Menukas Näidendiõhtu Tõi Täissaali Ajaleht Võrumaa Teataja Avaldas 26

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Menukas Näidendiõhtu Tõi Täissaali Ajaleht Võrumaa Teataja Avaldas 26 Laupäev, 19. aprill 2008 Tsooru kandi rahva teabeleht nr 32 ------- Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu Menukas näidendiõhtu tõi täissaali Ajaleht Võrumaa Teataja avaldas 26. veebruaril nenud tekstilõigu märkamatu väljamängimine tahab 1925 Pärli Jõgi varjunime all lühikese kirjutise peo- veel õppimist, anti nende poolt etendusele hea hin- õhtust Tsooru rahvamajas, selle taustal on hea vaa- nang. Kindlasti tullakse ka järgmist etendust vaatama. delda viimast, 5.aprilli näitemänguetendust samas Vaatajate hulgas oli ka Antsla KSK näitetrupp, mille rahvamajas lavastaja Helger Kavant ja Tsooru näiteringi lavastaja „Laupäeval 14. veebruaril k.a. korraldas Tsooru „Nas- Laine Keerov õppisid koos Tallinnas harrastusteatrite ka“ masinatarvitajate ühisus piduõhtu. Eeskavas oli: koolituse algkursusel. Antslalaste oma kahetunnine 1) „Mare“, neljavaatuseline Jakob Liivi tragöödia. uus näitemäng näeb lavavalgust alles mai kuus. Helger 2) Pantomiim „Sõduri surm“ orkestri saatel. 3) Naljapa- kiitis Tsooru näitlejaid, kes olid nõus lavale rahva ette lad ja lõpus tants. tulema. Tema teab omast käest, kui raske on leida näit- Mis puutub selle eeskava kohta, siis ei saa tähendamata, lejaid ja veel maakohast. Ka nooremad vaatajad jäid et paar aastat tagasi seda kõike juba mängis „Luhametsa mänguga igati rahule. rahvaraamatukogu ühing“. Näidend oli halvasti etteval- mistatud, olgugi, et ta`d ligi kaks kuud aega harjutati. Paljudel näitlejatel olid osad masinlikult pähe tuubitud ja lugesid ette nagu raamatust, mis selle ilusa näidendi väga kahvatuks muutis. Juba vähe paremini läks pantomiim. Naljapalad kanti rahulolevalt ette. Üldiselt tuleb öelda, et Tsooru publikut huvitab rohkem väike naljamäng, kui mõni draama või kurbmäng, mis küll ka osalt sellega seletatav, et meil on siin üks sajaaastane näitelava, mis ei võimaldagi neid hästi ette kanda.“ Kaheksakümmend kolm aastat hiljem, laupäeval, 5. aprillil korraldas MTÜ Tsooru Koidukiired näitering peoõhtu Tsoorus. Kolme kuuga jõuti esinemisküp- seks õppida Margus Mölli kahevaatuseline naljatükk „Laip sahvris ehk lõuna neljale“. Rahvas kogunes ju- ba saali, kui kulisside taga käis veel vilgas etteval- mistus. Marika Ermel lõpetas näitlejate grimeerimist, lavastaja Laine Keerov jagas viimaseid näpunäiteid oma hoolealustele, veel viimane pilguheit tekstile ja Pildil on näitemängu „Laip sahvris ehk lõuna neljale“ eesriie võiski avaneda. Üle poolesaja vaataja terased koosseis. Istuvad (vasakult) grimeerija Maarika Ermel, pilgud klammerdusid tegelaste külge. Näitemäng ke- näitlejad Liis Keerov ja Lily Keerov. Seisavad Evi Joosu, ris üha rohkem pingeid üles. Kohati kostvad naeru- Allan Kannimäe ja Väino Bergman. turtsatused andsid märku, et laval toimus midagi põ- Fotod : Kalle Nurk nevat. Kuna näitemängu oli tulnud vaatama peamiselt omaküla rahvas, võeti näitlejate etteastet kui eksa- Tähelepanelikumad vaatajad avastasid ka mõned nii- mit. öelda ämbrisse astumised. Nii asetati lauale pudru Külalehe toimetus küsiteles pärast näitemängu lõppu söömiseks noad ja kahvlid, õnneks pudrusöömiseni ei saalisoljaid, et välja selgitada rahva hinnang nähtu jõutud! Märkamata ei jäänud ka näidendi pereisa kohta. Seltsingu Elulõng liikmed kiitsid