Järvelilli Rein: Timmo Margus: Lillmaa Hella: „Verska vahtsõnõ „Obinitsa külmäkeskus, „Otsusti, õt lää lõpu- satam ja laivaliiklus mis sai minevaasta aktusõlõ seto rõivih. näütäs, õt Setomaa valmis, om valmis Kooli aoluuh olõ-s kiäki edenes ka majandusõ võtma vasta kaupa śool erialal rahvarõivih mõttõh.“ külmätämises.“ lõpupidol olnu.“ lk 2 lk 2 lk 3

Hind 1 euro Juuli 2020, nr 7 (368) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht

Petserimaa Vabadussõa monument Verskah

„Las śoo mälestüssammas tulõtas meele miilde vabadusõ ni esiolõmisõ kallist hinda,“ ütel´ ülembsootska Järvelilli Rein uma kõnnõh samba avamisõl. Riitsaarõ Evari pilt

Juuli om kuum! Suvinõ näpotüülaagri Setomaal

KAUKSI ÜLLE KUDRE DORIS väigokõist viil hindäle. Suur kõlgi’ tegemisõ huugu maa- üteh taloh piat olõma, ja hüä- laagri kõrraldusmiiskunna liigõh huvi oll miihi hammõ umblõ- ha. Kodo võõdõti üteh lõpõtõt miil om ka’ tuust, õt kõik läts misõ vasta, midä opas Liivago proomitüü’ ja ka’ alostõt tüü’, kõrda! Õgas hainakuu ilmakraadi Galina. minkõ man vaia kümnit tun- Nii kuis üldäs, sis üts kolmõst perrä nii kuum olõki-i, a Juulikuu tõõsõl nädälil, 8.–10. Kiäki’ laagrilisist olõ-õs inne nõ olla’ ja tetä’. Hüä oll nätä’ aśast, midä võit ilmlõpmalda’ kultuuri- ja vaimukraadi päält juulil oll Saatse küle all Litvi- päävüüd õga kirävüüd tennü’, muiälisi, 20-aastagatsi nuuri kaia’, om tüüd tekev ineminõ. om nigu sannalõõnah! Külälis- na küläh Kriisa taloh II seto tuuperäst oll näide opminõ naisi seto näpotüüd tegemäh. Toolõ sai ma kõrvaltkaejana tõ, meil jo om kokko lepit, õt näpotüülaagri. keerolinõ, a huvtav. Edimätsel Muidogi’ oll laagrih laulu kintüst. Langaiskminõ, haina- meil käu-i turisti’, a külälisõ’, Laagri pääkõrraldaja Ingrit pääväl oll sagõhõhe nätä’ vöie ja pillimängu, k´auti sannah ja vaiba sisse häiermidõ ja kõrsi vastavõtmisõga aamõtih olõ- Ülembsootska ja valla­ kostit 15 laagrilist ja 10 laagri- harotamist, a tuu võta-as kin- maati aidah. Kõik oll nii, kuis säädminõ, kirävüüh värmilit- va’ inemisõ’ saava’ täütsä vat- vanõmb Tsirguga Uusvada kõrraldajat hindä vahtsõlt kõr- si langu vaelduminõ om kipõn ti. Mi piat Setomaaga asõnda- tsässonah. Kauksi Ülle pilt da tett vanavanõbidõ taloh. aigu tuust, õt näpotüüd teteh ma inemisilõ ar’ jäänü’ linda- Kriisa tallo olli’ laagri jaos üles unõhtat ao ja mõtõh lätt hulk- misõ’ Hispaaniahõ, Taimaalõ vastavõtt ja Tsirk sõit´ Uusvada säet katõ’ peele’, ummõlus- ma. Täks ma eis’ olõ säntseh ja Egiptimaalõ. Esiki’ lätläse’ kirmassõhe, koh ülembsootska massina’ ja hulga materjali iäh, koh seto näpotüü väiga’ ja leeduka’ käuva’, üle hulga Järvelilli Rein tä Uusvada tsäs- õgasagamatsi vöie, pailu, vai- köüdä-äi, a kaieh, kuis tõõsõ’ ao astõ’ suumlasõki’ sisse! Ja sonahe vei. Kirmassih võtt iist pu ja iloasju tegemisõ jaos. käpelt tegevä’ ja hindä tege- imestäse’ kavvõlitsõmba’ ja jo järgmäne lauljidõ põlvkond, Seto näpotüü om aost aigu misist suurt hüvvämiilt tund- naabrivalla inemisõki’, õt ku avvuväärne põlvkond kaes ilo- edesi lännü’ mõistminõ, tuu- va’, tull hindälgi’ himo pääle illos om mi maakõnõ. tamist jo veerest. A vahtsõ’ peräst olliki’ laagrih päämätse’ eis’ ka’ määnegi’ asi tsäpendä’. Obinitsa linnaś 12. juulil tśurrõ mõõduvõtmisõ’ haina- oppaja’ Verska näpotüüseldsi Olõs uhkõ, ku teesi seto rõi- soomõ-ugri kultuuripääliina maal, vahtsõ’ pitsipakja’, hul- Kirävüü tiidjä’ naase’. Kirävüü vidõ mano midägi’ ummi käs- sümbol vahtsõnõ Tsirk paa- ga huvilisi, illos valgus. Suvi naase’ olli’ kolmõ päävä joosul siga’! Tuujaos om vaia mitmõh ris nädäläs – seeni ku Baškii- piitrepäävä ümbre om illos! hüä’ ja kannahtligu’ oppaja’. näpotüülaagrih k´avvu’. ri maridõ mano Miškani vai Verskah tetti vallalõ Ree- Päämätse’ näpotüü’ olli’ Hüä om tuu, õt seto näpotüü Kahruküllä lindas. Obinitsa gi maja, satam ja Vabadussõa päävüü palmtsõminõ, kirä- tegemist toetõdas. Laagri kõr- lipuväläkul peeti kõnnõ’, Oli- monument! Joudu vallava- vüü kudaminõ ja miihi ham- raldamisõlõ avidi’ üteh Eesti ver Loode and´ tä 2015. aastal nõmbalõ peräst mitmit aas- mõ umblõminõ. Õgal pääväl Kultuurkapitali Võromaa eks- liinapää aamõtih olnu soots- tit projekte kulgõmisõ peräst sai ka’ närdsu- ja hainavaipa pertgrupp, Rahvakultuuri kes- ka Riitsaarõ Evarilõ üle. Gale- rahmõldamist noidõ avamistõ kuta’, seto pilla pilota’, väl- kus ja Setomaa valla kultuuri- riih peeti väigõkõnõ liinapää kõrraldamisõl! läumblõmist tetä’ ja midägi’ Käsitüülaagrih Kriisa taloh. Kala Ingriti kogo pilt komisjon. 2 Juuli 2020 Nr 7 (368)

Hüä seto rahvas! Haletava’ taloaia’ Setomaal sünnüs asju ni tegemiisi, mia’ tegevä’ meele- le hüvvä. Mi rahva tegemise’ näütäse’, õt meil om kok- MARIENHAGENI MERILY nit maaha panda’. kohoitmist ni tahtmist hoita’ umma. Setomaa Muusiumidõ direktor Erinevvi sortõ, liigirikkusõ alalhoitminõ avitas hoita’ luu- Taha tennädä’ Seto Instituuti, Raudoja Ahtot ni Tar- duslikku tasakaalu aiah. Tuust to Ülikooli arheoloogõ, kiä’ tei’ talgo kõrrah kõrda mitu Jovvulinõ kassui luudus näü- kõnõldi ka’ 4. juunil Verska Setomaa lätet, puhasti’ võsso ni lasi’ puhta vii juuskma. täs jo hilläkeiste sügüsepoo- talomuusiumih Mari Kaiseli Lättevesi om õks kõõ olnu’ setodõ jaost pühä vesi, min- lõ märke. Ubina’ läävä’ suu- (Eestimaa Looduse Fond) iist- kal vägi seeh. Uma elokotusõ sai tetä’ õks sinnä’, koh rõbast, maŕapuhmõ omma’ vidämisõl olnu’ luudussõbra- oll´ lättekotus, puhtast viist nakas elo. Nii piat kitmä jäänü’ ütsigu’ „tsirgumaja’“, ligu kodoaia teemalitsõh aro- aia­vili kasus joudsalt. Aid om tamisõtsõõrih. Pall´o erinevvä ka Nedsäjä külä rahvast, kes ehiti’ hinde küläle vaht- täüs mahedat väke. Vägi, mia rikastas. Luuduskaitsõ puult sõ kao. Õks ütehkuuh nigu Nedsäjä rahvalõ kombõst. om erinevvil aigul elolitsõlt kaiõh olõs mõistlik jättä’ vai A taa vii jutt saa-i viil otsa, vesi om Setomaa jaost elo- tähtsä. Tämbägi’ vaest, selle tekitä’ elokotus tsirgalõ, putu- lisõlt nii tähtsä olnu’, õt kõik viiga’ köüdet tegemi- õt sa olõt uma aia peremiis. Sa kilõ, härmävidäjilõ, vihma­ sõ’ näütäse’ elo edenemist Setomaal. Verska vahtsõ- tiiät, midä külbä’. Su tegemisõ’ vaglolõ jt. Üts meetod võisi’ nõ satam ja laivaliiklus näütäs, õt Setomaa edenes ka muutva’ keskkunda. Aid om ku olla’ vikahtiga’ niitminõ. Huvi- majandusõ mõttõh. perimüs ja traditsioon – aoh lisi, kiä’ talomuusiumihe niit- tõistsagamatsõs mineminõ, mistarkuisi saama tulli’, oll Uma rahva üle uhkusõ tundminõ om hindetiidmi- kassui ja arenev ja joudu and- umbõs nellikümmend. Mõni- se jaost veiga tähtsä. Seto rahvas om tsill´okõnõ soo- va. Aida kujondas tegijä, samah gi’ läts kodo vahtsõ vikahti, mõ-ugri rahvas, a kuuh ummi hõimurahvidõga olõ- ka’ luudus, moevuul, majan- mõistmisõ vai huviga’. Eesti- mi suur rahvas Varjaagi merest Uuralitõni vällä. Tuud duslik ja poliitilinõ olukõrd. maa Luudusõ Fond kõrraldas om meele miilde tulõtama tulnu soomõ-ugri kultuu- Olõs huvtav kõrras saistahut- jo aastit niitmistalossit, min- ripääliinu sümbol Tsirk. Tsirk jõudsõ piitrepäävä 2015. ta’ ja mõtõlda’, mia om aid. kõst saat lukõ’ näide kodolehe aastaga kultuuripääliina Obinitsa ni om kats nädä- Mäntse’ piasi’ ja võisi’ olla’ mi päält. aia’ ja mäntse’ nä inne omma’ Aid kõnõlõs inemisist, kiä’ lit Setomaad pite käümäh. Tsirk taht viil jõuda’ Saat- olnu’? Ku pall´o om näile vaia omma’ tä loonu’. Aiast võit sõrina päätnitsapääväle ni timahavatsõhõ kuning- huult, õt jääsi’ alalõ luuduslik löüdä’ lillipuhmõ, viläpuid ja riigiküllä Kolossovva Jumalamäele. Siist lätt tä edesi tasakaal? Midä tähendäs aian- Marienhageni Merily Verska talomuusiumi aiamaal toimõ­ maŕapuhmõ, a ka’ mõnõ’ klaa- timahavatsõhõ kultuuripääliina Miškinohe Baškiiriah, dus/aid muusiumih? tamah. Setomaa Muusiumidõ kogo pilt sidsõ’, metallist vai kummist õt säält tulla’ tagasi vahtsõ aastaga kultuuripääliina Aid või tähendä’ lihavat ja saarõ’. Aid om täüs inemisõ Abja-Paluojalõ. viläkat, mia samah om piiritlet raamadu „Eesti aia ajalugu“ bi“ ja „Vanaimä herneh“. Külli jälgi, nii nuidõ, kiä’ sääl omma’ Taha viil ar’ märki’ kattõ tegemist Setomaal ni tegijät ja kõrraperäne. Ka’ luudusõh autoriga’, kinkõlt mi sai kurgi- Annamaa Eesti Taimekasva- inne toimõtanu’, ku ka’ parhil- om uma kõrraperä olõmah. siimnit, mäntse’ mõnõ aastaga tusõ Instituudist saat meele ladsõ ao ummi. Mi muusium kittä’! Nuu’ omma’ Verska muuseumi näütüs „Latsõ- Aid om ku eloh aoluumälestis. iist Setomaal välitöie aigu olli’ siimnit, minkõst mi talomuu- om huvtõt setokõisi ja Petse- põlv Setomaal“ ni Kriisa talo käsitüülaagri. Nuu’ ette- Vana’ vai maahajätet taloaia’ kogot. Kurgiloomakõsõ’, sordi- siumi aiamaal ku ka’ põllumaal remaa eestläisi aidust, aidvil- võtmisõ’ vei’ meid õkvalt mi hinde juuri mano tagasi. kõnõlõsõ’ luu sääl elänü’ ine- nimega’ „Muromi“, kasusõ’ no’ omma’ kasunu’ ilosa’ taimõ- just ja põlluviljust kirotõt jut- Vannu aigu piat mäletämä ja vanast tiidmisõst om pal- misist ja näide harinõmisist, Verska talomuusiumi aiamaal. kõsõ’. Näide siäh om kartoh- tast: Midä aiah tetti? Mäntse’ l´o oppi’. Tennä näütüsega pall´o vaiva nännü Marienha- midä nä tei’ ja mäntse’ võima- Tuu vana Setomaal kasvatõt kasort „Väikene verrev“, kiuli- olli’ aia’? Midä külbeti? Kuis geni Merilyt ni kujundaja Urmi Evelini ja käsitüülaag- lusõ’ näil olli’. kurgisort om magusa, ohko- na „Kokett“ ja „Saldo“, nakõr jouti aiaviläsiimnidõ, puiõ ja ri iistvidäjat Kala Ingritit. Seto rahva kultuuriluust om Śoo aastaga keväjä mi kõsõ ja ille koorõga. Talomuu- „Eesti naeris“, põrknas „Jõge- puhmõni? võti Setomaa Muusiumidõh siumi aiah võit trehvädä’ tõisi- va Nantes“ ja uba „Suhkru-­ Kaemi aida! midä oppi’ ni om midä mälehtädä’. ühendüst Anneli Banneri, ­Eesti gi’ vanõbit Lõunõ-Eestih kas- murd“. Järgmätsel aastagal mi Jäämi uutma aia- ja aiandus- Edenemist ni saldmist meele! Vabaõhumuusiumi tiidläse ja vatõt sortõ, nt põldupa „Hel- saa jo eis’ võõdõt ja hoiõt siim- teemalisi jutta.

JÄRVELILLI REIN, ülembsootska Obinitsa külmä- keskus uut kaupa

TIMMO MARGUS om tuu võimalus olõmah. Ütskõik määne tuu kaup om, tuu kaalutas, märgitäs eräle Obinitsa külmäkeskus, mis sai är’, pandas külmä. Ku vaia, sis minevaasta valmis, om valmis saa kauba kätte. võtma vasta kaupa külmätä- Hoiustamisõs või pak- mises. Minevaasta võti’ külmä’ ku’ näütes taimi, marju, sii- häitsemise aigu maŕasaagi är’, ni, mõnõ’ sordi’ köögivilja, nüüd om lootust, õt külmä- pakitut lihakraami, sannavih- kambri’ nakkasõ’ tüüle. tu. Külmäkeskus uut ühendü- Nii mitmõgi’ ettevõtja’ se võtmist, sis saa täpsembält omma’ joba uurnu’, õt kas saa kokko leppü’. kaupa külmätämises. Seto Aia’ ja Setomaa Liit, kiä’ omma partneri’ ja Est-Rus program- Kontakti võtta’: mi rahaga külmhuunõ valmis ■ Tulp Neeme, 5037 413, tennü’, andva’ teedä’, õt kõi- [email protected] Timmo Margus gil, kinkal om tahtminõ midägi ■ Timmo Margus, 5622 2886, külmhuunõ iih. Järvelilli Rein. Sundelli Harri pilt suurõmbat vai vähämbät mii- [email protected] Kauksi Ülle pilt nus 18 kraadi man hoiustada’,

Miä om vahtsõt Seto Kuningriigih meistridõ võistluisi man?

