Setomaa ˚ Traditsioonilise Arhitektuuri Põhijooni

ETO INSTITU SA S UT

SETOMAA ˚ TRADITSIOONILISE ARHITEKTUURI PÕHIJOONI

2014 Koostanud – MTÜ Vanaajamaja

Tekst – MTÜ Vanaajamaja ja Ahto Raudoja Toimetaja – Helen Külvik Kujundus ja küljendus – Trükk – Greif

Raamatu väljaandmist on toetanud:

ISBN 978-9949-9540-4-9 SISUKORD 3

SISUKORD

Sissejuhatus �� 4 Uurimislugu ��8 Külatüübid �� 12 Talude planeering �� 17 Elumajad �� 24 Rehielamud ja rehed �� 32 Aidad �� 36 Saunad �� 41 Laudad ��46 Kõlgused ��50 Vahelikud ��53 Väravad ja tarad ��55 Tsässonad ��60 Kaunistusvõtted ��66 Ehitusmaterjalid �� 70 Bibliograafia �� 78 4 SISSEJUHATUS SISSEJUHATUS

Setomaa on eripärane piirkond, Külamaastik kannab siinse rahva mida iseloomustavad eelkõige seto ajaloolist mälu ning peegeldab muu- leelo, värvikirevad rahvarõivad ja datusi ajaloos, majanduslikes oludes õigeusutraditsioonid. Omalaadne on ja kultuuris. ka siinne taluarhitektuur – ning just Seto taluarhitektuuri iseloomus- arhitektuur on kultuuriväljendus, tavad eelkõige kompaktsus ja korra- mis Setomaa külalisele siin ringi pärasus, samuti lihtsus ja funktsio- sõites kõige enam silmaga näha on. naalsus. Nagu muud kombed, on ka

Setomaale omane vaade: kinnise hooviplaneeringu ja palkhoonetega talu. Miku küla. Foto: Helen Külvik, 2009 SISSEJUHATUS 5

Setomaal oli kombeks ehitada mitmed kõrvalhooned ühise katuse alla, nii moodustusid korra- pärased hooneread. Maakividest sokliosaga laut ja küün Treski külas. Foto: Ahto Raudoja, 2014 ehitustraditsioonid siin võrdlemisi Samuti on säilinud aimatavad jooned hästi alal püsinud. Uusi suundi on külade traditsioonilises planeeringus, setod kogu ajaloo vältel omandanud mis oli valdav 19. sajandil ja 20. visalt. Siiski hakkasid olulised muutu- sajandi esimestel kümnenditel, sest sed aset leidma juba pea sada aastat viimastel aastakümnetel pole kuigi tagasi, 1920.–1930. aastail. Sellest palju uusi talusid ehitatud. perioodist alates on Setomaa ühis- On paratamatu, et aja möödu- konnas, sh ehituskultuuris palju muu- des muutub külapilt ja ühes sellega tunud: paljuski on vanadest komme- traditsioonilised hooned. Seto talu test ja oskustest uute tõekspidamiste omaaegne ehitusloogika on prae- ja üldiste arengute kasuks loobutud. guseks kaotanud oma tähenduslik- Sellegi poolest on Setomaal säilinud kuse, paljud hooned on minetanud arvukalt traditsioonilisi taluhoo- oma funktsiooni. Nõnda on hoones- neid ja hoonekomplekse. Tõsi küll, tusest eelkõige kadunud ja lagune- paljud 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi mas rehed, laudad ja kõlgused ning alguse hooned on kehvas seisukorras. juurde neid ei ehitata. Paremini on 6 SISSEJUHATUS

Setomaal on puidu kõrval ehitusmaterjalina kasutatud ka kohalikku paekivi. Vasakul paekivist laut, paremal palkidest elumaja, nende vahel tahr ehk nn must õu. Talu Mäe-Kopanitsa külas. Foto: Toomas Tuul, 2007 säilinud eluhooned, aidad ja saunad, kujunemisloogikat. Kui Setomaa ela- kuid kiires hävimisohus on ka see osa nikud oskavad väärtustada traditsioo- seto ehituspärandist. Ometi on kogu nilisi ehitusvõtteid ja hoonestuspõhi- seto traditsiooniline ehituskultuur mõtteid, siis säilib lootus, et säilib ka väärtus omaette, mida tuleks tead- osa meie ajaloost ja kultuuripäran- likumalt hoida. dist. Kord juba rikutud või hävinud Käesoleva raamatu eesmärk hoone taastamine on kindlasti kallim on anda kokkuvõtlik ülevaade seto ja keerukam kui algse hoonestuse taluarhitektuuri põhijoontest. Väär- teadlik hoidmine ja renoveerimine. tuste kaitse eeldab teadmist: soovi- Siia raamatusse on mahtunud des väärtustada, säilitada ja taaselus- vaid põgus ülevaade seto taluarhi- tada seto traditsioonilist taluehitust, tektuuri põhitunnustest. Tekstide peame teadma selle alustõdesid ja koostamisel on kõige olulisema SISSEJUHATUS 7

allikmaterjalina kasutatud Kristiina Tiidebergi 2009. aastal valminud magistritööd „Setu traditsiooniline maa-arhitektuur 20. sajandi I poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso valla näitel”. Tõsisem renovee- rimishuviline leiab põhjalikumat eri- alast teavet teistestki raamatu lõpus viidatud käsikirjalistest ja avaldatud allikatest, samuti tasub nõu pidada erinevate seto arhitektuuri asjatund- jatega.

Seto külad ja talud rajati kindla korra alusel. Kaherealise planeeringuga talud Voropi külas. Foto: Ahto Raudoja, 2011 8 UURIMISLUGU UURIMISLUGU

Arvatavalt esimesed kirjalikud tõi ta oma ülevaadetes esile setode materjalid setode taluehitiste kohta materiaalse kultuuri eripärasid: näi- on toodud Chr. H. J. Schlegeli küm- teks 1904. aastal Helsingis ilmunud neköitelise reisikirja “Reise über teoses kirjeldab ta muuhulgas setode Oberund, Nieder-Sachsen und die ehitiste iseloomulikke jooni, peatudes Ostsee nach Estland im Jahre 178*, peamiselt rehetarel ja elumajal (Hurt 1801, 1807, 1815 und 1830” kuuen- 1904). Tema kirjeldused pole siiski das köites, mis kajastab autori reisi kuigi põhjalikud. Pihkva kubermangus Irboska ja Pet- Setosid on oma aja kohta päris seri vahemail seto alal asuvasse S*** põhjalikult käsitlenud W. Buck, kes (arvatavasti Zalesja) mõisa 1815. oma teoses “Petseri eestlased” kirjel- aastal (Viires 2001). Seto külade dab ka setode elamistingimusi: “Siis kohta on Schlegel märkinud, et on külades ja puustuste pääl talusid, mis “need on pisikesed, mitmes vaid 5–10 praegustest Eesti taludest vähe lahku meeshinge. Elamud ja kõrvalhooned lähevad. Elamiseks on siin kõige vähem on eesti kombe kohaselt paigutatud kaks tuba. /---/ Uks käib siit puhta muru ebareeglipäraselt, mitte ühte täna- poole trepile, teine karjalauda poole vasse nagu puhtvene külades./---/ hoovile. Tagatuba on aga puhas, puhas Kõike ümbritseb tara” (Viires 2001: selle sõna kõige tõsisemas mõttes. Höö- 110). Schlegeli sõnutsi olevat külas veldatud seinapalgid, lae- ja aknalauad enamasti ühissaun, kuid mõnel perel ei ole kunagi kärbsemusta ega tah- on saun ka omaette (Viires 2001). maga kaetud, kuna põrandast rääkida Seoses kasvava huviga setode ja ei maksa, – teda tutvustatakse kareda nende kultuuri vastu leidub alates 19. tuustiga väga tihti” (Buck 1909). sajandi II poolest üksikuid märkusi Põgusalt on setode eluviisi ja setode ehitiste kohta mitmete eesti etnograafiat puudutanud Anton kirjameeste teostes. Suurkask, kes ehitiste kohta märgib: 19.–20. sajandi vahetuse olu- “Setud elutsevad külade kaupa. Külad lisemad tähelepanekud pärinevad seisavad väikestest õlekatustega urtsi- Jakob Hurdalt, kes uuris ja talletas kutest ja mõnest kõrvalisest saunake- peamiselt setode suulist pärimust ja sest, mis tihti rehe, talli või lauda aset rahvastiku paiknemist. Peale selle täidab, koos. Elumajade sisseseade on UURIMISLUGU 9

Ilmari Mannise põhjalik artikkel “Setude ehitused” (1925) sisaldas mitmeid jooniseid seto taluõutüüpide ja hoonete ehituslike detailide kohta. Kondra talu plaan.

õige lihtne; sellel leiame me kaks jagu 1925. ning 1926. aastal. Artikli – eeskoda ja eluruum; viimases puutub esimeses osas on kirjeldatud setode meile söögilaud, kaks-kolm pingikest ja taluplaane, olulisemaid hoonetüüpe magamislava silma” (Kaubanduse ja ning elamusisustust. Põhjalikumalt tööstuse album 1912, 1913). peatub ta ahjul, “kuna ahi on setu tare Põhjalikumalt on seto taluar- kõige huvitavamaid osi” (Manninen hitektuuri uurinud ja kirjeldanud 1925). Üks tähtsaim osa artiklist 1922–1928 Eesti Rahva Muuseumi on talude põhiplaanide alusel tehtud direktorina töötanud soome etno- klassifikatsioon, mis on käibel täna- loog Ilmari Manninen. Setomaal läbi seni. Artikli teises osas analüüsib viidud uurimistöö tulemusena valmis Manninen seto taluarhitektuuri artikkel “Setude ehitused”, mis ilmus seoseid soome-ugri ning lähemate kaheosalisena ERM-i aastaraamatus slaavi rahvaste taluarhitektuuriga 10 UURIMISLUGU

kohta 1928.–1938. aastal ilmunud Eesti maakondade tervishoiuliste kir- jelduste Petserimaa osas (Petserimaa tervishoiuline kirjeldus 1935). Nõukogude perioodil uuris setode materiaalset kultuuri Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Ins- tituudi etnograafist teadur Jelizaveta Richter. Välitöödelt kogutud materjal on esitatud põhjalike aruannetena, millele on lisatud hulgaliselt fotosid ja jooniseid (Richter 1952–1953; 1954, 1955, 1957; 1959). Välitöid tegi uurija küll Setomaa eri osades, kuid põhiosa materjalist pärineb siiski sealselt vene elanikkonnalt. 1961. aastal kaitses Richter Moskvas kandidaaditöö, mille üks peatükk on pühendatud seto ehitistele. 20. sajandi II poolest pärinevaid materjale leidub ka Eesti Vabaõhu- J. Richteri käsikirjalised materjalid on vene- keelsed. Materjalides on rohkelt must-valgeid muuseumis, kus huvi pakuvad eel- fotosid ning arvukalt jooniseid. P. Loomiku kõige kolm 1970. aastail valminud talu, Saptja küla (Richter 1952–1953: 160). ekspeditsiooniaruannet. 1975. aasta aruanne “Setumaa ehitistest” (Kalm (Manninen 1926). Mannise artikkel 1975) ja 1977. aasta aruanne “Setu- on kõige põhjalikum omaaegne seto maa taluehitistest” (Holst 1977) taluarhitektuuri käsitlus. kirjeldavad mõne lausega Setomaa Mannise materjalide põhjal on külade erinevate talude hoonete seto taluhoonetest kirjutatud ka 1928. välisilmet ja planeeringut. Kolmas aastal ilmunud koguteoses “Setu- aruanne (Saron, Kalm 1979) kir- maa”. Koguteos käsitleb muuhulgas jeldab 1979. ekspeditsiooni, mille ka seto taluarhitektuuri piirkondlikke eesmärk oli leida tüüpiline seto talu, eripärasid. Kahe maailmasõja vahe- mida saaks teisaldada muuseumisse lisest perioodist leidub veel pikem eksponaadiks. J. Richteri soovitu- ülevaade seto eluhoonete ja saunade sel sai selleks Vanatalo talu Lõkova UURIMISLUGU 11 külas. Maja lahtivõtmisest on koos- hoonestuse uurimise metoodika ja tatud põhjalik kirjeldav ülevaade, katseinventuur”. Sama töö uurimistu- mille puudus on mõõtude nappus. lemused on A. Raudoja kokku võtnud Kolme ekspeditsiooni materjalide Setumaa kogumikus nr 4 ilmunud ja 1925/26. a Mannineni artikli artiklis “Setu taluarhitektuuri uuri- põhjal on Vabaõhumuuseumi teadur mistulemusi” (2008). 2009. aastal Juta Saron 1981. aastal kirjutanud kaitses Kristiina Tiideberg Tartu Üli- ülevaate “Setu talu, hooned ja sisus- koolis magistritöö “Setu traditsioo- tus 19.–20. sajandi vahetusel.” Peale niline maa-arhitektuur 20. sajandi I Mannineni enam kui 50 aastat tagasi poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe ilmunud artiklit on see ainuke kok- ja Misso valla põhjal”. kuvõtlik materjal seto arhitektuurist. Eesti Kunstiakadeemia korral- 21. sajandil on seto taluarhitek- das ekspeditsiooni Setomaale 2003. tuur olnud korduvalt uurijate huvior- aastal. Ekspeditsioon viidi läbi Saatse biidis. 2003. aastal kaitses Andres ümbruse külades ja Petseri rajoonis, Uus Eesti Maaülikoolis magistritöö kus jäädvustati hooneid, interjööre ja “XX sajandi alguse taluhoonete tra- külavaateid paljudest küladest. ditsiooniline palkehitus Kagu-Eestis Viiteid seto taluarhitektuurile Misso valla näitel”, milles antakse leidub ka Eesti Rahva Muuseumi peamiselt aitade ehitusele tuginedes fotokogus, samuti ekspeditsioonipäe- ülevaade traditsioonilisest palkehi- vikutes. Põgusalt leidub arhitektuuri- tusest. 2007. aastal kaitses Ahto alast materjali ka Setomaalt saade- Raudoja samuti Eesti Maaülikoolis tud küsitluskavade vastuselehtedel. magistritöö “Setomaa traditsioonilise 12 KÜLATÜÜBID KÜLATÜÜBID