üksmeelselt „trikk“ ühte ja sama tooli kaks korda parandada. näitlejate pealehakkamist ja seda, et oma kandi rah- Tsooru näitemängud on varasematel aegadelgi avas- vale kultuurilist vaheldust pakutakse. Kuigi jah, alla tanud andekaid inimesi. Tihti meenutatakse Maarika jäädi kutseliste näitlejate meisterlikkusele ning unu- Ermeli üllatusesinemist, Ale Annuse tõsist suhtumist näitlejarolli, Laine Keerovit, kes alati lisas elevust ja vürtsi oma särtsaka esinemisega. Ka laupäevane esi- etendus lisas uue nime tsoorulaste andekate näitlejate nimistusse, sest Liis Keerovi esinemisoskusest räägiti sel õhtul palju. Meeleolukas koosviibimine veeres üle südaöö Sänna noorteansambli K.T.K tantsumuusika saatel jalga keerutades. Tänu näiteringi ettevõtmisele sai sadakond inimest meeldivalt sisustada oma lau- päevaõhtu. Toimetus tänab külarahvast, kes pidas lugu oma küla näitlejatest. Kingitud lilleõite kõrval oli täissaal vaevanägijatele kõige parem tasu. Tänusõnad ka vallavolikogu kultuurikomisjonile ning Võrumaa Kultuurkapitalile, kelle toetusel sai üle hulga aja teoks esietendus „Laip sahvris ehk lõuna neljale“. Pilt lavastusest (vasakult) Allan Kannimäe, Liis Keerov, Kalle Nurk Väino Bergman ja Lily Keerov. Kuna tükk on selgeks õpitud, tahetakse seda veel mitmeid kordi mängida, ka naabrite juures. Tsooru rahvatantsijad said hoo sisse Aasta alguses alustas Tsooru rahvamaja juures SAAME TUTTAVAKS tegevust uus liikumisring. Teatavasti jäi Tsooru Mina, Janika Tõntsel, olen sündinud 22 juunil 1979. rahvatantsulastel läinud suve Urvaste kihelkonna- Tartus tutvusin Antsla noormehega ja juba varsti asusin päevadel esinemine viimaseks, sest ring sügisel oma ka ise Antslasse elama. Meie seitsmeaastane poeg tegevust enam ei jätkanud. Noortele vaba aja veet- Martten õpib Antsla gümnaasiumi esimeses klassis. miseks oli tarvis leida uus tegevussuund. Lahendus Marttenile meeldib tegeleda kergejõustikuga ja judoga. leiti Janika Tõntseli abil, kes tantsuõpetajana moo- Oma tantsuteed alustasin Tar- dustas Tsoorus kaks tantsutruppi. Üks rühm koosneb tus Veeriku kooli teises klas- väikestest tüdrukutest, teises rühmas tantsivad suu- sis. Õppides kaheksandas remad poisid ja tüdrukud. Janika iseloomustab klassis, alustasin tasapisi ka Tsooru lapsi väga õpihimulistena, vahvatena ja kok- treeneritööga nii Veeriku kui kuhoidvatena. Möödas on juba ka esimene esinemine ka Ilmatsalu kooli tantsutrupis vabariigi aastapäeval, mis läks igati korda. Kevadel Panda nime all. Nime „Pan- ootab ees veel mitmeid esinemisi ja üritusi, kus da“ tõingi sealt Antslasse Tsooru lapsed kaasa löövad. Janikal on hea meel, et kaasa, moodustades Antsla tal avanes võimalus lähemalt tundma õppida Tsooru Kultuuri- ja Spordikeskuses kandi inimesi. Ta soostus meeleldi Külalehele end kolm lastegruppi ja ühe täis- tutvustama. kasvanute grupi. Lisaks Ants- KL lale ja Tsoorule on kaks tree- ninglaste rühma ka Mõnistes. Lastega tegelemine, eriti kui näha nende arengut ja saavu- tusi, on mulle kui õpetajale, alati rõõmu valmistanud. Juhatan ka Antsla kesklinnas apteegi vastas asuvat üsna populaarset kohvikut „ Kindel koht“ ning osalen veel ka Antsla näiteringis. Enesearendamiseks olen läbinud mitmeid täiendus- kursusi, sügisel on soov minna Viljandi kultuurikooli õppima. LIIKUMISES PEITUB JÕUD! Uued liikmed Tsooru rahvamaja liikumisrühmas on alati teretulnud. Pildil on Tsooru rahvamaja tantsutrupp. Keskel valge Tänan kõiki ja püüan anda endast parima. pluusiga Janika Tõntsel, tema ümber on rõõmsad tantsulapsed. Janika Tõntsel Fotod Janika erakogust. Suur tantsupidu tulekul Liis Keerov Sandra Kroonmäe Eleri Siidra Piltidel on tantsupäeva juubilarid. Vasakult Irina Horg, Ene Sõmer, Egle Laine (Sõmer), Tiiu Vassiljeva, Kalle Nurk, Helle Ilves, Sirle Nurk, Krista Puija, Liia Sibul. Fotod Kalle Nurga erakogust Devia Paap, Kirsika Karjus ja Piret Palm läinud suvel koolinoorte laulu ja tantsupeol. 