Õdri skv !11

i g õ Ansi-Mähkli tj 0 s 9 u 0 M 0 Ala-Paabo 1

0 9 0 Sora 9 8 Mäe-Paabo 5

100

0 8 9 0

9

0

0

Ööbimisvõi!4 malused 8 Linde on aastate väl- Õpperajad 0 2012 ©Keskkonnaamet Karula rahvuspark 9 15.03-31.08 0 9

Karula rahvuspark asub Valga- ja Võrumaa piiril , Karula, tel Karula rahvuspargis Karula rahvuspargis on 4 infopostide ja viitadega tähistatud õpperada. Sibula jv Mähkli ●● Karula rahvuspargi külastuskeskuse paberile. sertifikaadiga FSC Trükitud

Mõniste ja valla maadel. 1979. aastal asutatud maastiku- loendatud kokku 157 liiki. ® P AS Aktaprint Trükk: 1

0 majutushoone ÄhijärveKüü külasni- 0 kaitseala sai rahvuspargiks 1993. aastal. Haruldasematest linnu- LASTE LOODUSRADA-MÄNGUVÄLJAK OÜ Akriibia Küljendus:

1 90 mõtsa jv

0 majutus 31 kohta, seminariruum, suitsusaun90 0 Karula rahvuspark on loodud, et säilitada Lõuna-Eestile iseloo- liikidest on must-toone- Laste loodusrada-mänguväljak asub Karula rahvuspargi külastus- Värtemäe 100 Ruukel J.

Veetka tel 782 8350

mulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loo- kurg, kalakotkas, väike- keskuse lähedal ja on mõeldud eelkõige väiksematele külastaja- maastik, Karkküla foto: Esikaane

Viitka jv Tõrusaare Hauka Till Olivia Jõesalu, Kaidi

9 Keskus dust ja kultuuripärandit. Karula rahvuspark kuulub üleeuroopalisse konnakotkas, kolmvarvas- tele. Rajal on liumägi, vaatetorn, kiiged, liivakast, köiskarussell ning 0

!27 ●● Järvenukka talu Ähijärve külas (mai – september) Trolla, Tiia koostajad: Teksti

Natura 2000 võrgustikku, kuna siin leidub nii haruldasi liike kui ka ja valgeselg-kirjurähn leid- 9 looduse põhimõisteid ja -nähtusi tutvustavat infotahvlit. Avasta- 0 Keskkonnainvesteeringute SA 0 toetas: väljaandmist Trükise

!6 1 puhkemajad kuni 9 kohta 2 Suur www.rmk.ee

Euroopas hävimisohus olevaid elupaiku. Karula on oma 123 km nud endale siin rahuliku misrõõmu rajal pakuvad eksponeeritud linnupesad ning loomade tel 523 2066, 507 6293 Saarjärv [email protected]

Eesti väikseim rahvuspark. elupaiga. käpajäljed. 9 0 3504 5304 8350, 782 tel

9

0 Tulenevalt maastiku mosaiiksusest on Karula rahvuspargi loodus Soontaimi on rahvus- ●● Tuhka talu Kaika külas (15.05–15.09) piirkond Lõuna-Eesti 9 0

0 11

mitmepalgeline. Karula kõrgustik on kujunenud mandrijää tegevuse pargist leitud 563 liiki, Ähijärve teeraDA !5 aidamajutus, suitsusaun ja telkimine loodushoiuosakond RMK

0 a j orralda k e us t las kü ala e s t tagajärjel üle 10 000 aasta tagasi. Mandriliustiku sulades jäid Karula nende hulgas eriti ohus- Teerada on 4 km pikk ja selle läbimiseks kulub vähemalt 1,512 tundi. tel 520 6630 Kai

Vana-Foto: Vaigutatud puud Peräjärve metsarajal, T. Trapido Väikene põhjaossa valdavalt ümara põhiplaaniga mõhnad (nn “kuplid”), mis tatud haruline võtmehein, Ähijärve teerada saab alguse Karula rahvuspargi külastuskeskuse www.keskkonnaamet.ee Foto: Haruline võtmehein Hauka Saarjärv

0 ●●

on kas põllustatud või kaetud metsamütsidega, mõhnade vahel on kummeli-võtmehein ja (Botrychium matricariifolium), juurest. Rada tutvustab Ähijärve kandi loodust ning küla ajalugu, 9 Mundi talu Jõepera külas (aprill – september) 8360 786 tel

1

66420 Võrumaa 66420

A. Ader Linnajärv 0 matkamaja koos kööginurga ja WC-ga, suitsusaun väikesed niisked niidud, soolapid või järvesilmad ja ojad. Kuplistik roomav akakapsas. Siin- sealhulgas kohalikku rahvapärimust. Teedevõrk ümber Ähijärve on Ähijärve teeraDA 0 110 vald Antsla küla, Ähijärve on rahvuspargi tihedamalt asustatud ala. Rahvuspargi lõunaosas setelt aladelt on leitud 19 olnud tihe ja tänapäevast erinev. Ähijärve teerada kulgeb peamiselt tel 5342 7108

Haukamägi külastuskeskus rahvuspargi Karula laiuvad soised ja metsased väga hõreda inimasustusega oosmõh- liiki käpalisi ehk orhideesid. mööda endiseid ja praeguseid teid – heinamaatee, kallasrada, jalg- Karsi Keskkonnaamet

●●

a ej s t vali ala e s t nastikud. Karula kõrgustiku kõrgeim mägi on Rebäsemõisa külas Rahvuspargi nime seostamine karudega oleks ekslik, sest Lõuna- rada, taliteed, hobuteed, metsarajad.L Tutvudainnajä rsaabve nii rahvuspargi SKarula-aar-Lüllemäe Tervise- ja spordikeskus Lüllemäel Kai 0 10 järtervisespordirajad,ve skv mänguväljakud, seikluspargid; ettetellimisel asuv Tornimägi (137,8 m). Eestis tunti varem mesikäppa hoopis ote nime all (vrdl Otepää). suurima järve – Ähijärvega, Karula kõrgustiku pinnamoe, metsade 0 10 majutus ja toitlustus (hostel 50 kohta) Järvi on Karula kõrgustikul 60, millest 40 paiknevad rahvuspargis. Karula on vana kihelkonna nimi, mis arvatakse tulevat sõnast kui ka talumaastikega. Rada möödub ujumis- ja lõkkekohtadest.90