Erinevate külatüüpide levikut ja suu- ulatub aastasadade taha, millest rust pole Setomaal põhjalikult uuri- annab tunnistust tihti külasüdame- tud. Setomaa külatüüpide levikule tes paiknev kultuurkiht. Külad on on mõju avaldanud looduslikud tin- üldiselt paiknenud väga tihedalt ja gimused, eelkõige maapinna reljeef. seda mustrit on paiguti võimalik jäl- Läänepoolne künklikum maastik gida veel tänapäevalgi. on soodustanud väikeste sumbkü- Üldiselt iseloomustab Setomaa lade tekkimist, samas kui idapoolne külasid korrapärasus ja kompaktsus. laugjam maastik on võimaldanud Koguteoses “Setumaa” nimetatakse kujuneda tänavküladel. Asulad olid ühe põlise külavormina sumbküla, suuremad seal, kus leidus rohkem kus taluõued ja hooned paikne- harimiskõlblikku maad. Tihti paik- vad korrapäratult kobaras üksteise nevad külad küngastel ja sagedasti kõrval (Setumaa 1928), ja mis oli on küla keskel tiik, kust võeti tarbe iseloomulik eeskätt Setomaa lääne- vett majapidamiseks ja karjale osale. Tänapäevalgi valdavad paljudes jootmiseks. Selliste külade ajalugu Setomaa piirkondades sumbkülad. Meremäe valla läänepoolses osas on levinud väikesed sumbkülad: Melso, Tedre, Vasla, Hilana jt. Põhja-Seto maa tüüpiliseks sumbkülaks on peetud Perdagu küla. Teine Setomaal laialt levinud külatüüp on tänavküla. See tüüp on tavalisem Setomaa idapoolsetes valdades (eriti endistes Satseri ja Vilo valdades), kus esineb selgel kujul venepärast tänavküla (Eesti poolel nt Ton′a, Kundruse). Sellise külatüübi puhul paiknevad hooned tee suhtes Tänapäeval on osade traditsiooniliste tänav- kindlaks määratud asendis, kas külade planeering vaid aimatav, kuna mitmedki talud on vahepealt hävinud. Napi küla nelinurkselt ümber hoovi või kolmes vaade. Foto: Ahto Raudoja, 2008. paralleelses reas. Setomaal leidub ka KÜLATÜÜBID 13

Setomaa läänepoolsele osale on iseloomulikud küngastel paiknevad väikesed sumbkülad. Pildil Melso küla. Foto: Ahto Raudoja, 2008 ridakülasid, “kus tänav käib kallaku äärel ja elumajad asuvad otsad tänava poole (nt Unkavitsa). Mõnda võib lugeda tänav- ja haguküla ühendatud tüübiks” (Setumaa 1928:46). Vene elanik- konnaga idapoolsetes valdades on kõige sagedamini esinev külatüüp tänavküla; teestiku sõlmkohtades on tekkinud kodarkülad, mille keskel on mõnel pool väljak (Petserimaa tervishoiuline kirjeldus 1935). Metsastes piirkondades leidus ka hajakülasid. Arvuliselt on kõige rohkem Obinitsa on oma olemuselt sumbküla, kus majad on paiknenud tihedalt üksteise kõrval. kääbuskülasid . 19. sajandi lõpul ja Foto: Armas Otto Väisanen, 1921. ERM Fk 20. saj algul Setomaal uurimisreise 350:148 14 KÜLATÜÜBID teinud Jakob Hurda sõnul koosnes piirkondades olid külad suuremad tavaline seto küla vaid 3–4 talust (40–75 õue) ning väga tihedad ja ning ka koguteos “Setumaa” and- kompaktsed. Rannakülade arengut metel olid Setomaale iseloomulikud mõjutas peale etniliste momentide üpris väiksed külad. Hurda järgi oli tugeval määral põllumajandusliku 1902. aastal Setomaal 250 küla. maa äärmine vähesus, millest jätkus Suuremates sisemaa külades vaid juurviljaaedadeks, ning juhtiv oli 10–25 talu. Näiteks Meremäe majandusharu oli kalandus (Troska piirkonna suuremad külad olid 1987). Nii rannakülad kui ka sise- Miikse 16, Obinitsa 10, Serga 15 maa külad hakkasid märgatavalt kas- ja Küllatüvä 30 taluga. Pihkva järve vama 19. sajandi lõpukümnenditel. rannikul, venelastega asustatud 20. sajandi algupoolel olid suuremad

Ton´a küla on olnud tüüpiline tänavküla, kus majad paiknevad paralleelsetes ridades, otstega tänava poole. Foto: Heino Raieste. Seto talumuuseum F 1502 KÜLATÜÜBID 15

Sumbkülas paiknevad talud tihedalt üksteise kõrval. Talka küla. Foto: Ahto Raudoja, 2009 külad koondunud Riia-Pihkva kivitee Vool′jaots ja Mõisniguots, küla keskel või Petseri-Pihkva raudteeliini ümb- aga ühine tsässon. Osaliselt oli sellise rusesse. jaotuse põhjuseks keset küla jooksev Teadaolevalt kõige rahvaroh- vallapiir. Oli ka neid külasid, mis olid kem periood Setomaa ajaloos oli pooleks jagatud loodusliku piiriga: 20. sajandi esimesed aastakümned, näiteks Koss′olka küla poolitas sügav mil külad kasvasid väga tihedateks, org ning üht külapoolt loeti vaese- paljud neist ka suurteks. 1922. a and- maks, teist rikkamaks. Samas olid metel oli Petserimaa kokku 668 küla, mõned külad ka väiksemad: näiteks milles oli keskmiselt 14,7 elumaja Saptja külas oli 1970. aastail kuus- küla kohta (Petserimaa tervishoiuline seitse talu, mis paiknesid kahel pool kirjeldus 1935). Nii mõnigi suurem piklikku muruplatsi, üksteise lähedal küla oli rahvasuus jagatud “otsadeks”. ja otsaga muruplatsi suunas (Holst Näiteks Uusvada külas olid Alaots, 1977). 16 KÜLATÜÜBID

Alates 1920. aastatest hakkasid paljud pered küladest välja kolima, tekkisid krunditalud. Rohela talu Antkruva lähedal on iseloomulik krunditalu. Foto: Ahto Raudoja, 2008

Suurima muutuse tõi seto küla paiknevad näiteks Meremäe vallas jaoks Setomaa liitmine Eesti Vaba- Tamme ja Obinitsa vahelisel alal. riigiga 1920. aastatel. Siis algas Nüüdseks on enamike külade hingemaade kruntimine: mitmed seni planeering paljude talude hävimise külades kompaktselt koos asunud tõttu muutunud. 2000. aastatel talukohad viidi üle külast eemal tehtud uuring näitas, et Setomaa asunud kruntidele. Sellega muutus ka külade keskmine suurus on 7,6 talu, taluõu oluliselt lahedamaks ja paljud mis on peaaegu poole vähem kui külad kaotasid oma senise ilme: kom- 1922. aastal (Raudoja 2007). Siiski paktne asustuspilt muutus oluliselt on setod oma konservatiivsusega hajusamaks. Kruntimise järel põldu- suutnud säilitada paljugi aastasada- dele tekkinud hajusaid külasid võib dega väljakujunenud asustuspildist ja pidada hajaküladeks: mõned sellised külatüüpidest. DE PLANEER TALU ING 17 TALUDE PLANEERING

Võrreldes Eesti suhteliselt vaba taluarhitektuuri planeeringuga on seto talus hooned paigutatud üldju- hul kindla korra järgi ja hooneid on olnud suhteliselt palju. Teadaolevalt esimese ja ka tänapäevani kasu- tatava klassifitseeringu on teinud 1925. aastal soome etnoloog Ilmari Manninen (Manninen 1925). Ta toob seto talude puhul välja neli ise- loomulikumat tüüpi: 1) välishooned on eluhoone suhtes paigutatud ilma kindla kor- rata; hoov on võrdlemisi lahe, sage- Kinnise planeeringuga talu Talka külas: kõik dasti mitte igalt poolt umbne (nn kõrvalhooned on nurka-, külge- või otsapidi kokku ehitatud. Foto: Ahto Raudoja, 2009 vabaplaneering – AR); 2) välishooned ja eluhoone on paigutatud nelinurka, nende vahele Setomaal on enam levinud kolm pla- jääb kaunis kitsas umbne hoov (kin- neeringutüüpi: vabaplaneering, kinnise hooviga planeering – AR); nise hoovi ja kolme paralleelse reana 3) hooned on kolmes paral- asetseva hoonestusega talud. leelses reas, välishooned eluhoone Vabaplaneeringuga eestipärane mõlemal pool: ühel pool laudad, teisel avatud õuega tüüp on enam levi- aidad ja varjualune (-sed). Kumma- nud Petserist lääne pool, peamiselt legi poole jääb hoov (3- ja 2-realine praeguse Meremäe valla territooriu- planeering – AR); mil, aga hajusalt leidub seda tüüpi 4) eluhoone tagaküljes on talukomplekse ka mujal Setomaal. umbne tahr, eespool lahtine hoov. Sellise planeeringuga talu peetakse Manninen täpsustab, et neljas tüüp selgelt Eesti-mõjuliseks. Maja on on õigupoolest kolmas tüüp poolikul fassaadiga tänava poole. Maja taga kujul. või maja kõrval on majandushooned. Erinevalt teistest õuetüüpidest ei ole DE PLANEER 18 TALU ING

Meldova küla kinnise planeeringu ja seto väravatega talu. Vasakul paistab tsässon. Foto: Joosep Aader, 1978. VK F 774:27

Paljud krunditalud on säilitanud seto arhitektuurile omase kinnise hooviplaneeringu. Kriusa talu Antkruva lähedal. Foto: Ahto Raudoja, 2008 DE PLANEER TALU ING 19

Kinnise hooviplaneeringuga talu skeem. Lõhmuse talu, Antkruva küla. Joonis: Kristiina Tii- deberg, 2007

õu vabaplaneeringu puhul piiratud ja näide sedalaadi talust on Tobrova väravad puuduvad. Selliseid talusid külas paiknev Luikjärve talu. leidub nii külades kui ka krunditalude Kolmerealise planeeringu korral puhul. asub elumaja alati keskel, otsaga Kinnise hooviga talutüüpi iseloo- tänava poole. Ühele poole maja mustavad omavahel nurgeti kokku (tänava poolt vaadatuna vasakule) ehitatud taluhooned. Hoonetevahe- jääb lautade rida. Teisel pool elumaja lised avad suletakse väravate ning on aidad koos varjualuste ja / või küü- palktaradega nõnda, et moodustub niga. Maja (tarõ) ja aitade vahele jääb täielikult suletud hoov ehk nn kind- nn puhas õu ehk moro, elumaja ja lushoov. Uurijad on toonud välja, et lautade vahele nn must õu ehk tahr. Lääne-Setomaal on hoovid suuremad, Puhas on õu tunduvalt suurem kui idapoolsele Petserimaale on iseloo- must õu, mille laius võib ulatuda paa- mulikumad väiksemate hoovidega rist meetrist 5–6 meetrini. Elumaja kinnised õued. Selle planeeringu ja aidarea vahelises palktaras on suur puhul ei pruugi hooned paikneda sõiduvärav ja väiksem jalgvärav. Ka üksteise suhtes täisnurga all. Hea eluhoone ja laudarea vahel on tara, DE PLANEER 20 TALU ING

