Uhkõ Vastavõtt Petserih Eesti Vabariik 100 Ja Seto Kuningriik 25

Lillepuu Vasśo: Sarja Urmas: Kadiah (Polli Kadi): „25. kuupäiv. Kristusõga Mi olõ kõrraldanu’ talossit „Ma olõ kõgõ suurõp ütel üül sündünü. elokeskkunna parandamisõ joulufänn! Mu Eesti Laulu Mina sannah, jaost, pidänü’ kuuholõkit, muusigavideo om ka’ a Kristus sõimõh.“ õt löüdä’ vahtsit lahenduisi suurõh jaoh vannust joulu- külä arõndamisõs.“ videodõst kokko säet.“ lk 3 lk 9 lk 11

Hind 1 euro Detsember 2018, nr 12 (349) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Uhkõ vastavõtt Petserih Eesti Vabariik 100 ja Seto Kuningriik 25

Eesti Vabariigi Peterburi pääkonsulaadi Pihkva kontori ja Seto Kuningriigi Kroonikogo kõrraldamisõl toimu 5. detsembril Petserih Musta Kassi kohvikuh Kihnu Virve tekk´ vahtsõ laulu. Riitsaarõ Evari pilt pidolik vastavõtt, minga’ tähistedi Eesti Vabariigi 100. ja Seto Kuningriigi Ku sõbõr kuts 25. aastapäivä. Laaneotsa Annela: Ku sõbõr ga’, kablakõsõ’ omma’ sääd kuts, sis läätki’, ku täl olõõi nü’ setodõ ja esä Viktori käe’. KAUKSI ÜLLE korghuuaig, a detsembri, ku Kirä’ kirot ehtidõ pääle soots tormil ja tõõsõl olõõi vaiht, ja ka Evar, õgal pallil uma sõna sõidatki’ Kihnu Virve nimelitsõ kanda’. Palli’ tormih ja tuulõh Seto rahvast oll´ tulnu’ pitto praami salongih kinnitämäldä’ sääde üles Seto Miihi Summ. hulga. Nättü 80 aasta vannusi mööbliga’ ütest saali otsast Üts pall linnas kõrra taivahe, väärikit, oll´ perrit, juusk´ rin tõistõ. Ja otsitki’ üles, koh om tuudi tagasi, sis hüpäs kässist gi latsõkõisi. Alostusõs laulõti autol, minkõga’ olõt mitu aas vallalõ ja karas treppe piteh Eesti ja Seto hümni. Sis naati takka sõitnu’, käsipidur, õt üleväst alla. Sootska Evar köü ütlemä pidosõnno. tsõõkvatkalduvathüplevät te sis puagi ussõ ette puu otsa. Hinge minevä kõnnõ pidi massinat praamipääl kuvvagi Edimäne pall, mia läts ka’ tai Varvara kerigu preestri esä Jev muudu paiga pääle saia’. vahe, minkõ pääl sõna’ KIH geni, timä om 88 aastat vana ni Ja tuu torm, mia Kihnu NU+SETO=ARMASTUS, tuu seto kogokunna hing ja vaim madalidõ puhmõ vaihõl unnas, saiõ kingitüs PUAGI õnstamisõ säälkandih ja timä särä küünüs vei üte üüga’ ar’ nädälidõ jao aigu UieMatu Marele. kavvõmbahegi. Timä om üle väsümüst, nii õt üles herä poolõ saandi ristnü, laulatanu Ülembsootska kaasaga nedeh olli värske ja lõpus. Ja Kauksi Ülle: 8. detsembril ja viimsele tiikunnalõ saatnu ja nuursootska. latsõ’ nakasõ’ hummogu tän 2018 peeti vahtsõst üle vunt setokõisi. Tä om kõgõ vanõmb Raudoja Ahto pilt ni, õt kuis nii, õt mi jo ar’ lää, situ Kihnu tulõtorni vai Pua autojuht ja tegutsõv preestri. mi õnnõ eelä’ tulli. Õt tahaai gi vallalõtegemisõ pito. Tor Väega rikkalikku pidolauda muuseumitüütäjäna ni tõõ viil kohegi’ ar’ minnä’. Ja näid midsõ ilma pääle kaemalda’ õnnistõh lisasi ta mano, õt siih nõ seto leelo oppajana saatva’ huvtaai, õt tormi peräst järg kogonõsi’ kihnlasõ’, küläli saa jo kolm päivä süvvä’, taha’ kõrda õgapääväst imeht kul mätsel pääväl laiva’ sukugi’ sõ’ Setomaalt, valitsusõst ja mi jää! tuuri hoitmisõl. sõidaai. muialt ümbre puagi ja kulssi’ Setomaa ülembsootska Hõr Oll´ laulu ni leelot ku tšas Jah, kihnlaisi ja setokõisi SA Kihnu Kultuuriruumi juhi na Aare avald´ suurt hüvvä tuškasit, tandsti kargust ja ser ühendäs tuu miaki’, mia hin UieMatu Mare tenokõnõht. miilt vastavõtu toimumisõ jožat, kingti ütstõõsõlõ lille, gekraapvidõ laula sügävüsega’ Śoo oll illos punkt Eesti Vaba- üle, tennäs kohalõtulnuid ja jaati kallistusi harva kokko pututas peris ello, peris hinge, riigi sünnüpäävä tähistämisõs. kohalikkõ eesti ni seto kultuu saanutõ vahel, juttu tõugati perisperis. Selle sai Kihnuh Vastava tahvlikõsõ torni külge ri hoitjit. kõik śoo aig. Pilli mänge’ Jüri- sootskidõ ja seto delegatsioo kinnitämises and üle EV 100 Peterburi pääkonsul Laan soni Margret ja Raali Ain. niga’ káutus täämbätsel kihn toimkunna juht Toomas Kiho. teeReintammi Carl Erik tervit´ Pidolavva oll´ katnu Mus laisi tähtsäl pääväl, ku näide Tulõtorni õnnistivä’ metropo süämest kokkutulnu’ külälisi. ta Kassi pereh, laud oll´ inämb puak om jäl’ vallalõ, ja no’ avat liit Stefanus, esä Viktor, esä Konsul Partsu Triin, kedä jak ku loogah. Mitmõtasandilistõ ka’ Mõtsamaa perimüstalo. Sakarias ja esä Justinus. ku kõrraga nii tervitämä, kõr puust ja klaasist söögialossidõ Kõnõlõs esä Jevgeni. Raudoja Ahto pilt Avvu UieMatu Marele ja Vanast oll tulõtorn tähtsä raldama ku jututama kõigiga, pääl pakutu külmlaud oll´ rik timä tugigrupilõ. meremiihi ja laivu jaost, no’ avald´ hüvvämiilt kõigi üle ni kalik ja hüä maiguga. Esiherä om tä hoopis tähtsä kultuuri kutsõ õks hindä mano kõnõlõ nis hõrgu’ olli’ täüdetü’ havvõ’, Hõrna Aare: Kihnu joulupuu perändi hoitja. Śood maamärki ma ja arotama ka tüüpäivilde. väiko’ jaahelihakorvi’, tsukru palli’ omma’ õhku täüs pumbat káu kaemah uma 8000 huvilist Setomaa nuursootska Grün karamellih küdset ubina’. Vii UieMatu Mare ja timä sõpru aastah. bergi Maria ütel´, õt om hüä, õt mätsile minejile panti karpõga Eesti sünnüpäivä peetäs õgal kosti ka viil üteh nigu mustid puul, koh om rahvast, ni soo sõl aol. vit´ õks rõivit kanda’ ja nätä’ Ülembsootska Hõrna Aare olla’, õt õgaüts tunnõsi’ jo rõi kirot´ molóraamatuh, õt kodo vidõ perrä seto’ ar’. mineki pääl Partsu Triinul hal Setomaa vallavanõmb Kud gahut´ märgo, õt õga kuu või re Raul tervit´ rahvast edimäd si’ tetä’ üte seto tandsu õdagu se Setomaa valla vanõmbana. Petserih Mustah Kassih. Pet Petseri Seto Seldsi esinaane seri poolõ setodõlõ tuu mõtõh Majaku Helju ja seto kultuuri miildü. hoitja Tsopatalo Helju omma’ Nii õt tulõvaastaga saami kimmäs raudvara, kiä’ üts kokko Petserih. Vastavõtt Petserih. Raudoja Ahto pilt 2 Detsember 2018 Nr 12 (349) Ummamuudu Kihnu saarõ tulõtorn olõminõ ühendäs SARVÕ ÕIÕ kultuuriruum UNESCO inim ja Mõtsamaa talo sootska kunna suulisõ ja vaimsõ perän di meistriteossidõ nimekirja. Viie aastaga peräst liideti tuu SARVÕ ÕIÕ Meil kõigil om hulga tege üteh tõisi samasäntsidõ meist sootska misi ja káumisi. Om nii hul riteossidõga’ inimkunna vaim ga, õt jovva-ai kõrdapiteh sõ kultuuriperändi esindüsni inäp meelehki’ pitä’, koh olõt mekirja. 2009. aastagal kanti Mõntkõrd omma’ kotusõ’ täht olnu’, midä tennü’, kinkõlõ seto leelo vai seto laulutradit sä’ teno hingeperrä inõmisilõ. midä lubahanu’. Ku no’ kõrrast sioon UNESCO vaimsõ kultuu Üts sääne kotus om Kihnu saar. tulõda miilde, õt koh om saad riperändi esindüsnimekirja. Mi käve Obinitsa ja Meremäe oltus ja midä nättüs, sis 30. Konverentsil olle Sarvõ Õiõl nulga rahvaga’ aastaga viimät novembril olli Verska kultuuri (Seto Leelotarko Kogo) edimä se kuu 8. pääväl Kihnu saarõ keskusõh Seto Instituudi kok ne ettekannõh – „Seto leelo: pääl. ko säet konverendsil „Seto 9 aastakka UNESCOh“. Väigo Toolõ sõidulõ tagasi mõtõl maa, Kihnumaa, Suitimaa ja kõnõ tagasikaeminõ leelopar dõh tulli’ miilde ka’ kavvõlit Liivimaa UNESCOs – omapära kõ aolukku ja parhillatsidõ sõ’ ao’, ku olli õks väiga’ nuur ühendab“. tutvustaminõ. Seto’ võiva’ viil ja ull viil. No’ paistus, õt olõ nii Mõni sõna tuust suurõjoo uhkõ’ olla’ ummi vanavanõ vana, õt ma olõ nännü’ Theo nõlitsõst konverendsipääväst. bidõ laula pääle ja no’ om vaia dor Saart (1906–1984), miist Päävä kõrdaminekist anni’ pruumi’ hoita’ laulurikkust kiä mänge viiolit, timä pilli uma’ õnstussõna’ ülemb eloh nii höste, õt perrätulõja perrä tandsti. Peräst tull väl sootska Hõrna Aare, Setomaa gi’ olõsi’ mõistmisõst huvitõt. lä, õt tä om tark ja ka’ kuulsa vallavanõp Kudre Raul ja Eesti Läti rahvakultuurikeskusõst miis, olõ-õi niisamata külänai Maaturismist Kana Anneli. Linda Rubena ja Läti ülikoo silõ õnnõ pillimiis. Śool kõr Setomaal oldas harinu’, li liivi instituudist Valts Erns ral tull ar’ minneh mano par õt kõik kokkosaamisõ’ naka teins kõnõli’ UNESCO nimis hillanõ üle-eesti tiidä’ naane sõ’ pääle lauluga’, nii ka’ śool tühe saamisõ pikäst ja keeru – Kihnu Virve vai Virve Köster, kõrral. 30 aastakka kuuh laul litsõst tiist. kinkõl om eloaastakki 91, suu nu’ leelokoor Kuldatsäuk laul Eesti Folkloorinõvvokogost võ rahulist jouluaigu ja ilosat tervtüsest ja kokkotulnu’ rah Laaneotsa Annela selet, ku vahtsõt. Paar sõna juttu ka’, ja vas sai kaia’ sainu pääle pant höste om lännü’ kultuuripe ollegi’ minek. pilte ja lukõ’ näist jutta. rändi aastak, midä huvtavva A mille mi kavvõlisõl rah Konverendsi mõtõh oll, õt om tuu ao joosul tett. Viimä val oll märgo minnä’ talvitsõl väiko’ rahva’ mi ümbre kõnõ ne oll üle-eestilinõ kooltus, õt ja tormitsõl aol saarõ pääle? lõsi’ UNESCOh olõmisõst vai kuis olla’ ja juuskõ’ märdisanti. Tull miilde, õt ku Virvel oll 85. õt kuis näil sinnä’ joudmisõ Soomõst Tapio Mäkelai sünnüpäiv 30. jaanuaril, sis mi ga’ parhilla’ om. Mõni sõna, õt nen mõistsõ panda’ saalitäv ullikõsõ’ lätsi bussiga’ nõrka mia’ om võõra sõna UNESCO ve inõmisi üteh kõnõlõmma ijä piteh saarõ pääle. Muidogi’ Sarvõ Õiõ torni avamisõl. Riitsaarõ Evari pilt takah. Sõna UNESCO tulõ ing ja arotamma tuust, ku palló lää-äs mi no’ ka’ ilmahuupi, mi lisõ keelest – United Nations vai veidó mi turiste vai küläli lätsi ummi avvustamma, kal ja kihnlaisilõ lähko’ ja umad ja helehebä tulõga’ tulõ’ kül laudah olõ-õi, naanu’ olõma Educational, Scientific and si taha ja kas Setomaal omma’ list rahvast kaema, kavvõlitsi sõ’, ja sama tunnõh om mul, ge panda’. Tulõtorn nakas häömisõ aig, a no’ ku tä om Cultural Organization. Tuu om kõik säntse’ kotusõ’ ja tingi kumardamma. Saarõ pääl eläs looda, õt ka’ tõisil om sama nii. umah vanah iäh nägemä pal tõistsagamatsõst tsäpendet, eesti keele perrä: Ühinenud musõ’, midä turisti’ uutva’ ja mi kõigi tutva ja süämeperrä Meil om palló ütesagamaist ló-palló külälisi, nii vannu ku nakas olõma rõõmukotus, koh Rahvaste Hariduse, Teaduse ja tahtva’. nuur naasekõnõ Mare vai Mare ja sama palló tõistsagamaist, nuuri, nii miihi ku naisi, nii saias kokko, õt oppi’ midägi’ Kultuuri Organisatsioon. Viimäne kõnõlõja oll Lätist Mätas vai Uie-Matu Mare. Ma meil om kõõ hüä kuuh olla’ ja lähebäst ku kavvõbast tulõ vahtsõt ja opada’ kihnu kul 2003. aastagal kanti Eesti, Santa Feodorova (Baltic Tra arva, õt mi kõik olli nõuh mine saami’ joudu, õt umah kotoh jit. Tulõtorn oll inne miihi tuuri innitsit ja vahtsit tarkuisi Läti ja Leedu laulu- ja tandso vel Group), timä teema oll, õt mä tuulidsõ mere pääle Mare vahtsõ ja viil tugõvaba’ huuga’ le kodotii näütäjä, a no’ nakas ja tiidmisi. pidodõ traditsioon UNESCO kuvvamuudu mõista’ jaapan kõsõ peräst, õt olla’ timäga’ edesi rühki’. tä olõma kaemistorn, koh saat Nuu’ kats kotust omma’ no’ inimkunna suulisõ ja vaimsõ laisi, kiä’ tahtva’ ja hilläkeiste üteh ja õt saia’ ka’ tśuut tuud A mille sis mi õks saarõ pää lukõ’ tarkuisi ja tiidmisi kihnu kõrdapiteh õnstõt, nii pap perändi meistriteossidõ nime jo joudva’ Lätti ja Eesti. joudu ja illo, midä Mare mõttõ’ le lätsi, śookõrd lää-äs õnnõ kultuurist ja kihnlaisi mere põ ku ka’ tuulidsõ ilma puult. kirja. 2008. aastagal liideti Õdagutsõl aol olti Verska ja tegemisõ’ kõigilõ andva’. Õt Maret ja tõisi kihnlaisi kaema. elost, a korgõst ka’ kaia’ kav Suvitsõl lillilitsõl aol läämi tuu traditsioon kuuh tõisi sanatooriumi Seto saalih, koh nätä’, kuis tä hoit ja kamandas, Puulpühä hummogu kogonõsi võ ja tunda’ meretuulõ hõngu. kindlahe vahtsõlt Kihnu kaema meistriteossidõga’ inimkunna Verska naisi leelokoor, Sui õt kihnu kultuur ja saar olõs rahvas vana tulõtorni mano, Tõõnõ kotus kohe minti ja tutvit kotussit ja kullõmma vaimsõ kultuuriperändi ti naisi koor ja Liivi folkgrupp kõgõ kodotsõp ja parep kotus mia om jo nii vana, õt tim koh naatas káuma ja olõma, ilosahelülist kihnu kiilt. esindüsnimekirja. lauli’ ja peräst ütehkuuh nii kihnlaisilõ ku ka’ külälisilõ. mä oll vaia kõrda kobenda’ ja om Mõtsamaa perimüstalo. Kõigilõ tasast talvõaigu ja 2003. aastagal kanti Kihnu ilotõdi. Mare ütles õks, õt mi olõ tälle ilosast värmi’, kõgõ uhkõba’ Ütele talolõ, koh inäp eläjit hillä tulõvat vahtsõt iloaigu!

Mi tennä piirkunna inemisi, kiä’ tulli’ nuuri ettevõtlust toetamma

1. detsembril Verskah va tootõ tutvustusõ iist sai’ ka’ tõt näidispiltega’ kataloog. kõrral. Edu ja ettevõtlikkust olnu’ opilasfirmadõ laat Verska Gümnaasiumi tütrigu’ Kõgõ parebas tuutõs vali noorilõ ja jakkuvat tüütahet „Üle piiri turundus“ Maribel Ainik ja Laura Nõm ti kurslagu essents Põlva ÕF juhendajilõ! Jo om tekkünü’ kogosi kokko Lõunõ- me MF Õnnepalsam. Laksav Küssents. Kurslagu vahtsit mõttit, kuvvamuudu Eesti ärksäbä’ noorõ’. Kokko oll Setomaa kolmõst lõhnalist essentsi saa panda’ võisi’ kõrralda’ kuvvõndat laa koolist 9 minifirmat ja 3 opi sannavette vai hingädä auruna ta Verskah. lasfirmat ja näide müügilette hingämisteie probleemi kõr KALA INGRIT pääl oll viil rinnamärke, käe ral. Kõgõ pareba kujundusõ SKK tegevjuht pailu, põdrasarvõst valmistõt preemia anti Põlva ÕF Sanna Seto KUKU ehtit, ilostõt kinkepakendit, Ving, kiä pakk tulõhakatusõs köögitarvikit, huulõpalsamit, sobilikkõ pirda. Näide stiil Pärnu laadal Avamisõl Ivari Padar tulõt jouluehtit, puidust pliiätsit, ne ja tävvelinõ välläpanõk oll 8. detsembril oll Pärnuh miilde, õt minkõga’ paistu’ sõira, hainu ja kondiitrituutit. läbimõtõld ja eiski’ aśakohanõ üle-eestilinõ opilasfirma silmä ettevõtligu’ noorõ’ Kõgõ pareba opilasfirma segädüs mõiu höste. dõ laat „Pärnumaa jõulud 1970ndäil: vaeldõdi ja kaubõl tiitliga’ sõidi’ Verskast kodo Kõgõ pareba müügi 2018“, koh olli’ ka’ Vers di värmilitsi kilekottõga’ ja Põlva Gümnaasiumi opilasõ’ strateegiaga’ paistu’ silmä ka Gümnaasiumi firma’. nätsupapridõga’. No’ noorõ’ Seto KUKU laadul. SKK kogo pilt ÕF Imelõõr ja näide biola H. Treffneri Gümnaasiumi poi Minifirmal Seto KUKU mõtlõsõ’ keskkunna säästmi gonõva’ pilliruukõrrõ’. Kõgõ si’. Nimä’ paki’ hiusõviimist läts väiga’ höste. Hindaja’ sõlõ, ilotuutidõ valmistamisõ Setomaa kõgõ parebas fir Liidu juhatusõ esimiis Timmo parebas minifirmas valiti lustuutit, mäntse’ kõlbasõ’ nii hintsi’ minifirmadõ arvõs lõ ja tervislikkusõlõ. Innidse’ mas laadal valiti Kudre Helena Margus, Setomaa ettevõtlus Võro Kreutzwaldi Kooli poissa naisilõ ku miihilõ ja olli’ väiga’ tusõh Seto KUKU välläpa nelli aastakka tugõvalt rahvus juhendõt Verska Gümnaasi nõvvoandja Leima Aarne, MF RAKS. Puust käsitüüvurrõ ilostõ disainit pakendih. nõkut kõgõ parebas. Sama vahelinõ olnu’ laat kujonõsi umi MF Seto Kuku. Andris-Ro Junior Achievement Eesti tegevä’ poisi’ luutva’ uma tuu Laada kõrraldamist toet höste läts ka’ näide tootõl, śool aastagal eestikeelitses ja bin Talumehe ja Laur Laanetu esindäjä Epp Vodja ja Võro tidõga’ tuvva’ nuuri nutimaail Setomaa arenguporgramm ja minkõst oll puidust kel kodomaisõs. Üle piiri oll tulnu’ muhe, ehe, aus ja siiras müük maakunna turismikoordinaa mast kõrvalõ. kõrraldusõga’ avit Setomaa lä’ ja sainaplaadi’, ilostõt õnnõ üts firma Petsere Ling miildü kõigilõ hindajilõ ja ost tor Kadri Moppel nimet ka’ Põlva Gümnaasium oll esin Vallavaltsus. setokeelitsidõ vanasõnnu vistilisõst Gümnaasiumist ja jilõ. Näide toodõ, puidust kel eripreemia’. Nuu’ anti julgõ, det laadal 12 firmaga’. Oppa Erilinõ teno muidogi’ ostji ga’. Minifirmah tegut näide opilaisi siäh oll ilostõ lä’ ja lõikõlavva’ olli’ kujondõt hüätahtligu müügiga’ silmä ja Kaia Tamme juhendõt opi lõ, kedä oll parralt. Saalih pais sõsõ’ noorõ’ 6. klassist: eesti kiilt kõnõlõv tütärlats. setokeelitsidõ vanasõnnuga’ ja paistnu’ mitmõkülgselt luu laisist olli’ eduka’ viil Parima tu silmä pääle Setomaa piir Laanetu Laur ja Talumees Kuki’ konkurss-laada mõtõh pääl oll ka’ Setomaa kotusõ valõ Jaano Orasele Räpinä teenuse pakkuja ÕF Võlujuus, kunna rahva külälisi ka’ Võrost Andris-Robin. om nooril kogõmuisi saia’, sel brändi märk. Aianduskoolist, timä toodõ oll kinkõ teenusõs om soengidõ ja Põlvast. Ait´umma õt ti toe Kudre Helena gitõdi vällä ka’ kõgõ parebit Hindaja’ olli’ riigikogo lii ilostõt klaasmuna’. Tunnus valmistaminõ ja kossõ pletmi tat nuuri! Päävä lõpuh olli’ nii juhõndaja erinevidõst kategoorijist. gõh Liina Kersna, Setomaa tust hüä ja kõiki uskma pand nõ. Nooril oll üteh umavalms mõnõlgi’ kauplõjal varu’ otsa Detsember 2018 Nr 12 (349) 3

