Lillmaa Terje: Vokksepä Virve: Järvelaiu Piitre: „Heino saat´ kostis tuud „Ma olli 11-aastaganõ, „„Sa piat austamma umma pepsikoola ja kompveki’ ku mi pereh immä ja essä, /.../ õt su tagasi ni kitse, õt meil Siberähe kiudtõdi. päivi pikendädäsi’ om piisavalt puhast Tuu oll 27. mail 1950.“ ja õt su käsi höste lättevett ja mõtsamarju.“ k´ausi’...“ (5Ms 5:16) “ lk 3 lk 9 lk 11

Hind 1 euro Veebruar 2020, nr 2 (363) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht küläplats ku küläpäivi süä

Ku kavvõlidsõmb võõras takast juunikuu tõõsõl puul- Miktämäe puult Verskahe pühäl kimmäs suvinõ kokko­ tulõ, sõs kimmähe sõit tulõk. Joba 1998. aastagal pee- tä Lobotka bussipiätüsest ti kõkõ edimäst küläpäivä. Õga kõrd, ku kokkotulnu rah- müüdä ja küläst läbi. vas saa väliekraanilt varramba Eiski ku küllä sisse õi videohe võetu’ küläpäivi kaia’, käänä’, paistus peris tulõva’ umaaigsõ’ ­küläpäivi edimädsel kaemisõl, tegemisõ’ jälki miilde. Õga õt Lobotka om talo rahvas kõnõlõs küläpää- elojovvulinõ külä. väl kipõn hindäst, tetäs ­ütine pidolaud, omma’ mängo’ ja õdagunõ tandsupido. A pää- REIMANNI NELE tähtsä om umavaihõl kokko saia’ ja pikembäs jutuajamisõs aigu võtta’. Taa edimäne kaeminõ kaejat õi Küläpäivist osavõtjit om petä’ – küllä sisse sõitõh pais- olnu nii ala ku päält 100 ine- tus viil hulga ilosit ja kõrda tet- misõ ja viimäne kõrd oll´ tulõjit tü elämisi pedäjämõtsa rüpüh vaest 60–70. Umalaol alostõdi vai peris Verska lahe kaldõ ütitsit tegemisi uma külä­kivi veereh. Seltsielo om aastit pandmisõga ja „ar’ kulunu“ om käünü küläplatsi pääl, kohe joba kats küläkiiku. Tetä’ tull´ tulõva’ kokko nii vana’ ku vahtsõnõ, joba kolmas. noorõ’. Küläkiigu man om latsi ja nuuri suvinõ ­kokkosaamisõ Lobotka külä kotus ja küläplatsi pääl om täämbäne ja eeläne elo kõgõ pääle mõtõld: om peris suur lauduga vaŕoalonõ istmi- Kohaligu küläelo ­iistvõtja sõs ja pita pidämisõs, Lobotka Kotovi Helduri jutu perrä olõ-i sildiga ja vahtsõst värmit kõla- külä ummi ­põhielänikkõ vaih- koda ku esinemiskotus, lõkkõ­ tanu, kukki vahtsõnõ­ põlv plats ni tii veereh suur külä om aoga pääle kasunu. Vana’ kaart. talo’ omma’ õks uma ­perre Toetust ummi tegemisi jaost vai suguvõsa käeh. Timä tütär om küsüt PRIA-st, kohaligu­ Triinu nimmas kõrvalt, õt ku umaalgatusõ programmist mõnõl puul eletäs ­pääaśaligult ni muialt. A ütsindä säändsit suvõaol, sis külärahvaga­ ettevõtmisi jovva-i vitä’, ku käüdäs õks hüämeelega läbi kohalikõ inemisi toetust mano ja liinalatsil om edimädses õi tulõ’. Õnnõs om tuud toe- mõttõs uma’ mängusõbra’ jäl- tust õks tunda’ ja nätä’: ütid- ki üles otsi’. Lobotka kaardi selt saie küläkualõ värskimb päält saa õgaüts kaia’, õt pää- Küläkiigu ehitäminõ Lobotkah. Eräkogo pilt nägo luudu ja vahtsit pinke liina Talinahe om küläst 275 tettü ni viimädse ao kõkõ suu- kilomeetrit. Verska küle ala tekkünü vaht- võtmisõ keerolidsõmbas tetä’ meelega küläelo tegemisist Triinu latsõpõlvõaol om nii rõmb tüü oll´ kolmanda ­kiigu Küläplatsi lähkohe jääs uma sõnõ külä – küläl om sälätakah – näütüses õi mahu’ Lobotka ja küläpäivi kõrraldamisõst. küläkiik ku palliplats olnu’ tä ehitüs. Iistvõtjil om hoobis väikene satam ku paatõ sisse­ pikk ja avvulinõ aolugu. Edi- külä hajaasostusõ programmi Avvu seeh peetäs nii vanno ku hindä jaost tähtsä’ kotusõ’ ja kimmämb tunnõh vahtsit ette­ laskmisõ ja kalamiihi püügi­ mäst kõrda om Lobotkat vanno nõudmisi ala. vahtsit kombit. Nii om liha- tä suuv om, õt timä latsõl jää- võtmisi pääle alosta’, ku nä kotus. Suvõl om vaihõpääl kirju perrä nimmat joba 1652. võõtõ aigu munnõ veerütet, si’ kodopaigast nisama ilosa’ ja võiva’ umast kandist ja perrest siiäkanti joudnu võõrit ATV- aastagal (edimält: Sloboda). Vana’ ja noorõ’ mõistva’ olnu kõkõ ilosambahe kau- põnõva’ mälehtüse’. Nii kõnõl´ abilisi pääle luuta’. Kotovi Trii- de, kaatri- ja skuutrimiihi vai 1872.–1922. aastakil om Lobot- üttemuudu mõtõlda’ nistõt muna võistlus ja mõni Triinu näütüses, kuvvamuu- nu tahasi’, õt timäst noorõmb- eiski Narvast purjekaga sõit- kah olnu eiski vallakeskus ja avvuhinnasaaja om eiski elävä du sai umalaol suvõl võrk- ki pääle kasunu nuuri põlv- jit. Mõnõ’ mõistva’ hinnäst edimäne 4-klassilinõ kuul, Küläplatsi pääl ajami kanaga kodo lännü. palliplatsi pääl höste viipom- kund harinõsi’ ütehkuuh kok- mõistligult üleväl pitä’, a om koh opminõ käve vinne kee- pikembält juttu esä ja ­tütre, Vahtsist kombist om umast mi-palli võistlust pitä’ – nalja ko käümä, ja nii om täl suvõl ka säändsit külälisi, kiä’ tege- leh, tetti küllä 1894. aastagal. Kotovi Helduri ja Triinuga. võetu muinastulõdõ üü tähis- sai kõvastõ. plaanih latsilõ ja noorilõ uma vä’, mis päähä tulõ. Ku kiild- Aost aigu, mitusada aastakka, Kotovi Heldur om siih elänü täminõ – kaldõ pääl lõkkõtuli A kiä taht perrä tetä’, piät küläpäiv tetä’. mä läät, sis ütlesegi, õt omma’ om õgapäävädse elokõrraldu- päält 30 aastaga ja kukki elo- ja tõrvigu’ ni tulõ’ vii pääl. Triinu käest täpsembält per- Ku Kotovi Helduri käest üts- Talinast ja võiva’ tetä’, mis sõ mano käünü kallo püüdmi- tii veie tedä umal aol mere- Ku hulga aigu küläelo ette- rä küsümä, kuis sääne võistlus kõrd kotusõpäälse kinnisvara eis’ tahtva’ – külh peräh saa nõ ja siini-marju korjaminõ ni mehenä eiski Atlandi ja India võtmisi vidäminõ tegeligult käü. Kotovi Triinu om pääle hindä küsüti, sis tä oll´ ütelnü kõik kinni massõt. A õgapää- köögivilä kasvataminõ. ookeaani pääle, om timä ja tä nõud, tiid periselt tütär Trii- kooli lõpõtamist jäänü kodo- vasta, õt ala poolõtõõsõ miljo- vädselt käü elo õks rahuli- Inne viimäst sõta elli küläh perre jaost „kodosadamas“ ni nu, kiä om naidõ tegemisiga kanti ja opnu Talina peda- ni olõ-i juttugi. gult: kogokunna silmä’ näge- 46 pereht ja 2001. aastaga and- kõkõ armsambas kodopaigas ütehkuuh üles kasunu ja aoga googikaülikooli kaugoppõh Umalaol oll´ tuu täl nii nal´a vä’ ja kõrva’ kuuldva’ kõrraga midõ perrä oll´ Lobotkah 32 õks Lobotka külä. Tä om väe- hindäle õks kõrd-kõrralt roh- edesi nuursuutüüd ni olõ-i peräst üteld. A õigõ om, õt ar’, ku midägi sünnüs. Lobotka pereht. Setomaa valla kodo- ga pikkä aigu olnu siih küläelo kõmb ülesandit mano saanu. ummi elovalikit külh sukugi midä aig edesi, tuuvõrra roh- külä küünüs ka tõõsõlõ poolõ lehe päält saa kaia’, õt parhil- iistvõtja ja küläpäivi kõrralda- „Esä elotüüd olõsi’ kah´o poo- kahitsõnu. kõmb lätt hinda sääne illos tiid: sinnäpoolõ jääse’ ilosa’ la’ eläs ammõtligult küläh 75 ja, külävanõmbas valiti 1999. lõlõ jättä’, nimmas tä eis’ ja ja rahulik elokeskkund, mis maŕa- ja seenemõtsa’, omma’ elänikku. aastagal ja pidi tuud ammõ- tulõtas miilde ka tõisi külä- Uma küläplats aost aigu om Lobotka külä- RMK puhkõkotusõ’ ja kodo- Ütest külest om hüä, õt tit kavva. Om olnu seltsingu liikumisõ tegijit-avitajit: edi- ku Lobotka külä süä le uma näo andnu. Tuud saa-i majutus Koidu Kodu ni mõnõ’ Verska küle all omma’ poodi’ Lobotka Küläkeskus ja Sadam mäst külävanõmbat Palumaa kukkimuudu rahaga mõõta’ ja tüüstüsettevõttõ’. ja asotusõ’ lähkoh, a tõõsõst asutajas ja MTÜ Lobotka Külä Pauli, Alamäe Väinot, Pedjaku Lobotka küläpäivist om aoga säändsil kotussil om hinda- A õga Lobotka olõ-i määnegi külest või tuu ka mõnõ ette- Selts iistvõtjas. Kõnõlõs hüä- Valterit, Vagase Aivot ni tõisi. saanu õga kolmõ aastaga malda väärtüs. 2 Veebruar 2020 Nr 2 (363)

28. jaanuari õdagu korjusi’ Talina Seto Latsi Kooli kokkohõikamisõ pääle kokko Talinah elävä’ seto’, õt ütitsõlt vana- vahtsõaastaga pito pitä’.

LAANEOTSA ANNELA

Nii pall´o rahvast olõ-i vara- hampa taah pidoh olnuki, oll´ suur ja illos üteholõminõ. Kohal oll´ Setomaa ülemb- sootska Järvelilli Rein, kul- tuurivedosnik ja sootska Hõr- na Aare, metropoliidi esindä- jä Tölpti Tauri, esindäjä’ õgast Talina seto leelopargist ja par- kõ vedosniku’ Nassari Elvi, Haavalo Ilme, Karbi Valli, Tor- mi Piret ja pall´o seto rahvast üle Talina liina. Ülembsootska kitse Talina Seto Latsi Kuuli ja tekk´ ettepa- nõki, õt säändse’ kooli’ võisi’ olla’ ka muial, koh seto rahvas eläs – Tartoh, Põlvah ja muial. Ka andsõ ülembsootska Seto Latsi Kooli oppajalõ Metsa Helvele üle karmanitävve seto raamatit. Hõrna Aare andsõ ülevaa- tõ, mia Setomaal toimus. Õt śoo aastak om Seto Kongressi aastak, kohe ka Talina nulgah elävä’ seto’ võisi’ uma esindäjä saata’. Tä kõnõl´ ka rahvaloen- Talina setodõ vana-vahtsõaasta pidolisõ’. Sundelli Harri pilt dusõ ettevalmstamisõst – par- hilla’ om kokko lepitü, õt saa jälki kirja panda’ uma setost olõmisõ uma keeleoskusõ küsümisõ kaudu ja Hõrna Aare julgust´ kõiki, kiä’ ommava’ Talina setodõ vana-vahtsõ- seto’ ja kinkõ latsõ’ ja latsõlat- sõ’ ommava’ ka tuuläbi seto’, hinnäst sinnä’ ar’ märkmä, sel- le õt śoo om ainumas võima- lus jälki üle lukõ’, pall´o sis seto aastaga pido oll võimas rahvast om. Ka kinnit´ sootska ´ Hõrna Aare, õt Radaja perride kokkotulõk tulõ, õt kuningriik vedosnikuga kokko. Sootska Tormi Piret kutsõ tulla’. ja Leima Evelin. Noid nuuri tü jo mitu aastakka ja śoo pido ja Seto Folk ja seto tandsopi- Metropoliidi esindäjä kõnõl´, kõiki seto tandsopidolõ hin- Väiga ilosast tekk´ vana-vaht- kaiõh oll´ kuulda’, kuis vaht- andsõ ullipall´o mano tahtmist do uutva’ Talina nulga setosit. õt metropoliit väiga hindas, näst kirja pandma. sõaastaga praasnigu nuuri kar- sõnõ põlvkund seto nuuri tulõ śood praasnikku ka vahtsõl Hõrna Aare andsõ ka tiidä’, õt õt seto’ ommava’ metropoliidi Seto Latsi Kooli oppaja Met- moškamäng, ütitsõlt mängse’ pääle nii kuis mühises. aastagal iist vitä’. Verskah tetäs vabadussammas. residentsi nii höste üles löüd- sa Helve tennäś kõiki setosit, kullõmisõst ja tandsost Liivi Oll´ tandso, oll´ leelot, oll´ Tennämi kogo Seto Latsi Śood ülevaadõht oll´ huvtav nü’, õt Seto Latsi Kuul käu tah kiä’ sai’ kohalõ tulla’. Seto Lat- Emma Talina Seto Latsi Koo- süvvä’, oll´ jututamisi. Rahvast Kooli puult õkaütte, kiä koha- kullõlda’, selle õt õgapäävät- kuuh. Metropoliidil oll´ kõigi- si Kooli ussõ’ ommava’ kõik aig list, Tormi Ando Temmo kul- oll´ inämbä, ku om olnu. Seto lõ tull´. Ja oodami õks seto lat- selt trehvä-i Talina nulga seto’ lõ latsilõ ka kingtüse’ valmis vallalõ, uutõh vahtsit seto lat- tuuriklubist Setoluu’, innitse’ Latsi Kooli iistvidämisõl om si Talina nulgast Seto Latsi ülembsootska ni kultuuri­ pantu’. si, kiä’ tahtva’ Seto Latsi Kuuli nuursootska’ Grünbergi Maria vana-vahtsõaastaga pito pee- Kuuli.

Seto kultuuri päiv Eestläisi rahvastigupoliidiga alosõst Podleśa koolih kõlbas höste setokõisi elokõrraldus

GRÜNBERGI MARIA hümn, seto laulu’ ni ka vinne Kośtmah oll´ rahvastigu- laulu’ ja üts näüdend. Peräh- ministre Solmani Riina Midä inemisõ’ poolõ kutsti kõik lavva taadõ, 14. veebruar oll´ üle pikä ao koh Helju paksõ ullidu hüv- TORMI PIRET küüsse’? jal üts sääne, ku päiv paistu ja vä piirakut ja sai ütehkuuh ar’ kultuuriklubi Setoluu’ vedosnik ■ Minkperäst nuu’ värmilidsõ’ samah oll´ viil sõbrapäiv. kõnõldus kõik jutu’ alatõh seto inemisõ’, kiä’ Eestihe tulõva’, Säändsel tähtsäl ni ilosal keele kõnõlõmisõst Petsere- vinnestüse’, a eestistü-i? pääväl oll´ tsill´okõsõh Pod- maal ja lõpõtõh näläste tiid´o- Kultuuriklubi Setoluu’ jaanu­ ■ Rahvas-põlisrahvas-murrõ- leśa koolih Tsopatalo Hel- kõisiga. Märgotadi viil ka Pod- arikuu­ trehvämisõdagulõ oll´ murrak, kost tuu piir lätt? ju iistvidämisõl seto kultuuri leśa kooli tulõvigu üle. kośtma pallõld rahvastigu­ ■ Kuvvamuudu paistusõ’ päiv. Pääväst võtsõ’ osa Pod- Väega looda, õt śoo koo- ministre Solmani Riina. Edi- Eesti väikorahva’ leśa koolilatsõ’, Podleśa nuuri likõnõ eläs viil edesi ja sääl mäst vuuri olõ-s kośtma kutsut rahvastiguministre tüüh? leelopark Maŕakõsõ’, Kosśol- tetäs tulõvikuhki seto kul- seto ineminõ ja edimäst vuu- ■ Kuvvamuudu putus ka koori perämädse’ leelotaja’ tuuri päivi. Ilmadu suur teno ri olõ-s kutsjast kultuuriklubi rahvastiguministre kokko rahvastiguregistrega? ni setokõsõ’ siist- ja säältpuult Tsopatalo Heljulõ ni Podleśa Setoluu’ vedosnik Tormi Piret. ■ Minkperäst võlgnigu’ traataida. Kavah olli’ Seto koolinoorilõ! „Kuvvamuudu ja minkpe- Solmani Riina Tormi Pireti salongih. Talvari Piitre pilt registriirvä’ hinnäst räst ma siiä’ saie?“ küüsse Petseremaalõ? kośtja eishindält. Ja and´ eis’ mist pite. Taah jutuh oll´ seeh inäbä hindätiidmist? Solma- ka vastusõ: „Seto’ käve’ aasta- kogo elo mutel, kuvvamuudu ni Riina kõnõli, ku pall´o om ga lõpuh ministridõ man Seto- tsill´okõsõl rahval om võimalik timäh esä juuri ja ku pall´o imä digast, setodõst, eestläisist ja maalt tervüisi toomah. Śoo oll´ ello jäiä’ ja saandidõst õnnõli- ummi ja midä tuu timä jaost vindläisist. „Śoo om torõ, õt väega hinge ja süäme perrä guna kestä’.“ tähendäs. ti umma perimüst hoiadõ ja trehväminõ ja ma olli hüä rõõ- Solmani Riina kutsja Hõrna­ Eesti rahva püüsümisõ alo- olõdõ lõõhkõ’ ütstõõsõ vasta. molinõ tükü aigu. Õkva päävä Aare soov oll´, õt kats naist – sõst pidi Solmani Riina pereht Tuud tulõsi’ tõisil õnnõ perrä nagõl mu jaost. Ma eis’ kõnõ- Solmani Riina ja Tormi Piret ja suhtit lähedäisiga. A parhil- tetä’,“ võtt´ Solmani Riina treh- li näile Tormi Pireti ­essipäävä kõnõlõsi’ ja arotasi’ elost ja lanõ aig olla’ tśuut tõistsaga- vämisõdagu kokko. konverendsi kõnnõst, midä rahvist. Ministrerovva kõnõli­ manõ – õgaüts sääd edimädse Inne lakjaminekit ­mänge tahasi’ võtta’ õkva rahvastigu- ummist juurist. Esä perrä eest- kotusõ pääle uma aśa’ ja śood- karmoška ja ministrerovva­ poliidiga alosõst. Kõnõh kiteti läne – mulk, imä perrä ingeri- muudu mi või olla’ ka häömäh tandsõ tõisiga üteh serjooza setokõisi muudu tetä’ hinnäst suumlanõ. Tuu vei jutu hindä- rahvas. tandsu. Arvada’ ­järgmäne suurõst perimüskultuuri hoit- tiidmisõ pääle. Kas om ine- Muidogi kõnõldi Petsere- trehväminõ omgi II Seto Podleśa noorõ’ leelotaja’. Grünbergi Maria pilt misõ ja perridõ tähtsäst pidä- miisil parhilladsõl aol üts vai maast ja Eesti Vabariigi polii- tandsopidol. Veebruar 2020 Nr 2 (363) 3 Jutusõajaja ja käsitüümeistri Lillmaa Terje ilosa’ edimädse’ puul saandit