tel 5345 6006,5 www.karulatsk.ee 8 Enamasti on järved õõtsikulise kaldaga, liivarandu leidub vähe. “karune” ehk „karm“, mis iseloomustab hästi siinseid raskesti Nauditavad on Ähijärve põhjakaldalt avanevadKase maalilised vaated 8 5 5 Rahvuspargis on esindatud suur osa Eesti erinevatest järvetüüpi- haritavaid ja ligipääsetavaid metsaseid künkaid. järvele. 8 Konnumäe skv ●● Lajassaare talu Rebasemõisa külas (mai – september) dest: siin on rohketoitelisi ja suhteliselt vähetoitelisi, pruuniveelisi Karula oluliseks kaitseväärtuseks on pärandkultuurmaastikud,1 Ähijärv (176 ha) ja Ähijärve küla asuvad Karula rahvuspargi kes- 0 0 Sarik-Siimani võimalik rentida matka peatuskohaks aita, suitsusauna ja

soodest pärit vetega ning heledaveelisi järvi. Erinev on siinsete mis on kujunenud aastatuhandeid kestnud järjepideva inimtege9 - kel. Järvega on seotud legende ja pärimusi. Huvitavad on järve 0 0 telkimisplatsi 8 Pikäs- järvede liigirikkus: leidub nii haruldaste liikidega liigirikkaid kui ka vuse mõjul. põhjas asuvad mäed, mis järve keskelgi pea veepinnani küünivad. Pääsusilma 0

tel 516 7801 9 saarõ skv

liigivaeseid soojärvi ning inimese poolt rikutud järvi. Rahvuspargis on üle saja talukoha, millest enam kui pooled on Salapärane on Ähijärve telg – päikesetõusul on näha veevirven- 8 Veski 5 80

mitusada aastat vanad põlistalud. Karulale on iseloomulik haja- duses üle järve ulatuv tasane viirg. Loodusteadlastele on Ähijärv ●● Laane metsamaja Kolski külas 0 rahvuspark Alakonnu Järvenukka 0 9 asustus, talud paiknevad üksikuna või paarikaupa küngaste vahel. tüüpiline rohketoiteline0 järv, mille kinnikasvamise vältimiseks onAle ksandri võimalik rentida matka peatuskohaks või laagri läbiviimiseks 8

9 Taluhooned on enamasti möödunud sajandi alguse tüüpilised palk- kaitse hädavajalik. tel 517 2646 Karula 9

0 0 9 8 0 ehitised. Pärandmaastike ilme määrab maaharimiseks sobiva maa 5

8 8 paigutus: metsa on kasvanud kuplite laed ja järsud nõlvad, mida Männituka 5 ●● Marjamägi talu külas

0

9 ümbritseb ringikujuliselt põllumaa või niit. Kuplitevahelistes nõgu- 90 võimalik rentida sauna matka peatuskohaks tel 5340 4141 des paiknevad väikesed veesilmad, soometsad või märjad niidud. 80 Astra 9 0 Saar- 0 Rahvuspargi alal on traditsiooniliselt tegeletud põllumajandu- 0 1 järve skv Ähijärve sega, tähtsamateks tegevusaladeks on olnud vilja- ja loomakasva- 80 ÄHIJÄRV ®P Metsamoori Perepark

9 tus, aga ka metsandus, mesindus ja kalandus. 0 Kalda

Karulas on tuntud jutud vanadest asula-, matuse-, talukohtadest, pakub elamusturismi. Metsamoori kojad 0 85 Metsamoori Perepark 8

0 pillimeestest ja kõrtsinaljadest, aga ka pajatused metsloomadest 0 8 on inimeste päriskodud, kus elatakse8 ehtsat ja igapäevast elu. Ahnojärv90 1 0 5 0 ning uskumused järvedes elavatest vaimudest. Siinne pärimus Plaagi skv 8 Kodade tegevusega tutvumiseks on vajalik eelregistreerimine. on tihedalt seotud maastikega, väga palju on kohanimedega seo- tel 5345 4222, www.metsamoor.eeLiiva- tud rahvajutte. Iseloomulik on ka rahvaarsti- ja nõiatraditsioon. lumbi skv 5 8 8 8 Foto: Lajassaarõ järv, Rebasemõisa külas, K. Mändla 5 Foto: Luukina vaade, P. Kama 5 0 0 1:16 000

9 9 80 1 cm kaardil=160 m looduses ©Geodata 2011 9

0 5 Kordoni

8

0 8 100 90 80 0 Tarupedaja 8 Rahvuspargi suurim järv on sopilise kaldajoonega kaunis Ähi- maASTIKUrada Peräjärve metsaraDA Plaagi skv KÜLASTAJA MEELESPEA 0 järv (176 ha), sügavaim on Savijärv (18 m). Suuri jõgesid Karula !18 Patuperä 8 Kolski 5 Kikkamäe 8 rahvuspargis ei ole. Matkarada on 7 km pikk, mille läbimiseks0 kulub ligikaudu 3 tundi. Rada0 on 4 km pikk ja küllaltki mägine, mille läbimiseks kulub Aitäh, et oled tulnud rahvusparki külla. 9 9 0 8 5 8 Kallõtõ jv 9 5 9 0 5

Õdri 7 0 V 9 Saera ●● 8 8 Karula kõrgustik on Kagu-Eesti tähtsaimaks veelahkmeks, lahu- Rebäse maastikurada tutvustab Karula kandile iseloomulikke eri- ligikaudu 1,5 tundi.0 0 0 Viibi kohalike elanike koduõuel vaid nende loal. 9 9 a 9 0 5 Järve- 85 re s sk1v00 0 5 Kordoni 9 Endla 0 e 8 ●● tades Soome ja Liivi lahte voolavad veed. Kõrgustiku põhjaosast nevaid maastikkeEh9 ala ja nende kujunemist. Rada saab alguseo Tornimäe Peräjärve metsarada tutvustab matkajale mosaiikseid metsi – Säilita siin valitsev vaikus – vali muusika ja lärmakad peod ja j 9 0 lo 0 9 1 e liigub vesi Ärnu jõe kaudu Emajõkke ja sealt läbi Peipsi järve Soome parklast. Matkaline saab ronida kohalikule Araratile (103,1 meetri 00 kõrgematel100 nõlvadel olevaid nõmme-, palu- ja laanemetsi ningh ei sobi loodusesse. 0 9 Kallõtõ skv A 5 90 lahte, seevastu kõrgustiku lõunaosa veed valguvad Mustjõkke, mis kõrgusele merepinnast),8 piiluda raudkülma veega Raudjärve ning märjemates orupõhjades raba- ja lodumetsi. Mõisaajal kuulusid ●● Võta oma prügi kaasa või pane see prügikasti.

