Setomaa ˚ Traditsioonilise Arhitektuuri Põhijooni
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
ETO INSTITU SA S UT SETOMAA ˚ TRADITSIOONILISE ARHITEKTUURI PÕHIJOONI 2014 Koostanud – MTÜ Vanaajamaja Tekst – MTÜ Vanaajamaja ja Ahto Raudoja Toimetaja – Helen Külvik Kujundus ja küljendus – Trükk – Greif Raamatu väljaandmist on toetanud: © MTÜ Vanaajamaja, 2014 © SA Seto Instituut, 2014 © Fotode autorid ISBN 978-9949-9540-4-9 SISUKORD 3 SISUKORD Sissejuhatus ���������������������������������������������� 4 Uurimislugu �������������������������������������������������������������������������8 Külatüübid ������������������������������������������������������������������������ 12 Talude planeering ���������������������������������������������������������������� 17 Elumajad �������������������������������������������������������������������������� 24 Rehielamud ja rehed ������������������������������������������������������������ 32 Aidad ������������������������������������������������������������������������������� 36 Saunad ����������������������������������������������������������������������������� 41 Laudad �����������������������������������������������������������������������������46 Kõlgused ���������������������������������������������������������������������������50 Vahelikud ��������������������������������������������������������������������������53 Väravad ja tarad �����������������������������������������������������������������55 Tsässonad ��������������������������������������������������������������������������60 Kaunistusvõtted ������������������������������������������������������������������66 Ehitusmaterjalid ������������������������������������������ 70 Bibliograafia ��������������������������������������������� 78 4 SISSEJUHATUS SISSEJUHATUS Setomaa on eripärane piirkond, Külamaastik kannab siinse rahva mida iseloomustavad eelkõige seto ajaloolist mälu ning peegeldab muu- leelo, värvikirevad rahvarõivad ja datusi ajaloos, majanduslikes oludes õigeusutraditsioonid. Omalaadne on ja kultuuris. ka siinne taluarhitektuur – ning just Seto taluarhitektuuri iseloomus- arhitektuur on kultuuriväljendus, tavad eelkõige kompaktsus ja korra- mis Setomaa külalisele siin ringi pärasus, samuti lihtsus ja funktsio- sõites kõige enam silmaga näha on. naalsus. Nagu muud kombed, on ka Setomaale omane vaade: kinnise hooviplaneeringu ja palkhoonetega talu. Miku küla. Foto: Helen Külvik, 2009 SISSEJUHATUS 5 Setomaal oli kombeks ehitada mitmed kõrvalhooned ühise katuse alla, nii moodustusid korra- pärased hooneread. Maakividest sokliosaga laut ja küün Treski külas. Foto: Ahto Raudoja, 2014 ehitustraditsioonid siin võrdlemisi Samuti on säilinud aimatavad jooned hästi alal püsinud. Uusi suundi on külade traditsioonilises planeeringus, setod kogu ajaloo vältel omandanud mis oli valdav 19. sajandil ja 20. visalt. Siiski hakkasid olulised muutu- sajandi esimestel kümnenditel, sest sed aset leidma juba pea sada aastat viimastel aastakümnetel pole kuigi tagasi, 1920.