Obinitsa Vanakülä huulitsah eläs käsitüümeistri ja jutusõajaja Lillmaa Terje, kelle tii vii mu maja Eloluu nulga mant, Muuseumi uulitsa päält müüdä ni sääl trehvämi ja kõnõlõmi mõnõ uudisõ vai luukõsõ elost kibõnakõisi hindäst. Vaehtõpääl olõmi trehvänü’ ütte näidendihe, ■ 28. veebruaril 1970 sündü käsitüükooltusõl opsõ timä käe all pitsiheegeldämist. Petserih Terje Mäeots. Pereh oll´ viil 3 aastat Ku ilosat linigepitsi vaia vai vanna kummotilinna vanõmb sõsar Aive. ennistä’ – õks vii tii naabrinaase poolõ. Mõtli, õt vahva ■ 1972–1974 tõi esä olnu’ tutvusta’ lehelugõjilõ lähembält mitmõkülgselt iispäivilde IŽ-mootorrattaga särävät ja huvitavat inemist. Terje Obinitsa latsiaida ja vei riide tagasi kodo Petserihe. Terje olõ-s tahtnu’ vinne KAUKSI ÜLLE latsiaida minnä’. ■ 1974–1977 ütsindä kotoh. Sõsar läts kuuli ja 19. veebruaril om illos päiv Terje valmist´ päävä’ läbi väläh, mi olõ nätäl aigu viitnü langapuppõ. aigu Stockholmih käsitüüreisil ■ 1977–1985 Petseri ni teemi Terje käsitüütarõh väi- II Keskkuul. ko tsukõlusõ Terje latsõpõlvõ­ ja ■ 1985–1989 Talina Pedagoogilinõ Kuul. esivanõmbidõ mano. Terjel om ■ 1989–2006 Obinitsa album üteh ja säält valimi ­pildi, Põhikooli algklassõ oppaja mis oll´ latsiaia autahvli pääl. ja huvijuht. Siih on Terjel tutt pääh ja sini- ■ 2006–2008 käsitüüga ne, valgidõ täppega ni pitskrae- leibä tiinmäh. Kuuhtüü ga sammõtkleit säläh. Tuu oll´ Kangro Ulvega. edimäne lemmikkleit, midä kui- ■ 2008–2011 Obinitsa gi õs tahtu’ kellelegi ar anda’. Muuseumitarõ muuseumipedagoog Latsiaid oll´ nädälinõ ja esä tõi ja jutusõajaja. ni vei tütrit nii, õt Terje istõ ben- ■ 2011 alaś käsitüütarõ siinipaagi pääl, ku sõit´ Petserist Terje latsõiäh. Eräkogo pilt pidäminõ Obinitsa Obinitsa. Tuukõrd olõ-s viisat küläkeskusõh. vaia. Latsiaia lemmikkasvataja anda’ nõkla kaŕa mano üteh, oll´ Kanni Liivi. Meeleh omTerjel äkki lehm süü ar’. Võidsõ olla’ Välläandõ’ sinililli mängminõ. jämme plastmassist heegel­ ■ 2000 „Valgõ seto pits“ Terje: „Peräst pito tohtsõ­ nõgõl. Heegeldi sääl kottõ, kuuhtüüh Hõrna Riekaga õgaüts valli’ üte kingtüse. Ma sussõ, kõik aig kõkkõ ja hulga. ■ 2010 „Obinitsa Seto tahtsõ arstikohvrit, tahtsõ ars- Tõõsõ vanaimä All´a puul muuseumitarõ pitsiraamat“ tis saia’, a tuu napsati nõna Rokinah Mäeotsa taloh kävemi ■ 2011 CD „Ütsi, ütsi, õeke“ alt ar’ ja ma sai üleskäänetävä õga puulpühä sannah. Ja vahe- ■ 2011 „Seto aabits“ üts autoritõst plüüsist orava. Ku sõsar kuu- aigõl ka küläkaŕah. ■ 2015 „Seto valgõ“ li läts, sis valisi ütsindä kodo- vanaimält olõ saa- pitsiraamat jäämisõ, nikavva ku vanõmba’ nu söögitegemisõ pisiku. Ku ■ 2018 „Õnnõotsja“ tüül olli’. Tei langast vai rõiva- pereh läts sanna, panti pudõr­ jutusõraamat veerist nuku’ ja naksi noidõ­ ahjo – muna- vai tangu- vai ga mängmä. Eis’ leiuti kõik. kardohkapudõr. Sannast tul- ■ 2008 aokiräh Eesti Naine Ku jo nõgõl kätte anti, tikse ja lõh katõti laud, krõpõ koori- lugu Seto Käsitüü Kogo umbli.“ kuga pudõr võeti ahost vällä, pitsivõistlusõ võitnu Terjega ■ 2019 võtt´ Heiki Leis Terje 35 aastat ildampa võitsõ Ter- juudi ubinatsäid mano. Hum- kogomikku „Eesti meister“ je Seto Käsitüü Kogo kõrraldõt moguti heräsi liha- ja sibu- Setomaa meenekonkursi tikit lapraatmisõ lõhna pääle üles. Tiatri ja muinasjutu’ pupikujolistõ magnetitõga. Rokina vanaimä oll´ meister- Terje: „Esä om peri Mäeotsa saiaküdsäjä, põrknapiirakute- ■ 1977–1985 Petseri koolih luulõtustõ lugõmisõ Eräkogo pilt talost Rokina küläst. Sakslasõ’ gijä, sõirakiitjä. Lillmaa Terje. ja etlemisauhinna’. tei’ sinnä’ baasi. Ellivä’ aidah, Esäesä Mäeotsa Mats, kedä Näüdendih „Kiusuvaba tuul näil oll´ hulga muusigariistu. ma olõ-i nännü, tegel´ hobõs- mä. Leeni ravitś toda paisõ- Mis om tsirgukõisi heegel- Mis viil om süämehe län- tembutab“ pääosa. Olli’ lahkõ’, anni’ latsilõ magu- tõga. Ollõv mustlasõverd olnu lehekompressega. Heino tekk´ däjäl ja inglidõ luujal süäme nü viimädsel aol? ■ Talina Pedagoogilisõh sat. Ütel üül olli’ nä kaonu’. ja olõ-s hobõst, kellega tä kõr- lohutusõs laulukõsõ: pääl? Just lõppõnu käsitüüreisil Koolih esineminõ Salme Kõik kraam oll´ jätet maaha. Nii da õs saa’. Saapa’ ollõv olnu’ Õks kurvastas Obinitsa Stockholmi saimi Eesti Majah kultuurimajah ja säält sai esä Mäeotsa Kolli suu­pilli täl kõik aig läükmä viksit, pee- Lumi, lumi, lumeke, perearsti puuduminõ. Mere- kokko väliseestläisiga käsi- edesi üle-eestilidsõl ja akordeoni. Timä lemmik­ ti tõist uhkõs mehes. Esä jälgi- pakane on väljas, mäel õnnõs om, a bussiga käv- tüüseltsist Triinu. Nä omma’ võistlusõl. ■ 1998 ja 1999 Obinitsa lugu oll´ „Suliko“. Imä Mäeotsa si, õt saapa’ olõs puhta’, ja tuu siis, kui välja läheme, veh haigõlt nelli tunni bussi- võõrsil suutnu’ hoita’ umma Lihavõõtõmaal muinasjuttõ Silvi tüüt´ kokana ja kalapoodih om ka mullõ külge jäänü. kasukad meil seljas. piatusõh olõ-i hüä uuta’. kiilt ja kultuuri ni käsitüüd. näütleminõ. kaupmehenä. Rokina vanaimä jutusit Aga Terje ninaga Obinitsa järv tüküs võs- Näidega aoluu- ja rahvus- ■ 2008–2011 Obinitsa Suvõ’ ja koolivaheao’ olli- suurt õs kõnõlõ’, a pühäse- tegi paha nalja, so kasuma, ümbre järve võisi’ muuseumih kävveh oll´ hüä Muuseumitarõh Kangro mi Setomaal vanaimä Rannula nulga liniket ja imepiinüt pit- mitu päeva pole ta õks jalgrada olla’, õt sääl jalo- nätä’ vannu käsitüüesemit ja Ulve valmistõt puppõga Mahti (näiopõlvõnimega Sõr- si tahtsõ joba latsõna mõista’ saanud toast välja. ta’ saasi’. arvudi­süsteemist sai lugusit ja muinasjututundõ tegeminõ. mus) man. Sõrmustõ perrest perrä tetä’. Mõtsu maahavõtminõ om tehnikit kõrvalõ kaia’. Õs olõ’ ■ 2014–2019 Võro ja seto om peri kuulmeistrit, jutuvest- Sõrmusõ Heino ja Leeni­ man Suguvõsa geenidõst kõnõl- tennü Obinitsa nii tuulitsõs sääl euroremondiga kõrvalõ latsiaidu keelepesädeh jutusidõ kõnõlõminõ. jit, leelotajit. Mahti oll´ väega Vanakülä koolimajah käve dõh tulõ miilde vanauno Rek- ja marju-siini poolõst vaesõs. hiidet ehedüst, tuu oll´ nätä’ ja ■ Marimaal muinasjutu ilolinõ, hüätahtlik ja tüükas. akordeonimängu opmah. Leeni ka Paulo, kiä säitsme taldri- Vii hind kerküsi äkki korgõs, tunda’. esitäminõ staadionil. Usklik oll´ ka, a samah käve kiviktaimlah häitsi’ ­lilli’, Heino kuga Helsinki liinah Bellevuu a viitrassi peräst üles tsungit ■ 2015 Pariisih muinasjutu- mooduga üteh. Õga kevväi võtt´ valgõ Hohneri ja muudku restorani asut´. Täl oll´ imelinõ tiid olõ-i kõrda tett. Prügima- Mis teoksil? õtak kuuh bretooni lask´ Petserih loki’ tetä’, puuti mängse. Nuuti tä õs tunnista’, naane Hulda, kiä uma kodosi- jandusõ kõrraldamisõl tulõ ka Märtsih lää Pärnu muuse­ kolleegi Mariaga. minekis valisimi usinalt vaht- lugusit oll´ lõputult. Elos aos sustusõ, kübäridõ ja pitsikin- viil tüüd tetä’. umi Koidula luulõt võistu lugõ- ■ 2005 roll näüdendih „Taarka“. sõt põllõ ja rätti.“ om miilde jäänü, kuis Heino nastõga om mu maitsõmiilt ma ja aprillih tulõ nõglatsusk- ■ 2007 Riia lustinaase roll Terjel om śoonimaani and saat´ kostis tuud pepsikoola­ ja mõotanu.“ Mis lämmistäs süänd? jidõ näütüs Võroh Kreutzwaldi näüdendih „Ah tsusku külh…“ põlli, rätte ja kõgõ komplekti ­kompveki’ tagasi ni kitse, õt Ka Terje kotoh katõtas õdagu­ Latsiga om kinäste, kõik muuseumi tsäimajah. Pereh koostamisõs. Ku läät timä mano meil om piisavalt puhast lätte- söögilaud pidolikult (laudlina,­ valisi’ süäme perrä eriala’, kumaku vai linigeotsaga ni om vett ja mõtsa­marju. väidse’-kahvli’, serviis, uma’ nisamatõ kandva’ seto kiilt * * * ■ 11. märts 1989 abielluminõ tiidä’ ka muu rõiva värmi’, sis Teimi pall´o­ mõtsajalotus- küpsetisõ’, ubinatsäi omma’ ja miilt edesi. Kodo om illos, Soovimi lehetoimõtusõ ja Lillmaa Üloga. om kimmäs, õt tüü tulõ viimätse käüke ja maŕakorjamisi. Seimi hindästmõistõtava’). katus pääl ja lilliaid om ümb- lugõjidõ puult Lillmaa Terjele ■ 1992 sündü tütär Keidy, kellest om saanu pääl. Ku Obinitsa käsitüükorru- verevit valmit mõtsmaasikit, Terje: „Mi kõik olõ peri lat- re maja. Valmis sai käsitüü- kõvva tervüst ja kimmäst ran- disainer-tehnoloog. sõl presidendipaari rõivit tetti, pia-s kõiki purki ja tsukru sis- sõpõlvõst ja suguvõsast ja mi ja jutusõait. Sääl saa näü- nõt, õt kilomeetridõ kaupa pitsi ■ 1997 sündünü Hella opis oll´ Terje hoolõs kõik piinü’ pit- se pandma. Ku Leeni bussiga elotiid mõotasõ’ inemisõ’, olu- tüisi kõrralda’ ja jutusõtunnõ mano jovvas heegeldä’, ja hüv- Sisekaitsõakadeemiah. si’, paila’ ja kaarusõ’ tetä’. tüült kodo joud´, tetti süvvä’ ja kõrra’, kogõmusõ’.“ tetä’. vi takasttsütsütäjit, kiä’ uusi ■ 2001 sündünü poig Timo Terje: „Mahti man veimi istuti aho paistõl ja kaeti pää- Väläh om pääväpaistõ sis- 101 nõglatsuskjat (nõgla- raamadukõisi iist viäsi’ ja näü- opis Väimelah IT-d. lehmä’ kaŕamaalõ, panni ketti väminekit ni Heino kõnõl´ jut- se sado tulnu. Vaeslatsõpisara’, patja) sai valmis. Minevaas- tes avitasi’ kõrralda’ Terje sõi- ■ Kõik latsõ’ omma’ kasunu’ ja põhilisõlt tull´ lambidõ per- tõ. Pääle anomamõsu tull´ opit ütlemi ütest suust. ta augustih näütüse avamisõl tu mõnõlõ üleilma muinasjutu­ seto keele ja meele seeh, rä kaia’. Õt igäväs õs lännü’, akordeoniluu’ ette mängi’. lauli’ gruusia mehe’ „Sulikod“ festivalilõ. Timä om õgatahes kirotanu’ jutukõisi ja luulõtuisi seto keeleh. oll´ süük ja näpotüü üteh. Kuk- 1978. aasta külmäl talvõl sai * * * – mu esä lemmikluku. Silm seto kultuuri kandja, luuja ni ki mullõ meelüs tikminõ, õs mul mõtsahkäügil nõna kül- läts viile õkva. esitäjänä kõgõ ilma tasõmõl. 4 Veebruar 2020 Nr 2 (363)

