TAHEVA VALLA ARENGUKAVA 2010-2019

Vastu võetud Taheva Vallavolikogu 06.08. 2010. aasta määrusega nr 9

Laanemetsa 2010

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ...... 4 2 VALLA ARENGU ÜLDPÕHIMÕTTED ...... 5 2.1 ÜLDPOLIITILISED PÕHIMÕTTED ...... 5 2.2 EESMÄRGID ...... 7 2.3 EELARVE KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED ...... 8 3 RAHVASTIK, TÖÖHÕIVE ...... 10 3.1 HETKESEISUND JA HINNANG...... 10 3.1.1 Rahvastik ...... 10 3.1.2 Tööhõive ...... 12 3.2 EESMÄRGID ...... 14 3.3 TEGEVUSED JA FINANTSEERIMINE ...... 14 4 ETTEVÕTLUS ...... 15 4.1 HETKESEISUND JA HINNANG...... 15 4.1.1 Põllumajandus, tööstus, teenindus ...... 15 4.1.2 Turism ...... 17 4.1.3 Metsandus ...... 20 4.2 EESMÄRGID ...... 22 4.2.1 Tegevused ja finantseerimine ...... 22 5 HARIDUS ...... 23 5.1 HETKESEISUND JA HINNANG...... 23 5.2 EESMÄRGID ...... 25 5.3 TEGEVUSED JA FINANTSEERIMINE ...... 26 6 KULTUUR, NOORSOOTÖÖ, SPORT, VABA AEG ...... 28 6.1 HETKESEISUND JA HINNANG...... 28 6.2 EESMÄRGID ...... 32 6.3 TEGEVUSED JA FINANTSEERIMINE ...... 32 7 TERVISHOID ...... 34 7.1 HETKESEISUND JA HINNANG...... 34 7.2 EESMÄRGID ...... 35 7.3 TEGEVUSED JA FINANTSEERIMINE ...... 36 8 SOTSIAALHOOLEKANNE ...... 37 8.1 HETKESEISUND JA HINNANG...... 37 8.2 EESMÄRGID ...... 41 8.3 TEGEVUSED JA FINANTSEERIMINE ...... 42 9 ELANIKE TURVALISUS ...... 45 9.1 HETKESEISUND JA HINNANG...... 45 9.2 EESMÄRGID ...... 47 9.3 TEGEVUSED JA FINANTSEERIMINE ...... 47 10 LOODUS, KESKKONNAKAITSE, HEAKORD ...... 48 10.1 HETKESEISUND JA HINNANG ...... 48 10.2 EESMÄRGID ...... 50 10.3 TEGEVUSED JA FINANTSEERIMINE ...... 51 11 VALLA PLANEERING, EHITUS ...... 53 11.1 HETKESEISUND JA HINNANG ...... 53 11.2 EESMÄRGID ...... 53 11.3 TEGEVUSED JA FINANTSEERIMINE ...... 53 2 12 INFRASTRUKTUUR...... 54 12.1 HETKESEISUND JA HINNANG ...... 54 12.1.1 Kommunikatsioonid...... 54 12.1.2 Vesi, kanalisatsioon...... 55 12.2 EESMÄRGID ...... 56 12.3 TEGEVUSED JA FINANTSEERIMINE ...... 57 13 KOOSTÖÖ ...... 58 13.1 HETKESEISUND JA HINNANG ...... 58 13.2 EESMÄRGID ...... 58 13.3 TEGEVUSED JA FINANTSEERIMINE ...... 58 14 VISIOON AASTANI 2019 ...... 60 15 TAHEVA VALLA INVESTEERINGUTE KAVA 2010- 2019 ...... 61

3

1 SISSEJUHATUS

Taheva valla arengukava (edaspidi arengukava) on Taheva valla tegevuse aluseks. Arengukava on terviklik tegevusplaan, milles fikseeritakse valla arendamise prioriteedid ning esitatakse konkreetne tegevusplaan nende saavutamiseks. Tegevusplaanis määratakse valla pikaajalised eesmärgid ja nende elluviimine on vallavalitsuse olulisim ülesanne.

Arengukava on dokument, mille abil kindlustatakse sihipärane liikumine püstitatud eesmärkide suunas, arvestades olemasolevaid võimalusi, vahendeid ja ressursse. Arengukava väldib juhuslikkust ja kaootilisust valla kui terviku juhtimisel. Valla eelarve koostamisel lähtutakse arengukavast.

Arengukava aitab kooskõlastada ja ühtlustada erinevate struktuuride tegevuse põhimõtteid (ettevõtjad, kohalik omavalitsus, investorid, riigivõim), samuti on vahendiks poliitiliste ja majanduslike otsuste langetamisel. Üheks arengukava eesmärgiks on ka olemasoleva olukorra kaardistamine, hindamine, probleemide väljatoomine ja lahendusstrateegite leidmine valdkondade kaupa.

Arengukava koostamist juhib vallavalitsus, selles osalevad vallavolikogu liikmed, vallavolikogu alatiste komisjonide liikmed, külade eestsisuste liikmed, hallatavate asutuste juhid. Arengukava on tinglik kokkulepe erinevate huvigruppide vahel, mida on arutatud ja tunnustatud ka valla elanike poolt. Ajavahemikus 22.06.2010 – 19.07.2010 toimus arengukava eelnõu avalik väljapanek ja 20.07.2010 avalik arutelu, mille tulemusena laekunud ettepanekuid arvestati arengukava lõppversioonis. Arengukava hõlbustab valla tutvustamist, koostööpartnerite leidmist ja sisendab kindlustunnet investoritesse.

Arengukava peab tuginema olemasolevatele eeldustele ja potentisaalidele, olema realistlik ja elluviidav. Samas ei saa see olla lõplik, vaid vastavalt taustsüsteemis toimuvatele muutustele tuleb ka arengukava korrigeerida. Seega jätkatakse arengukava koostamise ja täpsustamise protsessi pärast selle vastuvõtmist.

4

2 VALLA ARENGU ÜLDPÕHIMÕTTED 2.1 Üldpoliitilised põhimõtted

Valla arengus on keskne roll kohaliku omavalitsuse võimuorganitel. Vallavolikogu, vallavolikogu komisjonid ning vallavalitsus viivad ellu arengukava. Seetõttu on avalikul võimul oluline vastutus valla kui terviku tegevuse korraldamises ja juhtimises. Taheva Vallavolikogu on 9-liikmeline, volikogu tööd juhib volikogu esimees. Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Taheva vallavolikogu on moodustanud alatise sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, arengukomisjoni, eelarvekomisjoni ja revisjonikomisjoni. Komisjonide töösse kaasatakse erialaspetsialiste ja erinevate huvigruppide esindajaid. Komisjoni esimehena töötab selleks valitud volikogu liige ja komisjonide töö aluseks on vallavolikogu poolt kinnitatud põhikiri. Taheva Vallavalitsus on 3-5-liikmeline. Vallavalitsuse tööd juhib volikogu poolt valitud vallavanem. Vallavalitsus täidab talle seadusega pandud funktsioone. Vallavalitsuses kui ametiasutuses on 8 töötajat: vallavanem, vallasekretär, sotsiaalnõunik, sotsiaalhooldustöötaja, sotsiaaltöötaja peretöö alal (0,25 kohta), maakorraldaja, pearaamatupidaja, raamatupidaja ja koristaja. Munitsipaalasutustest töötavad Taheva vallas: Hargla Kool koos lasteaiaga, Hargla Maakultuurimaja koos struktuuriüksuse Taheva valla avatud noortekeskusega, Hargla Hooldekodu, Hargla Raamatukogu, Koikküla Raamatukogu, Taheva külakeskus, Koikküla külakeskus. Vallavalitsuse ja munitsipaalasutuste töötajad tegelevad pidevalt enesetäiendamisega. Taheva valla koduleht asub aadressil www.taheva.ee ja kord kvartalis annab Taheva Vallavalitsus välja valla ajalehte Taheva Häälekandja. Terviseprofiili koostamise küsimustikus uuriti 2010. aastal täisealistetl vallakodanikelt, kust nad saavad kõige enam informatsiooni vallas toimuva kohta. Valdav osa vastanutest oli märkinud informatsiooni saamise kohaks Taheva valla ajalehele ja valla kodulehe. Keskkonnalase tegevuse ja järelevalve osas tehakse koostööd SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskusega. Arendustegevuses tehakse järjepidevat koostööd ettevõtjate ja mittetulundusühendustega. Koostöö aluseid on kirjeldatud valla arengukavas ja üldplaneeringus. Arengukava elluviimist ning koostööd partneritega koordineerib vallavolikogu ja vallavalitsus. Vallavolikogu ja - valitsuse ülesanne on algatada arendusprojekte ja koordineerida nende koostamist, rahastamist

5 ning elluviimist. Projektide arendamiseks moodustatakse vajadusel töörühmasid või palgatakse projektijuhte. Vallavolikogu ja -valitsuse poolt töötatakse iga-aastaselt enne kohaliku eelarve koostamist välja omavalitsuse järgneva aasta arendusprojektide nimekiri ja lepitakse kokku projektide väljatöötamise ning elluviimise kord.

Ettevalmistusi haldusterritoriaalseks reformiks alustati 2008. aasta sügisel. Võimalik liitumispiirkond hõlmab Taheva, Karula, Tõlliste, Hummuli ja Õru valdasid ning Valga linna. 2010. aastal viiakse läbi laiapõhjaline haldusterritoriaalse reformi taustauuring, mille käigus analüüsitakse kolme võimalikku alternatiivi: ühinevad kõik kuus omavalitsust, ei ühine keegi, ühinevad osa läbirääkimistel osalevatest omavalitsustest. Tõenäoliselt on Taheva valla elanikele kõige vastuvõetavamaks variandiks liitumine piirkondadega, millega on aastatega välja kujunenud teede- ja transpordiühendus. Oluliseks piirkonna keskuseks on Valga linn, kus asuvad valla elanikkonnale igapäevased elu, töö ja õppimise toimimiseks vajalikud asutused (pangad, haigla, gümnaasium, kutseõpe, teenidus, riigiametid jt). Praegu kehtiv seadusandlus võimaldab liitumist ainult ühist piiri omavate valdadega. Taheva vallal puudub ühine piir Valga linnaga. Ainult Karula vallaga liitumine ei ole otstarbekas, kuna ühendusteedeks on kruusateed ja kahte valda lahutavad suured metsamassiivid. Taheva ja Karula valla vahel puudub ka ühistranspordi liiklus. Valdade vabatahtlikku liitumist takistab ka iga valla soov säilitada oma praegusel territooriumil asuv kool. Kuna laste arv pidevalt kahaneb, siis kardetakse liitumise järgselt kooli kadumist. Üle maakonna piiri liitumist (näiteks Mõniste vallaga) ei ole arutatud. Ehkki Võru suunas on siduvaks ühine kultuuriruum ja ajaloolised piirid, jääb tähtsamaks ja igapäevaseks suhete säilitamine ja arendamine Valga linnaga.

Valla juhtimises on esmatähtis asjaajamise avatus ja läbipaistvus, asjalik juhtimissüsteem, vähene bürokraatia, kõrge kompetentsus ning ettevõtjate, elanike ja vallavalitsuse vaheline püsiv koostöö.

Kohaliku omavalitsuse tegevuspõhimõtted: demokraatlik otsuste langetamine, võimalikult paljude kohalike elanike tahte ja huvide arvestamine

6 avalik tegevus, põhjendatud otsused, ametnike konkreetne vastutus vallavalitsuse töö on otstarbekalt korraldatud, valitsemiskulud võimalikult madalad ametnikkond on moodustatud pädevatest, vastutus- ja perspektiivitundlikest spetsialistidest, kes oskavad arengukavas püstitatud eesmärke meeskonnatöö kaudu ellu viia vallaelu juhtimisse on kaasatud erinevate huvigruppide esindajaid, tehakse aktiivset koostööd kodanikeühendustega valla juhtimisel lähtutakse tasakaalustatud arengu põhimõtetest, esiplaanil on üldised huvid ning välditakse üksikute huvigruppide domineerimist kvaliteedi tagamiseks tegelevad ametnikud järjepidevalt enesearendamisega täiendkoolituse kaudu, vajadusel kasutatakse sõltumatute konsultantide abi avalike teenuste osutamine valla elanikele on kliendikeskne, kiire ja asjatundlik kaasaegsel tasemel tegutsemiseks ollakse avatud uutele ideedele, hangitakse värsket infot erinevate kanalite kaudu ning osatakse seda kasutada valla huvides

2.2 Eesmärgid

aktiivne koostöö naaberomavalitsustega, eesmärgiga hoida kokku kulusid ning saavutada parem avalike teenuste kvaliteet maine kujundamiseks ja elanikkonna informeerimiseks on kajastatud mitmekülgne info valla- ja maakonnalehes, valla kodulehel hea infovahetus võimuorganite sees ning väljapoole valla ametnikud, vallavalitsuse liikmed ja vallavolikogu liikmed on kättesaadavad ja operatiivsed elanike teenindamisel sotsiaalnõuniku, sotsiaahooldustöötaja ja raamatupidaja vastuvõtud toimuvad regulaarselt lisaks vallamajale ka mitmes valla suuremas külas regulaarsete rahvakoosolekute korraldamine külades, vallavalitsuse ja külade vahel parema info liikumise ja erinevate probleemide lahendamise huvides. konkretiseeritud vallaametnike vastutus oma töölõikude eest, täpsed ametiülesanded, ametnike paindlikkus ja uuenduslikkus tööülesannete täitmisel. ühekordsete ja lühiajaliste ülesannete täitmiseks on senisest rohkem kasutatud lepingulist tööjõudu valdkondades, milles ei ole otstarbekas põhikohaga töötaja(te) rakendamine

7 kasutatud on eelarveväliseid finantseerimisvõimalusi, kohalikest ja piirkondlikest vajadustest lähtuvalt on erinevatest programmidest taotletud vahendeid projektide algatamise kaudu

2.3 Eelarve kujundamise põhimõtted

Eelarve koostamise aluseks on arengukava. Eelarves kajastatavad investeeringud peavad lähtuma arengukava eesmärkidest. Eelarve peab olema tasakaalus. Eelarve projekt valmib vallavalitsuse, vallavolikogu eelarvekomisjoni ja valla asutuste koostööna. Valminud projekti esitab vallavalitsus vallavolikogule seaduses ettenähtud tähtajaks.

Tabel 1. Valla eelarve tulud ja kulud aastatel 2007 -2009 Tulu liik 2007 2008 2009 suhe eelarves 2009. aastal TULUD Tulumaks 3568221 4285581 3562546 16% Maamaks 979988 1034664 969653 4% Tulud majandustegevusest 1329880 1485814 1706674 8% Sihtfinantseerimine 1455000 1009615 8367895 38% investeeringuteks Riigitoetused 5371439 6244932 5849456 27% Muud tulud + laen 797560 1264452 1567425 7% TULUD KOKKU 13502088 15325058 22023649 100% KULUD Valitsemine 1399498 1455274 1417950 6% Kultuur 1474085 1392188 1348201 6% Majandus 600025 222484 207865 1% Elamu-ja 634073 1045918 792057 4% kommunaalmajandus Teed 255927 546993 249100 1% Haridus 5808397 5971280 5097503 23% Sotsiaalne kaitse 3106356 4053739 12918355 58% Laenud 198846 77780 38880 1% Muud kulud 0 0 0 KULUD KOKKU 13477207 14765656 22069911 100%

8 Valla lähiaastate omavahenditest investeerimisvõime prognoos Valla investeeringute katteallikatena saab käsitleda omavalitsuse omavahendeid (vallaeelarve või valla poolt võetav laen), riigieelarvest eraldatavaid investeeringutoetusi ning riiklikest ja rahvusvahelistest fondidest saadavaid finantseeringuid.

