Meremäe Põhikooli Põhimääruse Kinnitamine

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Meremäe Põhikooli Põhimääruse Kinnitamine Väljaandja: Meremäe Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2000, 31, 466 Meremäe Põhikooli põhimääruse kinnitamine Vastu võetud 25.02.2000 nr 6 Lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730) paragrahvi 12 lõikest 4, Meremäe Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Meremäe Põhikooli põhimäärus. 2.Määrus jõustub vastuvõtmise momendist. Volikogu esimees Anni LAHE Kinnitatud Meremäe Vallavolikogu 25. veebruari 2000. a määrusega nr 6 MEREMÄE PÕHIKOOLI PÕHIMÄÄRUS 1. ÜLDSÄTTED 1.1.Meremäe Põhikool (edaspidi kool) asukohaga Võru maakond, Meremäe küla on Meremäe valla üldhariduslik munitsipaalkool, kus omandatakse põhiharidust. 1.2.Kool juhindub oma tegevuses haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. 1.3.Kooli teeninduspiirkonda kuuluvad alljärgnevad külad: Hilläkeste, Holdi, Jõksi, Kalatsova, Kangavitsa, Kasakova, Kastamara, Keerba, Kiislova, Kitsõ, Kuigõ, Kuksina, Lepä, Lutja, Marinova, Miikse, Merekülä, Meremäe, Olehkova, Ostrova, Paklova, Palandõ, Palo, Palovere, Pelsi, Pliia, Poksa, Puista, Raotu, Ruutsi, Serga, Sirgova, Sulbi, Tepija, Teterüva, Tiirhanna, Tiklasõ, Tobrova, Treiali, Tsergondõ, Tsirgu, Tuulova, Ulaskova, Uusvada, Väiko-Härmä, Väiko-Serga, Vaaksaarõ, Vinski, Vilo. 1.4.Koolis on õppekeeleks eesti keel. 1.5.Koolis toimub õppetegevus päevases vormis. 2. ÕIGUSLIK SEISUND 2.1.Koolil on oma pitsat, sümboolikana lipp. 2.2.Koolil on oma eelarve, mille kinnitab vallavolikogu. Arvlemine toimub läbi Riigikassa ja vallaeelarve. 2.3.Kool on talle eraldatud varade ja maa valdaja ning kasutaja õigusaktidega ettenähtud piires. 3. PÕHIÜLESANDED 3.1.Kool loob õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. 3.2.Kooli tegevuse eesmärk on anda õpilastele võimalikult heatasemeline haridus ja sisendada õpilastesse kaasaegseks ühiskondlikuks eluks vajalikke väärtushinnanguid, hoiakuid ning käitumisnorme. 3.3.Kool kindlustab koos vallavalitsusega kooli tegevuspiirkonda kuuluvate kooliealiste laste koolikohustuse täitmise. 3.4.Kool pakub võimalust koolipiirkonna täiskasvanute koolituse läbiviimiseks vastavalt vajadusele. 4. KOOLI KOMPLEKTEERIMINE 4.1.Kool tagab õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele. Meremäe Põhikooli põhimääruse kinnitamine Leht 1 / 5 4.2.Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. 4.3.Lapsevanem võib taotleda koolikohustuse edasilükkamist. 4.4.Vanemate soovil võib esimesse klassi vastu võtta lapse, kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud kuueaastaseks. 4.5.Väljastpoolt kooli teeninduspiirkonda võetakse õpilasi kooli vastu vabade kohtade olemasolul. 4.6.Õpilaste kooli vastuvõtmine, ühest koolist teise üleminek, koolist lahkumine ja väljaheitmine toimub haridusministri määrusega kehtestatud korras. 5. ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS 5.1.Õppe- ja kasvatustöö koolis toimub põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekava põhjal koostatud kooli oma õppekava alusel. 5.2.Kooli õppekava täitmise tagamiseks ja toetamiseks kasutatakse haridusministri poolt kehtestatud korras riiklikule õppekavale vastavaks tunnistatud õpikuid, töövihikuid, tööraamatuid ning muid õppevahendeid ja - materjale. 5.3.Igas klassis õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud ja tööraamatud valib õpetaja haridusministri määrusega kinnitatud riiklikule õppekavale vastavate õpikute, töövihikute ja tööraamatute loetelust. 5.4.Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta koosneb õppeperioodist ning koolivaheaegadest. 5.5.Õppeaasta algab 1. septembril. 5.6.Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, õppeveerand ja poolaasta. 5.7.Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva. Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega. 5.8.Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga. 5.9.Õppetöö põhivorm on õppetund. Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetundide pikkuse määrab õppenõukogu, kusjuures on üks söögivahetund pikkusega 15 minutit, ülejäänud vahetundide pikkus on kümme minutit. 5.10.Õppetundide arvu ja nende järjekorra õppepäevas määrab direktori poolt kinnitatud tunniplaan. 5.11.Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» «hea», «3» «rahuldav», «2» «puudulik» ja «1» «nõrk». Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. 5.12.Hindamise alustamise aja 1.–2. klassis otsustab õppenõukogu kooskõlastatult klassiõpetaja ja lastevanematega. 5.13.Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» või «mitterahuldav». 5.14.Õpilase üleviimise järgmisse klassi otsustab õppenõukogu, juhindudes haridusministri poolt kehtestatud korrast. Õpilaste hindamine toimub haridusministri määrusega kehtestatud korras. 5.15.Eksamiperioodi põhikooli lõpetamiseks määrab ja lõpueksamite korraldamise tingimused ning korra kehtestab haridusminister määrusega. 5.16.Põhikooli lõpetajatele väljastatakse põhikooli lõputunnistus, mille vormi kinnitab Vabariigi Valitsus. 5.17.Õppe- ja kasvatustööd juhib ja koordineerib pedagoogidest koosnev õppenõukogu, kes töötab direktori poolt kinnitatud põhimääruse alusel. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab haridusminister määrusega. 5.18.Koolis on raamatukogu, mille põhimääruse kinnitab direktor. 5.19.Koolis on internaat, mille põhimääruse kinnitab direktor. 5.20.Koolil on olemas arvutiklass, jõusaal ja käsitöömaja, mille kasutamise korra ja eeskirjad kehtestab õppenõukogu ja kinnitab direktor. 5.21.Koolis võivad töötada huviringid vastavalt kohaliku eelarve võimalustele ja parandusõppe rühm. Pikapäevarühma töö korraldatakse siis, kui vanematelt on laekunud vähemalt 25 avaldust. Leht 2 / 5 Meremäe Põhikooli põhimääruse kinnitamine 6. ÕPILASED JA NENDE VANEMAD 6.1.Õige õppe- ja kasvatuskorralduse ning lapse tervise kaitse tema koolis viibimise ajal tagab kooli juhtkond. 6.2.Õpilased on kohustatud osalema õppetöös, õppima vastavalt oma võimetele, end arendama ja oma teadmisi pidevalt täiendama, lugupidavalt suhtuma kaasinimestesse, hoidma ja säästma kooli vara, täitma kooli kodukorra nõudeid ja kandma vastutust nende rikkumise eest. 6.3.Õpilasel on õigus: 6.3.1. valida oma huvidele ja võimetele vastav kool, valida õppeaineid koolis õpetatavate valik- ja vabaainete piires ning õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras; 6.3.2. moodustada koolis õpilasomavalitsus, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega; 6.3.3. osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises; 6.3.4. kasutada klassivälises tegevuses tasuta kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid; 6.3.5. saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; 6.3.6. saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras; 6.3.7. saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; 6.3.8. pöörduda oma õiguste kaitseks Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsioonide poole; 6.3.9. saada õpetajalt täiendavat ainealast juhendamist õpetaja üldtööaja piires. 6.4.Õpilasele väljastatakse koolis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega. 6.5.Õpilasele tagatakse õppetingimused ja toitlustamine koolis. 6.6.Õpilasel ja tema vanematel on õppenõukogu otsusega mittenõustumise, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral õigus pöörduda hoolekogu või kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. 6.7.Õpilase poolt koolile tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane või teevad seda tema vanemad või neid asendavad isikud vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele. 6.8.Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub juhtkond (või klassijuhataja) kokku vanemate koosoleku vastavalt vajadusele. 6.9.Kooli lastevanemate üldkoosolek toimub kooli direktori kokkukutsumisel vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul. 6.10.Vanemad on kohustatud looma lapsele kodus soodsad tingimused õppimiseks ja koolikohustuse täitmiseks. 6.11.Vanematel on õigus nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks ning ühistegevuse tagamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste loomisele, samuti pöörduda õpetamise ja kasvatamise küsimustes pedagoogide, direktori või hoolekogu poole. 6.12.Õpilasele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras. 7. KOOLITÖÖTAJAD 7.1.Koolis töötavad pedagoogid ja muud töötajad. 7.2.Kooli personali koosseisu määrab direktor kooskõlastatult hoolekoguga, tuginedes haridusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule. 7.3.Pedagoogide ülesanne on õpilaste ja laste õpetamine ning kasvatamine. 7.4.Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majandamine, vara korrasolek, finants- ja tervishoiualane töö. 7.5.Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli töösisekorraeeskirjade, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas kehtivate tööseadustega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. 7.6.Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need kooli direktor vastavuses tööseadustega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. Meremäe Põhikooli põhimääruse kinnitamine
Recommended publications
  • Setomaa Vald
    RÄPINA Tooste Meelva Raadama jv Meelva P I H K V A J Ä R V Suurmetsa Saareküla Toola- Köstrimäe Setommaaa a vald Raigla RÄPINA Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- L siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Beresje jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Leevaku Nulga Võõpsu Sillapää Risti- Kanassaare Jaanikeste palo Sülgoja Võõpsu j Lüübnitsa ä ä p t Rahumäe Kassi- h Varesmäe laane a Ruusa Võuküla P Audjassaare Suure- Veerksu Toomasmäe j Võika u Kirmsi d n a Laossina h õ Pahtpää V Pindi Tsirksi Kahkva MIKITAMÄE Männisalu Väike- Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Jõe- vaara Rõsna Podmotsa vaara Veriora L L Laho Kullamäe Popovitsa Velna i g Võpolsova Viluste õ Usinitsa Haavapää j Kremessova Vändra a VERIORA d Tonja Väike- Sarvemäe ä Karisilla Rõsna M Igrise Määsovitsa Kikka Lobotka Värska Verioramõisa Niitsiku Vinso Selise L Järvepää Päka Kostkova Nohipalo Rebas- mäe Treski Kahkva Õrsava Pääväkese Verhulitsa Lihtensteini Riihora Soe Kamnitsa Lutepää Rõssa VÄRSKA Sesniki Perdaku Orava Saabolda Samarina Kõivsaare Kõvera Nedsaja Saatse Kõrges- L Kundruse saare ORAVA Vivva Korela Litvina Madala Korgõ- Kolossova Jantra mõisa Säpina Rusima Kakusuu Kliima Hanikase Vaartsi j Madi a Kõliküla Rääptsova s Mäes- Marga u Pattina Luuska i saare Vedernika P Suure- Oro Liinamäe Voropi Otsa metsa Ulitina Lepassaare Tuderna Text Koidula Soena Piusa Kolodavitsa Praakmani Matsuri Helle- Ala- Tamme Talka kunnu Tsumba Jaanimäe Hilana Miku
    [Show full text]
  • Setomaa Valla Arengukava 2019-2028