Kaherealise hooviplaneeringuga talu Vilo külas. Joonis: Viktor Reier, 1903 ERM EJ 50:5

milles oleva värava kaudu aetakse loomi nn musta õue ja lautadesse. Setomaa lõunapoolsetel aladel, kus paljandub Devoni paekivi, on tarad sageli paekivist. Mannise sõnul leidus kolmerealise planeeringuga talusid 1920. aastate alguse Petserimaal kõige sel- gemal kujul Vilo vallas. Praegu on neid kõige esinduslikumal kujul näha Venemaa territooriumile jäävas Voro-

Kaherealise planeeringuga talu Voropi külas. nitsa külas ja selle ümbruses. Kol- Foto: Ahto Raudoja, 2011 merealine planeering on säilinud ka DE PLANEER TALU ING 21

Kolmerealise planeeringuga talu laudapoolne õu ehk tahr võib olla nii kitsas, et hoonete katused puutuvad õue kohal kokku. Talu Mõla külas. Foto: Richard Kirchhoff, 1920. aastad. TLM (Tallinna Linnamuuseum) F 10246:10 mitmes tänapäeva Eesti territooriu- üksteise kõrval. Neis piirkondades, mile jäävas külas (Ton′a, Verhulitsa, mida iseloomustas pigem hajaasus- Mereküla) jne. Kaherealine tüüp oli tus või sumbkülade levik (nt Lääne- tavalisem Järvesuu, Satserinna ja Setomaal), olid taluõued suuremad. Vilo valdades. Võrreldes vene küladega on setode Seto taluõuede tüüpide levik oli taluõued olnud suhteliselt avaramad. mõneti korrelatsioonis külatüüpide Seoses maade kruntimisega levikuga. Tänavkülades olid hoovid 1920.–1930. aastatel kolisid paljud kitsad, sest talud paiknesid tihedalt pered küladest välja, võttes vanadest DE PLANEER 22 TALU ING

talukompleksidest hooneid kaasa. Ehkki krunditaludes järgiti paljuski vanu paigutuspõhimõtteid, muutusid vastloodud talukompleksid hajusamaks: võib ka öelda, et seto taluarhitektuuri ilme muutus hulga “eesti- likumaks”. Ilmari Manninen on seda kirjeldanud nii: “Pealegi on käesoleval ajal endised ehitusviisid hooga hakanud lagunema. Maa kruntidesse jagamine on põhjuseks, mispärast paljud kolivad külast välja ja seavad hooned uuele kohale üles oma heaksnägemise ja tar- Eesti Vabaõhumuuseumi kolmerealise planeeringuga seto talu on Lõkova külast pärit viduse, mitte enam nii suurel määral kui Vanatalo koopia. Foto: Ahto Raudoja, 2014 enne traditsiooni järele. Mitte ainult

Luikjärve talu. Foto: Rein Järvelill, Wikimedia Commons, 2013 DE PLANEER TALU ING 23

Kolmerealise planeeringuga talud on tänava poolt tarade ja väravatega suletud, kuid võivad aiamaa poole avatud olla. Ton´a küla, Malle talu. Foto: Kristiina Tiideberg, 2006 talude põhiplaani ei muudeta, vaid ka hoonestuspildi fikseerimise teeb kee- arhitektuuri ja sisseseadet” (Manninen ruliseks asjaolu, et traditsiooniliselt 1925: 56). on enamus hooneid ehitatud ilma Kahjuks on paljudest tradit- vundamendita, maakividele. Seetõttu sioonilise planeeringuga taludest on hoone palk-konstruktsiooni hävi- nüüdseks järel vaid üksikud hooned mise järel hoonete asendit ja hulka ning hoonete esialgset hulka neis väga raske määrata. määrata pole enam võimalik. Endise 24 ELUMAJAD ELUMAJAD

Setomaa taluhoonetest on viimase tihti seenise teise otsa teine ruum paarisaja aastaga kõige rohkem ehk tarõ. Traditsioonilise seto elamu muutusi läbi teinud elumaja, nii on hilisem variant on esikuga maja, see mujalgi Eestis. Veel 19. sajandi millel on vaheseinaga eraldatud alguses elati peamiselt suitsutaredes köök ja üks köetav tuba, mille otsas (sautarõ), millele järgnesid üheruu- võib olla külm, st mitteköetav tuba. milised majad eesruumiga, mille Soltuvalt tubade arvust on uu kohta Setomaal öeldakse seenine (ka rijad jaganud Setomaa eluhooned sentse – vn ceни). Neist osale ehitati kahte tüpi. Esimene, enamlevinud

Tihti koosneb seto elamu vaid seenisest ja ühest tarest. Kaheruumiline elumaja Tobrova külas. Foto: Joosep Aader, 1978. VK F 774:25 ELUMAJAD 25

Kolmeosalisel elumajal võivad maja eri otsad olla eri aegadel ehitatud ja erinevalt viimistle- tud. Võmmorski küla. Foto: Ahto Raudoja, 2010 elumaja tüp koosneb vaid uhest siis, kui talus elas rohkem kui uks toast ning eesruumist. Nimetatud pere. Sellisel juhul oli uks tuba uhe hoonetüp on tänapäevani Setomaal ja teine teise pere kasutuses. laialt levinud, kohati kull umber ehi- Kolme ruumiga elumaju pole tatuna. Teine elumaja tüp on kolme- puhtal kujul enam kuigi palju alles. ruumiline: koetav (elu)tuba, eesruum Väga hästi on mõned sellised hooned (seenine) ning kolmas ruum, mis oli säilinud Vasla ja Küllätüvä külades. traditsiooniliselt mittekoetav ja asus Arhitektuurses plaanis on seto teisel pool seenist. Viimast kasutati elumaja lihtsa ehitusega: toa osa on soojematel aastaaegadel eluruumina ehitatud umarpalkidest ning enamasti ning muul ajal pere vara hoiupaigana. pikknurgaga, seenine liitub sellele Koetavaks muudeti teine ruum sageli tenderpostiga. Seenine on tavaliselt 26 ELUMAJAD

Kahe tarega maja põhiplaan. Viktor Reier, 1903. ERM EJ 50:2

kitsam kui elutuba, vahel ka sama lai, kuid mitte kunagi laiem. Seinad on molemal ruumil uhekorgused. Üle Setomaa on elumajad väga sarnase suuruse ja ülesehitusega. Tuba (tarõ) on enam-vähem ruudukujuline ja seina pikkus jääb enamasti 6–6,5 meetri piiresse, väga harva rohkem. Sellised mõõdud on tingitud ehituspalgi optimaalsest pikkusest ja töötlemisvõimalustest. Seenine on enamasti laeta ruum Kolmeosaline maja (tarõ-seenine-tarõ) Jaast- ning ehitatud peenematest palkidest ruva külas Värska ja Lisja vahel. Seenisesse pääseb kõrgema varjualuse kaudu. Foto: kui tuba. Kolmeruumilise elamutübi Ilmari Manninen, 1924. ERM Fk 444:27 puhul on seenine tavaliselt sama lai ELUMAJAD 27 kui elutoad ning koikide ruumide üks uks avaneb lautade (tahra) poole, pohiplaan on üldjoontes ruudukuju- teine aitade (moro) poole. Lauda- line. Kaheruumilise elamu puhul nai- poolne välistrepp on lihtne ja seda tavad eesruumi mõtmed suuremat võib ümbritseda laudadest eeskoda. varieeruvust. Enamasti on selle tübi Moro-poolne uks on maja peasisse- puhul eesruum kitsam kui tuba. See- pääs ning selle ümber olev eeskoda nisel on soltumata elamutübist uks võib olla kaunistatud. Uks asub alati voi kaks valisust. Kui neid on kaks, kas seenise seina keskel voi seina paiknevad nad hoone kulgseintes toapoolses servas. Viimasel juhul on ning sageli teineteise vastas. Selline ukse toapoolseks piidaks tihti sama uste paiknemine on iseloomulik just tenderpost, millesse kinnituvad see- kolmerealise planeeringuga taludele: nise seinapalgid.

Setomaal on vähesed kolmeruumilised elumajad säilinud oma algsel kujul. Poolviilkatusega elumaja Vasla lülas. Foto: Ahto Raudoja, 2008 28 ELUMAJAD

Seto majapidamistes on tänapäevani au sees pühasenurk. Pühasenurka kaunistab maalitud pühaserätt. Perdagu küla. Foto: Ahto Raudoja, 2014

Elutoa planeering. Ajaloolise on ahi ühendatud pliidiga, mis soo- seto elamu elutoa (tarõ) planeering jendab ahju küljel paiknevat leso. oli oma olemuselt vaga traditsiooni- Ahju kaunistavad mitmed erikujuli- line, jargides valja kujunenud norme. sed orvad. Ahjupealset lamedat osa Traditsiooniline seto tarõ jaotub nel- (ahopääline) piiravad tihti kõrgemad jaks osaks ehk nurgaks (nulk), igal lõõridega soemüürid. Diagonaalselt nurgal oma ülesanne. Uksest pare- teisel pool tuba asub ikooninurk mat voi vasakut katt paikneb suur ehk pühasenurk (pühäsenulk). Selles ahi (ahonulk). Ahi on teinud läbi nurgas paikneb tavaliselt lihtne riiul mitmeid muutusi, kuid tavapäraselt ikoonidega, mida ümbritseb kootud ELUMAJAD 29 pühaserätt (pühädserätt). Ikooni- riiuli asemel võib olla ka väljalõige- tega kaunistatud ikoonikapp (kibot). Teises uksepoolses nurgas asub riiul noude ja erinevate majapidamistar- vete jaoks (anomanulk). Diagonaal- selt selle vastas, otsapidi ahju suunas oli paik magamislavade ning hiljem voodite jaoks (sangunulk). K. Tiideberg on oma magistri töös (2009) Eesti Rahva Muuseumis säilitatavatele joonistele tuginedes märkinud, et veel 1920.–1930. aastatel jargis eluruumide planeering Setomaal just seda, ajalooliselt val- jakujunenud ruumiprogrammi. Aja Vanemates seto taredes on sängünulk var- jatud eesriidega (saavesarõivas). Kalatsova jooksul on eriti tugevalt oma koha küla, Koplimäe talu. Foto: Uudo Lips, 1950. sailitanud ahju voi muu kuttekolde aastad. ERM Fk 1214:126 asupaik ning ikooninurk selle diago- naalnurgas. Ilmselt on peamiselt 1920.–30. aastatel elamu toa-osa hakatud laudadest vaheseintega jaotama kaheks voi enamaks vaiksemaks ruumiks. Sageli on vahesein ehitatud risti hoonet, nonda et eesruumi poole jäb kögiosa ning tahapoole elutoa osa. Samas voib tuua naiteid eluhoone- test, mille toa-osa on jaotatud koguni kolmeks voi enamaks vaikeseks ruumiks. Naiteks Vedernika kula Anna talu 1930. aastate lopus ehitatud elumaja toa-osa on jaotatud neljaks vaikeseks ruumiks, millest uks on Uuematel seto elumajadel on seenise ja tare otsas külmkamber. Vaade külmkambriga kök (Tiideberg 2009). majale tagaküljelt, kus pole ühtegi akent. Miku küla. Foto: Helen Külvik, 2010 30 ELUMAJAD

Traditsiooniliselt on seto ahi lubjatud valgeks ning sel on mitmeid orvasid ja lihtsamaid kau- nistuselemente. Ahi Tobrova külas. Foto: Ahto Raudoja, 2007