5. septembril Kolossovah Piiragu võistlusõlõ tulõ tuv­ so põhjaga; pääl vai seeh piät võtta’ õgasagamatsi rõiva-­ vai ku huvtavalt om lähenet sorditas vahtsõst aastagast va’ köögiviläga tettü piirak! olõma Setomaal kasvatõt pallu, ummõlusõst üle jää- näpotüütraditsioonõlõ. kuningriigi meistrit. Toimusõ’ Setomaal om vanast aost tettü kraam; piät olõma ilosa näo- nü’ linast vai puuvillast rõiva- Pupe’ tulõ tuvva’ üteh nime- traditsioonilidsõ’ võistlusõ’. mitot muudu piirakit. Om tet- ga; piät olõma säänestmuudu palakõisi. sildiga ildampalt 1. septemb­ Meistridõ võistluisi info ilmus tü päält vallalitsi, a om tettü ka tettü, õt pernaane saa seletä- Mi ooda võistlusõlõ 10–70 ris 2020 Seto Käsitüü Kogo järgmitseh Setomaa aoleheh ja käkidü’ piiragu’, mis omma’ sis da’, kuismuudu tä piiragu tekk´. cm pikukõisi seto pupõsit, nii kontorihe Verskah. Töid võõ- Seto Kuningriigi kodolehel. ga. Hinnatas kõkkõ tuud, mia sääntse’, koh sisse pant pala Päävedosnik: Põldmetsa Egle, tüdrokõisi ku poiskõisi. Õga- das vasta ka’ Kolossovah seto laulu mano k´au: laulu illo, vällä õi paistu’. Innevanas- 5631 9828. üts või tuvva’ ka’ mitu tüüd, kunigriigipäävä hummogul Timahava om Seto Kuning­ iistütlejät, killõt ja koori hellü. tõ panti piirakidõ sisse kaps- õnnõ tohi-i tuvva’ varahappa infotelgih koon’ kellä 11. Töid riigih koorikõsõ võistlus! A niisamatõ ka tuud, kuis kuur tit, põrknit, kartohkat ja muid Näpotüü võistlusõ teemast vällä pant, avaldõt vai müügih hindas komisjon, kinkõ pand Õks tuu jaost, õt kullõlda’, kuis ilotas ja kokko kõlas. Leelo- juurikit. Tuuperäst piäsi’ mi on seto pupe! Pupe om rõivast olnut. kokko Seto Käsitüü Kogo. koori’ kokko kõlasõ’ ja määnt­ tarko Kogo uut, õt kõik leelo- kõik võtma niti, õt Kuningriiki tett inemisõmuudu mängo-­ Konkursil hinnatas, õt ku Kõigist konkursilõ esitet sit viise ni sõnno laulõtas. koori’ tulõva’ rõõmsalt ilota- toomõ’ ja teeme’ vannamuudu asi. Tä või olla’ kas õnnõ rõi- kõrralitsõlt om tett, ku lihtsa töiest tetäs näütüs. Rahva hää- Laul tohi-i olla’ pikep ku kolm ma ja võiki laulma. Võistlõma piirakit õnnõ köögiviläst. Pii- vast tett vai om täüdet taku, vai keerolinõ om, seto tradit- letüse perrä kuulutõdas vällä minotit ja õgaüts otsustas eis’, oodami kõiki, nii naisi ku mii- rak või olla’ rüä- vai nisujau- närdsu, vati, saepuru, tuha, sioonilisust ja terviklahendust. ka’ publikulõ kõgõ inäp miil- minkast laulda’. Laulda’ tulõ hi! Päävedosnik: Kalkuni And- hast, vai seätü jauhast. kuiva liiva, haina, hüüvlilasta- Hindamisõl arvõstõdas kindla- dünü’ pupe tegijä. Päävedos- pääst, seto muudu ja seto viie- reas, [email protected]. Piirak: piät olõma pak- ga’ jms. Pupede ­tegemisõs saat he ka’, õt ku vahtsõnõ idee om nik: Kala Ingrit, 5620 0057. Juuli 2020 Nr 7 (368) 3 Lillmaa Hella – nuur piirikaitsja Obinitsast

Sisekaitsõakadeemia katõsa tütrikku, kellega saimi pikäle, joudsõ viil paarilisõlõ Õdagu ööbimiskotusõhe min- politsei- ja piirivalvõ- hüvvis sõbros. Tugõsimi üts- üldä’, õt mina kohegi täämbä neh mõtli, õt pias kodorahva- kolledž. 11. juunil lõpõt´ tõist. Hinnaalandust es tetä’, inämb ei liigu’, ni hetk peräst lõ helistämä, õt eesti vai seto sääntse kooli Obinitsa vahepääl anti esiki lisaülesan- toda kästi meil kogonõda’. kiilt kuulda’. dit, õt meid proomilõ panda’. Saistsi püstü ja löüdse, õt Praktikat tei nii politsei- näio Lillmaa Hella. Ma kirjeldä kõgõ rassõmbat kuperjanovlasõl olõ-i sündsä patrullih, piiripunktih doku- Soovimi tälle õnnõ päivä. Juuli 2016, lähinädälil, alla anda’! Peräst tuud olõ-i mente ja sõidukit kontrollõh, ja uurimi edespiditsit ku lätsi. Hummogu teimi jalg- ütski asi nii rassõ olnu. Piusa kordonih rohelist piiri eloplaanõ. sirännäku Tsiatsungõrmaa las- Ajateenistüseh opõ para- valvatõh, Võroh väärtegusit ja kõtiiru, kohe oll´ 6 kilomeetrit. meedikus, toda opõ Ämari len- kuritegusit uurõh. Inne lõppu Sääl toimu laskminõ, medit- nubaasih. Parameediku prak- oll´ viil merepäästeoppus ka. KAUKSI ÜLLE siinivälläopõ ja taktikalidsõ’ tika toimu Talina kiirabih. Koroonaaol olli tüül joba, meid haŕotusõ’. Päiv oll´ pikk ja kest- Joululaupäävä olli ka kiirabih suunati eräkõrralisõlt Võro se kellä kuvvõni õdagu, peräst tüül. Oll´ hulga välläkutsit, koh politseihe. Algsõlt taheti Pär- Kost kuurdusi vällä sääne sedä lätsimi laskõtiiru hülsse aviti sis latsi ja vanõmbit ine- nu ja Saarõmaalõ saata’, a õt elokutsõvalik? korjama. Ku kõigil kiivri noid misi. Üte provva veimi haig- massinat olõ-s, saa-s minnä’. Ma olli kodotütär Põl- täüs koŕat, sis anti käsk minnä’ lahe kõgõ tordiga. Provval oll´ Merepäästeoppusõ’ olli’ 2 va malevah. Sääl nakaś mili- orienteeruma pümmeh. Meile vererõhk korgõ ja tä suuvõ, õt nädälit Talina lahel, koh saimi taarvaldkond huvvi pakma. olõ-s ant taśkolampõ, mul oll´ koogi võtas üteh, hüä õdõdõga uio’ trikooga 7-kraaditsõh viih Pääle Verska gümnaasiumi päälamp, mis naaś tühäs saa- kuuh süvvä’. ja kuivülikonnah sukõlduda’ ja ­lätsi aigu tiinmä Kuperjano- ma. Mi olli kolmõliikmõlistõh Sai noorõmbseersandis ja hüpädä’ „Kindral Kurvitsa“ lai- vi jalaväepataljoni.­ Säält tull´ miiskondõh taśkolampõ puu- noorõmballohvitseridõ rännäk va päält merre – 7,5 meetrit oll´ mõtõh minnä’ Sisekaitsõ- dumisõ peräst ja joosimi, selle toimu täüsvarustusõh talvõl. korgõ. Algusõh pelksi hüppä- ­akadeemiahe opma piirivalvu­ õt tahtsõ inne pümmet är’ jou- Pikkus oll´ ümbre 80 kilomeetri mist, peräst tull´ vällä, õt üles ris. Turvalisus kodokandih da’, täüs varustus oll´ säläh! ja tuu käügih pidimi lahenda- ronni’ om hullõmb. Ku muido muutu süämeaśas. Joudsõmi jõõ viirde, jõgi oll´ ma erialatsit ülesandit medit- olõ suvõl ojonu Obinitsa jär- nii lag´a, õt üle hüpädä’ saa-s, siinih ja lahingülesandit kah. veh, koh lainit olõ-i, sis mere Midä köütvät meenutat tull´ saapa’ är’ võtta’ ja läbi pääl oll´ asi tõsitsõmb ja pääs- kodotütre aost? vii minnä’. Ku joudsõ tõõsõlõ Midä piirivalvõkooli aost tevest olulinõ. Õkva tulõva’ rännäku’ miilde poolõ kallast, panni saapa’ jal- kõnõlõt? ja laagri’. Meil oll´ erialalaagri ga ja jäi tõisi uutma. Ku edesi Peräst kaitsõväke jäi umbõs Kas kiirustat nüüd tüüle? kah, päästelaagri, politseitüüd tahtsõ liiku’, vaiu põlvini läp- kuu aigu vahelõ, sis lätsi kat- Puhka augustikuuni ja lää tutvustav laagri, kokkamisõ pü, proomõ vahtsõst, olli pia sõtõlõ Talinahe. Kihälise’ kat- tüüle Piusa kordonihe piiri­ laagri. Kõgõ miildejäävämp oll´ puusani seeh, Sis rüükse nii, õt sõ’ raskusi es valmista’, kaitsõ­ valvurina. Püvvä sis hoita’ edimäne rännäk, koh tull´ 30 piaaigu kodo oll´ kuulda’, järg- väeh oll´ kätekõvõrdusi tett kodokandil silmä pääl ja kait- kilomeetrit kävvü’ ja mi nelä- mine hetk võtsõ puust kinni ja kõrdadõh inämb, ku katsõtõl sa’ riiki salakauba ja migrantõ liikmõline rühm läbisi 24 tun- tõõsõ’ tõmpsi’ mu vällä. nõuti. Peräst kihälisi katsit toi- iist. ni joosul 70 kilomeetrit. Suu’ Peräst säänest sekeldüst oll´ mu vestlus ja peräst tuud olligi ja läbimäldä’ tii’ olli’ vahepääl. meid jõõ viirde kogonu peris koolih seeh. Mis sul lõpuaktusõl säläh Niisamatõ ala’, koh olli’ vas- pall´o. Lätsimi kuuh edesi koo- Algusõh toimu oppõtüü oll´? tatsõ’, muido kaotit elotalon- ni elektrikaŕusõni, ronõmõ Talinah, koh olli’ teoreetilidsõ’ Koroonaviirusõ peräst tou- gõ. Tuust rännäkust jäi hüä säält üle, õt tii pääle jouda’. tunni’, säädüse’ ja Riigi Tea- gati mi oppõtüü ja lõpõtami- maik, ollimi ainsa tütärlatsi Elektrikaŕusõga aiah olli’ leh- taja tull´ selges saia’, Paikusõl nõ juulikuuhtõ ja õt pidolik- rühm ja saimi kolmanda koha mä’ ja osa poissõ pelksi’ lehmi, olli’ taktikalidsõ’ tunni’, pää- kõ politseivormõ meele väl- poistõvõistkondõ siäh. mis tekk´ mullõ nalja. Joudsõ- miselt enesekaitsõ ja laskmi- lä anda-s, lubati lõpõtada’ mi tii viirde, koh elektrikaŕus nõ. Enese­kaitsõt sai söögi ala erärõivastõh. Otsusti, õt lää Ku koolitiile kõrras tagasi oll´ korgõ, pidi alt ruumama. A ja söögi pääle. Inne enesekait- lõpuaktusõlõ seto rõivih. Koo- kaemi, mis viil miilde tulõ? säläh rakmih oll´ lapju ja tuu jäi sõ tunni es olõ’ soovitav kõttu li aoluuh olõ-s kiäki śool eri- Verska kooli aost tulõ miil- Lillmaa Hella. Eräkogo pilt aia traadi külge kinni, vihma täüs süvvä’. alal rahvarõivih lõpupidol de opilasfirma. Nimi oll´ Pitsi- ka viil vali, sai särtsu kah. Ma Meil olli’ oppusõ’, kats suurt olnu. Kolledži direktor taht- AEG ja tuutsõmi pitslinikidest ras kodo ja sääl vaheti seto dü. Vanõmbil olõ-s tollõ vas- es saa’ esi’ säält är’, tõõsõ’ tulli’ oppust, üts Rootsi kruiisi- sõ ka mukka erälde pilti tetä’. sainakelli. Kävemi laadol Pär- rõiva’ kodotütärde vormi vas- ta midägi, olli’ jo harinu’ mu appi, a es tiiä’, õt käega tohi-i laiva pääl ja tõõnõ Paiku- Kursusõkaaslastõlõ­ väega nuh, Tartoh ja kuningriigipäi- ta ja lätsi Võrro Kuperjanovi rännäkidega. Vanaimä and´ vil- võtta’, sai’ kah särtsu. Lõpus sõl kuuh demineerijidõ ja miildü, õt tulli ummi rahvarõi- vil Obinitsah. riviplatsilõ võidupäävä paraa- ladsõ’ soki’ üteh ja veid´o kom- ma pässi säält ja longõ laag- päästeüksustõga. vidõga, õt ma julksi tulla’. Seto dis haŕotama, järgmine päiv mirahha kah! Tuu om selgelt riplatsi poolõ, kohe oll´ 6 kilo- kiilt olli’ nä jo tunnih mu suust Kuis pereh vasta võtt´ tia­ oll´ paraat! meeleh. meetrit jäänü. Muud es tahaki, Koh praktikal kävet? kuuldnu’. dõt, õt valit śoo elokutsõ – Tuul pääväl tiati ka sugu- ku õnnõ magama minnä’. Edimäne oll´ Narvah, koh piirikaitsja uma? laisilõ, vanõmba’ sai’ veid´o Midä tulõ miilde kaitsõ­ Ku laagriplatsilõ joudsõmi, kuuli õnnõ vinne kiilt. Mu * * * Ku Verska Gümnaasiumi­ varahhampa tiidä’, sõsar ja veli väe aost, kuis oll´ näiokõsõl võtsõ uma’ aśa’ ja säläkoti­ ja jaos oll´ tuu harinõmalda, sel- Ait´umma ja pall´o õnnõ Hel- lõpõdi ja oll´ lõpupido, sis tiidse’ toda taotlusõ saatmi- kaitsõväeh tiini’? lätsi uma kaeviku mano. Võt- le õt ka jaoskonnah kõnõli’ lalõ tulõvadsõl rassõl ja vajali- peräst tullimi sugulaisiga kõr- sõ aost, näile tuu mõtõh miil- Algusõh oll´ rassõ. Meid oll´ sõ saapa’ jalast, visksi kõrras­ kõik umavaihõl vinne keeleh. kul tüükotusõl!

kõnõlnu’ ni Vaaksarõ vanaimä kõrva taadõ, kost oll´ hää vällä naksi’ näio’ minno leelokuuri osa saa sust arvu. Tä om nigu A mullõ miilüs lukõ’ ao­­viites śoo aoni kõnõlõs mukka seto koŕada’, ku noid vaia läts. kutsma. Alol ma es lää’, a pikä salakiil. Laulu seeh om sõnnu, Kauksi Ülle luulõtuisi – sääl Kuis ma keeleh. Raamatist ma olõ-i Kullõminõ alaś jo noorõm- poońatamisõ pääle tahtsõ ma miä’ omma’ kavvõndõst aost omma’ krutski man. Samma kiilt opnu, tuuaigu ku ma’ koo- balt, ku mu imä Lillmaa Terje tuud kuuri lähkost kaia’ ja uma ja või olla’ inämp kõnõlda-i. muudu on peris põnnõv kul- lih käve, sis es olõ’ setokiilsit mullõ jutusit kõnõl´ ja edäspi- kõrvaga kullõlda’. Ku kotu- ­Hõrna Aare ni Rieka omma’ lõlda’, ku Riitsaarõ Evar ni Ülle seto kiilt aabitsit õga lugõmikkõ. te näid ka puppõga tõisile ede- sõ pääl olli ja laulu perrä lau- mõistnu’ kõnõlda’ tsuhknidõ- tegevä’ bändi Baaba ja Ka. Ülle A siski om nii, õt üts asi om si mängse. Lää-äi mul elo seeh li, naaś tuu asi minno köütmä. lõ ku ka võõrilõ bussih lugusit, sõnno pääle om ehitet õga- kõnõlda’ õga päiv seto keeleh meelest vahakarva ­kanakõnõ, Lauldõh kattõ hirm ja asõmõ- midä kotoh joht es kõnõlda’. päävä elulitsõ luu’, miä’ pand- opsõ ja tõõnõ asi om ka veidokõnõ midä kõnõldi, ku mu sõsar lõ tull´ arm leelo vasta. Tuu om Ma arva, õt tuuperäst ma va’ kullõma. Näid ­kattõ fännä sügävämbält arvu saia’ umast oll´ väigokõnõ, õga ka peräst uskumalda, õt ma pelksi võõ- naksi ka luulõtuisi kirotamma. ma jo Lõkaridõ aost. Noid lau- keelest. härmävidäjä paarilisõ otsmi- rit kotusit ni inemisi. A laulda’ Mu ja mi perre jaost om luulõ- lõ kullõ plaadi päält pääliinah LILLMAA KEIDY Veidokõnõ lajambalt ma nõ, kuna śoo oll´ ja om siiä- mullõ miildü edimedsest klas- tus „Kloostrikell“ üts tähtsäm- ollõh, a kotoh laulami sõsara- naksi sõnno ilost arvu ­s­­aama, ni mu vele süäme perrä jutus. sist pääle ja olõ jo säält samast pi. Tuu peräst, õt sääl sai väl- ga ütehkuuh. ku Obinitsa seltsimajah naa- Täämbädsel pääväl om veli laulukarussellih käünü. lä kõnõldu nii mi perre ku ka Seto keele tegevä’ rikkast Ma olõ 27 aastakka vana ja ti tegemä nii ­näütemängu ku taad luku jo hindä peri tennü A midä ma taha no’ śoo leelo pall´odõ tõisi perride halu Vin- mahlaka’ sõna’ ni kimmä’ üte- peri Setomaalt Obinitsa küläst, ka jutusit kõnõlõmma, ku tull´ ni naarutas meid uma kõnõlõ- jutuga üldä’, õt kuuri minek ne piiriga. Muidogi ka „Kooli­ lusõ’, a tuud mõist hinde per- kohes ma ka parhilla’ olõ sis- Lihavõttõmaa. Ma piä külh misõga nii õt kusi kaatsah. Ma oll´ kimmäs plaan, miä avit´ mul reform“ om üts luulõtus, koh rä üldä’ seto, kiä om kasunu se kirotatu. Mul om olnu õnnõ märkmä är’, et ma’ es ­mängi’ piät är’ märkmä, et tä mõist oppi’ kiilt inämbki viil. Laulu sai vällä üldä’ tuu, miä hinge ja elänü vanaaolitsõ kultuu- kasuda’ pereh, koh om au seeh näütemänguh pääossa, a jo säänest muudu kõnõlda’ ku sisse võit hinge panda’, a laul pitstäs. Avvu tekse tuu, õt mu ri ni keele seeh. Vahepääl oll´ nii seto kiil, miil ku ka kultuur. kõrval­osah paari lausõga sai mu vana-vanauno ­Sõrmusõ või sul hinge minnä’ ni sis tulõ luulõt sai lukõ’ Setomaa ao­ mul sääne tunnõ, et mõnõ’ Tuu tähendas tuud, õt egä ma hakkama kül. A tuu es tähendä’ Heino. Mul karaś ka no’ ­silmi tuust vällä laul, miä pand kul- lehest. Setomaa leheh kõnõl- hää’ sõna’ om mu esä esi’ väl- olõki-i pidänü kiilt opma, a tuud, et ma es mõista’ är’ oppi’ ette tuu, kuis Heino kõnõli lõjal silmä’ vett juuskma, süä- di inemisist, kedä ma tundsõ lä märknü, ku tä kõnõlõs mul- seto kiil helisi õga päiv mi per- setokiilist lausit, a tuu peräst, Tembu Timmost. No vot, sis me halust pitstämmä ja kõrvuh ja tuu oll´ mõistõtavah keeleh. lõ uma latsõpõlvõst. Noid sõn- reh niiki. õt ma pelksi. A kaemalda too- võit esi’ vällä märki’, kuis veli jääs tuu viis helisemmä. Õga Parhilla’ om Seto aoleheh kiil no saa-i joosu päält tsuhknilõ Mu vanõmba’ kõnõlõsõ’ lõ, olli ma veigä hoolõh kullõ- jutusit kõnõlõs. Tä mõist õigit tüü lätt lauluga pall´o loohv- jäänü ahtrast, vana perrä oll´ seletä’, midä tuu vai taa sõna mukka seto keeleh, mu mõlõm- ma, kuis tõõsõ’ ütli’ vai olli’. Ni kotusit rõhuta’. kambalt, a mõtlõ’, ku põnnõv kiil elolisõmp ni mahlakamp ja tähendäs. Seto kiil om mu rik- ba’ vanavanõmba’ omma’ tuust ma opsõ ja panni tarkuisi Ku ma olli jo nii katstõist, sis om laulda’ nii, õt õnnõ väiko setolõ suu perrä. kus, midä kiäki võta-i. 4 Juuli 2020 Nr 7 (368)