    Kinnitatud Setomaa Vallavolikogu 29.09.2019 määrusega nr 12 Setomaa valla arengukava 2019-2028 2019 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................................................ 3 1. Setomaa valla üldiseloomustus .......................................................................................................................... 4 1.1 Asend ja piirid ............................................................................................................................................... 4 1.2 Rahvastik ...................................................................................................................................................... 5 2. SWOT analüüs ja visioon ..................................................................................................................................... 9 2.1 SWOT analüüs .............................................................................................................................................. 9 2.2 Visioon aastaks 2028 .................................................................................................................................. 10 3. Valla juhtimine .................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Jutustava Regilaulu Aspektid
    DISSERTÄITONES FOLKLORISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 3 JUTUSTAVA REGILAULU ASPEKTID. 19. SAJANDI LÕPU SETU LÜROEEPILISTE REGILAULUDE ŽANR JA STRUKTUUR MADIS ARUKASK TARTU 2003 DISSERTÄITONES FOLKLORISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS DISSERTÄITONES FOLKLORISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 3 JUTUSTAVA REGILAULU ASPEKTID. 19. SAJANDI LÕPU SETU LÜROEEPILISTE REGILAULUDE ŽANR JA STRUKTUUR MADIS ARUKASK TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS Eesti kirjanduse ja rahvaluule osakond, Tartu Ülikool, Eesti Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks (folk­ loristikas) Tartu Ülikooli Eesti kirjanduse ja rahvaluule osakonna nõukogu otsusega 27. mai 2003. a. Juhendaja: Prof. Ülo Valk, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool Oponent: Dr. Aado Lintrop, Eesti Rahvaluule Arhiiv Kaitsmise koht: Tartu Ülikooli Nõukogu saal Kaitsmise aeg: 27. juuni 2003 © Madis Arukask, 2003 Tartu Ülikooli Kiijastus www.tyk.ut.ee Tellimus nr. 323 EESSÕNA See raamat on oluliseks vahekokkuvõtteks mu õpingute jooksul omandatud teadmistest ja folkloristitöös küpsenud ideedest setu lüroeepilisest laulutra­ ditsioonist ning regilaulust laiemalt. Mõtteliselt koondub sellesse mu kraadi- õpingute periood Tartu Ülikoolis 1990. aastate lõpust alates. Seega on tegemist ühe arengu realisatsiooniga. Ehkki olen sel teel liikunud paljuski omasoodu, poleks käesolevat kiijutist sündinud mitmete inimeste nõu või olemasoluta. Nii tahaksingi siin tänada kauaaegset Tartu Ülikooli rahvaluulelektorit, nüüdseks juba lahkunud Udo Kolki, kellelt pärines esmane suunav hool ja julgustus just setu lauludega tege­ lema hakkamisel. Otsesemate või kaudsemate nõuandjatena ning meie vanema laulukultuuri alase diskussiooni ülalhoidjatena on meelespidamist väärt mitmed Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule Õppetooli, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna töötajad, antud juhul ise­ äranis mu juhendaja prof. Ülo Valk ning rahvalaulude asjatundjad dots. Paul Hagu ja dots. Tiiu Jaago, niisamuti ka dr. Mall Hiiemäe, mag. Kristi Salve, mag.
    [Show full text]
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • Setu Traditsiooniline Maa-Arhitektuur 20. Sajandi I Poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe Ja Misso Valla Põhjal
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO- JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL KRISTIINA TIIDEBERG Setu traditsiooniline maa-arhitektuur 20. sajandi I poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso valla põhjal MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: KAUR ALTTOA, MA Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- 2 KASUTATUD ALLIKAD----------------------------------------------------------------------------------------------- 5 HISTORIOGRAAFIA --------------------------------------------------------------------------------------------------- 6 1. KÜLADE