Verivorsti’, Lillepuu Vasśo – 90 palohkasahvt…

Lillepuu Vasśo, OREHHOVA IRINA ke. Jõulukõhutäiest peab rahvas ammõtligu nimega Vassili Seto Küük vedosnik suurt lugu. Kui ka muidu söödi Lillepuu om Seto Miihi endisel ajal haganaleiba, silku Summa laulumiis, tüütäs ja kalja, siis jõuluks pidi saama umah taloh massinidõ Nii ku mõtsluigõ’ lõunõmaa ikka midagi paremat. Vähemalt pääl, künd uma’ põllu’ lõ, lindas viimänegi’ päävä haganatega leiba ja liha pidi valgusõ raasakõnõ kohegi’, olema ja lapsedki tohtisid siis ja mälehtäs kõkkõ selgelt koh parep ja lämmäp olla’. Mi „oma käega ossi võtta“. umast pikäst huvitavast olõ pümmeh, külmäh, murra Kuningas söövät rahva arva elost ja kodokandi mi tüüd tetä’. A mõttih ja süä misõ perrä jouluõdagu sula aoluust. Läämi detsembri meh õks jo väigokõnõ uutminõ rasva. Jouluüül oll laud täüs tõõsõl nädälil ülemb- – pia tulõva’ vahtsõ luutmist süüke. Mõnõh kotusõh eis sootska Hõrna Aarega täüs pühä’ – talvinõ käänüpäiv, ki’ kol’ päivä. Ja mitmit kõrdu tälle küllä, õt uuri’ midä ildaba Krõstosõ sün süüminõ oll ka’ nii ku majan nüpäävä perrä Christmas vai dusõ nulgakivi. Süvväs 13, 9, 7 kodoluku ja seto mehe Рождество nimetedäs. Umal ja 8 kõrda pääväh. Mitmõkõrd pikä õnnõliku elo aol oll talvinõ käänüpäiv põl nõ süüminõ edendävät viläka saladust. Meid juhatadas lupidäjä jaos teküs aig tulõvi sumist. Säänestmuudu arvatas lahkõlt peremehe gu mõotamisõh, õkva läbi eri Pilistvereh, õt ku jouluõdagu 9 kirotuslavva mano. nevvi kombõtäütmisi ja süüke. kõrda süüt, sis and põld järg Aastaga lühebät päivä ja mätsel aastagal ütsäkõrdsõ KAUKSI ÜLLE pikebät üüd pei’ nii keldi’, lõikusõ. hiinlasõ’, slaavlasõ’ ku ka’ soo Jouluüüse lavva pääl sais mõ-ugrilasõ’. Väiga’ pallódõl va’ söögi’ olli’ edimält määrät Vasśo, kunas Sul om õigõ rahvil oll tuu aig vanavanõ kuuljilõ, kiä’ tuul aol käve’ śooh sünnüpäävä päiv? bidõ avvustamisõs ja ravitsõ ilmah, õt tulla’ uma innidse 25. kuupäiv. Kristusõga ütel misõs. Hiinah tetäs riisist he elokotusõhe. Nuid proomti üül sündünü. Mina sannah, a pallikõsõ’ ja viiäs läbi kombit sis höste vasta võtta’, muido Kristus sõimõh. esivanõbidõ mälestüses, Lõu võidsõ’ nä elävilõ tetä’ kahó. nõ-Koreah keedetäs vedelät Ao joosul om kuuljidõ avvus Koh küläh? riisiputru uma maapaiga hald tamisõ kommõh jäänü’ unõs Sündümisest saati jo Küllä ja jaos, juumisõ jaos riisi praa sihe ja inemisõ’ omma’ naa tüvä külä miis. ga. Slaavi ja soomõ-ugri rah nu’ lavvalõ pant süüke eis’ ar’ vidõ jaos om kõgõ tähtsäp jou süümä. Ristiusu mõol om arvat Midä sa latsõiäst mäleh - lusüük kruubipudõr, mia om mõnõh kotusõh ka’, õt Jeesus tät? ka’ otsapiteh köüdet vanava vai Maaŕa (Setomaal) om jou Mälehtä, õt saisi kuvvõ nõbidõ avvustamisõga’. Seto luüül káunu’ ja nuid tulõ vasta kruuduga aknõ man ja oodi kõisilgi’ olõ-õi kombõtäütmi võtta’ hüvvi süükega’. ni oodi, õt kunas küünüs pää sõ pudõr võõras. Tsialihal om muidogi’ joulu lakkõ. Õigõusklikõ slaavlaisi ja aigu tähtsä kotus. Slaavi müto soomõ-ugrilaisi jaos muido loogia kõnõlõs, õt tsialihha Mis mängõ meeleh om? gi’ aastaga kõgõ suurõp pühä PIAT süümä, selle õt ku Jumala Niidirulli veerütämist mä- om õks lihavõõdõh, Krõstosõ poig sündü, oll kõigil laudaelä lehtä. Muidó oll´ õks tüü. Algu ülesnõsõminõ. Kuki’ inne jil hüä miil, a õnnõ tsial olõ-õs sõh kaŕah. Ma olli 8-aastanõ, ristiusu aigu peeti ka’ joulõ. – pahatsõlt ruias, lasõ-õs väi ku esä kuuli. Imäl jäi viis last Udmurtõ jaos om külm ja vil gokõsõl maada’. Karstusõs piat kasvata’. Noorõlt alosti jo põl lõ süküstalvinõ aig santmisõs. tä no’ õgal joululavval sööginä lutüüd. Talsipühi aigu käve Meil jo kadri- õga märdipäivä olõmah olõma. kristotamah. Lillepuu Pauliga Lillepuu Vasśo. Luca Berti pilt olõ-õi! Joulusant – vožo – oll Mi süü õks tuud, midä poo kävemi talost tallo. esivanõbidõ kehästüs, pahel di’ ja suurtoidutüüstüs meele Mehe’. Sai käütü laulmah Hel Tuukõrd oll´ paasapäiv tüü Kats aastat ehtimi. Korjandu dõ käänet kask säläh. Vanastõ pakva’ – verivorsti’ palohka Kõnõlõ’ kuuli minekist ka. singih, Kuopioh, Kaustisõ fes päiv. Inemisõ’ tulli’ jala tiira sõ teimi küläh – 200 ruublit käve’ joulusandi’ müüdä küllä sahvtiga’, kürvidsäsalat, puul Kotoh ma lukõ’ mõista-s. tivalil. Seto pulma mängsemi to piteh ummi korvikõistõ talo päält. Meremäe vald and´ – edimätsel pääväl musta’ san valmi’ joulupraadi’ jne. Mõnõ’ Obinitsa koolih opõ. Imä ütel´, maaha nii Soomõh ku Mere ga pühhi pidämä. Kangõmb 2000 ruublit, Obinitsa kerik di’ – „kuŕa’“, tõõsõl – verevä’, käpebä’ tegevä’ nii verivors õt mis sis oppaja tege, ku lats mäel. Olli pulmaesä. Niikavva kraam oll´ limmunaadipudelih. toet 1500 krooniga. 1996. aas kolmadal valgõ’ – pidoligu’, tõ ku ka’ pipõrkuukõ algusõst kotoh jo lukõ’ mõist. Koo käve laulmah, ku kõik mehe’ ar Haudu pääl ka nuhiti inemis tal saigi Küllätüvä tsässona hüä’ (kas tulõ midägi’ tutvat lõpuni’ eis’. Avvu nuilõ! Ma olõ lih käve kolmõ valtsusõ aigu. kuuli’. Jäimi perrä Kiveste Aar tõ perrä. Transporti õs anda’. avamisõ puhul tettüs risti miilde?). Pererahvas pidi lask eiski’ sinnäpoolõ tiil. Ja kukki’ Alosti Eesti aigu, oppajit Vii nega. Ma olli kõgõ noorõmb. Allõs direktor Vaheoja aigu käük Obinitsast Küllätüvvä. 22 ma sandi’ tarrõ ja täütmä koti’ miaolitsõ’ mõista-ai inäp püh napuud ja Kuikat mälehtä. Kahjo oll´ koorikaaslaisi mul anti jo vaba päiv pühhi pitä’. aastat olli Küllätüvä tsässona söögikraamiga’, maski tohi-is hi pääle tõistmuudu mõtõl 40ndäil tull´ vindläne, säksla da viiä’. Inemisõ’ õks kõik aig pei’ püh võtmõhoitja. iist ar’ võtta’ ja ka’ kõnõlda’ da’ ku mittemidägitegemi nõ takah. Sis olõ-s talsipüh hi, ku sai’. Vanast lihavõõdõh näidega’ tohi-is. Ar’ minneh sõ ja liisnaltsüümisõ aolõ, sis hi, sis olli’ ammõtlikult nääri’ Mis tüüd teit? oll´ õks kolm päivä. Muna Pensionipõlvõ sisustit sandi’ soovõ’ palló latsi, eläjilõ mõtõlgõ’ rikkaligul süümaol ja näärivana. Kotoh õks peeti Algusõh, kolhoosini tei õks loomka ja häll tetti Küllätüvä Küllätüvä tsässona ehtämi hulga poigõ ja hüvvä viläsaaki. ummi hoolõlisi vanavanõbidõ, talsipühhi. põllutüüd, täütse normõ. Sis platsi pääle. sõ ja tuu iist hooltsõmisõga, 10. detsembril 1920 kirotas maa-, vii- ja mõtsaesäde pää pidi minemä edimäne vili rii Keriguvanõmb olõki aigu a kuis tähistit 80-aastadsõs Sakala: „Jõulud olid eestlastel le, tsialõ, kiä lasõ-õs Jeesusõl Midä nuurusõst mälehtät gile. Lepässaardõ viidi. Kooli tull´ otsusta’, kas minnä’ keri saamist? kõige suuremad pühad, mis- hällüh maada’, ja toolõ, õt pia eredält? sõsar tüüt´ Kalju majah meie guga Kreeka vai Moskva ala. No tull´ ütel pääväl Hõrna pärast ongi nende pühitsemi- nakas päiv õgal pääväl kikka Spordimiis olli. Kõik oll´ reih, avit´ võiuga piimänormõ Mi Rafaeliga ollimi Kreeka Aare üteh Noormetsa Tarmoga sel väga palju kombeid ja pruu- sammu jago pikebäst minemä. kotoh olõmah: võrk, rõnga’, täütä’. puult, Sõrg tahtsõ Moskva ala, Viljandist jutuga, õt miihilaul rööbäspuu’, liivakast kaugus Lätsi Meremäele raamadu a meil oll´ kats hellü õks Kree tulõ jälki kuuldavas tetä’. Avi hüppe jaost, kuulitoukõrada. kogo juhatajas. Fridrich Meri ka puult. tiva’ laulumehe’ kokko koŕa Külämehe’ ka käve’ sporti oll´ kultuurimaja juhataja. Tuu da’ ni tullgi vana’ laulu’ opa tegemäh. muudku maalsõ, tüü kultuuri Mis tüüd sovhoosih teit? da’ noorilõ miihilõ. Aśast saigi Sõaväeh, Kaug-Idah Mon ja nuuriga lää-s. Meid vael Kultuuritüü päält vei tii asja ni Seto Miihi Summ laul goolia ja Hiina piiri veereh dõdi ar’. Naksi eis’ kultuuri põllutüülisest, farmi juhata õgal puul. Peris vanaaolist lau olli kolm aastat, sääl tulli tüüd vidämä. Näüdendit teimi, jast. Ku kolhoos-sovhoos lu küll inämb kuulõ-i, nigu tä okrugi (ringkunna) meistris „Vigatsõ’ pruudi’“ sai ar’ män liidõti, panti brigadiris, tuu kunagi oll´, a summah om ka kuulitoukõh, tõõsõlõ kohalõ gitüs, rahvamajah oll´ mooduh meelü-s – inemisi tüühü sun vanaaolidsõ moodu mõistjit, korgushüppeh. Nigu kodo raamatide ettelugõminõ. Spor di’. Ku viläkuivati ehtedi, kut näütüses Koosõri Rein ja Riit joudsõ, taheti järgminõ päiv ti tetti. Tandsoõdakil mänge’ sõ Härmä Mihkli sinnä’ tüühü. saarõ Evar. A sõnnu võinu’ nä võistlusõlõ saata’, sis õs lää’, a libliklõõtsa Vahelaanõ Ivvan ja Nii olligi kolm kuud õga süküs vahtsit ka inämb tetä’. edespidi käve sagõhõhe. Uusna Miko. kuivatih, muidó farmimehaa * * * Sis ütli, õt mis taha’ Mere nik. Joudsõ inseneergi lühkot Väläh om jo pümmes lännü. Midä noorõst pääst mäele kävvu’, Küllätüväh või aigu uma kuvvõ klassiga ar Jututõh viirdüs aig ruttu. Uuri mälehtät seto kultuurist? jo rahvamaja olla’. Tettigi. Sääl olla’. 1989. aastal lätsi pensio mi juubõliplaanõ. 25. detsemb Sis olõ-s seto’ eräle. Kõik oll´ sis tüüti ja sai Liiaga tutvas. nilõ 60-aastadsõlt. ril tulõ väiko pido sugulaisiga, üts rahvas. Kõik pidi’ rääkmä. Pidogi sai Võmmorski keraa Seto Miihi Summ lätt lauluga Seto laul sai selges praasni mikakoolih ar’ peet. Kuis tull´ mõtõh tsässon tervitämä 26. hummogu. kõ aigu, rahvas laulsõ. Nahtsi kõrda tetä’? Soovimi Vasśolõ viil kõvva pääväl küläpühäl, Tiirhannah. Olõt olnu ka keriguva Ku jäi pensi pääle, sai aigu tervüst ja pikkä ikä, õt noorõm Leelopäävä’ tulli’ 80ndäil. nõmb Obinitsah. ja arodi külämiihiga, õt Küllä ba’ mehe’ jovvas timä käest Nelä preestri aigu olli keri tüvä tsässon vaia kõrda tetä’. oppi’ kõva miis olõmisõ kuns Kunas seto leelopargih guvanõmb ar’. Algusõh oll´ Kuis mi esä’ joudsõ ehitä’, mi ti, seto mehe ülevälpidämisõ laulma naksit? Filimon Talomees, sis Anton kõrrah hoita’ jovva-i. Kambah muudu, tervüslikku elolaati ja 70ndäil moodustõdi (Tõnis) Sõrg, Aleksei Samol olli’ Sillaotsa Volli, Uibolehe eloga toimõtulõmist õga kõrra ansambli Meremäe Naase’ ja din, Rafael. Raivo, Kõiviku Mati ja Kalju. ja valtsusõ all. Pidolaud Petserih. Raudoja Ahto pilt 4 Detsember 2018 Nr 12 (349) Seto muinasjutu- päiv jälki Miktämäel Petseri Põllutüükuul joba 24. kõrda NASSARI ELVI