28. märtsil 1998.aastal organiseeris tollane rahvamaja Sõprade ja fännide seltsis ongi kavas tantsides ja juhata Koidula Kuus endiste Tsooru rahvatantsijate koosveedetud aegu meenutades mööda saata aprillikuu kokkutuleku. Tema poolt kirja pandud märkmetest viimane laupäev. Kuna pidu on laudadega ning meie saame teada, et kokkutulek algas rivistumisega, mil- rahvamaja saal väike, siis peol osalemiseks on kutseid lele järgnes „Oige ja vasemba“ tantsimine. Eeskavana välja jagatud piiratud arv. Väljastpoolt osalevad mit- tantsisid Ene Sõmer, Helle Ilves, Aasa Koobak ja El- med kollektiivid, kellede etteastetega mööduvad esi- vi Iin „Mälestuste valssi“. Neid saatsid lauluga Henn mesed tunnid. Laval võib näha Tsooru Koidukiirte Ploom ja Riina Kööts. lauluringi, Tsooru laste tantsutruppi, Mõniste segarah- Seda päeva loebki naisrühm oma sünnipäevaks. vatantsurühma, Võru kultuurimaja tansurühmi Kannel Ene Sõmer meenutab, et tantsu seadis kokku Koidula ja Tsõõr ning Põlvamaalt Andre Laine Serviti ise, pühendades selle Tsooru rahvale. Tants koos saa- tantsutruppi ja tantsurühma Kabujalakesed. telauluga ongi saanud rühma hümniks. 1997.aastal Loomulikult näitab oma tantsuoskust ka naisrühm ise. moodustatud Tsooru Maanaiste Selts jätkas alustatud Õhtu teise poole saadame mööda mänguringis ning teed ning peagi oli rühmas kaksteist liiget koos. Tant- tantsu keerutades Harglast pärit ansambeli Nõel suõpetajaks sai Koidula Kuus. Seltsi rahade eest mu- muusika saatel. retseti seelikuriie ja ise õmmeldi ka esinemisriided. Alates 2001. aasta sügisest sai naisrühma katusorga- nisatsiooniks Tsooru rahvamaja ja tantsuõpetajaks Kalle Nurk. Vana-Antsla kutsekoolist laenutati Anse- küla rahvariided. Lisaks Tsooru külapäevadel esine- mistele tulid väljasõidud Ähijärve äärde simmanile, Urvaste kihelkonnapäevale ja Kubija tantsupeole. Sellest aastast tegutseb naisrühm MTÜ Tsooru Koi- dukiired tiiva all. Oma aktiivse tegevusega on nais- rühmast saanud Tsooru kandi kultuurielu üks alus- tugesid. Laupäeval, 26. aprillil algusega kell 20 tähistatak- se Tsooru rahvamajas üleilmset tantsupäeva. Varem on seda tähtpäeva Tsooru kandis tähistatud suurejooneliselt juba kolmel korral. Käesoleval aastal Tsooru naisrahvatantsurühm 2000. aasta suvel Ähijärve ääres. on üritus seotud mitme juubeliga. Nii tähistab Tsooru Vasakult Irina Horg, Lehte Tammiksaare, Milvi Lindsalu, Eve Sarapu, Mare Reinhold (Leiman), Helle Ilves, Tiiu Vassiljeva, Koidukiirte naisrahvatantsurühm
Recommended publications
  • Antsla Valla Leht Aprill.Indd