nõ hammõkõnõ säläh pidi til- l´ol latsõkõsõl raholigult maa- da’ laskma. Kuis vanal aol Tuu, kiä löüd´ latsõ suust edimätse hamba, pidi andma lastõlõ hambaraha, õt hamba’ tugõva’ olõsi’. Latsõ edimä- ne hammas visati aho pääle. väikolatsi Mälehtä eiski, ku loi: „Virus- kundra, anna’ mullõ ravvanõ hammas, ma anna vasta luidsõ hamba!“ Õks väikolatsil oll´ kõõ hai- ristiti ja arstiti guisi, minkõ vasta otsti api sannast vai sõnnost – iho häit- seminõ (nahahaigus), suutõbi NASSARI ELVI sest võidu. Kaejatsilõ õks külä- avvus ineminõ. Kerkost kodo (soor), kõtuhalu ja muu’. Tetti naase’ veiga rühe’, õt sis tulõ sõidõti ristmispito, ristkedsi, tasomist, latsilõ anti ristivett hindälgi eloh õnnõ ja lambilõ pidämä. Latsõkõnõ viidi tarrõ juvva’, tõõnõkõrd mõni tsilga- Śoo kirätüü jaost om tiid- saa hüvvä tervüst. joudõh ahosuu ette, koh tedä kõnõ viinagi kõtuhädä vasta. mist koŕat arhiivikirotuisist ja kol’ vuuri üles upatõdi, õt vir- Ku muu avida-s ja halu suur kõnõld vanno inemiisiga. Kim- Ristmäldä jätetä-s gast kasusi’. oll´, sis minti paaba (külätarga) mähe om lugõjilgi ummi tiid- last kunagi mano. Loeti halu vasta sõn- misi-mälehtämiisi nuidõ kum- Vadõri’ pidi’ no, lats miildü ar’ ni naka-s bidõ kottalõ, minkõst võisi’ Vanast veiga peläti rõnnalat- mõistma istu’ ni astu’ inämb ikma. Kõigilõ tiidä’ om edespidi aolehte kirota’. sõ elo peräst, selle õt lats oll´ tuu vana ütleminõ „Haragu- Kõivo Anne seletüse per- kaitsmalda, ku olõ-s ar’ ris- Latsõ tulõvikku ennustõdi ka lõ halu, varõsõlõ valu, musta- rä oll´ vanast nii, õt ku latsõ- tit. Ristmisõst pidi latsõkõnõ tuu perrä, kuis vadõri’ ristked- lõ tsirgulõ muu tõbi, mi latsõ- kõnõ sündü, sis pääle mõsk- olõma nädälivanhunõ. Illat- sil hinnäst üleväh peije’. Rist- kõnõ tervest!“. Sis ku väigo- mist köüdeti ümbre käe ver- sõmbal aol ristiti 3–4-nädälit- misõl oll´ vanal aol ollõga täü- kõsõl johtu olõma tihhõ silmi rev villanõ langakõnõ. Tuu sõlt, a kimmähe inne 6 nädälit. det vadõrikann, kohe rikkam- pilk­minõ (kutsti ka hainaalosõ pidi kaitsma, õt vanahalv last Vanal aol panda-s latsõlõ inne ba’ seto’ kogoni ­tsaariraha, tõbi, hainaalonõ = huss), minti puuhalo vasta vaeldasi-i. Joba ristmist hammõkõistki sälgä, kümnerublatsõ kuldraha sis- neläpäävä inne pääväjoosõn- sündümisõl kai paaba – külä- oll´ õnnõ mähi seeh, linakõnõ se panni’. Ku itse’ (ristimä vai gut paaba mano, tuu lugi sõn- naane, kiä sünntämisõl avit´ – vai tekikõnõ vüüga kimmähe -esä) kanni piisokõsõni tühäst no. Palotuistõ arstmisõl olli’ latsõ üle, õt kihäl olõvidõ mär- ümbre köüdet – kinni mähit rüüpä-s, oll´ oht, õt latsõst jal uma’ sõna’, midä loeti pääle ke perrä ennusta’ timä saatust nigu määne pulk. kasus joodk. Tuust olõ-s midä- Obinitsa imä üsälatsõga. Armas Otto Väisaneni pilt ERMi kogost ütesä vuuri. ja tulõvigutiid. Ristiti kerkoh, a ku lats oll´ gi, ku vadõri’ kanni põh´ani juv- Näütüsest, ku latsõl juusk´ haiglanõ, kutsti papp kodo. võh purjo jäie’ ni laulma naksi’, ­keskpaigast katski – sis lat- Veiga peläti üle ola verrev joonõkõnõ, Vadõritõst pallõldi õks läh- sis pidi ka ristilats suurõ ine- sõl pässi’ jala’ nigu „vallalõ“ ja kaehtamist tähend´ tuu, õt poiglatsõst saa komba’ sugulasõ’ – tädi, uno, misõ iäh laululinõ saama. nakaś käümä. sõamiis – püssärihma jälg om lell, nado (mu hindä ristimäst Olõ-s hüä, ku vadõri’ rist- Ku kammidsa ragominõ avi- Üsälatsõkõsõ’ panti puulastõst ola pääl; kinkõl juusk´ soonõ- sai 17-aastanõ täditütär – vil misõ aigu umavaihõl seledi’ – da-s, vei’ imä ja ristimä lat- koet hällükorvi, mia oll´ nõdõr- kõnõ üle nõna, tuust sai tark om eloh, ni ristesäst 19-aas- ristilats võinu’ naada’ sis läbi sõ neläpäävä õdagu peräst mõ (painuv oss) vai vüüga üles ineminõ vai arstja. Latsõst, tanõ uno). Ristivanõmba’ pidi’ unõ kõnõlõmma. Muido õks päävä joosõngut ristteie pää- riputõt. Illatsõmbal aol tulli’ kinkõ käekese’ olli’ kimmähe noorõ’ inemisõ’ olõma, selle õt peeti tuud hüäst, ku vadõ­ri’ le, koh latsõ jalakõsõ’ köüde- jo ka jalashällü’. Õt last kuŕa kulakuh, pidi saama tüülinõ ni ku vanõmbidõga midägi johtu, pääle ristmist umavaihõl jut- ti pajunitsega kinni. Imä jäi silmä iist kaitsa’, visati võõra jovvulinõ ineminõ. oll´ näil kohus ristilats vai -lat- tõli’, sis ristitäväst saavat kah rüükvä latsõga ristteie pääle, tarrõ tullõh latsõlõ hällüle rätt Arvati kogoni, õt mõistus sõ’ üles kasvata’ ni muido kah avval ja kõnõlõja ineminõ. ristimä läts võsso vai rüäpõl- vai määne rõivas pääle. Hällü­ kogonõs päähä latsilõ sis, ku eloh avta’. Tiidä’ om, õt mõnõh paigah du ja hõigaś säält: „Midä sa tah rõivas kaitś ka kärbläisi iist. näid jalost raputa’. Pääle lat- Kerkohe ristmä sõidõti nii pand´ esä vadõritõlõ ristmis- raot?“ Minkõ pääle imä vasta, Umaette lastõhaigusõ’ olli’ sõ ristmist kerkost vällä tul- suvõl ku talvõl, ka halva tiiga. pidolõ sõitõh väiko pudeli vii- õt „kammtsit rao“. Kolmanda nuu’, mia’ arvati tulõvat kuŕast lõh söödeti last sandõlõ jaet Kerkoh oll´ ristmisvii annom, na („sannamehe“) üteh – oll´ kostmisõ aigo ragi tseetskaga silmäst vai ­ar’kaehtamisõst, pühtset leeväst kikukõist mur- kohe latsõkõnõ sisse kastõti. vadõridõ umavaihõlinõ jutt Latsõ mähkminõ. niidse’ katski. Sis kah olõvat nuu’ olli’ vaivaja-hädä’. Ku tõh – sis saa targast. Ku lats jo Kerigu’ tiidäki olli’ külmä’, ris- latus, sis ka ristilatsõst kasus Vasara Juhani joonstus latsõ jalakõsõ’ kõndmisõst val- latsõl oll´ vaivaja, sis aeti lihha tahtma nakaś, anti timä- tivesi kah olõ-s määne lämmi lahkõ ja vallalinõ ineminõ. ERMi kogost lalõ pässünü’. nuur kasuja tamm lahki, läbi le tsianõnna (kärssä) süvvä’, õt vesi, õks näid till´okõisi jäi hai- Arvati, õt kõnõlõmmagi nakas tuu tõmmati latsõkõnõ. Lahi pääkene nakas sis höste võt- gõst kah – kiä süttü ar’, kiä kuu- timä tõisist rutumba. Ku itse- kasusi’ kõva’ hamba’. Lavva Latsi haigustõst vaihõlõ panti latsõsärk vai ma ni kirotaminõgi saa kipõs- li. Ristmisvette panti hõpõra- kese’ ka kol’ vuuri ümbre maja pääle panti õks paremba’ söö- ni arstmisõst -mähi. Ku tuu avida-s, imete- tõ selgest. ha vai hõpõristkõnõ. Papp tekk´ joosi’, pidi ristilats õigõl aol gi’: lihha, sülti, võidu, valgõt di last kotusõh, koh kolmõ talo Pääle sünntüst tulti kae- latsõ peiju ja jalgu ala kiistka- nobõhõhe käümä nakkama. vatska. Vanal aol (tsaariaol) Külätohtri’ arstõ’ haiguisi sõn- piiri’ kokko puttu’. Ka olõvat jatsilõ. Üteh võeti muna- vai kõsõga ristimärgi’, latsõkõnõ oll´ kombõst ka latsõlõ ham- noga, viinaga vai vaotamisõga. avtanu hädä vasta latsõ kõtu- muud putro, küdset trätso- sai kaala väiko ristkõsõ, mia Ristkedse’ baraha korjaminõ – lavva pää- Nuid arstmisõ-sõnno om pall´o kõsõ piksekiviga (välgulöögi nit (kuklikõisi), viidi kukki- oll´ ristikaidana küleh. Kõik, le tuudi putro, kõrval oll´ liud ka üles kirotõt. saanu kivi) tasominõ („vaota- võrd ollõkõist, a vahtsõmbal kiä’ ristmisõ man, saisi’, künd- Ristmispidolõ vai ristkedsile raha jaost. Tinga’ koŕaś paa- Väiko latsõ arstimisõst oll´ minõ“). Ristimärk oll´ tuu, mia aol jo ka viina. Tiidä’ om, õt le’ peoh. Vadõri’ käve kol’ vuuri kutsti lähämb hõimkõnõ, kuts- ba hinele, tuu oll´ sääne kom- mitmit kumbit. Ku rinnalats kaitś. Õga hummogu ja õdagu, mõnõh kolgah viiä-s vanal aol ümbre ristmisanoma, latsõkõ- ti ka sünntüse vastavõtja abi- mõh, „paabapudru müüminõ“. oll´ üüsidõ unõpuudusõh õga söögi iih ja süümisõ perrä kaejatsi­söögist munnõ vai ubi- nõ itse üsäh. linõ – paaba. Nimä’ tõi’ üteh Tõõnõkõrd paaba käve ümbre („üükadõhus-tõbi“) ja lasõ-s leie’ ka latsõ’ risti ette. nit – paisõ’ tulõvat kihäle. Ka Tuu jaost, õt latsõst kasu- söögikraami, mõni kasvai lee- lavva ja koŕaś kulbi sisse rah- imäl maada’ (a vaia oll´ vällä Arvati, õt latsõlõ tuu õnnõ, piirahkit viiä-s, selle õt mui- si’ avvus ineminõ, sulat´ lat- väpätskõsõ. Inämbüiste pee- ha. Latsõ imä jagi kingtüisi puhada’, õt majapidämisõ ja ku pujalõ pandas esä nimi, do lats jääs pääst nõrgakõsõst. sõ imä ristmisvette väiko jup- ti ristkedse’ puulpühä õdago, itsedõlõ, tõisilõ sugulaisilõ ja latsõkaŕa iist huult pitä’), sis a tütrele imä nimi, panda-s Nulganaaselõ (tarõnaaselõ) kõsõ vahha, minkõ itse peräst pühäpäävä õdago minti kodo. paabalõ. panti till´okõsõ latsõ postela- kunagi koolnu nimme. Ku joh- keedeti pehmtüsest viläkohvi. kerkoussõ külge kinni vaot´, Tuu veiga suur pido olõ-s, kotti laudast tsiko alt võet olgi. tu latsõkõnõ ar’ kuulma, pan- Nulganaane pakk´ katsigu- õt risti­latsõst avvus inemi- õnnõ sis ku sündü edimäne Kuis latsõkõnõ Ku tuu avida-s, võtt´ imä latsõ ti kirstu valgõ’ rõiva’ sälgä. Kiä liisilõ süvvä’ ni juvva’, ku oll´ nõ kasusi’. Ku ristmisvesi väl- lats ja tuu oll´ poiskõnõ, peeti käümä avtõdi ja läts tuulõ kanaorrõ ala rin- vil käü-s, tuulõ panda-s midä- noorik (edimätse latsõ sünńtä- lä viidi, pidi tuu korgõhe üles uhkõmbalt. Kerkost ristmäst da andma. gi jalga, suurõmbilõ latsilõ õks nü), and´ tulõjilõ vastakingtü- hiitmä – sis kasus latsõst kodo joudõh and´ latsõ vana­ Ku lats naka-s käümä, pidi A ku lats oll´ haiglanõ vai oll´ valgõ’ sukakõsõ’. imä vai imä vadõritõlõ üle lee- avtamma kammtsidõ läbi­ külm aig, sis viidi latsõ ham- Veiga vanast arvati, õt latsõ- vä lõigat käänägu, kohe pääle ragominõ. Tuu jaost tuu- mõkõnõ orrõ ala, sis sääl lasti kõisi piaki-i kavva takah ikma, puistat veid´o soolakõist. Tuu di küläst salahuisi adra tuul kol’-nelli päivä olla’. Savi- õt kõik oll´ Jumala tahtminõ – Lehte tegevä’: soola-leevä süüminõ itsede ­kammts, köüdeti ümbre lat- paa’ panti pääle, õt rõivas mus- Eesukõnõ and ni Eesukõnõ ar’ puult pidi avtama, õt latsõl sõ jalgu ja raoti lävepaku pääl tast saasi-i. Tuu laudahõngoli- kah võtt. Toimõtaja Kauksi Ülle, tel 5656 9079, e-post: [email protected] Toimõtaja (lisaleht Vahtsõt Vallah) Viljuse Karin, tel 796 4608, e-post: [email protected] Keeletoimõtaja Palmi Silvi Seto keele tõlkja Sarvõ Õiõ Seto tüüvihk nüüd Külesäädmine Lööpri Priit Välläandja: Setomaa Liit ka vinnekeelitsilõ latsilõ Setomaa kolleegium: Külviku Helen, Kauksi Ülle, Laaneotsa Annela, Matvei Arvi, Sarvõ Õiõ, Leima Aarne, Kruusamäe Meelike, Jüriöö Vello, LAANEOTSA ANNELA Vahtsõnõ vinne keele kaudu ti, teno śoolõ sai seto tüüvihk Järvelilli Rein, Leima Evelin, Mustimetsa Indrek. seto keele opmist võimaldav 2019. aastaga keväjä tettü, Trükjä: Printall AS seto tüüvihk om trükitü ja joud Seto Latsi Kooli latsi ja näide Lehe ilmumist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Teno seto aukonsulilõ Dmitry läbi Dmitry Harakka-Zaytsevi vanõmbit tüüvihko tegemi- ja lisalehte Vahtsõt Vallah Setomaa vald. Harakka-Zaytsevilõ om ja Variksoo Elena Petseri seto sõ iist, Urmi Evelini mõlõmba Talina Seto Latsi Kooli lat- latsilõ. tüüvihko kujondamisõ iist ja KAASTÜÜ’ saata’: [email protected] si tettü seto keele tüüvihk Setodõ järgminõ delegat­ Setomaa aukonsulit Dmitry vai Setomaa aoleht, Obinitsa külä, 65301, Võro maakund. nüüd ümbre pantu nii, õt ka sioon Siberihe Siberi seto­ Harakka-Zaytsevit, kinka iist- SETOMAA VALLA UUDISÕ’ saata’: [email protected] vinne imäkeelega seto lat- dõ mano võtt ńoo’ üteh mi seto vidämisõl sai tüüvihk ka vin- Tähtaig õga kuu 12. kuupäiv. sõ’ saava’ śoo perrä seto kiilt latsilõ Siberimaal. ne kiilt kõnõlõvilõ seto latsilõ Lehe telminõ ja reklaam: tel 5627 3889, [email protected] oppi’. Tennämi SANA projek- valmis tettü ja trükitü. Veebruar 2020 Nr 2 (363)

Toetus puuetega inimeste Setomaa vald tunnustab eluaseme füüsiliseks kohandamiseks tublisid kodanikke Riigi Tugiteenuste Keskus hulgas abiruumid, mis on toe- (RTK) kuulutas 20. ­jaanuaril tuse taotleja rahvastikujärg- välja taotlusvooru ­puuetega ne ja tegelik elukoht ning on 21. veebruaril algusega kell 13 ■ Merju Viskar – tänuväärse ja pühendu- inimeste eluaseme füüsili­ seks­ tema enda või tema pereliikme Värska Kultuurimajas toimunud nud töö eest Setomaa Hooldekodu ühen- kohandamiseks. ­Toetuse ees­ (sealhulgas sugulase) oman- Eesti Vabariigi 102. aastapäevale damisel ja eestvedamisel; märk on tagada ­puuetega ini- dis, kaasomandis või kasutu- pühendatud kontsertaktusel anti ■ Minifirma Seto KUKU – Värska Güm- mestele paremad elamis-, ses üürilepingu alusel. üle Setomaa valla tunnustused. naasiumi ja Setomaa valla väga eduka õppimis- ja töötamistingimu­ Setomaa Vallavalitsus võtab esindamise eest erinevatel õpilasfirmade sed. Kohandamise tulemu-­ kirjalikke taotlusi koos lisa- laatadel ja üritustel; ­sena paraneb puuetega ini- dokumentidega vastu perioo- Setomaa Vallavalitsuse 3. veebruari 2020. ■ Värska Spordiklubi MTÜ – harrastus- meste iseseisev toimetulek­ ja dil 10. veebruarist 31.märtsini aasta korraldusega number 59 tunnus- spordi edendamise eest Setomaa vallas; väheneb abistajate hooldus- 2020. tatakse Setomaa valla teenetemedaliga ■ Navikõ küla – Seto Kuningriigi latsipäe- koormus. Täidetud ja allkirjastatud Margus Linnamäed pikaaegse Setomaa va korraldamise eest; Kohanduse toetust on õigus taotlus koos lisadokumenti- kultuuri ja majandusliku arengu toetami- ■ Niina Tsetshladze – pikaaegse ja tänu- taotleda puudega isikul, kelle dega saata e-posti aadressil: se eest ning Setomaa valla aukirjaga Ele- väärse töö eest Lüübnitsa Külakeskuse rahvastikuregistrijärgne elu- [email protected] või pos- nora Aidat Meremäe piirkonna kultuu- majahoidjana; koht on Setomaa vald. Kohan- ti teel Setomaa Vallavalitsuse rielu aktiivse ja eduka eestvedamise eest ■ Olle Ilmar Jaama – väga heade sportlike dust võib puudega isikule taot- aadressil: Pikk 12, Värska ale- ning Kaja Tullust 15 aasta jooksul Seto- saavutuste eest orienteerumises; leda ka puudega isiku lapseva- vik, Setomaa vald, 64001 Võru- maa arengu edendamisel tehtud töö ja ■ Aare Laaneots Laane talu FIE – pika- nem, eestkostja või volitatud maa või tuua paberkandjal tänuväärse panuse eest. aegselt kohaliku põllumajandustoodangu isik. Setomaa Vallavalitsusse, Miki- kasvatamise ja pakkumise eest Setomaa Toetust on võimalik taot- tamäe, Meremäe või Luhamaa Setomaa valla tänukirjad pälvivad: vallas; leda kohanduse saaja eluruu­ teeninduspunkti. ■ Piret Torm-Kriis – Seto pererühma mi (kohanduse saaja rahvas- Täpsem info ja blanketid ■ Aili Kamenskaja – pikaaegse ja tänu- juhendamise, XX tantsupeole pääsemise tikuregistrijärgne ja tegelik­ Setomaa valla kodulehel. väärse töö eest Setomaa Hooldekodus ja seal osalemise eest; elukoht) vajaduspõhiseks Meedet kaasrahastab Euroo- Mikitamäel; Minifirma Seto KUKU saab tänukirja ■ Raivo Kunst – kriisiolukordade lahen- kohandamiseks: pa Liidu Euroopa Regionaal­ ■ Aivo Poolak – tänuväärse panuse eest eduka esinemise eest erinevatel õpilas- damisele kaasaaitamise ja vabatahtliku liikuvusega seotud toimin- arengu Fond. doonorina; firmade laatadel. Foto: Kersti Virro tegevuse eest Setomaa vallas; gute parandamiseks, seal- ■ Odentalia OÜ – hambaravikabineti taas- ■ Rein Järvelill – meestelaulu päevade hulgas eluruumi sissepääsu, ■ Lisainfo: Merike Tein, avamise eest Setomaa vallas; orienteerumises; „Miihi laul“ algatamise ja läbiviimise eest hoone välisukse ja eluruumi sotsiaalosakonna juhataja, ■ Annela Laaneots – Seto Laste Kooli eest- ■ Karoli Arund – aktiivse ja hea koostöö Setomaal; vahelise käigutee, hoone ja tel 513 4809; vedamise ja lasteajakirja Täheke setokeel- eest noorsootöös; ■ Sergei Vertepov – sportlike eluviiside selle territooriumile sissepää- [email protected] se ilmumise algatamise eest; ■ Kersti Leping – julge ja kiire tegutsemi- edendamise eest Setomaa vallas; su või piirde kohandamist; ■ Daisy Kudre – väga heade sportlike saa- se eest kriisiolukorras; ■ Sirje Keldrimägi – pikaaegse ja tänu- hügieenitoimingute paran- vutuste eest orienteerumises; ■ OÜ Kivitee Köök – ettevõtluse elavda- väärse töö eest Setomaa Hooldekodus damiseks; köögitoimingute ■ Elo Toom – Värska Muusikakooli pilli- mise eest Luhamaa piirkonnas; Meremäel; parandamiseks. klubi juhendamise, juubelilaulupeo „Minu ■ Kristel Kõivo – väga heade sportlike saa- ■ Sofija Markova – Eesti karikavõistlus- Kohandada saab Setomaa arm“ raames toimunud rahvamuusika- vutuste eest orienteerumises; tel võistlustantsus saavutatud auhinnali- vallas asuvat aastaringseks peole pääsemise ja seal osalemise eest; ■ Küllätüvä küla – panuse eest XXVI Seto se koha eest; elamiseks sobivat eluruumi ■ Piret Kase FIE – pikaaegselt kohaliku Kuningriigipäeva korraldamisel; ■ Zoja Jerešina – koduloomuuseumi loo- või ruumide kogumit, seal- põllumajandustoodangu kasvatamise ja ■ Mari Linnus – väga heade sportlike saa- mise eest Lüübnitsas; pakkumise eest Setomaa vallas; vutuste eest orienteerumises; ■ Tiina Kadarpik – kollektiivide juhenda- ■ Galina Viskar – karmoškaansambli Kar- ■ Mariete Kena – aktiivse ja hea koostöö mise ja juubelilaulupeole „Minu arm“ vii- mona eestvedamise ja juhendamise eest; eest noorsootöös; mise eest; ■ Jade Lummo – Värska Gümnaasiumi ja ■ Marta Raiv – Eesti koolilaste metsapost- ■ Triin Parts – heade suhete hoidmise ja Setomaa Vallavalitsus kehtestas 19.02.2020 Setomaa valla väga eduka esindamise eest kaardi 2019 konkursil osalemise ja žürii koostöö eest Setomaa valla ja Pihkva toimunud istungil Seto Folgi laada kohatasud erinevatel piirkondlikel ja vabariiklikel poolt esile tõstetud töö „Mets“ eest; oblastiga; ja XX Lüübnitsa sibula- ja kalalaada piletihinnad pärimuskultuurialastel võistlustel; ■ Meeli Härmson – Värska Muusikakooli­­­ ■ Urve Kotov – pikaaegse ja pühendunud ■ Joosep Toom – Värska Gümnaasiumi ja pilliklubi juhendamise, juubelilaulupeo töö eest Värska Lasteaias; 26.–27.06.2020 Värskas toimuva Seto Folgi laada kohatasud Setomaa valla väga eduka esindamise eest „Minu arm“ raames toimunud rahvamuu- ■ Valdur Helm – Setomaa Naiskoori erinevatel piirkondlikel ja vabariiklikel sikapeole pääsemise ja seal osalemise juhendamise ja juubelilaulupeole „Minu Toitlustamine, toidukaupade ja aiasaadustega kauplejad • Füüsiline või juriidiline isik Setomaa vallast, õpilasvõistlustel ning -konkurssidel reaal- eest; arm“ viimise eest; plats kuni 2 jooksvat meetrit – 10 eurot festival. ja loodusainetes; ■ Meeli Mets – õpilaste silmaringi avar- ■ Villem Satsi – kodanikualgatusest algu- • Füüsiline või juriidiline isik väljastpoolt Setomaa valda, ■ Karel-Sander Kljuzin – väga heade davate loodushariduslike tegevuste eest- se saanud kõndimismaratoni „Seto Sada“ plats kuni 2 jooksvat meetrit – 30 eurot festival. sportlike saavutuste eest kergejõustikus ja vedamise eest; korraldamise eest. • Väiketoitlustaja ja toidukaupadega kaupleja Setomaa vallast, plats 2–5 jooksvat meetrit – 60 eurot festival. • Väiketoitlustaja ja toidukaupadega kaupleja väljastpoolt Setomaa valda, plats 2–5 jooksvat meetrit – 120 eurot festival. • Suurtoitlustaja, plats alates 5 jooksvast meetrist – 400 eurot festival. Setomaa valla sümbolid Käsitööga kauplejad • Füüsiline isik Setomaa vallast, 1 meeter letipinda – 5 eurot festival. Setomaa Vallavolikogu tud ka Seto lipu värvidena, kus sümboliseerib ka taret, talu, liselt asetseva seto Pankjavit- • Seto-teemaline kaup, 1 meeter letipinda – 15 eurot festival. poolt kehtestati alustooniks valge. Hõbedane põldu, korda. Koonusekujuli- sa vöökirjaga. Vöökiri tähistab • Mitteseto-teemaline kaup, 1 meeter letipinda – Setomaa valla sümbolid tähistab jõukust. Geomeet- se seto sõle tunnusjooneks on seto käsitöötraditsioone. Seto- 20 eurot festival. lipp ja vapp. riline muster (kiri) tähistab suurus. Sõlg on elu edasiand- maa lipul valge tähistab puh- Soodustingimus seto käsitöötraditsioone. Kirja va ea tunnusmärk. Sõle kinnis tust, punane on kaitsevärv, • MTÜ-lt Setomaa Turism ja Setomaa koolide õpilasfirmadelt positiiv-negatiiv geomeetrili- esindab Setomaad, mille vahel hõbedane tähistab jõukust, kohatasu ei võeta. Setomaa valla punasel vapi­ ne ornament on ürgseim, kiri on kontrolljoon. roheline metsa, sinine vett ja kilbil on hõbedane seto koosneb siksakjoontest, kolm- Setomaa valla lipuna kasu- taevast. Lipu laiuse ja pikkuse 29.–30.08.2020 Lüübnitsa külas toimuva suursõlg ja neljast hõbeda- nurksetest pindadest, ristidest, tatakse VII Seto Kongressil suhe on 6:11, normaalsuurus XX Lüübnitsa sibula- ja kalalaada piletihinnad sest kaldristikesest moodustuv kõige sagedamini ruutudest. 29.11.2003 valitud Setomaa 102x183,6 cm. Külastaja pilet seto muster päisena. Puna- Ruut on maa ja päikese märk, lippu, mis on valge ristikuju- Setomaa Vallavalitsus • esimene päev (29.08.2020) – 3 eurot; ne ja valge on seto kultuu- • teine päev (30.08.2020) – 2 eurot; ris põhivärvid. Need kaks vär- • kahe päeva pilet (29.–30.08.2020) – 4 eurot; vi sümboliseerivad seto kul- • kuni kümneaastased lapsed tasuta. tuuris püsivat, spetsiifilist ja Kaupleja müügikoha kahe päeva (29.–30.08.2020) pilet teistest erinevat maailmapil- • käsitööga kauplejatele – 10 eurot/jm; ti. Nad jagavad kaheks setode • toidukaubaga kauplejatele – 12 eurot/jm; arusaama maailmast, kus vär- • istikutega kauplejatele – 10 eurot/jm; vide kaudu ilmneb selge piir • tööstuskaup – 12 eurot/jm; • toitlustamine – 6 eurot/m2; reaalse, mõttelise ja sakraal- • toitlustamine koos alkohoolsete jookide müügiga – 8 eurot/m2. se vahel. Valge metalli kultu- Soodustingimustel väljastatavad müügikohad sena esinev hõbeehete rohkus • Setomaa valla elanikele 3x3 m müügipind – 10 eurot ja iga on seto ehtekultuuri üks tah- lisanduv meeter – 5 eurot/jm; ke. Valge tähistab valgust ja • Lüübnitsa, ja külaelanikele – 3x3 m puhtust, punane on kaitsevärv, müügipind tasuta ja iga lisanduv meeter – 5 eur/jm; väljendab emotsionaalsust. • Setomaa õpilasfirmadele on kauplemiskoht tasuta. Mõlemad värvid on esinda- 6 Veebruar 2020 Nr 2 (363)

