DOCSLIB.ORG

Karula Rahvuspark 9 15.03-31.08 0 9

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Õdri skv !11 i g õ Ansi-Mähkli tj 0 s 9 u 0 M 0 Ala-Paabo 1 0 9 0 Sora 9 8 Mäe-Paabo 5 100 0 8 9 0 9 0 0 ÖÖBIMISVÕI!4 MALUSED 8 Linde on aastate väl- ÕPPERAJAD 0 2012 ©Keskkonnaamet KARULA RAHVUSPARK 9 15.03-31.08 0 9 Karula rahvuspark asub Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, tel Karula rahvuspargis Karula rahvuspargis on 4 infopostide ja viitadega tähistatud õpperada. Sibula jv Mähkli ●● Karula rahvuspargi külastuskeskuse paberile. sertifikaadiga FSC Trükitud Mõniste ja Varstu valla maadel. 1979. aastal asutatud maastiku- loendatud kokku 157 liiki. ® P AS Aktaprint Trükk: 1 0 majutushoone ÄhijärveKüü külasni- 0 kaitseala sai rahvuspargiks 1993. aastal. Haruldasematest linnu- LASTE LOODUSRADA-MÄNGUVÄLJAK OÜ Akriibia Küljendus: 1 90 mõtsa jv 0 majutus 31 kohta, seminariruum, suitsusaun90 0 Karula rahvuspark on loodud, et säilitada Lõuna-Eestile iseloo- liikidest on must-toone- Laste loodusrada-mänguväljak asub Karula rahvuspargi külastus- Värtemäe 100 Ruukel J. Veetka tel 782 8350 mulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loo- kurg, kalakotkas, väike- keskuse lähedal ja on mõeldud eelkõige väiksematele külastaja- maastik, Karkküla foto: Esikaane Viitka jv Tõrusaare Hauka Till Olivia Jõesalu, Kaidi 9 Keskus dust ja kultuuripärandit. Karula rahvuspark kuulub üleeuroopalisse konnakotkas, kolmvarvas- tele. Rajal on liumägi, vaatetorn, kiiged, liivakast, köiskarussell ning 0 !27 ●● Järvenukka talu Ähijärve külas (mai – september) Trolla, Tiia koostajad: Teksti Natura 2000 võrgustikku, kuna siin leidub nii haruldasi liike kui ka ja valgeselg-kirjurähn leid- 9 looduse põhimõisteid ja -nähtusi tutvustavat infotahvlit. Avasta- 0 Keskkonnainvesteeringute SA 0 toetas: väljaandmist Trükise !6 1 puhkemajad kuni 9 kohta 2 Suur www.rmk.ee Euroopas hävimisohus olevaid elupaiku. Karula on oma 123 km nud endale siin rahuliku misrõõmu rajal pakuvad eksponeeritud linnupesad ning loomade tel 523 2066, 507 6293 Saarjärv [email protected] Eesti väikseim rahvuspark. elupaiga. käpajäljed. 9 0 3504 5304 8350, 782 tel 9 0 Tulenevalt maastiku mosaiiksusest on Karula rahvuspargi loodus Soontaimi on rahvus- ●● Tuhka talu Kaika külas (15.05–15.09) piirkond Lõuna-Eesti 9 0 0 11 mitmepalgeline. Karula kõrgustik on kujunenud mandrijää tegevuse pargist leitud 563 liiki, ÄHIJÄRVE TEERADA !5 aidamajutus, suitsusaun ja telkimine loodushoiuosakond RMK 0 A J ORRALDA K E US T LAS KÜ ALA E S T tagajärjel üle 10 000 aasta tagasi. Mandriliustiku sulades jäid Karula nende hulgas eriti ohus- Teerada on 4 km pikk ja selle läbimiseks kulub vähemalt 1,512 tundi. tel 520 6630 KAI Vana-Foto: Vaigutatud puud Peräjärve metsarajal, T. Trapido Väikene põhjaossa valdavalt ümara põhiplaaniga mõhnad (nn “kuplid”), mis tatud haruline võtmehein, Ähijärve teerada saab alguse Karula rahvuspargi külastuskeskuse www.keskkonnaamet.ee Foto: Haruline võtmehein Hauka Saarjärv 0 ●● on kas põllustatud või kaetud metsamütsidega, mõhnade vahel on kummeli-võtmehein ja (Botrychium matricariifolium), juurest. Rada tutvustab Ähijärve kandi loodust ning küla ajalugu, 9 Mundi talu Jõepera külas (aprill – september) 8360 786 tel 1 66420 Võrumaa 