    Antsla Valla Leht N 4 (110) A 2020 • www.antsla.ee/vallaleht • www.facebook.com/Antslavald Antsla ehitab! Kui otsida midagi positiivset tänases eriolukorras, siis seda ikka leiab! Näiteks pole Meie pere lapsed kunagi nii terved olnud kui nad on sellel kevadel, sest kui püsid kodus, kus kohast nad ikka selle pisiku külge saavad. Teise positiivse asjana võib välja tuua koos veedetud aja lastega, mida tavapäraselt võib väheks jääda. Kahju on sellest, et lastelastel pole võimalik vanavanematega kokku saada. Kolmanda olulise asjana võib välja tuua, et Antsla linnas on tunduvalt lihtsam ehitustöid korraldada kuna koolid, raama- tukogud, juuksur, töötukassa on suletud. Lasteaias käivate laste arvu võib mõnel päeval üles lugeda ühe käe sõrmedel ning kaup- lusi külastatakse harva. Antslas on pooleli mitu olulist ehitust. Jaanuaris alustati Antsla Gümnaasiumi C-korpuse rekonstrueerimistöödega, millega on lehe ilmumise hetkeks jõutud umbes poole peale. Tööde käigus renoveeritakse võimla, aula, jõusaal, saunad, lasketiir ning poiste- ja tüdrukute tööõpetuseklassid. See on oluline objekt väga palju- dele Antsla valla elanikele: õpilastele, õpetajatele, kaitseliitlastele, spordihuvilistele ja saunalistele. 30. märtsil jätkati Antsla linna läbivate riigimaanteede rekonst- rueerimistöödega, mille käigus rajatakse linna seni olematute kõnniteede asemele üle 3 km uusi teid. Lisaks panustab Antsla vald üle 200 000 euro Antsla linna ja Kraavi küla vahelise kergliik- lustee rajamisse. Samal ajal alustati Antsla linna kaugküetorus- tiku rekonstrueerimise töödega. Tööde tellijaks on SW Energia. Projekti tulemusena rekonstrueeritakse olemasolev soojatorus- tik ning lisaks rajatakse uus torustik vallamajale, postkontorile, kaarhallile, Jaani 4 kompleksile ning kaugküesoojaga haka- F: J J takse varustama ka uut kauplust. Olen kuulnud ütlusi: „Viimati oll Antsla keskliin nii vussin kui sakslase liinast sõjaaigu pagesi- vad”.
    [Show full text]
  • VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade
    VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna hetkeolukorra ülevaade Võru maakond Jaanuar 2019 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE 4 MAAKONNA HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE 9 1. RAHVASTIK 9 1.1. Senised arengud 9 1.2 Peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused 12 2. MAJANDUSVALDKOND 13 2.1. Maakonna majanduse üldiseloomustus 13 2.2. Ettevõtluse tugistruktuurid 19 2.3. Ettevõtlusalad maakonnas 21 2.4. Turism 21 2.5. Kaugtöö 30 2.6. Omavalitsuste finantsid 30 2.7. Peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 32 3. HARIDUSVALDKOND 33 3.1. Alusharidus 33 3.2. Üldharidus 35 3.3. Huviharidus 40 3.4. Kutseharidus 41 3.5. Noorsootöö 43 3.6. Peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 45 4. SOTSIAAL-JA TERVISHOIUVALDKOND 46 4.1. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus 46 4.2. Peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused 53 5. KODANIKUÜHISKOND, KULTUUR, SPORT JA ERIPÄRA. 53 5.1. Kodanikuühiskonna areng 53 5.2. Sport 57 5.3. Kultuur ja omapära 58 5.4. Peamised kodanikuühiskonna, eripära-, kultuuri- ja spordivaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 63 6. TARISTU JA KESKKOND 64 6.1. Ühendused 64 6.2. Keskkond 66 7. HALDUSKORRALDUS JA MAINE 72 2 7.1. Halduskorraldus 72 7.2. Maine 74 7.3. Riiklikud struktuurid 76 KASUTATUD MATERJALID 78 3 LÜHIKOKKUVÕTE Rahvastik Võru maakond asub Kagu-Eestis, piirnedes lõunas Läti Vabariigi, idas Vene Föderatsiooni, põhjas, kirdes Põlva maakonnaga ning läänes Valga maakonnaga. Maakonna administratiivseks keskuseks on Võru linn. Kokku on maakonnas haldusreformi järgselt 5 omavalitsust: Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vallad ning Võru linn (vt joonis 1). Võru maakonna kogupindala on 2 773 km2, moodustades 6,1% Eesti Vabariigi pindalast.