Valla investeerimisvõimalusi laenuvõtmise arvelt piirab “Valla- ja linnaeelarve seadus” eesmärgiga vältida valdade maksejõuetust. Seaduse alusel võib eelarveaastal tagasimakstav laenusumma koos intressidega olla maksimaalselt 20% eelarvekuludest (ei kehti riigigarantiiga laenudele). Lisaks ei tohi kõigi tagasimakstavate laenude kogusumma ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetulusid. Laenupoliitika põhimõtted: 1) eelarve koostamisel lähtuda eelnevate aastate eelarvete proportsioonidest; 2) võetavad laenud peavad olema ainult investeeringuteks; 3) investeeringud peavad olema suunatud kohaliku elukvaliteedi tõstmisele.

Tabel 2. Taheva valla laenud-liisingud seisuga 01.01.2010

2010 2011 2012 2013 2014 Laenu liik Põhiosa intress Põhiosa Intress Põhiosa Intress Põhiosa Intress Põhiosa Intress

Kapitalirent Hansa Liising SA Taheva Sanatoorium 51022 9642 53788 6380 72878 1654 Swedbanki laen 82376 47214 86497 43093 90704 38886 95360 34230 100126 29464 KOKKU 133398 56856 140285 49473 163582 40540 95360 34230 100126 29464

2015 2016 2017 2018 2019 Põhiosa Intress Põhiosa Intress Põhiosa Intress Põhiosa Intress Põhiosa Intress Swedbanki laen 105130 24459 110321 19269 115898 13692 122005 7899 95244 1930

Swedbankist võeti 2009. aastal laen projekti “Taheva Sanatooriumi peahoone rekonstrueerimine” omafinantseerimise katteks, laenu suurus on 1 000 000 krooni ja see makstakse tagasi 10 aasta jooksul.

9 3 RAHVASTIK, TÖÖHÕIVE 3.1 Hetkeseisund ja hinnang 3.1.1 Rahvastik

Tabel 3. Taheva valla rahvas arvudes

Aasta Sünnid Surmad Elanikke seisuga 1. jaanuar 1985 10 30 1298-45 (laste san) 1986 20 27 1254-47 1987 20 14 1305-83 1988 19 26 1302-94 1989 18 26 1990 21 25 1182 1991 16 25 1211 1992 13 21 1180 1993 14 29 1113 1994 17 27 1112 1995 11 23 1121 1996 10 19 1118 1997 12 16 1120 1998 10 25 1121 1999 10 27 1085 2000 11 17 1088 2001 12 22 1080 2002 12 17 1057 2003 6 13 1020 2004 3 11 981 2005 7 13 957 2006 4 17 928 2007 2 13 903 2008 4 11 894 2009 3 22 887 2010 878

Tabel 4. Külaelanike arv Taheva vallas seisuga 01.01.2010

Küla nimi Mehi Naisi Kokku HARGLA KÜLA 112 111 223 KALLIKÜLA KÜLA 21 23 44 KOIKKÜLA KÜLA 110 99 209 KOIVA KÜLA 5 7 12 KORKUNA KÜLA 13 6 19 LAANEMETSA KÜLA 50 43 93 LEPA KÜLA 12 13 25 LUTSU KÜLA 13 12 25 RINGISTE KÜLA 24 20 44

10 SOOBLASE KÜLA 17 18 35 TAHEVA KÜLA 42 37 79 TSIRGUMÄE KÜLA 28 37 65 TÕRVASE KÜLA 0 0 0 VALLA tasemel aadressiga 5 0 5 KOKKU VALLAS 452 426 878

Tabel 5. Taheva valla elanike vanuseline koosseis seisuga 01.01.2010

Küla nimi Elanikke Elanikke Elanikke Elanikke Elanikke vanuses vanuses vanuses vanuses 65 ja kokku 0 - 6 7 - 17 18 - 65 vanemad 1. Hargla 4 26 153 40 223 2. Kalliküla 1 1 33 9 44 3. Koikküla 10 25 134 40 209 4. Koiva 0 2 6 4 12 5. Korkuna 2 8 6 3 19 6. Laanemetsa 6 8 58 21 93 7. Lepa 3 1 15 6 25 8. Lutsu 2 4 9 10 25 9. Ringiste 0 3 34 7 44 10. Sooblase 0 4 16 15 35 11. Taheva 1 4 53 21 79 12. Tsirgumäe 0 6 43 16 65 13. Tõrvase 0 0 0 0 0 Valla tasemel 0 0 5 0 5 aadressiga VALD 29 92 565 192 878 KOKKU

Suuremad külad on 1. jaanuari 2010. aasta seisuga Hargla 223 elanikuga, Koikküla 209 elanikuga, Laanemetsa 93 elanikuga ja Taheva 79 elanikuga. Elanike arv on viimasel kümnel aastal pidevalt langenud nii negatiivse loomuliku kui mehaanilise iibe tõttu. Elanike arvu languse peamiseks põhjuseks on aga negatiivne rändesaldo, kusjuures lahkuvad peamiselt nooremad teovõimelised inimesed. Rahvastiku vananemine on muutunud vallas väga oluliseks probleemiks. Elujõuline ja aktiivne rahvastik on regioonis igasuguse arengu aluseks, seega on Taheva vallas eluliselt tähtis pidurdada noorte jätkuvat lahkumist. Rahvastiku elujõulisust näitab tema soolis-vanuseline koosseis – tööealiste inimeste, pensionäride ning laste osakaal kogurahvastikust ning nende gruppide omavaheline suhe. Taheva

11 valda ähvardab tööealise elanikonna jätkuva lahkumise puhul arengupotentsiaali langus kriitilise piirini.

3.1.2 Tööhõive

1. jaanuari 2010. aasta seisuga elab valla 565 tööealist elanikku. Tööpuudust on loetud aastaid Taheva valla arengu seisukohast olulisemaks küsimuseks, sest sellest on saanud alguse ka enamus muid probleeme teistes valdkondades (tervishoiu ja kultuuri alal ning sotsiaalsfääris). Aastatel 2004-2008 muutus aga tööjõu puudus suureks probleemiks, kohapealset tööjõudu, kes olid tööga hõivamata ning kellel oli vajalik tööharjumus, polnud tööandajatel võtta. Hetkel domineerivadki kaks vastandlikku probleemi: suur tööpuudus, mis on seotud maailma majanduse langusega ja kvalifitseeritud tööjõu puudus. Pikaajaliste töötute puhul on probleemiks töötute madal haridustase ning liigne konservatiivsus, sageli ka alkoholism. Suur protsent nendest töötutest on kesk- või keskeriharidusega (põhiliselt põllumajanduslik eriharidus) ja nad on tööga hõivamata enamustel juhtudel olnud juba üle 10 aasta ning nad pole valmis tööturule sisenema. Taheva vald koostöös SA Taheva Sanatooriumi ja Töötukassaga osutab erinevaid tööturuteenuseid vallas elavatele pikaajalistele töötutele ja heitunutele. Tööharjutuste ja tööpraktika raames on plaanis tegevusi laiendada, näiteks rajada töötoad Hargla Kooli puutöökoja baasil ja SA Taheva Sanatooriumisse käsitöötuba. Mittetöötava elanikkonna hulgas puudub initsiatiiv ettevõtlusega tegelemiseks. Nooremad inimesed on valmis ümberõppeks, mis eeldab uute töökohtade teket. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2009. aasta detsembris Taheva vallas maksumaksjate arv 262 ja keskmine palk 10 549 krooni. Miinimumpalka saavate isikute arv oli 61. Majanduskriisi ajal töötuks jäänute inimeste võimalused kohapeal tööd leida on väiksed. Kriisi tõttu on töötuks jäänud peamiselt mujal töötanud inimesed, kohapeal pole olulisi koondamisi majanduslangusega seoses tehtud. 2008. aastal toimusid reformid Riigimetsa Majandamise Keskuses ning seoses sellega kadus RMK Taheva metskond.

Tugevused: vanema elanikkonna tugev kohavaim noorte huvi ettevõtlusalase koolituse vastu elanikonna huvi vabade töökohtade vastu olemas riiklikud ja erinevate fondide toetused alustavatele ja tegutsevatele ettevõtjatele

12

Nõrkused: negatiivne loomulik iive ja rändesaldo noorte abiellumis- ning sünnitusealiste naiste vähesus ning nende jätkuv väljaränne tööealise rahvastiku lahkumine vallast noorema elanikkonna madal regionaalne identiteet eakate suur osakaal kogu rahvastikust haridusele ja eale sobiva töö puudus pikaajaliste töötute madal haridustase alkoholism pikaajaliste töötute probleemiks maainimeste liigne konservatiivsus ja vähene ettevõtlikkus initsiatiivi puudumine, leppimine sotsiaaltoetustest äraelamisega erinevate fondide pakutud võimaluste vähene ärakasutamine

Võimalused: noorte perede valda elama meelitamine rõhutades siinseid väärtusi regionaalse identiteedi hoidmine, rõhutamine koolitusprogrammide läbiviimine ettevõtlusalase info levitamine töötute motiveerimine ning ergutamine väikeettevõtlusega tegelemiseks vabade töökohtade kohta info vahetamine uute töökohtade loomist toetavate projektide läbiviimine välisabi ning riigi toetuse kasutamine

Ohud: aktiivse, teovõimelise ja töövõimelise rahvastiku vähenemine kriitilise piirini arengupotentsiaali vähenemine miinimumini alkoholismi levimine ja heitunute arvu suurenemine rahvastiku majandusliku olukorra ning tervisliku seisundi halvenemine

13 3.2 Eesmärgid

noored jäävad, pöörduvad tagasi koduvalda suurenenud tööhõive maksimaalselt kasutatud olemasolevad ressursid, kohaliku inimkapitali baasil vallas paikkonnale sobivate tegevusvaldkondade arendus

3.3 Tegevused ja finantseerimine

Aeg Tegevus Maksumus Finantseeringu Vastutaja, allikas täitja 2010-2019 Valla heade Vastavalt iga- Valla eelarvest, Taheva külgede aastasele valla projektide abil Vallavalitsus, reklaamimine ja eelarvele kohalikud seeläbi noorte ettevõtjad ja perede valda mittetulundus- meelitamine ühendused 2010-2019 Laiemate Vastavalt iga- Valla eelarvest, Taheva piirkondlike aastasele valla projektide abil Vallavalitsus, noorte- eelarvele avatud ühenduste ja noortekeskus, klubide tekke külakeskused soodustamine 2010-2019 Regionaalse Vastavalt iga- Valla eelarvest, Taheva identiteedi aastasele valla projektide abil Vallavalitsus, tugevdamine eelarvele Hargla Kool, (traditsiooni- Hargla liste Maakultuuri- kultuuriürituste maja, korraldamine, mittetulundus- koolis koduloo ühendused, õpetamine jms) külakeskused 2010-2019 Tööhõive Vastavalt iga- Valla eelarvest, Taheva probleemide aastasele valla projektide abil Vallavalitsus, leevendamine eelarvele Töötukassa, mittetulundus- ühendused, sotsiaalnõunik, vallavolikogu vastav komisjon 2010-2019 Ettevõtlusalaste Vastavalt iga- Valla eelarvest, Taheva koolituste aastasele valla projektide abil, Vallavalitsus, korraldamine eelarvele ettevõtjate Töötukassa, finantseerimine ettevõtjad, mittetulundus- 14 ühendused 2010-2019 Ettevõtluskesk- Vastavalt iga- Valla eelarvest, Taheva konna aastasele valla projektide abil, Vallavalitsus, parandamine eelarvele ettevõtjate ettevõtjad, finantseerimine mittetulundus- ühendused 2010-2019 Suuremate - - Taheva tööandjate Vallavalitsus, (näiteks SA ettevõtjad, Taheva mittetulundus- Sanatoorium) ühendused jätkuv arendamine ja nende tegevussuun- dade laiendamine

4 ETTEVÕTLUS 4.1 Hetkeseisund ja hinnang 4.1.1 Põllumajandus, tööstus, teenindus

Ettevõtlus on kohaliku majanduselu alus, pakkudes elanikele töökohti ning andes maksude näol tulu vallaeelarvesse. Taheva valla territooriumil asuvad eraettevõtted tegelevad peamiselt põllumajandustootmise ja teenindusega. Kõige suurem tööandja vallas on vallavalitsus koos hallatavate asutuste ja SA Taheva Sanatooriumiga.

Tabel 6. Taheva vallas tegutsevad ettevõtted 2010. a. (allikas: Äriregistri teabesüsteem). MTÜ Omavalitsus AS OÜ FIE MTÜ SA Tulundusühistu TÜ UÜ (KÜ) Taheva vald 0 18 43 7 2 1 2 0 0

Taheva vald asub nii geograafilises kui majanduslikus mõttes ääremaal. Probleemiks on ekspordiks sobiva tootmisega tegelevate ettevõtete vähesus ja ühekülgsus, madalad palgad, infrastruktuuri vananemine ja ebasobivus praegustesse majandustingimustesse, tööjõuliste inimeste väljaränne. Eraldi väärib märkimist looduslikust eripärast tulenev - suurema osa valla territooriumist hõlmavad looduskaitsealad. Majanduse põhitegevusalaks on traditsiooniliselt olnud põllumajanduslik tootmine, kuigi valla territoorium on oma looduslikelt eeldustelt intensiivseks põllumajanduseks suhteliselt ebasoodne

15 (madal maa boniteet, erosiooniohtlikkus jne). Peamised kogemused on sovhoosiajast looma-, teravilja- ja kartulikasvatusalased. Haritavat maad on vallas 3657 ha ehk 18% territooriumist.

“Tahe” sovhoos likvideeriti 1990. aastate alguse põllumajandusreformi käigus, asemele tekkisid mitmed ühistud (Hargla Seemneühistu, Hargla Masinaühistu). Hargla Seemneühistu kasvatab teravilja ja rapsi, pakub kuivatiteenust jms. Hulgaliselt on üles haritud eraisikute põllumaid. Masinaühistu pakub transporditeenuseid. Varemkasutatud tootmishooned langesid 1990ndatel suures osas käibest välja, paljud jäid peremehetuks ja lagunesid. Tekkinud tingimustes pole valla ülesanne eraettevõtluse toetamine otse, vaid soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamine ja vahendite leidmine selle arendamiseks ja kindlustamiseks. Eelnevatel aastatel on vallavalitsus tegelenud lagunevatele hoonetele omanike (ettevõtjate) otsimisega. Selle tulemusena saadi peremees mitmetele endistele tootmishoonetele.

