Aida Elenora: Kala Ingrit: Raudoja Ahto: „Ütskõrd tulõ aig „Mi ooda võistlusõlõ „Hoobis tõõnõ terä om ja śoo maa ja seto rahvas 10–70 cm pikukõisi kaia’ tuud kultuuri sääl, mõlõbalt puult seto pupõsit, kost tä om peri, ku tuud kontrolljuunt saava’ nii tüdrokõisi mis om konservist tett jäl’ ütes!“ ku poiskõisi.“ vai püüne pääle säet.“ lk 3 lk 4 lk 9

Hind 1 euro Märts 2020, nr 3 (364) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht

Hüä seto rahvas, olgõ’ uhkõ’, õt ti olt olõmah, ilm om tuu võrra rikkamb! Olõ-i inämb kavvõh tuu päiv, ku kõik seto rahvas om jal kokko kutsut. Seto Kuningriigipäiv olõ-i festival vai laat, kuigi tä paistus pall´odõlõ niimuudu. Seto rahva jaost om tuu päiv hoopis tõõsõ tähendüsega ja pall´o rohkõmbat ku üts festival vai laat. Tuu tõõsõ tähendüse śoolõ pääväle and seto rahvas eis’. Ku üts rahvas alal püssü’ ilmah, koh om nii pall´o tõistsugutsit kultuurõ, kombit ni säädüisi, om veiga rassõ. Kuningriigipäiv and meele võimalusõ vähembält ütel pääväl aastagah löüdä’ hindest olõmisõlõ kinnitüst. Näüdä­ dä hindele ni tõisilõ, õt mi olõ olõmah ni meid om pall´o. Kuningriigipääväl loetas rahvalõ ette Peko käsu’, mia’ olõ-i õnnõ niisama vällä hõigadu’. Peko käsu’ andva’ taa­ lõ pääväle timä õigõ sisu ja raami’. Naid käskõ tulõ võtta’ tõsitsõlt ni käsu perrä ka kävvü’. Mõnda päämist käsku taha õkvalt miilde tulõtada’. SETO KUNINGRIIGI RIIGIKIIL OM SETO KIIL. Olõ-i parempat kotust uma imäkeele kõnõlõmisõst ku uma rah­ va seeh. Ku õgapäävätselt om su ümbre tõõnõ keeleruum, sis Kuningriigipääväl om seto keeleruum kohustuslik. Om hüä kõnõlda’ umma imäkiilt, ku kõik su ümbre uutva’, õt sa kõnõlõsi’ seto keeleh. Eiski sis, ku inämp vai viil höste mõis­ ta-i, piat Kuningriigipääväl tuud pruumma. SETO KUNINGRIIGIH MASS SETO KRUUN. Üts võim­ samp asi, mis meid eloh mõotas, om majandus. Majandusõ sümbol ni võimsusõ näütäjä om raha. Tuu tiidminõ, õt om olõmah Seto raha, and hindetiidmisõlõ pall´o rohkõmp, ku Seto kroon eis’ väärt om. Jalki sõltus Seto krooni vägevüs ja võimsus meist hindest. Nõudkõ’, õt poodipidäjä piat kroo­ Seto ratsavägi Obinitsa paraadil kõgõ iih. Laaneotsa Annela pilt ni iist teele kaupa andma, ku tä krooni tunnista-i, olõ-i täl õigust üldse Kuningriigih kaubõlda’. SETO KUNINGRIIGIH VÕI-I SETOMAA LIPUST KORGÕM­BAHE NÕSTA’ ÜTTEGI TÕIST LIPPU. Lipp näü­ täs üteholõmist, lipp om märk, minka ala saa kokko tulla’, ni Ratsavägi ja paabavägi – lipp näütäs tiid kohe minnä’. Ku muud ni kombõ’ muutusõ’, mi kanna tõistugutsit rõivit ni ehtit ku sada vai katsküm­ mend aastakka tagasi, sis lipu järgi saa veli vele ar tunda’ ni sugu nakkas selgümä. Eestit edasiviiv joud SETO KUNINGRIIGI ALAMBA’ PIÄT SÜÄMEH SETO- MAAD HOITMA. Setodõl om õnnõst olõmah uma esämaa – Setomaa. Kuigi lahut ja poolõst kistu, om tä olõmah. KAUKSI ÜLLE puul alaś huvitavalt. Säädse rahvast, perrit, pensionäre, tosina massina ja hobõstõ­ Kuningriigipäiv and võimalusõ kõigil setodõl tulla’ umalõ hindäle just taas pääväs hoi­ ümbretsõõri küllist rahvast, ga marss küläkeskusõ mano, maalõ, umma kodo, koh nä omma’ oodõdu’. õt vahtsõt sinist põllõ ette, ku külä otsah rivistüs paraat üles. koh rahvast tervitäse’ ülemb­ Seto rahval tulõ uma päiv tävvega hindetundmisõst Segätsih oludõh om õks proh­ tütär küsse: „Kas taa paraat Ja nakas tulõma! Kõgõ iih rat­ sootska ja nuursootska ni saa käändä’. Lepke’ kokko uma hõimukõsõ vai perre trehvämi­ vetidõ poolõ kaetu ja Obinitsa alostas mi moro päält?“ savägi, sis paabavägi – Mokor­ hüvvä sammõlsaia, sõira ja nõ tuust pääväst. Näüdäke’ hindele ni tõisilõ, õt ti hõim om kandih om Vivva külä vanna Ma ütli vasta, õt õks külä­ nulga koori laulja’, siis iäkidõ kõiki muid hamsahuisi süv­ olõmah, ti hõimuh omma’ kõõ parempa’ sõnolisõ’, näpotüü­ Koŕdot sagõhõhe miilde tulõ­ otsast nakas. seltsi sõbra’ Rannust, külärah­ vä’. Õdagu oll´ jätkupido ka ni meistri’ vai piiraguküdsäjä’. Edenemist ni saldmist meele! tõt – tuud, kuis vett müvväs „A mille hobõsõ pää kaes vas, külälisõ’ naaberküllist, üle muusik-meistrimiis Aida Olavi JÄRVELILLI REIN, ülembsootska kortlikaupa ja puid üsätävve aknõst sisse?“ uursõ tütär. 100 inemisõ kimmähe. katsõt´ ka umadisainit kardoh­ kaupa ja muudki. Õs petäki’ silmä’, olli­ Sõitva’ sõamassina’, mõnõ’ kapüssä ni laulõti pall´o seto ni Praegu om mul iih Man­ ki’ hobõsõ’. Nimelt siihkan­ muruniitjist ümbre tett, tõõsõ’ isamaalisi laulõ. Pido om sis gi Igori ennustus 2020. aas­ di hobõsõpidäjä Tiku Joosep, mootorrattist, piirikaitsja’ ni pido, ku olt eis’ osalinõ olnu. ta pääle. Kirotas, õt rotiaastal Roy Strider ja tõõsõ’ olli’ moo­ kaitsõliit ka, Merca om uma Mangi Igor hoiatas: „Täüs­ tulõ kõigil kogomisõ palavik dustanu’ ratsaväe jao ja sõidi’ külä rahvaga, massina katusõ kasunus om saanu põlvkund (parhilla’ viirusõ peräst täp­ paraadilõ ni tulli’ läbi. pääl kuulus kerigutorni kupli (1984–1997), kinkõl om Pluu­ selt nii), a roti’ kanni’ umal Panni kaalaraha’, mis ­tettü’ „Peko“ lavastusõst. to umah märgih – Skorpio­ aol katsku kah lakja. Prohvet Eesti vannost hõpõmüntest Ülembsootska ja nuursoots­ nih. Näide eloh tulõ vajadus arvas, õt sõaväke lätt ka tima­ kaala, heledä ruusõga’ pido­ ka tulõva’ Seto lippõga ehit õkva ürgolukõrda tagasimine­ hava vaia. räti päähä ja lätsi lipuplatsi autoga. Ülembsootska Järve­ kis, midä nä õi pruugi’ hindäle Meil om siihkandih ka uma’ pääle. Śoo om mi Kunstiga­ lilli Rein juht õks tähelepanu viil teadvusta’. Tiät eloiha, tuu prohvedi’ olõmah. Nimelt jo lerii iih, mis om Kalju perre toolõ, õt Setomaast õnnõ üts tulõ siski ilmsis: elo mõtsah, jaanuari lõpuotsah naksi’ lipu­ ehitet majah. Tulõ miilde, õt jago om Eesti Vabariigih, üle mägedeh, koobah ni muud om väläku ümbre olõva’ naabri­ 24. veebruaril om Kalju perre poolõ maa om hoopis naab­ uma märgo saanu’ loodusõst mehe’ – Blumi Priit, Hõrna viiendä tütre Kalju Olli sünnü­ ridõ võimu all. Nuursootska ja haldjailmast. Elotingimusõ’ Aare ja Riitsaarõ Evar Eesti päiv. 100, ku ma õi essü’. Panõ Tarrosõ Triinu-Liis lugõ ette omma’ karmi’, mis tähendäs 102. sünnüpäävä puhul paraati kündle. Ikoon olõ-i sama, a jupikõsi uma esäpuulsõ Lai­ kasinat elosaamist ja lepmist kõrraldama. Blumi Priidulõ oll´ pühäsenulk om tuusama kotu­ ne suguvõsa kirjust, koh juttu vähätsega – eletäs maal ja pee­ hälgätänü, õt ku kuningriigi­ sõ pääl, koh oll´. Õigõ pühä­ Vinne väe tulõkist ja kiuduta­ täs kitsi. Tuu saa olõma taoli­ päivil tulõ sõavägi vällä, sis või ne ja kõik muu kraam viidi, ku mistõst. Nuu’ pututasõ’ inemi­ nõ ku Vissarioni luud ökoühis­ jo Eesti Vabariigi aastapääväl pereh hoiatusõ pääle kiuduta­ si. Helü’ minevikust. kund Tsiberih.“ ka tulla’. misõ iist mõtsa varjama sõit´. Tuul om külm, a süä om Elägu Setomaa ja Eesti Järvelilli Rein. Sundelli Harri pilt 23. veebruari hummogus­ Lipuplatsi pääle kogonõs kuum. Rongkäük, paraat uma Vabariik! 2 Märts 2020 Nr 3 (364)

Tereh, hüä’ inemisõ’! Hilana Taarka nimelidsõ Löüdse hindä vanauno Laine Pauli pääväraamadust säntsit kirotuisi. Juuni, aastagal 1941 preemia laureaadi’ Lääväki’ Eesti miis ja naane katõgese nii ku elotiidki’, keri- gu tenopalvusõlõ, õt pallõlda’ uma viläle õnstust. Kerigu man kõnõldõh naabridõga’ tiidäs seletä’, õt mõnõ’ peremehe’ omma’ Huulmalda’ riigih kirotusõ iist. koorõlõ ja rahvamuusikaan­ ka’ roomipoeetikah. Pilte ja viid kohegi’ tiidmäldä’ ja vägüse. Tulnu’ üüse võimu’ veomassi- kehtiväst erisaisust, and Preemiakomisjoni ettepanõ­ samblidõlõ, mia joudsõ 2019. ­jutta jäädvüstämisõga’ tahetas naga’ tallo, relvä ähvärdüsel kästi rõivihe säädä’, kraam kokko Setomaa vald vällä tõist kul saava’ śool aastagal Hilana aastagal XXVII laulupidolõ väärtüstä’ ja alalõ hoita’ järg­ panda’, tuudki’ õnnõ kõgõ hädäperätsep, ja sis terve perrega’ kõrda Hilana Taarka Taarka umakultuuripreemia „Minu arm“. mätsi aigõ jaost ütte tähtsät massina pääle. Ja nii ku peräst tiiti, viidi jaama vangivagoni- seto perimüskultuuri töötlusõ Preemia setokeelidse vaht­ jako seto kultuurist ja kom­ he, koh jo iih samasäntsit ohvrit. Mõnõ’ näist tänti’ ja lahe’, umakultuuripreemia. iist KRISTEL LAAS ja KRIST- sõloomingulisõ kirotusõ iist bist. Raamaduh om 30 erinev­ proomtõh tuuga’ uma saatusõ- ja elolahkjit mõota’ vai vällä JAN PRIKS laulu „Kergotami­ andas preemiakomisjoni ette­ vä koto ja inemist, pereht, läbi päsedä’, a säädüs om karm ja kõrd om kõva. Pia naanu’ rong Hilana Taarka nimelinõ uma­ ne“ sääde iist. panõkul TIIA PUUSTUSMAA- kinkõ pühäsenulga lugu lugõ­ liikumma kõigi täntämisist huulmalda’ Vinnemaa poolõ, vasta kultuuripreemia om tunnustus Seto viisile ja rahvaluulõ LÕ raamadu „Pühäsenulgad“ jani tuvvas. tundmalda’ tulõvigulõ. seto perimüskultuuri ja keele teksti pääle tekk Kristjan sää­ iist. Setomaa Vallavaltsus õnnit­ Säänestmuudu tiiti siist ja säält kõnõlda’. Ar’ viid om jo edesikandmisõ iist läbi vaht­ de ansambli Zetodõ jaos. Diri­ Raamadu tutvustusõ per­ lõs kõiki umakultuuripreemia mitu pereht, kõgõ inäbä rikkibit, maamiihi, viil ka’ nuid, kiä’ sõloomingu ja vahtsõtöötlusõ. gent Külli Kiiveti puult 2015. rä saa lugõja tutvast seto kul­ saajit! innidsel aol olnu’ Esämaaliiduh vai Kaitsõliidu tegeläse’. Sää- Õgal aastagal andas vällä aastagal tett ettepanõkul tekk tuuri üte eriumadsõ elemen­ Preemijidõ välläandmist ne kuulujutt lätt ku kulutuli läbi rahva. Hirm täüt süämit, sel- kats preemiat: seto perimüs­ Kristel ansambli Zetodõ jaos di – pühäsenulga luu, kotusõ toetas Kultuuriministeerium le õt herksäbä’ ja pareba’ maamehe’, tubliba’ põllumehe’, kiä’ kultuuri töötlusõ iist ja seto­ tett laulu „Kergotamine“ sää­ ja tähtsüsega’ setokõisi elo­ ja Setomaa Vallavaltsus. suurõ tüüga’ omma’ joudnu’ saia’ hindäle pareba’ elovõimalu- keelidse vahtsõloomingulisõ dest umanäolidsõ sääde nais­ kõrraldusõh ja kultuurih, a Setomaa Vallavaltsus sõ’, pareba elomaja, kedä loetas, mõistmalda sõnnu tähendüst, kulakus, ja näidegi’ süämehe tulõ hirm. Kas näidega’ lätt sammamuudu ja meelehiideh haard terve kerigutävve rahva samasäntse rassõ saatusõ hirmuh. Mindäs lakja. Mia tetä’ – käe’ läävä’ kulakuhe ausa rahva ja hoolõlitsi tüümiihi perrilõ säntse julmusõ rassõ kohtu langõtamisõ vasta. Kõõl rahval om Eesti Vabariik 102 lein. Inemisõ’ omma’ hillä, hindäheette, näo’ läävä’ kuŕast ja kõhnast – elo om halvat. Tśuut aigu edesi. Juuli 1941 kontrolljoonõ takah Tull miis jalgrattaga. „Pangõ’ tähele, kõik noorõ’ vallamaj- ja, kiä om rattaga’, komitee käsk!“ Tuu om jal’ hirmtav tiidä- andminõ. Ka’ om jo kõnõld sõast Säksa-Vinne vaihõl, mia om TORMI PIRET nuursootska’ Grünbergi Maria pääle naanu’ 21. juunil. Rahvas om murrõlinõ äkilisi sündmüi- tandsopundi Modus vedosnik, ja Leima Evelin, niisamahtõ si peräst, mäntse’ omma’ tulõmah. Noorõ’ sõitva’ vallamaj- Setomaa sootska Setomaa Liidu vedosnik Tim­ ja, pidotujo om õgal puul jal’ kaonu’, nakas vahtsõnõ aovaih. mo Margus. Vastavõtul oll´ nii Aovaih, minkõ varjo jääs kõik tõõnõ. Eesti ku Vinne inemiisi ja mui­ Sõasündmüse’ muutusõ’ päiv-päävält. Linnugihelü om kõik­ Kõik sai hakatusõ talsipühil dohki Petsere poolõ setokõisi. aig, läbi õhu om kuulda’ kahuridõ pauka – om kül’ kavvõn­ Petsere Lingvistilidsõh Güm­ Pääle lühkokõisi tervühtüi­ dõh, om lähebäh, a mi kotus jääs sõaliinist putmalda’ ja elo naasiumih, ku konsul Partsi si ollgi esinemisvuur Modu­ lätt vanna rata piteh edesi. Siski’ samal aol om aoluuh kää- Triin tull´ mano ja tekk´ ette­ sõ käeh. Mõnõ’ svingi’, mõnõ’ net vahtsõnõ lehekülg – jo mõnõ pääväga’ om Säksa väe’ joud- panõhki tulla’ tandsjidõga stepi’, lõpõhtusõst ütinõ pere­ nu’ kavvõndõhe Vinnemaalõ ja kuu ao joosul om Moskva uma Pihkvahe EV 102 vastavõtulõ konnavalss. Ait´umma kõigi­ kuulsa Kremliga’ ümbre piirat, ka’ Peterburi innidse verevä esinemä. Järgmädsest pääväst lõ, kiä’ kaie’, ait´umma, kiä’ lipu asõmõl om vallutõt maieh tõõnõ verrev, must haakrist val- pakti viil esinemist ja üteh­ üteh mõtli’ ja mi tandsolidsõst gõ põh´a pääl. Meilgi’ om nätä’ jo nuid siih sinimustvalgõ kõr- tandsmist Petsereh. sõnumist arvu saie’! val ja vahtsõnõ elo k´au õgal puul suurõ huuga’. Rahvas saa nii „Pihkvah olõ-i vaia seto Ku vastavõtt ümbre oll´, käve ku vababalt hingädä’ eriti meil, ku vabanõsõ’ hirmu alt kerikli- tandsa – näid om jo viland küläh Pihkva laulu-tandso­ gu’ taltusõ’, minkõ tenotähes ommaki’ ristik´augi’ Küllätüvvä ja tett. Tii’, midä eis’ arvat kõõ pundil Ugrada. Tandsõ üteh­ Tobrovahe, kohe rahvast väigagi’ hulga kokko korjus. õigõbast tetä’,“ and´ konsuli­ kuuh seto tandsa, kulssi-kaie rovva uma soovi’ tiidä’. „Hiiŕo“ Petsereh laulu- ja tandsopundilt Modus. Eräkogo pilt näide laula-tandsa. Oll´ rõõ­ Sääne aig oll sis, ku paarkümmend aastakka olnu’ Ees­ Ku mi tah Setomaal ja seto­ molinõ üteholõminõ. ti Vabariik jälki’ uma vabadust oll kaotamah ja võõridõ kõisi siäh või kõnõlda’ kontroll­- olõdõ ja kuis lätt,“ saat´ konsul se’ kõnõlda’, õt Vinne poolõ kamandamisõ ala johtunu’. Elo olõ-õs lihtsa ja pall´o kan­ joonõtagodsõst Setomaast, sis kõnõmassinahe sõnumi. Kohki pääl olõ-i lumõ peräst elektrit EV 102 tandsopido nahtuisi tull eestläisil tunda’ mitukümmend aastakka, inne Talina nuuri jaost om śoo Vin­ Räpinä man nakaś taivast lum­ ja arvudi’ tüütä-i. Ku tunnikõ­ Petsereh ku sai jäl’ 1991. aastagal hindä rahvust tunnista’. nemaa. Ja tuuga om, nigu om – mõ alla sadama. Ja kõrdapite. nõ oll´ üte kotusõ pääl saismist Śood kõkkõ ma olõ lugõnu’ kirändüsest ja kuulnu’ aoluu õgaüts saa-i eissagamadsi häti Ilm läts valgõbast ja valgõbast. täüs saanu, haard´ Tormi Piret Konsuli Partsi Triinu mõtõh tunnõh, pruumnu’ mõista’ nuidõ inemisi hallu ja läbielämi­ peräst üteh tulla’. Korjus sis Ku massina’ joudsõ’ käänähü­ kõnõmassina ja and´ konsuli­ oll´ kutsu’ Petsere-tagodsõ’ si. Pall´o’ elähünü’ inemisõ’ tämbätsel pääväl nimetäse’ meid tandsjit kokko katstõist – suu­ se pääle, kost massinidõ pii­ rovvalõ tiidä’, kuvvamuudu setokõsõ’ järgmädsel pääväl nuuri lumõhelbekeisis, selle õt mi olõ-õi nännü’ śood midä rõbit ja vähäbit – näist säidse ri pääle sõitmisõ kotusõhe aśa’ omma’. pääle Pihkva vastavõtto kok­ nimä’, ja nakasõ’ kõrraga’ tõrõlõma, ku näütüses latsõlats tandsopundi Modus vedosnigu saa, oll´ üts suur veomassin Tśuut ao peräst tull´ Vin­ ko ja pakku’ näile üts tandso­ hummogu hindä putru ar’ süü-üi, õt „meil umal aol“ ja „ti Tormi Pireti sugulasõ’. kesk tiid sõitnu ja lummõ kin­ ne piirimiis ja kutś mi kattõ linõ praasnik. Mõtõh hüä, a olõ-õi viil nälgä tundnuki’“. Ülesannõh nummõr 1 oll´ ni jäänü. Massin saa-s hel´oda’ massinat tõisist müüdä. Hüä­ śoo elloviimisõga oll´ mitmit Jah, tuu om tõtõ, mi olõki-i tundnu’ śood, midä tii’, a tuu viisa’ aia’ ja saia’. Näidega oll´ õi edes- õi takaspite ja ütski kõnõ külh, a ku kõik om lum­ mutingit. Hakatusõst pidi pido omgi’ jo paremb. Vanõmba’ suuvva’ õks ummilõ latsilõ kõgõ õks askõldamist hüä pall´o, a sõidumassin saa-s müüdä õi mõ täüs… Müüdä sai! Väega olõma Petsere Lingvistilidsõh parembat. tettüs nä saie’. kuralt õi hüält poolõlt. lõõhkõ piirimiis saat´ mi mas­ Gümnaasiumih. Sis sai kõnõl­ Parhillanõ generatsioon om sündünü’ rahu aol ja ma’ olõ Ülesannõh nummõr 2 oll´ sina eräle kotusõ pääle, kost dus Petsere Kultuurimajast. śoo üle süämest tenolik. Ma soovi tehnädä’ nuid miihi ja arvu saia’, määndsel aol ja koh Nakas pääle mi passi’ hüä kipõstõ ar’ kaeti. Lõpust tetti kokkolepeh Mit­ naisi, kiä’ mi vabadusõ iist omma’ sõah võidõlnu’, umma kotusõ pääl nuu’ esinemisõ’ polaarekspeditsioon Massinidõ kaemisõga läts jalki kovitsa Kooliga. A tandsopido riiki süämeh hoitnu’, olõ-õi luutust kaotanu’ ja omma’ jal’ saava’ olõma. Pihkva umaga aigu, selle õt vaihtõpääl tagasi sai peet hoopis Musta Kassi uma riigi vällä võidõlnu’. Tähistägem’ śood päivä hüämee­ oll´ kergep – kuupäiv oll´ kim­ „Täämbä mi joht õigõst aost tulnu elektri läts vahtsõlt ar’. kohviguh. Õgal pool muial oll´ lelitsõlt! Püsügu’ rahuaig ja hüvvä vabariigi aastapäivä! Ja mäs, kotus niisamahtõ. Õnnõ Pihkvahe jovva-i,“ ohaś Tormi Nelä tunni peräst olli sada hätä, mille saa-s. kül’ mi noorõ’ śoo pudru ka’ ar’ süü. kelläaoga oll tśuut praavida­ Piret. Õnnõst näe-s veomassi­ tõõsõlpuul kontrolljuunt ja Must Kass oll´ setokõisi jaost TARROSÕ TRIINU-LIIS, nuursootska mist – Vinne ja Eesti aig tük­ na juht edimäst vuuri lummõ. lätsi bensiini võtma, õt kipõs­ uma pidosaalikõsõ ilosahe se’ ar’ mutt´uma. Petserega oll´ Mõist´ hindä massina hanna tõ edesi sõita’. A bensiinijaam valmist säädnü. Inemiisi tull´ pall´o rassõp – tiidä’ oll´ õnnõ kuigimuudu niipall´o ar kään­ tüütä-s, selle õt elektrit olõ-s. pidolõ kõrdapite. Oll´ sääne kuupäiv. Kotus ja kelläaig vael­ tä’, õt sõidumassina’ suurõ Petsere tõõsõh veereh oll´ lämmi, hüä, kodonõ kuuholõ­ du’ mito vuuri. „Vinnemaal hädäga müüdä mahtsõ’. elektri olõmah ja bensiin sai misõ pido. Sai tandstus õga­ saa-i ilmahki minkahki kim­ Registriirse massina’ ar’ ja võet. A massulinõ kiirtii Pet­ sagamast. Seto tandsa mui­ mäs olla’,“ kõrraś Partsi Triin naksi uutmisõ platsi päält piiri serest Vana-Irboska poolõ oll´ dohki üteh pidoliisiga. Śoo õga voori, ku jalki vahtsõnõ poolõ sõitma. Inne saie tõrõl­ tävveniste lummõ täüs. Kiäki pido läts süämehe nii tandsjilõ tiidminõ tull´. da’, õt minkperäst massinidõ olõ-s lummõ ar’ touganu. Joh­ ku kaejilõ. „Tulkõ’ vahtsõ aas­ Ülesannõh nummõr 3 oll´ numbrõt nätä’ olõ-i. Arva­ tu meele ette viil üts veomas­ taga jalki,“ palli’ kotusõpäälse’ kuigimuudu kotusõ pääle jou­ da’ olõ-s śoo ineminõ tähele sin, määne sõit´ 30 km tunnih, seto’, „nii ilosat pito olõ-i amki da’. Śoo lumõvaesõ talvõ kõõ pandnu, õt taivast sattõ kõik ja lumõ peräst olõ-s võimalik olnu.“ suurõba’ lumõuarmõ’ olli’ õkva aig lummõ ja käkke numbrõ’ kuigi müüdä sõita’. Tandsopundi Modus esine­ ku tellidü’ tuust pääväst, ku ar.’ Pühe numbrõ’ puhtast ja Ku Modusõ tandsja’ Peter­ mispäävä’ Pihkvah ja Petsereh oll´ vaia katõ massinaga õigõst sõidi edesi. buri pääkonsuli Laantee Rein­ saie’ eisherälidsõ lõpõhtusõ. aost Talinast Pihkvahe jouda’. Ku Eesti poolõ pääl passi’ tammi Carl Ericu ja Pihkva Minti ristikäugilõ ümbre Pet­ Kündlekuu 27. päävä hum­ ar’ kaet, sõidi edesi silla poo­ konsuli Partsi Triinu vasta­ sere maastõra. Jala’ sügäväh mogu kell säidse istõ kats­ lõ. Ja midäs mi näi – säänest võtulõ joudsõ’, olli’ edimäd­ lumõh, seerigu’ lummõ täüs, tõist tandsopundi Modus ine­ massinidõ handa, mia tõi pel­ se’ külälisõ’ jo tulnu’. Tõisi a hingeh sääne helle-helle mist, Vinne viisa’ karmanih, gämisõ õigõst aost Pihkvahe siäh ka Setomaa ülembsoots­ tunnõh. Śood kimmäst punkti katõ massina pääle ja alosti’ jouda’ vahtsõlt tagasi. Massi­ ka Järvelilli Rein ni sootska’ katõlõ segädsele pääväle kont­ Nuursootska pidä kõnõht. Laaneotsa Annela pilt tiid Koidula piiripunkti poo­ na’ saisi’ ja saisi’ ja ütski ede­ Hõrna Aare, Laaneotsa Anne­ rolljoonõtagodsõl Setomaal lõ. „Ankõ’ tiidä’, ku kavvõndah si saa-s. Targõba’ saisja’ tiid­ la ja Raudoja Ahto, innidsõ’ oll´ väega vaia. Märts 2020 Nr 3 (364) 3 Elenora Aida om tahtmist täüs Seto leelo-