Radaja festivali Tõrvapalotamisõst Setomaal NASSARI ELVI ta. Suurõ-Nedsäjä küläh saiõ asõmõl Tuulik ütest ahotävvest 11–15 puuta, timäl oll´ ka suur ahi. śoo kõrd Tõrva om maailmah aet jo vei- ga vanal aol laivu, ehtüiste,­ Tõrv oll´ hüä kaup postõ, kaplu ja muidõgi Radaja- asju tõrvamisõst. Nigu ütel´ Tõrval lasti pääle palotamist ammutsõl aol üts Avinurmõ saista’ kats päivä, sis saistu kandi miis: „Kõkkõ võit tõr- tõrv viist eräle. Tõrv vaiu põh- Nedsäjä vada’, a lats ja supiluits jätä’ ja, pääle tulnu vesi valõti ar’. tõrvamalda.“ Tõrv oll´ ka hüä Setomaal müüdi tõrv kas talo- katsikpido arstiruuh päälemäärdmisõst pidäjilõ, kinkil oll´ vaia tõrva- ja sissevõtmisõst. Kõtuvintü- da’ katussit vai postõ vai muid se vasta olõvat olnu hüä ruuh asju, vai sis kalameestele, kiä’ HÕRNA AARE viin tõrvaga poolõst siätült. tõrvssi’ lootskit. TULLUSA KAJA Innembidõ aeti tõrva mõi- Tõrva peräh käve’ ülesostja’. sih, koh olli’ suurõ’ aho’ ja Valms tõrva vidämisõst-müü- mõisaherrül oll´ palotamisõst Tuuligu Saveri uma tõrvaaho misõst olõvat olnu’ suurõ’ Maaŕapäävä ja Radaja festiva- ka suuri kannistikkõ. Edimät- Raali Aini tõrvaajaminõ Küllätüväh. Nassari Elvi pilt veereh. ERMI kogo pilt 10–12-puudalidsõ’ vaadi’, li aigu śool kõrral Petserehe se ilmasõa aigu oll´ tõrva per- hüäst peeti tsaariaolitsi viina- saa-ai minnä’, tuu tähendäs, rä nõudminõ suur, sis aiõ’ ja sõst, arvatas ka Töganitsa külä mädätsidõ haavu ni kärni kõst läts ravvast toro vai pui- vaatõ. Kinkõl nuid olõ-s, telle õt Eestist päse-ei XIII seto möie’ tuud ka külämehe’. Pääle kotsilõ. praavtamisõst. Hüäd pedäjä­ nõ rinn (renn) tõrvakogomisõ plekksepält, selle õt kokkoost- etnokultuuri festivali „Seto- sõta nakaś tõrvaajaminõ aigu- tõrva sai nuist kannõst, mia’ anomahe, vaati vai pangi. ja’, tõrva- ja tökadikaupmehe’, maa. Perridõ kokkotulõk“ (nn pite häädümä. Nii oll´ 1920. Mõnõ’ seto talomehe’ olli’ pia 10–15 aastat saisnu’.­ Välimäne vai päälmäne tet- osti’ tõrva õks suurõl hulgal, ­Radaja festival) aol Petsere aastidõ algusõh suurõmb osa olli’ ka tõrvaajaja’ 30–40 aastat vana maaha raot ti savi- vai põllukivvest (raud­ veie’ Tartohe ja kavvõmbahe- rajooni. Võro- ni Valgamaa suuri tõr- mõtsapuu anna-s höste ­tõrva kivi), sisemäne vai alomanõ­ gi. Vähämbät mõõtu tõrva kaa- Irboska muusium and tiidä’, vaahjõ kinni lännü, niisama ka Nigu muialgi, aiõ’ ka seto talo- vällä, paremba’ arvati olõvat põllukivvest, kuna nuu’ olli’ luti päsüläga vai panti mõõtu õt festival peris ar’ jää-äi. 28. Viro- ja Järvä- ja Läänemaal. mehe’ põllutöie vahepääl tõr- 80–100-aastatsõ’. Tõrva saa- kuuma vasta kimmämbä’. silmä perrä. augustil pääle lõõnaht kogo- 1924. aastast oll´ Eestih ­perrä va. Ku pall´o oll´ Petserimaal misõst lahuti kannu’ jupast. Mõni tekk tuu ka kirbtsist Tõrva hind oll´ koh inämbä, nõsõ’ Radaja küllä seto’, tulõ- jäänü kuus suurõbat tõrva­ tuul aol tõrvaahjõ, olõ-i täp- Ku oll´ hüä tõrvanõ puu, raoti (Tuuligu Saveri ahi). Päälmäne koh vähämbä. Täüdäst olõvat mah omma’ Krasnojarski krai tüüstüst, oll´ ka vähämbit, koh selt tiidä’. 1923. aasta aokiräh ka tõrvass katski ja panti üteh ahi tettigi inämbüisi kirbtsist, Peipsi-viirse’ vindläse’ möö- seto leelokuur, tulõmah om peremehe’ aiõ’ tõrva muiõ Eesti Mõts (nummõr 2) om kannutükkega ahjo. selle õt palotõt savikivi’ lasõ-s nü’ tsaariaol 1,20–1,50 ruub- ka’ soomõugri kollektiive, talotöie kõrvalt. märgit, õt Piusa jaama lähedal Inämbüistõ lõigati tõrva- kuumust kipõstõ vällä. Põllu- lit puut. Toobidsõ täütäpude- kõnõlõmalda’ lähebist huvili- Võromaal olli’ 1940. aastidõ on neid 3 tükki, a nuu’ olli’ sis- puu’ 18 tolli piutusist ja 2–3 kivest ahi katõti päält mullaga, la iist oll´ vaia vällä anda’ 6–11 sist. Irboska muusium ja Pet- algusõh 14 tõrvaahost tüüh ki Võromaa tõrvaaho’. Jatsma- jämehitist jupast. Ütte ahjo õt ar’ jaahtusi-i. Saarõmaal­ vai kopkat vai 5 nakla leibä vai 20 sere seto selts omma’ pallõl- õnnõ poolõ’. Räpinä kihlkun- ni koolioppaja Lumiste Leho mahtu 0,5–1 kantsüldä tõrvas- muial, koh löüdü paasi, ehtedi nakla hainu. Eesti aol masś üts nu’ Setomaa Liitu, õt mi teesi’ nah oll´ alalõ kats tükkü Praa- om 1941. aastal (inne sõta) sit. Õt tõrvassist tuli parem- ahi pliitkivvest. tõrvaliitri 25–30 senti. Kukki samal aol väiko seto festiva- li küläh, Vahtsõliina kihlkun- rahvamuuseumi kirotanu, õt bahe läbi käüsi’, panti nä ahjo Mõnõh paigah ehtedi pääle tõrva müüdi raha iist, sai talo- li ka’ kohki’ siihpuul. Mi otsi nah üts Tegova, üts Kahkva ja kuigi näide küläh tõrva aeta-i, ütstõõsõ pääle risti. Midä vai- vil ka katusõ’, õt aho päälmäne miis hindäle tuud väärt kraa- ütehkuuh võimalust, kuvva- kol’ tükkü Tahna küläh. Taga- sis lähkombih küllih õks aetas. gutsõmba’ ja kuivõmba’ tõrva- osa ja tõrvasõ’ suurõ vihmaga mi ka nii, õt vei tõrvaajajalõ muudu luvva’ katõ festivali mõtsah oll´ kogoni tõrvatüüs- Truba küläst om samal aastal puu’, tuu inämbä ja parembat likõst saasi-i. Suurõ-Nedsäjäh umast mõtsast kandõ. vaihõl internetisild. Mi laula tüs – ümbre ehtet Orava kaŕa- kirotõt, õt tõrvapalotamist sääl tõrva nä vällä anni’. Aho küt- oll´ Linno Nikolai umalõ tõr- Setomaal tarvtõdi kõotõr- ütehkuuh Seto hümni ja Petse- mõisa vanast tõrvaahost – koh inämp kiäki mälehtä-i. Arvada’ misõl kulu-s palotuspuid kah vaaholõ pääle ehtänü neläle va hoitmisõst väikot länigu- re valssi, tandsimi tõõnõtõõsõ oll´ kats ahjo ja koh pääle tõrva vanal aol ja ka innesõaaolitsõ niimuudu liisnalt. tulbalõ toetuva sindlikatusõ. muudu 20 cm korgust anomat, pillimiihi perrä. aeti ka tärpentiini. Eesti Vabariigi aigu löüdü tõr- Vanal aol kaibõti maaha minkõl pääl neläkandilitsõ Setomaa küllist kõgõ inä- vapalotajit mitmõh Setomaa alt ahtamp haud (tõrvahaud), Tõrva palotaminõ mulguga „lagi“. Seeh oll´ val- bä oll festivalilõ hinnäst kirja Tõrvaga köüdet nulgah, koh õks mõtsa löüdü. kohe panti lahudu’ kannu’ lalinõ pulgakõnõ, minkõga sis pandnu’ Nedsäjä külä inemi- kotusõnime’ Järvesuu vallah Suurõ-­ja ala puinõ rinn, päält katõ- Sisemäiste ahjo panti kannu’ rattit määrti. Puutelgiga vank- si. Tuuperäst sai Nedsäjä külä Põrstõ küläh aiõ tõrva Pähna- ti mättidõga. Määnestki tõr- ja tõrvasõ’ välimätseh ahoh ril ripõndõli tuu väiko tõrva­ ettepanõki olla’ festivalikotus. Tõrvahavva-nimelinõ kotus puu Jakob, a edimätse tõrvaa- va sai, a pall´o hüvvä kraami üleväh olõva ava kaudu. Ku annom sõidu aigu tagomatsõ Maaŕapäiv om Nedsäjä külä om Põlvamaal (Vana-Koiola), a ho olõvat sinnä’ 1927. aastal ka häädü. Hauduh tõrvaaja- nuu’ olli’ sisse laadit, müürü- tele küleh. Schmalzi tett tun- pühä, sis oll külä kõrraga’ peri. nuid paiku, koh nimele „tõrva“ ehitänü Lepasilla Mats. Ned- misõst Setomaal olõ-i tiidä’, a ti tuu mulk savi ja kirbtsidõga tuh lauluh tähendi’ sõna’ „täü- Niisis om 28. augusti pääle- om liidet uja, jõgi, järv, suu, säjä küläh olli’ nimetet tõrva­ tuud mälehtedi, õt vanal aol kinni. Sisemäne ahi panti päält täl punn ar’ karanu“, õt tuu lõõnaht tulõmah Radaja-Ned- raba, mulk (eesti keeli: augu) palotajast kats veljä, sääl oll´ tõrvaajamist olõvat raudpa- kaasõga kõvastõ kinni, sis rattidõ määrmisõ anomakõnõ säjä katsikpido. Kuvvamuudu jne, om Eestih pall´o. Niisama hainamaa veereh ka kats tõrva- toh tett. Tuu käve nii, õt pat- päse-s kütmisaur vällä ni küt- oll´ ümbre sadanu ni kinnitüs ja kuis täpselt, om viil vallali- ka Tõrva-nimelitsi talosit, om ­ahjo, üts oll´ 1943. aastal joba ta panti pistü 20–30 cm pikä’ minõgi läts kibõhõmpa. Suidsu vallalõ päsenü. nõ. Tuu olõ-õi suurõlõ hulga- ka Tõrva liin. maaha lahut. Tuuligu Saverist puu’, ala tetti savikivvest alo- vällälaskmisõst oll´ ahol truup lõ mõtõld suurüritüsenä, a om Setomaal om inne sõta ja timä tõrva­ahost Nedsäjäh nõ vai panti plekk ja sis paa- (korstna), mia oll´ ehtet sise- Palotusõst jäi Radaja festivali huvilisi meele- kunagi Suurõ-Nedsäjä külä om rahvamuuseumih­ alalõ ka veere’ müürüti saviga kinni, mätse ja välimätse aho vaihõlõ, muudki üle oluka kokkosaamisõna. (vai küläosa) kandnu Tõrva 1935. aastal üles võet pilt. Tõõ- õt tuli sisse löösi-i. Paa pääle sääl oll´ pia 50 cm laiunõ vahe. Huvi kõrral panõ’ śoo hindä- külä nimme, parhillast Juudo- nõ tõrva­palotaja säält küläst tetti tuli. Tõrv juusk´ vällä paa All olõvast ahosuust küteti. Tõrva palotamisõl jäie’ per- le kalendrihe kirja. Täpsep va suud kutsti kunagi Tõrva­ oll´ Linno Nikolai. Saatserina sisse tett mulgust suurõmba Kütmisõst olli’ halo’, hagu vai rä hüdse’, mia’ viidi vai müüdi tiidäandminõ juulikuu lõpuh mäe rabast ja parhillast Tõr- vallah olli’ tõrva­aho’ Kolos- paa ala alosõlõ säet vähämbä- kandõ lahkmisõst perrä jäänü sepäle. Tõrvast tetti ka tõrva­ Setomaa sündmüisi kalend- vagumäke om kutsut ka Tõrva- suva ja Pitsinä küllih, Pitsi- he patta. Paaga tõrvaajaminõ puupraht, ka saepuru. Kütmi- pihka (pigi). Tuu jaost pan- rih https://www.setomaa.ee/ mäest. Võromaal Setomaa pii- näh aiõ tõrva Süvaoja Ivvan. võtt´ aigu 5–12 tunni, suurõm- sõ jaost oll´ puulhöörik käük ti tõrv suurdõ katlahe ja kee- kogukond/sundmused-seto- ri lähkoh Tegova küläh (nüüd Tiidä’ om, õt Suurõ-Treski­ ba paaga aiõh olõvat saanu pia ehtet, mia läts korstna poolõ deti vahõtpidämäldä, kooni maal/2020/7, kaegõ’ sääl kuu- Setomaa all) oll´ kah üts tõrva- küläh oll´ tõrva­ajajast kiäki puul puuta tõrva. Paah sai tõr- ahtambast. Vallalinõ tuli sise- kõvast läts (tuud tetti väläh päivä 28.08.2020. palotus. Viimäne nimi arvatas Kapteni-nimelinõ. va tetä’ umalõ talolõ, sääl koh mist ruumi putuda-s, lämmi- eräle katlah). Tõrva ajamisõl Ku kiäki’ taht saia’ infokirju tulõnõvat vinnekiilsest täütä Ku peremiis lubasi, saiõ’ ka tõrva tetti nii pall´o, õt ka müv- täjast oll´ kuum õhk õnnõ, mia tull´ ka tärpentiini, a tuu linnaś tuu kottalõ, sis pallõmi tiidä’ (täüdäs = lehespuust aet tõrv, tõõsõ’ talomehe’ tõrvaahoh vä’ sai, aeti tuud tõrvaahoh. kuumõnd´ sisemäist ahoruu- talomeeste tõrvaahoh kuum- anda’ aadressil info@seto- e vn дёготь) nimest. Õt külä tõrva aia’, a tuu iist tull´ mui- mi, koh kannu’ olli’, aigupite tamisõl inämbüistõ õhku. Ku maa.ee. om saanu nime tõrvaajami- dogi massa’. Tõrvaaho’ ni ütesugumatsõlt. Ku tuli läbi olli’ säändse’ moodulitsõm- aho ütetasatsõlt käve, tull´ ka ba’ aho’, koh ka ravvadsõ’ toro’ Minkõst tõrva aeti? Tõrvaaho’ saisi’ talost vai tõrv parembahe vällä, hüdseki’ seeh, sis õks tetti tuud kah. küläst õks kavvõndõh, liki puul palli’ ar’ ütetasa. Tõrvatärpentiin vai tehnilinõ Lehte tegevä’: Kas tõrva palotaminõ vai tõr- koon üts kilomeetrit ja inäm- Tuli tetti algusõh kõvõmb, tärpentiin oll´ hüä kraam vär- va ajaminõ – koh ülti ütte, koh büistõ õks mõtsah, söödüh õt tõrv nakasi’ vällä juuskma, me, lakkõ, saapamääri ja kiti Toimõtaja Kauksi Ülle, tel 5656 9079, e-post: [email protected] tõistmuudu. Tõrva aeti pedä- vai hainamaa veereh. Lähkoh sis võeti kütmist vähämbäst, valms­tamisõst. Tiidä’ om, õt (lisaleht Vahtsõt Vallah) Toimõtaja jäkannõst, kuna pedäjäjuu- pidi olõma mõtsa, kost kütte- õt tõrvast tärpetiin ar’ õhku Irboskah oll´ Eesti aol ärimiis Viljuse Karin, tel 796 4608, e-post: [email protected] rõ’ olli’ veiga tõrvarikka’, ja matõrjali saia’. Palotamishaud lindasi-i. Tõrva vällälaskmi- Garšnekil tärpentiini valmis- Keeletoimõtaja Palmi Silvi ka veiga vaigutsist pedäjäpui- kaibõti määndsegi korgõmba sõst oll´ ava tõõsõl puul ahjo, tamisõ vabrik olnu, a tuu asi Seto keele tõlkja Sarvõ Õiõ õst, tõrvassist. Kuusõst sai kah kundi pääle. Tõõnõkõrd tetti- kütmisõ suu vastah. Ku tõr- taht vil uurmist. Külesäädmine Lööpri Priit tõrva, a tuud peetä-s nii hüäst gi ahi kohegi mäeveere sisse, va juuskminõ maaha jäi, panti Parhillatsõl aol om Seto- Välläandja: Setomaa Liit – kuusõtõrvaga tõrvat ratta’ õt lämmi vällä lääsi-i. Tuuligu tuld mano, õt tõrva perämäne maal tõrvaajaminõ jäänü ar’ Setomaa kolleegium: Külviku Helen, Kauksi Ülle, Laaneotsa Annela, naksi’ talvõl kinni külmämä. Saveri tõrvaahi oll´ ehtet hai- jago kätte saia’. kogoni harvast. Küllätüvä Hüä vanal aol olli’ õnnõ rik- namaa viirde kallakuhe. Tõrva palotaminõ (ajaminõ) küläh aja hüvvä tõrva Raali Matvei Arvi, Sarvõ Õiõ, Leima Aarne, Kruusamäe Meelike, Jüriöö Vello, kambal rahval ravvadsõ’ tsõõ- Tõrvaaho’ olli’ höörigu’, päält võtt´ pia üüpäävä vai puultõist Ain, kinkõ kirbtsist tõrvaahjõ Järvelilli Rein, Leima Evelin, Mustimetsa Indrek. ri’ rattidõ ümbre. kuplitaolitsõ', vai ­tünnü muu- aigu. Tuu, kiä ahjo kütt´, jäi ka olõ ka eis’ nännü. Hüä om, õt Trükjä: Printall AS Lehespuiõst, nigu ­saarõst du (silindritaolitsõ’), mõnõ’ valvamma, õt kiäki üüse var- tuu vana tüüoskus Setomaal Lehe ilmumist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm ja kõotohost sai tõistsugu­ madalamba’, mõnõ’ korgõm- gilõ tulõsi-i. Ütest kantsülläst om alal hoiõt. ja lisalehte Vahtsõt Vallah Setomaa vald. maist tõrva, tuud kutsti täü­ ba’. Korgus oll´ pia 2 meetrit, kandõst sai pia 10–12 ­puuta Lõpõtusõst üts vanaaolinõ däs (tökat). Täüdäst aeti niisa- läbimõõt 2–2,5 meetrit, sai- tõrva ni 20–30 puuta hütsi.­ saapamäärde retsept: võta’ ¾ KAASTÜÜ’ saata’: [email protected] ma tõrvaahoh. Täüdäs oll´ sakõ na’ olli’ 8 cm pakso’. Tõrvaahi Suurõ-Rõsna külä 78-aas- tuupi täüdäst, sulada’ ¼ tuupi vai Setomaa aoleht, Obinitsa külä, 65301, Võro maakund. ja pehmekene, tuuga oll´ hüä oll´ katõjaolinõ, oll´ sisemäne tatsõ teeda Lepäsilla Ignadi eläjärasva ja 1/8 tuupi vahha ni SETOMAA VALLA UUDISÕ’ saata’: [email protected] vankrirattit määri’ ni kängit­ ja välimäne ahi. Sisemätse aho jutu perrä (1941) olõvat ütest siä’ nuu’ kokko. Nii võiet saa- Tähtaig õga kuu 12. kuupäiv. sit pehmütä’. Tuu oll´ hüä ka põrmand oll´ tett keskpaigast ahotävvest kannõst-tõrvas- pa’ pidävä’ muta ku vihma ni Lehe telminõ ja reklaam: tel 5627 3889, [email protected] rohost nahasüütmisõ ­vasta, madalamb, sääl oll´ mulk, min- sist tõrva saanu liki 8–9 puu- lõhn om kavvõndõhe tunda’! Juuli 2020 Nr 7 (368) Värskas avati leelo saatel sadam koos promenaadiga

