Ratsavägi Ja Paabavägi – Eestit Edasiviiv Joud
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Aida Elenora: Kala Ingrit: Raudoja Ahto: „Ütskõrd tulõ aig „Mi ooda võistlusõlõ „Hoobis tõõnõ terä om ja śoo maa ja seto rahvas 10–70 cm pikukõisi kaia’ tuud kultuuri sääl, mõlõbalt puult seto pupõsit, kost tä om peri, ku tuud kontrolljuunt saava’ nii tüdrokõisi mis om konservist tett jäl’ ütes!“ ku poiskõisi.“ vai püüne pääle säet.“ lk 3 lk 4 lk 9 Hind 1 euro Märts 2020, nr 3 (364) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Hüä seto rahvas, olgõ’ uhkõ’, õt ti olt olõmah, ilm om tuu võrra rikkamb! Olõi inämb kavvõh tuu päiv, ku kõik seto rahvas om jal kokko kutsut. Seto Kuningriigipäiv olõi festival vai laat, kuigi tä paistus pall´odõlõ niimuudu. Seto rahva jaost om tuu päiv hoopis tõõsõ tähendüsega ja pall´o rohkõmbat ku üts festival vai laat. Tuu tõõsõ tähendüse śoolõ pääväle and seto rahvas eis’. Ku üts rahvas alal püssü’ ilmah, koh om nii pall´o tõistsugutsit kultuurõ, kombit ni säädüisi, om veiga rassõ. Kuningriigipäiv and meele võimalusõ vähembält ütel pääväl aastagah löüdä’ hindest olõmisõlõ kinnitüst. Näüdä dä hindele ni tõisilõ, õt mi olõ olõmah ni meid om pall´o. Kuningriigipääväl loetas rahvalõ ette Peko käsu’, mia’ olõi õnnõ niisama vällä hõigadu’. Peko käsu’ andva’ taa lõ pääväle timä õigõ sisu ja raami’. Naid käskõ tulõ võtta’ tõsitsõlt ni käsu perrä ka kävvü’. Mõnda päämist käsku taha õkvalt miilde tulõtada’. SETO KUNINGRIIGI RIIGIKIIL OM SETO KIIL. Olõi parempat kotust uma imäkeele kõnõlõmisõst ku uma rah va seeh. Ku õgapäävätselt om su ümbre tõõnõ keeleruum, sis Kuningriigipääväl om seto keeleruum kohustuslik. Om hüä kõnõlda’ umma imäkiilt, ku kõik su ümbre uutva’, õt sa kõnõlõsi’ seto keeleh. Eiski sis, ku inämp vai viil höste mõis tai, piat Kuningriigipääväl tuud pruumma. SETO KUNINGRIIGIH MASS SETO KRUUN. Üts võim samp asi, mis meid eloh mõotas, om majandus. Majandusõ sümbol ni võimsusõ näütäjä om raha. Tuu tiidminõ, õt om olõmah Seto raha, and hindetiidmisõlõ pall´o rohkõmp, ku Seto kroon eis’ väärt om. Jalki sõltus Seto krooni vägevüs ja võimsus meist hindest. Nõudkõ’, õt poodipidäjä piat kroo Seto ratsavägi Obinitsa paraadil kõgõ iih. Laaneotsa Annela pilt ni iist teele kaupa andma, ku tä krooni tunnistai, olõi täl õigust üldse Kuningriigih kaubõlda’. SETO KUNINGRIIGIH VÕI-I SETOMAA LIPUST KORGÕM BAHE NÕSTA’ ÜTTEGI TÕIST LIPPU. Lipp näü täs üteholõmist, lipp om märk, minka ala saa kokko tulla’, ni Ratsavägi ja paabavägi – lipp näütäs tiid kohe minnä’. Ku muud ni kombõ’ muutusõ’, mi kanna tõistugutsit rõivit ni ehtit ku sada vai katsküm mend aastakka tagasi, sis lipu järgi saa veli vele ar tunda’ ni sugu nakkas selgümä. Eestit edasiviiv joud SETO KUNINGRIIGI ALAMBA’ PIÄT SÜÄMEH SETO- MAAD HOITMA. Setodõl om õnnõst olõmah uma esämaa – Setomaa. Kuigi lahut ja poolõst kistu, om tä olõmah. KAUKSI ÜLLE puul alaś huvitavalt. Säädse rahvast, perrit, pensionäre, tosina massina ja hobõstõ Kuningriigipäiv and võimalusõ kõigil setodõl tulla’ umalõ hindäle just taas pääväs hoi ümbretsõõri küllist rahvast, ga marss küläkeskusõ mano, maalõ, umma kodo, koh nä omma’ oodõdu’. õt vahtsõt sinist põllõ ette, ku külä otsah rivistüs paraat üles. koh rahvast tervitäse’ ülemb Seto rahval tulõ uma päiv tävvega hindetundmisõst Segätsih oludõh om õks proh tütär küsse: „Kas taa paraat Ja nakas tulõma! Kõgõ iih rat sootska ja nuursootska ni saa käändä’. Lepke’ kokko uma hõimukõsõ vai perre trehvämi vetidõ poolõ kaetu ja Obinitsa alostas mi moro päält?