Lisaks ühistutele tegutseb valla territooriumil mitmeid tootmistalusid, kes tegelevad valdavalt teravilja- ja loomakasvatusega. Traditsiooniliste harude kõrval tegelevad talud ka turismiteenustega, metsamaterjalide varumise ja töötlemisega ning jahinduse ja kalandusega. Kasvatatakse lambaid, küülikuid jne. Arenev tegevusharu on tõuveiste (herefordide) ja teiste tõuloomade kasvatamine. Tsirgumäe külas asuva herefordikarja suurus on üle 300 looma. Teenindusettevõtetest tegutsevad vallas Hargla Masinaühistu ja FIE Vello Vahesaar (bussitransport), Nakatu turismitalu. Kaubandusega tegelevad OÜ Esperance ja FIE Eduard Bessonov. Kauplused asuvad Hargla, Koikküla ja Taheva külades. Valla äärealasid teenindab Antsla Tarbijate Ühistu rändkauplus. Rändkaupluse ootajatel puudub kaitse ilmastikuolude eest, seetõttu on vajalik vastavate ootepaviljonide rajamine nendesse küladesse, kus rändkauplus peatub. Harglas tegutseb perejuuksur ja apteek. Arvutialaseid teenuseid pakub OÜ B&M Konsultatsioonid ja FIE Sulo Hermlin. FIE Jaanus Põldsepp teostab ehitustöid. Turismialaseid teenuseid (kanuumatkad) pakuvad Punda talu ja Nakatu turismitalu. Meelelahutusega seotud teenuseid pakuvad FIE Jaanus Põldsepp ja OÜ Matadorhitt Lepal. Elektrialaseid teenuseid pakub Lõuna Elektriprojekt OÜ. AS Eesti Posti postkontorid asuvad Harglas ja Koikkülas, teistes külas osutatakse postiteenuseid motokande abil. Kuna lähtudes Taheva valla looduslikest tingimustest on traditsioonilise taimekasvatustoodanguga raske konkurentsivõimelist taset saavutada, on vaja täiendavalt uurida alternatiivsete tegevuste (vähemlevinud taimekasvatuskultuurid ja loomakasvatusharud, talu- ja

16 loodusturism, mitmesugune väiketootmine ning teenindus, ravimtaimede kasvatus, mesindus, marjade ja seente kasvatus ning konserveerimine) võimalikkust maal. Täiesti kasutamata on kogukonna ettevõtluse võimalused, mida võiksid pakkuda näiteks erinevad külaseltsid. 2007. aastal korraldati neljas valla suuremas külas küsitlus eesmärgiga välja selgitada, milliseid kogukonnateenuseid inimesed vajavad ja mida nad ise oleksid nõus ja suutelised pakkuma. Küsitluse tulemused näitasid, et inimesed sooviksid kogukonnateenustena näha heakorrateenuste osutamist (muru niitmine, võsa lõikamine ja muu aiahooldus), õmblusteenust, majapidamistööde osutamist (nt akende pesemine), põlluharimis- ja küttepuude tegemise teenust. Samas polnud enamik küsitletavatest valmis ise teenuse pakkujaks hakkama.

4.1.2 Turism Turism on Taheva vallas üheks perspektiivikamaks tegevusalaks. Sellega kaasnevad ka muud tegevused: majutus, toitlustus, spordi- ja kultuuriüritused, reisikorraldus jms. Turismi võimalikud arengusuunad Taheva vallas on loodusturism, taluturism, terviseturism, seiklusturism, kala- ja jahiturism, lastega perede ja puuetega inimeste turism. Head eeldused loodusturismi arendamiseks tagavad siinne maaliline ja vaheldusrikas maastik, leidub suuri metsaalasid, arvukalt ilusaid järvi ning looklevaid jõgesid. Lähedal paikneb Karula Rahvuspark. Taheva vallas on Riigimetsa Majandamise Keskuse rajatud ning vastavate viitadega tähistatud jalgrattarajad, mille äärde ja lähedusse jäävad Tellingumäe puhkekoht, Ohvrikivi, Ohvrimänd, Koiva tamm, Kõrgeperve puhkekoht, Koiva jõekääru puhkekoht, telkimisvõimalustega puhkekoht Alumati järve ääres, Taheva mõis, mitmed huvitavad puude kooslused (tammikud, männikud, kikkapuu katsekultuur). Hargla Kooli läheduses on samuti Riigimetsa Majandamise Keskuse rajatud terviserada. Loodusturistide ning süsta- ja kanuumatkajate seas on populaarsed Mustjõgi ja Koiva jõgi oma puisniitudega. Valga maakonna suuruselt teise, kalarikka Aheru järve kaldal Oore puhkekohas on külastajate käsutuses puhkehooned koos lõkkeplatsidega. Vallas asuvad Nakatu ja Punda turismitalud pakuvad puhkust, sportimist, matkaradu, kalastamist, jahil käimist, majutamist, toitlustamist, kanuumatku ning palju muud esmajoones loodusesõpradele ning linnakärast vabaneda soovijaile. Taheva mõisas asuv SA Taheva Sanatoorium on spetsialiseerunud asenduskodu, üldtüüpi hooldekodu ning turvakodu teenuste osutamisele. Sanatoorium on avatud ka turistidele, pakkudes toitlustamist ning seminariruumide rentimist. Turismi peamisteks edendajateks on RMK ja Taheva Vallavalitsus, kes teeb koostööd SA Valgamaa Arenguagentuuriga. RMK on rajanud igameheõigustel baseeruvad puhkekohad Tellingumäele, Aheru järve äärde, Kõrgepervele (Koiva ääres), Alumati järve ja Linnajärve

17 äärde. Tellingumäele on püstitatud vaatetorn. Vallavalitsuse puhkekohad asuvad Koiva ääres (nn laagriplats) ja Räimejärve ääres. Turismiobjektide nimekiri on avaldatud internetiaadressil www.taheva.ee. Viimastel aastatel on rajatud Koiva piirkonda puhkekohti ka eraisikute poolt. Mitmed muinsuskaitsealused objektid (pastoraat Harglas, jääkelder ja tuulik Tsirgumäel, magasiait Koikkülas, jne) vajavad täielikku rekonstrueerimist, et neid oleks võimalik turismi eesmärgil kasutusse võtta. Hetkel ei eksponeerita ka Hargla kabelis asuvat üheksat muumiat, kuna renoveeritud kabelis vajab paigaldamist veel klaasist põrand ja valgustus. Hargla kiriku paremaks eksponeerimiseks tuleks see valgustada ka talvisel ajal. Avariilises olukorras on ka Hargla kiriku põrandad ja pingid. Vana kitsarööpmelise raudtee baasil on perspektiivikas rajada kergliiklustee. Laanemetsa õigeusu kiriku tornikiiver vajab kiiremas korras taastamist, vastasel korral puukirik hävib. Laanemetsa kirikut pole tunnistatud mälestiseks, kuid Muinsuskaitseamet planeerib hoone kaitse alla võtmist.

Euroopa Liidu rahalisel toel ja Eesti-Läti piiriülese koostööprogrammi raames toimus 2009- 2010 Valgamaa ja Võrumaa pärandkultuuriobjektide inventuur. Projekti eestvedajaks on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Pikemas plaanis on RMK riigimetsa majandajana seadnud eesmärgiks inventeerida kogu Eesti pärandkultuur, sõltumata maa- ja omandivormist. Kokku sai Taheva vallas inventeeritud 142 objekti: koostatud inventeerimisleht, määratud koordinaadid ja tehtud fotod. Turismi arendamisel on mõistlik siduda pärandkultuuri objektid ja arendada nende tutvustamiseks välja teemapaketid ja marsruudid.

Vallas tegutsevatest mittetulundusühendustest tegelevad turismiga MTÜ Parmu Ökoküla ja MTÜ Kartuli Vabariik.

Parmu ökoküla teoreetilist ideed on tutvustatud ca 2 aasta jooksul erineva tasemega keskkonnainimestele, (keskkonnaministrid, keskkonnateenistused, looduskaitsekeskus, RMK,metskond ja loodushuvilised) , EMÜ maastikuüliõpilastele, Taheva valla inimestele ja vallavalitsusele, mõnedele ökoküla huvilistele, juhuslikele huvilistele, arendajatele. On toimunud mõttetalgud. Parmu ökoküla asub Valgamaal Taheva vallas, Tsirgumäe, Sooblase, Hargla ja Tõrvasõ külade piires. Küla piiriks põhja poolt on Mustjõgi, lõunast Lätimaa, läänest Koiva jõgi ja idast Võru maakonna piir. Küla territooriumi läbib põhja- lõunasuunaline tee Koivalinnast (Läti) Tahevasse üle Mustajõe silla. Lääne- ida suunaline tee läbi küla läheb riigimetsas ja jõuab Võru maakonda Tõrvasõl. Teisi võimalikke liikumissuundi ja

18 ühendusteist teiste asumitega pole.Praegu elab tervel sellel alal alaliselt üks pere.(Parmu metsavahi koht)Lätimaa poolt küljest on piiril soo või põlismets.

Küla on linnulennult idast- läände ca 10 km ja põhjast lõunasse 1-2 km. Ökokülas elavad ja toimetavad rohelise mõtteviisiga inimesed, kes oma tööde juures seavad esmaseks eesmärgiks loodussõbraliku eksisteerimise. Töö juures arvestatakse rahvuslikke kogemusi ja kultuuri. Kogu töö püütakse teha „kondiauru“jõul. Mis ei tähenda seda, et ei võiks kasutada kaasaegseid tööriistu ja tehnoloogiaid. Külas liigutakse kas jalgsi, jalgratta, paadi, suuskade või hobustega. Kasutatakse kaasaegseid side ja kommunikatsioonivahendeid. Nende käivitamiseks vajalik energia tuleb saada päikese, tuule, vee vm. alternatiivsel viisil. Ökoküla kavandatavad tegevused: lihaveiste kasvatus, metsaraie ja hooldustööd ja metsa väljavedu küla piiridest, vajaliku toidu muretsemine kohapealt, ravimtaimede ja toidulisandite kogumine, hobuste hooldamine jms.

MTÜ Kartuli Vabariik tegevuse eesmärk on luua Valga maakonda, Taheva valda, Laanemetsa külla ökomuuseum „Kartuli Wabariik“, mille tegevuse eesmärk on Eesti Vabariigi kultuuriloolise tähtsuse ja kartuli kui eestlastele olulise elatusallika teadvustamine. Lisaks pakkuda Kartuli Wabariigi külastajatele hariv-meelelahutuslikke aktiivse puhkamise võimalusi. Ökomuuseumi keskuseks kujuneb endine Laanemetsa koolimaja koos selle vahetus läheduses paikneva Laanemetsa õigeusu kiriku ja kirikupargiga. Endine Laanemetsa koolimaja rekonstrueeritakse selliselt, et säilib võimalikult palju olemasolevast, rajatakse tegutsemiseks vajalik parkla ja hooajaline avalik info-internetipunkt. Nimetus "Kartuli Wabariik" pärineb 1920-30ndatest aastatest kui Eestit selle nimega nimetati. Eesti Vabariigis kasvatati neil aastatel riigi ühe elaniku kohta kõige rohkem kartulit maailmas. Erinevad kartulikasvatuse- ja töötlemisega seotud majandusharud andsid sel ajaperioodil 25-30% SKPst (kartulikasvatus, eksport, piiritusetööstus jne.).Loodav ökomuuseum on terviklik süsteem, mille alla kuuluvad järgmised üksused: Kartulimuuseum (sh Kartulikool, Kartuliköök, Kartuliturg, Välikino), tema tugiüksused (Laanemetsa Peeter-Pauli kirik, Kartulimuuseumi ateljee-külalistekorrus, Kartulimets); ümberkaudsed turismiettevõtted; Riigimetsa Majandamise Keskus (matkarajad ja puhkekohad); Koiva puisniidu maastikukaitseala (226 ha); Taheva valla tähtsamad looduskaitseobjektid (Koikküla, Taheva ja Laanemetsa kiriku pargid ning lisaks nimetatuile Koiva jõe äärne botaaniline kaitseala (170 ha).

19

Olulisemad supluskohad asuvad Räimejärve ääres Laanemetsa külas ja Aheru järve ääres.

4.1.3 Metsandus Taheva valla peamiseks loodusrikkuseks lisaks omanäolistele puhkemaastikele, jõgedele ja järvedele on tema mitmekesised ning rikkalikud metsaressursid. Metsad hõlmavad valla pindalast 64%, kokku 13156 ha. Sellest on riigimetsa 8730 ha. Nende metsadega tegeleb kohapeal Riigimetsa Majandamise Keskus. Riigimetsamaadest ca 10% on sood, rabad, siirdesood, madalsood. Pikkadel põuastel perioodidel on metsad tuleohtlikud.

Kui riigimetsade osas on majandamine olnud ühtlasem, siis talumetsade raie on 1990. aastate teisel poolel olnud üsna intensiivne, mistõttu võib eeldada, et lähiajal toimub tagasiminek. Metsandussektori osakaal piirkonna tööandjana on olnud kogu aeg märkimisväärselt kõrge. Taheva metsad on ka marja- ja seenerikkad. Arengueeldustest annab ülevaate SWOT-analüüs, millega hinnatakse Taheva valla majandusliku olukorra tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte.

Tugevused: head eeldused puhkemajanduse ja loodusturismi arenguks (mitmekesised maastikud ja vaheldusrikas reljeef, puhtaveelised järved ja Koiva- ja Mustjõgi ning paiknemine Valga- Võru maantee ääres) teenuste suhteline odavus olemas potentsiaal alternatiivsete tootmisharude tekkeks ja arenguks

Nõrkused: maamajanduse aeglane ümberstruktureerimine probleemid toodangu turustamisel piiratud turg ei võimalda tegevust laiendada suurettevõtete puudumine vallas raske on leida vahendeid ettevõtlusega alustamiseks, investeerimiseks välisinvesteerijate vähene huvi ettevõtjate vähene koolitus, ebapiisav informatsioon 20 konkurentsivõimeliste äriplaanide nappus äritegevuse stimuleerimisega on kuni viimase ajani vähe tegeldud nõrk infrastruktuur, kommunikatsioonihäired illegaalse majandustegevuse suhteliselt suur osatähtsus (puit, salaviin jms) kvalifitseeritud tööjõu vähesus kohaliku elanikkonna vähene innovatiivsus ja umbusklik suhtumine uuendustesse, madal saavutusmotivatsioon suured transpordikulud

Turismi arengut takistavad tegurid:

1) halb transpordikorraldus (teede halb olukord, parklate puudumine) 2) kohalike vaatamisväärsuste vähene esiletoomine 3) toitlustus- ja meelelahutuskohtade puudumine (toitlustust on võimalik saada vaid ettetellimisel) 4) teenindava personali puudus 5) teenindava personali vähene keelteoskus 6) spordirajatiste puudumine.

Võimalused: avatus ja valla aktiivsus soodustavad investorite leidmist ja Tahevasse meelitamist valla reklaamimise ja inimestes huvi äratamise kaudu laiendatakse turismituru mahtu, eeskätt puhkajate ning mujalt tulijate arvel sobivad maa-alade ja objektide kaardistamine, mida potentsiaalsetele investoritele välja pakkuda Euroopa Liidu jm toetuste taotlemine piirkonna arendamiseks spetsialiseerumine ja koostöö põllumajanduses mitmesuguste maal perspektiivsete alternatiivsete tegevusharude tutvustamine (nt käsitöö, erinevad õpikojad jms) kogukonnaettevõtluse areng, et seeläbi külastajatele piirkonda tutvustada loodus- ja raviturismi propageerimine Taheva valla vaatamisväärsuste parem eksponeerimine ja reklaamimine.

21

Ohud: rahvastiku vananemisest ja väljarändest tingitud tööjõuliste inimeste vähenemine kriitilise piirini ei suudeta leida piisaval hulgal ettevõtlikke ja kompetentseid inimesi arendusprojektide elluviimiseks tulubaasi jätkuv vähenemine

4.2 Eesmärgid

leitud on olemasolevate ressursside ja inimkapitali baasil vallale sobivad tegevusvaldkonnad arenev ettevõtlusinfrastruktuur soositud väikeettevõtlus, eelkõige alternatiivsed tootmisharud kättesaadav ettevõtlusalane koolitus ja vastava info parem levik toimiv koostöö kohalik omavalitsuse ja ettevõtjate vahel piirkonna reklaamimisel paremini kasutatud turismipotentsiaal läbi mõeldud ja vajadustele vastav turismialane infrastruktuur (teed, viidad, inventar) erinevate turismiga seotud osapoolte koordineeritud tegevus.