66420 A. Ader Linnajärv 0 matkamaja koos kööginurga ja WC-ga, suitsusaun väikesed niisked niidud, soolapid või järvesilmad ja ojad. Kuplistik roomav akakapsas. Siin- sealhulgas kohalikku rahvapärimust. Teedevõrk ümber Ähijärve on ÄHIJÄRVE TEERADA 0 110 vald Antsla küla, Ähijärve on rahvuspargi tihedamalt asustatud ala. Rahvuspargi lõunaosas setelt aladelt on leitud 19 olnud tihe ja tänapäevast erinev. Ähijärve teerada kulgeb peamiselt tel 5342 7108 Haukamägi külastuskeskus rahvuspargi Karula laiuvad soised ja metsased väga hõreda inimasustusega oosmõh- liiki käpalisi ehk orhideesid. mööda endiseid ja praeguseid teid – heinamaatee, kallasrada, jalg- Karsi Keskkonnaamet ●● A EJ S T VALI ALA E S T nastikud. Karula kõrgustiku kõrgeim mägi on Rebäsemõisa külas Rahvuspargi nime seostamine karudega oleks ekslik, sest Lõuna- rada, taliteed, hobuteed, metsarajad.L Tutvudainnajä rsaabve nii rahvuspargi SKarula-aar-Lüllemäe Tervise- ja spordikeskus Lüllemäel KAI 0 10 järtervisespordirajad,ve skv mänguväljakud, seikluspargid; ettetellimisel asuv Tornimägi (137,8 m). Eestis tunti varem mesikäppa hoopis ote nime all (vrdl Otepää). suurima järve – Ähijärvega, Karula kõrgustiku pinnamoe, metsade 0 10 majutus ja toitlustus (hostel 50 kohta) Järvi on Karula kõrgustikul 60, millest 40 paiknevad rahvuspargis. Karula on vana kihelkonna nimi, mis arvatakse tulevat sõnast kui ka talumaastikega. Rada möödub ujumis- ja lõkkekohtadest.90 tel 5345 6006,5 www.karulatsk.ee 8 Enamasti on järved õõtsikulise kaldaga, liivarandu leidub vähe. “karune” ehk „karm“, mis iseloomustab hästi siinseid raskesti Nauditavad on Ähijärve põhjakaldalt avanevadKase maalilised vaated 8 5 5 Rahvuspargis on esindatud suur osa Eesti erinevatest järvetüüpi- haritavaid ja ligipääsetavaid metsaseid künkaid. järvele. 8 Konnumäe skv ●● Lajassaare talu Rebasemõisa külas (mai – september) dest: siin on rohketoitelisi ja suhteliselt vähetoitelisi, pruuniveelisi Karula oluliseks kaitseväärtuseks on pärandkultuurmaastikud,1 Ähijärv (176 ha) ja Ähijärve küla asuvad Karula rahvuspargi kes- 0 0 Sarik-Siimani võimalik rentida matka peatuskohaks aita, suitsusauna ja soodest pärit vetega ning heledaveelisi järvi. Erinev on siinsete mis on kujunenud aastatuhandeid kestnud järjepideva inimtege9 - kel. Järvega on seotud legende ja pärimusi. Huvitavad on järve 0 0 telkimisplatsi 8 Pikäs- järvede liigirikkus: leidub nii haruldaste liikidega liigirikkaid kui ka vuse mõjul. põhjas asuvad mäed, mis järve keskelgi pea veepinnani küünivad. Pääsusilma 0 tel 516 7801 9 saarõ skv liigivaeseid soojärvi ning inimese poolt rikutud järvi. Rahvuspargis on üle saja talukoha, millest enam kui pooled on Salapärane on Ähijärve telg – päikesetõusul on näha veevirven- 8 Veski 5 80 mitusada aastat vanad põlistalud. Karulale on iseloomulik haja- duses üle järve ulatuv tasane viirg. Loodusteadlastele on Ähijärv ●● Laane metsamaja Kolski külas 0 rahvuspark Alakonnu Järvenukka 0 9 asustus, talud paiknevad üksikuna või paarikaupa küngaste vahel. tüüpiline rohketoiteline0 järv, mille kinnikasvamise vältimiseks onAle ksandri võimalik rentida matka peatuskohaks või laagri läbiviimiseks 8 9 Taluhooned on enamasti möödunud sajandi alguse tüüpilised palk- kaitse hädavajalik. tel 517 2646 Karula 9 0 0 9 8 0 ehitised. Pärandmaastike ilme määrab maaharimiseks sobiva maa 5 8 8 paigutus: metsa on kasvanud kuplite laed ja järsud nõlvad, mida Männituka 5 ●● Marjamägi talu Koemetsa külas 0 9 ümbritseb ringikujuliselt põllumaa või niit. Kuplitevahelistes nõgu- 90 võimalik rentida sauna matka peatuskohaks tel 5340 4141 des paiknevad väikesed veesilmad, soometsad või märjad niidud. 