TAMMÕ ULVI Elenora Aida konverents Ütel ilosal suvõl sündü Mere­ ■ Sündünü’ 3. augustil 1959. ■ 1992. aastagast elävdänü’ ja Lugõja küüsüs, seto leelokonverendsi mäe lähkoh Hilläkeste küläh muutnu’ sisukamas Meremäe tüdrokõnõ, kinkõlõ panti­ lähebä ümbrusõ kultuuriello. kõrraldaja Sarvõ Õiõ vastas nimes Elenora. A piagi’ läts ■ 2005–2015 juhend pereh müüdä Eestit rändäm­ Obinitsa kerigukuuri. Käve Kiä om seto? mä, selle õt esä tüü oll tegel­ Võro kerkoh lauluviise Õgal rahval om uma kiil, dä’ erinevidõ ehitüsobjektega’. lindstämäh ja opas nuu’ inne minkõh nä kõnõlõsõ’ ja laulva’, Üte kotusõ pääle jäädi perä­ keriguteenstüst koorinaisilõ. säänestmuudu om ka’ olnu’ kõrra Keila kanti. Kuuh laulõti pühäpäivtsidõ. setokõisil. No’ om tśuut tõi­ ■ 2008. aastagal tekk Meremäe Latsõiäh k´auti õks sünnü­ pensionäre seltsingu sildõ ja tõisildõ om ka’, õt kiä’ kotusõh ja kõgõ inäp omma­ mano lauluansambli, mia omma’ seto’. ki’ miilde jäänü’ mälestüse’ sai 2017 nimes Meribel. Mu imä-esä eloiäh oll viil Setomaalt. Illos vaiknõ õdak ja Võimõkas ja kodokandist tävveste tiidä’, õt kiä om kohki’ mäng pill. Helü kandu kavvõbahki’ tuntust kogonu’ kiä’. Näide hiro’-haro’ olli’ kavvõndõhe ja läts süämehe ja muusigakollektiiv. kül’ lajah, a nä tiidse’ umma jäigi’ sinnä’ helisemmä. ■ 2019. aastagal and Meribel ­hõimu ja tõisigi’ hõima, k´auti Peräst 8. klassi lõpõtamist vällä CD-plaadi. Plaadi sagõhõhe läbi, k´auti kostmah esitlüst ja pidolikku kontserti läts Elenora opma Viländi Kul­ om uuta’ lähebäl aol. ja kõikaig kõnõldi, õt kiä’ koh tuurharidusõ Kuuli ja lõpõt ■ Aastagast 2018 tege ja kuis eläs, kiä’ koolnu’, kiä’ kooli koori- ja ansamblijuhi väigokõisi kultuuritutvustuisi mano sündünü’. A no’ eläse’ diplomiga’. suvitsõl aol Kirsi taloh setokõsõ’ ütstõõsõst väigagi’ Elenora joudsõ tagasi umma turistele – tä laul, mäng pilli kavvõh ja olõ-õi aigu, jouda-ai Lauluimä Hilana Taarka. sünnükodo kuuh uma imäga’ ja oppas tandsa. inäp sagõhõhe kostmah k´av­ Armas-Otto Väisäneni pilt ja Eesti krooniga’ 1992. aasta­ ■ Teno Elenora tegevüsele vu’, ja sis jäiäs võõrast, noorõ’ gal. Sai ehitet vahtsõnõ elo­ om mitmõkesistünü’ kohalik tunnõ-õi umma hõimu. kiäki’ tiiä-äi, kuvvamuudu elo kultuuripilt ja nõsõnu’ maja ja tüüd tett ja vaiva nätt. piirkunna tuntus ja maine. Ku ma nuur olli ja naabri­ käänüs. Rassõ oll, a süä oll rahu, selle Elenora Aida 2019. aastagal. Eräkogo pilt poiskõnõ ütel, õt tä olõ-õi õt tä oll jäl’ kotoh. Śood süä­ seto, sis mu imä kõrraga’ ütel Minkõ jaost om vaia seto meperrä illo olõ-õi tä kost­ nõ. Karmoškamängu oll Ele­ laisilõ. Kõigilõ om miildünü’. pensionäre seltsinguga’, mil­ tälle vasta, õt kuis, su imä, leelokonverentsi? ki’ muialt löüdnü’. Hillä sai nora tahtnu’ jo ammuki’ selges Elenora om tahtmist täüs le mano tä tekk uma laulu­ esä, vanaimä’, vanaesä’ omma’ Kõgõpäält tuu, õt parhil­ üteh imäga’ toimõtõt. A peräst saia’ ja peräkõrra lainas sugu­ pakku’ kõigilõ tuud illo ja ansambli. Timä juhendami­ seto’, omma’ säält ja tuust hõi­ latsõ plaani perrä om leelo­ imä lahkumist oll ütsindä viil lasõlt pilli õt pruumi’. Ja saigi’ ummi mõistmisi. Tuuperäst sõl om aastagidõ joosul lava­ must, kuis sa’ sis olõ-õi seto! konverents 22.–23. mail Obi­ rassõp. selges. Uma edimätse pilli ost tä läts ettevõtluskooltusõlõ. lõ tuud mitmit lühinäüdendit, Ja sis säänestmuudu oll ja nitsa muusiumih, a kuvva­ Nii sai tett otsus ja parhil­ tä uma viimätsidõ kruunõ iist. Parhilla’ om kokkosäädmisõl esinet laulu- ja luulõkavvu­ kõik. Ku ka’ tahtsõt, sa päse-es muudu meil elo käänüs śooh la’ tund Elenora, õt tä om uma Pillimänguh eisopja pidä kõgõ äriplaan: ettevõtõh, mia pakk ga’. Kuuhtüü läts kõigiga’ teno umast hõimust, umast rahvast, keerolitsõh aoh, tuud tiiä-äi missiooni täütnü’, selle õt tähtsäbäst tuud, õt kõik midä nii üümaia ku ka’ kultuuri­ avatusõlõ ja hüäle suhtlõmisõ­ sa saa-as hinnäst maaha sala­ kiäki’. Vaest tulõ kokkosaami­ taloh toimõtas velepoig uma tiit, piat tulõma õkva su seest teenust. Tä tiid seto kultuuri­ lõ ja suurõlõ elojovvulõ. da’. Nuu’ õnnõ sai’, kiä’ lätsi’ nõ sügüse pääle edesi tougada’ perrega’. Üts talo om jal’ ello ja ja ilma sundmalda’. Sis pakk erinevvi külgi ja taht śood Ku küüsüdä’ Elenoralt, õt tõisi setokõisi mant kavvõn­ vai jääs talvitsõhe aigu, kaemi’, rõõmu täüs. Ja kui vaia, sis saa tuu rõõmu nii hindäle ku ka’ kõigiga’ jaka’. Õks tuu hellin mia om timä kõgõ suurõp dõhe. Sääl sis võidsõt üldä’, õt kuis kõik lätt. A parhilla’ tasos ütstõist toeta’. kõigilõ tõisilõ su ümbre. latsõiäst. rõõm ja kõgõ suurõp soov, sis olõt Võromaalt vai Võro liinast õks mõtõlda’, õt saami’ mai­ Muusika om kõikaig olnu’ Maalminõ om Elenora kõgõ Edimält, ku sai kolit tagasi tä vastas, õt süämerõõm om tulnu’, õt olõ-õi setokõnõ. A kuuh kokko ja teemi’ kuuh Elenoraga’. Tuu ilo, mia tulõ vahtsõp hobi. Näütüsega’ viil Meremäe kanti, sis avit Ele­ Meribel. Ja kõgõ suurõp soov: no’ paistus, õt om jo päivtõist­ kokkovõttõ olnust ja märgimi’, õkva süämest ja mia om liht­ vällä tulla’ tä julga-ai, a kotoh nora uma erialastõ tiidmisi­ ütskõrd tulõ aig ja śoo maa ja piteh – väiga’ tahetas olla’ seto. õt kuvvamuudu edesi. Kõnõ­ sa ja olõ-õi kohustus. Laul ja om pilte jo umajago ja tä om ga’ muuta’ kõigi ello parebas. seto rahvas mõlõbalt puult lõmma tulõ näütüses Kuutma pillimäng ja no’ ka’ maalmi­ näid kinknü’ sõbrolõ ja sugu­ Kuuhtüü om olnu’ Meremäe kontrolljuunt saava’ jäl’ ütes! Kas setost olõmisõs piat Kristin, õt kuis mõotas turism kõnõlõmma seto kiilt? mi ello, ja kindlahe üts teema Ku mu vanaimä-vanaesä aol om ka’ latsõ’ seto kultuurih ja käve’ seto’ ummih seto rõivih, lauluh, miihi laul, ministeeri­ sis oll kõigilõ nätä’, õt kiä om umidõ tugi kultuurilõ jne. Paloveere hoidlataloh tulõ põllõpäiv kiä ja kõik kõnõli’ ka’ õnnõ Leelokonverents om seto umma seto kiilt. Sis tõist kiilt leelost kõnõlõmisõ kokko­ KUNSTI TIIU omma’ säläosa’ krae vaihõ­ Kogoh omma’ ka nüüdsel aol ga“ vai peris eiserälikult tett. näil olõki-is. No’ om jal’ päiv­ saaminõ. Kõik tiidvä’, õt 2009 Setomaa Muuseumidõ päävarahoitja lõ säedü’ – voldi’ ütte, tõist ja valmstõt hammõ’ – Annel-Nii­ Kes oll´, tuu näkk, a kõik tõõsõ­ tõisildõ – proomtas oppi’, mia panti seto leelo UNESCO viiendät muudu. Õgal juhul nal 2011. aastagal ja Marjel ki saava’ nätä’, ku uma tulõkist om hüä, ja proomtaki-i, tahe­ nimekirja, no’ om tuust küm­ noil, kiä’ nakkasõ’ hindäle 2016. aastagal. ette tiidä’ andva’. taki-i oppi’ ja mõista’ umma me aastakka müüdä. Leelo Jaanuarih ja veebruarih olli’ vahtsõst rõivast umblõma, om Pääle hammidõ om viil mit­ Päält kirju kaemisõ sai­ kiilt. Meele olõ-õi õgapäävät­ olõ-õi õnnõ laul, tuu om olnu’ ütel kolmapäävä õdagul seto minka üle mõtõlda’. mitkümnit meetrit hammõ­ va’ külälisõ’ tiidä’, ku laja’ selt vaia ummi vanavanõbidõ ja om setokõisi parhillanõ elo. rõivist huvtõt inemisõ’ oodõt kangit. Inämbä Poloda nul­ olli’ vanastõ hammõkanga’ ja kiilt, meele om vaia tõist ja Eesti riik pias avtamma hoita’ Verska muuseumi hoidlatallo, Veebruarikuuh gast – 9 tükkü; 6 Saatserinna määnt­sest kangast oll´ hammõ tõisi kiili, õt mi läbi keele saa­ seto kultuuri palakõisi, mia om Paloveere tallo. Kavvõlitsõm­ oll hammõpäiv nulgast; 5 Tsätski nulgast (sh imä ja määntsest alonõ tett. si’ kavvõbahe ja saasi’ eloh viil kukkivõrd eloh, mia olõ-õi ba’ tulõja’ olli’ Tartost, Vil­ ´ kõgõ pikemb, kuvvõ hammõ­ Tulõ üldä’, õt vanõmbist ham­ kõrda. Ku tõisi kiili mõista-ai, vahtsõst opit, mia om kõikaig ländimaalt ja Mustla liinast, a Hammit om Paloveere kogoh kiräga kangas); üts Raakva, mist inämbüsel olli’ takutsõ’ sis tõisi kiili mõistja’ omma’ su eloh olnu’, minkõ seto’ omma’ mõlõmbal kõrral olli’ mitmõ’ 163 tükkü. Umast nulgast (mis Seeritsä; Saurova; Koolina ja imä’ ni alosõ’, päälegi veiga suuvuudri’ ja nimä’ omma’ ku ummilt vanõbilt, vanavanõbilt inemisõ’ ka Põlvast, kõnõlõ­ omgi mi muuseumi päämine Irboska nulgast. Lisast omma’ ilostõ käsitsi kokko ummõldu’. su nägo ja tego. perändüsest saanu’. malda Setomaalt ja Võromaalt kogomisala) om 97 hamõht. viil mõnõ’ hammõkäüse’ ja Nigu edimätselgi teemapää­ A kuvvamuudu jouda’ ja tulnuist. Võiolla’ olõs tulõjit Aoluulitsõlt Setomaa kõgõ hulga eismuudu tett ja ilostõt väl, oll´ ka hammõpääväl lõi­ Kinkõ jaost om seto kul- mõista’ perändüsest saad kul­ viilgi olnu, a tarrõ mahanu-s suurõmbast nulgast, Poloda käüseväldrit (kätised). kist kõnõlõmah ja ummi töid tuuri vaia? tuuriga’ kõrda saia’, hoita’ ja inämb. nulgast om 25 hamõht; Saat­ Hammõkirju om säänt­ näütämäh seto käsitüümeistri Mi, setokõsõ’, muidogi’ väi­ kas tuud om meele hingelit­ Jaanuarikuitsõl õdagul sai serinna nulgast 14; Seerit­ sit ja määntsit – joonilistõst Mehiläse Margit. Vana’ ham­ ga’ looda, õt mi kultuur lätt õks sõlt ka’ vaia? Kõik säntse’ mõt­ kullõlda’, kaia’ ni uuri’, kuis sä nulgast 10; Raakva nulgast kumaguverevist lakjo ja veiga mõ’ omma’ niisamatõ nigu mi latsi piteh edesi, a tii pääl tä lõmisõ kotusõ’ võisi’ tulla’ aro­ omma’ ummõldu’ muuseumi­ 5; Irboska nulgast 4; Kooli­ tumõhini vällä. Kiräritost võit kitasniku’-sukmaniki’ mitot lätt meist huulmalda’ tõistsa­ tamisõlõ, kõnõlõmisõlõ, üts­ kogoh olõva’ kitasniku’ ja suk­ na, Vaaksaarõ ja Saurova nul­ löüdä’ mitmõmoodulisi tsirkõ, muudu ummõldu’, a määne gamatsõst, alalõ jääs õnnõ tuu, tõõsõ käest küüsümisõlõ. mani’. Ja oll´ midä kaia’. gast katõ kaupa. Noist päämi­ häitsmit, ossõ, eiski inemisõ. om säläh ihoperi ja midä tähe­ midä mi latsilõ śoost vanast Setokõsõ’, kiä’ omma’ seto Kogoh om umast (Tsäts­ ne jago om koet-ummõld inne Päält tuu om koŕat kirju ilos­ le panda’, tuud seletki mõlõm­ kultuurist om vaia. Samah mi perrehe sündünü’, mälehtäse’ ki) nulgast 8, Poloda nulgast sõta, 36 hamõht pääle sõta. tõt ka mitmõvärvilistõ „silmi­ bal kõrral Margit. kõik tiiä ja näe, õt tõõsõ’ kul­ umma pereht väikost pääle, 5; Saatserinna nulgast 3, sis 25. mai õdagu om Palovee­ tuuri’ mi kõrval omma’ umma ommaki’ seto kultuur ja kul­ viil Seeritsä, Koolina ja Irbos­ re hoidlataloh põllõpäiv. Sis vanna kultuuri häötänü’ ja ala­ tuuri edesiviijä’, kas nä taht­ ka nulgast, õgast üts kitasnik kaemõ otsa kolmõkümnele lõ om jäänü’ veidebä ku meil. va’ vai taha-ai, a säänestmuu­ vai sukman. Eishindäst olõki-i muuseumikogo põllõlõ. Vaest sis mi piasi pruumma du om. Laul vai leelo om õnnõ ülearvu pall´o, a na kõik omma’ Päält põllõkogo analüü­ umma inäbä hoita’ ja tiidligult üts jago innidsest elost, a ka’ eismuudu ummõld: ­tuutõga si (kost saadu’; kuismuudu opada’ ja säänestmuudu edesi tuud olõs vaia meeleh hoita’, vai vuudritõga, kitsambidõ vai ummõld ja ilostõt jne), anna minnä’ śoo tsilgaga’, mia om tuust kõnõlda’ ja nii veid´o vai laembidõga; üts jago olaum­ põh´aliku aoluulitsõ ülevaatõ mi uma kultuur. A küüsümüs nii pall´o ku mälehtädäs, edesi mõluisiga, tõõnõ ilma. Sai (uurimus om tett suurõ seto om, õt kas mi tunnõ süämest, anda’, opada’, kõnõlda’ kas läbi kaia’, ku korgõst algasõ’ küle­ rahvarõivaraamadu jaos) seto õt meele, õt mullõ, õt sullõ om laula vai mäntsegi’ tüü, söögi, siilu’ ja ku laja’ na omma’; põllist, tuginõdõh rahvalaulõ­ śood seto kultuuri vaia. Kas mõttõ, jutussidõ, näpotüü. kohekottalõ ja kuis om karman lõ ku muulõ kiräsõnalõ, pilte­ sa hoolit, kas ma hooli umast Kiä’ mälehtä-äi innist ja ummõldu. le ja tõisilõ lättilõ. Õdagut tulõ kultuurist ku mu elo ütest tuud edesi kõnõlõ-õi, oppa-ai, Mul oll´ ar’ mõõdõt, ku kor­ ummi tiidmistõ ja mälehtüste­ jaost, palast vai om seto kul­ tuu häös tävveste. Olgõ’ õks gu’ omma’ krae’, määntsel om ga tävvendämä Räpinä Aian­ tuuripalakõisi vaia õnnõ, õt nuu’, kiä’ ti olõt, olgõ’ julgõ’ kõgõ madalamp ja määntsel duskooli tekstiili eriala oppaja minnä’ mäntsegi’ jaoga’ lava ja targa’ hoitma umma. Uma kõgõ korgõmp ja määne tulõ Sarniti Ülle. pääle esinemmä, tõisilõ näü­ Setomaa uut ummi! Leelo­ keskmäne nummõr. Kohapääl Nigu alati, kohtõ arv om pii­ tämmä? Tuud muidogi’ om ka’ laul hel´os kõikaig mi ümbre, olnuid pand´ vaest kõgõ roh­ rat, kiä’ virgõmba’ hinnäst kir­ vaia’. Kas olõt seto süämest vai eiski’ ku mi tuud kuulõ-õi, mi kõmp imehtämä, kuismuudu Põlli om olnu õgasugumatsi. FB-st lövvet pilt ja pandma, nuu’ saava’ osa. õnnõ nime poolõst? Õgas mi vanõba’ omma’ miika’ kõikaig. 4 Märts 2020 Nr 3 (364)