“ savägi, sis paabavägi – Mokor hüvvä sammõlsaia, sõira ja nõ tuust pääväst. Näüdäke’ hindele ni tõisilõ, õt ti hõim om kandih om Vivva külä vanna Ma ütli vasta, õt õks külä nulga koori laulja’, siis iäkidõ kõiki muid hamsahuisi süv olõmah, ti hõimuh omma’ kõõ parempa’ sõnolisõ’, näpotüü Koŕdot sagõhõhe miilde tulõ otsast nakas. seltsi sõbra’ Rannust, külärah vä’. Õdagu oll´ jätkupido ka ni meistri’ vai piiraguküdsäjä’. Edenemist ni saldmist meele! tõt – tuud, kuis vett müvväs „A mille hobõsõ pää kaes vas, külälisõ’ naaberküllist, üle muusikmeistrimiis Aida Olavi JÄRVELILLI REIN, ülembsootska kortlikaupa ja puid üsätävve aknõst sisse?“ uursõ tütär. 100 inemisõ kimmähe. katsõt´ ka umadisainit kardoh kaupa ja muudki. Õs petäki’ silmä’, olli Sõitva’ sõamassina’, mõnõ’ kapüssä ni laulõti pall´o seto ni Praegu om mul iih Man ki’ hobõsõ’. Nimelt siihkan muruniitjist ümbre tett, tõõsõ’ isamaalisi laulõ. Pido om sis gi Igori ennustus 2020. aas di hobõsõpidäjä Tiku Joosep, mootorrattist, piirikaitsja’ ni pido, ku olt eis’ osalinõ olnu. ta pääle. Kirotas, õt rotiaastal Roy Strider ja tõõsõ’ olli’ moo kaitsõliit ka, Merca om uma Mangi Igor hoiatas: „Täüs tulõ kõigil kogomisõ palavik dustanu’ ratsaväe jao ja sõidi’ külä rahvaga, massina katusõ kasunus om saanu põlvkund (parhilla’ viirusõ peräst täp paraadilõ ni tulli’ läbi. pääl kuulus kerigutorni kupli (1984–1997), kinkõl om Pluu selt nii), a roti’ kanni’ umal Panni kaalaraha’, mis tettü’ „Peko“ lavastusõst. to umah märgih – Skorpio aol katsku kah lakja. Prohvet Eesti vannost hõpõmüntest Ülembsootska ja nuursoots nih. Näide eloh tulõ vajadus arvas, õt sõaväke lätt ka tima kaala, heledä ruusõga’ pido ka tulõva’ Seto lippõga ehit õkva ürgolukõrda tagasimine hava vaia. räti päähä ja lätsi lipuplatsi autoga. Ülembsootska Järve kis, midä nä õi pruugi’ hindäle Meil om siihkandih ka uma’ pääle. Śoo om mi Kunstiga lilli Rein juht õks tähelepanu viil teadvusta’. Tiät eloiha, tuu prohvedi’ olõmah. Nimelt jo lerii iih, mis om Kalju perre toolõ, õt Setomaast õnnõ üts tulõ siski ilmsis: elo mõtsah, jaanuari lõpuotsah naksi’ lipu ehitet majah. Tulõ miilde, õt jago om Eesti Vabariigih, üle mägedeh, koobah ni muud om väläku ümbre olõva’ naabri 24. veebruaril om Kalju perre poolõ maa om hoopis naab uma märgo saanu’ loodusõst mehe’ – Blumi Priit, Hõrna viiendä tütre Kalju Olli sünnü ridõ võimu all. Nuursootska ja haldjailmast. Elotingimusõ’ Aare ja Riitsaarõ Evar Eesti päiv. 100, ku ma õi essü’. Panõ Tarrosõ TriinuLiis lugõ ette omma’ karmi’, mis tähendäs 102. sünnüpäävä puhul paraati kündle. Ikoon olõi sama, a jupikõsi uma esäpuulsõ Lai kasinat elosaamist ja lepmist kõrraldama. Blumi Priidulõ oll´ pühäsenulk om tuusama kotu ne suguvõsa kirjust, koh juttu vähätsega – eletäs maal ja pee hälgätänü, õt ku kuningriigi sõ pääl, koh oll´. Õigõ pühä Vinne väe tulõkist ja kiuduta täs kitsi. Tuu saa olõma taoli päivil tulõ sõavägi vällä, sis või ne ja kõik muu kraam viidi, ku mistõst. Nuu’ pututasõ’ inemi nõ ku Vissarioni luud ökoühis jo Eesti Vabariigi aastapääväl pereh hoiatusõ pääle kiuduta si. Helü’ minevikust. kund Tsiberih.