Värska sai juurde ühe laarne laevaliiklus: alguses sadama ja promenaadi ehita- olulise maamärgi kaks, hiljem kolm korda näda- misel ja projekti elluviimisel: ja seda otseses mõttes, las, pluss kaubavedu. Sadam projekteerija Inseneribüroo sest sadama kohta oli ka peatuskohaks Peipsi lae- Urmas Nugin OÜ esindajana on nii kõige õigem vastiku sõjalaevadele. Urmas Nugin, ehitaja ­Jaagor ja täpsem öelda. Grupp OÜ esindaja Ingmar Lõigati linti, Kiidjärv, omanikujärelevalve­ tänati tegijaid teostaja Infragate Eesti AS ja INDREK SARAPUU, Kalmar Kramp, projektijuht valla kommunikatsioonispetsialist Pärast vallavanema kõnet lõi- Gravitas Consulting OÜ esin- gatigi pidulikult läbi Värska daja Helena Musthallik, Com- sadama lint. Linti lõikama olid mon Peipsi II projekti kokku- Sadama avamine oli pidulik­ palutud Eesti-Vene piiriülese kirjutaja Gravitas Consulting ja samas ka lustakas sünd- koostöö programmi esindaja- OÜ ja Tanel Mätlik, rahastaja- mus, mis päädis kahe kapte- na Riina Vaap, sadama kapten tena Ivari Padar sotsiaaldemo- ni elegantse vettehüppe ning ja Seto Line esindaja Mart Lin- kraatlikust erakonnast ja Ees- ­Lauri Saatpalu ja Peeter Reba- nus ja mitmeti sadama rajami- ti-Venemaa piiriülese koos- se kontserdiga sadamakail. Ilm se eest seisnud riigikogu liige töö programmi esindaja Riina oli kaunis ja meelitas kohale ja endine Euroopa parlamendi Vaap ning sadama haldaja Seto sadu inimesi nii lähedalt kui liige Ivari Padar ning Setomaa Line OÜ esindaja Toomas Sein. kaugelt. vallavanem Raul Kudre. Kõigile neile jagati meeneid, Valmis ei saanud ainuüksi Siis oli aeg taas ülempreestri mis jäävad sündmust mee- sadam, vaid ka sadamani viiv käes, kes ka sadama veega sis- nutama ja väljendavad kõi- ja mööda Värske lahe kallast se pühitses. Järgnes Setomaa ge paremas mõttes vallarahva kulgev promenaad. ülemsootska ja Setomaa valla- tänulikkust. Meened andis üle Sündmus algas Värska allika volikogu esimehe Rein Järve- vallavanem. Erikingituse sai pühitsusega, milleni vastval- Värska sadam avati piduliku lindilõikamisega, millele järgnesid pidustused. Indrek Sarapuu foto lille sõnavõtt, kes muuhulgas kohapealne ehitaja ja ideede minud promenaad ka viib. Vee- märkis, et nägi unes Pekot, kes generaator Rain Koppel. pühitsuse viis läbi Värska Püha kimata, kui oluline on olnud „Sadamat asuti projekteeri- kokku aga 695 000 eurot, mil- talle teatanud, et sadama ava- Järgneski sündmuse vabam Jüri õigeusu koguduse ülem­ naiste leelo roll ja seotus ma 2016. aastal ning detailpla- lest EST-RUS projekti toetus misele tuleb palju rahvast ja osa, kus nauditi Lauri Saatpa- preester isa Andreas Põld. Kui kohaliku piirkonnaga, sealhul- neering kehtestati 2017. aas- on 435 538 eurot. Promenaadi ilm on ilus, mis vastas ka iga- lu laulu ja Peeter Rebase pilli­ allika, millel on samuti pikk gas sadamaga. ta juulis,“ märkis vallvanem. maksumuseks kujunes aga 189 ti tõele. mängu, joodi kihisevaid ja ajalugu, mis pajatab ka sellest, „Avatud hange sadama ja pro- 834 eurot. Sotsiaaldemokrat- Seejärel kutsus päevajuht vähem kihisevaid jooke, las- kuidas sealt võetud veega lau- Sadama maksumus menaadi ehituseks kuulutati lik erakond seisis 400 000 euro ükshaaval ette koostööpartne- ti suupistelauas hea maitsta sa karastusjooke Värska rahva- 700 000 eurot välja 2019. aasta septembris eraldamise taga.“ rid, kes on olnud abiks Värska ning söödi torti. le valmistatud, vesi pühitse- ja leping ehitaja Jaagor Grup- Pikemalt peatus vallavanem tud sai, liiguti leelokoori Vers- Oma tervituskõnes andis Seto- piga sõlmiti detsembris. Sada- sadama lähi- ja kaugemal aja- ka Naase’ ja kirikulaulu saatel maa vallavanem Raul Kud- ma maksumuseks kujunes 583 lool, kus muuhulgas mainis, sadamaehitiste suunas. re põhjaliku ülevaate sadama 227 eurot, projekteerimine ja et sadama kohta palju and- Avatseremoonia juht oli ehitusest. Ta märkis ära, et uuringud 36 000 eurot. Sada- meid pole, sest ta oli suurtest Ahto Raudoja, kes tervitus- sadama maksumuseks kujunes mahoone, mis kuulus Teliale, nn kaubateedest kaugel. Kuid kõnesid ja esinejaid muheda ligi 700 000 eurot ja et sada- osteti 26 000 euro eest. Veel 1927.–1928. aastal, kui ehita- setokeelse jutuga sisse ja väl- mataristut tuleb veel täienda- valmiva tankla maksumuseks ti Põhjalaagrit, muutus sadam ja juhatas. Ta ei jätnud ka mär- da tankimisvõimalusega. kujuneb 35 000 eurot. Kõik tähtsaks ja pandi käima regu-

Peipsi ja Õrsava järvel veesõidukite poolt lainetuse tekitamise keelamine Setomaa Vallavalitsuse 25.06.2020 korraldusega nr 274 on alates 10. juulist 2020 keelatud vee- sõidukite poolt lainetuse tekitamine Peipsi järvel Lobotka külas Ploomi kinnistu (93401:001:0101) ja Pardi kinnistu (93401:001:0579) vahelisel alal ning Õrsava järvel. Piirang kehtib tähtajatult. Piirangud ei kehti järelevalveks, päästetöödeks, seireks ja teadustööks kasutatavatele veesõidukitele nende kasutamisel tööülesannete täitmisel. Korraldusega saab tutvuda Setomaa Vallavalitsuse dokumendi- registris või kodulehel. Täiendav info: majandusspetsialist Lauri Saar, tel 5204526, e-post: [email protected]

Täpsustus Ekslikult on juunikuu valla lehest välja jää- nud info Setomaa valla vapi kujundaja kohta. Setomaa valla vapi kujundaja on Evelin Urm (HURMART OÜ). Vabandage! 6 Juuli 2020 Nr 7 (368)

Ürituste korraldamisest Värskas avati presidendi osavõtul Setomaa vallas Petserimaa Vabadussõja monument Käes on soe suvi ja järjest roh- ürituse läbiviimise päeva­ kem on toimumas erinevaid loa taotluse koos kõigi nõu- Värskasse püstitatud üritusi. Kuigi koroonaviirus tud lisadokumentidega valla- Petserimaa Vabadussõja (COVID-19) on suures osas valitsusse. monumendi avamise taandunud, ei tohi valvsust ■ Vallavalitsus annab ürituse pidulikul tseremoonial kaotada ning igaühe panus vii- läbiviimiseks loa kümne töö- osalesid nii president ruse leviku tõkestamiseks on päeva jooksul ürituse korral- Kersti Kaljulaid väga oluline. Seoses sellega damise loa nõuetekohase taot- soovib Setomaa Vallavalitsus luse vallavalitsusse saabumise kui ka Riigikogu meelde tuletada ja tähelepanu päevast arvates või jätab põh- esimees Henn Põlluaas. juhtida kohaliku omavalitsuse jendatud ja määruses sätesta- haldusterritooriumil korralda- tud juhtudel loa andmata. INDREK SARAPUU, tavatele üritustele kehtivatele ■ Ürituse korraldaja on ürituse valla kommunikatsioonispetsialist nõuetele. planeerimisel, ettevalmista- Ürituse korraldajatel on või- misel ja läbiviimisel kohusta- malik tutvuda Kultuurimi- tud: 1) ürituse toimumisel vii- Kohal olid kaitseväe juhata- nisteeriumi kodulehelt kätte- ma selle läbi vastavalt esitatud ja Martin Herem, paljud Rii- saadava COVID-19 käitumis- ürituse loa taotluses märgitud gikogu liikmed ning valitsuse juhendiga, mis on mõeldud ürituse vormile, iseloomule ja esindajana kultuuri- ja hari- avalike ja kultuuriürituste kor- tingimustele; 2) tagama üri- dusminister Tõnis Lukas, kait- raldajatele ning kultuuriasu- tusest osavõtjate ohutuse ja seliidu Võru ja Põlva maleva- tustele ja mida pidevalt uuen- turvalisuse, vajadusel piirama te ning siin teenivate liitlaste datakse. Selles juhendis on ohtlikud kohad tõketega ning liputoimkonnad ja sajad pealt- kirjas kultuuri- ja avalike üri- kindlustama parkimiskorral- vaatajad, kellele monument tuste korraldamise ja kultuu- duse vastavalt ürituse iseloo- tähenduslik. Petserimaa Vabadussõja monumendi avamisüritusele kogunes sadu inimesi. Foto: Indrek Sarapuu riasutuste avamise üldised mule; 3) järgima tervisekait- Monumendi püstitamisega nõuded, suunised teemade senõudeid; 4) täitma politsei tasus Eesti rahvas auvõla ligi lomaatide igapäevane töö rah- pole kunagi kerge olnud. Ju me monument on Värskasse püs- (töökorraldus, ohutus, etteval- ning tuletõrje- ja päästetee- 350 Petserimaa rindel Vaba- vusvahelistes organisatsioo- siis mõtleme seto keeles, mil- titatud skulptor Roman Haa- mistus, osalejate ohutus, töö- nistuse ametnike korraldu- dussõjas hukkunu ees. Lange- nides hoida meie liitlassuh- lest kõik aru ei saa, ja me tee- vamäe 1938. aastal valminud tajate ohutus) kaupa ning soo- si; 5) tagama avaliku korra ja nute nimed luges tseremoonial teid, meie partnerlust selleks, me asju omamoodi, aga siiski ajalooliste kavandite ja fotode vitused ürituste liikide kaupa. täitma heakorranõudeid; 6) ette kaitseväe reservohvitser et langenud ei oleks langenud tulemuslikult.“ järgi ning see on kõigist Eestis Lisaks on Setomaa Valla­ täitma üritust kooskõlastavate ja Riigikogu liige Raivo Tamm. asjata.“ „Petserimaa vabadussam- taastatud Vabadussõja monu- volikogu 31.05.2018 määruse- ametkondade ettekirjutusi. Nende mälestuseks kõlasid President edastas ka tervi- mas on üks vähestest Vaba- mentidest erilisema saatusega. ga nr 10 korrakaitseseaduse § Vallavalitsus esitab üritu- ka aupaugud. Sellele järgnes tuse peaminister Jüri Rataselt, dussõja mälestusmärkidest, Algselt pidi monument leid- 59 lõike 1 alusel kehtestanud se taotluse kooskõlastamiseks kombekohane monumendi kes oleks pidanud olema ava- mis oli siiamaani püstitama- ma koha 1940. aastal Petse- avaliku ürituse korraldamise ja Politsei- ja Piirivalveametile,­ pühitsemine ning Eesti Vaba- misel, ent seisis mujal meie ta. Nüüd on ta olemas, aga ma ri linna Vabaduse pargis, kuid pidamise nõuded. Päästeametile ning COVID-19 riigi presidendi Kersti Kaljulai- väärtuste liidu eest. „Ta palus arvan, et selle püstitamise eel- Nõukogude okupatsioonivõim Alljärgnevalt olulisemad leviku tõkestamiseks rakenda- di, Setomaa ülemsootska Rein edasi anda ka oma tervitu- duseks on paar tähtsat asjaolu. ­nurjas selle püstitamise kogu- väljavõtted määrusest: tavate meetmete kirjeldustega Järvelille, vallavanema Raul sed. See on meie kohus ja me See, et viimase haldusreformi- ni kahel korral – nii 1940. kui ■ Avalik üritus on korrakaitse- ka Terviseametile, et tagada Kudre ja Riigikogu Setomaa teeme seda iga päev – tema, ga moodustati Setomaa vald ka 1944. aastal. Esimest kor- seaduse alusel avalikus kohas üritusel osalejate turvalisus. toetusrühma esimehe Priit mina, kõik meie diplomaadid ja et on olemas eestvedajad,“ da saigi monument tervikliku toimuv ja avalikkusele avatud Setomaa Vallavalitsus tule- Sibula sõnavõtud. ja sõdurid,“ sõnas Kaljulaid. kõneles vallajuht, kes peab kuju alles 80 aastat hiljem juba lõbustusüritus, ­võistlus, eten- tab meelde, et erinevate üri- President märkis oma kõnes, President pöördus ka meie ausammast ka Setomaa valla uues asukohas Setomaa uues dus, kaubandusüritus või muu tuste korraldajad, kellega val- et monument on mälestus- Riigikogu liikmete poole: „Me ühendajaks. vallakeskuses Värskas. sellesarnane inimeste koos- lavalitsus on sõlminud siht- sammas kõigile neile, kes vajame kiiret internetti, häid Vallavanem tänas Setomaa Kuna esimese monumendi olemine, mis ei ole koosolek. finantseerimise lepingu, nende võidukate hommikute ja korras teid ka siin, kauges valla moodustamise eest Eesti püstitamise vahendid kogus ■ Ürituse korraldamisest peab kohustuvad projektitegevuste nimel oma eluga riskisid või Eesti nurgas, sest ka nii mäles- Vabariigi valitsust ning koha- ausamba püstitamise komitee ürituse korraldaja kirjali­ läbiviimisel ja nende reklaa- oma elu andsid. „See sammas tame ja hoiame hinges seda likku tulihingelist setot Hõrna annetustena peamiselt Petseri­ kult teavitama Setomaa Val­ mimisel toetajana märkima on ausammas meie vabaduse- püha, millele täna mõtleme.“ Aaret, kes on oma järjepideva linnakodanikelt, ehib austus- lavalitsust kui ametiasutust. Setomaa valla. le,“ ütles riigipea. „Need kan- eestvedamisega kõiki innusta- avaldusena samba jalami pare- Ürituse loa taotluse vorm on Setomaa Vallavalitsus soo- gelased, kelle nimed siin täna Monument kui ühendaja nud ja kaasanud. „Tulemus on mat külge Petseri linna vapp. määruse lisana ning kättesaa- vib kõigile Setomaa valla ter- ette loeti, väärivad seda, et teie ees!“ Taastatud monumendi püsti- dav nii Setomaa valla kodule- ritooriumil ürituse korraldaja- hoiame alles oma nii raskesti Setomaa vallavanem Raul Monumendi avamise järel tamine Setomaale Värskasse hel kui ka Riigi Teatajas. tele ning üritustel osalejatele tulnud iseseisvuse, mille suut- Kudre heitis pilgu meie maa- toimus pidulik läbimarss on rahastatud põhiosas ­Eesti ■ Ürituse korraldaja esitab turvalist ja ohutut suve jätku! sime vereta taastada. Tervi- nurga ajaloole ja rõhutas sel- ausamba väljakult Põhjalaagri riigi- ja Setomaa valla eelar- vähemalt 14 tööpäeva enne Setomaa Vallavalitsus tan kõiki meie üksusi kodust le keerukust. „Me oleme suut- endises asukohas oleva taas- vest ning olulisel määral ka kaugel Afganistanis, Iraagis ja nud hoida suures maailmas ja tatud kindral Reegi suvilani. ligi 300 eraannetaja toel. Malis. See, mida te teete, on imearmsas Eestis enda kultuu- Marsil osales ka Kaitseliidu Monument koos ümbritseva teie kohustus nende langenute ri, keelt ning saanud oma val- Võru maleva ratsaüksus. väljaku ehitusega läks maksma ees. Nii nagu on ka meie dip- la,“ ütles vallavanem. „ Meiega Petserimaa Vabadussõja ligi 300 000 eurot.

