Aruanne Seto-Ape Koond
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Eesti-Läti koostööprojekti „BUY LOCAL” raames läbi viidud uuringu aruanne Setomaa ja Ape regiooni loodus- ja inimressursside kohta Eesti Maaülikool Läti Põllumajandusülikool TARTU-JELGAVA 2010 Sisukord 1. Uuringu koostamise metoodika ja teemavaldkonnad ..................................................... 3 2. Setomaa loodusressursid................................................................................................. 5 2.1. Maaressurss.............................................................................................................. 5 2.2. Metsaressurss ......................................................................................................... 35 2.3. Kliima .................................................................................................................... 50 2.4. Veekogud ............................................................................................................... 65 2.5. Maavarad................................................................................................................ 81 2.6. Inimressursi analüüs............................................................................................. 103 3. Ape regiooni loodusressursid...................................................................................... 120 3.1. Maaressurss.......................................................................................................... 120 3.2. Metsaressurss ....................................................................................................... 142 3.3. Kliima .................................................................................................................. 155 3.4. Veeressurss .......................................................................................................... 171 3.5. Maavarad.............................................................................................................. 179 2 1. Uuringu koostamise metoodika ja teemavaldkonnad Koostatakse üldine analüüs Võru ja Põlva maakonna ning Aluksne rajooni loodus- ja inimressursside kohta ning detailsem analüüs Setomaa ning Ape regiooni loodusressursside kohta. Loodusressursside kaardistamine nimetatud piirkondades toimub olemasolevate andmebaaside, uuringute, kirjanduse jmt põhjal. Uut teadmist luuakse olemasolevaid andmeallikaid analüüsides ja üldistades. 1.1. Maaressurss. Olemasoleva suuremõõtkavalise mullakaardi põhjal koostatakse Setomaad (nelja valla tasandil) hõlmav mullakaart ja selle eksplikatsioon (mullaliigid, lõimised). Ape ja Aluksne piirkonna kohta koostatakse ülevaade muldade levikust ja omadustest. Koostatakse muldkatte analüüs põllumajanduslikust, metsamajanduslikust ja keskkonnakaitselisest aspektist lähtuvalt. Antakse ülevaade põllumajanduslikust maaresssursist ja selle kasutamisest. 1.2. Metsad. Koostatakse ülevaade piirkonna metsade liigilisest koosseisust, analüüsitakse puidu kui tööstuse ja energeetilise toorme ruumilist paiknemist, antakse ressursile kvalitatiivne ja kvantitatiivne hinnang, Lähteandmetena kasutatakse metsaregistris olevate metsade takseerandmeid, muldade tabeleid ning erinevaid kaardikihte ja modelleerimise käigus arvutatakse metsamaadele pikaajalised keskmised aastatoodangud (tarbe- ja küttepuit, raiejäätmed ja kännud). Tehakse ettepanekud puidu kui kohaliku taastuva loodusressursi kasutamise edendamiseks. 