    [Show full text]
  • Raamatukogud Võrumaal
    Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Raamatukogud Võrumaal Võru 2011 Koostajad: Inga Kuljus, Ere Raag Toimetaja: Anne Valmas Keeletoimetaja: Kaile Kabun Fotod: Kalle Jõgeva, erakogud Kujundaja: Priit Pajusalu Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Võru Linnavalitsus Hasartmängumaksu Nõukogu Baltic Rural Broadband Project Saateks Eessõna „Mitte midagi pole nii jõuline kui idee, mille aeg on kätte jõudnud." Hea lugeja! (Victor Hugo) Sinu käes on Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu. Alates raamatukogunduse alg- aastatest kuni tänase päevani välja on maakonna raamatukogud olnud pidevas arengus. Kogumiku „Raamatukogud Võrumaal" idee autor on Võrumaa Keskraamatukogu pea- Esimeste raamatukogude asutajaks olid haridusseltsid ning tolleaegsed aktiivsed tegelased raamatukoguhoidja Ere Raag. Eesmärgiks on anda ülevaade praegu Võrumaal tegutsevast 34 olid täis entusiasmi ja usku oma ettevõtmisse. Olulise tõuke raamatukogunduse arengule rahvaraamatukogust. andis haridusministeeriumi rahvahariduspäev Tallinnas 9.–10. novembril 1919, kus tunnistati Kogumiku aluseks on Võrumaa rahvaraamatukogude juhatajate 2003. aastal koostatud vajalikuks asutada rahvaraamatukogud igasse valda, kihelkonda ning linna. 1921. aasta koduloolised ülevaated. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal valmis 2007. aastal jaanuaris tegi haridusministeerium maakoolivalitsustele ettepaneku koostada raamatu- Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav trükis „Raamatukogud Võrumaal", mida kogude võrk ning kaasata sinna seltside ja koolide
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Keele Ajaloo Ja Murrete Õppetool
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE AJALOO JA MURRETE ÕPPETOOL Mariko Faster VÕRU- JA SETUMAA KOHANIMEDE DETERMINANDID Magistritöö Juhendaja professor Karl Pajusalu TARTU 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................4 1.1. Uurimuse eesmärk ................................................................................................4 1.2. Ainestik .................................................................................................................5 1.3. Varasemad uurimused ...........................................................................................7 1.4. Uurimisalast ..........................................................................................................8 1.4.1. Loodus ...........................................................................................................8 1.4.1. Ajalugu ........................................................................................................10 1.4.2. Keel .............................................................................................................15 2. Determinanditeooriat ..................................................................................................20 2.1. Determinandi mõistest ........................................................................................20 2.2. Determinantide hämardumine .............................................................................21 2.3. Kohanimede
    [Show full text]
  • Meenutades Viirapalu Küla Päkka Talu Omaniku Aleksander Kikasega
    Neljapäev, 14. juuli 2011 Tsooru kandi rahva teabeleht nr 79 Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu Meenutades Viirapalu küla Päkka talu omaniku Aleksander Kikasega. Nad põgenesid Minu nooruses eksisteeris Viirapalu küla hajakülana, 1944. aastal Saksamaale, kus suri Loore ema. Läksid edasi kus oli umbes tosin talu. Need olid vanad talud, mis juba USAsse, kus suri Loore mees, 1978. aastal USAd külastades tsaariajal rajatud. Külast läks läbi Vana-Roosa – Tsooru helistasin New Yorgis Loorele, kelle numbri leidsin telefo- maantee. Tsoorupoolseks piiriks oli Viirapalu metsavahi niraamatust. Ta elas Long Islandil. Tema mälu polnud kõige maja, kus oli küla ainuke telefonipunkt. Pärast seda tulid parem. Los Angeleses helistasin ka tema vennale Harrile, asundustalud. 70 aastat on möödunud ja selle aja jooksul aga isiklikult me ei kohtunud. Kui ma 1993. aastal on palju mälust kadunud, eriti võib olla eksimusi nimedes, kodupaika külastasin, oli talu ehitustest säilunud ainult kui need veel üldse meeles on. Püüan neid kilde meenuta- võssa kasvanud kivimaja varemed. da. Teisel pool oli naabriks Markvardi lesk, tema mees oli Esiteks minu kodutalust, mis oli Pööni Jakobi 25. Mul langenud Vabadussõjas. Tal oli kaks poega, Elmar ja Ago on selle tsaariaegseid plaane 1887. ja 1895. aastast, alla ning tütar Hilda. Elmarist ei saanud asja, tal oli tugev viina- kirjutanud C. Strandberg. Olen sündinud Varstus, kus mi- viga, aga Ago, kes eestistas nime Tammisteks, oli tubli ja nu vanematel oli väike talu, 1929. aastal ostsid nad umbes mõistlik. Hilda abiellus Kikkaoja meier Toomega, pere küü- 40 ha suuruse Pööni Jakobi 25, mille omanikuks oli ditati 1949. aastal. 1993. aastal käisin ka nende pool, Strandberg.