85 9

●● 0

5 jõuab omakorda jõkke ja see juba Liivi lahte. mööduda ümbruskonna9 vanimast, 1586. aastal rajatud Taitse talu- siinsed metsad Vana-Antsla mõisnikule, kes neid majandas ja siin Tee lõket ja2 telgi6 vaid selleks ettenähtud kohtades (vt kaarti) ! 8 0 Käo 5 9 9 9 0 0 9 Metsad katavad Karula rahvuspargi pindalast üle 70%, laiudes 10 kohast. Rada põikab muinasajal 0 asustatud Linnamäele90 ning jõuab jahti pidas. Rahva mälus on säilinud jahikäikudega0 seotud lood, ning lõkkekohast lahkudes kustuta kindlasti tuli. 0 8 8 9 0 põliste massiividena kaitseala väheasustatud lõunaosas ja väikse- uusasukatest0 kobraste elupaika. Tornimäe nõlvale jõudnud, näeb teatakse Paruni allikat ja paviljoni asukohta Hundiaugu veerel. Rajal ●● Jäta8 0auto matkama minnes parkimisplatsile.Saera

1

0 mate siiludena põhjaosa kuplilisel maastikul. Pinnavormide mit- Foto: TättaKase ltaluaane XX sajandi alguses, Pautsjärv matkaline0 puudesalu15 .varjus03-3 1Karula.08 kõrgustiku suurimaid uhteorge. saab ülevaate metsade erinevast kasutamisest läbi aegade, elavaks ●● Ära sõida kaitsealale jäävatel järvedel skuutri või mootorpaadiga.

Tollari Mäe Soo- 5 Karula Muinsuskaitse Seltsi arhiiv (KMS). 8 7 j 5 8 ●● mekesisus põhjustab erinevaid valgus- ja niiskusolusid, mistõttu otsa Rebasemõisa TornimägiAnnussa asaire oma nimePa ppealeijärv maa0 mõõtmiseks näiteks on matkaraja ligiduses kasvavad vaigutatud puud. Sõida mootorsõidukiga vaid üldkasutatavatelo teedel, jalgrattaga 8 l 1 e 1 5 90 h 0 8 A 0 0 0 85 0 0 9 5 siinsed metsad on mitmepalgelised – küngaste pimedatel põhjakül- 1 kasutatava triangulatsioonitorni ehitamist. Iga sellise torni otsast Rada möödub Peräjärvest, pisikesest kinnikasvavast metsajär- teedel ja radadel. 0 8 Ruusanurme 0 Tollari 1 9 5 100 90 9 gedel kasvavad enamasti laanemetsad, päikeselistel lõunanõlvadel On ka lugusid tondi- ja vaimunägemise kohtadest, ravitoimega oja- pidi olema näha kaks teist samasugust torni. 2004. aastal valminud vest, mis on Ähijärve järvedeahelas viimane e. perämine. Rada ●● Hoia koer looduses liikudes rihma otsas. 80 !26 Nõmme 9 Käo Pautsjärve Kubija 90 0 aga kuivad palumännikud; viljakamate muldadega aladel leidub dest ja allikatestSilm ningisto inimeste või loomade ärakaetamisest.reserva at Tornimäe vaatetornist avaneb vaade Otepää, ja Aluksne põikab läbi Paruni allika juurest ning lõpeb Lossimäel. Üle metsade ●● Kalasta vastavalt kehtivale kalapüügiseadusele ja Karula 105 ü 9 salumetsi, märgades lohkudes madalsoo- ja rabametsi. Karula kihelkond kuulub võru keele läänerühma, millelü on ühis- kõrgustikele,Silla hästi on näha Kaika kuplistik. 0 paistab Lossimäele Haanja kõrgustiku siluett. rahvuspargi kaitse-eeskirjale. 9

ü 0 90 8 0 15.03-31.08 ●● 9 Kuplite vahele mahuvad pisikesed rabad ja järvede kinnikasva- jooni nii tartu kui mulgi keelega. Siinsed kohanimed on kauni kõlaga: 90 0 Kooskõlasta Keskkonnaametiga üle 40 osalejaga korraldatav Saarlase 0 8 0 9 8 5 9 90 5 0 1

7 85 0 15.03-31.08 0 0 misel kujunenud õõtsiksood. Suuremad on vaid kõrgustiku servaalal Lajassaarõ, Peräkonnu, Värtemäe, Tsirgasmäe,0 1Taropedäjä,.01-31.12 Pirru- 8 Õdri skv 9 rahvaüritus selleks ettevalmistamata kohas. 5 asuvad Aruküla Suursoo ja Äestamise soo. puusaarõ. Praegusel ajal kõnelebK avõrulmis tukeelt üle pooleü rahvuspargi !15 Kallaste Perä- [email protected], telefon 786 8360 Köstrinurme 90 Peräjärve metsaraDAjärve skv RebÄse maASTIKUrada 0 0 ü 8 0 0 1 8 Sarnaselt maastikuga on mitmekesine siinne floora ja fauna. Ime- elanikest. Võru keelt1 kasutatakse enam koduse ja suhtluskeelena, 0 8 0 1 Mäe-Luukina

0 Köstri- 9 1 1

tajatest võib siin kohata metskitse, põtra, metssiga, rebast, hunti, vähem asjaajamisel. 9 Ruusa- 1 järv Hallimäe 0

1 8 Kivisaare 0 0 8 5 Kallõtõ skv 0 5 Aristova Käärikmäe augu 5 9 9 Ararati 80 kährikut, ilvest, saarmast, halljänest, oravat ja mitmeid teisi liike. Tänapäeval seovad siinseidKase- inimesi võru keel, vanadest aegadest 0 Matkarajad läbivad karjatatavaid alasid, mis võivad olla piiratud mägi 1 Peräjärv mäe Lüllemäe Vana- Suislepa Pähkla 1 90 5 Paljudes kohtades on märgatavad kopra elutegevuse jäljed – üle- pärit igapäevaelu kombed ja harjumused, läbi sajandite püsinud 8 elektrikarjusega. 0 palu skv 2 1 Varese- 90 ujutatud metsad ning kõrgenenud veetasemega järved. Imeta- sugulussidemed ning maastiku omapärast tulenev elustiil. mägi Vallimäe ●● Kasuta aedade läbimiseks selleks ettevalmistatud läbikäike ja 1 0 1 8 Perä- 0 jatest haruldasemad on nahkhiired. Õuna 100 väravaid. järve skv 0 Raudjärv 8 Tornimäe 9 ® 0 P