1.3. Kliimaressurss. Koostatakse ülevaade Kagu-Eesti ja Aluksne piirkonna kliimaandmetest. Analüüsitakse piirkonna kliima (sh agro-kliima) erisusi võrreldes riigi keskmistega ning antakse ülevaade pikaajalistest kliimanormidest. Lähtutakse varasemate uuringute ja meteoroloogiapunktide seireandmete üldisusest ning analüüsist. 1.4. Veekogud. Koostatakse nimekiri piirkonna tähtsamatest veekogudest, antakse ülevaade ökosüsteemide eripärast, nende ressurssidest, keskkonnaseisundist ja looduskaitselistest väärtustest. Tehakse kokkuvõte piirkonna veekogude sobivusest kasutamiseks majandustegevuses. 1.5. Maavarad. Koostatakse ülevaade olemasolevatest uuringutest piirkonna maavaradest. Antakse ülevaade regiooni geoloogilisest ehitusest, perspektiivsetest 3 maavaradest, nende varudest ja paiknemisest. Koostatakse ülevaade kasutuses olevatest ja perspektiivsetest maardlatest. 4 2. Setomaa loodusressursid 2.1. Maaressurss Koostanud: A. Astover, R. Kõlli, I. Tamm (Eesti Maaülikool), P. Penu (Põllumajandusuuringute Keskus) Põlva maakonna pindala on 2164 km², mis hõlmab 5% kogu Eesti territooriumist. Elanike arv on 31 387, keskmine asustustihedus 14,6 in/km². Võru maakonna pindala on 2305 km², mis hõlmab 5,3% kogu eesti territooriumist. Elanike arv on 38 271, keskmine asustustihedus 16,6 in/km². Maaressursi üldise jaotuse analüüs teostati põhikaardi pindade kihi alusel. Põlva ja Võru maakonna territooriumist on enamik kaetud metsaga (tabel 2.1.1.). Tabel 2.1.1. Põlva ja Võru maakondade maakategooriad põhikaardi alusel Maakategooria Pindala jaotus % Põlva maakond Võru maakond Põld 30,8 25,6 Looduslik rohumaa 6,0 7,5 Muu lage 1,2 2,3 Mets 52,5 57,1 Põõsastik 0,1 0,1 Madalsoo 1,8 1,0 Raskestiläbitav soo 0,0 0,0 Raba 3,0 1,0 Haljasala 0,1 0,1 Puuviljaaed, aia- ja õuemaa 1,7 1,7 Kasvuhoone 0,0 0,0 Hooned, ehitised 0,3 0,3 Tootmisõu 0,3 0,2 Kalmistu 0,0 0,0 Mahajäetud turbaväli 0,0 0,0 Turbaväli 0,3 0,3 Jäätmaa 0,0 0,0 Teed, tänavad ja platsid 0,5 0,5 Jõed, järved ja muud veekogud 0,9 1,8 Põhikaardil puuduv ala 0,6 0,3 Põllumaa osa on Põlva maakonnas 30,8% ja Võru maakonnas 25,6%. Põlva ja Võru maakonnas on kogu maaressursist katastrisse kantud mõnevõrra rohkem maad kui 5 Eestis keskmisena (lisa 2.1.1.). Mikitmäe vallas katastrisse kantud kõigest 69,6% maast. Kui Värska ja Misso vallas on riigimaa osatähtsus võrdväärne Kagu-Eesti regiooni keskmisega, siis Mikitamäe ja Meremäe vallas on riigimaa osa alla 10%. Katastrisse kantud maast moodustab Põlva ja Võru maakonnas ning Setomaa valdades maatulundusmaa ~95...97% (lisa 2.1.2.). Elamumaa osatähtsus on suurim Mikitamäe vallas, ent see võib olla tingitud asjaolust, et suur osa maast pole maareformi veel läbinud ja on katastrisse kandmata. Mikitamäe valla pindala on 104 km 2, mis moodustab 4,8% Põlva maakonnast. Keskmine asustustihedus oli 2009.a. alguse seisuga Mikitamäe vallas 11,2 in/km 2. Värska valla territoorium on 187,7 km² ja asustustihedus umbes 8 in/km 2. Meremäe vald on 132 