ÜLDISELOOMUSTUS---------------------------------------------------------------------------------- 8 2. TALUDE ÜLDISELOOMUSTUS -------------------------------------------------------------------------------- 10 3. SETU ELAMU-------------------------------------------------------------------------------------------------------- 14 3.1. REHEMAJAST SETUMAAL---------------------------------------------------------------------------------------- 17 4. KÕRVALHOONED ------------------------------------------------------------------------------------------------- 20 4.1. AIDAD JA AIDATÜÜBID------------------------------------------------------------------------------------------- 20 4.2. LAUT --------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 26 4.3. TALL ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Esikaane Foto
    Foto: Piusa jõgi saadab matkajat. Nils Rebane Nils matkajat. saadab jõgi Piusa Foto: © Keskkonnaamet 2015 Keskkonnaamet © Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnainvesteeringute SA toetas väljaandmist Trükise Küljendus: AS Regio AS Küljendus: Kujundus: Areal Disain OÜ Disain Areal Kujundus: ääne-Virumaa L vald, Vinni eremäe ja Vastseliina vald, Võrumaa vald, Vastseliina ja eremäe M Kaart: AS Regio AS Kaart: Esikaane foto: Kõlgusniidu müür, Arne Ader Arne müür, Kõlgusniidu foto: Esikaane Toimetajad: Kerttu Elm, Margit Turb, Tiia Ilmet Tiia Turb, Margit Elm, Kerttu Toimetajad: maastikukaitseala maastikukaitseala Trükise koostaja: Helen Kivisild Helen koostaja: Trükise tähistatud valge-rohelise-valge värvimärgistusega. valge-rohelise-valge tähistatud kulgevast RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateest, mis on on mis matkateest, Peraküla-Aegviidu-Ähijärve RMK kulgevast Vinni-Pajusti Piusa jõe ürgoru jõe Piusa www.loodusegakoos.ee www.keskkonnaamet.ee juures asuvatel lõkkeplatsidel. Matkarada on osaks läbi Eesti Eesti läbi osaks on Matkarada lõkkeplatsidel. asuvatel juures [email protected] [email protected] lase teelt eksida. Lõket saab teha Kõlgusniidu ja Make müüri müüri Make ja Kõlgusniidu teha saab Lõket eksida. teelt lase Tel: 5304 3504 5304 Tel: Tel: 786 8360 786 Tel: pikkuses rõõmustab jõgi matkalist tasase veevulinaga ega ega veevulinaga tasase matkalist jõgi rõõmustab pikkuses Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti Karja 17a, Võru 65608 Võru 17a, Karja RMK Loodushoiu osakond Loodushoiu RMK Lindora
    [Show full text]
  • Setomaa Valla Arengukava 2020-2029
    Kinnitatud Setomaa Vallavolikogu 27.08.2020 määrusega nr 12 Setomaa valla arengukava 2020-2029 2020 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................................................ 3 1. Setomaa valla üldiseloomustus .......................................................................................................................... 4 1.1 Asend ja piirid ............................................................................................................................................... 4 1.2 Rahvastik ...................................................................................................................................................... 5 2. SWOT analüüs ja visioon ..................................................................................................................................... 9 2.1 SWOT analüüs .............................................................................................................................................. 9 2.2 Visioon aastaks 2029 .................................................................................................................................. 10 3. Valla juhtimine .................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Kohanimenõukogu PROTOKOLL Nr 32 Tallinn, 19. Aprill 2010. a PP
