Setomaa, Veebruar 2020, Nr 2
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Lillmaa Terje: Vokksepä Virve: Järvelaiu Piitre: „Heino saat´ kostis tuud „Ma olli 11-aastaganõ, „„Sa piat austamma umma pepsikoola ja kompveki’ ku mi pereh immä ja essä, /.../ õt su tagasi ni kitse, õt meil Siberähe kiudtõdi. päivi pikendädäsi’ om piisavalt puhast Tuu oll 27. mail 1950.“ ja õt su käsi höste lättevett ja mõtsamarju.“ k´ausi’...“ (5Ms 5:16) “ lk 3 lk 9 lk 11 Hind 1 euro Veebruar 2020, nr 2 (363) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Lobotka küläplats ku küläpäivi süä Ku kavvõlidsõmb võõras takast juunikuu tõõsõl puul- Miktämäe puult Verskahe pühäl kimmäs suvinõ kokko- tulõ, sõs kimmähe sõit tulõk. Joba 1998. aastagal pee- tä Lobotka bussipiätüsest ti kõkõ edimäst küläpäivä. Õga kõrd, ku kokkotulnu rah- müüdä ja küläst läbi. vas saa väliekraanilt varramba Eiski ku küllä sisse õi videohe võetu’ küläpäivi kaia’, käänä’, paistus peris tulõva’ umaaigsõ’ küläpäivi edimädsel kaemisõl, tegemisõ’ jälki miilde. Õga õt Lobotka om talo rahvas kõnõlõs küläpää- elojovvulinõ külä. väl kipõn hindäst, tetäs ütine pidolaud, omma’ mängo’ ja õdagunõ tandsupido. A pää- REIMANNI NELE tähtsä om umavaihõl kokko saia’ ja pikembäs jutuajamisõs aigu võtta’. Taa edimäne kaeminõ kaejat õi Küläpäivist osavõtjit om petä’ – küllä sisse sõitõh pais- olnu nii ala ku päält 100 ine- tus viil hulga ilosit ja kõrda tet- misõ ja viimäne kõrd oll´ tulõjit tü elämisi pedäjämõtsa rüpüh vaest 60–70. Umalaol alostõdi vai peris Verska lahe kaldõ ütitsit tegemisi uma külä kivi veereh. Seltsielo om aastit pandmisõga ja „ar’ kulunu“ om käünü küläplatsi pääl, kohe joba kats küläkiiku. Tetä’ tull´ tulõva’ kokko nii vana’ ku vahtsõnõ, joba kolmas. noorõ’. Küläkiigu man om latsi ja nuuri suvinõ kokkosaamisõ Lobotka külä kotus ja küläplatsi pääl om täämbäne ja eeläne elo kõgõ pääle mõtõld: om peris suur lauduga vaŕoalonõ istmi- Kohaligu küläelo iistvõtja sõs ja pita pidämisõs, Lobotka Kotovi Helduri jutu perrä olõ-i sildiga ja vahtsõst värmit kõla- külä ummi põhielänikkõ vaih- koda ku esinemiskotus, lõkkõ- tanu, kukki vahtsõnõ põlv plats ni tii veereh suur külä om aoga pääle kasunu. Vana’ kaart. talo’ omma’ õks uma perre Toetust ummi tegemisi jaost vai suguvõsa käeh. Timä tütär om küsüt PRIA-st, kohaligu Triinu nimmas kõrvalt, õt ku umaalgatusõ programmist mõnõl puul eletäs pääaśaligult ni muialt. A ütsindä säändsit suvõaol, sis külä rahvaga ettevõtmisi jovva-i vitä’, ku käüdäs õks hüämeelega läbi kohalikõ inemisi toetust mano ja liinalatsil om edimädses õi tulõ’. Õnnõs om tuud toe- mõttõs uma’ mängusõbra’ jäl- tust õks tunda’ ja nätä’: ütid- ki üles otsi’. Lobotka kaardi selt saie küläkualõ värskimb päält saa õgaüts kaia’, õt pää- Küläkiigu ehitäminõ Lobotkah. Eräkogo pilt nägo luudu ja vahtsit pinke liina Talinahe om küläst 275 tettü ni viimädse ao kõkõ suu- kilomeetrit. Verska küle ala tekkünü vaht- võtmisõ keerolidsõmbas tetä’ meelega küläelo tegemisist Triinu latsõpõlvõaol om nii rõmb tüü oll´ kolmanda kiigu Küläplatsi lähkohe jääs uma sõnõ külä – küläl om sälätakah – näütüses õi mahu’ Lobotka ja küläpäivi kõrraldamisõst. küläkiik ku palliplats olnu’ tä ehitüs. Iistvõtjil om hoobis väikene satam ku paatõ sisse- pikk ja avvulinõ aolugu. Edi- külä hajaasostusõ programmi Avvu seeh peetäs nii vanno ku hindä jaost tähtsä’ kotusõ’ ja kimmämb tunnõh vahtsit ette- laskmisõ ja kalamiihi püügi- mäst kõrda om Lobotkat vanno nõudmisi ala. vahtsit kombit. Nii om liha- tä suuv om, õt timä latsõl jää- võtmisi pääle alosta’, ku nä kotus. Suvõl om vaihõpääl kirju perrä nimmat joba 1652. võõtõ aigu munnõ veerütet, si’ kodopaigast nisama ilosa’ ja võiva’ umast kandist ja perrest siiäkanti joudnu võõrit ATV- aastagal (edimält: Sloboda). Vana’ ja noorõ’ mõistva’ olnu kõkõ ilosambahe kau- põnõva’ mälehtüse’. Nii kõnõl´ abilisi pääle luuta’. Kotovi Trii- de, kaatri- ja skuutrimiihi vai 1872.