80 Astra 9 0 Saar- 0 Rahvuspargi alal on traditsiooniliselt tegeletud põllumajandu- 0 1 järve skv Ähijärve sega, tähtsamateks tegevusaladeks on olnud vilja- ja loomakasva- 80 ÄHIJÄRV ®P METSAMOORI PEREPARK 9 tus, aga ka metsandus, mesindus ja kalandus. 0 Kalda Karulas on tuntud jutud vanadest asula-, matuse-, talukohtadest, pakub elamusturismi. Metsamoori kojad 0 85 Metsamoori Perepark 8 0 pillimeestest ja kõrtsinaljadest, aga ka pajatused metsloomadest 0 8 on inimeste päriskodud, kus elatakse8 ehtsat ja igapäevast elu. Ahnojärv90 1 0 5 0 ning uskumused järvedes elavatest vaimudest. Siinne pärimus Plaagi skv 8 Kodade tegevusega tutvumiseks on vajalik eelregistreerimine. on tihedalt seotud maastikega, väga palju on kohanimedega seo- tel 5345 4222, www.metsamoor.eeLiiva- tud rahvajutte. Iseloomulik on ka rahvaarsti- ja nõiatraditsioon. lumbi skv 5 8 8 8 Foto: Lajassaarõ järv, Rebasemõisa külas, K. Mändla 5 Foto: Luukina vaade, P. Kama 5 0 0 1:16 000 9 9 80 1 cm kaardil=160 m looduses ©Geodata 2011 9 0 5 Kordoni 8 0 8 100 90 80 0 Tarupedaja 8 Rahvuspargi suurim järv on sopilise kaldajoonega kaunis Ähi- REBÄSE MAASTIKURADA PERÄJÄRVE METSARADA Plaagi skv KÜLASTAJA MEELESPEA 0 järv (176 ha), sügavaim on Savijärv (18 m). Suuri jõgesid Karula !18 Patuperä 8 Kolski 5 Kikkamäe 8 rahvuspargis ei ole. Matkarada on 7 km pikk, mille läbimiseks0 kulub ligikaudu 3 tundi. Rada0 on 4 km pikk ja küllaltki mägine, mille läbimiseks kulub Aitäh, et oled tulnud rahvusparki külla. 9 9 0 8 5 8 Kallõtõ jv 9 5 9 0 5 Õdri 7 0 V 9 Saera ●● 8 8 Karula kõrgustik on Kagu-Eesti tähtsaimaks veelahkmeks, lahu- Rebäse maastikurada tutvustab Karula kandile iseloomulikke eri- ligikaudu 1,5 tundi.0 0 0 Viibi kohalike elanike koduõuel vaid nende loal. 9 9 a 9 0 5 Järve- 85 re s sk1v00 0 5 Kordoni 9 Endla 0 e 8 ●● tades Soome ja Liivi lahte voolavad veed. Kõrgustiku põhjaosast nevaid maastikkeEh9 ala ja nende kujunemist. Rada saab alguseo Tornimäe Peräjärve metsarada tutvustab matkajale mosaiikseid metsi – Säilita siin valitsev vaikus – vali muusika ja lärmakad peod ja j 9 0 lo 0 9 1 e liigub vesi Ärnu jõe kaudu Emajõkke ja sealt läbi Peipsi järve Soome parklast. Matkaline saab ronida kohalikule Araratile (103,1 meetri 00 kõrgematel100 nõlvadel olevaid nõmme-, palu- ja laanemetsi ningh ei sobi loodusesse. 0 9 Kallõtõ skv A 5 90 lahte, seevastu kõrgustiku lõunaosa veed valguvad Mustjõkke, mis kõrgusele merepinnast),8 piiluda raudkülma veega Raudjärve ning märjemates orupõhjades raba- ja lodumetsi. Mõisaajal kuulusid ●● Võta oma prügi kaasa või pane see prügikasti. 85 9 ●● 0 5 jõuab omakorda Koiva jõkke ja see juba Liivi lahte. mööduda ümbruskonna9 vanimast, 1586. aastal rajatud Taitse talu- siinsed metsad Vana-Antsla mõisnikule, kes neid majandas ja siin Tee lõket ja2 telgi6 vaid selleks ettenähtud kohtades
Recommended publications
  • Töötuskindlustusmakse Määr Jääb Samaks