20. sajandi muutused. 1920.–30. hoopis tarõ-poolsesse osasse, ahju aastatel muutus tavaliseks seto elu- tagakuljele. maja osaks ka sahver (sahvri, tsulan). Lisaks sahvrile on laialt levinud Sahvri tarvis on sageli eraldatud uks panipaigana kasutatud toaporanda all osa seenisest, mida muust ruumist olevat keldriruumi (taroalone). Ena- eraldab lihtne, laudadest vahesein masti alustatigi elumaja ehitust just kas piki voi risti hoonet. Enamasti keldri ehitamisest. Majaalune kelder on ruum jaotatud vaheseinaga piki on oma ulatuselt enamasti sama suur hoonet kaheks nii, et sahver jäb kui tuba, v.a ahju vundamendi alune seenise tagumisse ossa. On ka selli- ruum. Toa porand on uhtlasi keldri seid hooneid, kus sahver on ehitatud lagi. Keldri tavaline korgus on umbes ELUMAJAD 31

1,5 m. Keldrisse päseb enamasti toaporandas oleva luugi ning lihtsa redeli abil. Luuk asub tavaliselt kas toa anomanulgas voi sangunulgas. Eraldi keldrihooned Setomaal prak- tiliselt puudusid, samuti ei pääsenud väljast majaalusesse keldriruumi. Küll aga olid vahel elumaja valiskuljel vundamendi sokliosas vaikesed avad, mille kaudu sai holpsasti talvekartu- leid keldrisse lasta. 1920.–30. aastatel hakkas levima uus elumaja tüp, millele on toapoolsesse otsa juurde ehitatud mittekoetav tuba ehk kulmkamber. Tavaliselt on need kuni poole võrra kitsamad kui põhiruum. Vaga paljud elumajad on tanini voodriga katmata, ehitatud valdavalt umarpalkidest ning pikknurgaga. Tahutud palkidest ja/voi puhasnur- gaga ehitatud hooneid esineb enam 1920.–30. aastatel rajatud krunditaludes. Suitsutare (sautare) anomanulk, Vilo küla. Foto: Ilmari Manninen, 1924. ERM Fk 444:3 IELAMUD JA REH 32 REH ED REHIELAMUD JA REHED

Rahusoovi krunditalu rehielamu Küllätüvä külas. Foto: Ahto Raudoja, 2012

REHIELAMUD mõned rehielamute põhiplaanid. Seto arhitektuuris pole rehielamu 1950. aastatel avaldas J. Richter (uuema nimetusega rehemaja) küll Setomaa rehielamute levikukaardi. tavaline, ent ka mitte päris tundmatu Setomaa tüüpilisel rehielamul hoonetüüp. On teada mõned üksi- on lõunaeestilikud jooned. Hoone kud rehielamud Setomaa-Võrumaa koosneb rehetoast (riih, rehetarõ) ja piirialadel Meremäe vallas (Kõõru rehealusest (rihealonõ, rehealonõ), ja Küllätüvä külas), samuti on tea- mis on ühekõrgused ning sageli ka teid Mikitamäe, Värska ja Pankja- ühelaiused – see on lõunaeesti tüüpi vitsa valdadest. Jakob Hurt on oma rehielamu iseloomulik tunnus. Eri- ekspeditsioonidel joonistanud üles nevalt tavalisest seto tarõst asuvad IELAMUD JA REH 33 REH ED rehetoas viljakuivatamiseks aampal- gid ja parred. Setomaal on rehealust sageli nimetatud ka seto elumaja eesruumi tähistava sõnaga seenis või sentse, mis on käibel olnud paralleel- selt terminiga rehealune. Üks selline, vaid rehetoast ja rehealusest koosnev rehemaja on joonistatud üles 1935. aastal Ignasõ külast Kuslapuu talust. Mõlemad ruumid on ühelaiused ja -kõrgused; rehealuse esiküljel on kahepoolsed väravad ning tagaküljel ühepoolne Rehi Peresi külas. Foto: Gustav Ränk, 1929. uks. Selle rehielamu kaks ruumi pole ERM Fk479:15 siiski ehitatud ühe katuse alla: mõle- mat ruumi katavad eri kõrgusega katused (rehealusel veidi madalam). Sarnane on ka Obinitsa küla Lõhmuse talu eluhoone, mis koosneb võrdse laiusega rehetoast ja rehealusest. Lõhmuse talu rehemaja on hea näide klassikalisest vanematüübilisest Lõuna-Eesti rehielamust. Ka sellel hoonel on olnud rehealuse esiküljel suured väravad ja tagaküljel kõrge lävega uks. Lisaks nimetatud kahele ruumile on hoonel olnud hiljem juurde ehitatud väike kamber rehetoa ühel küljel. Just viimast nähtust, väikest kambrit või aganikku rehetoa ja/või rehealuse küljel, nimetab Tamara Habicht seto rehielamute ja rehtede iseloomulikuks jooneks (Habicht 1965). Seevastu Eesti alale iseloomulikud otsakambrid ei ole teadaolevalt seto alale levinud. Rehe sisevaade. Foto: Gustav Ränk, 1929. ERM Fk479:12 Seto rehielamutel on leitud IELAMUD JA REH 34 REH ED teatavaid sarnasusi Kagu-Eesti küljele jääb siis sellest madalama Räpina, Põlva ja Rõuge kihelkonna seinaga kamber või aganik. Sellist rehielamutega, kus esineb hoonetüüp, tüüpi rehielamu on Setomaalt üles mille rehetoa ja rehealuse seinad on joonistatud näiteks Mikitamäe vallast esiküljel ühekõrgused, kuid tagakül- Soelaane külast ja Meremäe vallast jel ulatub rehealune tunduvalt kau- Obinitsa külast. gemale kui rehetuba ja on ehitatud sellest madalama seinaga. Sarikate REHED jaoks on rehealuses rehetoaga ühel Kui rehielamud pole Setomaal tüü- joonel aga kolm-neli või ka enam kan- pilised, siis vilja kuivatamiseks olid depalki, mis kinnituvad rehetoa seina laialdaselt levinud rehed (riih), mida vastas tenderposti külge. Rehetoa nimetatakse ka lahusrehtedeks. Rehi

Setomaale iseloomulik rehi Melso külas. Foto: Ahto Raudoja, 2007 IELAMUD JA REH 35 REH ED

Rehi Verhulitsa külas. Foto: Gustav Ränk, 1929. ERM Fk479:22 koosneb kahest osast: rehest ja rehealusest. Rehealune on rehest laiem ja seetõttu tekitab katus varjualuse, mis toetub postidele. Rehed on ehitatud kas põhja-lõuna või kagu-loode suunalisena, et siinsed valdavad lää- nekaarte tuuled puhuksid rehevära- vatest sisse ja kuivataksid vilja. Rehed on traditsiooniliselt ehitatud ilma vundamendita, paigaldatuna vaid maakividele, ning kaetud viil- või kelpkatusega.

Morozovite rehi, Tsäältsüvä küla. Foto: Viktor Reier, 1903. Erm Fk669:27 36 AIDAD AIDAD

Seto taludes on olnud tavaliselt uks ait, aga rikkamates taludes võis olla ka kaks või kolm aita. Sellegi poolest oli veel 100–150 aastat tagasi ka selliseid talusid, kus aidad täiesti puudusid: sellisel juhul täitis aida funktsiooni tare ees olev seenine. Uheruumiliste aitade korval leidub ka kaheruumilisi aitu, tavaliselt on sellisel juhul üks ruum olnud kasutusel riideaidana ning teine vilja aidana. Riideaidas asusid riidekirs- tud, aga seal hoiti ka toidukraami, hobuseriistu ja vaiksemaid töriistu. Viljasalved paiknesid tavaliselt Palkidest tahutud salved Klistina küla Mäe aida otsaseinas. Setomaal on levinud talu aidas. Foto: Kristiina Tiideberg, 2007

kaheosalised statsionaarselt sisse ehitatud salved: seina alumine osa on ehitatud umbes 35–50 cm korguseni, seejarel nihutatud salve seinaosa umbes poole meetri vorra tahapoole ja jatkatud korgusesse ehitamist kuni vajaliku loppkorguse saavutamiseni (tavaliselt veidi ule ühe meetri). Sel- liselt ehitatud salvedes valgus vili alt- poolt madalamasse salveossa ja nii oli seda lihtsam katte saada kui naiteks meetrikorgusest salvest. Vaheseinte abil jaotati salved tavaliselt mitmeks

Setomaale iseloomulik mademega ait Miku osaks: igale viljasordile oma salv. külas. Foto: Helen Külvik, 2010 Salved ehitati peamiselt poolpalkidest AIDAD 37

Ühise katuse all olevad aidad, mille vahel on kinni ehitatud eesseinaga vahelik Luhamaa nulgas. Foto: Ahto Raudoja, 2009 voi paksematest tahutud plankudest. aida vahele jäävale varjualusele ehi- Need paigutati enamasti peitliga aida tati palkidest tagasein. Seinapalgid seintesse raiutud soontesse, või seina kinnitati hoonete külge kinnitatud külge lödud lattide vahele. Lisaks ümarpalkidest tendripostide soon- riide- (rõiva) ja vilja- (vilä) aitadele on tesse. Varjualuse esikülg oli kas lah- Setomaal olnud mee- ja kalaaitasid. tine või suure kahepoolse väravaga. Kui vabaplaneeringuga õuede Klassikaline seto ait on ehitatud puhul paiknes ait sageli õuel eraldi männipuust umarpalkidest. Seina hoonena, siis kinnise või kolmerea- pikkus on tavaliselt 4–6 meetrit ning lise planeeringu puhul oli ait tavaliselt uks (kaheosalisel aidal uksed) paik- ühes reas küüniga või teise aidaga, neb pikemas ehk kulgseinas. Ukse harvem talliga, ning nende vahel ees on tihti umbes meetri laiune paiknes varjualune (vahelik). Tavapä- poolpalkidest põrandaga made (aida raselt oli kogu hoonetereal sel juhul edine). Otsasissepäsuga aitu leidub ühine katus. Aida ja kõlguse / teise harvem, naiteks kahekordsete või 38 AIDAD

vanemat tüüpi (19. sajand) aitade puhul. Aidal võib olla viil-, poolviil- voi kelpkatus. Viilkatusega aitade puhul on otsaviil tavaliselt tehtud palkidest, mis on seinapalkidest peenemad. Sel- lisel juhul toetuvad otsaviilu palkidele jämedad roovid (pärlinroovid). Katu- sekattematerjalina on olnud kasutusel õled ja 1920.–30. aastatest alates ka laastukatused. Tavaliselt on aida põrandapinna suurus 20–30 m2. Vanemad aidad on sageli väiksemad

Mademe ja kahe uksega ait Hilana külas. ja neil puudub made. Foto: Ahto Raudoja, 2014 Aidauksed on üldjuhul vaikesed

V. Lambriki talu päälikuga aida joonis Vilo valla Koss´olka külast. Joonis: Richard Indreko, 1924. ERM EJ 14:49 AIDAD 39

Päälikuga ait Melso külas. Foto: Kristiina Tiideberg, 2007 ning avanevad sissepoole. Aidauks peamiselt kahe palgi vahele. ei ulatu maani, nagu tavaliselt hoo- Eesti kontekstis suhteliselt nete puhul, vaid algab teise palgirea erandlik aidatüp on Setomaal levi- kohalt, vahel ka kõrgemalt – isegi nud kahekordne ait ehk pälikuga neljanda palgi kohalt. Vanemate ait, mida on nimetatud ka toraga voi aitade uksed on ruudukujulised, hili- roduga aidaks. Sellised päälikuga sematel on kõrgus umbes 1,3 korda aidad olnud enam levinud Mokornul- suurem kui laius. Aida uksi on tihti gas: Melso, Naviko, Antkruva, Lindsi kaunistatud laudvoodriga, kuigipalju ja teistes selle piirkonna kulades; siin on uksi ka värvitud. Aknad üldjuhul on nad ka kõige paremini säilinud. aitadel puuduvad. Vaikeseid ringi-, Hajusalt on neid leidunud üle Seto- poolringi-, rombi- voi ristikujulisi val- maa ja ka naaberaladel Kagu-Eestis gusavasid on sisse raiutud voi loiga- (Vastseliina, Võnnu, Räpina kihel- tud aitade otsaviilu kesk- voi ulaossa, konnas). Sellistel aitadel võib uks 40 AIDAD

olla kas külg- või otsaseinas. Aida- pealsele päseb aida otsaseinas oleva poolpalkidest trepi voi lihtsa redeli abil. Teise korruse ukse ees on poolpalkidest porand, mis toetub tavaliselt kolmele talale: ärtes kahele pikendatud seinapalgile ning keskel labi otsaseina ulatuvale laetalale. Sellise poranda laius on tavaliselt kuni 1 m. Kahekordsetel aitadel oli tihti ka rodupiire, mis vois olla ehitatud ümarmaterjalist või väljalõigetega kaunistatud laudadest. Kui tavalisel aidal lagi tihti puudub, siis kahekord- sel aidal on see alati olemas, valmistatud kas poolpalkidest või hilisemal ajal plankudest. Luhamaa piirkonnas, nt Savimäe ja Toodsi külades esineb aga Seto- maale erandlikke aitasid, mille all

Päälikuga ait Unkavitsa külas Petseri ja asub maakivikelder. Irboska vahel. Foto: Ilmari Manninen, 1924. Vaatamata sellele, et aitasid pole ERM FK 444:24 peale II maailmasõda palju juurde ehitatud, on neid säilinud suhteliselt palju ja nad on heas seisukorras. Tänapäeval on aidad tihti saanud uue funktsiooni, olles kasutusel külaliste ja ka pere suvise ööbimiskohana.

