Järvelilli Rein: Timmo Margus: Lillmaa Hella: „Verska vahtsõnõ „Obinitsa külmäkeskus, „Otsusti, õt lää lõpu- satam ja laivaliiklus mis sai minevaasta aktusõlõ seto rõivih. näütäs, õt Setomaa valmis, om valmis Kooli aoluuh olõ-s kiäki edenes ka majandusõ võtma vasta kaupa śool erialal rahvarõivih mõttõh.“ külmätämises.“ lõpupidol olnu.“ lk 2 lk 2 lk 3 Hind 1 euro Juuli 2020, nr 7 (368) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Petserimaa Vabadussõa monument Verskah „Las śoo mälestüssammas tulõtas meele miilde vabadusõ ni esiolõmisõ kallist hinda,“ ütel´ ülembsootska Järvelilli Rein uma kõnnõh samba avamisõl. Riitsaarõ Evari pilt Juuli om kuum! Suvinõ näpotüülaagri Setomaal KAUKSI ÜLLE KUDRE DORIS väigokõist viil hindäle. Suur kõlgi’ tegemisõ huugu maa- üteh taloh piat olõma, ja hüä- laagri kõrraldusmiiskunna liigõh huvi oll miihi hammõ umblõ- ha. Kodo võõdõti üteh lõpõtõt miil om ka’ tuust, õt kõik läts misõ vasta, midä opas Liivago proomitüü’ ja ka’ alostõt tüü’, kõrda! Õgas hainakuu ilmakraadi Galina. minkõ man vaia kümnit tun- Nii kuis üldäs, sis üts kolmõst perrä nii kuum olõki-i, a Juulikuu tõõsõl nädälil, 8.–10. Kiäki’ laagrilisist olõ-õs inne nõ olla’ ja tetä’. Hüä oll nätä’ aśast, midä võit ilmlõpmalda’ kultuuri- ja vaimukraadi päält juulil oll Saatse küle all Litvi- päävüüd õga kirävüüd tennü’, muiälisi, 20-aastagatsi nuuri kaia’, om tüüd tekev ineminõ. om nigu sannalõõnah! Külälis- na küläh Kriisa taloh II seto tuuperäst oll näide opminõ naisi seto näpotüüd tegemäh. Toolõ sai ma kõrvaltkaejana tõ, meil jo om kokko lepit, õt näpotüülaagri. keerolinõ, a huvtav. Edimätsel Muidogi’ oll laagrih laulu kintüst. Langaiskminõ, haina- meil käu-i turisti’, a külälisõ’, Laagri pääkõrraldaja Ingrit pääväl oll sagõhõhe nätä’ vöie ja pillimängu, k´auti sannah ja vaiba sisse häiermidõ ja kõrsi vasta võtmisõga aamõtih olõ- Ülembsootska ja valla­ kostit 15 laagrilist ja 10 laagri- harotamist, a tuu võta-as kin- maati aidah. Kõik oll nii, kuis säädminõ, kirävüüh värmilit- va’ inemisõ’ saava’ täütsä vat- vanõmb Tsirguga Uusvada kõrraldajat hindä vahtsõlt kõr- si langu vaelduminõ om kipõn ti. Mi piat Setomaaga asõnda- tsässonah. Kauksi Ülle pilt da tett vanavanõbidõ taloh. aigu tuust, õt näpotüüd teteh ma inemisilõ ar’ jäänü’ linda- Kriisa tallo olli’ laagri jaos üles unõhtat ao ja mõtõh lätt hulk- misõ’ Hispaaniahõ, Taimaalõ vastavõtt ja Tsirk sõit´ Uusvada säet katõ’ peele’, ummõlus- ma. Täks ma eis’ olõ säntseh ja Egiptimaalõ. Esiki’ lätläse’ kirmassõhe, koh ülembsootska massina’ ja hulga materjali iäh, koh seto näpotüü väiga’ ja leeduka’ käuva’, üle hulga Järvelilli Rein tä Uusvada tsäs- õgasagamatsi vöie, pailu, vai- köüdä-äi, a kaieh, kuis tõõsõ’ ao astõ’ suumlasõki’ sisse! Ja sonahe vei. Kirmassih võtt iist pu ja iloasju tegemisõ jaos. käpelt tegevä’ ja hindä tege- imestäse’ kavvõlitsõmba’ ja jo järgmäne lauljidõ põlvkond, Seto näpotüü om aost aigu misist suurt hüvvämiilt tund- naabrivalla inemisõki’, õt ku avvuväärne põlvkond kaes ilo- edesi lännü’ mõistminõ, tuu- va’, tull hindälgi’ himo pääle illos om mi maakõnõ. tamist jo veerest. A vahtsõ’ peräst olliki’ laagrih päämätse’ eis’ ka’ määnegi’ asi tsäpendä’. Obinitsa linnaś 12. juulil