Setomaa ˚ Traditsioonilise Arhitektuuri Põhijooni

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Setomaa ˚ Traditsioonilise Arhitektuuri Põhijooni ETO INSTITU SA S UT SETOMAA ˚ TRADITSIOONILISE ARHITEKTUURI PÕHIJOONI 2014 Koostanud – MTÜ Vanaajamaja Tekst – MTÜ Vanaajamaja ja Ahto Raudoja Toimetaja – Helen Külvik Kujundus ja küljendus – Trükk – Greif Raamatu väljaandmist on toetanud: © MTÜ Vanaajamaja, 2014 © SA Seto Instituut, 2014 © Fotode autorid ISBN 978-9949-9540-4-9 SISUKORD 3 SISUKORD Sissejuhatus ���������������������������������������������� 4 Uurimislugu �������������������������������������������������������������������������8 Külatüübid ������������������������������������������������������������������������ 12 Talude planeering ���������������������������������������������������������������� 17 Elumajad �������������������������������������������������������������������������� 24 Rehielamud ja rehed ������������������������������������������������������������ 32 Aidad ������������������������������������������������������������������������������� 36 Saunad ����������������������������������������������������������������������������� 41 Laudad �����������������������������������������������������������������������������46 Kõlgused ���������������������������������������������������������������������������50 Vahelikud ��������������������������������������������������������������������������53 Väravad ja tarad �����������������������������������������������������������������55 Tsässonad ��������������������������������������������������������������������������60 Kaunistusvõtted ������������������������������������������������������������������66 Ehitusmaterjalid ������������������������������������������ 70 Bibliograafia ��������������������������������������������� 78 4 SISSEJUHATUS SISSEJUHATUS Setomaa on eripärane piirkond, Külamaastik kannab siinse rahva mida iseloomustavad eelkõige seto ajaloolist mälu ning peegeldab muu- leelo, värvikirevad rahvarõivad ja datusi ajaloos, majanduslikes oludes õigeusutraditsioonid. Omalaadne on ja kultuuris. ka siinne taluarhitektuur – ning just Seto taluarhitektuuri iseloomus- arhitektuur on kultuuriväljendus, tavad eelkõige kompaktsus ja korra- mis Setomaa külalisele siin ringi pärasus, samuti lihtsus ja funktsio- sõites kõige enam silmaga näha on. naalsus. Nagu muud kombed, on ka Setomaale omane vaade: kinnise hooviplaneeringu ja palkhoonetega talu. Miku küla. Foto: Helen Külvik, 2009 SISSEJUHATUS 5 Setomaal oli kombeks ehitada mitmed kõrvalhooned ühise katuse alla, nii moodustusid korra- pärased hooneread. Maakividest sokliosaga laut ja küün Treski külas. Foto: Ahto Raudoja, 2014 ehitustraditsioonid siin võrdlemisi Samuti on säilinud aimatavad jooned hästi alal püsinud. Uusi suundi on külade traditsioonilises planeeringus, setod kogu ajaloo vältel omandanud mis oli valdav 19. sajandil ja 20. visalt. Siiski hakkasid olulised muutu- sajandi esimestel kümnenditel, sest sed aset leidma juba pea sada aastat viimastel aastakümnetel pole kuigi tagasi, 1920.–1930. aastail. Sellest palju uusi talusid ehitatud. perioodist alates on Setomaa ühis- On paratamatu, et aja möödu- konnas, sh ehituskultuuris palju muu- des muutub külapilt ja ühes sellega tunud: paljuski on vanadest komme- traditsioonilised hooned. Seto talu test ja oskustest uute tõekspidamiste omaaegne ehitusloogika on prae- ja üldiste arengute kasuks loobutud. guseks kaotanud oma tähenduslik- Sellegi poolest on Setomaal säilinud kuse, paljud hooned on minetanud arvukalt traditsioonilisi taluhoo- oma funktsiooni. Nõnda on hoones- neid ja hoonekomplekse. Tõsi küll, tusest eelkõige kadunud ja lagune- paljud 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi mas rehed, laudad ja kõlgused ning alguse hooned on kehvas seisukorras. juurde neid ei ehitata. Paremini on 6 SISSEJUHATUS Setomaal on puidu kõrval ehitusmaterjalina kasutatud ka kohalikku paekivi. Vasakul paeki- vist laut, paremal palkidest elumaja, nende vahel tahr ehk nn must õu. Talu Mäe-Kopanitsa külas. Foto: Toomas Tuul, 