Keldriga aitu leidus Setomaal vaid Luhamaa nulgas. Ait Saagri külas. Foto: Ahto Raudoja, 2008 SAUNAD 41 SAUNAD

Tüüpiline seto saun on suitsusaun palk-karkassile, mis on kaetud kas (savusann), mis koosneb köetavast laudise või laastudega. On ka selli- saunaruumist ja kergest eesruu- seid saunu, mille eesruum on samuti mist. Köetav saunaruum on ehita- palkidest ehitatud. tud pikknurgaga ühendatud ristpal- Nagu mujalgi Eestis, on ka Seto- kidest, eesruum on tavaliselt rajatud maal enamikes taludes saun olemas

Saun ehitati tuleohutust silmas pidades elumajast kaugemale, võimalusel veekogu äärde. Ton´a küla, Malle talu. Foto: Kristiina Tiideberg, 2006 42 SAUNAD

olnud. Talusaunade kõrval säilis Seto- maal pikalt, ja on mõnel pool siiani alles, küla ühissauna traditsioon. Siiski kuulub Setomaa sellesse Eesti piirkonda, kus saun eraldi hoonena on olnud tavaparane. “Petserimaa tervishoiulise kirjelduse” (1935) jargi oli 1935. aastal Petserimaa 921-st uuritud talust saunu 722-l ehk 78,4%. Neist 98,8% olid suitsusaunad ehk ilma korstnata saunad. Seega oli korsten sel ajal vaid kahek- sal saunal. Suitsusaunad on Setomaal tanapaevani küllalt levinud. Ilmselt

Saunade eeskojad on tihti tehtud ebakvali- sai korstnaga saunade ehitamine teetsest materjalist ja seetõttu pole ilmasti- Setomaal hoo sisse alles II maail- kukindlad. Foto: Ilmari Manninen, 1924. ERM masoja jarel. Fk 444:35 Traditsiooniline seto suitsusaun on üsna madal: ruumi kõrgus jääb alla kahe meetri. Põhiplaanilt on saunaruum ruudukujuline või veidi, mõnekümne sentimeetri jagu pikku- sesse venitatud. A. Raudoja magistri töö (2007) andmetel on saunaruumi keskmine pindala vaid 13,8 m2. Ees- ruumi keskmine laius on 165 cm. Reeglina katab saunu viilkatus, mille otsaviilud on sageli kinni ehitamata. Esineb ka kelpkatusega saunu. Raamatus “Petserimaa tervishoiuline kirjeldus” margitakse, et Petserimaal “leidub kullalt ka niisu- guseid saunu, kus katust uldse ei ole; Suitsusauna akna moodustab sageli vaid sel juhul on sauna lagi kaetud paksu kahe palgi vahele lõigatud ava, mis suletakse kerge klaastahvliga ja eemaldatakse kütmise mulla- ja mattakorraga” (Petserimaa ajaks. Foto: Helen Külvik, 2009 tervishoiuline kirjeldus 1935). Pole SAUNAD 43

Setomaale ja kogu Lõuna-Eestile iseloomuliku suitsusauna põhiplaan. Joonis: Viktor Reier, 1903, ERM EJ 50:10 voimatu, et viimasel juhul on silmas 1935). Ka Nikolai Repan, kes on peetud ka Eestis esinenud koobas- meenutanud endise Saatse valla saunu, mis olid kas suuremalt osalt kulasid 1960. aastail, on esile tõst- voi tervenisti maa sisse ehitatud. nud laudkatuste suurt osakaalu just Traditsiooniliselt on sauna katu- saunade puhul (Repän 1967). sekattematerjalina kasutatud olgi, Lagi on vaid saunaruumil ja seda kuid tuleohtlikkuse tottu ka muid toetab ruumi keskel jooksev tala. Tra- materjale, eelkoige laudu. “Petseri- ditsiooniliselt on sauna lagi ehitatud maa tervishoiulise kirjelduse” and- lattidest voi poolpalkidest, harvem meil oligi 1930. aastail valdav osa laudadest. Põrandad on üldjuhul Petserimaa saunadest laudkatusega laudadest, kuid siiani leidub Seto- (Petserimaa tervishoiuline kirjeldus maal palju ka selliseid saunu, kus 44 SAUNAD laudporand on vaid eesruumil ning tavaliselt seintest veidi, u 20 cm jagu saunaruumis on endiselt muldporand, eemal, väga harva vastu palkseina. millele on asetatud lahtised lauad. Setomaal on siiani levinud tellistest Sauna interjör on kullalt kind- ja/voi raudkividest lihtne kerisahi. lakujuline, jargides sajandite jooksul Lava paikneb otsaseinas, vahel ka valja kujunenud paigutusmustreid. saunaruumi kulgseinas ahju korval. Sauna ahi asetseb üldjuhul kas pare- Lava ees on enamasti vaike pink, mal voi vasakul nurgas ukse korval, millelt on mugav lavale astuda. Sel- ahjusuuga ukse poole. Ahi paikneb line ruumijaotus on iseloomulik kogu Lõuna-Eesti saunadele. Saunadel on esikuljel tavaliselt vaike uhe klaasiga aken, mille laius on u 50 cm ja korgus 30 cm. Tihti on aknaraam teisaldatav ning see võe- takse kütmise ajaks ära, et suits välja pääseks. Paljudel suitsusaunadel on saunaruumi (otsa)seina ulaosas vaike ava suitsu valja laskmiseks. Eesruum on alati saunaruumist väiksem ja suhteliselt hiline nähtus. Teise maailmasoja eelsete allikate pohjal olid tollased Setomaa saunad enamasti uheruumilised, millele oli monel juhul ehitatud poollahtine ukseta eesruum. Eesruumil puudub alati lagi. Üheruumilisi saunu leidub Setomaal tänapäevani. Arhitektuuri uurija J. Saron on kirjeldanud seto saunade eesruume järgmi- selt: “Esiku kui ajalooliselt hilisema juurdeehituse tõendiks on andmed kergema konstruktsiooniga esikute kohta (varbadest, lattidest laotud, oks- Suurõ-Rääptsüvä küla suitsusauna keris on test punutud). Selliseid väga kitsaid lihtsa konstruktsiooniga: lahtine kolle, tellistest välismüürid ja maakividest keris. Foto: 1 m laiuseid “tuulevarje” esineb Setu Kristiina Tiideberg, 2007 saunadel tänapäevani, õieti tundub, SAUNAD 45

Suitsusauna lava paikneb üldjuhul tagaseinas. Laes on näha latid, mida kasutatakse liha suit- setamisel. Foto: Kristiina Tiideberg, 2007 et sealsed saunad ei olegi muutunud suitsutamiseks, mille tarvis on lae kaheruumilisteks” (Saron 1981). all kaks piki kulgseinu kulgevat latti, Setomaal on saunu kasuta- millele riputati risti latid lihaga. tud (ja kasutatakse siiani) ka liha 46 LAUDAD LAUDAD

Nagu eespool mainitud, on Setomaal Setomaal hoiti tavaliselt koiki traditsiooniliselt mitmed hooned loomi ühes laudas. Sigu peeti siiski ehitatud ühise katuse alla. Hoonete sageli eraldi väikses kaldkatusega sea- vahele jääb lahtine ala, nn vahelik. laudas (tsiapaht, seapaht), mis vara- Samamoodi on ehitataud ka lautu, sematel aegadel ehitati valdavalt mis tavaliselt ehitati uhe katuse mone teise hoone kuljele. Hiljem ehi- alla loomasöda hoidmiseks moel- tati sealaudad sageli teiste hoonetega dud hoonetega, kolguse voi küniga, uhe katuse alla, kuid laudahoonest vahel ka talliga. Erandlikel juhtudel olid need ikkagi tunduvalt väiksemad. on laut ehitatud aidaga ühe katuse Tavaline laudahoone on rist- alla. Väga harva oli laut teistest hoo- kulikukujulise pohiplaaniga ristpalk netest eraldi seisev hoone. ehitis. Kuna lautade kasutusiga on

Kõrge sokliosa ja iseloomulikult väikeste akendega laut Triginä külas Tõnise talus. Foto: Kris- tiina Tiideberg, 2008 LAUDAD 47 enamasti lühike, ehitati laudahooneid väga erinevast palkmaterjalist. Tihti kasutati peenemaid ja kehvema kva- liteediga palke kui elumajade puhul. Mitmed hooned on ehitatud haavast, ühe hoone ehitamisel kasutatud ka erinevaid puuliike – haaba, mändi ja kuuske. Kolmerealise planeeringuga taluõue puhul jääb eluhoone ja lauda vahele kinnine karjaou ehk tahr. Tahr oli sellisel juhul tavaliselt kahest otsast (palk)taradega kinni ehitatud. Et karjaou oli must ja virtsane, siis Riitsaare talu savilaut Rääptsüva külas. Foto: kaevati maapinda aeg-ajalt madala- Artur Alamets, 1974. STM F_SSM 70 maks, hoidmaks mustust elumaja poole valgumast. Tahra poolel paiknes elumajja viiva ukse ees korgem trepp. Karjaoue kasutati loomade toitmiseks ja lehmade lupsmiseks. Suvel hoiti seal loomi vahel ka ösiti. Teistsuguse õueplaneeringu korral vois tahr paikneda ka laudahoone kuljel. Sellise lauda ees paikneva ning roigastest aiaga piiratud karjaoue joonis Verhulitsa kulast on toodud koguteoses “Setumaa” (1928: 263). Uksed on lautadel tavaliselt külg- seinas ja avanevad väljapoole. Uks võib olla ka otsaseinas, avanedes vahelikku, kui vaheliku teises otsas on loomasööda hoidmiseks kõlgus või teine laut. Aknad on väikesed, Maakividest lautade ukse- ja aknaavad on ristkülikukujulised. J. Richter on tihti raamitud savitellistega. Foto: Ahto Raud seda kirjeldanud nii: “Lautades olid oja, 2008 laiad ja madalad aknad, vahest lõigati D JA TA 48 LAUDA LLID

Paekiviseintega laut Mäe-Kopanitsa külas. Foto: Toomas Tuul, 2008 lihtsalt palgijupp välja. Kitsad olid selle lautu ehitama ka maakivist. Alates pärast, et varas ei pääseks sisse” (Rich- 1920.–1930. aastatest hakati lautade ter 1952). ehitamiseks laialdasemalt kasutama Et kaitsta seinapalke madane- savi, mida kaevandati kohapealt. mise eest, on laudale ehitatud tava- Setomaa jõukamates talupida- liselt korgem, 0,7–1 meetri kõrguse mistes olid ka tallid, mis olid ehi- sokliosaga maakividest (harvem lub- tuslikult samasugused nagu laudad. jakividest) ning lubimordiga seotud Kolmerealise ouetübi puhul paikneb vundament. Seoses lubimordi laiema tall aitadepoolses reas, aida ja varju levikuga 19. sajandi lopus hakati alusega uhe katuse all. D JA TA LAUDA LLID 49

Paekiviseintega laut Mäe-Kopanitsa külas. Foto: Toomas Tuul, 2008

Vanemat tüüpi lautadel puudus kõrgem sokliosa. Setomaal on selliseid lautu väga vähe säilinud. Koplioru talu laut Härmä külas. Foto: Ahto Raudoja, 2008 50 KÕLGUSED KÕLGUSED