–1922. aastakil om Lobot- üttemuudu mõtõlda’ nistõt muna võistlus ja mõni Triinu näütüses, kuvvamuu- nu tahasi’, õt timäst noorõmb- eiski Narvast purjekaga sõit- kah olnu eiski vallakeskus ja avvuhinnasaaja om eiski elävä du sai umalaol suvõl võrk- ki pääle kasunu nuuri põlv- jit. Mõnõ’ mõistva’ hinnäst edimäne 4-klassilinõ kuul, Küläplatsi pääl ajami kanaga kodo lännü. palliplatsi pääl höste viipom- kund harinõsi’ ütehkuuh kok- mõistligult üleväl pitä’, a om koh opminõ käve vinne kee- pikembält juttu esä ja tütre, Vahtsist kombist om umast mi-palli võistlust pitä’ – nalja ko käümä, ja nii om täl suvõl ka säändsit külälisi, kiä’ tege- leh, tetti küllä 1894. aastagal. Kotovi Helduri ja Triinuga. võetu muinastulõdõ üü tähis- sai kõvastõ. plaanih latsilõ ja noorilõ uma vä’, mis päähä tulõ. Ku kiild- Aost aigu, mitusada aastakka, Kotovi Heldur om siih elänü täminõ – kaldõ pääl lõkkõtuli A kiä taht perrä tetä’, piät küläpäiv tetä’. mä läät, sis ütlesegi, õt omma’ om õgapäävädse elokõrraldu- päält 30 aastaga ja kukki elo- ja tõrvigu’ ni tulõ’ vii pääl. Triinu käest täpsembält per- Ku Kotovi Helduri käest üts- Talinast ja võiva’ tetä’, mis sõ mano käünü kallo püüdmi- tii veie tedä umal aol mere- Ku hulga aigu küläelo ette- rä küsümä, kuis sääne võistlus kõrd kotusõpäälse kinnisvara eis’ tahtva’ – külh peräh saa nõ ja siini-marju korjaminõ ni mehenä eiski Atlandi ja India võtmisi vidäminõ tegeligult käü. Kotovi Triinu om pääle hindä küsüti, sis tä oll´ ütelnü kõik kinni massõt. A õgapää- köögivilä kasvataminõ. ookeaani pääle, om timä ja tä nõud, tiid periselt tütär Trii- kooli lõpõtamist jäänü kodo- vasta, õt ala poolõtõõsõ miljo- vädselt käü elo õks rahuli- Inne viimäst sõta elli küläh perre jaost „kodosadamas“ ni nu, kiä om naidõ tegemisiga kanti ja opnu Talina peda- ni olõ-i juttugi. gult: kogokunna silmä’ näge- 46 pereht ja 2001. aastaga and- kõkõ armsambas kodopaigas ütehkuuh üles kasunu ja aoga googikaülikooli kaugoppõh Umalaol oll´ tuu täl nii nal´a vä’ ja kõrva’ kuuldva’ kõrraga midõ perrä oll´ Lobotkah 32 õks Lobotka külä. Tä om väe- hindäle õks kõrd-kõrralt roh- edesi nuursuutüüd ni olõ-i peräst üteld. A õigõ om, õt ar’, ku midägi sünnüs. Lobotka pereht. Setomaa valla kodo- ga pikkä aigu olnu siih küläelo kõmb ülesandit mano saanu. ummi elovalikit külh sukugi midä aig edesi, tuuvõrra roh- külä küünüs ka tõõsõlõ poolõ lehe päält saa kaia’, õt parhil- iistvõtja ja küläpäivi kõrralda- „Esä elotüüd olõsi’ kah´o poo- kahitsõnu. kõmb lätt hinda sääne illos tiid: sinnäpoolõ jääse’ ilosa’ la’ eläs ammõtligult küläh 75 ja, külävanõmbas valiti 1999. lõlõ jättä’, nimmas tä eis’ ja ja rahulik elokeskkund, mis maŕa- ja seenemõtsa’, omma’ elänikku. aastagal ja pidi tuud ammõ- tulõtas miilde ka tõisi külä- Uma küläplats aost aigu om Lobotka külä- RMK puhkõkotusõ’ ja kodo- Ütest külest om hüä, õt tit kavva. Om olnu seltsingu liikumisõ tegijit-avitajit: edi- ku Lobotka külä süä le uma näo andnu. Tuud saa-i majutus Koidu Kodu ni mõnõ’ Verska küle all omma’ poodi’ Lobotka Küläkeskus ja Sadam mäst külävanõmbat Palumaa kukkimuudu rahaga mõõta’ ja tüüstüsettevõttõ’. ja asotusõ’ lähkoh, a tõõsõst asutajas ja MTÜ Lobotka Külä Pauli, Alamäe Väinot, Pedjaku Lobotka küläpäivist om aoga säändsil kotussil om hinda- A õga Lobotka olõ-i määnegi külest või tuu ka mõnõ ette- Selts iistvõtjas. Kõnõlõs hüä- Valterit, Vagase Aivot ni tõisi. saanu õga kolmõ aastaga malda väärtüs. 