2007 säilinud eluhooned, aidad ja saunad, kujunemisloogikat. Kui Setomaa ela- kuid kiires hävimisohus on ka see osa nikud oskavad väärtustada traditsioo- seto ehituspärandist. Ometi on kogu nilisi ehitusvõtteid ja hoonestuspõhi- seto traditsiooniline ehituskultuur mõtteid, siis säilib lootus, et säilib ka väärtus omaette, mida tuleks tead- osa meie ajaloost ja kultuuripäran- likumalt hoida. dist. Kord juba rikutud või hävinud Käesoleva raamatu eesmärk hoone taastamine on kindlasti kallim on anda kokkuvõtlik ülevaade seto ja keerukam kui algse hoonestuse taluarhitektuuri põhijoontest. Väär- teadlik hoidmine ja renoveerimine. tuste kaitse eeldab teadmist: soovi- Siia raamatusse on mahtunud des väärtustada, säilitada ja taaselus- vaid põgus ülevaade seto taluarhi- tada seto traditsioonilist taluehitust, tektuuri põhitunnustest. Tekstide peame teadma selle alustõdesid ja koostamisel on kõige olulisema SISSEJUHATUS 7 allikmaterjalina kasutatud Kristiina Tiidebergi 2009. aastal valminud magistritööd „Setu traditsiooniline maa-arhitektuur 20. sajandi I poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso valla näitel”. Tõsisem renovee- rimishuviline leiab põhjalikumat eri- alast teavet teistestki raamatu lõpus viidatud käsikirjalistest ja avaldatud allikatest, samuti tasub nõu pidada erinevate seto arhitektuuri asjatund- jatega. Seto külad ja talud rajati kindla korra alusel. Kaherealise planeeringuga talud Voropi külas. Foto: Ahto Raudoja, 2011 8 UURIMISLUGU UURIMISLUGU Arvatavalt esimesed kirjalikud tõi ta oma ülevaadetes esile setode materjalid setode taluehitiste kohta materiaalse kultuuri eripärasid: näi- on toodud Chr. H. J. Schlegeli küm- teks 1904. aastal Helsingis ilmunud neköitelise reisikirja “Reise über teoses kirjeldab ta muuhulgas setode Oberund, Nieder-Sachsen und die ehitiste iseloomulikke jooni, peatudes Ostsee nach Estland im Jahre 178*, peamiselt rehetarel ja elumajal (Hurt 1801, 1807, 1815 und 1830” kuuen- 1904). Tema kirjeldused pole siiski das köites, mis kajastab autori reisi kuigi põhjalikud. Pihkva kubermangus Irboska ja Pet- Setosid on oma aja kohta päris seri vahemail seto alal asuvasse S*** põhjalikult käsitlenud W. Buck, kes (arvatavasti Zalesja) mõisa 1815. oma teoses “Petseri eestlased” kirjel- aastal (Viires 2001). Seto külade dab ka setode elamistingimusi: “Siis kohta on Schlegel märkinud, et on külades ja puustuste pääl talusid, mis “need on pisikesed, mitmes vaid 5–10 praegustest Eesti taludest vähe lahku meeshinge. Elamud ja kõrvalhooned lähevad. Elamiseks on siin kõige vähem on eesti kombe kohaselt paigutatud kaks tuba. /---/ Uks käib siit puhta muru ebareeglipäraselt, mitte ühte täna- poole trepile, teine karjalauda poole vasse nagu puhtvene külades./---/ hoovile. Tagatuba on aga puhas, puhas Kõike ümbritseb tara” (Viires 2001: selle sõna kõige tõsisemas mõttes. Höö- 110). Schlegeli sõnutsi olevat külas veldatud seinapalgid, lae- ja aknalauad enamasti ühissaun, kuid mõnel perel ei ole kunagi kärbsemusta ega tah- on saun ka omaette (Viires 2001). maga kaetud, kuna põrandast rääkida Seoses kasvava huviga setode ja ei maksa, – teda tutvustatakse kareda nende kultuuri vastu leidub alates 19. tuustiga väga tihti” (Buck 1909). sajandi II poolest üksikuid märkusi Põgusalt on setode eluviisi ja setode ehitiste kohta mitmete eesti etnograafiat puudutanud Anton kirjameeste teostes. Suurkask, kes ehitiste kohta märgib: 19.–20. sajandi vahetuse olu- “Setud elutsevad külade kaupa. Külad lisemad tähelepanekud pärinevad seisavad väikestest õlekatustega urtsi- Jakob Hurdalt, kes uuris ja talletas kutest ja mõnest kõrvalisest saunake- peamiselt setode suulist pärimust ja sest, mis tihti rehe, talli või lauda aset rahvastiku paiknemist. Peale selle täidab, koos. Elumajade sisseseade on UURIMISLUGU 9 Ilmari Mannise põhjalik artikkel “Setude ehitused” (1925) sisaldas mitmeid jooniseid seto taluõutüüpide ja hoonete ehituslike detailide kohta. Kondra talu plaan. õige lihtne; sellel leiame me kaks jagu 1925. ning 1926. aastal. Artikli – eeskoda ja eluruum; viimases puutub