4.2.1 Tegevused ja finantseerimine

Aeg Tegevus Maksumus Finantseeringu Vastutaja, allikas täitja 2010-2019 Valda Vastavalt iga- Valla eelarvest, Taheva tutvustavate aastasele valla projektide abil Vallavalitsus, infokandjate ja eelarvele ettevõtjad, sümboolika mittetulundus- väljaandmine ühendused 2010-2019 Osalemine Vastavalt iga- Valla eelarvest, Taheva piirkondlikes aastasele valla projektide abil Vallavalitsus, turismi- eelarvele ettevõtjad, projektides mittetulundus- ühendused 2010-2019 Turismialaste Vastavalt iga- Valla eelarvest, Taheva projektide aastasele valla projektide abil Vallavalitsus, algatamine eelarvele ettevõtjad, koostöös mittetulundus- ettevõtjate ja ühendused muude partneritega 22 2010-2019 Avalike Vastavalt iga- Valla eelarvest, Taheva internetipunktid aastasele valla projektide abil Vallavalitsus e eelarvele edasiarendamin e, munitsipaalin- terneti hoolduskulude katmine, internetiühen- duse kättesaadavuse toetamine elanikkonnale ja turistidele 2010-2019 Harglas asuva Täpsustatakse Valla eelarvest, Taheva Mustjõe silla ja tööde käigus projektide abil Vallavalitsus, Laanemetsa oja ettevõtjad, silla taastamine mittetulundus- ühendused 20010-2019 Muinsukaitse- Täpsustatakse Valla eelarvest, Taheva aluste tööde käigus projektide abil, Vallavalitsus, unikaalsete omanikud, omanikud, hoonete ja ettevõtjad ettevõtjad, rajatiste mittetulundusü rekonstrueeri- hendused mine ja neile tänapäevase kasutusfunktsio oni leidmine 2011-2015 Laanemetsa - - Keskkonnaamet liiva- ja , ettevõtjad kruusakarjääri kasutusele võtmine

5 HARIDUS 5.1 Hetkeseisund ja hinnang

Taheva vallas tegutseb üks haridusasutus – Hargla Kool. Hargla Kool on oma liigilt lasteaed- põhikool ja tegutseb kahes majas. Kool asub Harglas endises Hargla Põhikooli hoones ja lasteaed asub Koikkülas endises Koikküla Lasteaed-Algkooli hoones. Hargla Koolis antakse haridust 1688. aastast. 01.01.2010. aasta seisuga õpib Hargla koolis 80 õpilast ja töötab 13 õpetajat. Kooli esimeses ja teises astmes on moodustatud liitklassid. Lapsed õpivad vajadusel individuaalse ja lihtsustatud õppekava alusel. Koolis töötab 23 eripedagoog. Hargla Koolis tegutsevad mitmed ringid. Kooli õpilased on saavutanud häid tulemusi spordis, aineolümpiaadidel, käsitöös, joonistamises, näitemängus ja laulmises. Hargla Koolis on rekonstrueeritud aknad, sanitaarsõlmed, köök, katus, elektrisüsteem, paigaldatud on tulekahjusignalisatsioon. Kooli poiste puutöökoda on rekonstrueeritud ja soetatud uued seadmed. Puutöökotta on veel tuleohutuse ja turvalisuse tagamiseks vajalik paigaldada tulekahju- ja valvesignalisatsioon ning tervisekaitsetalituse nõudel tuua hoonesse sisse ka vesi ja kanalisatsioon. Remonti vajavad koolimajas klassiruumid, kooli fassaad ja uuendamist koolis kasutusel olev mööbel. Koolil puudub spordisaal ja staadion vajab täielikku rekonstrueerimist. Koolimajas on ahiküte, kavas on kaaluda kütmise korraldamiseks alternatiivseid võimalusi. Lasteaias käib 01.01.2010. aasta seisuga 15 last. Lasteaias on korralikud ruumid, lasteaias töötab 2 lasteaiaõpetajat, muusikaõpetaja ja 2 lasteaiaõpetajaabi. Lasteaia hoonel on vajalik energia säästmiseks vahetada uksed-aknad. Lasteaeda köetakse kerge kütteõliga, tuleb kaaluda võimalusi hoone mõnele odavamale küttele üleviimiseks. Gümnaasiumiealised õpilased valivad edasiõppimiseks Valga ja teiste lähipiirkondade gümnaasiumid ning kutsekoolid. Viimastel aastatel on vähenenud Valga linnas edasiõppijate hulk (2010. aastal õpib nt Valga gümnaasiumis üks Taheva valla laps) ja edasiõppijad on pigem hakanud valima Tartu linna koole.

Tugevused: põhihariduse saamise võimalus kodu lähedal arvutiklassi olemasolu Hargla Koolis inglise keele õpe koolis Hargla Kooli jätkusuutlikkus koolis on loodud võimalused õppimiseks liikumispuudega lastele hariduslike erivajadustega laste õpetamine kodulähedases koolis eripedagoog koolis kohapealse haritud kaadri olemasolu õpilastranspordi olemasolu täiskasvanute huvi täiendkoolituse vastu raamatukogude juures ja Taheva külakeskuses avalike internetipunktide olemasolu

Nõrkused: 24 laste arvu vähenemine vallas ressurside puudus õppekeskkonna parandamiseks ning materiaalse baasi täiendamiseks bussiliiklus dikteerib laste päevakava Hargla koolimaja on osaliselt amortiseerunud (fassaad ja osa klassiruume vajavad rekonstrueerimist), puuduvad spordirajatised raske leida kooli vajalikke (tavaliselt osalise koormusga) aineõpetajaid ja muid spetsialiste huviringide ühekülgsus (kooli vanem aste ja posid on vähem hõlmatud) käitumis- ja emotsionaalhäiretega õpilaste arvu kasv ja nendega toimetulek

Võimalused: arvutiklasside kasutamine täiskasvanute koolituseks Hargla Kooli õppehoone ja staadioni rekonstrueerimine multifunktsionaalseks spordiväljakuks koostöö naabervaldadega koolituste korraldamisel, noorteorganisatsioonide loomisel, tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel, aineõpetajate leidmisel arvutiklassi ja internetipunktide pidev kaasajastamine vallas erivajadustega laste õpetamiseks vajaduse tekkimisel paindlikult täiendavate võimaluste loomine kooli, kultuurimaja, avatud noortekeskuse ja külakeskuste koostöö huvitöö korraldamisel

Ohud: kooli muutumine tulevikus 6-klassiliseks või sulgemine koolivõrgu kokkutõmbamise tõttu kooli kaugenemine kodukohast vajaduse tekkimisel ei suudeta leida kvalifitseeritud pedagoogilist personali

5.2 Eesmärgid

tagatud põhihariduse kättesaadavus ja koolikohuse täitmine antud haridus on kvaliteetne ning kaasaja nõuetele vastav 25 soodsad, lapsekesksed tingimused laste alushariduse omandamisel, arvesse on võetud lapsevanemate vajadused olemas võimalused ja tahe mitmesuguste hariduslike erivajadustega laste õpetamiseks hea õppekeskkond koolis ja lasteaias kooli hoolekogul on kandev roll kooli arengusuundade valikul täiskasvanutel on olemas regulaarselt teave piirkonnas, maakonnas täiend- ja ümberõppevõimaluste kohta, piisava huvigrupi olemasolul kohapeal korraldatud koolitused

5.3 Tegevused ja finantseerimine

Aeg Tegevus Maksumus Finantseeringu Vastutaja, allikas täitja 2010-2019 Täiendkooli- Vastavalt iga- Valla eelarvest Hargla Kool tuste aastasele võimaldamine Hargla Kooli kooli ja lasteaia eelarvele töötajatele 2010-2019 Kooli ja Vastavalt iga- Valla eelarvest Hargla Kool lasteaia aastasele inventari ja Hargla Kooli õppevahendite eelarvele pidev kaasajastamine 2010-2015 Koolimööbli Vastavalt Valla eelarvest Hargla Kool, uuendamine Hargla Kooli Taheva iga-aastasele Vallavalitsus eelarvele 2010-2019 Õpilasliinide 250 000 aastas Valla eelarvest Taheva käigus Vallavalitsus hoidmine 2010-2019 Avalike Vastavalt iga- Valla eelarvest, Taheva interneti- aastasele valla projektide abil Vallavalitsus, punktide ja eelarvele Hargla Kool, kooli raamatukogud arvutiklassi ja külakeskused pidev kaasajastamine 2010-2019 Täiskasvanute Vastavalt iga- Valla eelarvest, Taheva ümberõppe-, aastasele valla projektide abil Vallavalitsus, täiend- ja eelarvele ettevõtjad, vabahariduslike mittetulundus- koolituste ühendused 26 korraldamine

27

6 KULTUUR, NOORSOOTÖÖ, SPORT, VABA AEG 6.1 Hetkeseisund ja hinnang

Kultuuri- ja spordialane tegevus on valla piires arenenud üsna ebaühtlaselt. Selle peamiseks põhjuseks on valla killustatus, erinevate külade vahel toimub ühisüritusi suhteliselt vähe. Kohalik identiteet on tugevam Hargla kandis, kus on veel säilinud mälestused kunagisest mõjukast kihelkonnakeskusest. Harglas on aktiivsemalt arenenud ka kohalik kultuuriline ühistegevus. Äriregistri andmetel on Taheva vallas 7 avalikes huvides tegutsevat registreeritud mittetulundusühingut. Külaelu aktiivne sisustaja on seltsing Hargla Külaselts. Regulaarselt toimetavad ka Koikküla, Laanemetsa ja Tsirgumäe-Sooblase külaseltsid, seltsing Hargla Maanaiste Klubi ja mittetulundusühing Taheva Valla Külade Selts. Tegevusega on alustanud ka seltsing Taheva Külaselts ja seltsing Lepa Külaselts. Külaarendusega on viimastel aastetel aktiivselt tegelenud EELK Hargla Kogudus ja mittetulundusühing Koikküla Külaselts. Seltside eestvedamisel osaletakse projektides, rajatud on mänguväljakud suurematesse küladesse. Hargla Jahiseltsile kuuluvale kinnistule on ehitatud 2010. aastal Tsirgumäe-Sooblase külade seltsimaja. 2010. aastal valiti neljas Taheva valla kandis 3-liikmelised külade eestseisused. Hargla kandi alla kuuluvad Hargla ja Kalliküla külad, Tsirgumäe-Sooblase kandi alla Tsirgumäe ja Sooblase külad, Laanemetsa kandi alla Taheva, Korkuna ja Laanemetsa külad, Koikküla kandi alla Koikküla, Lepa, Lutsu, Ringiste ja Koiva külad. Külade eestseisuste liikmetest on kokku kutsutud Taheva valla külade ümarlaud. Ümarlaua rollide hulka kuulub: . külaelanike ettepanekute ja ideede arutelu ning võimalike lahenduste leidmine; . vallavalitsuse teavitamine külade vajadustest, muredest ning saavutustest; . vallavalitsusele ja vallavolikogule ettepanekute tegemine külaelu puudutavatest küsimustes; . info vahetamine külades toimuva kohta; . info vahetamine erinevate võimaluste kohta nagu rahastusallikad, koolitus- ja koostöövõimalused; . vallavalitsuse info vahendamine külaelanikele. Seltside jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik seltsitegevusse kaasata uusi inimesi. Taheva valla terviseprofiili koostamise käigus uuriti ka inimeste valmisolekut lüüa kaasa külaarendustegevustes. Valdav osa vastanuid olid nõus küla arengusse ja koostöösse oma panuse andma, takistavateks teguriteks nimetati näiteks hõivatust palgatöö ja koduste toimetustega, 28 terviseprobleeme, ebasümpaatseid eestvedajaid. Vähesed on nõus ise küla eestvedajana tegutsema, üldjuhul oodatakse kellegi võimalikult isiklikku kutset. Kultuurielu on koondunud peamiselt Hargla Maakultuurimaja ümber, kus tegutsevad mitmesugused ringid ja isetegevusrühmad ning korraldatakse erinevaid üritusi. Kultuurimaja saal on renoveeritud, paigaldatud on tuletõrje- ja valvesignalisatsioon. Renoveeritud on avatud noortekeskuse ruumid, mis asuvad samuti Hargla Maakultuurimajas. Hargla Maakultuurimaja maa-alale on kavas laste ja noorte vaba aja veetmise võimaluste laiendamiseks rajada seiklusrada. Renoveerimist vajab veel muinsuskaitse all oleva hoone fassaad, katus, uksed- aknad. Probleemiks on asjaolu, et hoone on kaasomandis ning teine omanik pole huvitatud hoone korda tegemisest. Lisaks on mälestiseks tunnistatud hoone rekonstureerimine väga kallis, probleemiks võib osutada ka projektide toel tööde teostamine, sest omafinantseeringu suurus võib osutuda ülejõu käivaks. Kuna kultuuri seisukohalt on endine kõrtsihoone ja tänane kultuurimaja Harglas kõige olulisem hoone Taheva vallas, siis on oluline leida siiski lahendused hoone rekonstrueerimiseks. Kultuurimaja käsutuses pole muusikariistu ja ringijuhtide palkamiseks napib raha. Aktiivne koostöö toimub Hargla Kooliga. 2006. aastal rajati külakeskused Tahevasse ja Koikkülla. Nende ülesanneteks on külades kooskäimiskoha avatuna hoidmine ja vaba aja veetmiseks ürituste korraldamine. Külakeskustes on probleemiks vajaliku inventari vähesus. Koikküla külakeskuses on olemas jõusaal ja rajatud käsitöötuba. Taheva külakeskus tegutseb peamiselt avaliku internetipunktina, seal osutatakse ka pesupesemise teenust.

Harglas paikneb kirik, mis on kooskäimise kohaks EELK Hargla kogudusele. Kohapealse kirikuõpetaja puudus pärsib koguduse tegevuse aktiivsust. Koguduse liikmed on valdavalt eakad inimesed, probleemiks on tööealiste inimeste vähene hulk koguduse liikmete seas. Kogudusel on seisuga 2010. aasta 1. jaanuari seisuga 102 liikmeannetajat. Vallas asub mitmeid muinsuskaitse objekte ja teisi vaatamisväärsusi. Nimetada võib maa-aluseid kalmistuid Koikkülas, Laanemetsas, Ringistes ja Kallikülas, ohvrimände Harglas ja Tsirgumäe külas, ohvrikivi Tsirgumäe külas, kabelihoonet Hargla kalmistul, Taheva mõisa kompleksi, Laanemetsa õigeusu kirikut ning Hargla kirikut, Koikküla magasiaita. Laanemetsa kirik on ainulaadne puukirik, mille olukord on avariiline. Probleemiks on omaniku passiivsus hoone korrastamisel. Täielikku rekonstrueerimist vajab kiriku tornikiiver ja katus. Tänapäeval Laanemetsas enam kogudust pole. Kirikuhoone võiks olla kasutuses ka näituste ja kontsertite korraldamise paigana.

29 Hargla kiriku põrand ja pingid on lagunenud ja vajavad väljavahetamist, kuid senini pole kogudus selleks vajalike ressursse leidnud.

Raamatukogud koos avalike internetipunktidega asuvad valla mõlemas suuremas külas, Harglas ja Koikkülas. Samuti on avalik interneti kasutamise võimalus loodud Taheva küla külakeskuses ja Laanemetsas vallamajas. Raamatukogud on kujunenud infokeskusteks, kus põhitegevuse (elanikele vajaliku ilu-, aja- ning teatmekirjanduse ja üldkasutatava kultuuriloolise materjali kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine) kõrval on kättesaadav teave ka teistel infokandjatel, sealjuures riigi ja kohaliku omavalitsuse andmebaasid ning kohaliku ettevõtluse avalik info. Raamatukogud on baasiks vabahariduse arengule. Taheva valla kultuurikalendrisse kuuluvad traditsiooniliste üritustena iseseisvuspäeva ja emadepäeva kontserdid, volbriöö, jaanipäeva, vallapäeva, isadepäeva ja jõuluõhtu tähistamised, peoõhtud täiskasvanutele ning eakatele, koolilaste diskoõhtud, mudilaste muinasjutuõhtud, sügisene lillepidu ja spordiüritustest jüriööjooks, matkad ning Taheva ja Karula valla laste ühine laulupäev.