Setomaa Vallavolikogu istung TEADE 25.06.2020 Meremäel Setomaa Hooldekodu klientide ■ Otsustati nõustuda Tuulova Setomaa Vallavolikogu lammutamise ja remont- külastamiseks külas Lahnova kinnistul arvamusega Marinova II töödega seotud tegevusteks ja pakkide toomiseks (katastritunnus dolokivikarjääri mäeeraldise toetuse eraldamise ning tuleb külastuse aeg 46001:001:0583) ja maavara­ kaevandamise kasutamise tingimused ja eelnevalt Marinova külas Lillestiku keskkonnaloa muutmise kord“ alusel toetuse registreerida: kinnistul (katastritunnus taotluse kohta. taotlemiseks investeeringu- Mikitamäe maja 46002:003:0158) Marinova ■ Toimus Värska objektide projektide tel +372 795 4435 II dolokivikarjääri maavara Gümnaasiumi põhimääruse nimekiri: Luhamaa Meremäe maja kaevandamise keskkonnaloa esimene lugemine – külakeskuse ehitamine, tel +372 785 6639 KOLOSSOVA 5.09.2020 muutmisega täiendavate põhimääruse eelnõule Mikitamäe kooli spordi- tingimustega müra muudatusettepanekute väljaku renoveerimine, Lubatud külastajate arv Päev algab kell 12 Meremäe koolimaja fassaadi tõkestamiseks, lõhketööde esitamise tähtaeg on 1–2 inimest korraga. korraldamiseks, kaevude 6. august 2020. renoveerimine; lisaks pealava, Peko lava leelokooridele, külalava seto pillimeestele seto söök ja käsitöö, kuninga meistrite valimine kvaliteedi ja veetaseme ■ Kinnitati 2020. aastaks kinnitati varuprojektide seireks, majapidamiste Setomaa valla kohalike nimekiri. Soovituslik külastusaeg: ülemsootska valimine, sõjaväeparaad esmaspäevast reedeni maaliline Piusa ürgoru loodus kvaliteetse veega teede lisainvesteeringute ■ Otsustati muuta Setomaa matkarada, slackline üle kuningriigi varustamiseks, Tuulova- pingerida. Vallavolikogu 23.11.2017 kella 13–17, kirmas Nedsaja Küla Bändiga Marinova tee ja Kitsõ- ■ Muudeti Setomaa Vallavoli- otsust nr 10 „Setomaa laupäeval ja pühapäeval Engli järve tee kvaliteedi kogu 26.04.2018 määrust Vallavalitsuse struktuur kella 10–16. säilitamisega seotud kulude nr 6 „Setomaa vallavara ja teenistuskohtade www.visitsetomaa.ee kandmises. valitsemise kord“. koosseis“ – anti Setomaa Palume mõistvat ■ Otsustati teha ­ettepanek ■ Kinnitati riigihalduse Vallavalitsusele õigus teha suhtumist! Keskkonnaametile AS TREV- ministri 15.05.2020 muudatusi teenistuskohtade Setomaa Vald Seto Kuningriigi Kroonikogo 2 Grupp keskkonnaloa määruse nr 19 „COVID-19 koosseisus Setomaa Merju Viskar, Setomaa Programm muutmiseks dolokivi eriolukorras kohaliku Vallavolikogu kehtestatud hooldekodu Setomaa Kultuuriprogramm kaevandamiseks Marinova omavalitsuse üksustele palgafondi piires 2020. juhataja karjääris, arvestades investeeringuteks, aastal. Juuli 2020 Nr 7 (368) 7

Ehitisregistri Kaunima kodu konkurss 2020 andmed

ERIKA JOONAS on tark üle komisjoni esimees vaadata

Tänavune kauni kodu konkursi Ehitisregistri korrektsed and- ringsõit tehti 16. juunil. Nagu med on hädavajalikud näiteks alati, olid külastatavad kodud hoonete ohutuse hindamiseks kaunid ja korras ning pere- ja selleks, et langetada õigeid rahvas tervitamas. Konkursi- otsuseid kütte-, vee- või kana- komisjon külastas kokku 12 lisatsioonitrasside rajamisel objekti ning samal päeval vali- või prügiveo korraldamisel. ti välja kauneimad kodud. Ka selleks, et kiirendada ehi- I kategoorias (põliskodud, tustegevust ja vähendada sel- suvekodud, talud) sai kaunei- lest tulenevat ebamugavust. ma kodu tiitli õdede Hele Nas- Samuti hoonete ostu-müü- sari ja Ene Künnapuu suve­ gitehingutes informatsiooni kodu Metsa talu Tiirhanna kogumiseks. Seetõttu on and- külas. Õed on oma lapsepõl- mete korrastamine registris vekodu hoidnud armastuse- väga oodatud. Riik ega koha- ga, hooned on korda tehtud ja lik omavalitsus ei ole andme- lagunenud lauda asemele on te korrektsuse nõude taga- kerkinud suure pere vajadusi miseks ette näinud rahalisi rahuldav suveköök koos maga- sanktsioone. mistubadega. Kõrval asub väi- Hooned, mille suurus on 20 ke mõnus saunake ja aidad. m² ja rohkem ja/või kõrgus üle Lilli ning avarust siin jagub, ei 5 m, peavad olema kantud ehi- puudu ka eeskujulik tarbeaed. tisregistrisse. Ehitise olemas- Teise koha punktid sai Ploo- olu ehitisregistris saab kont- mi talu Napi külas (perekond rollida veebilehelt https:// Lõhmus) ja kolmanda koha www.ehr.ee, samuti võite Variku talu (perekond Lilles- pöörduda vallavalitsuse ehi- tik) Saatse külas. tusspetsialisti või registripida- Seto kodude kategoo- ja poole. rias tänavu preemiat välja ei Kui avastate aga, et teie antud, kuna ühtegi kandidaati hooneid ei ole ehitisregistris, konkursile ei esitatud. siis tuleb esmalt kontrollida, III kategoorias võistlesid kas on endal või on arhiivi- kortermajad, ühiskondlikud Metsa talu Tiirhanna külas. Obinitsa puhkemaja. des dokumente, mis näitavad objektid, ettevõtted, ühistud ehitise püstitamise seaduslik- ja külaplatsid. Komisjon andis mi koduna ja külalistemaja- tii kohvik ning kolmandaks tuli seinale kinnitatavate seina- Komisjon tänab kõiki osa- kust. Seejärel saate vallavalit- üksmeelselt maksimumpunk- na. Maja kaunistab vöömuster, Serga küla tsässon ja külaplats. plaatidega. Kauni kodu oma- lejaid ja julgustab konkursile susele esitada hoone regist- tid Obinitsa puhkemajale. Siin ümberringi pakuvad silmailu Setomaa Vallavalitsus tun- nikke tunnustatakse maa- uuesti oma kodusid esitama, risse kandmiseks andmete on endine lasteaia hoone saa- perfektsed istutusalad. nustab konkursi parimaid kondlikul kauni kodu tänuüri- samuti ootame igal aastal osa- esitamise teatise. Andmete nud uue hingamise Priit Blu- Teise koha punktid sai Kivi- rahalise preemiaga ja kodu tusel 27. augustil. lema uusi kandidaate! esitamise teatise vorm on lei- tav Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeeriumi vee- bilehelt https://www.mkm.ee/ et/eesmargid-tegevused/ehi- Noortel jätkub ka suvel tegemisi tus-ja-elamumajandus/ehitis- register. Küsimuste korral võib TRIINU ARUND Piiriveere malevas. Juuli vii- ka Võrumaa noortevaldkonna võtta ühendust. Setomaa Noorsootöö Keskuse juhataja masest nädalast hakkab toi- tunnustussündmus, kus tõs- Oluline on teada, et ehi- metama Setomaa valla õpi- tetakse esile noorsootöösse tised, mis on ehitatud enne lasmalev, kus 15 noort saavad panustanud ning valdkonda 01.01.2003, peavad vastama Suvekuud noortekeskustes teha heakorratöid alevikus, edendanud inimesi ja organi- ehitise ohutusele esitatava- on tavapäraselt rahulikumad, vajalikke töid kohalikes ette- satsioone ning silmapaistva- tele nõuetele, mida hinna- kuid noortel on tegemist üks- võtetes ning ka naabervallas. maid ja olulisemaid algatusi, takse ehitamise ajal kehti- jagu. Tegemised ja olemised 11.–12. augustil toimuvad millel on olnud oluline mõju nud nõuete kohaselt. Ehitised, on koondunud rohkem õue. Võrumaa noorte suvepäevad kohalikul, maakondlikul või mis on ehitatud ajavahemikus Juba on Setomaa noored saa- Obinitsa külas, kuhu tulevad üleriigilisel tasandil. 01.01.2003 kuni 01.07.2015, nud osaleda parkuuri ühistree- kokku nii noored kui ka noor- peavad vastama ehitise ohu- ningul, korvpallilaagris, teha sootöötajad üle maakonna. Õpilasmalev 2019. tusele esitatavatele nõue- tööd maasikapõllul ja osaleda Suvepäevade raames toimub Foto: Karoli Arund tele ning lisaks vastama detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele. Ehitise ohutuse hindami- sel võetakse aluseks ehitus- Tuleohtlikul ajal tuleb olla metsas ettevaatlik projekt, mille puudumisel tehakse ehitise ohutuse hin- INDREK SARAPUU, de tuletada, millega peab üks valmistatud ja tähistatud koh- suitsetamine otsesõnu keela- kehtib reegel, et kõik, mis met- damiseks sellele audit. Ehi- valla kommunikatsioonispetsialist loodust hoidev ja armastav tades. Lõkke tegemine ja tei- tud ei ole. Küll aga kui keegi sa viisid, tuleb ka tagasi tuua. tise audit asendab ehitusloa inimene metsas käies arvesta- saldatava šašlõki- või grillah- on suitsetamisega tulekahju Isik, kes avastab tulekah- või ehitisteatise menetluses ma, millistest nõuetest kinni ju või muu samalaadse sead- põhjustanud ja seda õnnestub ju, mida pole asutud kustuta- ehitusprojekti. Mets meid toidab, mets meid pidama. me kasutamine, välja arva- ka tõestada, siis vastutab ta ma, on kohustatud sellest kohe Enne 1. juuli ehitusseadus- katab. Suvekuudel tekib palju- Tuleohtlik aeg algab keva- tud selleks ettevalmistatud ja igal juhul. Kui aga kuulutatak- teatama häirekeskusele. tiku jõustumist ebaseadusli- del vajadus minna metsa seeni del pärast lume sulamist ning tähistatud kohas, on keelatud. se välja suure tuleohuga aeg, Setomaa valla territoori­ kult ehitatud ehitise regist- või marju korjama või ka liht- lõpeb sügisel vihmaste ilma- Keelatud on ka raiejäätmete ja siis on suitsetamine ka keela- umile jäävad metsad on tule­ risse kandmise eest tuleb aga salt matkama, jalutama. See de saabumisel. Sel aastal algas kulu põletamine. Kui tekib aga tud tegevuste hulgas. Ka klaa- ohutuse osas keskkonnaagen- tasuda riigilõivu 500 eurot. on üks metsa olulisi funktsioo- tuleohtlik aeg märtsi viimastel vajadus metsade sulgemise sist pudelite ja teiste klaasist tuuri poolt hinnatud keskmise Ehitusseadustik jõustus 2015. ne – pakkuda argipäevale lõõ- päevadel. Metsas võib viibida, järele, siis on metsa kasutami- esemete või prügiga peab ole- tasemega, mis ei tähenda, et ei aasta 1. juulil. Ehitise andme- gastust ja miks ka mitte katta korjata marju, seeni ja pähk- ne ja võõras metsas viibimine me hoolas, sest needki võivad peaks nõuetest kinni pidama te puudumine ehitisregistrist ja rikastada meie toidulauda. leid tuleohutusnõudeid järgi- keelatud. hooletult metsa maha jäädes ja seadust vähem järgima. ei tähenda tingimata, et ehitis Siinkohal on paslik meel- des ja lõket teha selleks ette Tuleohtlikul ajal metsas põhjustada tulekahju. Metsas Turvalist metsakasutust! on ebaseaduslik. Ebaseaduslik on ehitis, mis ehitati ilma ehi- tusloata olukorras, kus loa ole- masolu on nõutav. Setomaa Vallavalitsus Taotlusvoor on avatud Toetust saavad taotleda Projektitaotlused Projektitaotluste hindamise MTÜ Piiriveere 17.–26. augustini 2020. Räpina, Setomaa, Rõuge ja tuleb esitada e-PRIA tähtaeg on hiljemalt (tegevus- ■ Setomaa Vallavalitsus: Võru vallas haldusreformile keskkonnas. grupis) 28. oktoober 2020. Pikk tn 27, Värska alevik, Liider kuulutab Toetust saab taotleda eelnenud piirides endises Setomaa vald, 64001; meetmetest: Meremäe, Misso, Mikitamäe, Täpsem info ja nõustamise kontaktid: www.piiriveere.ee e-post: [email protected] välja projekti- Orava, Räpina ja Värska vallas ■ Ehitusspetsialist Rainer Soosaar, taotluste Meede 1 – Elukeskkonna tegutsevad ettevõtjad, mitte- telefon 506 3225, e-post: arendamine tulundusühingud, sihtasutu- [email protected] Meede 2 – Ettevõtluse sed, seltsingud ja kohalikud ■ Registripidaja Marge Liiva, vastuvõtu telefon 5629 3446, e-post: arendamine omavalitsused. [email protected] 8 Juuli 2020 Nr 7 (368)

Kiikingu- Kevadised ja suvised Hoiusta oma tooteid Obinitsa külmhoones! võistlus Kõigil, kellel on vajadus hoiustada midagi –18° C juures, on võimalus seda teha Obinitsa külmhoones. Värskas sporditegevused vallas Näiteks saab hoiustada taimi, marju, seeni, köögivilja, pakitud lihakaupa, saunavihtasid jne. Värskas peeti järjekordne kii- REIN ZAITSEV Täpsemat infot hoiustamisvõimaluste ja -tingimuste ning kinguvõistlus, mis sel korral kokkulepete osas saab järgnevatel kontaktidel: toimus kuurortravikeskuse Neeme Tulp, tel 503 7413, [email protected] rannas. Väga hea meel on näha Kõigile teadaolevatel põhjus- või Margus Timmo, tel 5622 2886, [email protected] aina kasvavat võistlejate hul- tel oli ja on see aasta teist- ka. 2018. aastal oli osalejaid sugune. Muutunud ­olukorras 15, 2019. aastal 25 ja seekord vajasid inimesed endiselt 37. Võistlejaid tuli kohale igast spordiharrastusi ning lisaks Eestimaa nurgast, Pärnumaalt, teadaolevalt aktiivsele omal Harjumaalt, Tartumaalt, Vil- käel liikumisele pakkus Seto- jandimaalt jne. Ennast panid maa vald orienteerumisvõi- proovile ka esmakordsed kii- malust. Mikitamäel, Obinitsas kujad, kes olid üritust uudista- ja Värskas olid aprilli- ja mai- ma tulnud. kuus orienteerumise püsirajad Üritusele andis eriliselt hoo- ning Värska radadel oli võima- gu Setomaa toetav keskkond, lik kontrollpunkte otsida ka kus saime tänu kohalikele MOBO ehk mobiiliorienteeru- Kergejõustikuõhtu Meremäel. Foto: Reigo Teervalt ettevõtjatele pakkuda võistle- mise formaadis. jatele väärilise auhinnakomp- Alates juunist on saanud septembrikuus. Jõud 45. Eesti omavalitsus- lekti. Tänuväärt toetajateks korraldada spordiüritusi tava- Kolmas ja selle suve viima- te suvemängudel, mis toimu- olid Värska Looduslik Mine- päraselt. Praeguseks on toi- ne kergejõustikuõhtu toimub vad 22.–23. augustil Paides, raalvesi, Värska kuurortravi- munud kolm orienteerumis- 5. augustil kell 17.30 Värskas võtke ühendust sporditöötaja keskus, Vana Jüri seebikoda, päevakut ja kaks kergejõusti- staadionil, kus lisaks teiste- Rein Zaitseviga rein.zaitsev@ Graveeri.ee, Setomaa vald ja kuõhtut. Orienteerumispäeva- le kergejõustikualadele lisab setomaa.ee või helistage 5345 Visit Setomaa. kud on toimunud Nohipalos, vürtsi Värska Originaal 470 m 5911. Suvemängude kavas on Värskas Vabalt Võlli Valluta- Kitsemägedes ja Lobotkas. jooks. kergejõustik, võrkpall, tennis, mas tuleb taas juba järgmisel Osalejaid on jagunud keskmi- Suvel on veel plaanis val- petank, orienteerumine, jalg- suvel, seega kõik huvilised on selt 40 inimest päevakul. Ker- la jalgpallipäev ja rannavõrk- rattakross, mälumäng, köieve- oodatud võistlema, uudistama gejõustikuõhtud on toimunud palliturniir. Nende toimumi- du, kettagolf ja trikitõukerat- ja kaasa elama. Meremäel ja Mikitamäel, osa- se kohta jälgi reklaami valla ta võistlus. Juhendiga saab VEIKO JÄNES lejaid kümnest kahekümne- kodulehel ja valla Facebookis. lähemalt tutvuda Setomaa ni. Orienteerumispäevakud Spordihuvilised, kes soo- valla kodulehel või ESL Jõud on suvel pausil ning jätkuvad vivad osaleda spordiliidu kodulehel.

Seto 100 tuleb ka sel aastal

Kätte on jõudnud aeg ennast Arvesse läheb vaid läbitud ter- olu, edasi oma läbitud ringi ja jälle kord proovile panna ve ring. Alustada ja lõpetada lõpetamise. Seda selleks, et augustikuu imeilusal Setomaa võib enda valitud kellaajal, mis korraldajal oleks ülevaade, kes maastikul. Seekord nüüd siis jääb selle ürituse 24 tunni sis- ringil on. Staadionil on olemas juba kolmandat korda – Seto se. Söömine, joomine, riietus vesi ja soe tee. Sada III toimub 22.–23. augus- ja plaasterdamine on enda asi, Eelregistreerimine kuni 21. til. Reeglid on ikka endised. aga hädasolijat rajal on kohus- augustini (k.a) e-posti aadres- Start Värska Gümnaasiumi tatud abipalve korral aitama sil [email protected], info staadionil. Samas on ka finiš. iga osavõtja ja vajadusel kas tel 5340 6442 (Villem). Regist- 20 km pikkune ring tuleb läbi- või seljas ära tooma. reeruda saab ka kohapeal. da 24 tunni jooksul nii mitu Staadionil alustades mär- Ei pea olema naabrist parem. korda, kui suudad ja tahad. gib osavõtja lehele oma kohal- Ole parem iseendast!

Foto: Reigo Teervalt Tulemused Mehed (17+) 1. Sergei Verte- pov 7,00 m, 2. Karl Erik Sala 7,00 m, 3. Ants Tamme 6,60 m. Noormehed (kuni 16) 1. Oto- Ben Karjamaa 5,95 m, 2. Tõnn Mihkel Raju 5,40 m, 3. Uku Pär- tel Raju 5,25 m. Naised (21+) 1. Liina-Mari Roolaht 5,80 m, 2. Kairi Uibu 5,30 m, 3. Mirjam Pedaja 5,25 m. Naisjuuniorid (17–20)1. Sarah Lannes 5,15 m, 2. Sandra Lannes 5,05 m, 3. Piia Liisa Künnapas 4,50 m. Neiud (kuni 16) 1. Gerda Johanson 5,10 m 2. Liisi- Marleen Nikker 5,00 m, 3. Meribel Kondimäe 4,70 m. Juuli 2020 Nr 7 (368) 9

Siih ja järgmätse katõ leheküle pääl tutvustami puulpühä, 15. augustil toimuva Seto kostipäävä kohvikit.