REIMANNI NELE ja’ Jüriöö Vello ja Evi). Andrus Kooli luumisõ Kivirähu lühkokõsõ näüte kavatsusõ’ mängu „Koolikott“ kanni’ elä Seto muinasjutupääväst kooli - vält ette tuusama kooli 8. klas Kuigi ammõtligu nime perrä ja latsiaia latsilõ om saanu si poiskõsõ’. Tuu lugu tekk´ nal võisi arvada’, õt tegemist oll´ väega kimmäs ja illos kokko ja kõigilõ. Meremäe kuul oll´ Setomaa pääliinah olnu kooli saaminõ, midä tõtõstõ pee vällä tulnu kõrraligu näüte ga, oll´ tuu siski Petserist 7–8 täs joba 1994. aastagast pää mänguga „Teopoisi uni“, mille km väläh Laasõruva mõisah. le. Mõni algkuul om taa aoga kooli seto keele oppaja Kamb Märgotus Setomaa talolatsi kahós kinni pantu ja latsi lat rimäe Evi om umast pääst kirja lõ põllumehe ammõtit oppav siaiah hulga vähämbäs jäänü’, pandnu ja höste selgest opanu. kuul tetä’ käve läbi joba vaba a uma muinasjutupäiv om õks Vana aig ja täämbäne päiv olli’ dussõa aigu. 1919. a 16. mail aoproomilõ täämbädseni vasta siso perrä näütemänguh ilostõ peeti Petseri maakonnavaltsu pidänü. kokko köüdet, esinejidõ seto sõh kuuholõk, koh kiteti hari Muinasjutupääväl, 28. nov kiil ja mäng hüä ja põnõvust dusministeeriumi kooli luu vembril Miktämäe koolih oll´ – näütüses opati puuki tege misõ märgo hüäst. Kotusõna esinejit õgast Setomaa koolist mä – kah küländ. Verska güm võeti arotusõ ala Pankjavitsa ja Miktämäe latsiaiast. Kooli naasiumi 2. klassi latsõ’ näüt ni Laasõruva mõis, a viimäne saal oll´ kullõjit täüs ja kaejidõ si’ umah etteastõh, midä lat ku liinalõ ja raudtiilõ lähkomb siäst jäi silmä ka latsivanõmbit sõ’ tegevä’, ku omma’ ütsindä arvati siski parembast. Sõa väikeisi latsiga. Päivä vidi iist kodo jäänü’. Tuu näütemängu aigu oll´ rahha vähä, ka oppa ja vanno jutussit kõnõl´ Seto oll´ kirotanu ja opanu umakul jit rassõ löüdä’. Näütüsest üts maa jutusõkõnõlõja Lillmaa tuuri oppaja Vabarna Maret. kandidaat, põllutüü- ja kaŕa Petseri Põllutüükooli I vällälind 1929. a detsembrih Laasõruvah. Ederiah kurra kätt edimäne Terje, jutussidõ vaihtõpääl Kokkovõtvalt tulõ tunsta’ kasvatusõ eritiidläne Kusta Grusisõ Austra, keskpaigah vuntsõga miis koolijuht Tõnnisõ Karl. Timä kõrval ütel puul Remmeli kulssimi ja kaimi latsi uma tuud, õt jutusõpäävä põhi vi Nikolai oll´ külh tark miis, Eudokia, tõõsõl puul Kuusõ Friedrich. Eesti Põllumajandusmuuseumi kogo keelitsit etteastit. Uma seto rasõhust kanni’ ummi olgõ a timä eesti kiil külält kehvä. jutu kõnõl´ ja teretüse ütel´ viil pääl seto umakultuuri oppaja’. Riigikiilt mõistva’ agronoomi’ ni tüütänü Petserih maakon leh. Kuul oll´ arvõstõt üteaas nuursootska Grünbergi Maria, Nimä’ eis’ kirodi’ näütemängõ, jalki pelksi’ võõrast piiriviirset navaltsusõ agronoomina. Oll´ tatsõ oppusõga, talvõl olli’ kiä võtt´ umma ammõtit tõsit eis’ tei’ umah koolih näüden kotust. tubli ja hakkaja miis, kiä nakaś päämätselt koolitunni’ ni elä sõlt ja oll´ Miktämäel joba mit dioppust ja hoolitsi’ rõividõ Aig läts ni peräkõrra soovtõ kipõstõ kooliasju kõrraldama. jidõ ravtsõminõ-tal´taminõ, mõndat kõrda. Perähpoolõ ni rekvisiite iist. Hüämiil om di haridusministeeriumi puult Ku Eestih saiõ’ põllutüü suvõ poolõ põllu- vai aiatüü’. saie õga kaeja viil üles joonis tuustki, õt esinejide siäh oll´ ant raha, 130 300 marka, ar kooli’ inämbüistõ hindi kätte Koolitunni’ olli’ 6 pääväl nädä ta’ pildi tuu jutusõ kottalõ, mis śookõrd peris hulga hüä seto kuluta’ põllumajandusõ kursu mõisu häärberi’ ja hüä’ vilja lih, tunni’ naksi’ pääle kell 8, tälle kõgõ parembahe miilde keelega poiskõisi. Täämbädse sõ pääle liinah. Olõ-i tiidä’, kas kandva’ põllumaa’, sis Petse lõppi’ 17.30, vahepääl oll´ üle jäie. Jutussidõ kullõmisõ mano ao latsil om avaliku esinemise nuu’ oppusõ’ ka tetti, a arvada’ rimaal olõ-s rüütlimõisu nigu tunni ao lõõnat. Kooli päämä pakuti Setomaal kasvatõt kogõmuisi sagõhõhe vähävõi olõ-s setodõl sinnä’ veiga asja. Eestih, mõisagi’ olli’ sääl hüä ne tugija oll´ Petseri maavalt põrknit, kaalõ, ubinit ja Vabar tu ja seto keeleh kõnõlõmisõ Tuul aol käve’ nimä’ vil’ pühä väigokõsõ’. Maavaldustõ perrä sus, abirahhoga tugõ kehvem na Mareti tettü’ piparkuukõ. vajadust harvakult. Tuuperäst pääväkoolõh, koh ka suurõ’ olli’ külli hingemaa’ kõkõ suu bit latsi põllutüüministeerium. Kiä joba jutusõpääväle vällä om jutusõpääväl esinemine inemisõ’ lugõmisõ-kirotamisõ rõmba’ (65%) , sis vil’ erämaa’ Kooli köögih saiõ’ opilasõ’ ka tull´, tuu oll´ inne kotoh vaiva viil ummakõrda kitmist väärt. selgest saiõ’. Inämbüiste arva Petseri Põllutüükooli (31%) ni kuki palló oll´ asutis ütitsõlt süvvä’ tetä’, süümis ka nännü. Miktämäe latsiaia Miktämäe jutusõpääväst ti tuulaiga, õt põllupidämist I vällälinnu lõpumärk. tõ maad. Erämaiõ pidäjä’ olli’ kulu oll´ arvõstõt 10–12 krooni keelepesä väiku’ latsõ’ – mõni jäävä’ vaest kavvõmbastki aost koolih oppi’ olõ-i vaia, kotoh Eesti Põllumajandus- mõisa’ ni puustusõ’ (suurõm kuuh, raha asõmõl võidsõ tuv vaivalt paistu maast – loiva’ miilde viil nuu’ vanarahva elo ki saa selgest, ni latsi arvati muuseumi kogo ba’ eräle olõva’ talo’). va’ ka talokraami. ummi salmikõisi oppaja Vabar tarkusõ’, midä lahkõl meelel inämb passma kaŕa mano ku Laasõruva mõisa paremba’ Koolih opati mitmit talo na Mareti vidämisel. Kauksi jagi kullõjidõ süämehe Lillmaa kuuli. veerealadõlõ. Nii antigi põllu põllu-, kaŕa- ja hainamaa’ olli’ pidämisõh vaiaminevit tiid Ülle laulu „Latsõ’ väläh riigi Terje. Aiteh koolilõ päävä kõr Pääle Eesti ala Vinne alt val majandusõ päävalitsusõ puult lännü’ pääle kruntmiisi-müü miisi. Koolijuhataja Tõnnisõ iist“ kogost „Obinizza“ esiti’ raldamisõ iist ja loodami, õt lalõsaamist ni uma riigi luu kõrraldus ja raha 1927. a põllu ke katõlõ velele, Pildi Karlilõ Karl opaś taimõkasvatust, Miktämäe kooli II ja III kooli 25. muinasjutupäiv tulõ ka õks mist naati pääle maarehvor tüükuulõ luumisõst Petseri ja Gustavilõ. Koolitalo jaost mõtsandust, massinidõ tund astmõ latsõ’ (näide juhenda kimmähe! miga. Suur osa mõisa- ja keri he ja Vaivarahe. Petseri koo jäie’ kehvembä’ ja vesitsembä’. mist ja riigitiidüst; oppaja gumaiõst jaeti ümbre, krunditi li jaost anti 534 100 marka, Õnnõst koolil tuuga vidi, õt Lauritsa Johannes eläjäkasva talomaiõst. Vahtsõh maakun tõõsõlõ koolilõ 632 200. lähkokõsõh oll´ pääle rehvor tust-kaŕahoidu, talomajapidä nah, Petserimaal, naati tuu Kuigi oll´ tiidminõ, õt Pet mi ilma peremeheldä jäänü misõ kõrraldamist, ehtüst ni aśaga pääle külh mõnõvõrra serimaa talokrundi’ olli’ väi 25 hektari suurunõ Marino maaparandust; koolitiinjä ildampa, maakruntminõ võtt´ komba’ ku muial, arvati, õt hüä puustus. Riik lubasi tuu koo Kuusõ Friedrich aiapidämist, sääl vinneperätse külähinge harimisõ, mitmõh väläh kül li krundiga ütte liita’ ni kooli mehitsidõ hoidu ja poissa maa kõrra peräst kavvam vikõrra, kunstväetistõ ja tulu majapidäminõ (koolitalo) sai puukäsitüüd. 1929. a keväjäst ba aigu kah. Krunditalo’ luu sambat tõugu eläjidõ pidämi gi luudus. nakaś tütärlatsilõ tundõ and di küläst vällä, vahtsõ’ pere sõga saa ka piirimaiõl eloga Koolimaja nakaś olõma ma setoverd noorik Remme meheki’ olli’ tõõnõkõrd hüä hakkama ni saa ka tullu tiini’. innitseh palvõmajah, minkõ li Eudokia (Jevdokija), kiä oll´ noorõkõsõ’ ja umaette maja Tulu arvati väikotalopidäjil kunaginõ mõisaprovva Balze lõpõtanu Kehtna Kodomajan pidämisõga harinõmalda’. tulõvat ka hüäst aiapidämisõst ri Emma olla’ lasknu ehitä’ duskooli. Pääle kodomajandu Näilegi oll´ vaia maatulundu ja mehidsehoiust ni paremba ummilõ mõisatiinjilõ ja kohe sõ ja naisi käsitüü opaś timä sõ, kaŕapidämisõ, ehtüse ni he kõrraldõt kanakasvatusõst. käve ka liinast rahvast. Pääle viil ka eesti kiilt, kuna inämbüs maaparandusõ oppust. Naatigi Põllutüüministeeriumil oll´ lutõri kerigu valmistsaamist latsi riigikiilt mõista-s. Kuigi kõrraldama peremiihilõ/per piirimaalõ vahtsõ ammõdi Petserih oll´ hoonõh tühäst kuuli astmisõl nõvvõti, õt lats naisilõ opikursuisi, maanoo kooli luumisõl ka tõõnõ tsiht, jäänü. 1928. a tetti majah pidi olõma lõpõtanu algkooli, rilõ koolõh pikembät oppust minkõ kotsilõ oll´ ammõtlikult põhálik parandus (remont), oll´ mõnõl haridust õnnõ nel jagama. kirotõt nii: „Võimaldada põl valmist sai kats klassitarrõ ja li klassi, arvutiidüs tuu peräst Latsõ' muinasjutupääväl. Sontsi Karini pilt Riigi tsiht oll´ võet talopidä lumajanduse hariduse saamist üümajapaik 25–30 latsõlõ ni nõrgakõnõ, ja nii võetigi plaa minõ kõrralda’ vahtsõ ao perrä setudel ja tõsta kohalike vene koolijuhi ja oppaja korteri’. ni ka matemaatika oppaminõ. tulusambast ja moodulitsõm laste majanduslikku jõukust, Hukanu vana laut parandõdi Opilasi suurõ soovi perrä naati bast. Põllumajandust peeti rii mis aitaks ära hoida kihutus ar’ (paari aasta peräst sai val opma ka laulmist. Lehte tegevä’: gi päämätsest tugisambast – tööd Eesti riikluse kahjuks“. mist ka vahtsõnõ savisainuga 1929. a lõpõt´ kooli edimä ilma liha, võiu, eläjidõ vai lina Nii säeti algusõst pääle kõrd, laut), ehtedi kanala, hobõsõ ne vällälind, koh nime perrä Toimõtaja Kauksi Ülle, tel 5656 9079, e-post: [email protected] müügildä olnu-s noorõl riigil õt Petseri Põllutüükoolih tulõ tall, söödähoitmisõ kotus. arvatõh olli’ pääle vindläiste Toimõtaja (lisaleht Vahtsõt Vallah) Kittusõ Kelly, tel 522 0661, rahha kostki võtta’. Muido haridust anda’ katõh keeleh, Huunihe ehtedi sisse viivärk. ja lätläiste ka mõnõ’ eestläse’. e-post: [email protected] gi saadi tullu ka maavaradõ nii eesti ku vinne keeleh. Tuu Koolilõ ostõti kuus lehmä ja Parembidõna om ar’ nimmät Keeletoimõtaja Palmi Silvi ja mõtsa vällävidämisõst, a asi oll´ külh muu Eestiga kõr hobõnõ ni kõik tähtsämbä’ A. Lepikovi, V. Pullatit, P. Kros Seto keele tõlkja Sarvõ Õiõ majandusõ vundamenti arva vutõh tõistmuudu, a tõisildõ põllutüüriista’. Kohtuh käümi si, N. Fedotovit, D. Tkatševit, Külesäädmine Lööpri Priit ti siski olõvat varahatsõmbast oll´ asi ka Pürksi põllutüükoo sõ perrä saiõ kuul mõisaprovva A. Baltinit ja A. Grusist. Üts Välläandja: Setomaa Liit parembah (ja tulusambah) lih, koh eestiruutslaisilõ anti tütrilt Smilga Aliselt ja Diirigu tubli tütrik oll´ Laura kandist Setomaa kolleegium: Külviku Helen, Kauksi Ülle, Laaneotsa Annela, põllu- ja eläjäpidämisõh. Tuu oppust näide imäkeeleh. Vandalt maad mano ja 1930. Lapkuva küläst peri läti tüt Matvei Arvi, Sarvõ Õiõ, Leima Aarne, Kruusamäe Meelike, Jüriöö Vello, oll´ aig, ku inämbüs (kats kol Tiidäki pidi ütel põllu- ja aastast oll´ koolitalol jo hüä rik Grusisõ Austra, kiä lõpõt´ Järvelilli Rein, Leima Evelin, Mustimetsa Indrek. mandikku) Eesti rahvast elli aiatüü ni eläjidõ ja mehitsidõ palló maad – 81 hektarit. perästpoolõ kiitusõga viil ka Trükjä: Printall AS viil küllih. hoitmisõ kotsilõ oppust andval Tartomaal Vahil kaŕakontrolli Lehe ilmumist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm koolil pääle koolimaja olõma Edimäne aasta nõvvuandjidõ kursusõ. Timä ja lisalehte Vahtsõt Vallah Setomaa vald. Kuis aśaga algust tetti ka uma talo, põllu’-kaŕamaa’ and´ uma koolipildi’ ja I vällä ni lauda’. Aasta’ 1927–1928 16. oktoobril 1928 alostõ linnu märgi pia 30 aastat taga KAASTÜÜ’ saata’: [email protected] 1920. aastidõ keskpaigast oll ollgi kooli ettevalmstamisõ di koolitüüd kokko 9 opilasõ si Eesti Põllumajandusmuu vai Setomaa aoleht, Obinitsa külä, 65301, Võro maakund. riigih joba ligi 20 põllutüü aig. 1927. aastast määräti koo ga, kinkõst viis olli’ tśura’ ja seumi hoiulõ, mia om siih ar’ SETOMAA VALLA UUDISÕ’ saata: [email protected] kuuli ligi 710 opjaga. 1926. a lijuhi kohusõtäütjäst Tõnnisõ nelli tütärlast. Kuna inämbüs trükit. Tähtaig õga kuu 12. kuupäiv. võeti plaani põllumajandusõ Karl, kiä oll´ lõpõtanu Moskva olli’ lätläse’ ni vindläse’, nakaś Lehe telminõ ja reklaam: tel 5627 3889, [email protected] ammõdikuulõ luuminõ ka riigi põllumajandusõ akadeemia oppus pääle õnnõ vinne kee Jutt lätt edesi järgmätseh leheh. Detsember 2018 Nr 12 (349)

Avatakse Ettevõtlikud „Noored Setomaale“ noored taotlusvoor „Noored Setomaale“ toetus skeemi 2019. aasta taotlus Värskas voor avatakse alates 3. jaanu arist 2019. Taotluste esitamise tähtaeg on 18. jaanuar 2019. Värska Gümnaasiumis me. Nemad toodavad erine Toetusskeemi eesmärk on tegutseb sel õppeaastal vaid huulepalsameid. Värska tagada peredele paremad elu neli minifirmat ja kolm laadal pälvisid tüdrukud žürii tingimused ning seeläbi toeta õpilasfirmat. eripreemia – laada säravaimad da noorte Setomaale jäämist müüjad. Mõlema minifirma ja tulemist, pidurdada noor juhendajaks on Helena Kudre. te lahkumist Setomaalt, kind MARIETE KENA lustada piiriäärsete valdade Värska Gümnaasium, 10. klass MF TSURA’ KÖÖGIH on nel püsiasustus ning aidata kaa ja 7. klassis õppiva poisi mini sa Setomaa elanike arvu firma, kus tegutsevad Reno suurenemisele. Kõik firmad osalesid Värskas Aan, Ardi Hallop, Kevin Õis ja Toetusskeemist toetuse rahvusvahelisel õpilasfirmade Kennet Gabriel Kadarpik. Poi taotlemise aluseks on Maaelu laadal „Üle piiri turundus” ning sid toodavad lõikelaudu, pan ministeeriumi välja antud toe Pärnus õpilasfirmade laadal nilabidaid, serveerimislaudu tusskeemi programmdoku „Pärnumaa jõulud”. Mõlemalt ja võinuge. Nende juhenda ment „Noored Setomaale toe laadalt toodi koju erinevaid jateks on Heini Siilik ja Piret tusskeemi tingimused ja kord tunnustusi. Lisaks osalesid Ziugand. 2018. aastal“, mille kohaselt õpilasfirmad Värska jõululaa saavad toetust taotleda 21–40 dal ja oma kooli päeval. ÕF MÄRGIDSÄRGIL on kahe aasta vanused isikud, kelle 10. klassis õppiva tüdruku registreeritud elukoht on Seto MF SINULE on nelja 6. klassi ning ühe 11. klassis õppiva maa vallas. Taotleda saab toe tüdruku firma, kus tegutsevad tüdruku firma – Karolin Tuul, tust endale kuuluva eluruumi Karoli Arund, Stella Eliza Viil Mary-Helene Vaher ja Triinu elamistingimuste parandami ver, Brigitte Hunt ja Eret Ostik. Sild. Nemad toodavad erine seks. Maksimaalseks toetuse Nende toodeteks on tikandi vaid rinnamärke. määraks ühe taotluse kohta on te ja motiividega kaunistatud 6670 eurot. kinkepakendid. Neid juhendab ÕF PUUPAEL on kolme 10. Asjakohased dokumendid ja Maret Vabarna. klassi poisi firma, kus tegut vormid leiate Setomaa valla sevad Mallor Liblik, Ingvar kodulehelt: https://setomaa. MF SETO KUKU on kahe 6. Leping ja Martin Jaagund. Poi kovtp.ee/. klassis õppiva poisi minifirma sid toodavad puidust käepaelu. Taotlusvooru tutvustavatest – Laur Laanetu ja Andris-Ro infopäevadest anname teada bin Talumees. Nende toode ÕF ALCES on kolme 10. klassis valla kodulehe vahendusel ja teks on puidust kellad ja lõike õppiva õpilase firma – Lisette sotsiaalmeedia kaudu. lauad. Värska laadal pälvisid Tammisto, Gretel Juhansoo Taotlused tuleb esitada nad tunnustuse kui Setomaa ja Joosep Rohtla. Nende too hiljemalt 18. jaanuariks kas parim õpilasfirma ning Pär deteks on põdrasarvest ehted e-postiga aadressil vald@ nu laadal pälvisid tunnustu ning võtmehoidjad. setomaa.ee; posti teel või se minifirma parima toote ja käsipostiga Setomaa Vallava parima väljapaneku eest. Õpilasfirmasid juhendavad litsuse kantseleisse või valla Heini Siilik, Maret Vabarna ja teeninduspunktidesse. MF ÕNNEPALSAM on kahe Kristel Koddala. Täiendav info: Ülle Herr, 7. klassi tüdruku minifirma – Kõiki firmasid ootavad ees valla arendusspetsialist, tel Maribell Ainik ja Laura Nõm veel mitmed laadad. Minifirma Seto Kuku toodeteks on puidust kellad ja lõikelauad. Foto: Mariete Kena 5387 2266. Seto Folk „PÄRI MUSI“ valmistub uueks folgiaastaks

Muusika- ja matkafestival folgiplaati „Taat läks lolliks“. Seto Folk on koguperefesti Seto Folk rõõmustab Publikuni jõuab ka uusi ande val ja nii jätkub lastelegi tege folgisõpru ka uuel aastal! kaid folkansambleid, nagu vust ja avastamislusti küllaga. Black Bread Gone Mad ja laval Pillimäng, laulu-, tantsu- ja Setomaa suvine suursünd ühte kannelt jagav neidude mänguringid, meisterdamine mus toimub 28.–29. juunil duo Duo Ruut. ja muinasjututoad on laste 2019 Värskas ja pakub headest Unetute heameeleks saab programmi maiuspalad. emotsioonidest tulvil kultuu taas avatud öödisko tant Ka suuremad folgilised saa rielamust. Seekordne kauni supõrand koos parima vad õpitubades kätt proovida kõlaline teema „PÄRI MUSI“. tantsumuusikaga. ja lähemat tutvust teha seto on inspireeritud ehedast seto Seto Folgi lahutamatuks keele, leelo, käsitöö, pillimän pärimuskultuurist, mille suu osaks saanud seto leelo kõlab gu, toidu ja muu põnevaga. liselt edasiantud aarded ela folgipeol veelgi võimsamalt Et teada saada, mis on tule vad setode keeles, lauludes ja kui varem. Kui eelmisel kor mas ja mille uuega festival lugudes. ral toimus festivali raames I seekord üllatab, hoidke silm Suurepärane kontserdika Seto Tantsupidu, siis nüüd lii peal Seto Folgi veebilehel, va, ilus loodus ja põnev mat tub Seto Folgiga teine setode Facebookis ja Instagramis. kaprogramm, kaasahaara suursündmus – XV Seto Leelo Festivalipassid on juba saa vad tegevused õpitubades ja välilaval, millele pakuvad see päev. Kokku saavad pea kõik daval Piletilevi veebikeskkon lastealal toovad folgipubliku kord vaheldust ka intiimsemad leelokoorid ja sündmus toob nas ja mitmes kohas Setomaal. kohale kaugemalt ja lähemalt. sisekontserdid. Seto Folk 2019 unikaalse seto laulutraditsioo Kohaliku elaniku eelist kasu Rikkalikult seto käsitööd, joo peaesinejaks on rokkiv folk ni iga festivalikülastajani. tades saab soodsama hinnaga ke-sööke, leelo ja tants anna bänd Esko Järvelä Epic Male Vaheldust peomelule pakub passi kuni 31. maini 2019 Värs vad Seto Folgile erilise maigu, Band Soomest. Kuulda ja näha põnev matkaprogramm oma kast Setomaa Turismiinfo mida teistel suvistel muusi saab armastatud Eesti artiste, temaatiliste ja harivate mat punktist ja Seto Talumuu kafestivalidel kogeda ei saa. sealhulgas paljude lemmikut kade, vestluste ja õpitubadega. seumi Tsäimajast, Obinitsa Tiiu Kunst on Seto Talumuuseumi varahoidjana töötanud aas- Jalmar Vabarna juhitav muu ansamblit Untsakad, ja tõelist Väljakutseid ja rõõmu liikumi Muuseumist, Mikitamäe tee tast 1998. Käesoleva aasta 6. detsembril pidas ta oma 20-aas- sikaprogramm on mitmekülg kuulamisnaudingut pakku sest jagub nii metsaradadele ninduspunktist ja Luhamaa tase muuseumitöö juubelit. Setomaa vald tänas Tiiu Kunsti ne ja headest valikutest rikas. vat vokaalansamblit Estonian kui Õrsava järve ja Värska lahe teeninduspunktist Lüta külas. pikaaegse ja tänuväärse töö eest valla tänukirja ja lillega. Kontserdid toimuvad kahel Voices, kes hiljuti esitles oma vetele. Kohtumiseni Seto Folgil! Foto: Kelly Kittus 6 Detsember 2018 Nr 12 (349)