Veebruar ei ole alanud Eestis tavapäraselt, vaid tugeva- te tuulte ja vihmaste ilmadega. Talvemõnud nagu uisu- Setomaa Vallavolikogu tamine, kelgutamine, lumelinnaku ehitamine on sellel talvel võimatud, aga suusatada on Setomaal siiski saa- nud. Värska tervisespordikeskus on Eestis üks väheseid, istung 30.01.2020 Määsil kus saab 400 m ringil suusatada. Rajal oleme kohanud , Võru, Räpina ja ka kaugemat rahvast, perega ■ Kehtestati Setomaa valla Pikk tn 52 detailplaneeringu ■ Loeti tuvastatuks Võõpsu Setomaa Vallavolikogu koos kui ka üksikult, sanatooriumi külalisi kui ka spet- sümbolid lipp ja vapp. koostamine. Detail- külas Silla tn 19 maaüksusel 28.11.2019 otsuse nr 47 siaalselt 50 km kauguselt rajale tulnuid. Kõige suurem ■ Võeti vastu Setomaa valla planeeringu eesmärgiks on asuvate elamu, küüni, aida, „Setomaa valla omandis võit on aga selles, et Setomaa kõikide koolide lapsed on 2020. aasta eelarve kogu- katastriüksuse jagamine, lauda ja külas oleva kinnistu jagamine mahuga 7 851 609 eurot. ehitusõiguste määramine, Ojanurme maaüksusel asu- ja võõrandamine“ peale. saanud suusad alla ja meelde tuletanud suusa­sammud ■ Muudeti Setomaa Vallavoli- maa sihtotstarbe muutmine; va elamu ning külas ■ Otsustati täiendada Setomaa ning kindlasti ka midagi juurde õppinud. kogu 30.10.2017 määrust kavandatava tegevusega Rähni maaüksusel asuva Vallavolikogu 28.11.2019 Kui talvemõnusid maitsta ei saa, siis saab tubaseid nr 1 „Vallavolikogu soovitakse moodustada elamu peremehetus, otsust nr 47 „Setomaa mõttemänge harrastada ja maleturniirid on Setomaal liikmetele tasu ja hüvituse üksikelamukrundid ja auto- ehitised võetakse arvele valla omandis oleva kinnistu väga edukalt käima läinud, saalides treeningud käivad maksmise kord“ volikogu karavanide parkla ning säili- Setomaa valla omandina. jagamine ja võõrandamine“ ning tantsutunnid toimuvad noortest eakateni. Eakate ja komisjoni liikmetele tada võimalikult palju kõrg- ■ Otsustati jätta rahuldamata Matsuri külakeskuse seltsid askeldavad aktiivselt ja järgmised üritused on makstava tasu tõstmisega haljastust.Keskkonnamõju mittetulundusühingu võõrandamisel isikliku 5 eurot. strateegilist hindamist Matsuri Külakeskus kasutusvalduse seadmisega juba planeeritud. ■ Algatati Värska, Pikk tn 33 ja ei algatatud. 17.12.2019 esitatud vaie Setomaa valla kasuks. Eesti Vabariigi sünnipäev on aeg, kus me tunnetame kõige tugevamalt, et on ääretult hea, et meil on oma riik ja me saame vabalt mõelda ning tegutseda selles armsas Eestis. Me saame panustada oma tegevusega kodukoha arengusse just sellega, mida me oskame ja Elanike arv Setomaa vallas tahame teha. Setomaa vald tänab oma tänukirjadega inimesi, kes on leidnud jõudu ja tahtmist olla aktiiv- Elanike arv Setomaa vallas nelja elanikuga külasid 9 – Marinova, Ostrova, Paloveere, viie elanikuga külasid 4 – ne ja väärtuslik Setomaa valla toetaja. Suur tänu teile! 1.01.2020 seisuga on kokku Kangavitsa, , Kõõru, , , Vaaksaarõ; , Korela, , Veretinä. Setomaalt tuleb uusi ideid nagu laudu saeveskist! 3291, neist mehi 1738 ja naisi Obinitsas toimuv vabariigi sünnipäeva paraad on uhke 1553. algatus ja loodan, et see õnnestub väga hästi ning saab Setomaa vallas on kokku Ülejäänud 107 Setomaa küla elanike arv Setomaal traditsiooniks. 157 küla. Kõige rohkem, 422 Sellel aastal on juhtunud nii, et vabariigi sünnipäe- inimest, elab Värskas. ■ 9 ■ 9 ■ Määsi 36 ■ Rääsolaane 16 ■ 24 Neljas külas (Koidula, Lut- ■ Audjassaare 15 ■ 20 ■ Määsovitsa 9 ■ Saabolda 21 ■ 21 va pean vastu võtma Rootsi Kuningriigis koos Setomaa ja, Palo, Tuulova) ei ela ■ Beresje 29 ■ 13 ■ Napi 8 ■ Saagri 8 ■ 44 sportlastega, kes võistlevad ihaldatud medalite pärast. rahvastikuregistri­ andmetel ■ 16 ■ Käre 11 ■ 48 ■ 68 ■ 29 Loodame Eesti ja Setomaa lippu kõrgel hoida! ühtegi inimest ja valla täp- ■ 30 ■ Küllätüvä 31 ■ 27 ■ 8 ■ 6 RAUL KUDRE, Setomaa vallavanem susega on Setomaa valla oma ■ Hilläkeste 8 ■ 26 ■ Obinitsa 139 ■ 53 ■ Varesmäe 17 elukohaks märkinud neli ■ 8 ■ 7 ■ Olehkova 9 ■ Serga 13 ■ 8 inimest. ■ Holdi 7 ■ Lepä 13 ■ Palandõ 7 ■ 15 ■ 11 Setomaa vallas on: ■ Härmä 8 ■ 6 ■ 13 ■ Säpina 18 ■ 30 ühe elanikuga külasid 14 ■ 18 ■ Litvina 16 ■ 8 ■ 10 ■ 21 – Ala-Tsumba, Jõksi, Kasako- ■ Jaanimäe 16 ■ Lobotka 62 ■ 19 ■ 8 ■ 14 va, Kastamara, , Kossa, ■ 6 ■ Lutepää 9 ■ 11 ■ 17 ■ 9 Masluva, , , Rao- ■ Järvepää 16 ■ Lütä 6 ■ 13 ■ Tiklasõ 6 ■ Võmmorski 41 tu, Rääptsova, , Tiastõ, ■ 40 ■ Lüübnitsa 76 ■ Poksa 10 ■ 7 ■ Võpolsova 7 Triginä; ■ 8 ■ 9 ■ Polovina 10 ■ Tonja 19 ■ Võõpsu 80 kahe elanikuga külasid 9 – ■ 64 ■ Matsuri 68 ■ 20 ■ Toomasmäe 68 ■ Väike-Rõsna 92 Ignasõ, , , Kors- ■ 8 ■ Merekülä 21 ■ 12 ■ 85 ■ Väiko-Härmä 8 ki, Seretsüvä, Teterüvä, Toodsi, ■ Kiislova 6 ■ Meremäe 153 ■ 14 ■ 7 ■ Väiko-Serga 12 , Viro; ■ 10 ■ Miikse 42 ■ Põrstõ 12 ■ Tsergondõ 11 ■ Õrsava 8 kolme elanikuga külasid 9 – ■ 43 ■ Mikitamäe 260 ■ Rokina 17 ■ 9 , Kitsõ, Kuigõ, Kus- ■ 10 ■ Miku 12 ■ Ruutsi 11 ■ Tuplova 6 netsova, , Navikõ, Sir- ■ 13 ■ Mokra 9 ■ Rõsna 59 ■ Tääglova 16 gova, Sulbi, Tessova;

Avatud on hajaasustuse programmi taotlusvoor

Riigi Tugiteenuste Keskus värk ja kanalisatsioon, teha Täidetud taotlus koos Projekti kestuse arvestus (RTK) avas 17. veebruarist korda koduõuest suurele tee- kohustuslike lisadokumen- algab toetuslepingu sõlmimi- 2020 hajaasustuse program- le viiv juurdepääsutee või pai- tidega tuleb digitaalselt all­ sest ja peab olema lõppenud mi taotlusvooru. Programmi- galdada autonoomseid elekt- kirjastatuna saata Setomaa vähemalt taotlusvoorule järg- ga soovitakse tagada maapiir- risüsteeme. Projektide teostu- Vallavalitsuse e-posti aadres- neva aasta 31. oktoobriks. kondades elavatele peredele misse panustavad võrdselt nii sile [email protected], paber- Täpsem info ja blanketid head elutingimused ja aidata riik, kohalik omavalitsus kui ka kandjal taotlused Setomaa Setomaa valla kodulehel. kaasa elanike arvu püsimisele taotleja. Vallavalitsuse kantseleisse piirkondades. Taotlusi on võimalik esita- või Setomaa valla Meremäe, ■ Lisainfo: Rainer Soosaar, Hajaasustuse programmi da kohalikele omavalitsustele Mikitamäe ja Luhamaa teenin- ehitusspetsialist, kaudu rahastatud toetuse abil 17. veebruarist kuni 17. april- duspunktidesse hiljemalt 17. tel 785 6635 või 506 3225; on võimalik välja ehitada vee- lini 2020. aprillil 2020. [email protected]