0 Lepasaare 8 ●● Karula veekogudest võib 0 90 Ära võta karjusetraatidest ja muudest metallosadest kinni, 11

0 a Rebasemõisa 0 leida pea kõiki Eestis esinevaid 0 j kuna nendes võib olla elekter. 10 1 o Tornimägi i Liinamägi r 5 e ●● mageveekalu. Sagedasemad asu- 8 8 Oru Kasuta värava avamiseks plastkäepidet. Taitse V 0 Hundiauk ®P 1 Rebäsejärv 00 1 ●● kad on ahven, särg, haug, koger Orava Kiriksaare 1 2 Sulge enda järel korralikult väravad. 0 0 0 0 110 5 9 8 Perajärve 1 5 23 1 0 ! Paruni ja linask. 95 9 ●● Ära häiri kariloomi. Korgõmägi 90 allikas 10 Lossi- Kahepaiksetest on rahvus- Rebäse 0 mägi Lossi 9 0 0 0 75 pargis leitud 7 liiki ja rooma- Ala-Tsilimiku 1 Kui märkad looduse või külastusrajatiste kahjustamist, teata sellest 00 9 Põrgujärv 90 1 jatest 5 liiki. Haruldasemad on 0 keskkonnainspektsioonile telefonil 1313 või politseile telefonil 110, 80 0 15.03-31.07 9 mudakonn ja kivisisalik. Herani tulekahju ja õnnetuse korral helista 112. KARULA 0 0 8 Uue-Tsilimiku Pa8 lu-Labassaarõ skv 0 9 1:23 000 1:15 000 1cm kaardil=230 m looduses ©Geod9ata 2011 1 cm kaardil=150 m looduses ©Geodata 2011 0 8 8 0 0 00 rahvuspark 1

0 0 1 8 Madsa 5 7 5 0 Mooratsi 80 Madsa 90 8 o 85 Madsa lump a 90 s t 8 e 5 0 0 8 9 m Foto: Must-toonekurg e n 90 (Ciconia nigra), L. Michelson Foto: Kobraste loodud uus elupaik, O.Till a 80 La skv 90 90 5 Reb8 äse

skv 9 0 8 1 00 80 5 90 Metsjõe Verioja skv

8

0

90 80 90 80 80 Tätta Rästa 0 Lajasaarõ jv 8 i g õ Kolga j u

r 0

KARULA 8 A 8 0

7

5 0 Mäeküla 0 8 Rebäse skv 8 8 0 90 Nurga !17 !16

Pikäsilla skv Oe

5 Kauksi 4 6 6 5 5 6 6 70

0 5 9

5 105 85 65

6

0 9 5

8 0 80

8 5 5 5 7 70 9

0 8 90

65 8

0 5 5 4 8 4 5 0 7 8 5 0 8

55 0 5 0 8 9 0 8 0 80 8 65 90 5 60 0 6 5 0

50 65 45

100 5 Väheru 0 80 0 4 9 8 5 0 85

5 0 95

0 10

75

5 6 0 0 0 11

5 5 0

1 1 60 9 5

5 5 95

05 5 1 100

50 5 10 6 85 0 6 0 5 9 70 8 0 0 7 5

6

0 0

5 6 7

90 70

5 6 0 0 100 8 0 65 Soome 60 85 0 9 7 0 0 0 7 5 0 8 105 70

7

0 50 65 5 1 6 0 0 0 55 9 5 0 8 85 11 1 0 0 1 9 85 6 0 5 9 8

0 5 8 7

5 5 8 8

0

7

0 0 0

80 90 1

55 0 7 5 Lusti

6 5 0 0 6 75 0 7 60 75 65 70

5 Tohvri 0 0 80 10

55 6 7

5 0 0 26°20' 26°22' 65 267 °24' 26°26' 26°28' 26°30' 26°32' 26°34' 26°36' 26°38' 26°40'

80 70 8

5 0 5 7 10 5 0 5 5 8 7 9 0

1 1 6 0 0 0 6 7

0 90 9 Antsla 11 km

Antsla 12 km 7 0 Antsla 7 km 0 kr 9 5

6 p 5 5 Andrõssõ Ala-Piitre Ju 8 M Sepä u 7 6 s 5 5 n t 5 0 ja d Kaasiku jõgi vi m 0

7 Ala-Savi Lilu 8 i a 6 0 Liba 0 o 8 6 0 k eo 5

5 9 A

Siimu 7 es Kärna5 -Värdi 80 7 r 0 70 ' 5 80

60 a 0

8 Vaatamisväärsused 60 V o 1 re aa 4 6 5 5 bs Andsi- 5 7 a Raa Ala-Kärna Ha ° e 7 Juhani 5 Kirbu7 5 Mäe-Savi 0 Äniniidu lu5 mp Andsi- r Pikkjärve 8 5 7 0

t 7 7 9 5 7 0 5 5 Augusti 5 Savijärv 8 80 60 75 a 8 Mälgi 0 0 8 85 80 M 70 v 90 6 a r Nõnasaarõ 0 ä 8 0 5 u ikkj 8 L P 7 s 0 5 8 8 75 90 0 Tiganiku t 8 j

0 9 0 õ Alliku 5 5 Paluotsa

1 7 8 10 g Kallõtõ jv 5 i 7 Paltsaare 90 Tiidu Vissi Pikkjärve 80 Patuperä Sõstra 80 Rehepapi Pihlõmäe 60 ' Pormeistri jv Koidu V 0 9. Peeter Koemetsa (Eesti Vabariigi I Riigikogu liige) sünni- ja elu- 9 0 5 0 Mõtskonna jv 9 9 0 a 8 9 5

4 6 Kikkamäe Litsmõtsa

7 8 r 9 0 8 8 ° 0 0 0 Kuusõ- 9 0 Koplimäe es 8 5 1 8 0 85 0 0 Veere 0 6 9 100 Kõivistu kandi 0 Era Pärnä 0 eo o 0 5 7 Mäe- Mundimägi 7 9 Pormeistri 5 Ussihavva koht – P. Koemets (1869–1941) on Karulaga seotud ajaloolistest Jaanimäe Oikunna skv e 7 Endla j r Küüdre Suurõsõõru- 9 a 0 a 10 0 15.03-31.08 a Soesaarõ Maasik- m Hinni Lepiku 0 5 9 8 6 5 s 95 Kirsi 0 Männiku 8 Ala-Härmä saarõ k Mustärv b Tihase Lepaoru 5 isikutest tuntuim. Vallavanem ja Eesti I Riigikogu saadik P. Koe- 8 Ala- 5 a Ala-Tsira 7 Vallikraavi 85 a Saviaugu 9 Kaadsijärv Küüdre 80