Aasta ühises Setomaa Vallavolikogu istung Setomaa vallas 29.11.2018 Luhamaal Määsil Aasta viimast ajaleheartiklit alustan tõesti mitte meeldiva sündmusega ehk Meremäe piirkonna perearsti lahkumisega ■ Vallavalitsus esitas volikogule põhikooli vahelise jalgtee detailplaneeringu hallatava asutuse Mikitamäe Lapsehoid 2019. aasta eelarve eelnõu. koostamine. tegevus 28.02.2019 ja tunnistada kehtetuks töölt. Katrin Rahusoovi tuleb tunnustada tubli ja ennast ■ Otsustati lõpetada Selise külaplatsi detail- Mikitamäe Lapsehoiu põhimäärus. Mikita- salgava töö eest ning mõista neid põhjuseid, miks on vaja ■ Otsustati nõustuda Setomaa valla munitsipaalomandisse kaasomandina planeeringu koostamine. mäel on olemas lasteaiarühm 20 lapsele mingikski perioodiks aeg maha võtta ja hoolitseda ka enda kuuluva Pihlaka kinnistu, Saatse küla, jagami- ■ Otsustati lõpetada Laossina sadama detail- Mikitamäe Kooli koosseisus. eest. Vallal on Katriniga olnud väga hea suhtlus ja see jät sega ja äralõike ligikaudse pindalaga 329 m² planeeringu koostamine. ■ Otsustati astuda Euroopa Mahelinnade kub kindlasti ka edaspidi. maaüksusele transpordimaa sihtotstarbe ■ Kehtestati Setomaa valla finantsjuhtimise Võrgustiku – Organic Cities Network Europe Uue perearsti otsingutega, mille korraldamise ainupäde määramisega ning tasuta võõrandamisega kord. (OCNE) liikmeks ja nimetada Setomaa valda vus on Terviseametil, ei ole meil hästi läinud. Vald kutsus Maanteeametile Värska–Saatse ühendustee ■ Kehtestati Setomaa valla tunnustuse esindama MTÜ Setomaa Liit. Terviseameti esindajad kaks korda kohtuma ja probleemile ümberehituse projekti elluviimiseks. avaldamise kord. ■ Otsustati Setomaa valla teeregistris oleva ■ Otsustati nõustuda Setomaa valla ■ Kehtestati Meremäe Raamatukogu Tedre–Hilana tee (4600145), Hilana küla, lahendust otsima. Tuleb tõdeda ka seda, et kui avalik pere põhimäärus, Mikitamäe Raamatukogu põhi- pikkust muuta, uus tee pikkus on 881 m arsti konkurss tulemust ei andnud, siis läbirääkimisi alus munitsipaalomandisse kaasomandina kuuluva Valgemaja kinnistu, Määsi küla, määrus, Obinitsa Raamatukogu põhimäärus, (endine pikkus 800 m). tati liiga hilja. Läbi said käidud nimeliselt kõik võimalikud jagamisega ja äralõike ligikaudse pindalaga Saatse Raamatukogu põhimäärus, Värska ■ Nimetati Setomaa valla üldplaneeringu perearstid. Vald kaasas ka Räpina ja Võru haiglat ja mitmeid 140 m² maaüksusele transpordimaa sihtots- Raamatukogu põhimäärus. koostamise juhtgruppi Setomaa Vallavoliko- piirkonna perearste läbirääkimistesse ning on valmis jät tarbe määramisega ning tasuta ■ Kinnitati Setomaa Vallavalitsuse gu esindajateks Rein Järvelill ja Volli Rõžikov. kuvalt perearsti ruume tasuta kasutada andma, leidma ka võõrandamisega Maanteeametile põhimaan- hallatava asutuse Setomaa Muuseumid ■ Setomaa Vallavolikogu 30.10.2017 määruse muid soodustusi, kuid keda ei ole, on perearst. Probleemi tee nr 7 Riia–Pihkva km 209,20–216,92 struktuur alates 1.01.2019. nr 1 „Vallavolikogu liikmetele tasu ja süvendab veel seegi, et koos arstiga lahkub ka pereõde, keda Missoküla–Hindsa projekti elluviimiseks. ■ Kehtestati Värska Muusikakooli põhimäärus. hüvituse maksmise kord“ muutmise eelnõu Otsustati lõpetada Setomaa Vallavalitsuse saadeti teisele lugemisele. samuti on väga keerukas leida. ■ Otsustati lõpetada Mikitamäe keskasula ja ■ Me ei kaota lootust perearsti leidmisele Terviseameti poolt, kuid tuleb arvestada võimaliku bussiliikluse tihenda mise, sotsiaaltranspordi mahu kasvuga, et võimaldada ini Setomaa valla tunnustuse avaldamise kord mestel liikuda arsti juurde. Tuleb aga tõdeda seda, et riik ei tule oma ülesannetega toime ja maapiirkonnas kannatavad Setomaa Vallavolikogu võttis liga tunnustamine; Oluline on siinkohal tähelepanu tus seto pärimuskultuuri ja keele inimesed. 29.11.2018 vastu määruse, mille 2) Setomaa valla teenetemedali- pöörata Anne Vabarna ja Hilana edasikandmise eest läbi uusloo- ga sätestatakse Setomaa valla ga tunnustamine; Taarka nimelise omakultuuri mingu ja uustöötluse kaudu. Anne Rõõmsamates toonides on nimetada seda, et lõpuks tulid poolt jagatavate tunnustuste 3) Setomaa valla aukirjaga preemia erinevusele. Kui Anne Vabarna nimeline preemia antak- ka Euroopa komisjoni otsused Saatse tee ja Värska sadama liigid, nende kirjeldused ning val- tunnustamine; Vabarna nimeline omakultuuri se välja igal aastal Anne Vabarna ehituse osas. Nüüd on meie endi kätes need projektid ellu la ees teeneid omavate isikute 4) Setomaa valla tänukirjaga preemia antakse traditsioonilise sünniaastapäeva (21. detsember) viia. autasustamise ja tunnustamise tunnustamine; seto pärimuskultuuri edasikand- nädalal Anne Vabarna nimelisel Valla eelarve on volikogule üle antud ja eesmärgiks on tingimused. Tulenevalt Setomaa 5) Anne Vabarna nimelise oma- misel tehtud silmapaistva töö omakultuuriõhtul ning Hilana võetud töötajate palgatõusuks 5–8% vastavalt võimaluste valla põhimäärusest, on tunnus- kultuuripreemiaga tunnustamine; eest preemia väljaandmise aas- Taarka nimeline preemia Hila- le ja riigi otsustele (miinimumpalga tõus, õpetajate miini tuse liike kuus: 6) Hilana Taarka nimelise oma- tal, siis Hilana Taarka nimeline na Taarka sünniaastapäeva (22. mumpalga tõus). See on suur tõus valla eelarvele, kuid pin 1) Setomaa valla aukodaniku tiit- kultuuripreemiaga tunnustamine. omakultuuripreemia on tunnus- märts) nädalal. gutame selle nimel kõvasti. Mis saab veel parem uue aasta kink olla, kui tunnustada meie töötajaid hea töö eest ning panustada inimressurssi. Värska Muusikakooli õppetasu määrad ja tasumise kord 2018/2019. õppeaastal Järgmine aasta on ka investeeringute aasta. Planeeritud on investeerida u 2,5 miljonit eurot erinevatesse objek Setomaa Vallavolikogu võttis des on järgmised: kooli õppeperioodil on 24 eurot eurot õppuri kohta kuus; tidesse ja olen kindel, et see summa kasvab aasta jooksul 29.11.2018 vastu Värska Muusi- 1) eelklasside õppetasu kooli õpilase kohta kuus; 6) täiskasvanud õppuri õppeta- kakooli ajakohastatud ja seadu- õppeperioodil on 6 eurot õppuri 4) õppetasu vabaõppes, kus su suurus on 15 eurot, õppetund veelgi. sega kooskõlla viidud põhimää- kohta kuus; nädalatundide arv ei ületa kah- kestvusega 45 minutit. Aasta ühises Setomaa vallas hakkab läbi saama. On olnud ruse, millest tulenevalt kinnitas 2) muusikakooli noorema ja te 45-minutilist õppetundi, on 12 Õppetasude arvestus toimub rõõme ja muresid, kuid kinnitan, et rõõme on oluliselt roh vallavalitsus ka õppetasu määrad vanema astme õppuri õppetasu eurot õppuri kohta kuus; muusikakooli õppeperioodil 9 kem ja see teeb heameelt ning annab kõigile eestvedajatele 2018/2019. õppeaastaks. kooli õppeperioodil on 24 eurot 5) vabaõppes õppivale õppurile, kalendrikuu (1. september kuni indu edaspidiseks. Värska Muusikakooli õppetasude õpilase kohta kuus; kes soovib lisaaineid või/ja grupi- 31. mai) eest. Õppetasu ei arves- Soovin vallarahvale rahulikke jõule pere seltsis ja edukat suurused erinevates õpperühma- 3) lisa-aasta(te) õppuri õppetasu tundides osaleda, on õppetasu 24 tata juuni, juuli ja augusti eest. uut aastat kõigis ettevõtmistes! Raul Kudre, Setomaa vallavanem Lumetõrje teostajad Setomaa valla kohalikel teedel 2018-2020

Piirkond Teostaja Kontaktisik Telefon E-post Värska alevik OÜ Verska Calor Toivo Kruusamäe 529 5341 [email protected] Velna ja Väike-Rõsna FIE Kuuse Aare talu Aare Kuus 520 5506 [email protected] Treski ja Tonja Müüri Talu OÜ Kristo Luik 5622 5753 [email protected] Saatse ja Korela Lõuna-Antsu talu OÜ Mikk Kooser 5645 2682 [email protected] Nedsaja ja Kolodavitsa Hurmi talu Einar Tobreluts FIE Einar Tobreluts 5341 4002 [email protected] Mikitamäe ja Rõsna FIE Toomas Toobre Toomas Toobre 5190 6684 [email protected] Võõpsu ja Lüübnitsa Müüri Talu OÜ Kristo Luik 5622 5753 [email protected] Niitsiku ja Karisilla Niitmisteenus OÜ Kalmer Kütisaar 514 1270 [email protected] Härma ja Hilana Mart Uibokand FIE Mart Uibokand 522 2408 [email protected] Rokina ja Obinitsa Lõuna-Antsu talu OÜ Mikk Kooser 5645 2682 [email protected] Piusa ja Veretinä Lõuna-Antsu talu OÜ Mikk Kooser 5645 2682 [email protected] Meremäe ja Uusvada Lõuna-Antsu talu OÜ Mikk Kooser 5645 2682 [email protected] Olehkova ja Kuigõ Lõuna-Antsu talu OÜ Mikk Kooser 5645 2682 [email protected] Miikse ja Kalatsova Põlgaste talu OÜ Janek Eerik 527 4044 [email protected] Tsirgu Põlgaste talu OÜ Janek Eerik 527 4044 [email protected] Luhamaa OÜ M.A.O Keit Kukk 527 4044 [email protected]

Et lumetõrjetööd sujuksid paelaga seotud). Tähistada ka tee- võsa ja ülekasvanud puud piirata 311), sissesõitu keelav liiklus- Katrin Rahusoovi tõrgeteta ning vältimaks tehnika servades olevad väiksemad puud, vähemalt 3,5 m kõrguselt, et märk (märk nr 331) või mõni muu lõhkumist ja kraavi vajumist, põõsad, kivid, aiad jms, mis võivad hoida ära lumetõrjetehnika edasisõitu keelav liiklusmärk või nimistu patsiendid! palume erateede omanikel tõrjetööde käigus kannatada kahjustamine. Kohalik oma- takistus. Teavitussilt ERATEE ei ole tähistada kinnistul paiknevad saada või tehnikat lõhkuda. valitsus ei korralda lumelükkamist sissesõitu keelav märk. Terviseamet annab teada, et perearsti nimistusse teid mää teeservad, mahasõidud, truubid, Märgistamata objektide ega muud talihooldust erateedel Palume liiklusmärgid eemaldada kahjustumisel kannab kulud era- juhul, kui teele on paigaldatud või märkidele peale panna kile- dr Katrin Rahusoov ei tee ratakse, saate Terviseametist: ülesõidukohad (nt tokkidega, mille otsad on värvitud või helkur- tee omanik. Teeservadest tuleks sõitu keelav liiklusmärk (märk nr kott, et teostataks lumelükkamist. ninda teid alates 1. jaanuarist Grete Must, tel 7943 571, gre 2019. Kahjuks on Terviseame [email protected], või ti poolt välja kuulutatud pere Margit Toop, tel 6509 843, Detailplaneeringute 16. detsembril algusega kell 10 toimub Obinitsa külakeskuses arsti konkursid luhtunud ja [email protected] korteriomanikele loeng „Korteriomandi- ja korteriühistuseadus – uue ajutise asendaja leidmine või Terviseameti üldtelefon menetlemise lõpetamised mida korteriomanik peab kindlasti teadma ja tegema“. ebaõnnestus. Selleks et taga 794 3500. Alates 1. jaanuarist 29. novembri 2018 vallavolikogu istungil otsustati Räägime uutest terminitest, kohustuslikust reservkapitalist, üldkoosolekute da teile perearstiabi ka edas 2019 saate ka eesti.ee teabe lõpetada kolme detailplaneeringu menetlemine: otsustuspädevusest: millal saab otsuseid vastu võtta lihthäältega ja millal pidi, määrab Terviseamet ala värava kaudu vaadata, milli 1. Laossina sadama detailplaneering. on vajalik kvalifitseeritud häälteenamus, kas peab olema juhatus või mitte, tes 1. jaanuarist 2019 nimistu se perearsti nimistusse olete 2. Selise külaplatsi detailplaneering. kes peavad rakendama tekkepõhist raamatupidamist, mida tähendab patsiendid ümberkaudsetesse määratud. 3. Mikitamäe keskasula-põhikooli vahelise jalgtee majanduskava kehtestamine, korteriomanike õigused ning kohustused. Võru maakonna perearstide Kui teil on küsimusi, siis võt detailplaneering. nimistutesse. Soovi korral on ke ühendust Terviseametiga. Loetletud detailplaneeringute menetlused on teil võimalik hiljem perearsti Loodame teie mõistvale seisnud pikalt (13-15 aastat) ja need on kaotanud Setomaa vallal on üürile anda kortereid Meremäe-Obinitsa piirkonnas. vahetada. suhtumisele! aktuaalsuse. Detailplaneeringuid ei ole koostatud. Lisainfo: haldusjuht Tarmo Kõiv, tel 5629 3444. Infot selle kohta, millise Terviseamet Detsember 2018 Nr 12 (349) 7