km² suurune ja asustustihedus on umbes 9 in/km 2. Misso vald Setomaal pindalalt suurim (189,9 km 2) ning väikseima asustustihedusega (4,1 in/km 2). Värska ja Misso vallas on metsasus isegi üle 67% (tabel 2.1.2.). Põllumaa osakaal on neis valdades tagasihoidlik. Suuri soomassiive esineb peamiselt Mikitamäe vallas. Tabel 2.1.2. Setomaa valdade maakategooriad põhikaardi alusel Pindala jaotus, % Maakategooria Mikitamäe Värska Meremäe Misso Põld 29,2 10,4 37,9 13,8 Looduslik rohumaa 8,4 4,6 7,3 4,3 Muud lage 1,0 0,7 1,1 1,5 Mets 35,6 68,0 49,2 67,7 Põõsastik 2,1 1,1 0,5 0,3 Madalsoo 18,4 7,9 0,3 3,4 Raskestiläbitav soo 0,2 0,0 0,1 0,1 Raba 1,8 5,3 0,5 4,7 Haljasala 0,0 0,0 0,1 0,0 Puuviljaaed, aia- ja õuemaa 1,1 1,0 1,8 0,8 Kasvuhooned - 0,0 - - Hooned, ehitised 0,3 0,2 0,4 0,1 Tootmisõu 0,3 0,2 0,1 0,1 Kalmistud 0,0 0,0 0,0 0,0 Jäätmaa 0,0 0,0 0,0 0,0 Teed, tänavad ja platsid 0,5 0,2 0,3 0,3 Jõed, järved ja muud veekogud 1,1 0,4 0,5 2,8 Põllumaa osatähtsus maakasutuse kategooriates on suurem Meremäe vallas, kus see küündib 37%ni. Kuna palju põllumajanduslikku maad on tegelikult kasutusest väljas, 6 siis ei kajasta põhikaardi alusel eristatu mitte reaalset kasutust, vaid pigem varasemat maakasutust ja maaressurssi potentsiaali. Põllumajanduslik maakasutus Põllumajanduslikku maad inimese kohta on Eestis keskmiselt 0,58 ha, Võru- ja Põlvamaal on antud näitaja vastavalt 1,8 ja 2,4 korda suurem. Võrreldes põllumajandusmaa ja põllumaa suhet, siis selgub, et Võru- ja Põlvamaal on see vastavalt 88 ja 67%. Põllumajanduslikust maast hõlmavad Põlvamaal enim mitmeaastased söödakultuurid, oder ja nisu (tabel 2.1.3.). Võrumaal on looduslike rohumaade osatähtsus ligi kolmandik. Võrreldes Eesti keskmisega kasvatatakse Võru ja Põlva maakonnas suhteliselt enam kaera. Tabel 2.1.3. Põllumajanduskultuuride osatähtsus põllumajandusmaast 2007...2009.a. keskmisena, % (Eesti Statistikaameti andmete põhjal) Põlva Võru Eesti Rukis 2 1 2 Nisu 14 12 14 Oder 16 14 18 Kaer 12 10 4 Raps 12 7 10 Kartul 1 2 1 Mitmeaastased 25 17 21 söödakultuurid Looduslik rohumaa 12 33 26 Tegelikku põllumajanduslikku maakasutust on võimalik kõige adekvaatsemalt hinnata Põllumajanduse ja Registrite Informatsiooni Ameti (PRIA) toetusregistri alusel. Käesolevas analüüsis lähtume eeldusest, et kasutatud põllumajandusmaadele taotletakse ka pindalatoetusi. PRIA põllumassiivide registrisse kantud põllumajandusmaale laienevad õigused taotleda pindalatoetusi. PRIA massiividest välja jäävad alad pole toetusõiguslikud ning ei ole seega tõenäoliselt atraktiivsed põllumajanduslike tegevuse taastamiseks. Taasiseseisvumisjärgsel perioodil toimus Eesti põllumajanduslikus maakasutuses suur langus ning eriti intensiivne oli see riigi ääraladel (Astover jt. 2006), sh Setomaal (tabel 2.1.4.). 7 Tabel 2.1.4. Põllumajandusmaa kasutus Setomaa valdades, ha 2009.a. Kasutamata 2007.a. 2009.a. PRIA põllumajandusmaa Vald 1992.a. 1 pindalatoetused 2 pindalatoetused 2 massiivid 3 2009.a. 4, % Mikitamäe 4140 1873 2093 3053 31 Värska 3302 717 975 2100 54 Meremäe 9030 3394 4593 5827 21 Misso 4604 1184 1579 3105 49 1 Maa-ameti maa hindamise andmebaas 2 PRIA toetuste register 3 PRIA põllumassiivide registris olevad toetusõiguslikud maad 4 leitud 2009.a. toetatud