“ ka tulla’. misõ iist mõtsa varjama sõit´. Tuul om külm, a süä om Elägu Setomaa ja Eesti Järvelilli Rein. Sundelli Harri pilt 23. veebruari hummogus Lipuplatsi pääle kogonõs kuum. Rongkäük, paraat uma Vabariik! 2 Märts 2020 Nr 3 (364) Tereh, hüä’ inemisõ’! Hilana Taarka nimelidsõ Löüdse hindä vanauno Laine Pauli pääväraamadust säntsit kirotuisi. Juuni, aastagal 1941 preemia laureaadi’ Lääväki’ Eesti miis ja naane katõgese nii ku elotiidki’, keri- gu tenopalvusõlõ, õt pallõlda’ uma viläle õnstust. Kerigu man kõnõldõh naabridõga’ tiidäs seletä’, õt mõnõ’ peremehe’ omma’ Huulmalda’ riigih kirotusõ iist. koorõlõ ja rahvamuusikaan ka’ roomipoeetikah. Pilte ja viid kohegi’ tiidmäldä’ ja vägüse. Tulnu’ üüse võimu’ veomassi- kehtiväst erisaisust, and Preemiakomisjoni ettepanõ samblidõlõ, mia joudsõ 2019. jutta jäädvüstämisõga’ tahetas naga’ tallo, relvä ähvärdüsel kästi rõivihe säädä’, kraam kokko Setomaa vald vällä tõist kul saava’ śool aastagal Hilana aastagal XXVII laulupidolõ väärtüstä’ ja alalõ hoita’ järg panda’, tuudki’ õnnõ kõgõ hädäperätsep, ja sis terve perrega’ kõrda Hilana Taarka Taarka umakultuuripreemia „Minu arm“. mätsi aigõ jaost ütte tähtsät massina pääle. Ja nii ku peräst tiiti, viidi jaama vangivagoni- seto perimüskultuuri töötlusõ Preemia setokeelidse vaht jako seto kultuurist ja kom he, koh jo iih samasäntsit ohvrit. Mõnõ’ näist tänti’ ja lahe’, umakultuuripreemia. iist KRISTEL LAAS ja KRIST- sõloomingulisõ kirotusõ iist bist. Raamaduh om 30 erinev proomtõh tuuga’ uma saatusõ- ja elolahkjit mõota’ vai vällä JAN PRIKS laulu „Kergotami andas preemiakomisjoni ette vä koto ja inemist, pereht, läbi päsedä’, a säädüs om karm ja kõrd om kõva. Pia naanu’ rong Hilana Taarka nimelinõ uma ne“ sääde iist. panõkul TIIA PUUSTUSMAA- kinkõ pühäsenulga lugu lugõ liikumma kõigi täntämisist huulmalda’ Vinnemaa poolõ, vasta kultuuripreemia om tunnustus Seto viisile ja rahvaluulõ LÕ raamadu „Pühäsenulgad“ jani tuvvas. tundmalda’ tulõvigulõ. seto perimüskultuuri ja keele teksti pääle tekk Kristjan sää iist. Setomaa Vallavaltsus õnnit Säänestmuudu tiiti siist ja säält kõnõlda’. Ar’ viid om jo edesikandmisõ iist läbi vaht de ansambli Zetodõ jaos. Diri Raamadu tutvustusõ per lõs kõiki umakultuuripreemia mitu pereht, kõgõ inäbä rikkibit, maamiihi, viil ka’ nuid, kiä’ sõloomingu ja vahtsõtöötlusõ. gent Külli Kiiveti puult 2015. rä saa lugõja tutvast seto kul saajit! innidsel aol olnu’ Esämaaliiduh vai Kaitsõliidu tegeläse’. Sää- Õgal aastagal andas vällä aastagal tett ettepanõkul tekk tuuri üte eriumadsõ elemen Preemijidõ välläandmist ne kuulujutt lätt ku kulutuli läbi rahva. Hirm täüt süämit, sel- kats preemiat: seto perimüs Kristel ansambli Zetodõ jaos di – pühäsenulga luu, kotusõ toetas Kultuuriministeerium le õt herksäbä’ ja pareba’ maamehe’, tubliba’ põllumehe’, kiä’ kultuuri töötlusõ iist ja seto tett laulu „Kergotamine“ sää ja tähtsüsega’ setokõisi elo ja Setomaa Vallavaltsus. suurõ tüüga’ omma’ joudnu’ saia’ hindäle pareba’ elovõimalu- keelidse