esimeses osas on kirjeldatud setode meile söögilaud, kaks-kolm pingikest ja taluplaane, olulisemaid hoonetüüpe magamislava silma” (Kaubanduse ja ning elamusisustust. Põhjalikumalt tööstuse album 1912, 1913). peatub ta ahjul, “kuna ahi on setu tare Põhjalikumalt on seto taluar- kõige huvitavamaid osi” (Manninen hitektuuri uurinud ja kirjeldanud 1925). Üks tähtsaim osa artiklist 1922–1928 Eesti Rahva Muuseumi on talude põhiplaanide alusel tehtud direktorina töötanud soome etno- klassifikatsioon, mis on käibel täna- loog Ilmari Manninen. Setomaal läbi seni. Artikli teises osas analüüsib viidud uurimistöö tulemusena valmis Manninen seto taluarhitektuuri artikkel “Setude ehitused”, mis ilmus seoseid soome-ugri ning lähemate kaheosalisena ERM-i aastaraamatus slaavi rahvaste taluarhitektuuriga 10 UURIMISLUGU kohta 1928.–1938. aastal ilmunud Eesti maakondade tervishoiuliste kir- jelduste Petserimaa osas (Petserimaa tervishoiuline kirjeldus 1935). Nõukogude perioodil uuris setode materiaalset kultuuri Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Ins- tituudi etnograafist teadur Jelizaveta Richter. Välitöödelt kogutud materjal on esitatud põhjalike aruannetena, millele on lisatud hulgaliselt fotosid ja jooniseid (Richter 1952–1953; 1954, 1955, 1957; 1959). Välitöid tegi uurija küll Setomaa eri osades, kuid põhiosa materjalist pärineb siiski sealselt vene elanikkonnalt. 1961. aastal kaitses Richter Moskvas kandidaaditöö, mille üks peatükk on pühendatud seto ehitistele. 20. sajandi II poolest pärinevaid materjale leidub ka Eesti Vabaõhu- J. Richteri käsikirjalised materjalid on vene- keelsed. Materjalides on rohkelt must- valgeid muuseumis, kus huvi pakuvad eel-
Recommended publications
  • Setomaa Vald
    RÄPINA Tooste Meelva Raadama jv Meelva P I H K V A J Ä R V Suurmetsa Saareküla Toola- Köstrimäe Setommaaa a vald Raigla RÄPINA Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- L siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Beresje jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Leevaku Nulga Võõpsu Sillapää Risti- Kanassaare Jaanikeste palo Sülgoja Võõpsu j Lüübnitsa ä ä p t Rahumäe Kassi- h Varesmäe laane a Ruusa Võuküla P Audjassaare Suure- Veerksu Toomasmäe j Võika u Kirmsi d n a Laossina h õ Pahtpää V Pindi Tsirksi Kahkva MIKITAMÄE Männisalu Väike- Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Jõe- vaara Rõsna Podmotsa vaara Veriora L L Laho Kullamäe Popovitsa Velna i g Võpolsova Viluste õ Usinitsa Haavapää j Kremessova Vändra a VERIORA d Tonja Väike- Sarvemäe ä Karisilla Rõsna M Igrise Määsovitsa Kikka Lobotka Värska Verioramõisa Niitsiku Vinso Selise L Järvepää Päka Kostkova Nohipalo Rebas- mäe Treski Kahkva Õrsava Pääväkese Verhulitsa Lihtensteini Riihora Soe Kamnitsa Lutepää Rõssa VÄRSKA Sesniki Perdaku Orava Saabolda Samarina Kõivsaare Kõvera Nedsaja Saatse Kõrges- L Kundruse saare ORAVA Vivva Korela Litvina Madala Korgõ- Kolossova Jantra mõisa Säpina Rusima Kakusuu Kliima Hanikase Vaartsi j Madi a Kõliküla Rääptsova s Mäes- Marga u Pattina Luuska i saare Vedernika P Suure- Oro Liinamäe Voropi Otsa metsa Ulitina Lepassaare Tuderna Text Koidula Soena Piusa Kolodavitsa Praakmani Matsuri Helle- Ala- Tamme Talka kunnu Tsumba Jaanimäe Hilana Miku
    [Show full text]
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Setomaa Valla Arengukava 2019-2028
    Kinnitatud Setomaa Vallavolikogu 29.09.2019 määrusega nr 12 Setomaa valla arengukava 2019-2028 2019 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................................................ 3 1. Setomaa valla üldiseloomustus .......................................................................................................................... 4 1.1 Asend ja piirid ............................................................................................................................................... 4 1.2 Rahvastik ...................................................................................................................................................... 5 2. SWOT analüüs ja visioon ..................................................................................................................................... 9 2.1 SWOT analüüs .............................................................................................................................................. 9 2.2 Visioon aastaks 2028 .................................................................................................................................. 10 3. Valla juhtimine .................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Ksh Aruande Eelnõu Menetlemise Tulemused