Värska vesi Sotsiaalpedagoog sobib nina- ja kurgusprei Karmen Liping tootmiseks Tartu Ülikooli teadlased kin nitasid 16. novembril Värska mineraalvett puudutava rakendusuuringu tulemuste toetab hea sõnaga esitlemisel, et see sobib üle miste hingamisteede vaegus te leevendamiseks sama hästi Karmen on erakordselt ti. Teadsin, et edaspidine töö hoitakse. Pidevalt liiguvad rin kui apteekides müügil olevad soe ja empaatiline naine, peab olema seotud lastega. gi rahvariietes inimesed. Toi ookeaniveepreparaadid. kes näeb alati välja Otsus õppida sotsiaalpeda muvad traditsioonilised üritu Teadlased uurisid Värska kui lilleõis ja leiab googiks tuli juhuslikult, aga sed, millest osa võetakse. “ sanatooriumi sügavaima, 595 kindlasti aega, et ma pole seda kordagi kahet meetrini ulatuva kaevu num paar sõna juttu vesta. senud. Erinevad positiivsed ja Emana rahulik ber 6 mineraalvett. See vesi on negatiivsed kogemused on sel väga mineraalaineterikas ega le töö puhul väga olulised, siis Karmen ütleb, et tal on tore sobi inimesele niisama joomi KELLY KITTUS ei tüki nn „üle reageerima“. Eesti pere, kus kasvab kolm seks. Tartu ülikooli ökoloogia Pean väga oluliseks meeskon last, kellest vanim juba täisea ja maateaduste instituudi natööd, ilma milleta oleks seda line ja praegu sõjaväes. Poeg vanemteaduri Enn Karro vee Pere- ja geštaltteraapiat õppi tööd väga raske teha. Sellel käib 7. klassis ja tütar 2. klassis. tud projekti käigus võrreldi nud ning ka lastehoiu koo tööl olles tulevad kasuks kõik „Emana olen üldiselt rahu puurkaevu mineraalvee koos lituse läbinud Karmen on kogemused eelnevast elust. lik, pigem hellitan, kui kur tist üheksa Eestis müüdud varasemalt tegutsenud Las Väga hea kui on paarisuh justan. Piirid ja reeglid pea tootega nagu näiteks Humer, va rahvamaja kunstilise juhi, te ja lapsevanema kogemus. vad olema paigas, aga neid ei Quixx, Steimar ja Otrivin. Kääpa raamatukogu juhata Kõik kogemused, mida siiani tohi olla liiga palju. Iga päev Kõik seni Eestis müüdavad ja ja Kääpa sotsiaalkeskuse on ette tulnud,“ jagab Karmen püüan leida kasvõi natukene ninaspreid on Karro kinnitu tegevusjuhendajana. avameelselt oma eriala vahe gi aega, et last kuulata. Vanem sel toodetud mereveest, mis Mõni aeg tagasi tegi ta tamise kogemust. peab lapsega hästi palju rääki tähendab, et enne tarbijani oma elus aga kannapöörde ja Karmen tunnistab, et algu ma. Olen väga õnnelik, et mul jõudmist seda lahjendatakse omandas Tallinna Ülikoolis ses valmistas eriala vahetami on lapsed, sest see on suurim ning ka destilleeritakse. Värs hoopis sotsiaalpedagoogi eri se juures raskusi see, et puu rõõm ühele emale.“ ka mineraalvesi pärineb aga ala. Alates oktoobri lõpust dus koolisüsteemis töötamise Vabal ajal tantsib Karmen sügavalt maapõuest ja on töötabki ta Setomaa valla sot kogemus. Lisaks ütleb värs naisrühmas rahvatantsu. Het täiesti puhas ega vaja täien siaalpedagoogina. Uurisin Kar ke sotsiaalpedagoog, et tahab kel õpitaksegi uusi tantse davat destilleerimist. Uuringu menilt, kuidas tal uues ametis väga kogemusi saada ning tantsupeo jaoks. tulemused annavad piisava läheb. kogemustest õppida. teadmise, et hakata tootma „See töö on huvitav. Uued Mõista, Värska mineraalveest nina- ja Suur soov oli väljakutsed on üldse huvita mitte hukka mõista kurguspreid. Värska mineraal õppida alushariduse vad,“ ütleb ta. vee sobilikkust ülemiste hin pedagoogiks „Oma kodust olen kaasa saa Karmen Liping. Foto: erakogu gamisteede infektsioonide lee Esimesed kuud nud aususe, ühtehoidmise, vendamiseks uuriti ühe aasta „Otsustasin ülikooli minna, Setomaal teistega arvestamise ja jaga märkamine, kallistamine. Ka ajal saaksid rääkida. Vahepeal jooksul. Sihtasutuse Archime sest raamatukogude olukord mise. Üks oluline kodust kaasa koolisüsteemis on märkamisel on midagi hinge peal, aga ei des ja Värska Sanatooriumi muutus aasta-aastalt keeru „Minu esimesed kuud on olnud saadud väärtus on see, et tuleb oluline osa.“ julge kõvasti rääkida või pole omaosalusel tehtud töö läks lisemaks, polnud enam kind töised,“ jääb Karmen mõtli püüda alati inimesi mõista, harjunud seda tegema. Väga maksma 48 000 eurot. Uurimi lust tuleviku ees. Oli hirm, et kuks. „Eks sisseelamine võtab mitte hukka mõista. Selle väär Karmeni jaoks on kõige hindan ka seda, kui õpilased se projekti rahastas Euroopa koondatakse ära, liidetakse aega. Töö on hästi huvitav, iga tuse tähendust mõistan ehk olulisem rääkimine oma arvamust julgevad aval Regionaalarengu Fond. kooliraamatukogu ja külaraa päev on eriline. Palju on posi kõige paremini oma praegust dada. Usun, et omavahel rää Nüüd hakkame selle nimel matukogu ühte. Suur soov oli tiivset. Mulle meeldib koha tööd tehes,“ räägib Karmen. Ta „Minu eesmärk on hetkel pan kides väga paljud asjad saa tööle, et tulevikus oleks aptee õppida alushariduse pedagoo peal väga see, et omakultuu lisab: „Väikesed asjad on elus na inimesed omavahel suht vad selgemaks,“ on Karmen kide lettidel müügil ka meie giks, kuid saatus tahtis teisi ri niimoodi väärtustatakse ja olulised. Hea sõna, üksteise lema. Et õiged inimesed õigel veendunud. oma setomaine looduslik toode ülemiste hingamisteede hai gusnähtude leevendamiseks. Kersti Virro Värska Kuurortravikeskuse Anne Vabarna preemia laureaadid Mahe Setomaa – perspektiivikas turundus- ja kommunikatsioonijuht Anne Vabarna omakultuuri mise eest ja Evar Riitsaar tra preemia laureaatideks on Piret ditsiooniliste seto hõbeehete arengusuund tulevikuks Torm-Kriis I Seto tantsupeo valmistamise oskuste alal „Kagoss kargasõ’“ korralda hoidmise ja edendamise eest. Setomaa vallavolikogu otsus ni toidukorra (linna omandis aine põhiselt. Corrensi küla Värska Veekeskuses tas 29. novembril liituda olevate koolide, lasteaedade elanikkond on 20 maheaas avati fotostuudio Euroopa Mahelinnade Võrgus ja hoolekandeasutuste kööki ta jooksul kasvanud 50% ning tikuga (Organic Cities Network des), kasutatakse juba praegu piirkonnast on kujunenud nii Värska Veekeskuses asub ala Europe – edaspidi OCNE) ning üksnes vabalt peetavate kana atraktiivne turismisihtkoht tes novembrist hobifotograafi Valla rahvaraamatukogude määras valla esindajaks sel de mune, ei kasutata palmiõli kui ka arvestatav mahetoodete Kersti Virro fotostuudio, mis les võrgustikus Setomaa Liidu. ega GMO-d sisaldavaid too tarnija lähipiirkondadele. on valmis vastu võtma foto lahtiolekuajad pühade ajal Osalesin Setomaa Liidu esin teid, iga nädal on vähemalt üks Nähtut-kuuldut arvesse võt huvilisi. Stuudios saab teha ■ Meremäe raamatukogu dajana võrgustiku esimesel toidukord taimetoit ning ca tes näen, et ka Setomaal olek jõuluteemalisi fotosessioone 22.–26. detsembril suletud; konverentsil, mis toimus 6.–7. 42% toorainest on mahe. Eelis sid olemas vajalikud eeldused või tellida kinkekaart lähedas 27. ja 28. detsembril avatud kella 8–12 ja 12.30–15.30; detsembril 2018 Firenze linnas tatakse võimalusel kohalikku mahepiirkonnaks saamiseks, tele fotosessiooni kinkimiseks. 29.–31. detsembril ja 1. jaanuaril suletud. Itaalias. ja hooajalist toorainet. Meile kui me seda soovime: täna on Kui on mõni hea koostöömõ ■ Mikitamäe raamatukogu OCNE eesmärk on toetada lähim võrgustiku liige, Euroo juba 47% kasutuses olevast te, siis võtke julgelt ühendust. 22. detsembril avatud kella 9–13; oma võrgustiku liikmeslinna pa kõige rohelisemaks linnaks põllumaast mahe, mahepiir Fotostuudio on avatud ainult 23.–26. detsembril suletud; de ja -piirkondade ülemine nimetatud Tartu-suurune linn konna, puhta looduse ja sääst eelneval kokkuleppel. Lisainfo 27. detsembril avatud kella 8.30–17.00; kut järjest rohkem kohaliku Växjö Rootsis, on samal teel vate lahenduste väärtustamise ning aja broneerimine: Face 28. detsembril avatud kella 8.30–15.30; le, jätkusuutlikult ja säästvalt – ka nende munitsipaalkööki idee on sõnastatud meie aren booki postkasti teel (Kersti 29.–31. detsembril ja 1. jaanuaril suletud. toodetud tervislikule ja mahe des kasutatakse suuremas osas gukava visioonis, meil on rik Virro), telefonil 59059459 või ■ Obinitsa raamatukogu dale toidule. Võrgustiku liik hooajalist, mahedat ja kohalik kad metsad ja omajagu puu e-posti aadressil kersti.virro@ 22.–26. detsembril suletud; mete seas on suurlinnu (nagu ku toorainet (67% kogu toorai tumata loodust. Meil on palju gmail.com. 27. detsembril avatud kella 9–17.45; Pariis, Viin, Nürnberg jt), kuid nest tuleb Rootsist), pakutak just mahepõllumajanduseks 28. detsembril avatud kella 9–15.30; ka väikesi külasid (nt Cor se palju taimetoitu, liha ja kala sobivaid, hea boniteediga, aga 29.–31. detsembril ja 1. jaanuaril suletud. rens Prantsusmaal) ja väike aga valitakse suurima hoolega väikesi maatükke, mis seisa ■ Saatse raamatukogu linnu (nt Porec Horvaatias). – 95% kogu kasutatavast lihast vad kasutamata. Selliseid maa Värska Kuurortravi- 22.–26. detsembril suletud; Konverentsi jooksul kuulasin on kodumaine (Rootsi liha on tükke saaks just nišitootmi keskuses on juuksur 27. ja 28. detsembril avatud kella 10–16; ettekandeid erinevate linna tuntud vähese antibiootikumi seks ja suure lisandväärtusega 29.–31. detsembril ja 1. jaanuaril suletud. de praktikast ja vestlesin mit dejääkide sisalduse poolest). toodete tootmiseks ära kasu Väike-Rõsnas Värska Kuurort ■ Värska raamatukogu mete omavalitsusjuhtidega 800 elanikuga Corrensi küla tada. Kahtlemata ei ole mahe ravikeskuses asub alates 22. detsembril avatud kella 10–14; ning võin kuuldu põhjal julgelt Lõuna-Prantsusmaal on aga Setomaa ainus võimalik aren novembrist juuksur Margit 23.–26. detsembril suletud; kinnitada, et “rohelised” han Prantsusmaa esimene mahe gusuund, kuid perspektiivikas Kooskora. Juuksurituba on 27. detsembril avatud kella 12–19; ked, jätkusuutlikult ja mahe küla, kus ca 500 hektaril kasva ja tervislik valik on see küll. avatud teisipäeviti ja nelja 28. detsembril avatud kella 10–17; dalt toodetud kohalik toit on tatakse kõiki kultuure mahe Maris Andreller päeviti kella 9–17. Aegade bro 29. detsembril avatud kella 10–14; see suund, kuhu vaatab kogu dalt ning kogu avaliku sektori Setomaa Liidu esindaja neerimine telefonil 53428030, 30.–31. detsembril ja 1. jaanuaril suletud. Euroopa. Pariisis näiteks, kus toitlustus on samuti korralda Euroopa Mahelinnade e-mail: [email protected]. aastas pakutakse üle 30 miljo tud maheda ja kohaliku toor Võrgustikus Tasumine toimub sularahas. 8 Detsember 2018 Nr 12 (349)

Jäätmete sorteerimine Kirev aastalõpp Setomaa vallas Setomaa vallas asub kaks jäätmejaama: Setomaa ■ Värska jäätmejaam (Vaikuse tn 7, Värska alevik ) on avatud E, K, R kella 13–18; L 9–13. Lisainfo: tel 738 6700, 5304 4439, e-mail: [email protected]. ■ Mikitamäe jäätmejaam (Tobrokamäe tn 1, Mikitamäe küla) noorsootöös on avatud K kella 10–13; L 9–12. Lisainfo: tel 738 6700, 5388 1198, e-mail: [email protected]. TRIINU ARUND munud Võrumaa noorsootöö ■ Segapakendikonteinerid asuvad Värska jäätmejaamas, valdkonna tunnustusüritus. Värska sanatooriumis, Värska turuplatsil, Olerexi tanklas, Aasta noore tiitli sai Triinu Pikk tn 12, Mikitamäe koolis ja jäätmejaamas, Obinitsa Oktoobris 2018 lõppes kahe Kotov, aasta noorsootööühen külakeskuse parklas, Obinitsa bussijaama juures, Meremäe aastane programm „Tõrju duse tiitli MTÜ Vabadus teeninduspunkti juures, Meremäe kortermajade juures. tusriskis noorte kaasamine ja sport ning Võrumaa enim sil ■ Paberi- ja papikonteinerid asuvad Värska jäätmejaamas, noorte tööhõivelisuse paran mapaistnud noorsootöötaja Värska sanatooriumis, Pikk tn 12, Mikitamäe jäätme- damine“ Euroopa Sotsiaalfon nominent oli Triinu Arund. jaamas, Meremäe kortermajade juures. di kaasrahastusel. Eesmärk oli 30. novembril toimus ■ Meremäe piirkonnas korraldab AS Eesti Keskkonna- laiendada noorsootöös osale meeldejääv noortesündmus teenused iga aasta kolm jäätmeringi, kus võetakse vastu mise võimalusi ja suurendada Oraval. Maakonna playbackil ohtlikke jäätmeid, vanu rehve, vanapaberit ning pappi, noorte kaasatust noorsootöös osales Setomaalt kokku neli elektri- ja elektroonikaseadmeid ning nende jäätmeid, se piirkondlikul tasandil. rühma. Värska noorem rühm vanametalli, puhast lehtklaasi ja kasutuskõlblikku Programmi raames läbisid saavutas etteastega „Goodbye mööblit. kõik koostöögruppi kuuluvad to yesterday” oma vanuse omavalitsused SA Archime rühmas teise koha, vanemas Miks ja kuidas sorteerida jäätmeid? des Noorteagentuuri korral astmes said esikoha Meremäe datud arenguprogrammi, mida noored etteastega „Meremäe ■ Pakendijäätmete sorteerimine ja taaskasutuseks rahastati Euroopa Sotsiaalfon mix” ning teise koha Värs üleandmine aitab säästa loodust ning ka raha. di tegevusest „Noorsootööta ka noored etteastega „Otse ■ Ladestades pakendijäätmeid prügilasse koos muude jate koolituste arendamine”. Venemaalt”. olmejäätmetega, tekitatakse loodusele olulist kahju, kuna Programm aitas analüüsida Noortekeskused on väike nende lagunemine ja muutumine mullaks võtab aega piirkonnas olevaid noorsoo ses kogukonnas väga olulised, sadu ja mõne pakendi puhul isegi tuhandeid aastaid. töövõimalusi, noorte vajadusi kuna seal on võimalus noortel Meremäe noored Orava playbackshow'l. Foto: Päivi Kahusk Samuti on pakendatud toodete ostmisel poes nende ning soove. Programm kestis sisukalt oma vaba aega vee hinnale lisatud nende käitlustasu ja sul on õigus pakendi- oktoobrist 2016 kuni oktoobri ta ning eakaaslastega suhel jäätmetest tasuta vabaneda. Pakendijäätmed on ni 2018. Programmi peamised da. Kõik see aitab kaasa noo väärtuslikuks tooraineks erinevate toodete tootmisel ja tegevused olid olemasolevate re inimese kasvamisele ja sot nende taaskasutamine aitab säästa loodust. noorsootöö teenuste arenda siaalsele arengule, toetatakse mine, uute teenuste loomine omaalgatust ja enesekindlust. ■ Segaolmejäätmed: ja noorsootöös osalemise või Noorsootöötaja amet või • määrdunud pakendid; • lapid; maluste laiendamine erineva maldab luua rohkem, kui • vahatatud paber; • seebitükid; te teenuste kaudu. esmapilgul tundub. Tihti tuleb • komposiitpakend (kokku • hambapastatuubid; Värskas said tänu lisa leida värskeid lahendusi mit liimitud kile ja paber); • hügieenisidemed; rahastusele hoo sisse elamus mesugustele probleemide • foolium; • mähkmed; spordi harrastajad. Praegu le ja osata näha maailma läbi • kosmeetikatoodete • tekstiilesemed; seks on Vabadusspordi läbivii noorte silmade. Igaühele tuleb topsikud; • elektroonika ümber dav huviring piirkonnas kõige pühendada võrdsel määral • köögis ja vannitoas olnud vahtplast jne. populaarsem. Tantsijad osa aega, tuleb respekteerida iga ülejäävad nuustikud; lesid erinevatel tantsufestiva üht ning märgata ja näha enda lidel ning lisaks toimus väga ümber toimuvat. ■ Pakendikonteinerisse sorteeritavad jäätmed palju erinevaid õpitubasid Noorsootöötaja peab suut (määrdunud pakendid tuleb eelnevalt puhastada): ning meeleolukaid väljasõite. ma luua turvalise õhkkonna, • pesuvahendi pudelid; • purepakendid, mis jäävad Käesoleva aasta eelviima milles noored tunnevad ennast • pesupulbripakendid; üle pärast piima, keefiri, ne kuu oli noorsootöös väga vabalt ja iseseisvalt ning neil • toidukile; mahla tarbimist; kirev ja tegus. Tavapärastele on julgust ennast väljendada. • katkised klaaspudelid; • ökopoest ostetud tegevustele lisaks toimus rida Noorsootöötaja amet on • kilekotid; puhastusvahendi pudelid; koosolekuid, õppepäevi ja väl pühendumus, mida ei saa • õllepudelikorgid; • plekist konservikarbid; jasõite. Märkmisväärne oli mõõta töötundide ja noorte Triinu Kotov, Ergo Aruots ja Triinu Arund Võrumaa noorsootöö • vorstide-juustude ümber • fooliumpakend; Mõnistes 23. novembril toi keskuse külastajate arvuga. valdkonna tunnustusüritusel. Foto: Päivi Kahusk olev plastpakend; • kodukeemia pudelid (nt • vahtplastist toidualused; WC puhastusvahend, • hõbepaberi moodi kraam nõudepesuvahend) – (šokolaadi ümbrispaber, mitteohtlikud ja kuivad kohukeste pakend); pakendikonteinerisse, Setomaa valla • pesuvahendi kilekotid; ohtlike ainetega reos- Setomaa valla tervisespordiaasta 2019 aastavahetuse matk • plast; tunud ohtlike jäätmete • šampoonipudelid; kogumispunkti. Eesmärk on edendada liikumist valla elanike hulgas ning korraldada selleks Kutsume kõiki vana aastat igal kalendrikuul vähemalt üks sportlik ettevõtmine ära saatma liikumise ja lõbusa NB! Pakendijäätmete kogumiseks tuleks kasutada läbi- ning kolm erinevat sarja. tujuga! Tee mõnus kehaline paistvaid kilekotte! Kindlasti ei sobi musta prügikotti pingutus enne õhtust sauna kogutud pakendijäätmed, kuna need loetakse sorteerimis- Kõik osalejad registreeritakse ning aktiivsemaid kuuüritusel ja pidulauda istumist ja ühine jaamas automaatselt olmejäätmeteks ja töötajate turvali- osalenuid tunnustatakse aasta kokkuvõttes. ühega 31. detsembril kell 12 suse tagamiseks neid ei avata. valla erinevates kohtades Ülemaailmne lumepäev Setomaa suusasari* startivatest matkadest. ■ Ohtlikud jäätmed: P, 20. jaanuar Värska • õlijäätmed ja õlifiltrid • ohtlike ainetega saastu- 1. etapp T, 15. jaanuar Värska Matkale starditakse kindlasti • värvijäätmed ja lahustid nud absorbendid, puhas- Vabariigi aastapäeva matk 2. etapp T, 29. jaanuar Värska järgnevatest kohtadest: • elavhõbe ja tuskaltsud, filtermaterjalid P, 24. veebruar Värska 3. etapp T, 12. veebruar Meremäe Värskas – kiigeplatsilt, elavhõbedalambid • ohtlikke aineid sisaldavad Vastlapäev 4. etapp T, 19. veebruar Mikitamäe Mikitamäel – kiigeplatsilt, • aegunud ravimid printerite tahma-, tooneri- T, 5. märts Värska 5. etapp T, 5. märts Värska Meremäel – staadionilt, • akud ja tindikassetid Navikõ küla – * Lumeoludest tulenevalt võib toimuda muudatusi. • patareid • ohtlikke aineid sisaldavad Jüriöö jooks (võistkondadele) Rein Tarrose hoovist, • vanarehvid värvid, trükivärvid, liimid T, 16. aprill Värska/Mikitamäe Saatses – Saatse • ohtlikke aineid sisaldavad ja vaigud Ülemaailmne orienteerumisnädal Setomaa valla muuseumi hoovist, või nendega saastunud • ohtlikke aineid sisaldavad K, 15. mai Mikitamäe orienteerumispäevakud Võõpsus – tsässona juurest, pakendid pesuained Nedsaja – külaplatsilt. N, 16. mai Värska 1. etapp N, 3. aprill Värska ■ Näiteid jäätmete laguaja pikkusest looduses: T, 21. mai Meremäe 2. etapp N, 9. mai Tuderna Kõiki matkajaid ühendavaks • paber – 2,5 kuud Ümber Värska järve jooks 3. etapp N, 16. mai Värska ühisosaks on alustamine • apelsinikoored – 6 kuud L, 8. juuni Värska 4. etapp N, 30. mai Korela samal ajal ja sotsiaalmeedias • piimapakid (tetra) – 5 aastat teiste matkajate tervitamine Jalgpallipäev juuli 5. etapp N, 5. september Kõvera • sigaretikonid – 12 aastat 6. etapp N, 18. september Verhulitsa oma seltskonnast tehtud • plastkott – 10–20 aastat Kergejõustikupäev august postitusega. • mähkmed (Pampers) – 75 aastat Korvpallipäev september Kõik Setomaa külad lisaks • konservikarbid – 100 aastat Setomaa valla kergejõustikuõhtud eelpool loetletutele, pange oktoober • õllepurgid – 200–500 aastat Võrkpalliturniir K, 3. juuli Meremäe samuti kokku enda seltskond, november startige samal ajal ja andke Prügi sorteerimise ja konteinerite asukohtade kohta Veespordipäev K, 17. juuli Mikitamäe ka teistele märku, et ka teie loe lisa internetist: www.tvo.ee ja www.eto.ee. Aastalõpu matk detsember K, 7. aug Värska küla tallab matkateed. Detsember 2018 Nr 12 (349) 9

