Ksh Aruande Eelnõu Menetlemise Tulemused

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Ksh Aruande Eelnõu Menetlemise Tulemused Töö number 2019-0057 Tellija Setomaa Vallavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Oktoober 2020 Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Aruande eelnõu Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Aruande eelnõu Versioon 1 (eelnõu avalikustamisele) Kuupäev 2.10.2020 Koostanud Eike Riis, Raimo Pajula, Aide Kaar, Moonika Lipping, Jüri Hion, Ingo Valgma, Kadri Vaher Esikaane foto: Tobrova tsässon (26.09.2019). Autor: Eike Riis, Skepast&Puhkim OÜ Projekti nr 2017-0064 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 151 Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Aruande eelnõu Sisukord KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 7 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 15 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE SISU JA EESMÄRGID.............................................. 16 2.1. ÜP sisu ja peamised eesmärgid ............................................................................ 16 2.2. KSH eesmärk ja ulatus ning läbiviimise põhimõtted ................................................ 17 2.3. Planeeringu koostamise ja KSH läbiviimise osapooled ............................................. 18 3. SEOS KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDE JA ASJAKOHASTE STRATEEGILISE PLANEERIMISE DOKUMENTIDEGA ................................................................... 20 3.1. Seos laiemate keskkonnakaitse ja jätkusuutliku arengu eesmärkidega ...................... 20 3.2. Seos asjakohaste strateegilise planeerimise dokumentidega .................................... 21 3.2.1. Üleriigiline planeering ......................................................................................... 21 3.2.2. Maakonnaplaneering ........................................................................................... 21 3.2.3. Võru maakonna arengustrateegia ......................................................................... 22 3.2.4. Valla arengukava ............................................................................................... 22 4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 23 5. MÕJU PROGNOOSIMISE MEETODITE KIRJELDUS ............................................. 24 6. VÕIMALIKU MÕJU HINDAMINE NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE ............ 26 6.1. Natura 2000 võrgustiku alad ja nende kaitse-eesmärgid ......................................... 27 6.2. Mõju eelhindamine Natura 2000 võrgustiku aladele ................................................ 30 6.2.1. Võimalik mõju Karisilla loodusalale ....................................................................... 30 6.2.2. Võimalik mõju Lüübnitsa loodusalale .................................................................... 31 6.2.3. Võimalik mõju Mustoja loodusalale ....................................................................... 32 6.2.4. Võimalik mõju Mädajõe loodusalale ...................................................................... 33 6.2.5. Võimalik mõju Pabra järve loodusalale .................................................................. 33 6.2.6. Võimalik mõju Piusa loodusalale ........................................................................... 34 6.2.7. Võimalik mõju Piusa-Võmmorski loodusalale .......................................................... 35 6.2.8. Võimalik mõju Päevakese loodusalale ................................................................... 36 6.2.9. Võimalik mõju Rebasmäe loodusalale.................................................................... 37 6.2.10. Võimalik mõju Väikõ-Nedsäjä loodusalale .............................................................. 37 6.2.11. Võimalik mõju Värska loodusalale ........................................................................ 38 6.3. Hinnang võimalikule koosmõjule .......................................................................... 39 6.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ........................................................... 39 7. HINNANG KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVALE KESKKONNAMÕJULE ... 40 7.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ..................................................................... 40 7.1.1. Mõju kaitsealadele .............................................................................................. 40 7.1.2. Mõju hoiualadele ................................................................................................ 42 7.1.3. Mõju püsielupaikadele ......................................................................................... 48 7.1.4. Mõju kaitsealustele liikidele ................................................................................. 50 7.1.5. Mõju kaitstavatele looduse üksikobjektidele ........................................................... 52 7.1.6. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt – Kärneri kaasik ...................... 53 7.2. Mõju vääriselupaikadele ...................................................................................... 55 7.3. Mõju rohevõrgustikule ........................................................................................ 55 7.4. Mõju taimestikule ja loomastikule ......................................................................... 57 7.4.1. Mõju taimestikule ............................................................................................... 57 7.4.2. Mõju loomastikule .............................................................................................. 57 7.5. Mõju põhjaveele ................................................................................................. 58 7.5.1. Põhjavee kaitstus ............................................................................................... 58 7.5.2. Põhjavee kasutamine .......................................................................................... 60 3 / 151 Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Aruande eelnõu 7.6. Mõju pinnaveele ................................................................................................. 61 7.6.1. Ehituskeeluvööndi vähendamine .......................................................................... 61 7.6.2. Kallasradade kasutamine .................................................................................... 62 7.6.3. Veekogude kasutamine ....................................................................................... 63 7.6.4. Kalade rändetingimuste tagamine ........................................................................ 63 7.6.5. Peakraavide ja kraavide ning maaparandussüsteemide toimimise tagamine ............... 