nimäki olli’ 1941. a kiuduta­ misnimekiräh. Tulli’ Vinne Seto naase Valli ja timä soldadi’ üteh puŕoh ohvitsõri­ ga moro pääle. Ohvitsõr nakaś Vallit piirama – tulgu’ üteh! sugulaisi saatusõst Imä juusk´ rüükeh abi perrä, Valli nakaś, püssämiis peräh, astma. Jouti rüäpõllu mano, NASSARI ELVI taht minnä’ Tartohe ülikuuli. illos hobõnõ ja nelli piimäleh­ koh nuur tütrik pässi pakõma. Koolist lubati minnä’, a käs­ mä, peremiis käve ummi jahi­ Ohvitsõr läts tallo tagasi, lask´ ti otsi’ asõndaja. Löüsegi üte pinnega jahih. suurõst vihast maaha jahipini’ 22. märtsil sai 95-aastatsõst sugulasõ oppaja-aamõtihõ ni Ettevõtlik talomiis pidi Pet­ ni pand´ talolõ tulõ otsa. Val­ Sõsarõ leelopargi ­kunaginõ läts ülikooliliina. Kuna timä seri liinah ka kostimaia. Tuu li esä, kiä oll´ lännü tuulaiga laulja, Tall´na arvada’ üts peläś, õt ülikoolih naatas elo­ võõrastõmaja, nimega Kalev, noorõmba tütrega sepä mano, vanõmbit setosit Veirami Valli käüki uurma, läts meditsiini­ oll´ Petserih Riia huultsah sai talo palamisõst kuulta’. (Valentina). Kodo jäi timä, ku kuuli. Tuul aol tüüt´ Toomõ­ majah nummõr üts, üle tii Valli ja sõsar sai’ lellä tallo, oll´ 80-aastanõ, a Vana-Valli, mäel Radioloogia Instituudih Kleinsoni majah oll´ restoran vanõmba’ vare’ hindit siih ja nigu mi tedä kutsu, õks tund prohvessor Haldre Jüri ni seto Must Kass (parhillanõ sama sääl. Esä vare hinnäst Petse­ śooni aoni huvvi, kuis leelo­ näio nakaś sääl opmisõ kõr­ nimega Petseri kohvimaja om reh sõsarõ man, a ku miilidsä’ naisil lätt, koh pargikõnõ om valt asõndusõena tüüle. Tar­ tõõsõh kotusõh). Mustah Kas­ tiidä’ sai’, pagõsi tä ar’ Saatse­ esinenü, midä tennü. toh sai sis kukkimuudu ar ellä’ sih oll´ restoranipidäjä Sui­ he, koh oll´ tutva papp, kinkõl Valli käve õks suuril pühil ja aolehe kuultusõ pääle löüse ja August, kedä peeti vaehtõ­ avit´ kerkot praavta’ (remonti’) Rüütli huulidsa seto rahva ker­ ka kortina, koh oll´ õnnõ laud pääl Petseri rikkambast, a ka – nii sai sääl ellä’-olla’. Valli koh, a parhilla’ vana leelonaa­ ni magamiskotus. Üürirahha hiitrambast ärimehest – oll´ imä käkke hinnäst uma sõsa­ ne uma Lasnamäe kotost väläh küüsütä-s, a taheti talokraa­ timäl rahha, oll´ ka võlakirju. rõ man, magasi üüsidõ sarajah käü-i. Mi koori jaost om timä mi – päältsõa aig ja liinarahval Valli kõnõli, õt ku esä res­ hainu sees. jäänü auliikmõst. Vana naa­ süvvä’ veid´o. toranist läbi astõ, sis õks kokk ne om nimmänü, õt leelopar­ Koolih sai timä tutvast Hel­ saadõti küüsümä, õt midä võõ­ Vanõmba’ saiõ’ Tall´nahe gih laulminõ lasõ-s täl unõhta’ gaga, kiä oll´ kostil Vallikraavi rastõmaja peremiis ka süvvä’ ummi juuri ni seto kiilt, koo­ huulitsah Werneri kohvima­ tahasi’. Ku Valli esä liinama­ Valli jutu perrä olli’ vanõmba’ riga sai käütüs ka välismaal – ja koogitegijä (kondiitri) man. ja 1939. a keväjä suurõh Pet­ veiga pelgäjä’ (ettevaatligu’), sai ilma nätä’. Pall´o õnnõ Val­ Miis oll´ jäänü ütsindä: naa­ seri tulõpaloh ar’ häädü (tullõ arvada’ tuu peräst jäiegi’ ello. likõsõlõ Sõsarõ-pargi puult, ne oll´ koolnu vähki, timä kats jäi Suija vana imä), ost´ Ran­ Ku Säksa aig tull´ ja essä taheti andku tälle Jessu hüvvä miilt tütärd, kiä’ olli’ mehele lännü’ na Höti huunõ kinnitüsra­ Petserihe Säksa komandatuuri ja kimmäst tervüst! politseinigulõ ja proviisorilõ, ha (kindlustusõ) iist kunagit­ tõlgist – esä mõist´ höste vin­ Allpuul tulõ juttu Valli elost olli’ verevidõ hirmuh Ameeri­ sõ Siilova mõisa maad, kok­ ne ni säksa kiilt, sis tä peläś, ja timä lähembist sugulaisist, kahe ar’ paenu. Nii hoitki’ miis ko 80 hektarit. Õt varsti tul­ Valli ummi vanõmbidõ ja väiko sõsarõga. Eräkogo pilt õt tuust või tulla’ pahanduisi, umal aol tuntu äri-, kerigu-, kattõ näiokõst nigu ummi tüt­ li’ võimulõ kommunisti’, läts õngõrdõli kuigi hinnäst vällä. ni riigimeestest. Kirotus om rit. Peräst johtu Valli lugõma elo rassõst. Siski pässi inninõ olõma, a õigõhe inämb õi tiiä­ seto laulusõnno, a õnnõ kirot´ Ku mõlõmba’ tütre’ olli’ Tall´­ tett mõni aig tagasi juubilariga aolehest Kodumaa, õt pere­ hotellipidäjä kiudutamisõst, ki, kas kiäki sääl vil eläs. nuid vinne tähtiga, kuna tuul­ nah ar’ uma elo pääle saanu’, peet kõnõlõmisõ perrä, mõnõ’ miis oll´ siski ar’ päsenü tüt­ kuna vallavaltsusõst saat´ tut­ aiga eesti tähti timä tunnõ-s. tõhudi’ nä ka vanõmbit ar’ tävvendüse’ omma’ saadu’ ka ridõ mano Ameerikahe. koh va ineminõ hoiatusõ, nii päs­ Imäst ja timä sugulaisist Valli vanaesä Tsängu Tepo suurdõ liina tulõma. Tutvusõ umaaigsõst aokirändüsest. elli pikä iä. si tä pakõma. Talo ku kulaklik oll´ Meremäe vallavanõmb, nii­ kaudu sai Valli imäle sissekiro­ Radioloogia Instituudih oll´ majapidäminõ võeti käest. Valli imä Anna Rand (1898– samatõ oll´ vallavanõmb ka imä tusõ. Majavaltsusõh seletedi, Tütrik läts suurdõ liina Valli röntgeniõde kokko kol’ Esä vanõmb veli Timmo 1978) oll´ peri kuulsast Tsän­ veli Tsängu Aleksis (Aleksis õt imä tulõ tütre mano latsi aastat, sis läts Tall´nahe, koh (Timofei) oppõ Riia vaimu­ gu suguvõsast. Timä sugula­ Tsänk, 1908–1942), seto perrä hoitma. Nii sai timä liina sisse­ Valli sündü Obinitsa lähkoh tüüt´ kah sama tüü pääl pikki liguh seminarih. Timä oll´ ka nõ, Valli mälehtämisõ perrä Aleksa. Tsängu Aleksis oll´ edi­ kirotusõ ja ku oll´ sissekirotus, Masluva küläh, näiopõlvõnimi­ aastit kooni pensilõ jäämisõni. tuu, kiä Valli esä sinnä’ aamõ­ vanaesä velepoig, oll´ kuulus mätse Riigivolikogo liigõh, kiä sai ka passi. Päältsõa aol külä­ oll´ timäl Rand. Talohuunõ’ Mehele läts Valli hindäst säid­ tit opma kutsõ. Lell Timmo, kloostri arhimandriit Arkaadi esind´ sääl põllumeeste erä­ inemistõlõ passõ andaki-s, õt olli’ mõtsa veereh ­mäekaldõ se aastat vanõmbalõ mehele, kiä võtt´ hindäle väärnimest (papridõ perrä Andrei Tsänk, kunda. Aleksa oll´ kooltõt miis, nä kolhoosist liina ar’ pakõsi-i. pääl, veiga ilosah kotusõh. Veirami Evaldilõ. Miis oll´ tüü­ Viinapuu, oll´ Obinitsah tun­ 1848–1926). Sündünü oll´ lõpõtanu Väimelä põllutüü­ Esä oll´ saanu passi jo vara­ Perreh oll´ kats last – pääle Val­ tänü põllumajandusministee­ tu koorijuht ja köstri. Valli om timä Seretsüvä küläh ­Tsängu kooli ja tävvendänü hinnäst hampa Pärnust, koh timäl li vil ka timäst noorõmb sõsar riumi põllumajandusõ osakun­ kõnõlnu, õt ku Sõsarõ-koor taloh. Rahvasuuh kõnõldi, õt Soomõh. Terävä mõistusõga oll´ üts tutva arhitekt ja kin­ Siina (Sinaida). Kuuli käve Val­ nah agronoomina, perästpoolõ 1996 Rootsih ESTO-päivil esi­ inne süntüst oll´ tulõvadsõ inemisõna oll´ mitmõh seldsih kõ mano sai tüüle vormistõ­ li Obinitsa, mälehtäs, õt majah aiandusministeeriumih ni oll´ nemäh käve, sis olli’ nimä’ keriguinemisõ imä nännü tai­ ni ka Petseri Põllumeeste kon­ dus. A kuna naane oll´ Tall´nah oll´ all kuul, üleväh kerk. olnu ka aiandusõ-mesindüse kutsudu’ merendüstiidläse ja vast helehet tähte talo pääle vendi liigõh. Timä huviala oll´ jo iih, sai ka miis uma kaasa Pääle Obinitsa kooli lõpõ­ nõvvuandja (konsulent). 1952. õigõusu kerigu aokirä Usk ja sadavat. Poiskõsõst sai terävä jahilkäümine ja puutüü – nii mano elämä. Imä oll´ kodo­ tamist läts opma Viromaalõ aastal sündü perrehe tütär Elu toimõndaja, Saarõmaal mõistusõga ineminõ, kiä pruu­ ollgi tä ehtänü kodoküllä ilosa nõ, avit’ süvvä’ tetä’ ja latsi Oru kodomajanduskuuli. Sis Ene ni 1955 poig Ain, kinkist üles kasunu Pappi Davidi (Taa­ mõ kätt ka kaupmehe ­aamõtih, maja ni tekk´ eis’ ka müübli. hoita’, esä läts tüühü apteeke ku vahtsõnõ riigikõrd tull´ ni mõlõmbist saiõ’ ettevõtja’. vi) poolõ kośtma. Papi Taavi, a 22-aastatsõlt sai arvu, õt taht Ku 1941. aasta 14. juunil tul­ latto, kohe sääl aamõtih ollõv koolimajja panti Vinne sõavä­ Latsõlatsi ja latsõlatsõlatsi om kiä oll´ latsõiäh vanõmbidõga olla’ kimmäs jumalaineminõ. ti pereht Siberähe kiudutam­ täditütär oll´ tedä soovtanu. gi, viidi kuul üle Arknalõ. 1941. Vallil mitmit. Ruutsi paenu (kuuli ar’ mine­ Lätski ar’ Petseri maastõrahe. ma, oll´ Aleksa naane rassõjal­ Pääle pensi pääle jäämist sai a lõpõt´ Valli kodomajandusõ vä sügüse), tund´ höste Obinit­ Arkaadi, kinkõ nimi oll´ algu­ ga. Latsõkõnõ sündü ja ka kuu­ esä vahina (valvurina) tüüd eriala, a õt vahtsõ võimu aigu Esäst ja timä sugulaisist sa priistrit Raagi Nikolaid, kiä sõh manahh Abel, oll´ edimä­ li tii pääl. Naane joud´ peräkõr­ ­Tall´na viivarustusõh. Tüüko­ olõ-s kodopernaase aamõt kah oll´ vindläisi iist ar’ Ruut­ ne eesti (ni ka seto) vaimulik, ra külmält maalt tagasi, a miis tus oll´ Ülemistõ järve veereh. sallit nigu Eesti aol, tull´ otsi’ Valli esä Ranna Höti (Fjodor si paenu. Seto laulunaisi võe­ kiä sai arhimandriidist joba jäigi Siberähe – hukati Sverd­ ­Valli mälehtäs esä jutta perrä, muud tüüd. Rand), kiä elli pikä elo (1894– ti lahkõhe vasta. Peräst kirot´ tsaariaol. Inne ­Petseri maastõ­ lovski oblasti Sosava vangi­ õt lihtinemisilõ oll´ sääl kala­ Pääle sõta, ku Vinne aig jal 1988), oll´ opnu Riiah kauban­ Valli Taavilõ Ruutsi kirju, kuna rahe tulõkit oll´ timä Veliikijõ laagrih. Valli kõnõli, õt imä oll´ püük keelet, a niiüldä’ verevä’ tagasi tull´, kutś Obinitsa koo­ dust. Tüüt´ peräst Peterbuu­ tuu küüsse andmit timä lellä Luki Troitsa-Sergijevi kloostri tälle kunagi seletänü, õt veli säksa’ õks saiõ’. Käve’, püvvi’ li direktor Eeriku Ants noorõ rah Nevski prospekti pääl üteh Viinapuu Timofei kotsilõ. Vil ülemb, 1898 nimetedi Petse­ oll´ olnu lahkõ ineminõ, a elo­ ja kul´adi’, esälgi lubati tõõnõ­ naase oppajast. Valli lätski, a ärih, koh kultuisi oll´ vähä, Rootsih ollõh and´ D. Papp Val­ ri maastõra valitsusõ liikmõst, võõras: kukki tiidse, õt timmä kõrd kallo püüdä’. sai vaest aastakõsõ tüütä’, ku kuna äri puult anti kortina ja li kätte avvukirä, minkõh teh­ 1917 sai maastõra arhimand­ võidas tulla’ ar’ kiudutamma, Valli mõlõmba’ vanõmba’ läts korgõmbal puul kumu lak­ süük, eiski mõsumõskminõ näti Viinapuu Timmot timä riidist. Vanah iäh lei timäle pakõ-s tä kohegi ar’. Oll´ ülnü: elli’ pikä iä. Umavaihõl kõnõ­ ja: koolih tüütäs ­rahvavainlasõ oll´ massulda. Ku kommunisti’­ elotüü iist. Aupaprõ and´ Valli ütte külge hälbtüss, a käve õks „Vallavanõmbana olõ ma ten­ li’ nä seto kiilt, a liinah lätsi’ tütär! Nuur tütrik nakaś pelgä­ Vinnemaal uma võimu tei’, peräst Obinitsa muuseummi. kõõ jumalat pallõmah nii pal­ nü inemiisilõ õnnõ hüvvä, pikäpääle ar’ kiräkeele pääle. mä, plaan oll´ küläst ar paeda’, tull´ nuur miis ar’ Eesti Vaba­ Timmo möie uma Viinapuu l´o, ku tervüs kannaht´. Timäl mitä vai ketä mul om pelädä’!“ Valli mälehtäs, õt esä õks vahel a direktorilõ taha-s tä armi­ riiki, nakaś talopidäjäst. Talo talo ar’ joba Vinne aol ni läts oll´ maastõrah uma keelja Valli imä Anna oll´ taloper­ halgat´, kuis Seeridsä nulgah negi põhjost üldä’. Selet´, õt oll´ suur ni huunõ’ uhkõ’, oll´ elämä Tartohe. Talo üteh väi­ (kong), koh elli. Arkaadi avit´ naane, kinkõl tull´ üle ellä’ kõnõldi hüä tõistmuudu seto ko elohuunõga piasi’ vil alalõ ka Hurda Jakobit – pand´ kirja rasõhit aigu. Valli tiidse, õt kiilt ku Obinitsa puul küllih.

Lehte tegevä’: Toimõtaja Kauksi Ülle, tel 5656 9079, e-post: [email protected] Seto kunigriigipäävä näpotüü meistris Toimõtaja (lisaleht Vahtsõt Vallah) Tammõ Ulvi, tel 522 0661, e-post: [email protected] Keeletoimõtaja Palmi Silvi võit śool aastagal saia’ pupe tegemisõga’ Seto keele tõlkja Sarvõ Õiõ KALA INGRIT tegemisõs saat võtta’ õgasaga­ tõdas kindlahe ka’, õt ku Kõigist konkursilõ esitet Külesäädmine Lööpri Priit matsi rõivapallu, ummõlusõst vahtsõnõ idee om vai ku töiest tetäs näütüs. Rah­ Välläandja: Setomaa Liit üle jäänü’ linast vai puuvillast huvtavalt om lähenet va hääletüse perrä kuulu­ Setomaa kolleegium: Külviku Helen, Kauksi Ülle, Laaneotsa Annela, Näpotüü võtt hulga aigu ja rõivapalakõisi. näpotüütraditsioonõlõ. tõdas vällä ka’ publikulõ Matvei Arvi, Sarvõ Õiõ, Leima Aarne, Kruusamäe Meelike, Jüriöö Vello, tuuperäst mi hõika jo parhilla’ Mi ooda võistlusõlõ 10–70 Pupe’ tulõ tuvva’ üteh kõgõ inäp miildünü’ pupe Järvelilli Rein, Leima Evelin, Mustimetsa Indrek. vällä śooaastagatsõ 1. augus­ cm pikukõisi seto pupõsit, nii nimesildiga 29. juu­ tegijä. Kavah om kunig­ Trükjä: Printall AS til Kolossova küläh toimuva tüdrokõisi ku poiskõisi. Õga­ lis Seto Käsitüü Kogo riigipääväl üles säädä’ Lehe ilmumist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm kunigriigipäävä näpotüüvõist­ üts või tuvva’ ka’ mitu tüüd, kontorihe Verskah. ka’ pupetegemisõ opi­ ja lisalehte Vahtsõt Vallah Setomaa vald. lusõ teema – seto noork. õnnõ tohi-i tuvva’ varahappa Töid võõdas vasta ka’ tarõ. Sääl saat lihtsahe Pupe om rõivast tett ine­ vällä pant, avaldõt vai müü­ Kolossovah kunigriigi­ hindäle tetä’ uma pupe. KAASTÜÜ’ saata’: [email protected] misemuudu mängoasi. Tä või gih olnut. Konkursil hinnatas, päävä hummogul info­ Täpsebält küüsü’ Kala vai Setomaa aoleht, Obinitsa külä, 65301, Võro maakund. olla’ kas õnnõ rõivast tett vai õt ku kõrralitsõlt om tett, ku telgih koon’ kellä 11. Ingritilt, 5620 0057. SETOMAA VALLA UUDISÕ’ saata’: [email protected] om täüdet taku, närdsu, vati, lihtsa vai keerolinõ om, seto Töid hindas komisjon, Tähtaig õga kuu 12. kuupäiv. saepuru, tuha, kuiva liiva, hai­ traditsioonilisust ja tervik­ kinkõ pand kokko Seto Eesti Rahva Muuseum Lehe telminõ ja reklaam: tel 5627 3889, [email protected] na, hüüvlilastaga’ jms. Pupede lahendust. Hindamisõl arvõs­ Käsitüü Kogo. ERM A 356:13 Märts 2020 Nr 3 (364)