Vanavalgõh vannamuudu Vallalõ puulpühä ja pühäpäävä

Suurõ kumardusõ teemi uma vanavanõbilõ, kiä’ omma’ jätnü’ meele hulga köögikunsti varandust. Tuu varandusõga’ köögih toimõtaminõ om meid toonu’ eismuudu maitsidõ mano, midä seto kostipääväl mi taha pakku’ ka’ ummi külälisilõ. Nii om mi Siidisõsarõ laululaagri. Veesaare Anne kogo pilt kohvitarõ joudnu’ uma maja söögikaardi mano, koh kõik paktav om värske ja hüämaigulinõ. Muido käüse elo Inara Vanavalgõ Kohvitarõh õks vannamuudu, vai elo mi kohviguh k´au õks vannamuudu. Kohvigu tarku ja käbe- hidõ meistridõ kässiga’ omma’ tett pelmeeni’. Siist lövvät vanna­ Siidisõsarõ laululaagri muudu kivialost sõira ja mahedat angervaksa-rabarbri siiropit. Vannamuudu saat istu’ valgõ pitslinaga’ lavva takah ja juvva’ „vanaimä valgõt piimäkohvi“. Mi leelopark Siidisõsarõ ja õdagu kul´ata’. Õgaüts tull´ liinast: timä naane Kaja, mi mäne puul. Ja sügüses piat esi’ Talvitsõl aol mi proomõ tetä’ perepetše ja no’ omma’ nä koh- oll´ vällä sordit Folkloriada säält, koh timä tuulaiga oll´. vedosnik Haavalo Ilme, Kal- vahtsit laulõ mano kaema ni vigu sööginimekiräh ja mi paku nuid ka’ kostipäävä külälisilõ. A festivalilõ Baškiiriahe, a Kia pääliinast, kia Setomaalt. lase Jana, Tillo Piret. Purje är’ opma. sõiraga’ mi olõ tennü’ väiko kunstiperätse edesiarõndusõ – olõmi timahava tuud praasnikka Ma sõidi Valgamaalt, uma Kaja tull´ uma üläga. Vot nakaś Kellä katõtõisku aigu, ku naanu’ sõira praatma. Sinnä’ mano panõmi tikõrperimaŕa-toor- imä perändüsest jäet sünnü- poońtaminõ pääle, õkva naar- nakaś vahtsõnõ päiv, 4. juuli, sahvti, nuu’ kokko tahtva’ viiä’ keele alla. peetä-i, õks śoo koroona kodost. Vanaesä tull´ Zagor- da’ sai. Võeh mi lauli, õks naid sis laulõti mullõ sünnüpäävä Kaemisõst lövvät vannamuudu tett piirkunna näpotüüd ja saat peräst. Festival om tougat ja küläst ja vanaimä Kosśol- laulõ, midä opsõ ja haŕodi fes- laulu, õga sõsar ütel´ kõrdapi- eis’ pilonõglaga’ perrä tetä’ valgõt pilla. Mängtäs karmoškat ja tulõva aastaga suvõlõ. kast ja nimä’ teivä’ Valgamaalõ tivali jaos. Vahtsit laulõ ütel´ te iist. Mi kul´adi õks piä hum- saat olla’ ka’ vahtsidõ muusigahelüsidõ seeh. talo. Timahava mi uma sõsarõ Ilme iist ja mi lauli perrä. Noid mogun’, sis keedi kohvi ja käve Hüvvä tulõmist mi kohviguhe! VEESAARE ANNE perrega sää vanna suidsusan- vahtsit sai ullipall´o, õkva hüä jälki tsuklõmah. Tiina vidi na kõrda, kaemi, kuis lätt, kas miil oll´ laulda’. sõsarõkõisi müüdä alõvit eks- Kontakt: Inara Luigas saa leili hiitä’. Sis naksi opma sõira tegemä, kursioonilõ. Näi keriguaida ja Inara Vanavalgõ Kohvitarõ, Mäe 28, Mikitamäe, Setomaa vald Leelopargikõsõl oll´ plaani Tuu tuust. Tiina uutsõ tarõ Ilme opaś, timä mõist. Lauli ja vannu massinidõ vällänäütüst. [email protected], +372 516 8422, FB: Inara Vanavalgõ Kohvitarõ võõdõt tetä’ laululaagri inne läve pääl, hańdsapits tougati segasi piimä ja kohopiimä. Är’ Sis naksi jälki laulma ja Vinnemaale sõitmist. Tuud õkva nõna ala ja hapnit kur- kõrpsi ka veidokõsõ, a tuust vahtsit leelosit opma ni tand- sõitu tulõ-s, a laagrit võisi õks kõ pakti pääle haugada’. Ma’ olõ-s midägi. Sääne lepäsuidsu sõ tandsma. Tuud mi mõista jo tetä’. Mi leelonaane Parktali ja Osti Helgi, mi olli edimädse’ maik sai sõiralõ mano. Vahtsõ- höste. Kõnõldi ka pall´o vannu Kriisa talo kostikotus Tiina kutsõ kogo pargi hindä külälisõ’. Pits võõdõt, vei Tii- nõ sort. Sügüse, ku leelonaa- jutusit ja perimusi. Ma kirodi Vallalõ puulpühä ja pühäpäävä mano Järva-Jaani. Täl om sääl na kats sõsarõt järve tsuklõm- se’ jälki kokko tulõva’, sis tege näid paprõ pääle üles kah. Vot alõvi veereh väiko tarõkõ- ma. Vot oll´ illos järvekõnõ sääl õgaüts tuust aost uma sõira ja oll´ hüä üteholõminõ. Ait´um- Mi tii seto kostipäävä aos vallalõ uma talo mitmõndat kõrda. Jo nõ. No nii väiko olõ-i joht, mi Järva-Jaanih. Sis naksi heerin- kaemi perrä, kia mõist parõm- ma, siiditsõ’ sõsarõ’! varra keväjätseh jaoh mõtlimi, mäntsit siimnit maaha panda’, mahasi är’, kümme inemist. git lõikma ja sibulit kuurma. bat tetä’. Üteh tennämi Setomaa kul- õt augustih saasi’ uma aiah kasunu’ kraamist süvvä’ tetä’. Tulõ’ Moro pääl sai Verevmägi Sassi Kardohka’ oll´ Tiinal jo koorit. Sis teemi viil laululaagri tuuriprogrammi, nimä’ Siidi- kaema mi maailma, kostipääväl omma’ vallalõ Kriisa taloh kõigi pillihelü saatõl tandsu lüvvä’ Sassi massinaga tulti pää- tõõsõ poolõ, śoo oll´ õnnõ edi- sõsarit tugõsi’. huunidõ ussõ’, ka’ talotarõ- ja köögiuss. Kaemist meil om, aastaga edeotsah sai tallo tettüs vahtsõnõ seto ahi. Kindlahe mi soovi pakku’ teele ahosüüke. Talo päämäne meelelinõ süük om paks pudõr, tuud süvväs meil läbi aastaga nii talgo- ku pidopäivi aol. Rüäleibä, vatska ja tõisi süüke – makõt ja soolast – valmstõdas külälisi jaost õks säänestmuudu, nii ku’ mi Tähnäkene ja Pähnäkene vanavanõba’ tuud tei’. Sekkä juhtus mõni parhillanõ moodulidsõ kokakunsti helmekene. hiidütät minnu. Mille śoo kipõ tak oll tuhat ütesäsata kats- he, sa olõt timäga’ üteh tüüh Pääle umakasvatõt söögikraami om mi talo väärtüses talo­ Pino Veera tsäijuuminõ?“ kümmend viis ja kuulmisõ aas- olnu’.“ arhitektuur. Mi olõ kõrda tennü’ viimätside aastagidõ joosul aida, Tähnäkene: „Tiiä’, kulla- tak kats tuhat viistõist. Veera Tähnäkene: „Mul om vidä- savihuunõ ja savvusanna vannu tüüvõttidõga’. Terveh mi kosti- SARVÕ ÕIÕ kõnõ, mi olõ nii hoolõh olnu’ oll hüä inõminõ ja tark naa- nü’ jah, õt sai hindäle sänt- päävä miiskund om setoteemalitsih rõivih ja ku’ mi aigu saa, sis uma õgapääväeloga’, õt olõ ar’ ne, uma suurõ perre avitaja, õt se oppaja. Sagõhõhe, ku tulõ tandsimi, mängimi pilli ja leelotami üteh külälisiga’. unõhtanu’ meeleh pitä’ uma’ kõik takasttulõja’ saasi’ uma poontamist, õt kuis kirota’, Vallalõ om aida puut, kost saat üteh osta’ talotuutit ja lövvü- Tähnäkesele halgahtu miilde, arma’. Minevä kuu sündü ja elo pääle, ja avit ka’ tõisi kooli- sis tulõ Veera miilde ja timä nulgah om ka’ põnõvat vahtsõltkasutatavat kraami. Tarõh saa õt nä omma’ uma kalli sugu- kuuli Pino Veera. Om sul mee- tii pääl hoita’.“ oppamisõ’, ja tuust saa joudu kaia’ seto rõivit ja pernaase näpotüühuvvi. Piili pääl kudamisõ lasõ unõhtanu’. Ku õks kõik­ leh, kunas tä sündü ja kunas Pähnäkene: „Veera käve ja api.“ opitarõh saava’ kõik kuta’. Latsõ’ omma’ üle säädnü’ latsikohvigu aig kõrda-ai ja kõnõlõ-õi, sis kuuli?“ õks mi vanaimä poolõ ja ütel Pähnäkene: „Veera om mee- ja vallalõ om ka’ mässämisõkotus. püsü-üi ka’ kõgõ tähtsäbä’ Pähnäkene: „Ku sa nii äkit- kõrral tä vei uma mehega’ mi le õks suur sugulanõ ja kõik Tulkõ’ Litvina küllä mi kostikotusõhe kostma! inõmisõ’ meelepääl. Tähnä- si küüsüt, sis kõrraga joht hal- vanaimä hindä poolõ suvilahe, timä pereh.“ kene läts kõrraga’ Pähnäkeist gaha-ai miilde. Oot, oot, oll nä käve’ mere veereh ja vana­ Tähnäkene: „Om. Vee- Kontakt: Ingrit Kala otsma, õt tälle kõnõlda’, kuis jah säänestmuudu, õt sündü ja imäle miildü’ üte’ väigokõi- ra vanaimä Nati ja Vabarna Kriisa talu, Litvina küla, Satserinna nulk, Setomaa nä omma’ jo vahtsõhe kuu- kuuli üteh kuuh ja tuu ollegi’ si häiermidõga’ väiko’ lillike- Ann olli’ sõsarõ’. Hüä, õt Vee- +372 512 0659, [email protected], FB: Kriisa talo Setomaal hu joudnu’, innidsest kuust juunih. Kuupäävä’ joht tulõ-õi se’. Veera and nuid tälle üteh, ra umal aol pand paprõ pääle kuvvagimuudu läbi juusknu’. miilde. Õt kas kuuli varahap- kotoh istudi nuu’ aida’. No’ Natalja Niidult innist ello, no’ Tähnäkene löüdse Pähnäkese pa, ku sünnükuupäiv oll, vai omma’ nuu’ lilli’ meil umah om hüä lukõ’ ja tiidä’ saia’.“ pindrit kitskmast. Tähnäke- oll tõisildõ?“ pindreh.“ Pähnäkene: „Õks vaia innit- ne jo kavvõst hõigas: „Pähnä- Tähnäkene: „Ma avida sin- Tähnäkene: „Jah. Tävveste sit inõmisi miilde tulõta’, sis kene, Pähnäkene, jätä’ kõrrast nu. Mälehtät, mi kogõmal- õigõ. Lillikese’ viil häitse-ei, om hindäl ka’ kindlap ellä’ tüü oodissihe ja tulõ’ tarrõ!“ da’ naksi Veerast kõnõlõmma a paari päävä peräst nakasõ’ ja olla’. Tähnäkene, mi uma Pähnäkene pühäs kässi vas- ja sis ollegi’ kogõmalda’ timä häitsemmä, parhilla’ tśuut jo ­esäkesel om ka’ śool kuul ta külgi ja mõtõl: „Mia tuu no’ sünnüpäävä päiv. Mõnõ ao valgõt paistus. Ku häitsem- sünnüaastagapäiv.­ Suvidsõ’ sis säänestmuudu palas, õt peräst mi sai tiidä’, õt arki’ om mä naanu’, sis tulnu’ kindlahe latsõ’, mii’ sukka’ olõ talvidsõ’ piat tüügi’ katski jätmä?!“ ja koolnu’.“ Veera miilde.“ tütre’.“ läts kipõstõ tarrõ. Pähnäkene: „Ollegi’. Ku Pähnäkene: „Näet ku veid´o Tähnäkene: „Õgal uma aig. Tuu ao seeh ku Pähnäkene no’ kõnõlõt, sis nakas miilde om vaia, õt inõminõ hin- Proomimi’ śood minevä sügü- kässi mõsk ja tarõrõiva’ sälgä tulõma jah. Katõkümne kuv- näst miilde tulõtas – õnnõ se keedet ubinasahvti ka. Tiiä- ai, oll Tähnäkene joudnu’ tsäi- võdal oll sündünü’ ja kuu- üts häiermükene. Täks selle äi, kas śool sügüsel saa mano vii kiimä panda’ ja nõst ubi- li katõkümne ütsädäl. Joudsõ vanastõ jäteti hindäst mäles- kiitä’ vai kuis lätt. A lätt, kuis nasahvti lavva pääle, sis pand ­vasta pitä’ uma ütsäkümnendä tüses kas rätt vai midägi’, õt lätt, õks höste. No’ om kikka- kündlekese ka’ palama ja nä sünnüpääväni’.“ hingekeisi iist pallõlda’ ja näid siini aig, vaiagi’ joosta’ kõrrast Joonas Koppel koolitas kosti­ Rivistüs kostipäävä ootõl. istõ’ kuagi’ uma kotusõ pääle. Tähnäkene: „No näet sis, meeleh hoita’. A sa’, Tähnä- kaema ja õdagust üts piirak päävä tegijit Vanavalgõ Kauksi Ülle pilt Pähnäkene: „Tähnäkene, sa tullegi’ sul miilde. Sünnüaas- kene, tiiät õks Veerat pareba- kütsä’.“ kohvi­tarõh. Kauksi Ülle pilt 10 Juuli 2020 Nr 7 (368)

Väiko kõivo kodo Vallalõ puulpühä

Nuur kõiv kasus aoga’ korgõst kõost. Mi ütehkuuh soovi, õt mi kohviguhe tii löüdnü’ külälinõ olõs sama siuhkõ ja tukõv ku’ kas- sui kõiv. Kõivo värskendäv ja rahustav energia and kindlust, jou- du ja vastapidävüst. Kostipääväl mi jaa teele kõivo eloenergiat läbi võimlõmishaŕotuisi ja opitarrih erinevvi tiidmisi süümishari- nõmisist. Nõvvoandja ja triineri abiga’ olõt peräst nõdõr ku’ kõiv, lövvät üles uma uinunu’, a energiat vajava’ meele’. Ti silmä’ nakasõ’ pilisemmä tassikõsõ hüä kohviga’ kõo all, kõtulõ tege hüvvä pererahva armastusõga’ küdset mustigapii- rak ja mustigakissel ja tervüt and hainatsäi. Tugõva’ luu’ ja liha- sõ’ tulõva’ Väiko kõivo kododsõst kotletist pehmel pad´al. Tühä koti lupa täütä’ müügiait, kost saat üteh osta’ erinevvi Setomaa näpotöid. Mi soovi, õt mi külälisõ’ olõsi’ sama siuhkõ’ ja tugõva’ ku’ kas- sui kõiv. Mi olõ otsustanu’ jaka’ teele kõo eloenergiat läbi haŕo- tuisi ja tiidmisi opitarõdõst, mia’ tegutsõsõ’ samal aol kohvigu- ga’. Opitarõdõh uutva’ sinnu süümisnõustaja Riin ja pikäaolitsõlt tegutsõnu’ treener Signe. OPITARÕ 1 (Riin ja Signe). Süüminõ, siitminõ: siitmist ker- gendävä’ haŕotusõ’, kõnõldas tervüsele hüäst süümisõst. Mi anna nõvvo, kuvvamuudu siitmist paranda’. Taso 7 €, 12.00 (10 kotust), 16.00 (10 kotust), 19.00 (10 kotust). OPITARÕ 2 (Signe). Säläeri. Haŕotusõ’ nimmele ja tuŕolõ, mia vabastasõ’ pingest ja tugõvdasõ’ sälälihassit. Taso 7 €, 14.00 (10 kotust), 18.00 (10 kotust). Mi pallõ opitarõdõhe varahappa kirja panda’. Tuu jaost saada’ kiri [email protected] ja kiroda’ mano, mäntsehe opitarrõ tahat minnä’. Vai helstä’ 5193 6745.

Kontakt: Signe Vent Väike-Kasetalu, Korela küla, Setomaa vald +372 5193 6745, [email protected]

ObiNizza üülokaal Vallalõ L 17.00–02.00 ja P 11.00–16.00

ObiNizza üülokaal uut ummi vannu ja vahtsit külälisi, pakk unõh- tõt ja unõhki’ nägemäldä’ maikõ, laul nii vahtsit ku hösteunõhtõt vannu hitte. Mi paku igävätse nuurusõ eliksiiri. Ussõ’ omma’ vallalõ puulpühä kellä 17.00 ja pandas kinni pühä- päävä paar tunni peräst tuud, ku’ Tuhkatriinu om kaotanu’ kän- gä: aamõtligõl andmil kell 2.00. Kuum muusika ja kuuma’ joogi’ – Ivvan-tsäi ja vatuga’ kohv, külmä’ joogi’, sakuskataldrigu’ ja kuk- likuh´a’, sacheri’ ja mätäskoogi’, kikkaseene’ nii ja naa. Mi śoo aastaga hittsüük om suur salahus. Tuu sünnüs Obinizza pääkoka Niilo unõh, päävä kuumusõ ja kogo klanni kuuhtüüh. Täüskuu unõlda’ üül tuu näütäs eis’ hinnäst tälle. Setomaalt mindä-äi ar’ tühä kotiga’ ja tuuperäst om meil Kuns- tizaalih müügih suur hulk piltega’ trükit kottõ ja kohvigumajah ütehostmisõ jaost kõlbulitsõ kauba lett. Kunsti- ja näpotüühuvi- lisi jaost teemi vallalõ KUNSTIZAALi. Üülokaalih laulva’ ja lugõva’ luulõtuisi poeedi’, autentselt kiu- nutava’ pille küläpillimehe’. Päse-ei ka’ seto leelost. Kõigi jaost om ka’ vabalava! Rändmuusigu’ saava’ kõtu täüs ja keele häm- mest. Tandstas jablotskat ja tangot, valssi ja puntratandsu, kõkkõ-kõkkõ. Teid uutva’ peremiis Riitsaarõ Evar ja pernaane Kauksi Ülle. Baaba ja Ka om kohal! Üülokaal tulõ kuum!