2 Veebruar 2020 Nr 2 (363) 28. jaanuari õdagu korjusi’ Talina Seto Latsi Kooli kokkohõikamisõ pääle kokko Talinah elävä’ seto’, õt ütitsõlt vana- vahtsõaastaga pito pitä’. LAANEOTSA ANNELA Nii pall´o rahvast olõ-i vara- hampa taah pidoh olnuki, oll´ suur ja illos üteholõminõ. Kohal oll´ Setomaa ülemb- sootska Järvelilli Rein, kul- tuurivedosnik ja sootska Hõr- na Aare, metropoliidi esindä- jä Tölpti Tauri, esindäjä’ õgast Talina seto leelopargist ja par- kõ vedosniku’ Nassari Elvi, Haavalo Ilme, Karbi Valli, Tor- mi Piret ja pall´o seto rahvast üle Talina liina. Ülembsootska kitse Talina Seto Latsi Kuuli ja tekk´ ettepa- nõki, õt säändse’ kooli’ võisi’ olla’ ka muial, koh seto rahvas eläs – Tartoh, Põlvah ja muial. Ka andsõ ülembsootska Seto Latsi Kooli oppajalõ Metsa Helvele üle karmanitävve seto raamatit. Hõrna Aare andsõ ülevaa- tõ, mia Setomaal toimus. Õt śoo aastak om Seto Kongressi aastak, kohe ka Talina nulgah elävä’ seto’ võisi’ uma esindäjä saata’. Tä kõnõl´ ka rahvaloen- Talina setodõ vana-vahtsõaasta pidolisõ’. Sundelli Harri pilt dusõ ettevalmstamisõst – par- hilla’ om kokko lepitü, õt saa jälki kirja panda’ uma setost olõmisõ uma keeleoskusõ küsümisõ kaudu ja Hõrna Aare julgust´ kõiki, kiä’ ommava’ Talina setodõ vana-vahtsõ- seto’ ja kinkõ latsõ’ ja latsõlat- sõ’ ommava’ ka tuuläbi seto’, hinnäst sinnä’ ar’ märkmä, sel- le õt śoo om ainumas võima- lus jälki üle lukõ’, pall´o sis seto aastaga pido oll võimas rahvast om. Ka kinnit´ sootska ´ Hõrna Aare, õt Radaja perride kokkotulõk tulõ, õt kuningriik vedosnikuga kokko. Sootska Tormi Piret kutsõ tulla’. ja Leima Evelin. Noid nuuri tü jo mitu aastakka ja śoo pido ja Seto Folk ja seto tandsopi- Metropoliidi esindäjä kõnõl´, kõiki seto tandsopidolõ hin- Väiga ilosast tekk´ vana-vaht- kaiõh oll´ kuulda’, kuis vaht- andsõ ullipall´o mano tahtmist do uutva’ Talina nulga setosit. õt metropoliit väiga hindas, näst kirja pandma. sõaastaga praasnigu nuuri kar- sõnõ põlvkund seto nuuri tulõ śood praasnikku ka vahtsõl Hõrna Aare andsõ ka tiidä’, õt õt seto’ ommava’ metropoliidi Seto Latsi Kooli oppaja Met- moškamäng, ütitsõlt mängse’ pääle nii kuis mühises. aastagal iist vitä’. Verskah tetäs vabadussammas. residentsi nii höste üles löüd- sa Helve tennäś kõiki setosit, kullõmisõst ja tandsost Liivi Oll´ tandso, oll´ leelot, oll´ Tennämi kogo Seto Latsi Śood ülevaadõht oll´ huvtav nü’, õt Seto Latsi Kuul käu tah kiä’ sai’ kohalõ tulla’. Seto Lat- Emma Talina Seto Latsi Koo- süvvä’, oll´ jututamisi. Rahvast Kooli puult õkaütte, kiä koha- kullõlda’, selle õt õgapäävät- kuuh. Metropoliidil oll´ kõigi- si Kooli ussõ’ ommava’ kõik aig list, Tormi Ando Temmo kul- oll´ inämbä, ku om olnu. Seto lõ tull´. Ja oodami õks seto lat- selt trehvä-i Talina nulga seto’ lõ latsilõ ka kingtüse’ valmis vallalõ, uutõh vahtsit seto lat- tuuriklubist Setoluu’, innitse’ Latsi Kooli iistvidämisõl om si Talina nulgast Seto Latsi ülembsootska ni kultuuri- pantu’.