    Töö number 2019-0057 Tellija Setomaa Vallavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Oktoober 2020 Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Aruande eelnõu Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Aruande eelnõu Versioon 1 (eelnõu avalikustamisele) Kuupäev 2.10.2020 Koostanud Eike Riis, Raimo Pajula, Aide Kaar, Moonika Lipping, Jüri Hion, Ingo Valgma, Kadri Vaher Esikaane foto: Tobrova tsässon (26.09.2019). Autor: Eike Riis, Skepast&Puhkim OÜ Projekti nr 2017-0064 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 151 Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Aruande eelnõu Sisukord KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 7 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 15 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE SISU JA EESMÄRGID.............................................. 16 2.1. ÜP sisu ja peamised eesmärgid ............................................................................ 16 2.2. KSH eesmärk ja ulatus ning läbiviimise põhimõtted ................................................ 17 2.3. Planeeringu koostamise ja KSH läbiviimise osapooled ............................................. 18 3. SEOS KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDE
    [Show full text]
  • Jutustava Regilaulu Aspektid
    DISSERTÄITONES FOLKLORISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 3 JUTUSTAVA REGILAULU ASPEKTID. 19. SAJANDI LÕPU SETU LÜROEEPILISTE REGILAULUDE ŽANR JA STRUKTUUR MADIS ARUKASK TARTU 2003 DISSERTÄITONES FOLKLORISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS DISSERTÄITONES FOLKLORISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 3 JUTUSTAVA REGILAULU ASPEKTID. 19. SAJANDI LÕPU SETU LÜROEEPILISTE REGILAULUDE ŽANR JA STRUKTUUR MADIS ARUKASK TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS Eesti kirjanduse ja rahvaluule osakond, Tartu Ülikool, Eesti Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks (folk­ loristikas) Tartu Ülikooli Eesti kirjanduse ja rahvaluule osakonna nõukogu otsusega 27. mai 2003. a. Juhendaja: Prof. Ülo Valk, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool Oponent: Dr. Aado Lintrop, Eesti Rahvaluule Arhiiv Kaitsmise koht: Tartu Ülikooli Nõukogu saal Kaitsmise aeg: 27. juuni 2003 © Madis Arukask, 2003 Tartu Ülikooli Kiijastus www.tyk.ut.ee Tellimus nr. 323 EESSÕNA See raamat on oluliseks vahekokkuvõtteks mu õpingute jooksul omandatud teadmistest ja folkloristitöös küpsenud ideedest setu lüroeepilisest laulutra­ ditsioonist ning regilaulust laiemalt. Mõtteliselt koondub sellesse mu kraadi- õpingute periood Tartu Ülikoolis 1990. aastate lõpust alates. Seega on tegemist ühe arengu realisatsiooniga. Ehkki olen sel teel liikunud paljuski omasoodu, poleks käesolevat kiijutist sündinud mitmete inimeste nõu või olemasoluta. Nii tahaksingi siin tänada kauaaegset Tartu Ülikooli rahvaluulelektorit, nüüdseks juba lahkunud Udo Kolki, kellelt pärines esmane suunav hool ja julgustus just setu lauludega tege­ lema hakkamisel. Otsesemate või kaudsemate nõuandjatena ning meie vanema laulukultuuri alase diskussiooni ülalhoidjatena on meelespidamist väärt mitmed Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule Õppetooli, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna töötajad, antud juhul ise­ äranis mu juhendaja prof. Ülo Valk ning rahvalaulude asjatundjad dots. Paul Hagu ja dots. Tiiu Jaago, niisamuti ka dr. Mall Hiiemäe, mag. Kristi Salve, mag.