Kontakt: Ülle Kauksi Seto Ateljee Galerii MTÜ, Obinitsa küla, Setomaa vald +372 5656 9079, [email protected], FB: Seto Ateljee-Galerii

Polovina kostikotus Vallalõ puulpühä

Timahavanõ om seto leelokoori Helmekaala’ kostikotus Polovina küläh Kala taloh. Majapidämist hoitva’ kõrrah innidse pernaase, Helbi koori laul- ja, killõ ja iistütlejä Kala Manni latsõ’ ja latsõlatsõ’. Manni tütär Lii ja tütretütär Mirja omma’ ka’ leelonaase’. Helbi kuur sündü Manni sõnnu perrä säänestmuudu: „Obinitsa naase’ jo lauli’. Meil oll sis ka’ üts laulunaane ja tuu oll kuuldnu’, õt nä laulva’. Ja küüsse: „Naase’, mille mii’ naka-ai laulma?““ No’ om Mannil taivariigih uhkõ kullõlda’, õt jäl’ om Polovinah leelo- Maaimä küük Umastõ tsäimaja helü, laulva’ Helmekaalu naase’ ja iist ütles timä uma tütär Lii. Vallalõ puulpühä Vallalõ puulpühä ja pühäpäävä Polovina tähendäs vinne keeleh „puul minkastki’“. Ummil om nime kottalõ nal´alinõ seletüs: tii pääl Obinitsast Petserehe vai Maa om timäkene, kiä meele süvvä’ and nii õkva ku’ kaudsõlt. Setomaal om hulga ilosit küllinimmi. Meele miildüs mi uma külä tõistpiteh piat Polovinah puul viinuskat alalõ olõma. Tulõt vai Luudus om tuu, kiä meid oppas, and roho’ ja hainatarkusõ. Mi olõ nimi – Tsergondõ. Illos nimi, illos külä ja siih eläse’ ilosa’, hüä’ läät ti kostpuult vai kohepoolõ, om puul alalõ vai kõik otsah – mi park inemisi, kiä om Luudusõ usku ja mi avvusta Eesti perimüst. inemisõ’, kiä’ uutva’ teid seto kostipäävä aigu küllä Varese tallo. man saat kihhä kintä’ ja varusit tävvendä’. Mi paku umah kohviguh tuud, midä lövvät mõtsast, kogokunna Üteh väigokõisi üllätüisiga’ võtt teid vasta talo peremiis Arno, Mi paku nii ku’ õks hüvvi kodotsit süüke ja juukõ. Ja mi praa- aiast ja kohaligult talonigult. Mi süük om mahe ja kohalik ja suu- kiä juhatas teid lauda ja pakk hanõliha-klõmbiruuga, hanõmuna- dit räime’ õnnahasõ’ kindlahe ka’ śoo kõrd! Aidah om kostikotusõ rõh jaoh huuaolinõ. Söögikaardist löüdvä’ meeleperäst ka’ haina- pannkuuki maasiga-, vabarna- ja mustigasahvtiga’, seenepiirakit jooginulk ja joogipukk! Hüvvä kraami saat üteh osta’. Latsilõ om süüjä’ ja vegani’ ja valikuh om muidogi’ gluteeni- ja laktoosivaba lihaleemega’. Küläkostis saat üteh osta’ hanõmunnõga’ tett sõira, mässämisõkotus. süük. Mi arõnda kohalikku küläello, mi taloh om väigokõnõ kogo- haiguisi vasta hanõrasva, „Seto Kimmäst“ ja „Kraadiga’ mahla“. Mi ooda teid puulpühä, 15. augustil. Suurõba’ grupi’ tulõ inne kunna turg, kost saa üteh osta’ hüvvi küpsisit, hoidissit, huuaolist Moro päält lövvät viilgi’ huvtavvi tegevüisi. Illos aid pakk silmä- kirja panda’. mahedat söögikraami ja tsäihainust tett kraami, tõõsõtsõõri rõi- illo ja uibo all istminõ tege hüvvämiilt. Helmekaala’ vit ja nipet-näpet näpotüüd. Hani hõikas umadsõ’ kostma, Varõs võtt vasta!

Kontakt: Siiri Toomik Kontakt: Helen Ehandi Kontakt: Hele Kroon Väike-Polovina talu, Polovina küla, Setomaa vald Mõisajärve talu, Vatsa küla, Võru vald Varese talu, Tsergondõ küla, Setomaa vald +372 517 8827, [email protected] +372 522 2373, [email protected], FB: Loona Loomekeskus MTÜ +372 524 3038, [email protected] Juuli 2020 Nr 7 (368) 11

Kivitii Hoolõline süllem Rikka Ivvani man Näpotüü kotus Vallalõ puulpühä ja pühäpäävä Vallalõ puulpühä Vallalõ puulpühä 11.00–20.00 Vallalõ puulpühä ja pühäpäävä

Mi kohvik om Luhamaal, Setomaast erälde nul- Mi olõ armas Verska Gümnaasiumi koolipereh, Kuki’ keväjä oll kõik tõistmuudu, om ka’ śool Seto kostipäiv om Näpotüü kohvigu perrele ku’ gah, aoluulitsõ Riia-Pihkva kivitii veereh. Seto nii ku’ üts kokkohoitva mehiläsesüllem – üts- suvõl Küllätüvä küllä uuta’ ilosit augustikuu uma aoluu edimäne päiv. Mi olõ elänü’ umah kostipäävä külälisõ’ jäti’ uma’ jäle’ edimäist kõr- tõist hoitõh ja ütitsidõ tsihte poolõ linnatõh. puulpühä perästlõõnit, ku’ õhuh om tunda’ val- kotoh 42 nädälit. Külälisõ’ saava’ nätä’, kuv- da mi mano Kivitiile aastaga iist. Sis mi paki Kõõ ütehkuuh ja ütstõist avitõh. Mi kohvik Hoo- mividõ vilju ja sügüsetse ao hõngu. Õhk om viil vamuudu maalõ elämä kolinu’ pereh kõikaig maa seeh küdset lammast. Tuu oll edimäne lõline süllem nakaski’ pääle siist – hoitõh mehi- lämmi ja miil suvitsõlt ilma murrilda’. Śooh väi- umma ello kõrraldas. pruumminõ, läts kõrda! läisi, hoiami inemisi. koh piiriveere küläh eläse’ uma ello ja toimõta- Lambašašlõkk vokivurina saatõl – säänest Ka’ śool kõrral mi taha ummilõ külälisilõ pak- Mi kohvigu käre söögisedelil om edimätse sõ’ hüä’ ja tegüsä’ maainemisõ’, kiä’ omma’ tat- elämüst kohviguh pakumigi’! Pääle kana­ ku’ „Kivitii klassikat“, maa seeh küdset lamba- kotusõ pääl mesi, Setomaa puhas mesi. Järg- rigu lummusõh. šašlõkki, suulliimi, seto pakso putro, suidsu­ lihha. Võisi muidogi’ tetä’ lihtsabalt, liha ahoh mätseh käreh uut sinnu miikuuk, säält edesi Tulgõ’ maitsma, midä mi olõ śool kõrral vällä lihha, tõistmuudu kardohkaputro, umatett kütsä’, a sis tuu olõ-õi tuu. Nii kuis süük om süü- miijuuk, miivahvli’ ja miiga’ pliini’. Suutävve­ märknü’, ja kaema, midä mi olõ aastaga joosul leibä, kohopiimäpallõ. jäle meelelinõ, nii om ka’ tuu tegeminõ meele- soolast saat „Unelmatõ koolilõõnast“. Sänt- tennü’. Nii ku’ õks, söögikraam om meil hindäl Kallit külälisi võtt vasta kohvigu rahvas ja ka’ linõ kamandaminõ. Meele meelüs valmstaminõ, se’ söögi’ ku’ hamburger, pitsa ja friika’ omma’ ja külärahval kasvatõt. Täks tulõ mõnõl lam- vastavõtukomisjon – pardsikõsõ’. õt sis õnnahtumisõ kõrral tiika’ kuuh hüvvä- miitsirguperre käreh saanu’ vahtsõ näo, mi paku bal mihklipäiv śool aastagal tśuut varahappa ja Kohviguh om latsilõ batuut, viisilmä veereh miilt tunda’. Liha ettevalmstaminõ, mulgu küt- nuid tervüsele hüäh võtmõh ja omma’ tett uma- talo kana’ omma’ augusti edimätsil päivil kipõ’ hal´as onn, liivahunk, olõ-õi liivakast. Häältsedä’ minõ, lihapaki’ tulikuumõ kivve pääle, valva- kasvatõt ja värskest kraamist. munaluuja’. saa kodotsirka tsipakõisi, küülikit ja pinne. minõ, uutminõ ... Mano panõmi Setomaa suvõ- Kavalidõ ja virku mehiläisi puult annami sul- Kostipääväl olõmi kogonõnu’ 143-aastagat- Imä’ saava’ pruumi’ vokiga’ kedrada’, pruumi’ päävä käeh kasunu’ aiavilja ja olõmigi’ ti tulõkis lõ võimalusõ su tiidmisõ’ ja mõistmisõ’ proomi- sõhe Rikka Ivvani tallo. Talopoodih, minkõ tekk lavvakidõga’ vüü kudamist ja pilonõglaga’ vüü valmi’. Lihtsa, eisherälinõ ja uma. Nii ku’ Seto- lõ panda’ ja vahtsõt mano oppi’. Tüümehiläse’ Rikas Ivvan jo 1905. a, pakumi kaupa küläst ja tegemist. maagi’! Andri-Peedo kitsõfarmi panneerit kit- veevä’ ja näütäse’ sullõ tüütarri ja tsäpendämisõ lähebist kotussist. Taloh omma’ kana’, lamba’ ja Õgal täüstunnil saa vikatiga’ haina niitä’ vai sõpiimä-valgõhaltusjuust om suvitsidõ marju- nulkõ. Taroh om kuulda’ ja nätä’ tandsu, laulu, kassi’. Inne kostipäivä või meele viil tulla’ hüvvi kedrada’. ga’ olnu’ mi külälisilõ meeleperäne. pillimängu ja ku’ sutat, saat ka’ üteh tetä’. Lat- mõttit, minkõga teid üllätä’, nii õt võtkõ’ Rikas Esä’ saava’ kaia’ miihitöid, ku’ tahtva’, sis eis’ Kivitii kohviguh mäng muusigat Leima Matis, siga’ kamandasõ’ mi lõbusa’ mehiläse’. Huvtav- Ivvan FBih sõbras ja kaegõ’ mi reklaami kosti- ka’ üteh tetä’. Luhamaalt peri muusik ja heliluuja. va jakkus tervest pääväst nii väigokõisilõ ku’ päävä FBlehel. Ku olõt pillimiis, võta’ pill ka’ Perre tütre’ mängvä’ kannõld ja kiä taht, saa Mi ooda teid 15. augustil kest päivä, õt sis suurilõ. üteh – vaba lava om ti perält. eis’ pilli mängi’. Paku pääl om katõ registriga ütehkuuh lambaliha küdsämismulgust vällä Armas sõbõr, hoolõline süllem uut sinnu! Puulpühä mi alosta jo kell 11 kohvi ja koogi- karmoška, kiä taht, või eis’ mängi’, ku’ olõ-õi võtta’ ja pruumma naada’. Hüämeelelitsõ kokkosaamisõni’! ga’, kell 12 kõnõlõs pererahvas talo kõrdasääd- uma üteh. Tunn aigu inne kohvigu kinnipand- Kokkosaamisõni’ Kivitiil! misõst. Lämmi süük om kellä 13st. mist mi panõ palama tulõ. Tandsimõ seto tand- Kontakt: Liina Palu sa, laulami ja kõnõlõmi jutta. Kontakt: Kristi Valk Värska Gümnaasium, Pikk 13, Kontakt: Sigre Andreson Määsi küla, Luhamaa, Setomaa vald Värska alevik, Setomaa vald Rikka Ivvani talu, Küllätüvä küla, Setomaa vald Kontakt: Sirid Pärtin +372 5647 0614, [email protected], +372 513 4782, [email protected] +372 507 1029, [email protected] Leida talu, Matsuri küla, Setomaa vald FB: Kivitii kohvik www.varskakool.ee, FB: Värska Gümnaasium FB: Rikka Ivvani talu +372 5684 4622, [email protected]

Iloline Kirsi talo Külä veereh Ruusuu parvõruug Kalamaitse majak Vallalõ puulpühä ja pühäpäävä Vallalõ puulpühä Vallalõ puulpühä ja pühäpäävä Vallalõ puulpühä ja pühäpäävä

Hoolõ ja armastusõga’ ello herätet Setomaa Obinitsa külä veereh om üts talo, koh pakutas Mõtsamoori muudu pernaist kisk õks mõt- Uutõh, talo uut śoolgi’ aastagal küllä kõiki, kiä’ tahtva’ hüvvi huuli, paksõ põski. Niimuudu ülti Seto- sa poolõ, a seto juuriga’ nuurt peremiist uma õt tulõt siiä’ vahtsit maikõ mekmä, nätä’ Setomaa ilosat luudust, kultuuri ja perän- maal, ku’ kiä küsse, õt mis sa süüt. Siih saat latsõiäkodo. sis olõ-õi meilgi’ inäp aigu istu’. dit. Kirsi taloh pakutava’ söögi’ omma’ pernaa- kimmä kõtutävve ni hüvvä kraami ütehki osta’. Nuur peremiis kinnitäs, õt timä kodotiik om Kas tulõt sa’? se vanaimä söögest alostusõ saanu’. Pakutas Peremiis tege kostilisilõ suurõ ahotävve suidsu- kõgõ parep parvõtamisõ jaost. Latsõiäh ehitet suurmõputru savvulihahämmätüsega’, katõkäe kardohkit. Kas olõt noid varõmb söönü’? Ku’ olõ- parvõga’ vaiu’ kül’ kõik parvõpääl olija’ külmä Harinõdõh, võiuleibä Kirsi talo savvulihaga’, sõira (2017. õi, sis om mi kotus kimmäle tuu õigõ, kohe tulla’. tiigivette, a tämbätse päävä tiidmisõ’ võimal- õt valgusvihku lövvät õnnõ korgõh, aastaga Seto Kunigriigih sai rahva lemmigu Mi man om soomõ-ugri üte kultuuripääliina dasõ’ ehitä’ parvõ, mia om kindla ja kõrralinõ. tiid sullõ näütäs tä hoops väiko torni seeh. avvuhinna), kohopiimä plaadikuuki marjuga’ ja kõõ korgõmp kotus. Tulõ’ ja kae’ mäe otsast üle Siihkottal jääs külälisil hindäl valli’: ku’ soovit Olõt õigõ tii pääl, jää’ mi mano ankruhe! hulga huvtavvi soolatsit ja magõhit süüke. Kiä Obinitsa katussidõ, tii’ pilte ja panõ’ mälestüs latsõiätempa kõrrada’, sis saat parvõ põhja las- viil siih k´aunu’ olõ-õi, a tahasi’ tiidä’ talost, sis albumihe. Mi alosta kostipäivä kell 12 tuusa- kõ’ ja lämmind augustikuu tiigivett tunda’. Majak om õks kõõ olnu’ tulõnäütäjä ja hoia- nuilõ pererahvas kõnõlõs talo elloherätämisõst ma mäe avvulisõ avamisõga. Päävä pääle kosu- Sääne idüllilinõ paar pand seto kostipääväl taja tulõjalõ. Mi väigokõnõ Kalamaitse majak ja kõrdategemisõst. tasõ’ miilt üllätüsesinejä’. Latsi jaost om olõ- liha maa sisse küdsämä ja sääd suurõ paaga’ näütäs tiid umakasvatõt süüke mano. Kala­miihi Muusiga iist hooltsasõ’ kohaligu’ lõõdsa­ mah mänguväläk ja muinasjuttõ telk. Kellä katõ, ruvvaleemekese tulõ pääle. Tsialihha ja lamba- naase’ pakva’ sullõ nii Peipsi järve kallost ku’ mängjä’. Ku’ vidä, sis saat ka’ tandsoopitarõh nelä ja kuvvõ kottal om moderntandsu opi­tarõ. lihha mi küdsä õks terve kindso kõrraga’. Küd- eestimaisõst kamast tett süüke. Pääle nuidõ viil tandsi’. Tüdrokõsõ’ iäh 6–14 aastakka saava’ Latsõ’ saava’ raha iist elektriautot renti’. Ku’ set süüki saava’ külälisõ’ süvvä’ väläh, nii õt hüvvi maikõ. pruumi’, määne tunnõh om olla’ seto rõivih. om plaanih üü pääle jäiä’, sis mi man om kõr- künnär­pää’ tsilgusõ’. Makõsüük om ka’ pererah- Tuu ao seeh, kooni’ su söögi’ valms saava’, Kirsi talo pereh om aiksahe uutmah. rah tarõ’ ni säetü’ sängü’. Ka’ telke jaost lövvä- valt, a marju sinnä’ mano saat eis’ mõtsast otsi’. saat uutmisaol „õngõnüürä“ kokko kerri’, kaia’ Tulgõ’-tulgõ’! mi kotusõ. Kruusatii tolmu saat maahha mõska’ Kinkõl no’ suu nakas vett juuskma, sis säädke’ kohalikku toodangut ja miljonivaatõga’ järve. õdagu kuumah sannah. hinnäst kohvigu poolõ tulõma. Kiä otsi’ mõist, Kontakt: Kaidi Kerdt tuu löüd leti alt ka’ teräväbät. Kontakt: Maivi Laar Kirsi talu, Meremäe küla, Setomaa vald Kontakt: Merli Haamer Sadama, Rõsna küla, Setomaa vald +372 514 0506, [email protected], Obinitsa puhkemaja, Obinitsa küla, Setomaa Kontakt: Maikal Pikalev +372 506 3301, [email protected] www.kirsitalo.com, FB: Kirsi talo kodumajutus +372 5374 0374, [email protected] Roosoo talu, Küllätüvä küla, Setomaa vald www.sadamapuhkus.ee, FB: Sadama puhkeala www.obinitsapuhkemaja.eu, FB: Obinitsa puhkekeskus +372 5800 2552, [email protected]

Õkva üle moro Kultuuriamps Maagõkõsõ maitsõ’ Piiri veereh Vallalõ puulpühä ja pühäpäävä Vallalõ puulpühä ja pühäpäävä Vallalõ puulpühä ja pühäpäävä Vallalõ puulpühä