75

9 Piiriniidu 0 0 H 9 1 Mudajärv Mäe-Härmä 9 5 kr

9 9

0

0 Mundi Vahtsõtarõ

0

0 p

9

1 9 0 0 0 0 0 1 mets on pärit Kaika talust. 1918. aastal astus P. Koemets Riias 9 Õie 0 8 Kaadsijärve vi a Suurõsõõru- 0 a 80 Mäe- Küüdre jv 8 A 90 0 1 0 8 85 g Kõivum0 äe 1 Patupera 0 Kaska 0 reservaat Lehe- l

8 Ridassilla 0 Keldrimäe 1

0 7 Variku 8 Kaselaane 0 5 Jõepera laanõ a Suu- 0 8 Klaamani 0 Patupera- 5 6 01.01-31.12 peetud maanõukogul välja Balti hertsogiriigi loomise vastu ja

Mäe 9 Farmi 0 7 Muska 0 0

0 1 0 Tiksi Ridasilla mägi 8 V Tollari otsa Pannus- Jaani Karula Jaanimäe 9 8 0 0

110 7 Papijärv 5 1 Havikolga saarõ 0 1 9 Latika Mõtsa 0 8 ' 0 0 0 85

0 0 9 8 5 Latika- 1 Noodaperä mägi esitas eesti talupoegade kirja, kus nõuti Eestile iseseisvust. Tollari 0 8 0 0 Lambri 0 Kassi 1 0 8 9 5 0 Nõiamaja 0 9 1 100 1 0 9 4 5 Ruusanurme 9 9 0 Grünbergi 9 Püssitalu 0 Samuli 0 9 0 5 Nõmme Ruudi Püssa Tammismägi Latika- Auliku Laiakõivu ° Teeristi 7 Pumba 9 Meosõ 5 Piirikraavi 0 10 ! 5 7 10. Mähkli muinaskalme ja muinaseluase – Mähkli metsas asub 0 0 7 70 8 0 8 0 Silmisto Kubija 8 90 8 Tatriku 5 9 0 Rännä Karja- 0 Tollari 1 0 Kaika Soe Koidu Nurmistõ ü 0 9 kingu Saarlasõ 80 Kaunismäe 0 ü Kaaramäe 0 8 90 8 5 8 Pedas- Kassi 110 8 0 80 ü Kõrgemäe 9 7 90 0 muistne matusepaik ja I aastatuhandest e.Kr pärinev muinaselu- 5 Kaika Nurmiste 85 saarõ 90 0 Priidu 1 9 0 Kaika Piirioja 0 0 Tollari jv 9 5 8 0 0 8 0 Õdri jv 8 0 Haava 1 Kuningamäe 9 kuplistik 0 0 7 15 0 Pedäjä 0 Tauruse 0 ! 8 90 8 10 Mäe- 9 90 Ala-Tatriku Mähä 0 ! ase. Tolleaegsete kommete kohaselt surnud põletati ning järele- 7 Kalmistu Köstrinurme ANTSLA Tsooru jv 9 90 ü 0 Ala-Mähkli Mändiku 5

9 0 Uduoru 0 Nõlvaku 0 8 0 9 Juudinurmõ 1 Sillaotsa 0 1 1

70 ' Luukina 0 ü 8 Räestü 5 Mikilä jv 6 1 70

Käärikmäe Kivisaarõ 1 9 7 jäänud luukillud puistati koos esemetega kalmemüüride vahele.

1 Tammiste Marjakraavi

0 0 ! 4 5 Hallimäe 1 8 0 Savilöövi 0 Ruusa- 5

° 0 9 Tuhka 9 85ü 8 8 0 Käärikmäe 0 !8 0 augu 0 0 Mikilä Silla 7 Köstrijärv 1 9 Rõõmu Käokingu 1 90 5 Ruusamäe 8 5 7 Mäe-Mähkli Mäe 8 90 70 1 0 5 Alamäe Ala- Aristova 1 Koolitarõ 8 0 11. August Keremi (I Eesti Vabariigi põllutööminister) sünni- ja elu-

7 0Kase- Lüllemäe Pähkla S 2 0 1 0 Marinamägi 9 Mändiku 90 Kesknurme Suislepa 1 Rehe mäe 0 Haukamägi Mõisamäe 1 0 ä Moonamäe Mikumäe 0 !11 i 1 0 9 1 Vallimäe 8 75 0 1 0 0

Kivisaarõ n 2 10 g 0 0 0 Valingu 0 Sepa 7 Andsi 9 õ Lilleoru 0 90 koht – Mähkli suurtalust (190 ha) on pärit I Eesti Vabariigi Riigi- 80 0 8 7

Savilöövi n 9 Tornimäe j 0 8 Varesemägi t 0 Õuna !12 Paju 0 0 0 a 9 s 8 Ohe 8

Lepasaarõ j a 0 11 1 u 0 00 0 1 ® 0 8 1 0 o 1 Lohu P Vahe Vahtra i Tuulõ 0 0 Pulli M Suure- 6 9 0 Rebasemõisa kogu saadik, põllutöö-, kaitse- ja teedeminister (1931–1933. a) 1 0 Keriksaarõ Kasemetsa 00 10 1 Halliaru

13 0 Mäe- Peetri er ! 9 Mihkli Kannus- 9 Mähkli 0 Suuretükümägi Kaalepi Talvistõ k 5 8 V 8 Sibula Varangu 8 0 8 saarõ 0 5 Oru Paabu m Tornimägi 10 Haanja Laie 0 Taitse 1 Lahe Kihumäe 2 1 Sadula- A. Kerem (1889–1942). 0 0 Rebäse- 1 0 00 0 0 14 1 10 9 5 9 ! 85 1 mõisa Liivamäe Võidu 1 105 0 0