Setomaa valla miljööalade uuring Uus mürgistusinfo leht 16662.ee Koostatava Setomaa valla üldplaneeringu raames teostatakse miljööväärtuslike alade uuringut Mürgistusteabekeskuse uuelt na. Seega tasub ravimid hoida malikest mürgistusohtudest. endise Meremäe valla ja endise valla Luhamaa veebilehelt www.16662.ee alati laste käeulatusest väljas- „Uudiskiri on hea võimalus nulga territooriumil. Tehtud on esialgne alade valik. leiab info nii erinevatest mür- pool ning ohtudest lastega ka näiteks väikelaste (vana)vane- Selleks, et sealne olemasolev väärtuslik miljöö gistusainetest ja esmaabivõte- rääkida. Kuna lapsed õpivad matele, kes saavad end kursis säiliks, peaks neis külades järgima kindlaid test kui ka valdkonna koolitus- jäljendades, tasuks täiskasva- hoida aktuaalsete mürgistus- kasutuspõhimõtteid. Need põhimõtted test. Samuti leiab lehelt kasu- si viia ja seeläbi ka mürgistusi nutel läbi mõelda, kas ravimi- ohtudega ja nende ennetamise on koostamisel. likud näpunäited, kuidas mür- ennetada. te võtmine, kemikaalide tur- võimalustega,“ ütles Oder. gistusi vältida ja kodu ohutuks Kas teadsid, et umbes 90% vakorkide avamine laste silme Mürgistusteabekeskuse Arhitekt Maie Kais tutvustab muuta. mürgistusi juhtub kodus? Ligi ees on ikka kõige mõistlikum,” infoliinile 16662 saab helista- miljööväärtuslike alade uuringu hetkeseisu Mürgistusteabekeskuse pooltel juhtudel pöördutakse selgitab Mare Oder. da ööpäevaringselt mistahes 12. märtsil kell 15 Meremäe teeninduspunktis ning juht Mare Oder ütleb, et kõik Mürgistusteabekeskuse poo- Paljud mürgistused on hoo- äsja juhtunud mürgistusjuh- 13. märtsil kell 15 Kivitii kohvikus ERAA majas. mürgistused on ennetatavad. le seoses alla 3-aastaste laste ajalised, näiteks on seenehoo- tumi või selle kahtluse kor- „Uue veebilehe lõime selleks, mürgistustega. Iga teine mür- ajal levinud nendega seotud ral. Kõne on tavatariifiga ning Oodatud on kõik huvilised, ent eriti loodame kohtuda et kogu mürgistustega seotud gistusinfoliinile 16662 tehtud küsimused ja kevade saabu- anonüümne. Infoliinil tööta- Obinitsa, Võmmorski, Miikse, Vinski, Tiirhanna, info oleks Eesti inimeste jaoks kõne puudutab kemikaale ja des tuleb rohenäppudel ette vad pikaajalise erakorralise Uusvada, Pliia, Tsirgu, Merekülä, Tobrova, Lepä, mugavalt ühte kohta koonda- iga kolmas ravimeid. „Lastel mürgistusi aiakemikaalide- meditsiini kogemusega spet- Küllätüvä küla ning Tserebi ja Napi küla rahvaga. tud,“ selgitas Oder, kelle sõnul puudub ohtude mõistmiseks ga. Mürgistusteabe kodulehelt sialistid, kes oskavad mürgis- on uuendatud veebileht väga vajalik elukogemus. Näiteks saab uue lahendusena tellida tuse puhul leida kiiresti kõige Setomaa Vallavalitsus hea võimalus end mürgistus- tunduvad neile vanavanemate uudiskirja, kus antakse üle- sobivama lahenduse. tega seotud küsimustes kurs- ravimid mõnusate kommide- vaade eeloleva perioodi või- ■ Lisainfo: www.16662.ee Veebruar 2020 Nr 2 (363) 7 Noorsootööst Setomaal Õpilasvõistluste hooaeg on täies jõus TRIINU ARUND seks tegevuse ja suhtlemise Setomaa Noorsootöö Keskuse juhataja kaudu. Avatud noorsootööd rakendatakse noortekeskus- ILME HOIDMETS soo (11. kl) ajaloo-olümpiaadil tes. Noortekeskused on loo- Värska Gümnaasiumi õppejuht, 3. koht ja emakeeleolümpiaa- Aasta algus tõi noorsootöö dud noorte initsiatiivi toetu- eesti keele õpetaja dil 5. koht. valdkonda suure muutuse. sel, nende eelistustest lähtu- Kunstiolümpiaadil, kus Setomaa vallas tegutsenud valt ning tegutsevad eelkõige lisaks teooriale ja loovtööle noortekeskused – Meremäe noorte huve ja vajadusi silmas Värska Gümnaasiumis muu- tuli esitada ka kodutöö, saa- valla Avatud Noortekeskus ja pidades. Noortekeskuse kesk- davad õppetöö mitmekülgse- vutas Mary Helene Vaher (11. Mikitamäe Valla Avatud Noor- sed tegevused on kontakttöö maks külalislektorid ainetun- kl) 3. koha gümnaasiumiastme tekeskus liideti Värska Avatud noortega, noortele suunatud dides, õppekäigud, kus oman- arvestuses. Žürii kommentaar Noortekeskusega ning moo- tegevuste teostamine/tagami- datakse uusi teadmisi koge- tema tööle oli: „Läbikompo- dustus ühendasutus nimega ne ja arendava keskkonna loo- muste kaudu ning ainealane neeritud, bauhausilikult mini- Setomaa Noorsootöö Keskus mine (Allikas: Noortekeskuste huvitegevus, kus edukuse kaa- malistlik, leidlik, asjalik.“ Õpi- (SNK), mille alla koondus kogu Hea Tava). lukaks teguriks õpilase-õpeta- lasi suunasid õpetajad Ilme valla noorsootöö juhtimine ja ja koostöö. Hoidmets, Helena Elgindy ja koordineerimine. Muudatuse Noortekeskuste mõju hinda- Kooli põhiväärtustele vii- Piret Ziugand. eesmärk on pakkuda ­paremat mine muutuse märkamise kau- dates võib öelda, et meie õpi- Euroopa Liidu statistika­ ja võrdsemat noorsootöö­tee­ du. SNK viib Setomaal läbi lastes ja õpetajates on tarkust, ameti Eurostat eestvedamisel nust kõigile valla noortele, või- noorsootöö mõju hindami- loovust, hoolivust ja julgust, toimub Euroopa 17 riigis õpi- maldada efektiivsema asutuse se ja analüüsi.­ Noortekeskus- mida kinnitavad väga head laste statistikavõistlus.­ Esime- personalikorraldust,­ vähenda- te mõju hindamise projektis tulemused nii piirkondlikel kui ses võistlusvoorus osales 139 da juhtimiskulusid ning kasu- kogutakse ja analüüsitakse ka vabariiklikel aineolümpiaa- võistkonda Eestist. Vanemas tada rahalisi vahendeid siht- kohaliku omavalitsuse noor- didel ning õpilasvõistlustel ja vanuserühmas (16–18aasta- otstarbelisemalt ja efektiivse­ tekeskustes noorte endi rää- -konkurssidel. sed) asus esimese vooru­ veebi­ malt. Keskuse eesmärk on gitavaid lugusid sellest, kuidas Joosep Toom (9. kl) võitis nii teste lahendama 69 ja noore- noorte huvidest ja vajadus- on noortekeskuse tegevuse füüsika- kui ka keemiaolüm- mas vanuserühmas (14–16aas- test lähtuvalt luua Setomaa osalemine nende elu mõjuta- piaadi põhikooliastmes ning tased) 70 võistkonda. Tei- valla 7–26aastastele noorte- nud. Projektis osalevad Eesti märtsis-aprillis ootab teda ees se vooru pääses kummastki le tingimused, sh keskkond ja Noorsootöötajate Kogu, Ees- teadmiste proovilepanek­ üle- vanuserühmast 34 võistkonda. võimalused mitteformaalseks­ ti Noortekeskuste Ühendus ja riigilistel olümpiaadidel; Meie koolist pääses teise voo- õppeks, vaba aja sisustamiseks Eesti Noorsootöö Keskus. Pro- matemaatikaolümpiaadil jäi ru vanemast vanuserühmast ning huvitegevusega­ tegele- jektis käigus saavad 8 koha- Joosep jagama 1.–2. kohta kaks võistkonda ja nooremast miseks, korraldada­ noorsoo- likku omavalitsust viia läbi Võru Kesklinna Kooli noor- vanuserühmast üks võistkond. tööd valla üldhariduskoolides,­ noortekeskuse mõju hinda- mehega. Matemaatikaolüm- Matemaatikaõpetaja Kersti sh juhtida ja koordineerida mist Tartus testitud meetodil, piaadil saavutas 1. koha Timo Leping: „See on võistlus, mis huviringide tööd. kusjuures projekti jooksul on Kudre (8. kl) ja 4. koha Kennet paneb ennast ka õppima.“ nendele kohalikele omavalit- Gabriel Kadarpik (8. kl), Jaak 6. klasside inglise keele vik- SNK tegutseb avatud noorsoo- sustele toeks mentor ja kae- Urmet Koit (7. kl) jagas 5.–8. toriinil saavutas meie kooli­ töö meetodil. Avatud noorsoo- Setomaa Noorsootöö Keskus takse ka osa kuludest. Setomaa kohta. võistkond (Siim Alve, Reigo töö eesmärk on pakkuda noo- Noorsootöö Keskus on hetkel Piirkondlikul Nuputa võist- Keem) tubli 7. koha. Võõrkeele­ rele inimesele vabatahtlikkuse ■ Setomaa Noorsootöö Keskuse tööd juhib Triinu Arund. projekti esimeses etapis, kus lusel osalevatel võistkonda- huvilisi juhendas õpetaja ■ Noorsootööspetsialistid: Triinu Kotov (Värska piirkond), Kristin Tisler alusel osalemise võimalusi, et (Mikitamäe piirkond), Päivi Kahusk (Meremäe piirkond). küsitakse noorte käest lugu- del tuli näidata matemaatika­ Maret Hunt. toetada noore aktiivsust ja toi- ■ Kontakt: e-post: [email protected], tel 517 1796, sid. See tähendab, et noorsoo- alaste ülesannete lahendami- Kes on sellel aastal tublilt metulekut ühiskondlikus elus. (Triinu Arund), Facebook: Setomaa Noorsootöö töötaja küsib noorelt: „Sa oled se oskust. 5.–6. klassi võist- võistelnud noored ­sportlased? Märksõnadeks on avatus ja mõnda aega siin meie juures kond (Andero Naruson, Siim Kehalise kasvatuse õpetaja noorte vaba tahe. Avatud noor- käinud – mis sa arvad, mis on Alve, Aleksei Dogadov) pidi 0,5 Olver Kaljuvee: „Julgelt ja häs- sootöö tugevus seisneb noor- hariduslikust, majanduslikust töö meetodit, mis on noortele olnud kõige tähtsam muutus, punktiga tunnistama Parksepa ti võistelnutest nimetan järg- te kaasatuses ja isetegemises. või sotsiaalsest taustast; läbi arendavaks tegevuseks tingi- mis sinuga tänu siin käimise- Keskkooli paremust ja saavu- mised: Timo Kudre, Kenert Avatud noorsootöö basee- usaldusliku suhte noorsoo- muste loomise vahend, mille le on toimunud?” ning vastus tas väga tubli 2. koha; 7. klas- Tuik, Tõnn Mihkel Raju, Uku rub inimsuhetel, tegutsetakse töötaja ja noore vahel osale- korral tegevus: on avatud igale pannakse võimalikult põhjali- si võistkond (Brigitte Hunt, Pärtel Raju, Ardi Hallop (8. noortelt noortele põhimõttel mist soodustavad ning julgus- noorele, seadmata eeltingimu- kult kirja. Kogutud 40–50 loost Laur Laanetu, Jaak Urmet Koit) kl); Laur Laanetu, Egert Prost, või koos noortega. Noorsoo- tavad, et noor sooviks osale- si tema tõekspidamistele, või- valitakse välja 10–15, millele aga alistas kõik vastased ja Anni Linnus (7. kl). Noorema- töötaja roll on olla mentoriks. da teda puudutavates otsus- metele, oskustele, teadmiste- lisatakse noorsootöötaja kom- tõi esikoha Värskasse. Mõle- test: Andre Prost, Renet Raiv, Tegemist on pikaajalise prot- tusprotsessides; toetavad, et le ja rahalistele võimalustele; mentaar. Edasi liiguvad lood mad võistkonnad esindavad Rasmus Uibo, Joonas Laanetu, sessiga, mille raames toetatak- noor mõistaks teemasid, mis kaasab aktiivselt noori tege- peegeldusrühma, kuhu on Võrumaad üleriigilisel Nuputa Käti Kudre, Kirke Keem, Miina se noort olema noor või noore mõjutavad teda ja ühtlasi kogu vuste algatamisse ning aren- kaasatud inimesed, kes ei ole võistlusel. Õpilasi juhendavad Raudoja (4. kl); Andero Naru- saamist täiskasvanuks. Tule- ühiskonda, ning räägiks nende damisse; võimaldab noorele noortekeskuses noorsootöö õpetajad Anneli Jõgela ja Kers- son (5. kl), spordihuvilisi jät- mustele keskendumise asemel puhul kaasa. Nende noorsoo- suhtlemist ja arendavat tege- tegijad, kuid on seotud noor- ti Leping. kub veelgi. Lisaks võistlejatele on olulisem protsess ise. Kõik töö põhimõtete järgi on noorel vust talle sobival kodu- ja koo- te eluga. Peegeldusrühm valib Loovust ja tarkust rakenda- on tublilt kaasa aidanud koh- see annab eelduse positiivse inimesel õigus: teha mitme- livälisel ajal, seades esikohale välja 1–2 lugu, mis näitavad des saavutasid häid tulemusi tunikena erinevatel võistlustel keskkonna loomiseks, mille suguseid valikuid ning valida noore omaalgatuse arendami- kõige paremini, mida keskuse järgmised gümnasistid: Joosep Joosep Rohtla, Mariete Kena, tõttu noor tunneb, et on juba erinevate võimaluste hulgast se ja luues tingimused mitte- noorsootöös esile tõsta ja mil- Rohtla (11. kl) emakeeleolüm- Lisette Tammisto (11. kl); täna kogukonna ja ühiskonna endale kõige sobivam; saada formaalseks õppimiseks, eel- list mõju peaks keskus noore piaadil 2. koht ja Jade Lummo Moonika Talas (10. kl) ja Ergo jaoks oluline. Lähtuvalt avatud piisavalt toetust, et saavuta- kõige kogemuste omandami- elus omama. (Piret Talur) (12. kl) 6. koht; Gretel Juhan- Aruots (9. kl).“ noorsootöö põhimõtete ees- da oma potentsiaali; arenda- märgist peavad tegevused ole- da oma väärtusi, suhtumisi ja ma: hariduslikud, mis võimal- võimet kriitiliselt analüüsida davad noorel omandada oskusi ümbritsevat maailma. ja teadmisi; võrdseid võimalu- Avatud noorsootöö põhi- Värska talumuuseumi hooajanäitus si tagavad ehk sobilikud kõigi- mõtete rakendamiseks kasu- le noortele, olenemata nende tatakse nn avatud noorsoo- „Lapsepõlv Setomaal“ ootab kaastöid! Hooajanäitus „Lapsepõlv Setomaal“ eesmärgiks on kajastada Setomaa laste mänge ja tegevusi kuni tänapäevani, selleks ootame kõikide inimeste panust näituse loomisesse. Kingitus Setomaa lastele Eriti oodatud on suulised mälestused. Allpool mõned küsimused, mis võiksid mälestustes kajastamist leida: Enne küünlapäeva jõudis Seto- kõrgelt. Tartu rahulepingul on • Millised olid õuemänguasjad, atraktsioonid (liivakastid, kiiged jm)? maa valla laste, noorte ja nen- tähtis koht kunagise Petse- • Millised olid õuemängud? • Millised olid toamänguasjad ja -mängud? de õpetajateni raamatukingi- ri maakonna ajaloos. Olgu see • Kuidas te mänguasju hankisite? tus, mis sisaldab Eesti ajaloo kingitus Setomaa valla koo- • Kui tihti ostsite uusi mänguasju? ühe põhidokumendi juube- linoortele ja pedagoogidele • Mis tegi teile lapsepõlves kõige enam rõõmu? li puhuks välja antud artikli- Meremäe ja Mikitamäe Koolis • Kuidas nägi/näeb välja sinu igapäev? te kogumikku „Sajand Tar- ning Värska Gümnaasiumis.­ Samuti kogume lasteriideid, lapsena tehtud käsitööd, tu rahulepingut 1920–2020“ See, mis raamatus lugeda, voodipesu, mänguasju, mänge, uiske, suuski, kelke, jalgrattaid (Tallinn, 2020. 143 lk). Sel- käsitleb kõige muu kõrval Pet- ja kõike muud lapsepõlvega seonduvat. le kaasautorite hulgas on ka serimaa ajalugu, loodust, maa- sootska Inara Luigas ja kirjanik teadust, rahvastikku, turismi, Näituse ühe osana luuakse ka näituseboksid, et nii Setomaa lapsed ning tõlkija Ilmar Vananurm usuelu. Raamatut on võima- kui täiskasvanud saaksid sinna kujundada oma lapsepõlvemaa. Kui sa soovid teistelegi näidata oma lapsepõlve tuba või mängumaad, Hilanamäelt, samuti Vastselii- lik laenutada Obinitsa, Mere- siis see on sinu võimalus. na kihelkonnast pärit Valdur mäe ja Värska raamatukogust Näitust on tore teha koos perekonna või sõpradega. Raudvassar ja omaaegne pet- ja osta Setomaa Muuseumide serimaalaste juht Reet Tobre. Värska ja Obinitsa muuseumist­ Palume enda soovist näitusesse panustada teada anda hiljemalt 20. märtsiks! Kaasautorist kultuuriministri ning Obinitsa kauplusest. Tõnis Lukase sõnul väärtustab ALDO KALS, Lisainfo: Marili Slavski 5341 1998; Tiiu Kunst 5656 6898 see raamat Tartu rahulepingut raamatu üks koostajaid 8 Veebruar 2020 Nr 2 (363) Aasta algus spordis Petserimaa Vabadussõja monumendi 2020. spordiaasta on alanud Jaas Salm ja Peep Narusberg tavapärasest teisiti, väljas on said kõik võrdse arvu punkte. taastamine saab sel aastal teoks pigem sügis-kevadilm kui talv Kolmanda etapi Mikitamäel ja lumi. Praktiliselt kõik lume- võitis taas Peep Narusberg. ga seotud üritused on siiani Suusaorienteerumise tiitli­ AARE HÕRN ära jäänud, kuid tänu Värska võistlused tulevad küll alles terviserajal olevale väikesele märtsis, aga ilusaid rahvusva- kunstlumest ringile saab suu- helisi starte on olnud juba det- Petserimaa Vabadussõjas lan- satada. Isegi mõned Setomaa sembris ja jaanuaris. Šveitsis genute mälestussammas on suusasarjaetapid saab peetud. toimunud maailma edetabeli­ väga sümboolse väärtusega ja Siseruumides saab aga võistlusel oli võidukas Daisy tuleks kindlasti taastada. See tegutseda plaanipäraselt. Toi- Kudre. Soome koondise katse­ on austusavaldus Petserimaal munud on kolm Setomaa val- võistlustega koos toimunud langenud enam kui 300 eesti, la male- ja kabeturniirietap- võistlustel võitis Daisy Kudre vene, taani, soome, läti ja seto pi. Kabehuvilised pole õie- kaks võistlust ja Mattis Jaama võitleja mälestuseks, kes and- ti turniiri üles leidnud, aga sai 9. ja 10. koha. sid oma elu Eesti riigi vabadu- seda põnevamalt on kulgenud­ 15.–16. jaanuaril toi- se ja Petserimaale rahupäeva- maleturniir. Esimese etapi mus Eesti U23 vanuseklas- de tagamiseks. Värskas võitis Peep Narusberg. si sise­kergejõustiku MV, kus Algselt oli monument kavas Teisel etapil Meremäel läks Karel-Sander Kljuzin oli või- avada 1940. aasta augustis esikoht jagamisele lausa kol- dukas 1500 m ja 800 m jooksus. Petseri linna südames. Ette- me mängija vahel: Harri Vesi, REIN ZAITSEV võtmine jäi ära Nõukogude okupatsiooni tõttu. Teine kat- se oli monument püstitada 1944. aastal I Seto laulupeo Setomaa lahtised tähistamiseks, kuid ka siis jäi see tegemata. Rajatava kuju autor oli eesti kujur Roman karikavõistlused ujumises Haavamägi (15.02.1891 Tal- linn – 3.01.1964 Haapsalu). Setomaa lahtised karikavõist- Ta raius sõdurikuju välja juba lused ujumises toimuvad 2020. Programm 1939. aastal, kuid see jäi kah- aastal juba kaheksandat hoo- juks kadunuks. Tõenäoliselt ■ III etapp 22. märtsil aega Värska veekeskuses. 2009. a ja hiljem sünd. 25 m kuju hävitati. 2004. aastal kiigeplats viiakse üle kultuuri- Setu Kultuuri Fond, Priit Sibul, Esimesed kaks etappi toi- selili ja 25 m rinnuli; teised algatas monumendi rajamise keskuse kõrvale, kuhu arenda- Tõnu Pukspuu, Valdur Kar- Pane tähele! musid 26. jaanuaril ja 16. veeb- vanuseklassid 25 m selili arutelu Hannes Walter. takse ja ehitatakse välja mõnus ro, Aldo Kals, Mall Kals, Priit Meil kõigil on võimalik ruaril, ees seisavad veel etapid ja 75 m kompleksujumine Vabadussõja monument ajaveetmise koht nii lastele kui Rajasaar, Osvald Sasko, Han- ■ jätkuvalt seda üritust (25 m selili + 25 m rinnuli 22. märtsil ja 5. aprillil. Osale- avatakse sel aastal, esialgsete täiskasvanutele. Need kaks ala nes Põllu, Lauri Laanelepp, toetada kuni Petserimaa + 25 m vabalt). ma on oodatud nii suured kui kavade järgi 20.07.2020 Värska koos annavad ilusa värske ilme Kristo Lipasaar, Tiit Soe, Nigul Vabadussamba valmimiseni, IV etapp 5. aprillil ka väikesed ujumishuvilised ja ■ vallamaja esisele kiigeplatsile. Värska alevi sellele osale, kuhu Maanus, Aigar Konsap, Arvid annetades SA Setu 2009. a ja hiljem sünd. 25 m harrastussportlased. Lisaks monumendile korras- jõutakse alevisse tulles ja mida Siilak, Andres Pehme, Kaja Kultuuri Fond kontole rinnuli ja 25 m vabalt; naised . Alustasime seitse aastat alates 1985. a ja varem sünd. tatakse kogu ala ja kujunda- nähakse sealt lahkudes. Tullus, Odentalia OÜ, Eesti EE722200221041933698 Selgituseks lisada tagasi kaheksa võistlejaga, aga 50 m rinnuli ja 50 m vabalt; takse ilus puhkamiskoht öise Monumendi rajamist on Post, Kea Lätte, Sergei Zelenin, „Vabadussõja monument“. igal aastal osalejate arv kasvab. teised vanuseklassid 50 m valgustuse, lipupargi, pinki- toetanud Eesti Sõjamuuseum, Mati Jänes, Rando Randveer ja 2018. aastal oli osalejaid kokku rinnuli ja 100 m vabalt. de ja teeradadega. Kirmase- ja Setomaa Vallavalitsus, SA Arvi Matvei. 50, 2019. aastal 70. Tänavu jaa- ■ Lisainfo: telefon 799 9334, nuaris toimunud etapil oli juba [email protected] 84 osalejat. Suur aitäh kõigile, kes osalesid, ja ootame teid taas võistlema! T, 2002.–2004. a sünd. P ja T, 2019. aasta Setomaa Setomaa raamatukogud (2019. a) Võistlejate eelregistreerimi- 1981.–2001. a sünd. M, 1986.– ne kestab kuni võistluste-eel- 2001. a sünd. N, 1971.–1980. teenindus- kasutajate külastuste laenutuste se päevani aadressil veekes- a sünd. M seeniorid I, 1976.– raamatukogudes piirkond (inimesi) arv arv arv [email protected] või telefo- 1985. a sünd. N seeniorid I, nil 799 9334. Võistluspäeval 1965.–1970. a sünd. M seenio- Jaanuarikuu on läbi saanud ja seid raamatuid teistes kogu- ■ Värska 1 087 472 7842 25 453 lõpeb registreerimine kell 9. rid II, 1970.–1975. a sünd. N raamatukogudel on möödu- des enim loetakse ja kas need ■ Mikitamäe 951 174 2697 7838 ■ Obinitsa 488 226 3105 7040 Ühe etapi osavõtutasu täis- seeniorid II, 1964. a ja varem nud aasta kokkuvõtted tehtud. ühtivad meie omaga. Tulge ■ Meremäe 708* 299 5692 16 827 kasvanule 10 eurot, lapsele 5 sünd. M seeniorid III, 1969. Kuidas meil on siis läinud? ja küsige teile huvipakkuvaid ■ Saatse 227 140 2958 8051 eurot ja 50 senti. Pealtvaatajad a ja varem sünd. N seeniorid Aasta on olnud kõigile töine raamatuid meie raamatukogu- * koos Lütä laenutuspunkti piirkonna elanikega saavad siseneda veekeskuses- III. Tulemuste arvestamine: ja mitmekesine. Alljärgnevas dest. Isegi siis, kui seda raama- se veepargi piletiga. Igal etapil võisteldakse kahes tabelis kajastuvad meie töö tut oma raamatukogus ei juhtu Osavõistlusel autasusta- eri stiilis. Vanuserühma etapi põhinäitajad järgmiselt: val- olema. Meie raamatukogude 2019. aasta kõige nõutavamad takse iga vanuseklassi kolme võitja selgub aegade liitmise la elanike arv, mis on jagatud töötajad toimetavad soovitud raamatud raamatukogudes paremat diplomi ja meenega. tulemusena. Etapil saavutatud raamatukogude vahel teenin- teose meelsasti ühest raama- Nelja etapi kokkuvõttes auta- I koht annab 20 punkti, II koht duspiirkonnaks, aasta jooksul tukogust teise. laenutuste arvu järgi: sustatakse iga vanuseklassi 17 punkti, III koht 15 punkti, raamatukogu kasutanud ini- Toredaid ning meeldejää- võitjaid: 2011.–2005. a vanu- 4. koht 13 punkti, 5. koht 12 meste arv, aasta külastused ja vaid lugemiselamisi ja kohtu- ■ Värska raamatukogu seklassi võitjat karika ja 10 x punkti jne. Üldarvestuses saab laenutused. miseni raamatukogus! 1. Markus Saksatamm „Tont ja mannapuder – naljajutud lastele“ 23 veepark saunade külastusega võrdsete punktide korral mää- Nagu näete, on raamatu­ EHA KÜTT 2. Heli Künnapas „Helisevad ööd saarel“ 21 ning 2004. a ja varem sündi- ravaks suurem paremate koh- kogudes laenutuste esiviisik KAIU SUURMAN 3.–4. Aliis Jõe „... Kes pole kunagi söönud homaari“ 20 nut karika ja paketiga „Puhkus tade arv ja ka selle võrdsuse erinev. Eks see edetabel on TIINA LILLMAA Veronika Kivisilla „Kuni armastus peale tuleb“ 20 veekeskuses kahele“. korral määrab üldvõitja kõiki- isegi pisut omamoodi spikker. ANNI LAHE 5. Erik Tohvri „Laanekuru saaga – lühiproosat läbi aegade“ 19 Vanuseklassid: 2011 ja hil- de ujumiste koguaeg. Ikka on huvitav teada, milli- LINDA ALLAS jem sünd. P ja T, 2009.–2010. a KERSTI VIRRO, ■ Mikitamäe raamatukogu sünd. P ja T, 2007.–2008. a sünd. Värska kuurortravikeskuse 1. Kristi Piiper „Tõde või tegu“ 20 P ja T, 2005.–2006. a sünd. P ja turundus- ja kommunikatsioonijuht 2. Mai-Agate Väljataga „Loomise õpetus“ 17 3. Kalle Klandorf „Palgasõdur“ 16 4. Mats Traat „Valge maja“ 13 5. Marje Ernits „Kiusamine Eesti moodi ehk Üks elu veel“ 12 Setomaa spordikalender 2020 ■ Obinitsa raamatukogu 1.–2. Aliis Jõe „… Kes pole kunagi söönud homaari“ 17 ■ Setomaa male- ja kabeturniiri 4. etapp 3. märtsil Värskas. Aliis Jõe „Viimane laev“ 17 ■ Setomaa suusasarja 5. etapp 10. märtsil Värskas. 3. –4. Andrus Kivirähk „Rehepapp“ 16 ■ Omavalitsuste talimängud 29. veebruarist 1. märtsini Eha Veem „Leskede klubi“ 16 Viru-Nigulas. 5. Sandra Heidov „Ema, kes armastas kaua magada“ 15 ■ Orienteerumispäevakud: 1. etapp 2. aprillil Värskas; 2. etapp ■ Meremäe raamatukogu 16. aprillil Obinitsas; 3. etapp (ülemaailmne orienteerumis- 1. Annela Laaneots „Minu Setomaa“ 35 nädal) 14. mail Värskas, 18. mail Mikitamäel ja 19. mail 2. Anu Jänes „Õuekummelist kaduvikku“ 24 Meremäel; 4. etapp 4. juunil Nohipalos; 5. etapp 3. Barbara Hannay „Saatuslik klassikokkutulek“ 18 17. septembril Ootsipalus; 6. etapp 24. septembril Verhulitsas. 4.–5. Silja Vaher, „Jää minu juurde“ 17 ■ Setomaa valla kergejõustikuõhtud 17. juunil Meremäel, Mari Tammar „Hundihüüdja“ 17 8. juulil Mikitamäel, 5. augustil Värskas. ■ Saatse raamatukogu ■ Setomaa valla külade mängud augustis Litvinas. 1. Kalle Klandorf, „Palgasõdur“ 18 augustis Mustvees. ■ Peipsi suvemängud Suvel oli Setomaa raamatukogudel meeldiv võimalus olla 2.–3. Mae Lender „Minu Hiiumaa“ 12 ■ Setomaa valla korvpallipäev septembris Värskas. võõrustajateks ülikoolide ja maakondade keskraamatukogude Katrin Pauts „Minu Muhumaa“ 12 ■ Võrkpalliturniir oktoobris Värskas. juhtivspetsialistidele 39. rahvaraamatukogude suveseminari 4. „101 esimest sõna“ 11 ■ Setomaa valla veespordipäev novembris Värska veekeskuses. raames „Raamatukogu – rahva tervise varaait“ 6.–8. augustil 5. „Vana maamaja” 9 ■ Setomaa valla aastalõpu matk 31. detsembril. 2019 Võrumaal – sensitiivsel Setomaal. Foto: Tiina Lillmaa Veebruar 2020 Nr 2 (363) 9 Üte maalatsõ mälestüse’