Külli iistvidäjidõ Lüübnitsa külävanõp ütehhaardmiskooltus

bä, ku kohalõ tull, a aig om ka’ SARVÕ ÕIÕ sääne, õt kõigil om palló tege Sarja Urmas tegutsõs Kiijova külä misi. Kooltus lätt edesi ja vaht sõl aastagal kutstas mitmõl puul kokko tsõõriklaudu, õt Lüübnitsah toimunu’ kotusõ ja paatõ sildumiskotu Setomaa Liit, Setomaa vald ja kiä’ omma’ huvilisõ’, sis saava’ Seto Kunigriigipäiv jäi sõ arõndamisõga’. Kõik mi pro Rõugõ vald omma’ märknü’ uma vallalitsõ meele ja mõt kõigilõ miilde ku höste jekti’ omma’ saanu’ rahastusõ. vällä projekti, õt pruumi’ herä tidõga’ mano tulla’. läbimõtõld ja kõrralitsõlt tä’ ja panda’ külä’ eis’ kuuh Olõ ka’ elo joosul mitmõh säet üritüs. Määnest api saat küläliid tüüd tegemä. Kaasamiskooltus koolih káunu’ ja õgasagamat ridõ kooltusõlt? om pikäaolinõ, a śoo aastaga sil kooltuisil olnu’, a viimätse Küläliidridõ kooltus om katõl viimätsel kuul om olnu’ ao vahtsit oppamis- ja opmisõ KAUKSI ÜLLE olnu’ väigagi’ aokohanõ ja kats kooltuspäivä. muudõ muidogi’ tiiä-äi ja tuu opõtlik. Ma olõ saanu’ tutvast Numbridõ perrä om külli peräst oll huvtav tiidä’ saia’, pallósidõ külli aktiivsidõ ine hulga, a mõnõh küläh elä-äi õt kuvvamuudu no’ opatas Kuvvamuudu sai külä nii misiga’. Om tekkünü’ mõttit õgapäävätselt inäp kedägi’ ja üttekokkohaardmist ja ütit höste kuuh tüühü pantus? ütitsidõ ürituisi kõrraldamisõs mõnõh õnnõ talo vai kats, koh selt mõttidõ kokkosäädmist. Ma olõ Lüübnitsa küläh elä ja ütstõõsõ toetamisõs. om hingelinõ. Suuri külli õks Säntsidõ kooltuisi mõtõh om nü’ viis aastakka ja tuuh mõt om ka’, a ao joosul omma’ inõ ka’ tuu, õt saat kavvõlitsi nul tõh vahtsõnõ siih. Kuuh tüütä’ Kävet Setomaa külli ka’ misõ’ jäänü’ liisnalt ütsindä kõ inõmisiga’ tõistmuudu tut tull mullõgi’ üllätüsenä. Kind eis’ üle kaemah. Määne tun ja oodõtas, õt kiäki’ näide iist vast, midä om meele kõigilõ lahe om tuu üritüse õnnaha nõh jäi? midägi’ ar’ teesi’, vai arvõstõ vaia, ja õga kõrd tulõ määnegi’ misõlõ ja külä kuuhtüüle edi Jah, nii oll. Ütel ilosal sügü da-ai tõisiga’. Taheta-ai vai vahtsõnõ mõtõh, mia tulõsi-i mätse suurõ toukõ andnu’ Lei sepääväl sõidi ja sai tutvast mõistõta-ai kuuh olla’, kuuh kotoh ütsindä meelepääle. ma Aarne. Timä innust rahvast pallódõ vana Verska valla midägi’ huvtavva vai vaia Hüvvä śoo aastaga’ sälä ja kõnõl kõigilõ väiga’ põháli maiõ pääle jäävidõ külliga’. minevät vällä märki’. taadõ jätmist ja õks vallalitsõ gult kunigriigist. Külä’ olli’ tühä’, a oll nätä’, Kooltus hõigati vällä, õt kiä’ meelega’ vahtsõhe aastakka! Mi külä om päämätselt õt suvitsõl aol om maakodo omma’ huvtõt tulõma kaasa Proomimõ ütehkuuh ütstõõsõ vinnekeeline. Ma pelksi ka’, õt dõh aktiivsõp elo. Mitmõ’ talo’ misõ vai üteh tegemisõ ja olõ tõtna parebahe ja lõbusabalt kõik tuu seto kultuur jne om omma’ kõrrah. Löüse viil ka’ misõ kooltusõlõ. Kirja sai inä maal edesi ellä’! näile võõras. A ma essü. huvtava Lõunõlaagri matka Ma kõrraldi küläh ano raa. Kõgõ inäp pand imehtäm nüümse ankeetküsitlusõ. Õga mä, õt ku saisi kohki’ väreh üts sai hinge päält ar’ kõnõlda’ ti man vai risttii pääl ja uurõ uma’ murrõ’, tetä’ ettepanõ kaarti, sis tulõ-õs kiäki’ mano Meremäe Kooli kit tulõvigu suhtõh ja avalda’ küüsümä, õt midä ma sääl otsi arvamust toimuva üritüse suh vai mäntsit asju aja. tegemise’ joulukuul tõh. Inemisõ’ olli’ aktiivsõ’ ja tundsõ’ huvvi tulõmuisi suh Midä ti üteh külärahvaga’ KAMBRIMÄE EVI las- ja minifirmat Setomaalt 36 tõh. Näil tekkü huvi ja tahtmi viil tiit? Meremäe Kooli oppaja opilasõga. Riidi oll´ koolitus- ja nõ ütehkuuh tetä’. Otsustõdi, Mi kõrralda regulaarsõlt tii tüütarõpäiv, mis lõppi spaah õt kindlahe panustõdas tuuhu juumisõ pühäpäivi, koh vael käumisõga kõigilõ. Laupäävä üritüiste maksimaalsõlt. dami koogiretsepte ja proovi Meremäe Kuul om olnu mõni ollimi Pärnu Keskusõh laaduh, Ku mi haari häräl sarvist ja mi erinevvi süüke. Mi pia plaa aig jo ettevõtlikõ kuulõ hulgah. õga firma esi kotusõh. Opilas alostimi külä kõrdategemisõ ni Setomaa vallah ekskursioon Väikene ülekaehus, mis mi vii firmadõ poolõ pääl oll´ esierä ga’, sis tull õgalõ talgopääväle kõrralda’. Om plaan 2019 mätsel aol tennü’ olõ. Alos nis kitsas: palló oll´ müüjit, a vahtsit tüükässi mano. Mi tei keväjä „Teeme ära“ raamõh tusõs külh novembri lõpust, kliente kah ütsjago. Mi kooli kõrda lohakilõ jäänü’ kinnistü’, Sarja Urmas. Eräkogo pilt tsukõluskotusõ mängoplats ku mi kooli 5. ja 6. klass käve’ minifirma’ olli’ katõh eri kotu võti võsso maaha ja niidi haina, kõrda tetä’, kõrralda’ „Tura Miktämäe muinasjutupääväl sõh lajah. Müügitüü läts höste, teimi kõrda tsukõluskotusõ, Kuis tull esilenõstminõ 2018. aastagal kirodi KOPi ka“ ja „Musta Notsu“ Setomaa esinemäh. Näütemängus oll´ meid kiteti, õt olõmi nii ette teimi maatasa vana’ hunda Võro maakunna külli seeh? külä hüäs 3 projekti: meistrivõistlusõ’. Mõttit om hindäkirotõt lugu „Teopoisi võtligu’ latsõ’. Palló sai kittä’ mendikotusõ’, lõiksimi ossõ Mi sai tuust tunnustusõst 1) Kodokülä Lüübnitsa – viil. Kõgõ tähtsäp om inemisõ’ uni”, koh oll´ segi nii minnev Emme-Liine, õt latsõ’ omma’ jne. Sääne põhimõtõh tüütäs tiidä’ 29. novembril Võromaa Setomaa värehti innine, par kotost vällä saia’, kül’ sis tul aig ku täämbäne päiv. Tõisi esi’ koŕanu’ suvõl ravi- ja tsäi 100%lisõlt, õt tüüd teteh ine Arõnduskoja kõrraldõt üritüsel hillanõ ja tullõv aig. Śoo pro das üritüisile üteh ka’. oll´ ka hüä kaia’, esini’ nii kõik hainu, joba keväjä plaani’ pai misõ’ sõbrunõsõ’ ja teküs suur „Võrumaa tegusate kodanike jektiga’ toomi kodoküllä taga Mi anna tiidä’, õt kuis kala Setomaa kooli’ ku Miktämäe ka pandnu’. kuuhtegemisõ tahtminõ. Par ja ühenduste tunnustamine“. si kõik inemisõ’, kiä’ omma’ võtt ja kas kinkõlgi’ õnnah lastõaid. Jutusit kõnõli Lillmaa Kuvvõndal joulukuu pää hilla’ ma või käe süämele pan Külä jaost oll tuu suur üllätüs. śoo küläga’ köüdet. Siih kasu tu keväjä võrguluba saia’. Mi Terje, kiä mõist alati nii hös väl olli’ vähämbä’ latsõ’ (1.– da’ ja üldä’, õt Lüübnitsa küläh Lüübnitsa külä om 635 aas da võimalust ja kutsu kõi proomi vahtsõlt ello herätä’ te seletä’, õt eski nuu’ jäävä’ 3. klass) käunu’ Võro Kand olõ-õi üttegi’ ilodut kinnistüt. takka vana. Küläh olli’ suur ki Lüübnitsa küläga’ köüdet vana nõukaaigsõ kinoekraani, kullõma, kiä’ kullõlda’ taha-i. lõh talvõfestivalil ja nännü’ Julgustusõs tõisilõ, õt väi üritüse’ Seto Kunigriik ja sibu inemisi 06.07.2019 Lüübnitsa õt naada’ ütehkuuh nostalgia Aitúmma Miktämäe koolilõ ja vahtsõt perrefilmi „Eia jõu ga’ väigokõisi vahendidõga’ la- ja kalalaat. Mi küläh eläse’ küläpääväle. filme kaema. Jüriöö Vellolõ śoo päävä iist lud Tondikakul” ja ku nä kit saat kõrda saata’ midägi’ ilo väiga’ tüülisõ’ ja aktiivsõ’ ine 2) Lüübnitsa külä piirkunda vidämisõ iist! se’, õt väiga hüä film, sis lät sat. Mi küläh oll üts vana maja misõ’, kiä’ omma’ kõik uma tutvustava kaardi-infotahvli Kuis julgustat tõisi viil Joulukuu edimätsel pääväl simi ka vanõmbidõ latsiga 12. hundament. Mi tei tuu maa vaba ao sibulapinnärde vaihõl. pandminõ. Mi külä om peris huugu võtvit külävanõbit ollimi Verskah laaduh, koh oll´ detsembril kaema. Oll´ tõtõstõ tasa. Edimält oll plaan tetä’ Mi olõ kõrraldanu’ talossit elo suur pindala poolõst ja küläh aamõdirahha vasta võtma? 52 opilas- ja minifirmat väläh. hüä film, latsilõ miildü ja soo sinnä’ hernepinnär. Tuu saigi’ keskkunna parandamisõ jaost, om palló huvtavvi kotussit. Peläku-ui. Mi vallah om väi Mi koolist oll´ kolm minifirmat: vida kõigilõ, kiä’ tahtva’ midä tettüs. Kõigil müüdäkáujil oll pidänü’ kuuholõkit, õt löüdä’ Suurüritüisi aol tull tunsta’, ga’ hüä’ vallavaltsusõ tüütäjä’. Seven ja Pähklike Andresoni gi ilosat nätä’. hüä sääl hernit süvvä’. Sis istut vahtsit lahenduisi külä arõn õt kõik Lüübnitsa küllä tul Nimä’ avitasõ’ tõisi õkka piteh Sigre juhtmisõl ja Emme-Liine 14. joulukuu pääväl käve kiäki’ sinnä’ saialilli’. Saialilli’ damisõs ja kuuhtüü tegemi nu’ külälisõ’ lövvä-äi üles mi ja jätä-äi kunagi’ tõisi ummi Kambrimäe Evi juhtmisõl. Kats koolimajah Lillmaa Terje anni’ värmi mano, sis istut kiä sõs tõisi külliga’. Inemisi siäh ilosit ja huvtavvi kotussit (nt murridõga’ ütsindä. Kindlahe viimäst firmat olli’ edimäst vähämbilõ jutusit kõnõlõmah. ki’ kellukapuhma ja saigi’ val om väiga’ suur üttekuuluvus Päävämineki mägi). Mi otsus otskõ’ api ja konsultiirge’ tõisi kõrda laaduh, firma’ alosti’ Täl olli’ üteh ka nuku’ ja eski mis illos pinnär. No’ hoit luu tunnõh, aktiivsõlt võõdõti ti küläkeskusõ mano panda’ aktiivsidõ külliga’. Midä inäp umma tegevüst sügüse. Laa mudilasõ’ esi’ sai’ üteh lüvvä’ dus eis’ tuud pinnärd kõrrah. osa ka’ Setomaa valla vahtsõ kaardi. Kaardi avaminõ om külävanõbit ja aktiivsit kül tu lätsimi ka järgmätsel nädä jutusõ seeh. Kullõmah olli’ las Saialill om hinnäst nii palló arõngukava kokkosäädmisõl ja küläpääväl. li, tuud lihtsap om ütehkuuh lil – Pärnuh oll´ opilasfirmadõ tõaia vanõmba’ latsõ’ ja 1.–4. külbnü’, õt järgmätsel aastagal külli mõttõtalossil. Külä pidä 3) Lüübnitsa ja Audjassaarõ midägi’ kõrda saata’. laat, kohe minti Setomaa kuu klass. Aitúmma Terjele ilosa vaest olõ-õi hernilõ kotustki’. ütitselt keväjä naistõpäivä ja piirkunna inemisi turvalisu Mi tiiä, õt Setomaa külä’ lõga ütitselt. Väläh oll´ 12 opi koolitunni iist. Lüübnitsa esindäs Eesti kül sügüse lõikuspito. sõ suurõndaminõ. Mi panõ omma’ väiko’, a ku mi üteh li konkursil Võro maakunda ja Lüübnitsa küllä sissesõidulõ kuuh tegutsõmi, sis saa väiga’ Setomaad. Räpinäh oll Kodo Määndsit projekte olõt turvakaamera’. aktiivsõ ja hüä elokeskkunna kandi maapäiv. külä jaost kirotanu’? Mi tegele kõvastõ tsukõlus kokko säädä’.

Obinitsa iäkidõ tegüs aasta

Õga kuu kolmandal neläpääväl sõ, Hõrna Aare pidi kõnõht. misõ man. Rannu Liisu oll´ Oktoobrih kävemi Võro om meil kokkosaaminõ Obi 15. märdsil peimi lahku perridõga küläh. Kandlõh Rakvere tiatri eten nitsa iäkidõ seldsiga Obinitsa nu Sillaotsa Liidi sünnüpäivä. 18. juulil kävemi võrokeelist düst „Paunvere poistõ igäve küläkeskusõh mi tarõh. Tähis Lillmaa Tiina kõnõl´ tä raa näüdendit „Viimsepäävä läü ne kevade“ kaemah. Novemb täme ar’ kõik kuu sünnüpäävä’ madukogotüüst ja Sarvõ Õiõ ge“ kaemah. Augustih käve rih kävemi Verska viikeskusõh ja juubeli’. muuseumitüüst. mi Seto Kuningriigih. 10. sep tsuklõmah. Detsembrih peeti 22. veebruaril peimi Eesti 1. aprillil sõidimi bussikõ tembril ollimi Vahtsõliina pal aastalõpu pido külälisiga. Vabariigi sünnüpäivä. Tuul sõga Rannu rahvatandsu võrännäku tiil. 15. septembri Vahtsõl aastal tegutsõmi puhul om ülembsootska vasta rühmä Liisu 15. sünnüpäivä vei Lätimaalõ. 20. septemb edesi umal võõdõt kursil. Hüv võtt olnu. Mi tandsurühm pidämä. 19. juunil ollimi Sil ril käve liiklusoppust andmah vä vahtsõt aastat kõigilõ! tandsõ, Mokornulga kuur laul laotsa Liidi mälestüskivi ava Raudvassari Andu. Tammiku Maidi Meremäe opilasõ'. Meremäe kooli kogo pilt 10 Detsember 2018 Nr 12 (349) Kui mi naksi laulõmahe Kuldatsäuk 30 Olõ-õi leelo liinast tuud Seto leelokoor Kuldatsäuga arhailisõ’ tüü golaula jago. Lats kuuld lau Kuldatsäuk alost laulu’ tulõtasõ’ miilde aigu, ku la hällüiäst pääle, a päämäne 2. detsembril 1988 küläh tetti põllutöid ja kasva mängmisõ aig oll noorõh iäh. Verska kultuurimajah. tõdi eläjit ja tüü man laulõti. Sagõhõhe käve laulmisõga’ Laulmisõ mõtõh võidsõ olla’ üteh tandsolinõ liikuminõ Kokkotulnu’ noorõ’ naase’ maagilinõ, a samah tuu avit tsõõrih vai rinnah. Küläpidosil olli’ seto leelot laulnu’ üteh tüütegemist kergendä’. lauli’ üteh noorõ’ ja vana’, sis ummi vanavanõbidõga’ kodot Kośafantaasijidõ alusõs oll õigõ aig ka’ improvisatsioo sil pidodõl ja sõpruga’ külä omma’ sagõhõhe vana’ eepili nõs. Nuid lövvät Kuldatsäuga vaihõl, koolihki’, ja näil tull sõ’ laulu’, minkõh kirjeldedäs edimätse CD päält „Kuulõ, kul tahtminõ traditsiooniga’ ede naisi õigusi ja kohustusi. Läbi la külänoorik“, 2001. si minnä’. Oll pääle naanu’ ka’ nuidõ valmistõdi ette näio üle Laula viie’ jagonõsõ’ mit seto kultuuri nn heränemisõ minekit noorigu ja perreimä mõhe kihistussõ: vanõbit aig. Kuldatsäuga sündüminõ staatusõhe, mia oll õga naase meloodijit iseloomustas puul-