    [Show full text]
  • Tsooru – Rimmi – Reidle)
    Tsooru suund Õpilastransport alates 04. SEPTEMBER 2017 (Tsooru – Rimmi – Reidle) Tsooru – Rimmi – Reidle suunalt tulevad lapsed saavad 1. septembril kooli tulla õpilasbussiga või liinibussiga. Edaspidi saavad lapsed kooli tulla liinibussiga nr. 277 Võru – ... Tsooru – Antsla – Võru. AS-ga Hansa Bussiliinid on kokku lepitud, et olemasolevad kiipkaardid kehtivad. Nendel kellel kiipkaart puudub, võtab buss Tsooru kandi lapsed peale ilma kiipkaardita, st. Õpilased hommikul piletit ostma ei pea. Hiljemalt 1. septembril peavad kõik, kes hakkavad igapäevaselt liinibussi kasutama, sellest klassijuhatajatele teada andma. Õpilaste nimekirja alusel tellitakse AS-st Hansa Bussiliinid nimelised kiipkaardid. Esimese kaardi ostab vald õpilasele. Kaardi hävimise või kadumise korral peab lapsevanem uue kaardi eest ise tasuma (1€). Bussi sisendes tuleb kiipkaart alati registeerida. PS! Huviringides osalejad ja hilisemad sõitjad saavad tasuta kasutada lõunast ja õhtust liinibussi, kasutades kiipkaarti. Liinibuss nr. 277 Võru- Krabi- Tsooru – Antsla – Võru Kellaaeg Peatus 7.24 Viirapalu 7.30 TSOORU 7.34 Litsmetsa 7.38 Rimmi 7.41 Kauksi 7.43 Reidle 7.45 Pärsimäe 7.50 Antsla Gümnaasium PS! Liinimuudatus! Gümnaasiumi koolibuss sõidab ringi vastupidises suunas! Haabsaare - Ähijärve - Kaika - Latiku suund Antsla Gümnaasiumi koolibuss Kellaaeg Peatus 07.05 Ansioja (Oe rist) 07.08 Lusti tee 07.12 Haabsaare 07.15 Valga tee 07.21 Ähijärve (keskuse) 07.23 Saarjärve 07.29 Kaika 07.32 Tammismäe 07.36 Latiku 07.38 Litsmetsa (ridamu) 07.53 Antsla Gümnaasium Lehekülg 1 Tsooru suund Tsooru poole saab sõita liinibussiga tasuta, kasutades kiipkaarti. Liinibuss nr. 275 Võru- ...- Antsla – Tsooru- Võru Kellaaeg Peatus 13.55 Antsla 14.00 Pärsimäe 14.02 Reidle 14.04 Kauksi 14.06 Rimmi 14.10 Litsmetsa 14.15 Tsooru 14.18 Lepistu Vallaliin 115.
    [Show full text]
  • Vaade Karula Kõrgustikult Lõuna-Eesti Muinasajale
    VAADE KARULA KÕRGUSTIKULT LÕUNA-EESTI MUINASAJALE MARGE KONSA Sissejuhatus Karula kõrgustiku arheoloogiline uurimislugu on omamoodi klassikaliseks näiteks sellest, kuidas normatiivsed teaduslikud seisukohad pärsivad andme- loomet ning kui kiiresti võimaldab vähegi süstemaatilisem uurimistöö ümber kujundada ligi sajandi vältel püsinud ettekujutusi. See järjekindel valge laik varasemate üldkäsitluste muinasaja levikukaartidel on nüüdseks muutunud piirkonnaks, mille ajalugu algab samas peatükis koos Eesti vanema esma- asustusega (vrd Jaanits jt 1982; Kriiska, Tvauri 2002) ning mille potentsiaal- set inforikkust võib kammitseda vaid uurijate suutlikkus. Karula perifeerset asendit arheoloogiateaduses, ja sellest tulenevalt ka muinasaja asustuspildis, saab seostada valitsenud ettekujutustega sellest, kuidas Lõuna-Eesti kõrgus- tike asustus on kujunenud ja muutunud. Arvati, et eripärased looduslikud tingimused (reljeef, mullastik) on põhjus, miks Lõuna-Eesti kõrgustikel on võrreldes Eesti teiste osadega aeglasem asustusdünaamika ja majandus- viiside areng, mis on ühtlasi pidurdanud Lõuna-Eesti ühiskondlikke prot- sesse. Ühiskonna- ja asustusanalüüsis esmajoones etnokultuurilisele temaati- kale keskendumine tähendas seda, et vaadeldavat ühiskonda nähti oma ole- muselt staatilise ja konservatiivsena, milles olulised muutused toimusid ainult väliste impulsside – migratsioonide ja kultuurilaenude – mõjul. Sel- liste arusaamade osalise teisenemise teetähisteks on Lõuna-Eesti järvesetete paleoökoloogilised inimmõju uuringud, asustusarheoloogia meetodite