Spordi arengut vallas on takistanud arvestataval tasemel spordirajatiste puudumine. Seetõttu on paljude aladega tegelemine siin raskendatud. Noorte seas on üsna populaarsed pallimängud ja kergejõustik. Mitmes külas on külaaktiiv rajanud harrastajate tasemele vastavaid mänguväljakuid, jalgpalli- ja võrkpalliplatse. Taheva vallas on olemas head eeldused orienteerumisega tegelemiseks ja MTÜ Hargla Jahiseltsi eestvedamisel ka lasketiiru rajamiseks.

Mitmekesistada tuleb vaba aja veetmise võimalusi ja elavdada kultuurielu, arvestades, et lisaks eakatele ja noortele oleks ka töötavatel täiskasvanutel võimalik osaleda. Suuremat tähelepanu oleks vaja pöörata eelkõige noortele lastega peredele, sest ainult eakatekeskne kogukond hääbub peagi. Tugevused: maakultuurimaja ja selle struktuuriüksuse Taheva valla avatud noortekeskuse aktiivne tegevus tihe koostöö kultuuri- ja haridusasutuste vahel külakeskuste olemasolu Tahevas ja Koikkülas, nende tegevuse finantseerimine vallaeelarve kaudu külakogukondade (kolmanda sektori) aktiivne tegevus mitmes külas 30 külade arengukavade olemasolu toimivad seltsid Hargla, Koikküla, Lepa, Laanemetsa, Taheva, Tsirgumäe ning Sooblase külades avalike internetipunktide olemasolu

Nõrkused: spordirajatiste puudumine vallas puudub ühtne spordiklubi sisemiste sportimisvõimaluste ja staadioni puudumine elanike passiivsus ja vähene huvi kohalike kultuurisündmuste vastu puudub võimalus õppida muusikariistu mitmetes külades puuduvad kooskäimise kohad EELK Hargla Koguduse liikmeskonna vähenemine ressursside puudus kultuuri- ja haridushoonete remondiks ja vajaliku invetari soetamiseks

Võimalused: kultuuriürituste korraldamiseks erinevatest allikatest vahendite kaasamine rahvaraamatukogude areng eneseteostusvõimaluste, maaturismi, kodu-uurimise ja ühistegevuse areng külade sotsiaalse ja kultuurilise, sh spordi ja noorte tegevuse edendamine sportimisvõimaluste mitmekesistamine, saalis ja väljakutel sportimisvõimaluste loomine noortele atraktiivsete tegevuste väljapakkumine noorte omaalgatuse toetamine kolmanda sektori ja vallavalitsuse tihe koostöö.

Ohud: ei leita piisavalt vahendeid kultuurimaja ja teiste hoonete remondiks mälestiste hävimine rahvakultuuri hääbumine, kuna noortel puudub tahe sellega tegelda valla äärealade elanike võimalused ühistegevuses osaleda vähenevad halveneva transpordiühenduse tõttu

31 6.2 Eesmärgid

igale inimesele on tagatud võimalus osaleda kohalikus kultuurielus kohalikele elanikele pakutavad sportimis- ja vaba aja veetmise võimalused on soodsad rajatud on Hargal Kooli staadioni maa-alale multifunktsonaalne spordiväljak kohalik rahvakultuuripärand säilib, tähtsustatud on kodulooline uurimistegevus raamatukogud pakuvad vastavalt kogukonna vajadustele lisaks oma põhitegevusele ka muid avalikke teenuseid regulaarselt toimuvad vallas tervisespordiüritused ja vastavad teabepäevad, toetatud on spordiga professionaalselt tegelejate treeningud maakonnakeskuses avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühendused on vallavalitsuse aktiivsed koostööpartnerid, vallavalitsus toetab igakülgselt külaliikumist külades on olemas ruumid seltsitegevuseks vabatahtlik töö on väärtustatud, inimesed on valmis kaasa lööma oma küla ja kandi tegemistes noorsootöö toimib süsteemselt, noorte omaalgatus on soodustatud ja toetatud vaba aja veetmise võimalused on mitmekesised, ellu on viidud piirkonnas uuendlikke ideid

6.3 Tegevused ja finantseerimine

Aeg Tegevus Maksumus Finantseeringu Vastutaja, allikas täitja 2010-2019 Traditsiooni- Vastavalt iga- Valla eelarvest, Hargla liste kultuuri- ja aastasele valla projektide abil Maakultuuri- spordiürituste eelarvele maja, Hargla korraldamine Kool, raamatukogud, külakeskused, Taheva Vallavalitsus 2010-2019 Valla Vastavalt iga- Valla eelarvest, Taheva raamatukogude, aastasele valla projektide abil Vallavalitsus, külakeskuste eelarvele raamatukogud, pidev külakeskused kaasajastamine 2010-2019 Hargla Vastavalt iga- Valla eelarvest, Taheva Maakultuuri- aastasele valla projektide abil Vallavalitsus, maja, avatud eelarvele Hargla noortekeskuse Maakultuuri- inventari maja täiendamine ja 32 uuendamine 2010-2019 Kultuuri- ja Vastavalt iga- Valla eelarvest, Taheva spordialase aastasele valla projektide abil Vallavalitsus, koostöö eelarvele Hargla tegemine Maakultuuri- naabervaldade Maja, ja välispartneri- raamatukogud, tega külakeskused, Hargla Kool 2010-2019 Rahvakultuu- Vastavalt iga- Valla eelarvest, Taheva riga tegelevate aastasele valla projektide abil Vallavolikogu isetegevuslaste eelarvele ja vastav toetamine laekunud komisjon, taotlustele Taheva Vallavalitsus 2010-2019 Spordiga Vastavalt iga- Valla eelarvest, Taheva tegelejate aastasele valla projektide abil Vallavolikogu toetamine eelarvele ja vastav laekunud komisjon, taotlustele Taheva Vallavalitsus 2007-2019 Noorte tegevust Vastavalt iga- Valla eelarvest, Avatud arendavates aastasele valla projektide abil noortekeskus, projektides eelarvele külakeskused, osalemine Hargla Kool, Taheva Vallavalitsus 2010-2019 Avatud Vastavalt iga- Valla eelarvest, Taheva noortekeskuse aastasele valla projektide abil Vallavalitsus, tegevuse ja eelarvele avatud arengu noortekeskus toetamine 2010-2017 Erinevate Vastavalt iga- Valla eelarvest, Taheva noorte-, laste-, aastasele valla projektide abil Vallavalitsus, spordi- ja eelarvele avatud töölaagrite noortekeskus, korraldamine külakeskused

2010 - 2019 Avalikes Vastavalt iga- Valla eelarvest Taheva huvides aastasele valla Vallavalitsus, tegutsevate eelarvele ja Taheva mittetulundusü arvestades Vallavolikogu henduste põhjendatud toetamine laekunud taotlusi

33

7 TERVISHOID 7.1 Hetkeseisund ja hinnang

Taheva valla elanikel ei ole ühtset perearsti nimistut. Peamiselt on inimesed registreeritud Valga ja Mõniste perearstide nimistutesse. Eriarstiabi kättesaadavus valla kaugemast külast (Kalliküla) on 35 kilomeetri kaugusel asuv Valga linn. Hargla külas on apteek ja perearstikeskus (Mõniste perearst), mis on avatud samaaegselt 1 kord nädalas. Kallikülas asub Hargla Hooldekodu (Taheva Vallavalitsuse hallatav asutus), Tsirgumäe külas SA Taheva Sanatoorium (Taheva valla loodud sihtasutus). Kuna Hargla Hooldekodu ja SA Taheva Sanatooriumi tegevus on seotud ka oma klientide meditsiinilise teenindamisega, siis oleks tulevikus mõistlik, et nendes asutustes töötaks arst, kes võiks teenindada ka kohalikku elanikkonda. Praegu ei võimalda selliseid lahendusi kehtiv seadusandlus, samuti on vastava kvalifikatsiooniga inimese leidmine ülikeeruline. Taheva valla elanike tervisliku seisundi üldine pilt ei ole hea. Tervislikule seisundile avaldab mõju raske majanduslik ning sotsiaalne olukord (töötus, madal palk, viletsad elamistingimused). Esineb palju alkoholismi. Taheva vallas on 2010. aastal algatatud terviseprofiili koostamine. Terviseprofiil on aluseks tervise arendamise arengukava koostamisele, milles kirjeldatakse kogukonna terviseseisundit, riske tervisele ning hinnatakse vajadusi lahenduste leidmiseks elanike sotsiaalse heaolu tõstmiseks vallas. Terviseprofiili küsitlus viidi läbi 18-65 aastaste täisealiste vallaelanike osas. Küsitlusest selgub, et elanikud peavad kõige olulisemaks probleemiks värskete toiduainete kättesaadavust. Inimeste vajadusi ei rahulda kohalike kaupluste kaubavalik, rändkaupluse harv peatumine vallas (1 kord nädalas). Elanikud hindavad enda toitumisharjumusi üldiselt ebatervislikeks. Pere- ja eriarstide teenusele antud hinangud jaotusid pooleks. Rahulolu arsti teenusega väljendasid vaid 50% küsitletutest. Teviseprofiili küsitluslehtede ja nende analüüsimise põhjal võib välja tuua elanikkonna tervise tugevad ja nõrgad küljed, võimalused tervislike eluviiside parendamiseks, samuti olulised ohud. Tugevused: perearstikeskuse olemasolu sotsiaalteenusena transporditeenuse osutamine arstide külastamiseks apteegi olemasolu 34 Nõrkused: elanikkonna vananemine jätkuv väljaränne rasked majandusolud ja kehvad elamistingimused sotsiaalabist sõltumine, iseendaga toimetulematus alkoholismi süvenemine levinud on suitsetamisharjumus, kusjuures sellega on alustatud paljudel juhtudel juba vanuses 10-15 eluaastat madal tervislike eluviiside teadlikkus psühholoogi, logopeedi, nõustajate ja teiste erialaspetsialistide teenused ei ole kättesaadavad puudulik ühistranspordivõrk perearsti külastamiseks kohapeal puudub hambaarsti teenus

Võimalused: riiklik tervishoiualane abi fondidest toetuste taotlemine terviseedenduseks koostöö teiste omavalitsustega ühiste probleemide lahendamisel üksikisiku enda aktiivsus ja tervislikke eluviise soodustav hoiak

Ohud: elanikkonna tervisliku seisundi jätkuv halvenemine sotsiaalprobleemide süvenemine palju kindlustamata inimesi puuetega inimeste arvu ja eakate osakaalu suurenemine

7.2 Eesmärgid

tervislik elukeskkond ja kvaliteetse arstiabi saamise võimalus haiguste ennetamiseks asjakohase teabe levitamine, tervisepäevade korraldamine, terviseedenduslike materjalide kättesaadavus kohalikele elanikele valla elanikel on tervist ja tervislikku elukeskkonda väärtustav hoiak

35 töötervishoiusüsteem tagab turvalise ja ohutu töökeskkonna Taheva vallas olevatel töökohtadel kompetentsed tervishoiutöötajad teenindavad Taheva valla elanikke

7.3 Tegevused ja finantseerimine

Aeg Tegevus, Maksumus Finantseeringu Vastutaja, inves- allikas täitja teeringuobjekt 2010-2019 Suurema Täpsustatakse Valla eelarvest, Perearst, tähelepanu igal aastal projektide abil, Taheva pööramine perearsti Vallavalitsus profülaktilisele eelarvest tööle, haiguste ennetamisele, tervise edendamisele 2010-2019 Jäätmete Vastavalt valla Valla eelarvest, Taheva nõuetekohane iga-aastasele projektide abil Vallavalitsus, kogumine ja eelarvele SA Valga käitlemine Piirkonna Keskkonna- keskus, jäätmevaldajad 2010-2019 Logopeedi, Vastavalt valla Valla eelarvest, Taheva pereterapeudi iga-aastasele projektide abil Vallavalitsus, vastuvõttude eelarvele sotsiaalnõunik, organiseerimine Hargla Kool koos lasteaiaga 2010-2019 Terviseeden- Vastavalt valla Valla eelarvest, Perearst, duslike ürituste iga-aastasele projektide abil mittetulundus- korraldamine eelarvele ühendused, Hargla Maakultuuri- maja, Hargla Kool, Taheva Vallavalitsus, SA Taheva Sanatoorium

36 8 SOTSIAALHOOLEKANNE 8.1 Hetkeseisund ja hinnang

Sotsiaaltöö eesmärgiks on elanikele võimaluste loomine oma eluga iseseisvaks toimetulekuks, suurendada nende probleemilahendus- ja kohanemisvõimet, kindlustada õigeaegne vajalik abi ja toetus võimalikult harjumuspärases keskkonnas – oma kodukohas. Sotsiaalhoolekande ülesandeks on isikute või perekondade toimetulekuraskuste ennetamine, kõrvaldamine või kergendamine, abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isikute sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Sotsiaalhoolekande tegevusteks on sotsiaalne rehabilitatsioon, töötute aktiveerimine tööturuteenustele ja toetamine tööturule naasmisel, koostöö sotsiaalse võrgustikuga (sotsiaaltöötaja, politsei, arst, õpetaja, perekond jne) ja lastekaitse. Lastekaitsetöö seisneb laste hoolduse ja turvalisuse tagamises läbi nõustamiste, perede jälgimise ja laste koolikohustuse täitmise kindlustamises. Perekonna toimetulematuse korral laste kasvatamisel kindlustatakse asendushooldus lapsele turvalises keskkonnas. Valla sotsiaalhoolekandesüsteemis on tähtis koht Hargla Hooldekodul, mis avati 1995. aastal. Hooldekodu ülesandeks on luua võimalused ja tingimused eakate iseseisva toimetuleku toetamiseks ning tegusaks vananemiseks. Hooldekodus on loodud kohti 24-le kliendile. Hooldekodus on kokku 11 töötajat (kohamäärasid 8,9). Tervisekaitsetalitus on teinud hooldekodule ettekirjutuse täiendavate ruumide väljaehitamiseks. Peamiselt personalile abiruumide ja kontori ehituseks planeeritakse hoone teine korrus, juurdeehitusi hoonele Muinsuskaitseamet ei luba. 2009. aastal toimus Hargla Hooldekodu rekonstrueerimistööde I etapp (hoone soojustati, paigaldati uus katus ja rajati ventilatsioon). Hargla Hooldekodu kütmiseks kasutatakse elektrikütet, mis on küll mugav, kuid kallis. Kavas on leida võimalusi hooldekodu üleviimiseks odavamale küttele. Hargla Hooldekodu baasil on võimalik välja arendada avalhooldusteenuseid.

18. mail 2004 võttis Taheva Vallavolikogu vastu otsuse SA Taheva Sanatoorium (edaspidi sanatoorium) asutamiseks endise Taheva Lastesanatooriumi hoonetesse. Sanatooriumis on 3 osakonda: asenduskodu (30 kohta), üldtüüpi hooldekodu (40 kohta) ja erihoolekandeteenuste osakond. Erihoolekandeteenuste osakonna päevakeskuses osutatakse igapäevaelu toetamise (10 kohta kokku, sellest 8 riiklikult finantseeritavat kohta) ja toetatud elamise teenust (2 riiklikult finantseeritavat kohta). Päevakeskuse teenuste kliendid pärinevad Taheva ja Karula vallast. 37 Hooldekodu osakonna teenust kasutavad 3 klienti Taheva vallast, teised kliendid on pärit Eesti erinevatest paikadest. 2005. aasta algusest on asenduskodu osakonnas teostatud ka turvakodu teenust lastele. Tulevikus on kavandatud peretüüpi asenduskodu idee väljatöötamine ja projekti arendamine. Maakonnas on pidevalt puudu riiklikult finantseeritavatest asenduskodu kohtade arvust, millest tulenevalt on SA Taheva Sanatooriumi asenduskodu valmis vajadusel laienema. Sanatooriumis osutab Töötukassa pikaajalistele töötutele kahte teenust: tööharjutus ja tööpraktika. SA Taheva Sanatooriumi juhib nõukogu, kellele allub juhatuse liige. Töökohtade arv sanatooriumis on 38, tegemist on valla suurima tööandjaga. Asutuse peahoonet on rekonstrueeritud ligikaudu 9 miljoni krooni eest ning 2011. aastal planeeritakse klientidele teise eluhoone rekonstrueerimist. Üldiselt on asutuse seisukord hea.