Vaga tavaline hoone traditsioonilisel seto taluouel on kolgus voi kolks, sama nimetus on levinud ka mujal Louna-Eestis. J. Saron on kõlgust defineerinud ja kirjeldanud nii: “Kõlgus on talumajapidamistes eraldi ruum loomasöödaõlgede säilitamiseks Lõuna-, Ida-, kohati ka Põhja-Eestis. Kõlgus ehitati hõredalt laotud samb- laga tihendamata palkidest, laud põrandaga ja ilma laeta. Sissepääs oli paari palgi kõrgusel, varasematel aegadel paiguti lükanduksega. Nur- kade juures kasutati kuni 20. sajandi Setomaale iseloomulik kõlgus Suurõ-Rääpt- alguseni arhailisi nurgakonstrukt- süvä külas Müürümäe talus. Foto: Kristiina Tiideberg, 2007 sioone” (Saron 1981). Eesti küünist eristabki kõlgust ehk seto küüni asjaolu, et see on ehitatud varatud palkidest, mitte laudadest. Teine oluline tunnus on kõlguse asukoht taluõuel: traditsioonilise, kindla struktuuriga taluõue puhul on kõlgus kuulunud ühtsesse hoone- tekompleksi. Kolmanda eristustunnu- sena võib välja tuua hoone suuruse: Ahto Raudoja magistritöö andmetel on kõlgused 4–6 meetri laiused ja keskmiselt veidi alla kuue meetri pikkused, seega oluliselt väiksemad kui uuemaaegsed küünid (Raudoja Kõlguse uks avaneb alati väljapoole, aidauks sissepoole. Kõlgus Melso külas, Mardimäe 2007). Väljanägemiselt meenutab talus. Foto: Kristiina Tiideberg, 2007 traditsiooniline kõlgus pigem aita KÕLGUSED 51

Luikjärve talu kõlgus Tobrova külas. Mõnevõrra erandlikult on sel kõlgusel kaks ust: üks hoovi suunas, teine kompleksist väljapoole. Kuna õu asub tugeval kallakul, oli otstarbekas ajada hein kõlgusesse väljastpoolt. Foto: Ahto Raudoja, 2010 kui küüni: “Setu küün jätab väliselt eesti aida mulje, küünil on enamasti aidaukse sarnane (ühe tiivaga) uks” (Saron 1981). Aidast eristab kõlgu- seid lagede puudumine, samuti avanevad kõlguse uksed väljapoole, ent aidauksed sissepoole. Tihti on kõl- gusele ehitatud kõrge lävi, kuid läve- palke pole rohkem kui kaks. Kõlgu- ses hoiti loomasööta ja allapanu ning neid võis talus olla rohkem kui uks: eraldi hooned heina ja põhu jaoks. Aja jooksul on piir kõlguse ja küüni vahel hägustuma hakanud. Esiplaanil oleva kõlguse uks avaneb vahelikku. Lõhmuse talu, Antkruva küla. Foto: Lauatööstuse edenedes hakati ka Ahto Raudoja, 2008 52 KÕLGUSED

Kõlgused ehitati lautade lähedusse, et oleks mugav loomi sööta. Melso küla Väike-Nurme talu laut (vasakul) ja kõlgus (paremal). Foto: Kristiina Tiideberg, 2007

Setomaal ehitama pigem Eesti hoonekompleksist väljapoole. Hilise- traditsioonile omaseid suuri lau- mal ajal on küüne ja kõlguseid tihti dadest heinaküüne. Kuna taluõue ühtmoodi küüniks nimetatud. Küüne planeering muutus samal ajal vaba- ja kõlguseid on suvisel perioodil laial- maks, ehitati uuemad küünid sageli daselt kasutatud ka magamiskohana. VAHELIKUD 53 VAHELIKUD

Vahelik (var´oalone) on eesseinata, laeta ja kerge, üldjuhul lahtivõe- tava tagaseinaga katusealune ruum aitade, lautade või teiste majandushoonete vahel. Vahelikud ühenda- vad, vahel moodustavad väravaseina juures ka iseseisva ulualuse (Saron 1981). Vahelikud võivad olla ka hoo- neridade nurkades, ühendades erinevaid hooneteridu. Vahelikud on mõõtudelt majandushoonete suuru- sed: keskmine laius ja pikkus jääb 5–6 m piiresse. Vaheliku tagasein on ehitatud palkidest, mis Tagaseina palgid on asetatud on asetatud püstpostidesse tahutud soone soonega püstpostide vahele, mis sisse. Antkruva küla, Teeääre talu. Foto: Ahto Raudoja, 2008

Kõrvalhoonete vahel on Setomaale omane avatud eesseinaga vahelik. Talu Miku külas. Foto: Helen Külvik, 2010 54 VAHELIKUD

Vahelike paiknemine Lõhmuse talus Antkruva külas. Joonis: Kristiina Tiideberg, 2008

omakorda kinnituvad kõrval asu- vate hoonete nurkade külge. Vahe- likus hoiti põllutööriistu, veokeid ja puid. Vahelikul võis olla ka värav, kuid puudus põrand ja lagi. Seinapalgid on tihti peenemad kui nt aidapalgid. Üle lae jooksevad paar-kolm tala, millel hoitakse laudu ja roikaid. Kui vahelik külgneb laudaga, siis avaneb sinna sageli lauda uks ning seal valmistati loomasööta ja hoiti söödavaru.

Tihti on vahelike eesseinad palkide ja suurte väravatega kinni ehitatud. Tobrova küla, Kopli talu. Foto: Kristiina Tiideberg, 2008. VAD JA TA VÄRA RAD 55 VÄRAVAD JA TARAD

Seto arhitektuuri üks iseloomulik joon võrreldes muu Eesti maa-ar- hitektuuriga on suured katusega väravad ja palktarad. Sellise lahen- duse on tinginud talude planeering: kõik hoonetevahelised avad suletakse väravate ning taradega nii, et moodustub täielikult suletud hoov või kolmerealise planeeringu korral kaks hoovi. Seda iseloomulikku arhitektuurset tunnust on oma kir- jutistes maininud ka erinevad uurijad, näiteks 1952. aastal kirjutas J. Richter: “Setu õuede iseloomulik joon, Eesti Vabaõhumuuseumi seto talu tahr mis esineb kõigi venepäraste planee- on otsast palktaraga kinni ehitatud ning ringutüüpide juures, on selgelt kuju- sel on hoovi poolt suletav värav. Foto: Ahto nenud piirded koos väravatega, mis Raudoja, 2014 muudavad õue tihedalt suletud komp- leksiks”. Traditsioonilisel seto väravaehiti- sel on kaks eraldi väravat: suur, kahe- poolne sõiduvärav ja väike jalgvärav. Kolmerealise taluplaani puhul on väravaid rohkemgi: peaväravad paiknevad moro pool, st elumaja ja aitade vahel; tahra väravad – samuti suured ja kahepoolsed, ent ornamentideta – on avatavad vaid hoovist. Tänava poolt vaadatuna jääb väike jalgvärav alati maja poole ja väravapost võib olla kinnitatud otse Eesti Vabaõhumuuseumi seto talu moro- poolsel väravaseinal on laiem varjualune. maja nurga külge. Jalgvärava kõrval, Foto: Ahto Raudoja, 2014 VAD JA TA 56 VÄRA RAD

Kolmerealise planeeringu korral on väravad mõlemal pool elumaja. Paekiviväravatega talu Suurõ-Retski külas Ida-Petserimaal. Foto: Ahto Raudoja, 2012 teisel pool teist väravaposti on suurte kujundeid moodustava laudvoodriga, tiibadega sõiduvärav. Jalgvärava vahel on väravale tehtud ka värvilisi mõõdud kattuvad tavaliselt vanemas maalinguid. arhitektuuris levinud ukse mõõtu- Seto väraval on alati kas laas- dega: kõrgus on 130–160 cm ja laius tude või laudadega kaetud väike 90–10 cm. Kahepoolse sõiduvärava viilkatus. Väravad võib selle alusel laius on tavaliselt 250–280 cm, jagada kaheks tüübiks: ühel juhul kõrgus veidi üle 2 meetri (kuni 220 piirdubki värava kohal olev katus väi- cm). Väravatiivad on tavaliselt ehita- kese viilkatusega, teisel juhul ulatub tud püstlaudadest, lihtsam jalgvärav katus väravast eemale ning moodus- võib koosneda vaid kolmest või neljast tab värava hoovipoolse osa kohale kõrvuti asetatud lauast. Väravatiivad väikese varjualuse. Selle varjualuse on enamasti kaunistatud erinevaid all hoiti vankreid ja teisi hobuseriistu VAD JA TA VÄRA RAD 57 ning erinevat ehitusmaterjali. Sellise konstruktsiooni korral toetub katus ühel poolt väravale ning teiselt poolt postidele. Koos Hurdaga 1903. aastal Setomaal viibinud Viktor Reier aval- dab oma Setomaa-mälestustes arva- must, et suured seto väravad, mis esinevad nii varjualusega kui ilma, võivad olla mõni varasem hoone redutseerunud kujul (Reier 1922). Palkidest tarad on ehitatud rõht- satest peenikestest ümarpalkidest Seto talus paikneb jalgvärav elumaja pool ja või lõhestatud poolpalkidest. Palgid seda eraldab suurtest sõiduväravatest tugi- post. Anne Vabarna elamu Ton´a külas). Foto: on enamasti varatud ja laotud kahe Richard Viidalepp, 1936. ERA Fk 326

Obinitsa seltsimaja 2014. aastal ehitatud seto väravad on kaunistatud profileeritud laudvoodriga. Foto: Ahto Raudoja, 2014 VAD JA TA 58 VÄRA RAD

väike viilkatus. Setomaa neis piirkondades, kus on kaevandatud lubjakivi (näiteks Irboska-Mõla piirkond, Tiirhanna küla ümbrus) on küllalt levinud lubjakivist väravaehitused. Leonid Zurov on oma välitöökirjeldustes teinud paekiviehitiste kohta mitmeid märk- meid. Näiteks on ta kirjutanud, et müüriladumise kunsti antakse edasi põlvest põlve ning “kohalikud müür- sepad laovad vanaviisi ümmarguste pihkva sammastega taluväravaid, vana kombe kohaselt ehitatakse Irboska

Setomaal on väravaposte sageli kaunistatud viltuste sisselõigetega, mis moodustavad mustri. Uhkelt nikerdatud kaunistustega väravad Koló külas Pankjavitsa ja Irboska vahel. Foto: Ilmari Manninen, 1924. ERM Fk 444:17 soonega püstiste postide vahele, soonde sobitumiseks on palgiotsad tahutud peenemaks. Kui palktara moodustab nurga, siis nurgaühen- Eesti piiri lähedal asuva Jaamistõ küla talu dusena on kasutatud traditsioonilisi väravate kohal olev katus moodustab hoovi- ühendustappe (koerakael või puhas- poolsel küljel laiema, postidele toetuva var- nurk). Ka palkaeda kattis tavaliselt jualuse. Foto: Ahto Raudoja, 2012 VAD JA TA VÄRA RAD 59

Müüriladumiskunst oli Petserimaa ida- ja lõunapoolsete alade meistritel hästi selge. Ida-Pet- serimaal asuva Mäe-Kopanitsa küla paekiviväravate kaared on oskuslikult laotud ja püsivad tänini tugevad. Foto: Ahto Raudoja, 2010 kiviplaatidest aitasid ja kraamikamb- neist lagunesid ja hävisid, aga vii- reid” (Zurov 1946). mastel aastatel on neid mitmes külas Seto väravad, ühed seto arhitek- renoveeritud ja ehitatud ka uusi vära- tuuri iseloomulikumad ehitised olid vaid (Uusvada, Küllätüvä, Obinitsa, aastakümneid halvas seisus. Paljud Hilana jt). 60 TSÄSSONAD TSÄSSONAD

Seto traditsioonilise arhitektuuri kirikutest on tsässonad alguse käsitluses tuleb tähelepanu pöörata saanud külakogukonnast, neid on ka tsässonatele, mis peegeldavad tavaliselt ehitanud külakogukond hästi setode arhitektuurseid tõeks- omal jõul ja soovil, kasutades tra- pidamisi ja vilumusi. Tsässon on ditsiooniliselt väljakujunenud ehi- väike õigeusu kabel, kus on peetud tusoskusi. Seetõttu on need hooned teatud tundidel algavaid palvetee- arhitektuuripärandi uurimisel väga nistusi. Setokeelse nimetuse on olulised infoallikad. tsässon saanud vene keele kaudu: Vanim säilinud seto puit- sõnast часовня, mis omakorda tule- hoone ongi tsässon: Mikitamäe neb sõnast час (vn tund). Erinevalt vana tsässon, mille ehitusajaks on

Setomaa ja kogu Mandri-Eesti vanim puitehitis on Mikitamäe vana tsässon. Foto: Toomas Tuul, 2012 TSÄSSONAD 61