    [Show full text]
  • Antsla Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    Antsla valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine ARUANNE Tellija: Antsla Vallavalitsus Töö koostaja: OÜ Alkranel Juhtekspert: Alar Noorvee Vastutav täitja: Tanel Esperk Tartu 2010-2012 Antsla valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................5 1. Üldosa ............................................................................................................................7 1.1. Üldplaneeringu eesmärk, vajadus ja üldiseloomustus ................................................7 1.2. Üldplaneeringu seos teiste strateegiliste dokumentidega ...........................................7 1.2.1. Euroopa Liidu planeerigu dokumendid ..............................................................7 1.2.2. Üleriigiline planeering “Eesti 2010” ..................................................................8 1.2.3. Ülevaade Võrumaa ja Antsla valla strateegiliste arengudokumentide eesmärkidest ....................................................................................................................9 2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ................................................................................ 17 2.1. Asukoht .................................................................................................................. 17 2.2. Looduskeskkond ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • Nr 101 Tsooru Näitering
    Laupäev, 22. november 2014 Tsooru kandi rahva teabeleht nr 101 Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu Vabaduspark jälle Tsooru näitering pildis Tsooru näiteringi tegevusest küündivad andmed 20. Kahtlemata võib Tsooru kandis viimase kuu üheks täht- sajandi algusesse, kui Tsooru Haridusselts püüdis samaks ja suurimaks sündmuseks lugeda 11. novembril sammu pidada Luhametsa küla näitlejatega. Nii on Roosiku külas Kaitseliidu Võrumaa maleva uute liikmete näitlemine tsoorulastele läbi põlvkondade üpris tuge- vandetõotuse andmist. valt sisse juurdunud. Ajalugu tegi justkui väikese tagasivaate, kui teisipäeva õhtul enne kella kuut rivistusid kaitseliitlased Lepistu koo- limaja õuele. Siit suunduti, tõrvikud käes, kolonnis sõduri- tele kohase muusika saatel õueküünaldega valgustatud teed mööda Lepistu kooli parki. Mööduti mälestuskivide rivist, mille paigaldanud Lepistu kooli lõpuklasside õpila- sed. Noorkaitseliitlaste sihtpunktiks oli sel korral Vaba- dussõjas langenute mälestuseks paigaldatud kivi, mis oli samuti valgustatud elava tulega. Tsooru näitering 1961. aastal karnevalikostüümides. Pildid Helgi Jõgeva erakogust Helgi Jõgeva meenutab: Kui asusin tööle J. M. Sverdlovi nimelisse kolhoosi, on algusaastatest hästi meeles tsoorulastest näitlejate järjekordne esietendus. Rahvast oli saali kogunenud nii palju, et minule iste- kohta ei jätkunud. Imetlesin tol korral lava, mis ku- Seljaga koolimaja poole, vaade 11. novembril 1918. jundatud palkmaja seina meenutavate kulissidega. aastal loodud Eesti Kaitse Liidu mõned aastad hiljem Hiljem sain teada, et need oli valmistanud kunstni- vabaduse eest võideldes langenute nimedetahvlile, loeti kuandega Eduard Lepassaar. Neid kulisse kasutati üheskoos ette vandetõotus. Üksi aga astuti rivist välja, Tsooru rahvamajas veel mõned aastad tagasigi. asetati käsi mõõgale ning tõotati vannet täita. Mõned aastad hiljem olin juba ise näitlejate keskel. Need olid ülevad hetked. Õhtutundi mahtus veel mitu Ei mäletagi enam täpselt, kuidas see juhtus.
