päeva loebki naisrühm oma sünnipäevaks. vatantsurühma, Võru kultuurimaja tansurühmi Kannel Ene Sõmer meenutab, et tantsu seadis kokku Koidula ja Tsõõr ning Põlvamaalt Andre Laine Serviti ise, pühendades selle Tsooru rahvale. Tants koos saa- tantsutruppi ja tantsurühma Kabujalakesed. telauluga ongi saanud rühma hümniks. 1997.aastal Loomulikult näitab oma tantsuoskust ka naisrühm ise. moodustatud Tsooru Maanaiste Selts jätkas alustatud Õhtu teise poole saadame mööda mänguringis ning teed ning peagi oli rühmas kaksteist liiget koos. Tant- tantsu keerutades Harglast pärit ansambeli Nõel suõpetajaks sai Koidula Kuus. Seltsi rahade eest mu- muusika saatel. retseti seelikuriie ja ise õmmeldi ka esinemisriided. Alates 2001. aasta sügisest sai naisrühma katusorga- nisatsiooniks Tsooru rahvamaja ja tantsuõpetajaks Kalle Nurk. Vana-Antsla kutsekoolist laenutati Anse- küla rahvariided. Lisaks Tsooru külapäevadel esine- mistele tulid väljasõidud Ähijärve äärde simmanile, Urvaste kihelkonnapäevale ja Kubija tantsupeole. Sellest aastast tegutseb naisrühm MTÜ Tsooru Koi- dukiired tiiva all. Oma aktiivse tegevusega on nais- rühmast saanud Tsooru kandi kultuurielu üks alus- tugesid. Laupäeval, 26. aprillil algusega kell 20 tähistatak- se Tsooru rahvamajas üleilmset tantsupäeva. Varem on seda tähtpäeva Tsooru kandis tähistatud suurejooneliselt juba kolmel korral. Käesoleval aastal Tsooru naisrahvatantsurühm 2000. aasta suvel Ähijärve ääres. on üritus seotud mitme juubeliga. Nii tähistab Tsooru Vasakult Irina Horg, Lehte Tammiksaare, Milvi Lindsalu, Eve Sarapu, Mare Reinhold (Leiman), Helle Ilves, Tiiu Vassiljeva, Koidukiirte naisrahvatantsurühm oma kümnendat Mare Mägi, Ene Sõmer, Sirle Nurk ja Tiina Hillak. sünnipäeva, järgmisel päeval täitub rühma tantsu- õpetajal 50 eluaastat. KL Luhametsa küla esimesed talud

Luhametsa küla esimesed talud koondas ühtseks tervikuks Kalle Nurk vanade talukaartide ja arhiivist saadud andmete alusel. Mälestusmärkideks on Juhan Jaigi sünnikodu ja Luhametsa küla tähistav kivi. 1. Vastse Kuuse 35 14. Veskitalu 40 27. Kolga 14 40. Padusepa 1 2. Pujala 34 15. Kudusoo 39 28. Laane 35 41. Lahu Metsavahi 21 3. Parmu 33 16. Soovere 70 29. Rosetehof 13 42. Lahu 20 4. Parmupalu 32 17. Jänesesoo 38 30. Kivestu 12 43. Ruusahaua 55 5. Parzipalu 31 18. Varese 37 31. Vastse Lahu 19 44. Nõmmetalu 54 6. Jänese 30 19. Alla Kurgja 36a ja 36b 32. Suur Lahu 51 45. Kroonsaare 53 7. Zarenkasoo 29 20. Kurgja 18 33. Niiduhaua 50 46. Nurmeotsa 52 8. Möldreoja 28 21. Laane metsavahi17 34. Kundiala 49 47. Raudsepa Jaan 9 9. Laanepauli 27 22. Laane 16 35. Priiduaid 48 48. Raudsepa Meos 8 10. Möldre 26 23. Lemmesoo 24 36. Põdraauk 47 49. Mõisaküla 7 11. Nakritalu 25 24. Laaneotsa 23 37. Nahakogusoo 46 50. Piisi 4 ja 5 12. Annamäe 42 25. Nakrikoba 22 38. Kirikolaane 41 51. Hirremetsa 4 13. Luhamets 41 26. Vastse- Hakki 15 ja Haki X 39. Pulli 3 52. Padusepa Tannil 2 NB ! Ajalooline materjal on kogutud ja töödeldud projek- maaelu edendamise programmi struktuuritoetus strateegias ti „Tunne oma kodukanti“ raames, mis viiakse ellu koos- toodud tegevuskava elluviimiseks vastavalt RAK meetme 3.6 töös MTÜ Tsooru Koidukiired ja Võrumaa Partnelusko- „Kohaliku initsiatiivi arendamine-LEADER tüüpi meede“ guga, millele on määratud põllumajanduse, kalanduse ja tingimustele.

Erna-Pauline Puija 12.XI 1921- 6.III 2008 Erna-Pauline sündis Haavikolga talu peres esiklapsena. Juba varakult tuli asuda talu- töödele, mis hiljem vahetus tööpõlluks Sverdlovi nimelises kolhoosis. Peamise ajast töötas karjatalitajana. Elule lisas raske pitseri 26.aastaselt leseks jäämine. Suureks tuli kasvatada kolm last- Lille, Aili ja Karl. Lasteks jäid nad temale kuni viimaste elupäe- vadeni, mil ta rahulikult uinus jäädavalt. Oma nelja lapselapse ja kümne lapselapselapse hoidmisega püüdis ta heastada oma laste rasket lapsepõlve.

Külalehe nr 32 toimetaja Kalle Nurk, telefon 5193 0084, e-mail [email protected], www.antsla.ee/tsoorukant/