Oluline info seoses riigis Koroonaviiruse tõkestamiseks kehtivad kehtiva eriolukorra ja koroona- meetmed ja piirangud Setomaa vallas viiruse haiguse (Covid-19) ning viiruse leviku tõkestamisega ■ Setomaa valla koolid on küsimustele vastamiseks jms. Hooldekodu klientidele on ja taidlusringide tegevus esmaspäevast, 16. märtsist ■ Setomaa Kultuurikeskus ja lubatud tuua pakke, mida võe­ ning sporditreeningute Vabariigi Valitsus kuulutas naviirus ohustab kõige enam distantsõppel. Õppetöö kor­ kõik selle ruumid on sule- takse vastu tavapärastel külas­ toimumine. seoses koroonaviiruse hai- vanemaealisi ja nõrgenenud ralduse osas annavad koolid­ tud. Kõik planeeritud üri- tusaegadel. Pakile palutakse ■ Alates 21. märtsist peatab guse pandeemilise leviku- immuunsüsteemiga inimesi. infot e-päeviku kaudu. tused, sh rahvakalendri täht­ peale kirjutada kliendi nimi. AS Värska Sanatoorium kõigi ga maailmas ja viiruse tõe- ■ Esmaspäevast, 16. märtsist päevade tähistamised, lüka- ■ Setomaa valla kõik raama- teenuste pakkumise ning kogu näolise Eesti-sisese leviku Soovitused: on Meremäe ja Obinitsa las- takse edasi või jäetakse ära. tukogud on avatud, aga pii- Värska kuurortravikeskus laienemisega riigis välja eri- • Kõige paremini saad end ja teaiarühmad suletud ning Täpsem info selle kohta edas­ ratud ulatuses. Täpsem info on suletud. olukorra. oma lähedasi haigestumise teisipäevast, 17. märtsist on tatakse asutuse elektroonilis­ raamatukogudes kohapeal. ■ Setomaa Vallavalitsuse hal­ Eriolukord kehtib 1. maini eest kaitsta, kui pesed hooli­ Värska lasteaias ja Mikita­ te kanalite kaudu. Setomaa ■ Kuni 1. maini jäetak- latavate asutuste juhid ja töö­ 2020, kui Vabariigi Valitsus kalt ja regulaarselt käsi! mäel avatud valverühmad, Kultuurikeskus ürituste kor- se Setomaa vallas ära kõik tajad saavad teha tööd asu­ vahepeal muud otsust ei tee! • Kui tunned end haigena, püsi kuhu vajadusel saavad ka raldamiseks ruume kuni 1. avalikud üritused ja kogu- tustes kohapeal või võima­ kodus ja ravi end, nii tervened Meremäe ja Obinitsa lasteaia­ maini välja ei rendi. Obinitsa nemised, sh spordi- ja kul­ lusel kaugtööna. Setomaa KOROONAVIIRUSE kiiremini ja kaitsed haigestu­ rühmade lapsevanemad oma Külakeskuses ei saa kasutada tuurisündmused, kirikupüha­ Valla­valitsuse ja hallatavate HAIGUSE COVID-19 mise eest ka teisi. lapsed viia. Vallavalitsus soo­ ka saunasid ega külastada de, rahvakalendri tähtpäevade asutuste töötajaid lähetusse ja SÜMPTOMID JA LEVIMINE • Haigestunud inimesest vitab vanematel, kellel on jõusaali. tähistamised. koolitustele ei lubata. • Praeguse info kohaselt hoia vähemalt ühe meetri vähegi võimalik, jätta oma lap­ ■ Setomaa muuseumimajad­ ■ Setomaa vallas on kuni ■ Info täieneb jooksvalt. Jälgi­ on koroonaviiruse ­haiguse kaugusele. sed lasteaiast siiski koju. on 1. maini suletud. Seto 1. maini keelatud huvi- ge valla kodulehte! sümptomid sarnased gripi • Viiruse kahtluse korral ära ■ Värska Muusikakool on Tsäimajas kohapeal süüa ei sümptomitele. mine erakorralise meditsiini esmaspäevast, 16. märtsist saa. Küll aga on võimalik toi­ • Viirus võib ­põhjustada osakonda (EMO) – sellega võid distantsõppel. Õppetöö kor­ tu kuni kella 13 kaasa tellida. Töökorraldus Setomaa Vallavalitsuses köha, nohu, palavikku ja ohustada teisi. ralduse osas annab huvikool Toidu kaasatellimiseks ja hingamisraskuseid. ■ Alates esmaspäevast, 16.03.2020 on Setomaa Vallavalitsuse informatsiooni elektrooniliste kiireloomuliste laudade tel- ruumides ja teeninduspunktides peatatud kodanike vastuvõtt. • Viirus levib inimeselt ini­ KUST KÜSIDA INFOT? vahendite kaudu. limiseks helistada telefonil Kodanikke teenindatakse telefoni ja e-posti teel. mesele piisknakkuse kaudu, Ametlikult kinnitatud ■ Setomaa Noorsootöö Kes- +372 5332 4684. Tellimuste ■ Vajadusel võtke vallavalitsusega ühendust järgmistel kontaktidel: peamiselt lähedasel kontak­ ja pidevalt täieneva info kus ja kõik selle ruumid on eest maksmine toimub ainult Värska kantselei, tel 796 4733, e-post: [email protected] til nakkuskahtlase inimese­ koroonaviiruse kohta leiate suletud. Keskuse töötajad pangakaardiga. Mikitamäe teeninduspunkt, tel 795 4433 või 5629 3445 ga, kellel on nakkusele iseloo­ Terviseameti­ kodulehelt kasutavad internetikeskkondi­ ■ Endiselt kehtib Seto- Meremäe teeninduspunkt, tel 785 6666 või 506 3199 mulikud sümptomid, eelkõige https://www.terviseamet.ee/ noortele vajaliku info edas­ maa Hooldekodus viibivate ■ Täiendav info tel 796 4733 ja väljaspool tööaega tel 513 3960. köha. et/uuskoroonaviirus. tamiseks, noorte võimalikele klientide KÜLASTUSKEELD! • Viiruse peiteperiood on Tervist puudutavate küsi- umbes 2–14 päeva, keskeltläbi muste korral helistage pere- 5 päeva. arsti nõuandetelefonile • Kuna viiruse leviku ja selle 1220 või +372 634 6630 (saab poolt tekitatud sümptomite helistada ka välismaalt). Vallavalitsus ootab infot abivajajate kohta! osas esineb endiselt ebaselgu­ Alates 16. märtsist on ava­ si, siis ennetavalt rakendatak­ tud koroonaviiruse kriisi­ Setomaa Vallavalitsus palub ke Teinile e-posti aadressil: eakate sugulaste ja tuttavate­ siaalteenuste ja seda eelkõige se rangemaid meetmeid. telefon numbriga 1247. jälgida oma naabruskonda [email protected] ga, et saada ülevaade nende koduteenuse näol. Vallavalit­ • Koroonaviiruste põhjustatud NB! Kõik eelpool nime- ja teavitada vallavalitsust või helistada tel 513 4809. olukorrast. sus võtab avaldusi ja pöördu­ nakkuse esmaseks ennetus­ tatud telefonid töötavad puuetega inimestest, eaka- Palume hoida telefoni teel Vallavalitsus on valmis pak­ misi vastu e-posti ja telefoni meetmeks on hea kätehügiee­ ööpäevaringselt ja on helis- test ja abivajajatest, kes ei kontakti oma üksi elavate kuma abivajajatele tuge sot­ vahendusel. ni järgimine. tajatele tasuta! saa väga mõjuval põhjusel­ toetuda kriisiolukorras Abi saamiseks palume pöörduda: Üldjuhul kulgeb haigus ker­ Info allikas: Terviseameti lähedaste abile. Palume või­ gete haigusnähtudega. Koroo­ ja Vabariigi Valitsuse koduleht malusel aidata oma eakaid Anneli Jänesmägi sotsiaaltööspetsialist, Värska [email protected] +372 5385 4990 naabreid jt, et nad ei peaks ise Kaja Rõžikov sotsiaaltööspetsialist, Mikitamäe [email protected] +372 5660 0390 näiteks toidupoodi või apteeki Katre Pinnär sotsiaaltööspetsialist, Meremäe, Luhamaa [email protected] +372 508 6461 minema. Abistamisel vältida kontakti – suhelda telefonit­ Ulve Kala avahooldustöötaja [email protected] +372 5356 3207 si ja jätta vajalik näiteks ukse Liia Jahimees avahooldustöötaja [email protected] +372 56293447 taha. Liina Oinak avahooldustöötaja [email protected] +372 5629 3443 Abivajavate inimeste koh- Arvo Lepasaar avahooldustöötaja [email protected] +372 5347 1743 ta palume info saata Seto- maa Vallavalitsuse sotsiaal- Riina Siigart lastekaitsespetsialist [email protected] +372 5629 3440 osakonna juhatajale Meri- Merike Tein sotsiaalosakonna juhataja [email protected] +372 513 4809

Oluline info EAKATELE eriolukorra ajal!

Koroonaviiruse suurim riskigrupp­ 6. Kui sul on kerged hingamis- käia lähedastel või ­kohaliku oma- MTA jagab jooksvalt uut infot. Küsi- on vanemaealised ehk üle 60-aas- teede haiguste sümptomid, jär- valitsuse sotsiaaltöötajal. ­Koosta muste korral võib helistada MTA tased ning krooniliste haigustega gi hoolikalt tavapäraseid hügiee- poe- ja apteeginimekirjad (­piisava infotelefonile 880 0811 ning samu- inimesed. Selles vanuses olevad ninõudeid, sealhulgas kätepesu varuga) ja lase ­abistajatel kõik asjad ti on võimalus kirjutada e-mailile töötavad inimesed peaksid võima­ ning võimalusel püsi kodus, kuni ühe korraga tuua ja üle ukse anda. [email protected]. lusel töötama kodust. Kõigil üle oled tervenenud (minimaalselt 14 Kui tarvitad igapäeva­selt retsepti­ Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 60-aastastel soovitab tervise­amet päeva). ravimeid, palun jälgi, et sul oleks teeninduste töö. PPA teenindused vältida rahvarohkeid kohti, püsida 7. Kas terviseamet viib läbi kodu- vähemalt ühe kuu varu olemas.­ on edasilükkamatute toimingu- võimalusel kodus ja vältida kokku- külastusi? Terviseametil ­kodukülas- Digiretsepte saab ­välja osta ka te jaoks avatud. Kriitilise vajaduse puuteid haigustunnustega inimes- tusi praegu plaanis ei ole. Kui kee- teine inimene. Apteegis retsepti­ puudumisel on parem teenindus- tega ning suhelda laste ja lastelas- gi tuleb sind külastama ja väidab, et ravimeid ostes on vaja selle inimese saali mitte tulla. Kui dokument hak- Riigi infotelefonid tega vaid telefoni või elektroonilis- on ametiisik,­ peab ta küsimise korral ID-kaarti, kes ostab, ning selle ini- kab aeguma, palu abi lähedastelt, 1247 – käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks te kanalite kaudu. näitama oma töötõendit. Juhul, kui mese isikukoodi, kelle nimele ravi- kes aitavad taotlust esitada isetee- ■ ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24 h, tasuta) on kahtlus, et tegemist pole ameti-­ mid on välja kirjutatud, kelle jaoks ninduses http://iseteenindus.polit- Terviseamet on andnud soovitu- isikuga, helista häirekeskusse ostetakse. sei.ee või posti teel aadressil Pärnu ■ 1220 – perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni sed, mida inimesed peaksid võima- numbril 112 või häirekeskuse info- Vajadusel palu abi kohalikult mnt 139, Tallinn, 15060. Valminud (24 h, tasuta) liku nakkusohu kaitseks ette võtma: telefonil 1247. omavalitsuselt. Kui vajad abi ­toidu, dokumente hoiab PPA teeninduses 1. Pese tihti ja hoolikalt käsi. 8. Ära tarbi tooreid või väheküp- ravimite ja muu vajaliku kättesaa- kuus kuud. ■ 53 01 9999 – välisministeeriumi konsulaarinfo, 2. Järgi hügieeni. setatud loomseid produkte. Ära misega, tasub võtta ühendust­ naab- Pensionite maksmine. Pensio- kui oled välismaal hätta jäänud (24 h) 3. Väldi füüsilist kontakti haigus­ tarbi toorest või väheküpsetatud rite ja kogukonnaga ning uurida, kas nit makstakse arvelduskontole nii ■ 112 – hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks nähtudega inimesega. liha ega kuumtöötlemata piima. neil on võimalik toidu või ­ravimite nagu igakuiselt. Kojukande võima- 24 h, tasuta) 4. Väldi silmade, nina ja suu Samuti ära tarbi pesemata puu- ja toomisega aidata. Kui ümbrus­ like tõrgete vältimiseks palume katsumist. köögivilju. konnas pole kedagi, kes saaks abis- kõigil pensioni saajatel anda teada Setomaa perearstid 5. Kui sul on palavik, köha ja/ tada, tasub ühendust võtta oma enda arvelduskonto number. Sel- või hingamisraskused, otsi vara- Et muutunud olukorraga paremi- elukoha­järgse valla- või linna­ leks võtab sotsiaalkindlustusamet Perearstidega saab ühendust võtta telefoni või e-posti teel. kult abi. Ütle tervishoiutöötajale või ni hakkama saada, pea kinni järg- valitsuse sotsiaalosakonnaga,­ kes kõigi kojukannet saavate inimeste- Perearsti vastuvõtt toimub vaid eelneval kokkuleppel! perearstile, kui oled olnud lähikon- mistest nõuannetest: vajadusel aitab. ga ühendust. ■ Värska: perearst Nadežda Hovanskaja tel +372 529 4974 taktis inimesega, kellel on hinga- Jälgi igapäevast rutiini. Tuludeklaratsioonidega pole vaja Televisiooni vahendusel edas- ja pereõde Ivi Alve tel +372 796 4633, misteede haiguste sümptomid ehk Ära võta lapselapsi enda juurde kiirustada. Paljud inimesed soo- tatakse koroonaviiruse kohta aja­ e-post: [email protected] ja [email protected] palavik, köha või hingamisraskused. hoida. vivad tuludeklaratsiooni esitada kohast infot Eesti Televisioonis. ■ Mikitamäe: perearst Anne Kaldoja tel +372 529 9691 Haigussümptomite (palavik, köha, Kasuta lähedastega suhtlemiseks paberil. Praegu on Maksu- ja Tolli­ Alates 16. märtsist on „Aktuaalne ja pereõde Natalja Vabarna tel +372 506 9667, nohu) leevendamiseks soovitame telefoni või internetti. ameti (MTA) bürood suletud. Kuid kaamera“ argipäeviti eetris neljal e-post: [email protected] ja [email protected] kodust ravi käsimüügiravimitega. Väldi kaupluse ja apteegi külas- muretsema ei pea, sest tuludekla- korral: kell 12, kell 17, kell 18.30 ja ■ Meremäe: perearst Jana Merisalu tel +372 5359 4546 Tugeva hingamisraskuse või õhu- tamist. Võimalusel ära käi ise poes ratsiooni esitamise lõpptähtajani kell 21. ja pereõde Piret Vesi tel +372 5350 3387. puuduse korral helista 112. ja apteegis, selle asemel palu seal (30. aprill) on veel piisavalt aega. Sotsiaalministeerium e-posti aadress: [email protected] 6 Märts 2020 Nr 3 (364)

Seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiru­ Setomaa Vallavolikogu se levikuga on äkki maailm muutunud ja me tavaelu häiritud. On häiritud nii, et meie tugevad ja sisukad kultuuriüritused on kõik peatatud, rahvakogunemised istung 26.02.2020 Värskas keelatud, enamik valla allasutusi on kinni jne. Setomaa Vallavalitsus koos kriisikomisjoniga tegut­ ■ Kuulati Setomaa Muuseumi­ Tiina Kadarpikult. Meremäe Vallavolikogu kuus põhimäärus. seb koostöös Lõuna-Eesti kriisikomisjoniga kõikide de informatsiooni direktor ■ Kehtestati määrus määrust, mis ei ole enam ■ Kinnitati Setomaa erinevate teemadega ja kontrollib, et Vabariigi Valitsu­ Merily Marienhagenilt. „Kagu-Eesti spetsialistide ajakohased. Vallavolikogu revisjoni- se eriolukorraks vastu võetud otsused saavad täidetud. ■ Kuulati Värska Muusikakooli eluasemete toetusmeede“. ■ Kehtestati Setomaa valla komisjoni 2020. aasta Kõige selle valguses tahan öelda, et kindlasti see informatsiooni direktor ■ Tunnistati kehtetuks endise jäätmevaldajate registri tööplaan. eriolukord lõpeb. Millal, seda ei tea täpselt keegi, aga kõigil meil on võimalus anda selleks oma panus: käitu­ da vastutustundlikult ja mitte külvata paanikat. Märgakem riskirühma kuuluvaid inimesi, kelleks on Setomaa programmi eeltaotlusvoor on avatud eakad, ja andkem koheselt abivajajatest teada valla sotsiaaltöötajatele. Rahandusministeerium, Riigi­ ühendused ja sihtasutused. [email protected] perioodil Kõik vallavalitsuse ametnikud on telefonitsi kätte­ Tugiteenuste Keskus ja SA Toetuse minimaalne suurus 09.03-09.04.2020. saadavad ja püüame kõikidele olukordadele lahendu­ Võrumaa Arenduskeskus on 3200 eurot ja maksimaalne Programmdokument, eel­ sed leida. Jälgige uudiseid www.setomaa.ee. annavad teada, et Setomaa suurus 32 000 eurot. Toetuse taotluse vorm ja muu info on RAUL KUDRE, Setomaa vallavanem programmi 2020. aasta eel­ määr on kuni 85% projekti abi­ leitav Võrumaa Arenduskesku­ taotlusvoor on avatud 9. märt­ kõlbulikest kuludest. se veebilehel www.vorumaa.ee sist 9. aprillini 2020. Programmdokument on kin­ ja Riigi Tugiteenuste Keskuse Programmi eesmärk on nitatud riigihalduse minist­ veebilehel www.rtk.ee Seto­ aidata kaasa Setomaa elujõu­ kultuurilis-­looduslikku eripära ri 27.02.2020 määrusega nr 8 maa programmi alamlehel. lisuse jätkusuutlikule säilimi­ kui spetsiifilist arengupotent­ „Setomaa programm“. Täpsemat infot saab Kai­ sele, arendades kohapealset­ siaali. Programmi raames saa­ Vormikohane eeltaot­ re Trummilt, tel 5341 0766, ettevõtluskeskkonda ja inim­ vad toetust taotleda Setomaa lus tuleb esitada Võrumaa e-post kaire.trumm@voru­ kapitali ning piirkonna turun­ vald ning programmi piirkon­ Arenduskeskusele elekt­ maa.ee. dust ja rakendades piirkonna nas tegutsevad mittetulundus­ rooniliselt aadressil kaire. Rahandusministeerium

Avatud on KOP-i Venemaa viisa taotluste kevadvoor taotlemise menetlemise

Alates 1. märtsist on avatud metest äriühingud moodus­ tasu kompenseerimine kohaliku omaalgatuse prog­ tada rohkem kui poole. Mak­ rammi kevadvoor, millega soo­ simaalne toetussumma esi­ Alates 6. veebruarist on või­ vitakse kaasa aidata tugevate tatud projekti kohta on ole­ malik esitada taotlusi Vene­ Lisainfo ja initsiatiivikate kogukonda­ nevalt tegevusest kuni 4000 maa Föderatsiooni viisa Kontaktisikud de tekkimisele. eurot. Omafinantseering peab taotluse menetlemise tasu Võrumaa Arenduskeskuses: Programmist toetatakse olema vähemalt 10% projekti kompenseerimiseks. ■ Kaire Trumm tegevusi, mis aitavad kogu­ kogumaksumusest. „Venemaal piiriäärsetel ala­ (tel 5341 0766, e-post: konna identiteeti tugevdada ja 2020. aastal jagatakse toe­ del elavate sugulaste või nen­ [email protected]); tõhustada omavahelist koos­ tusteks 1 169 841 eurot, mis de matmispaikade külastami­ ■ viisakoordinaator tööd. Samuti tegevusi, mille­ eraldatakse kokku kahes voo­ seks on vaja taotleda viisasid, Andy Karjus ga panustatakse kogukonna­ rus (kevad- ja sügisvoorus). mis on rahaline väljaminek,“ (tel 511 0611, e-post: liikmete teadmiste ja oskuste Taotlusi saab esitada e-posti selgitas riigihalduse minis­ viisakoordinaator@ arendamisse. Toetust antakse teel. Taotluste esitamise täht­ ter Jaak Aab. „Et raha tõttu gmail.com). ka kohalikele elanikele vaja­ aeg on 1. juuni 2020 kell 16.30. ei jääks vajalikud külastused like teenuste pakkumiseks Taotlused esitatakse taotleja tegemata, pakume ka sel aas­ ja ühistegevust soodustava­ asukohajärgsele maakondli­ tal võimalust viisade taotlemi­ tu, kes on rahandusministee­ te avalikus kasutuses oleva­ kule arendusorganisatsiooni­ se kulude kompensatsiooniks. riumi piirkondlikeks partneri­ Setomaa valla kodanikud saavad oma muredega pöörduda te objektide rajamiseks ning le. Võru maakonna ühendused Sel aastal oleme kompensat­ teks taotluste vastuvõtmisel. valla kriisikomisjoni poole. Kriisikomisjoni kontaktid: arendamiseks. esitavad oma taotlused Võru­ sioonideks kokku eraldanud 61 Taotlusi viisalõivu kompen­ ■ Raul Kudre, [email protected], tel 525 6695 Toetust saavad taotleda ava­ maa Arenduskeskusele aadres­ 290 eurot.“ satsiooni saajate nimekirja NB! Raul Kudre telefoninumbrile võib helistada ööpäevaringselt. likes huvides tegutsevad mit­ sil arenduskeskus@vorumaa. Viisade kompenseerimi­ kandmiseks saab esitada kuni ■ Merike Tein, [email protected], tel 513 4809 tetulundusühingud ja siht­ ee. Täpsema info ja taotlusvor­ seks võivad taotlusi esitada 31. oktoobrini 2020, taotlusi Lauri Saar, [email protected], tel 520 4526 ■ asutused, milles ei osale liik­ mi leiab https://vorumaa.ee/ kõik Eesti kodanikud, kelle tasutud viisalõivu kompensee­ Tarmo Kõiv, [email protected], tel 5629 3444 ■ mena kohalik omavalitsus ega vabauhendused/kop/. rahvastikuregistrijärgne­ elu­ rimiseks kuni 30. novembrini Raivo Kunst, [email protected], tel 506 1680 ■ riik. Samuti ei tohi selle liik­ koht on Eestis ning kes soo­ 2020. Maksimaalselt on või­ Arvi Suvi, [email protected], tel 525 2321 Setomaa Vallavalitsus ■ vivad külastada Venemaa pii­ malik hüvitist saada 70 eurot rilähedastel aladel elavaid taotleja kohta. sugulasi, abikaasat või nen­ Samast meetmest toetatak­ de matmispaiku. Piirilähedas­ se ka viisakoordinaatori tee­ Avalik kirjalik enampakkumine Värska Raamatukogu kuulutab välja konkursi teks aladeks loetakse Slantsõ nust. „Võru ja Põlva maakonna raamatukoguhoidja rajooni Zagrive valda, Kingis­ elanikud saavad taotleda tasu­ Keskkonnaministeerium müüb avalikul enampakkumisel riigi sepa rajooni Ivangorodi linna ta viisasid kultuurivahetuseks, omandis olevaid järgmiseid kinnisasju Setomaa vallas: ja koristaja ametikohale. või Bolselutski ja Kuzemkino nagu näiteks laulukooride ja Kokku on töötaja koormus 1,0. valda ja Petseri rajooni Petse­ tantsijate reisimiseks Vene­ • Setomaa vald Ostrova küla Mäeoru ri linna ning Krupa, Laura ja maale,“ selgitas minister Aab. 73201:001:0343 2,92 ha alghinnaga 7590 eurot; Raamatukoguhoidja ülesanneteks on: Uue-Irboska valda. Kultuurivahetuse viisadega • Setomaa vald Tessova küla Mureli • kvaliteetne ja kaasaegne lugejateenindus Taotlusi saab esitada Võru­ tegeleb Võrumaa arenduskes­ 73201:001:0644 0,5656 ha alghinnaga 2150 eurot; • raamatukogu fondi korrashoid maa arenduskeskusesse ja kuse viisakoordinaator. • Setomaa vald Tsirgu küla Linnu • kirjanduse soovitamine lugejatele Ida-Virumaa omavalitsuste lii­ 73201:001:0341 4,08 ha alghinnaga 8 570 eurot. • osalemine ürituste läbiviimisel Rahandusministeerium Riigivaraseaduse ja Korra alusel kehtestatud Koristaja ülesanne on: enampakkumise tulemuste väljaselgitamise, • raamatukogu ruumide ja õueala igapäevane korrashoid RVS § 66 lõigetest 6 ja 7 ning § 105 lõikest 2 tulenevate Kandidaadile esitatavad nõuded: eelisõiguste kohaldamise, enampakkumise tulemuste • vähemalt keskharidus Ani detailplaneeringu kinnitamise, tagatisraha tasumise ja tagastamise ning • väga hea eesti keele oskus, vene keele või muu võõrkeele lepingu sõlmimise reeglid on täpsemalt kirjeldatud oskus suhtlustasandil eskiisi avalik väljapanek Maa-ameti kodulehel aadressil www.maaamet.ee • hea arvutikasutamise oskus • väga hea suhtlemisoskus, koostööoskus ja korrektsus avaldatud enampakkumise tingimustes, millega osaleja • ettevõtlikkus ja positiivne ellusuhtumine Setomaa Vallavalitsus teatab, keeluvööndit, kuna metsamaal on kohustatud tutvuma enne pakkumise tegemist. • valmisolek töötada õhtuti ja nädalavahetusel et 12. märtsist kuni 17. april­ laieneb ehituskeeluvöönd Müüdavate kinnisasjade või enampakkumisel osalemise Omalt poolt pakume: lini toimub Väike-Rõsna külas kaldapiiranguvööndini. kohta saab täpsemat infot küsida telefoni teel 665 0781, • huvitavat tööd asuva Ani detailplaneeringu Planeering on kooskõlas 675 0101, 665 0679 ja 675 0172 igal tööpäeval. • häid töötingimusi eskiisi avalik väljapanek. kehtiva Setomaa valla üld­ • enesetäiendus- ja koolitusvõimalusi Planeeringu eskiisi avalik planeeringuga. Planeeringu Pakkumisi saab kirjalikult esitada teate avaldamisest • puhkust suvekuudel arutelu toimub Setomaa Val­ ala hõlmab Ani katastriüksust kuni 01.04.2020 kella 10.30. Tööle asumise aeg: kokkuleppel lavalitsuses 23. aprillil kell 13. (93401:002:0363) 5 ha suuru­ Kirjalikult esitatavad küsimused müüdavate kinnisasjade CV koos sooviavalduse ja motivatsioonikirjaga saata hiljemalt Planeeringu eesmärgiks on sel maa-alal. või enampakkumisel osalemise tingimuste kohta tuleb 30. märtsiks elektrooniliselt [email protected] Ani katastriüksusel elamu­ Eskiisiga on võimalik esitada hiljemalt viis tööpäeva enne pakkumiste esitamise või aadressil Lasteaia 2,Värska 64001, Võrumaa kruntide ja juurdepääsutee ­tutvuda Setomaa vallavalit­ tähtpäeva e-posti aadressil [email protected] Täiendav info: tel 5343 6664 (Eha Kütt) moodustamine. suses tööaegadel ja valla või postiaadressil Akadeemia 4, 51003 Tartu. või [email protected] Kavandatava tegevusega veebilehel. soovitakse vähendada ehitus­ Setomaa Vallavalitsus Märts 2020 Nr 3 (364) 7