    [Show full text]
  • Tsooru Park on N D Kohaliku Kaitse All Üü
    Neljapäev, 9. oktoober 2008 Tsooru kandi rahva teabeleht nr 42 ------- Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu Tsooru park on nüüd kohaliku kaitse all Antsla Vallavolikogu 16. septembri koosolekul oli line inventuur ja sel kevadel ka esimene suurem kor- muude teemade kõrval päevakorras ka Tsooru pargi rastustöö. Kõnesoleval viimasel volikogu koosolikul küsimus. Viimasel aastal on nii vallavalitsuses kui ka kinnitati ka Tsooru pargi kaitse-eeskiri. Külaleht tahab volikogus korduvalt arutatud, mida teha Tsooru kor- mõnes kevadpoolses numbris seda eeskirja pikemalt ja rastamata ja räämas vana mõisapargiga. Astutud on kommenteeritult tutvustada. Kaitse- eeskiri on iseene- ka mitmeid konkreetseid samme. Näiteks on välja sest küll vajalik dokument, kuid paberiga pargi elu ja töötatud pargi kasutamise eeskiri, sel kevadel telliti kaitset ei korralda. Järgmiseks sammuks peaks olema asjatundjalt pargipuude ülevaatus, mille alusel raiuti pargi eest vastutava inimese leidmine. Külaleht teeb välja palju kuivanud ja võsana sirgunud puid. ettepaneku võtta tööle pargivaht, umbes nii, nagu pea- Külaaktiivi ärgitusel tuli kokku hulk vabatahtlike abi- linnas asuv valitsus on tööle võtnud saarevahid. Vil- lisi, kes koristasid lehti ja prahti kõige nähtavamatelt sandi, Abruka, Ruhnu, Hiiumaa ja teiste saarte saare- kohtadelt. Pargi ja Tsooru keskuse üldmulje on veidi vahtidest on lehtedes palju juttu olnud, nende töö on paranenud, sest külast läbisõitjate silma all pole enam leidnud tunnustust ja osutunud vajalikuks. Ka Tsoorus murdunud puid, risuhunnikuid ja olmeprügi. elab mitu vastava oskuse ja haridusega inimest, kes Kaks aastat tagasi korraldatud külaelanike küsitlus tõi võiksid ja suudaksid pargivahi ülesandeid täita. välja, et enim häirib inimesi just Tsooru keskuse Imelik on mõelda, et Nõukogude okupatsiooni ajal, kaupluste ja nendega piirneva pargi korrastamata nii nagu meil nüüd viimast poolsajaandit nimetatakse, ümbrus.
    [Show full text]
  • 150A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    150A buss sõiduplaan & liini kaart 150A Võru Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 150A buss liinil (Võru Bussijaam) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Võru Bussijaam: 6:35 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 150A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 150A buss saabub. Suund: Võru Bussijaam 150A buss sõiduplaan 75 peatust Võru Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:35 teisipäev 6:35 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 6:35 Koidula neljapäev 6:35 7b Jüri Tänav, Võru reede 6:35 Linavabrik laupäev Ei sõida 42 Tallinna Maantee, Võru pühapäev Ei sõida Savioru Vagula Vagula, Estonia 150A buss info Soe Kõrts Suund: Võru Bussijaam Soe, Estonia Peatust: 75 Reisi kestus: 180 min Järvere Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Koidula, Järvere, Estonia Linavabrik, Savioru, Vagula, Soe Kõrts, Järvere, Sõmerpalu Hooldekodu, Sõmerpalu, Mällipalu, Sõmerpalu Hooldekodu Varese, Tööstuse, Tinnipalu, Utita, Linnamäe Mõisa, Vallamaja, Estonia Linnamäe, Lõõdla, Palumõisa, Vaabina Tee, Uue- Antsla, Nõude, Kirikuküla, Urvaste, Uue-Antsla, Sõmerpalu Kuldre, Kuldre Rist, Vana-Antsla, Nässmetsa, Antsla Gümnaasium, Keskus - Kuuseparkla, Antsla, Mööbli, Mällipalu Pärsimäe, Reidle, Kauksi, Rimmi, Litsmetsa, Tsooru, Viirapalu, Savira, Vana-Roosa, Matsi, Matsi, Pilpa, Varese Varstu, Pilpa, Matsi, Metstaga, Pähni, Krabi, Kalda, Tikutaja, Listaku, Roobi, Pärlijõe, Saarlasõ, Linnase, Tööstuse Üla-Rõuge, Rõuge, Rõuge Kool, Nogopalu, Taudsa, Utessuu, Hannuste, Kooli, Meegomäe, Haigla, Tinnipalu Veskijärve, Laane,
    [Show full text]