tśurrõ mõõduvõtmisõ’ haina- oppaja’ Verska näpotüüseldsi Olõs uhkõ, ku teesi seto rõi- soomõ-ugri kultuuripääliina maal, vahtsõ’ pitsipakja’, hul- Kirävüü tiidjä’ naase’. Kirävüü vidõ mano midägi’ ummi käs- sümbol vahtsõnõ Tsirk paa- ga huvilisi, illos valgus. Suvi naase’ olli’ kolmõ päävä joosul siga’! Tuujaos om vaia mitmõh ris nädäläs – seeni ku Baškii- piitrepäävä ümbre om illos! hüä’ ja kannahtligu’ oppaja’. näpotüülaagrih k´avvu’. ri maridõ mano Miškani vai Verskah tetti vallalõ Ree- Päämätse’ näpotüü’ olli’ Hüä om tuu, õt seto näpotüü Kahruküllä lindas. Obinitsa gi maja, satam ja Vabadussõa päävüü palmtsõminõ, kirä- tegemist toetõdas. Laagri kõr- lipuväläkul peeti kõnnõ’, Oli- monument! Joudu vallava- vüü kudaminõ ja miihi ham- raldamisõlõ avidi’ üteh Eesti ver Loode and´ tä 2015. aastal nõmbalõ peräst mitmit aas- mõ umblõminõ. Õgal pääväl Kultuurkapitali Võromaa eks- liinapää aamõtih olnu soots- tit projekte kulgõmisõ peräst sai ka’ närdsu- ja hainavaipa pertgrupp, Rahvakultuuri kes- ka Riitsaarõ Evarilõ üle. Gale- rahmõldamist noidõ avamistõ kuta’, seto pilla pilota’, väl- kus ja Setomaa valla kultuuri- riih peeti väigõkõnõ liinapää kõrraldamisõl! läumblõmist tetä’ ja midägi’ Käsitüülaagrih Kriisa taloh. Kala Ingriti kogo pilt komisjon. 2 Juuli 2020 Nr 7 (368) Hüä seto rahvas! Haletava’ taloaia’ Setomaal sünnüs asju ni tegemiisi, mia’ tegevä’ meele- le hüvvä. Mi rahva tegemise’ näütäse’, õt meil om kok- MARIENHAGENI MERILY nit maaha panda’. kohoitmist ni tahtmist hoita’ umma. Setomaa Muusiumidõ direktor Erinevvi sortõ, liigirikkusõ alalhoitminõ avitas hoita’ luu- Taha tennädä’ Seto Instituuti, Raudoja Ahtot ni Tar- duslikku tasakaalu aiah. Tuust to Ülikooli arheoloogõ, kiä’ tei’ talgo kõrrah kõrda mitu Jovvulinõ kassui luudus näü- kõnõldi ka’ 4. juunil Verska Setomaa lätet, puhasti’ võsso ni lasi’ puhta vii juuskma. täs jo hilläkeiste sügüsepoo- talomuusiumih Mari Kaiseli Lättevesi om õks kõõ olnu’ setodõ jaost pühä vesi, min- lõ märke. Ubina’ läävä’ suu- (Eestimaa Looduse Fond) iist- kal vägi seeh. Uma elokotusõ sai tetä’ õks sinnä’, koh rõbast, maŕapuhmõ omma’ vidämisõl olnu’ luudussõbra- oll´ lättekotus, puhtast viist nakas elo. Nii piat kitmä jäänü’ ütsigu’ „tsirgumaja’“, ligu kodoaia teemalitsõh aro- aia vili kasus joudsalt. Aid om tamisõtsõõrih. Pall´o erinevvä ka Nedsäjä külä rahvast, kes ehiti’ hinde küläle vaht- täüs mahedat väke. Vägi, mia rikastas. Luuduskaitsõ puult sõ kao. Õks ütehkuuh nigu Nedsäjä rahvalõ kombõst. om erinevvil aigul elolitsõlt kaiõh olõs mõistlik jättä’ vai A taa vii jutt saa-i viil otsa, vesi om Setomaa jaost elo- tähtsä. Tämbägi’ vaest, selle tekitä’ elokotus tsirgalõ, putu- lisõlt nii tähtsä olnu’, õt kõik viiga’ köüdet tegemi- õt sa olõt uma aia peremiis. Sa kilõ, härmävidäjilõ, vihma- sõ’ näütäse’ elo edenemist Setomaal. Verska vahtsõ- tiiät, midä külbä’. Su tegemisõ’ vaglolõ jt. Üts meetod võisi’ nõ satam ja laivaliiklus näütäs, õt Setomaa edenes ka muutva’ keskkunda. Aid om ku olla’ vikahtiga’ niitminõ. Huvi- majandusõ mõttõh. perimüs ja traditsioon – aoh lisi, kiä’ talomuusiumihe niit- tõistsagamatsõs mineminõ, mistarkuisi saama tulli’, oll Uma rahva üle uhkusõ tundminõ om hindetiidmi- kassui