on õuna-, pirni-, ploomipuud, together in Nepal – 2020…“. kirsid, vaarikad, maasikad, Osales 11 riiki (Bangladesh, Selgusid Minu kuslapuud, sarapuud, musti­ Bulgaaria, Taani, Egiptus, kad, jõhvikad, sõstrad, karus­ India, Iisrael, Malaisia, Meh­ valla marjad. Väga mõnus avastus hiko, Sri Lanka, Eesti, Nepal). oli paar aastat tagasi biolagu­ Meie pisike Setomaa grupike parimad lugu. nev kile. Selle kileaukudesse eristus selle poolest, et leelo­ istutan soojalembesed kultuu­ tasime, teised trupid esita­ mälu- rid. Niisuguse kile kasutamise sid tantsukavasid. Vaatamata teeb mõnusaks see, et ta aitab puudulikule helitehnikale võe­ mängurid Piret võidelda umbrohtudega, hoiab ti meid väga soojalt vastu, ref­ niiskust ning seda ei pea sügi­ rääni osa laulsid paljud kaasa. EHA KÜTT sel maa pealt üles võtma, lagu­ Vastuvõtt oli suurejooneline, Kase neb aasta jooksul ära. Suure päevad olid organiseeritud ja huviga otsin ja vaatan You­ sisukad, hotellid ning toit väga Värska raamatukogus toimus I tube'ist erinevaid nippe kul­ head. Olen väga tänulik Valdo Setomaa valla mälumängutur­ Olen sündinud 12. veebruaril tuuride kasvatamiseks. Viima­ Rebasele (MTÜ Eesti Europea­ niiri neljas etapp, millel selgi­ 1972. aastal Värskas tubli ja sel ajal olen tutvunud seene­ de Komitee), kes oli reisi orga­ tati turniiri võitjad. tööka pere teise lapsena. Mul kasvatusega. Kes teab, äkki nisaator ning meie kutsuja sel­ Sügistalvine turniir koos­ on vanem õde ja noorem vend. hakkan isegi seda proovima. lele reisile. Kahjuks meie grupi nes neljast paarismängu osa­ Meie pere elas Värskas kor­ Armastan väga oma tööd ja reisil olles oli uus viirushaigus võistlusest, igal võistlusel teris minu 12. eluaastani. Värs­ elu maal. See on hobi, huvi ja jõudnud Eestisse. Aga, „kõik oli 40 küsimust. Küsimused kas oli tore teiste lastega luu­ elustiil. Armastan väga kar­ läheb mööda, õnneks ka kur­ aitas koostada ja mänge juhtis rekaid, rahvastepalli, mäda­ moškat mängida. Eriti tore bus, kahjuks ka rõõm,“ laulab Räpina Mälumängu Seltsi liige muna, trihvaad ja teisi õue­ on seda teha neljakesi koos ansambel Naised Köögis. Omar Kaljuvee. Turniiril panid mänge mängida. Suvepäevad ansamblis Karmona. Armas­ Suuri unistusi polegi. Suur oma teadmised proovile kuus veetsime Hirvemäel rannas. tan väga ka tantsimist. Minu osa noorena unistatust on täi­ kaheliikmelist võistkonda. Olin kuueaastane, kui hakka­ hobiks on line-dance, tantsin de läinud. Mul on töö, mida Punktiarvestus toimus nii iga sin vanema õe eeskujul klave­ kaks korda nädalas Räpinas armastan, parim abikaasa, vooru kohta eraldi kui ka tur­ rit õppima. Lõpetasin klaveri­ trupis Mine Sa Tea. Line-dance väga tublid poisid. Loodan, et niiri üldvõitja selgitamiseks. õpinguid koos 7. klassiga. on justkui loodud nendele, kel­ hetkel leviv viirus möödub ja Üldvõidu saamiseks oli vajalik Mäletan, et juba varakult Piret Kase. Foto: Kersti Virro lel pole tantsimiseks paarilist. unustatakse sama kiiresti, kui osaleda vähemalt kolmel osa­ olid meil omad kohustused: Tantsid üksi, kedagi ei sega, ta ilmus. Loodan, et Setomaa­ mängul ja võimalikult hästi. maasikate korjamine, peeti­ sead, kanad ja teised kodulin­ kasvanud poega. naudid muusikat ja erinevaid le sünnib rohkem lapsi. Ootan Valla tublimad mälumängurid de-porgandite rohimine, loo­ nud. Aiamaal umbrohtu kitku­ Kasvatame koos abikaasa sammukombinatsioone. Loo­ ilusat päikesepaistelist keva­ ehk turniiri võitjad on Erika made talitamine. Põllumaa ja da minule ei meeldinud, eriti Aimariga kartulit ja köögivilju. mulikult meeldib ka koos abi­ det. Olen väga õnnelik, et elan Joonas ja Martin Sulp. loomad olid Värskas elami­ tüütu oli porgandite rohimi­ Minule meeldib väga erinevaid kaasaga jalga keerutada. siin, kus on minu juured. Loo­ Mängijate arvates oli turniir se ajal vanaema juures Selise ne. Pärast keskkooli lõpeta­ köögivilju kasvatada. Köögivil­ Reisimiseks ei ole eriti soo­ dan, et noored tulevad oma põnev, küsimusi oli seinast külas. Armsa mälestusena on mist soovisin minna EPAsse jade valik, mida on Setomaal vi olnud. Lihtsalt kodus olemi­ juurte juurde tagasi. seina. Pakun ka lehelugejale mälus ilusad suved emapoolse zootehnikat õppima, aga ema võimalik kasvatada, on väga seks on aega vähe, ­seepärast Soovin, et inimesed naera­ nuputamiseks turniiri viima­ vanaema juures Lepikul koos ei lubanud, sest ta ise oli zoo­ lai. Traditsiooniline valik: por­ naudin väga aega perega, sõp­ taksid rohkem. Soovin, et jät­ sest mängust paar küsimust: tädide ja onulastega. tehnik. Valisin ökonoomika, gand, peet, kaalikas, kapsas, radega ja oma aias toimeta­ kuks tahet tegutseda, et oleks • Eesti Põhiseadus algab sis­ Korterist kolisime „maale“ õnneks ei saanud kõrgkooli kurk, katmikalal tomat, papri­ des. Eelmise aasta mais tuli aega juttu ajada, märgata abi­ sejuhatava lõiguga: ...usus ja Treski külla. Armastuse töö sisse ja läksin õppima Räpina ka. Otsin kasvatamiseks veebi­ leelokoorile Helmine pakku­ vajajat, julgust vabandust ...tahtes kindlustada ja aren- ja maaelu vastu olen saanud Aianduskooli. Sealt sain suuna poodidest uusi sorte, erinevaid mine sõita 2020. aasta veeb­ paluda, andeks anda, öelda dada riiki, mis on loodud Eesti pärandusena ja töökasvatuse­ kogu eluks. Aiandus on eriala, värve tavalisi köögivilju, proo­ ruaris Nepali. Koorist oli soo­ oma arvamus, välja näidata rahva riikliku enesemääramise na oma lapsepõlvekodust. Ema mida pole mitte kunagi võima­ vin kasvatada erinevaid liike. vijaid kolm, mina nende hul­ tundeid. Soovin meile kõigi­ kustumatul õigusel ja välja kuu- ja isa on kogu elu olnud väga lik lõpuni omandada. Õppimi­ Väga mõnusad on värvilised gas. Sellisest pakkumisest ei le rohkem ilusaid emotsioone lutatud 1918. aasta 24. veeb- töökad, sama on õpetanud ka ne läbi elu. porgandid, erivärvilised redi­ saanud kuidagi keelduda. Just mõnusatest toimetamistest. ruaril, mis on rajatud vabadu- meile, lastele. Mulle meeldis Suurepärase abikaasa leid­ sed, salatid, erinevad kapsad, jõudsimegi 13-päevaselt reisilt On ainult üks päev, mida saa­ sele, õiglusele ja õigusele, mis lapsena õues toimetada. Tali­ sin Mikitamäelt (või ma ei tea, naeris, rõigas, kõrvitsalised. tagasi. Suurepärane reis! Roh­ me muuta, see on TÄNA. on kaitseks sisemisele ja väli- tasin loomi, neid oli meil päris kes keda leidis), siin on meie Koduaias kasvatan samuti kelt muljeid 10. rahvusvaheli­ sele rahule ning pandiks prae- palju: lehmad, pullid, lambad, pere kodu. Meil on kaks täis­ kõikvõimalikke kultuure, meil selt folkfestivalilt „Let's dance Jutu pani kirja ULVI TAMM. gustele ja tulevastele põlvede- le nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuu- ri säilimise läbi aegade – võttis Setomaa vald osaleb Euroopa jätkusuutliku küla konkursil Eesti rahvas 1938. aastal jõus- tunud põhiseaduse § 1 alusel Setomaa vald esitas oma kan­ pära, on igati sobilik kandi­ valitud algusaastast kuni täna­ juurde õppereise, et õppida kusuutlikkuse organisatsioon 1992. aasta 28. juuni rahvahää- didatuuri tänavu 16. korda toi­ daat Eestit edukalt esindama,“ seni. Setomaa valla taotluses meie kogemustest ja arengu­ (European Association for letusel vastu järgmise põhisea- muvale Euroopa jätkusuutliku sõnas maaeluminister Arvo võtsime alguspunktiks aas­ test. Setomaa on hea mainega, Rural Development and Vil­ duse. Mis sõnad on asendatud küla konkursile, mille motoks Aller. „Eestimaa aasta küla ta 2006, mil Setomaa Valda­ hästi tuntud piirkond, kus ka lage Renewal, ARGE). See on punktiiriga? on „Kohalikud vastused glo­ 2019 konkursi üheks märk­ de Liit tellis Statistikaametilt ettevõtluskeskkond piiriäär­ peamiselt saksakeelseid riike • Aastal 628 võttis India baalsetele väljakutsetele“. sõnaks oli elujõulisus, mis on põhjaliku uuringu. See oli aeg, sest ja kaugest geograafilisest ja piirkondi koondav mittetu­ matemaatik Brahmagupta Maaeluministeeriumi alga­ samuti väga tihedalt seotud mil maaelanikkond drastiliselt asukohast hoolimata on tugev lundusorganisatsioon peakor­ kasutusele midagi, mida me tusel konkursile kandideeri­ ka käimasoleva üleeuroopalise vähenes, tööpuudus oli väga ja elujõuline.“ teriga Viinis. Nende peamine tänapäeval peame iseenesest­ nud Setomaa valda laekus üks konkursiga.“ suur ning elanikud ei näinud Juba mais-juunis on ooda­ eesmärk on edendada maaelu mõistetavaks. Mis see oli? tunnustus juba eelmisel aas­ Margus Timmo Setomaa Lii­ elus Setomaal mingit perspek­ ta Setomaad väisama konkur­ kogemuste ja teadmiste vahe­ Vastuseid saab kontrollida tal, mil Lüübnitsa küla võitis dust selgitas taotluse koos­ tiivi. Praegu, aastal 2020 on si žürii delegatsiooni ning lõp­ tamise kaudu rahvusvahelisel ja mängu teiste küsimustega Eesti aasta küla auhinna. tamist järgmiselt: „Taotlu­ Setomaa saanud eduka maaelu lik võitja selgub suve keskel. tasandil. Konkurssi on korral­ tutvuda Värska raamatukogus. „Setomaa vald, omades se keskmes tuli esile tuua arengu võrdkujuks, paljud Ees­ Konkurssi korraldab Euroopa datud alates 1990. aastast. Suur tänu kõigile osalemast kindlat sihti ja kultuurilist eri­ arengu­protsess mingist vabalt ti piirkonnad korraldavad meie maaelu arengu ja külade jät­ Setomaa Vallavalitsus ja kohtume juba sügisel!

Suusaorienteerumise EMilt toodi Setomaa valda mitu medalit

REIN ZAITSEV se juures ainult 50 sekundit Sprinditeates tuli Eesti nii sujuvalt ei läinud, kohe esi­ ja hõbemedali võitnud Marina võistkonnale samuti kolmas messe kontrollpunkti minnes Vjatkinale 10 sekundit, esime­ koht, esikoha võitis Venemaa tegin suurel kiirusel paralleel­ Daisy Kudre tegi ilusate tule­ sed kaks esindasid Venemaad. ja teine koht läks Rootsile. situatsiooni vea, mille ajalist muste otsa lahti võiduga 21.– Daisy kommentaar: „Ühis­ Eesti võistkond koosnes Peko suurust ei teagi. Kartsin kor­ 26. veebruaril Rootsis Umeå stardist lühirada oli pikk ja ras­ liikmetest Daisy Kudrest ja raks, et olen edu maha män­ lähedal Vindelnis toimunud ke. Sel hooajal mulle aga pikad Mattis Jaamast. ginud ja oleme medalimän­ MK-etapil, võites seal tavaraja. distantsid sobivad. Sõitsin Daisy Kudre: „Oleme mõle­ gust väljas. Õnneks suutsime Lühirajal tuli Šveitsi koondis­ väga keskendunult, tegin häid mad Mattisega väga rahul, oli siiski püsida liidreid püüdvas lane, aga Värska OK Peko liige teevalikuid ega teinud ühtegi väga äge võistlus: tehniline, pundis, võistlus jätkus ja kõik Gion Schnyder neljandaks ja orienteerumisviga. Eesti tiimil pingeline. Oma sõitudega olen sujus edasi paremini. Lõpp samuti Peko klubi liige Mat­ olid tänastes värske lumega samuti väga rahul: pääsesin hea, kõik hea!“ tis Jaama viiendaks, Daisyle oludes üle platsi suusad, mis esimesel ringil kohe võistleja­ Mõlemad kinnitasid, et said tuli sellelt distantsilt 8. koht. medalivõidule kaasa aitasid. te etteotsa, sain teha oma sõi­ kirja mitte ainult oma parima Sprindidistantsil oli Daisy Olen enda esimese tiitlivõist­ tu, enesetunne hea, vigu ei tei­ sprinditeate tulemuse, vaid kuues, Gion 18. ja Mattis 21. luste individuaalse medali üle nud, oli lahe mees-mehe vastu tegid ka läbi aegade parima kohal. väga õnnelik. Kuna hommikul võistlus.“ soorituse, kuna nii väike pole Samas toimunud noorte oli mul väga raske võistluseks Mattis Jaama: „Daisy tuli neil vahe võitjatega kunagi EMil võitis Olle Ilmar Jaama häälestuda, siis tänan ka tiimi­ avavahetuselt teisena, minu olnud. „Rada sobis meile hästi, tavarajal hõbemedali. Daisy Kudre ja Mattis Jaama. Foto: Raul Kudre kaaslasi, kes aitasid enne starti eesmärk oli edu hoida. Teine ka suusad olid meil täna taas Suurepärased esitused jät­ luua positiivset meeleolu.“ vahetus sujuski mul suurepä­ väga head. Kõik läks hästi!“ kusid 8.–16. märtsil EMil Daisy Kudre saavutas ühisstar­ Võitjale Tatjana Oborinale oli Mattis Jaama tegi samuti raselt: tempo oli hea, vigu ei ei hoidnud pronksmedalistid Venemaal Hantõ-Mansiiskis. diga lühirajal kolmanda koha. kaotust tunniajase võistlu­ ilusa sõidu ja sai 11. koha. teinud. Neljandas vahetuses rõõmuemotsioone tagasi. 8 Märts 2020 Nr 3 (364)

Setomaa valda jääb Õrsava järvel on mootorsõidukite kasutamine lubatud teenindama 17 kirjakasti Keskkonnaministri määruse Keelu kehtimiseks pea­ Seda tõlgendust toetab ka võimalik liikumine veesõidu­ nr 25 „Veesõidukite hoidmise vad olema täidetud mõlemad määruse seletuskiri: Muudatus kiga laevatatavatele siseve­ Kiired arengud infokommuni­ te, mida praktiliselt ei kasu­ ja kasutamise nõuded“ § 4 lg 1 tingimused. on vajalik selleks, et mõnedel tele. Näiteks võib tuua enne katsioonitehnoloogias on kaa­ tata või kasutatakse äärmiselt kohaselt on sisepõlemismoo­ Et Õrsava järvel on 50 m alla 100-hektarilistel järvedel, II maailmasõda Õrsava järvel sa toonud muutusi inimeste vähe. Vallas on 20 kirjakasti, toriga veesõiduki kasutamine laiune ühendus Värska lahe­ mis on ühenduses laevatatava asunud Põhjalaagri sadama­ suhtlemis- ja tarbimisharju­ millest kolm seisavad praktili­ keelatud järvel, mille pind­ ga, mis on Peipsi järve laeva­ siseveekoguga, on olnud aja­ koha, mis on ühenduses Peipsi mustes. Kirju saadetakse selt tühjalt. Samas kirjakandja ala on alla 100 hektari ja mil­ tatav osa, siis keeld sellele jär­ loolised sadamakohad, mida järvega. vähem, kuna suhtlus on koli­ peab neid kontrollimas käima, lel puudub vähemalt 10 meet­ vele ei kehti ja seal võib sise­ soovitakse uuesti kasutusse Keskkonnaministri määrus nud e-kanalitesse. Samas on kogumisring ja aeg pikeneb. ri laiune ühendus laevatatava põlemismootoriga veesõidukit võtta. Muudatuse tulemusena jõustus 01.10.2019. a ja on ter­ taas populaarsust kogumas Asjatu töö vähendamiseks siseveekoguga. kasutada. oleks nendest sadamatest taas vikuna leitav Riigi Teatajas. postkaartide saatmine, nii et võtab Eesti Post need kirjakas­ postiteenusest on üha enam tid maha. Võrgustikku hakati saamas mitte kiire info, vaid korrastama 26. veebruaril. emotsioonide vahendaja. Eesti Kirjakast on see, kuhu ini­ Post käib muutustega kaasas, mesed ise kirju postitavad. ent ei unusta inimesi, kes eelis­ Postkast on kodu või asutu­ Traktorite, liikurmasinate ja nende haagiste tavad traditsioonilisi kirja- se juures olev postkast, kuhu saatmisvõimalusi või soovivad posti tuuakse. Postkastide asu­ tehnoülevaatuse graafik Võru maakonnas oma häid soove postkaardiga kohti kirjakastide võrgustiku teele panna. korrastamine ei puuduta. Setomaa vallas on kirjakas­ Eesti Post Aeg Kell Koht Aeg Kell Koht 6. aprill 9:00 Sän & Män 20. aprill 9:00 Vastseliina töökoda Setomaa valla kirjakastide asukohad 10:00 Antsla töökoda ja Kollino 11:00 Luhamaa kaupluse parkla 11:30 Kraavi töökoda 12:00 Illi talufarm Aadress Asula Asukoha kirjeldus Kasti nr 12:00 Vaabina töökoda 21. aprill 9:00 Tsooru töökoda Nedsaja Nedsaja küla bussiootepaviljoni 10-100 7. aprill 9:00 Osula Oss töökoda 11:30 Kõrgepalu töökoda küljes 10:00 Sulbi töökoda 12:30 Varstu töökoda Koidula Koidula küla piiripunkti 10-101 11:00 Linnamäe 22. aprill 9:00 Järvere bussipeatus hoones 8. aprill 9:00 Kurenurme 10:00 Nursi masinaühistu Kahkva Kahkva küla autokaupluse 10-105 paviljoni seinal 11:00 Kuldre, vallavalitsuse parkla 12:00 Pärlijõe kauplus 9. aprill 9:00 Otsa töökoda 23. aprill 9:00 Antsla teejaoskond Laossina Laossina küla kalmistu lähedal hoone 10-106 seinal postkastide kõrval 9:40 Lasva töökoda 10:00 Kagumerk Käre Toomasmäe küla bussipeatuses 10-107 12:00 Kääpa töökoda 10:30 Antsla töökoda asuval alusel 13. aprill 9:00 Mõniste töökoda 11:40 Uue-Antsla töökoda Niitsiku Niitsiku küla bussiootepaviljoni 10-117 10:30 Saru ait-kuivati 12:00 Urvaste kooli parkla seinal 12:00 Tursa ja Karisöödi 24. aprill 9:00 Navi töökoda Matsuri Matsuri küla bussipeatuse lähedal 10-16 14. aprill 9:00 Haabsaare töökoda 9:30 Raiste töökoda hoone seinal 11:00 Tsooru töökoda 10:00 Parksepa Lüübnitsa Lüübnitsa küla bussipeatuse 10-163 12:30 Sänna keskus ja Hurda küla 10:30 Väimela töökoda teadetetahvlil 15. aprill 9:00 Uusvada 11:30 Tsolgo töökoda Beresje Beresje küla bussiootepaviljoni 10-164 seinal 10:00 Meremäe töökoda 27. aprill 9:00 Haanja töökoda 12:00 Kapera 10:30 Ruusmäe töökoda Treski Treski küla bussiootepaviljoni 10-165 küljes 16. aprill 9:00 Härma + Hilana küla 11:30 Luutsniku parkla Väike-Rõsna Väike-Rõsna küla sanatooriumi 10-169 10:30 Obinitsa töökoda 12:00 Viitina töökoda ees 12:00 Vana-Vahtseliina töökoda 28. aprill 9:00 Krabi töökoda Värska Värska alevik vallamaja 10-17 17. aprill 9:00 Vastseliina teejaoskond 10:00 Pähni RMK seinal 9:40 Nopri farm 10:30 Vana-Roosa Rõsna Rõsna küla küla 10-170 11:20 Misso töökoda 12:00 Rimmi teadetetahvlil 12:30 Ruusmäe töökoda 29. aprill 9:00 Puiga töökoda Mikitamäe Mikitamäe küla vallamaja 10-39 10:00 Haanja töökoda ees 11:00 Rõuge töökoda Meremäe Meremäe küla koolimaja 17-147 lähedal Traktorite, liikurmasinate ja nende haagiste tehnoülevaatuse hinnakiri (hinnad sisaldavad käibemaksu 20%). Määsi Määsi küla Luhamaa tollipunkti 17-237 ooteruumi seinal 1. Traktori haagis (1-teljeline) 10 € 4. Ratastraktor (alates 75kW) ja liikurmasin 25 € Obinitsa Obinitsa küla AjaO 17-74 2. Traktori haagis (2- ja enama teljeline) 15 € 5. Määratud ülevaatuskohast kojukutse 5 € kaupluse seinal 3. Ratastraktor (kuni 75kw) 20 € 6. Eriväljakutse 20 €

Info tel 78 20520, 5065113 (Reino Mokrik) Graafik saadaval ka internetis aadressil: http://www.kagusell.ee/traktorite-ulevaatus/