    Töötuskindlustusmakse Määr Jääb Samaks

    Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee ÄP indeks HEX indeks -0,03% 5857,885857,88 +0,35% 08.10.2003 825,81825,81825,81 08.10.2003 5857,885857,885857,88 Tänases erilehes Hiiumaa TOP: Edukaim Hiiumaa ettevõte on EstPak Plastik neljapäev 9. oktoober 2003 nr 181 (2486) hind 15 kr Majanduskasvu allikad on muutunud Tänavuse Majanduskasv II kvartali II kvartalis viimaste majanduskasv aastate väikseim valmistas justkui SKP kasv % 7,2 pettumuse, kuid 6,2 pettumuse 3,5 põhjuseks polnud mitte kasvu kiirus, 2001 2002 2003 vaid see, et Allikas: statistikaamet kasvu allikad polnud need, mida oleme harjunud pidama elatustaseme tõusu tõukejõudu- deks, väidab Andres Saarniit Eesti Pangast. lk 27 Konkurents autoturul toob kasu tarbijale Euroopa Liiduga ühinemine toob Kadunud endaga kaasa muudatusi Eesti autokau- banduses, tähendades autokaupmehe jaoks esialgu suurt segadust, tarbija jaoks aga teravnenud konkurentsi tingimustes hindade alanemist. lk 25 vilja saladus Tulemustasu aluseks Eelmisel reedel ametlikult pankrotistunud laoette- saab ennetustöö Edaspidi on maksu- ja võte Jõgeva Viljahoidla peidab endas Eesti ühte tolliameti tulemustasu kiivamalt hoitud saladust nimega “riigilt varasta- aluseks ametite enne- tud vili”. Juba mitu aastat hinge vaakunud ette- tustöö. Tulemustasud võtte juhataja Ivar Toming suutis ettevõttesse jäävad, kuid nüüd on matta miljoneid maksumaksja kroone ning ära rahandusministril võimalus hinnata nende kaotada osa riigi viljareservist. lk 8–9 ametite ennetuslikku Aivar Rehe tegevust, selgitas maksuameti peadirek- tori kohuseid täitev Aivar Rehe. lk 4 Jõgeva Viljahoidla juht Ivar Toming raudtee ääres, mille rekonstrueerimiseks sai ta veel eelmisel aastal riigilt 1,5 mln krooni. Kaupade liikumisest tuleb ette teatada Res Publical suurimad sponsorsummad Kaupade ekspordi ja impordiga tegele- Töötuskindlustusmakse III kvartalis tehtud suurimad annetused erakondade kaupa vatel ettevõtetel tekib euroliidus lähiaas- tatel kaupade liikumise kohta 24tunnine Res Publica AS Amserv Auto 700 000 etteteatamiskohustus.
  • Valga Valla Profiil