63 7.6.6. Mõju allikatele ................................................................................................... 64 7.7. Mõju maavaradele ja maardlatele ......................................................................... 64 7.8. Mõju pinnasele ................................................................................................... 67 7.9. Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale ................................................................ 68 7.10. Mõju kultuuripärandile ........................................................................................ 69 7.10.1. Mõju kultuurimälestistele .................................................................................... 69 7.10.2. Mõju XX sajandi arhitektuuripärandi objektidele ..................................................... 71 7.10.3. Mõju maaehituspärandi objektidele ...................................................................... 72 7.10.4. Mõju militaarpärandi objektidele .......................................................................... 72 7.10.5. Mõju pärandkultuuriobjektidele ............................................................................ 73 7.10.6. Mõju muististele ja pärimuspaikadele ................................................................... 74 7.10.7. Mõju miljööväärtuslikele aladele ........................................................................... 74 7.10.8. Mõju maastikele ................................................................................................. 75 7.10.9. Setomaa kultuuriruum ........................................................................................ 78 7.10.10. Kultuuriteenuste osutamisega seotud taristu olulisus .............................................. 80 7.11. Mõju asustusele ja rahvastikule ........................................................................... 82 7.12. Mõju sotsiaalsele taristule ................................................................................... 82 7.13. Mõju ettevõtlusele .............................................................................................. 83 7.14. Mõju inimeste tervisele ja heaolule ....................................................................... 84 7.14.1. Mõju joogivee kvaliteedile ................................................................................... 84 7.14.2. Suplusvee ja supluskohtade kvaliteedinõuete tagamisest ........................................ 85 7.14.3. Mõju välisõhu seisundile ...................................................................................... 85 7.14.4. Hinnang pinnaste radoonisisaldusega
Recommended publications
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Ja Üldkeeleteaduse Instituut Eesti Keele Osakond Merike Puura KOHANIMEANDMEBAASI JA K
    Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Eesti keele osakond Merike Puura KOHANIMEANDMEBAASI JA KOHANIMEREGISTRI KEELELINE JA RUUMILINE ANALÜÜS VÄRSKA VALLA NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendajad Kiira Mõisja ja Peeter Päll Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 4 1. Kohanimede uurimisest ja kogumisest.......................................................................... 6 1.1. Varasemad uurimused ............................................................................................ 6 1.2. Setomaa kohanimed ............................................................................................... 7 1.3. Nimede struktuur ja liigitamine ............................................................................. 8 2. Kohanimede korraldus .................................................................................................. 9 2.1. Kohanimekorraldus 20. sajandil............................................................................. 9 2.2. Seadused ja määrused .......................................................................................... 13 3. Andmed ja metoodika ................................................................................................. 15 3.1. Ülevaade uurimisalast ja kasutatavatest allikatest ............................................... 15 3.1.1. Värska vald ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Setomaa Valla Arengukava 2019-2028
    Kinnitatud Setomaa Vallavolikogu 29.09.2019 määrusega nr 12 Setomaa valla arengukava 2019-2028 2019 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................................................ 3 1. Setomaa valla üldiseloomustus .......................................................................................................................... 4 1.1 Asend ja piirid ............................................................................................................................................... 4 1.2 Rahvastik ...................................................................................................................................................... 5 2. SWOT analüüs ja visioon ..................................................................................................................................... 9 2.1 SWOT analüüs .............................................................................................................................................. 9 2.2 Visioon aastaks 2028 .................................................................................................................................. 10 3. Valla juhtimine .................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Setomaa Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise (KSH) Aruanne LISA 2
    Töö number 2019-0057 Tellija Setomaa Vallavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Detsember 2019 Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne LISA 2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne LISA 2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Versioon 1 Kuupäev 3.12.2019 Koostanud: Eike Riis, Raimo Pajula, Kati Kraavi, Kadri Vaher Kontrollinud: Setomaa Vallavalitsus Esikaane foto: Sügisene hetk Nedsäjä külas. Foto: Eike Riis, 25.09.2019 Projekti nr 2019-0057 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 45 / 91 Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne LISA 2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. PLANEERINGUALA PAIKNEMINE ....................................................................... 6 2. ASUSTUS JA RAHVASTIK ................................................................................... 7 3. SOTSIAALNE TARISTU ..................................................................................... 11 4. MAJANDUSLIKU OLUKORRAGA SEOTUD ASPEKTID ......................................... 13 4.1. Maakasutus ......................................................................................................