OÜ Rändkauplus kauplusauto peatused ja kellaajad

Neljapäev Kriiva 12:30 Vungi 12:40 Luhamaa 12.50 Põrste 13:00

Reede Miikse 10:00 Kiislova 10:15 Mereküla 10:25 Tsirgu 1 10:30 Tsirgu 2 10:50 Meremäe 11:00–12:00 Viro küla 12:05 Lepa 12:10 Uusvada 12:15 Hain 12:25 Tiirhanna 12:30 Tsergondõ 12:40 Helbi 12:45 Navike 12:50 Lindsi 13:00 Märts 2020 Nr 3 (364) 9 Reisikiri Kalimantani kotsilõ Ilmah om pallo põnõvat – hummogu visatas säläkorv ´ sälgä, võõdas pikk väits peio ja mõtsa. Mõtsah otstas hainu, RAUDOJA AHTO mis kõlbasõ’ süvvä’, puuvilju koŕatas. Puiõga om kattõ muu­ du – om sääntsit, minka otsast Hüä, ku saat ilma müüdä liiku’ võiva’ kõik vilju koŕada’, a om ja vahtsih kotussih kävvü’. A ka sääntsit, minkalõ om märgi’ tuu om ku tõbi – ku külge tulõ, pääle tett ja näil om üts pere­ saa-ai inämp vallalõ. Tuu jaost miis. Lisast söögilõ om mõtsah om hüä, ku om sääntsit sõpru, ka pall´o muud tetä’. Koŕatas kinkäga üteh tuud läbi ellä’, kummipuu mahla (kautšukit), selle õt sa piät nuidõ inemis­ tuu jaost om heveapuu koorõ tõga olõma kõõ reisi aig kuuh sisse lõigat rennikõsõ’ ja tuud – süümä üteh, kõrvotsi linnu­ müüdä juusk valgõ mahl bam­ massinah, autoh vai bussih busõst tett topsi. Tuust mah­ istma ja üteh magama. Õnnõst last saa toorkautšukit tetä’, mul om sääntsit sõpru ja nii sai midä jälki müvväs kokkoost­ jälki paar nädälit, hand säläh, jilõ. Tuud kuurt piät õga päiv ilma müüdä ringi aetus. Jaa­ veidkese mano lõikama, a nuari lõpuh säädse mi uma tuud ka tetäs, ku müüdä mõtsa nõna Indoneesia poolõ, sääl käüdäs. Sõs mi näie ka mõtsah om ka käüt, a Paapua ja Kali­ väigokõist kullakaibmiskotust. mantan (Borneo saarõ Indo­ Orangutani’ Tanjung Putingi Külä inemisõ’ olli’ uja üles pai­ neesia osa) oll´ viil käämäldä. looduspargih. sutanu’, säält pumbati vett Mille sõs sinnä’, selle õt sääl Raudoja Ahto kogo pilt Mi üteh Dayaki tütrikõ ja näide oppajaga. Raudoja Ahto kogo pilt väigokõsõ lavatsi pääle, minka om alalõ viil mõtsikut loodust ümbre oll´ kõik üles tsungit. Mi – kas nu omma’ sõs vihma­ makat madratsi pääl ja ümb­ tii pääl päämitsest massinast, päält – kõik külä’ ja liina’ ter­ Kohalikuh koolih tegutsõs ka näie ka õks kullaliiva vai -tol­ mõtsa vai ka vii elo – koralli’ ja retsõõri pandas võrk, õt kiho­ mis sõitsõ’, omma’ väiko’ veo­ ve saarõ pääl om täüs ehitet nuuri laulu-tandsupargikõnõ, mu ar’ ja kuiss tuud kätte saia’. õgasugumatsõ’ kala’, kedä hüä lasõ’ saa-i sinno ar jürrä’, ja massina’, mis vidävä’ palmivil­ mitmõkorrusõlitsi tsirgumaiu, nuu’ latsõ’ olli’ rahvarõivih, Tüüd om õks pall´o, õt tuu mõni kaia’ om. malaariat liigus ka sääl. Vot ju, ja ildapa ka õlitsisterni’ väl­ tuu jaost, õt pääśokõsõ’ sinnä’ tõõsõ’ õks õgapäävätsih rõi­ gramm pääväh kätte saia’. Tuust, kuiss mi mitmõ luhi­ tuu kontsert, mis su ümbre läpressit õliga. tulõsi’ ja uma pesä teesi’. Nuu’ vih. Lepe kokko, õt üte laulu Mi reisi’ om õks sääntse’, laivaga sõitsõ, olõ-i ­midägi terve üü käü, om mitmit kõrdu Ku mi küllä kohalõ joudsõ, pesä’ koŕatas kokko ja müvväs vai tandsu teevä’ nimä’, tõõsõ koh üte kotusõ pääl pikkä aigu kirota’. Põnnõv om õks nätä’ võimsap ku mi mõtsuh lehe­ sõs jo oll´ ette kokko lepüt, õt supi jaost hiinlaisilõ maaha. jälki mii’ ja nii edesi. Näil oll´ saa-i mol´ota’, kõik aig vaia õks tuud, midä olõ-i inne ­nännü, ja kuu hummogidõ. Üüse džung­ mi tulõ ja taha üümaia ja õda­ Pesä’ om tett pääśokõsõ tatist rohkõba esineminõ midä hüä kipõstõ edesi ja edesi. Nii saiõ­ ütest sääntsest kotusõst sai väl­ lih, päälambi’ pääh, tsirkõ ni gu üteh küläinemiisiga kul´a­ ja valgõ’ ni kuiva’. Aastagah kaia’, selle õt nä liigusõ’ hoobis gi viil kaetus Banjarmasini lii­ lä valit Tanjung Putingi­ kaitsõ­- eläjit takah otsi’ om õks põn­ ta’. Tarõ, kohe meid üümajalõ paar vuuri käävä’ ­kokkoostja’, tõistmuudu – kergehe ja käe’ nah ujovit turgõ, bambusparvi­ ala, koh kasvatadas üles oran­ nõv ja ku trehväs hüä tiijuht, panti, oll´ vaest 50 meetrit pikk kiä’ ostva’ pesä’ inemiisi käest hel´osõ’ külgi pääl. Mi veedkese ga sõidõtus müüdä jõõkõisi ja gutanõ ja lastas näid ildampa näet õks mitu kõrda rohkõpa ja 10 meetrit lag´a, ehitet sai­ kokko ni möövä’ edesi. A jah, lauli seto miihi laula ja tei üteh lisast mitmit põnõvit tegemii­ mõtsa vallalõ uma elo pääle. ku päivä. Selle õt ku lambiga bidõ pääle ja kutstigi pikkmaja. tuu jaost, õt tsirgu’ tulõsi’ sin­ näidega ka tsõõrih laulumän­ si. Reisi lõpust jäti mõnõ pää­ Sääl nä saava’ mõtsah ellä’, a otsit, sõs pümmeh om nätä’ Sääntseh majah elli vaest paar­ nä’ pessi tegemä, lastas mik­ ga – „Hobõsõmängu“ ja „Kes vä snorgõldamisõ jaost Paa­ üts vuur pääväh andas näi­ eläjide silmä’ ja hellü tetäs kümmend inemist. Saiba’ ni ka rofonist näide hellü, pritsi­ aiah?“. Ku mi kandih tetäs pua õdagupuulsõh jaoh. Võit le õks ka süvvä’. Tuu jaost om ka rohkõpa. Nii sai üüse nät­ põrmandu’ ja lastukatusõ’ olli’ täs pesäkotussit eissugumat­ sääntsit asju, ku tüüd tetäsi’ küssü’, mille pidi sõs viil paar mõtsa ehitet laudust poolka, tüs eissugumatsi kunnakõisi, tett raudpuust. Maja arvati, õt sõ keemiaga ja tetäs viil sata (kõik piät väega ornungih olõ­ tuhat kilomeetrit Kalimanta­ minka pääle kindlal kelläaol varaanõ, skorpionõ ja kõõ roh­ om vana 150 vai inäp aastakka. muudu kunsti tuu jaost. Reisi ma), sõs sääl läävä’ inemisõ’ nilt edesi lindama. Kõkkõ õks viiäs puuvilju. Sõs om turis­ kõpa õks suuri härmävidäjit. Maja katõh otsah omma’ köö­ jaost oll´ tuu hüä, õt kakrass vabast ja võtva’ õkva himoga. tuu peräst, õt sääl Raja Ampa­ tel hüä kaia’, kuiss mi sugula­ gi’, sõs tulõva’ väigokõsõ’ tarõ’ oll´ puuvilju valmist saami­ Näütüsest ku mi „Pirgot“ lau­ tih om ilma pääl kõõ ilosampa’ sõ’ mõtsast müüdä puiõ lat­ Põlitsilõ rahvilõ küllä katsipooli sainaveereh ja kes­ sõ aig ja mi sai pruumi’ kokko li, sõs naase’ tandsõ’ ja naari’ ranna’ ja snorgõldamiskotu­ vu tulõva’ ja süümä nakasõ’. kel ütinõ suur tarõ. Kõõpäält, päält kolmõkümne eissugu­ tuu perrä niimuudu, õt laulu sõ’. Saari ja saarõkõisi om sääl Tuu olõ-i niisamatõ, sääl om Meil sai kolmõst pääväst jõõ ku elämistõ joudsõ, tetti meele matsõ puuvilä. Kõõ põnõvam­ lõpust õs püsü’ nä inämp jal­ tuhandit, om koralli’, minka õks kõrd majah, kiä kunas tulõ pääl viländ ni otsusti õks kohe­ vastavõtmisõst­ eissugumatsi pa’ nuist olliki’ siih küläh, selle gu pääl. Hoobis tõõnõ terä om ümbre, all, pääl ja vaihõl eläse’ ja midä ni kuiss süü. Muidoki gi põlitsilõ rahvilõ ­küllä min­ vastavõtmiskombit – loeti sal­ õt inemisõ’ korssi’ nuid pall´o kaia’ tuud kultuuri sääl, kost kala’. Nuid kallo om sääl kok­ hüä om eläjit niimuudu kaia’, nä’. Vällä sai valit kotus kesk mi pääle, võiõti kässi ni jalgu mõtsast ja ku kodo tulti, pakti tä om peri, ku tuud mis om ko päält 1400 sordi ja sääl om a hallõ om tõistpite ka, selle Kalimantanit ja tuu külä oll´ ja ümbre käe panti kabõl, min­ ka meele maitsa’. Pall´o’ inemi­ konservist tett vai püüne pää­ ka maailmarekord­ kokko loet õt mõtsa’ om maaha võõdõt ja Malahoi. Sääl piirkunnah­ elä­ kal pärli’ pääl. Maja iih olli’ sõ’ siih tiidvä’ duriani. A olõ-i le säet. Ja meil õnnahhu näid – 374 liiki üte sukõldumiskõr­ haruldasi eläjit piät valvama ja se’ dayaki rahva’. Näil om hös­ esivanõmbidõ matusõ’ – nuu’ õnnõ ütte sorti duriani, om dayaki vannamuudu tandsa raga. Õka värmi kallo om hüä süütmä. te viil eloh uma’ vana’ kombõ’ ka olli’ saibidõ otsa tett väi­ pikki nõkluga vilju, om hoobis sääl nätä’ – vanah ravvapuust kaia’, a lisast võit nätä’ ka kilp­ Lisast ahvõ kaemisõlõ om ja elokõrd. Näide mano päses ko’ maja’, mis ilosahe ar’ vär­ ilma nõglulda, om kõllatsõpit, tarõh, kesk džunglit, koh val­ kunnõ, väigokõisi haisit ja om põnnõv ka tuu, õt sinnä’ loo­ õnnõ väikomassinaga, kohe mit. Näide ümbre olli’ ka kor­ nii makõt ku sakõt. Samma git inemiisi väiga sagõhõhe kotussit, koh saat üteh suu­ dusparki saat õnnõ laivaga viimätsest liinast oll´ 200–300 gõ’ hingesaiba’, minka kaudu muudu ka tõisi viljuga – ram­ trehvä-i. ri manta raidõga (eesti keeleh müüdä jõki sõitõh. Nuu’ suu­ kilomeetrit. Viil paar aastakka saava’ hinge’ taivahe minnä’, butanist eisugumatsi draako­ kutstas ka hiid-sarvikrai) tsu­ rõ’ katõkõrdsõ’ loodsku’ – klo- tagasi võtsõ tuu sõit aigu paar olle ka lühembit saibit, minka niviljuni vällä, sortõ om hul­ Sai kaetus ka külä ello kõlda’. Kõõ võimsap õks olle­ toki’ – ommaki’ tett ­turiste päivä, selle õt tii’ olli’ olõmal­ ülemitsõ’ otsa’ olli’ tett inemi­ ga. Sääl küläh sai eski sääntsit gi, ku su ümbre liuglõs mitu vidämisõ jaost. Miiskunnah da. A minevä aastaga joud­ sõ muudu ja nuu’ inemisõ’ olli’ proomit, midä olõ-s ka miika Lisast kul´atamisõlõ sai järg­ meetrit lag´a rai. Ja näid om om kol’ inemist – kapten, tüü­ sõ sinnä’ ka asfalttii ja mi sai noidõ muudu, kinkä luukõsõ’ üteh olnu giid söönü. mätsel pääväl kaetus ka külä õks mitmit. Inemisi nä purõ-i rimiis ja kokk. Reis om 2–3 vai kohalõ kuvvõ tunni sõitmi­ sinnä’ matusõhe olli’ pant. Pääle külä kaemist ollegi aig ello, kuiss tuu vällä näge. Mi ja selle näid olõ-i vaia pelädä’. inämp päivä. Süük võõdas suu­ sõga. Tiid tetä-i sääl muidoki Külä pääl ku ringi sai kul´a­ iloõdagust. Selle õt ka huvilisõ’ muudu hummogust õdagu­ Eishindäst om kõnõlda’ sääl rõst liinast üteh ja sõs sõidõtas kohalikõ inemiisi jaost, a tuu tõdus, oll´ kats asja, mis miil­ külä päält tiiäsi’ tulla’, lüüdi ni tüütegemist om harvakuisi olt õgast pääväst ni kotusõst, džunglih müüdä jõki – kae­ jaost, õt saasi’ viil mõtsast kät­ de jäi’. Üts oll´ tuu, õt kõik aig mi maja ussõ päält suurt rav­ nätä’. Võit üldä’, õt ar’ ellä’, sõs a las jääse ka tõõsõst kõrrast tas loodust, a tuud saat tetä’ te viimätsegi puu, ja asõmõ­ tsiristi’ pääśokõsõ’. Ja nii kõv­ vast gongi. Tuud hellü sõs oll´ tege õgaüts mitmit asju – kas­ midägi. nii üüse ku päivä. Jah, ka üüse lõ istadas õlipalmi’. Tiiveere’ va, õt kae õt muud olõ-i kuul­ kuulda’ üle külä. Kokko korju vatadas hindäle veidkese süü­ A viil kimmämp om minnä’ oldas laiva lae pääl üümajal, olli’ täüs palmiistanduisi ja da’. Tull´ vällä, õt tuu tulõ lindi mi poole kossõgi 50 inemist. ki, a pääminõ tulõ õks mõtsast eis’ kaema!

Pia saava’ valmis Setomaa vahtsõ’ söögimeelüse’ PÄRNOJA ÜLLE tih mi mõistsõ õigõl aol täht­ aloskujo’. Mi olõ eis’ ütstõõsõ­ kiä’ omma’ Setomaa külälisõ’ vasta kaes. Hindä lugu mi luu Keväjä saava’ ­edimätse’ Seto Küük juhatusõ liigõh sät vaia minevät tähele pan­ lõ edimätse’ hindaja’ ja takast­ ja midä nä üteh tahasi’ osta’ õga päiv erinevidõh kotussih, tuutõ’ valmis. Mi eis’ uuri da’. Nii ma sis saigi’ Helenilõ tsuskja’. Kindlahe tulõ huvtav vai midä nä saava’ hindä­ näütüses ka’ FB postitus om nuid pakendit, proomi söögi­ vastada’, õt Seto Küük tund ka’ kokkosaaminõ. le lupa’ üteh osta’. Näütüses üts jago mi ettevõttõ vai tuutõ meelüssit ja annami nõvvoan­ Ütel 2019. a sügüsetsel pää­ säänest puudujääki ja õt söö­ Söögimeelüse vällämõtlõ­ Eesti siseturist saa Setomaalt luust. Kolmadal kokkosaami­ dit, kuvvamuudu viil pareba­ väl trehvsi kokko Setomaa gii­ gimeelüse kooltus nakas paari misõl om mitu tähtsät kotust– osta’, midä hing himostas ja sõl oll teemas pakend ja söö­ he saasi’ tetä’. Edimäne söö­ di Külvigu Heleniga’. Tä ütel, kuu peräst pääle. idee vällämõtlõmisõst kooni’ rahakott kannahtas. Linnu­ giaamõdil söögimeelüsele säet gimeelüssidõ esitlüs om kool­ õt om üts tähtsä jutt kõnõl­ Mi panni kooltusõ ao jaa­ söögi kestvuskatsõtõni väl­ giga’ Eestimaalõ tulnu’ turis­ nõvvo’. Mõlõba’ teema’ omma’ tusõ osalõjidõ siäh. Tõõnõ da’. Setomaal om liisnalt veid´o nuarist aprillini’, õt 2020 lä. Umajago keerolinõ oll kõik til omma’ pagasilõ piirangu’. suurõ’. Mi joudsõ näidega’ tetä’ välläpanõk om plaanih pääle meelüssit, midä külälisõ’ king­ suvõhuuaos olõs vahtsõ’ söö­ tähtsä nelä kooltuspäävä sis­ Külälisi profiili alosõl mi arõn­ õnnõ veid´okõsõ tutvust. MTÜ Seto Küük üldkuuholõkit. tüsest saasi’ osta’. Kõgõ inäbä gimeelüse’ jo müügih ja nätä’. se ar’ panda’. Mi päävä’ omma’ da edesi uma plaanitava tuutõ Õt jouda’ höste müüvä tuu­ Kuupäiv praegu tiidmäldä. olõs vaia söögimeelüssit. Par­ Tämbätses pääväs om kooltus olnu’ mõttõrikka’ ja tegusa’. mõtõht. Mi kai ka’ hüvvi näütit tõni’, jakkus eissaisvat tegele­ hillatsõl aol hinnatas süüki ku läbi saamah. Meid oll kokko Umajago om õgalütel vaia lähebält ja kavvõbalt. mist näidega’ pikebäs aos. Mi Söögimeelüse kooltusõ toimumist toetas rahaga’ MTÜ Piiriveere Liider suvõniiri. Helen arvas, õt kiäki’ 16 ja mõnõlgi’ om plaan vällä olnu’ ka’ eis’ pruumi’ ja õigit Tõõsõl pääväl mi tege­ kai, kuvvamuudu Tarto Kuns­ Eesti maaelo arõngukava üleseto organisatsioonist pias tulla’ mitmõ meelüsega’. Om lahenduisi löüdä’. li lugudõga’ – nii ettevõttõ ku tikuul om pakendidõ kujonda­ 2014–2020 Leader-meetmest. tuuga’ tegelemmä. Näütüses olnu’ kol’ kooltuspäivä. Tulõ­ Kooltuspäivi hoit järe pääl arõndatava tuutõ luuga’. Pal­ misiga’ tegelnü’. Jutus tull ka’ Seto Küük. mah om viil üts ja sinnä’ võõ­ Jeedase Piret vai MTÜ Ruumi­ l´osilõ vaest oll üllätüses, õt tuu, õt vaest olõs tulõviguh Täks Seto Köögi ja Seto Käsi­ das üteh hindä vällämõtõld loojad. Edimätsel kokkosaa­ lugu olõ-õi õnnõ tuu, mia vee­ hüä mõtõh Setomaa ettevõtjil tüü Kogo ütistegevüse projek­ edimätse’ söögimeelüse’ vai misõl mi seledi hindä jaost, bilehele kirotõt vai pakõndilt kunstikooliga’ kuuhtüüd tetä’. 10 Märts 2020 Nr 3 (364)