95 9 järv 0 8 0

0 9 0 70 11 1 Sadula Veskitarõ ' 9 Lehe 1 0 Koidusaarõ 0 00 9 Ala-Sibula 1

4 12. Karula mõisa Rebäse karjamõisa rehi koos peksukiviga – maaki- 2 0 Siiksaare mägi 9 Nõmme ° 70 0 0 10 Rebäse o 8 8 0 u 0 5 8 0 !4 r 5 7 Ala-Tsilimiku 9 0 90 0 o 8 9 8 Liivakingu o 8 0 8 0 vist rehi, mille seina sisse on müüritud pingikujuline peksukivi. 0 5 8 0 Küüni- s Mõtsanuka 70 100 9 Sibula jv T Kungla Järve- mõtsa Kanariku Iirani 1 Johansoni 0 ® 1 0 mäe 1 8 0 P 0 0 1 Küüni- 8 0 90 9 8 0 0 Männasaarõ Mäe-Tsilimiku 0 Sellel karistati teoorjuse täitmata jätmise ja muude pattude Veetka Värtemäe100 Vastsõ-Lalli 9 mõtsa jv 5 8 8 Nurmemägi 0 0 Äestamise soo 0 9 Ala- 10 0 90 0 0 Hauka 1 Madsa !6 eest talupoegi. Pe0 etri 0 1 o Vahtsõ- 7 0 1 Mooratsi 5 Viitka jv 1 Suur Lalli 8 95 ' a 0 Hauka 100 s Tornimägi Saarjärv Saar- Kaugjärv 0 Madsa Mäekonnu Peedu 1 Madsa lump 1 90 9 4 et Mäe-Tinu 0 järve Äestamise soo skv 13. Rebäsemõisa Tornimäe vaatetorn – Karula kõrgustiku kõrgeimas 7 5 ° 8 9 Koolitarõ 0 5 9 8 Ala-Tinu 0 0 9 1 10 0 Vahtsõtarõ 0 1 em 90 5 15.03-31.08 0 5 7 Tuuliku ! 70 0 Vana- Värtemägi Põõni 5 n Linnusemägi 95 12 0 1 0 Pakla 0 a 0 Madsa kool (v.a vööndit läbivad teed 9 tipus Tornimäel (137,8 m üle merepinna) valmis 2004. aastal Liigsoo 1 Hauka

5

8 0 9 Väikene 8 0 7 0 La ja Kaugjärve kallasrada) 0 9 Järve-

9 Saarjärv

0 1 1 0 Sutesaarõ 00 0 saarõ

80 9 0 puust vaatetorn, mille ülemine platvorm asub maapinnast 110 0 Pikassaare 80 0 1 80 110 Karsi 8 Mõtsjõe Linnajärv 0 Mäeveere Peräkonnu Saarikmägi Pirrupuu- Ristikirik 8 30 m kõrgusel. 9 0 0 saarõ 00 Viirapalu 1 Peetsi- 9 90 0 5 70 0 0 8 90 1 90 saarõ 80 80

Peetsi 8 Tiigi 5 8 5 Mareksi 7 14. Rebäse Linnamägi ja asulakoht – Linnamägi on järskude nõlva- 70 5 7 80 Konnumäe jv 0 Lajassaarõ Hantsatsi 5 1 Sarik- 8 0 Tätä 0 5 ' 70 Rästa M0 õtsoja 10 Lutsu 8 Suusaarõ 0 8 Pääsu- Siimani Paadi- Laja- 1 7 0

0 8 4 3 75 0 Kolga Hanimägi 0 Mäe Pulsti

silma Punaku lohu ° dega ovaalse kujuga mägi, kus asus kohalikuks võimukeskuseks 75 9 0

saarõ jv 8 0

7 0 3 ! 0 9

95 5 7

80 8

5 8 7 5 0 80 9 Veski 0 rajatud linnus. Viikingiajal (800–1050 p.Kr) on mägi olnud nähta- 7 0 9

5 Karkküla 9 Ahero

Juuta 0 0

8 8 9 0 0 8 0 0 0

9 8

0 90 0 7

8 9 5 !17 Alakonnu 95 90 8 9 5

8 0 Maseri 75

Alakonnu jv 0

9 vasti koprakaubitsejatega seotud, nimelt oli sellel ajal tulus kob- Nurga 0 0 9 8 0 90 5 8 2 Järvela ! 8 Kõrgepalu

80 5 8 5 5 8 9 9 0 0 5 0 7 8 8 5 Tuule- 0

7 5 9

7 0 8 Männituka 0 7

5 J9 ärvenukka !16 0 mäe 5 Kiiviti jv 8 raste küttimine ja nahkade edasimüümine Araabiamaadesse. 75 0 5 8 9

8 5 8

' 0 Astra 7 0 9 0 0 9 Turbasuu 0 5 0 9 1 T 4 3 Ähijärve s ° Silla

1 80 0 o Muistse vabadusvõitluse ajal (1208–1227) on sakslased seda 0 9 9 0 0 o 9 ® 5 7 9 0 8 8 7 0 8 5 5 P 5 0 r 0 5 0 8 8 8 5 85 u Mäe-Punga 8 0 9 Kuikli jv 0 0 Piiri 9 8 Kase 0 8 Kalda 90 5

1 0 o Veide linnust piiranud ja arvatavasti ka hävitanud.

1 0 Liinamägi

7 ! 8 5 1 0 0Rõõmu 8 80 0 8 8 0 Mäe- 0 Ahnõjärv Väike Koska Ki

5 15. Köstrejärve leeri- ja koolimaja – Pihkva ehitusmeistrite poolt 80 7 90 8 8 Pehmejärv kka 5 5 Kurgsuu 0 8 Kolski Ähijärv

Savimägi 90 80 o 9 0 lasõ ja 0 ru o

90 Tarupedäjä 8 Vi 1892-1893. aastal ehitatud massiivne punastest tellistest ja maa- 8 Saarõperä

0 Männituka 80 80 9 Kopli 0 0 8 5 0 80 8 7 0 Mägiste 8 8 0 Suur 8 18 Ede- kividest kolmekorruseline maja, kus elas Karula kiriku köster 5 ! 5

Kolski 8 ' 5 5 8 Liivamäe 8 Pehmejärv 8 Virulasõ 0 0 0

9 9 Väike-Kaudsi 8 8 0 5 4 2

0 0 9 Tammõmägi 0 9 ° 100 9 80 Vahi 0 5 Mäe- ja kuni Teise Maailmasõjani tegutses leerikool. 1950. aastatel 9 8 Kantsiraba 9 5 7 5 Savira 5 7 Pikänurmõ 0 Plaagi mägi töökoda Vihmjärv 9 100 75 90 oli siin 7-klassiline kool. Hiljem spordibaas ja piirivalve kordon. 90 9 85 Laanõ 0 5 0