Valla elanikkonnast moodustavad suhteliselt suure sihtgrupi üksikud vanurid, kelle hooldusvajadus on püsivalt kasvanud. Koduhooldusteenuse vajalikkuse on tinginud majapidamiste hajutatus, elamute halb seisukord, küttega varustamine, ebapiisav transpordiühendus, sidevahendite kättesaadavus, teenindusasutuste asukohad ainult suuremates keskustes ning arstiabi. Elanikkonnal on võimalik taotleda sotsiaalteenuseid vastavalt kehtestatud korrale. Taheva vallas alustati kehtestatud korras sotsiaalteenuste pakkumist 2005. aasta detsembrist. Sotsiaalteenused on vallaelanikele tasulised, osaliselt tasulised või tasuta. Tasuta ja osaliselt tasustatud sotsiaalteenuseid finantseeritakse valla sotsiaaltoetuste eelarvest, riigi eelarvest makstavatest toimetulekutoetuse summadest või hooldajatoetuse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse summadest. Tasuta sotsiaalteenuseid osutatakse üldjuhul väikese sissetulekuga perekondadele ja toimetulekuraskustega isikutele. Sotsiaalteenuste loetelu ja kirjeldus alljärgnevalt: 1. Koduteenus – on eaka või puudega isiku abistamine asjaajamises kodu ning isikliku eluga seotud igapäevaeluks vajalikes toimingutes. Sotsiaaltöötaja külastab kliendi kodu, jagab teenuse kohta informatsiooni, hindab abivajaduse, korraldab asjaajamise, abistab avalduste või taotluste kirjutamisel või puudest tulenevalt asjaajamisel. Vajadusel korraldab arstiabi ja vajalike ravimitega varustamise, samuti tehniliste abivahendite ja hooldusvahendite saamise või abivajajakaardi muretsemise, informeerib transpordi korraldusest ja pesuesemise võimalustest.

38 2. Peretugiisikuteenus - toetab lastega pere toimetulekut kodus. Vallavalitsuse korraldusega määratakse perele tugiisik, kes külastab kliendi kodu, nõustab peret, jälgib pere toimetulekut ja laste turvalisust peres, korraldab laste päevahoiu ja laste koolielu järelvalve. Lepingus lepitakse kokku majapidamistööde korraldamine, pere eelarve koostamine, pesupesemise, toitlustamise, pesemise, tarbeesemete- ja riideabi korraldamine, vajadusel transport ametiasutustesse või eriarstile. 3. Pesupesemiseteenus - võimaldab vallaelanikel pesu pesta selleks korraldatud Hargla Maakultuurimaja, Hargla Raamatukogu, Taheva külakeskuse ning Koikküla Raamatukogu avalikus pesupesemiskohas. Teenus on tasuline ja teenustasu on üldjuhul 10 krooni masinatäis. 4.Transporditeenus - on ühekordne sotsiaalteenus, mis on inimesele oluline muu teenuse saamiseks või arstiabi korraldamiseks.Teenus on tasuline ja teenusetasu on 2 krooni/km. Valga linn ja Taheva, Karula, Tõlliste, Hummuli ja Õru vallad on koostöös esitanud projekti ühise invabussi soetamiseks. Projekt rahastati ja 2010. aastal invabuss soetatakse. 5. Pesemiseteenus – on sotsiaalteenus vallaelanikele, kellel kodus puuduvad pesemisvõimalused, teenus on tasuline. 6. Päevakeskuse teenus – on erivajadustega inimestele igapäevaelu toetamiseks. Teenust osutatakse SA Taheva Sanatooriumis, teenus on tasuline ja teenuse eest tasub vallavalitsus arve alusel. 7. Tööharjutuse teenus – on teenus töötule või puudega inimesele tööharjumuse taastamiseks või esmase tööharjumuse omandamiseks. Teenust osutatakse SA Taheva Sanatooriumis. 8. Lapsehoiuteenus - on lapse vanema toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab lapsehoidja lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse. Lapsehoiuteenuse saajaks on laps, kelle vanem on lapsehoiuteenuse osutajale esitanud põhjendatud avalduse lapsehoiuteenuse saamiseks ja vallavalitsus on lapse lapsehoiuteenusele määäranud. Lapsehoiuteenuse kulud rahastatakse Taheva valla eelarvest, lapsehoiuteenusel viibivaid lapsi toitlustatakse 1 kord päevas, tagatud on lapsehoiuteenusele sõitvate laste transport. 9. Eluasemeteenus – on ette nähtud isikutele või perekonnale, kes ise ei ole suuteline seda endale või perekonnale tagama. Eraldi on olemas sotsiaalmaja Hargla külas EELK Hargla Kogudusele kuuluvas hoones: hetkel elab seal 4 klienti ja töötab 0,5-kohaga tegevusjuhendaja. Vallavalitsuses on tööl sotsiaalnõunik, sotsiaalhooldustöötaja, sotsiaaltöötaja peretöö alal 0,25-kohaga. Perekeskuse järgi on vajadus,

39 praegu toimub tugigruppides perede nõustamine, on määratud peredele tugiisikud ja hooldajad, toimuvad nõustamispäevad. Perekeskust ei kavandata majana, vaid teenusena. 2010. aastal annab Riigimetsa Majandamise Keskus vallale üle endise kontorihoone Taheva külas. Hoonet kavatsetakse tulevikus kasutada erinevate erihoolekandeteenuste osutamiseks.

Lisaks riiklikele sotsiaaltoetustele makstakse Taheva valla eelarvest järgmisi täiendavaid toetusi : lapse sünnitoetus, matusetoetus, kooli lõpetamise toetus (põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, kõrgkool), gümnaasiumiõpilaste sõidutoetus eakate õnnitlemine, toetus lastelaagri soodustuusikutele, laste jõulupakid, ravikindlustusega hõlmamata isikute ravikulude toetus, ühekordsed hüvitised, 1.klassi lapse toetus.

Tugevused: toimiv sotsiaalabisüsteem: Hargla perearstikeskus Hargla apteek Hargla Hooldekodu ja SA Taheva Sanatoorium valla konstaabel sotsiaaleluruumide olemasolu optimaalne tervishoiuasutuste võrk mitmekülgsed sotsiaalteenused

Nõrkused: palju endaga mittetoimetulevaid inimesi (riskirühmaks töötud, eakad, puudega isikud, paljulapselised pered) suur sõltuvus sotsiaalabist alkoholismi ja asotsiaalsuse süvenemine

40 töötute suur osakaal tööealisest elanikkonnast ja töötuse jätkuv suurenemine

Võimalused: sotsiaalse suunitlusega mittetulundusühingute ja seltsingute areng töötud saavad kasutada erinevaid Töötukassa pakutavaid teenuseid, koolitusi jms külakogukonna areng, vajadustele vastavate kogukonnateenuste osutamine kogukonnaliikmete poolt väljarännanute toetus kodukohtadele riigi abi piirialadele teadlikkuse tõstmine toimetuleku tagamiseks.

Ohud: elanikkonna jätkuv vananemine väljarände jätkumine elatustaseme jätkuv langemine Sündivuse jätkuv langemine kvalifitseeritud tööjõu puudumine teenindusasutuste kadumine (sulgemine)

8.2 Eesmärgid

toetuste-teenuste taotlejate paranenud toimetulekuoskused inimeste teadlikkus on tõusnud, perekonna hoolivus oma pereliikmete toimetuleku suhtes kindlustatud on kättesaadav ja hästitoimiv esmatasandi sotsiaalabi igale abivajajale teenuste-toetuste korral on lähtutud igast juhtumist eraldi, arvestatud on taotleja huvisid, vajadusi, soove jms erasektor ja mittetulundussektor on aktiivsed partnerid vallavalitsusele sotsiaalteenuste osutamisel välja on kujunenud elanike ühisabisüsteem sotsiaalteenuste vajadused on täpsemalt väljaselgitatud ning pidevalt toimub sotsiaalteenuste edasiarendamine pööratud on tähelepanu majandussurutise tõttu töö kaotanud perede toimetulekule ning kohaldatud on nende toimetuleku parandamiseks vajalikke meetmeid

41

8.3 Tegevused ja finantseerimine

Aeg Tegevus Maksumus Finantseeringu Vastutaja, allikas täitja 2010 – 2019 Sotsiaaltoetuste Vastavalt iga- Valla eelarvest, Vallavalitsus, maksmine ja aastasele valla riiklikud sotsiaalnõunik, sotsiaalteenuste eelarvele toetused sotsiaalhooldust osutamine öötaja, vastavalt vallavolikogu Taheva vallas vastav kehtivatele komisjon kordadele 2010- 2019 Eakate Vastavalt iga- Hargla Hargla hoolekanne aastasele valla Hooldekodu Hooldekodu Hargla eelarvele eelarvest, Hooldekodus kliendi osalus, perekonna toetus, projektide abil 2010- 2019 Eakate, laste Vastavalt iga- SA Taheva SA Taheva hoolekanne ja aastasele Sanatoorium, Sanatoorium puuetega eelarvele Taheva inimeste Vallavalitsus, päevakeskus kliendi osalus, SA Taheva perekonna Sanatooriumis toetus, projektide abil 2010- 2019 Puuetega Vastavalt iga- Valla eelarvest, Sotsiaalhooldus inimeste aastasele valla riiklikud töötaja, hoolekande eelarvele toetusrahad, sotsiaalnõunik, arendamine (nt kliendi osalus, SA Taheva kontakteeru- projektide abil sanatoorium, mine Taheva ühingutega, Vallavalitsus juurdepääs tööturule, päevakeskuse rajamine), teenuste pakkumine 2010 – 2019 Lastekaitsetöö Vastavalt iga- Valla eelarvest, Sotsiaalnõunik, tõhustamine, aastasele valla riiklikud sotsiaalhooldus perede eelarvele toetusrahad, töötaja toimetuleku projektide abil tugevdamine

42 (nt peretugiisik, lastelaagrid, nõustamine, koolitused jne) 2010- 2019 Sotsiaaleluruu- 12 000 aastas, Valla eelarvest, Vallavalitsus mide rentimine renditasu kliendi osalus EELK Hargla suureneb igal koguduselt aastal 10% võrra 2010- 2019 Sotsiaaleluruu- Valla eelarvest, Sotsiaalnõunik, mide üürimise kliendi osalus, sotsiaalhooldus teenuse projektide abil töötaja pakkumine 2010- 2019 Pikaajaliste Vastavalt iga- Projektide abil, Töötukassa, töötute ning aastasele valla valla eelarvest, vallavalitsus, noorte eelarvele tööturutoetused sotsiaalnõunik, enesehinnangu ja teenused SA Taheva tõstmine ja Sanatoorium nende tööturule sisenemise toetamine 2010 – 2019 Erivajadustega Vastavalt Projektide abil, Hargla Kool, lastele koolis vajadusele Valla eelarvest sotsiaalnõunik õppimis- tingimuste kohandamine ja täiustamine 2010 – 2019 Laste Vastavalt iga- Projektide abil, Hargla Kool, igapäevaelu aastasele valla valla eelarvest sotsiaalnõunik toimetuleku eelarvele toetamine koolis ja lasteaias, koolikohustuse täitmine (nt kooli- psühholoog, sotsiaaltöötaja jne) 2010- 2019 Preventatiivne Vastavalt Projektide abil, Vallavalitsus, töö ja vajadusele valla eelarvest konstaabel, rehabilitatsioon sotsiaaltöötajad abivajavatele sihtgruppidele 2010 – 2019 Kriisiabi ja Vastavalt Projektide abil, Sotsiaalnõunik, ohvriabi (nt vajadusele valla eelarvest, ohvriabi, õnnetuste, riiklikud mittetulundusü perevägivalla programmid hendused, jne korral) kogudused 43

2010 – 2019 Riiklik laste Vastavalt Riigi eelarvest SA Taheva hoolekanne riiklikult eraldatud Sanatoorium eraldatud vahenditest summadele 2010- 2019 Abivajajatele Vastavalt Projektide abil, Vallavalitsus valiku- eelarvele ja valla eelarvest konstaabel, võimaluste vajadustele sotsiaaltöötajad pakkumine erinevate abivormide näol (nt üksik- vanemad, paljulapselised pered, puuetega lapsed jne) 2010 – 2019 Vabatahtliku Projektide abil, Vallavalitsus sotsiaaltöö valla eelarvest toetamine (nt koolitused infovahetus jne) 2010 – 2019 Õppimise Projektide abil, Vallavalitsus toetamine – valla eelarvest kvalifitseeritud tööjõud

44

9 ELANIKE TURVALISUS 9.1 Hetkeseisund ja hinnang

Taheva valda teenindab konstaabel, kelle tegevuse kaudu tagatakse avalik kord valla territooriumil. Konstaabli tegutsemispiirkonda kuulub lisaks Taheva vallale ka Karula vald. Senine politsei töö on suunatud põhiliselt juba toimepandud kuritegude avastamisele. Kuritegude arv on püsinud aastate lõikes 40 rikkumise piires, millest on avastatud rohkem kui pooled. Põhilised kuriteoliigid on varavastased kuriteod. Karula külas Karula vallas tegutseb MTÜ Karula Vabathtlik Tuletõrjeselts, riiklikud päästekomandod asuvad Valgas ja Mõnistes.

2009. aastal pandi Taheva vallas toime 25 registreeritud kuritegu ja 86 väärtegu, toimus 1 liiklusõnnetus, milles sai inimene vigastada. Teravamad probleemid politsei töös tulenevad piirkonna madalast elatustasemest ja tööpuudusest. Puudub rakendus ja seetõttu minnakse kuritegelikule teele igavusest. Rahapuudusest tekivad peresisesed probleemid ning alkoholism. Ei pöörata piisavalt tähelepanu lastele. Tagajärg on laste hulkumine ja kuritegevus. Kuna maapiirkondades on eluga toimetulemine suhteliselt odav, on hakanud linnadest maale kolima isikud, kes eluga linnas ühel või teisel moel hakkama ei saa.

Viimasel ajal on korrakaitsetegevuses üha enam hakatud tähelepanu pöörama preventiivsele tööle ja seda eelkõige töös noortega. Töö peab olema pidev ja mis ajaks mingi eesmärk saavutatakse, sõltub paljudest erinevatest teguritest ning pole prognoositav. Iseregulatsioon hakkab mingil määral toimima alles siis, kui on saavutatud elamisväärne elatustase ja enam- vähem stabiilne majandus. Taheva valla terviseprofiili koostamise raames viidi läbi küsitlus täisealiste Taheva valla elanike seas. Muuhulgas uuriti inimeste käest ka turvalisusega seotud küsimusi. Valdav enamik vastajaid ütlesid, et kinnitavad autoga sõites alati turvavöö, kasutavad helkurit ja et nende majapidamistes on olemas suitsuandur. Vastajad hindavad probleemiks noorte alkoholi liigtarbimist, samas narkootikumide tarbimist ei saa eriti pidada Taheva vallas probleemiks, narkootikumide proovijaid on olnud vähe ja keegi vastanutest ei tunnistanud, et kasutavad narkootikume igapäevaselt.