Kooli talvõlaagri Eesti näpotüüelo Stockholmih JACOBSONI KÜLLI umatett kamsi’ vai kleidi’, kõl­ Veebruarikuu 20. ja 21. pää­ bulitsõ’ ehte’ ja muu sinnä’ väl, inne talvõvaheaigu oll´ mano. Mi hõpõsepp Riitsaarõ kolmandat aastat kooli talvõ­ Mi naksi Rootsi oppõ- ja tüü­ Evar juhtsõ tähele­panu toolõ, laagri. Talvõlaagri oll´ Obinitsa reisi plaani pidämä jo kolmõ­ kuvvamuudu miis-naane vai küläkeskusõh nigu õgal aastal. aastaga iist. Sis oll tuu viil imä-tütär olli’ ka’ umavaihõl Neläpäävä hummogu sõi­ väigagi’ segäne jago suurõst ilosahe kuuh­kõlalitsõlt rõivih. dimi ummi kompsõ ja kottõ­ tuutõarõndusõ­ projektist, Mi välläpanõkit panti tähe­ ga Obinitsa, pannimi aśa’ pai­ minkõ seeh käve EKA oppõ­ le. Andresoni Sigre tekk pul­ ka ja lätsimi vällä laagrit val­ joud ja Eesti disainiimä Meri­ gakõisiga’ pilla, Karin tekk lalõ tegemä. Sääl 8. ja 9. klass ke Rehepapp meid katõ aas­ süstikpilla, Kauksi Üllel olli’ tõmssi’ kooli lipu üles ja laagri taga joosul mitmõl kõrral pakutrükiga’ räti’, siidi’ ja juht, oppaja Rein Tarros kõnõ­ kooltamah. kaardi’, Heivi Kurg oll vällä li meele laagri kavast ja laag­ Minevä aastaga nakas jo pandnu’ Saori telgi pääl koet ri kõrrast. Pääle tuud panni­ täpsebält ettekujotus tulõma,­ koti’. Ulvelt olli’ värmilitsõ’ mi suurõ köetävä telgi üles ja õt kuvvamuudu mi ummi seto pillaga’ ilostõt ehte’ ja korssimi tulõtegemises hako vahtsidõ kraamõga’ Rootsi­ rõiva’, Marget Rüütli Tegram ja kuionuisi puid. Ku telk pai­ Kunigriigi pääliina ­lummami. Disain karbi’ ja albumi’ tõms­ gah, saimi ka uma’ aśa’ paika Reisist saigi’ suurõjoonõ­ linõ­ si’ tähelepanu ja Kagu Kuduja’ panda’ kas telki vai saali – kiä lõppakord mi pikäle kooltus- paki’ kirikindit. Tõõsõ’ müüjä’ koh mõtõl´ üüse maada’. Ma programmilõ. paki’ innekõkkõ kangit, langu, ummi sõpruga kai kotusõ, koh Paar päivä oll jäänü’ sõidu­ pailu ja muud kraami, selle õt sai telefonnõ laati’. ni’, kõik oll säet, osalõja’ säi’ Rootsih laadol. Riitsaarõ Evari pilt materjalõ ja tüüjuhendit ine­ Meele kõnõldi, kuis pilte ummi kohvrit. Kõrraga’ tull misõ’ otsma tulliki’. Imehtämä tetä’, mia om tuu man tähtsä. e-kiri Tallinkilt, õt mi tõõsõ­ mängu. Korgidõ postamente pand, õt ku hulga inemisi tege­ Tuud tekk´ meele selges Helen pääväne laiv tuul pääväl sõi­ Piiriveere Liidrilt hüästkitmisõ saanu’ kuuhtüü ja ütidselt pääl saisva’ kujo’ olli’ sinitaiva les näpotüüga’, messil pakut Ehandi, kiä näüdäs’ ka höste da-ai. Midä mi no’ tii? Pakut tegemisõ arõndamisõ meetme projekt „Tuutõarõndus avi­ tagapõh´al ku õhuh. Õga väi­ tüütarõ’ olli’ kõikaig­ rahvast tettü pilte. Pääle matka pidimi päiv ildaba meele kõlba-as, tas seto ja võro näpotüü turundusõ vahtsõlõ korgusõlõ“ tsi­ gokõnõgi’ asi oll paigah ja illo täüs ja tegevusõh. Meil õnnah­ nakkama tegemä erinevvi pilte programm oll kuuh ja kokko­ his oll piirkunna näpotüülisilõ tuutõarõnduskooltuisi kõr­ pakva. tu kõnõlda’ Setomaast pall´odõ hindäst ja sõbrost (selfisit). leppe’ tett. Pakuti Riiast sõit­ raldaminõ ja ettevõtlusõ takasttoukaminõ. külästäjidõga’ ja tahtminõ tul­ Matk läts vallalõ küläkes­ mist. Väigagi’ lihtsahe sai bus­ 2017. aastagal MTÜ Seto Käsitüü Kogo ja Räpinä Loomõ­ Kolm päivä messil la’ meid kaema oll suur. Ku kusõ mant ja rada juusk´ läbi si pääle minejidõ nimekirjä maja kuuhtüüprojektinä pääle naanu’ kooltussaŕah oll kuus Evar pilli vällä võtt vai Ülle vai Obinitsa külä järve viirde, koh ümbre pöörtä’. Meremäe ine­ täüspikkä kooltuspäivä EKA disainioppõjou Rehepapi Meri­ Mi lätsi päälelõõnaht messi­ Maret leelot iist ütel, kõrraga’ oll´ meil viktoriin kallu kotsilõ, misil vidi. Kah´os tull Tarto ja kese juhõndamisõl, kats seminari piirkunnah ja kats reisi. keskuistõ umma boksi kõrda tull rahvas mi laulu mano ja määndse’ eläse’ Obinitsa jär­ Põlva rahval eis’ kuvvagimuu­ Projekti seeh k´auti oppõreisil Saarõmaal ja vahtsõ’ tuutõ’ säädmä. Kotoh mi olli umma telefoni’ panti lindstämä. Sää­ veh. Luudus oll´ järve ümbre du Räpinähe saia’. Kõik juusk panti proomilõ veebruarih 2020 Rootsi messil näpotüüd boksi jo mitmit kõrdu kokko ne reklaam lindas ku tsirk õga­ illos, kuigi rada olõ-s kõgõ ker­ ilosahe kõrda ja Riia liina tii­ möieh. 2,5-aastagatsõ projekti iihmärgis oll ka’ seto ja võro pandnu’, õgaüte müügipind lõ poolõ. gemp, pidimi vähämbit uutma. remontki’ sekä-äs meid. Mi näpotüülisi kuuhtüü tihendäminõ, mia umakõrda avitas oll vällä mõõdõt ja paika säet. Näpotüülisiga’ om hüä reisi’. Lätsimi viirt piteh edesi, koo­ joudsõ laiva ja pidosüük võid­ üteh piirkunna elojoulisusõ arõngulõ. Kindlahe lätt projek­ Mi olli otsustanu’ 8-meetrit­ Olõ-õi olõmah niisama istmisi, ni vähämbä’ kääni kodo poo­ sõ pääle naada’. tiga’ edesi sääl olnu’ Setomaa, Orava, Misśo, Leevaku, Põl­ sõ tagasaina jättä’ kraamist eiski’ ku buss pias katski mine­ lõ tagasi. Mii’, suurõmba’, lät­ Kesknädäli hummogu tervit va ja Räpinä näpotüülisi kuuhtüü ja nä toova’ piirkunnah tühä, õt erilitsõlt tulõs vällä mi mä. Saat tetä’ näpotüüd, oppi’ simi edesi Rokina orgo, kost Stockholm meid pääväkese ja vahtsit tuutit lette pääle. kodokotusõ päävälinõ pedäjä­ naabridõ käest midägi’ vaht­ käänimi tagasi Tuhkvitsa uja lämmä keväjätse ilmaga’. Hel­ Projekti vidi Kala Ingrit MTÜ-st Seto Käsitüü Kogo, part­ mõts. Mi kõrval kreeklaisi jutu sõt. Energiat jakkus õkka päivä mant. Vaihõpääl löüdsemi jär­ geht ja värmikirivüst tull piagi’ neris oll Küti Leo Räpinä Loomemajast ja tegevüisi kõrral­ perrä läts meil ülesehtüstüü ja toolõ avitas kindlahe üteh ve veerest ka üte loodsigu. Ku inäbä mano, selle õt edimät­ dajas oll OÜ Kagu Kuduja’ esinaane Jacobsoni Külli. väiga’ kipõlt ja joudsalt. Nii tä ka’ tuu, õt kõigil oll võimalus tii pääle joudsõmi, and´ loo­ senä uut meid Kristina Viira Ait´umma kõigilõ! tõõmõli ollegi’, miiskunnatüü ütehkuuh meistersportlasõga’­ dusoppusõ oppaja, kiä oll´ śoo Svensk Tenni firmapoodih, õt oll tasõmõl ja õgaüts löüdse hummogut alosta’, teteh üle matka juht, meele ülesandõ ar kõnõlda’ poodi saamisluust õigõ kotusõ, koh avita’. Tege­ tii mõtsa all ja aidliinah 5K mõõta’ Obinitsa mobiilimast. ja anda’ aoluulist vürtsi mano peräkõrra jäimi väikohe bist­ Ingrit kõnõl, kuis om elo Seto­ ligult läts õks pia kats tunni, kipõk´aumist. Mi pidi vällä mõtlõmma, kuis kuulsalõ kallilõ poodilõ. Firma roohe, koh maidsimi erinevvi maal, midä tetäs ja kuts kõiki a 16-ruutmeetritsõ boksi jaos Mu erilinõ teno lätt Trii­ tuud tetä’ – masti otsa mi roni­ kuulus no’ hoops ütele MTÜ­ türgiperätsit hamsahuisi. Mi küllä. Otsuse Karin ja Kangro olõ-õi tuu kukki’ pall´o. nu liikmilõ, kiä moodustasõ’ ma õs nakka’! le, mia annõtas terve kasumi hotell oll messikeskusõ läh­ Ulve kõnõli’ Räpinä tekstiili­ Terveh nädälivaihtusõ rii­ Eesti Rahvakunsti Huviringi Pääle matka ja lõunasüüki kunigligulõ filmi- ja kunsti­ koh. Värskelt pidorõivih lät­ oppusõst ja Kogermani Liis dest pühäpääväni’ mi olli Rootsih. Mul oll rassõ löüdä’ oll´ vähämbil latsil fotojaht ja akadeemialõ. Ettevõttõ asu­ simi Stockholmi Eesti Majja, Setomaa Muusiumidõst and messil. Mi man käve hul­ internetist Stockholmih olõ­ suurõmba’ lätsi’ kaema ütte taja Estrid Ericson ja peräst koh oll kokkosaamisõdak Ees­ huvilisilõ pruumi’ virtuaal­ ga rahvast: riide ja puulpühä vit kohalikkõ näpotüülisi ja vahvat kodomuuseumi. Tulli­ pääkunstnik Josef Frank tei’ ti Käsitüüseltsi Triinu rahva­ prille, minkaga’ nä sai’ kõrraga’ üle nelä tuhandõ, pühäpäävä hädäh ollõh küüsse Triinu liik­ mi tagasi ja naksimi ka hindäst moodsa Rootsi sisekujondusõ ga’. Nädäli iist olli’ nä vallalõ tetä’ tiiru müüdä Setomaad. tśuut veidebä, kokko kõvastõ mõ Kristina Viira käest, kedä ja sõbrost pilte tegemä, niiül­ ilmakuulsas. Kirivä’ tekstiili’, tennü’ uma ülevaatõnäütüse, Neläpäävä oll jal’ pääväkene üle 11 tuhandõ. Samal aol oll tundsõ jo innitsist näpotüü­ dä’ selfisit. Viil käve meil küläh lihtsa joonõga’ nipsaśakõsõ’, midä ka mi sai kaia’. Ütine huvi väläh. Meil oll hummogu plaa­ kõrvalhallih antiigimess, läbi reisest. Timä kuts meid näide piirivalvõ uma piniga, tetti ka kerge mööbli ja väiga’ kodonõ näpotüü vasta sulat kõrraga’ nih minnä’ Millesgardenihe. tagaussi käve mi rahvas sääl fb gruppi ja säält ma sai hulga näüdeh, kuismuudu piniga interjöör om mõnõ’ märksõna’ ijä ja terveh õdak läts müüdä Tuu om kunstnigõpaari Carl ja mitmõl kõrral ja põh´aligult api, õt täütä’ programm mõt­ kaonut inemist otsitas. näide stiilist. ku vannu sõpruga’ ollõh. Olga Millese luud astangulinõ uudistamah. tõka sisuga’ ja söögiao’ hüvvi Õga puhada’ olõki-s aigu, Mi sõidi läbi keskliina ja Õdagusöögi aigu oll huv­ ansambli skulptuurõ aiast ja Ummõlus- ja näpotüümess restoranõga’. veid´o ao peräst jaati meid nel­ vanaliina lõunõ poolõ ja joud­ tav näidega’ juttu aia’ ja ummi elomaiust, ateljeedest ja kuns­ (Sy & Hantverk Festivalen Ait´umma, Piret Kaaman-Le­ jä gruppi ja naksimi tiatõvõist­ sõ näpotüüpuuti Konsthant­ tegemisi ütstõõsõlõ tutvusta’. tikogodõst. Kukki’ puu’ olli’ www.syfestivalen.se) kuts kok­ pisk ja Triinu Andreassen ja luisi tegemä. Sääl olli’ põnõva’ verkarna ja tõisihegi’ galerii­ Vabarna Maret ütel iist ja Kogo raah, sis päiv teküt sääl aiah ko innekõkkõ eistegijit. Küläs­ Eija-Liisa Koolmeister ja Kris­ ülesandõ’: pidimi rõivist täpse dehe, kunstipuutõ ja -salongõ, koorikõnõ leelot perrä, Kala ummõhtõ vaimustava varje täjä’ olli’ stiilselt rõivih, säläh tina Viira! Olgõ’ terve’! mõõduga keti tegemä, poksi­ kindidõga kommi vallalõ tege­ mä, paprõst renni müüdä palli juhtma jne. Mu’ ja Dima võist­ kond võitsõ tuu tiatõvõistlusõ. Ma olõ-i teoreetik, ma olõ praktik Õdagu panti väläh tuu ossaunik palama, mis mi hum­ Kośtmah oll´ seto rõivameistre Mehiläse Margit mogu korssimi, oll´ illos lõk­ kõõdak. Saimi ka tähti kaia’, TORMI PIRET astõ, karaś kõrraga vällänäü­ värme, ehtidõ ja muu kottalõ. oll´ selge ja väiga illos taivas. Kultuuriklubi Setoluu’ vedosnik tüsest pant rõividõ mano ja Mito vuuri õdagu joosul tull´ Ma lätsi telki magama, nigu nakaś uurma ütte ja tõist. Margitil vahtsõlt ja vahtsõlt pall´o’ tõõsõki’. Hummogu oll´ Trehvämisõdagu hakatusõst üle üldä’: „Ma olõ-i teoreetik, Obinitsa järve ümbre org väiga Kultuuriklubi Setoluu’ künd­ tetti jo kombist saanu tege­ ma olõ praktik. Mu jaost om illos. Pääle hummogusüüki tei­ lekuidsõlõ trehvämisõdagulõ miisi. Margit pand´ pühäse­ õks tähtsä ka tuu, kuvvamuu­ mi Epp Petrone juhõndamisõl oll´ kośtma pallõld seto rõiva­ poolka pääl palama kündle’. du ineminõ naidõh rõivih vällä paprõst pakendit. Põnõva’ olli’ meistre, Seto Rõiva Kua iist­ Siis oll´ aig õgal ütel hinnäst näge.“ ka joogahaŕotusõ’, midä teimi vidäjä, Hipobaby OÜ vedosnik, tutvast tetä’. Ja nigu õks, joh­ Mitmõ’ vahtsõ’ tellimüstüü’ joogaoppaja juhõndamisõl. 2016. a Eesti kõõ parõp käsi­ tu śoovoorigi – jalki sai kintüst tulli’ śoolt trehvämis­õdagult. Laaneotsa Annela tull´ mee­ tüüettevõtja Mehiläse Margit. tiidminõ, õt kõik seto’ omma’ Kõõ rassõp paistu inemiisi le küllä ja kõnõli Seto Latsi Timä oll´ edimäne, kedä kośt­ umavaihõl sugulasõ’. Śool jaost, kiä tellvä’ ummi edimät­ koolist Talinah, setokeelidsõ ma palli’ kutsu’ kultuuriklubi õdagul oll´ Margitiga samast si seto rõivit, tuu välläsortmi­ Tähekese tegemisõst ja setos Setoluu’ inemisõ’ eis’. II Seto küläst peri ineminõ, kiä arva­ nõ, kas telli’ musta’ vai valõ­ olõmisõ tähtsüsest ja tuust, ku tandsopido jo ussõ iih ja kõr­ da’ om ka sugulanõ. va’ rõiva’. Selle õt mõlõba’ Mehiläse Margit modellega'. Tormi Pireti kogo pilt olulinõ om umma kiilt mõista’. dapite seto rõivit hädäste vaia. Ku jutt rõividõ pääle läts, oll´ omma’ pall´o ilosa’. Ja ku Mar­ Laagri lõpuh lasti laagrilipp Margit tull´ kotusõ pääle inemiisil Margiti käest nii pal­ git viil kõnõli, õt inne ku val­ tiidäsaaminõ oll´ tuu, õt seto mast setokõisi ja setotegemiisi alla ja minti vabariigi aasta­ tśuut varahappa, üsätäüs vaht­ l´o küüssü’, õt ütte vastust jov­ lõv sukman musta värmi läts, naase sukmani värmi’ omma’ pääliinah!“ päävä puhul ütehkuuh torti sit seto rõivit üteh. Sääd´ nuu’ va-s viil ar anda’, ku järgmäne olli’ sinidse’ sukmani’, läts sinine ja must ja vallõv. Suur ait´umma Sullõ, Margi­ süümä. ripõndõlõma śoodmuudu, õt küüsümüs jo küüstüs sai. Ine­ asi peris hullust. Määnest sis Talina seto salongi kośt­ tikõnõ, õt umblõt seto rõivit PAI UKU hüä olõsi’ inemiisilõ nätä’ ni misõ’ küüsse’ rõividõ aoluust, kõõ õigõbast pitä’ – valõvat jidõ raamatuhe kirot´ Margit setokõisilõ ja näide sugulaisilõ Meremäe Kooli 6. klass näüdädä’. Õgaüts, kiä sisse tegemisõ ja kandmisõ kombist, vai sinist vai musta? A huvtav śoodmuudu: „Aitüma! Hoit­ ni sõbrolõ õgal puul ilma pääl! Märts 2020 Nr 3 (364) 11 Pühäsenulgõst Muusiumiüü ja Puustusmaa Tiia Setomaa muusiumidõh raamadust Üle ilma tähistedäs õgasaga­ perrä – uus ja vana aig. matsi päivi. Oll õnnõ naistõ­ VERSKA TALOMUUSIUM päiv, mõnõl om meeleh viil lüü śool kõrral õigõ aoga’! Tuv­ KALKUNI ANDREAS kosmonautõ päiv ja vahtsõ ao vas Gregoriuse ja Julianuse vällämõtõldus om näütüses kalendri kõrval mängu ka’ luu­ alastõ aiandusõ päiv. Inter­ dusõ- ja rahvakalendri, selle õt Puustusmaa Tiia and´ mineva neti abiga’ või lihtsa vaivaga’ hulga tarkuisi tulõ säält. Kas aastaga peräotsah vällä raa­ löüdä’, õt õga päävä jaos om sa tiiät, õt kunas om õigõ aig madu „Pühäsenulgad“, mia hanśak vai veidebä ekstrava­ kartohkas maaha panda’ vai and kõigilõ võimalusõ kaia’ gantsõp teema vällä mõtõld. kari vällä laskõ’? Muusiumi­ seto rahva kodotsit pühäko­ Tuuh olõ-õi muusiumigi’ keh­ pernaane oppas vanavanõbidõ tussit. Raamadu kirotajal om vebä’. Jo 1977. aastagast pääle tarkusõteräkeisi. Ja tasos talo­ kõvastõ vidänü, õt inemise’ tähistedäs 18. mail vai kohki’ muusiumi moro pääle kogonõ­ omma’ timmä umma elämiste sääl kandih muusiumidõ päivä da kellä säitsmes õdagu, selle sisse lasknu ja viil edesi veenü’ ja kokkoleppelisõlt inne tuud õt sis nakas pääle Põh´alaagri kõkõ pühämät paika kaema. puulpühäl om muusiumiüü. ekskursioon. Ilosah raamaduh om ülest võõ­ Nii sis ka’ śool aastagal. SETO TSÄIMAJAGI’ hoit dõt 30 inemise vai perre pühä­ Muusiumiüü tähistäminõ tuul õdagul uma’ ussõ’ kav­ senulkõ. Tuust jutust, mia Tiia nakas pääle Säksamaal aas­ vaba vallalõ ja väsünü’ tiilisõ’ inemistega om ajanu, om väi­ tagal 1997 ja tämbätses om saava’ kihäkintüst kooni’ kel­ gokõsõ’ kokkovõttõ’ tettü (NB! tuu lakja lännü’ Õuruupastki’ lä ütsäni’. Väiga’ võimalik, õt Tasos lukõ’ nii seto- ku eesti­ kavvõbahe. Tuu päävä õda­ aig tege vigurit ka’ Tsäimaja keelist teksti, selle õt nä olõ-i gu omma’ pall´o’ muusiumi’ ja õdagutsõ menüüga’. Võta’ aigu peris üttemuudu!). Pääle tuu eräkollektsiooni’ vallalõ kav­ hindä jaos! om raamaduh Taelovah suvi­ võp ku muido ja sisse saa ilma Setomaa Muusiumidõ muu­ tanu Kormašovi Nikolai puja, rahalda’. Tahetas ­popularisiiri’ siumiüü pidoligus lõppakor­ ikoonõ uurja Kormašovi Ores­ muusiumidõh k´aumist ja inä­ dis om Verska külästüskeskus ti illos mõtisklus ikoonõst ja Raamadu esitlüsel Obinitsah, keeletoimõtaja Palmi Silvi, Ojametsa Lea ja Puustusmaa Tiia. bä’ kõnõlda’ uma publigu – REEGI MAJA tetäs vallalõ vanaaolidsõst olõmisõst. Pääle Riitsaarõ Evari pilt ja kogokunnaga’. Eestih oll kell ütesä õdagu. Sinnä’ maj­ viil lühkese’ kirotaja sissejuha­ kosilanõ hindäle. Naistõrahvas suskaitsõaamõti ­varastõt kul­ tega käümine, kerikoh saismi­ muusiumiüü edimäist kõrda ja om joudnu’ pääle aastaga tus ja Visseli Kadri jutt pühä­ ost Pühä-Maaŕa, meesterah- tuurimälestiisi registrih om nõ, pühäsele ja papi käele suu­ 2009. aastagal. Õga kõrd om jago olnu’ ehtüstegevüst vaht- serättest. Tah raamaduh juttu vas jal meesterahva pühä. Ku Setomaa vallast registreeri­ andminõ, esivanõbidõ meeleh muusiumiüül kindla teema. sõnõ aig. Verska ekspositsioo­ pall´o olõ-i, tähtsäp osa om pil­ kosilanõ saaja lätt, sis rihtsä tü 57 Verska, Saatsõ ja Obi­ pidämine ja näidega üteh süü­ Śool aastagal om muusiumi­ ni sünnüst kõnõlõsõ’ aśaosali­ tel ja pühäsenulkõl. [ristesä] mähk´ pühäseräti sisse nitsa kerikist ar varastõt asja, mine jne. Tuud kõikõ oll´ lutõr­ üü 16. mail päälkiräga’ „Üüh sõ’, paktas torti ja kõik saava’ Seto pühäsenulga lugu jumala ja kohe sajaga lätt sisse, näide hulgah ka pall´o ikoo­ laisi jaost liisnalt pall´o ja Hurt om aigu“. Setomaa muusiumi’ edimäist kõrda kaia’ vahtsõt perämidsel saal aastagal om sääl om jo mõrsja jaost üleväh nõ (https://register.muinas. kuulut, õt hot´ Setomaa kerigo’ omma’ kõikaig muusiumiüü külästüskeskust. Pido Reegi nigu väigokõnõ kokkovõtõ’ lavva kottal. Om jo nagõl valmis, ee/public.php?menuID=s­ omma’ inemisi täüs, om tuu liikumisõga’ kamandanu’. Śoo man om süäüüni’! seto aoluust. Piltest paistus kohe kosilasõ jumalat ka panda’ tolenmonument). A suurõp üts näütemäng ja süämeusku aastaga edeotsah sai Setomaa Võimalusõl olõmi planiirnü’ tuu, kuis taloarhitektuur ja ja rihtsä [ristesä] pand sinnä jago Setomaa tśassonist olõ-i setol olõ-i. muusiumõl kokkominekist toolõ õdagulõ reisisaatjaga’ tarõkraam om muutunu, kuis ja uma pühäseräti pand pää- täämbädse pääväni muinsus­ aastak ja śoo om ütine organi­ bussiliini Võro–Vahtsõliina– usuelo om muutunu, midä le. Naatas ar tulõma, sis rihtsä kaitsõ ala võet (eestläse’ õks Seto usk: eksootika vai satsioon, sis no’ paktaski’ ütid­ Meremäe–Luikjärve–Obnit­ muutsõ Eesti Vabariigi ala saa­ [ristesä] võtt jal jo mõlõmba’ ja olõ-i arvu saanu, mille nä tavalinõ elet õigõusk? selt külälisilõ huvtavva ja kok­ sa–Saatse–Verska ja tagasi. Nii minõ, midä Nõukogodõ aig, pand kokko klaasipoolõ’, mähk „prosta’“ majakõsõ’ nii pühä’ ko om kõik suurõjoonõlisõp saa lihtsa vaivaga’ tsõõri pää­ ku avalik usuelo olõ-s lubatu, mõlõmba’ räti’ ümbre ja pand omma’), tuu tähendäs, õt tśas­ Vindläse’ kah usu-s, õt seto’, ku kunagi’ inne. Meil nakas le tetä’ kõigilõ Setomaa muu­ ja mis om saanu’ no’, ku osa puuhhu, et ei pitsähä’ klaasi’ sonist varastõt ikoonõ śooh kia vinne keelest õigõhe arvu muusiumiüü jo kellä viiest ja siumidõlõ, kullõlda’ vahtsist Setomaast om Eesti Vabariik ja ar. Ku rihtsä om jo hüäste saa- riikliguh registrih muidoki saa-i, võinu olla’ periselt usk­ lõpõs süäüül. Vallalõ omma’ tegemisist ja olla’ ka’ vahtsõ osa Vinnemaa. vahanu, sis ütles tõõsõlõ mehe- arvõstõt olõ-i. Vargit om käü­ ligu’. Nii naksiva’ nii eestläse’ kõik muusiumimaja’, a vaia külästüskeskusõ avamisõl. Mi Raamat näütäs ka tuud, õt le, et võta’ sina hindä kätte, et nü kõvastõ ka Vinnemaa ala ku vindläse’ õks rõhutama, et om kaia’ kelläaigõ ja tuu perrä looda, õt maikuu keskpaigah suur hulk seto rahvast eläs muido pooda ar kah. Kosilasõ jääväl Setomaal, ńoid muidoki seto’ omma’ puul poganausku. umma liikumist ütest muusi­ om elo Eestimaal jal’ samasää­ śooilma aigo uma kodomaalt kotoh panti jal mõlõmba’ sai- kah Eesti poolõ pääl ülest loe­ Tõtõstõ, Seto mõnõh nulgah umist tõistõ säädä’. ne ku inne ja mi kõik saa kok­ kavvõndõh. Raamat olõ-i rah­ na pääle ja nuurpaar istus ala. ta-i. Mõnõh kerikoh lubata-i oll´ alalõ tiidmine Pekost ja ka LUIKJÄRVE TALO om pikält ko kogonõda’ ja kuuh olla’. Mi vuslik, nigu olõ-i ka pühäse­ Peräst panti ar kibotahe. Sääl pildistä’ vai kerikoh ülest võe­ muido oll´ seto maailmakaemi­ remondi peräst kinni olnu’ ja taha pakku’ õgalõ külälisõlõ nulga traditsioon – siih löüd oll´ jo vanõmbit ka iih. Värs- tu pilte internetti panda’, õt sõh pall´o vanaaolist. A tuu noki’ viil olõ-õi kõik tüü’ läbi midägi’ meelelist ja anda’ põh­ ka näide pühäsit, kia seto kiilt kibä’ jumala’ panti iks nägüsäp- tulnu-s vargit. Niisamatõ pel­ tähendä-s, õt õigõusku olõ-s. saanu’, a muusiumiüül kellä jusõ õks ja kõõ mi muusiumi­ kõnõlõ-i. Osa inemisist om pä paika, et nuu’ olli’ ilosamba’. gäse’ arvada’ ka pall´o’ perre’. Täämbä om pall´o tuust, mia 17.00–20.30 saat tulla’ ja kaia’ dõhe sisse astu’! Mi ooda teid! kõigilõ setodõlõ tutva’, osa Vanõmba’ panti tagapoolõ. A „Pühäsenulgad“ raa­ võõra’ setodõ kottalõ kirotanu, parhillast saisu. Luikjärvel aig Setomaa Muusiumi sääntsit, kinkast hariligult Äripäävä või olla’ kõhnõmb mat näütäs, kuis setodõ jaost ka setodõ hindi puult umast sais ja näüdätäs Eesti televi­ Setomaa leheh kirotada-i. pühäserätt, hot´ peris valgõ kah, tii-i ikooni pühäst õnnõ timä võetu. Nii kõrratas ka „Pühä­ siooni 1995. aastaga tett filmi nigu vajarättki. Pühäpääväst aoluulinõ vai kunstiluuli­ senulgad“ raamaduh, õt seto’ „Kodo, mu kullanõ“. Toonadsõ’ Muusiumiüü Pühä kotus õga pandas õks paremb – kirjuga. nõ väärtüs. Ikoon või olla’ üts omma’ uma poganausulidsõ’ peremiis ja pernaane Ivvan ja Muusiumiüül, 16. mail 2020 elämise süämeh ERA II 286, 87/90 (71) < värmit fotokoopia ikoonist, kumbõ’ alalõ hoitnu, ja rõhu­ Akulina tei’ filmimiihile val­ omma’ muusiumi’ vallalõ Mokra külä – Ello Kirss < Nati trükipilt vai odava lastu pää­ tadas Peko usku, tegemäldä lalõ uma talo värehti’ ja teno ilma rahalda’. Pühäsenulk oll´ vanast seto Morel snd. 1853 Põrstõ küläh le värmit pilt. Uskligu inemise vahet vanal, vahtsõl ja kõkõ toolõ mi näe ja tiiä, kuvva­ ■ Luikjärve talo tarõh kõkõ tähtsäp paik. Ku Vahtsõliina vallah. (1940) jaost tii-i ikooni pühäst õnnõ vahtsõbal Peko traditsioonil. muudu taloh eleti ja mäntsit Aig sais! tarrõ astuti, hiideti ristimärk Ka Puustusmaa Tiia raama­ timä vannus. Esiki ku ikoon on Ku viil mõni kriitilinõ sõna töid tetti. kell 17–20.30 ette, kumardõdi pühäse poolõ duh paistus nii mõnigi pühä­ 1960. aastagil Petserist ostõt üldä’, sis om päälkiri imelik OBINITSA MUUSIUMI tee­ ■ Obinitsa muusium Aolda’ naase’! ja terehtedi tarõh olijit: tere’ ne, mia om kunagi perrehe tul­ vildikaga värmilidsest tet­ puulkiilne „Pühäsenulgad“, ma om aolda’ naase’ seto kul­ kell 17–20.30 tarrõ. Ku saaja’ olli’, sis mõrsja nu, ku poig om hinele noorigu tü foto Pühäst Migulast, või koh seto sõnalõ on eesti „d“ tuurih. Saat mõtõlda’ tuu üle, ■ Saatse muusium ja kosilanõ isti’ aulavva takah majja toonu. Niisamatõ pais­ olla’ timä väärtus väega suur, otsa pantu (õnnõst olõ-i ilma õt kuvvamuudu aig om Seto­ Piiritu aig! peräpingih pühäse lähkoh. Ku tussõ’ eissagamadsõ’ pühäse’ ku tä om perre pühäsenulgah vokaalharmooniata „pühane“ maal naisi ello ja elämist tõist­ kell 17–20.30 puhtõ’ olli, sis koolnu oll´ laut­ – mõni vanõp, mõni vahtsõp, jo 60 aastakka saisnu ja ine­ sõnna tarvitõt!). Alapäälki­ sagamatsõst tennü’ ja kas kõiki ■ Verska talomuusium sil, pää pühäse poolõ. Vanast mõni fooliumiga, mõni hõpõ­ mise’ omma’ timäle tuhandit ri om puhtalt inglisekiilne. A muutuisi saat kaia’ must-val­ Õigõ aig! ültigi, õt külepink om puhtõ ga, mõni trüküpilt. Niisamatõ kõrda suud andnu vai pallõl­ muido om raamaduh seto kiil gõlt positiivsis ja negatiivsis, kell 17–20.30 pink, a peräpink om pulma­ omma’ pühäseräti’ eismuu­ nu timä poolõ. Suurt jako śooh illos ja jutu’ ilosa’ lukõ’. hüvvis ja halvus. Tiijuhis leelo ■ Seto Tsäimaja Võta’ aigu! pink. Nii ollgi õga perre pühä­ du, mõni muistinõ maagõ­ raamaduh ülest võetust ikoo­ Raamadu kokkopandja om ja naisi teemalistõ õdagohe kell 11–21 senulk osa perrest, saaju aigu verrev, mõni tummõ ja suuri nõst ikoonimuuseumi’ hindä­ suurõ tüü tennü, a õks om om Sarvõ Õiõ. ■ Reegi maja tulli’ perrehe vahtsõ’ pühäse, kirjuga, mõni vällä ummõld, le mõistnu-s tahta’, a setodõ vähämbit viku sisse tulnu, SAATSE MUUSIUM meel­ Vahtsõnõ aig! a niisamatõ olli’ pühäsenulgah mõni maalit õlivärmega jne. jaost omma’ nä kullast kalliba’. nt om Oskar Kallasõ asõmal täs śool aastagal piiritu aoga’. kell 21–00 pühäse’, mia olli’ kuulja rin­ Õga kodo om eissagamanõ, nii Seto õigõusust kirotiva’ Oskar Kallis (kes oll´ kah olõ­ Muusiumi lähkoh om kontroll­ du pääl olnu’. Tuu tähend, õt omma’ ka pühäsenulga’ – kõik edimält võõra’. Luteriusuliisi mah, a kirota-s midägi setodõ joonõ veereh matkatii. Sääl muutusõ’ perreh paistuva’ väl­ üte pühä’ ja kalli. eestläisi jaost (näütest keri­ kottalõ!) ja Järvelilli Reinu imä saat mängi’ sõnnuga’ piir ja lä ka pühäsenulgast. Pääle saa­ gooppaja Hurda Jakob) paistu nimi om võlssi. piiritus ja arota’, kuvvamuudu ju säeti ka pühäsenulk ümbre Ikoonõ tähendüs seto õigõusk võõras ja arvu­ Puustusmaa Tiia raamadu­ säntse’ poliitilitsõ’ muutusõ’ – värskibä’ Jumala’ panti õks ja väärtüs saamalda. Ku luteriusuh oll´ kaajadsi’ omma’ väega ­ilosa’ omma’ kohalikku ello ja olõ­ ettepoolõ, nigu Moreli Nati tähtsä pühäkirä lugõminõ ja olnu ja raamadu tegija om mist muutnu’. Muusiumiüü ilosahe om seletänü. Ikooni väärtüst saa-i rahah tuust arvusaaminõ, sis seto’ pall´o huvitavat tausta mano teema om aig ja sis muusiumih Pühäsit majja kõõ korjus mõõta’. Seto’ tiidvä’ muidoki, tuud aigu viil mõista-s lukõ’. A kõnõlnu, mia raamaduhe olõ-i tutvustõdaski’, mia või aolõ mano. Puja’ võtva’ naase’ ja jal õt pall´o süämele kallit ja püh­ õigõusk om ka pall´o rohkõp ku lännü. Aiteh, oll´ huvitav! Raa­ piiri tõmmada’ ja kuvvamuudu saa vahtsit. Ku saja’ nakkasõ’ hi ikoonõ om ao joosul kerikist piibli lugõminõ: kerigo pildi’, madu ilosa’ pildi’ om ülest võt­ om ellä’ katõ ao vaihõl. Seto­ saama, sis mõrsja ost hindäle, ja tśassonist ­varastõdu. Muin­ laul ja lõhna’, paastminõ, ris­ nu Otsiveri Kadri. maal k´augi’ elo katõ kalendri 12 Märts 2020 Nr 3 (364)