Seto kostipääväl muutus Kalju talo moro kodot- Setomaa om rikas kotus seto perimüskultuuri Katsadat aastakka tõõsõ põimukuu nädälivaih- Tulgõ’ kostma, tulgõ’ kostma! Külä uulitsat piti sõs kodokohvigus. Nuil päivil saava’ kõik külä- ja kultuurisündmuisi poolõst. Tuu jaos, õt ka’ tusõl pakk Maagõkõnõ kostilisile maiguelämüi- õkvalt Vislapuu talo moroni. lisõ’ osa kokkohoitva kogokunna tegemisist. Mi sa’ saasi’ Setomaa maiku tunda’, tulõ kultuuri­ si. Mõnõlõ tutvit, mõnõlõ üllätävvi, a kindla- Ku’ Eestimaalt Vinnemaalõ sõidat, om Vins- paku teele hindä kasvatõt kraamist kodotsõlt amps üles löüdä’ ja tuud maitsa’. Mi kutsugi’ he meelelisi nii keelele ku meelele. Nuu’ mai- ki külä Eestimaa viimäne külä piiri veereh, ede- valmstõt hüvvi süüke. Nuu’ tulõva’ meele lat- sinnu külästämmä Verska Kultuurimajah tegut- gu’ tulõva’ siistsamast – põllu päält ja mõt- si om jo Vinnemaa. A ku’ Vinnemaalt tulõt, sis sõiäst ja vanaimä man olt aost. Pääle kõgõ pare- sõvat kultuurikandikut, koh pääle ampsahusõ- sast, naabrinaase kõllatsist kodokana munnõst, om Vinski külä edimäne, kiä teid tervtäs ja edesi ba’ pala’ mi järvest ja mõtsast. lõ – hüäle kohvigulõ – om õgal täüstunnil seto Pihkva järve kallult. Pernaane pand tśuut mano suurdõ Õuruupahe juhatas. Talo moro om vallalõ vabalt k´aumisõs. Ti saat leelokuur, tandsorühm vai pillimiis. õkva aiast tuud ürte, kässi- ja süämelämmind, kaia’ sanna, ellä’ üteh potipõllundusõlõ ja võtta’ Mi süüke siäst lövvät tordimusi, eistett küp- häältses hüä kaemisõga’ ja nii nuu’ hüämaulit- Meil till´okõnõ küläkene Vinne piiri veereh, osa loteriist. Kodotsilõ ja sõprulõ saa kostis üteh sisemuśo, salatihellust, kokteilivõlu, erinevvi sõ’ söögi’ valmis saavaki’. kiä küllä tulõ, toolõ mi ütle tere-tereh, osta’ piirakit, sahvti ja viil midägi’ hüvvä. kohvihõrgutisi. Samah om ka’ sul hindäl võima- Pääle söögi om õgal kostipääväl ka’ muusikat pakumõ sis tulijilõ uma talo süüke, Väiga’ oodõt omma’ latsõ’. Näile pakva’ lus lavalaudu pääl üles astu’ mõnõ nal´a, laulu, ja tandso. Julgõba’ saava’ seto laulu üteh laulta’ praadikõsõ vahelõ ka kurõmaŕajuukõ. tegevüisi mängoseltsilisõ’ Mõmmi aabitsast. tandso vai pilliluuga’, õt pakku’ ka’ tõisilõ koh- ja tandsi’. Taad kõkkõ no mi hingega ja ilosahe teeme, Mi süämeh jääs kõõ kotus ütele väikolõ vapralõ vigukülälisilõ kultuurilist elämüst. Kooni’ imä’-esä’ Maagõkõsõ hüvvi süüke tüü rõõmulitsõst, parembast ja hüäst tege meele, inglilõ, mi kutsu teidki’ üteh miika’ vuulma vap- No’, kas śoo mõtõh pand su süäme kipõbalt maitsva’, saava’ latsõ’ latsiplatsil tralli lüvvä’, ti maitsa’ saat siih piirakit ja ahost võetu saiu, rusõhelmi kõigilõ kroonilisõlt haigilõ latsilõ. lüümä?! Ku’ jah, sis om kultuuriampsahus tuu hällü’ vai hoops lesata’ ja kodost maasigaiätüst mis plaadi pääl küll pikäkese’, a om ka’ tśuut laiu. Puulpühä õdagupoolõ peräotsah om väigo- õigõ kotus, kohe kostipäävä aigu tulla’. süvvä’. Talopini’ sõbraligult külälisi vahtva’, kõnõ kodopido aidarepil. Teid jäävä’ uutma hüä Esinemisõ iist saat tenoampsahusõ mi kohvi- Mi ooda, õt ti tulõt üteh miika’ maitsidõ talokassi’ magusahe üskä sullõ tahtva’, nal´asoonõga’ peremiis ja külälislahkõ pernaane,­ gu puult! rännäkulõ! õgat sorti kodotsirgu’ jalotasõ’ ringi, kiä’ katva’ lavva kõgõ pareba kraamiga’, ja väi- uibo ala istmisõs säeme sullõ pingi. gokõnõ peretütär, kiä hooltsõs, õt õgal latsõl Kontakt: Jane Vabarna Kontakt: Sirje Kruusamäe Üle külä kullõlda’ saat seto leelo kaja, olõs midä tetä’. Värska Kultuurikeskus, Pikk tn 12, Toomemäe talu, Saabolda küla, Setomaa vald laulukõnõ kõnõlõs, midä tetäs majah, Mi ooda teid kohviguhe Õkva üle moro! Värska alevik, Setomaa +372 5341 8777, [email protected] kikas, kana, kuuritsa läävä’ üle Vinski uulitsa ... +372 528 4390, [email protected], FB: Toomemäe talu kodurestoran Maagõkõnõ [email protected] Kontakt: Maarja Liivago http://www.verska.ee/kultuurikeskus Näemi sis Vinskih! Piiri veereh! Kalju talu, Toomasmäe küla, Setomaa vald FB: Setomaa kultuurikeskus +372 5354 1604, [email protected] Kontakt: Marju Agafonova Vislapuu talu, Vinski küla, Setomaa vald +372 5691 7713, [email protected] 12 Juuli 2020 Nr 7 (368) Kikkamäe Liisit perrä ikkõh

NASSARI ELVI Mängmisõst anti väikolatsõ- poig Elmar (kuuli 2013), 1957 sõir, VI Seto kuningriigih sai lõ pargit tsiakussõrm (põis), poig Enno, 1959 tütär Evi ja eiski sõirameistri avvunime. kohe kuivatõt hernit sisse 1965 poig Rein. Mehega üteh Kikkamäe Liisiga sai ma tut- panti. Kuuli käve’ külälatsõ’ eleti pia 50 aastat. Latsõlat- Aig sai otsa … vast Sesnikah uma koolisõsa- Jatsmanni algkuuli, Liisi lõpõt´ si om Liisil kats, Rait (1984) ja rõl Ivil kostmah kävveh. Liisi sääl 4 klassi. Oppi’ tull´ tatt­ Mirko (1988), niisama ka kats Liisi oll´ kõigildõ tubli ja tüüli- elli uma perrega kõrvaltaloh, nõna (topśokõsõ) valgõl. Ku latsõlatsõlast: 2017. a sündü- nõ talopernaane. Kaiba-s õga Ivi miis Vello oll´ timä sugula- koolih olli’ sarlagi’, sis ka ­Liisi nü Adele ja 2019. a sündünü vingu-s, lüü-s tõistõga hanku, nõ. Edespidi, ku mul määnest- põdõsi. Süttü ar’, a kats tõist Rasmus. oll´ lepjä ineminõ. Käve püha- ki seto aśaga köüdet tiidmist latsõkõist kaodi’ haigusõst Suurõ perre ja talopidämisõ päivildõ kerkohe. Noorõmbana vaia oll´, kõlsti Liisile ja küüs- kõrvakuulmisõ. kõrvalt jää-s Liisil inämb aigu käve ka Petserihe ja Mõlla. Ku se perrä. Timä mäleht pal- Ku Eesti riigivõim vere- riigitüü jaost, vahel õks tull´ piir oll´ vil vallalõ, sis sõit´ rat- l´o vanast aost, oll´ ummi tiid- vidõ võimu vasta vaeldu, oll´ ka kalhoosih normipäivi tetä’ taga Jaastruvva esäkodo. Jaast- mistõga hüä abilinõ vabaõhu- Liisi vil alaiälinõ. Nuurpõlvõ (kävvü’ linna kakmah). Uma ruvah oll´ Migula tsässon ja muuseumi seto talo tegemisõl. jäi sõaaig, päälesõa kehv aig. põllu pääl kasvatõdi leevä- ja küläh õgal perrel Migula pühä- Mu esäpuult vanaimä oll´ peri Mõni aasta pääle sõta, ku Vin- aiavilja ni viidi Leningraati, ne. Inämbä ku hindä, murõht´ Lutõpäält, Liisi tiidse ka mu ne võim tagasi tull´ ja kalhoo- koh sai parembat hinda. Kau- kadonukõnõ latsi ja noorõm- sugupuud, tull´ vällä, õt ollimi si’ tetti, tull´ noorõl tütrigulgi bast lätsi’ sibula’, põrkna’, ba sugupõlvõ peräst, oll´ näile kavvõndõst sugulasõ’. kalhoositüüle käümä naada’. hapõndõt kapsta’, tünni soo- hüä imä ni vanaimä. „Ku kõik Kadonul oll´ hüä meeleh- Oozera-kalhoos, koh oll´ esi- lat uguritsa’, perästpoolõ ka omma’ kotoh, sis om hüä“ – pidäminõ kooni elo lõpuni. mehest Berezini Miitra, olõki-s maaskõ’. Müügirahaga kool- nuu’ omma’ Setomaa vanaimä Säändsit tiidjänaisi, kiä mit- veiga vaenõ, selle õt veeti kau- tõdi latsi ni tetti kõrda huunõ’ Liisi sõna’ Marani Pamela raa- mõst aśast pall´o mälehtäse’, pa (lihha, aiaviljä) Leningraati. ni muu talo eläminõ. Aiapidä- matuh „Eesti vanaemade lood johtus harvakutti ette. Pääle Palka massõti vähä – 23 ruub- minõ oll´ kadonulõ veiga miilt ja salatarkused“ (2018). mu om Liisi man käünü tõisigi lit aastah, a palgast anti ka müüdä: Liisi kasvat´ „kasutai- Ku ma śoo aasta Liisilõ sün- setohuviliisi küüsüjit, üliopi- leibä (rüki), kardohkit, hernit mi“, tütär Evi kand´ huult lilli­ nüpääväst tervüst ja õnnõ laisi ni tiidläisi. ja tatrikku. Anti ka haokubosit aia iist (lilli’ miildü’ ka imäle); soovõ, küüsse tä mult, kunas kütmisõst. näide kodoaid sai ka ilosa kodo ma jal tulõ, õt timäl olõsi mul- Latsõ- ja tütriguigä avvuhinna. lõ üts laul opada’. Ütli, õt kül Liisi uma kõkõ noorõmba sugupõlvõga. 2019. Eräkogo pilt Mehenaasena Sesnikah Tõõnõ kotus, koh Liisi aig ma suvõl tulõ. Aig läts tõi- Liisi sündü 1929. aasta veeb- ar’ kulusi, oll´ peelte takah. sildõ, hüä kadonukõnõ lätski ruarikuu 14. pääväl, ristmisõl üles kasuimäga. tekke. Jaastruva järvest püüd´ 25-aastatsõlt läts Liisi mehe- Kangakudaminõ oll´ timä suur laulusõnnuga ar’ sõmõrahe! sai kerigukirja nimi Jelisaveta, Liisi kõnõli mullõ kunagi, esä vähke ja vei säläkorviga le Sesnika küllä timäst 19 aas- tahtminõ (kirg). Nii kudi timä Keväja läts Liisi nõrk tervüs vil a kõik kutsõ’ õks Liisist. Sündü õt kodoküläh oll´ umal aol 23 Verskahe, koh sõaväelaagri tat vanõmbalõ Kikkamäe Iva- aastidõ joosul villatsit diivani- kehvembäst, tull´ minnä’ Põl- timä Järvesuu vallah Jaastru- tallo, lähkoh oll´ illos Jaast- ohvitsõri’ ar ’osti’. Latsõ’ püv- nilõ (14.11.1910 – 21.4.2002). katmit ja rõivapalost põrman- vahe haigõmajja. Säält timä va küläh Kulliste taloh Kõivo ruva järv ja sammõlsuu. Eesti vi’ ka vähke. Säksä aigu tõi esä Arvati, õt imäldä kasunu tüt- dutekke. Tütre jutu perrä oll´ inämb kodo saaki-s. perreh. Latsi oll´ kokko viis: aigu arõ esä mano uudismaad, 10 tumadiloomakõist ja istut´ rikul olõ-s veiga kosilaisi sor- tekke kokko uma mitmõsaa Liisi hingemineng oll´ 18. noorõmba’ puulvele’ Nikolai peräkõrra oll´ talol üle 20 hek- aida, a Liisilõ nuidõ maik algu- ti’. Pulma’ peeti 2. septembril meetri jago – jakku müümisõst juunil ja nelä päävä peräst (Kolli) ja Vassili (Vasśo), puul- tari maad, minkõst 3 hektarit sõh sukugi meelü-s. 1954. Saaja’ olli’ seto kombõ ni kinkmisõst (mulgi üts põr- kannõti timä Verska kalmõai- sõsarõ’ Manni ja Ekaterina oll´ mõtsa. Esä lei majalõ laud- Latsil tull´ kävvü’ kaŕah, perrä katõ otsaga, peeti Jaast- mandutekikõnõ mälestüsest da. Olgu Jumala peri timä hing (Kati). Liisi imä kuuli noorõlt vuudri ja värme roodsivärmi- mängmisõst aigo pall´o jääki-s, ruvah ja Sesnikah. 1956. aastal saad). Kotoh tekk´ Liisi õks seto ja muld kerge! Kaastunnõh veremürgituistõ, nii kasvi timä ga üle, imä kudi ilosit sängü- mänguasjugi tuulaiga olõ-s. sündü Liisil ja Ivanil edimäne süüki, höste läts timäl käest latsilõ ja tõisilõ sugulaisilõ.

Augusti sündmüse’ AUGUSTI SÜNNÜPÄÄVÄ’

Timmo Margus – 59 Hõrna Aare – 61 Künnapuu Ene – 63 Sarvõ Maaŕa – 36 Setomaal 1. august 9. august 18. august 30. august Setomaa Liidu vedosnik sootska, Seto Kongressi Helmekaala’ leelonaane leelonaane ■ 30.07 kell 20 päätnitsapäävä puulpühä iloõdak Vanõmbidõ Kogo Verska talomuusiumih. Taro Igor – 39 päävanõmb, Seto Miihi Peegli Urmas – 48 Setomaa Vallavalitsus 31.07 kell 22 päätnitsapäävä pido ansambliga’ 1. august Summa laulumiis 18. august suuv õnnõ: ■ Seto Kongressi ettevõtja Maria Kuldmäe 99 Sinu Naine Saatseh. Vanõmbidõ Kogo liigõh Pedaja Mirja – 24 Natalie Vaher 99 ■ 31.07 kellä 12–16 nutiretke’ Saatse muusiumi 9. august Rõbkina Siina – 76 Minda Hummal 91 matkarata piteh. Sarvõ Ants – 37 Helmekaala’ leelotütrik 19. august Veera Saar 91 ■ 1.08 kellä 12–16 mänga päiv Verska talomuusiumih. 1. august lehelugõja Petsereh Maria Tammik 91 4.08 kell 15 pop-up jooga suvõtuur Kirsi Taloh. laulumiis Rahasepa Maria – 70 Anna Saar 91 ■ 10. august Kunsti Tiiu – 62 Nikolai Puide 90 ■ 5.08 kell 17.30 Setomaa kergejoustiguõdak Verskah. Aida Elenora – 61 Põlva Seto Seldsi kokko- 19. august Sofia Bogovskaja 89 ■ 8.08 kellä 12–16 seto tandsa päiv 3. august kutsja, Ilotsõõri iistvidäjä muusiumitüütäjä Raissa Kuzmina 87 Verska talomuusiumih. leelonaane, pillinaane Emmi Saaremets 86 ■ 11.–12.08 kell 12 Võromaa nuuri suvõpäävä’. Tubli Olga – 83 Leima Laurits – 31 Paul Mäeste 85 13.08 kell 20 iloõdak Luikjärve taloh. Pedaniku Eino – 64 11. august 21. august Nigul Kiho 85 ■ 4. august Sõsarõ leelopargi pillimiis, aokiränik Liide Puusaar 85 ■ 15.–16.08 kell 12 Seto kostipäiv Setomaal. kultuuriministeeriumi laulja Leida Saaremets 84 ■ 15.08 kellä 12–16 miipäiv Verska talomuusiumih. rahvakultuurinõunik Leivo Kairi – 49 Maie Ojapalu 83 ■ 15.08 kell 19 kõõlõ perrele lavastus „Sandi õnnistus“ Laanetu Eevi – 69 25. august Arvo Tirp 82 Verska talomuusiumih. Koogi Leili – 62 11. august kultuurivedosnik Alli Mustimets 82 5. august Kuldatsäuga 81 19.08 kell 10 paasapäiv. Nikolai Šubin ■ leelonaane leelonaane Ziugandi Kaja – 48 Paul Leoste 81 ■ 19.08 kell 21 paasasimman. 26. august Viktor Ledjanov 81 ■ 20.08 kell 10 kortermaiu päiv. Pai Peeter – 51 Kooseri Rein – 58 Meremäe-Obinitsa Eha Vanik 81 ■ 20.08 kell 12 kitsõpäiv Verska talomuusiumih. 5. august 11. august naiskoori laulja Elmar Teresk 80 ■ 22.08 kellä 12–16 sahvtipäiv Verska talomuusiumih. Seto Miihi Summa, Seto Miihi Summa Raisa Pokusajeva 78 Pääväpüürdjä ja Tuhkwizza laulumiis, Hõpõhelme’ ja Leo Pedastik 78 29.08 kell 18 muusiumiüü ja muinastulli üü Pedaja Lii – 58 ■ laulu- ja pillimiis, Meremäe mehe’ laulumiis, 27. august Eevi Püssa 78 Reegi maja man. Meremäe Kooli oppaja Setomaa põllumiis Helmekaala’ leelonaane Anne Saaremaa 77 Eevi Vaivere 77 Vahteri Erna – 82 Selarti Anti – 47 Ristimäe Raivo – 66 Heli-Lilli Tammetalu 77 6. august 11. august 28. august Natalja Konstantinova 77 Õnnitlõmi till´okõisi vallakodanikkõ! Ilolisõ leelonaane aoluulanõ Põlva Seto Seldsi vedosnik, Victor Andrievskiy 77 Vel´o’ laulumiis Anatoli Ankipov 74 RUMINA DIDŽUS LUKAS METS Heliste Leida – 73 Tarrosõ Rein – 57 Sassi Talo 74 9. august 14. august Toomiku Siiri – 65 Lembit Pruusapuu 73 söögi- ja joogimeistri, Seto Miihi Summa 28. august Paul Tammetar 73 Leinämi sõnolinõ, Sorrõseto laulumiis, Helmekaala’ leelonaane Maria Sohranjajeva 72 leelonaane Meremäe Kooli oppaja Valli Sarapuu 71 71 ✝ ✝ Pärnoja Ülle – 49 Leo Teppo Paul Bassov Jelisaveta Kikkamägi Illingu Anne – 68 Korela Tea – 53 30. august Urve Pihla 71 ✝ Jaan Raja ✝ Veera Päkk 9. august 15. august Ilotsõõri leelonaane, seto elo Vassili Linnumets 71 ✝ Stanislav Burlakov ✝ Liidia Taro Ilolanga leelonaane muusiumitüütäjä edendäjä Liidia Salumets 70