Üks Setomaa arhalisemaid tsässonaid – soisel Pihkva järve rannikumadalikul paiknev Lõpolja tsässon – asub vanal külakalmistul. Foto: Toomas Tuul, 1999 dendrokronoloogilise dateerimise alusel määratud 1694. aasta (Lääne- laid jt 2005). Samast ajaperioodist – 17. sajandi lõpust või 18. sajandi algusest – on pärit näiteks ka Uusvada, Rokina, Võõpsu ja teistegi külade tsässonad. Vähemalt ühel juhul (Mel- dova tsässon) langeb hoone dendrokronoloogilise meetodil kindlaks tehtud ehitusaeg, mis jääb ligikaudu 250 aasta tagusesse aega, hämmas- tava täpsusega kokku rahvapärimuses oleva ajamääratlusega (Läänelaid jt 2005). Kõigis vanades tsässonates on Mitmed tsässonad paiknevad kalmistul. Äsja säilinud palju arhalisi elemente: pär- renoveeritud Podmotsa tsässon. Foto: Epp linroovidega katusekonstruktsioon, Needo, 2012 62 TSÄSSONAD

Tüüpilisel puittsässonal on palkidest põhiruum ja osaliselt laudisega kaetud eeskoda. Väiko-Miltsa tsässon Irboska lähistel. Foto: Toomas Tuul, 2008

palkidest põrandad, traditsioonilised nurgatapid jms. Välimuselt meenutab tsässon väikest üheruumilist aita, millel on viilkatus ja postidele toetuv lahtine eeskoda. Uks paikneb eeskojas, hoone on tavaliselt ilma laeta ja (pool) palkidest põrandaga. Hoone põhi- osa on üldjuhul ruudukujuline, 3–4 meetri pikkuste palkseintega, eeskoja pikkus jääb 1–1,5 meetri piiresse, kuid on suuremaid ja isegi väiksemaid Peale Teist maailmasõda hakati lisaks elu- hooneid. Väikseim puidust kabel on majadele laudvoodriga katma ka tsässonaid. Laudvoodriga kaetud Ulaskova tsässon. Foto: Meldova tsässon, mille põhiruumi Ahto Raudoja, 2008 küljepikkus on vaid 2,16 meetrit; TSÄSSONAD 63 suurim on Võõpsu tsässon, mille tsässonat, neist pooltel on laudisega põhiruumi pikkus on 7,9 meetrit. kaetud ka eeskoda. Kinniehitatud Pihkva järve rannikul on levinud ka eeskoda moodustab sellisel juhul just- püramiidja, keskele koonduva katu- kui omaette ruumi, millele on sageli sega ja hoone põhiosast tunduvalt paigaldatud väljast lukustatav uks. väiksema eeskojaga tsässonad. Siiski leidub tänaseni 18 voodriga Tavaliselt on tsässonad ehitatud katmata ja lahtise eeskojaga tsäs- ümarpalkidest ja olnud voodriga kat- sonat (nt Rokina, Meldova, Serga, mata. Alates 1930. aastatest hakati Mikitamäe vana tsässon), mille ees- tsässonaid katma laudisega. Praegu- koja külgedel ja ees on umbes meetri seks on laudisega kaetud 28 puidust kõrgused profileeritud laudadest või

Vanemad tsässonad on üldjuhul väikesed aidasarnased puithooned. Rokina tsässon. Foto: Toomas Tuul, 2010 64 TSÄSSONAD

Ehkki suurem osa tsässonaist on ehitatud puidust, on kasutatud ka muid ehitusmaterjale. Küllätüvä tsässon on valmistatud valatud plokkidest. Foto: Toomas Tuul, 1999

tiheda laudisena kinniehitatud piirded. Tavaliselt on eeskojal ka lihtne ja piirdega ühekõrgune värav. Puidu kõrval on tsässonaid ehitatud ka muudest käepärastest mater- jalidest, mis sageli peegeldavad koha- likke loodusvarasid. Nii on Setomaalt teada 12 paekivist, viis maakividest, kolm tellistest, kolm plokkidest ja üks savist ehitatud tsässon. Kivitsäs- sonad on enamasti levinud praegusel Ida-Setomaal. Eesti poolele jääval Setomaal on vaid kaks tsässonat, mis pole ehitatud puidust: maakivi- 21. sajandi algul on mitmed tsässonad riigi dest tsässon Pelsi külas ja plokkidest toel renoveeritud. Korrastatud Võõpsu tsäs- son, Setomaa suurim puittsässon. Foto: Ahto ehitatud tsässon Küllätüvä külas. Raudoja, 2011 Setomaa külakabelite traditsioon TSÄSSONAD 65 on seotud õigeusuga. Igal tsässonal on nimipühak või -püha. Tsässona pühaku nimepäeval või kirikupühal, mis üldjuhul on ka külapüha, peeti kabelis palvus, mille viis läbi selleks külasse toodud preester. Tsässonad olid kõigile avatud, kuid omaette palvetamas käidi vähe. Igal tsässo- nal oli oma hoidja või valvur. Tsäs- sonal oli ka praktiline otstarve: seal hoiti surnut enne matmist, kui kodus ruumi nappis. Ehkki mitmeid Setomaa tsässo- naid võib pidada Mandri-Eesti vani- mateks puitehitisteks, pole suur osa neist muinsuskaitse all. Tänu kiri- kuvalitsuse ja riigi toele on mitmed Eesti territooriumil asuvad hooned nüüdseks renoveeritud (nt Podmotsa, Võõpsu, Võmmorski jt). 21. sajandi algul on mitmete endiste tsässonate kohale ehitatud uusi tsässonaid (Obi- nitsa, Härmä), mis järgivad tsässo- nate väljakujunenud arhitektuuristiili. Viimastel aastatel on ehitatud mitmeid uusi tsässonaid, mis arvestavad traditsioonilist Uute tsässonate rajamine näitab kul- planeeringut ja mõõtmeid. 2012. aastal ehita- tuuri, sh ehituskultuuri elujõulisust. tud Härmä tsässon. Foto: Ahto Raudoja, 2012 ISTUSVÕT 66 KAUN TED KAUNISTUSVÕTTED

Ehkki Ilmari Manninen on oma ja aknapiirdeid tuntakse üle Seto- 1925. a kirjutises maininud, et seto maa, kuid kõige enam on nad olnud taluhooned on võrdlemisi tagasihoid- levinud endises Vilo vallas. Harvem liku dekooriga, on seto arhitektuuris on väljalõigetega kaunistatud hoo- võrreldes Eesti taluarhitektuuriga nete ülemiste palgiridade otsi, mis kasutatud mitmeid iseloomulikke on jäetud pikemalt üle seina. väljalõigetega puitdetaile ja teisi Hilisemat tüüpi kaunistusele- ehisdetaile. Elumaju kaunistavaid mendid on laudvoodriga elumajade puitpits-väljalõigetega viilulaudasid iseloomulikud kaheosalise laudisega

Setomaale iseloomulikult kaunistatud elumaja otsaviil. Foto: Kristiina Tiideberg, 2008 ISTUSVÕT KAUN TED 67

Setomaal on väravaid kaunistatud ka värvidega. Pildil väravad Podgramje külas, ehitatud 1907–1908. ERM EJ 126:35 otsaviilud. Tavaliselt on otsaviilu alumine kolmandik kaetud püstlaudisega ja viilu ülemine pool kalasabasse või rombjasse mustrisse paigaldatud laudisega. Otsaseinu on kaunistatud eri tüüpi friisidega ehk seina liigenda- miseks kasutataud horisontaalsete ehislaudadega. Setomaal on laialdaselt levinud ka mõned lihtsamad kaunistusele- mendid, näiteks kalasabamustrisse või keskelt kasvava mustriga romb- jalt seatud laudised, millega kaeti ja kaunistati aidauksi ning sõidu- ja Elumaja otsaviilu laudadest kaunistus Tri- jalgväravaid. ginä külas. Foto: Ahto Raudoja, 2008 ISTUSVÕT 68 KAUN TED

Rombjasse mustrisse paigaldatud aida ukse voodrilauad Melso külas. Foto: Kristiina Tii- deberg, 2007

Puitdekooriga aknad Lobotka külas ja Jats- Aken Unkavitsa külas. Foto: Armas Otto manni külas. Joonis: Richard Indreko, 1924. Väisanen, u 1921–1922. ERM Fk 350:234 Foto: ERM EJ 14:2 ISTUSVÕT KAUN TED 69

Lõkova küla Vanatalo erinevate traditsiooniliste kaunistustega koopiatalu Tallinnas Eesti Vabaõhumuuseumis. Foto: Ahto Raudoja, 2014

Parim näide eri kaunistusele ehivad väljalõigetega viilulauad ja mentide kasutamisest on Lõkova harjast alla ulatuv ehislaud, mida küla Vanatalo, mis on koopiana nimetatakse slaavipäraselt “popo- uuesti üles ehitatud Tallinnas Eesti tentsõ”, rikkalikult on kaunistatud Vabaõhumuuseumis. Talu eluhoonet ka aknapiirded. USMATERJA EHIT LID 70 EHITUSMATERJALID

Traditsiooniliselt ehitati kõik hooned Elvi Nassar on ehitusmaterjalide kohalikest ehitusmaterjalidest nagu tööstustest Petserimaal 1920.– puit, savi, maakivid jms. Pole täp- 1930. aastatel kirjutanud põhjaliku selt teada, millal hakati lisaks kasu- ja põneva ülevaate, mis on avaldatud tama töödeldud ehitusmaterjale. 20. Setomaa kogumikus nr 5 (Nassar sajandi algul töötas Setomaal juba 2012). mitu väiketööstust, mis said õige Puit. Puit on alati olnud Seto- hoo sisse 1920.–1930. aastatel. maal levinuim ehitusmaterjal. Kuna Peamiselt toodeti telliseid ja lupja. kohalike metsade põhipuuliik on

Katmata palksein on Setomaa vanade hoonete puhul väga tunnuslik. Foto: Ahto Raudoja, 2008 SMATER EHITU JALID 71

Alates 20. sajandi algusest hakati katuseid katma laastu või sindlitega. Ka tänapäeval kasutatakse vanade hoonete renoveerimisel katusekattematerjalina eelkõige laastu. Laastukatu- sega ait Miku külas. Foto: Helen Külvik, 2010 mänd, siis on enamus hooneid ehitatud männist. Ehituspalgina on kasutatud ka kuuske, üksikutel juhtudel haaba ja erandjuhtudel tamme, lehist, kaske ja leppa. Lisaks seinakonst- ruktsioonidele on puitu kasutatud ka katuste valmistamiseks, varasematel aegadel kisklaudadena ja 20. sajandi esimesest poolest laastude ja sindlite kujul. Puitkatused tõrjusid õlgkatused välja siis, kui laastunaelad kättesaadavaks muutusid. Enamik Kõlguste ehitamisel kasutati ebakvaliteet 1930. aastatel ehitatud elumaju on semaid, st kõveramaid ja peenemaid palke. kaetud laastu- või sindelkatusega. Palkide vahele jäeti meelega suuremad Nõukogude perioodil tõrjus eterniidi vahed, et õhk saaks hoones paremini liikuda. Ka laastudega kaetud otsaviil suurendab kasutuselevõtt omakorda välja puit- vajalikku õhuvahetust. Foto: Kristiina Tiide- katused, eriti laastukatused. berg, 2007 USMATERJA EHIT LID 72

Savi kasutati eelkõige lautade ehitamisel. Savilaut Hilana külas. Foto: Ahto Raudoja, 2012

Savi. Setomaa on savine maa. Siin leidub nii aluspõhjalisi Devoni ajastu savisid kui ka kvaternaari ajastu pinnakattesavisid. Devoni ajastu savid on üldjuhul hallid või punasekirjud. Devoni hallid savid on rasksulavad (sulamistemperatuur 1350–1580 ºC), mis teeb neist väär- tusliku toorme, mida mujal Eestis ei leidu (Luha 1946). . Lisaks leidub tervel Setomaal savikat moreenpinnast, mida kasu-