    [Show full text]
  • Aleksander Kesküla Kirjandustegelasena
    Keel ja 12/2014 Kirjandus LVII aastakäIk EEstI tEadustE akadEEmIa ja EEstI kIrjanIkE LIIdu ajakIrI ALEKSANDER KESKÜLA KIRJANDUSTEGELASENA MART KULDKEPP leksander Eduard Kesküla (1882–1963) on kindlasti üks müstilisemaid mehi Eesti (ja mitte ainult Eesti) ajaloos. Tema põrandaaluses rollis A 1905. aasta revolutsiooni ajal ning suurejoonelises, ehkki üksiküritajali- kus poliitilises tegevuses Esimese maailmasõja päevil pole kellelgi seni õnnes- tunud täit selgust saada. Osalt on sellise olukorra põhjustanud Kesküla ise, kes elu lõpuni järgis konspiratsioonireegleid ning eelistas tegutseda suuremat tähelepanu äratamata. Teiseks ja eelmisega seotud probleemiks on raskesti leitavad allikad, mis tähendab, et Kesküla biograafiat tuleb kild killu haaval kokku panna üle kogu maailma hajali asuvatest arhiivimaterjalidest, millest märkimisväärne osa on kahtlemata veel üles leidmata. Laiemalt tuntud ja avaldatud materjalist piisab müüdi- ja kirjandusloo- meks enam kui küll. Vihjeid selle kohta, et Keskülal on potentsiaali kirjan- dusliku tegelaskujuna, leiab juba ajalookirjandusest ja memuaaridest. Näi- teks iseloomustatakse teda tihti intrigeerivate epiteetidega, nagu „geniaalne eestlane” (Futrell 1963: 119) või metafoorne „magav tiiger Dorpatist” (Gas- ser 1964), mis joonivad alla ka selle artikli avalauses väljendatud seisukohta. Puhtkunstilistest elulootõlgendustest seni mõjuvaim on kindlasti Hardi Vol- meri film „Minu Leninid” (1997), milles Kesküla kui suurpoliitilise mänguri müüt lausa ulmeliste kõrgusteni välja arendatakse. Käesoleva artikli eesmärk on keskenduda sõnakunstile ning vaadelda lä- hemalt teoseid, milles Kesküla kui ajaloolist isikut on kasutatud kirjandus- 889773 avaart, MKuldkepp.indd 897 28.11.14 11:45 tegelase ilmse prototüübina. Peamised uurimisküsimused on järgmised: mil- lisena esitletakse Keskülal põhinevat tegelaskuju lugejale, kuivõrd realistli- kuks (võrreldes ajaloolise Keskülaga) võib kujutuslaadi pidada, millised on olnud autori allikad ning milline on Kesküla tegelaskuju funktsioon teose kui terviku kontekstis.
    [Show full text]
  • Jutustava Regilaulu Aspektid
    DISSERTÄITONES FOLKLORISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 3 JUTUSTAVA REGILAULU ASPEKTID. 19. SAJANDI LÕPU SETU LÜROEEPILISTE REGILAULUDE ŽANR JA STRUKTUUR MADIS ARUKASK TARTU 2003 DISSERTÄITONES FOLKLORISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS DISSERTÄITONES FOLKLORISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 3 JUTUSTAVA REGILAULU ASPEKTID. 19. SAJANDI LÕPU SETU LÜROEEPILISTE REGILAULUDE ŽANR JA STRUKTUUR MADIS ARUKASK TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS Eesti kirjanduse ja rahvaluule osakond, Tartu Ülikool, Eesti Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks (folk­ loristikas) Tartu Ülikooli Eesti kirjanduse ja rahvaluule osakonna nõukogu otsusega 27. mai 2003. a. Juhendaja: Prof. Ülo Valk, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool Oponent: Dr. Aado Lintrop, Eesti Rahvaluule Arhiiv Kaitsmise koht: Tartu Ülikooli Nõukogu saal Kaitsmise aeg: 27. juuni 2003 © Madis Arukask, 2003 Tartu Ülikooli Kiijastus www.tyk.ut.ee Tellimus nr. 323 EESSÕNA See raamat on oluliseks vahekokkuvõtteks mu õpingute jooksul omandatud teadmistest ja folkloristitöös küpsenud ideedest setu lüroeepilisest laulutra­ ditsioonist ning regilaulust laiemalt. Mõtteliselt koondub sellesse mu kraadi- õpingute periood Tartu Ülikoolis 1990. aastate lõpust alates. Seega on tegemist ühe arengu realisatsiooniga. Ehkki olen sel teel liikunud paljuski omasoodu, poleks käesolevat kiijutist sündinud mitmete inimeste nõu või olemasoluta. Nii tahaksingi siin tänada kauaaegset Tartu Ülikooli rahvaluulelektorit, nüüdseks juba lahkunud Udo Kolki, kellelt pärines esmane suunav hool ja julgustus just setu lauludega tege­ lema hakkamisel. Otsesemate või kaudsemate nõuandjatena ning meie vanema laulukultuuri alase diskussiooni ülalhoidjatena on meelespidamist väärt mitmed Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule Õppetooli, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna töötajad, antud juhul ise­ äranis mu juhendaja prof. Ülo Valk ning rahvalaulude asjatundjad dots. Paul Hagu ja dots. Tiiu Jaago, niisamuti ka dr. Mall Hiiemäe, mag. Kristi Salve, mag.