    Valga Valla Profiil

    VALGA VALLA PROFIIL Tellija: Valga Vallavalitsus Valgamaa Arenguagentuur Täitja OÜ Geomedia Valgas 2018 1 Sisukord Sisukord ........................................................................................ 2 Valga valla olukorra analüüs .......................................................... 4 1. Territoorium ja asustus .............................................................. 4 2. Rahvastik ja selle areng ............................................................. 5 2.1. Rahvaarv ja rahvastiku vanuseline struktuur ........................... 5 2.2. Rahvastik paikkondades ..................................................... 11 Valga vald kokku .................................................................... 12 2.3. Rahvastiku prognoos ......................................................... 13 3. Looduskeskkond ja maakasutus ................................................ 14 3.1. Loodus ja maavarad .......................................................... 14 3.2. Kaitstavad alad ja objektid ................................................. 15 3.3. Maakasutus ...................................................................... 15 4. Kohaliku omavalitsuse teenused ................................................ 16 4.1. Haridus, huviharidus ja noorsootöö ...................................... 16 4.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid .......................................... 22 4.3. Kultuur ja sport ................................................................ 29 4.4. Kommunaalmajandus .......................................................
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On

    Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On

    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
  • Riigi Teataja Lisa Toimetus Ja Talitus: Riigi Teataja Tellimishind Ühes Kuulutuste Ja Teada­ Lisadega: Riigi Trükikojas, Niine Uul

    Riigi Teataja Lisa Toimetus Ja Talitus: Riigi Teataja Tellimishind Ühes Kuulutuste Ja Teada­ Lisadega: Riigi Trükikojas, Niine Uul

    Hind 10 senti. Riigi Teataja Lisa Toimetus ja talitus: Riigi Teataja tellimishind ühes Kuulutuste ja teada­ lisadega: Riigi trükikojas, Niine uul. 11. annete hind : Kontor on avatud kella 8—14. 12 kuu peale 12 krooni, Kohtukuulutused 1 kuni 4 krooni, 6 „ ,, ......................^ ,, kaotatud isikutunnistuste kuulu­ Sealsamas lehe tellimiste vastu­ RT üksik nr. kuni 4 Ihk. 5 senti, võtmine. Kõnetraat: toimetus ,, »» ,, » 10 ,, .10 ,, j.n.e., tused — 50 senti, muud kuulu­ 441-13, kontor 441-02. RT Lisa üksik number . 10 „ tused iga mm-rida 8 senti. Nr. 28. 9. aprillil 1935. Nr. 28. Sisu: Riigivanema otsused on 315, nr. 310, nr. 317, nr. 318, nr. 319, nr. 320 ja nr. 321. Riigivanema käsukiri nr. 1. Nimetused, ametist vabastused. Viljandi ringkonnakohtu kohtupristavite tööpiirkondade muudatus. Teadaanne arstide koja valimiste kohta. Teadaanne Tartumaa valdade ja Kallaste alevi marutaudikahtlaseks piirkonnaks tunnistamisest. Riigikohtus arutusele määratud toimetused. Perekonnanimede kaitseregistrisse kandmised. Nimede muutmised. Perekonnanimede muutmised. Kuulutused. Riigivanema otsus nr. 315. Riigivanema otsus nr. 317. 3. aprillil 1935. 3. aprillil 1935. Vabastan dr. jur. Juhan Vaabel’1 Majan­ Nimetan senise Majandusministeeriumi dusministri abi ametkohalt ja nimetan tema rahandusosakonna direktori Artur Keller’i sama ministeeriumi nõunikuks, arvates 1. ap­ sama ministeeriumi rahandusosakonna direk­ rillist 1935. toriks ministri abi õigustega, arvates 1. ap­ K. Päts rillist 1935. Peaminister K. Päts Riigivanema ülesannetes. Peaminister K. Selter Riigivanema ülesannetes. Majandusminister. K. Selter Majandusminister. Riigivanema otsus nr. 316. 3. aprillil 1935. Riigivanema otsus nr. 318. Nimetan senise Põllutööministeeriumi põl­ 3. aprillil 1935. lumajandusosakonna direktori ajutise kohuste- Nimetan August Gutman’i Majandus­ täitja August Reinart’i Majandusministri ministeeriumi kaubandusosakonna direkto­ abiks, arvates 1. aprillist 1935.
  • Taheva Valla Arengukava 2010-2019