    Kohanimenõukogu PROTOKOLL nr 32 Tallinn, 19. aprill 2010. a PP 19.04.2010 nr 12-4/119 (Seisukoha kujundamine e-posti teel) Juhatas: Väino Tõemets Protokollis Aule Kikas Osalesid: Kohanimenõukogu liikmed (seisukoha kujundamine e -posti tee, kohanimenõ[email protected]) Päevakord: 1. Seisukoha kujundamine ajalooliste Setomaa kohanimede kinnitamiseks Setomaa Valdade Liit pöördus 5. aprillil 2010. a kohanimenõukogu poole palvega kinnitada ajaloolised Setomaa kohanimed. Ajaloolise Setomaa territooriumil asuvad kohalikud omavalitused, kes on moodustanud 1994. aastal Setomaa Valdade Liidu, on pööranud palju tähelepanu seto kultuuri ning ajaloolise mälu hoidmisele ning edasiarendamisele. Üheks põhimõtteks on olnud kasutada avalikus suhtluses autentset enesenimetust „seto“ ning setode ajaloolise asuala nimetusena „Setomaa“. Mõlemad nimetused on juurdunud juba laiemas kasutuses, kaasa arvatud ametlik kirjavahetus, meedia. Setomaa Valdade Liidu soovib tugevdada Setomaal ka piirkondlikke idnetiteete selleks, et luua elujõuline alus külade rühmade koostööks ning piirkondade arenguks. Setomaal ei ole olnud kihelkondi, Setomaa on ajalooliselt olnud jagatud nulkadeks. Nulki on olnud 12, ühes nulgas keskmiselt 20 küla. Esimesed kirjalikud viited nulkade olemasolust on pärit 17. sajandist. Setomaa põliselanike hulgas on nulgad jätkuvalt teadvustatud ning piirkondlik identiteet jälgitav. Setomaa Valdade Liidu juhatus taotleb alljärgnevate kohanimede kandmist kohanimede registrisse eesmärgiga kasutada vastavaid kohanimesid viidastamisel, trükistes ning muul avalikul viisil: 1. Setomaa (ajalooline setode asuala); 1.1. Poloda nulk; 1.2. Tsätski nulk; 1.3. Saatse nulk; 1.4. Raakva nulk; 1.5. Üle-Pelska nulk; 1.6. Mokornulk; 1.7. Koolina nulk; 1.8. Vaaksaarõ nulk; 1.9. Luhamaa nulk; 2(3) Lähtudes eeltoodust ning juhindudes kohanimenõukogu põhimääruse § 6 lg 5, kujundatakse kohanimenõukogu seisukoht antud küsimuses e-posti vahendusel. 07. aprilllil saatis kohanimenõukogu sekretär Aule Kikas kohanimenõukogu liikmetele Setomaa Valdade Liidu kirja.
    [Show full text]
  • Setomaa, Veebruar 2020, Nr 2
    Lillmaa Terje: Vokksepä Virve: Järvelaiu Piitre: „Heino saat´ kostis tuud „Ma olli 11-aastaganõ, „„Sa piat austamma umma pepsikoola ja kompveki’ ku mi pereh immä ja essä, /.../ õt su tagasi ni kitse, õt meil Siberähe kiudtõdi. päivi pikendädäsi’ om piisavalt puhast Tuu oll 27. mail 1950.“ ja õt su käsi höste lättevett ja mõtsamarju.“ k´ausi’...“ (5Ms 5:16) “ lk 3 lk 9 lk 11 Hind 1 euro Veebruar 2020, nr 2 (363) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Lobotka küläplats ku küläpäivi süä Ku kavvõlidsõmb võõras takast juunikuu tõõsõl puul- Miktämäe puult Verskahe pühäl kimmäs suvinõ kokko- tulõ, sõs kimmähe sõit tulõk. Joba 1998. aastagal pee- tä Lobotka bussipiätüsest ti kõkõ edimäst küläpäivä. Õga kõrd, ku kokkotulnu rah- müüdä ja küläst läbi. vas saa väliekraanilt varramba Eiski ku küllä sisse õi videohe võetu’ küläpäivi kaia’, käänä’, paistus peris tulõva’ umaaigsõ’ küläpäivi edimädsel kaemisõl, tegemisõ’ jälki miilde. Õga õt Lobotka om talo rahvas kõnõlõs küläpää- elojovvulinõ külä. väl kipõn hindäst, tetäs ütine pidolaud, omma’ mängo’ ja õdagunõ tandsupido. A pää- REIMANNI NELE tähtsä om umavaihõl kokko saia’ ja pikembäs jutuajamisõs aigu võtta’. Taa edimäne kaeminõ kaejat õi Küläpäivist osavõtjit om petä’ – küllä sisse sõitõh pais- olnu nii ala ku päält 100 ine- tus viil hulga ilosit ja kõrda tet- misõ ja viimäne kõrd oll´ tulõjit tü elämisi pedäjämõtsa rüpüh vaest 60–70. Umalaol alostõdi vai peris Verska lahe kaldõ ütitsit tegemisi uma külä kivi veereh. Seltsielo om aastit pandmisõga ja „ar’ kulunu“ om käünü küläplatsi pääl, kohe joba kats küläkiiku. Tetä’ tull´ tulõva’ kokko nii vana’ ku vahtsõnõ, joba kolmas.
    [Show full text]