pand tõisigi’ leelotraditsioonõ pilt Kristeli Karbi kõgõ tähtsäp mõtõh. Laulmi ja puultõisttoonõst helürida; edendämisõ pääle mõtlõmma, nõ kulmineerus saaju aigu, ku vahtsõba’ meloodia’ tuginõsõ’ Põhá-Setomaal ja kavvõbahki’ lauli’ nii kosilasõ ku ka’ mõrśa diatoonilisõlõ laadilõ. Uma vahtsit koorõ luuma. sugulasõ’. Kaaskõlõmist laulõ ette viierühmä moodustasõ’ 1989. aastaga talvõl tull ti katõ kooriga’. ütsindä laulõt laulu’. Seto lau Miktämäel kokko Helmine. Kuldatsäuk om selges opnu’ lu tegevä’ ummamuudu kor Kuldatsäugaga’ üteh laulnu’ hulga mustitsidõ’ ikusaaju dusõ’ ja tävvendüse’ värsi- ja latsist luudi 1992. aastagal kombidõ täütmisõ laula ja om viieriah, tempokõikumisõ’, eri umaette koor, Verska latsi nuid 2009. aastagal laulnu’ CD linõ kõlavärm ja muidogi’ mit folklooriansambli Laanõtsirk. pääle „Mõrśaiku’ ja tõõsõ’ seto mõhelülinõ kooripartii. 1994. aastagal sündü leelokoor Ammu_ks oodi sedä aigu saajulaulu’“. Vaike Sarv Siidisõsarõ Talinah, Väike Hel Väiga’ rikas om seto män (1946–2004) lero Tartoh jne. Sirje Purik, Hele Vako: Kõik misilõ hindäle vaia, tuu ollegi’ Kuldatsäuga naisil avidi’ Kuldatsäugah laulva’ naase’ ■ Täämbä om tsäugah katõsa elämisõ üts jago, kõik sündü asutajaliigõht: Vaike Alver, edimätsil aastagil leeloviise omma’ köüdet Setomaaga’ ja Eevi Kunst, Helena Kudre, eishindäst. sorti’ ja nuid helisemmä saia’ hoitva’ tuud umah hingeh. Ego Kõiv, Eevi Laanetu (killõ), Kooliaol oll õnnõs oppa Odé Aelas (1917–1998) ja Päämäne jago näist om sündü Laine Lõvi, Valve Poolak jit, kiä võti’ latsõ’ kokko ja sis Maria Rõžikova (1935–2010) nü’ siih. Kõrrast ar káunu’, õt ja Maret Vabarna. Viil laulva’ ütehkuuh leelotõdi. Verskah jo mitu aastakümmet elokutsõh oppi’, ja sis tagasi Hele Vako ja Sirje Purik. Täüskasunu iäh kedägi’ käs tegutsõnu’ Leiko koorist. tulnu’ ummi juuri mano. Ka’ ■ Kooril om ka’ kats avvuliigõht: tä-äs leelota’, ku hindäl oll Iistvidäjä ja peräst juhõnda Setomaa jaost om vaia opnu’ Anna Kõivo ja Anna Kuremägi. huvi, sis tull eis’ hinnäst pak ja rolli võtt hindä kanda’ Lõvi naisi. ■ Lõõdsamänguga’ rikastas ku’ leeloparki. Mu jaost oll tuu Laine, kiä tuulaol oll Verska Lauldõh vanaimmi laula, mi esinemisi pillitütrik Mariete Kuldatsäuk, kiä oll jo mõnt kultuurimaja direktor, 1998. tulõda miilde näide ello. Tüüd Kena. aigu Leiko kõrval tegutsõnu’. Läbi aastagidõ om koorih aastaga sügüsest Seto talo tetti ütehkuuh leeloga’. ■ Oludõst tingitult ma saa-as leelotanu’ hulga naisi ja miihi, muusiumi juht kooni’ pensi Helena Kudre: Mino jaost kedä tüü’ ja tegemisõ’ omma’ aastakki aktiivsõlt leeloproo pääle minekini’ 2018. aasta om Kuldatsäuk pandnu’ mano tõisi ratu pääle veenü’. mõl káuvvu’, kai kadõhusõ ga keväjä. A no’ om täl hoops kohustusi, jaganu’ rõõmõ, ga’, kuvvamuudu leelonaase’ inämp aigu koorilõ pühendä’ tekütänü’ närviirmist, paknu’ leelopäivil vai muial käve’ esi Kuldatsäuk 22.07.1989 Põlvah Jakob Hurda mälestüskivi ava- ja vahtsit leelolaula luvva’. fantastilisi vällämaareise, hulga julgõp ja nõuh ütskõik nemäh. Mõntkõrd oll kül’ tun misõl. Seto Talomuuseumi kogo pilt Kuuh káudas Verska kul kokkosaamisi mitmidõ promi koh uma kõva helüga’ laulu nõh, õt lää ja saisa laval naisi tuurikeskusõh ja Seto talo- nentega’ – eiski’ presidendi üles võtma. Ma tiiäki-i, kas mu kõrvalõ ja naka laulma. muusiumih. ga’, jpm. Ja muidogi’ ma olõ latsi ja latsõlatsi kõva helü om Aitúmma naisilõ, kiä minnu 29.03.2006. aastagal asutõdi opnu’ leelotamma, tandsma saad minolt imäpiimäga’ vai tagasi võti’ ja teno Kuldatsäu Koh mi káunu’, kulátanu’ MTÜ Seto Folklooriansambli setoperätsit tandsa ja tegemä nä lihtsalt ommaki’ kõva seto galõ. Ma tunnõ, õt ma tii tuud, Kuldatsäuk. mitmõsagamaist ilosat seto laulu seeh üles kasunu’. midä ma kõõ hingega’ taha Kuldatsäuk om káunu’ tuuriprogrammi „Viitsirgu näpotüüd. Mi või uhkusõga’ üldä’, õt tetä’ – leelota’. pallódõl folkloorifestiva rahvas“ raamõh üteh flaami Tuu kõik om mullõ miiltpi olõmi panustanu’ seto kultuu Laine Lõvi: 30 aastakka ütele lõl Eestih ja lähebih maieh. kammerkooriga Goeyvaerts Mõnõ’ huvtava’ teh. Mullõ meelüse’ koori esi ri edendämistõ umajago ja mi koorikõsõlõ om perüs pikk aig, Kuldatsäuga leelo om helise Consort; 2017. aastagal olti nemisõ’ festivalõl, kontserdel tii śood viil aastakki, seto veri ku pia kõik liikmõ’ omma’ ka’ nü’ mitmih Euruupa riigeh. jal’ Belgiah üteh vannu sõp juhtumisõ’ ja peräst plakstaminõ, mia om häö-öi. Kuvvamuudu saasiki’ alostaja’. Õga esineminõ om Kõgõ kavvõp reis vei tsäuga ruga’ kontserte andmah; ■ Iloõtak. Vihma satas terveh pallósil kõrdul tennü’ süäme pakku’ viil ehtsäbät emotsioo eismuudu ja tähtsä. Mi reper 1998. aastagal rahvusvahe 2002 esineti XVI orelimuu päiv ja kõgõ kõvõbahe õda- härdäs ja silmä’ hämmest. Kõik ni kontserdi kullõjilõ ku põlit tuaarist om vällä kujonõnu’ litsõlõ Smithsonian Folklife siga festivalil Niguliste ker gu. Kohalõ oll tulnu’ kats tuu om tennü’ mu elo rikkabast sõ’ seto naase’ tegemäh süä mõnõ’ tähtsä’ laulu’, midä mi festivalilõ Washingtoni Ees koh ja 2004. aastagal Poolah inemist, sanatooriumi puh- ja laebast. Teno Kuldatsäugalõ mega’ seto asja seto rõivih ja taha kõõ kõigilõ laulta’: „Laul ti delegatsiooni kuuhsaisuh. Gdanskih üteh tuntu eesti kaja’. Nä usu-us, õt katõlõ ma saa sagõhõhe káuvvu’ seto ehtih. Ka’ õga naase rõiva’ ja lätt läbi Setomaa“, „Tulõ, sõsar, 1989. aastagast pääle om organisti Andres Uiboga’ jne. kullõjalõ naatas laulma. Mi lauli, kõnõli, anni vastu- rõivih ja tunda’ hinnäst väiga’ ehte’ kandva’ üteh uma saa mäe pääle“, „Laula üte laulu koor esinenü’ kõigil seto Kuldatsäuk om tutvusta sõ’ pallósilõ küüsümüisilõ. uhkõna, ku säläh omma’ hindä mis- ja luumisluu. kõsõ“, „Kats sõsart kargasõ’“, laulupidodõl – leelopäivil, nu’ seto ja eesti kultuuri riigi Peräst saimi tiidä’, õt tõõsõ’ ummõld rõiva’, ja tutvusta’ 1988. aastaga 2. detsembril „Tsõõrijuuskminõ“ jne. Proo mia’ naksi’ pääle 1977. aas jaost tähtsäil sündmüisil ja puhkaja’ kahetsi’, õt nä jäti’ seto umakultuuri kõõlõ ilmalõ. oll üts märgilinõ päiv – tuust mimõ laulta’ erinevvi viise, õt tagal, ja õga-aastagatsõl välläsõitõl, näütüses 2005. tulõmalda’. Tuu ommõgi’ mino setona olõ aost pääle ma olõ õganädälit kullõjal olõs huvtavamp, kõgõ Verska kõgõ tähtsämbäl aastagal Riiah Eesti riigivi ■ Õga kõrd kõnõlõ rõivist. Ku misõ elolaad. sõlt vähäbält tunni aigu, inämp nuil, kinkõ jaost mi kiil küläpidol – jürikirmasõl. siidi raamõh toimunu’ näü ma jovva sinnä’, õt ma olõ Sükäv tenokumarus iist mõntkõrd eiski’ nädälit vei om võõras. Mi kõnõlõmi ka’ 1994. aastagast, ku naas tüse „Setu – silver lining vanatütrik, tull koori mano vidäjä Lainele, uma perrele ja debä kotoh. Muido vaest olõs kombist ja tutvustami ummi Seto talomuuseumi tegemi people“ avamisõl Riia liina- mu väigokõnõ latsõlats ja kõigilõ koorinaisilõ, kinkõga’ ki’ mõni pinnär inämbä ar’ vannu vanavanõbidõ rõivit. nõ, om Kuldatsäuk sagõhõhe valtsusõh; Eesti Kultuuri- küüsse juvva’. Kõik kullõja’ naksi’ plakstamma – vana- mul om avvu olnu’ ütehkuuh kidsut ja moro sagõhõppa ar’ Maret Vabarna: Kuldatsäuk muuseumikülästäjä ja esi päivil Pariisih, minkõ aol tütrikul olõ-õi latsõlast. Kuldatsäugah olla’. niidet. Ütel võrksal seto naa om umakultuuri hoitja, ede nejä, om andnu’ õgal aasta oll kontsert Pariisi Maa ■ Vanatütrigu jutust viil nii Valve Poolak: Ma olõ Kul sel piat olõma vähämbält üts sikandja, tutvustaja, oppaja. gal mitukümmend kontserti ilma Kultuurõ majah palló, õt üts vanaherr Root- datsäuga asutajaliigõh. Hüvvi aoviideh, õt hinnäst õgapää Tuu, õt mi kogonõ õga kesk „uma moro pääl“. (14.10.2011). sist oll nõuh säntsest häbüst juhendajidõ juhendamisõl olõ vätselt maanda’. nädäli õdagu, laulami, kõnõlõ Om olnu’ väiga’ tähtsit Miildejääv ja erilinõ oll minnu pästmä, saat eiski’ opnu’, õt kuvvamuudu höste Kuldatsäuk om mullõ nii ku mi elotähtsist aśost, tandsimi, esinemisi. 2001. aastagal 2011–2013 osalõminõ Vanõ rahha, õt ma saasi’ timä laulta’ seto laulu. Ma olõ saa tõõnõ pereh – mi káu üteh teemi vahtsit laula, ommõgi’ olli’ esinemisõ’ Belgia liinuh muise tiatri etendüseh mano sõita’. Rahha oll veidó nu’ esinemisjulgust, palló rei kuuh ka’ turismireisel, kohe mi mi eläminõ jo 30 aastakka. (Brüsselih, Antwerpenih, „Peko“ jne. ja mul hindäl pereh. Tuu sõit si’. Esinemisi om höste palló. võta uma perregi’ üteh, tähis Harinõmisõ joud om suur ja Gentih, Aalstih) Eesti kul Laine Lõvi jäi ar’. Ma olõ selges saanu’ seto tämi sünnüpäivi ja kõnõlõ tunnõh om nii tukõv ja väkev, ■ Juhus hobõsõga’. Mi lauli õdakutsõl aol ja Kõivo Anne tandso’. Ku õks tervüst om, sis mi ummist murrist ja hüvvist õt saa-ai olla’ laulmalda’, ilo Olõm’ palló üteh laulnu’, kavva kuuh kulátanu’. laul ütsindä kaŕalaulu. Lava püvvä edesi laulta’. aśost. langa iskmäldä’. Aŕa nännü’ rikket riike, lustiperäst leelotanu’. mano jalot hopõn. Nii ku Ego Kõiv: Mul om väiga’ hüä Ma umalt puult soovi mee Minnu om Kuldatsäuk Näe-es ello ilosampa, naistõtüüdä kergempä. olõs arvu saanu’, õt timälgi’ miil, õt ma olõ edeotsast pää le kõigilõ, õt laulurõõm saa mõnõh mõttõh kooltanu’. Mul Joosõ-õs kohki ollõuja’, õga paistu-us pudrumäe’. aig kodo minnä’. le olnu’ vingete seto naisi pun si-i kunagi’ otsa ja laulusõna’ olõ-õi lava- õga lauluhirmu, Usku-ui muidõ mesijuttu, kuldakeelil meelütüisi. ■ Latsõ’ tahtsõ’ üllätä’ umma dih. Kiä olõs võinu’ 30 aasta lääsi-i meelest. Õks pikält viil olõ opnu’ sõnasäädmist ja tiiä Naase’ säälgi’ kodohoitja’, imekana’ hällütäjä’. iäkät immä juubõli puhul ja ga iist arvada’, õt meil õnna laulurõõmu! palló laula pääst. Pääle tuu olõ kutsi’ meid laulma. Üllä- has laulta’ tõõsõl mandril Eevi Kunst: Ma olõ seto ja opnu’ vajadusõst tingituna ka’ Süä kisk õks kodopaika, umma kodo kullatsõhe. tüs oll pisaratõni liigutav ja juubilar laul kõik laulu’ mii- – Ameerikah. õnnõlik inemine, selle õt olõ rahvarõivit valmstamma. Uut siih lämmi leśokõnõ, aholämmä’ vadsakõsõ’. ka’ üteh. Pikä elo Setomaal Nuidõ aastagidõ joosul olõ latsõiäh saanu’ kassu’ vana Ütehkuuh olõmi kindla Lavva ümbre latsõkõsõ’, uma kallis kaasakõnõ. elänünä oll täl palló, midä kogonu’ umma süämehe hul aolitsõ seto kultuuri seeh. kamp, kinkaga’ võit minnä’ Laulul latsi hällütäme, ilol päivä veeretäme. mälehtä’. ga vahtsit sõpru, nännü’ tõi Laulõta-as ja kogonõda-as kir kirmaskihe, festivalilõ, lihtsalt Hoiam’ umma seto ello, armsat kodotalokõist. Laine Lõvi si kultuurõ ja laulnu’ palló maskilõ tuuperäst, õt kiäki’ leelotamma vai reisilõ. Pikkä Laulgõ’ õks, latsõ’, laulgõ’, noorõ’, linikpää’, kõik leelotagõ’. sil lavalaudul. Ma olõ täämbä näid kokko ai, a nuid oll ine ikä leelolõ ja Kuldatsäugalõ! Detsember 2018 Nr 12 (349) 11 Seto juuriga Kadiah Eesti Laulul

KAUKSI ÜLLE mest pääst ja arva, õt kõik ine te, söömi sõira ja legendaarsõt Ku kavva ja mäntsih kol misõ’ omma’ säsüni hüä’ ja munakuuki. Káumi kilemajah lektiiveh olõt lauljana kindlahe nä tii-i midägi’ uma tumatit korjamah, söömi või tegutsõnu’? Kõnõlõ tśuut uma seto kasu peräst – nii ku õks väigo ki tikrit ja õks võistlõmi, õt Latsiaiah sai ütele joulu juurist. kõisih küllih, kõik hoitva’ üts kiä kõgõ kavvaba joud näppu kassetilõ laula laulõt. Koolih Mu vanavanaimä Marfa tõist ja avitasõ’ – ja sis jäl’ van ijäkülmäh lätteviih hoita’. Ja mudilaskoor, lastõkoor. Tśuut Ojaots oll seto laulik. Tä käve nu hinnäst merepõhja, õt mille lättevesi – jälki’ asi, midä pei aigu oll ka’ Kadri Savva man eiski’ 1935. aastagal pää ma nii ull olõ. A sis tulõtas nii tavalitsõst. No’ káu eis’ väigokõnõ laulutiim ja umbõs ministri vastavõtul. Mu vana ki’ pereh mullõ miilde, õt kül’ tühje pudelidõga’ maal ja võta aastaga Ursel Oja man oppih imä ja vanaesä eläse’ Mere hüvtüs võit! tuud imelist vett üteh. kuulusimõ Ülenurmõ laulu mäel, koh ma olõ olnu’ suu stuudio koori sekkä. Gümnaa rõba jao uma latsõpõlvõst. Kohes om haridus- ja elo Mäntse panusõ olõt valms siumihe minneh naas pääle mu Säälsele kandilõ tavaperätselt tii parhilla’ veenü’? andma seto kultuuri püsü individuaalnõ tii, lauli kotoh käävä’ nä sagõhõhe lähebidõ Ma oppõ Balti Filmi- ja misõ jaost? üteh uma suuri unistuisiga’. haudu pääl nii sääl- ku siih Meediakoolih audiovisuaal Ma kõnõlõ kõigilõ ummi puul piiri ja tuuperäst ma tiiä sõt meediat ja peräst tei tele sõbrolõ, tüükaaslaisilõ ja vaht Midä oodat vahtsõlt aas ka’ tuupoolõ surnuaiatradit visiooni magistri. Parhilla’ silõ tutvilõ, õt nä piat uma sil tagalt? Kuvvamuudu piat sioonõ höste. Mu imä, esä ja olõ tüüh TV3h PR- ja turun mäga’ nägemä, mia om paa joulõ, nääre, talsipühhä? tädi omma’ laulnu’ seto koorih dusspetsialistina ja vastuda sapäiv! Ma võta kõik vallalit Ma olõ kõgõ suurõp joulu Hõpõhelme’. Pääle laulmisõ tuu iist, õt TV3 olõs võimali sõ rüpüga’ vasta, taha näile fänn! Mu Eesti Laulu muusi mänge esä sääl ka’ akordioni. gult palló pildih. Eesti Laulu kõnõlda’ nii palló, ku ma tiiä, gavideo om ka’ suurõh jaoh Väiko latsõna võõdõti minnu ga’ seosõh visksi’ tüükaaslasõ’ näüdädä, nii palló ku om nätä’, vannust jouluvideodõst kok gi’ lava pääle üteh. nalja, õt midä kõkkõ ma olõ- anda’ näile maitsa’ vanaimmi ko säet. Mu jaos oll tuu kõõ õi valms TV3 turundusõ nimel küdset kraami ja laulda’ hum suursündmüs – kõigi tädi Midä sa mälehtät terä tegemä – kandideere eiski’ mogun’ akordioni saatõl. de-unodõ perre’ sai’ kokko, väbält seto kultuurist ja Eesti Laululõ. Mullõ meelüs mi sei vanaimä hüvvi süüke ja laulust? mu tüü, a süämeh olõ kõõ taht Kõnõlõ’ lähebält, kuvva teimi kingtüisi vallalõ. Joulu Seto kultuuri üts teräväp nu’ muusigaga’ tegeldä’. Peräst muudu sündü śoo laul? vana kahós jovva-as kunagi’ traditsioon mu arvatõh om gümnaasiumit valõ muusiga ja Luu tegeminõ võtt aigu mi mano – tä kas helst vai saat surnuaiapühä’. Ku ma väigo „peris tüü“ vaihõl – mõtli, õt umbõs kuu, a viis ja sõna’ sai’ postiga’ kirä, a kõõ oll tä kohe kõnõ olli, sis olõ-õs tuu mul kindlusta hindäle tulõvigu ja valmis üüpääväga’. Tuu kõlas gi’ uarmõhe kinni jäänü’ vai lõ sukugi’ erilinõ traditsioon, muusiga mano saa kõõ taga kummalitsõlt, selle õt viimäti saan sõida-as läbi mua. A tä tuu paistu nii tavalinõ, a ku si tulla’, a vaest muusiga kõr kirodi üte õdaguga’ luu katõ oll uma kingikoti ar’ käknü’ ja ma tuust suurõna uma tutvilõ valt vahtsõ aamõdi opminõ sa aastaga iist – tegemist oll tuu oll suur ja põnnõv seiklus kõnõli, sis usu-us kiäki – kooli om keerulitsõp. A tahtsõ tele mu edimätse täüspikä laulu mi jaost. aol Tartoh ja viil inäp no’ tüü visiooni alal ka’ hindäst kõik ga’, minkõ päälkiri om „Suk Śool aastagal alosti joulu man Talinah. Õgal aastagal om anda’, jääki-is muusiga jaost ka’“ („Sinuga“). Ma arvssi, õt laula kullõmisõga’ novembri mõni tutva, kiä taht tuud kõk aigu ja keerudi telekarussellih säänest üteõdakust inspirat kuuh. Ma jovva-ai ar’ uuta’, õt kõ lähebält tulla’ kaema ja mi Kadiah. Lilleoru Kalevi pilt viis aastakka. Ütskõrd eiski’ iki siooni tulõ-õi inäp kunagi’. A mul olõs kõik eksami’ läbi ja võta näid kõõ palavalt vasta – vanaimä man maal, õt unis tull ja väiga’ äkitsi. Ma olli Tar jäl’ kõõ suurõ kambaga’ maalõ mul hindäl om nii põnnõv näi viisijupp üles võõdas – muusi lavalaudu pääle – teno timäle ta kasvai kõrrast, õt kunas ma toh vanõbidõkotoh ja küüsse saamõ minnä’ – vanaimä tege le tuud kõkkõ näüdädä ja sis ka köüt kokko ka’ no’! lauli erinevidõl kooliüritüisil. saasi’ klaverit mängi’, a tüü ja väikovelelt ilda õdagu, õt kas pääle kõigi hõrgutisi viil ka’ ma vii nä kerkohe ja õt nä õks Ja mullõ om kõnõld, kuis Kadri Savva, kinkõ laulustuu kuul olli’ võtnu’ kõik mu ao. ma või kõrras timä tarõh kla joulust eis’ verivorsti. ristikáuki näesi’ ja vaest õnna katõaastagatsõlt lupa-as uma dioh opõ veidó aigu laulmist Mul om nii hüä miil, õt ma sai verit mängi’. Viie joudsõ inne has ka’ pühävett tunda’ saia’! tädil tähtsäle kohtumisõlõ väiko tiimiga’ ja mi sai võtta’ tagasi tulla’ muusiga mano ja magamaminekit valmis saia’, Midä soovit Setomaa minnä’ inne, ku om selges opa osa erinevidõl lauluvõistluisil. püvvä no’ võtta’ tuust kogõ sõna’ lasõ-õs sängüh maga lugõjalõ? Kuis joudsõt muusiga nu’ „Miku oma kiisuga“ laulu. Ursel Oja, kinkõ man joudsõ musõst maksimumi – tuuman ma jäiä’ ja järgmäne hummok Ti kujota-ai ette, mäntseh mano? Tä oll ildas jäämäh, a ma olõ laulda’ aastaga – inne, ku Tali inspiriiri’ kõiki inemisi, kiä’ lõpõdigi’ luu. imelitsõh kotusõh ti elät. Õga Ma usu, õt tuu oll teno per vat väiga’ kangõ olnu’ – kõiki nahe lätsi elämä. Höste palló omma’ jäänü’ õgapääväelo Viie ja sõnnu autor olõ kül’ kõrd, ku Talinast vanaimä rele – mälehtä latsõiäst, õt eri salmõ õks vaia mõista’. Tuud avidi’ minnu ka’ õgasugumat rutiini ja unõhtanu’ tulõvigu ma’, a luu man oll abis viil kats le-vanaesäle küllä sõida, olõ nevidõl perekondlikõl üritüi laulu esiti ka’ joulu aol king sõ’ vana’ karaokekasseti’! Ja murridõ pääle mõtõldõh uma miist – Kristjan Ruus ja Char nii ku tävveste tõõnõ inemi sil oll kõõ esäl akordion üteh. tüse kättesaamisõs ja tuu tii imä-esä, kinkõlt ma sai muusi tõõmõli tahtmisõ’. lie Cavonius. Kristjan tekk nõ. Luudus, lättevesi, inemisõ’, Laulminõ köüt seltskunna – kunnaga’ nakas ka’ minu Eesti galisõ kuulmisõ, teno minkõlõ śoost luust luu – arranžeere olustik – tuud saa-ai seletä’. kõik lauli’ üteh, mitmõpääle Laulu muusigavideo, mia uma ma sai palló eis’ klaveri abiga’ Kas sa káut ka’ Seto ja produtseere instrumentaa Ma olõ õks maalats – mu jaost oll laulikit ja nii sai’ kõik laul kõrda kõnõlõski’ tuust, ku suur selges oppi’ ja kipõstõ edesi Kunigriigih, Seto Folgil, li. Mikse ja masterd mi hüä om nii tśuuda minnä’ turupää ta’. Mul olli’ kõik laulu’ jo pää jago oll mu latsõpõlvõh muu arõnõda’, Leelopääväl? sõbõr Ruutsist, Charlie. Tuu le marju ostma vai tiidminõ, hä jäänü’. Tuu oll ka’ mu jaos sigal ja ku rassõ oll tuu man Elo osah: kahtlõmalda’ Ku mi uma perrega’ viil kõik paistus śoo aoni nii eba õt ma saa-ai kurki mariniiri’, nii normaalnõ – õt kõik peo’ „kipõ täüskasunu elo man“ pereh. Ku ma tunnõ hinnäst Meremäel elli, sis kävemi nii reaalnõ – ma võta osa konkur selle õt ma saa-ai joosta’ aida ommaki’ täüs muusikat! A tagasi jouda’. Talinah väsününä ja õnnõtu Leelopääväl ku ka’ Kunigriigi sil luuga’, mia kõnõlõski’ mu ja võtta’ säält kipõlt mustasi suurõbas saiõh jälki’ sai arvu, na, sis helstä kõõ vanaimä pääväl, a no’, ku ma olõ talin tiikunnast siiä’ – luutmisõst, tigalehti, kurslakku ja tilli. Õt õt kuuh laulmist kohtat eri Kiä’ omma’ olnu’ tähtsä’ le-vanaesäle ja kõik murrõ’ lanõ, sis juhtu Setomaalõ ao mitte allaandmisõst, inspirat sinnu herätä-äi puiõ kohhin nevvil üritüisil harva, ja imeh oppaja’? paistusõ’ väiga’ tsillókõsõ. Nä puudusõl väiga’ harvakutti – siooni löüdmisõst, hindäüle ja tsirgulaul, a kiirustav liik ti, kuvvamuudu kiäki’ nuid Muusiga osah: Anu Tubli – tulõtasõ’ vahtsõst miilde, mia ku höste lätt, sis kuuh kõrra tämisõst ja hindä süämehelü lus. No’ om mi tsihis võtta’ śoo põhilisi seltskunnalaula tiiä- kiä põhikoolih uskõ mino sis om eloh kõgõ tähtsäp. Mõnõl ja sis ka’ võta vanaesä-vana kullõmisõst. Vaest löüd kasvai lämmüs, hüvtüs ja murridõ äi. Tuuperäst om väiga’ vinge, se inäbä ku kiäki’ tõõnõ, ja tä kõrral ma saa pääliinah vasta imä man olõmisõst maksimu üts ineminõ teno śoolõ luulõ vaba olõk ja edesi anda’ ka’ ku kiäki’ mõist kitarri mängi’ ja luut kõõ, õt ma jovva suuri näppa, õt usalda kõiki püm mi. Küdsämi piirakit ja kotlet hindä unistusõ vahtsõlt üles. liinainemisilõ.