VOKKSEPÄ VIRVE viil latsõkõsõ’. Kuki’ pall´o tä hapatõdi. Kapstatõrdu’ olli’ mõistsõ vinne kiilt. tarõsuuru’. Redeliga’ lasti tõr- Õga hummogu panti meid du põhja. Meele panti kummi- Ma olli 11-aastaganõ, ku mi ritta ja loeti üle. A õdagu naati saapa’ jalga ja mi sis trambõ pereh Siberähe kiudtõdi. Tuu ütskult ar’ viimä. Panti massi- sääl kapstit. Kõik, mia kasvi, oll 27. mail 1950. nidõ pääle, viidi suurõlõ par- tuu saadõti põhja. Uma rah- Väiga varra hummogu, oll salõ, tuu oll väiga’ suur lootsk. valõ jätetä-äs midägi’. Maa oll viil hämmär, ku meid heräte- Nuid oll kats ja puksiir vidi väiga’ hüä ja vilälinõ – põllu di suurõ mütmisõga vasta ust. Enisei jõkõ pite põh´a poolõ. pääle viiä-äs laudast sitta kah Hiitüminõ oll väiga’ suur, ku Ku kavva mi sõidi, olõ-õi vällä. Sitamäe’ olli’ väiga’ suu- mi näi soldatit püssega’. Nä meeleh, mi joudsõ paika, midä rõ’, pia nigu meil nuu’ suurõ’ olli’ ümbre maja. Tarrõ tull kutsti Ferv. Sinnä’ oll vasta asuunigu’. mitu miist. Meele anti aigu tulnu’ mito vankrit, kats suurt Mul om meeleh, ku edimät- rõivihepandmisõst, üteh luba- härgä rahhihe pant, tuud kuts- sel aastagal imä oll saanu’ ti midägi’ võtta’, a mitä, tuud ti „bõka“. Meid viidi savhoosi osta’ eläjätäü (kopsu) ja pallõl, olõ-õi meeleh. Massin oll moro keskuistõ. Edimält ollimi klu- õt ma keedäsi’ ruvva. Mul oll pääl, sinnä’ viidi aidast kats bih. Sis anti kortna – kats vin- suur hirm pliidi iih, tuu oll väi- suurt rõivakirstu. Üteh kirs- ne pereht, mi imäga’ ja uno- ga’ korgõ. Olõ-õi inämp mee- tuh, nii ku peräst vällä tull, oll naane katõ latsõga’. Ruumi oll leh, õt minkõ otsa ma saistsi, õnnõ ummõlusmassin, tõõsõh veid´o. Mi sai platsi põrmandu- õt küünüsi’ ruuga segähämmä. mõnõ’ pad´a’ ja tekk. Üts miis lõ. Õnnõ imäga’ sai hilläkeiste Mi osti suhkrit pad´apüürä- tõi aidast koti hernit, a natśal- umah keeleh kõnõlda’. A mui- tävve. Tuu oll sis kest sängü. nik oll veiga’ kuri, tuu raput do mi olli vassisti’. Ka’ mii’, Panni takanahe suhkrit ja vali herne’ kõik moro pääle lakja. latsõ’, kõnõli õnnõ vinne kee- vett pääle ja sis jeimi. Leibä jo Üts miis tõi aidast suidsulihha. leh. Ja tuu säitsme aastagaga’ olõ-õs. Sängü kutsti „taptsan“, Tuu oll kõik. Sis mi ronõ mas- mi vinnestü tävveste ar’. tuu oll katõst lavvast kokko sina pääle, istõ kirstõ pääle ja Imä saadõti mõtsa puid lõi- lüüd ja pää kotus korgõp. Lav- sõit naas pääle. kamma. Puu’ olli’ väiga’ jäm- va jaost olõ-õs inämp ruumi, Aia takah oll pikk joro vind- me’. Päävä joosul joudsõ’ õnnõ kõik kävegi’ sängüh. läisi hobõssit, nuu’ olli’ saama üte paku ar saagi’. Anti katõ- Ellimi mitmõh kotusõh. pääl väläh. Meid oll ma’ – Vir- mehe saag. Puid tull ka’ lah- Eestläisil õnnahtu osta’ vana ve, imä Nasta Paine, sis esä ku’. Vaivalt teene’ pääväh 100 maja. Sis sai õga pereh umaet- velenaane Nasta katõ väiko grammi leevä hinna. Õnnõs te elämisõ. Meil olli’ kana’. Imä latsõga – 3-aastaganõ Paul ja viidi imä ar’ üle eläjälauta tüü- sai osta’ väiko põrsakõsõ. Talv 5-aastaganõ Endel. Ku mi läbi hü. Imä kiit sääl lehmile eläjä- oll väiga’ külm, ligi 40 kraati, Krabilova külä sõidi, olli’ ine- kaalõ (turnepse). Säält sai mii’ tull eläjä’ tarrõ tuvva’. Kana’ misõ’ tulnu’ tii viirde, kõik tän- ka’ nuid kaalõ süvvä’. Peräkõr- panti küüki. Lavva külge lüü- nidi’, hiideti tsirelit ja pallõldi ra viidi imä ar’ sinnä’, koh leh- di liisto’ ja ala tetti põrmand, minkõgi’ peräst andist. mä’ tulli’ piimäle. Tüüd oll sääl orrõkõnõ ka’ kanolõ. Saepur- Mi joudsõ Vana-Irboska jaa- pall´o, a meele, latsilõ, sai süv- ru vaeldi õga päiv. A põrsas ma, sääl meid pill´ti ku kassi- vä’, imä kiit tsäärpiimä, tuu oll magasi edimält mu man teki poigõ eläjävagonihõ. Tuu oll ku munapudõr, väiga’ makus, all, a tä väiga’ pall´o pussas. Sai- väiga’ jälle. Rong oll ilmadu ja kaarahelbeputru ka’. Nii sai- mi põrsa ar panda’ saina ja leśo pikk. Massina’ kõikaig taara- mi ar’ pästet. vaihõlõ. Sääl küläh olli’ kõigil tõlli’. Täntämist, ikku oll pal- Savhoosi tull vahtsõnõ juu- noorõ’ eläjä’ talvõl tarõh, nii l´o. Terve üü kopsiti ja plaanti di rahvusõst direktor. Lauta kana’, põrsa’ ku vasigõ’. Mul vagonit. Massina’ kõikaig taa- vahtsõnõ juhataja, kah juudi oll mitu kõrda nõna ja põlvõ’ ratõlli’ edesi-tagasi, inemi- rahvusõst. Ni eläjätohtrigi oll külmä saanu’. Imä õnnõs pand si tuudi mano. Kõnõldi, õt ka’ juut. Ka’ koolidirektoris tull tähele ja hõõrd lumõga’. Ku mi lätläisi tuudi. Järgmäne päiv juut. Teno timäle sai mul kuul Eesti tulli, oll mu nõna sinit- nakas rong minemä. Ohk oll lõpõtõdus. Mullõ oll vinne sit plekke täüs – nii ku määne otsani suur. kiräoppus mõnikõrd hüä rassõ, joodigõ nõna. Vakon oll suur. Kattõ otsa nuu’ susisõva’ tähe’. Säänestmuudu mi sis elli. oll tett poolka’. Kompsu’ pan- Vokksepä Virve leelokoori lauljana. Eräkogo pilt Pääle Jossivi surma sai pall´o Imä tüüt laudah 12–16 tun- ti poolka ala ja inemisõ’ pool- rahvast türmäst vällä, saadõti ni pääväh, a ku lehmä’ naksi’ ka pääle. Mi sai akna ala. Ütte pääväh anti ruuga. oll jälle, midä ma latsõiäh näi. li’ ilosahe. savhoosi asumisõlõ, meid viidi poigmä, tull olla’ ka’ üü läbi. nulka panti teki’ ja pang, mää- Kohki’ inne Novosibirskit Sannast oll nii pall´o kassu, õt Õga lõunõ aigu sõit sõaväe Krasnojarski savhoosi. No’ läts Ma’ olli tuu aoga’ sääl täv- nestki välläkäüki olõ-õs. Mõni võõdõti üts naane maaha, tä saimi’ täiüst vallalõ. ruvvakatõl palatidõ ette, jaeti elo savhoosih ülesmäke. Ehi- veste vinnekiilsest kasunu. päiv tetti saisahtuss, sis mi sai nakas süntämmä, ja üts vana Rong inämbä aost sais, ku ruuga. Ütel pääväl lubati meil, tedi mito maia, vahtsõnõ sann Mi kodo Krabiluva küläh oll ka’ väläh küktämäh k´avvu’, a naane, ratastoolih, kuuli ar’, sõit. Mi olli väsünü’ ja kõgõst latsil, minnä’ mõtsa ja mäe ja tõisi huunit. Teno juudi rah- ar’ otsani maaha laotõt, häö- püssämiis sais sälä takah. Sää- tuu ka’ nõstõti maaha. Perä- oll viländ. Olõ-õi meeleh, ku pääle. Anti kelläaig, ku piat vusõst savhoosi vidosnikõlõ tet. Õnnõ kõlgus ja vahtsõnõ nestmuudu sis mi sõidi. kõrra mi joudsõ Novosibirski- pikält mi tiipääl olli, üle kuu tagasi olõma. Mi korssi lilli. parasi elo kõvastõ. Eiski’ mu maja olli’ jäänü’ alalõ, a nuu’ Väiga’ pall´o aigu rong sais. he. Vagonidõst aeti vällä hul- kimmähe. Peräkõrra j­ oudsõ­ Kullõrkuku’ häitsi’. Nuu’ lilli’ imä ja lätläsest provva saadõ- viidi ar’ Leeska küllä, mia om Käänägu pääl mi, latsõ’, ai pää ga inemisi. Üldä-äs midägi’. Krasnojarskihe. Sääl panti lõhna-as, olli’ ka’ tõist värmi. ti Moskvahe (põllumajandusõ) vinne külä Sauruva külä man. relle vaihõlt vällä, sis mi näi, Mi naksi marssma. Kiäki’ tiid- meid massinidõ pääle ja ­viidi Tsirgast olli’ õnnõ varõsõ’. Mi vällänäütüsele. Imä käve sääl Savetski-aol oll tett sinnä’ sis- ku perädü pikk oll rong ja kats se üldä’, õt viiäs hukkamisõlõ liina viirde, koh olli’ suurõ’ jäi laagrihe tulõmisõga’ ildast. Eesti paviljonih, sais sääl, kai se koolimaja. Ku piir oll viil paravossi olli’ vidämäh. Mi – maahalaskmisõlõ. Ikku oll palada’ püstü pant. Meid oll Meil kellä olõ-õs. Vahisolda- nuid ilosit nuuri inemiisi eesti vallalõ, sis mi käve umma maia sõidi läbi Uurali mäki. Külä’ pall´o. Viidi suurdõ huunõhe. väiga’ hulga. Üts kirst jäi väl- di’, ku ma essü-üi, olli’ kasah- rahvarõivih ja ikk. kaemah. Väläst õnnõ näie. Väi- olli’ väiga’ vaesõ’. Tarõ’ olli’ Kästi rõiva’ säläst võtta’. Pan- lä palada kõrvalõ. Palatah olli’ hi’, olli’ väiga’ kuŕa’. Nä pan- Mi kõõ imesti, õt mille olõ- ga’ joomka maja oll. tett savist vai lehmäsitast. Olli’ ti midägi’ päähä ja anti väi- poolka’, sinnä’ mi sis üles ronõ. ni’ meid saina viirde, kääni’ õi midägi’ müvvä’. Olli’ suurõ’ Meil oll viil ka’ rehepessmis- sääntse’ hurdsigu’. Mi näi, kuis gokõnõ seebipalakõnõ, tou- Mi aśa’ olli’ poolka all. Rahvast püssä’ mi poolõ. Mi iki. Kuts- sibulapõllu’, ka’ tumadi’ kas- massin, mia oll vindläisil ar’ maah istõ naane karkaga’, kisk gati määntsehegi kotussõhõ, tuudi mano. Miilde jäi’ ukrain- ti vanõba’ mano. Mälehtä, õt vi’ põllupääl, kõik veret õnnõ. lahut. Tuu massina peräst haina ja sei tuud. Pelg oll suur tuu oll sann. Kõik ollimi üteh lasõ’. Nä saisi’ massinah püstü, kuis mu imäkene ikk ja pallõl, Muidogi’ vahi’ olli’ väläh. nätä’ saimõki’ massulda sõidu – mia meist kül’ saa? Üts kõrd – mehe’, naase’ ni latsõ’. Tuu ilosa’ rahvarõiva’ säläh, ja lau- õt tapku-ui näid ar’, nä omma’ Kapstapõld oll suur, kapstit Siberähe! Imält kombõ’, esält elotarkusõ’

No’ – kesk kündlekuud vai vebruaari TORMI PIRET, 96-aastagadsõst. nikkil olli’ tah samah ka laado’ mi tahas tervütä’ kamraadi: Tormi Aleksa tütär Küüsse esä käest inne hällü­ ja niikavvani, ku mi imäga olli śool mehel om nii sisu ku ka vormi – päivä, õt minkõst tä tahasi’ kerkoh ja matussõ pääl, möi tä eloaig om kihästänü tormi. Setomaa aolehe jaost kõnõl- esä õgasagamast kraami laado Om tälle tormõ nõnda pall´o antu, Tormi Aleksa, kiä timahavad- da’, mõtõldõh ammutsidõ aigu pääl. Tä oll´ sääne ärimiis. Ja nii õt passigi sai Tormi nimi kantus, sõ kündlekuu 16. pääväl saie pääle. „Umast imäst ja esäst,“ ollgi, õt imä opaś kombit ja esä ku Petseremaal Pööni küläh sündü. 93-aastagadsõst, om väega saie vastusõst. „Koh ma näi- ello – kuis tengät saia,“ võtt´ Tah käve kaŕah, külbse, kündse. uhkõ, õt om uma suguvõsa kõõ dega üteh käunu olõ? Imä- hällülats jutu kokko. Oll´ iholt ku ka hengelt kimmäs seto, vanõp miis. Ku naase’ ka ütte ga käve matussidõ pääl, kõõ Arvada’ olõ-i śoo edimia eis- sai Jaaska koolih selgest „daa“ ja „netu“. arvada’, siss tulõ avvuhinna- inäp Mõlah. Tah olli’ nuu’ suu- herälist. Seto muud omgi sää- linõ 3. kotus: imä sõsaratütär rõ’ mäe’, olõ-s lihtsa sõita’ õi ne – imält saat tiidmisõ’, mia, 5aastaganõ Aleksa üteh esä ja imäga Tungla Leelo eestikeelidsõ’ salmi’ Silla (Kingu) Anna elli 97-aas- hobõsõga latsõna õi massinaga kuis ja koh; esält elohpüüsü- Petsereh pilditegijä man. Eräkogo pilt seto kiilde ümbre pandnu Tormi Piret tagadsõst ja imäimä Ässä Anna täüskasununa. Kerigu praas- misõ oppusõ’. 10 Veebruar 2020 Nr 2 (363) Uma kalli söögikraamiga ilmarahvast hullutamah

Ku iispäävä hummogu pääle kolmõpääväst Tourest 2020 messi Talina liinah om iho kangõ ja suu kõnõlõmisõst väsünü, sis om mess höste lännü.