ja arenev ja joudu and- umbõs nellikümmend. Mõni- se jaost veiga tähtsä. Seto rahvas om tsill´okõnõ soo- va. Aida kujondas tegijä, samah gi’ läts kodo vahtsõ vikahti, mõ-ugri rahvas, a kuuh ummi hõimurahvidõga olõ- ka’ luudus, moevuul, majan- mõistmisõ vai huviga’. Eesti- mi suur rahvas Varjaagi merest Uuralitõni vällä. Tuud duslik ja poliitilinõ olukõrd. maa Luudusõ Fond kõrraldas om meele miilde tulõtama tulnu soomõ-ugri kultuu- Olõs huvtav kõrras saistahut- jo aastit niitmistalossit, min- ripääliinu sümbol Tsirk. Tsirk jõudsõ piitrepäävä 2015. ta’ ja mõtõlda’, mia om aid. kõst saat lukõ’ näide kodolehe aastaga kultuuripääliina Obinitsa ni om kats nädä- Mäntse’ piasi’ ja võisi’ olla’ mi päält. aia’ ja mäntse’ nä inne omma’ Aid kõnõlõs inemisist, kiä’ lit Setomaad pite käümäh. Tsirk taht viil jõuda’ Saat- olnu’? Ku pall´o om näile vaia omma’ tä loonu’. Aiast võit sõrina päätnitsapääväle ni timahavatsõhõ kuning- huult, õt jääsi’ alalõ luuduslik löüdä’ lillipuhmõ, viläpuid ja riigiküllä Kolossovva Jumalamäele. Siist lätt tä edesi tasakaal? Midä tähendäs aian- Marienhageni Merily Verska talomuusiumi aiamaal toimõ­ maŕapuhmõ, a ka’ mõnõ’ klaa- timahavatsõhõ kultuuripääliina Miškinohe Baškiiriah, dus/aid muusiumih? tamah. Setomaa Muusiumidõ kogo pilt sidsõ’, metallist vai kummist õt säält tulla’ tagasi vahtsõ aastaga kultuuripääliina Aid või tähendä’ lihavat ja saarõ’. Aid om täüs inemisõ Abja-Paluojalõ. viläkat, mia samah om piiritlet raamadu „Eesti aia ajalugu“ bi“ ja „Vanaimä herneh“. Külli jälgi, nii nuidõ, kiä’ sääl omma’ Taha viil ar’ märki’ kattõ tegemist Setomaal ni tegijät ja kõrraperäne. Ka’ luudusõh autoriga’, kinkõlt mi sai kurgi- Annamaa Eesti Taimekasva- inne toimõtanu’, ku ka’ parhil- om uma kõrraperä olõmah. siimnit, mäntse’ mõnõ aastaga tusõ Instituudist saat meele ladsõ ao ummi. Mi muusium kittä’! Nuu’ omma’ Verska muuseumi näütüs „Latsõ- Aid om ku eloh aoluumälestis. iist Setomaal välitöie aigu olli’ siimnit, minkõst mi talomuu- om huvtõt setokõisi ja Petse- põlv Setomaal“ ni Kriisa talo käsitüülaagri. Nuu’ ette- Vana’ vai maahajätet taloaia’ kogot. Kurgiloomakõsõ’, sordi- siumi aiamaal ku ka’ põllumaal remaa eestläisi aidust, aidvil- võtmisõ’ vei’ meid õkvalt mi hinde juuri mano tagasi. kõnõlõsõ’ luu sääl elänü’ ine- nimega’ „Muromi“, kasusõ’ no’ omma’ kasunu’ ilosa’ taimõ- just ja põlluviljust kirotõt jut- Vannu aigu piat mäletämä ja vanast tiidmisõst om pal- misist ja näide harinõmisist, Verska talomuusiumi aiamaal. kõsõ’. Näide siäh om kartoh- tast: Midä aiah tetti? Mäntse’ l´o oppi’. Tennä näütüsega pall´o vaiva nännü Marienha- midä nä tei’ ja mäntse’ võima- Tuu vana Setomaal kasvatõt kasort „Väikene verrev“, kiuli- olli’ aia’? Midä külbeti? Kuis geni Merilyt ni kujundaja Urmi Evelini ja käsitüülaag- lusõ’ näil olli’. kurgisort om magusa, ohko- na „Kokett“ ja „Saldo“, nakõr jouti aiaviläsiimnidõ, puiõ ja ri iistvidäjat Kala Ingritit. Seto rahva kultuuriluust om Śoo aastaga keväjä mi kõsõ ja ille koorõga. Talomuu- „Eesti naeris“, põrknas „Jõge- puhmõni? võti Setomaa Muusiumidõh siumi aiah võit trehvädä’ tõisi- va Nantes“ ja uba „Suhkru - Kaemi aida! midä oppi’ ni om midä mälehtädä’. ühendüst Anneli Banneri, Eesti