9 8

7 5 Ala-Savira 8 9 Sinejärv 5 0 Plaagi 5 8 7 9 Kaudsi 0 Saera KARULA 0 80 16. Karkküla kalme – puudesalu all on peidus ovaalne sammaldunud Palu- 26 80 Kooba Kantsi turbaraba ! j 0 Labassaarõ skv o 9 Pautsjärv 5 l Kantsi 8 e 0

' kivikuhelik, Rooma rauaaja (50–450 aastat pKr) matmiskoht – 8 8 8

0 h 0

9 15.03-31.08 A Käo 0 9

4 2 0 90 0 ° 9 Pautsjärve Leppemärgid / Legend Palu 9 0 0 kivikirstkalme. 7 5 7 5 reservaat 7 80 0 7 9 9 5 0 5 75 85 7 01.01-31.12 8 5

90 Savimäe 17. Karkküla talu rehi – Karulale tüüpiline lahusrehi, mis hiljuti reno- 80 7 5 Vanapalu skv Peräjärve metsarada / 80 0 8 90 0 9 7 5 15.03-31.08 0 0

7 5 8

7 Savikingu Koikküla Mudajärv 7 5 Peräjärve forest trail veeritud. Rehte kasutati teravilja kuivatamiseks ja lina töötlemi- 0 9 Suurõsuu 0 Suursoo 8 Valgõsuu Turba 9 Robi 0 0

9 5 7 seks. Masinatega rehepeksust alates kaotas rehi oma otstarbe. 0 8 Peräjärv Rebäse maasHtailkjasuprõlaluda /

9 0 90 0 8 8 9 85 5 5 s Rebäse landscapKeait sterail ' 18. Kolski küla – kunagine rahvarohke küla on hakanud taas üles 8 o 5 Kuksi a Kalõvi 4 1 0 80 s 8 Kõrge- °

0

et 9 Tormi 0 Loogamäe

0 7 perve ärkama. Siinsed külaelanikud on olulised pärandkultuurimaas-

7 Aheru järv 9 0 5 7 em Mäeotsa 0 9 5 Ähijärve teerada / Roosa 6 an Köstri Lauksilla 5 La 8 Mägi- ® A tiku hoidjad ja hooldajad. La 75 P h Ähijärve trail 90 männi 85 23 ! Lossi 0 el 9 70 a Järveotsa 90 80 Lepaste 80 n Külastuskeskuse teem abepunkt / Korgõmägi Perajärve o 0 0 75 Vana-Roosa 19. Apja küla – pisike küla asub Apjasoo serval liivasel maal. Enne- 1 85 24 Ellamäe 0 ! j 0 et 9 1 5 0 8 s 5 Haukasaarõ Rattarada / 5 Väike- 7 7 Visitor centre's inforamation point Kase Lossimägi Ella 0 Sooääre '

7 75 Metsoja Oore o soo 0 vanasti olnud küla võimas, karjamõisa kujunedes küüditati küla- Kalda 9 Tasuja Küti 5 8 7 4 1 puhkemaja 9 0 80 0 8 Apja mägi Bicycle trail 5 5 ° 8 Haukasaare 5 7 90 80 Parkimisplats / 8 Haki 5 Kalevi 0 5 7 0 8 ® 90 8 elanikud headelt põllumajandusmaadelt praegusesse asukohta. P Suur- 85 Tõrviku Vao 90 0 Apja jv Kuusiku 9 Parking Keeni Jalgrada / 0 0 8 8 Kuusistsaarõ 5 20. Apja järvede ümbruse palumännikud – palumetsa sõna on tul- Väiku-Apja 9 Soo- 0 VARSTU8 85 Adra 7 0 80 7 soo 5 Võidu veere 75 8 5 8 Walking trail Metsaonn / o Meosõ Piiri 5 Salu Lõõvi 9 Naadi 0 Ruusa la !19 nud võrukeelsest sõnast “palama” (põlema), mis näitab, et Apja 80 Liu Roosa rg Küüdre Silla 90 a Mäe-Palu Vana-Roosa jv 0 Forest cabin Põrgujärve skv

8 1

0 H 0 Murujärv Suurõ-Apja Järve 01.02-31.08 JaaKnimõäveakattega tee / Kiriku vanasti on männimetsad uuenenud põlemise läbi. 0 Liiva Tu7 rba 8 5 Lõkkekoht telkimisega / 0

8 ' 0 Surfaced road

Vahtsõ-Apja 22 8 ! 8 0 8 25 21. Kivi metsavahikoha taluhooned – 1846. aastal ehitatud Lõuna- 0 ! 90 0 A

8 4 0 5 7 Camp fire site with camping Väike-Apja jv r ° Arukülä u j õ Pargi 5 7 Eesti tüüpi rehielamu. Elumaja ja saun on hävinud, alles on veel 7 Suursuu

5 KruusTkorai ttega tee / g Liivamägi

5 i Telkimisala / 7 Kesk- Pügeri 70 8 5 Koiva 0 7 OjastGe ravel road ait ja laut. Talu läheduses voolaval Apja ojal oli kunagi veski. 0 5 1 8 0 80 7 8 5 0 6 0 9 Salve Kungal 5 80 Ala-Palu V Matsi Camping area 80 5 8 20 Ubajärv 7 ! 0 70 õ 22. Labassaarõ oja – käänuline metsaoja, mis suubub Hargla ojja. 0 7 Pinnastee / r Karjamaa u

' Lõkkekoht / 0 8 2 Labassaarõ oja on osaliselt Võru ja Valga maakonna piiriks. 5 4 0 7

Unpaved road 9

° Pikäsilla soo Oja 75 Camp fire site

Hurda k

5 7 Kuussaarõ jv

M 6 Saare 5 o Keemia m 0 la u 23. Lauksilla roomakeste (metsatööliste) maja – kahele perele mõel- 5 9 g s

7 ar tjõ 9

H 0 Rada / gi 5

5 5 Ala 6 Vana- Ujumiskoht / 8 80 7 Kivi 7 Tornimäe

0 7 6 0 5 80 8 dud palkmaja keset metsi pisikesel lagendikul. Siinne maa on 7 0 Beach 5 PatKhure