LUIGASÕ INARA MTÜ Seto Küük tegevjuht

Nii oll´ meil kolmõl –Toomõ Itil, Kruusamäe Sirjel ja Luiga- sõ Inaral, kiä’ mi edimäist vuu- ri ollimõ ütitsõlt Seto Köögi all väläh messil Tourest 2020 Ees- ti Toidutee sektorih. Seto küük ja seto süük olõ- õs õnnõ messil murrõt lee- väpala’ livva pääl ja pudelihe valõt hańdsa. Ollimõ väega hoolõlitsõlt ette valmistanu mitu hüvvä palakõist – kik- kaseenesupp, haugikotleti’ ja suidsuliha hapukurgi kodolee- vä pääl, sõira mitund muudu, sammõlsai, põrkna-pähknä- kuuk ja seenekeseküpsise’. Ja sis mi kõnõligi Soomõ ja Rootsi aokiränikõlõ ja ilma- rahvalõ, õt mi söögipala’ omma’ kõik väega puhta paiga päält saadu’, ummil inemistõl kasvatõt ja koŕat, kõik ummi vanaimmi retsepte perrä tett. Seto söögi ehtmine. Luigasõ Inara kogo pilt Hoolõ ja armastusõga. Annimõ süüke-juukõ rahvalõ kotusõ- hainu. Mi uma’ seto söögikõsõ’ aiavili olõ-i tuu, midä süvvä’ ja kaia’, kuvvamuudu rahvas pääl maitsa’ ja üteh osta’. Rah- Seto küük kuts 15. ja 16. augustil omma’ jo väega lihtsa’ ja puhta tahat. Sääl om lette pääl mit- umma süüki ja kombit hoit. vast oll´ mi man nigu tuvikõisi maigoga ni näide vasta tundas mõ’ vilä’ nigu plastmassi vai Kuigi Seto Küük olõ-i viil suurõ liina platsi pääl. Roots- kostipäävä kohvikut pidämä! ilmah suurt huvvi. Ma arva, õt papi maigoga, mia süvvä’ kõl- ammõtlik Eesti Toidutee osa- lasõ’ kirotiva’ meist jo ka umah ■ Kostipääväni om viil aigu, a uma kohviku saat seto süük saa veid´o ao peräst baki-i. Kõkkõ taad kaiõh tulõ linõ, saimõ siski säält ka raha- aokiräh ja tunnustivä’ mi süü- joba kirja panda’ [email protected]. olõma kimmähe tuu asi, mink- valms olla’ ka tollõst, õt lii- list tukõ olõmisõ jaos. Suurt ke ja olõkit väega korgõlt. ■ Viimäne kirjapandmisõ päiv om 13. märts. peräst ilmarahvas jal rohkõm- narahvas rohkõmb mi kandist tukõ andsõ ka Setomaa Arõn- No vast nii mõnigi rootsla- ■ Kuis sool aastal? Küsü’ julgõhõ: balt nakas Setomaalõ tulõma. ostma nakas. guprogramm. Ilma toelda õs nõ nakas no’ siiäpoolõ kaema tel 516 8422 (Inara), tel 506 3301 (Maivi). Prosta süük, prostahe tettü. A Hüä miil oll´ messil käugist joudnu’ sääl kävvu’, väega õks ja tulõ vahtsõst sõiramaiko mis pääminõ, umast kandist ka tuu peräst, õt saimõ kut- kallis sääne reis ja olõminõ. suuhtõ saama. Ja ku tulõ üts, kasvatõt aiaviläst ja süämega sit tõisilõ söögifestivalidõlõ ja Suurõ teno anna siihkotsil kül’ sis tä mõnõ ka üteh võtt. ta pantu’. Seto Küük pruumgi misõst lihtsambas ja kokko- tettü. tõistõhe riikehe kaema tulla’, Itilõ ja Sirjele, kellega meil oll´ Seto küük paistu väiga ilosa- olla’ ilmalõ seto söögi parem- hoidlikumbas. Söögi’ piä-i Ka Eesti rahvas nakas vaest kuis sääl süvvä’ tetäs ja ummi väega hüä kuuhtüü ja olõmi- he ka vällä – vanaimä käteräti’ ba küle näütäjä. Tahamõ üldä’ kõik olõma tettü’ väega peene aigopite arvu saama, õt suur- süüke hinnatas. No meil õi olõ’ nõ, kellega võit julgõhe min- olliva’ kõik ilosahe ritta säet, ilmalõ, õt söögitegeminõ piä- maigoga, kohe om topidu sisse tõst puutõst puultoorõs ja tuu vasta midägi, ku saamõ nä’ messilõ ja luurõlõ. Tubli’ ja vana’ lavvalina’ ja pitsi’ rit- si’ minemä keerulitsõst tege- ilmapite kokko koŕat maigo- mitmõ mürgüga kokkoputnu näütüses Gruusiah är kävvu’ tragi’ naasekõsõ’. Setomaa Muusiumi’ 2025

MERILY MARIENHAGEN sist tulõnõvalt. sõlõ tugõdõh ja tuust mõotõt, luisi kogokunnaga’ ja mitmidõ kõik­aig kogosit, mia’ olõsi’ ka’ tüse kokkosäädmist, mia pias Setomaa Muusiumidõ direktor Ńoidõ mõttidõga’ om ede- mi ehidä üles näütüisi, kõrral- asutuisiga’, nt kuulõ ja latsiai- tiidüstüü jaost kasutatava’ ja valmis olõma 2022 suvõl. Pii- poolõ kaeminõ jouduandva ja da üritüisi ja vii läbi teema­ duga’. Plaaniperrä võisi’ õgah seto kultuuriluu vahendamisõl re teema avami läbi kohaligu esitäs ka’ välläkutsit. Ütidse päivi, tii kuuhtüüd ja ­alosta muusiumih nädälih kõrra k´av- hädävajaligu’. Mi roll om jaka’ rahva silmi. Tuu jaost tulõ tetä’ Mi päämätsilõ väärtüisilõ toe- tüünä tett kavvõndõhe kaev uurimisprojekte. Mi ­tegele vu’ opilasgrupp kas lähebält tiidmisi huvilisilõ nii Setomaal välitöid, õt parebahe arvu saia’ tudõh olõmi joudnu’ aastak- om õgapäävätselt kannõt mis- muusiumi ja seto kultuuri vai kavvõbast. Minevä aasta- ku kavvõbah mitmõl moodul lähiaoluuh juhtunust. Vers- ka 2025. Ütitsidõ tsihte ja ola- sioonist: seto kultuuri hoitja popularisiirmisõga’ vai uma ga olli’ Setomaa kooli’ ja latsi­ seto kultuuri minevigust, olõ- kah arõndami vabaõhukesk- tundõ tundminõ, kipõ ja sakõ ja vahendajana mi anna ede- tiidmisi ja kogodõ avalikkusõ aia’ sagõhõhe muusiumih.­ Mi vigust ja tämbätsest pääväst. kunda, nt keväjä teemi Vers- infovahetus, latus ja avat suht- si traditsiooni ehedüst erine- ette tuumisõga’. tsiht om viil parebahe kasu- Kõik muusiumi’ Setomaal ka talomuusiumi taadõ aiavilä lõminõ, arvusaaminõ mi tüü vidõh ajastudõh, kotussidõh ja Järgmätsil aastagil proomi- ta’ ar’ muusiumi ­võimaluisi omma’ kogokunna puult alos­ pindremaa, nii kuis tuu või- ainulaadsusõst, mi olõ kollee- elämüisih. Traditsiooni tarku- mi löüdä’ inäp kuuhtüüvõima- hariduselo edendämisõl ja tõt. Śoo tiidminõ kand muu- si’ olla’ olnu’ 20. saandi ede- ge suhtõh huulva’ ja mõistva’ tävvendämisõl. siumi tegemisi ka’ tulõvi- otsah. Pääle tuu viil huuao- – tuu om võimaldanu’ arõnda’ Traditsioonilisõlt om muu- guh. Tuginõdõh vanalõ, mi näütüse „Latsõigä Setomaal“, kokkohoitvas ja toimivas orga- siumi ülesannõh kogoda’ ja luu vahtsõt. Mi olõ Obinitsah mia haard hindä ala terveht nisatsioonis. Mi tüü tulõmusõs kogot avalikkusõ ette tuvva’. alostanu’ muutma terve maja talomuusi­umi. Järgmätsi aas- om kõigih Setomaa muusiumõh Tämbätsel pääväl pandas väi- püsiekspositsiooni, mia kõnõ- tagidõ joosul piat selges saa- uvvõndõt näütüsekeskkund, mia ga’ suurt rõhku toolõ, kuvva- lõs innekõkkõ seto rahvalau- ma ka’ hoidlatalo vai Leppuja and positiivsõ ja kvalitatiivsõ muudu mi kogot asju ja tiid- lust ja naisist. Tõõsõ kõrra saatus, nii ka’ kogodõ edesi- elämüskogõmusõ nii noorilõ ku misi avalikkusõ ette tuu. Siih- ehitämi aastagidõ joosul sää- nõ käek´auk. Śoo kevväi teemi vannulõ, nii kohalikõlõ ku võõri- kottal om tähtsä läbieläminõ. nestmuudu vällä, õt suursu- vallalõ Verska külästüskeskusõ lõ. Külälisi arv om kolmõkõrdnõ Muusiumi võit kaia’ ku turis- gunõ Obinitsa asjukogo olõs Reegi suvõmaja, a säälgi’ lää- ja tagasiside keskmätsest kor- miobjekti, mia piat olõma kõigilõ nätä’. Śool aastagal mi vä’ arõndustüü’ edesi. gõp. Muusiumi’ omma’ kogo- atraktiivnõ, samal aol hoitõh mõtlõ vällä selgebä tulõvigu­ Tulõvik lupa tulla’ tüükäs kunnah atraktiivnõ inspiriirvä muusiumlikku konservatiiv- Luikjärve talolõ Tobro- ja lustilinõ. Mia päämäne – kokkosaamiskotus. Mi olõ alos­ sust. Mi ülesannõh om löüdä’ va küläh. Tasos silmä’ ja kõr- „Hüämeelelinõ piat olõma“ – tanu’ erinevidõ kogomistöiega’ ja luvva’ huvitavvi kokko- va’ vallalõ hoita’, selle õt mi sis om ka’ luutust, õt kõik suu- ja mi või julgõlt üldä’, õt vähä- võttit seto kultuuri kujonõ- tii Luikjärve ussõ’ nii mõnõgi’ rõperätse’ ettevõtmisõ’ saava’ bält 60% mi kogodõst omma’ misluust, perändist ja tradit- üritüse jaost vallalõ. Saatsehe tettüs ja näist kasus vällä vaht- hoit ja kaitst muusiumi säädüi- Talomuusium seto pitsi värmeh. Eräkogo pilt sioonõst. Ja samah tävvendä’ alostami piireteemalitsõ näü- sit mõttit ja ettevõtmisi. Veebruar 2020 Nr 2 (363) 11

Pensionidebatih om ar’ unõhtõt Hüä seto rahvas, pall´o tämbätse’ vanõba’ inemisõ’ õnnõ Tarto rahu ni Eesti riigi sünnüpääväl! JÄRVELAIU PIITRE kõik ilm olõ-õi uma muutu- Põh´a-Talina vanõp mist lõpõtanu’. Ummõhtõgi’ Sada aastakka tagasi, ku sõlmiti Tarto rahu ni Setomaa tuu- keskendüs parhillanõ pensio- di rahva vere hinnaga Vinne impeeriumist uma Eesti riigi- niarotaminõ liisnalt ilmaasju rahva hulka, sündü väiga suur muutus mi rahva seeh. Naati Vanõbidõ inemisi vaesus om parhillatsõlõ kõrraldusõlõ ja ütehkuuh üles ehitämä umma riiki – Eesti riiki. Tõõnõ ilma- Eestih suur probleem tämbä parhillatsidõ protsesse õgva- sõda tõi Setomaalõ jal’ suurõ muutusõ, vahtsõ piiri, vaht- ja parhilla’. Ku Statistikaamõ- lõ pikendämisõlõ tulõvahe sõ riigikõrra. Kõik tuu tekk´ Setomaa setodõst tühäst. Ku ti lähebä ao uuringu perrä eläs aigu. Veidebä mõtõldas hal- Jakob Hurda perrä elli Setomaal 1902. aastagal 16 571 setot, 2018. aastagal suhtõlisõh vae- vu küüsümüisi pääle, minkõlõ sis tämbätsest om Setomaalõ jäänü vaest 2000 setot. Eriti susõh 21,7% elänikkunnast, sis kiäki’ mõista-ai vastada’. tühäst om setodõst jäänü hummogupuulnõ Setomaa, mia vähäbält 65-aastagatsi elänikõ Kas täpsidõ arvutuisiga’ toi- kuulus nüüd Vinne riigilõ. Setomaa om kaotanu 88 saandik- siäh oll suhtõlisõh vaesusõh mõtava’ eksperdi’ omma’ kind- ku uma rahvast. Päämidsõlt om seto rahvas Setomaalt väl- elävidõ inemisi osakaal 43,1%. la’, õt 40 aastaga peräst finant- lä rännänü, sõah ni kiudutamisõh hukka saanu, vinnestünü Tuu põhjusõs om päämätselt seeritäs I samba pensionõ vai eestistünü. Perrä jäänü rahva vaihõl sais okastraat, pii- matal vanaduspension. senidseh ulatusõh tüüd tege- rivalvõ aamõtniku’, viisa’ ni propuski’. Ku tämbä suurõmb Ku vanõp ineminõ jääs uma vidõ inemisi palga päält mas- osa eesti rahvast om veiga rõõmus ja vaba, tund hüvvämiilt eloõdagul ütsindä, sis tä satas tavast sotsiaalmassust? Kas nail veebruarikuu tähtpäivil, sis seto rahval om pitsitüs rõn- piaaigu tävveste vaesusõhe, olõ-õi uuta’ senitside massus- na seeh uma kaotustõ ni ilmajätetüse peräst. Mi jaost olõ-i selle õt pia kõik pensionäri’ tamispõhimõttidõ muutmist? saa aastaga tagonõ olukord taastõt ja tõõnõ ilmasõda ummi üle ütsielävä inemisõ suhtõ- Tüüjoud om õnnõ üts vaht- tagajärgiga lõppõnu. lisõ vaesusõ piiris olõva 569 sidõ väärtüisi tuutmisteguri­ Eesti riigi sünnül käve iih puulsada aastakka heränemis­ euro pensionirahha kätte pia­ dõst, massu pääle panda’ või aigu, ku tetti eesti rahvast, eesti kiilt ni umma kultuuri, mia aigu saa-ai. ka’ tõisi ressurssõ, kaupu liiku- olõsi’ riigikõlbulik. Sändseh vormih setodõ heränemisaigu­ Probleem lätt süväbäst, sel- mist, tarvitamist, tulutiinmist. om olnu õnnõ viimätse kolmõ aastakümne jago. Kas mi jov- le õt päämätselt jäävä’ ütsindä Tähtsä om ka’ tuu, õt parhil- va kunagi uma tunnustõt seto keele ni esiotsustamisõni, õks naase’, kinkõ tüüelo joosul lanõ tüütegijidõ põlvkund jätt näütäs aig, a ku säänest heränemist ni hindätiidmist tulõ-i, teenit väikop palk kandus inäp uma perrätulõjidõlõ arõnõnu’ jää-i alalõ ka seto kiilt ja rahvast. Aigu om vähä! Ku viil mõt- pensionihe. Järvelaiu Piitre. Eräkogo pilt majanduskeskkunda kuuluva tõga mängi’, sis aolugu lännü’ vaest hoopis tõistmuudu, ku Eesti pensionäri’ mõistva’ riigi: korgõba arõngutasõmõ eestläste heränemisaig olnu’ pall´o laempa alusõga ni jää- kokko hoita’ ja nõvva-ai pall´ot. bä ütsikidõ vaesusõlõ, olõ-õi sis tuu rahaga’ olõs võima- käändmisõ suurõbas massu- nü-s pidämä õnnõ Vinnemaa impeeriumi Eestimaa ja Liivi- Nä mõtlõsõ’ ummi latsi ja lat- parhillatsõ pensionireformi- lik lahenda’ erinevvi sotsiaal- tulus saat tetä’ tõistsagamatsil maa kubermangu piiri pääl, a riigirahva tegemisõ mano olõs sõlatsi pääle. Ku nä saava’, sis debati man muudatuisi mõo valdkunna murrit: nõsta’ kuk- moodul. võetu’ liivläse’, seto’, vadjalasõ’, isuri’. Sis Vabadussõah olõs pruumva’ umast väikost rahast ja näidega’ kaasnõvit võima- kivõrra kõiki pensionõ vai ka’ Suurõba’ ja viil rassõba’ nuu’ rahva’ tulnu’ sõdima uma riigi iist ni punaväe’ olõs väl- viil nuuri avta’, a probleem om luisi tämbätsilõ pensionärele rahasta’ pikäaolist huuldust. küüsümüse’ omma’, kas II lä lüüdü’ Petrogradist ni ka Pihkvast… mi ütiskunnalõ häbüasi. rõhutõt tähtsäs pidämä vai ku A väigagi’ teküs meede hulga samba pensionidõ eduluu alo- Tämbä mi aoluku muuda-i. Midä seto rahvas saa tetä’, Vaesusõl om tuhat näko. Ku tuud om tett, sis maaha tege- vanõbidõ inemisi vällätuumi- sõs olnu’ 70ndil saavutõt üte- om tuu, õt mi piät kokko hoitma, umma kiilt ni kombit eloh vanõp ineminõ saa-ai hindä- vä hinnanguga’, õt tegemist sõs vaesusõst olõs lesepensio- lisus om igävene, fukuyama- hoitma ni uma maa iist saisma. Tuud tüüd mi iist kiäki tii-i. le lupa’ raha iist arstiapi, kõgõ om järekõrdsõ näütega’ valit- ni masmapandminõ – õt pääle lik aoluu lõpp ommõgi’ käeh? Õga olõki-i muud, ku ma soovi, õt ku mi jal’ sis kokko tulli lihtsabat tarõremonti, vaht- suskoalitsiooni populismist. pikäaolisõ abikaasa siist ilmast Kas śoo aktsiainvesteeringidõ ummi vanno laulõga, ar’ sis veli vele tundsõ, sugu nakaś sel- sit kängi, tiatripiletit vai lat- A küüsügem, kas ka’ Euruupa ar’ minekit saasi’ timä lesk ja väärtpaprõbörsidõ La Belle gümä. Õt mi latsõ’ sammu pitä’ jovvasi’ õks tõisiga, õt saas sõlatsõlõ joulukinki, kõnõlõ- Komisjon oll Eestile ettepa- uma elopäivi lõpuni mäntsegi’ Epoque om igävene? Mi tiiä- valgõt päivä nätä’ tulõvikuh Setomaa. malda’ hambidõ kõrdategemi- nõkidõ tegemisõl mäntselgi’ jao lahkunu’ pensionist. äi vastussit näile küüsümisi- Edenemist ni saldmist meele! sõst vai väikost turismireisist, populismilainõl? Pääle mi immi pästmisõ lõ. Om mitmit märke, õt ilm JÄRVELILLI REIN, ülembsootska sis vaesusõga’ ütehkääväs om vaesusõst olõs tuu ka’ tähtsä om jäl’ sisenemäh turbulent- ka’ sotsiaalnõ kõrvalõjääminõ,­ Kas lesepension meede perreväärtüisi ja abi­ sebidõ aigu sisse ja maailma- hindähinnangu langus, hindä pästäsi’ vaesusõst? elo kaitsmisõl. Parhilla’ inemi- majandusõ raskuskese liigus madalast pidäminõ, kurbus, sõ’ lihtsalt lää-äi mehele, lisas geograafilisõlt. masendus. Tuu kõgõ taustal 2020. aastaga riigieelarvõ per- vaeldõdas kergelt ka’ kuuhelo- Olõs naiivnõ arvada’, õt tuu sääd kogomispensioni olõ- rä om pensionikindlustusõ II partnerit. Ja õga riigi sotsiaal- tähendä-äi muutuisi ärikul- maholõminõ mi parhillatsõ sambahe riigi puult planeerit poliitika ka’ abiellumist kuv- tuurih ja instrumente valikuh. II sambaga’ liitunu’ eetilitsõ massa’ 517 miljonit eurot. Tuu vagimuudu toeta-ai: garantii’, Ainumas, midä om meil tämbä sundvaliku ette. om raha, minkõst śooni’ prak- minkõ inemisõ’ andva’ abiel- mõistlik tetä’, om Eesti majan- Vanõba’ omma’ meid kas- tika perrä kuus säitsmendikku ludõh tõõnõtõõsõlõ, kasutas duskasvu tagaminõ – nii pal- vatõh alalõ hoitnu’ eesti rah- lätt vällämaa väärtpaprihe ja ütiskund ar’ umapuulsõ panu- l´o ku tuu mi tetä’ om – kesk­ va läbi keerolitsi aigu ja tuu minkõst kassu Eesti inemisilõ sõ piiramisõs hoolõkandõtee- pikäh perspektiivih otsus- man taastõtasõmõl iibega’. A saa olõma vaest kümnidõ aas- nussidõ rahastamisõl pere- sidõga’, minkõ tulõmuisi üle vot parhillatsõl, joukal aol, ku tagidõ peräst. Tuu om väiga’ kunnasisesele ülevähpidämis- mi kontroll om suurõp. Raha latsi kasvata’ nii hulga inäp suur raha. Ku kuluta’ kõik tuu kohustusõlõ näüdäteh. massudõna kokkokorjaminõ­ taheta-ai ja tuuperäst pan- raha pensioninõsõmisõ jaos, ja vällämaalõ viiminõ olõ- das parep kõrvalõ uma vana- sis nõsõsi’ keskmäne pension Pensioniarotaminõ õi just väiga’ viläkas tegevüs. dusõs, jätetäs samal aol uma hulga – umbõs arvõstõh 180 liisnalt ahas Ka’ om mi võimusõh ütis- imä’ vaesusõhe. Kas prioritee- eurot. kunna sidususõ tagaminõ di’ ja tegevüisi järekõrd om õks Kindlahe olõ-õi ­parhilladsõ Pääle tuu, õt parhillatsõh aro- tämbä ja põhiväärtüisi kaitsõ, õigõ’? reformi tsiht II sambahe riigi tamisõh om taadõplaani jää- minkõst üts om väiga’ ammu’ Kuki’ Euruupa Komisjon om mastava jao lõpõtaminõ – tuud nü’ parhillatsõ’ pensionäri’, sõnastõt säänestmuudu: „Sa mitmidõh järestikkõh õga-aas- prognoosi-i kiäki’, a olgõm’ jäävä’ arotamisõ’ mu arva- piat austamma umma immä ja tagitsih riigipõhitsih soovitui- ausa’ – ku reformi tulõmusõna tõh tõõsõhki’ mõttõh ahtast. essä, /.../ õt su päivi pikendä- sih juhtinu’ Eesti tähelepanu vähänes riigi kohustus II sam- Aoluulisõna ma või teele täv- däsi’ ja õt su käsi höste k´au- Järvelilli Rein. Sundelli Harri pilt vanõbidõ inemisi, kõgõ inä- ba massõtõ jaoh ka’ 20%-30%, ve kindlusõga’ kinnitä’, õt si’...“ (5Ms 5:16).