imeh, õt lahtidsõ pää ja käs kah ar’tundmisrõõmu Obinit misõst ja tuu piat õnnõhtum ko’ kupa’ sõlõ kaarõalostus „Sõlekiri“ siga miis läts mõistjidõ mano sa kaupmehe Kalju ilosist seto ma. Ku peeńokõnõ raat puru joonõ ja veere vaihõl) asõmõl hõpõsepätüüd opma. rõivih-ehtih peretütrist. lätt, tulõ otsast pääle naada’. kirotõt tsuhnaperätselt mum- Nüüd jo pia 12 aastakka seto Raamatuh saa lukõ’ sõlõ Olõ-i sis ka imest panda’, õt mukõsõ’ (lk 33); sõlõ pää asõ saiõ kaasi ehtit ja sõlgi tennü meistri ga köüdet kombist ja aoluust, sõlõ’ omma’ kalli’ – tuu om mõl om kirotõt sõlõ tipp ja sõlõ om hinnat üle Eesti ja timält vanõmbast hõpõkraamist ni kallis käsitüü, koh hind olõ tele asõmõl kinnitüsnõgõl. ehtidõ tellmist tulõ uuta’ pia ehtekõrrost, sõlgi korjami nõs pääle sõlõ suurusõ ja hõpõ Raamadu lõpuh om nime vaihõlõ paar aastakka. Evaril om sõlõ sõst autori puult ni nuidõ hindä hinna viil ka hõpõsepä kiräst puudu üts Hõrna Aare sepänä uma käekiri, omma’ ka ehtidõ „eloluust“, hõpõsepä tüüaost/tunnihinnast, valms 2014. aastal ilmunu kirotus, NASSARI ELVI uma’ sõlõkirä’. Hüä miil om tüü mano jõudmisõst ja mui tamisviisist (tehnikast) ni kirä midä om lk 13 nimmät. Ńoo’ tuust, õt umal juubõliaastal dogi ka sõlõkirju tähendüsest. keerkusõst. Nii või sõlõ hind väiko’ via’ õi kahanda’ raama om meistril saanu kaasi vaihõ Ku seto ehtist om põhálikult tulla’ 1300–2000 eurot. du sisulist hinda ja śoo om hüä Minevä kuu oll´ höörik sünnü lõ ka uma raamat, minkõ pääl kirotanu umah doktoritüüh Ka vanal aol oll´ kullas lugõminõ õgalõ setolõ, tõisilõ päiv setoverd hõpõsepäl, kiri omgi „Sõlekiri“. ja mitmih tiidüskirotustõh sepätüü kallis. Om tiidä’, õt kah. kunstnigul ni lauljal Riitsaa Autorina om Evar raamadu seto rahvakultuuri uurja Piho 1910. aastal masś sõlg 50–200 Seto sõlõ’ ja muu hõpõkraam rõ Evaril. Timä om tuntu ka ku kokkosäädjäst mano kutsnu Mare (kinkõ kirotustõlõ tugõ tsaariruublit, vaesõmba’ tüt om väärt hankmist, hoitmist ja sootska ni oll´ soomõugri kul uma naase Ülle, kinkõ puult ka Evar), sis śoo raamadu sisu rigu’ pidi’ kirmaskilõ mine perändämist. Śoo raamadu läbi tuuripääliina liinapää. Talinah kasunu Setomaal, timäl omma’ om ka meistri elo tutvustus. tege kimmäst sõlõvalmstami kist sõlgõ sugulasilt lainama lugõnu’ seto’ naka-i kimmähe kunstioppaja haridusõ saanu tuntu’ ja avvustõt esivanõm Raamat om ilosa vällänägemi sõ tüüvõttidõ põhálik tutvus vai võõrilt lainatõh uma tüüga Hiinast tellit odavist kopkist miist kisk´ süä kodokanti taga ba’: esä puult vanaesä Riitsaa sõ (kujundanu Rõõmusõ Jaan) taminõ. Või üldä’, õt meistri massma. ja nöpsest keedi otsa aet ehtit si ni 15 viimäst aastat omgi rõ Gavriil oll´ kõva laulumiis, ja hüä seto keelega (toimõnda om kutsnu meid umma tüütar Ku raamadu muu jutt ostma ja kaala säädmä. timä toimõndanu Obinitsah. loohvkidõ laulusõnnoga oll´ nu Palmi Silvi). rõ osa saama sõlõluumisõst, om kirotõt eesti keeleh, sis Seto naase ehte’ omma’ Üteh naase Üllega vidä tä iist tuntu imäimä Kasagu Emmi, Hüä miil om tuust, õt palló mia om suur kunst. sõlõluumisõ ja sõlõkirju osa hõpõehte’. Meistritüü om õks kunstikeskust Halás Kunn, koh imä Raili om olnu kimmäs om nätä’ seeni viil trükmäl Meistri jaga hüvvi ja põhá seto keeleh. Hüä lugõminõ! A meistritüü – kas vai tuu jaost pääle muu kunsti-käsitüü saa käsitüütegijä ja -oppaja. dä pilte, kuigi mõnõ’ päävä likkõ oppuisi. Saami tiidä’, õt nätä’ om, õt kõiki sõnno olõ-i mito aastat rahha koŕada’, ka meistrilt ehtit telli’. Kõik tuu om mõotanu timä pildi’ (pildistäjä’ Roobi Alek õnnõ tsimarukõnõ om aigu sutõt seto keeleh seletä’. Nii nigu vanast rahho ja ruubli Evar om sündünü ja üles hinge ja ilomiilt ni olõki-s sander ja Sarapi Carl) pakva’ hõpõraadi ja sõlõ kokkosulata omgi sõlõ kuppa (suurõ’ ja väi tükke koŕati. 12 Detsember 2018 Nr 12 (349)

Kultuurielost ütidseh Setomaa valla sündmüse’ Setomaa vallah ■ 24.12 kell 17 Joulupühhi jumalateenstüs. Verska kerk. ■ 8.01 kell 20 Folklooriõtak. Tandsorühm Poloda Piigad. ■ 25.12 kell 20 Folklooriõtak. Tandsorühm Hõbehall. Ingmar Päid. Verska sanatooriumi Lahe kohvik. Ansambli AARE. Verska sanatooriumi Lahe kohvik. 9.01 kell 17.30 Setomaa valla male- ja kabeturniir. II etapp. VABARNA JANE vanõmba’, MTÜ’ ja seltsingu’ ■ 27.12 kell 13 Verska piirkunna vanõbaiälisi joulupido. Verska kultuurikeskus. Verska Kultuurikeskusõ kunstilinõ jt tegüsa’ inemise’. Setomaa ■ Verska kultuurikeskus. 11.01 kell 21 Tandsoõtak. Ansambli AARE. juht juhataja ülesannõtõh valla spordisündmuisi vidä ■ iist valla sporditüütäjä Zaitse ■ 28.12 kell 19 Aastalõpupido. Obinitsa küläkeskus. Verska sanatooriumi Lahe kohvik. vi Rein. Rahvarohkõ’ omma’ ■ 28.12 kell 20 Aastalõpupido. Miktämäe teenindüspunkti ■ 12.01 kell 16 Setomaa valla vana-vahtsõaasta pido. Setomaa valla kultuurisünd olnu’ ka śoo aastak Treski saal. Verska kultuurikeskus. muisi ja ringitüü eelarvõ’ Küüni ja Verska sanatooriumi ■ 28.12 kell 21 Tandsoõtak. Ansambli Perfekt. ■ 15.01 kell 20 Folklooriõtak. Tandsorühm Hõbehall. koondusõ’ vahtsõst aastagast sündmusõ’. Verska sanatooriumi Lahe kohvik. Ansambli Ojar ja Einar. Verska sanatooriumi Lahe kohvik. Verska Kultuurikeskusõ ala. Setomaal oll´ kultuurisünd ■ 1.01 kell 1.00 Aastavahetusõpido. Nedsäjä Külä Bänd. ■ 15.01 Fotograaf Mihkel Timmo töie näütüse Kuis ja midä olõsi’ vaia tetä’, muisi kalendri perrä 2018. aas Verska kultuurikeskus. „Pildid klaasidelt“ avaminõ. Seto Tsäimaja. õt kultuurielo üle Setomaa tagal 243, keskmiselt 20 sünd ■ 1.01 Vahtsõaastapido. „Mehed ei nuta“. ■ 18.01 kell 21 Tandsoõtak. Oravapoiste orkestri. kaetu saasi’, sündmusõ’ õks must õgal kuul. Nõtked ja Karvased. Ansambli Säde. Verska sanatooriumi Lahe kohvik. püüsüma jääsi’ ja kultuuritüü Setomaal om kultuurielo ■ 4.01 kell 21 Tandsoõtak. Ojar ja Einar. ■ 22.01 kell 20 Folklooriõtak. Karmoškaansambli Karmona. vedosniku’ õgah nulgah olõ hoitminõ veiga tähtsä. Seto Verska sanatooriumi Lahe kohvik. Ansambli AARE. Verska sanatooriumi Lahe kohvik. mah olõsi’? Śood om aastaga laulu, tandsu, pillimängo ja ■ 5.01 kell 12.30 Talsipido Saatserinna nulgah. ■ 25.01 kell 21 Tandsoõtak. Ingmar Päid. joosul arotõt nii valla tasandil keele edesikandminõ om kim Toomemäe talo kodorestoran Saaboldah. Verska sanatooriumi Lahe kohvik. ku ka laembalt kultuuritegijit mähe köüdet mi kultuurisünd ■ 5.01 kell 16 Talsipühä Luhamaa nulgah. Luhamaa külätarõ. ■ 26.01 kell 18.30 Kohtuminõ selgeltnägijidõga’ saatõst kaasatõh. Ütidseh Setomaa mustõ mano, mi hoia alalõ 7.01 kell 17 Talsipido Obinitsah. Obinitsa seldsimaja. “Eesti selgeltnägijate tuleproov”. Verska kultuurikeskus. vallah om otsustõt kultuurielo nii umma seto kultuuri. Tuu ■ ■ 8.01 kell 10 Talsipühä kontsert Meremäel. ■ 29.01 kell 20 Folklooriõtak. Leelokoor Kuldatsäuk. koordiniirminõ tuvva’ Verska peräst tulõva’ Setomaalõ ka Meremäe innine vallamaja. Oravapoiste orkestri. Verska sanatooriumi Lahe kohvik. Kultuurikeskusõ ala. Tuu turisti’, külälisõ’ ja umadsõ’. tähendäs Setomaa kultuuri Pall´o käudas suvidsõl aol, ku kalendri kokkopandmist, Setomaal omma’ suursündmu sündmuisi ja ringitüü koordi sõ’ ja kerigopühä’, a tuldas ka niirmist ja üleseto sündmuisi vähämbidõ pidosidõ aigu. Sünnüpäävä’ jaanuarih kõrraldamist. 2018. aastaga rahvarohkõm Lisast Verska Kultuurikesku ba’ sündmusõ’ olli’ Seto Folk Leima Aarne – 57 Pressi Hilju – 78 Eksini Silvi – 77 Silvia Kina 85 sõlõ om kultuurielo kõrralda „Peo peal“ lauluväläkul, Seto 1. jaanuar 13. jaanuar 29. jaanuar Nikolai Kuusing 84 misõl suurõst abist ka Setomaa tandsopido Seto talumuuse sootska, Seto Kongressi Hõpõhelme’ ja Meremäe Helmekaala’ leelonaane valla teenindüspunktõ tüütä umih, Treski jaanituli, Ostrova Pavel Kina 84 Vanõmbidõ Kogo liigõh mehe’ leelonaane Helvi Tirp 83 jä’ Mõttusõ Raili Miktämäel, festival, Taarka Perimüstiatri Talalajeva Liia – 76 83 Paloki Helle Meremäel ja Obi etendüs „Vanahunt“ Treski Lõivu Ene – 55 Reinsaare Maie – 58 29. jaanuar Elmar Palok nitsah, Einla Keiu Luhamaal. Küünih ja kuningriigipäiv 1. jaanuar 14. jaanuar Petsere 2. Keskkooli innine Olga Tammiste 83 Kohalikkõ kultuurisündmui Lüübnitsah ja Seto Külävüü Valve Kuuste 83 si kõrraldasõ’ Setomaal viil kostipäiv. lehelugõja Petsereh Sõsarõ leelonaane direktor ja oppaja raamadukogo’, kooli’, latsi Vahtsõ aastaga sündmusõ’ Maria Enno 82 aia’, nuurikeskusõ’, Verska lövvät valla kultuurikalend Külviku Helen – 44 Kriguli Meelis – 50 Laanetu Nikolai – 73 Alli Vagase 81 muusigakuul, muuseumi’, Obi rist. Sündmustõst pallõ tiidä’ 2. jaanuar 15. jaanuar 29. jaanuar Valentina Dõrlova 81 nitsa küläkeskus, Lüübnitsa anda’ meiliaadressil kultuuri Mokornulga koori keraamik luudustiidläne Galina Kütisaar 80 leelonaane, rahvamaja, iäkidõ seltsi’, külä [email protected]. Eve Ämarik 80 Seto Instituudi kirotaja Kapteni Maime – 72 Linnamäe Lauri – 38 16. jaanuar 30. jaanuar Laine Kõrgemäe 80 Puulpühä, 29. detsembril kell 12 Setomaa vallah Kitsõ küläh Kooseri Kärt – 32 Leiko leelotaja aokiränik Õie Metsoja 80 Meremäe Seltsimaja vallalõtegemine. 2. jaanuar Zinaida Kütt 80 Kell 13 Meremäe teenindüspunkti saalih Tsibihärbläse’, Meremäe- Enno Maria – 82 Võsu Veera – 69 Tiiu Lembra 79 seto koori Hõpõhelme’ ja Meremäe mehe’ 15. sünnüpäävä pido. Obinitsa naiskoori 17. jaanuar 31. jaanuar Raja Jäeger 79 ja Pääväpüürdjä laulja, Leiko leelotaja kunstnik Milvi Kvetkovski 79 Taarka Perimüstiatri Juta Toobre 79 näütlejä Kodase Tatjana – 55 Verevmäe Väino – 60 20. jaanuar 31. jaanuar Laine Tagarand 79 Tillo Piret – 52 Ilolanga leelonaane lehelugõja Petsereh Endel Kapten 79 4. jaanuar Hilju Press 78 Siidisõsarõ leelonaane Reinsaare Liina – 33 Lennuki Ülle – 57 Aide Meitus 78 20. jaanuar 31. jaanuar Enno Kojus 78 Kruusamäe Meelike – 35 Siidisõsarõ leelotaja Sorrõseto leelonaane Enno Piksööt 77 5. jaanuar Aleks Kõiv 77 Verska Naase’ leelotaja Pelisaare Vello – 59 Sassi Anneli – 48 24. jaanuar 31. jaanuar Juta Anier 77 Ogarjova Tatjana – 79 pillimiis Ilolanga leelonaane Paul Kõllamägi 77 8. jaanuar Jevgenia Saltun 77 Seto erämuusiumi Mürkheina Leo Aleksei – 74 Liia Talalajeva 76 pernaane Radajal 25. jaanuar Setomaa Ene Suleva 75 Hõpõhõimu pillimiis Vallavalitsus Vitali Protsak 75 Blumi Urve – 57 õnnitlõs: Zinaida Kõomägi 74 8. jaanuar Kasendi Maria – 70 Vassili Jallai 74 Meremäe-Obinitsa 25. jaanuar Evgenia Kvasova 89 naiskoori laulja Ilolanga leelonaane Aleksandra Juhkam 89 Galina Ladvik 72 Juliana Lillmaa 88 Minna Hainsoo 72 Hainsoo Minna – 72 Hirmo Inge – 60 Olga Toomik 88 Maime Kapten 72 12. jaanuar 27. jaanuar Johannes Kirsi 87 Liidia Leoste 72 Helmise leelonaane, Saatse Pansionaadi Aleksandra Tollimägi 86 Aino Lillik 72 sõnolinõ juhataja Anna Toonekurg 86 Feliks Keldrimägi 71 Taimi Varinurm 70 Luigase Inara – 60 Kimmo Helme – 79 Ksenja Kadastik 86 13. jaanuar 28. jaanuar Alla Saare 86 Viktor Dreskov 70 sootska, poliitik Ilolisõ leelonaane Aleksandra Sõdur 85 Sulev Ivaste 70

Tervitämi till´okõisi Setomaa loodusõ teemalinõ fotokonkurss seto koolinoorilõ vallakodanikkõ!

Tingimusõ’: • pilt piat olõma eis’ tettü Keiti Uljak • pilt piat olõma tettü Setomaal Rasmus Kraam • pilti või tetä’ õgasagamadsõ aparaadiga, ka telefon kõlbas Loore Päid • pilt tohi-i olla’ udsunõ Polina Protsak Seto laulupargikõnõ Kuldatsäuk pidi umma juubõli- • tarõ’ võiva’ jäiä’ pildi pääle, a keskpunktih piat olõma loodus hõngulist 30. tegevusaasta pito 2. detsembril Verskah. Omma’ ka avvuhinna’. Hinnatas kolmõh grupih: 1.-4. klass, 5.-9. klass, 10.-12. klass. Meil om kistomalda hüä miil, õt kohalõ oll´ tulnu terveh Kõgõ inämb hinnatas hüvvi mõttit ni originaalsust. Saata’ tohi-i üle katõ pildi. Leinämi saalitäüs, üle saa inemise, setorõivil umatsit üle ilma. Pilte saatminõ ni küsümüste küsümine aadressil: [email protected]. Süämest teno ilosidõ sõnno, laula ja meelehüä iist! Mano lisada’ uma nimi, klass ni külä vai nulk, koh pilt om tettü. ✝ Evgeny Kuzmin Saamõ’ kokko jal’ vaest 5 aasta peräst Verskah! TÄHTAIG OM 1. APRILL. ✝ Ilmar Orgoja Kuldatsäuk Kõrraldaja: nuursootska Grünbergi Maria ✝ Aleksei Laanemets