Riitsaare savilauda tagantvaade, Rääptsüvä tades on võimalik ehitada lihtsalt ja küla. Foto: Kristiina Tiideberg, 2007 odavalt. Siiani on Setomaal säilinud AT HITUSM ERJALID E 73 palju savimoreenist ehitatud hooneid. Traditsiooniliselt on savist ehitatud majapidamishooneid, iseäranis lauda hooneid. Setomaal hakkas savihoonete ehitamine edenema 1920.–1930. aastail, sellest ajast pärineb ka suurem osa tänini säilinud savihoonetest. Näi- teks Saatse valla esimene savihoone olevat ehitatud 1922. aastal: “Puuma- terjali peeti kalliks, ka aidad ja laod tehti savist” (Holst 1977). Ka Mikitamäe küla elanikud on sealsete savihoonete kohta rääkinud, et enamik neist on ehitatud vahemikus peale Eesti Vaba- riigi loomist kuni II maailmasõjani, peamiselt 1930. aastatel, kui taludele anti soodustingimustel laenu just savihoonete rajamiseks (Palolill 2004). Savi kasutati rohkesti ka telliste valmistamiseks. 1920.–1930. aastate Setomaal oli arvukalt tellisevabri- kuid, mille kogutoodang küündis nt 1937. aastal 1,75 miljoni kivini. Ainuüksi August Kenderi tellisetehas Säpinä külas tootis 500 000 kivi (Nassar 2012). Kuulsaim tellisevabrik Valgeks lubjatud ahi Olohkuva külas Pankja- oli Küllätüvä küla külje all asuv, taan- vitsa lähedal. Foto: Ahto Raudoja, 2014 lasele Johan Clausenile kuuluv Esto- šamott, mis tootis tulekindlat savi ja Maakivi. Raudkivi ehk maakivi šamottkive. Enamik Eesti Vabariigi (graniiti) on peamiselt kasutatud hoo- aegsetest Petseri linna suurehitistest nete põhja toestamisel. Traditsiooni- (Petseri Eesti Panga maja, maakon- liselt on seto hooned ehitatud ilma nahaigla) ongi ehitatud kohalikest vundamendita. Kivid on paigaldatud tellistest, kusjuures sideainena on ainult hoone nurkadesse ja pikemate kasutatud Tiirhannas toodetud lupja. palkide alla, et vältida läbipainet ja USMATERJA EHIT LID 74

hoone vajumist. Alates 20. sajan- dist hakati peamiselt eluhoonetele rajama maakividest lintvundamente, mis polnud küll kuigi sügavad. 19. sajandi viimasest veerandist alates hakati Setomaal ehitama maakividest lautu. Ehitajateks olid eelkõige nn Petseri-tagused meistrid. Tihti raiuti hoone portaalil kivisse ehitamisaasta ja ka meistri nimi või initsiaalid. Eesti Vabaõhumuuseumi teadur J. Saron kirjutab: “Et raudkivist laudad olid

1935. aastal ehitatud maakividest laut Hilana möödunud (19. sajandil) juba kasutu- külas. Foto: Ahto Raudoja, 2014 sel, seda tõendab Vilo valla Potalova

19. sajandi lõpus, mil lubjapõletamine hoogustus, hakati rohkem rajama maakivist hooneid. Maakividest on ehitatud mitmedki tsässonad, nt 1896. aastal ehitatud Pelsi tsässon. Foto: Ahto Raudoja, 2008 AT HITUSM ERJALID E 75

Paekivist väravad ja kõrvalhooned Irboskas. Foto: Ahto Raudoja, 2009 küla Saduvniku talu laut, millel datee- paljandub maapinna lähedal Tiirhanna ring “1886” koos peremehe ja meistri ja Irboska kandis, kus seda on kerge (Nikita) nimega” (Saron 1981). kaevandada. 20. sajandi alguses spetsialiseeru- Setomaal on paekivi kasutatud sid mitmel pool Petserimaal paljud kohalikuks tarbeks ammustest aega- mehed kiviraiduriteks ja hakkasid dest peale. ehitama lõhutud maakividest hoo- Üks vanemaid ja paremaid näi- neid. Lisaks müüridele on maakivi teid on kindlasti 1473. aastal esma- kasutatud saunakeristel ja suurte, nn mainitud Petseri klooster, mis on ehi- seto ahjude vundamendi aluskividena, tatud kohalikust lubjakivist. Taluar- viimasel ajal kasutatakse peamiselt hitektuuris on paekivi kasutatud ainult saunaahjude juures. eelkõige hooneseinte, vahemüüride Paekivi (lubjakivi, seto k pliit). ja väravate ehitamisel, ent paekiviga Kõik Setomaa paekivileiukohad on on vooderdatud ka kaevusid, ehitatud seotud Ülem-Devoni ladestiku Pla- erinevaid küttekoldeid (elumajadele, vinase lademega, mis looduslikult saunadele, tõrvapõletusahjudele jms) USMATERJA EHIT LID 76

Veel 20. sajandi alguses oli enamik hooneid õlgkatustega, nii ka aidad ja nende vahel paiknev vahelik Morozovite talus Tsäältsüvä külas. Foto: Viktor Reier, 1903. ERM Fk 669:20 ja sillutatud põrandaid. Enim uhkeid püsis 19. sajandi algusest kuni 1940. paekivist võlvidega väravaid on säi- aastate lõpuni vahemikus 7–11: “Ehi- linud Vana-Irboskas ja selle ümbru- tised paiknesid siin madalama künka ses, samuti Pihkva ranniku külades nõlval ühtse sirge reana umbes kümne- ja Tiirhanna külas. meetriste vahedega. Lubjakive hangiti Palju on kasutatud ka põletatud kõrvalasuvast paemurrust, mis oli plat- lupja, sest see on üks ehitusmördi side kaupa omanike vahel ära jaotatud” olulisemaid koostisosi. 19. ja 20. (Leetmaa 2000). sajandil oli populaarne ka hoonete ja Lupja ja ehituskive toodeti oma ahjude lupjamine. Üks suuremaid lub- tarbeks veel 1970. aastateni, kuid japõletuspiirkondi oli Tiirhanna küla, müüdi ka lähedal asuvatesse linna- kus töötavate lubjapõletusahjude arv desse (Petseri, Võru). AT HITUSM ERJALID E 77

Õled ja roog. Õled olid kasutusel peamiselt katusekattematerjalina. Kui mujal Eestis hakkasid 20. sajandi esimestel kümnenditel kiiresti levima puitkatused, siis Petserimaal ja Läänemaal jäid endiselt kasutusse õled ja roog. 1922. aasta andmetel (Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis 1924: 64) moodus- tasid õlgkatused Läänemaal 74,7% ja Petserimaal 73,1% katustest, kõige vähem oli neid Valgamaal (9%) ja Võrumaal (9,9%). Puitkatuseid oli Kolmeosaline õlgkatusega elumaja Polovina külas. Foto: Ilmari Manninen, 1924. ERM Fk sel perioodil vaid pisut üle 20%-l 444:17 Petserimaa hoonetest. 78 BIBLIOGRAAFIA BIBLIOGRAAFIA

KASUTATUD KÄSIKIRJAD Habicht, T. 1965. Kagu-Eesti taluehitused XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi algul. – Dissertatsioon ajalookandidaadi teadusliku kraadi taot- lemiseks. Tartu Riiklik Ülikool. Holst, J. 1977. Setumaa taluehitistest. – Käsikiri Eesti Vabaõhumuuseumis (EVM EA 21,1977). Kalm, P. 1975. Setumaa ehitistest. – Käsikiri Eesti Vabaõhumuuseumis (EVM EA 21,1975). Palolill, M. 2004. Eesti traditsioonilise saviehituse tehnoloogia ja ajalugu. – Keskkonnatehnoloogia projekt. Tartu Ülikool, geoloogia instituut, geograafia instituut. Raudoja, A. 2007. Setomaa traditsioonilise hoonestuse uurimise metoodika ja katseinventuur. – Magistritöö. Tartu, Eesti Maaülikool. Repän, N. 1967. Aidad. – Käsikiri Eesti Rahva Muuseumis (Vastus ERMi küsimuslehele nr. 70; ERM KV 117:12/234–257). Richter, J. 1952–1953. Быт и хозяйство сету Петчерского рaйона Псковской обл. – Etnograafilised teatmed 1. ENSV TA Ajaloo Instituut, Tallinn. Richter, J. 1954, 1955, 1957. Полевые матерялы, собранные в Сетумаа. – Etnograafilised teatmed 7. ENSV TA Ajaloo Instituut, Tallinn. Richter, J. 1959. Быт и хозяйство населения Сетумаа и Псковской области. – Etnograafilised teatmed 15. ENSV TA Ajaloo Instituut, Tallinn. Saron, J.; Kalm, P. 1979. Taluhoonete kompleks. Setumaa Pankjavitsa (Vilo) vald, Lõkova (Luõkova) küla, Vanatalo (Neeme), Vene NFSV, Pihkva obl. – Käsikiri Eesti Vabaõhumuuseumis (EVM EA 23, 1978–1980). Saron, J. 1981. Setu talu hooned ja sisustus 19.–20. sajandi vahetusel. – Käsikiri Eesti Vabaõhumuuseumis. Tiideberg, K. 2009. Setu traditsiooniline maa-arhitektuur 20. sajandi I poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso valla näitel. – Magistritöö. Tartu, Tartu Ülikool. Uus, A. 2003. XX sajandi alguse taluhoonete traditsiooniline palkehitus BIBLIOGRAAFIA 79

Kagu-Eestis Misso valla näitel. – Magistritöö. Tartu, Eesti Põllu majandusülikool. Зуров, Л. 1946. Этнографические матерялы 1937 и 1938 г. О поклонении камням, источникам и деревьям. Сетумаа. (Käsikiri Pariisi Inimese Muuseumis). Зуров, Л. 1946. Результаты етнографического и археологического обследования Сетумаа ‒ в 1928, 1935, 1937 и 1938 гг. (Käsikiri Pariisi Inimese Muuseumis).

KASUTATUD KIRJANDUS Ainsaar, L., Rosentau, A. 2005. Setomaa paekivist. – XXVIII Eesti Loodus uurijate päev. Setomaa loodus. Tartu: 11–18. Buck, W. 1909. Petseri eestlased. Tartu. Eesti rahvakultuur 1998. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Habicht, T. 1959. Taluõuest ja mõnedest kõrvalhoonetest Kagu-Eestis XIX sajandi teisel poolel. ERM aastaraamat XVI, Tallinn. Hurt, 1904. Über die pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen. Helsinki:13–14. Hurt, J. 1919. Setukeste elukohad ja arv. Äratrükk Dr. Hurti Setukeste lau- lude sissejuhatusest. Tallinn, Ülemjuhataja staabi kirjastus. Kaubanduse ja tööstuse album 1912. 1913. = Kaubanduse ja tööstuse album. A. Suurkaski väljaanne nr 3. A. Suurkaski’i kirjastus, Viljandi. Leetmaa, M. 2000. Lubja- ja tõrvaahjud. – Suitsutare 2. Valitud artiklid 1975–1999. Eesti Vabaõhumuuseum, Tallinn. Luha, A. 1946. Eesti NSV maavarad. Rakendusgeoloogiline kokkuvõtlik üle- vaade. Teaduslik Kirjandus, Tartu. Lõuna, K. 2003. Petserimaa. Petserimaa integreerimine Eesti Vabariiki 1920–1940. Tallinn, Entsüklopeediakirjastus. Läänelaid, A., Raal, A., Valk, H. 2005. Setomaa tsässonate vanusest: esialgseid andmeid. – XXVIII Eesti loodusuurijate päev. Setomaa loodus. Tartu: 37–47. Manninen, I. 1925. Setude ehitused I. ERM aastaraamat I. Tartu. Manninen, I. 1926. Setude ehitused II. ERM aastaraamat II. Tartu. Nassar, E. 2012. Ehitusmaterjalide tööstustest Petserimaal 1920.–1930. aastatel. – Setomaa kogumik 5. Tallinn-Värska: 144–218. Pertma, J. 1923. Saviehitused. Viljandi, autori kirjastus. 80 BIBLIOGRAAFIA

Petserimaa tervishoiuline kirjeldus 1935. = Petserimaa tervishoiuline kirjeldus. Tervishoiu Valitsus, Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituut, Tartu. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis 1924. = Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. 1922. a üldrahvalugemise andmed. Vihik II. Tallinn, Riigi Statistika Keskbüroo. Raudoja, A. 2008. Setu taluarhitektuuri uurimistulemusi. – Setumaa kogumik 4. Tallinn: 142–190. Reier, V. 1922. Mälestused Setumaalt. Eesti Kirjandus 5: 173–176. Reissar, L. 1996. Setumaa läbi sajandite. AS Kupar, Tallinn. Setumaa 1928. = Setumaa. Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti. Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus, 3. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu. Tihase, K. 1974. Eesti talurahvaarhitektuur. Tallinn. Troska, G. 1987. Eesti külad XIX sajandil. Eesti Raamat, Tallinn. Viires, A. 2001. Chr. H. J. Schlegel Eesti rahvaelu vaatlejana. – Kultuur ja traditsioon. Ilmamaa, Tartu: 87–111.