Seto pitsi päävä’ omma’ śool aastagal 27. kõrda

Olõ-õi salahus, õt seto pit­ rahalitsõ’ preemia’. mi Evelini abiga’ panõmi tüü’ si päävä’ omma’ avitanu’ alal Konkursil omma’ kõõ olnu’ näütüsele vällä. Mi ooda kõi­ hoita’ pitsiheegeldämisõ tra­ ummi töiega’ ka’ noorõ’ ja nui­ ki huvilisi Verska kultuurikes­ Luca Berti pilt Luca ditsioonõ. Teno pitsipäivile lõ mõtõldõh om tuu üritüse kuistõ pitsipäivi vallalõtege­ om śoo eismuudu seto naisi edesiminek tähtsä. Konkursilõ misõlõ 5. mail kell 15. Näütüst tarkus joudnu’ laebalt rahva saadõt tüü piat olõma tett kõr­ saava’ kaema tulla’ kõik näpo­ tiidmistõ, seto pits om joud­ ralitsõlt teema perrä ja tulõ­ tüühuvilisõ’ tüüpäivtsidõ. Pää­ nu’ ilostamma kodosit, tarbõ­ mus, midä hindaja’ hindasõ’, le tuu om hüä võimalus töid tekstiile ja pidokleite. pias olõma illos ja seto tradit­ kaia’ ka’ juripääväl ja immi­ 5.–29. mail om 27. seto pit­ siooni perrä. Mi looda ja ooda pääväl. Näütüs jääs üles 28. si päävä’ pitsipäivi sünnükotu­ hulga töid nätä’ ja kaia’. Kon­ maini’. Konkursil selgitedäs ka’ sõh Verska kultuurikeskusõh. kursi teema om „Seto pits lat­ kaejidõ lemmik. Tulõ’ ja anna’ 27 aastaga iist Verska kultuu­ silõ ja noorilõ“. uma toetus meelelitsõlõ tüüle! rimaja kunstilidsõ juhi Kuns­ nü’ Seto Käsitüü Kogo. Mi ooda Konkursi tüü’, minkõ man Kõgõ pareba’ pitsiheegeldä­ ti Tiiu iistvõttõl pääle naanu’ konkursilõ kõiki innidsit pitsi­ om päälkiri ja tegijä nimi, tulõ jä’ kuulutõdas vällä 29. mail konkurss om aastakki olnu’ meistrit, a ka’ vahtsit tegijit anda’ Verskah Seto Käsitüü kell 15. Talomuusiumih, a viimädse’ Setomaalt ja välästpuult. Kõgõ Kogo kontorihe 4. mai hum­ KALA INGRIT säidse aastakka om śood vidä­ parebilõ omma’ avvuhinnas mogus kellä 9. Kujondaja Hur­ Seto Käsitüü Kogo vedosnik

Tulõ’ ja naka’ opma avvulisi ülikoolih!

Jo kümne aastaga iist ­naksi’ Kurõssaarõh, Türil, Viimsih, Setomaal elävit inõmisi. maa rühm) vai hoops näütüses Tarto ülikooli iistvidämi­ Valgah, Elvah ja Põlvah. Võisi’ Inne suurt suvvõ (15. mai) Setomaa Akadeemia vai viil sõl mitmõh kotusõh Eesti­ ka’ Setomaal olla’ uma opmisõ pias ütehkuuh: kuvvagimuudu tõisildõ. AKSEL HAAVIK maal tiidmishimolisõ’ ja tragi’ sagarik ja nakami sügüse (sep­ 1. Otsustamma, kas saia’ Oppõaasta lõpupäiv olõs 16. mai 1944 – 19. veebruar 2020 vanõba’ inõmisõ’ (50+) kokko tembrist) hinnäst tävvendäm­ kokko kõrra (vai kats) kuuh, maih. Kõigilõ, kiä’ omma’ säädmä opmisõ sagarikkõ, õt mä, nakami opma. Tulõmi koh võisi’ olla’ üritüse’, ka oppõaastaga joosul osa võt­ ütehkuuh loengil ja seminarõl­ kokko kõik, kinkõl huvi uuri’ transporditeema. nu’ kolmveerändist loengist Kündlekuu viimätsel pääväl saadi’ umatsõ’, sõbra’ ja tutva’ (ka’ tõistsagamatsil kokko­ ja saia’ tiidä’, midä ümbre­ 2. Kõnõlda’ läbi ja panda’ (vähäbält 6), and Tarto ülikuul Obinitsa kerigust ar’ Härmä külä mehe Haaviku Aksli. Timä saamisil) uurma arõndavvi ja tsõõri tetäs, kiä’ tahtva’ vaht­ kirja teema’, midä mi taha inä­ kursusõ läbimisõ kottalõ väl­ kääbäs om no’ Sakalova palo pedäjidõ all. aktuaalsit teemasit, olla’ kuuh sit tiidmisi ja minnä’ süvebält bä tiidä’ saia’ ja midä kullõlda’. lä vastava paprõ. Tävvendävät Olõ-i inäp pall´o säändsit miihi, kinka elo olõsi’ nii kim­ ja tegeldä’ hindä jaost huvta­ tiidüse, tervüshoiu, majandu­ 3. Mõtõlda’, kedä mi taha infot: Setomaa Rahvahariduse mähe köüdetü kokko kodo ja sünnükotusõga. Aksel oll´ vidõ teemadõ kullõmisõ ja aro­ sõ, ütiskunna ja perre, innid­ nätä’, kullõlda’. Selts, vanõbaiälisi organisat­ Härmäl peremiis viiendät põlvõ. Koolitii nakaś pääle Navi­ tamisõga’. Parhilla’ om säntsit se ao ja tulõvigu teemadõl, ka’ 4. Otsustamma, kuvvamuu­ sioonõ iistvidäjä’ ja Setomaa gõ nelä- ja Obinitsa säitsmeklassilitsõh koolih ni läts ede­ avvulisi ülikuulõ opmisõ saga­ tõisil eloaladõl. Kõik, kiä’ taht­ du mi naka umma opmisõ valla raamadukogo’, tel 5845 si Helme ammõdikoolih – säält tulli’ traktoristi paprõ’. rikkõ Tartoh, Pärnuh, Tali­ va’ kuuh oppi’ ja ütitsit huv­ sagarikku nimetämmä – om 3821, [email protected]. Edesi tüüt´ Obinitsa kuivusõh, sis sovhoosi töökua juhata­ nah, Viländih, Narvah, Keilah, võ arõndõh köütä’ meid kõiki tä Väärikate Ülikool (Seto­ JÜRIÖÖ VELLO ja ammõtih ja sovhoosi mõtsah. Majandi nõvvu perrä läts Aksel Luua mõtsakuuli ja oll´ päält tuud mitmit aastakkõ Vahtsõliina mõtskunna Korsapalu mõtsavaht. Eläminõ oll´ õks kodotaloh, 1973. aastagast pääle üteh naase Elmega. SÜNNÜPÄÄVÄ’ APRILLIH Aksel oll´ hingelt põllumiis, timä elo oll´ köüdetü talo ja maaga ni mõtsaga. Täl oll´ ka uhkõ hopõn. Mis sis, õt aig ja ilmaelo olõ-s inäp nii ku vanast –Aksel Veirami Valentina – 95 Djomina Annika – 50 Kahuski Maali – 35 Voldemar Kruusamäe 90 hoitsõ ja kandsõ õks vana ilma aost peri tiidmisi, hoitsõ 22. märts 12. aprill 20. aprill Maria Kõllamägi 89 vana hindä seeh alal, köüt´ hindä olõmisõga kokko muis­ innine Sõsarõ laulja Mokornulga koori Väike-Hellero leelotaja Liidia Tammela 88 tist ja śood aigu. Tä tiidse kõnõlda’ Härmä kalmõst, Kalmõ­ leelonaane Alla Lemmik 86 tõpedäjäst ja Tuuma tsässona kotusõ pääle kasunu Tuuma Sommeri Lauri – 47 Hoidmetsa Ilme – 58 Nikolai Mehilane 84 kadajast, minka ala vana’ mehe’ talvitsõ tuumapäävä üüse 2. aprill Kuusingu Mati – 45 23. aprill Tamara Lumpre 82 kokko käve’. Kõnõli tuust, õt Tuuma tsässona palot´ Taeluva Liinatśura’ laulumiis, 14. aprill Verska Gümnaasiumi oppaja Maria Vassiljeva 81 papp ar’ tuul aol, ku rahvast Taeluva kerigu ala aeti – selle kiränik kunstnik Aino Hallop 80 õt rahvas õs taha’ minnä’ kerigohe, a pidi kodokülä tsässo­ Kolgi Kaspar – 49 Vladimir Anufrienko 80 nat tähtsämbäst. Ja ka tuust, õt vanno jutusidõ perrä läts Zaitsevi Rein – 51 Salmari Margit – 55 24. aprill Silvi Valle 80 tuu papp, kiä tsässona palama pand´, mädänemä. 3. aprill 15. aprill Liinatśura’ laulumiis Jaan Jaagu 79 Haaviku Aksel oll´ tark miis, kiä tundsõ ilmaello ni loodu­ spordimiis Sõsarõ leelonaane Veera Puusaar 78 sõ säädüsi ja säädmisi. Elo oppas, kuismuudu tulõ läbi saia’ Kalla Urmas – 50 Viive Tirp 78 hainaalodsõga, kuismuudu puie maailmah käü sõdiminõ Prozese Jaak – 55 Saare Vello – 62 25. aprill Ants Tagarand 78 elo ja surma pääle. Ka tuud, õt om olõmah säändsit asju, 4. aprill 16. aprill Liinatśura’ laulumiis Tiiu Raudsepp 78 midä inemisõ mõistus õi võta’, a midä tulõ silmäh pitä’ ja hõimutegeläne Seto Kongressi Linda Järvemägi 78 minka man piät väega hoitma, õt midägi võlssi teesi-i. Vanõmbidõ Kogo liigõh, Takeli Rines – 54 Viiu Pinnär 78 Haaviku Aksel oll´ avvustõt miis, kinka sõna masś – ka Laane Anna – 75 Verska Sanatooriumi 26. aprill Urmas Meitus 78 Härmä vahtsõ tsässona ehitämisõl ja tsässonalõ nime 4. aprill juhataja leelonaane Maigi Allik 78 panõkil. Tä tiidse, õt tah piiri veereh om aost aigu elänü Ilolanga leelonaane Silvi Karro 77 vaba rahvas, a mitte oŕa’. Täütmäldä jäi’ kats elo suurt taht­ Järvelilli Rein – 54 Mälbergi Meelis – 50 Viktor Timofeev 77 mist – osta’ maja Setomaa pääliina Petserihe ja tuvva’ Vin­ Verevmäe Aleksander – 61 16. aprill 26. aprill Malle Männik 77 nemaalt ar’ vanaesä Georgi rist. Vanaesä sai risti kangusõ 5. aprill ülembsootska, Setomaa poliitigamiis Jüri Arumets 76 iist Edimätseh ilmasõah, a rist jäi segätsidõ aigu tulõkil väl­ Siidisõsarõ vallavolikogo esimiis, Seto Leili Koger 75 lä võtmalda. pillimiis Kongressi Vanõmbidõ Kogo Vaarigu Veera – 79 Helju Lumi 75 Aig sai täüs. Aksel läts śoost ilmast ar’ – oll´ üts ausa, liigõh, Seto Miihi Summa 27. aprill Ene Mõttus 74 uhkõ ja vaba miis. Visseli Triin – 42 laulumiis; Uusvada Blues innine Sõsarõ laulja Eevi Turvas 74 Hüvvä perälejoudmist! 7. aprill Allstarsi, Pääväpüürdjä ja Leo Urbanik 74 TIMMO MARGUS ja VALGU HEIKI söögimeistre Tuhkwizza bändi trummimiis Kalkuni Andreas – 43 Silvia Ainik 73 28. aprill Eevi Jüriöö 72 Küti Martin – 29 Dubrovskaja Natalja – 51 Liinatśura’ laulumiis, folklorist Asta Kuldveer 72 8. aprill 17. aprill Jaan Jõgi 72 Zetodõ Irboska muusiumi direktor Haavalo Ilme – 65 Laine Pilve 71 Koŕatas tiidmist trummõmiis 30. aprill Niina Poolak 71 Vabarna Jalmar – 33 Siidisõsarõ iistvidäjä Antonina Burlakova 71 Setomaa lättist Piho Mare – 76 17. aprill Aini Kilusk 71 9. aprill muusigamiis, Zetodõ Johannes Raidla 71 Setomaal om mitmit Silmä­ määnegi külä ni talo om vett etnoloog ja Trad.Attack!i iistvidäjä Setomaa Vallavalitsus Silvia Valge 70 lättit, om tõisi pühäsit lättit, toonu. Meid huvitas tiidmine suuv õnnõ: Volli Mikitalo 70 näütest Müräläte, pall´odõ külli terve Setomaa kottalõ – ka tuu Visseli Kadri – 35 Kliimanni Maria – 90 Volli Ladvik 70 man om suurõ’ lätte’, kost om mis jääs parhilla’ kontrolljoo­ 10. aprill 19. aprill Valentina Randala 91 Õie Rammulüüs 70 tuud külä ni ka talodõ joogive­ nõ taadõ. käsitüümeistre innine Sõsarõ laulja Nikolai Liinamäe 91 Ilmar Juus 70 si. Ku parhilla’ ringi kaia’, sõs Plaan om suvõl ka mõni om vannost lättist mitmõ’ ar läteh üteh Tarto Ülikuuli tiid­ kuionu’, kaosõ’ kotusõ’, vana’ läisiga läbi uuri’, ar puhasta’ jutu’ unõhtadas. Seto Insti­ ja kaia’, õt vaest saami mõnõ Õnnitlõmi tillokõisi Leinämi tuut ommõgi nakanu kokko näist ka viil ello herätä’. 14.–16. juuni 2020 ´ korjama tiidmisi Setomaa lät­ Pallõ väiga kõiki, kiä näist vallakodanikkõ! tidõ kottalõ, õt koh näid om, midägi tiid, kirota’ info@seto­ II SETO NÄPOTÜÜLAAGRI ✝ Viktor Vainlo NIKITA SERGEJEV ✝ Aksel Haavik määnt­sit om pühäst peet ni instituut.ee vai raudahto@ Kriisa taloh Litvina küläh JETE MIDRO mis sääl om tett. gmail.com, a võit ka kõlista’ SALME VAIDLA ✝ Aino Hainsoo Sammamuudu korja kok­ 5182411, Ahto Raudoja. Kõrraldaja Verska Käsitüüselts Kirävüü, tel 5120659. ✝ Endel Sulbi ko tiidmisi, määntsist lättist Seto Instituut