    [Show full text]
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • Setu Traditsiooniline Maa-Arhitektuur 20. Sajandi I Poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe Ja Misso Valla Põhjal
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO- JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL KRISTIINA TIIDEBERG Setu traditsiooniline maa-arhitektuur 20. sajandi I poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso valla põhjal MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: KAUR ALTTOA, MA Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- 2 KASUTATUD ALLIKAD----------------------------------------------------------------------------------------------- 5 HISTORIOGRAAFIA --------------------------------------------------------------------------------------------------- 6 1. KÜLADE ÜLDISELOOMUSTUS---------------------------------------------------------------------------------- 8 2. TALUDE ÜLDISELOOMUSTUS -------------------------------------------------------------------------------- 10 3. SETU ELAMU-------------------------------------------------------------------------------------------------------- 14 3.1. REHEMAJAST SETUMAAL---------------------------------------------------------------------------------------- 17 4. KÕRVALHOONED ------------------------------------------------------------------------------------------------- 20 4.1. AIDAD JA AIDATÜÜBID------------------------------------------------------------------------------------------- 20 4.2. LAUT --------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 26 4.3. TALL ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------
    [Show full text]
  • 114 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    114 buss sõiduplaan & liini kaart 114 Võru Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 114 buss liinil (Võru Bussijaam) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Võru Bussijaam: 14:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 114 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 114 buss saabub. Suund: Võru Bussijaam 114 buss sõiduplaan 97 peatust Võru Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 14:50 teisipäev 14:50 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 14:50 Turu neljapäev 14:50 Jüri, Võru reede 14:50 Soo laupäev Ei sõida 110 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Võru pühapäev 14:50 Kose Kose tee, Võru Valgjärve 2 Pappjärve Tänav, Võru 114 buss info Suund: Võru Bussijaam Aiandi Peatust: 97 1 Ööbiku Tänav, Võru Reisi kestus: 220 min Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Turu, Soo, Kose, Veskisalu Valgjärve, Aiandi, Veskisalu, Lohu, Räpo, Tootsi, Holsta, Kopra, Voki, Halla, Vana-Saaluse, Rauba, Lohu Vastseliina, Metsatuka, Juulamäe, Vana-Vastseliina, Tallinn — Tartu — Võru — Luhamaa, Estonia Plessi, Kalatsova, Meremäe, Serga Teerist, Kitse, Uusvada, Tobrova, Kasakova, Rokina, Obinitsa, Räpo Karamsina, Korski, Polovina, Veski, Võmmorski, Kolodavitsa, Koidula Jaam, Koidula, Matsuri, Pilleri, Tootsi Kesk-Nedsaja, Nedsaja, Soe, Treski, Reha, Lobotka, Värska, Väike-Rõsna, Värska Veekeskus, Värska Holsta Sanatoorium, Väike-Rõsna, Värska, Lobotka, Reha, Treski, Soe, Nedsaja, Kesk-Nedsaja, Pilleri, Matsuri, Kopra Koidula, Koidula Piiripunkt, Koidula Jaam, Kolodavitsa, Võmmorski, Veski, Veretino, Küllätüvä, Voki Uusvada, Kitse, Serga
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Värska Valla Jäätmekava 2012-2021
    VÄRSKA VALLA JÄÄTMEKAVA 2012 – 2021 VÄRSKA 2012 1 Värska valla jäätmekava 2012-2021 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................. 4 1. ÜLDINE JÄÄTMEKÄITLUSPOLIITIKA ................................................................................................ 6 1.1 EESTI KESKKONNASTRATEEGIA JA KESKKONNATEGEVUSKAVA .................................................................... 6 1.2 RIIGI JÄÄTMEKAVA ........................................................................................................................................ 7 1.3 ÜLERIIGILINE JÄÄTMEKÄITLUSALANE SEADUSANDLUS ................................................................................. 7 1.4 EL DIREKTIIVID ............................................................................................................................................. 8 1.5 KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUSAKTID ....................................................................................................... 9 1.6 KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED JÄÄTMEMAJANDUSE PLANEERIMISEL ...................... 10 1.7 VÄRSKA VALLA JÄÄTMEKAVA SEOS ÜLERIIGILISE JÄÄTMEKAVAGA ........................................................... 13 2. VÄRSKA VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS ...................................................................................... 14 2.1 VÄRSKA VALLA ASEND JA ASUSTUSSTRUKTUUR ........................................................................................
    [Show full text]
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]