45 Koostöö politsei liinis toimub naaberomavalitsuste ja kaitseliiduga. Naabritega koostöö seisneb peamiselt info vahetuses ning vajadusel lisajõudude kasutamises. Kaitseliidult on võimalik saada lisajõude ürituste korraldamiseks, kui korra tagamiseks on vaja kasutada suurendatud isikkoosseisu. Tänavavalgustus on olemas Koikküla ja Taheva külades, teistes külades on enamasti valgustatud bussijaamad. Hargla külas tänavavalgustus puudub ning turvalisuse huvides oleks vajalik selle rajamine. Taheva vallal on ühine piir Läti Vabariigiga. Piiriprobleemidest on kõige teravamad piirivalve patrullide liikumiseks vajalike kallasradade puudumine Koiva jõe kaldal, riigipiiri hoolduseks ja korrasolekuks eraldatud rahaliste vahendite puudumine ning riigipiiri valvamiseks ette nähtud autotranspordi kehv tehniline seisukord. Piiriintsidendid on peaasjalikult seotud salakaubaveoga üle riigipiiri.

Tugevused: konstaablil on üsna hea ülevaade teeninduspiirkonnas toimuvast politsei ja kaitseliidu vaheline koostöö vallas on moodustatud kriisikomisjon valla riskianalüüsi olemasolu

Nõrkused: kohapeal puudub professionaalne päästeteenistus päästeteenistuse kohalejõudmine võtab aega turvafirmad pole kauge vahemaa tõttu nõus valveteenust pakkuma konstaabli tööpiirkond jagatud kahe valla ja Valga linna vahel tuletõrjeveevõtukohad vajavad korrastamist järelevalve puudumine noorte tegevuse üle

Võimalused: tugevam koostöö kõigi korrakaitseorganite vahel info kogumiseks ja kuritegevuse ennetamiseks korrakaitsealase töö finantseerimiseks toetustaotlused fondidele ning äriettevõtete ja organisatsioonide abi ürituste läbiviimiseks

46 Ohud: sotsiaalsete probleemide edasine pingestumine noored ei leia majandussurutise tingimustes tööd ja igavusest, raha puudusest vms panevad toime väär- ja kuritegusid. süvenev alkoholism ja salaviina müük vallas

9.2 Eesmärgid

tagatud avalik kord ja ühiskondlik julgeolek avalikkuse kaasatus õiguskorra tugevdamisel selgitustöö tegemise kaudu. suurem tähelepanu preventiivsele tööle mitmete riskigruppidega tulemuslik koostöö kohaliku omavalitsuse, politsei, kaitseliidu, lasteasutuste ning teiste asutuste ja organisatsioonidega

9.3 Tegevused ja finantseerimine

Aeg Tegevus Maksumus Finantseeringu Vastutaja, allikas täitja 2010 – 2019 Avaliku korra Konstaabel, eeskirjade Taheva täitmise Vallavalitsus tagamine 2010 - 2019 Kriminaal- Vastavalt valla Valla eelarvest, Sotsiaalnõunik, preventatiivse iga-astasele projektide abil avatud töö tegemine eelarvele noortekeskus, noortega konstaabel, Hargla Kool, SA Taheva Sanatoorium, külakeskused 2010-2019 Konstaabli tihe Konstaabel koostöö elanikkonnaga 2010-2015 Tuletõrje Vastavalt valla Valla eelarvest Taheva veevõtukohtade iga-aastasele Vallavalitsus korrastamine eelarvele 2010 - 2019 Tänavavalgustu Vastavalt valla Valla eelarvest Taheva s külades, iga-aastasele Vallavalitsus bussijaamade eelarvele valgustamine

47

10 LOODUS, KESKKONNAKAITSE, HEAKORD 10.1 Hetkeseisund ja hinnang

Keskkonnaküsimustega tegelemine osutub väga oluliseks valla perspektiivikaima tegevusharu – turismi edendamise seisukohast. Puhas, puutumatu ning atraktiivne looduskeskkond peaksid olema turistide ligimeelitamise aluseks. Taheva valla territooriumile jääb Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ja Koiva-Mustjõe luha hoiuala Vallas asuvad looduskaitsealused Koikküla park, Taheva park ning Laanemetsa park. Taheva vald jääb looduslikult Karula kuplistiku äärealale. Maastikku iseloomustavad moreenikattega künkad ja seljakud. Lõuna poole jäävad omapärase seljakulise reljeefiga oosimõhnade rühmad, nende vahel aga suurte jääpankade sulamisnõod, milles paiknevad järved, sood ja liivikud. Kõrgemad kuplid on 100-115 m üle merepinna. Hargla nõgu on madalam ala (50-60 meetrit üle merepinna) Karula ja Haanja kõrgustike vahel, mis liitub Koiva jõe keskjooksul oleva laialdase madalikuga. Mustjõgi ja Koiva jõgi voolavad laiades, kuid madalates lammiorgudes, mis kevadise suurvee ajal on üleujutatud laiusega ligi 1 km. Rohkesti on väikesi soid. Aluspõhja moodustavad devoni liivakivid. Jõed ja ojad (Arujõgi, Hargla oja, Koiva jõgi, Mustjõgi, Kallioja, Kima oja, Laanemetsa oja, Pauna oja, Sette oja, Taheva oja, Tõrvase oja, Ujuste oja) jäävad kõik Liivi lahe vesikonda. Järved (Aheru, Mäeräimejärve, Laanemetsa Savijärv, Kuusaare, Alusmati, Aheru Mudajärv, Kiivite, Pügeri, Pärtli, Nigle, Väike-Mäeräime) kuuluvad Koiva alamvesikonda.

Keskkonna seisund Taheva vallas on hea. Suuri keskkonnareostajaid siin ei leidu. Varem keskkonnale ohtu kujutanud suurpõllumajandust enam ei eksisteeri ning selle kunagised mõjud looduses on nüüdseks peaaegu kadunud (puudub küll täpne ülevaade põllumajanduslike väiketootjate keskkonnareostusest.) Reostuse olukorda uuriti 2003. valla riskianalüüsi koostamise käigus. Suurfarmide kasutusest väljas olevad ning lagunevad põllumajandushooned rikuvad aga jätkuvalt maastikupilti. Suuri õhureostajaid pole samuti, kuna katlamajade küttevõimsused on väikesed. Tõsisemaks probleemiks on Koikküla, Hargla, Taheva ja Laanemetsa külade reovete puhastamine. Selleks otstarbeks mõeldud reoveepuhastid ja biotiigid vajavad rekonstrueerimist ning puhastamist. Kanalisatsioonitorustikud külades ning veetorustik Taheva külas on amortiseerunud, mistõttu esineb puhta vee lekkeid ja kanalisatsiooniummistusi. Hargla ja Koikküla pumbamajad rekonstrueeriti 2003. aastal. Samuti suleti 2003. aastal Laanemetsa prügila. 2004. aastal rekonstrueeriti Hargla Kooli pumbamaja, 2006. aastal Taheva 48 küla pumbamaja ja SA Taheva Sanatooriumi terriotooriumil asuv pumbamaja. 2008. aastal rekonstrueeriti täielikult Hargla ja Koikküla külade joogiveetorustik ning 2010. aastal Laanemetsa küla joogiveetorustik. Valla territooriumil kahe maakonna piiril Kallikülas asuv endise Saru Lauatehase jäätmete prügila 2,7-l hektaril vajab samuti korrastamist ja likvideerimist, 2006. aastal teostati vastav uuring. Kuna jääkreostus paikneb riigimaal, mida ei tagastata, erastata ega munitsipaliseerita, siis on selle likvideerimise kohustus riigil. Heakord Taheva valla elamute ja teiste hoonete ümber on erinev: leidub nii hea välimusega ja hoolitsetud ümbrusega maju kui ka täiesti laokile jäetuid ning heakorrastamata majapidamisi. Probleeme esineb maanteede äärde veetava prügiga. 2008. aasta 1. mail üle Eesti toimunud prügikoristustalgutel osales 175 Taheva valla inimest. Heakorratalguid on korraldatud erinevates külades juba aastaid. Vallavalitsus on lasknud paigaldada valda pakendikonteinerid ja paberi ning papi kogumise konteinerid. Taheva vald on Valga maakonna I jäätmeveo piirkonna osa ja siin kehtib korraldatud jäätmeveo kohustus. Taheva vallas on kaks kalmistut. Mõlemad kalmistud on kasutuses. Hargla kalmistu kogupindala on 4,5 ha, sellest 0,5 ha on looduslik rohumaa ja 0,9 ha metsamaa. Laanemetsa kalmistu kogupindala on 3 ha, sellest umbes 1,4 ha on metsamaa. Hargla kalmistu on EELK Hargla Koguduse omandis ja Laanemetsa kalmistu maa kuulub munitsipaliseerimisele. Mõlema kalmistu kulud finantseeritakse valla eelarvest.

Tugevused: üldine keskkonnaseisund on hea puuduvad suured keskkonnareostajad jahinduse ja kalanduse võimalused korraldatud jäätmevedu vallas tulemuslik koostöö keskkonnainspektoriga SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskusest valla avalikud platsid, hoonete ja rajatiste ümbrused ning kalmistud on hooldatud

Nõrkused: puhastusseadmete puudulikkus kommunaalmajade piirkondade reovete puhastustiikide nõuetele mittevastamine mahajäetud põllumajandusmaastike võsastumine veekogude kinnikasvamine 49 jääkreostuse paiknemine Kallikülas (endine Saru lauatehase prügila) hajareostus

Võimalused: loodushariduse võimalused elanike keskkonnateadlikkuse suurendamine keskkonnaalase koostöö arendamise võimalused vallavalitsuse tihedam kontroll prügiveo korralduse üle eramajapidamistes ja ettevõtetes ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks projektide kirjutamine ja kaasfinantseerijate leidmine

Ohud: elanikkonna madal keskkonnateadlikkus külade ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele endine Hargla bensiinijaam võimaliku punktreostusallikana varisemisohtlikuks muutunud lagunenud paneelmajad ja erienevad põllumajandushooned, mida ei lammutata või millele ei piirata ligipääsu

10.2 Eesmärgid

süsteemselt võimaldatud keskkonnaharidus Hargla Koolis, lasteaias, avatud noortekeskuses ja külakeskustes korraldatud on infopäevi, teavitusüritusi jms kohalike elanike keskkonnateadlikkuse suurendamiseks tagatud elanikkonna tervise kaitse tagatud puhas keskkond ning säästva arengu põhimõtete järgimine kõigil elualadel bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide säilimine ära on hoitud jäätmete ja ohtlike ainete sattumine keskkonda veevarude kasutus on säästlik metsatööstuses on rakendatud keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid vastu võetud kohaliku omavalitsuse jäätmekava elamute ümbrused on korrastatud

50 10.3 Tegevused ja finantseerimine

Aeg Tegevus Maksumus Finantseering Vastutaja, u täitja allikas 2010 – 2019 Kaitsealuste 50 000 aastas Valla eelarvest, Taheva parkide projektide abil Vallavalitsus hooldamine 2011 - 2019 Kaitsealuste Täpsustatakse Valla eelarvest, Taheva parkide inventariseerim projektide abil Vallavalitsus, rekonstrueerimi ise, Keskkonnaame ne projekteerimise t, SA Taheva ja tööde käigus Sanatoorium, Muinsuskaitsea met 2010 –2019 Individuaal- ja Omanikud Omanikud korrusmajade ümbruste heakorraga tegelemine 2010-2019 Munistipaal- 80 000 aastas Valla eelarve Taheva omanduses Vallavalitsus olevate hoonete, rajatiste heakorraga tegelemine 2010-2019 Heakorraees- Vastavalt valla Valla eelarvest Konstaabel, SA kirjade, koerte- iga-aastasele Valga kasside eelarvele Piirkonna pidamise Keskkonnakesk eeskirjade use keskkonna- täitmise inspektor, kontrollimine Taheva Vallavalitsus 2010-2019 Keskkonnatead Vastavalt valla Valla eelarvest, Taheva -likkuse iga-aastasele projektide abil Vallavalitsus, tõstmiseks eelarvele Hargla Kool, ürituste, avatud teabepäevade noortekeskus, korraldamine külakeskused 2010-2019 Lagunenud ja Omanikud Omanikud kasutusest väljas olevate hoonete likvideerimine 2010-2019 Üleriigilistele Taheva

51 ja Vallavalitsus maakondikele konkurssidele Taheva valla majapidamiste esitamine (nt Kauni Kodu konkurss jms) 2010-2019 Ohtlike 10 000 aastas Valla eelarvest Taheva jäätmete veo Vallavalitsus organiserimine

52

11 VALLA PLANEERING, EHITUS 11.1 Hetkeseisund ja hinnang

Valla üldplaneering on kehtestatud 2008. aastal. Üldplaneering ja arengukava on omavahel kooskõlas ning aluseks vallas arendustegevuse toimumiseks ja koordineerimiseks. Uute hoonete ehitamine ja olemasolevate hoonete juurdeehituste tegemine toimub vastavalt planeerimisseadusele, ehitusseadusele, valla ehitusmäärusele ja valla üldplaneeringule. Probleemiks on asjaolu, et vallas puudub vastava ehituseriala ettevalmistusega spetsialist, ehitusalaste küsimustega tegeleb muu töö kõrvalt maakorraldaja.

11.2 Eesmärgid

ehituses on peatähelepanu varem ehitatud hoonete ja rajatiste rekonstrueerimisel inventariseeritud saavad kõik ehitised ja rajatised riigilt on taotletud munitsipaalomandisse maad avalikus kasutuses olevate hoonete ja rajatiste juurde rekonstrueeritud on ühiskasutuses olevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud, pumbamajad, reoveepuhastid, biotiigid kasutusele on võetud liiva- ja kruusakarjäär Laanemetsas

11.3 Tegevused ja finantseerimine

Aeg Tegevus Maksumus Finantseeringu Vastutaja, allikas täitja 2010 – 2019 Arendustege- Taheva vuses Vallavalitsus üldplanee- ringuga kehtetestatud nõuete järgmine 2010-2019 Ehitusjärele- Taheva valve Vallavalitsus teostamine 2010-2019 Ehitisregistri Taheva pidamine Vallavalitsus, arvestuse maakorraldaja pidamiseks ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle 53

12 INFRASTRUKTUUR 12.1 Hetkeseisund ja hinnang 12.1.1 Kommunikatsioonid

Teed Taheva valda läbib Valga-Võru maantee. Valla peamised liiklusmagistraalid on: T-69 Võru-Mõniste-Valga (km 46,871-71,568 kuni 1000 autot ööpäevas). T-23106 Kirbu-Koikküla (km 5,799-11,073 kuni 200 autot ööpäevas). T-23114 Laatre-Lüllemäe-Hargla (km 29,283-34,123 kuni 200 autot ööpäevas). Riigiteede võrk vallas on hõre. Mustkattega teed on Võru-Mõniste-Valga, Sooblase-Tsirgumäe, Taheva-Läti piir. Teised riigiteed on kruusakattega. Riigiteid hooldab lepingu alusel OÜ Valga Teed. Taheva vallale kuulub 33,4 km teid. Igal aastal on tehtud remont- ja hooldustöid pea kõigil Taheva vallale kuuluvatel kruusa- ja mustkattega teedel. Vallavalitsus on aidanud remonttöid teha ka erateede omanikel. Vallavalitsus on korraldanud lume lükkamise kõigil valla- ja erateedel. Väljakujunenud teedevõrk ja transpordisüsteem on valla jaoks optimaalne, ent vajalikud on suuremad kulutused teede hoolduseks ja remondiks. Bussid teenindavad Taheva valda Valga ja Võru suunas 2-3 korda päevas. Õpilaste transpordiprobleemid on lahendatud vallasiseste õpilasliinide käigushoidmisega. Väga oluline on, et oleks tagatud mustkattega teed pidi liikumise võimalus Valga-Võru maanteelt Lüllemäe suunas, sest praegu on sinnapoole liikumine halbade teeolude tõttu raskendatud.