    [Show full text]
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • Setu Traditsiooniline Maa-Arhitektuur 20. Sajandi I Poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe Ja Misso Valla Põhjal
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO- JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL KRISTIINA TIIDEBERG Setu traditsiooniline maa-arhitektuur 20. sajandi I poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso valla põhjal MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: KAUR ALTTOA, MA Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- 2 KASUTATUD ALLIKAD----------------------------------------------------------------------------------------------- 5 HISTORIOGRAAFIA --------------------------------------------------------------------------------------------------- 6 1. KÜLADE ÜLDISELOOMUSTUS---------------------------------------------------------------------------------- 8 2. TALUDE ÜLDISELOOMUSTUS -------------------------------------------------------------------------------- 10 3. SETU ELAMU-------------------------------------------------------------------------------------------------------- 14 3.1. REHEMAJAST SETUMAAL---------------------------------------------------------------------------------------- 17 4. KÕRVALHOONED ------------------------------------------------------------------------------------------------- 20 4.1. AIDAD JA AIDATÜÜBID------------------------------------------------------------------------------------------- 20 4.2. LAUT --------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 26 4.3. TALL ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Esikaane Foto
    Foto: Piusa jõgi saadab matkajat. Nils Rebane Nils matkajat. saadab jõgi Piusa Foto: © Keskkonnaamet 2015 Keskkonnaamet © Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnainvesteeringute SA toetas väljaandmist Trükise Küljendus: AS Regio AS Küljendus: Kujundus: Areal Disain OÜ Disain Areal Kujundus: ääne-Virumaa L vald, Vinni eremäe ja Vastseliina vald, Võrumaa vald, Vastseliina ja eremäe M Kaart: AS Regio AS Kaart: Esikaane foto: Kõlgusniidu müür, Arne Ader Arne müür, Kõlgusniidu foto: Esikaane Toimetajad: Kerttu Elm, Margit Turb, Tiia Ilmet Tiia Turb, Margit Elm, Kerttu Toimetajad: maastikukaitseala maastikukaitseala Trükise koostaja: Helen Kivisild Helen koostaja: Trükise tähistatud valge-rohelise-valge värvimärgistusega. valge-rohelise-valge tähistatud kulgevast RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateest, mis on on mis matkateest, Peraküla-Aegviidu-Ähijärve RMK kulgevast Vinni-Pajusti Piusa jõe ürgoru jõe Piusa www.loodusegakoos.ee www.keskkonnaamet.ee juures asuvatel lõkkeplatsidel. Matkarada on osaks läbi Eesti Eesti läbi osaks on Matkarada lõkkeplatsidel. asuvatel juures [email protected] [email protected] lase teelt eksida. Lõket saab teha Kõlgusniidu ja Make müüri müüri Make ja Kõlgusniidu teha saab Lõket eksida. teelt lase Tel: 5304 3504 5304 Tel: Tel: 786 8360 786 Tel: pikkuses rõõmustab jõgi matkalist tasase veevulinaga ega ega veevulinaga tasase matkalist jõgi rõõmustab pikkuses Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti Karja 17a, Võru 65608 Võru 17a, Karja RMK Loodushoiu osakond Loodushoiu RMK Lindora
    [Show full text]
  • Setomaa Valla Arengukava 2020-2029
    Kinnitatud Setomaa Vallavolikogu 27.08.2020 määrusega nr 12 Setomaa valla arengukava 2020-2029 2020 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................................................ 3 1. Setomaa valla üldiseloomustus .......................................................................................................................... 4 1.1 Asend ja piirid ............................................................................................................................................... 4 1.2 Rahvastik ...................................................................................................................................................... 5 2. SWOT analüüs ja visioon ..................................................................................................................................... 9 2.1 SWOT analüüs .............................................................................................................................................. 9 2.2 Visioon aastaks 2029 .................................................................................................................................. 10 3. Valla juhtimine .................................................................................................................................................
    [Show full text]