si minnä’? Tuu kõgõ pääle om happa olnu’ ja kuvvamuudu nuidõ aastagidõ perrä om seto verendsile oodõtas ja kutsutas V leelo- vaia mõtõlda’ ja edesimine- om no’. Pääle tuu om hüä uma- leelolaul õnnõ lava pääl vai õks kõnõlõmma pääle leelokoorõ ki plaanõ pitä’. Kõnõlda’ tulõs vaihõl parebahe tutvast saia’. elotsõõri üts jago? Kuis saias ka’ asutuisi ja organisatsioo- konverents hüäst ja halvast. UNESCO esindüsnimekir- arvu ja kuis lätt leelokeelel ja nõ esindäij, kedä om nimetet Kümme aastakka om hüä ja kintedi seto leelo 30. sep- kõnõlõmisõ keelel? Keelest mi seto leelo UNESCOhe sääd- 22.–23. mail om pikk aig, tuuga’ om tulnu’ laul- tembril 2009 ja edimäne leelo- saa-ai kuvvagimuudu ümbre misõ papridõh. Kõnõlõmisõ’ ma hulga noorõbit ja vanõ- konverents oll 9.–10. oktoobril minnä’, tuu om mi mõtlõmisõ võiva’ olla’ pikebä’ ja lühebä’. viiedät kõrda leelo- bit naisi ja miihi, a samah om samal aastagal. Tuu aoga’ om ja laulmisõ kiil. Oppaminõ ja Tulõkist om vaia tiidä’ anda’, konverents, kotus om näid ka’ mant ar’ kaonu’. Tuu- mõni leelopark jäänü’ aolukku opminõ olõ-õi kõkõ hõlpsap, õt kõrraldaja’ mõistasi’ plaanõ Obinitsa muusium. peräst ommõgi’ tähtsä kõik­ – Helbi leelokuur (1983–2011), a õnnõs om kiil mi ümbre õga- säädä’. aig innist aigu miilde tulõta’ Leiko (1964–2015) – ja mõnõ’ päävätselt viil kukkivõrd eloh. SARVÕ ÕIÕ ja tuu päält säädä’ plaanõ. Aig omma’ mano tulnu’, näütüses Leelokonverents om tuu- SLK esinaane, SMOM külästüsjuht tuu ello tõistsagamatsi tege- Ilolinõ (2006), Vel´o’ (2008), peräst katõl pääväl, õt joudas Kae’ viil! misi ja mõttit, nuist olõs hüä Seto Miihi Summ (2012), Ilo­ süäme päält ar’ kõnõlda’, saias tiidä’ saia’. tsõõr (2012), Ilolang (2013), vahtsit mõttit ja joudu, min- ■ Umast tulõkist tiidä’ anda’ Minevä aastaga sai 10 Leelokoori’ saava’ pidodõ Madara (2014) jt. kõga’ ummi ilosit leelosõnnu kirotõh Sarvõ Õiõlõ [email protected] vai helsteh aastakka leelo kintämisõst Liise ja Loore lauluimäga. pääl kokko, a sis olõ-õi väiga’ Seto leelo, seto kiil ja seto edesi laulta’. 5625 2788. UNESCO nimekirja. No’ om Eräkogo pilt aigu kõnõlda’ – aastagah vai miil omma’ ku kol’ sõsart, kiä’ Leelokonverendsile oodõ- ■ Kõrraldaja’: Seto Leelotarko jal’ aig, õt kõrrast mõtõlda’ ja paari pääle korjumi jutatami- piasi’ kõikaig üteh k´auma. Sis tas kõiki, kinkõ jaost om seto Kogo, Setomaa Muusiumi kõnõlda’, õt kuis nuu’ aasta- kist om seto leelolõ määnest- sõs kokko. Nuu’, kiä’ omma’ või luuta’, õt ka’ kümne aasta- laul, olõminõ ja uma kiil Obinitsa Muusium, ga’ omma’ müüdä lännü’. Midä ki’ api vai tukõ? Midä oodõtas, vahtsõ’, ildaaigu leeloparkõ­ ga peräst om setokõisil umma tähtsä’, oodõtas kõnõlõmma, Seto Kultuuri Fond, TÜ tähendäs UNESCO nimekiräh midä pias praavtamma? Kiä mano tulnu’, näil om vaest seto laulu, innitsidõ immi kiilt kullõmma, üteh arotamma, kultuuritiidüisi instituut. olõminõ? Kas nimekiräh olõ- saasi’ või võisi’ avta’, õt ede- huvvi tiidä’ saia’, kuis om vara- ja tävvelikku seto miilt. A kas vahtsit plaanõ pandma. Kon- 12 Veebruar 2020 Nr 2 (363)

IIJA NILK Setomaa valla sündmüse’ 07.09.1932 – 29.01.2020 ■ 26. veebruaril kell 17 leeväküdsämisõ opitarõ ■ 10. märtsil kell 20 kultuuriõtak Lahe kohvikuh – Jaanuarikuu lõpuh läts igävigu tii- Seto Tsäimajah. esines naisrühm Tantsurõõm ja tandsos mängvä’ le Obinitsa, peräst Meremäe kooli ■ 28. veebruaril kell 21 tandsoõtak Lahe kohvikuh. Oravapoisid Oravalt. aoluu ja geograafia oppaja Nilgi Iija. Tandsomuusikat tegevä’ Ojar ja Einar. ■ 11. märtsil kell 19 Zetod „Traadilda“ esitlüskontsert Iija oll 22 aastakka Setomaal Obi- ■ 1. märtsil kell 11 maaselitsa tähistäminõ Verska kultuurikeskusõh. nitsa ja Meremäe koolilatsilõ oppa- Tsäimaja moro pääl. ■ 13. märtsil kell 21 riidene tandsoõtak Lahe kohvikuh – jas. Tä tull Obinitsa põhikuuli tüühü ■ 1. märtsil kell 13 maaselitsa tähistäminõ esinese’ Ojar ja Einar. 27. oktoobril 1989. Timä tunni’ olli’ Lüübnitsa küläkeskusõ man. ■ 17. märtsil kell 20 kultuuriõtak Lahe kohvikuh – esines kõõ höste kõrdapiteh ettevalmstõt ja tunnõ ettevalms- ■ 3. märtsil kell 17.30 Setomaa male-ja kabeturniiri sari leelokoor Helmine ja tandsomuusikat tege Ingmar Päid. taminõ käve poolõni’ üüni’. Iija opilasõ’ tegeli’ aktiivsõlt 2020 Verska kultuurimajah. ■ 19. märtsil kell 19 Vana Baskini teatri „Kas hakkame kodo-uurmisõga’, uurmistüü’ olli’ põh´aligu’ ja sai’ vabarii- ■ 3. märtsil kell 20 kultuuriõtak – esinese’ seksima?“ Verska kultuurimajah. gih hüvvi tulõmuisi. Tä näkk hulga vaiva latsi meeltämi- segärahvatandsorühm Helgerid ja tandsos mäng ■ 20. märtsil kell 18 Hilana Taarka preemiatõ üleandminõ sõga’, õt nä panõsi’ kirja uma perre, kodokülä mälestüisi, Ingmar Päid. Luikjärve taloh. küüsüsi’ ja kirotasi’ üles inemisi elolugusit. Iija tekk Obi- ■ 4. märtsil kell 19 naistõpäävä kontsert ■ 20. märtsil kell 21 riidene tandsoõtak Lahe kohvikuh – nitsa koolimuusiumi ja mõistsõ latsih huvvi herätä’ vannu Meremäe teenindüspunkti saalih. esines Kalmer Järv. asju kogomisõ ja alalhoitmisõ vasta. Tä oll uma ala spet- kell 9.30 latsietendüs „Erakordne veepudel“ kell 10 Setomaa karikavõistlusõ’ 2020 sialist. 17. juunil 2011 läts tä jo kolmadat kõrda ja jäädävält ■ 5. märtsil ■ 22. märtsil pensionilõ, sälätakah 58 tüüaastakka. Verska kultuurimajah. ojomisõh. Iija tundsõ suurt huvvi seto kultuuri vasta. Tä käve ■ 6. märtsil kell 21 riidene tandsoõtak Lahe kohvikuh – ■ 24. märtsil kell 20 kultuuriõtak Lahe kohvikuh – esinese’ aktiivsõlt seto kultuurisündmüisil. Mitmit sündmüisi tä esines Raen Väikene. Poloda Piigad ja tandsomuusikat tegevä’ Ojar ja Einar. pildist ja Setomaaga’ köüdet aśa’ olli’ väläh koolimuusi­ ■ 7. märtsil kell 19 naistõpääväpido ■ 27. märtsil kell 21 riidene tandsoõtak Lahe kohvikuh – umih. Armastus Setomaa vasta oll nii suur, õt tä lask Lüübnitsa Küläkeskusõh. esines Ingmar Päid. hindäle ka’ seto rõiva’ tetä’, midä tä pand sälgä Seto Kunig- ■ 10. märtsil kell 17 mälumängo lõppmäng ■ 31. märtsil kell 20 kultuuriõtak Lahe kohvikuh – riigi päivi aigu. Verska raamatukoguh. Verska Iginoored ja tandsos mäng Leevaku Küla Bänd. Iijal oll suur huvi aiapidämisõ vasta. Tä eis’ tekk kasvu- huunõ ja taimõlava. Jo varra keväjäst kooni’ ilda sügüse- ni’ võidsõt Iijat nätä’ aiamaal. Iija raamadukogo oll väiga’ suur, koh oll nii reisikirju ku ka’ tiatmõteossit. Tä oll ka’ SÜNNÜPÄÄVÄ’ MÄRTSIH suur kokandushuvilinõ. Iija om olnu’ hüä kolleeg, mõistva ja abivalms naab- ri, hüä reisikaaslanõ ja ullihüä oppaja. Kaemalda’ kõigilõ Vabarna Maret – 63 Toome Helbe – 85 Turvase Evelin – 43 Setomaa Vallavalitsus raskuisilõ ja tervüseprobleemele oll Iija õks hüämeelelinõ 2. märts 13. märts 23. märts suuv õnnõ: ja teotahtõlinõ. Iija jääs meele kõigilõ miilde uma mõist- käsitüüoppaja Petsere 2. Keskkooli Meremäe-Obinitsa va suhtumisõ ja hüä süämega’ inemisõna ja avvustamist ja Kuldatsäuga innine oppaja naiskoori laulja Veera Hade 95 väärt oppajana. leelonaane Aleksandra Padumäe 95 LILLMAA KEIDY Maasikamäe Sirje – 57 Tšižova Liivi – 46 Marie Lumi 93 Pika Ott – 34 13. märts 24. märts Senta Raudkett 91 2. märts Hõpõhõimu Kosśolka koori Veera Lillik 90 Naadi Kopli 88 Seto Miihi Summa leelonaane leelonaane Leo Pai 88 Ütehkuuh turulõ laulumiis Olga Tikk 86 Valgu Toomas – 36 Visseli Kerti – 39 Helena Kõiv 86 Ahose Voldemar – 75 13. märts 24. märts Veera Grigorjeva 85 JÄRVELILLI REIN hava aasta algusõst om Seto 3. märts pillimiis söögimeistri Lidie Hain 85 Seto Kaubamaja iistvidäjä Infoseltsil valmis saanu täv- pillimiis, Hõpõhõimu Eha Sari 84 veste vahtsõnõ ütist turundust iistvidäjä Jüriöö Vello – 76 Tamme Fee – 39 Liidia Taro 83 tugõv e-puut Seto Kaubamaja 14. märts 25. märts Voldemar Kitsemägi 82 Inemisõ’ läävä’ mugavam- (setokaubamaja.ee). Seto Kau- Karbi Laura – 26 koolimiis Meremäe Kooli direktor, Helvi Kala 81 bast ni õga pääväga naatas bamajah saa õga kauba müüjä 3. märts Meremäe-Obinitsa Galina Nemova 81 järest rohkõmp kaupa müü- vähätse vaivaga ni ilma rahal- Sorrõseto leelo- Kuusingu Toomas – 44 naiskoori laulja Aleksandra Simagina 81 mä läbi arvuti ja telefoni. Ees- da uma poodikõsõ pistü pan- ja pillitütrik 15. märts Enno Anipai 81 timaal tetäs õga viies ost jo da’. Parhilla’ om kaubamajah Aino Koba 80 kunstnik Matvei Arvi – 57 läbi e-kanalitõ.­ Muialpuul om saia’ pia kõik Setomaal vällä Valentina Anufrienko 79 Raudsepa Terje – 50 26. märts e-ostõ viilgi rohkõmp. Vars- antu’ raamatu’, a rahvas küsüs, Salme Liinamäe 78 5. märts Leima Matis – 28 Hõpõhõimu ti või jo üldä’, õt ku su kaupa õt koh om kõik käsitüü. Selle Niina Zadunaiskaja 78 Kullakõsõ 16. märts laulumiis olõ-i e-poodih, olõ-i su kaupa oodõtas Seto Kaubamajja kõiki Maimu Lumi 76 leelonaane muusigamiis olõmahki ni ostja’ lövvä-i sin- seto käsitüü müüjit, a muido- Vello Jüriöö 76 nu üles. E-poodiga om jal’ tõõ- gi ka kõiki tõisi kaubamüüjit, Torm-Kriisi Piret – 56 Anne-Marie Meier 76 27. märts Silvia Vao 76 nõ hädä, ütsündä puuti tetä’ kiä’ saava’ üldä’, õt nä sobisõ’ Tsopatalo Helju – 71 Ergo Afrat Laas – 43 8. märts 19. märts sootska, kultuuriklubi Kalle Puhalainen 75 om ulli kallis ni kõik teenitü seto kaubamärgi ala määnest- Elvi Haljas 75 raha lätt ar’ poodi tegemisõ, ki otsa pite. Setomaa kaubal ja Kosśolka koori kerigumiis Setoluu’ iistvidäjä ja Maŕakõsõ’ iistvidäjä Aino Palmik 75 käügih hoitmisõ ni turundu- Seto Kaubamajal on muidogi Heldur Ilves 74 sõ pääle. Niiviisi omgi õnnõ rassõ konkuriiri’ AliExpressi, Vaaksi Ülle – 63 Tamme Merita – 62 Lahe Anni – 67 20. märts 28. märts Enno Liivik 74 ütehkuuh võimalik tuud ärri Kaup24 ja eBay-ga, a Setomaa 74 8. märts Ilolanga Sorrõseto Veera Talas aia’. bränd on küllält tukõv ni uma- Nikolai Kapten 74 Seto Infoselts om jo aastit näolinõ, õt tuuga erälde vällä Meremäe raamadukogo leelonaane leelonaane Helju Järvelill 74 e-puuti pidänü ni nännü kõi- minnä’ ja silmä naada’. Üteh- juhataja Niina Timmotalo 74 ki poodi pidämisõga köüdet kuuh and pall´o ar’ tetä’. Hoia- Lõivu Merlin – 38 Lillaku Anti – 35 Georg Mahla 74 hüvvi ni viletsit asju. Tima- mi’ kokko ni toetami’ ummi! Tuule Karin – 45 20. märts 28. märts Anu Klaas 74 8. märts käsitüülinõ ja piltnik aoluulanõ Eduard Pedassaar 74 Helmise Valentina Männik 73 leelonaane Kosemäe Helju-Helene – 78 Talupoeg Triin – 30 Klavdija Cauniša 73 23. märts 28. märts Milvi Jõe 73 Leinämi Jänesmäe Viktor – 71 Helmise Tsibihärbläse’ Sulev Serbak 72 VEERA KALAMEES 9. märts leelonaane leelotütrik Aino Tammela 71 ✝ Juta Anier Vel´o’ laulumiis Nikolai Osak 71 93 Nodari Tsetshladze 71 ✝ Kasper Saarine Sopotovi Dmitri – 54 Toome Elo – 40 Kallist täditütärt Eeri Unga 71 ✝ Raivo Jallai Linnuse Vaino – 66 23. märts 31. märts Paul Palolill 70 õnnitlõsõ’ Alla, Veera 9. märts Petsere 2. Keskkooli Verska Naase’ ✝ Maria Kozlova Arvo Aun 70 ja Linda perridõga. pillimiis innine oppaja leelonaane ✝ Olga Ilomets Üllar Mõts 70

11. märts kell 19:00 Värska kultuurimaja

PILET EELMÜÜGIST 7€ / KONTSERDI PÄEVAL 10€ FOLK.EE