    Taheva Valla Arengukava 2010-2019

    TAHEVA VALLA ARENGUKAVA 2010-2019 Vastu võetud Taheva Vallavolikogu 06.08. 2010. aasta määrusega nr 9 Laanemetsa 2010 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 4 2 VALLA ARENGU ÜLDPÕHIMÕTTED ......................................................................................................... 5 2.1 ÜLDPOLIITILISED PÕHIMÕTTED .................................................................................................................... 5 2.2 EESMÄRGID .................................................................................................................................................... 7 2.3 EELARVE KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED ......................................................................................................... 8 3 RAHVASTIK, TÖÖHÕIVE ............................................................................................................................ 10 3.1 HETKESEISUND JA HINNANG........................................................................................................................ 10 3.1.1 Rahvastik ............................................................................................................................................. 10 3.1.2 Tööhõive .............................................................................................................................................. 12 3.2 EESMÄRGID .................................................................................................................................................
  • Esita Oma Ettepanek Rõuge Valla Kaasavasse Eelarvesse! Veel 27

    Esita Oma Ettepanek Rõuge Valla Kaasavasse Eelarvesse! Veel 27

    NR 16 10. DETSEMBER 2020 Esita oma ettepanek Rõuge valla kaasavasse eelarvesse! Veel 27. detsembrini saab esitada ettepanekuid Rõuge valla kaasavasse eelarvesse. Idee peab olema teostatav 2021. aasta jooksul ja ühe idee maksimaalne rahastus on 15 000 eurot. Ettepanekute esitamine Ettepanekud tuleb esitada vallavalitsusele Kas sinu ideed on sama kaasahaaravad allkirjastatult paberil või e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 27. detsembril 2020. Ettepanekuid võib esitada igaüks. kui sügisene tuuleiil Mary Poppinsi vihmavarju all? Kaasava eelarve objekt peab olema meie vallaga seotud, pakkuma avalikku hüve ja olema avalikus kasutuses ning sellest ei tohi tekkida ebamõistlikke kulusid valla järgnevate aastate eelarvetele. Kaasava eelarve objektiks ei sobi investeeringud, mille Esita oma ettepanek Rõuge valla realiseerimine tooks kellelegi otseselt ärilist kasu või võimaldaks kellelgi enda kohustusi vähendada. kaasavasse eelarvesse! Ettepanek peab sisaldama järgmist: Investeerime 2 x 15 000 eurot • esitaja nimi, kontakttelefon ja e-posti aadress; rahvahääletusel kõige enam hääli saanud ideedesse. • ettepaneku nimetus (lühike fraas, mis iseloomustab ettepaneku sisu); • idee kirjeldus, planeeritav asukoht, Esita ettepanek hiljemalt 27. detsembril 2020! eesmärk ja olulisus (lühike kirjeldus, millisele Rõuge valla vajadusele ettepanek vastab, millise probleemi lahendab või Rohkem infot: [email protected], 520 6945 millise uue võimaluse avab; mis on ettepaneku eesmärk; miks on ettepaneku Ettepaneku esitamise vorm kodulehel: rauge.ee/kaasav-eelarve
  • Taheva Valla Üldplaneering