–1930. aastail. Sellest palju uusi talusid ehitatud. perioodist alates on Setomaa ühis- On paratamatu, et aja möödu- konnas, sh ehituskultuuris palju muu- des muutub külapilt ja ühes sellega tunud: paljuski on vanadest komme- traditsioonilised hooned. Seto talu test ja oskustest uute tõekspidamiste omaaegne ehitusloogika on prae- ja üldiste arengute kasuks loobutud. guseks kaotanud oma tähenduslik- Sellegi poolest on Setomaal säilinud kuse, paljud hooned on minetanud arvukalt traditsioonilisi taluhoo- oma funktsiooni. Nõnda on hoones- neid ja hoonekomplekse. Tõsi küll, tusest eelkõige kadunud ja lagune- paljud 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi mas rehed, laudad ja kõlgused ning alguse hooned on kehvas seisukorras. juurde neid ei ehitata. Paremini on 6 SISSEJUHATUS Setomaal on puidu kõrval ehitusmaterjalina kasutatud ka kohalikku paekivi. Vasakul paeki- vist laut, paremal palkidest elumaja, nende vahel tahr ehk nn must õu. Talu Mäe-Kopanitsa külas. Foto: Toomas Tuul, 2007 säilinud eluhooned, aidad ja saunad, kujunemisloogikat. Kui Setomaa ela- kuid kiires hävimisohus on ka see osa nikud oskavad väärtustada traditsioo- seto ehituspärandist. Ometi on kogu nilisi ehitusvõtteid ja hoonestuspõhi- seto traditsiooniline ehituskultuur mõtteid, siis säilib lootus, et säilib ka väärtus omaette, mida tuleks tead- osa meie ajaloost ja kultuuripäran- likumalt hoida. dist. Kord juba rikutud või hävinud Käesoleva raamatu eesmärk hoone taastamine on kindlasti kallim on anda kokkuvõtlik ülevaade seto ja keerukam kui algse hoonestuse taluarhitektuuri põhijoontest. Väär- teadlik hoidmine ja renoveerimine. tuste kaitse eeldab teadmist: soovi- Siia raamatusse on mahtunud des väärtustada, säilitada ja taaselus- vaid põgus ülevaade seto taluarhi- tada seto traditsioonilist taluehitust, tektuuri põhitunnustest. Tekstide peame teadma selle alustõdesid ja koostamisel on kõige olulisema SISSEJUHATUS 7 allikmaterjalina kasutatud Kristiina Tiidebergi 2009. aastal valminud magistritööd „Setu traditsiooniline maa-arhitektuur 20. sajandi I poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso valla näitel”. Tõsisem renovee- rimishuviline leiab põhjalikumat eri- alast teavet teistestki raamatu lõpus viidatud käsikirjalistest ja avaldatud allikatest, samuti tasub nõu pidada erinevate seto arhitektuuri asjatund- jatega. Seto külad ja talud rajati kindla korra alusel. Kaherealise planeeringuga talud Voropi külas. Foto: Ahto Raudoja, 2011 8 UURIMISLUGU UURIMISLUGU Arvatavalt esimesed kirjalikud tõi ta oma ülevaadetes esile setode materjalid setode taluehitiste kohta materiaalse kultuuri eripärasid: näi- on toodud Chr. H. J. Schlegeli küm- teks 1904. aastal Helsingis ilmunud neköitelise reisikirja “Reise über teoses kirjeldab ta muuhulgas setode Oberund, Nieder-Sachsen und die ehitiste iseloomulikke jooni, peatudes Ostsee nach Estland im Jahre 178*, peamiselt rehetarel ja elumajal (Hurt 1801, 1807, 1815 und 1830” kuuen- 1904). Tema kirjeldused pole siiski das köites, mis kajastab autori reisi kuigi põhjalikud. Pihkva kubermangus Irboska ja Pet- Setosid on oma aja kohta päris seri vahemail seto alal asuvasse S*** põhjalikult käsitlenud W. Buck, kes (arvatavasti Zalesja) mõisa 1815. oma teoses “Petseri eestlased” kirjel- aastal (Viires 2001). Seto külade dab ka setode elamistingimusi: “Siis kohta on Schlegel märkinud, et on külades ja puustuste pääl talusid, mis “need on pisikesed, mitmes vaid 5–10 praegustest Eesti taludest vähe lahku meeshinge. Elamud