0 o 0 Vana-Rebase 5 95 9 8 !21 7 P ve 0 0 9 r 8 u väga liivane ja põllupidamiseks praktiliselt kõlbmatu, sestap oli 8 ä 5 n Vaatetorn / 5 j 7 Paluotsa 75 a s Külapiir / o b a 5 U 0 a 5 75 80 8 Marjamäe 7 8 metsatöö peamiseks elatusallikaks. Aru 0 l Koemõtsa o 0 8 8 l Observation tower 1 5 5 i S 90 85 80

8 Village boundary ' 0 0 9 7 8 Aruküla 5 Mäe 5 Inge 3 9 24. Lossimägi –on nime saanud mäel asunud Vana-Antsla paruni 1 80 0 70 0 7 Kalda ° Kirik / Kraavimäe Koemetsa 5 pa o 90 e

Varstu jv s 5 7 70 8 80 0 Raudsepa Vallapiir / d jahilossi järgi. Vana-Antsla mõis oli ümbruskonna suurimaid, Church Taga- Kase a u 90 R 0 7 Rebäse 5 80 85 6 Parish boundary 70 7 Arheoloogiamälestis / 0 5 jahiloss asus mõisa piirimail keset põlismetsi. Loss hävis 7 75

8 5 0 7 5 Roobioru lump 7 Ede- 0 Liikumiskeeld / 8 0 Archaeological place of interest 5 9 Rebäse 8 1921. aastal tulekahjus. Kahekordse rõdudega hoone asukohta 85 70 85 i 5

5 7 7 '

8 8 5 0 01.01-31.12 ü Mustjärv g Closed area Mäeveere õ 3 9 ü Kaitsealune puu / 85 j tähistavad praegu suured elupuud ja lehised, ahjuvaremed ja

° ü 75 Koidu u MÕNISTE 80 Kirsi ® 90 85 r P 5 5 7 7 A Reservaat / Protected tree Savijärv 90 90 100 maakivikelder.

8 5 5 7Variku Kõrgepalu 90 8 8 5 Strict nature reserve 5 5 7 0 7 Haava 0 8 80 80 5 8 Kalmistu / 7 70 8 0 5 – on eraldiseisev rahvuspargi osa. Järv koos ümber- 8 25. Ubajärv 5 7 ü Vahesaarõ 0 ü 70 Singa Vanatarõ 90

0

0 Karula RahvusparVgi apiirr /stu

7

0 5 Soemõisa 7 CeKmoertekruyna 1 Oolepä asuvate metsade ja maadega moodustab ala, millel asuvad 75 90

8 Boundary of Karula5 National Park

5 Matimäe 8 120 8 ©Geodata 2011 5 Hargla 4 km Saru 4 km väärtuslikud kaitsealuste liikide elupaigad. 80 Valga 48 km

5

6 0 8 80 Riidjärv Linnajärv 7 0 5 7 26°20' 26°22' 26°24' 26°26' 26°28' 26°30' 26°32' 26°34' 26°36' 26°38' 26°40' 26. Saera küla ja Vabadussõja lahingupaik – rahvuspargi piiril asuv 70 ® 65 P

0 75 7 65 7 1 0 00 kahest talust koosnev küla. Saeras toimus eestlaste jaoks edu- 0 7 9 0 0 65 Matimäe 0 9 8 8 5 5 7 70 6 5 5 6 7 80 0 kalt lõppenud Vabadussõja lahing Eesti Soomusrong nr. 3 ja Läti 70

0 Hürova 70 7 9 8 0

0 7 1. Karula rahvuspargi külastuskeskus – vaadata saab Karula loo- 3. Sarik-Siimani külakalme – talu hoonete all ja nende lähedu0 - 5. Värtemäe värava ase – Värtemäe nimi on tulnud võrukeelsest 7. Mändiku tarupedajas – Mändiku talu maadel kasvab viimane 8. Kaika kool, kirik ja kalmistu – 1890. aastatel ehitati Kaikamäele punaste küttide vahel. 70 8 0 80

6 0 6

5 8 0 5 7

7 5 8 65 5 dust ja pärandkultuuri tutvustavaid ekspositsioone,5 filmi ja ses asuv külakalmistu, kuhu maeti 13.–17. saj. Ähijärve küla sõnast “värte” (värav). 17.sajandi algul läks siit Rootsi ja Poola teadaolev tarupedajas Eestimaal. Põline puu on üle 300 aasta Peterburi ärimehe toetusel vene õigeusu kirik. Kirikul oli kaks 7 100 70 75 0 9 5 0 5 7 9 0 8 7 9 7 0 70

0 65 80

65 7 8 0 0 7

0 0 8 0 9 8 0 7 5 5 65 multimeediaprogrammi. Külastuskeskuses8 on avatud RMK tea- elanikke. piir. Seda läbinud väikesel teel olid ees raudväravad, väravate vana ja monument omaaegsele suurele majandusharule – mets- sibulkuplit. Praeguseks on kirik lagunenud. Kool rajati kiriku bepunkt. Traadita interneti leviala. Taheva 4. Sibula talu rehielamu; koorijuht K. Leinuse sünnikoht – vana sulgemine olevat kuulda olnud Vana-Antsla mõisani. mesindusele. Tarupedajaks valiti suur vana mänd, mille tüvve ehitamisega üheaegselt, algselt venekeelse kihelkonnakoolina, 2. “Lõo” kirikuase (vana matmisekoht) – rauaajal (50–450 aastat Lõuna-Eesti tüüpi rehielamu. Sibula talust on pärit Eesti tun- 6. Mäekonnu vaatetorn – asub Mäekonnu Tornimäel (128 m) Siin õõnestati künakirve ja tarutuuraga õõnsus. Suuava suleti lauaga, hiljem muudeti eestikeelseks. Kool suleti 1999. aastal ja praegu pKr) matmiskohaks olnud kivikirstkalme. Legend räägib, et tud koorijuht ja muusikategelane Karl Leinus (1889–1968). Rehi- asub Koiva ja Emajõe vesikonna veelahe. millesse tehti lennuaugud. Et tarupuu tormiga ei murduks, lõi- on hoone kasutusel seltsielu keskusena. Kiriku taga asuv kal- keskajal oli siin väike kirikutaoline kabel. Kirik lagunenud ning elamus on suvekuudel huvilistele avatud koorijuhi elukäigust gati puul latv maha. Kallaste mistu on endiselt kasutusel ja korrastatud. Mäelt avaneb vaade kirikutorn koos kellaga kukkunud Vilimiku ojja, kust seda üles tubamuuseum. Kaika kuplistikule. ei leitudki. Hargla Mõniste Kalliküla Saru Tsirgumäe ®P Hüti