Telefoniside Taheva valla territooriumil paikneb kaks analoogtelefonijaama: Hargla ja Koikküla. Mõlemad töötavad elektrikatkestuse korral kuni 12 tundi. Need on muu maailmaga ühenduses piki Valga- Võru maanteed kulgeva vaskpaaril nelikkaablitega. Kaabli vigastuse korral välisühendus katkeb. Ühendusliini kaablitel kasutatakse digitaalseid transmissioonisüsteeme. Ohuallikaks on ka äikesekahjustused. Telefoniside arengu osas on Taheva vald jäänud ebasoodsasse seisu, kuna jääb peamagistraalidest (Valga-Pärnu, Valga-Tartu) kõrvale. Suuremate mobiilside levivõrkudega (EMT, Elisa, Tele 2) on piirkond valdavalt kaetud. Taheva vallas on 2010. aastal internetiühenduse pakkujaks AS Elion, AS Kernel, OÜ Olor K.T. AS Elion planeerib teha investeeringud Valgast kuni Võru maakonnani uue valguskaabel paigaldamiseks. Vald on ehitanud välja munitsipaalinterneti võrgu (WIF-i), mis võimaldab tasuta internetti umbes 40 perele. 54

Elekter Taheva valla elektrivarustus tagatakse Valga 110/10 kV ja Mõniste 110/10 kV rajoonialajaamadest keskpingeliinide kaudu (10 kV pingel), millede kogupikkus Taheva vallas on ca 60 km. Keskpingeliinidega toidetakse 10/0,4 kV alajaamu, neid on valla territooriumil 38. 10/0,4 kV alajaamade trafode koguvõimsus on 3790 kVA. 0,4 kV liinide kogupikkus on ca 185 km. Elektriseadmete tehniline seisukord vastab nende ehitamise ajal kehtinud normidele ja seda võib hinnata rahuldavaks. Liinide rivist väljalangemisel on ette näha tarbijatele elektrivoolu katkestusi, millede likvideerimise kestus sõltub elektriseadmete kahjustuste ulatusest, üldjuhul taastatakse tarbijatele toide 24 tunni jooksul.

12.1.2 Vesi, kanalisatsioon Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni eest vastutab Taheva vallas Taheva Vallavalitsus kui vee- ettevõtja. Vallavalitsus ostab hooldusteenuse sisse vastavatelt firmadelt. Vallavalitsuse tegutsemine vee-ettevõtjana pole jätkusuutlik ja seetõttu on tulevikus perspektiivikas astuda loodava ühise maakondliku vee-ettevõtte liikmeks. Investeeringute teostamiseks esitatakse Valga Piirkonna Keskkonnakeskuse abil vastavaid projektitaotlusi. Viimastel aastatel on teravalt päevakorda kerkinud asjaolu, et eramajapidamiste salvkaevud jäävad suviti kuivaks. 2008. ja 2009. aastal oli valla elanikel võimalus joogivee kättesaadavuse parandamiseks toetust taotleda hajaasustuse veeprogrammi raames. Toetust taotlesid ja said 21 majapidamist. 2010. aastal hajaasustuse veeprogrammi raames toetuste andmine jätkub. Probleem on ka eramajapidamiste kogumiskaevude tühjendusega – teenuse pakkujaid on vähe ja teenus ise on suhteliselt kallis. Taheva vallal on olemas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava, mis on aluseks selle valdkonna tegevuste planeerimisel ja ellu viimisel.

Tugevused: kõik peamised infrastruktuurikomponendid olemas võrdlemisi hea teedevõrk internetiühenduse suhteliselt hea kättesaadavus ja odavus valla teed on inventariseeritud ja kantud registrisse õpilastranspordi olemasolu

55 Nõrkused: hõre liiklusintensiivsus ei võimalda plaanipärast teedevõrgu uuendamist, katete paigaldamist, kapitaalremondi teostamist amortiseerunud elektriliinid, valgustuspostid, valgustid Harglas puudub tänavavalgustus kohati ebapiisav telefoniside sagedased elektrikatkestused õpilastranspordi sesoonsus puhastusseadmete halb olukord Salvkaevudes ei jätku piisavalt vett kogumiskaevude tühjendamine on problemaatiline seoses väheste teenuste pakkujatega ja teenuse kallidusega, samuti puudub purgimiskoht vahendite nappus korraliseks vallateede hoolduseks ja remondiks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustikud läbivad osaliselt erakinnistuid vee-ettevõtja vähene vee- ja kanalisatsiooniteenuse kliendibaas.

Võimalused: planeeringuga lahendada kompleksselt kommunikatsioonivõrgud Internetiteenuste laienemine ja jõudmine iga soovijani.

Ohud: bussiliikluse edasine halvenemine võimalikud probleemid maaomanikega infrastruktuuride rajamisel probleemid erateede kasutamisega.

12.2 Eesmärgid

Teed, transport, side: tagatud vajaliku sagedusega bussiliiklus kohalikuks reisijateveoks, püüda säilitada olemasolevaid bussiliine. tagatud probleemideta õpilastransport õppeasutustesse (nii kooli kui lasteaeda) teostatud regulaarne vallateede hooldus korrastatud bussipeatused 56

Soojus, vesi, kanalisatsioon, energiamajandus: infrastruktuurielementide väljaarendamisel on arvestatud ettevõtjate vajadusi ja huve koostöös riigiga on toetatud eramajapidamiste joogivee kättesaadavuse parandamist täidetud on ohutus- ja keskkonnanõuded

12.3 Tegevused ja finantseerimine

Aeg Tegevus Maksumus Finantseeringu Vastutaja, allikas täitja 2010-2019 Vallateede Vastavalt iga- Valla eelarvest Taheva korrashoidmin, aastasele valla Vallavalitsus remontimine ja eelarvele lumetõrje 2010-2019 Teemärgistuse, Vastavalt iga- Valla eelarvest Taheva liiklusmärkide aastasele valla Vallavalitsus ja viitade eelarvele korrashoidmine vallateedel 2010-2019 Sügis-talvisel 25 000 aastas Valla eelarvest Taheva perioodil Vallavalitsus suuremates asumites tänavavalgus- tuse tagamine 2010-2019 Bussipeatuste Vastavalt iga- Valla eelarvest, Taheva korrashoidmine aastasele valla projektide abil Vallavalitsus eelarvele

57

13 KOOSTÖÖ 13.1 Hetkeseisund ja hinnang

Taheva vallal on ühine piir Karula ja Mõniste vallaga ning Läti Vabariigiga. Koostööd tehakse suuremal või vähemal määral kõigi naabritega. Koostöö peamised eesmärgid on sarnaste probleemide lahendamine, ühine koolituste ja teabepäevade organiseerimine, kogemuste vahetamine ning ühiselt piirkonna esindamine erinevate vajaduste alusel. Taheva vald on liige Valgamaa Omavalitsuste Liidus, SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskuses, MTÜ Valgamaa Partnerluskogus. Ülplaneeringu koostamise ja erinevate projektide koostamise käigus on tehtud tihedat koostööd Valgamaa Arenguagentuuriga, tööhõive- ja sotsiaalküsimustes MTÜ Partnerlusega. Välispartneritest tehakse koostööd Jämtlandi lääni Bräcke kommuuniga Rootsist. Peamiselt käsitletakse koostöövõimalusi Euroopa Liidus ning ettevõtlus- ja sotsiaalvaldkonna küsimusi. Kultuurisuhted on Hargla Maakultuurimajal ja Hargla Koolil Gaujiena kultuurimaja ja kooliga.

13.2 Eesmärgid

koostööd jätkatakse kõigi seniste partneritega välja on selgitatud uued koostöövõimalused erinevate potentsiaalsete koostööpartneritega Taheva Vallavolikogu komisjonid teevad koostööd naaberomavalitsuste vastavate komisjonidega

13.3 Tegevused ja finantseerimine

Aeg Tegevus Maksumus Finantseeringu Vastutaja, allikas täitja 2010-2019 Jätkuv Vastavalt iga- Valla eelarvest Taheva osalemine aastasele valla Vallavalitsus koostöös eelarvele seniste partneritega 2010-2019 Osalemine Vastavalt iga- Valla eelarvest, Taheva Lõuna- ja aastasele valla projektide abil Vallavalitsus Kagu-Eesti eelarvele turismi ja regionaalse 58 koostöö arendamises 2010-2019 Naabervaldade Vastavalt iga- Valla eelarvest, Taheva esindajatega aastasele valla projektide abil Vallavalitsus töövaldkondade eelarvele kaupa kokkusaamiste korraldamine

59

14 VISIOON AASTANI 2019

Aastaks 2019 on Taheva vald tema elanike jaoks väärtustatud elupaik ning mujal tunnustatud loodusturisimi piirkond. Vald on tuntud n.ö rohelise vallana. Taheva vallas pakutakse kvaliteetset põhiharidust, külades toimub aktiivne seltsitegevus, au sees hoitakse kohalikke kultuuritraditsioone, väärtustatud on paikkonna ajaloo- ja kultuuripärand. vallas on piisavalt töökohti ja haritud tööjõudu valla teedevõrk on kvaliteetne, tagatud on ohutu ja kiire ühendus suuremate keskustega; loodud on tingimused spordiga tegelemiseks ning mitmekülgseks vaba aja veetmiseks ja puhkamiseks kõigile elanikele on tagatud võimalused omavalitsuse elus aktiivselt osalemiseks ning positiivsete muutuste esilekutsumiseks toimib koostöö era-, kolmanda sektori ning valla vahel külades on tugevad kogukonnasuhted, valla poolt on teostatud külade koostöövõrgustiku kujunemine säilinud on traditsioonid, kuid innukalt rakendatakse ka uuendusi omatakse koostööpartnereid naaberküladest,- valdadest ja- linnadest ning tehakse koostööd välispartneritega piirkonnas osutatakse sotsiaalhoolekandeteenuseid (üldtüüpi hooldekodu, asenduskodu, mitmesugused erihoolekandeteenused) klientidele üle Eesti piirkond on kujunenud ligitõmbavaks ja sagedasti külastatavaks kohaks turistidele nii Eestist kui välismaalt tulemuslik ja hea koostöö on naaberomavalitsuste ning lätlastega rekonstrueeritud on ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatised, puhas joogivesi on kättesaadav kõigile elanikele valla kodulehel ja ajalehes on võimalik saada pidevalt ja operatiivselt infot vallas toimuva kohta valla suurimaks rikkuseks on puhas loodus, omanäoline kultuur ja traditsiooniline eestlaslik elulaad.

60 15 Taheva valla investeeringute kava 2010- 2019

Aeg Investeeringu- Maksumus Finantseeringu Vastutaja, objekt allikas täitja 2011-2019 Hargla Kooli 4 000 000 Valla eelarvest, Taheva fassaadi, projektide abil Vallavalitsus, klassiruumide, Hargla Kool küttesüsteemi rekonstrueerimi ne 2011-2015 Hargla Kooli 300 000 Valla eelarvest, Taheva puutöökotta projektide abil Vallavalitsus, vee- ja Hargla Kool kanalisatsiooni rajamine, tulekahju- ning valve- signalisatsiooni paigaldamine 2011-2012 Hargla Kooli 100 000 Valla eelarvest Taheva mööbli Vallavalitsus, uuendamine Hargla Kool 2012 – 2015 Lasteaia hoone 300 000 Valla eelarvest, Hargla Kool, uste-akende projektide abil Taheva vahetus Vallavalitsus 2010-2019 Avalike 40 000 aastas Valla eelarvest, Taheva interneti- projektide abil Vallavalitsus, punktide ja Hargla Kool, kooli raamatukogud arvutiklassi ja külakeskused pidev kaasajastamine 2010 - 1015 Mänguvälja- 300 000 Valla eelarvest, Mittetulundus- kute projektide abil ühendused, edasiarenda- Taheva mine Harglas, Vallavalitsus Laanemetsas, Koikkülas 2010-2015 Hargla Kooli 3 000 000 Valla eelarvest, Taheva staadioni projektide abil Vallavalitsus rekonstrueeri- mine multifunktsiona alseks spordiväljakuks 2011-2016 Koikküla Täpsustatakse Valla eelarvest, Taheva spordiplatsi tööde käigus projektide abil Vallavalitsus, väljaehitamine mittetulundus-

61 ühendused 2010 - 2016 Hargla kalmistu 1 000 000 EELK Hargla EELK Hargla müüri Koguduse Kogudus, taastamine, vahendid, Taheva kiriku fassadi annetused, Vallavalitsus valgustamine, projektide abil, kiriku põranda valla eelarvest ja pinkide rekonstrueerimi ne 2011 – 2015 Välislaululava 100 000 Valla eelarvest, Taheva ehitamine projektide abil Vallavalitsus, Hargla Hargla Maakultuuri- Maakultuuri- maja juurde maja 2012-2015 Välislaululava 100 000 Projektide abil, Taheva ehitamine valla eelarvest Vallavalitsus, Koikküla parki mittetulundus- ühendused 2012 - 2015 Välislaululava 100 000 Projektide abil, Taheva ehitamine valla eelarvest Vallavalitsus, Tsirgumäe mittetulundusü Taheva mõisa hendused parki 2011- 2019 Hargla 2 500 000 Projektide abil, Taheva Maakultuuri- valla eelarvest Vallavalitsus maja katuse, uste-akende vahetus, fassaadi renoveerimine 2011-2015 Hargla 2 000 000 Projektide abil, Taheva Hooldekodu valla eelarvest Vallavalitsus, peahoone II Hargla korruse Hooldekodu väljaehitamine, n.ö abimaja (eluruumid 5-le kliendile) katuse vahetus, terriotooriumi piiramine aiaga, inventari uuendamine

2011-2015 SA Taheva 2 000 000 Projektide abil, SA Taheva Sanatooriumi SA Taheva Sanatoorium, hooldekodu Sanatooriumi Taheva osakonna II eelarvest Vallavalitsus 62 maja rekonstrueerimi ne 2011- 2015 Sotsiaalelu- 150 000 Valla eelarvest, Taheva ruumide projektide abil Vallavalitsus sisustamine, automaatse tulekahjusig- nalisatsiooni paigaldamine 2011-2015 Kallikülas 2,7 2 500 000 Projektide abil, Keskkonnaamet ha suuruse Keskkonnaamet , SA Valga jääkreostuse i vahenditest Piirkonna likvideerimine Keskkonnakesk us, Taheva Vallavalitsus 2012-2015 Koikküla Täpsustatakse Projektide abil, Taheva mõispargi tiigi tööde käigus valla eelarvest Vallavalitsus, saneerimine SA Valga Piirkonna Keskkonna- keskus 2010-2013 Igasse külasse 20 000 Valla eelarvest Taheva infotahvlite Vallavalitsus paigaldamine 2011- 2015 Autokaupluse 100 000 Projektide abil, Mittetulundusü ootamiseks valla eelarvest hendused, paviljoni Taheva rajamine Vallavalitsus Laanemetsa ja Kalliküla küladesse 2010 - 2015 Amortiseeru- 60 000 Valla eelarvest, Taheva nud projektide abil Vallavalitsus bussiootepavil- jonide lammutamine ja nende asemele uute bussi- ja infopaviljonide ehitamine Tsirgumäel ja Koikkülas 2010-2019 Ühisveevärgi- Kokku Projektide abil, Taheva ja 38 000 000 valla eelarvest Vallavalitsus, kanalisatsiooni SA Valga rajatiste Piirkonna rekonstrueeri- Keskkonna- mine keskus 63 Kallikülas, Laanemetsas, Tahevas, Koikkülas ja Harglas vastavalt Taheva valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavale 2010- 2019 Endise 3 000 000 Projektide abil, MTÜ Kartuli Laanemetsa ettevõtjate Vabariik koolimaja finantseerimine (koolitus- keskus) majutus-, toitlustus- kohaks kujundamine, sinna ökomuu- seumi rajamine 2010- 2019 Vee- ja 500 000 Projektide abil, MTÜ Kartuli kanalisatsiooni- ettevõtjate Vabariik torustiku finantseerimine rajamine Laanemetsa koolituskeskuse juurde

64