ja kõrvalhooned lähevad. Elamiseks on siin kõige vähem on eesti kombe kohaselt paigutatud kaks tuba. /---/ Uks käib siit puhta muru ebareeglipäraselt, mitte ühte täna- poole trepile, teine karjalauda poole vasse nagu puhtvene külades./---/ hoovile. Tagatuba on aga puhas, puhas Kõike ümbritseb tara” (Viires 2001: selle sõna kõige tõsisemas mõttes. Höö- 110). Schlegeli sõnutsi olevat külas veldatud seinapalgid, lae- ja aknalauad enamasti ühissaun, kuid mõnel perel ei ole kunagi kärbsemusta ega tah- on saun ka omaette (Viires 2001). maga kaetud, kuna põrandast rääkida Seoses kasvava huviga setode ja ei maksa, – teda tutvustatakse kareda nende kultuuri vastu leidub alates 19. tuustiga väga tihti” (Buck 1909). sajandi II poolest üksikuid märkusi Põgusalt on setode eluviisi ja setode ehitiste kohta mitmete eesti etnograafiat puudutanud Anton kirjameeste teostes. Suurkask, kes ehitiste kohta märgib: 19.–20. sajandi vahetuse olu- “Setud elutsevad külade kaupa. Külad lisemad tähelepanekud pärinevad seisavad väikestest õlekatustega urtsi- Jakob Hurdalt, kes uuris ja talletas kutest ja mõnest kõrvalisest saunake- peamiselt setode suulist pärimust ja sest, mis tihti rehe, talli või lauda aset rahvastiku paiknemist. Peale selle täidab, koos. Elumajade sisseseade on UURIMISLUGU 9 Ilmari Mannise põhjalik artikkel “Setude ehitused” (1925) sisaldas mitmeid jooniseid seto taluõutüüpide ja hoonete ehituslike detailide kohta. Kondra talu plaan. õige lihtne; sellel leiame me kaks jagu 1925. ning 1926. aastal. Artikli – eeskoda ja eluruum; viimases puutub esimeses osas on kirjeldatud setode meile söögilaud, kaks-kolm pingikest ja taluplaane, olulisemaid hoonetüüpe magamislava silma” (Kaubanduse ja ning elamusisustust. Põhjalikumalt tööstuse album 1912, 1913). peatub ta ahjul, “kuna ahi on setu tare Põhjalikumalt on seto taluar- kõige huvitavamaid osi” (Manninen hitektuuri uurinud ja kirjeldanud 1925). Üks tähtsaim osa artiklist 1922–1928 Eesti Rahva Muuseumi on talude põhiplaanide alusel tehtud direktorina töötanud soome etno- klassifikatsioon, mis on käibel täna- loog Ilmari Manninen. Setomaal läbi seni. Artikli teises osas analüüsib viidud uurimistöö tulemusena valmis Manninen seto taluarhitektuuri artikkel “Setude ehitused”, mis ilmus seoseid soome-ugri ning lähemate kaheosalisena ERM-i aastaraamatus slaavi rahvaste taluarhitektuuriga 10 UURIMISLUGU kohta 1928.–1938. aastal ilmunud Eesti maakondade tervishoiuliste kir- jelduste Petserimaa osas (Petserimaa tervishoiuline kirjeldus 1935). Nõukogude perioodil uuris setode materiaalset kultuuri Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Ins- tituudi etnograafist teadur Jelizaveta Richter. Välitöödelt kogutud materjal on esitatud põhjalike aruannetena, millele on lisatud hulgaliselt fotosid ja jooniseid (Richter 1952–1953; 1954, 1955, 1957; 1959). Välitöid tegi uurija küll Setomaa eri osades, kuid põhiosa materjalist pärineb siiski sealselt vene elanikkonnalt. 1961. aastal kaitses Richter Moskvas kandidaaditöö, mille üks peatükk on pühendatud seto ehitistele. 20. sajandi II poolest pärinevaid materjale leidub ka Eesti Vabaõhu- J. Richteri käsikirjalised materjalid on vene- keelsed. Materjalides on rohkelt must- valgeid muuseumis, kus huvi pakuvad eel-