    Taheva Valla Üldplaneering

    Töö nr 07.032 TAHEVA VALLA ÜLDPLANEERING Kehtestatud Taheva Vallavolikogu 30. mai 2008 määrusega nr. 10 Tellija: Taheva Vallavalitsus Koostas: SA Valgamaa Arenguagentuur Planeerija: Henri Paves Laanemetsa 2008 Sisukord SISSEJUHATUS............................................................................................................. 4 111 TAHEVA VALLA VÄÄRTUSED ........................................................................ 5 222 ÜLDISTE MAA KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSTE SEADMINE .... 6 2.1 MÕISTED ............................................................................................................ 6 2.2 ÜLDKASUTAVA HOONE MAA .................................................................................. 6 2.3 KALMISTUMAA ...................................................................................................... 6 2.4 PUHKE - JA VIRGESTUSMAA .................................................................................... 7 2.5 HALJASALA JA PARKMETSA MAA ............................................................................ 8 2.6 ELAMUMAA ............................................................................................................ 8 2.7 TOOTMISMAA ......................................................................................................... 9 2.8 KAUBANDUS -, TEENINDUS -, JA BÜROOHOONETE MAA ............................................ 9 2.9 TEEMAA ............................................................................................................... 10 2.10
  • VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade

    VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade

    VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna hetkeolukorra ülevaade Võru maakond Jaanuar 2019 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE 4 MAAKONNA HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE 9 1. RAHVASTIK 9 1.1. Senised arengud 9 1.2 Peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused 12 2. MAJANDUSVALDKOND 13 2.1. Maakonna majanduse üldiseloomustus 13 2.2. Ettevõtluse tugistruktuurid 19 2.3. Ettevõtlusalad maakonnas 21 2.4. Turism 21 2.5. Kaugtöö 30 2.6. Omavalitsuste finantsid 30 2.7. Peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 32 3. HARIDUSVALDKOND 33 3.1. Alusharidus 33 3.2. Üldharidus 35 3.3. Huviharidus 40 3.4. Kutseharidus 41 3.5. Noorsootöö 43 3.6. Peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 45 4. SOTSIAAL-JA TERVISHOIUVALDKOND 46 4.1. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus 46 4.2. Peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused 53 5. KODANIKUÜHISKOND, KULTUUR, SPORT JA ERIPÄRA. 53 5.1. Kodanikuühiskonna areng 53 5.2. Sport 57 5.3. Kultuur ja omapära 58 5.4. Peamised kodanikuühiskonna, eripära-, kultuuri- ja spordivaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 63 6. TARISTU JA KESKKOND 64 6.1. Ühendused 64 6.2. Keskkond 66 7. HALDUSKORRALDUS JA MAINE 72 2 7.1. Halduskorraldus 72 7.2. Maine 74 7.3. Riiklikud struktuurid 76 KASUTATUD MATERJALID 78 3 LÜHIKOKKUVÕTE Rahvastik Võru maakond asub Kagu-Eestis, piirnedes lõunas Läti Vabariigi, idas Vene Föderatsiooni, põhjas, kirdes Põlva maakonnaga ning läänes Valga maakonnaga. Maakonna administratiivseks keskuseks on Võru linn. Kokku on maakonnas haldusreformi järgselt 5 omavalitsust: Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vallad ning Võru linn (vt joonis 1). Võru maakonna kogupindala on 2 773 km2, moodustades 6,1% Eesti Vabariigi pindalast.
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest

    Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest

    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
  • 31G Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    31G Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    31G buss sõiduplaan & liini kaart 31G Valga Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 31G buss liinil (Valga Bussijaam) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Valga Bussijaam: 7:45 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 31G buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 31G buss saabub. Suund: Valga Bussijaam 31G buss sõiduplaan 58 peatust Valga Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Valga Bussijaam 12b Jaama pst, Valga kolmapäev Ei sõida Turu Park neljapäev Ei sõida 2 Jaama Puiestee, Valga reede Ei sõida Andrese laupäev 7:45 66 Võru Tänav, Valga pühapäev Ei sõida Laatsi 93 Võru Tänav, Valga Toogipalu 31G buss info Palu Suund: Valga Bussijaam Peatust: 58 Londi Reisi kestus: 175 min Liini kokkuvõte: Valga Bussijaam, Turu Park, Kase Andrese, Laatsi, Toogipalu, Palu, Londi, Kase, Kaagjärve Teerist, Kaagjärve, Lõhmusmäe, Kaagjärve Teerist Kaagjärve Mõis, Rautina Tee, Kitse, Leetuse, Pikkjärve, Karula, Karula Rist, Kassi, Lüllemäe, Kaagjärve Metsoja, Mägiste, Koobassaare, Kolski, Karkküla, Madsa, Rebasemõisa, Lüllemäe, Hundi, Valtina, Lõhmusmäe Musta, Tuulemäe, Matu, Väike-Väheru, Palumatsi, Väheru, Purika, Kirbu, Lüllemäe, Kassi, Karula Rist, Kaagjärve Mõis Karula, Pikkjärve, Leetuse, Kitse, Rautina Tee, Kaagjärve Mõis, Lõhmusmäe, Kaagjärve, Kaagjärve Teerist, Kase, Londi, Palu, Toogipalu, Laatsi, Andrese, Rautina Tee Turu Park, Valga Bussijaam Kitse Leetuse Pikkjärve Karula Karula Rist Kassi Lüllemäe Metsoja Mägiste Koobassaare Kolski Karkküla Madsa Rebasemõisa Lüllemäe Hundi Valtina Musta Tuulemäe Matu Väike-Väheru Palumatsi Väheru Laatre — Lüllemäe — Hargla, Estonia Purika Kirbu Lüllemäe Kassi Karula Rist Karula Pikkjärve Leetuse Kitse Rautina Tee Kaagjärve Mõis Lõhmusmäe Kaagjärve Kaagjärve Teerist Kase Londi Palu Toogipalu Laatsi 2 Laatsi Tänav, Valga Andrese 41 Võru Tänav, Valga Turu Park 2 Jaama Puiestee, Valga Valga Bussijaam 12b Jaama pst, Valga 31G buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com.
  • Taheva Valla Arengukava 2014–2023

    Taheva Valla Arengukava 2014–2023

    TAHEVA VALLA ARENGUKAVA 2014–2023 Vastu võetud Taheva Vallavolikogu 17.10.2014. aasta määrusega nr 8 2014 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 4 2 VALLA ARENGU ÜLDPÕHIMÕTTED .......................................................................................................... 5 2.1 ÜLDPOLIITILISED PÕHIMÕTTED ................................................................................................................. 5 2.2 EESMÄRGID ................................................................................................................................................. 6 2.3 EELARVE KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED ...................................................................................................... 6 3 RAHVASTIK, TÖÖHÕIVE ............................................................................................................................... 8 3.1 HETKESEISUND JA HINNANG ....................................................................................................................... 8 3.1.1 Rahvastik ................................................................................................................................................. 8 3.1.2 Tööhõive .................................................................................................................................................. 9 3.2 EESMÄRGID ..............................................................................................................................................
  • Valga Valla Profiil

    Valga Valla Profiil

    VALGA VALLA PROFIIL Valgas 2018 Geomedia OÜ (redigeeritud Valga Vallavalitsuse poolt 2020) 1 Sisukord Valga valla olukorra analüüs .......................................................... 4 1. Territoorium ja asustus .............................................................. 4 2. Rahvastik ja selle areng ............................................................. 5 2.1. Rahvaarv ja rahvastiku vanuseline struktuur ........................... 5 2.2. Rahvastik paikkondades ..................................................... 10 2.3. Rahvastikuprognoos ........................................................... 11 3. Looduskeskkond ja maakasutus ................................................ 13 3.1. Loodus ja maavarad .......................................................... 13 3.2. Kaitstavad alad ja objektid ................................................. 15 3.3. Maakasutus ........................................................................ 14 4. Kohaliku omavalitsuse teenused ................................................ 14 4.1. Haridus, huviharidus ja noorsootöö ...................................... 14 4.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid .......................................... 17 4.3. Kultuur ja sport ................................................................ 24 4.4. Kommunaalmajandus ...................................................26 4.5. Turvalisus ...........................................................................30 5. Ettevõtlus (sh turism) ja elanike sissetulekud, tööpuudus .............